Eesti jalgpall sündis JALGPALLIMÄEL

Eesti jalgpallile võib tahtmise korral välja kirjutada mitu sünnitunnistust. Rahvaluuleteadlane ja diplomaat Oskar Kallas mängis Narvas kooliõpetajana poistega jalgpalli juba 19. sajandi viimase kümnendi alguses. Mänguvahendiks oli suur kahe sangaga nahkpall, mida liigutati edasi kord kätega, kord jalgadega. Kallas on meenutanud, et mõte Narva poistega mängida tekkis teadmisest, et seda mängisid õpilased Tartus.

Nende

Tõenäoliselt

Tallinnas tutvustasid mängu Briti meremehed, kes seda vabal ajal sadamas mängisid. Sealt hakkas jalgpall jällegi poisikeste kaudu laiemalt levima. Aga Eesti jalgpalli ametlik sünnitunnistus on välja kirjutatud 6. juunil 1909. Siis kohtusid omavahel kaks eestlastest koosnevat meeskonda: Meteor alistas Merkuuri 4 : 2. Mängupaigaks oli Lasnamäe Valge majaka ehk Tallinna alumise tuletorni ümbrus. Majaka järgi on saanud nime tänav, mille ääres ta asub: Valge. Tänapäeval on majakas punane ja töötab endiselt. Tõenäoliselt asuski mänguplats teisel pool praegusest Valgest tänavast. Mänguväljasid oli lamedal Lasnamäel teisigi: Eesti iseseisvuse alguses kaks suuremat ja mitu väiksemat. Nädalaleht Esmaspäev (28.08.1922) ristis Lasnamäe seetõttu lausa Jalgpallimäeks. Käesoleva aasta 6. juunil sai Eesti jalgpall 114aastaseks.

Jalka käis majaka juures uudistamas: milline näeb Eesti jalgpalli „ametlik häll“ välja tänapäeval, enam kui sada aastat hiljem?