Kuidas Eestist sai taas FIFA liige

Kuigi 1991. aasta 20. augustil kuulutati Eesti vabariik taas iseseisvaks, ei tähendanud see automaatselt, et Eesti Jalgpalli Liidust oleks taas saanud FIFA liige. Olgugi et esimesel iseseisvusajal oli EJL FIFAsse kuulunud, tuli rahvusvahelisse jalgpalliperre naasmiseks hakata tööd tegema.

Tekst: Raul Ojassaar

Esimene ametlik kiri liikmesuse taastamise kohta saadeti FIFAsse juba septembri alguses ning toimetustega oli üsna kiire, sest 1994. aasta MM-valiksarja loosimine toimus juba 1991. aasta detsembris New Yorgis. Kuigi Eesti liikmesus FIFAs taastati ametlikult alles 1992. aastal, jõudsid nii Eesti, Läti kui Leedu loosimise ajaks dokumendid korda saada ning said valiksarjas kaasa teha.

Sellele eelnes aga kaks kuud tihedat tööd, kus muu hulgas küsiti Euroopa riikidelt toetust FIFAga taasühinemiseks, seati põhikiri vastavusse FIFA nõuetega ja paluti Eesti Spordi Keskliidult rahalist tuge, et maksta FIFA liikmemaksu.

Sisult identseid kirjasid saadeti mitme Euroopa riigi jalgpalliliidule. Siin on kiri, mis läkitati Rootsi – suures osas selgitati siin Eesti olukorda, iseseisvumisega kaasnenud „vaakumit“, mis Eesti spordis sellega kaasnes, ning paluti tuge FIFAga taasliitumisel. Kirja allkirjastasid nii jalgpalliliidu toonane president Edgar Savisaar kui peasekretär Siim Markus.

 FIFA esimene vastus Eesti kirjale organisatsiooniga taasühinemise kohta. See saabus alles kuus päeva hiljem ja oli suures osas sisutühi – Edgar Savisaare kirjale vastati lihtsalt, et teemaga tegeletakse ja selle juurde tullakse tagasi mõne päeva jooksul. Kirja allkirjastas FIFA toonane peasekretär ja hilisem president Sepp Blatter. Selle alla on hiljem lisatud eestikeelne tõlge – nähtavasti ei osanud Eestis tol ajal kõik olulised otsustajad inglise keelt veel piisavalt hästi.

Saksamaa jalgpalliliit avaldas oma vastuses toetust ja kinnitas, et nende teada ei tohiks takistusi ette tulla. Lisaks teati, et FIFA hakkab Eesti taasühinemist arutama pärast seda, kui Eesti on ÜROsse vastu võetud, mis „juhtub lähitulevikus“. Lähitulevikus see tõepoolest ka juhtus – Saksamaa jalgpalliliidu peasekretär Wilfried Gerhardt saatis kirja 16. septembril, Eesti sai ÜRO liikmeks 17. septembril 1991!

Vahepealse kirjavahetuse käigus soovis FIFA täpsustusi EJLi põhikirja kohta. Selle peale jalgpalliliidu peasekretär Siim Markus neid ka lahkelt jagas. Pange tähele paberi ja kirja üldise kvaliteedi erinevust!

Praeguseks 87aastane Sepp Blatter oli aastatel 1981–1998 FIFA peasekretär, 1998–2015 aga FIFA president. 2015. aastast alates on tal aga korruptsioonitegude tõttu olnud keelatud jalgpallis tegutseda. Foto: Harold Cunningham, UEFA via Getty Images

8. novembril 1991 saatis Sepp Blatter Eesti Jalgpalli Liidule märgilise kirja, kus kinnitas, et FIFA aktsepteerib eestlaste tõlgendusi põhikirja suhtes. Tee FIFAsse sai rohelise tule! Täpselt kuu aega hiljem loositi Eesti koondis MM-valiksarjas ühte alagruppi Itaalia, Šveitsi, Portugali, Šotimaa ja Maltaga ning edasine on juba ajalugu.

Veel oktoobri lõpus saatis jalgpalliliit aga Eesti Spordi Keskliidule palve: FIFA liikmeks astumise maks oli 600 Šveitsi franki, mis loodeti just nimelt spordi keskliidu käest saada. Tänapäevases mõistes oleks inflatsiooni arvestades tegu umbes 800eurose summaga.