AMVS by Narva youth center

Alaealise m천jutusvahendite seaduse (AMVS) t천lgendused ja seadusandlik raamistik

Tallinn 2006

EESSÕNA

SISUKORD

28. jaanuaril 1998. a võttis Riigikogu vastu alaealise mõjutusvahendite seaduse. Määratleti mõjutusvahendid ja vastutus noorte õigusrikkujatega tehtavas töös. Alaealiste komisjonide põhimäärusega kinnitati komisjonide kohustused ja õigused ning anti üldraamistik komisjonide poolt tehtavale õigusrikkumisi ennetavale tegevusele

Eessõna. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2

Kuue aasta jooksul on alaealiste komisjonid arutanud õigusrikkumisi 14 026 korral ja kohaldanud 17 400 mõjutusvahendit. Finantseeritud on 1349 ennetusprojekti kogusummas üle 12 miljoni krooni. Konkreetsed statistilised andmed on komisjonide töö kohta koondanud Lääne-Viru maavalitsuse alaealiste komisjoni sekretär Helbe Jaanimägi oma 2003 a. valminud magistritöös “Eesti alaealiste komisjonid: tegevuse analüüs ja perspektiivid”.

Alaealise õigusrikkumise arutamine alaealiste komisjonis. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21

Käesoleva käsiraamatu koostamise vajaduse tingis üha kasvav komisjonide töö maht ja laienev koostöövõrgustik. Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik, mis on nende kaante vahele koondatud, aitab kaasa ühtsemale AMVS mõistmisele. Käsiraamatule lisab väärtust asjaolu, et see on valminud komisjonides pikaajaliselt töötanud praktikute, Aino Popova ja Helbe Jaanimägi poolt ning mõeldud just alaealiste komisjonide ja nendega koos töötava võrgustiku spetsialistidele.

Alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvide kommentaarid . . . . . . . . . . . . . 5 Mõjutusvahendid, kohaldamine ja järelevalve. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 Alaealiste komisjon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 Alaealiste komisjoni otsus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 Aruandlus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 LISAD 1. Taotlus alaealise õigusrikkumise arutelu algatamiseks . . . . . . . . . . . . . . . 40 2. Alaealiste komisjoni istungi protokoll. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 3. Alaealise iseloomustus koolist. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 4. Kodukülastuse akt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 5. Teatise vormistamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 6. Rehabilitatsiooniteenuses osalemise rakendamise kord (projekt). . . . . . . . . . . 47 7. Alaealiste komisjoni otsus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 8. Projektikonkursi korraldamise tingimused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 9. Aruanne alaealiste komisjoni tööst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 10. Üldkasuliku töö täitmise akt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 11. Alaealiste komisjoni otsuse näidis. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56 12. Kutse alaealiste komisjoni. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 13. Alaealiste komisjoni teatis istungi toimumisest. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 14. Käenduse kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59

AMVS

Käenduse leping . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

15. Alaealise kohustuse elada vanema, kasuvanema, eestkostja või hooldaja juures või lastekodus rakendamise kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61

ALAEALISE MÕJUTUSVAHENDITE SEADUS

16. Lepitamise kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62

Lepitamise leping . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63

17. Sotsiaalprogrammides või ravikuurides osalemise rakendamise kord . . . . . . . 65 18. Meditsiiniliste vastunäidustuste loetelu, mille olemasolu korral alaealist ei suunata kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 19. Üldkasuliku töö täitmise kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67

Üldkasuliku töö täitmise leping. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 69

20. Alaealise mõjutusvahendite seadus (terviktekst) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71 21. Alaealiste komisjoni põhimäärus (terviktekst) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 22. Alaealiste komisjoni poolt määratud isiku juurde vestlusele suunamise kord. . . 89 23. Alaealise eri-õppekasvatusasutusse suunamise kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 24. Noorteprogrammides osalemise kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92 25. Üldkasulike tööde loetelu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93

VASTU VÕETUD: 28.01.1998 AVALDATUD: RT I 1998, 17, 264; RT I 2002, 82, 479 REDAKTSIOON:

• • • • • • • • • •

RK s 08.12.2004 jõust. 01.01.2005 RT I 2004, 89, 603 RK s 19.05.2004 jõust. 01.07.2004 RT I 2004, 46, 329 RK s 14.04.2004 jõust. 07.05.2004 RT I 2004, 30, 206 RK s 12.02.2003 jõust. 21.03.2003 RT I 2003, 26, 156 RK s 16.10.2002 jõust. 01.01.2003 RT I 2002, 90, 521 RK s 12.06.2002 jõust. 01.09.2002 RT I 2002, 56, 350 RK s 19.06.2002 jõust. 01.08.2002 RT I 2002, 61, 375 RK s 20.06.2002 jõust. 29.07.2002 RT I 2002, 63, 389 RK s 05.06.2002 jõust. 01.07.2002 RT I 2002, 53, 336 RK s 16.05.2001 jõust. 01.07.2001 RT I 2001, 50, 288

26. Põhiharidust omandavate kasvatusraskustega õpilaste klassi moodustamise tingimused ja kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 27. Väärteomenetluse seadustik (väljavõte) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97 28. Karistusseadustik (väljavõte) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99 29. Kriminaalmenetluse seadustik (väljavõte) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103 30. Haldusmenetluse seadus (väljavõte) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103 31. Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 116

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

1.ÜLDSÄTTED

1. ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid ning alaealiste komisjoni pädevuse. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse alaealisele, kes on:

1) nooremana kui 14-aastasena toime pannud karistusseadustikus määratletud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 2) nooremana kui 14-aastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 3) 14- kuni 18-aastasena toime pannud karistusseadustikus määratletud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus tema suhtes on lõpetatud; 4) 14- kuni 18-aastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses määratletud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustikus §-s 87 määratletud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud.

(3) Käesolevat seadust kohaldatakse alaealisele, kes:

1) ei täida koolikohustust tulenevalt Eesti Vabariigi haridusseaduse paragrahvist 8; 2) tarvitab alkohoolseid jooke, narkootilist või psühhotroopset ainet:

1. Kommenteeritavas paragrahvis toodud loetelu määrab kindlaks komisjonide pädevuse, st näeb ette õigusrikkumised, mida nad võivad arutada. Alaealiste komisjon arutab õigusrikkumisi esitatud taotluse ja materjalide alusel, mis on saadud kommenteeritavas paragrahvis loetletud al

AMVS

likatest. Kindlaks määratud taotluse esitajate ring välistab võimaluse alaealise suhtes kaebust esitada rahulolematul kodanikul. Kodanik saab kaebusega pöörduda asutuse poole, kellel on menetlusõigus. Kui kaebust menetlev ametnik leiab, et alaealine tõepoolest on toime pannud õigusvastase teo, saab ta menetluse algatada alaealiste komisjonis. 2. Õigusrikkumise küsimuse arutamisel tuleb lähtuda alaealise vanusest teo toimepanemise ajal. Lähtuvalt karistusseadustikust on alaealine süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. KarS §33 (KarS lisa 28). Kui menetletud on noorema kui 14-aastase alaealise rikkumist, antakse materjalid mõjutusvahendi kohaldamiseks alaealiste komisjonile. Vanema kui 14-aastase alaealise puhul võib kohus materjalid üle anda komisjonile, kuid võib ka ise määrata mõjutusvahendi. 3. Alaealise poolt toimepandud seadusvastaseid tegusid nimetatakse süütegud e k s , mis jagunevad: Väärteod

Kuriteod

Väärtegu on KarS või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Alla 14-aastase materjalid saadetakse alaealiste komisjoni. Teod: tubakatoodete kasutamine või omamine, alkoholi tarvitamine, avaliku korra rikkumine; esmane vargus, isiku solvamine, sõimamine jm.

Kuritegu on KarS sätestatud süütegu mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus. 14–18-aastase puhul otsustab prokurör, kas materjalid saadetakse alaealiste komisjoni või kohtusse. Kohus võib omakorda suunata õigusrikkumise arutamise alaealiste komisjoni. Teod: korduv vargus, vargus grupis, avaliku korra raske rikkumine, peksmine, löömine.

4. Alaealise poolt toimepandud kuritegusid arutab alaealiste komisjon kohtu, prokuröri või uurija poolt esitatud materjalide alusel. Need materjalid antakse alaealiste komisjonile üle kriminaalmenetlus seadustiku § 201 alusel (KrMS lisa 29). Vanema kui 14-aastase alaealise puhul on taotluse esitajaks prokurör või kohtunik. Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

1.ÜLDSÄTTED

5. Alaealise poolt toime pandud väärtegusid arutab alaealiste komisjon kohtuvälise menetleja või kohtu poolt esitatud materjalide alusel. Materjalid antakse üle väärteomenetluse seadustiku § 29 ja 30 alusel (VTMS lisa 27). Vajalik väärteomenetluse lõpetamise määrus on §-s 75.

2. MÕJUTUSVAHENDID, NENDE KOHALDAMINE JA JÄRELEVALVE

6. Avalikus kohas, k.a koolis, sooritatud õigusrikkumised (avaliku korra rikkumine, sõimamine, ropendamine jm) peab olema fikseeritud politsei poolt õigusrikkumisena ja seejärel saab materjalid arutelu algatamiseks esitada komisjonile. Seega ei ole koolil võimalik politsei vahenduseta esitada koolisiseseid korrarikkumisi arutamiseks alaealiste komisjonile.

(1) Alaealisele võib kohaldada ühte või mitut järgmistest mõjutusvahenditest:

7. Koolikohustuse mittetäitmist arutab komisjon kooli, omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötaja või lapsevanema taotluse alusel pärast seda, kui kooli ja omavalitsuse poolt lapsele ja perele pakutud võimalused ning abi ei ole piisavad koolikohustuse täitmise tagamiseks. Kui suur peaks olema õpilase poolt põhjuseta puudutud tundide arv, et esitada taotlus komisjoni? Lähtuda tuleks kooli sisekorra eeskirjades fikseeritud põhjuseta puudutud tundide arvust, mis on aluseks taotluse esitamiseks alaealiste komisjonile. Eelnevalt peaks olema rakendatud kooli- ja kodupoolsed abinõud. Lohakas suhtumine õppetöösse ning õppeülesannete täitmata jätmine ei tähenda õppimisest kõrvalehoidumist. 8. Kommenteeritava paragrahvi lõige 3 punkt 2 praktikas ei realiseeru, kuna alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine vajab tõendamist ja seda saavad teha eelkõige politseiametnikud (jt kohtuvälised menetlejad). Sellise õigusrikkumise kahtluse korral on soovitav informeerida kohalikku politseid, kes saab esitada materjalid alaealiste komisjonile sama paragrahvi lõike 2 järgi.

2. MÕJUTUSVAHENDID, NENDE KOHALDAMINE JA JÄRELEVALVE

AMVS

§ 3. Mõjutusvahendid

1) hoiatus; 2) koolikorralduslikud mõjutusvahendid; 3) vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde; 4) lepitamine; 5) kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või hooldaja juures või lastekodus; 6) üldkasulik töö; 7) käendus; 8) noorte- või sotsiaalprogrammides või rehabilitatsiooniteenuses või ravikuurides osalemine; 9) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste erikooli suunamine.

(2) Alaealisele võib kohaldada:

1) hoiatust, vestlusele suunamist psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde, lepitamist, kohustust elada vanema, kasuvanema või eestkostja juures või lastekodus, käendust, noorte- või sotsiaalprogrammides või rehabilitatsiooni-teenuses osalemist käesoleva seaduse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel; 2) üldkasulikku tööd käesoleva seaduse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel; 3) koolikorralduslikke mõjutusvahendeid käesoleva seaduse § 1 lõike 3 punktis 1 sätestatud juhtudel; 4) ravikuurile suunamist käesoleva seaduse § 1 lõike 3 punktis 2 Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

2. MÕJUTUSVAHENDID, NENDE KOHALDAMINE JA JÄRELEVALVE

sätestatud juhtudel; 5) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel kooskõlas käesoleva seaduse § 6.

1. Kommenteeritavas paragrahvis on loetletud mõjutusvahendid, mida alaealiste komisjon võib kohaldada alaealise suhtes § 1 määratletud tegude eest. Ei ole lubatud alaealise suhtes kohaldada selliseid mõjutusvahendeid (näit. suunata tingimisi erikooli), mis selles loetelus puuduvad, kuna need ei ole kooskõlas AMVS-iga ning seetõttu pole nende kohaldamine alaealiste komisjoni pädevuses. 2. Hoiatuse all mõeldakse alaealise tähelepanu juhtimist uue õigusvastase teo toimepanemise või koolikohustuse mittetäitmise tagajärgedele. Alaealisele tuleb selgitada väära käitumise lubamatust, samuti toimepandud teo võimalikke tagajärgi (inimene võib löömise, tõukamise, peksmise tagajärjel saada eluohtlikult vigastada jne), ning anda nõu, kuidas toimida edaspidi. Nõuanded peavad olema konkreetsed ega tohi kujuneda üldsõnaliseks moraalilugemiseks. Alaealine peaks ka ise komisjoni istungil lahti seletama, kuidas ta mõistab mõjutusvahendit „hoiatus”. 3. Koolikorralduslike mõjutusvahendite all tuleb mõista alaealise suunamist põhiharidust omandavate kasvatusraskustega õpilastele moodustatud klassi või pikapäevarühma. Kasvatusraskustega õpilaste klass moodustatakse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivate 2. või 3. kooliastme ühe või mitme klassi õpilastest. Kool töötab välja klassi õpilaste võimeid ja iseärasusi arvestava õppekava (ka ainekavad ja tulemuste hindamise põhimõtted). Klassi täituvuseks tohib olla 12 ja liitklassi korral 10 õpilast. Sellisesse klassi saab suunata alaealist, kes ei arvesta üldtunnustatud käitumisnorme ega kooli kodukorra nõudeid, õpetajate ja lapsevanema nõudmisi või kellel on koolis ja väljaspool kooli tõsiseid käitumisprobleeme ning kes on seoses sellega õpiraskustes või klassikursust korranud.

2. MÕJUTUSVAHENDID, NENDE KOHALDAMINE JA JÄRELEVALVE

si vastu võtta õpilast nii alaealiste komisjoni otsuse kui ka õppenõukogu otsuse alusel. Õppenõukogu otsuse aluseks on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või kooli põhjendatud taotlus koos lapsevanema nõusolekuga või lapsevanema taotlus. 4. Alaealiste komisjoni poolt määratud spetsialisti juurde vestlusele suunamise korral peab komisjoni otsuses olema märgitud, millise spetsialisti juurde on alaealine vestlusele suunatud. Selle mõjutusvahendi kohaldamisel lähtutakse rohkem lapse isikust kui toimepandud teost. Vestluses püütakse kindlaks teha, millist abi laps vajab. Osade laste puhul on vaja spetsialistide kaasabil selgitada milline õppevorm noorele sobib. Paljud lapsed vajavad vaimse tervise toetamist, mõned jälle tavalist tervisekontrolli. Mõni laps vajab lihtsalt täiskasvanud inimest, kelle juures käia oma murede ja probleemidega. Vastavalt vajadusele suunatakse laps vestlusele kas narkoloogi, psühholoogi, psühhiaatri, sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja või mõne muu spetsialisti juurde (Alaealiste komisjoni poolt… 1998, lisa 22). Spetsialisti juurde vestlusele suunamine annab võimaluse alustada lapsele isikliku võrgustiku kujundamisega. 5. Lepitamine on mõjutusvahend, mille kohaldamisel otsitakse erapooletu nõustaja abiga kokkulepet või võimalusel õigusrikkumise tagajärjel tekkinud kahjude korvamist alaealise initsiatiivil. Lepitaja peab olema vastava ettevalmistuse saanud erapooletu isik. Lepitamine loetakse toimunuks, kui asjaosalised (õigusrikkuja ja õigusrikkumise läbi kannatanu) saavutavad mõlemaid rahuldava kokkuleppe või õigusrikkumisega tekitatud kahjude korvamise. Lepitamise lahendiks võib olla õigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamisest loobumine, õigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamine, alaealise õiguserikkuja poolt üldkasuliku töö tegemine või muu lahend, mis ei ole määruses sätestatud (Lepitamise kord 1998, lisa 16). Lepituse eesmärk on selles, et alaealine õigusrikkuja mõistaks ja tunnetaks oma süüd ning et tekkinud olukorrale leitakse lahendus osapoolte ühise leppena.

Haridus- ja teadusministri määrus 30.06.2004 nr 38 “Põhiharidust omandavate kasvatusraskustega õpilaste klassi moodustamise tingimused ja kord” (RTL 2004, 91, 1425) lubab kasvatusraskustega õpilaste klas-

6. Alaealise kohustus elada vanema, kasuvanema või eestkostja juures või lastekodus on mõjutusvahend, mida võib kohaldada siis, kui on kindlaks tehtud, et nimetatud isikute juures on alaealisele tagatud korralikud kasvamis- ning arengutingimused. Selle kohustuse määramisel

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

2. MÕJUTUSVAHENDID, NENDE KOHALDAMINE JA JÄRELEVALVE

tuleb arvestada ka nende isikute valmisolekut mõjutusvahendi kohaldamiseks (Alaealise kohustuse... 1998, lisa 15). Mõjutusvahendit kohaldatakse juhul, kui alaealine ei ela kodus või hulgub.

vishoiuasutuses või ambulatoorselt ja sellega peab tegelema vastava ettevalmistusega spetsialist (Sotsiaalprogrammides... 1998, lisa 17). AMVS sätestab, et ravikuurile suunamist saab kohaldada juhul, kui alaealise küsimust arutatakse komisjonis seoses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisega.

7. Üldkasulik töö on kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahend, mida võib kohaldada alaealisele tööst või õppimisest vabal ajal. Alaealine rakendatakse üldkasulikule tööle üksnes tema nõusolekul. 13- kuni 18aastasele alaealisele võib määrata üldkasulikku tööd kuni 50 tundi kolme kuu jooksul ja alla 13-aastasele alaealisele kuni 10 tundi ühe kuu jooksul (Üldkasuliku... 1998, lisa 19). Üldkasulike tööde loetelu (1998, lisa 25) on kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse määrusega. Üldkasuliku töö tegemise käigus saab alaealine sotsiaalseid kogemusi, areneb tema enesedistsipliin ja ta omandab ka elementaarseid tööoskusi. Üldkasuliku töö täitmiseks sõlmitakse leping alaealise, sotsiaaltöötaja ja tööandja vahel. Ühtlasi väljastatakse alaealisele töö teostamise graafik, mida täidab tööandja koos alaealisega. Töötundide täitmise järel tuleb esitada alaealiste komisjonile akt (ÜKT täitmise leping, lisa 19) töö teostamise kohta ja töögraafiku koopia. 8. Käendus on mõjutusvahend, mille kohaldamise eesmärk on kontrollida alaealise käitumist ning abistada teda, et ära hoida uute õigusrikkumiste toimepanemist. Käendajaks võib olla käendatava perekonnaliige, sugulane või muu isik, kellel on alaealise suhtes kasvatuslik mõju. Käendust võib määrata kuni kuueks kuuks (Käenduse kord 1998, lisa 14). 9. a) Kui alaealine suunatakse osalema noorteprogrammis, tuleb arvestada tema võimeid ja soovi ning programmi toimumise kohta (Noorteprogrammides... 1998, lisa 24). Eesmärgiks on õpetada alaealist teadlikult sisustama oma vaba aega. Osalemine sotsiaalprogrammis on mõjutusvahend, mille kaudu toimub alaealise psühhosotsiaalne abistamine ja tema käitumise korrigeerimine. Sama eesmärki on võimalik saavutada ka avatud noortekeskuse tegevustest, projektide kui ka treeningutest osavõtu kaudu. b) Osalemine ravikuuris on mõjutusvahend, millega aidatakse kaasa sellele, et alaealine vabaneks alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine sõltuvusest ja et tema tervis taastuks. Ravikuur viiakse läbi kas ter12

AMVS

c) Rehabilitatsiooniteenus on mõjutusvahend, mille eesmärk on parandada alaealise toimetulekut sotsiaalselt aktsepteeritud meetodite kaudu oma igapäeva rollidega. Rehabilitatsiooniteenuse raames teostub alaealise ja tema sotsiaalse võrgustiku mitmekülgne hindamine, rehabilitatsiooniplaani koostamine ja plaani rakendamine. Teenuse viib läbi volitatud rehabilitatsiooniasutus. Alaealiste komisjon määrab mõjutusvahendi kohaldajaks piirkonna lastekaitse- või sotsiaaltöötaja. Rehabilitatsiooniasutuse sotsiaaltöötaja koos mõjutusvahendi kohaldajaga esitab tagasisidena komisjonile kvartaalselt ning mõjutusvahendi lõppedes kirjalikult vabas vormis aruande. (Rehabilitatsiooniteenus..., lisa 6). Alaealiste komisjoni ülesandeks on saata komisjoni otsus Sotsiaalkindlustusametile, vastavalt teatise vormile (lisa 5). 10. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist kui vabadust piiravat mõjutusvahendit, saab komisjon rakendada ainult kohtu loal (Alaealise kasvatuse… 1998, lisa 23). Eestis on kolm kasvatuslikke eritingimusi vajavate õpilaste kooli: Tapa Erikool (vene õppekeelega poistele), Puiatu Erikool (eesti õppekeelega poistele) ja Kaagvere Erikool (vene ja eesti õppekeelega tüdrukutele). Komisjon saab taotleda kohtult alaealise erikooli suunamist kuni kaheks aastaks arvestades õppeaasta lõppu. Tähtaja pikendamiseks peab alaealiste komisjon esitama kohtule põhjendatud taotluse (KrMS § 404 lisa 29). Seda mõjutusvahendit saab kohaldada alaealise suhtes, kes on pannud toime karistusseadustikus või muus seaduses fikseeritud õigusvastase teo ja on mitte noorem kui 12aastane. Erandkorras võib kohtult luba taotleda ka siis, kui alaealine on vähemalt kümneaastane ja on toime pannud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo. Erikooli suunamist kohaldatakse alaealise kasvatusliku Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

2. MÕJUTUSVAHENDID, NENDE KOHALDAMINE JA JÄRELEVALVE

järelevalve huvides juhtudel, kui varem kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemusi. AMVS kohaselt ei saa kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunata alaealist, kelle küsimust arutatakse komisjonis seoses koolikohustuse halva täitmisega (AMVS § 3 lg 2 p 5, § 6 lg 2). Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamine enne tähtaega toimub KrMS § 405 (lisa 29) sätestatud korras.

§ 7. Mõjutusvahendi eesmärk ja valik (1) Mõjutusvahendi eesmärk on kaasabi osutamine alaealise õigusrikkuja resotsialiseerumisele ning alaealise järgnevate võimalike õigusrikkumiste ennetamine. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud mõjutusvahendi valikul lähtub alaealiste komisjon õigusrikkuja isikust, toimepandud õigusrikkumise raskusastmest ning tema suhtes varem kohaldatud mõjutusvahendite tulemuslikkusest. (3) Mõjutusvahendi määramisel arvestab alaealiste komisjon alaealise esindaja, sotsiaalametniku, õppeasutuse esindaja ja politseiametniku arvamust ning alaealise nõusolekut võtta endale kohustusi vabatahtlikult. (4) Mõjutusvahendi valikul võib alaealiste komisjon:

1) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 1 ettenähtud mõjutusvahendit liita kõikide teiste mõjutusvahenditega, välja arvatud kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine; 2) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 2–8 ettenähtud mõjutusvahenditest liita mitu mõjutusvahendit ja määrata need koos ühe otsuse alusel.

