Otsides ja leides sissepaasu toomaailma by Narva youth center

Tööhõivevalmiduse suurendamine ja tööõigusalane teave

Otsides ja leides sissepääsu

TÖÖMAAILMA Juhendmaterjal noortega töötavale spetsialistile Karjääriinfo Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus Karjääriplaneerimine Tööeluks vajalikud kogemused noorsootöö kaudu Ettevõtlikkus kui mõtteviis Töökasvatus ja programm Euroopa Noored Töökasvatus ja programm Õpilasmalev Tööle kandideerimise protsess Oma ettevõte või tööle välismaale Töötervishoid ja tööohutus Töösuhted ja töövaidlus Maksud Ametiühing

Koostanud Eesti Noorsootöö Keskus Juhendmaterjali valmimisele on kaasa aidanud: SA Innove Karjääriteenuste Arenduskeskus – Kadri Eensalu Eesti Noorsootöö Keskus – Epp Reedik, Toni Käsper Töötukassa – Küllike Heide MTÜ Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku – Mart Jallai SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo – Marit Kannelmäe-Geerts Tööinspektsioon – Heidi Vilu Eesti Maksu- ja Tolliamet – Kaia-Liisa Kallas Eesti Ametiühingute Keskliit – Jana Morozov, Monika Šarina

Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. 4 Karjääriinfo ................................................................................................ 5 Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus ........................................ 13 Karjääriplaneerimine................................................................................ 27 Tööeluks vajalikud kogemused noorsootöö kaudu ................................. 35 Ettevõtlikkus kui mõtteviis........................................................................ 43 Töökasvatus ja programm Euroopa Noored............................................ 49 Töökasvatus ja programm Õpilasmalev .................................................. 57 Tööle kandideerimise protsess ................................................................ 63 Oma ettevõte või tööle välismaale........................................................... 73 Töötervishoid ja tööohutus ...................................................................... 79 Töösuhted ja töövaidlus........................................................................... 89 Maksud .................................................................................................. 105 Ametiühing............................................................................................. 121

Sissejuhatus Meie ühiskond on muutuste teel. Me seisame silmitsi inforohkuse, uue tehnoloogia, üleilmastumise ja palju muuga ning see paneb igaüht meist proovile. Et töömaailmas hakkama saada, on vaja end pidevalt täiendada ja muutustega kohaneda. Noore jaoks on töömaailm aga koht, kuhu ta suundub esmakordselt. Kõik, mis seal sünnib, tekitab ootusärevust ja pisut ehk ka hirmu. Noorel inimesel tekib tööellu astumise eel terve hulk küsimusi: kuidas karjääriinfos orienteeruda, kust töökogemusi hankida, miks makse tuleb maksta, kuidas ohutult töötada, millele tuleb töölepingut sõlmides tähelepanu pöörata, mis on ettevõtlus ja kas ettevõtlikkus on õpitav, kuidas tööintervjuul käituda ja tööläbirääkimisi pidada, mida enda juures arendada, kuidas end tööeluks ette valmistada, kust alustada jne. Noored otsivad sissepääsu töömaailma. Nende ettevalmistamine tööeluks on mitmetahuline. Olulist rolli mängivad nii haridus, nõustamine, praktilised kogemused kui ka info. Mida paremini noori tööeluks ette valmistada, seda sujuvam ja teadlikum on nende sisenemine sellesse ellu, seda rahulolevam on noor oma valikute ja karjääriga ning seda rahulolevam on omakorda ühiskond. Käesolev väljaanne on mõeldud eelkõige metoodiliseks abivahendiks noorsootöötajatele, karjäärinõustajatele ja õpetajatele, kes käsitlevad noortega töömaailma puudutavaid teemasid. Juhendmaterjali on koondatud kolmteist teemat, mida noortele tööelu eri külgi tutvustades arutada. Iga teema kohta on koostatud lühike teoreetiline ülevaade ning praktiliste harjutuste juhised ja näidisülesanded, mille abil teemat noortega käsitleda. Kasutatud on meetodeid, mis arendavad noorte sotsiaalseid oskusi. Materjali abil võib üles ehitada tööelu tutvustava koolituse, samuti võib teemasid tööklubides, õpitubades või mujal vastavalt ajalistele võimalustele ühekaupa käsitleda. Teemade arutamise järjekorda võib muuta, arvestades konkreetsete noorte huvisid ja vajadusi.

Head pealehakkamist!

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Karjääriinfo

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Karjääriinfo

Karjääriinfo Ülevaade teemast Karjääriinfo on info iseendast, õppimis- ja töötamisvõimalustest, ametitest ja tööturu nõudlusest. Seda kasutatakse karjääriplaneerimiseks ja karjääriteenuste osutamiseks. Karjääriinfo abil saab inimene teha otsuseid oma elutee kavandamiseks. Karjääriinfo võib olla statistiline või jutu vormis, seostatud ajaloo, tänapäeva või tulevikusuundumustega. Majanduse ja tööturu vajadused muutuvad kiiresti. Terveks eluks õpitavaid ameteid jääb järjest vähemaks. Enam pole haruldane, et uue ameti õppimine on möödapääsmatu. Tööturul ei pruugi samade elukutsete järele pidevat vajadust olla ja varem omandatud kvalifikatsioon võib osutuda kasutuks, sest uued nõuded eeldavad uusi oskusi. Ka ühe ameti piires muutuvad tehnoloogia ja töökorraldus inimese tööelu jooksul mitmeid kordi. Karjääriinfo sisaldab andmeid õppimisvõimalustest, tööhõivest, vabadest töökohtadest, kvalifikatsioonist ja töötingimustest. Selle abil saab teha järeldusi, millist tüüpi tööd on võimalik eri valdkondades konkreetses kohas konkreetsel ajal leida. Igal inimesel on vaja laiemat pilti ametite struktuurist, töö olemusest ja sellest, kust leida oma karjäärivalikute tegemiseks vajalikku teavet. Et nõustajad saaksid nõustada ja karjäärikoordinaatorid koolis karjääriõpet korraldada, on vaja karjääriinfo spetsialiste, kes aitavad nii teistel asjatundjatel kui ka oma klientidel toime tulla ebakindlustundega, mida kiirelt muutuv majandusolukord peale surub. Olulisim ei olegi mitte kõike teada, vaid osata leida vajalikku infot. Karjääriinfo spetsialistid saavad selles abiks olla. Põhjendatud karjäärivalikute tegemiseks on vaja usaldusväärset teavet tulevikuvõimalustest. Seega on ka oskused uurida, analüüsida ja õigeid küsimusi esitada tulemuslike karjäärivalikute huvides asendamatud. Oskused, mida inimesed vajavad selleks, et oma elu korraldamisel suurt hulka teavet koguda, hinnata ja liigendada, saab kokku võtta ühise nimetajaga – see on infokirjaoskus. Tehnoloogia on avanud uusi töövõimalusi. See omakorda on pannud inimesi otsima oma karjäärivalikute tegemiseks abi sageli väga suure mahuga info hulgast. Kasvanud infohulk on osa inimesi aidanud, kuid teised halvanud. Karjääriinfo spetsialisti üks ülesanne on aidata info üleküllusest halvatud taas jalgadele. Karjääriinfo spetsialistid vahendavad noortele teavet suulises või elektroonilises suhtluses personaalselt, mitmesugustel infoüritustel ja trükitud, elektrooniliste või muude materjalide kaudu.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Karjääriinfo

Lisainfo Karjääriplaneerimist puudutavat teavet leiab noor veebilehelt www.rajaleidja.ee. Seal vastatakse hea meelega ka infopäringutele ja küsimustele, mis on tekkinud seoses edasiõppimise, töömaailma või enesetäiendamisega. Igas maakonnas on ka teavitamis- ja nõustamiskeskused, kuhu noor saab pöörduda.

Samalt veebilehelt leiab teavet ja tuge ka noore suunaja, kes soovib info otsimisel ja karjääriplaneerimisel abiks olla (vt www.rajaleidja.ee/suunaja). Hulgaliselt harjutusi on internetiaadressil www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Infoteejuht/RL_harjutusel_lehel.pdf.

Teema käsitlemine noortega Karjääriinfo

Märksõnad • karjääriinfo • infovajadus

Eesmärgid:

• info hindamine • info otsimine • infomüra

Noor » teab, mis on infovajadus

Vajalikud vahendid

» teab, et info hindamiseks on vaja sellesse kriitiliselt suhtuda

• soovitatavalt detailirohke tekst mõne ameti kohta

» mõistab, mis on infomüra

• töölehed igale rühmale

» teab, kuidas infomüra võib mõjutada info otsimist ja hindamist » oskab oma infovajaduse väljaselgitamiseks infot otsida

• kirjutusvahendid Aeg: 50 minutit • soojendusharjutus infomüra kohta 10–20 minutit

Ettevalmistus teema käsitlemiseks: Noortele peaks selgitama karjääriinfo olemust (vt teksti eelmisel lehel) ja infokirjaoskuse (s.o infovajaduse analüüsi, info otsimise ja hindamise) põhitõdesid; peab teadma, mis on infomüra, kuidas see tekib ja kuidas raskendab infos orienteerumist.

• infovajaduse analüüsi harjutus umbes 30 minutit • vajaduse korral võib kasutada ka eraldi harjutustena

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Karjääriinfo

Teema käsitluse tutvustus (soojendusharjutus) Infomüra Paluge osalejatel ukse taha minna. Hea, kui mõni osaleja jääb ruumi n-ö vaatlejaks. Esimene mängija tuleb ruumi tagasi ja mängujuht loeb talle loo ette. Lugu ei ole eriti pikk, see sisaldab arve, nimesid, tegevust, tagajärgi jne. Kutsutakse sisse teine mängija ja nüüd on esimese mängija kord rääkida talle kuuldud lugu. Seejärel tuleb ruumi kolmas mängija ja teine räägib talle loo jne. Kui kõik on saanud lugu jutustada, loeb mängujuht ette loo originaalversiooni. Järgneb analüüs.

Õpitu analüüs • Mis juhtus originaallooga? Kas mõni fakt jäi üldse samaks? Miks lugu nii palju muutus? • Kui reaalse situatsiooniga on tegemist? Kas kuuldud lugudega juhtub tihti samamoodi? • Mis kuulamise ajal juhtus? Miks osa teksti läks meelest või muutus teistsuguseks? Kuidas on sellega seotud kuulamisoskus? • Mis oleks aidanud lugu tõesemalt edasi rääkida? Kui paljud kuulajatest esitasid kuulamise käigus küsimusi? • Mängujuht selgitab, mis on infomüra, kuidas see tekib ja kuidas raskendab infos orienteerumist.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Karjääriinfo

Teema käsitluse tutvustus Kuumaõhupall Paluge noortel jaguneda väiksematesse rühmadesse. Seejärel jutustage neile lugu: „Kuus inimest on lõksus õhupallis, mis hakkab vaikselt Atlandi ookeani kukkuma. Päästeteenistus on kohal, kuid kurb tõsiasi on see, et päästa jõutakse vaid kaks inimest.” Rühmas tuleb otsustada, millised järgmistest inimestest te päästate. Rühmas tuleb otsustada, millises järjekorras peaksid ülejäänud inimesed alla hüppama. Pange otsused kirja. Tagasisideringis põhjendage oma otsuseid.

Inimesed õhupallis: • • • • • •

noor arst, kes avas hiljuti praksise kahe lapsega üksikvanem preester, kes on käinud misjonäritööd tegemas vanem naisterahvas, kellel on südamerike keskealine meesterahvas, kes on olnud viimased kolm aastat töötu jurist, kes on spetsialiseerunud koduvägivalla juhtumitele

Kui rühmad on oma valikud teinud ja ära põhjendanud, selgitage tegelikku olukorda. Arst on 31aastane, tema tegevusluba on peatatud kahtlaste asjaolude ilmnemise tõttu praksises ja arstiteaduskonna lõpetamine õnnestus tal alles kolmandal korral. Üksikvanem on meesterahvas, kelle lapsed on sotsiaalhoolekanne ära võtnud, tal on alkoholiprobleem, ta on olnud varguse pärast vanglas ja praegu on ta töötu. Preester on töötanud Aafrikas ja aidanud seal orbusid. Parajasti on ta teel Etioopiasse, kodus olles pühendab oma aja kodututele.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Karjääriinfo

Vanem naisterahvas on 60aastane ja tal on õnnestunud just saada südamesiirdamise operatsioonile. Ta on tegelnud heategevusega ja aidanud kodututele raha koguda. Töötu meesterahvas on 33aastane ja töötu seepärast, et on viimased kolm aastat oma kolme väikese lapse eest hoolitsenud; tema naine jättis ta just maha. Tal on inseneriharidus. Jurist pakub õigusabi väikese sissetulekuga perekondadele ja on aidanud sisse nõuda üle 22 000 krooni väärtuses hüvitisi.

