Värske karikavõitja Katriin Saulus: mulle meeldib mängida positsioonil, kus ma saan tegutseda!

Karikavõitjaks tuli sel aastal esimest korda Saku Sporting, kes alistas Tartu JK Tammeka seisuga 1 : 0. Mängu staariks kujunes Saku tipuründaja Katriin

Saulus, kes pidi esikinda Ksenija

Jerofejeva vigastuse tõttu oma positsiooni ümber lülitama ja ise väravavahisärgi selga tõmbama.

Sakust pärit 19aastane Katriin Saulus on mänginud kohaliku Sportingu ridades juba 11 aastat. Noor väravakütt on 8. vooru järel löönud naiste meistriliigas 13 väravat, mis paneb ta ühtlasi väravalööjate edetabelis esimesele kohale. Viimastel aastatel oli Sauluse unistus viia Saku Sporting A. Le Coq Arenale mängima ja võitma. Tänavuse karikavõistluse raames see soov lõpuks täitus. Saku Sporting sai tõestada oma paremust naiste karikafinaali publikurekordit tähistanud 561 pealtvaataja ees.

„Seda on raske sõnadesse panna, sellist tunnet ei ole ma varem kogenud. Kindlasti väga-väga hea tunne,“ kirjeldab värskeid võiduemotsioone Katriin Saulus.

Karikafinaalis 31. minutil tekkinud põlvevigastuse tõttu pidi väljakult lahkuma Saku Sportingu puurilukk Ksenija Jerofejeva. Tema asemel pidi puurisuule asuma Saulus, kes teadis juba enne mängu, et kui midagi peaks esikindaga juhtuma, on tema valmis.

„Kui Ksenijal põlv läks, siis esimese asjana vaatasin ma kohe treener Jan Harendile otsa: kas nüüd on minek? Selle viie minuti jooksul, mis otsustamiseks kulus, sain ma natuke juba peas valmistuda,“ selgitab Saulus.

Tavaliselt võtab sellises olukorras postide vahel koha sisse varuväravavaht, kes on varem sooja teinud ja võitlusvalmis. Seekord polnud pingi pealt kedagi võtta, mistõttu pidi sekkuma vara- sema väravavahikogemusega mängija. Väravavahi positsioonil mängimine ei olnud Saulusele midagi uut. „Väravavahi-soojendust ma ei teinud, aga väga keeruline see minu jaoks ei olnud, sest tegelikult on põhiliigutused mul selged ja ma tegin kõik, mis ma suutsin. Keskenduma pidin ma kindlasti rohkem kui väljakumängijana, sest ma pole ammu postide vahel olnud.“ Karikavõitja sõnade järgi tunneb ta ennast väravas üpriski mugavalt. Kõige suurem nauding tulevat sellest, kui väravas saab tõrjuda ja möllata – see pidi üle trumpama kõik hirmud ja kahtlused, mis tekkida võivad.

Sel hooajal varemgi postide vahel

Jalgpallikarjääri alustas noor väravakütt 2012. aastal, kui tõmbas esimest korda selga Saku Sportingu särgi. Sellest ajast alates on ta mänginud nii väravas kui ka väljakul. „Vahepeal tuleb ikka ette, et olen 45 minutit väravas ja 45 minutit väljakumängija,“ märgib Saulus. Mitmekülgne jalgpallur ei ole ametlikult positsiooni kunagi vahetanud, vaid mängibki olenevalt vajadusest väljaku eri otstes.

Karikafinaal ei olnud seega sugugi esimene kord, kui me Katriin Saulust sel hooajal väravavahisärgis nägime. Hooaja alguses toimunud mängus FC Flora vastu oli Saulus väravas kõik 90 minutit.

Peale finaali oli Saulus puurilukk ka karikavõistluste veerandfinaalmängus Pärnu JK Vapruse ja Viljandi JK Tuleviku ühisnaiskonna vastu, kus ta mängis esimese poolaja väravas ja lõi teisel

Väravavahtidest väljakumängijad (ja vastupidi!) – ei midagi enneolematut

Eesti naistejalgpallis pole Sauluse kaasus sugugi omalaadne. Alles tänavuse veebruarikuu Jalkas rääkis samuti Sportingus ründajana palliv Emma Treiberg oma jalgpalliteest ning sellest, kuidas ta väravavahina isegi noortekoondise tasemele jõudis. „Väravavahina oli üks mu põhilisi probleeme see, et kui polnud palju tööd, läksid mu mõtted lihtsalt kuskile lendama ja nii oli raske ennast mängus hoida,“ rääkis naiste meistriliiga 2022. aasta parim mängija Treiberg toona Jalkale.

Endistest väravavahtidest väljakumängijate rodu ei piirdu aga sugugi Sportingu eduriviga. Karjääri jooksul on veel näiteks nii Pille Raadik, Signy Aarna, Elis Soodla, Elis Meetua, Karina Kork, Jana Pipar kui Maria Sootak mänginud nii väljakul kui väravas.

Tallinna FC Flora abitreener ja mitmekülgne endine Tartu JK

Tammeka mängija Maria Sootak selgitab, et kuna varem ei olnud naistejalgpallis mängijate valik niivõrd lai, siis ei olnud ebatavaline, kui üks mängija pidi mängima mitmel positsioonil. Tänapäeval on olukord tunduvalt paranenud, sest lapsed alustavad varakult jalgpalliga, mispärast on mängijate valik suurem. Samuti väärtustab Sootak mängijate julgustamist avastada eri positsioone, sest see annab uue perspektiivi ja arendab analüüsioskust.

„Mängija analüüsioskuse arendamisele aitab kindlasti kaasa eri positsioonidel mängimine – kui sul on võitluskaaslane, kes mängib positsiooni, mida sina oled varem mänginud, siis sa mõistad paremini, kuidas tema sooviks avaneda või palli saada,“ räägib Sootak.

Kõikidel positsioonidel mänginud endise jalgpalluri sõnul meeldis talle endale kõige rohkem mängida keskkaitses. „Tipuründajana oli tore väravaid lüüa ja väravavahina oli tore tõrjuda, aga keskkaitsjana oli võimalik tervet mängu kontrollida.“

...ja kuidas see lõppes! Kohtumist ründajana alustanud Katriin Sauluse tõrjed väravasuul aitasid Saku Sportingu lõpuks klubi ajaloo esimese karikavõiduni. Fotod: Katariina Peetson poolajal ründajana värava. Jerofejeva paranemiseni jätkabki Saulus väravavahina.

Vaatamata varasemale kogemusele oli karikafinaalis toimunud vahetus Saulusele esmakordne olukord, kus ta pidi ootamatult väravasse minema. „Ei meenu, et oleksin pidanud mängu jooksul ilma ette teatamata nii väravas kui ka väljakul mängima.“

Karikavõitja positsioonieelistus oleneb sellest, kus ta rohkem tegutseda saab. „Kui ma saan olla väljakumängijana rohkem palliga, siis tahan olla väljakul, aga kui saan möllata ja tõrjuda, siis ma tahaksin olla väravas.“ Sellegipoolest plaanib Saulus jätkata põhikohaga ründaja positsioonil.