Tabel 1. Alaealise õigusrikkumise asja arutamine alaealiste komisjonis 14

AMVS

2. MÕJUTUSVAHENDID, NENDE KOHALDAMINE JA JÄRELEVALVE

Seadust kohaldatak- Taotluse esitaja se alaealisele, kes…

Mõjutusvahend

7–14-a on toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo 7–14-a on toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo 14–18-a on toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo

politseiametnik, erikooli suunamine, hoiatus, spetsiakeskkonnajäreleval- listi juurde vestlusele suunamine, leve ametnik prokurör pitamine, kohustus elada kodus, käendus, osaleda noorte- ja sotsiaalprogrammis, ÜKT, R-teenus

14–18-a on toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo 7–17-a ei täida koolikohustust

politseiametnik, kohtunik

7–18-a tarvitab alkohoolset jooki, narkootilist või psühhotroopset ainet

politseiametnik, keskkonna-järelevalve ametnik

erikooli suunamine, hoiatus, spetsialisti juurde vestlusele suunamine, lepitamine, kohustus elada kodus, käendus, osaleda noorte- ja sotsiaalprogrammis, ÜKT, R-teenus

prokurör, kohtunik

erikooli suunamine, hoiatus, spetsialisti juurde vestlusele suunamine, lepitamine, kohustus elada kodus, käendus, osaleda noorte- ja sotsiaalprogrammis, ÜKT, R-teenus erikooli suunamine, hoiatus, spetsialisti juurde vestlusele suunamine, lepitamine, kohustus elada kodus, käendus, osaleda noorte- ja sotsiaalprogrammis, ÜKT, R-teenus koolikorralduslikud mõjutusvahendid, hoiatus, spetsialisti juurde vestlusele suunamine, lepitamine, kohustus elada kodus, käendus, osaleda noorte- ja sotsiaalprogrammis, ÜKT, R-teenus osaleda ravikuuris, hoiatus, spetsialisti juurde vestlusele suunamine, lepitamine, kohustus elada kodus, käendus, osaleda noorte- ja sotsiaalprogrammis, ÜKT, R-teenus

alaealise seaduslik esindaja, kooli esindaja, lastekaitseametnik, sotsiaalametnik politseiametnik

1. Kommenteeritava paragrahvi kohaselt saab mõjutusvahendist tulenevaid kohustusi alaealisele panna tema nõusolekul. Seega peab alaealiste komisjon välja selgitama, kas alaealine on selle kohustuse täitmisega nõus. Nõusoleku puudumisel tuleks väljapakutud mõjutusvahendi kohaldamisest hoiduda, kuna see ei annaks soovitud tulemust. Komisjoni otsuse eesmärk on mõjutada alaealist nii, et ta tulevikus ei paneks toime uusi õigusrikkumisi. 2. Ühe otsuse alusel ei ole mõttekas korraga kohaldada üle kahe mõjuAlaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

2. MÕJUTUSVAHENDID, NENDE KOHALDAMINE JA JÄRELEVALVE

tusvahendi.

2. Järelevalve teostamiseks võib kasutada mitmeid võimalusi.

3. Alaealiste komisjon peab teadma, millised võimalused on mõjutusvahendi kohaldamiseks piirkonnas olemas (näiteks: millised programmid, projektid, huvialaringid, spetsialistid jne).

Näiteks:

§ 8. Järelevalve teostajad (1) Järelevalvet mõjutusvahendi määramisest tulenevate kohustuste täitmise üle teostab otsuse teinud alaealiste komisjoni sekretär koos mõjutusvahendi kohaldajaga. (2) Mõjutusvahendi kohaldajaks on vastavalt käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 toodud mõjutusvahendite loetelule: 1) alaealiste komisjon, 2) kooli esindaja, 3) vastav spetsialist, 4) alaealiste komisjoni määratud lepitaja, 5) alaealiste komisjoni määratud lastekaitse-töötaja, 6) alaealiste komisjoni määratud sotsiaaltöötaja, 7) käendaja, 8) maavalitsuse noorsootöötaja, 9) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor.

§ 9. Järelevalve teostamine (1) Mõjutusvahendi kohaldaja on kohustatud andma alaealiste komisjoni sekretärile informatsiooni, mille alusel sekretär annab komisjonile aru mõjutusvahendi kohaldamise tulemuslikkusest vähemalt üks kord kvartalis. (2) Kui aruandest selgub, et alaealine ei täida talle määratud mõjutusvahendist tulenevaid kohustusi, määrab alaealiste komisjon uue mõjutusvahendi.

a) Alaealiste komisjon võib välja töötada tagasisidelehe, kus on kirjas küsimused alaealise poolt mõjutusvahendist tulenevate kohustuste täitmise kohta. Kohaldaja esitab lehe alaealiste komisjonile. b) Mõjutusvahendi kohaldamisel, mis eeldab alaealise registreerimist spetsialisti juurde, võib otsuse kätteandmisel paluda alaealisel või tema vanemal (seaduslikul esindajal) helistada komisjoni sekretärile ja teatada vastuvõtule tulemise kuupäev. c) Alaealisega võib näiteks kokku leppida, et iga veerandi lõpus käib ta oma klassitunnistust komisjoni sekretärile ette näitamas.

§ 10. Mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamine enne tähtaega (1) Otsuse mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamiseks enne tähtaega, välja arvatud kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamine, teeb käesoleva seaduse paragrahvis 13 sätestatud pädevuse kohaselt alaealiste komisjon mõjutusvahendi kohaldaja või alaealise elukohajärgse sotsiaalametniku ettepanekul. (2) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamine enne tähtaega toimub kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. 1. Alaealiste komisjon saab teha otsuse mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamiseks enne tähtaega ainult juhul, kui mõjutusvahend on ajaliselt määratud ja see on kirjas ka otsuses, millega mõjutusvahend kohaldati. 2. Vastavalt KrMS § 405 (lisa 29) annab alaealise vabastamiseks enne tähtaega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist loa kohtunik selle kooli direktori või alaealise seadusliku esindaja kirjaliku taotluse alusel. Taotlusele tuleb lisada alaealiste komisjoni arvamus, mille tegemisel tuleks kindlasti arvestada ka alaealise elukohajärgse kohaliku omavalitsuse jt oluliste võrgustikuliikmete arvamuse ja ettepanekutega.

1. Mõjutusvahendi kohaldajaga peab olema eelnevalt kokkulepe. 16

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

3. ALAEALISTE KOMISJON

haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste kogemustega isikud, politsei ning volikogu esindajad ja alaealiste komisjoni sekretär.

§ 11. Alaealiste komisjoni moodustamine

(4) Linnaosa valitsuse juurde moodustatava alaealiste komisjoni isikkoosseisu nimetab linnaosavanem. Komisjoni koosseisu kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste kogemustega isikud, politsei ning halduskogu esindajad ja alaealiste komisjoni sekretär.

(1) Alaliste komisjon moodustatakse maakonna maavanema korraldusega. (2) Kohalik omavalitsus võib kooskõlastatult maakonna alaealiste komisjoniga moodustada linna või valla alaealiste komisjoni. (3) Linnaosavalitsus võib kooskõlastatud linnavalitsusega moodustada linnaosa alaealiste komisjoni. Kohalike omavalitsuste ja linnaosavalitsuste komisjonide moodustamine on eriti oluline suurema alaealiste arvuga maakondades, et vähendada maakondliku komisjoni töömahtu ja seega tõsta töö kvaliteeti. Kohaliku omavalitsuse ja linnaosavalitsuse komisjon on oma ostustes iseseisev ja sõltumatu maakondlikust komisjonist. Komisjone rahastatakse vastavalt alaealiste arvule vastavas piirkonnas. Maakonna komisjon ei aruta nende alaealiste käitumist, kes elavad vallas või linnas, kus on alaealiste komisjon moodustatud. Oluline on otsuse tegemine mõjutusvahendi kohaldamiseks võimalikult alaealise elukohale lähedal, kuna just sellisel juhul on kõige paremini arvestatud alaealise huvide ja olemasolevate sotsiaalsete mõjuritega.

§ 12. Alaealiste komisjoni koosseis (1) Alaealiste komisjon on seitsmeliikmeline. Alaealiste komisjoni asjaajamist korraldab alaealiste komisjoni sekretär. (2) Maavalitsuse juurde moodustatava alaealiste komisjoni isikkoosseisu kinnitab maavanem. Komisjoni koosseisu kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste töökogemustega isikud, politseiametnik, kriminaalhooldusametnik ja maavalitsuse koosseisuline teenistuja, kes on alaealiste komisjoni sekretär. (3) Linna- või vallavalitsuse juurde moodustatava alaealiste komisjoni isikkoosseisu nimetab linnapea või vallavanem. Komisjoni kuuluva 18

3. ALAEALISTE KOMISJON

AMVS

(5) Alaealiste komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja aseesimehe. Alaealiste komisjoni esimehe äraolekul täidab tema kohustusi aseesimees. (6) Alaealiste komisjoni liikmetel on keelatud avalikustada töö käigus alaealise kohta teatavaks saanud delikaatseid isikuandmeid. 1. Alaealiste komisjoni koosseisu nõue on igati põhjendatud ja vajalik, kuna siia kuuluvad lastekaitsevõrgustiku erinevate lülide spetsialistid. Oluline on, et komisjoni liikmed oleksid motiveeritud osalema komisjoni töös ja võtaksid osa täiendkoolitustest ja valdaksid meeskonnatöö võtteid. 2. Kui alaealiste komisjoni koosseisu nõuet ei ole täidetud, võidakse komisjoni otsused vaidlustada maavanema juures. 3. Komisjoni sekretär peab olema läbinud sekretäride baaskoolituse.

§ 13. Alaealiste komisjoni pädevus (1) Maakonna alaealiste komisjon arutab alaealiste õigusrikkumiste asja juhul, kui puudub vastav omavalitsuse komisjon. Linna alaealiste komisjon arutab alaealise õigusrikkumise asja juhul, kui puudub linnaosa alaealiste komisjon. (2) Alaealiste komisjon koordineerib oma haldusterritooriumil alaealistega tehtavat kriminaalpreventiivset tööd. (3) Alaealiste komisjon määrab peale alaealise õigusrikkumise asja arutamist alaealisele käesoleva seaduse paragrahvi 3 lõike 1 punktides 1–8 ettenähtud mõjutusvahendeid või taotleb maa- või linnakohAlaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

3. ALAEALISTE KOMISJON

tult luba käesoleva seaduse paragrahvi 3 lõike 1 punktis 9 ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamiseks. 1. Oluline on järgida, et iga astme komisjon arutab konkreetse alaealise käitumist sõltumata õigusrikkumise iseloomust või kordusrikkumiste arvust lõpuni, suunamata teda teise komisjoni. 2. Komisjoni põhiülesandeks on oma haldusterritooriumil alaealistega tehtava kriminaalpreventiivse töö koordineerimine ja alaealiste järelevalvetuse ning õigusrikkumisi soodustavate tegurite vähendamine. Komisjon oma põhiülesande täitmiseks:

• • • • • • • •

töötab oma haldusterritooriumil välja kriminaalpreventiivse arengukava; teeb koostööd kohalike omavalitsuste, koolide, politsei, kriminaalhooldus- ja tervishoiutöötajatega jt kriminaalpreventiivse tegevuse ennetamiseks; teeb koostööd mittetulundusühingutega ja vabatahtlikega; korraldab koolitusi koostöövõrgustikule: seminarid, konverentsid, ümarlauad; finantseerib alaealistele korraldatavaid kriminaalpreventiivseid projekte; annab hinnangu oma asukohajärgsel haldusterritooriumi läbiviidavatele programmidele; annab välja juhendmaterjale, artikleid; täiendab järjepidevalt kodulehekülge.

4. ALAEALISE ÕIGUSRIKKUMISE ASJA ARUTAMINE ALAEALISTE KOMISJONIS

4. ALAEALISE ÕIGUSRIKKUMISE ASJA ARUTAMINE ALAEALISTE KOMISJONIS § 14. Taotlus alaealise õigusrikkumise asja arutamiseks: (1) Taotluse alaealise õigusrikkumise asja arutamiseks alaealiste komisjonis võivad esitada: 1) alaealise seaduslik esindaja, 2) politseiametnik, 3) kooli esindaja kooli direktori volikirja alusel, 4) lastekaitseametnik, 5) sotsiaalametnik, 6) kohtunik, 7) [kehtetu – RT I 2001, 50, 288 – jõust. 1.07.2001], 8) prokurör, 9) keskkonnajärelevalve asutuse ametnikud.

(2) Taotlus alaealise õigusrikkumise asja arutamiseks koos talle koolist või töökohast antud iseloomustuse ja sotsiaaltöötaja arvamusega tema perekonna kohta esitatakse alaealise elukohajärgsele alaealiste komisjonile. (3) Taotlus esitatakse kirjalikult ning selles märgitakse:

1) alaealise ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, alaline elukoht, õppeasutus või töökoht; 2) õigusrikkumise fakt; 3) taotluse esitaja nimi, postiaadress, töökoht ja amet.

(4) Alaealiste komisjon arutab alaealise õigusrikkumise asja 30 päeva jooksul, arvates taotluse saabumisest, või lükkab arutelu edasi kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 17. 20

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

4. ALAEALISE ÕIGUSRIKKUMISE ASJA ARUTAMINE ALAEALISTE KOMISJONIS

1. Taotlusi alaealiste komisjonile saavad esitada käesolevas paragrahvis loetletud isikud. Need on ametkondade esindajad, kelle pädevusse kuulub alaealise poolt toime pandud õigusrikkumiste menetlemine ning koolikohustuse täitmisega tegelemine. Kindlaks määratud taotluse esitajate ring välistab alaealise suhtes fikseerimata õigusrikkumise ja kontrollimata kaebuse alusel taotluse esitamise. Taotluse alaealiste komisjonile võib esitada ka lapsevanem. Seda võimalust tuleks kasutada siiski äärmisel vajadusel. Lapsevanema või teda asendava isiku rolliks peaks jääma lapse toetamine ning abistamine. 2. Taotlus alaealiste elukohajärgsele komisjonile esitatakse kirjalikult (Taotlus, lisa 1). Taotlus peab sisaldama kontrollitud andmeid alaealise nime, sünniaja ja elukoha kohta. Kuigi kommenteeritav paragrahv seda ette ei näe, on edaspidise töö paremaks ning kiiremaks korraldamiseks hea, kui taotlus sisaldab ka andmeid alaealise seadusliku esindaja kohta. Taotlusele peavad olema lisatud materjalid õigusrikkumise kohta. Koos kriminaal- või väärteomenetluse lõpetamise määrusega esitatakse komisjonile kõik asja uurimise käigus kogutud materjalid (koopiad). Lisaks õigusrikkumisega seotud materjalidele peavad olema taotlusele lisatud iseloomustus koolist või töökohast (Iseloomustus, lisa 3) ning sotsiaaltöötaja arvamus perest (Protokoll, lisa 2). Elukohajärgseks komisjoniks on selle piirkonna komisjon, kus alaealine ja tema perekond elavad. Alati ei lange registrijärgne ning tegelik elukoht ühte. 3. Iseloomustuste puudumisel nõuab komisjoni sekretär need koolilt ja omavalitsuse sotsiaaltöötajalt välja.

4. ALAEALISE ÕIGUSRIKKUMISE ASJA ARUTAMINE ALAEALISTE KOMISJONIS

§ 15. Alaealise õigusrikkumise asja arutamise ettevalmistamine (1) Alaealise õigusrikkumise asja arutamise ettevalmistamisel nõuab alaealiste komisjoni sekretär õppeasutuselt, alaealiselt või tema seaduslikult esindajalt ja muudelt isikutelt välja vajalikud materjalid alaealise ning tema poolt toimepandud teo kohta. (2) Alaealiste komisjoni esimees määrab kindlaks alaealise õigusrikkumise asja arutamise aja, koha ning isikud, kelle osalemine asja arutamisel on vajalik. (3) Alaealiste komisjoni sekretär saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele kirjaliku kutse (Kutse, lisa 12), milles teatab alaealise õigusrikkumise asja arutamise aja ja koha. (4) Alaealisele ja tema seaduslikule esindajale saadetavas kutses informeeritakse neid käesoleva seaduse §-st 18 tulenevast alaealise sundtoomise võimalusest. 1. Õigusrikkumise arutelu ettevalmistamiseks on vajalik eelnev materjalidega tutvumine, et veenduda: a) kas esitatud taotluse arutamine kuulub komisjoni pädevusse tulenevalt §-st 1, b) kas laekunud materjalid on piisavad õigusrikkumise aruteluks.

2. Kui alaealise õigusrikkumise arutelu ei kuulu komisjoni pädevusse, tuleb esitatud taotlus edastada pädevale asutusele või tagastada taotluse esitajale. Tehtud otsusest tuleb informeerida taotluse esitajat.

4. Õigusrikkumise asja arutelu toimub 30 päeva jooksul arvestades taotluse laekumisest. Selle aja sisse kuulub tutvumine laekunud materjalidega, otsustamine, kas taotluse arutamine kuulub komisjoni pädevusse, vajadusel täiendavate materjalide väljanõudmine, istungi aja ja sellel osalevate inimeste kindlaksmääramine ning kutsete saatmine. Kui selleks ajaks pole vajalikud materjalid laekunud, lükatakse asja arutelu edasi. Asja arutelu edasilükkamine peab olema protokollitud.

3. Sagedased on juhtumid, kus koolid esitavad taotluse alaealise käitumisprobleemide lahendamiseks. Kui koolikohustuse täitmisega probleeme pole, ei kuulu ebakohase käitumise arutamine komisjoni pädevusse.

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

4. Piisavate materjalide olemasolul määratakse komisjoni esimehe poolt kindlaks arutelu aeg ja arutelul osalevad isikud. Siin tuleb eelkõige lähtuda §-st 19. Samuti tuleb istungi aja määramisel arvestada, kas kohale tuleb vajalik hulk komisjoni liikmeid. 23

4. ALAEALISE ÕIGUSRIKKUMISE ASJA ARUTAMINE ALAEALISTE KOMISJONIS

5. Isikutele, kelle osalemine õigusrikkumise arutelul on vajalik, saadab komisjoni sekretär kutse vähemalt nädal aega enne arutelu toimumist. Kuigi prokurör või kohtunik osalevad istungil soovi korral, tuleb ka neile iga kord saata kutse, kui arutatakse nende poolt esitatud taotlusi.

6. Alaealisele ja tema esindajale saadetakse kutse tähitud kirjaga vähemalt nädal enne arutelu toimumist. Kutse peab sisaldama järgmist informatsiooni: millal ja kus arutelu toimub, millist õigusrikkumist arutatakse, millal on võimalik komisjonile esitatud materjalidega tutvuda. Samuti tuleb kutsele märkida, keda informeerida, kui pole võimalik mõjuval põhjusel osaleda. 7. Alaealisele ja tema esindajale saadetud kutse peab sisaldama informatsiooni sundtoomise võimalusest. Kui alaealine ja tema esindaja ei ilmu kutse kohaselt õigusrikkumise arutelule ja pole ka teatanud mitteilmumise põhjustest, taotleb komisjon otsusega alaealise sundtoomist järgmisele istungile. Sundtoomist teostab politsei (Sundtoomine, lisa 20).

8. Eelnev materjalidega tutvumine ning vajadusel täiendavate materjalide nõudmine on vajalik, et saada ülevaade alaealise poolt toime pandud õigusrikkumisest ja eelnevast tegevusest nii alaealise kui perega. Omamata ülevaadet õigusrikkumise toimumise asjaoludest, alaealise võimest asjadest aru saada, teadmata tema kodust tausta ning koduseid kasvatusviise on raske kohaldada õiget mõjutusvahendit.

§16. Alaealiste komisjoni otsustusvõime Alaealiste komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa alaealiste komisjoni esimees või aseesimees ja lisaks vähemalt kolm alaealiste komisjoni liiget. 1. Komisjoni istungil peab osalema kindlasti vähemalt neli liiget, kellest üks on esimees või aseesimees. Komisjoni istungi ettevalmistamisel tuleb arvestada, kas piisava arvu liikmete osalemine on võimalik. Komisjoni töö paremaks toimimiseks on mõistlik, kui istungid toimuvad regulaarselt, kindlaks määratud nädalapäeval ja ajavahemikul.

4. ALAEALISE ÕIGUSRIKKUMISE ASJA ARUTAMINE ALAEALISTE KOMISJONIS

§ 17. Alaealise õigusrikkumise asja arutamise edasilükkamine (1) Alaealiste komisjon lükkab alaealise õigusrikkumise asja arutamise edasi alaealise, tema seadusliku esindaja või käesoleva seaduse § 15 lõike 2 alusel nimetatud isikute istungile mitteilmumise korral või taotluses puuduste esinemise korral. (2) Alaealiste komisjoni sekretär selgitab välja istungile ilmumata jäänud isikute puudumise põhjused ja võtab vajaduse korral tarvitusele meetmed, et tagada nende ilmumine järgmisele istungile. (3) Alaealise õigusrikkumise asja arutamist ei või edasi lükata rohkem kui 30 päeva vastava otsuse tegemisest arvates. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aja möödumisel lõpetab alaealiste komisjon alaealise õigusrikkumise asja arutamise vastavalt käesoleva seaduse § 25 punktile 6. 1. Alaealise õigusrikkumise asja arutelu võib edasi lükata kahel põhjusel: a) kutsutud isikute mitteilmumine, b) taotluses ja esitatud materjalides esineb puudusi

2. Kindlasti peavad õigusrikkumise arutelul osalema alaealine ja tema esindaja ning taotluse esitanud isik või asutuse esindaja. Lisaks nendele võib kutsutute hulka kuuluda sotsiaaltöötaja ja/või kannatanu. 3. Kui kutsutud isikud, kelle osalemine on kohustuslik, ei ole ilmunud istungile, lükatakse asja arutelu 30 päeva edasi. 4. Olukorras, kus kohale on tulnud alaealine ilma vanemata, määratakse alaealisele tema nõusolekul esindaja. Esindaja määramiseks esitab alaealine taotluse, mis kajastub ka protokollis. Kui alaealine ei ole nõus esindaja määramisega, lükatakse asja arutelu edasi.

2. Komisjoni otsused, mis on tehtud väiksema liikmete arvuga või ilma esimehe või aseesimehe osavõtuta, on õigustühised.

5. Enne sundtoomise otsuse tegemist on vajalik puudumise põhjuste väljaselgitamine. Puudumine võib olla tingitud asjaolust, et kutsutu pole kutset kätte saanud või pole olnud võimalust teatada. Sellisel juhul tuleb

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

4. ALAEALISE ÕIGUSRIKKUMISE ASJA ARUTAMINE ALAEALISTE KOMISJONIS

täpsustada elukohta ning saata uus kutse. Kui selgub, et alaealine ja tema esindaja on kutse kätte saanud, kuid pole pidanud vajalikuks seda täita, tuleb taotleda sundtoomist.

registrijärgne ja tegelik elukoht ei ühti, lepivad komisjonid kokku, kummas on otstarbekam asja arutelu korraldada.

6. Kui õigusrikkumise arutelu on edasi lükatud seoses puuduste esinemisega taotluses, tuleb taotluse esitajale anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse esitaja poolt tähtajaks täiendavate materjalide esitamata jätmisel olukorras, kus arutelu on 30 päeva edasi lükatud, õigusrikkumise arutelu lõpetatakse.

§ 171. Alaealise õigusrikkumise asja arutamise korraldamine tema elukoha muutumisel (1) Kui alaealine asub pärast taotluse esitamist elama teise alaealiste komisjoni tööpiirkonda, lahendab asja arutamist alustanud alaealiste komisjon alaealise õigusrikkumise asja lõpuni. (2) Kui alaealise elukoht pärast taotluse esitamist muutub ega ole alaealiste komisjonile teada, lükkab alaealiste komisjon alaealise õigusrikkumise asja arutamise edasi.

3. Alaealise uue elukoha väljaselgitamisel võib kasu olla koostööst sotsiaaltöötajaga. Sotsiaaltöötaja võib omada informatsiooni pere uue elukoha kohta, perega kontaktis olevate inimeste kohta või vanemate telefoninumbreid. Kuna tegemist on isikuandmetega, siis on vajalik kirjalik pöördumine omavalitsuse poole. 4. Kui 30 päeva jooksul arvestades õigusrikkumise arutamise edasilükkamise päevast on rakendatud meetmeid elukoha väljaselgitamiseks, kuid see pole andnud soovitud tulemusi, menetlus lõpetatakse.

§ 18. Alaealise sundtoomine alaealiste komisjoni istungile

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtumil on alaealiste komisjon kohustatud rakendama meetmeid alaealise elukoha väljaselgitamiseks.