Õpitu analüüs • Mängijad mõistavad korrektse taustteabe olemasolu ja infovajaduse täpsustamise tähtsust. • Paluge noortel tuua näiteid juhustest oma elus, kus puudulik info on viinud valede otsusteni. • Paluge noortel tuua oma elust vastupidiseid näiteid, kus asjakohane ja õigeaegne info on aidanud teha vajalikke otsuseid. • Mida on vaja selleks teha, et õigel ajal õiget infot saada? • Kuidas noored tavaliselt oma otsuseid teevad? • Kui palju näevad noored enne tähtsate otsuste langetamist vaeva piisava hulga vajaliku info otsimisega? Mis teeb infootsimise raskeks? • Milline on nende jaoks tõeliselt tähtis otsus, mille jaoks nad infot vajaksid? Kas vajalikku infot on kerge leida? Kes võiks aidata neil infos orienteeruda? • Tutvustage võimaliku abistajana karjääriinfo spetsialisti. Uurige ka noorte teadlikkust portaalist rajaleidja.ee ja andke teada, et sealt võib leida palju kasulikku teavet. Võite anda noortele väikese iseseisva ülesande leida sellelt veebilehelt teavet tähtsa otsuse langetamiseks, mida nad enne mainisid.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Karjääriinfo

Tööleht:

Kuumaõhupall Kuus inimest on lõksus õhupallis, mis hakkab vaikselt Atlandi ookeani kukkuma. Päästeteenistus on kohal, kuid kurb tõsiasi on see, et päästa jõutakse vaid kaks inimest. Rühmas tuleb otsustada, millised järgmistest inimestest te päästate. Rühmas tuleb otsustada, millises järjekorras peaksid ülejäänud inimesed alla hüppama. Pange otsused kirja. Tagasisideringis põhjendage oma otsuseid.

Inimesed õhupallis: • • • • • •

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Karjääriinfo

Esimesena päästame Teisena päästame

Alla hüppavad: 1. 2. 3. 4.

Põhjendused:

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus

Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus Ülevaade teemast Tööturg ootab järjest mitmekülgsemaid inimesi, kellel on lisaks headele kutseoskustele ka probleemilahendamis-, analüüsi-, suhtlemis- ja meeskonnatööoskus, keeleoskused, info- ja sidetehnoloogia kasutamise oskus ning veel palju teisi oskusi, mis pole harjumuspärased. Tööturg ootab kompetentseid töötajaid. Töötaja kompetentsus seisneb tema tööülesannetega toimetulemiseks vajalike teadmiste, oskuste ja pädevuste ehk tegelike õpitulemuste kogumis, s.t nii teoreetilistes teadmistes kui ka praktilistes ja tehnilistes oskustes ning sotsiaalses pädevuses.1 Elukestev õpe on Euroopa Liidu hariduspoliitika strateegiline eesmärk ning samal ajal tööturu- ja sotsiaalpoliitika ja demokraatlike uuenduste võtmeelement. Kui elukestev õpe saab reaalsuseks, aitab see kaasa Euroopa muutumisele kõrge konkurentsieelisega teadmuspõhiseks majanduseks, sotsiaalselt ühtekuuluvaks aktiivseks kodanikuühiskonnaks.2 Euroopas on välja töötatud elukestva õppe võtmepädevused, mis aitavad lahti mõtestada tööturu ootusi nii sinna sisenejale kui ka seal juba pikemat aega tegutsevale inimesele. Pädevuse all mõeldakse teadmiste, oskuste ja suhtumise kombinatsioone. Võtmepädevused peaksid kokkuvõttes toetama iga inimese eneseteostust, sotsiaalset ühtekuuluvust, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Nende pädevuste kaudu saab hinnata enda õpitulemusi. Praeguseks on kirjeldatud kaheksat võtmepädevust, mis kõik on võrdselt olulised.3

1 Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, Euroopa ühendused, 2008. 2 www.innove.ee 3 Võtmepädevused elukestvas õppes – Euroopa lähteraamistik, 2006.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus

1. Emakeeleoskus Emakeeleoskus on suutlikkus väljendada ja tõlgendada mõtteid, tundeid, fakte ja arvamusi nii suuliselt kui ka kirjalikult ning suhelda keeleliselt kohasel viisil ja loovalt erinevates ühiskondlikes ning kultuurilistes situatsioonides nii koolis, tööl, kodus kui ka vabal ajal. Emakeeleoskus eeldab teadmisi sõnavarast, funktsionaalsest grammatikast ja keele funktsioonidest. Pädevus eeldab suulise ja kirjaliku suhtlemise oskust mitmesugustes suhtlussituatsioonides ja oskust oma suhtlusviisi jälgida ning kohandada seda vastavalt olukorra nõuetele. Samuti eeldab emakeeleoskus suutlikkust eristada ja kasutada eri liiki tekste, otsida, koguda ja töödelda teavet, kasutada abivahendeid ning oma suulisi ja kirjalikke argumente veenvalt ja kontekstikohaselt sõnastada ja väljendada.

2. Võõrkeelteoskus Võõrkeelteoskus on suutlikkus mõista, väljendada ja tõlgendada mõtteid, tundeid, fakte ja arvamusi nii suuliselt kui ka kirjalikult mitmesugustes sotsiaalsetes ja kultuurilistes situatsioonides koolis, tööl, kodus ja vabal ajal. Samuti hõlmab võõrkeelteoskus selliseid oskusi nagu suhtluse vahendamine ja kultuuridevaheliste erinevuste mõistmine. Võõrkeelteoskus eeldab teadmisi sõnavarast ja funktsionaalsest grammatikast ning verbaalse suhtluse peamiste liikide ja registrite tundmist. Olulised on ka teadmised ühiskonnas kehtivate tavade, kultuuri ja keelte variatiivsuse kohta. Vajalikud põhioskused hõlmavad suutlikkust mõista kõnet, algatada, jätkata ja lõpetada vestlusi ning lugeda, mõista ja luua tekste, lähtuvalt isiklikest vajadustest. 3. Matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest A. Matemaatikapädevus on oskus arendada ja rakendada matemaatilist mõtlemist, et lahendada mitmesuguseid igapäevaelus tekkivaid küsimusi. Matemaatikapädevus hõlmab võimet ja soovi kasutada matemaatilisi mõttemeetodeid (loogikat ja ruumilist mõtlemist) ja esitusviise (valemid, mudelid, skeemid, graafikud). Matemaatikaalased vajalikud teadmised hõlmavad head numbrite, mõõtesüsteemide, struktuuride, põhitehete ja matemaatiliste esitusviiside tundmist, arusaamist matemaatilistest terminitest ja mõistetest ning küsimustest, millele matemaatika võib aidata vastuseid leida. Vajalikud oskused on matemaatika põhiprintsiipide ja -protsesside rakendamine igapäevastes olukordades kodus ja tööl ning võime järgida ja hinnata argumentatsiooni.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus

B. Teaduslik pädevus osutab võimele ja soovile rakendada loodusnähtuste selgitamiseks kasutatavaid teadmisi ja meetodeid probleemide identifitseerimiseks ning tõenditel põhinevate järelduste tegemiseks. Tehnoloogiapädevuse all mõistetakse nende teadmiste ja meetodite rakendamist inimeste soovide või vajaduste teenistusse. Teaduslik pädevus ja tehnoloogiapädevus eeldavad arusaamist inimtegevuse põhjustatud muutustest ja üksikisiku vastutusest. Teaduses ja tehnoloogias hõlmavad põhiteadmised looduse põhiprintsiipide, põhiliste teaduslike mõistete, põhimõtete ja meetodite, tehnoloogia ja tehnoloogiliste toodete ja protsesside tundmist ning teaduse ja tehnoloogia poolt loodusele avalduva mõju mõistmist. Põhioskused on võime kasutada tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning teaduslikke andmeid teatava eesmärgi saavutamiseks või teatava tõenditel põhineva otsuse või järelduse tegemiseks. Pädevust iseloomustav suhtumine põhineb kriitikameelel ja uudishimul, huvitumisel eetilistest küsimustest ning turvalisuse ja jätkusuutlikkuse tähtsakspidamisel, eelkõige nendes küsimustes, mis käsitlevad teaduslikku ja tehnoloogilist arengut inimese enda, tema pere, kogukonna ja globaalsest seisukohast. 4. Infotehnoloogiline pädevus Infotehnoloogiline pädevus seisneb suutlikkuses kasutada oskuslikult ja kriitiliselt infoühiskonna tehnoloogiat nii töö, meelelahutuse kui ka suhtlemise eesmärgil. See põhineb peamistel info- ja sidetehnoloogia alastel oskustel: arvutite kasutamine info saamiseks, hindamiseks, salvestamiseks, loomiseks, esitamiseks ja vahetamiseks ning koostöövõrkudes osalemine interneti teel. Oluline on mõista, kuidas infotehnoloogia toetab loomingulisust ja uuendustegevust, suhtuda kriitiliselt saadaoleva teabe paikapidavusse ja usaldusväärsusesse ning olla teadlik infotehnoloogia interaktiivse kasutamise õiguslikest ja eetilistest põhimõtetest. Pädevust aitab arendada huvi osaleda võrkudes ja ühendustes kultuurilistel, sotsiaalsetel ja/või ametialastel eesmärkidel. 5. Õppimisoskus Õppimisoskus on järjepidev teadmiste omandamise oskus. Pädevus eeldab teadlikkust oma õpiprotsessist, vajadustest ja võimalustest ning oskust kõrvaldada takistused eduka õppimise teelt. Pädevuse omandamisel mängivad esmatähtsat rolli motiveeritus ja enesekindlus. Õppimisoskuse omandamiseks on vaja, et õppija teaks, milliseid õpistrateegiaid ta eelistab, ja saaks nendest strateegiatest aru, mõistaks oma oskuste ja kvalifikatsioonide tugevaid ja nõrku külgi ning oleks suuteline leidma haridus- ja koolitusvõimalusi ning sobivaid juhendajaid ja/või toetajaid. Õppijad peavad suutma töötada iseseisvalt, näidates üles enesedistsipliini, aga teha õppeprotsessis ka kollektiivset tööd, kasutada ära heterogeense rühma eeliseid ning jagada omandatud teadmisi.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus

6. Sotsiaalne ja kodanikupädevus Need personaalsed, isikutevahelised ja kultuuridevahelised pädevused hõlmavad kõiki käitumisviise, mis võimaldavad inimestel osaleda tõhusalt ja konstruktiivselt sotsiaalses ja tööelus ning eelkõige aina mitmekesisemaks muutuvas ühiskonnas ja vajaduse korral lahendada konflikte. Isiklik ja sotsiaalne heaolu nõuab, et inimene tunneks võimalusi optimaalse füüsilise ja vaimse tervise saavutamiseks ning teaks, kuidas tervislikud eluviisid saavad sellele kaasa aidata. Edukaks inimestevaheliseks suhtlemiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks tuleb mõista eri ühiskondades ja keskkondades (nt tööl) üldiselt kehtivaid käitumisreegleid. Pädevus eeldab oskust suhelda konstruktiivselt erinevates keskkondades, olla salliv, väljendada ja mõista eri seisukohti, pidada veenvalt läbirääkimisi ning tunda empaatiat. Inimesed peaksid huvituma sotsiaal-majanduslikust arengust, kultuuridevahelisest suhtlemisest ja väärtushinnangute mitmekesisusest, tundma austust teiste vastu ning olema valmis eelarvamuste kõrvalejätmiseks ja kompromissideks. Kodanikupädevus põhineb teadmistel demokraatia, õigluse, võrdsuse, kodakondsuse ja kodanikuõiguste kohta. See hõlmab teadmisi kaasaja sündmustest, samuti peamistest sündmustest ja suundumustest oma riigi, Euroopa ja maailma ajaloos. Oluline on kriitiline ja loominguline mõtlemine ning konstruktiivne osalemine kogukonna tegevuses ja otsustamises kõigil tasanditel kohalikust riikliku ja Euroopa tasandini, eelkõige hääletamise teel. 7. Algatusvõime ja ettevõtlikkus Algatusvõime ja ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust kavandada ja läbi viia oma eesmärkide saavutamist võimaldavaid projekte. Vajalikud teadmised hõlmavad võimet teha kindlaks olemasolevad võimalused isiklikus elus, kutsealal ja äritegevuses, sealhulgas üldisemat arusaamist elu- ja töökeskkonnast: teadmised majanduse toimimisest ja tööandja või organisatsiooni võimalustest ja probleemidest. Vajalikud oskused on aktiivne projektijuhtimine, tõhus esindamine ja läbirääkimiste pidamine ning oskus töötada nii üksi kui ka töörühma liikmena. Väga oluline on võime mõista oma tugevaid ja nõrku külgi ning hinnata ja võtta õigustatud riske. Ettevõtlikku suhtumist iseloomustab algatusvõime, aktiivsus, iseseisvus ja uuendusmeelsus isiklikus, töö- ja ühiskondlikus elus.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus

