Naised: „Roosa jalgpall“ tuleb juubeliaastal varasemast suuremalt

„Roosa jalgpalli“ juurde on traditsiooniliselt käinud Tammeka naiskonna erilised roosad mängusärgid.

Foto: Kätriin Järv / Tartu Tammeka

„ROOSA JALGPALL“

võtab juubeliaastal kampa ka mehed ja kogub raha Janne Fridolini heaks

27. augustil korraldab Tartu Tammeka juba kümnendat korda heategevusliku ürituse „Roosa jalgpall“, kus kogutakse raha vähihaige inimese toetuseks.

Tekst: Raul Ojassaar

Kui tavaliselt on ürituse sportlik pool piirdunud Tammeka naiskonna mänguga naiste meistriliigas, siis sedapuhku on asi ette võetud suuremalt – peale kell 14 Tamme staadionil algava naiste kohtumise Tammeka ja Pärnu Vapruse vahel toimub samal ajal kõrval asuval kunstmuruväljakul kutsetega ettevõtjate turniir, päev lõpeb aga kell 19.30 algava Premium liiga kohtumisega Tammeka ja Tallinna Legioni vahel.

Tammeka kogukonnajuht Monica Rand lubab, et tegevusi jagub alates keskpäevast kuni meestemängu lõpuni: oma uunikume tutvustab lähemalt vanatehnikaklubi Levatek, peaesinejana hoiab muusikalist taset kõrgel Inger, samuti on kohal lastevanemate küpsetiste telk, lastele pakutakse batuute, löögikiiruse mõõtjat ja täpsuslöögi

seina, lisaks on oodata üllatuskülalisi. Õnneloosi auhind on seekord peatumine Peipsi Glampingu luksuslikus telgis, samuti Carringi välja pandud auto kasutusõigus nädalavahetuseks. „Premium liiga parim toitlustaja on oma kohvikuga ka kohal!“ lubab Rand.

Särgioksjonil pannakse enampakkumisele nii Eesti meeste- kui naistekoondislase särk, samuti üks Tammeka naiste varasemate aastate roosa mängusärk. „Roosale jalgpallile“ tavapäraselt mängib Tammeka naiskond ka seekord pidulikul päeval roosades vormides.

Kui tavaliselt on „Roosa jalgpalliga“ raha kogutud mõne rinnavähki põdeva inimese heaks, siis seekord tehakse erand – raha kogutakse hoopis peaesineja, endise jalgpalluri ja vutitreeneri Ingeri emale Janne Fridolinile, kes põeb haruldast silma melanoomi. Fridolini võitlust toetab vähiravifond Kingitud Elu, kusjuures ravim, millega karmi haigust seljatada püütakse, on ülimalt kallis, makstes kuus üle 50 000 euro.

Suurejooneline üritus juhatatakse kohalikus kogukonnas sisse juba varem – 7. augustil toimuval Tammelinna kodukohvikute päeval on „Roosa jalgpalli“ kohvik Tamme staadionil avatud kell 12–17.

Roops: naiskonnale on see emotsionaalselt aasta tähtsaim päev!

Tammeka naiskonna peatreener Sirje Roops on „Roosa jalgpalliga“ seotud olnud esimesest korrast alates – esialgu mängija ja korraldajana, hiljem juba tartlannade juhendajana. „Minu jaoks tähendab see üht suurimat üritust Eesti naistejalgpallis üldse. Kõik emotsioonid ja tunded, mis sellega seostuvad, tulevadki neist kümnest aastast, mil seda üritust on korraldatud. Alustasime seda ju küllaltki lihtsalt, et teeme head – meil oli toona võistkonna sees lähedal üks juhtum ka. Sealt edasi tundus see aga juba ühtlasi viis, kuidas Eestis naistejalgpalli populariseerida – see oli ka üks põhjustest, miks „Roosat jalgpalli“ edaspidigi korraldasime. Samal ajal oli ka võimalus kogukonnale tagasi anda.“

Roopsi sõnul on nii temale kui Tammeka naiskonnale tegu aasta ühe olulisima üritusega. „Minu jaoks on see aasta tähtsaim üritus klubijalgpallis, sest toob kokku nii kogukonna, mängijad kui ka teised klubid. See on püha! Naiskonnale on see ka emotsionaalselt kõige tähtsam päev. Nüüd on see küll natuke muutunud, kuid varem ei olnud vanemad ja vanavanemad need, kes sageli platsi äärde kaasa elama jõuaksid. See on päev, mil kõigi emad-isad, vanaemad ja vanaisad on alati kohal. Juba see on mängijate jaoks emotsionaalselt väga oluline.“

Kumb päev on aasta olulisim aga siis, kui Tammeka naised jõuavad karikafinaali? „Sportlikult kindlasti karikafinaal, aga emotsionaalselt „Roosa jalgpall“!“ ei jää Roops vastust võlgu.

Pika ajalooga heategevusüritusel on mitmel mängijal juba täis saanud ka omamoodi ring: noored, kes on varem tegutsenud pallitüdrukuna, on nüüd jõudnud Tammeka esindusnaiskonda ning osalevad „Roosal jalgpallil“ juba mängijana. „Seda on varem ka juhtunud, aga mullu oli näiteks nii, et Kirkeliis Lillemets, Marie Kiivit ja Grete Kraus olid alles aasta varem väljaku ääres palle visanud, aga jooksid siis juba ise platsile. Sel aastal on meil ka mitu mängijat, kes alles eelmisel korral pallitüdrukuteks olid,“ toob Roops välja. „Teine ring on käimas!“

Seda, et tänavu on „Roosal jalgpallil“ kambas ka Tammeka meeskond, peab Roops omamoodi märgiliseks. „See näitab, et kümne aastaga oleme suutnud naistejalgpalli Tartus nii kaugele viia, et see ei ole enam lihtsalt naiskonna üritus, vaid suur klubi pidupäev, mida kõik koos korraldame. Ühest küljest oleme saavutanud eesmärgi, mille kümmekond aastat tagasi seadsime – et saame naistejalgpalli pildis hoida –, teisalt oleme suutnud toetajate arvu ja kõike muud kasvatada. Sellest on saanud Tammeka klubi jaoks aasta kõige tähtsam päev!“

2013. aastal, kui toimus esimene „Roosa jalgpalli“ üritus, lõi kohtumise esimese värava just nimelt praegune Tammeka peatreener Sirje Roops.

Foto: Imre Pühvel / Tartu Tammeka

USA mõjutustega algus

Esimest korda toimus „Roosa jalgpalli“ üritus 2013. aastal. Esimesena tuli ideega välja toonane Tammeka mängija Karina Kesvatera, kes oli USAs õppides niisuguste heategevuslike üritustega kokku puutunud. „Roosa jalgpalli“ esimesel aastal elas Tammeka ja Tallinna Kalevi vastasseisule kaasa 252 inimest, annetustena koguti toona 500 eurot. Praeguseks on annetuste kogusumma kasvanud üheksa toimumiskorraga viiekohaliseks, parimaks korraks on jäänud 2017. aasta, kui annetuste koguväärtus küündis 2000 euroni.