(1) Kui alaealine, keda kohustati kirjaliku kutsega alaealiste komisjoni istungile ilmuma, jääb mõjuva põhjuseta ilmumata, võib alaealiste komisjoni otsuse alusel kohaldada sundtoomist.

(4) Kui alaealiste komisjon on rakendanud kõiki endast olenevaid meetmeid alaealise elukoha väljaselgitamiseks, kuid ühe kuu jooksul alaealise elukoha muutumisest ei ole alaealise elukohta välja selgitatud, lõpetab alaealiste komisjon alaealise õigusrikkumise asja arutamise vastavalt käesoleva seaduse § 25 punktile 7.

(2) Alaealiste komisjon loeb mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks haiguse, üldise liikluskatkestuse või muu põhjuse, kui alaealine või tema seaduslik esindaja seda taotleb ja alaealiste komisjon sellega nõus on.

(5) Kui alaealine pärast taotluse esitamist asub elama välisriiki, lõpetab alaealiste komisjon tema õigusrikkumise asja arutamise vastavalt käesoleva seaduse § 25 punktile 8. 1. Alaealise elukoha muutumisel pärast taotluse esitamist näeb seadus ette arutamise lõpuleviimise selles komisjonis, mille tööpiirkonnas alaealine enne elas. Probleemi tekitab registrijärgne ning tegelik elukoht. Kui 26

2. Alaealise elukoha väljaselgitamiseks tuleb teha järelpärimine rahvastikuregistrisse ning koolikohustuslikus eas lapse puhul endisesse kooli. Õpilase liikumine ühest õppeasutusest teise on fikseeritud vastavate teatistega, tulenevalt Vabariigi Valitsuse 10.11.2000 määruse nr 355 “Koolikohustuslike õpilaste arvestamise kord” §-st 4.

AMVS

(3) Alaealise sundtoomist teostab politsei. Alaealisele teatatakse sundtoomise põhjus, selgitatakse tema õigusi ning antakse võimalus teatada sundtoomisest omal valikul vähemalt ühele lähedastest. (4) Alaealise, kes asub alaealiste komisjoniga samas asulas, võib kinni pidada kuni 18 tundi enne istungi algust. Sundtoomisel teisest asulast ei tohi kinnipidamise tähtaeg ületada 48 tundi. 1. Sundtoomine on äärmuslik abinõu. Enne selle kohaldamist tuleb välja selgitada põhjused, miks alaealine ja tema esindaja komisjoni koosolekuAlaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

4. ALAEALISE ÕIGUSRIKKUMISE ASJA ARUTAMINE ALAEALISTE KOMISJONIS

le ei ilmunud. Kuigi eelkõige on see lapsevanema ja lapse kohus informeerida põhjustest, võib olla ka asjaolusid, kus kutse pole õigeks ajaks kohale jõudnud.

esitanud asutuse esindaja, alaealine ja tema esindaja ja teised kutsutud isikud. Kõrvalisi isikuid komisjoni istungile ei lubata, kuna see ei ole kooskõlas lapse huvidega ega taga informatsiooni konfidentsiaalsust.

2. Sundtoomise kohaldamine on vajalik tingimustes, kus alaealine ja tema esindaja ei pea vajalikuks kutsele reageerida, või tingimustes, kus arutelu on 30 päeva edasi lükatud.

2. Alaealise ja tema seadusliku esindaja nõusolekul võivad istungil osaleda ka seaduses mittemääratletud isikud, s.t üliõpilased, vanavanemad jne.

3. Sundtoomist teostab politsei komisjoni otsuse alusel lähtudes kriminaalmenetluse seadustiku §-st 139. Sundtoomise otsuses tuleb ära näidata alaealise nimi, sünniaeg, elukoht, õppeasutus ning põhjus, miks sundtoomist taotletakse. Sundtoomine võib olla taotletud kindlaks kuupäevaks ja ajaks. Kui alaealist ei ole võimalik tabada komisjoni toimumise ajaks, korraldatakse erakorraline komisjoni istung vastavalt 18 või 48 tunni jooksul arvestades alaealise tabamise ajast. Sel puhul peab ka taotluses politseile olema märgitud, et istung viiakse läbi alaealise tabamisel.

3. Komisjoni istungil tutvustatakse kutsutuid ning komisjoni liikmeid. Komisjoni esimees annab ülevaate kogutud materjalidest ning taotluse sisust. Kuulatakse ära alaealise arvamus teo asjaolude ning põhjuste kohta ning seadusliku esindaja arvamus. Kui on kutsutud kannatanu ja tunnistajad, siis ka nende ütlused. Kõikide ütluste sisu protokollitaks.

§ 19. Alaealiste komisjoni istung

§ 20. Alaealiste komisjoni õigused ja kohustused

(1) Alaealiste komisjoni istung on kinnine. (2) Istungit juhib alaealiste komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. (3) Alaealiste komisjon vaatab läbi alaealise õigusrikkumise asja kohta kogutud materjalid, kuulab ära alaealise ja tema seadusliku esindaja ütlused ning kannatanu ja tunnistaja olemasolu puhul võimaluse korral nende ütlused. (4) Alaealiste komisjoni istungil peab viibima alaealine, tema esindaja ja alaealise õigusrikkumise asja arutamiseks taotluse esitanud isik või taotluse esitanud institutsiooni esindaja (Teatis, lisa 6). (5) Kohtunik või prokurör, kes on esitanud taotluse alaealise õigusrikkumise asja arutamiseks, osaleb alaealiste komisjoni istungil soovi korral. 1. Kinnine istung tähendab seda, et osalevad komisjoni liikmed, taotluse 28

AMVS

4. Kui taotluse on esitanud kohtunik või prokurör, tuleb neile saata kutse asja arutelu toimumise koha ja ajaga. Kohtuniku ja prokuröri osalemine ei ole kohustuslik ning ei takista arutelu.

(1) Alaealiste komisjoni õigused:

1) nõuda seletusi ja vajalikke materjale isikutelt, kellel võib olla asjassepuutuvat informatsiooni alaealise ja tema poolt toimepandud õigusrikkumise kohta; 2) alaealise huvides ajutiselt eemaldada asja arutamiselt alaealine või tema seaduslik esindaja; 3) teha eestkosteasutusele ettepanek pöörduda kohtusse nõudega alaealise äravõtmiseks vanematelt vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 53 ja 54 (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538); 4) kinnitada alaealise taotlus esindaja määramiseks vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 21 lõikele 3; 5) määrata alaealisele esindaja, kui tema seaduslik esindaja või alaealise poolt taotletud esindaja ei ole suuteline tema huvisid kaitsma või kui alaealise esindaja huvid ei ole kooskõlas alaealise huvidega. Esindaja kinnitab oma nõusolekut alaealise esindamiseks Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

4. ALAEALISE ÕIGUSRIKKUMISE ASJA ARUTAMINE ALAEALISTE KOMISJONIS

allkirjaga; 6) otsustada alaealise sundtoomine tulenevalt käesoleva seaduse paragrahvist 18.

(2) Alaealiste komisjoni kohustused:

1) selgitada istungi algul alaealisele ja tema esindajale allkirja vastu nende õigusi ja kohustusi; 2) saata käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud isikutele tähtkirjaga kutse vähemalt nädal aega enne alaealiste komisjoni istungi toimumist; 3) teha otsus hiljemalt kolme päeva möödumisel arutelust vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 23; 4) alaealise teadmisel otsustada alaealise töökoha või õppeasutuse informeerimine alaealiste komisjoni otsusest.

1. Ettepanek eestkosteasutusele (kohalikule omavalitsusele) lapse perest eemaldamiseks ilma vanemlike õiguste äravõtmiseta tehakse juhul, kui komisjonini on jõudnud materjal, millest ilmneb, et last on ohtlik jätta vanemate juurde (perekonnaseaduse § 53). Ettepanek vanema õiguste äravõtmiseks tehakse juhul, kui komisjonini on jõudnud materjal, millest ilmneb, et lapsevanem ei täida alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt või avaldab muul viisil kahjulikku mõju (perekonnaseaduse § 54). Samuti võib eestkosteasutusele teha ettepanekuid perekonna abistamiseks, kui ilmneb, et lapse õigusrikkumiste põhjused on tingitud kodusest olukorrast. 2. Alaealise õigusrikkumise arutamiseks peab olema alaealisega koos tema esindaja, kes üldjuhul on lapsevanem. Tingimustes, kus komisjoni istungile ilmub laps ilma vanemata, tuleb lähtuvalt lapse kirjalikust taotlusest määrata talle esindaja. Tavaliselt on sellistes situatsioonides lapse esindajaks lastekaitse- või sotsiaaltöötaja. 3. Esindaja saab määrata lapsele, kes on seda taotlenud ning on nõus määratava isikuga. 30

AMVS

4. ALAEALISE ÕIGUSRIKKUMISE ASJA ARUTAMINE ALAEALISTE KOMISJONIS

4. Kui lapsel puudub esindaja ja seda ei ole ka võimalik määrata, tuleb asja arutelu edasi lükata. 5. Laps tuleb ajutiselt eemaldada asja arutamiselt, kui komisjon peab vajalikuks juhtida lapsevanema tähelepanu kasvatusküsimustele või räägitakse kodusest olukorrast, mida on lapsel raske taluda. Samuti ei pea laps kuulma komisjoni ja kooli esindaja vestlust, kui ollakse erinevatel seisukohtadel. 6. Lapsevanem tuleb istungilt eemaldada, kui ta asub last ründavale positsioonile. Kindlasti tuleb eemaldada alkoholijoobes lapsevanem. 7. Alaealisele ja tema esindajale õiguste ja kohustuste selgitamise kohta tuleb võtta allkiri. Tegevus peab kajastuma protokollis. Õigused ja kohustused võivad olla trükitud eraldi lehele, kuhu alaealise esindaja annab pärast tutvumist allkirja. Allkirjastatud leht lisatakse protokollile. Allkirjad võib võtta ka protokolli, kui õigused ja kohustused on eelnevalt koos kutsega koju saadetud. 8. Alaealisele ja tema esindajale saadetakse kutse tähtkirjaga, arvestades, et teade oleks neile kätte toimetatud nädal aega enne istungi toimumist.

§ 21. Alaealise ja tema esindaja õigused ja kohustused (1) Alaealisel ja tema esindajal on alaealise õigusrikkumise asja arutamisel alaealiste komisjonis õigus: 1) teada, millist õigusrikkumise asja arutatakse; 2) teada, missuguste materjalide põhjal õigusrikkumise asja arutatakse ning tutvuda kogutud materjalidega; 3) võtta osa alaealise õigusrikkumise asja arutamisest, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 20 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul; 4) saada teavet ütluste andmise tagajärgede kohta; 5) saada teavet tema suhtes võimalike kohaldatavate mõjutusvahendite kohta. Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

4. ALAEALISE ÕIGUSRIKKUMISE ASJA ARUTAMINE ALAEALISTE KOMISJONIS

(2) Alaealise esindajal on õigus esitada asjakohaseid taotlusi ja proteste.

(1) Alaealiste komisjoni istung protokollitakse. Protokolli märgitakse:

(3) Alaealisel on õigus taotleda endale esindaja määramist, kui tema seadusliku esindaja huvid on alaealise huvidega vastuolus. (4) Alaealise esindaja on kohustatud asja arutamisel alaealiste komisjonis:

(5) Alaealisel ja tema esindajal on kohustus ilmuda kutse saamisel alaealise õigusrikkumise asja arutamisele alaealiste komisjoni.

1. Alaealisel ja tema esindajal on õigus teada, millist õigusrikkumist arutatakse, ning tutvuda kogutud materjalidega. Tutvumise ajast ja kohast informeeritakse alaealise esindajat talle saadetavas kutses. 2. Alaealisel ja tema esindajal on võimalus tutvuda kogutud materjalidega eelnevalt enne komisjoni istungit. Kui seda võimalust pole kasutatud, tutvustatakse istungil enne arutelu algust lühidalt kogutud materjale ja nende sisu. 3. Alaealise seaduslikuks esindajaks on lapsevanem või kohtu poolt määratud eestkostja. Kui lapse vanema õigusi on piiratud ja talle pole eestkostjat määratud, on lapse esindajaks omavalitsus. 4. Alaealisele tuleb selgitada, millised on tema suhtes võimalikud kohaldatavad mõjutusvahendid, kuidas on neid võimalik täita ning mis ajaks on need vaja täita.

1) istungi aeg, koht ja istungist osavõtnud isikute nimed; 2) alaealisele ja tema esindajale nende õiguste selgitamine; 3) alaealise ja tema esindaja ütluste sisu, nende taotlused ja kaebused; 4) tunnistaja ja kannatanu olemasolu korral nende ütluste sisu; 5) alaealiste komisjoni liikmete ettepanekud ja arvamused.

(2) Protokolli koostab alaealiste komisjoni sekretär. Protokollile kirjutavad alla alaealiste komisjoni istungit juhtinud esimees või aseesimees ja sekretär. 1. Protokolli koostamine kõikide istungite kohta on kohustuslik. See on vajalik ülevaate saamiseks asja arutamise käigust. Samuti on see aluseks komisjoni tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks. Protokolli koostamine on kohustuslik ka siis, kui asja arutelu lükatakse edasi (Protokoll, lisa 2). 2. Protokollis kajastatakse kõik asja arutamise käigus tehtud toimingud: õiguste ja kohustuste selgitamine, lapsevanema kõrvaldamine asja arutamiselt, alaealisele esindaja määramine jne. 3. Kõik vajalikud andmed tuleb protokollida lühidalt, kuid täpselt. Ütluste sisu, arvamused ning taotlused tuleb protokollida niivõrd, kui nad on asjas tähtsad. Protokollimise lihtsustamiseks võib istungil kasutada diktofoni. Diktofoni kasutamisest tuleb istungil osalejaid informeerida.

5. Samuti peab olema alaealine teadlik võimalikest tagajärgedest, mis kaasnevad kohaldatud mõjutusvahendi mittetäitmisega. 6. Alaealise poolt esitatud taotlused ja protestid protokollitakse.

§ 22. Alaealiste komisjoni istungi protokoll 32

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

5. ALAEALISTE KOMISJONI OTSUS

5. ALAEALISTE KOMISJONI OTSUS § 23. Alaealiste komisjoni otsuse tegemine (1) Alaealiste komisjon teeb otsuse komisjoni istungil alaealise õigusrikkumise asja arutelu lõppedes või hiljemalt kolme päeva möödumisel arutelust, kui otsuse tegemiseks on vaja enam aega. (2) Kui otsust ei tehtud alaealise õigusrikkumise asja arutelu lõppedes, teatab alaealiste komisjoni istungit juhtinud isik, millal ja kus otsus teatavaks tehakse. (3) Alaealiste komisjon teeb otsuse arutamisest osavõtnud alaealiste komisjoni liikmete lihthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab alaealiste komisjoni esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Otsuse tegemise ajal võivad nõupidamistoas viibida ainult alaealiste komisjoni liikmed ja sekretär. 1. Lahkarvamuste tekkimisel otsuse tegemisel on oluline ära kuulata kõigi komisjoni liikmete põhjendused, miks just antud mõjutusvahendit alaealise suhtes kohaldada.

§ 24. Alaealiste komisjoni otsus (1) Alaealiste komisjoni otsusega (Otsus, lisa 7):

1) määratakse mõjutusvahend; 2) lükatakse asja arutamine edasi vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 17 või 3) lõpetatakse asi vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 25; 4) kohaldatakse sundtoomist vastavalt käesoleva seaduse §-le 18.

(2) Alaealiste komisjoni otsuses märgitakse:

1) otsuse tegemise koht ja aeg; 2) istungist osavõtnud alaealiste komisjoni liikmete ees- ja perekonnanimed; 3) alaealise ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja –koht, alaealise elu-

AMVS

5. ALAEALISTE KOMISJONI OTSUS

koht ning õppeasutus või töökoht; 4) taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi; 5) taotluse sisu; 6) otsust põhistav osa; 7) mõjutusvahendi määramise korral selle kohaldaja, kohaldamise aeg, kord ja tingimused; 8) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

(3) Alaealiste komisjoni otsusele kirjutavad alla alaealiste komisjoni istungit juhtinud esimees või aseesimees ja sekretär. (4) Alaealiste komisjoni otsus allkirjastatakse komisjoni tööd juhtinud isiku poolt ning edastatakse alaealisele ja tema esindajale allkirja vastu kätteandmisega ja mõjutusvahendi kohaldajale posti teel. 1. Komisjoni otsus peab olema fikseeritud kirjalikult ja edastatakse: a) alaealisele ja tema seaduslikule esindajale, b) mõjutusvahendi kohaldajale või kohaldajatele.

2. Üks komisjoni otsustest jääb koos alaealise materjalidega komisjonile. 3. Otsuse põhjendav osa peab sisaldama konkreetse mõjutusvahendi valiku põhjendust, lähtudes alaealise õigusrikkumisest, tema sotsiaalsest taustast, kas alaealise küsimust on enne arutatud alaealiste komisjonis ja milliseid mõjutusvahendeid on kohaldatud.

§ 25. Alaealise õigusrikkumise asja arutelu lõpetamise alused Alaealise õigusrikkumise asja arutelu lõpetatakse:

5. ALAEALISTE KOMISJONI OTSUS

kumise asja arutamist kokkuleppele ja alaealiste komisjon aktsepteerib kokkulepet; 4) kui taotlus tugineb väärinformatsioonil; 5) alaealise, kelle õigusrikkumise asja arutatakse, surma korral; 6) kui alaealiste komisjon on alaealise õigusrikkumise asja arutelu edasi lükanud kuni 30 päeva ning selleks ajaks ei ole alaealiste komisjonile esitatud kõiki käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid ja dokumente; 7) kui alaealise elukoht ei ole alaealiste komisjonile teada; 8) kui alaealine asub elama välisriiki.

1. Kui alaealisele on kohus KarS § 74 alusel määranud käitumiskontrolli koos tingimusega käia koolis, siis kuulub selle alaealise koolikohustuse mittetäitmise küsimus kohtu pädevusse. Kui lisakohustust koolikohustuse täitmise osas ei ole kohaldatud, kuulub nimetatud küsimuse arutamine komisjoni pädevusse.

§ 26. Alaealiste komisjoni otsuse vaidlustamine Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud mõjutusvahendite määramise ning alaealiste komisjoni toimingute ja otsuste peale võib esitada vaide maavanemale. 1. Vaidemenetlus toimub vastavalt haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 2002, 61, 375; 2003, 20, 117; 2003, 78, 527) 5. peatükile.

5. ALAEALISTE KOMISJONI OTSUS

on aega kümme päeva puuduste kõrvaldamiseks. 5. Kui vaides esinenud puudused on kõrvaldatud, lahendab maavanem vaide 10 päeva jooksul. 6. Maavanemal on õigus vaideotsusega rahuldada vaie ja tunnistada komisjoni otsus kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada komisjoni otsuse faktilised tagajärjed, teha ettekirjutus komisjonile toimingu sooritamiseks või õigusrikkumise uueks otsustamiseks või jätta vaie rahuldamata. 7. Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse.

§ 27. Alaealiste komisjoni otsuse jõustumine Alaealiste komisjoni otsus jõustub otsuse vaidlustamise tähtaja möödumisele järgnevast päevast. 1. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse §-st 75 on vaide esitamise tähtaeg 30 päeva, seega otsus AMVS § 3 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud mõjutusvahendite määramise kohta jõustub sellele järgneval päeval. Kuna mõjutusvahendist tulenevaid kohustusi saab alaealisele panna tema nõusolekul, siis võib ta neid kohustusi asuda täitma varem, ootamata 30 päeva möödumist.

2. Haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt tuleb vaie esitada maavanemale 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik komisjoni otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama (AMVS § 23 lõige 1). 3. Vaides peavad olema vaide esitaja nimi, postiaadress ja sidevahendite numbrid, vaidlustatava otsuse või toimingu sisu, põhjused, miks vaide esitaja leiab, et komisjoni otsus või toiming rikub tema õigusi, vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus ja vaidele lisatud dokumentide loetelu. 4. Kui vaie ei vasta nõuetele, informeeritakse sellest vaide esitajat ja tal 36

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

6. ARUANDLUS

Võimalik on järgnev jaotus:

Vastavalt alaealiste komisjoni põhimäärusele esitab komisjoni esimees vähemalt kord aastas komisjoni tööst aruande teda moodustanud organile, st maakonna komisjon esitab aruande maavanemale ja kohaliku omavalitsuse komisjon valla- või linnavalitsusele. Tulenevalt maavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelisest koostöölepingust esitab alaealiste komisjon ministeeriumile sisulise tegevuse ja kuluaruande toetuse kasutamise kohta järgmise aasta 15. jaanuariks. Kohalike omavalitsuste alaealiste komisjonid esitavad eelnevalt oma aruande maavalitsuse komisjonile. (Aruande vorm, lisa 9) 1. Aruande punktis 2 näidatakse komisjonis arutatud taotluste arv arvestusega, et üks taotlus on ühe õigusrikkumise arutamise aluseks. Tähelepanu tuleb pöörata taotluste koguarvule – see peab kattuma kuude lõikes esitatud arvude summaga. Kui asja arutatakse uuesti, kuna alaealine jättis täitmata tema suhtes kohaldatud mõjutusvahenditest tulenevad kohustused, siis ei arvestata seda uue taotlusena, vaid juba esitatud taotluse järjena. Kui ühe taotluse juures on mitme õigusrikkumise materjalid, siis märgitakse see nii mitme taotlusena, kui on taotluse juurde lisatud väärtegude menetlemise lõpetamise määruseid. Sama kehtib ka kuritegude kohta, kuigi tavapäraselt jõuab alaealiste komisjoni üks kuriteo menetlemise lõpetamise määrus, milles võivad kajastuda erinevad kuriteo episoodid. Sellisel juhul ei arvestata taotluste arvuna mitte kuritegude arvu vaid käsitletakse määrust ühe taotlusena. 2. Punktis 3 tüdrukute ja poiste poolt toimepandud õigusrikkumiste summa peab võrduma punktis 2 esitatud asjade summaga. 3. Punktis 4 tuleb välja kirjutada vastavalt AMVS-ile kõik pöördumiste alused ja pöördumiste arv.

AMVS

AMVS § 1 lg 2 p 1 ……… korda AMVS § 1 lg 2 p 2 ……… korda AMVS § 1 lg 2 p 3 ……… korda AMVS § 1 lg 2 p 4 ……… korda AMVS § 1 lg 3 p 1 ……… korda AMVS § 1 lg 3 p 2 ……… korda

4. Punktis 5 tuleb kirja panna taotluse esitajad vastavalt AMVS § 14 lg 1, AMVS § 14 lg 2 jne. Taotluse esitajate summa peab võrduma aruande punktis 2 (õigusrikkumiste asjad) ja punktis 3 (tüdrukute ja poiste poolt toimepandud õigusrikkumiste) esitatud arvuga. 5. Punktis 6 tuleb üles lugeda kõik mõjutusvahendid, mis on alaealiste suhtes kohaldatud. See summa ei pea kokku minema ühegi eelneva arvuga, kuna ühele alaealisele võib ühe otsusega määrata mitu mõjutusvahendit. Selles punktis näidatakse kõikide alaealiste arv, kelle suhtes komisjon on võtnud vastu otsuse taotleda kohtult luba tema kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamiseks. 6. Punktis 7 kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatud alaealiste all peetakse silmas ainult neid, kelle suhtes kohus rahuldas komisjoni taotluse. Võib ette tulla olukordi, kui komisjon on küll otsuse vastu võtnud kohtult loa taotlemiseks, kuid kohus ei rahulda taotlust või mingitel muudel põhjustel jääb otsus täide viimata (näit. alaealine võeti vahi alla vms). 7. Punktis 8 tuleb mõista kordusarutelu all sama asjaga seotud uue mõjutusvahendi kohaldamist, st et mõjutusvahendi kohaldaja kirjalikust informatsioonist selgub, et alaealine ei täida talle määratud mõjutusvahendist tulenevaid kohustusi ja komisjon määrab uue mõjutusvahendi. Kui alaealise suhtes laekub uus taotlus uue õigusrikkumise kohta, siis seda ei loeta kordusaruteluks.