8. Kultuuriteadlikkus ja -pädevus Oskus pidada tähtsaks ideede, kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendust mitmesuguste vahenditega – muusikat, lava- ja kujutavat kunsti, kirjandust. Kultuurilised teadmised seisnevad teadlikkuses kohalikust, oma riigi ja Euroopa kultuuripärandist ning nende rollist maailmas. Tähtis on mõista Euroopa ja maailma teiste regioonide kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, vajadust seda säilitada ning esteetiliste tegurite olulisust igapäevaelus. Oskused on seotud nii mõistmise kui ka väljendusega: nii oskus hinnata ja nautida kunstiteoseid ja -sündmusi kui ka eneseväljendus mitmete vahendite kaudu, lähtudes inimese kaasasündinud võimetest. Samuti on tähtis osata seostada oma isiklikke loomingulisi ja eneseväljenduslikke seisukohti teiste arvamusega ning leida ja realiseerida kultuuritegevuse sotsiaalseid ja majanduslikke võimalusi. Oluline on avatud suhtumine ja lugupidamine kultuurilise väljenduse mitmekesisuse vastu.

Need on pädevused, mida iga inimene saab enda juures arendada, et suurendada konkurentsivõimet tööturul.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus

Teema käsitlemine noortega: Võtmepädevused tööturu uste avamiseks

Märksõnad • kompetentsus

• võtmepädevused

Eesmärgid:

• enese arendamise vajadus • elukestev õpe Vajalikud vahendid

noor » teab võtmepädevuste sisu ja seda, kuidas neid arendada (sh noorsootöös osalemise kaudu)

» saab aru võtmepädevuste seosest tööturu vajaduste ja ootustega » oskab analüüsida enda pädevusi » mõistab õpieesmärkide seadmise vajalikkust oma pädevuste arendamisel ja teab eri võimalusi, kuidas pädevusi enda juures arendada

• 8 suurt paberit plakatite jaoks • markerid • kaardid võtmepädevuse tutvustuse ja rühmatöö ülesandega • ametisildid • paljundatud tööleht „Võti töömaailma” igale osalejale Aeg: 120 minutit.

Ettevalmistus teema käsitlemiseks: Tutvuge enne võtmepädevustega ja elukestva õppe põhimõtetega; valmistage ette kaardid rühmatöö ülesannetega – lõigake kaardid välja ning kleepige võtmepädevuse tutvustus ühele ja rühmatöö ülesanne teisele poolele.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus

Teema käsitluse tutvustus Tutvustage elukestva õppe põhimõtet ja enda kompetentsuse pideva arendamise vajadust. Selgitage noortele, et tööturg ootab mitmekülgselt pädevaid inimesi. Rääkige, et Euroopa Liidus on välja töötatud kaheksa võtmepädevust, mida inimesed võiksid elu jooksul enda juures arendada, et tööturul konkurentsivõimelisena püsida. Öelge noortele, et ka nemad saavad võtmepädevuste arendamise teel suurendada enda konkurentsivõimet tööturule sisenemiseks. Paluge moodustada kaheksa rühma, üks rühm iga pädevuse kohta. Kutsuge igast rühmast enda juurde üks esindaja, kes tõmbab oma rühmale ühe kaardi. Selgitage, et kaardi ühel küljel tutvustatakse üht võtmepädevust ja teisel küljel on rühmale mõeldud ülesanne, mis tuleb ühiselt täita. Andke rühmadele kaardiga tutvumiseks ja ülesannete täitmiseks 20 minutit aega. Rühmatöö ajal asetage noortele nähtavasse kohta mõned ametinimetustega sildid.

• • • •

ARST KASVATAJA ADVOKAAT ELEKTRIK

Töö lõppedes andke igaühele tööleht „Võti töömaailma”. Seda täidetakse esitluste ajal iga võtmepädevuse kohta, et tekiks terviklik ülevaade kõigist pädevustest. Sinna kirjutatakse võtmepädevuse nimetus, kõige olulisemad märksõnad, mis on seotud selle võtmepädevusega, ja mõtted, kuidas pädevust saaks arendada. Andke iga rühma esindajale 1–2 minutit rühmatöö ettekandmiseks. Iga ettekande lõpus paluge iga väljapandud ametisildi juures nimetada, millistes tööülesannetes peab ametipidaja tutvustatud pädevust kasutama. Kui kõik ettekanded on kuulatud ja töölehed täidetud, paluge igaühel hetkeks mõelda, kui palju punkte ta viie punkti skaalal (5 – max, 1 – min) iga pädevuse kohta endale annaks. Nimetage väikeste pauside järel kõik pädevused uuesti ja andke pärast iga pädevust aega endale hinnangu andmiseks. Hinnangu võivad noored märkida töölehele „Võti töömaailma”.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus

Õpitu analüüs Alustuseks küsige, kui olulised tunduvad võtmepädevused tööturul hakkamasaamiseks. • Kui olulised on teie arvates võtmepädevused selleks, et tööturul edukalt hakkama saada? • Mis tunne on enda juures pädevusi hinnata? • Kui keegi andis ennast hinnates mõnele pädevusele maksimumhinde, siis kas see tähendab, et seda pädevust polegi vaja rohkem arendada? • Milliseid tegevusvõimalusi teate, mille kaudu on pädevusi huvitav arendada? Iga kaardi peal oli ka üks pädevusega seotud probleem. • Milline probleem tundus teile tõsine, millega peaks tegelema? • Kuivõrd see probleem teid või teie sõpruskonda puudutab? • Mida saaks ära teha probleemi vähendamiseks?

Lisainfo Noori võib suunata kirjutama teemantluuletust ehk cinquain’i, mis koosneb viiest reast ja teeb noortele töö lihtsamaks (emakeeleoskust puudutava pädevuse raames): nimisõna omadussõna, omadussõna tegusõna, tegusõna, tegusõna neljasõnaline lause, nimisõna Viimane nimisõna on esimese nimisõna sünonüüm ehk ümberütlev sõna. Kõik sõnad peavad olema antud valdkonnaga seotud, käsitletud teemat kokku võtvad.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus

Emakeeleoskus

Ülesanne

Kirjeldus: suutlikkus väljendada ja tõlgendada mõtteid, tundeid, fakte ja arvamusi nii suuliselt kui ka kirjalikult ning suhelda keeleliselt kohasel viisil ja loovalt erinevates ühiskondlikes ja kultuurilistes olukordades nii koolis, tööl, kodus kui ka vabal ajal.

Koostage plakat, mis juhiks noorte tähelepanu emakeeleoskuse tähtsusele (mõelge lahedatele reklaamplakatitele, mida te olete näinud ja mis on teie pilku püüdnud). Eesmärk on näidata, et selle võtmepädevuse arendamine aitab avada uksi töömaailmas.

Probleem: Euroopa Liidus on üsna palju noori, kes ei oska lugeda. See takistab ka edasist õppimist ja enese arendamist.

AGA plakatilt peab leidma kindlasti järgmist: lööklause luuletus emakeele rollist illustreeriv pilt Lühike promotekst, mis selgitaks: mis oskusega on tegemist miks seda vaja on kuidas see aitab tööturule siseneda toimingud, kus seda oskust kasutatakse õpetussõnad, kuidas seda oskust saab arendada nii, et noored seda teha tahaksid

Võõrkeelteoskus

Ülesanne

Kirjeldus: suutlikkus mõista, väljendada ja tõlgendada mõtteid, tundeid, fakte ja arvamusi nii suuliselt kui ka kirjalikult mitmesugustes sotsiaalsetes ja kultuurilistes situatsioonides koolis, tööl, kodus ja vabal ajal. Samuti hõlmab võõrkeelteoskus selliseid oskusi nagu suhtluse vahendamine ja kultuuridevaheliste erinevuste mõistmine.

Koostage plakat, mis juhiks noorte tähelepanu võõrkeelteoskuse tähtsusele (mõelge lahedatele reklaamplakatitele, mida te olete näinud ja mis on teie pilku püüdnud). Eesmärk on näidata, et selle võtmepädevuse arendamine aitab avada uksi töömaailmas.

Probleem: võõrkeelteoskuse puudumine muudab teiste rahvustega suhtlemise keeruliseks ja on takistuseks piiriüleses ehk teistesse riikidesse liikumises (reisimisel, õppimisel, töötamisel, vabatahtlikus noorsootöös jms).

Eesti Noorsootöö Keskus

AGA plakatilt peab leidma kindlasti järgmist: lööklause üks lause (nt „Mis su nimi on?”) nii paljudes keeltes, kui te teate illustreeriv pilt Lühike promotekst, mis selgitaks: mis oskusega on tegemist miks seda vaja on kuidas see aitab tööturule siseneda toimingud, kus seda oskust kasutatakse õpetussõnad, kuidas seda oskust saab arendada nii, et noored seda teha tahaksid

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus

Matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest Kirjeldus: A. Matemaatikapädevus on oskus arendada ja rakendada matemaatilist mõtlemist, et lahendada mitmesuguseid igapäevaelus tekkivaid küsimusi. Vajalikud oskused on matemaatika põhiprintsiipide ja -protsesside rakendamine igapäevastes olukordades kodus ja tööl ning võime järgida ja hinnata argumentatsiooni. B. Teaduslik pädevus osutab võimele ja soovile rakendada loodusnähtuste selgitamiseks kasutatavaid teadmisi ja meetodeid probleemide identifitseerimiseks ning tõenditel põhinevate järelduste tegemiseks. Tehnoloogiapädevuse all mõistetakse nende teadmiste ja meetodite rakendamist inimeste soovide või vajaduste teenistusse. Teaduslik pädevus ja tehnoloogiapädevus eeldavad arusaamist inimtegevuse põhjustatud muutustest ja üksikisiku vastutusest. Probleem: noored ei tunne piisavalt huvi tehnika ja teaduse vastu.

Ülesanne Koostage plakat, mis juhiks noorte tähelepanu matemaatika-, teadus- ja tehnoloogiaoskuste tähtsusele (mõelge lahedatele reklaamplakatitele, mida te olete näinud ja mis on teie pilku püüdnud). Eesmärk on näidata, et selle võtmepädevuse arendamine aitab avada uksi töömaailmas. AGA plakatilt peab leidma kindlasti järgmist: = lööklause = ajatelg teaduse ja tehnoloogia avastustest (märkige 6–8 avastust; mida täpsema ajatelje koostate, seda parem) = illustreeriv pilt Lühike promotekst, mis selgitaks: = mis oskusega on tegemist = miks seda vaja on = kuidas see aitab tööturule siseneda = toimingud, kus seda oskust kasutatakse = õpetussõnad, kuidas seda oskust saab arendada nii, et noored seda teha tahaksid

Infotehnoloogiline pädevus

Ülesanne

Kirjeldus: infotehnoloogiline pädevus seisneb suutlikkuses kasutada oskuslikult ja kriitiliselt infoühiskonna tehnoloogiat nii töö, meelelahutuse kui ka suhtlemise eesmärgil. Oluline on mõista, kuidas infotehnoloogia toetab loomingulisust ja uuendustegevust, suhtuda kriitiliselt saadaoleva teabe paikapidavusse ja usaldusväärsusesse ning olla teadlik infotehnoloogia interaktiivse kasutamise õiguslikest ja eetilistest põhimõtetest.

