KAS RAHA VÕIDAB lõpuks alati?

Kui kõik läheb nende plaani kohaselt, on Saudi Araabia jalgpalliliiga varsti maailma kümne tugevama seas. Juba uuel hooajal mängivad seal viimasest üheksast Ballon d’Orist viie omanikud. Oleks sinna läinud ka Lionel Messi, kes oli ju reaalselt kaalumisel olev variant, saaks öelda, et kõik Ballon d’Ori võitjad alates 2008. aastast – peale Luka Modrići – mängivad Saudi Araabias!

Tekst: Raul Ojassaar

Ei ole mõtet keerutada – ainus asi, mis tippmängijaid Saudi Araabia klubidesse meelitab, on tavainimesele täiesti hoomamatud rahasummad, mida sealsed klubid suudavad staaridele pakkuda. Cristiano Ronaldo teenib Al Nassri klubis näiteks väidetavalt 200 miljoni euro suurust aastapalka.

Kakssada miljonit! Mõelge vaid: see tähendab enam kui 16 miljoni euro suurust kuupalka. Või enam kui 500 000 euro suurust päevapalka. Tunnis enam kui 22 000 eurot – ja selline summa tiksub Ronaldo kontole 24 tundi päevas, seitse päeva nädalas.

Võrdluseks: Kylian Mbappé megaleping Pariisi Saint-Germainiga toob talle kuus sisse „vaid“ kuus miljonit eurot. Ja Mbappé oli Ronaldo järel vähemalt lõppenud hooajal palganumbri mõttes maailma teine jalgpallur. Inglismaal kõik võrgud purustanud Erling Håland teenis sellest veel poole vähem. Ja tema palk on maailma jalgpallis suuruselt kuues! Just nii röögatult on jõudude vahekord finantsiliselt Saudi Araabia kasuks. Lionel Messi puhul räägiti pakkumisest, mille osaks oleks olnud 400 miljoni suurune aastapalk…

Saudi liigas oli varemgi nähtud nimekaid välismängijaid, kuid peamiselt olid nad piirdunud teise-, kolmanda- või isegi neljandajärguliste mängijatega, kes ülemaailmset tähelepanu Saudi liigale ei toonud. Cristiano Ronaldost sisuliselt alguse saanud klaperjaht superstaaridele toob uueks hooajaks Saudi Araabiasse näiteks Karim Benzema, aga võime mürki võtta, et ta ei jää tõelistest tippnimedest viimaseks. Sealne jalgpall on võtnud selge kursi püüelda tõsiseltvõetavuse, tähelepanu ja kõrgstaatuse poole.

Tippklubid sisuliselt riigi omad

Saudi Araabia viimane sehkendamislaine tippjalgpallis sai tegelikult alguse hoopis Newcastle Unitedi soetamisega. Olgugi et Premier League kinnitas, käsi südamel, et klubi omandanud PIF ehk Saudi Araabia riiklik investeerimisfond ei tähenda seda, et klubi hakkaks juhtima Saudi Araabia riik, on selge, et lõppenud hooajal suurepäraselt mänginud ja Meistrite liigasse pääsenud klubi on nüüd põhimõtteliselt Saudi Araabia kontrolli all. Hiljuti anti teada, et seesama PIF omandas enamusosaluse Saudi Araabia neljas suuremas ja tähtsamas klubis (Alhilal, Al Nassr, Al-Ahli ja Al-Ittihad), mis tähendab kõigi eelduste kohaselt osturalli veelgi suuremat hoogu.

Mõnes mõttes on ju tegu lausa jaburavõitu olukorraga, kus aastakümneid rivaalitsenud klubid on nüüd justkui ühes peres koos. Kas kujutate ette, et keegi ostaks näiteks Inglismaal ära nii Manchester Unitedi, Manchester City, Chelsea kui Arsenali? Või Itaalias Milano Interi, AC Milani, Rooma Lazio ja AS Roma? Aga just sellises olukorras on nüüd Saudi Araabia tippklubid. Muide, et oleks selge – Alhilal ja Al Nassr on mõlemad Saudi Araabia pealinna

Ar-Riyāḑi klubid, Al-Ahli ja Al-Ittihad aga suuruselt teise linna Jiddahi tiimid. Ja need linnasisesed derbid on niigi tulised ja kirglikud – seetõttu ei ole tegemist rivaliteetide fabritseerimisega, vaid sooviga need järgmisele tasemele viia.

Arvestades seda, kui põhjatu tundub olevat PIFi rahakott, võib arvata, et soovi korral ei tohiks neil olla väga keeruline tuua lähiaastate jooksul riiki kokku piisavalt palju kõrgel tasemel jalgpallureid, et Euroopa mõistes seni üsna kesine sportlik tase nende abil tõsiseltvõetavaks tõsta. Lõppenud hooajal moodustasid liigast 70 protsenti kohalikud mängijad – hoolimata sellest, et MM-finaalturniiril suutsid nad alagrupimängus sähvatusena hilisema maailmameistri Argentina üle mängida, on Saudi Araabia jalgpallurite üldine tase siiski veel tervikuna tagasihoidlik.

MM 2030 taas talve ja taas Araabiasse?