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

TAOTLUS

LISA 1 NÄIDIS

Tartu maakonna alaealiste komisjonile Koostamise koht: ...................................................................................... Kuupäev: . ......................................................................... TAOTLUSE ESITAJA (vastavalt alaealise mõjutusvahendite seaduse §-le 14):

Ees- ja perekonnanimi . ............................................................................

Amet ........................................................................................................ Töökoht (aadress, telefon) ........................................................................

Ees- ja perekonnanimi . ............................................................................

Elukoht, telefon ........................................................................................ Töökoht (aadress, telefon) ........................................................................ ÕIGUSRIKKUMINE (mis, kus ja millal toimus jms)

. ............................................................................................................ . ............................................................................................................ . ............................................................................................................ . ............................................................................................................ . ............................................................................................................ . ............................................................................................................ Taotleja allkiri . ......................................................................................... Täidab sekretär:

ALAEALINE:

Ees- ja perekonnanimi . ............................................................................

Sünniaeg.................................................................................................... Elukoht, telefon......................................................................................... Õppeasutus või töökoht . ..........................................................................

Alaealise õigusrikkumise number ............................................................. Õigusrikkumine (millise seaduse ja paragrahvi alusel karistatav tegu) . ....

. ............................................................................................................ . ............................................................................................................ Lisatud dokumendid (alaealise iseloomustus, sotsiaaltöötaja arvamus pere kohta jms)

. ............................................................................................................

EMA:

Ees- ja perekonnanimi . ............................................................................

Elukoht, telefon......................................................................................... Töökoht (aadress, telefon) ........................................................................

ISA:

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

PROTOKOLL

LISA 2 NÄIDIS

Alaealise ees- ja perekonnanimi:

Sünniaeg: ..................................................................................................

Elukoht: . .................................................................................................. Kool: . ....................................................................................................... Ema:.......................................................................................................... Ema töökoht: ........................................................................................... Isa: ............................................................................................................

Isa töökoht: . ............................................................................................. Taotleja AMVS § 14 lg 1 p ........ järgi

Õigusrikkumine AMVS § 1 lg …….. p …….

Antud küsimuses olid kohal: ....................................................................

. ............................................................................................................

Olen tutvunud komisjonile esitatud materjalidega ning minu õiguste ja kohustustega . ............................................................................................... (alaealise ja tema seadusliku esindaja allkirjad)

Asja arutamise käik: . ................................................................................ Otsustati:

1. .............................................................................................................. 2. ..............................................................................................................

Juhataja

Protokollija Otsus tehtud teatavaks ..................................................... a.

AMVS

1. Üldandmed

ISELOOMUSTUS KOOLIST

LISA 3

1.1. perekonna-, eesnimi 1.2. sünniaasta, kuu ja päev või isikukood 1.3. kool, klass 1.4. elukoht 2. Alaealise suhe õppetöösse

2.1. väljavõte hinneteraamatust alaealise õppeedukusest aastate lõikes (eraldi lisana) 2.2. kui palju puudutud tunde, mis põhjusel 2.3. konkreetsesse kooli astumise aeg 2.4. kui kaua konkreetne klassijuhataja alaealist tunneb 2.5. klassikursuse kordamised (millest tingitud) 2.6. meeldivad õppeained (miks) 2.7. suhtumine õpetajatesse ja nende nõudmistesse 2.8. teadmiste omandamise laad (kergesti, normaalselt, raskesti) 2.9. hoolsus (praegu, millal muutus) 2.10. tähelepanuvõime 2.11. tahteomadused, iseseisvus õppetöös 2.12. eale vastavus 3. Alaealise suhe klassi(kooli)kollektiivi

3.1. milline roll kollektiivis (eestvedaja, erak, kaasajooksik...) 3.2. positsioon kollektiivis (eelistatud, neutraalne, tõrjutud), alaealise rahulolu oma positsiooniga 3.3. suhtumine kaaslaste õnnestumistesse/õnnetustesse 3.4. milliseid ülesandeid ja kuidas on täitnud kollektiivis, osavõtt üritustest 3.5. käitumine kaaslastega 4. Alaealise isiksuse iseärasused 4.1. 4.2. 4.3. 4.4.

temperamendi omadused tundemaailma iseärasused tahe enesehinnang

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

4.5. sõprussuhete loomise laad (aktiivne, passiivne) 4.6. suhtumine eakaaslaste ja täiskasvanute tunnustusse 4.7. suhtumine konflikti 4.8. kasvatuslik juhitavus 4.9. alaealise suhtumine oma eksimustesse 5. Koostöö koduga

5.1. vanema(te) või hooldaja huvi koolielu vastu 5.2. vanemate suhtumine kooli nõudmistesse 5.3. kodu valmisolek kooliga koostööd teha ja selle tase 5.4. kooli ja kodu koostöö üldine iseloom (sagedus, mis laadis kontakt, kumb pool initsiaator) 6. Koolipoolsed senirakendatud kasvatusmeetmed, nende tulemuslikkus 7. Abi-, tugi- ja individuaalõppe rakendamine

8. Eraldi väljatooduna alaealise positiivsed omadused, mis oleksid abiks alaealiste komisjonil mõjutusvahendi määramisel

9. Koolipoolsed ettepanekud komisjonile konkreetse mõjutusvahendi osas

Isikuandmed

KODUKÜLASTUSE AKT

LISA 4

Lapse andmed, vanemate andmed, elukohad, kontaktandmed, leibkonda kuuluvad isikud, iseloomustuse koostamisel kasutatud allikad Perekonna koosseis

Perekonna liikmed, perekonna püsivus, suhted peres, konfliktid, käitumine konfliktide korral, suhted perekonnast eraldi elavate liikmetega, perekonnas kasutatavad sekkumismeetodid, alaealise õiguskuulekust toetavad asjaolud Sotsiaal-majanduslik olukord

Elamistingimused, lapse vahendid, eluruumide suurus, majanduslik olukord, kas kasutatakse sotsiaalameti võimalusi, perekonna tugivõrgustik, kes kuuluvad võrgustikku, alaealise õiguskuulekust toetavad asjaolud, ametkondade poolt pakutavate sekkumismeetodite kasutamise võimalused ja kasutatud teenused Perekonna abistamise võimalused lapse käitumise parandamiseks

Riskitegurid, probleemid perekonnas, omavalitsusepoolsed meetmed perekonna suhtes, perekonna koostöövalmidus, varasem kogemus koostööst perekonnaga Sotsiaalpedagoogi soovitus mõjutusvahendi kohaldamiseks

Võimalik probleemilahendus, varasem kogemus lapsega, kasutatud sekkumismeetodid, efektiivseks osutunud sekkumismeetodid, soovitatav mõjutusvahend, võimalike riskide hindamine edasises käitumises Koostaja andmed, kuupäev

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

TEATIS

LISA 5 NÄIDIS

Sotsiaalkindlustusametilt saadud info põhjal peavad alaealiste komisjonid alaealise rehabilitatsiooniteenusele suunamise vormistamisel lähtuma järgmistest põhimõtetest:

1. Alaealiste komisjoni otsus peab olema kas maavalitsuse või komisjoni blanketil ja pitsatiga. 2. Otsusel peavad olema fikseeritud alaealise ja tema vanema/hooldaja isikukoodid. 3. Otsusele lisada koopia alaealise sünnitunnistusest või passist ja vanema/ hooldaja passist. 4. Otsus saata Sotsiaalkindlustusametile Tallinnasse (Lembitu 12, 15092 Tallinn, kontaktisik: Airi Nõmm, tel 6208331). Loodame, et antud teave aitab teid rehabilitatsiooniteenuse juurutamisel Eesti lastekaitses.

LISA 6 Rehabilitatsiooniteenuses osalemise rakendamise kord Projekt

1. Rehabilitatsiooniteenus on mõjutusvahend, mille eesmärk on parandada alaealise hakkamasaamist sotsiaalselt aktsepteeritud igapäeva rollidega, sh eakohane käitumine, hariduse omandamine, seadus- ja õiguskuulekus, teadlik tervisekäitumine, orienteeritus elukestvale arengule. Rehabilitatsiooniteenuse raames toimub alaealise ja tema sotsiaalse võrgustiku mitmekülgne hindamine, rehabilitatsiooniplaani koostamine ja plaani rakendamine.

2. Rehabilitatsiooniteenust kohaldatakse alaealisele, kes on toime pannud alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 2004, 89, 603) paragrahvi 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teo, võttes arvesse ka järgmisi kriteeriumeid:

•

alaealise mitteeakohane käitumine (hulkumine, suitsetamine, sõltuvusainete tarvitamine jne.), lisaks intrapsühholoogilised probleemid jms.; • toimepandud õigusrikkumine; • puudulik koolikohustuse täitmine; • probleemid lähivõrgustikus (kuid töö võrgustikuliikmetega oleks perspektiivikas); • varem kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud soovitud tulemust (võimalus määrata ka esmakordselt). 3. Alaealiste komisjonil on soovitav enne mõjutusvahendi määramist konsulteerida rehabilitatsiooniasutuse spetsialistidega.

4. Rehabilitatsiooniteenust viib läbi halduslepinguga volitatud rehabilitatsiooniasutus. 5. Alaealiste Komisjon määrab oma otsuses rehabilitatsiooniteenuse kohaldajaks piirkonna lastekaitsetöötaja või sotsiaaltöötaja. Otsuses peavad olema välja toodud nii alaealise kui ka tema seadusliku esindaja andmed ning mõjutusvahendi kohaldaja kontaktandmed. Sotsiaalkindlustusamet väljastab suunamiskirja alaealisele ja tema seaduslikule esindajale. 6. Alaealiste komisjoni ülesandeks on saata komisjoni otsus Sotsiaalkindlustusametile. Mõjutusvahendi kohaldaja ülesandeks on jälgida ja hinnata rehabilitatsiooniprotsessi ning aktiivselt osaleda rehabilitatsiooniteenuse kohaldamises. 7. Rehabilitatsiooniasutuse sotsiaaltöötaja koos mõjutusvahendi kohaldajaga

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

esitab tagasisidena alaealiste komisjonile kvartaalselt ning mõjutuvahendi lõppedes kirjalikult vabas vormis aruande. 8. Alaealine on kohustatud hiljemalt 21 tööpäeva jooksul pärast Sotsiaalkindlustusameti poolt otsuse tegemist registreerima end rehabilitatsiooniteenuse nimekirja, kokkulepitud ajal ilmuma rehabilitatsiooniasutusse koos oma seadusliku esindajaga ja osalema aktiivselt edaspidises protsessis. Juhul kui alaealine ei ole ilmunud rehabilitatsiooniasutusse pärast kokkulepitud aja sõlmimist viie tööpäeva jooksul ega ole rehabilitatsiooniasutust ja mõjutusvahendi kohaldajat informeerinud oma mitteilmumise põhjustest, teeb kohaldaja kirjaliku esildise alaealiste komisjoni sekretärile. 9. Rehabilitatsiooniteenuses osalemisega seonduvate kohustuste mittetäitmise korral kolme kuu jooksul alaealise poolt määrab alaealiste komisjon talle uue mõjutusvahendi tulenevalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 9 lõikest 2.

Kungla maakonna alaealiste komisjoni Kunglas, 20. oktoober 2005. a.

LISA 7 NÄIDIS

OTSUS

Istungist võtsid osa komisjoni esimees: Juhan Kuusk sekretär: Jaana Kastan

liikmed: Juku Mänd, Juuli Palm, Juta Sarapuu

Komisjon, tutvunud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Julius Pihlaka taotlusega alaealise Juri Berjozovi kuriteo kohta ja kuulanud ära tema ema Julia Berjozova, klassijuhataja Juulika Tamme ning Suurmetsa valla sotsiaalnõuniku Jaanika Tamme, t e g i k i n d l a k s:

alaealine Juri BERJOZOV on sündinud 18.10.1989, elukoht Oksa 2, Metsaküla, Suurmetsa vald, Metsaküla Keskkooli 9. klassi õpilane.

Kriminaalasja nr. 04278001770 menetlust alustati Lõuna Politseiprefektuuris 06.05.2004 KarS § 199 lg 2 p 7, 8 tunnustel. Kriminaalasjas kahtlustatakse Juri Berjozovi selles, et 23.09.2004 õhtul tungis koos Jaan Haavapuuga sisse Kungla maakonnas Suurmetsa vallas Kännu alevikus Kesktänav 10 Janno Jugapuule kuuluvasse keldriboksi, kust varastas keldriboksi seinas olnud ava kaudu 4 m pikkuse teleskoopõngeridva koos kettaga väärtusega 500 krooni, 1,5 m pikkuse teleskoopõngeridva koos kettaga väärtuses 515 krooni, 1,5 m pikkuse teleskoopõngeridva koos kettaga väärtuses 520 krooni, kaks õngeritva koos kettaga väärtuses 530 krooni tükk, kokku väärtusega 1060 krooni, kaks paadiaeru väärtusega 200 krooni. Kokku tekitati Janno Jugapuule varalist kahju 2795 krooni. Kooli iseloomustusest nähtub, et Juril ei ole koolikohustuse täitmisega probleeme, tema õppeedukus on rahuldav. Juri Berjozovi käitumist arutati Kungla maakonna alaealiste komisjonis esimest korda.

Lähtudes eelpooltoodust ja juhindudes alaealise mõjutusvahendite seaduse § 24 lg 1 p 1, § 3 lg 1 p 6 ja § 8 lg 2 p 6 K o m i s j o n o t s u s t a b:

1. Määrata Juri Berjozovile üldkasulikku tööd 20 tundi.

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

2. Määrata mõjutusvahendi kohaldajaks Suurmetsa Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja. Määratud mõjutusvahendi ning alaealiste komisjoni toimingute kohta on võimalik esitada vaie Kungla maavanemale 30 päeva jooksul alates otsuse väljakuulutamisest vastavalt AMVS §-le 26. Otsus tehtud teatavaks 20.10.2005.

Esimees..................................................................................................... /allkiri/ J. Kuusk Sekretär..................................................................................................... /allkiri/ J. Kastan Alaealine . .................................................................................................

Alaealise esindaja . .................................................................................... (NB! Otsuses esinevad isiku- ja kohanimeandmed on fiktiivsed.)

Lisad

Koostöölepingu nr ............... LISA

LISA 8 NÄIDIS

TARTU MAAKONNA ALAEALISTE KOMISJONI PROJEKTIKONKURSI KORRALDAMISE TINGIMUSED JA KORD 200... AASTAL

Käesolev lisa .... on sõlmitud “.......” ................. 200 .... aastal Tartus.

Pooled leppisid kokku, et Tartu maavalitsus korraldab Tartu maakonnas alaealistega tehtava kuriteoennetusliku töö toetamise projektikonkursi, pidades silmas järgmist: 1. Alaealiste komisjoni projektikonkursi korraldamise eesmärgiks on Tartu maakonna haldusterritooriumil alaealistega tehtava kuriteoennetusliku töö toetamine.

2. Projektitoetuste eraldamiseks korraldatakse maakondlik projektikonkurss, mille viib läbi alaealiste komisjon. Toetust saavad taotleda juriidilisest isikust ettevõtjad, kes on kantud äriregistrisse ning kelle esitatud projekt vastab järgmistele tingimustele:

2.1. on osaliselt või täielikult suunatud alaealiste komisjonides arvel olevatele noortele; 2.2. järgib maakonna alaealiste komisjonide kuriteoennetuslikke prioriteete; 2.3. on olemas valitud meetoditele vastav spetsialist 3. Taotlemisel esitada järgmised dokumendid:

3.1. vormikohane taotlus; 3.2. B-kaardi koopia; 3.3. garantiikirjad kaasfinantseerijatelt; 3.4. kohaliku omavalitsuse osalemise korral garantiikiri vastavalt punktile 3.3 või kohaliku omavalitsuse arvamus ennetusprojekti suhtes. 4. Projektitaotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel: 4.1. vastavus maakonna alaealiste komisjoni määratud kuriteoennetusli kele prioriteetidele, 4.2. projekti teostatavus: 4.2.1. ajakava ja eesmärk on realistlikud; 4.2.2. tegevused aitavad eesmärki saavutada;

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

4.2.3. eelarve võimaldab tegevuskava teostada; 4.2.4. tegijatel on projekti teostamiseks vajalik kompetentsus. 4.3. projekti eelarve otstarbekus: 4.3.1. kulude planeerimisel on valitud soodsaim võimalus; 4.3.2. kulutused on tegevustega põhjendatud. 5. Projektitaotluste läbivaatamise järgselt edastab alaealiste komisjon projektikonkursi otsuste protokolli Eesti Noorsootöö Keskuse erinoorsootöö peaspetsialistile e-posti (entk@entk.ee) teel.

5.1. Projektitaotluste läbivaatamisel võib osaleda Haridus- ja Teadus ministeeriumi või Eesti Noorsootöö Keskuse esindaja. 6. Alaealiste komisjoni liikmed, kes on taotluse esitanud organisatsiooni töötajad või liikmed, ei osale projektitaotluste läbivaatamisel oma organisatsiooni esitatud taotluse menetlemisel. 7. Konkursi väljakuulutamisel avalikustatakse vähemalt maakonna ajalehes ja maavalitsuse koduleheküljel maakondliku projektikonkursi prioriteedid ning konkursi tulemustest teavitamise aeg ja kord. Info edastatakse ka Eesti Noorsootöö Keskuse erinoorsootöö peaspetsialistile e-posti (entk@entk.ee) teel. 8. Projektikonkursil ei menetleta:

8.1 organisatsioonide põhitegevuse kulude katmiseks toetust taotlevaid projekte; 8.2 avatud noortekeskuste maakondlike projektikonkursside kaudu toe- tatavat tegevust; 8.3. rahvusvahelise koostöö projekte. 9. Konkurss kuulutatakse välja hiljemalt kuu jooksul alates Haridus- ja Teadusministeeriumi rahade laekumisest maavalitsuse arvele. Konkursile taotluste esitamiseks on aega vähemalt 30 päeva alates konkursi välja kuulutamise päevast.

10. Projektidel, mille esitavad projektikonkursile kohalikud omavalitsused või nende allasutused, on projekti kogumaksumuses kohaliku omavalitsuse nõutav osalus 20%. Ministeerium . .................................................................. Maavalitsus . .....................................................................

AMVS

LISA 9

Aruanne alaealiste komisjoni tööst …... aastal ....................... maakonna alaealiste komisjon, mis on loodud alaealise mõjutusvahendite seaduse (edaspidi AMVS) alusel

1. Maakonnas on veel …… kohaliku omavalitsuse alaealiste komisjoni (AMVS § 12 lg 2 ja 3). Nende asukoht:...................................................................... 2. Maakonnas on alaealiste õigusrikkumise asju (arvestusega, et üks taotlus on ühe asja arutamise alus) arutatud kokku …… Kuude lõikes jaguneb see arv järgmiselt:

jaanuar

mai september

veebruar juuni oktoober

märts juuli november

aprill august detsember

3. Alaealiste õigusrikkumise asjadest on:

1) tüdrukute poolt toimepandud õigusrikkumiste arv ...... 2) poiste poolt toimepandud õigusrikkumiste arv ......

4. Pöördumiste aluseks on järgmised teod: ............................................... (AMVS §1 lõikes 2 ja lõikes 3 toodud alustest märkige ära alus ning pöördumiste arv).

5. Taotluse esitajad on olnud järgmiste institutsioonide esindajad (AMVS § 14

lg) . .....................................................................................................................................

6. Mõjutusvahendeid (AMVS §3 lg 1) on määratud järgmiselt: 1) ... korda

2) ... korda

3) ... korda

7) ... korda

8) ... korda

9) ... korda

4) ... korda

5) ... korda

6) ... korda

7. Eri-õppekasvatusasutusse oleme suunanud (AMVS §6): . .................................................................................... alaealist. Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

8. Mõjutusvahendi kohaldamisel ei ole alaealine täitnud talle pandud kohustusi ja on tulnud korraldada kordusarutelu (AMVS §9 lg 2)..................... juhul. 9. Sundtoomist (AMVS §18) on kohaldatud ................... juhul. 10. Komisjon on pidanud määrama esindaja (AMVS §20 lg 5) ............... juhul. 11. Komisjoni liikmetele olete korraldanud koolitusi: .............................. . ............................................................................................................ (kui palju ja millise sisuga).

12. Teile eraldatud kriminaalpreventiivsete programmide rahaga olete toetanud ........................................................................... kohalikku projekti 13. Alaealiste komisjoni poolt finantseeritud projektid (esitage iga projekti kohta järgmised andmed): Nimetus

1. Sisu .......................................................................................................

2. Sihtgrupi suurus ................................................................................... 3. Eraldatud summa ................................................................................. 4. Raha kasutamine .................................................................................. 5. Vastavus eesmärgile . ............................................................................. 14. Maakonna kriminaalpreventiivse tegevuse prioriteedid (AMVS §13 lg 2) . ............................................................................................................ Maavanem ................................................................................................

AMVS

LISA 10

AKT alaealise ………………………........., …… aastat vana. üldkasuliku töö täitmise kohta

Töögraafik on koostatud ajavahemikuks ....... kuni ....... a. Kokku määratud ........ tunni kohta.

Töögraafikut täitis: korrektselt . ................................................................

mittekorrektselt ........................................................................................

. ............................................................................................................ Tegi tööd:

väga hästi ...................................... rahuldavalt .................................... hästi .............................................. halvasti .........................................

Suhtlemine töökaaslastega: . .....................................................................

. ............................................................................................................ . ............................................................................................................ . ............................................................................................................ Muud: . ..................................................................................................... . ............................................................................................................ . ............................................................................................................ . .................................................................................... / ..................... a. Tööandja: . ................................................................................................ Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

Kungla maakonna alaealiste komisjoni Kunglas, 06. mail 2005. a.

LISA 11 NÄIDIS

KUTSE

OTSUS

Istungist võtsid osa aseesimees: Avo Laane sekretär: Jaana Kastan

liikmed: Juku Mänd, Juuli Palm, Juta Sarapuu

Komisjon, tutvunud Kungla Pikajõe Gümnaasiumi direktori Rita Kase taotlusega alaealise Mirjam Talu koolikohustuse mittetäitmise kohta t e g i k i n d l a k s:

Alaealine Mirjam Talu on sündinud 31.11.1988, elukoht Pikk 15,Kungla, Pikajõe Gümnaasiumi 8. klassi õpilane.

Mirjam Talu on korduvate põhjuseta puudumistega koolitundidest jätnud täitmata põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17 p. 1 talle määratud kohustuse.

LISA 12 NÄIDIS

Lp. Irina Pihlakas Aadress: Ringi raudteemaja 4-6, Tammetõru vald, Kunglamaa

Kungla maakonna alaealiste komisjon teatab, et 17. novembril 2005. a. kell 15.30 toimub Kungla Maavalitsuses, Toome 15, Kungla, kabinetis 107 komisjoni istung, kus arutatakse Kalle Pihlaka õiguserikkumist. Olete kohustatud koos alaealisega osa võtma komisjoni istungist. Istungilt põhjuseta puudumise korral kohaldatakse alaealise suhtes sundtoomist.

Komisjonile esitatud Teid puudutavate materjalidega on võimalik tutvuda Kungla Maavalitsuse ruumis 107 (tel. 7 305 293) komisjoni sekretäri Jaana Kastani juures.

Mirjam Talu puudus põhjuseta komisjoni istungilt 31.03.2005. Mirjam Talu ei ela kodus, ei allu vanematele, tema asukoht on teadmata. Lähtudes eelpooltoodust ja juhindudes alaealise mõjutusvahendite seaduse §-st 18 K o m i s j o n o t s u s t a b:

1. Kohaldada alaealise Mirjam Talu sundtoomine Kungla maakonna alaealiste komisjoni istungile Kungla, Toome 15, kabinet 107.

Jane Jalakas

Komisjoni sekretäri abi (NB! Kutses esinevad isiku- ja kohanimeandmed on fiktiivsed.)

2. Pidada alaealine tabamisel kinni Kungla Arestimajas kuni alaealiste komisjoni istungi alguseni. Alaealise õigusrikkumise täpse aja määrab komisjoni sekretär Jaana Kastan (kontakttelefon), siis kui tabatakse Mirjam Talu. Otsus tehtud teatavaks 06.05.2005.