Koostage plakat, mis juhiks noorte tähelepanu infotehnoloogilise pädevuse tähtsusele (mõelge lahedatele reklaamplakatitele, mida te olete näinud ja mis on teie pilku püüdnud). Eesmärk on näidata, et selle võtmepädevuse arendamine aitab avada uksi töömaailmas.

Probleem: noored ei oska end internetivägivalla eest alati piisavalt hästi kaitsta.

AGA plakatilt peab leidma kindlasti järgmist: = lööklause = esikümme netiportaalidest, mida noored kõige enam kasutavad (te kõik peate pingereaga nõustuma) = illustreeriv pilt Lühike promotekst, mis selgitaks: = mis oskusega on tegemist = miks seda vaja on = kuidas see aitab tööturule siseneda = toimingud, kus seda oskust kasutatakse = õpetussõnad, kuidas seda oskust saab arendada nii, et noored seda teha tahaksid

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus

Õppimisoskus

Ülesanne

Kirjeldus: õppimisoskus on järjepidev teadmiste omandamise oskus. Pädevus eeldab teadlikkust oma õpiprotsessist, vajadustest ja võimalustest ning oskust kõrvaldada takistused eduka õppimise teelt. Pädevuse omandamisel mängivad esmatähtsat rolli motiveeritus ja enesekindlus. Õppijad peavad suutma töötada iseseisvalt, näidates üles enesedistsipliini, aga teha õppeprotsessis ka kollektiivset ehk meeskonnatööd.

Koostage plakat, mis juhiks noorte tähelepanu õppimisoskuse tähtsusele (mõelge lahedatele reklaamplakatitele, mida te olete näinud ja mis on teie pilku püüdnud). Eesmärk on näidata, et selle võtmepädevuse arendamine aitab avada uksi töömaailmas.

Probleem: paljud noored jätavad haridustee pooleli, omandamata sageli isegi põhiharidust või kutset.

AGA plakatilt peab leidma kindlasti järgmist: lööklause kirjeldage või kasutage plakatil kaht erinevat õppimismeetodit, mis on lahedad ja aitavad teil uutest asjadest hästi aru saada (nt mõistekaart) illustreeriv pilt Lühike promotekst, mis selgitaks: mis oskusega on tegemist miks seda vaja on kuidas see aitab tööturule siseneda toimingud, kus seda oskust kasutatakse õpetussõnad, kuidas seda oskust saab arendada nii, et noored seda teha tahaksid

Sotsiaalne ja kodanikupädevus

Ülesanne

Kirjeldus: need personaalsed, isikutevahelised ja kultuuridevahelised pädevused hõlmavad kõiki käitumisviise, mis võimaldavad inimestel osaleda tõhusalt ja konstruktiivselt sotsiaalses ja tööelus ning eelkõige aina mitmekesisemaks muutuvas ühiskonnas ja vajaduse korral lahendada konflikte. Edukaks inimestevaheliseks suhtlemiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks tuleb mõista eri ühiskondades ja keskkondades (nt tööl) üldiselt kehtivaid käitumisreegleid. Kodanikupädevus põhineb teadmistel demokraatia, õigluse, võrdsuse, kodakondsuse ja kodanikuõiguste kohta.

Koostage plakat, mis juhiks noorte tähelepanu sotsiaalsete oskuste ja kodanikupädevuse tähtsusele (mõelge lahedatele reklaamplakatitele, mida te olete näinud ja mis on teie pilku püüdnud). Eesmärk on näidata, et selle võtmepädevuse arendamine aitab avada uksi töömaailmas.

Probleem: noortele heidetakse ette käitumisprobleeme, suutmatust tulla toime pingete ja kriitikaga, kohanematust normide ja reeglitega, huvipuudust poliitika ja osalemise vastu ühiskonda edendavas tegevuses jms.

Eesti Noorsootöö Keskus

AGA plakatilt peab leidma kindlasti järgmist: lööklause küsige iga rühma käest üks iseloomulik omadus või tegevus (erinevad), mis kuulub hea kodaniku juurde. Moodustage hea kodaniku õpetus, alustades näiteks nii: „Hea kodanik on…” illustreeriv pilt Lühike promotekst, mis selgitaks: mis oskusega on tegemist miks seda vaja on kuidas see aitab tööturule siseneda toimingud, kus seda oskust kasutatakse õpetussõnad, kuidas seda oskust saab arendada nii, et noored seda teha tahaksid

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus

Algatusvõime ja ettevõtlikkus

Ülesanne

Kirjeldus: algatusvõime ja ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust kavandada ja läbi viia oma eesmärkide saavutamist võimaldavaid projekte. Vajalikud teadmised hõlmavad võimet teha kindlaks olemasolevad võimalused isiklikus elus, kutsealal ja äritegevuses, sealhulgas üldisemat arusaamist elu- ja töökeskkonnast. Ettevõtlikku suhtumist iseloomustab algatusvõime, aktiivsus, iseseisvus ja uuendusmeelsus isiklikus, töö- ja ühiskondlikus elus.

Koostage plakat, mis juhiks noorte tähelepanu algatusvõime ja ettevõtlikkuse tähtsusele (mõelge lahedatele reklaamplakatitele, mida te olete näinud ja mis on teie pilku püüdnud). Eesmärk on näidata, et selle võtmepädevuse arendamine aitab avada uksi töömaailmas.

Probleem: vähe on noori, kes loovad ise ettevõtteid ja töökohti.

AGA plakatilt peab leidma kindlasti järgmist: lööklause valige tähestikust kümme tähte ja kirjutage iga tähte algustähena kasutades kokku kümme sõna, mis on seotud algatusvõime või ettevõtlikkusega. Peate neid sõnu plakatil ära kasutama leidlikul moel illustreeriv pilt Lühike promotekst, mis selgitaks: mis oskusega on tegemist miks seda vaja on kuidas see aitab tööturule siseneda toimingud, kus seda oskust kasutatakse õpetussõnad, kuidas seda oskust saab arendada nii, et noored seda teha tahaksid

Kultuuriteadlikkus ja -pädevus

Ülesanne

Kirjeldus: oskus pidada tähtsaks ideede, kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendust mitmesuguste vahenditega – muusikat, lava- ja kujutavat kunsti, kirjandust. Kultuurilised teadmised seisnevad teadlikkuses kohalikust, oma riigi ja Euroopa kultuuripärandist ning nende rollist maailmas. Tähtis on mõista Euroopa ja teiste maailma regioonide kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, vajadust seda säilitada ning esteetiliste tegurite olulisust igapäevaelus. Oluline on avatud suhtumine ja lugupidamine kultuurilise väljenduse mitmekesisuse vastu.

Koostage plakat, mis juhiks noorte tähelepanu kultuuriteadlikkuse ja -pädevuse tähtsusele (mõelge lahedatele reklaamplakatitele, mida te olete näinud ja mis on teie pilku püüdnud). Eesmärk on näidata, et selle võtmepädevuse arendamine aitab avada uksi töömaailmas.

Probleem: sage on sallimatus teatud rahvuste või rasside või teatud ühiskonnarühmadesse kuuluvate inimeste suhtes.

Lühike promotekst, mis selgitaks: mis oskusega on tegemist miks seda vaja on kuidas see aitab tööturule siseneda toimingud, kus seda oskust kasutatakse õpetussõnad, kuidas seda oskust saab arendada nii, et noored seda teha tahaksid

AGA plakatilt peab leidma kindlasti järgmist: lööklause iseloomustage kolme rahvust, keda te tunnete, tuues välja nende sarnasused ja erinevused illustreeriv pilt

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus

Nimetus:

Märksõnad: Arendamisvõimalused: Hinnang: Nimetus: Märksõnad: Arendamisvõimalused: Hinnang: Nimetus: Märksõnad: Arendamisvõimalused: Hinnang: Nimetus: Märksõnad: Arendamisvõimalused: Hinnang: Nimetus: Märksõnad: Arendamisvõimalused: Hinnang: Nimetus: Märksõnad: Arendamisvõimalused: Hinnang: Nimetus: Märksõnad: Arendamisvõimalused: Hinnang: Nimetus: Märksõnad: Arendamisvõimalused: Hinnang:

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Karjääriplaneerimine

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Karjääriplaneerimine

Karjääriplaneerimine Ülevaade teemast Karjääriplaneerimine on inimese karjääri kujundavate elusündmuste juhtimise protsess, mis on suunatud enese ettevalmistamisele elukutsevalikuks, tööleminekuks või teisteks elumuutusteks, kasutades süsteemset lähenemist ja arvestades kõikide elurollidega. Karjääriplaneerimisest saab rääkida kahes tähenduses: Kitsamas tähenduses on see isikliku karjääri kavandamine ühe asutuse või elukutse raames. Sageli kujutatakse seda trepina, mis annab võimaluse madalamalt karjääriastmelt järjest kõrgemale tõusta. Laiemas tähenduses on see kestev protsess, mille mõte on enese ettevalmistamine elukutsevalikuks, tööleminekuks või üldse elumuutusteks, arvestades eri elurolle. Laiemas tähenduses kujutatakse karjääri ette teena, mille kulgemist üldiselt teatakse, kuid mille käänakud võivad tuua ootamatusi ja ebameeldivusi, aga ka meeldivaid üllatusi.

Karjääriplaneerimise etapid 1. Enesetundmine Tundes enda omadusi (temperament, võimed, iseloom, väärtused jt isiksuseomadused), saab teha häid otsuseid. 2. Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine Mida rohkem on infot ümbritseva maailma võimaluste kohta, seda rikkalikum on valik otsuste tegemisel. 3. Planeerimine ja otsustamine Planeerides seob inimene oma isiksuseomadused ja keskkonna võimalused ühtseks tervikuks ning võtab vastu otsuse, mille põhjal asub tegutsema. Otsuste langetamisele järgneb tegutsemine ja analüüsimine. Vajaduse korral tuleb otsust korrigeerida ja tegutseda vastavalt sellele. Hea on kirja panna eri aspektid, mida peetakse tulevase karjääri juures oluliseks. Selline planeerimine aitab selgemalt määratleda, millist tööd soovitakse tulevikus teha. Vastust tasub otsida küsimustele, millised on parimad oskused ja tugevad küljed, millised

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Karjääriplaneerimine

on lemmiktegevusalad (keskkond, sport, haridus vms), milline peaks töökoht olema (kus see peaks asuma, kas peaks võimaldama väljas või sees tegutsemist, välisreise vms), millega asutuses, kuhu soovitakse tööle minna, tegeldaks, millised peaksid töökaaslased olema, millised peaksid olema kliendid või inimesed, keda tahetakse aidata, millised on peamised eesmärgid (kuhu jõuda tahetakse, mida kujutatakse end tegemas viie aasta pärast), milline peaks olema palgatase. Oluline on mõelda enda huvidele, oskustele, võimetele, soovidele, aga ka võimalustele.