Mis on aga kogu projekti idee? Avalikult on Saudi valitsus rõhutanud, et nad soovivad luua uusi investeerimisvõimalusi, parandada rahvatervist ja arendada sporditaristut. Selle kõige kõrval paistab aga suurem eesmärk olevat riigi üldise maine ümber kujundamine. Riigi kroonprints Mohammed bin Salman soovivat Saudi majanduse naftakesksust leevendada ning luua riigile uudse, moodsama ja liberaalsema maine.

Muidugi on see keeruline ülesanne, arvestades seda, kui palju aega on võtnud see, et mõned läänemaailmas elementaarsed asjad seal maal toimiksid – naised said seal näiteks õiguse autot juhtida alles viis aastat tagasi. Viis aastat tagasi oli

Saudi Araabia jalgpallile on viimane poolaasta olnud väga magus: talvel saadi endale Cristiano Ronaldo, nüüd aga valitsev Ballon d’Ori võitja Karim Benzema, kes liitus Al-Ittihadiga. Foto: AFP/Scanpix ka võimukriitilise ajakirjaniku Jamāl Khāshuqjī halastamatu mõrv, mille ameeriklaste CIA uurimuse järgi tellis just nimelt bin Salman. Liberaalseks või inimõigusi igati austavaks ühiskonnaks ei saa Saudi Araabiat veel kindlasti nimetada.

Jalgpalli arendamine – registreeritud (mees)jalgpallurite arvu soovitakse rahvatervise parandamise eesmärgil sisuliselt kümnekordistada! – on üks osa Saudi Araabia valitsuse generaalplaanist nimega „Visioon 2030“, millega soovitaksegi ühiskonda sisuliselt samm-sammult reformida. 2030 sobib nimesse ka jalgpalli kontekstis kui valatult, sest juba siis soovib Saudi Araabia endale saada jalgpalli MMi korraldusõigust, mille nimel tehakse juba praegu üle kogu maailma väga kõva lobitööd. Arvestades seda, millised finantshoovad on riigil vähemalt teoreetiliselt selleks, et valijaid mõjutada (MMi korraldusõiguse jagamise hääletusel on igal FIFA liikmesriigil üks hääl), tundub väga riskantne nende vastu panustada, isegi kui see tähendaks taas, et finaalturniir peab toimuma talvel keset klubihooaega.

Golfist edumaitse värskelt suus

Kui jalgpalli puhul on selle mastaapsuse ja ülemaailmsuse pärast Saudi Araabial kokkuvõttes väga keeruline saada tõeliseks juhtivaks jõuks – pigem võime paarikümne aasta kontekstis rääkida jalgpalli sees oma mõjuvõimu tugevast kasvatamisest –, siis golfis on Saudi Araabial värskelt ette näidata väga suur võit, mis näitab, kui tõsiselt tuleks saude spordimaailmas võtta. 2021. aastal loodi sellesama saudide PIFi toel LIV Golf – professionaalse golfi võistlussari, mis sai kohemaid konkurendiks juba peaaegu sajandi tegutsenud PGA Tourile, mis oli seni olnud tippgolfis üks ja ainus tippsari. LIV soovis olla sisuliselt sama mida põrunud Euroopa Superliiga jalgpallile – suurte rahapakkidega üritasid nad vutiklubide asemel üle meelitada tippgolfareid ning lõid sellega golfimaailma põhimõtteliselt kaheks. PGA kaitsjad eesotsas maailma tuntuima golfari Tiger Woodsiga (kes ise ütles ära LIVi väidetavalt 700–800 miljoni dollarini ulatunud pakkumisele) rõhutasid ajaloolise järjepidevuse olulisust ja seda, et PGA Tour oli teinud neist need golfarid, kes nad hetkel on. Suur poleemika puudutas ka Saudi Araabia inimõiguste rikkumisi – muu hulgas kerkisid olulisse rolli 11. septembri terrorirünnakute ohvrite lähedased, kes viitasid sellele, et Saudi Araabia oli tuhandeid elusid nõudnud rünnakutega seotud ning et raha, mida nad sportlastele pakuvad, on verega määritud.

Samasuguste ja väga jõuliste argumentidega esines esialgu ka PGA Tour, kes ähvardas LIViga ühinenud mängijad oma võistlustelt edaspidi eemale jätta. Kuniks tänavu 6. juunini, kui spordimaailma šokeeriti teatega, mille kohaselt on PGA ja LIV nüüd käed löönud ja sisuliselt jõud ühendanud! Vaid paari aastaga suutsid saudid seega enam-vähem nullist ennast golfimaailma mõjukamateks tegelasteks muuta. PIFi juht Yasir Al-Rumayyan, kes on ka Newcastle Unitedi juhatuse esimees, on nüüd ka vast ühendatud golfiüksuse esimees. PGA, kes alles äsja saude sajas surmapatus süüdistas, heitis nüüd nendega voodisse, tunnetades ilmselt, et rahalise surve tõttu on see lüke paratamatu.

Golfi (ja suurtest aladest miks mitte ka näiteks tennise?) puhul on selline temp vähemalt paberil võrdlemisi lihtne, sest ära tuleb moosida vaid käputäis tegijaid, kes maailma tipu moodustavad. Võistkonnaalade puhul, ja eriti kehtib see jalgpallis, on aga olukord tunduvalt keerulisem, sest tegureid on lihtsalt nii palju rohkem. Aga paistab, et saudid üritavad siiski!