Aseesimees /allkiri/A. Laane..................................................................... Sekretär /allkiri/ J. Kastan........................................................................ (NB! Otsuses esinevad isiku- ja kohanimeandmed on fiktiivsed.)

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

TEADE

LISA 13 NÄIDIS

V.a. Metsaküla Gümnaasiumi direktor

Aadress: Dendropargi 10, Metsaküla, Suurmetsa vald Tartu maakonna alaealiste komisjon teatab, et 20. oktoobril 2005. a. kell 15.30 toimub Tartu Maavalitsuses (Tartu, Riia 15, kabinet 107) komisjoni istung, kus arutatakse Teie kooli õpilase Juri Berjozovi õiguserikkumist. Palume võimaluse korral kindlustada kooli esindaja osavõtt. Jane Jalakas

Komisjoni sekretäri abi

Käenduse kord

LISA 14

Kinnitatud sotsiaalministri 31.07.1998 määrusega nr. 44 (RTL 1998, 250, 1037; 2002, 10, 102)

1. Käendus on mõjutusvahend, mille kohaldamise käigus kontrollitakse alaealise käitumist, abistatakse teda, et hoida ära uute õiguserikkumiste toimepanemist. 2. Käendajaks võib olla käendatava perekonnaliige, sugulane või muu isik, kellel on alaealise suhtes kasvatuslik mõju ja kes on eelnevalt tutvunud alaealiste komisjonis olevate materjalidega alaealise kohta. 3. Käendust kohaldatakse alaealisele, kes on toime pannud alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264) paragrahvi 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teo. 4. Isik, kes nõustub olema käendaja, esitab alaealiste komisjoni esimehele vastava avalduse ja soovituskirja alaealise õppeasutusest või kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või haridustöötajalt. 5. Käendus toimub vormikohase lepingu alusel (lisa 1), mis sõlmitakse käendaja ja alaealise ning tema seadusliku esindaja vahel kümne tööpäeva jooksul alaealise juhtumi arutamisest alaealiste komisjoni istungil, ja mitte kauemaks kui kuueks kuuks.

6. Käenduse täitmise üle teostab järelevalvet alaealiste komisjoni sekretär koos käendajaga tulenevalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 8 lõikest 2. 7. Käendusega seonduvate kohustuste mittetäitmise korral alaealise poolt määrab alaealiste komisjon talle uue mõjutusvahendi tulenevalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 9 lõikest 2. Kinnitatud sotsiaalministri 31. juuli 1998. a määrusega nr 44

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

Käenduse leping nr ... Materjal saabus . ....................................................................................... (suunanud alaealiste komisjon) Õiguserikkumine, selle toimumise aeg, koht ............................................ Alaealine . ................................................................................................. (perekonna- ja eesnimi, isikukood) . ............................................................................................................ (kodune aadress, kool, klass) Alaealise seaduslik esindaja ...................................................................... (perekonna- ja eesnimi, isikukood) . ............................................................................................................ (kodune aadress) Käendaja . ................................................................................................. (perekonna- ja eesnimi, isikukood) . ............................................................................................................ (kodune aadress) Käenduse algataja ..................................................................................... Käenduse sisu (meetodid) . ....................................................................... Kohustun täitma . ..................................................................................... (alaealise nimi, allkiri; . ............................................................................................................ seadusliku esindaja nimi, allkiri) Nõustun . .................................................................................................. (käendaja nimi, allkiri) Kokkulepe täidetud .................................................................................. (jah, ei (miks?), käendaja allkiri, kuupäev)

Lisad

LISA 15

Alaealise kohustuse elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või lastekodus rakendamise kord

Kinnitatud sotsiaalministri 31.07.1998 määrusega nr. 44 (RTL 1998, 250, 1037; 2002, 10, 102)

1. Alaealise kohustust elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või lastekodus kohaldatakse alaealisele, kes on toime pannud alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264) paragrahvi 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teo. (Sotsiaalmin m 04.01.2002 nr. 7, jõust. 01.02.2002 – RTL 2002, 10, 102)

2. Alaealise kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või lastekodus on mõjutusvahend, mida võib kohaldada alaealisele, kui eelnevalt on kindlaks tehtud, et nimetatud isikute juures on alaealise jaoks tagatud kasvatamis- ning arengutingimused. (Sotsiaalmin m 04.01.2002 nr. 7, jõust. 01.02.2002 – RTL 2002, 10, 102)

3. Vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või lastekodus elamise kohustuse määramisel arvestatakse lisaks alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 7 lõikes 2 sätestatule vanema, kasuvanema, eestkostja või lastekodu esindaja valmisolekut nimetatud mõjutusvahendi kohaldamiseks. (Sotsiaalmin m 04.01.2002 nr. 7, jõust. 01.02.2002 – RTL 2002, 10, 102)

4. Vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures elamise kohustuse täitmise üle teostab järelevalvet alaealiste komisjoni sekretär koos alaealiste komisjoni poolt määratud lastekaitsetöötajaga tulenevalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 8 lõikest 2. (Sotsiaalmin m 04.01.2002 nr. 7, jõust. 01.02.2002 – RTL 2002, 10, 102)

5. Vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures elamise kohustuse mittetäitmise korral alaealise poolt määrab alaealiste komisjon talle uue mõjutusvahendi tulenevalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 9 lõikest 2. (Sotsiaalmin m 04.01.2002 nr. 7, jõust. 01.02.2002 – RTL 2002, 10, 102)

Leping on koostatud kolmes eksemplaris: üks käendajale, üks alaealisele, üks alaealise seaduslikule esindajale.

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

Lepitamise kord

LISA 16

Kinnitatud sotsiaalministri 31.07.1998 määrusega nr. 44 (RTL 1998, 250, 1037; 2002, 10, 102)

1. Lepitamine on mõjutusvahend, mille kohaldamisprotsessis otsitakse erapooletu nõustaja abil kokkulepet või vajadusel õigusrikkumise tagajärjel tekkinud kahjude korvamise võimalusi alaealise õigusrikkuja oma aktiivsuse abil. 2. Lepitaja on alaealiste komisjoni poolt määratud vastava ettevalmistuse saanud erapooletu isik, kes teeb pooltele konkreetseid ettepanekuid probleemi lahendamiseks ja töötab kohaliku omavalitsusega sõlmitud lepingu alusel. 3. Lepitamise protsessi osapooled on:

3.1. alaealine õiguserikkuja ja tema seaduslik esindaja; 3.2. alaealise poolt toimepandud õigusrikkumise läbi kannatanu, alaealise puhul tema seaduslik esindaja. 4. Lepitamist kohaldatakse alaealisele, kes on toime pannud alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264) paragrahvi 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teo. 5. Lepitamise kohaldamisel arvestatakse lisaks alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 7 lõikes 2 sätestatule käesoleva korra punktis 3.2 nimetatud lepitamise protsessi osapoole nõusolekut.

6. Lepitamise protsess toimub vormikohase lepingu alusel (lisa 1), mis sõlmitakse lepitamise osapoolte vahel kümne tööpäeva jooksul alaealisele lepitamise määramisest alaealiste komisjoni istungil. 7. Lepitamise protsess loetakse lõppenuks, kui osapooled saavutavad mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppe õigusrikkumisel tekitatud kahjude korvamiseks. Lepitamise lahendid on:

7.1. õigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamisest loobumine; 7.2. õigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamine; 7.3. alaealise õiguserikkuja poolt üldkasuliku töö tegemine; 7.4. muud lahendid. 8. Lepitamise protsessi üle teostab järelevalvet alaealiste komisjoni sekretär koos alaealiste komisjoni poolt määratud lepitajaga tulenevalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 8 lõikest 2. 9. Lepitamisega seonduvate kohustuste mittetäitmise korral alaealise poolt

AMVS

määrab alaealiste komisjon talle uue mõjutusvahendi tulenevalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 9 lõikest 2.

Kinnitatud sotsiaalministri 31. juuli 1998. a määrusega nr 44

Lepitamise leping nr

Materjal saabus . ....................................................................................... (suunanud alaealiste komisjon) . ............................................................................................................ Õigusrikkumine, selle toimumise aeg, koht .............................................. . ............................................................................................................ Süüdlane . ................................................................................................. (perekonna- ja eesnimi, isikukood) . ............................................................................................................ (kodune aadress, kool, klass) Süüdlase seaduslik esindaja ...................................................................... . ............................................................................................................ (perekonna- ja eesnimi, isikukood) . ............................................................................................................ Kahjukannataja (vajadusel tema seaduslik esindaja) . ............................................................................................................ . ............................................................................................................ (perekonna- ja eesnimi, isikukood) . ............................................................................................................ (kodune aadress, kool, klass) Lepitamise algataja ...................................................................................

Lepitamise sisu (abinõud) ........................................................................ Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

. ............................................................................................................ Kahju hüvitamise viisid (vastavalt kokkuleppele) . ............................................................................................................ . ............................................................................................................ . ............................................................................................................ . ............................................................................................................ Kohustun täitma . ..................................................................................... (süüdlase nimi, allkiri; . ............................................................................................................ seadusliku esindaja nimi, allkiri) . ............................................................................................................ Nõustun . .................................................................................................. (kahjukannataja nimi, allkiri; . ............................................................................................................ seadusliku esindaja nimi, allkiri) . ............................................................................................................ Lepitaja: ................................................................................................... (nimi, allkiri, kuupäev) Kokkulepe täidetud .................................................................................. (jah, ei (miks?), lepitaja allkiri, kuupäev) Leping on koostatud kolmes eksemplaris: üks kahjukannatajale, üks süüdlasele, üks süüdlase seaduslikule esindajale.

AMVS

Lisad

LISA 17

Sotsiaalprogrammides või ravikuurides osalemise rakendamise kord

Kinnitatud sotsiaalministri 31.07.1998 määrusega nr. 44 (RTL 1998, 250, 1037; 2002, 10, 102)

1. Osalemine sotsiaalprogrammis on mõjutusvahend, mille kaudu toimub alaealise psühhosotsiaalne abistamine ja tema käitumise korrigeerimine.

2. Osalemine ravikuuris on mõjutusvahend, mille käigus aidatakse kaasa alaealise alkohoolse joogi, narkootilise või psühhotroopse aine sõltuvusest vabastamisele ja tervise taastamisele ning mis viiakse läbi tervishoiuasutuses või ambulatoorselt.

3. Sotsiaalprogrammi või ravikuuri kohaldatakse alaealisele, kes on toime pannud alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264) paragrahvi 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teo.

4. Sotsiaalprogrammi või ravikuuri viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist, kellel on õigus tutvuda alaealiste komisjonis materjalidega alaealise kohta. 5. Sotsiaalprogrammides või ravikuurides osalemise järelevalvet teostab alaealiste komisjoni sekretär koos lastekaitsetöötaja või maavalitsuse noorsootöötajaga tulenevalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 8 lõikest 2. Järelevalve teostamise käigus arvestatakse sotsiaalprogrammi või ravikuuri läbiviiva spetsialisti arvamust.

6. Alaealine on kohustatud hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast alaealiste komisjoni poolt otsuse tegemist ilmuma lastekaitsetöötaja või maavalitsuse noorsootöötaja juurde. Juhul kui alaealine ei ole ilmunud lastekaitsetöötaja või maavalitsuse noorsootöötaja juurde mõjuvatel põhjustel viie tööpäeva jooksul ega ole teda informeerinud oma mitteilmumise põhjustest, teeb lastekaitsetöötaja või maavalitsuse noorsootöötaja kirjaliku esildise alaealiste komisjoni sekretärile.

7. Sotsiaalprogrammides või ravikuurides osalemisega seonduvate kohustuste mittetäitmise korral alaealise poolt määrab alaealiste komisjon talle uue mõjutusvahendi tulenevalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 9 lõikest 2.

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

LISA 18 Meditsiiniliste vastunäidustuste loetelu, mille olemasolu korral alaealist ei suunata kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli Kinnitatud sotsiaalministri 31.07.1998 määrusega nr. 44 (RTL 1998, 250, 1037; 2002, 10, 102)

1. Alaealise suunamisel kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli haridusministri 28. augusti 1998. a määrusega nr 14 «Alaealise mõjutusvahendite seadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine» (RTL 1998, 277, 1157; 2001, 84, 1147; 109, 1510) kehtestatud korras, arvestatakse alaealise tervise seisundit.

2. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamisel arvestab alaealiste komisjon arsti kirjalikku otsust alaealise tervise seisundi kohta.

3. Meditsiinilised vastunäidustused, mille olemasolu korral alaealist ei suunata kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli: 3.1. alaealine vajab statsionaarset ravi; 3.2. alaealine põeb nakkushaigust ravi vajavas ja/või nakkavas faasis; 3.3. alaealine põeb mõnda muud ägedat haigust, tal on kroonilise haiguse ägenemine või raske trauma, mis on vajanud pikaajalist (üle kuue nädala) statsionaarset ravi viimase 12 kuu jooksul. 4. Alaealist ei suunata kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kui selles koolis puuduvad võimalused eriõpetuse saamiseks, mida alaealine lähtuvalt oma puudest või tervise seisundist vajab.

Üldkasuliku töö täitmise kord

LISA 19

Kinnitatud sotsiaalministri 31.07.1998 määrusega nr. 44 (RTL 1998, 250, 1037; 2002, 10, 102)

1. Üldkasulik töö on kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahend, mida võib kohaldada alaealisele tööst või õppimisest vabal ajal. 2. Üldkasuliku töö täitmise käigus saab alaealine sotsiaalseid kogemusi ning arendatakse alaealise enesedistsipliini ja elementaarseid tööoskusi.

3. Alaealisele määratakse üldkasulik töö alaealiste komisjoni otsuse alusel. Alaealiste komisjoni poolt määratud sotsiaaltöötaja valib Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üldkasulike tööde loetelust alaealisele kavandatavad tööd.

4. Üldkasulikku tööd kohaldatakse alaealisele, kes on toime pannud alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264) paragrahvi 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teo. 5. Alaealine rakendatakse üldkasulikule tööle üksnes tema nõusolekul ning tööst ja õppimisest vabal ajal:

5.1. 13- kuni 18-aastasele alaealisele võib määrata üldkasulikku tööd kuni 50 tundi kolme kuu jooksul; 5.2. alla 13-aastasele alaealisele võib määrata üldkasulikku tööd kuni 10 tundi ühe kuu jooksul. 6. Üldkasuliku töö määramisel alaealisele arvestatakse vastavalt töö ja puhkeaja seaduse (RT I 1994, 2, 12; 1995, 12, 120) paragrahvi 10 lõikele 1 ning paragrahvi 12 lõikele 3, et alaealise poolt üldkasuliku töö täitmisele kuluv aeg ei ületaks: 6.1. 7–10-aastasel alaealisel kuni 1 tund päevas; 6.2. 11–12-aastasel alaealisel kuni 3 tundi päevas; 6.3. 13–14-aastasel alaealisel kuni 4 tundi päevas; 6.4. 15–16-aastasel alaealisel kuni 5 tundi päevas; 6.5. 17–18-aastasel alaealisel kuni 6 tundi päevas. 7. Alaealine on kohustatud hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast alaealiste komisjoni poolt otsuse tegemist ilmuma sotsiaaltöötaja juurde, kes annab talle teada olemasolevatest töövõimalustest. 7.1. üldkasuliku töö täitmiseks sõlmitakse vormikohane leping alaealise, tema seadusliku esindaja ja sotsiaaltöötaja ning tööandja vahel (lisa 1). 7.2. juhul kui alaealine ei ole ilmunud sotsiaaltöötaja juurde mõjuvatel

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

põhjustel viie tööpäeva jooksul ega ole teda informeerinud oma mitteilmumise põhjustest, teeb sotsiaaltöötaja kirjaliku esildise alaealiste komisjoni sekretärile. 8. Alaealise poolt üldkasuliku töö tegemiseks koostab sotsiaaltöötaja igal konkreetsel juhul eraldi töögraafiku, arvestades käesoleva korra punkti 5 nõudeid.

Kinnitatud sotsiaalministri 31. juuli 1998. a määrusega nr 44

Üldkasuliku töö tegemiseks koostatud töögraafiku koopia antakse alaealisele ja tema seaduslikule esindajale allkirja vastu.

9. Alaealine rakendatakse üldkasulikule tööle ainult täiskasvanu juhendamisel. 10. Üldkasuliku töö täitmise üle teostab järelevalvet alaealiste komisjoni sekretär koos alaealiste komisjoni poolt määratud sotsiaaltöötajaga tulenevalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 8 lõikest 2. Konkreetse üldkasuliku töö tegemisel alaealise poolt võib kokkuleppe saavutamisel vastava tööandja esindajaga kohapealse tööülesannete kvaliteedi kontrolli delegeerida nimetatud esindajale. Kokkulepe fikseeritakse üldkasuliku töö lepingus. 11. Üldkasuliku töö kohustuse mittetäitmise korral alaealise poolt määrab alaealiste komisjon talle uue mõjutusvahendi tulenevalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 9 lõikest 2.

12. Üldkasuliku töö kohustuse eeskujuliku täitmise korral alaealise poolt võib järelevalvet teostav sotsiaaltöötaja või alaealise elukohajärgne sotsiaalametnik teha kirjaliku ettepaneku alaealiste komisjonile mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamiseks kooskõlas alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahviga 10.

Üldkasuliku töö täitmise leping nr Materjal saabus . ....................................................................................... (suunanud alaealiste komisjon) Õigusrikkumine, selle toimumise aeg, koht .............................................. . ............................................................................................................ . ............................................................................................................ Alaealine . ................................................................................................. (perekonna- ja eesnimi, isikukood) . ............................................................................................................ (kodune aadress, kool, klass) Alaealise seaduslik esindaja ...................................................................... . ............................................................................................................ (perekonna- ja eesnimi, isikukood) . ............................................................................................................ . ............................................................................................................ (kodune aadress) Sotsiaaltöötaja .......................................................................................... . ............................................................................................................ (perekonna- ja eesnimi, isikukood) . ............................................................................................................ (töökoht, aadress) Tööandja . ................................................................................................. (perekonna- ja eesnimi, isikukood) . ............................................................................................................ (esindaja töökoht, aadress)

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

LISA 20

Üldkasuliku töö sisu (tundide arv) . .......................................................... . ............................................................................................................ . ............................................................................................................ . ............................................................................................................ Kohustun täitma . ..................................................................................... (alaealise nimi, allkiri; . ............................................................................................................ seadusliku esindaja nimi, allkiri) Nõustun: 1. Sotsiaaltöötaja ....................................................................... (nimi, allkiri, kuupäev) . ............................................................................................................ 2. Tööandja ............................................................................................... (nimi, allkiri, kuupäev) Kokkulepe täidetud .................................................................................. (jah, ei (miks?), sotsiaaltöötaja allkiri, kuupäev)

Leping on koostatud neljas eksemplaris: üks alaealisele, üks alaealise seaduslikule esindajale, üks sotsiaaltöötajale ja üks tööandjale.

ALAEALISE MÕJUTUSVAHENDITE SEADUS

Vastu võetud 28.01.1998 seadusega (RT I 1998, 17, 264), jõustunud 01.09.1998.

Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 16.05.2001 (RT I 2001, 50, 288) 01.07.2001 05.06.2002 (RT I 2002, 53, 336) 01.07.2002 12.06.2002 (RT I 2002, 56, 350) 01.09.2002 19.06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 01.08.2002 20.06.2002 (RT I 2002, 63, 389) 29.07.2002 terviktekst RT paberkandjal (RT I 2002, 82, 479) 16.10.2002 (RT I 2002, 90, 521) 01.01.2003 12.02.2003 (RT I 2003, 26, 156) 21.03.2003 14.04.2004 (RT I 2004, 30, 206) 07.05.2004 19.05.2004 (RT I 2004, 46, 329) 01.07.2004 08.12.2004 (RT I 2004, 89, 603) 01.01.2005

1. peatükk

§ 1. Seaduse reguleerimisala

ÜLDSÄTTED

(1) Käesolev seadus sätestab alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid ning alaealiste komisjoni pädevuse. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse alaealisele, kes on:

1) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 2) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 3) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud; 4) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, või kohus on

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka alaealisele, kes:

1) ei täida koolikohustust tulenevalt Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365) §-st 8; 2) tarvitab alkohoolset jooki, narkootilist või psühhotroopset ainet. (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2003, 26, 156 – jõust. 21.03.2003]

[RT I 2004, 89, 603 – jõust. 1. 01. 2005]

§ 2. Alaealine

Alaealine käesoleva seaduse tähenduses on 7–18 aasta vanune isik. [RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

2. peatükk

MÕJUTUSVAHENDID. NENDE KOHALDAMINE JA JÄRELEVALVE

§ 3. Mõjutusvahendid

(1) Alaealisele võib kohaldada ühte või mitut järgmistest mõjutusvahenditest:

1) hoiatus; 2) koolikorralduslikud mõjutusvahendid; 3) vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde; 4) lepitamine; 5) kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või lastekodus; 6) üldkasulik töö; 7) käendus; 8) noorte- või sotsiaalprogrammides või rehabilitatsiooniteenuses või ravikuurides osalemine; 9) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine. (2) Alaealisele võib kohaldada:

1) hoiatust, vestlusele suunamist psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde, lepitamist, kohustust elada vanema, kasuvanema või eestkostja juures või lastekodus, käendust, noorte- või sotsiaalprogrammides või rehabilitatsiooniteenuses osalemist käesoleva seaduse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel; 2) üldkasulikku tööd käesoleva seaduse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel; 3) koolikorralduslikke mõjutusvahendeid käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 3 punktis 1 sätestatud juhtudel; 4) ravikuurile suunamist käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 3 punktis 2 sätestatud juhtudel; 5) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel kooskõlas käesoleva seaduse paragrahviga 6.

AMVS

§ 4. Koolikorralduslikud mõjutusvahendid

(1) Alaealiste komisjon võib kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611) kohaldada järgmisi koolikorralduslikke mõjutusvahendeid: 1) põhiharidust omandavate kasvatusraskustega õpilaste eraldi klassi suunamine; 2) pikapäevarühma suunamine; 3) [Kehtetu - RT I 2002, 63, 389 – jõust. 29.07.2002] (2) [Kehtetu - RT I 2002, 63, 389 – jõust. 29.07.2002] (3) Enne alaealise õigusrikkumise asja arutamist alaealiste komisjonis teeb selle sekretär kindlaks, milliseid kasvatusmeetodeid on alaealise suhtes koolis rakendatud. [RT I 2004, 30, 206 – jõust. 07.05.2004]

§ 5. Üldkasulik töö

(1) Alaealine rakendatakse üldkasulikule tööle 10–50 tunniks üksnes tema nõusolekul ning tööst ja õppimisest vabal ajal.

(2) Alla 13-aastastele alaealistele võib määrata üldkasulikku tööd kuni 10 tundi. § 6. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine

(1) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool on põhikooli- ja gümnaasiAlaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

umiseaduse alusel moodustatud kool, kuhu õpilane suunatakse alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel.

(2) Alaealiste komisjonil on õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. (3) Alaealiste komisjon võib taotleda kohtult luba 12 aasta vanuse või vanema alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks. Erandkorras võib kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks luba taotleda ka juhul, kui alaealine on vähemalt 10 aasta vanune ja on toime pannud käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 2 punktis 1 sätestatud teo. (4) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutatakse alaealine kuni kaheks aastaks. Tähtaja määramisel arvestatakse õppeaasta lõpuga. [RT I 2004, 46, 329 – jõust. 01.07.2004]

§ 61. Kasvatuse eritingimused kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis (1) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpilase valduses ei või olla esemeid ja aineid, mille loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega.

(2) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktoril või tema volitatud isikul on õigus õpilase juuresolekul avada õpilasele saadetud posti- või muid saadetisi.