Karjäärinõustamine toetab inimesi karjääri kujundamisega seotud otsuste tegemisel ja elluviimisel. Nõustamisel kõneldakse elukutse-, õppimis- ja töökohavalikutega seonduvast. Karjäärinõustamine võib kasulik olla eelkõige siis, kui • • • •

pole tööks vajalikku väljaõpet pole töökogemust ja teadmised töömaailmast vajaksid täiendamist on soov hinnata oma eeldusi kutsevaliku tegemiseks, sobiva koolituse ja töö leidmiseks on soov saada nõuandeid tulemuslikumaks tööotsimiseks

Karjäärinõustamine toimub individuaalselt või grupitööna. Individuaalne nõustamine kestab tavaliselt umbes tund aega ning selles osaleb noor ja karjäärinõustaja. Grupinõustamisest võtab osa 8–16 inimest. Grupinõustamisel on võimalik õppida teiste kogemustest ja jagada enda omasid, arendada koostöö- ja eneseväljendusoskusi ning saada grupikaaslastelt tuge. Mida karjäärinõustamisel tehakse? • Jagatakse teavet tööturul toimuvast, õppimisvõimalustest, elukutsetele esitatavatest nõuetest ja tööotsimisallikatest • Täpsustatakse õppimis- ja töösoove • Hinnatakse nii olemasolevaid kui ka arendamist vajavaid teadmisi ja oskusi • Kavandatakse edaspidist tegevust ja tööotsinguid • Hinnatakse testide abil oma kutsesobivust ja isiksuseomadusi – see aitab välja selgitada tugevamad küljed

Pärast karjäärinõustamist noor • • • •

oskab paremini hinnata enda eeldusi ja võimalusi tööturul orienteerub õppimisvõimalustes, mis aitavad tal valikuid teha suudab teha sobivamaid elukutse- ja töövaliku otsuseid omab paremaid teadmisi ja oskusi tööotsinguks – oskab koostada CVd ja motivatsioonikirja ning valmistuda tööintervjuuks • oskab oma karjääri pikemaks ajaks planeerida

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Karjääriplaneerimine

Noortele pakutakse karjäärinõustamisteenust teavitamis- ja nõustamiskeskustes, kus korraldatakse individuaalset ja grupinõustamist, viiakse läbi noortele huvipakkuvaid koolitusi ja töötube, tehakse karjäärinõustamise teste ja muud. Samuti pakub karjäärinõustamisteenust Töötukassa. Töötukassas on noorte toetamiseks ellu kutsutud ka tööklubid. Tööklubi on mõeldud 15–24aastastele noortele. Seal pakutakse noortele lisavõimalusi hankida teavet tööturul toimuvast. Tööklubis saab koostada CVd, õppida käituma tööintervjuul, vahetada teiste klubilistega kogemusi jne. Korraga osaleb klubis 3–15 noort. Kokku saadakse üks kord nädalas nelja nädala vältel ning iga kokkusaamine koosneb teoreetilisest osast ja praktilisest tegevusest. Igal tööklubi sessioonil käsitletakse vähemalt üht järgmistest teemadest: CV koostamine, tööotsimise tõhusad moodused, ametifilmid ja kutsemapid, karjäärivõimalused, Euroopa tööturg, välismaal töötamise kogemused. Et hoida üleval noorte huvi ja motivatsiooni aktiivselt kaasa töötada, vahelduvad teoreetilised loengud praktilise tegevusega. Otsitakse infot tööpakkumiste ja kutsenõuete kohta, koostatakse mitmesuguseid dokumente (CV, motivatsioonikiri, kaaskiri, töökuulutus), mängitakse läbi konkreetseid olukordi (töövestlus, uuel töökohal käitumine), analüüsitakse saadud infot ning tehakse isiksuse- ja karjääriplaneerimise teste. Lisaks tööklubist saadud teadmistele on väga oluline ka sealne omavaheline suhtlemine, kogemuste vahetamine ja üksteise toetamine. Töötukassa kaudu saavad noored osaleda tööpraktikas. Sel juhul peavad nad aga olema registreerunud töötuks. Tööpraktika on mõeldud tööoskuste ja -kogemuse omandamiseks. Praktika kestab kuni neli kuud ja sellel osaletakse kuni kaheksa tundi päevas ehk kuni 40 tundi nädalas. 16–17aastane saab praktikal olla kuni seitse tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Praktika ajal peab pidama praktikapäevikut, kus praktikant kirjeldab täidetud tööülesandeid. Praktikandile makstakse stipendiumi ning tema sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse. Peale selle, et tööpraktika annab oskusi ja kogemusi, võib selle kaudu leida endale ka töökoha. Lisainfo Lisateavet karjäärinõustamise kohta saab veebilehtedelt www.rajaleidja.ee www.tootukassa.ee Teavitamis- ja nõustamiskeskuste kontaktandmed on internetiaadressil www.entk.ee/index.php?id=98&keel=ee

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Karjääriplaneerimine

Teema käsitlemine noortega: Karjääriplaneerimine

Märksõnad • karjääriplaneerimine

• edasiõppimine

Eesmärgid: noor » teab, millised on olulised aspektid karjääriplaneerimises;

• tööelu • CV Vajalikud vahendid

» teab, kust karjääriplaneerimiseks abi otsida;

• igale osalejale inimbingo tööleht

» oskab enda vaba aja tegevuses näha õpinüanssi.

• müts või anum • lahtilõigatud küsimused • kolm suurt paberit seinale kinnitamiseks

Ettevalmistus teema käsitlemiseks:

Aeg: 120 minutit.

Mõelge läbi vastused küsimustele, millele palute noortel vastata; võite küsimusi enne mõne karjäärinõustajaga arutada.

Teema käsitluse tutvustus Sissejuhatuseks jagage igale osalejale inimbingo tööleht. Öelge, et osalejad peavad omavahel suhtlema ja igaüks üritagu saada kõik mänguväljad täis. Igale mänguvälja ruudule tuleb võtta allkiri ühelt osalejalt, kes vastab ruudul esitatud tingimusele. Kes saab esimesena kõik mänguväljad täis, on võitnud. Järgneda võib arutelu teemal, millise mänguvälja ruudu jaoks oli kõige raskem allkirja saada. Võib ka ühiselt kõik küsimused läbi küsida, et näha osalejate üldist tausta. Järgmiseks paluge noortel istuda ringi. Saatke ringi käima müts. Paluge igal osalejal võtta mütsist üks kokkuvolditud paberitükk, enne piilumata. Osalejatel on viis minutit aega, et paberitükil olevale küsimusele üheminutiline sorav vastus ette valmistada. Reegel on, et teiste juttu korrata ei tohi ja jutt peab olema sorav. Laske igal osalejal oma jutt rääkida. Pärast iga jutu ärakuulamist jätke paar-kolm minutit kommentaarideks.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Karjääriplaneerimine

Kui mõne teema kohta on rohkem kommentaare, siis kirjutage see teema üles ja öelge, et pöördute hiljem selle juurde tagasi. Kui kõik on oma jutu ette kandnud, pöörduge poolelijäänud küsimuste juurde tagasi. Viimase harjutusena öelge, et nüüd proovivad osalejad olla ise karjäärinõustajad. Lugege neile ette juhtum. „Juku on 16aastane. Ta lõpetas kuus kuud tagasi põhikooli. Edasi õppima ta ei läinud. Tal õnnestus alguses ehitusele abitöölisena tööle saada, kuid paar kuud pole seal enam Jukule sobivaid ülesandeid pakkuda olnud ja nüüd on Juku töötu. Mida Juku peaks tegema?” Paluge noortel kirjutada ettepanekud seinale kleebitud paberitele. Igal paberil on üks küsimus. Paberid on seinal järgmiste küsimustega:

Homme?

Kuu aja pärast?

Tulevikus?

Seejärel paluge kolmel õpilasel vastused ette lugeda. Arutage, milliseid lahendusi Juku kõige tõenäolisemalt reaalselt ellu viiks.

Õpitu analüüs

• Kui kerge oli teisele inimesele nõu anda? • Mida käsitletud teemast uut teada saadi? Missugune info üllatas? • Missugustele aspektidele noored nüüd karjääri planeerides kindlasti mõtlevad ja soovitavad teistel mõelda? • Jagage infot ka tööklubide ja tööpraktika võimaluste kohta.

Lisainfo Personalitöötajad hoiatavad: noored esitavad oma CVs Rate’i kontosid ja ebakorrektseid meiliaadresse – need nüansid ei jäta head muljet. Samuti otsivad personalitöötajad sageli kandidaadi nime Google’i kaudu ja leiavad nõnda palju kommentaare, mida noor on internetis esitanud, tema Facebooki, Rate’i, Orkuti ja muud kontod. Kõik need mõjutavad mulje kujunemist. Personalitöötajad soovitavad: CVsse tasub kirja panna ka hobid ja huvialad, kõik koolivälised arendavad tegevusalad – need annavad kandidaadist positiivset teavet.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Karjääriplaneerimine

Inimbingo tööleht Püüa leida inimesi, kelle kohta kehtib alljärgnevates lahtrites toodu – vähemalt üks inimene iga mänguvälja ruudu kohta. Kirjuta nende nimed lahtritesse! (või: lase neil oma allkiri kirjutada vastavasse lahtrisse)

On noorteorganisatsiooni liige.

Tal on autojuhiluba.

On töötanud töömalevas.

Talle meeldib raamatuid lugeda.

Kirjutab luuletusi.

Käib kolm või enam korda nädalas trennis.

On olnud müüja.

Annab järeleaitamistunde.

Tema tehtud pilt (või foto) on osalenud konkursil.

Talle meeldivad reaalained.

On aidanud kirjutada noorteprojekti.

Tahab saada näitlejaks.

Talle meeldivad loomad.

On aidanud korraldada noortele üritusi.

Käib tööl.

On olnud vahetus õpilane välismaal.

Käib tehnikahuviringis.

On/oli õpilasesinduses.

Vaatab iga päev uudiseid.

Käib vähemalt korra kuus teatris.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Karjääriplaneerimine

Tööleht küsimustega:

Milleks on vaja teada oma iseloomu tugevaid külgi?

Milline inimene ei jää töötuks?

Kas noor peaks õppimise kõrvalt töötama? Miks?

Kust otsida abi CV koostamiseks?

Milline vaba aja tegevus on arendav? Kuidas?

Kellega võiks arutada enda karjääriplaane?

Kas enda juures tuleks arendada pigem tugevaid külgi ja oskuseid või neid, mis on kehvemad? Miks?

Kuidas inimese huvid mõjutavad tema karjäärivalikuid?

Mida saab teha selleks, et vältida töötust?

Kas erialavalikut tehes peaks lähtuma pigem enda huvidest või tööturu vajadustest?

Milliseid praktilisi kogemusi võiks CVs välja tuua töökogemustena?

Milliseid eeliseid annab vabatahtlikuna tegutsemine tööturul konkureerimiseks?

Milliselt ametipositsioonilt peaks noor oma karjääriteed alustama? Miks?

Kas Rate’i konto aadressi võiks CVsse lisada? Miks?

Milliseid tööeluks vajalikke teadmisi saadakse vabatahtlikuna laste turvakodus tegutsedes?

Kas enda jaoks tuleks läbi mõelda, milline peaks olema sinu töökeskkond? Miks?

Kui suurt palka on mõistlik tööandjalt küsida?

Milline peaks olema meiliaadress, mis kirjutatakse CVsse?

Millise haridusega inimesi tööturg praegu vajab? Miks?

Milliseid tööeluks vajalikke oskusi õpitakse korvpalliga tegeldes?

Mida on enne vaja teada, et osata edasiõppimiseks õige valik teha?

Millise foto võiks endast tööandjatele saata, kui seda koos CVga palutakse?

Kuidas internetist inimeste kohta leitav info võib mõjutada nende karjääri ja töölesaamist?

Kust saab abi, kui ei oska oma karjääri ja edasiõppimise kohta otsust teha?

