Saue JK tähistas taas juubeliaastat väikeste karikavõistluste võiduga

13. septembril mängiti A. Le Coq Arenal maha väikeste karikavõistluste finaal – II liigas ja madalamal mängivate meeskondade seast krooniti võitjaks II liiga lõuna/lääne piirkonnas mängiv Saue JK, kes alistas finaalis III liiga põhja piirkonna liidri Tallinna FC Zapoosi 2 : 0.

Tulises ja tasavägises finaalmatšis, kus mõlemad meeskonnad luhtasid kordamööda suurepäraseid võimalusi, sai lõpuks otsustavaks Saue klass: 56. minutil saatis Aare Avila imeilusa kauglöögi väravasse ja viis Saue juhtima, maruliselt viigiväravat otsinud Zapoosi kaitseliini tekkinud tühimikud karistas üleminutitel otsustavaks teiseks väravaks ära Janar Pajo.

Kohtumine kulges sportlikus ja vägevas õhkkonnas – väikeste karikavõistluste rekordit tähistanud 1374 pealtvaatajat tekitasid A. Le Coq Arenale

6 väravat lõi FC Flora naiskond Meistrite liiga turniiril vaid kahe mänguga, kuid kaotas mõlemad: 3 : 2 eduseisust jäädi esmalt lisaajal 3 : 4 alla Ukraina tšempionile Poltava Vorsklale, seejärel kaotati 3 : 5 Bosnia ja Hertsegoviina meistrile SFK 2000 Sarajevole.

5 tõeliselt suure mängu melu, kust ei puudunud fännilaulud, pürotehnika ja tuline kaasaelamine. inimest said jalgpalliliidu distsiplinaarkomisjonilt tähtajatu jalgpallis tegutsemise keelu. Põhjaliku uurimise tagajärjel tuvastati, et kokkuleppemängudega olid seotud Anatoli Lõsanov, Nikolai Lõsanov, Andrei Lomov, Anton Ljubejev ja Anton Pomazan.

Mõlemad finalistid olid sealjuures varem korra väikestel karikavõistlustel finaali jõudnud ja seal ka kohtumise võitnud: Saue suutis seda 2018. aastal, Zapoos alles kaks aastat tagasi 2021. aastal. Saue puhul on viieaastase vahega tulnud võidud eriti sümboolsed, kuna mõlemal korral saadi triumfiga tähistada klubi ümmargust sünnipäeva: kui esimene väikese karika võit langes kokku Saue JK asutamise 20. aastapäevaga, siis tänavu tähistab klubi 25. sünnipäeva. Mõlemas Saue finaalivõidus oli oluline osaline Janar Pajo, kes sai mõlemas finaalis kirja värava.

Väikeste karikavõistluste ajaloo edukaim meeskond on aga FC Ararat, kes triumfeeris aastatel 2006–2008 kolmel korral järjest.

347 tüdrukut sai osa Saku Sportingu koordineeritud ja tüdrukutele suunatud Rimi jalgpallifestivalist. Festival korraldati Saku gümnaasiumi 1.–8. klassi tüdrukutele.

„Pole FIFA, kus on miljardid, vaid piiratud eelarve. Ei saa igaühe projekte toetada, vaid peavadki tagama koondisele parima ettevalmistuse.“

Laskesuusataja Robert Heldna laskesuusaföderatsiooni otsustest

„No juhtub ikka, jah, et vaadatakse järele, kes see niisugune on ja kust ta tuli. Oo, võibolla jalgpallur? Mulle meeldib!“

Erik Sorga elust Bakuus

„Jalgpallurid arvavad endast liiga palju. Nad teevad vähe tööd. Jalka on nii tähtis, jalkapoisid on nii popid ja see on neile pähe löönud. Nad mõtlevad, et kõik tuleb kergelt. Nad peaksid rügama nii, et higipull otsa ees, palju rohkem endaga tööd tegema. Neil peaks olema erkinoolelikku tapjainstinkti, siis tulevad ka tulemused. Treenerid ja tugisüsteemid pole meil sugugi halvad, kuigi alati võib vinguda. Mängijatele pakutakse häid tingimusi, aga nad ise on luhvtivennad.“

Marko Kaljuveer Eesti jalgpallist

„Kui me ise tahame ennast nii kehvaks pidada, siis pole midagi teha. See jutt, et vastane on nii kõrgest klassist, et midagi pole teha, ei päde. Kuidas siiamaani on siis saadud? Kõigiga on ju mängitud! Võõrsilmäng on üks asi, aga kodus 0 : 5 kaotada on ikka õudne! Ei ole mõtet latti nii alla lasta, et see ongi normaalne ja me ei peagi jõudma, sest teised on nii palju kiiremad... Tegelikult ikka ei ole.“