5) õpilase ja protokolli koostaja allkiri. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetelusse kuuluvad esemed ja ained, mis õpilaselt ära võetakse, antakse allkirja vastu üle õpilase seaduslikule esindajale, posti- või muu saadetise saatnud isikule või hävitatakse seadusega sätestatud korras, mille kohta tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud protokolli vastavasisuline märge. (7) Pideva kasvatusliku järelevalve teostamiseks on õpilasel keelatud lahkuda kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli territooriumilt, välja arvatud kooli põhimääruses sätestatud juhtudel. § 62. Eraldusruum kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis

(1) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpilase võib paigutada rahunemiseks eraldusruumi, kuid mitte kauemaks kui 24 tunniks. Eraldusruumi paigutamise kohta koostab kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor või tema volitatud isik viivitamatult motiveeritud käskkirja, mille kooli direktor või tema volitatud isik teeb õpilasele allkirja vastu teatavaks käskkirja koostamise päeval. (2) Õpilase võib paigutada eraldusruumi juhul, kui on otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes ning suusõnaline rahustamine ei ole osutunud küllaldaseks. (3) Eraldusruumi paigutamise kohta peetakse registreerimisraamatut, kuhu kantakse järgmised andmed:

1) protokolli koostamise aeg ja koht; 2) protokolli koostaja ees- ja perekonnanimi; 3) selle õpilase ees- ja perekonnanimi, kellelt esemed või ained ära võeti; 4) äravõetud esemete või ainete loetelu;

1) õpilase ees- ja perekonnanimi; 2) eraldusruumi paigutamise põhjus; 3) eraldusruumi paigutamise algusaeg; 4) eraldusruumis viibimise aja lõpp; 5) selle koolitöötaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, kelle järelevalve all õpilane eraldusruumis on; 6) arsti märge õpilase tervisliku seisundi kohta; 7) õpilaselt äravõetud esemete loetelu; 8) andmed käesoleva paragrahvi lõike 9 punktides 1 ja 2 nimetatud vestluste ja kohtumiste kohta; 9) andmed käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud vestluse kohta ning selle tulemus. (4) Õpilase eraldusruumi paigutamisest teavitab kooli direktor või tema volitatud isik vanemat, eestkostjat või hooldajat viivitamatult pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja väljaandmist.

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

(3) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktoril või tema volitatud isikul on õigus õpilase juuresolekul võtta temalt ära käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetelusse kuuluvad esemed ja ained. (4) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktoril ning teistel töötajatel ei ole õigust kontrollida õpilase kirjavahetuse ja telefoni või muude üldkasutatavate sidekanalitega edastatavate sõnumite sisu.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetelusse kuuluvate esemete ja ainete äravõtmise kohta koostab kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor või tema volitatud isik viivitamatult protokolli, kuhu kantakse:

Lisad

(5) Eraldusruumi, samuti õpilase esmaseid olmevajadusi rahuldava sisustuse tervisekaitse- ja ohutusnõuded kehtestab sotsiaalminister määrusega.

(6) Eraldusruumi paigutatavalt õpilaselt võetakse ära esemed, millega ta võib ohustada oma elu ja tervist. (7) Eraldusruumi paigutatud õpilane peab olema koolitöötaja pideva järelevalve all.

(8) Eraldusruumi ei tohi paigutada haigestunud õpilasi. Õpilase haigestumisel eraldusruumis viibimise ajal tuleb õpilane üle viia meditsiinilisse isolaatorisse. (9) Eraldusruumi paigutatud õpilasel on õigus:

1) vestelda koolipsühholoogi ja direktori või tema volitatud isikuga; 2) kohtuda vanema, eestkostja või hooldajaga; 3) lugeda kirjandust; 4) väljuda eraldusruumist koolitöötaja saatel. (10) Pärast eraldusruumis viibimise aja lõppu vestleb koolipsühholoog, kooli direktor või tema volitatud isik õpilasega, et selgitada välja õpilase eraldusruumi paigutamist tinginud käitumise põhjused ning arvestada vestluse tulemusi edaspidises kasvatusprotsessis. [RT I 2002, 61, 375 – jõust. 01.08.2002]

§ 63. Vaide esitamine

(1) Kui õpilane või tema seaduslik esindaja leiab, et õpilasele seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga antud õigusi on rikutud või vabadusi piiratud, on õpilasel või tema seaduslikul esindajal õigus esitada vaie haridus- ja teadusministrile või maavanemale. (2) Vaideotsus saadetakse posti teel ka kooli direktorile. [RT I 2002, 90, 521 – jõust. 01.01.2003]

§ 7. Mõjutusvahendi eesmärk ja valik

(1) Mõjutusvahendi eesmärk on kaasabi osutamine alaealise õigusrikkuja resotsialiseerumisele ning alaealise järgnevate võimalike õigusrikkumiste ennetamine. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud mõjutusvahendi valikul lähtub alaealiste komisjon õigusrikkuja isikust, toimepandud õigusrikkumise raskusastmest ning tema suhtes varem kohaldatud mõjutusvahendite tulemuslikkusest.

(3) Mõjutusvahendi määramisel arvestab alaealiste komisjon alaealise esinda-

AMVS

Lisad

ja, sotsiaalametniku, õppeasutuse esindaja ja politseiametniku arvamust ning alaealise nõusolekut võtta endale kohustusi vabatahtlikult. (4) Mõjutusvahendi valikul võib alaealiste komisjon:

1) käesoleva seaduse paragrahv 3 lõike 1 punktis 1 ettenähtud mõjutusvahendit liita kõikide teiste mõjutusvahenditega, välja arvatud kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine; 2) käesoleva seaduse paragrahv 3 lõike 1 punktides 2–8 ettenähtud mõjutusvahenditest liita mitu mõjutusvahendit ja määrata need koos ühe otsuse alusel. § 8. Järelevalve teostajad

(1) Järelevalvet mõjutusvahendi määramisest tulenevate kohustuste täitmise üle teostab otsuse teinud alaealiste komisjoni sekretär koos mõjutusvahendi kohaldajaga. (2) Mõjutusvahendi kohaldajaks on vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 3 lõikes 1 toodud mõjutusvahendite loetelule: 1) alaealiste komisjon; 2) kooli esindaja; 3) vastav spetsialist; 4) alaealiste komisjoni määratud lepitaja; 5) alaealiste komisjoni määratud lastekaitsetöötaja; 6) alaealiste komisjoni määratud sotsiaaltöötaja; 7) käendaja; 8) maavalitsuse noorsootöötaja; 9) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor. § 9. Järelevalve teostamine

(1) Mõjutusvahendi kohaldaja on kohustatud andma alaealiste komisjoni sekretärile informatsiooni, mille alusel annab sekretär alaealiste komisjonile aru mõjutusvahendi kohaldamise tulemuslikkusest vähemalt üks kord kvartalis.

(2) Kui aruandest selgub, et alaealine ei täida talle määratud mõjutusvahendist tulenevaid kohustusi, määrab alaealiste komisjon uue mõjutusvahendi. § 10. Mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamine enne tähtaega

(1) Otsuse mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamiseks enne tähtaega, välja arvatud kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamine, teeb käesoleva seaduse paragrahvis 13 sätestatud pädevuse kohaselt alaealiste komisjon mõjutusvahendi kohaldaja või alaealise elukohajärgse sotsiaalametniku Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

ettepanekul.

(2) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamine enne tähtaega toimub kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6–8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943; 1997, 24, 362; 29, 447; 77, 1312; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1468; 1998, 4, 62) sätestatud korras.

3. peatükk

ALAEALISTE KOMISJON

§ 11. Alaealiste komisjoni moodustamine

(1) Alaealiste komisjon moodustatakse maakonnas maavanema korraldusega.

(2) Kohalik omavalitsus võib kooskõlastatult maakonna alaealiste komisjoniga moodustada linna või valla alaealiste komisjoni. (3) Linnaosavalitsus võib kooskõlastatult linnavalitsusega moodustada linnaosa alaealiste komisjoni. § 12. Alaealiste komisjoni koosseis

(1) Alaealiste komisjon on seitsmeliikmeline. Alaealiste komisjoni asjaajamist korraldab alaealiste komisjoni sekretär. (2) Maavalitsuse juurde moodustatava alaealiste komisjoni isikkoosseisu kinnitab maavanem. Komisjoni kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste töökogemustega isikud, politseiametnik, kriminaalhooldusametnik ja maavalitsuse koosseisuline teenistuja, kes on alaealiste komisjoni sekretär.

(3) Linna- või vallavalitsuse juurde moodustatava alaealiste komisjoni isikkoosseisu nimetab linnapea või vallavanem. Komisjoni kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste kogemustega isikud, politsei ning volikogu esindajad ja alaealiste komisjoni sekretär. (4) Linnaosa valitsuse juurde moodustatava alaealiste komisjoni isikkoosseisu nimetab linnaosavanem. Komisjoni kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste kogemustega isikud, politsei ning halduskogu esindajad ja alaealiste komisjoni sekretär. (5) Alaealiste komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Alaealiste komisjoni esimehe äraolekul täidab tema kohustusi aseesimees. (6) Alaealiste komisjoni liikmel on keelatud avalikustada talle töö käigus alaealise kohta teatavaks saanud delikaatseid isikuandmeid. § 13. Alaealiste komisjoni pädevus

AMVS

(1) Maakonna alaealiste komisjon arutab alaealise õigusrikkumise asja juhul, kui puudub vastav kohaliku omavalitsuse komisjon. Linna alaealiste komisjon arutab alaealise õigusrikkumise asja juhul, kui puudub linnaosa alaealiste komisjon. (2) Alaealiste komisjon koordineerib oma haldusterritooriumil alaealistega tehtavat kriminaalpreventiivset tööd.

(3) Alaealiste komisjon määrab pärast alaealise õigusrikkumise asja arutelu alaealisele käesoleva seaduse paragrahv 3 lõike 1 punktides 1-8 ettenähtud mõjutusvahendeid või taotleb maa- või linnakohtult luba käesoleva seaduse paragrahv 3 lõike 1 punktis 9 ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamiseks. § 131. Rahastamine

(1) Riigieelarvest rahastatakse maavalitsuse juurde moodustatud alaealiste komisjoni:

1) sekretäri töötasu; 2) majandamiskulud. (2) Riigieelarves võidakse ette näha toetusi maavalitsuse alaealiste komisjonide kriminaalpreventiivsete arengukavade alusel mõjutusvahendite kohaldamisega seotud kulude katteks.

4. peatükk

ALAEALISE ÕIGUSRIKKUMISE ASJA ARUTAMINE ALAEALISTE KOMISJONIS

§ 14. Taotlus alaealise õigusrikkumise asja arutamiseks

(1) Taotluse alaealise õigusrikkumise asja arutamiseks alaealiste komisjonis võivad esitada: 1) alaealise seaduslik esindaja; 2) politseiametnik; 3) kooli esindaja kooli direktori volikirja alusel; 4) lastekaitseametnik; 5) sotsiaalametnik; 6) kohtunik; 7) [kehtetu – RT I 2001, 50, 288 – jõust. 01.07.2001]; 8) prokurör; 9) keskkonnajärelevalve asutuse ametnikud.

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

1) alaealise ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, alaline elukoht, õppeasutus või töökoht; 2) õigusrikkumise fakt; 3) taotluse esitaja nimi, postiaadress, töökoht ja amet. (4) Alaealiste komisjon arutab alaealise õigusrikkumise asja 30 päeva jooksul, arvates taotluse saabumisest, või lükkab arutelu edasi kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 17. (5) [Kehtetu – RT I 2002, 61, 375 – jõust. 01.08.2002]

§ 15. Alaealise õigusrikkumise asja arutamise ettevalmistamine

(1) Alaealise õigusrikkumise asja arutamise ettevalmistamisel nõuab alaealiste komisjoni sekretär õppeasutuselt, alaealiselt või tema seaduslikult esindajalt ja muudelt isikutelt välja vajalikud materjalid alaealise ning tema poolt toimepandud teo kohta.

(2) Alaealiste komisjoni esimees määrab kindlaks alaealise õigusrikkumise asja arutamise aja, koha ning isikud, kelle osalemine asja arutamisel on vajalik. (3) Alaealiste komisjoni sekretär saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele kirjaliku kutse, milles teatab alaealise õigusrikkumise asja arutamise aja ja koha. (4) Alaealisele ja tema seaduslikule esindajale saadetavas kutses informeeritakse neid käesoleva seaduse §-st 18 tulenevast alaealise sundtoomise võimalusest. § 16. Alaealiste komisjoni otsustusvõime

Alaealiste komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa alaealiste komisjoni esimees või aseesimees ja lisaks vähemalt kolm alaealiste komisjoni liiget. § 17. Alaealise õigusrikkumise asja arutamise edasilükkamine

(1) Alaealiste komisjon lükkab alaealise õigusrikkumise asja arutamise edasi alaealise, tema seadusliku esindaja või käesoleva seaduse § 15 lõike 2 alusel nimetatud isikute istungile mitteilmumise korral või taotluses puuduste esinemise korral.

AMVS

(2) Alaealiste komisjoni sekretär selgitab välja istungile ilmumata jäänud isikute puudumise põhjused ja võtab vajaduse korral tarvitusele meetmed, et tagada nende ilmumine järgmisele istungile.

(3) Alaealise õigusrikkumise asja arutamist ei või edasi lükata rohkem kui 30 päeva vastava otsuse tegemisest arvates.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aja möödumisel lõpetab alaealiste komisjon alaealise õigusrikkumise asja arutamise vastavalt käesoleva seaduse § 25 punktile 6. [RT I 2002, 61, 375 – jõust. 01.08.2002]

§ 171. Alaealise õigusrikkumise asja arutamise korraldamine tema elukoha muutumisel

(1) Kui alaealine asub pärast taotluse esitamist elama teise alaealiste komisjoni tööpiirkonda, lahendab asja arutamist alustanud alaealiste komisjon alaealise õigusrikkumise asja lõpuni. (2) Kui alaealise elukoht pärast taotluse esitamist muutub ega ole alaealiste komisjonile teada, lükkab alaealiste komisjon alaealise õigusrikkumise asja arutamise edasi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtumil on alaealiste komisjon kohustatud rakendama meetmeid alaealise elukoha väljaselgitamiseks.

(1) Kui alaealine, keda kohustati kirjaliku kutsega alaealiste komisjoni istungile ilmuma, jääb mõjuva põhjuseta ilmumata, võib alaealiste komisjoni otsuse alusel kohaldada sundtoomist.

Lisad

(3) Alaealise sundtoomist teostab politsei. Alaealisele teatatakse sundtoomise põhjus, selgitatakse tema õigusi ning antakse võimalus teatada sundtoomisest oma valikul vähemalt ühele lähedastest.

(4) Alaealise, kes asub alaealiste komisjoniga samas asulas, võib kinni pidada kuni 18 tundi enne istungi algust. Sundtoomisel teisest asulast ei tohi kinnipidamise tähtaeg ületada 48 tundi. § 19. Alaealiste komisjoni istung

(1) Alaealiste komisjoni istung on kinnine.

(2) Istungit juhib alaealiste komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees.

(3) Alaealiste komisjon vaatab läbi alaealise õigusrikkumise asja kohta kogutud materjalid, kuulab ära alaealise ja tema seadusliku esindaja ütlused ning kannatanu ja tunnistaja olemasolu puhul võimaluse korral nende ütlused. (4) Alaealiste komisjoni istungil peab viibima alaealine, tema esindaja ja alaealise õigusrikkumise asja arutamiseks taotluse esitanud isik või taotluse esitanud institutsiooni esindaja.

(5) Kohtunik või prokurör, kes on esitanud taotluse alaealise õigusrikkumise asja arutamiseks, osaleb alaealiste komisjoni istungil soovi korral. § 20. Alaealiste komisjoni õigused ja kohustused (1) Alaealiste komisjoni õigused:

1) nõuda seletusi ja vajalikke materjale isikutelt, kellel võib olla asjassepuutuvat informatsiooni alaealise ja tema poolt toimepandud õigusrikkumise kohta; 2) alaealise huvides ajutiselt eemaldada asja arutamiselt alaealine või tema seaduslik esindaja; 3) teha eestkosteasutusele ettepanek pöörduda kohtusse nõudega alaealise äravõtmiseks vanematelt vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 53 ja 54 (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538); 4) kinnitada alaealise taotlus esindaja määramiseks vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 21 lõikele 3; 5) määrata alaealisele esindaja, kui tema seaduslik esindaja või alaealise poolt taotletud esindaja ei ole suuteline tema huvisid kaitsma või kui alaealise esindaja huvid ei ole kooskõlas alaealise huvidega. Esindaja kinnitab oma nõusolekut alaealise esindamiseks allkirjaga; 6) otsustada alaealise sundtoomine tulenevalt käesoleva seaduse paragrahvist 18.

AMVS

(2) Alaealiste komisjoni kohustused:

[RT I 2002, 61, 375 – jõust. 01.08.2002]

§ 21. Alaealise ja tema esindaja õigused ja kohustused

(1) Alaealisel ja tema esindajal on alaealise õigusrikkumise asja arutamisel alaealiste komisjonis õigus:

1) teada, millist õigusrikkumise asja arutatakse; 2) teada, missuguste materjalide põhjal õigusrikkumise asja arutatakse ning tutvuda kogutud materjalidega; 3) võtta osa alaealise õigusrikkumise asja arutamisest, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 20 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul; 4) saada teavet ütluste andmise tagajärgede kohta; 5) saada teavet tema suhtes võimalike kohaldatavate mõjutusvahendite kohta. (2) Alaealise esindajal on õigus esitada asjakohaseid taotlusi ja proteste.

1) andma alaealisele asjassepuutuvat teavet; 2) selgitama alaealisele tema ütluste andmise tagajärgi; 3) tegema mõistetavaks alaealise ütlused ja taotlused ning esitama need alaealiste komisjonile lähtuvalt alaealise huvidest. (5) Alaealisel ja tema esindajal on kohustus ilmuda kutse saamisel alaealise õigusrikkumise asja arutamisele alaealiste komisjoni. § 22. Alaealiste komisjoni istungi protokoll

(1) Alaealiste komisjoni istung protokollitakse. Protokolli märgitakse: 1) istungi aeg, koht ja istungist osavõtnud isikute nimed;

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

2) alaealisele ja tema esindajale nende õiguste selgitamine; 3) alaealise ja tema esindaja ütluste sisu, nende taotlused ja kaebused; 4) tunnistaja ja kannatanu olemasolu korral nende ütluste sisu; 5) alaealiste komisjoni liikmete ettepanekud ja arvamused. (2) Protokolli koostab alaealiste komisjoni sekretär. Protokollile kirjutavad alla alaealiste komisjoni istungit juhtinud esimees või aseesimees ja sekretär.

5. peatükk

ALAEALISTE KOMISJONI OTSUS

§ 23. Alaealiste komisjoni otsuse tegemine

(1) Alaealiste komisjon teeb otsuse komisjoni istungil alaealise õigusrikkumise asja arutelu lõppedes või hiljemalt kolme päeva möödumisel arutelust, kui otsuse tegemiseks on vaja enam aega. (2) Kui otsust ei tehtud alaealise õigusrikkumise asja arutelu lõppedes, teatab alaealiste komisjoni istungit juhtinud isik, millal ja kus otsus tehakse teatavaks.

(3) Alaealiste komisjon teeb otsuse arutamisest osavõtnud alaealiste komisjoni liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab alaealiste komisjoni esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Otsuse tegemise ajal võivad nõupidamistoas viibida ainult alaealiste komisjoni liikmed ja sekretär. § 24. Alaealiste komisjoni otsus

(1) Alaealiste komisjoni otsusega:

1) otsuse tegemise koht ja aeg; 2) istungist osavõtnud alaealiste komisjoni liikmete ees- ja perekonnanimed; 3) alaealise ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, alaline elukoht ning õppeasutus või töökoht; 4) taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi; 5) taotluse sisu;

AMVS

6) otsust põhistav osa; 7) mõjutusvahendi määramise korral selle kohaldaja, kohaldamise aeg, kord ja tingimused; 8) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg. (3) Alaealiste komisjoni otsusele kirjutavad alla alaealiste komisjoni istungit juhtinud esimees või aseesimees ja sekretär.

(4) Alaealiste komisjoni otsus allkirjastatakse komisjoni tööd juhtinud isiku poolt ning edastatakse alaealisele ja tema esindajale allkirja vastu kätteandmisega ja mõjutusvahendi kohaldajale posti teel. [RT I 2002, 61, 375 – jõust. 01.08.2002] § 25. Alaealise õigusrikkumise asja arutelu lõpetamise alused

Alaealise õigusrikkumise asja arutelu lõpetatakse:

1) kui arutatav alaealise õigusrikkumise asi kuulub kohtu pädevusse; 2) kui taotluse esitanud isik loobub taotlusest alaealise õigusrikkumise asja arutada ja alaealiste komisjon nõustub sellega; 3) kui taotluse esitanu ja alaealine jõuavad enne alaealise õigusrikkumise asja arutamist kokkuleppele ja alaealiste komisjon aktsepteerib kokkulepet; 4) kui taotlus tugineb väärinformatsioonil; 5) alaealise, kelle õigusrikkumise asja arutatakse, surma korral; 6) kui alaealiste komisjon on alaealise õigusrikkumise asja arutelu edasi lükanud kuni 30 päeva ning selleks ajaks ei ole alaealiste komisjonile esitatud kõiki käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid ja dokumente; 7) kui alaealise elukoht ei ole alaealiste komisjonile teada; 8) kui alaealine asub elama välisriiki.

[RT I 2002, 61, 375 – jõust. 01.08.2002]

§ 26. Alaealiste komisjoni otsuse vaidlustamine

Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud mõjutusvahendite määramise ning alaealiste komisjoni toimingute ja otsuste peale võib esitada vaide maavanemale. [RT I 2002, 61, 375 – jõust. 01.08.2002]

§ 27. Alaealiste komisjoni otsuse jõustumine

Alaealiste komisjoni otsus jõustub otsuse vaidlustamise tähtaja möödumisele järgnevast päevast. Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

6. peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 28. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 29. Rakendussätted

(1) Alaealiste komisjoni põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

(2) Alaealiste komisjoni poolt määratud isiku juurde vestlusele suunamise, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamise ja noorteprogrammides osalemise korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (3) Käenduse korra, vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või lastekodus elamise kohustuse rakendamise korra, lepitamise korra, sotsiaalprogrammides või ravikuurides osalemise rakendamise korra, üldkasuliku töö täitmise korra ning meditsiiniliste vastunäidustuste loetelu, mille olemasolu korral alaealist ei suunata kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt määratud minister. (4) [Kehtetu – RT I 2001, 50, 288 – jõust. 01.07.2001]

(5) Üldkasulike tööde loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus.

(6) Seaduse rakendamiseks vajalikud aktid peavad olema kinnitatud seaduse jõustumise ajaks.

(61) Käesoleva seaduse §-s 62 nimetatud eraldusruum viiakse vastavusse sotsiaalministri määrusega kehtestatud nõuetega hiljemalt 2002. aasta 1.juuliks. [RT I 2002, 90, 521 – jõust. 01.01.2003]

§ 30. Seaduse jõustumine

(1) Seadus jõustub 1998. aasta 1. septembril.

(2) Käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud lastekaitseseaduse muutmine jõustub 10. päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.

Lisad

Alaealiste komisjoni põhimäärus

LISA 21

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 22. septembri 1998. a määrusega nr 207

I. ÜLDSÄTTED

1. Alaealiste komisjon on maavalitsuse, valla-, linna- või linnaosa valitsuse juures tegutsev komisjon (edaspidi komisjon).