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööeluks vajalikud kogemused noorsootöö kaudu

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööeluks vajalikud kogemused noorsootöö kaudu

Tööeluks vajalikud kogemused noorsootöö kaudu Ülevaade teemast Koolist tööellu üle minnes on noor silmitsi tõsiasjaga, et tööturg ootab hästi ettevalmistatud inimesi, kellel on hea, s.t tööturu vajadustele vastav haridus ja mitmeaastane, soovitatavalt erialane töökogemus. Noor ei suuda oma ea tõttu viimast tingimust täita ja satub ebaõiglasesse nõiaringi – töökogemuse saamiseks tuleb tööl käia, töölesaamiseks peab aga töökogemus olema. Probleem pole tegelikult ületamatu. Abi saab pakkuda noorsootöö oma võimalustega. Kui noor mõistab, et töökogemusi on võimalik hankida ka tööl käimata, avaneb talle uskumatult palju arendavaid väljavaateid. Nii saabki noor oma konkurentsivõimet parandada ja pädevust mitmekesiselt arendada noorsootöös osaledes ning sealjuures teha seda koolis õppimise kõrvalt. Tööturule sisenemise hetkel võib ta tänu noorsootöös omandatud kogemustele nii mõnegi juba tööturul oleva konkurendi ees olulise eelise saada. Noorsootöö loob noortele järjest enam huvitavaid tasemekoolituse, perekonna- ja tööväliseid osalemisvõimalusi paljudes arendavates valdkondades. Noorsootöö sisu on noorte sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab nende vaimset ja füüsilist arengut. Noorsootöös osaletakse vabal tahtel ja see loob eelduse, et osalemiseks ollakse sisemiselt motiveeritud. Noorsootöös ei panda hindeid, kuid õppimine toimub sellegipoolest. Noorel avaneb võimalus end paljudes rollides proovile panna, võtta oma tegevuse eest vastutust, õppida ennast ja oma huve tundma. Noorsootöös toimub õppimine mitteformaalselt, aktiivse osalemise kaudu, ise tehes. Nii on võimalik katsetada ja proovida neid teadmisi ja tõdesid, mida kool on õpetanud, ning uurida huvipakkuvat veel juurde. Noorsootöös osalemise kaudu kasvab noorte sotsiaalne võrgustik, mis on tööturule sisenemisel ülimalt kasulik. Peale selle arendab noor oma võtmepädevusi: sotsiaalseid oskusi, kultuuriteadmisi, ettevõtlikkust jne. Käesoleva teema all tutvustatakse mõningaid noorsootöö võimalusi, milles noor saab enese tundmaõppimise või uute kogemuste hankimise eesmärgil osaleda. Noorteühendused on ühendused, mis on sündinud noorte endi huvist või vajadusest midagi head või kasulikku korda saata. Noorteühenduses korraldavad noored ise tegevust, võtavad vastutuse ja õpivad üheskoos tööeluks vajalikke oskusi. Noorteühendused tegutsevad väga paljudes eluvaldkondades, nt keskkonnakaitse, spordi, kultuuri, ettevõtluse, sotsiaalvaldkonnas ja mujal.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööeluks vajalikud kogemused noorsootöö kaudu

Suuremad Eesti noorteühendused on järgmised: Eesti Skautide Ühing – skautlus pakub regulaarset tegevust igas vanuses noortele. Põhitegevus toimub salgasüsteemis ja kokku saadakse iga nädal. Tegeldakse noori huvitavate teemadega. Korraldatakse laste- ja noorteüritusi, sh spordi-, puhke- ja õppelaagreid, matku jms. Noored saavad nii vaimselt kui ka füüsiliselt end arendada ja proovile panna, omandavad eneseteostuse, korraldamise ja vastutuse kogemuse. Lisateavet saab veebilehelt www.skaut.ee.

Eesti Laste Organisatsioon – eesmärk on aidata kaasa Eestis tegutsevate noorteorganisatsioonide koostööle ja vastavate seaduste loomisele, toetada heategevuslikku kultuuri-, haridus-, spordi- ja loodushoiutööd avalikkuse huvides ning õpetada lapsi ja täiskasvanuid elama täisväärtuslikku elu. Tegevuses võib esile tuua kaht põhisuunda: koolitus ja meelelahutus, sh spordiüritused (korvpallifestival, olümpia). Koolitused toimuvad noori arendavates valdkondades ja puudutavad näiteks ettevõtlust, psühholoogiat, eduteooriat jne. Lisateavet saab veebilehelt www.elo.ee.

Eesti 4H – eesmärk on edendada maaelu, rahvuskultuuri ja noorsootööd, et aidata kaasa noorte headele harjumustele. 4H soovib pakkuda mitmekülgseid võimalusi, lähtudes noorte endi huvidest ja tahtest. Tihtipeale on vaba aja veetmise võimalused maakohtades piiratud ning seepärast tahab 4H näidata, et noored saavad ise oma elu huvitavamaks teha ja ühtlasi midagi oma kodukoha heaks korda saata. Kodukandiarmastuse kõrval peab Eesti 4H oluliseks veel seda, et maanoor laiendaks oma silmaringi ka väljaspool kooli- ja tavakeskkonda. Seepärast käiakse palju reisimas ja pakutakse võimalust osaleda rahvusvahelises noorsoovahetusprogrammis. See programm kestab kuus kuud, mille jooksul liigutakse 2–4 nädala järel perest peresse. Niiviisi saadakse osa kohalikust kultuurist ja tehakse peres ka tööd. Lisateavet saab veebilehelt www.eesti4h.ee.

Eesti Noorteühenduste Liit – katusorganisatsioon, mis ühendab 53 Eestis tegutsevat noorteühendust. Eesmärk on pakkuda noorteühendustele eestkostet ning soodustada liikmesorganisatsioonide koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas. Koolituste, seminaride, konverentside jms kaudu pakutakse noortele ja noorteühendustele tuge ja nõu, et noorte häält eri eluvaldkondades üha rohkem kuulda oleks. Lisateavet saab veebilehelt www.enl.ee.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööeluks vajalikud kogemused noorsootöö kaudu

Noored saavad end arendada ka õpilasesinduste ja noorte osaluskogude kaudu Õpilasesindusse kuulumine võimaldab kaasa rääkida otsuste langetamisel, et kaitsta õpilaste õigusi ja huve, aidata kaasa õppetöö ja koolielu korraldamisel ja arendamisel, aidata õpilaste vaba aega sisustada, olla vahelüli õpetajate ja õpilaste vahel. Sellise osaluse kaudu arendab noor läbirääkimis- ja esindamisoskust ning avaliku suhtlemise oskust. Noorte osaluskogusse kuulumine võimaldab kaasa rääkida noore jaoks olulistes teemades ja osaleda otsuste tegemisel. Noorte osaluskogu eesmärk on võimaldada noortel otsustamisel osaleda ja kaitsta oma huve neid puudutavates valdkondades maakondlikul tasandil. Noorte osaluskogu liikmed on kaasatud otsustamisse eelkõige sellistes valdkondades nagu maakonna üldareng, ühissõidukid, keskkond, noortepoliitika, haridus, noorsootöö ja kuriteoennetus. Noorte osaluskogus osalemine annab esinemis-, läbirääkimis-, koostöö-, korraldamis- ning muid sotsiaalselt olulisi oskusi ja kogemusi. Kogemuste saamiseks on veel võimalusi Avatud noortekeskused on noorsootöö asutused, mis toetavad noorte omaalgatust ning loovad koostöös noortega võimalusi huvitavaks ja arendavaks tegevuseks. Noortekeskuste eluolu korraldavad peamiselt või täielikult noored ise. Nii saavad nad juhtimiskogemusi ja ka muid edaspidiseks tööeluks olulisi oskusi. Avatud noortekeskuses leiab teavet paljude huvitavate valdkondade kohta, võimalik on üritustel osaleda või neid ise korraldada ja projekte ellu viia. Saab end mitmekülgselt proovile panna nii noortega suhtlemises kui ka korraldustegevuses, läbirääkimistes ja koostöös. Lisaks saab uusi teadmisi noorsootööst. Piirkondade noortekeskuste kontaktandmed leiab veebilehelt www.ank.ee. Vabatahtlik tegevus on üks töötamise liik, mille käigus on võimalik omandada elu- ja töökogemusi, saada uusi teadmisi ning kohtuda aktiivsete inimestega. Vabatahtlik töö annab noorele tulevaseks tööeluks oskusi, aitab välja selgitada tema oskused ja on igati abiks karjääriplaneerimisel. Vabatahtlik on aktiivne inimene, kes tahab aidata oma vabast tahtest, tasu saamata. Vabatahtlik tegevus toimub alati heategevuslikul eesmärgil või üldise elukeskkonna paremaks muutmise nimel, mitte ärilistel eesmärkidel. Noor võib korraldada mõnes organisatsioonis üritusi, väljasõite, kokkusaamisi, aidata abivajajaid õppimises, haiglates, laste- või hooldekodudes. Samuti võib abiks olla mittetulundusühenduse või heategevusorganisatsiooni igapäevatöös. Vabatahtlik tegevus võib anda vajalikud töökogemused. Vabatahtlik tegevus on suurepärane võimalus leida just see eluvaldkond, mis noorele sobib ja millest võib saada tulevikus tema elukutse. Kasuks tuleb see, et organisatsioonis vabatahtlikuna tegutsedes näeb noor, kuidas üks organisatsioon, asutus või ettevõte toimib. Saab lihvida suhtlus-, arvutikasutamis- või keeleoskust. Lisateavet saab veebilehtedelt www.vabatahtlikud.ee või www.euroopa.noored.ee/evs. Huvitegevus on võimalus tegelda vabal ajal oma hobidega. Sageli võib juhtuda, et kooli ajal alguse saanud huvitegevus on väga põhjalik ja aitab hiljem noorel elukutset valida. Huvitegevuse kaudu arendab noor mõnd enda jaoks huvipakkuvat oskust, kohtub teiste sarnaste huvidega inimestega ja laiendab nii sotsiaalset suhtevõrgustikku. Omandatud teadmised ja praktilised oskused tulevad töökoha otsingutel kasuks. Huvitegevuse võimaluste kohta saab lisateavet veebilehelt www.ehis.ee.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööeluks vajalikud kogemused noorsootöö kaudu

Teema käsitlemine noortega: Ennetav tööotsimine ehk ettevalmistus tööeluks

Märksõnad • noorsootöö

• noorteorganisatsioon

Eesmärgid:

• vabatahtlik tegevus • huvitegevus • avatud noortekeskus

noor » mõistab tööeluks valmistumise tähtsust ja rolli » teab, kust saada varakult tulevase tööelu jaoks sobivaid kogemusi » oskab leida võimalusi oma kogemustepagasi suurendamiseks

• õpilasesindus • noorte osaluskogu Vajalikud vahendid • suur paber igale rühmale

Ettevalmistus teema käsitlemiseks: tutvuge noorsootöö võimalustega oma piirkonnas; tutvuge veebilehtedega ja kirjutage üles aadressid, kust noored võiksid oma piirkonna või üldisema noorsootöö võimaluste kohta teavet saada; printige välja jutukesed ja lõigake need reakaupa lahti; printige välja ka tööülesanded ja lõigake need ülesande kaupa osadeks.

• värviline marker • teip Aeg: 120 minutit

Teema käsitluse tutvustus Küsige sissejuhatuseks, kas noored oskavad öelda, milliseid nõudmisi tööle kandideerijale tavaliselt esitatakse. Juhtige vestlust nii, et ühe nõudmisena kõlaks ka töökogemus. Selle abil saate uurida, kas noored tunnevad, et töökogemuse eeldamine on nende suhtes õiglane. Seejärel andke teada, et asute üheskoos otsima lahendusi, kuidas juba väga noorena vajalikke töökogemusi saada. Mainige, et on võimalusi, mille kaudu noored saavad väga paljude tööelu valdkondadega tutvuda ning hankida just huvipakkuva valdkonna jaoks sobilikke oskusi ja teadmisi, mida hiljem tööle kandideerides töökogemusena esitada. Rääkige, et noored, kes on selliseid võimalusi kasutanud, on tööle kandideerides edukamad, sest nad on enesekindlamad. Nad oskavad juba teha mõningaid asju, mida ametikoht eeldab. Nad saavad öelda, et neil on vastavas ametis töötamiseks juba kogemusi. Öelge noortele, et annate igaühele pabeririba, millele on kirjutatud üks osa väikesest jutust. Jutt on viierealine. Seega peavad viis noort kokku saama ühe tervikliku jutukese. Jutukesi on kokku samuti viis. Iga jutuke tutvustab üht võimalust, kuidas noored saavad tööelu jaoks vajalikke kogemusi hankida. Noored peavad aru saama, millist võimalust nende lugu tutvustab.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööeluks vajalikud kogemused noorsootöö kaudu

Kui lood on kokku pandud, öelge, et nüüd tekkis viis rühma, kes peaksid kokku istuma. Paluge igal rühmal saadud lugu ette lugeda ja öelda, mis võimalusega on tegemist. Andke kätte järgmine ülesanne. Jälgige, et iga rühm saaks oma looga kokku sobiva ülesande. Andke noortele teada, et nad peavad nüüd välja mõtlema väited, mis veenaksid tööandjat, et noored on omandanud tööelu jaoks väga olulisi kogemusi ja väärivad seetõttu töölesaamist. Paluge noortel kirjutada väited suurele paberile. Ülesande sooritamiseks on aega viis kuni kümme minutit. Kui väited on kirjutatud, paluge igal rühmal kordamööda üks väide esitada. Laske igal rühmal esitada kolm kuni viis väidet. Seejärel kinnitage paberid seinale kõigile nähtavasse kohta. Paluge noortel istuda.