Raio Piiroja

„Kui kajastuse põhjendamatu massiivsus kahtluse alla seada, tuleb vastuseks, et jalgpall on spordialade kuningas, mäng number üks, mida harrastatakse igal pool maailmas ning millest kõik saavad aru. Ei vaidle vastu. Ainult et need põhjendused kehtivad laia maailma mastaabis, mitte konkreetselt Eestis.“

Priit Pullerits unustab ära, et jalgpall on siiski ka Eestis populaarseim spordiala

„Kui rahvuste liiga playoff’iks tagasi tulin, ega lihtne olnud siiski. Esimene mäng oli üsna hea, aga teises vajusime kollektiivselt läbi. See ei käi päris nii, et hüppad muudkui rongilt maha ja siis sinna tagasi. Samuti tuleb osata anda endale aru, et Eesti liiga ei anna valikmängude nõutavast tasemest tingimata kõige täpsemat pilti. Me näeme seda ka üldisemalt. See on karm reaalsus.“

Ragnar Klavanilt küsiti, kas koondisesse naasmine oleks tema puhul päevakorral

Kohtunike nädal andis noortele õigusmõistjatele juurde enesekindlust

Septembrikuu esimeses pooles leidis neljandat korda aset traditsiooniline kohtunike nädal, mis viis alustavad õigusmõistjad palliplatsil kokku tippkohtunikega.

Tänavune kohtunike nädal tõi üle Eesti koos tippkohtunikega väljakule 68 noort õigusmõistjat, kelle teekond kohtunike maailmas algas sel aastal. Madalamate ja noorteliigade mängudel osales selleaastasel kohtunike nädalal kokku 43 TOP-kategooria mees- ja naiskohtunikku.

Igapäevaselt noorte õigusmõistjatega kokku puutuva kohtunike põhja regiooni juhi Jaan Roosi sõnul on võimalus tippkohtunikega väljakut jagada noorte arengut silmas pidades väga oluline.

„Ühelt poolt mõjuvad kohtunike nädala mängud kasulikult noorte oskustele: nad saavad lähedalt näha, kuidas tippkohtunikud tegutsevad. Kuna nendes mängudes on distants püramiidi tipu ja alumise astme vahel väike, saavad teadmised ja oskused kõige kiiremat teed pidi uute kohtunikeni jõuda ning nende tase saab lisatõuke. Kui püramiidi alumine aste on tugev, suurendame omakorda nende kohtunike arvu, kes võiksid aastate pärast potentsiaalselt tippliigadesse jõuda,“ räägib Roos.

Roosi sõnul on tagasiside noorkohtunikelt olnud väga positiivne. „Korduvalt on välja toodud, et koostöö tippkohtunikega mõjub väga motiveerivalt. Lisaks aitab see paika panna sihi, mille poole pürgida,“ lisab Roos. Seda kinnitab ka esimese aasta kohtunik Hans Oliver Kuuse, kes sai kohtunike nädalal jagada kahes mängus väljakut TOP-kohtunikega. „Tänu peakomplektile oli võimalus kuulda kogenuma kohtuniku mõtteid ja teadmisi ka juba mängu ajal, samuti pärast mängu. Nii oli järgmine mäng minu jaoks kohe lihtsam, sest enesekindlus oli palju suurem,“ räägib Kuuse.

Seekordne kohtunike nädal oli seotud UEFA värske kampaaniaga uute noorte kohtunike leidmiseks ja kohtunike ala juures hoidmiseks. UEFA liikmesriikides läbi viidud uuringu kohaselt vajab Euroopa juurde peaaegu 40 000 uut kohtunikku, et teenindada jalgpallimänge. Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) kohtunike osakonna juhataja Hannes Kaasiku sõnul pöörati seetõttu tähelepanu just uutele noortele õigusmõistjatele. „Kogu nädala vältel oli fookus noortel kohtunikel, et anda neile kogemust ning tõsta nende teadlikkust ja enesekindlust,“ ütleb Kaasik.

Kohtunike nädala traditsioon sai alguse 2020. aastal. Kahe nädala vältel teenindasid kogenud Eesti tippkohtunikud ühes noorte õigusmõistjatega madalamate liigade, noorte- ja naisteliigade kohtumisi. Traditsiooniliselt toimus kohtunike nädal paralleelselt septembrikuise rahvusvahelise koondiseaknaga, mil tippliigades mänge ei peeta. Seekordse kohtunike nädala mängud jäid perioodi 1.–14. septembrini.

Iganädalaselt teenindab Eestis eri liigatasemetel kohtumisi ligi 400 kohtunikku. EJL korraldab regulaarselt ka kohtunike algkursuseid, kuhu oodatakse kõiki jalgpallihuvilisi alates 15. eluaastast. Järgmine kohtunike kool alustab 2024. aasta kevadel.