2. Komisjoni põhiülesandeks on oma haldusterritooriumil alaealistega tehtava kriminaalpreventiivse töö koordineerimine, samuti alaealistele õigusrikkujatele määratud mõjutusvahendite kohaldamise abil nende elu korraldamine ja alaealiste järelevalvetuse ning õigusrikkumisi soodustavate tegurite vähendamine. 3. Komisjon oma põhiülesande täitmiseks:

1) töötab välja alaealiste kriminaalpreventiivse tegevuse abinõud oma asukohajärgsel haldusterritooriumil ja esitab need kinnitamiseks teda moodustanud organile; 2) teeb koostööd kohalike omavalitsustega kriminaalpreventiivse tegevuse edendamiseks ning teeb ettepanekuid maa-, valla-, linna- või linnaosavalitsusele kriminaalpreventiivse tegevuse paremaks korraldamiseks; 3) annab hinnangu oma asukohajärgsel haldusterritooriumil läbiviidavatele sotsiaalprogrammidele ja kriminaalpreventiivsetele noorsooprogrammidele ning teavitab antud hinnangust nimetatud programmide finantseerijaid; 4) teeb koostööd vabatahtlikega, kes soovivad osaleda alaealiste kriminaalpreventiivse tegevuse edendamisel; 5) koostab andmebaasi alaealistest, kelle õigusrikkumiste asju on komisjon arutanud. 4. Komisjoni esimees esitab vähemalt üks kord aastas komisjoni tööst aruande teda moodustanud organile. 5. Komisjon juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

II. TÖÖKORD

6. Komisjoni istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. 7. Komisjoni tööd korraldab komisjoni sekretär, kes:

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

1) valmistab ette komisjoni istungi päevakorra ja esitab selle kinnitamiseks komisjoni esimehele; 2) teavitab komisjoni esimehe poolt määratud isikuid, kelle osalemine asja arutamisel on vajalik, tähitud kirja teel vähemalt üks nädal enne alaealise õigusrikkumise asja arutamist komisjoni istungil selle toimumise ajast ja kohast; 3) nõuab vastavalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 15 lõikele 1 vajalikke materjale isikutelt, kellel võib olla asjassepuutuvat informatsiooni alaealise ja tema poolt toimepandud õigusrikkumise kohta; 4) saadab komisjoni liikmetele ja vajadusel kohaliku omavalitsuse esindajale komisjoni istungi päevakorra; 5) kogub informatsiooni seadusest tulenevate alaealiste mõjutusvahendite rakendamise võimaluste kohta komisjoni asukohajärgsel haldusterritooriumil; 6) võimaldab alaealise esindaja taotlusel alaealisel ja tema esindajal enne komisjoni istungi toimumist tutvuda allkirja vastu alaealise ja tema õigusrikkumise kohta kogutud materjalidega või nimetatud taotluse mitteesitamisel tutvustab kogutud materjale alaealisele ja tema esindajale istungil allkirja vastu; 7) vormistab vastavalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvile 18 komisjoni otsuse alaealise sundtoomise kohta komisjoni istungile ning edastab selle politseile; 8) protokollib komisjoni istungid; 9) teeb komisjoni otsuse teatavaks alaealisele ja tema esindajale allkirja vastu pärast vastava otsuse tegemist hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul ning annab otsuse ärakirja alaealise esindajale ning alaealiste mõjutusvahendi kohaldajale; 10) teavitab alaealise teadmisel ja komisjoni otsusel alaealise töökohta või õppeasutust komisjoni otsusest seitsme tööpäeva jooksul, arvates selle tegemisest.

Lisad

LISA 22

Alaealiste komisjoni poolt määratud isiku juurde vestlusele suunamise kord

Kinnitatud haridusministri 28. augusti 1998. a määrusega nr 14 Lisa 1

1. Vastavalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 3 lõike 1 punktile 3 võib alaealiste komisjon suunata alaealise vestlusele narkoloogi, psühholoogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde, kui alaealine on toime pannud alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud teo. 2. Alaealiste komisjoni poolt määratud spetsialisti juurde vestlusele suunamine toimub alaealiste komisjoni otsuse alusel, kusjuures otsuses peab olema märgitud, millise spetsialisti juurde (psühholoog, narkoloog, sotsiaaltöötaja vms – edaspidi spetsialist) on alaealine vestlusele suunatud.

3. Alaealiste komisjoni poolt määratud spetsialisti juurde vestlusele suunamisel väljastab alaealiste komisjoni sekretär alaealise seaduslikule esindajale vastavasisulise suunamiskirja, milles on märgitud alaealise vestlusele suunamise põhjused ning küsimused, millele alaealiste komisjon soovib spetsialistilt vastust saada. 4. Alaealiste komisjoni poolt määratud spetsialisti juures toimunud vestluse järgselt väljastab spetsialist alaealise seaduslikule esindajale alaealiste komisjonile edastamiseks vastused punktis 3 nimetatud küsimustele.

5. Alaealiste komisjoni poolt määratud spetsialisti juurde vestlusele suunamise üle teostab järelevalvet alaealiste komisjoni sekretär koos spetsialistiga vastavalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 8 lõikele 1. 6. Kui alaealine ei ilmu vestlusele alaealiste komisjoni poolt nimetatud spetsialisti juurde, määrab alaealiste komisjon alaealisele uue mõjutusvahendi vastavalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 9 lõikele 2.

III. LÕPETAMINE

8. Komisjoni tegevus lõpetatakse komisjoni moodustanud organi korraldusega.

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

LISA 23

Alaealise eri-õppekasvatusasutusse suunamise kord Kinnitatud haridusministri 28. augusti 1998. a määrusega nr 14 Lisa 2

1. Alaealise suunamine eri-õppekasvatusasutusse toimub vastavalt alaealise mõjutusvahendite seadusele ja kriminaalmenetluse koodeksile.

2. Alaealise suunamiseks eri-õppekasvatusasutusse esitab alaealiste komisjon alaealise eri-õppekasvatusasutusse suunamise taotluse enne selle kohtule esitamist Haridusministeeriumile, kes broneerib nimetatud õppeasutuses vaba koha olemasolul eri-õppekasvatusasutusse suunatavale alaealisele koha.

mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 8 lõikele 1.

7. Alaealise eri-õppekasvatusasutuses viibimise tähtaja pikendamiseks esitab alaealiste komisjon kohtule kirjaliku põhjendatud taotluse vastavalt kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvi 2891 lõikele 1.

8. Alaealise eri-õppekasvatusest vabastamiseks enne tähtaega esitab eri-õppekasvatusasutuse direktor, alaealise vanem või muu seaduslik esindaja taotluse kohtule vastavalt kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvile 2892.

3. Haridusministeerium väljastab hiljemalt viie tööpäeva jooksul punktis 2 nimetatud taotluse saamise päevast arvates alaealiste komisjonile teatise koha olemasolust eri-õppekasvatusasutuses või teatab vastava koha puudumisest.

4. Alaealiste komisjon taotleb kirjaliku põhjendatud taotluse alusel kohtult loa alaealise eri-õppekasvatusasutusse suunamiseks. Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

1) punktis 3 nimetatud Haridusministeeriumi poolt alaealiste komisjonile väljastatud teatis; 2) alaealiste komisjonis alaealise õigusrikkumise asja arutamisel aluseks olnud materjalid ning alaealiste komisjoni vastava istungi protokoll; 3) koopia alaealise sünnitunnistusest või passist; 4) raviasutuse tõend alaealise tervisliku seisundi kohta ja alaealise tervisekaart koolist, juhul kui tervisekaart on olemas; 5) alaealise haridust tõendav dokument (viimati lõpetatud klassi klassitunnistus või klassikursuse poolelijäämisel hinneteleht lõpetatud õppeperioodi hinnetega); 6) koopia alaealise õpilasraamatust või kui alaealine õppis kutseõppeasutuses, õpilase isiklik toimik; 7) kooli või töökoha poolt alaealise kohta antud iseloomustus; 8) koopia haigekassakaardist. 5. Kui kohus annab loa alaealise eri-õppekasvatusasutusse suunamiseks, saadab alaealiste komisjon Haridusministeeriumile vastava kohtu määruse koopia ning Haridusministeerium väljastab alaealiste komisjonile hiljemalt kolme tööpäeva jooksul nimetatud koopia saamisest arvates alaealise eri-õppekasvatusasutusse suunamiskirja. 6. Järelevalvet alaealise üle eri-õppekasvatusasutuses teostab alaealiste komisjoni sekretär koos eri-õppekasvatusasutuse direktoriga vastavalt alaealise

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

Noorteprogrammides osalemise kord

LISA 24

Kinnitatud haridusministri 28. augusti 1998. a määrusega nr 14, lisa 3

1. Alaealiste komisjoni sekretär kogub kokku informatsiooni alaealiste komisjoni asukohajärgsel haldusterritooriumil toimuvate noorteprogrammide kohta, mille teostajad on andnud nõusoleku alaealiste õiguserikkujate osalemiseks vastavates noorteprogrammides. 2. Alaealiste komisjon suunab alaealise noorteprogrammist osa võtma, valides punktis 1 nimetatud informatsiooni põhjal välja alaealisele sobivaima noorteprogrammi. 3. Noorteprogrammi valikul arvestab alaealiste komisjon:

1) alaealise võimeid; 2) alaealise soovi; 3) noorteprogrammi toimumise kohta. 4. Alaealise noorteprogrammist osa võtma suunamisel informeerib alaealiste komisjoni poolt järelevalvet teostama määratud lastekaitseinspektor või maavalitsuse noorsootöötaja noorteprogrammi teostajat alaealise poolt toime pandud õigusrikkumisest.

5. Järelevalvet alaealise noorteprogrammis osalemise üle teostab vastava otsuse teinud alaealiste komisjoni sekretär koos lastekaitseinspektori või maavalitsuse noorsootöötajaga vastavalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 8 lõikele 1, kusjuures pideva järelevalve vajaduse alaealise üle otsustab alaealiste komisjoni poolt määratud lastekaitseinspektor või maavalitsuse noorsootöötaja. 6. Alaealise noorteprogrammis osalemise kohustuse lõppemisel esitab alaealise üle järelevalvet teostav lastekaitseinspektor või maavalitsuse noorsootöötaja alaealiste komisjoni sekretärile kirjaliku ülevaate nimetatud mõjutusvahendi kohaldamise tulemuslikkuse kohta. 7. Kui alaealine ei täida talle alaealiste komisjon poolt pandud noorteprogrammis osalemise kohustust, määrab alaealiste komisjon alaealisele uue mõjutusvahendi vastavalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvi 9 lõikele 2.

AMVS

Üldkasulike tööde loetelu

LISA 25

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. augusti 1998. a määrusega nr 181

I. 7–12-aastastele alaealistele võib määrata ainult järgmisi töid:

1. Aia- ja põllukultuuride rohimine ja muldamine, välja arvatud pestitsiididega töödeldud põldudel. 2. Raamatukogus tehtavad tööd.

3. Tootmisega mitteseotud ruumide ja territooriumide koristamine, välja arvatud nakatumisohuga seonduvad tööd. II. Alaealistele alates 13. eluaastast võib määrata lisaks punktides 1–3 nimetatud töödele järgmisi töid:

4. Abitööd põllumajanduses:

1) istikute pikeerimine ja toestamine; 2) kastmisega seotud tööd; 3) köögivilja puhastamine ja sorteerimine; 4) marjade ja puuviljade korjamine; 5) pakkematerjalide ja pakendite ettevalmistamine ning väikesemõõduliste viljade pakkimine; 6) ravimtaimede kogumine, kuivatamine ja pakkimine. 5. Abitööd tööstuses:

1) esemete tembeldamine ja neile etikettide kleepimine; 2) kangaste, vaipade jm käsitsi puhastamine; 3) kartongist, paberist jt materjalidest lihtsakujuliste toodete valmistamine, nende käsitsi kokkukleepimine; 4) köögivilja puhastamine ja puisteainete käsitsisõelumine toitlustusettevõtetes; 5) naha-, tekstiili-, puidutöötlemise, plastmass- jt jäätmete kogumine ja sorteerimine; 6) pakkematerjalide ja pakendite ettevalmistamine; 7) pool- ja valmistoodete sorteerimine liigi ja suuruse järgi; 8) traadi, lõnga jm ümberkerimine; 9) väikesemõõduliste esemete ja pakendite pesemine veega ning lubatud pesemisvahenditega; 10) väikesemõõduliste esemete paigutamine nöörile või traadile; Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

11) väikesemõõduliste esemete pakkimine paberisse, tsellofaani, karpidesse, väikestesse kottidesse ning teistesse pakkematerjalidesse ja pakenditesse. 6. Muud tööd: 1) töötamine asjaajajana, käskjalana; 2) trükiste kleepimine kuulutusetulpadele või -tahvlitele; 3) väikesemõõduliste ja odavate kaupade müümine.

Lisad

LISA 26

Põhiharidust omandavate kasvatusraskustega õpilaste klassi moodustamise tingimused ja kord Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2004. a määrus nr 38

Määrus kehtestatakse “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125; 2004, 27, 180; 30, 206; 41, 276) § 15 lõike 11 alusel.

§ 1. Põhiharidust omandavate kasvatusraskustega õpilaste klassi moodustamise eesmärk

Põhiharidust omandavate kasvatusraskustega õpilaste klassi moodustamise eesmärk on õpilaste käitumisharjumuste korrigeerimine, koolieiramise vähendamine, üldise sotsiaalse pädevuse tõstmine ning õpiharjumuse ja väärtushoiakute kujundamine, tagamaks võimetekohane edasijõudmine õppetöös. § 2. Kasvatusraskustega õpilaste klassi moodustamise tingimused

(1) Põhiharidust omandavate kasvatusraskustega õpilaste klass(id) (edaspidi klass) moodustatakse õpilastele, kes ei arvesta üldtunnustatud käitumisnorme ega kooli kodukorra nõudeid, õpetajate, lapsevanema nõudmisi või kellel on koolis ja väljaspool kooli tõsiseid käitumisprobleeme ning kes on seoses sellega õpiraskustes või klassikursust korranud. (2) Klass moodustatakse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku (abiõppe) õppekava järgi õppivate 2. või 3. kooliastme ühe või mitme klassi õpilastest. (3) Klass moodustatakse õppeaasta alguses. Erandjuhtudel võib klassi moodustada ka õppeaasta teise poolaasta alguses. (4) Klassi täituvuse ülemine piirnorm on 12 õpilast. Mitme klassi õpilastest moodustatud klassi täituvuse ülemine piirnorm on 10 õpilast. (5) Klassile eraldatakse oma õpperuum.

§ 3. Õpilaste klassi vastuvõtmise tingimused

(1) Õpilase klassi vastuvõtmise aluseks on alaealiste komisjoni otsus õpilase klassi suunamise kohta või õppenõukogu otsus.

(2) Õppenõukogu otsuse aluseks on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või kooli põhjendatud taotlus koos lapsevanema nõusolekuga või lapsevanema

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

taotlus.

§ 4. Klassi õpilaste õppekorraldus

Klassi õpilaste võimeid ja iseärasusi arvestava õppekava (k.a ainekavad ja tulemuste hindamise põhimõtted) töötab välja kool. Klassi õppekava, päevakava ja tunniplaani kinnitab kooli direktor käskkirjaga. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine

Haridusministri 11. oktoobri 1999. a määrus nr 51 “Kasvatusraskustega 7.–9. klassi õpilaste klassi moodustamise tingimuste ja korra kinnitamine” (RTL 1999, 140, 1975; 2002, 8, 68; 87, 1355) tunnistatakse kehtetuks.

Lisad

AVALDATUD: RT I 2002, 50, 313 VÄLJAVÕTE REDAKTSIOON : RK s 16.06.2005 jõust. 01.10.2005 RT I 2005, 40, 311 RK s 28.06.2004 jõust. 01.03.2005 RT I 2004, 56, 403 RK s 28.06.2004 jõust. 01.07.2004 RT I 2004, 54, 390 RK s 28.06.2004 jõust. 01.07.2004 RT I 2004, 54, 387 RK s 19.05.2004 jõust. 01.07.2004 RT I 2004, 46, 329 RK s 17.12.2003 jõust. 01.01.2004 RT I 2003, 88, 590 RK s 17.12.2003 jõust. 01.01.2004 RT I 2003, 83, 557 RK s 12.02.2003 jõust. 21.03.2003 RT I 2003, 26, 156 RK s 11.12.2002 jõust. 09.01.2003 RT I 2002, 110, 654

LISA 27

VÄÄRTEOMENETLUSE SEADUSTIK Vastu võetud 22. mail 2002. a 4. peatükk

VÄÄRTEOMENETLUST VÄLISTAVAD ASJAOLUD JA VÄÄRTEOMENETLUSE LÕPETAMISE ALUSED

§ 29. Väärteomenetlust välistavad asjaolud

(1) Väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui:

1) teos puuduvad väärteo tunnused; 2) isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest, sõltumata sellest, kas karistus on määratud või mõistetud Eesti Vabariigis või teises riigis; 3) isiku suhtes on sama teo kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend; 4) teos on kuriteo tunnused; 5) väärteo aegumistähtaeg on möödunud; 6) seadus, mis nägi ette karistuse väärteo eest, on kehtetuks tunnistatud; 7) isik, kelle suhtes alustatakse või on alustatud väärteomenetlust, on surnud või juriidiline isik on lõpetanud tegevuse.

(RK s 12.02.2003 jõust. 21.03.2003 – RT I 2003, 26, 156)

(2) Alaealise kohta, kes ei olnud õigusvastast tegu toime pannes oma ea tõttu süüvõimeline, koostab kohtuväline menetleja või kohus määruse väärteoasja materjali üleandmise kohta alaealiste komisjonile. (RK s 12.02.2003 jõust. 21.03.2003 – RT I 2003, 26, 156)

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

(3) Vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule, alustatakse väärteomenetlust, kui seda enda rehabiliteerimiseks taotleb menetlusalune isik ja aegumistähtaeg ei ole möödunud.

§ 30. Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel, väärteoga tekitatud kahju hüvitamise või alaealiste komisjonile väärteoasja materjalide üleandmise korral (1) Menetleja võib väärteomenetluse lõpetada:

1) otstarbekuse kaalutlusel või 2) kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. (2) Kui kohtuväline menetleja leiab, et isikut, kes pani väärteo toime neljateist- kuni kaheksateistaastasena, saab mõjutada karistust kohaldamata, või kohus leiab, et isikut, kes pani väärteo toime neljateist- kuni kaheksateistaastasena, saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 sätestatud mõjutusvahendit kohaldamata, teeb kohtuväline menetleja või kohus lahendi väärteomenetluse lõpetamise ja väärteoasja materjalide üleandmise kohta alaealiste komisjonile. (RK s 12.02.2003 jõust. 21.03.2003 – RT I 2003, 26, 156)

AVALDATUD: RT I 2001, 61, 364; RT I 2002, 86, 504 VÄLJAVÕTE REDAKTSIOON: RK s 16.06.2005 jõust. 01.10.2005 RT I 2005, 40, 311 RK s 28.06.2005 jõust. 18.09.2005 RT I 2005, 47, 387 RK s 15.06.2005 jõust. 21.07.2005 RT I 2005, 39, 308 RK s 08.12.2004 jõust. 02.01.2005 RT I 2004, 88, 600 RK s 28.06.2004 jõust. 01.08.2004 RT I 2004, 56, 401 RK s 28.06.2004 jõust. 01.07.2004 RT I 2004, 54, 387 RK s 19.05.2004 jõust. 01.07.2004 RT I 2004, 46, 329 RK s 28.01.2004 jõust. 14.02.2004 RT I 2004, 7, 40 RK s 18.12.2003 jõust. 01.01.2004 RT I 2003, 90, 601 RK s 17.12.2003 jõust. 01.01.2004 RT I 2003, 83, 557 RK s 18.12.2002 jõust. 23.01.2003 RT I 2003, 4, 22 RK s 04.12.2002 jõust. 02.01.2003 RT I 2002, 105, 612 RK s 18.09.2002 jõust. 24.10.2002 RT I 2002, 82, 480 RK s 12.06.2002 jõust. 01.09.2002 RT I 2002, 56, 350 RK s 15.05.2002 jõust. 01.09.2002 RT I 2002, 44, 284 RK s 19.06.2002 jõust. 29.07.2002 RT I 2002, 64, 390

LISA 28

KARISTUSSEADUSTIK Vastu võetud 6. juunil 2001. a

ÜLDOSA 1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala

(1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. § 2. Karistamise alus

(1) Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. (2) Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

Lisad

(3) Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. (4) Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. § 3. Süütegude liigid

(1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod.

(3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.

(4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. § 4. Kuritegude raskusastmed

(1) Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod.

(2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. (3) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. (4) Karistuse kergendamine või raskendamine käesoleva seadustiku üldosa sätete alusel ei muuda kuriteo raskusastet. § 75. Käitumiskontroll

(1) Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

100

AMVS

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. (2) Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud:

1) heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks; 2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis. (3) Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule.

(4) Kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. [RT I 2003, 83, 557 – jõust. 01.01.2004]

§ 87. Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid

(1) Arvestades neljateist- kuni kaheksateistaastase isiku kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, võib kohus sellise isiku karistusest vabastada, kohaldades talle järgmisi mõjutusvahendeid: 1) hoiatus; 2) allutamine käitumiskontrollile vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule; 3) noortekodusse paigutamine; Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

101

Lisad

(RK s 12.06.2002 jõust. 01.09.2002 – RT I 2002, 56, 350)

4) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine. (2) Kohus võib noorema kui kaheksateistaastase isiku allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdimõistetu kaheksateistaastaseks saamiseni.

(3) Noortekodusse või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutatakse noorem kui kaheksateistaastane isik kuni kaheks aastaks, arvestades õppeaasta lõpuga. Kohus võib noortekodus või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra, arvestades õppeaasta lõpuga. (RK s 19.05.2004 jõust. 01.07.2004 – RT I 2004, 46, 329)

(4) Kohus võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkides 2–4 sätestatud mõjutusvahendite liiki.

AVALDATUD: RT I 2003, 27, 166; RT I 2004, 65, 456 VÄLJAVÕTE REDAKTSIOON: RK s 19.05.2004 jõust. 01.09.2005 RT I 2004, 46, 329 RK s 15.06.2005 jõust. 21.07.2005 RT I 2005, 39, 307 RK s 28.06.2004 jõust. 01.03.2005 RT I 2004, 56, 403 RK s 19.05.2004 jõust. 01.01.2005 RT I 2004, 46, 329 RK s 28.06.2004 jõust. 31.12.2004 RT I 2004, 54, 387 RK s 28.06.2004 jõust. 01.07.2004 RT I 2004, 54, 387 RK s 19.05.2004 jõust. 01.07.2004 RT I 2004, 46, 329 RK s 17.12.2003 jõust. 01.07.2004 RT I 2003, 88, 590 RK s 17.12.2003 jõust. 01.07.2004 RT I 2003, 83, 558

LISA 29

KRIMINAALMENETLUSE SEADUSTIK Vastu võetud 12. veebruaril 2003. a.

(RK s 12.06.2002 jõust. 01.09.2002 – RT I 2002, 56, 350)

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seadustiku kohaldamisala

Käesolevas seadustikus sätestatakse kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord. § 139. Sundtoomine

(1) Sundtoomine on kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja toimetamine menetlustoiminguks uurimisasutusse, prokuratuuri või kohtusse. (2) Sundtoomist võib kohaldada, kui:

1) kutse saanud isik ei ole ilmunud käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta; 2) isiku varasem väljakutsumine võib takistada kriminaalmenetlust ja kui ta keeldub uurimisasutuse või prokuratuuri korraldusel vabatahtlikult kaasa tulemast; 3) isik hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale. (3) Prokuratuuri või kohtusse toimetatakse isik prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel, milles märgitakse:

102

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

103

Lisad

1) sundtoomisele allutatud isiku nimi, menetlusseisund ning elu- ja töökoht või õppeasutuse nimetus; 2) sundtoomise põhjus; 3) määruse täitmise aeg ja koht, kuhu isik toimetada. (4) Sundtoomise määrus edastatakse täitmiseks politseiprefektuurile.

(5) Sundtoomisele allutatud isikut võib kinni pidada nii kaua, kui see on vajalik sundtoomise aluseks oleva menetlustoimingu tegemiseks, kuid mitte kauem kui nelikümmend kaheksa tundi. § 201. Materjalide saatmine alaealiste komisjonile

(1) Kui kriminaalmenetlust ei alustata või see lõpetatakse põhjusel, et õigusvastase teo on toime pannud oma ea tõttu süüvõimetu alaealine, saadab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalasja materjalid alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile. (2) Kui prokuratuur leiab, et alaealist, kes pani kuriteo toime neljateist- kuni kaheksateistaastaselt, saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata, lõpetab ta kriminaalmenetluse määrusega ning saadab kriminaaltoimiku alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile.