Õpitu analüüs Alustuseks küsige, kui paljud noortest tegelevad huvitegevusega. Paluge mõnel noorel oma huvitegevusest lähemalt rääkida. Seejärel küsige sama vabatahtliku tegevuse, noorteorganisatsioonis, õpilasesinduses, noortekeskuses tegutsemise kohta. Laske jällegi mõnel noorel oma kogemust kirjeldada. Kui noored pole mõne võimalusega ise kokku puutunud, siis uurige, miks see nii on. Arutage noortega järgmisi küsimusi. • Mis on noorte eelis tööturule sisenemisel? • Milliseid võimalusi nad teavad oma kodukoha lähedal, kust tööelu jaoks vajalikke kogemusi saada? • Kuivõrd on üldse vaja hakata varakult end tööeluks ette valmistama ja kogemusi hankima? Kas noortel on võimalik töötust ennetada? Kas nad on selle peale varem mõelnud? Miks? Miks mitte? • Kas piirkonnas on piisavalt võimalusi? Kust saaks võimaluste kohta infot? Millised võimalused enim huvitaksid?

Lisainfo Noortele võib teha väikese infosedeli oluliste internetiaadressidega, kust nad saaksid oma piirkonna võimaluste kohta teavet otsida. Samuti võiks korraldada ühiskülastusi või teha ühisüritusi ja -projekte piirkonna noorteorganisatsioonidega ning noortekeskustega.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööeluks vajalikud kogemused noorsootöö kaudu

Tööleht jutukestega Reho tunneb huvi igasuguse tehnika vastu. Talle meeldib isa auto parandamise juures aidata ning maal vanavanemate juures nokitseb ta muruniiduki ja traktori kallal, kui need katki lähevad. Nüüd on tal aga tekkinud huvi mudellennukite vastu. Ta kavatseb oma teadmisi selles vallas suurendada ja juba registreeris end mudellennukite huviringi. Oma tulevase elukutse seob ta kindlasti tehnika valdkonnaga.

Harro on loodusesõber. Ta on osalenud koristustöödel, kus korjatakse metsa alla ja teepervedele kogunenud prügi. Ta on aidanud ka õlireostuste korral veekogusid ja hätta sattunud linde puhastada. Korra nädalas käib ta vabatahtlikuna loomade varjupaigas loomadele toitu viimas ja nendega tegelemas. Oma tulevase elukutse seob Harro kindlasti looduse ja keskkonnakaitsega.

Mai arvab, et õpilased peavad koolis oma huvide eest seisma. Tema esindab oma klassi ja tutvustab nende mõtteid kooli juhtkonnale. Üheskoos toimetavad nad ka kooli ajalehte ja korraldavad üritusi. Mai ei tea veel kindlalt, kes temast tulevikus saab, kuid tal on juba kogemusi ürituste korraldamisega, ajalehe toimetamisega ning hulgaliselt suhtlemis-, läbirääkimis- ja esinemiskogemusi. Mai usub, et temast võiks saada hea suhtekorraldaja.

Grete joonistab, teeb käsitööd, tegeleb hiphopiga, mängib natuke kitarri – ta teeb peaaegu kõike, mida noortekeskuses teha saab. Kui tal tuleb mõni idee, mida ta veel teha tahab, siis kirjutab ta koos sõpradega projekti. Nii on Grete õppinud asjaajamist, natuke ka raamatupidamist, ürituste korraldamist, läbirääkimisi. Projektide kaudu on ta saanud palju uusi kontakte ja sõpru ka välismaalt. Grete plaanib tulevikus oma ettevõtte teha.

Fred huvitub matkamisest ja seiklustest. Ta tunneb ellujäämise põhitõdesid ning oskab anda vajaduse korral esmaabi. Fredile meeldib end proovile panna. Eneseületamise võimalusi, seiklust ja põnevust saab ta skaudina noorteorganisatsioonist. Tegelikult meeldib talle ka teisi juhendada ja õpetada. Ta on saanud skautluse kaudu palju meeskonnatöö oskusi, aga ka juhtimisoskusi. Fred mõtleb päästetöötaja karjäärile.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööeluks vajalikud kogemused noorsootöö kaudu

Tööleht: noorsootöö võimalused Te peate oma meeskonnaga välja mõtlema nii palju väiteid, kui suudate. Kujutlege, et peate veenma tööandjat, et huvitegevuses osalemine annab tööle kandideerides noorele eelise. Mõelge ülesannet täites enne ka järgmistele küsimustele. Mida õpitakse? Milliseid oskusi arendatakse? Kas saadakse uusi kontakte, tuttavaid? Miks on just need kogemused kasulikud ja vajalikud? Kuidas arendatakse oma tugevaid külgi?

Te peate oma meeskonnaga välja mõtlema nii palju väiteid, kui suudate. Kujutlege, et peate veenma tööandjat, et noortekeskuse tegevuses osalemine annab tööle kandideerides noorele eelise. Mõelge ülesannet täites enne ka järgmistele küsimustele. Mida õpitakse? Milliseid oskusi arendatakse? Kas saadakse uusi kontakte, tuttavaid? Miks on just need kogemused kasulikud ja vajalikud? Kuidas arendatakse oma tugevaid külgi?

Te peate oma meeskonnaga välja mõtlema nii palju väiteid, kui suudate. Kujutlege, et peate veenma tööandjat, et noorteorganisatsioonis osalemine annab tööle kandideerides noorele eelise. Mõelge ülesannet täites enne ka järgmistele küsimustele. Mida õpitakse? Milliseid oskusi arendatakse? Kas saadakse uusi kontakte, tuttavaid? Miks just need kogemused on kasulikud ja vajalikud? Kuidas arendatakse oma tugevaid külgi?

Te peate oma meeskonnaga välja mõtlema nii palju väiteid, kui suudate. Kujutlege, et peate veenma tööandjat, et vabatahtlikus tegevuses osalemine annab tööle kandideerides noorele eelise. Mõelge ülesannet täites enne ka järgmistele küsimustele. Mida õpitakse? Milliseid oskusi arendatakse? Kas saadakse uusi kontakte, tuttavaid? Miks just need kogemused on kasulikud ja vajalikud? Kuidas arendatakse oma tugevaid külgi?

Te peate oma meeskonnaga välja mõtlema nii palju väiteid, kui suudate. Kujutlege, et peate veenma tööandjat, et õpilasesinduses osalemine annab tööle kandideerides noorele eelise. Mõelge ülesannet täites enne ka järgmistele küsimustele. Mida õpitakse? Milliseid oskusi arendatakse? Kas saadakse uusi kontakte, tuttavaid? Miks just need kogemused on kasulikud ja vajalikud? Kuidas arendatakse oma tugevaid külgi?

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ettevõtlikkus kui mõtteviis

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ettevõtlikkus kui mõtteviist

Ettevõtlikkus kui mõtteviis Ülevaade teemast Majanduskriisis kasvavad ootus ja surve uute ettevõtete loomiseks. Uutelt ettevõtetelt oodatakse enam uuendusmeelsust, suuremat tootlikkust ja paremat kasumlikkust. Et noori nähakse riskialtimatena ja uuendusmeelsematena, siis oodatakse ka nendelt panust uute ettevõtete loomisse, sealhulgas sotsiaalselt suunitletud ettevõtmistesse. Ettevõtlikkus on mõtteviis, mis võib viia oma ettevõtte rajamiseni. On tore, kui noored rajavad ise endale ja teistele töökohti. Kõik noored ei pea tingimata ise ettevõtjaks hakkama. Küll aga võiksid kõik noored olla ettevõtlikud. Hea, kui noored teavad, kuidas olla ettevõtlik ja kuidas soovi korral ka ettevõtlusega algust teha. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) püüab alati toetada huvitavaid ettevõtmisi, mille eesmärk on noorte inimeste ettevõtlikkust soosivate hoiakute kujundamine ja/või ettevõtlusinfo parem kättetoimetamine. Toetatud on näiteks konverentse ja muid üritusi, mitmeid neist juba korduvalt – olgu mainitud „Õpilasest ettevõtjaks”, „Lahe koolipäev”, „Juhtimisaju”, „Turundusaju” jt. Koostöös AIESECiga on välja antud DVD-materjal „Ettevõtliku noore teejuht”. Maakondades toimuvad ettevõtlusseminarid on mõeldud kaasama muu hulgas kutsekoolide ja ülikoolide noori. Tegevust on suunatud ka koolidesse (õppematerjalid, programmide toetamine, nt „Ettevõtlik kool” Ida-Virumaal). Eesmärk on, et ettevõtlusõpe jõuaks igasse kooli ja igal noorel oleks juurdepääs huvitavatele ettevõtlikkust arendavatele võimalustele. Ettevõtliku hoiaku kujundamisega tegelevad Eestis mitmed noorteorganisatsioonid. AIESEC on maailma suurim rahvusvaheline üliõpilasorganisatsioon, mis tegeleb noorte liidrite arendamisega. AIESEC pakub noortele reaalset juhtimis- ja rahvusvahelist kogemust ning mitmekülgset õpikeskkonda. Eesmärk on kujundada noortest ettevõtlikud ja edasipürgivad, vastutustundlikud ja avara silmaringiga maailmakodanikud. Noortele korraldatakse konverentse, kuhu kutsutakse esinema ettevõtjaid, firmajuhte ja tuntud avaliku elu tegelasi. Korraldatakse töötube ja loenguid. Tallinnas, Tartus ja Pärnus viiakse läbi õppesarja „Klapid eest!”. Aasta läbi toimuvad jooksvalt umbes kahetunnised õppesarja loengud, töötoad, koolitused või ettevõttekülastused. Teemadeks on ettevõtlikkus ja vastutustundlik ettevõtlus. Üritused on alati kõigile tasuta ning neid viivad läbi ettevõtjad, juhid, koolitajad või tuntud arvamusliidrid. Tulevaste ürituste kohta saab teavet internetiaadressil www.klapideest.aiesec.ee. AIESEC korraldab ka noorte liidrite päeva. Poole päeva jooksul räägitakse noorte kaasabil liidriks olemisest ja eestvedamisest ning sellest, kuidas sellised inimesed ühiskonda panuse annavad. Liidriks olemine või eestvedamine on AIESECi jaoks keskne teema, mistõttu soovitakse ka teistele noortele seda tutvustada. Lisateavet saab veebilehelt www.aiesec.ee.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ettevõtlikkus kui mõtteviis

Heateo Sihtasutus on innovaatiliste ühiskondlike algatuste kasvulava. See organisatsioon toetab algatusi, millel on uuenduslik ja jätkusuutlik idee ning tugevad eestvedajad. Toetus hõlmab rahalist investeeringut ja vabatahtlike ekspertide kaasamist. Heateo Sihtasutuse portfelli kuuluvad organisatsioonid Noored Kooli, Terve Eesti SA, Uuskasutuskeskus, noorteprogramm SINA, võõrutuskeskus Re-hab, SOS-lasteküla. Lisateavet saab veebilehelt www.heategu.ee.