(3) Enne materjalide saatmist alaealiste komisjonile tuleb alaealisele ja tema seaduslikule esindajale selgitada kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust.

17. peatükk

LOA ANDMINE ALAEALISE MÕJUTUSVAHENDITE SEADUSES SÄTESTATUD MÕJUTUSVAHENDI KOHALDAMISEKS

§ 404. Loa andmine alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamiseks

§ 405. Loa andmine alaealise enne tähtaega vabastamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist

Alaealise vabastamiseks enne tähtaega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist annab loa kohtunik selle kooli direktori või alaealise seadusliku esindaja kirjaliku taotluse alusel. Taotlusele lisatakse alaealiste komisjoni arvamus. § 406. Taotluse läbivaatamise kord

(1) Kohtunik vaatab käesoleva seadustiku §-s 404 või 405 nimetatud taotluse läbi viivitamata.

(2) Kohtunik võib taotluse lahendamiseks kutsuda kohtusse alaealise, tema seadusliku esindaja, alaealiste komisjoni esindaja ja lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi ning küsitleda neid taotluse põhjendatuse selgitamiseks. (3) Taotluse lahendamiseks teeb kohus:

1) alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise määruse; 2) alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamise määruse; 3) alaealise enne tähtaega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamise määruse või 4) taotluse rahuldamata jätmise määruse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud määrus peab olema põhjendatud. (5) Määruse koopia saadetakse taotluse esitajale, alaealisele ja tema seaduslikule esindajale ning kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolile. § 407. Loa andmise või sellest keeldumise vaidlustamine

Käesoleva seadustiku § 406 lõikes 3 nimetatud määruse peale võib alaealiste komisjon või alaealise seaduslik esindaja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.

Alaealise paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli või tema seal viibimise tähtaja pikendamiseks alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264; 2002, 82, 479; 90, 521; 2003, 26, 156; 2004, 30, 206) § 6 lõikes 4 sätestatud korras annab loa kohtunik alaealiste komisjoni kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. (RK s 19.05.2004 jõust. 01.07.2004 – RT I 2004, 46, 329)

104

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

105

Lisad

LISA 30

VÄLJAVÕTE

Vastu võetud 6. 06. 2001. a seadusega (RT I 2001, 58, 354), jõustunud 01.01.2002 05.06.2002 (RT I 2002, 53, 336) 01.07.2002 19.06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 01.08.2002 29.01.2003 (RT I 2003, 20, 117) 01.07.2003 03.12.2003 (RT I 2003, 78, 527) 01.01.2004

HALDUSMENETLUSE SEADUS

§ 1. Seaduse ülesanne

Käesolev seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. § 2. Haldusmenetluse mõiste

(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. § 3. Õiguste kaitse

(1) Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.

(2) Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. § 4. Kaalutlusõigus

(1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.

(2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. § 11. Menetlusosalised

(1) Haldusmenetluses on menetlusosalised:

1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja); 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan

106

AMVS

on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat); 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik); 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. (2) Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. § 13. Esindus ja volitus haldusmenetluses

(1) Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. (2) Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega.

(3) Haldusmenetluses kohaldatakse esindusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. § 16. Kooskõlastus ja arvamus

(1) Kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust ja seda ei ole antud, edastab haldusorgan taotluse koopia koos dokumentidega teisele haldusorganile, näidates ära tähtaja, mille jooksul tuleb teha otsus kooskõlastuse andmise kohta või esitada arvamus. Taotleja võib ise korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise, kui see on menetluse kiiruse ja ökonoomia huvides vajalik.

(2) Kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks. Kui teine haldusorgan ei ole arvamust määratud tähtajaks andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada teise haldusorgani arvamuseta. § 25. Kättetoimetamise viisid

(1) Haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. (2) Seaduses sätestatud juhtudel antakse dokument allkirja vastu kätte väljakutsutud menetlusosalisele või avaldatakse ajalehes.

(3) Dokument toimetatakse kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette nähtud. Muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis. Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

107

Lisad

§ 30. Dokumendi vastuvõtmisest keeldumise tagajärjed

Kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja kindlaks keelduja isiku ning teeb dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Märkega dokumendi tagastab ta haldusorganile. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks, välja arvatud juhul, kui dokumendi vastuvõtmisest keelduti käesoleva seaduse § 29 lõigete 1–3 rikkumise tõttu. § 36. Haldusorgani selgitamiskohustus

(1) Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil:

1) millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses; 2) millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks; 3) millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada; 4) milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama. (2) Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi. § 37. Dokumentidega tutvumine

(1) Igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. (2) Haldusorgan keelab toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. (3) Toimikuga ja dokumentidega tutvumine toimub üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul. Haldusorgan võib teha sellest korrast erandeid.

(4) Dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub avaliku teabe seaduses (RT I 2000, 92, 597) sätestatud korras. § 39. Ekspert ja tunnistaja haldusmenetluses

(1) Haldusorgan kaasab eksperdi või tunnistaja haldusmenetlusse tema nõusolekul, kui seadus ei näe ette tema menetluses osalemise kohustust. Tunnistajana ei või menetlusse kaasata isikuid, keda keelab tunnistajana üle kuulata tsiviilkohtumenetluse seadustik.

108

AMVS

Lisad

(2) Kui eksperdi osavõtt haldusmenetlusest on ette nähtud seadusega, võib ekspert arvamuse andmisest keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel.

(3) Tunnistaja kuulatakse üle tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras. Tunnistaja võib ütluste andmisest keelduda, kui ta on menetlusosalisega seotud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 103 lõikes 1 sätestatud viisil või tema poolt ütluste andmisega võiks kaasneda tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 103 lõikes 2 nimetatud tagajärg. (4) Eksperdil ja tunnistajal on õigus oma ülesannete täitmise eest saada tasu või hüvitist tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel.

(5) Tunnistajale ja eksperdile raha väljamaksmise korra määrab Vabariigi Valitsus. Väljaspool oma elukohta haldusmenetluses osalevale eksperdile või tunnistajale makstakse sõidu-, korteri- ja päevaraha Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud suuruses.

(6) Eksperdi või tunnistaja kaasamise kulud kannab isik või haldusorgan, kelle taotlusel tunnistaja või ekspert kaasati. § 40. Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine

(1) Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

(2) Enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. (3) Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui:

1) viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda; 2) menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks; 3) asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks; 4) arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki; 5) menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik; Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

109

Lisad

6) haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50; 7) muudel seaduses sätestatud juhtudel. § 41. Haldusmenetluse läbiviimise tähtaeg

Kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. § 51. Haldusakti mõiste

(1) Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. § 52. Osahaldusakt ja eelhaldusakt

(1) Haldusorgan võib enne asja lõplikku lahendamist:

1) lahendada asja osaliselt (osahaldusakt); 2) teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). (2) Osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid. § 57. Vaidlustamisviide

(1) Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta.

(2) Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. (3) Vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. § 58. Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed

Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

110

AMVS

§ 63. Tühine haldusakt

(1) Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale. (2) Haldusakt on tühine, kui:

1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. (3) Haldusakti osa tühisus toob kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud.

(4) Haldusakti andnud organ võib haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist. § 71. Vaidemenetluse algatamise õigus

(1) Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. (2) Vaiet ei saa esitada haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või toimingu peale. § 72. Vaidemenetluse ese

(1) Vaidemenetluse korras võib taotleda:

1) haldusakti kehtetuks tunnistamist; 2) haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist; 3) ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. (2) Haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega). (3) Haldusaktist eraldi võib vaidlustada:

1) viivituse; 2) tegevusetuse; 3) ametiisiku taandamisest keeldumise; 4) haldusakti andmise taotluse tagastamise; Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

111

Lisad

5) muu seaduses sätestatud toimingu. § 73. Vaidealluvus

(1) Kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust vaidealluvust, esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. (2) Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan.

(3) Kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. § 74. Vaidemenetluse algus

Vaidemenetlus algab vaide esitamisega haldusorganile. § 75. Vaide esitamise tähtaeg

Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. § 76. Vaidele esitatavad nõuded

(1) Vaie esitatakse kirjalikult või suuliselt. Suuline vaie protokollitakse haldusorganis ning sellele võetakse esitaja allkiri. (2) Vaides märgitakse:

1) haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud; 2) vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite numbrid; 3) vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu; 4) põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi; 5) vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus; 6) vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust; 7) vaidele lisatud dokumentide loetelu. (3) Vaidele kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja. Vaide esitaja esindaja lisab volikirja või muu volitust tõendava dokumendi, kui seda ei ole esitatud varem.

112

AMVS

§ 77. Vaide tähtaja ennistamine

Vaide esitamise tähtaja võib ennistada käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud tingimustel. § 78. Puudused vaides

Kui vaie ei vasta käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. § 79. Vaide tagastamine

(1)Vaie tagastatakse, kui:

1) isikul puudub õigus vaie esitada; 2) vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud; 3) mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata; 4) samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus; 5) samas asjas toimub kohtumenetlus. (2) Kui vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse, tagastab haldusorgan vaide, selgitades, kuhu isik peab pöörduma, või edastab vaide pädevale haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale.

(3) Vaide tagastamisest teatatakse isikule posti teel alates vaide esitamisest seitsme päeva jooksul. Teates tuleb vaide tagastamist põhjendada ning selgitada edasikaebamise korda. § 80. Vaide edastamine

(1) Kui vaie vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. (2) Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan leiab, et vaie on põhjendatud, võib ta ise selle rahuldada. § 81. Haldusakti täitmise peatumine

Vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. § 82. Vaide läbivaatamise ettevalmistamine Vaiet läbivaatav haldusorgan:

1) nõuab vajaduse korral asjaomaselt haldusorganilt välja haldusakti kohta Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

113

Lisad

käivad dokumendid;

2) teostab vajaduse korral paikvaatlust; 3) kasutab vajaduse korral eksperti;

4) nõuab vajaduse korral haldusakti andnud haldusorganilt kirjalikke selgitusi; 1) kuulab ära asjast huvitatud isikute seletused; 2) lahendab haldusakti täitmise peatamise küsimusi; 3) teeb vaide esitanud isikule ja teistele asjast huvitatud isikutele teatavaks asja arutamise aja ja koha; 5) sooritab teisi seaduses sätestatud toiminguid. § 83. Vaide läbivaatamine

(1) Vaiet läbi vaadates kontrollitakse haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. (2) Vaiet läbi vaadates uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. § 84. Vaide läbivaatamise tähtaeg

(2) Vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele olema põhjendatud ja sisaldama selgituse halduskohtule kaebuse esitamise kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt vormistatakse ka vaide tagastamine haldusorgani poolt. § 87. Edasikaebamise õigus

(1) Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. (2) Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras võib halduskohtusse esitada kaebuse:

1) haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 2) haldusakti andmiseks, mille väljaandmist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 3) vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.

(1) Kui seadus ei sätesta teisiti, lahendatakse vaie 10 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.

(2) Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamise teade edastatakse vaide esitajale posti teel. § 85. Haldusorgani volitused vaide läbivaatamisel

Vaiet sisuliselt lahendades on haldusorganil õigus vaideotsusega:

1) rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed; 2) teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks; 3) teha ettekirjutus toimingu tagasitäitmiseks; 4) jätta vaie rahuldamata. § 86. Vaideotsus

(1) Vaideotsus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta. Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale ja kolmandale isikule kätte.

114

AMVS

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

115

Lisad

LISA 31

KRIMINAALPOLIITIKA ARENGUSUUNAD AASTANI 2010 1. Mõisted

ÜLDPÕHIMÕTTED

Kriminaalpoliitika – ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine, täiustamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust.

Sotsiaalsed ennetusmeetmed – süütegusid põhjustavate tegurite mõjutamine sotsiaal-, haridus-, pere-, noorte-, kultuuri-, kiriku-, majandus-, liiklus- jms poliitika abil eesmärgiga luua eeldused iga inimese kaasamiseks ühiskonnaellu arvestades ühiskonnas seatud eesmärke, et sel moel ära hoida tema marginalisatsioonist tingitud hälbiv käitumine. Olustikulised ennetusmeetmed – süütegude toimepanemisele kalduvate inimeste või kriminogeensete olukordade ja kohtade mõjutamine süütegude ennetamise eesmärgil.

Tegelemine süütegude tagajärgedega – meetmed, mille eesmärk on vähendada süütegusid toimepannud inimeste retsidiivsust, kaitsta õiguskorda ning heastada süütegudega tekitatud kahju. Kogukonnakeskne ennetustöö – süütegude ja nende põhjuste lokaalseid ja kogukondlikke erisusi arvestava ning kogukonna tasandil toimuv ennetusmeetmete kavandamine ja elluviimine.

2. “Kriminaalpoliitika arengusuundadega aastani 2010” (edaspidi kriminaalpoliitika arengusuunad) määratakse kriminaalpoliitika ühtsed põhimõtted ja pikaajalised eesmärgid, mida peavad avaliku võimu kandjad arvestama oma tegevuse kavandamisel.

3. Süütegude ennetamiseks sotsiaalsete ennetusmeetmete kasutamine aitab vähendada asjatuid kannatusi ning on enamasti odavam ja tulemuslikum kui olustikulised ennetusmeetmed ning süütegude tagajärgedega tegelemine. Kuna ühiskonna käsutuses olevad vahendid on piiratud, tuleb leida nende kolme valdkonna rahastamiseks optimaalne vahekord, arvestades meie ühiskonna arengu üldeesmärke. 4. Süütegusid ei ole võimalik vältida või märgatavalt vähendada üksikabinõusid rakendades. Süütegude ennetamine ja ühiskonna turvalisuse

116

AMVS

suurenemine on võimalik vaid koordineeritud ja pikaajalise töö tulemusena. Ennekõike tähendab see pika tasuvusajaga investeeringut inimestesse ja inimeste kaudu ühiskonda.

5. Süütegusid ei ole võimalik vältida või märgatavalt vähendada üksnes kriminaal-justiitssüsteemi või riigivõimu abil, ennetustöösse tuleb kaasata ka kohalikud omavalitsused, majandusringkonnad ja ühiskondlikud organisatsioonid. Esmatähtis on aga iga inimese enda vastutus ning kohustus arendada ennast ja kasvatada oma lastest vastutustundelised ühiskonnaliikmed. 6. Kriminaalpoliitika arengusuundade elluviimiseks tuleb kõigil institutsioonidel ja inimestel teha head koostööd riiklikul, kohalikul ja elanikkonna tasandil.

7. Kohalikel omavalitsustel tuleb välja töötada ja ellu viia süütegusid ennetavad ja turvalisust suurendavad tegevuskavad (kogukonnakeskne ennetustöö), milles peab kohalikke omavalitsusi abistama riik. Justiitsministeerium koos teiste asjaomaste institutsioonidega töötab 2003. aastal välja seaduse eelnõu, mis reguleerib avaliku korra kaitset ning ennetustööd riigitasandil ja kohalikul tasandil. 8. Süütegude põhjuste ning nende mõjutamiseks rakendatavate abinõude mõjususe ja tasuvuse selgitamiseks peab sotsiaaluuringute riigitellimuse kaudu korraldama teadusuuringuid, mille tulemusi arvestatakse kriminaalpoliitiliste otsuste tegemisel. Justiitsiministeerium teeb koostööd Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning teadusasutustega, et alates 2004. aastast ellu rakendada süütegusid kajastava statistika kogumise ja analüüsimise ühtsed põhimõtted. 9. Uute tegude kriminaliseerimisele peab alates 2004. aastast eelnema sellise otsuse sotsiaalse ja majandusliku ning muu mõju hindamine teadusuuringute alusel.

SOTSIAALSED ENNETUSMEETMED

10. Et võimalikult palju inimesi püsiks aktiivsed, terved, töökad ja iseseisvalt toimetulevad, peab senisest suuremat tähelepanu pöörama sotsiaalsetele ennetusmeetmetele. Kuna eelkõige on oht marginaliseeruda inimestel, kelle sotsiaalsed sidemed on nõrgad, tuleb soodustada riskirühmadesse kuuluvate inimeste ja muulaste integratsiooni. Selleks tuleb sotsiaal-, haridus-, pere-, noorte-, kultuuri-, kiriku-, majandus-, integratsiooni- ja muu poliitika kujundamisel ning elluviimisel arvestada ja suurendada neis valdkondades rakendatavate abinõude kui sotsiaalsete ennetusmeetmete tähtsust. Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

117

Lisad

11. Sotsiaalministeeriumil tuleb koostöös Põllumajandusministeeriumiga ja teiste asjaomaste institutsioonidega töötada 2004. aastaks välja pikaajaline kontseptsioon, mille peaeesmärk on vähendada alkoholi kuritarvitamist ning sellest inimesele ja ühiskonnale tekkivat kahju.

12. Uimastite kuritarvitamisest inimesele ja ühiskonnale tekkiva kahju vähendamiseks on vaja vähendada narkootikumide pakkumist ja nõudlust ning välja töötada sõltlastele ravi- ning rehabilitatsioonisüsteem. Asjaomase pikaajalise tegevuskava töötab välja Sotsiaalministeerium koostöös Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumiga ning teiste asjaomaste institutsioonidega 2004. aastaks. 13. Haridusasutuste ülesanne on arendada laste teadmiste kõrval senisest rohkem nende vaimseid ja sotsiaalseid võimeid, et neist kasvaksid oma tegude eest eetiliselt vastutavad täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed. Haridusministeeriumil tuleb selleks 2004. aastal algavaks õppeaastaks üle vaadata riiklikud õppekavad ja õpitulemuste hindamise kriteeriumid. 14. Haridusministeeriumil tuleb koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumiga ning kohalike omavalitsustega 2005. aastaks välja töötada süsteem, mis võimaldab lapse kasvukeskkonnas puudusi märgata ja kõrvaldada võimalikult vara.

15. Haridusministeeriumil tuleb koostöös Sotsiaalministeeriumiga ja kohalike omavalitsustega 2004. aastaks välja töötada abinõud, mis aitavad vältida õpilaste väljalangemist põhikoolist.

OLUSTIKULISED ENNETUSMEETMED

16. Peab vähendama süütegude toimepanemise võimalusi. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb:

1) raskendada süütegude toimepanemist; 2) suurendada süütegude avastamise tõenäosust; 3) vähendada süütegudega saadavat kasu. Kuna süütegude toimepanemise võimalusi vähendavate meetmete tõhusus sõltub süüteo liigist, tuleb iga olulise süüteoliigi jaoks leida sobivaim vahekord erinevate olustikuliste ennetusmeetmete rahastamises. Õiguskaitseasutused peavad põhitähelepanu pöörama neile süütegudele, mis vähendavad ühiskonna julgeolekut, tekitavad suurt kahju või mille ohvriks võivad inimesed langeda igapäevaelus. 17. Politsei pädevusse kuuluv avaliku korra tagamine peab muutuma kogukonnakeskse ennetustöö osaks.

118

AMVS

Lisad

18. Senisest paremini tuleb tagada kord avalikes kohtades. Piirama peab avalikus kohas alkoholi tarvitamist ning narkootikumide ja muude psühhotroopsete ainete kuritarvitamist. 19. Asulate planeerimisel ja hoonete projekteerimisel peavad kohalikud omavalitsused edaspidi arvestama turvalise elukeskkonna kujundamise standardeid.

TEGELEMINE SÜÜTEGUDE TAGAJÄRGEDEGA

20. Kriminaalmenetlust reguleerivate seadustega tuleb luua õiguslik võimalus menetleda kuritegusid Vabariigi Valitsuse määratud eelistuste järjekorras. Õiguskaitseasutused peavad põhitähelepanu pöörama rasketele isikuvastastele kuritegudele ja kuritegudele, mis muul viisil tekitavad suurt kahju. Eelistuste järgimise tagavad oma pädevuse piires eelkõige Justiitsministeerium ja Siseministeerium. 21. Kriminaalmenetlust reguleerivate seadustega tuleb luua õiguslik võimalus loobuda kriminaalmenetluse alustamisest või see lõpetada, kui kriminaalmenetlus ei ole konkreetse kuriteo tehiolusid arvestades õigustatud. Selle võimaluse ühtlase ja põhjendatud kasutamise tagab oma pädevuse piires Justiitsministeerium. 22. Karistust kohaldades tuleb senisest rohkem arvestada seda, kuivõrd karistus tegelikult mõjutab süüdlast süütegude toimepanemisest hoiduma. Selle põhimõtte ühtlase ja põhjendatud rakendamise tagavad oma pädevuse piires eelkõige Justiitsministeerium ja Siseministeerium.

23. Justiitsministeerium tagab, et alates 2004. aastast hakatakse korraldama sanktsioonide mõjususe teadusuuringuid, mille tulemusi arvestades on võimalik arendada karistussüsteemi ja -praktikat, esmajoones kergemate kuritegude eest ettenähtud karistuste puhul. 24. Justiitsministeerium koostöös teiste asjaomaste institutsioonidega tagab võimaluse kohaldada karistusseadustikuga ettenähtud asenduskaristusi ja muid mõjutusvahendeid.

25. Justiitsministeerium koostöös Siseministeeriumiga parandab eeldusi süütegudega saadud vara konfiskeerimiseks ja varalise karistuse mõistmiseks.

26. Justiitsministeerium arendab eeldusi, mis võimaldaksid 2006. aastast alates enamikul vangistusega karistatud isikutel kanda karistust kaasaegsetele nõuetele vastavas vanglas ja enne vanglast vabanemist läbida avavangla faas või nad vabastada enne karistusaja lõppemist koos allutamisega käitumiskontrollile. Selleks tuleb tõhustada vangla- ja kriminaalhooldussüsteemi koostööd. Alaealise mõjutusvahendite seaduse tõlgendused ja seadusandlik raamistik

119

Lisad

27. Vanglast vabanevate isikute toetamiseks tuleb Sotsiaalministeeriumil koostöös Justiitsministeeriumiga 2010. aastaks välja arendada rehabilitatsiooniteenuste üleriigiline võrgustik.

28. Kuriteo ohvriks langenud isikute toetamiseks tuleb Sotsiaalministeeriumil 2010. aastaks välja arendada kuriteoohvrite abistamise süsteem. 29. Sotsiaalministeeriumil koostöös Justiitsministeeriumiga tuleb arendada narkomaania ja alkoholismi ravi võimalusi.

30. Alaealiste suhtes teostatav kriminaalmenetlus peab olema kiire ja alaealiste seaduslikke huve arvestav. Alaealisele karistust või muud mõjutusvahendit kohaldades tuleb arvestada alaealise seaduslikke huve ja võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 31. Justiitsministeeriumil ja Siseministeeriumil tuleb koostöös Rahandusministeeriumiga 2005. aastaks kriminaal-justiitssüsteemi jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu tagamiseks ellu viia kõiki karistusõiguse rakendamisega seotud institutsioone hõlmav sotsiaalsete tagatiste tasakaalustatud süsteem.

KRIMINAALPOLIITIKA ARENGUSUUNDADE ELLUVIIMINE

32. Ministeeriumid, kellele on kriminaalpoliitika arengusuundadega pandud kohustusi, mida ei ole senistes tegevuskavades käsitletud, töötavad koos asjaomaste institutsioonidega vastavad tegevuskavad välja 2004. aastaks, kui pole määratud teist tähtaega. Seniste tegevuskavade elluviimist jätkatakse niivõrd, kui need on kooskõlas kriminaalpoliitika arengusuundadega. Kriminaalpoliitika arengusuundade elluviimiseks vajalikud seaduste või seadusemuudatuste eelnõud esitab Riigikogule Vabariigi Valitsus.

33. Kriminaalpoliitika arengusuundade elluviimisesse peavad ministeeriumid võimlikult palju kaasama kohalikke omavalitsusi, majandusringkondi, ühiskondlikke ja muid organisatsioone ning inimesi.Kriminaalpoliitika arengusuundadega määratud tegevuse elluviimise ja eesmärkide saavutamise järele valvab Justiitsministeerium, kellel on kohustus selles osas nõustada teisi asjaomaseid institutsioone. Kord aastas esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule ettekande kriminaalpoliitika arengusuundade elluviimise kohta.

120

AMVS