Noorteprogramm SINA on Eesti esimene programm, mis toetab noori sotsiaalseid ettevõtjaid. SINA sai alguse 2007. aasta kevadel Heateo Sihtasutuse algatusena. Noortel (13–19 a) aidatakse oma esimesed suured ideed teoks teha ja mõni ühiskondlik algatus käima lükata. Noori innustatakse avastama võimalusi, kuidas ise häid asju ära teha. Lisateavet saab veebilehelt www.sinanoored.ee. Vaadake ka programmi tutvustusvideot aadressil www.sinanoored.ee/sina. Junior Chamber International ( JCI, tõlkes rahvusvaheline noortekoda) on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad kuni 40aastased aktiivsed inimesed. JCI missioon on pakkuda arenguvõimalusi, mis innustavad noori positiivset muutust looma. Eesmärk on olla juhtiv ülemaailmne noorte aktiivsete inimeste võrgustik. Tegevusvaldkondade hulka kuuluvad isiksuse arendamine, ühiskondlik ja rahvusvaheline tegevus ning ettevõtlus. Liikmetele soovitakse pakkuda võimalust saada paremaks juhiks, liidriks, koolitajaks või ettevõtjaks. Eestis on JCIga seotud ligikaudu 500 inimest, kellest enamik on ka huvitatud liidritemaatikast ja vastavast arengust/ arendamisest. Korraldatakse konverentse, koolitusi ja võrgustikuüritusi nii kohalikul tasemel kui ka rahvusvaheliselt. Lisaks on organisatsioonil välja töötatud maailmatasemel koolitajate väljaõppe süsteem. Olemas on ulatuslik rahvusvaheline võrgustik (ligikaudu 200 000 JCI liiget üle maailma), mis võimaldab luua üleilmseid sõprussidemeid, võimalus saada võrdlevat infot, viia kiiresti asjakohaseid uuringuid läbi jne. Iga-aastaste sündmuste hulka kuuluvad näiteks kontorirottide jooks (Rat Race), heategevusüritused, äriplaanide võistlus positiivse muutuse saavutamiseks (Best Business Plan Competition), ülemaailmne silmapaistvate noorte tunnustamine (The Outstanding Young Person – TOYP), noorte innovaatiliste ettevõtjate tunnustamine (Creative Young Enterpreneur Award – CYEA). MTÜ Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku (SENT) on organisatsioon, kuhu kuluvad Junior Achievementi Arengufondi ( JAA) programmide vilistlased, enamasti õpilasfirma programmi läbinud noored. Praegu on liikmeid ligikaudu 40. MTÜ SENT kuulub Junior Achievementi Young Enterprise’i ( JA-YE) organisatsiooni Alumni Europe, mis ühendab rohkem kui 40 riigi noori. Eesmärk on Eesti ettevõtlikkusmaastiku kujunemisel kaasa rääkida, luues silla noorte ja ettevõtlusmaailma vahele. Järjepidevalt tegeldakse n-ö ettevõtlikkuspisiku levitamisega noorte hulgas. Selleks korraldatakse näiteks nii tudengitele kui ka keskkooliõpilastele ettevõtlusööpäeva laagreid. Peale selle viiakse läbi mängu „Turuplats” ja korraldatakse üritust „Töövarjupäeva kroon”. Koostöös JAAga korraldatakse rahvusvahelist noortekonverentsi jne. Lisateavet saab veebilehelt www.sent.ee.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ettevõtlikkus kui mõtteviist

MTÜ Õpilasest Ettevõtjaks on asutatud 2006. aastal. Kuni 2007. aastani tegeldi ettevõtluse propageerimisega konverentside ja seminaride korraldamise kaudu. 2008. aastal otsustati tegevust laiendada ja järk-järgult muutuda alustavale noorele ettevõtjale täisteenust pakkuvaks organisatsiooniks. Korraldatakse konverentse ja seminare ning välja on antud noori motiveerivat ajakirja Noor Ettevõtja. Põhiväärtused on areng – investeerimine elukestvasse õppimisse, koostöö – ühine pingutus tulemuste nimel, täiuslikkus – püüdlus saavutada perfektsus ka pisiasjus, rõõmsameelsus – oskus naerda, naljatada ja naljast aru saada. Lisateavet saab veebilehelt www.ettevotja.ee. JA-YEE õpilasfirma programm on gümnaasiumiõpilaste ettevõtlusõppe programm. Junior Achievementi Arengufondi ( JAA) programmide tähtis põhimõte on „Õpime tegevuse kaudu”. Õpilasfirma on üks selle põhimõtte ilmekamaid realiseerimisvorme. Õpilasfirma luuakse majandusõppe programmi osana selleks, et omandada paremini äritegevuse põhimõtteid, arendada õpilastes algatusvõimet ja soovi ise probleeme lahendada. Programmi jooksul rakendatakse mitmeid teooriast tuttavaid kontseptsioone ja õpitakse praktiliselt tundma majandusmõistete tõelist tähendust. Õppevormina suudab see tihti köita ka neid õpilasi, kelle jaoks akadeemilised loengud muutuvad igavaks. Samas näitab õpilasfirma selgelt koolis omandatavate teadmiste vajalikkust igapäevaste äriotsuste tegemisel ja edukas palgatöös. Paraneb otsuste langetamise oskus. Õpilasfirma kogemus on hindamatu väärtus tööturul, kus järjest rohkem hinnatakse ettevõtlikke ja loovaid inimesi. Tänapäeva muutuvas maailmas tuleb järjest suuremal hulgal inimestel elatise teenimiseks oma ettevõte luua, et endale ja teistele tööd pakkuda. Tõelisest ärist erineb õpilasfirma selle poolest, et ta on õppeprotsessi osa. Õpilasfirma registreeritakse JAA juures. Ta tohib tegutseda üksnes JAA koolituse läbinud ja õpetamise õiguse omandanud õpetaja/konsultandi juhendamisel, kes vastutab õpilasfirma tegevuse eest. Õpilasfirma lõpetatakse kooliaasta lõppedes. Minimaalne firmaliikmete arv on kolm ja sinna võivad kuuluda ainult õpilased. Õpilasfirma programm on ehitatud üles väikefirma tegutsemise põhimõtetele. Õpilased loovad oma ettevõtte, valivad toote, jagavad ametid ja tööülesanded. Alustamisel koostatakse äriplaan, mida tegevuse käigus järgitakse. Õpilased toodavad ja müüvad oma tooteid või osutavad teenuseid. Õppeperioodi lõpus õpilasfirma tegevus lõpetatakse. Programmi käigus omandatakse juhtimise ja meeskonnatöö oskusi. Aktsionäri või juhina osaletakse otsuste vastuvõtmisel. Õpilasfirma töötajad teenivad palka tootjate, müüjate või juhtidena. Kogu tegevuse vältel peetakse finantsarvestust ja tegevuse lõpetamisel koostatakse aastaaruanne. Et õpilasfirma programm on levinud nii Euroopas kui ka Ameerikas, saavad paljud õpilased õpilasfirmade laatadel ja muudel üritustel oma eakaaslastega teistest maadest jõudu katsuda. Igal aastal selgitatakse Eesti parim õpilasfirma, kes esindab Eestit Euroopa õpilasfirmade võistlusel. Samuti on käimas uus programm „Piirideülene õpilasfirma”, millest saavad osa võtta ka Eesti noored. See annab võimaluse arendada rahvusvahelisi suhteid juba idee põhjal. Lisateavet saab veebilehelt www.ja.ee.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ettevõtlikkus kui mõtteviis

Teema käsitlemine noortega: Loovus ja uuenduslikkus kui ettevõtlikkuse alus Eesmärgid: noor » mõistab ettevõtlikkuse rolli tänapäeva tööelus, oskab näha ettevõtlikkuse seost reaalse eluga;

» teab noortele mõeldud, ettevõtlikkust arendavaid programme ja oskab nende kohta infot otsida; » oskab probleemidele loovalt ja uuenduslikult läheneda.

Märksõnad • ettevõtlikkus

• uuenduslikkus • loovus Vajalikud vahendid • suured paberid igale rühmale • kirjutusvahendid • esemeid nii palju, et igale meeskonnale jaguks kolm eset Aeg: 120 minutit

Ettevalmistus teema käsitlemiseks: tutvuge võimalustega, kust noored saavad ettevõtlikkuse ja ettevõtluse kohta infot ja millised programmid ja algatused on olemas; pange lauale valmis mitmesuguseid esemeid – need võivad olla täiesti tavalised asjad: kustutuskumm, kirjaklamber, nööp, ümbrik, mingi anum jne. Kirjutage noortele nähtavasse kohta meeskondade ülesanded või tehke ülesandest igale meeskonnale koopia.

Teema käsitluse tutvustus Selgitage, et järgmine ülesanne paneb proovile noorte uuenduslikkuse ja loovuse, mida iga tänapäeva tööandja oma töötajatelt ootab. Alustuseks tehke ajurünnak. Näidake noortele pastakat ja küsige, mida sellega võiks peale kirjutamise veel teha – näiteks selga sügada vms. Kui ideid rohkem ei tule, paluge noortel ette kujutada, et nad on ühe väga maineka ettevõtte töötajad. Nende juurde tuleb ülemus ja teatab: „Meie ettevõte on olnud pidevalt turuliider, nüüd aga on majandusolud rängad – kliendid otsivad soodsamaid lahendusi. Me peame midagi ette võtma, et oma liidripositsiooni säilitada. Me peame leidma uusi lahendusi. Ma olen otsustanud, et me peame tegelema tootearendusega ja pakkuma oma klientidele midagi enamat kui seni. Selleks moodustame tootearenduse meeskonnad. Igas meeskonnas on kuni viis töötajat. Teie ees on kõik meie tooted. Iga meeskond valib siit kolm toodet. Teie ülesanne on: • neid kolme toodet kombineerides või eraldi võttes leida uus nüanss või funktsioon, mis muudab tooted klientidele taas huvipakkuvateks • mõelda uuele tootele välja uus nimi • mõelda välja toote tutvustus

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ettevõtlikkus kui mõtteviist

Välja tuleb tuua: • • • • • •

a) toote nimi b) põhjendus, miks kliendid peaksid seda toodet tahtma c) kes on täpne sihtrühm d) toote reklaamlause ja logo e) miks on see toode parem kui konkurentide oma g) kus ja kuidas te toodet reklaamiksite. Mõelge välja üheminutiline reklaamklipp

Paluge rühmadel võtta lauale asetatud esemete seast kolm eset. Andke rühmadele kakskümmend minutit aega, et uue toote tutvustus ette valmistada. Öelge, et alustuseks kuulate iga meeskonna toote lühikest tutvustust ja siis reklaamklippi. Andke teada, et nad peavad veenma oma töökaaslasi, et just nende meeskonna väljamõeldud lahendus on parim. Te valite koos võidutoote. Kui meeskonnad on ülesandega valmis saanud, kuulake tutvustused ära. Kui kõik toote tutvustused on ära kuulatud, siis arutage, millisel tootel oleks tulevikku. Mõelge, millele tuginedes tööandja võiks oma valiku ühe või teise toote arenduse kasuks teha. Valige võidutoode.

Õpitu analüüs Paluge igal rühmal anda tagasisidet tööülesande täitmise kohta ja rääkida, kuidas nad uue toote lahenduseni jõudsid. Küsige, kuidas nad end tundsid, kui nende toode osutus või ei osutunud väljavalituks. Siis asuge arutama järgmisi küsimusi. • Kui reaalne see on, et ettevõte ootab oma töötajatelt loovust ja uusi lahendusi firma eesmärkide teostamiseks? • Mida tähendab ettevõtlikkus? Kas tänapäeva noor peaks olema ettevõtlik? • Kui kerge või raske on olla loov ja uuenduslik? • Kui kerge või raske on tulla toime kriitikaga? Miks on kriitika vajalik? • Kui paljud on mõelnud oma ettevõtte loomise peale? Miks? Miks mitte? • Mis takistab tavaliselt noori oma ideid ellu viimast? • Kuidas saab noor oma ettevõtlikkust proovile panna?

Tutvustage noortele ettevõtlusprogramme, mis on just neile mõeldud, nt õpilasfirma, ettevõtlusööpäeva laager, noorteprogramm SINA jms. Hea, kui on võimalik rääkida noorte edulugusid. Samuti juhtige noorte tähelepanu sellele, et ettevõtlikkus ei ole sama mis ettevõtlus. Ettevõtlik saab olla oma kodukohas, koolis, noorteorganisatsioonides, noortekeskustes, vabatahtlikuna tegutsedes. Tänapäeval on noortel palju võimalusi, et oma ideid teostada ja ettevõtlikkust arendada. Lisainfo Ettevõtluse teema tutvustamiseks võib kutsuda näiteks mõne juba õpilasfirma programmi läbinud noore programmi võimalustest rääkima. Selleks võib võtta ühendust MTÜga Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku (www.sent.ee).

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töökasvatus ja programm Euroopa Noored

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töökasvatus ja programm Euroopa Noored

Töökasvatus ja programm Euroopa Noored Ülevaade teemast Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored pakub suurt valikut mitmekesiseid töövahendeid, mille abil saab noorte tööhõivevalmidust suurendada ja nende tööturule sisenemist parandada. Mõned programmi alaprogrammid on otsesemalt töökasvatuse eesmärkidega seotud kui teised, kuid üldiselt võib tervet programmi pidada noortele heaks arenguvõimaluseks, mille üks eesmärke on toetada nende paremat hakkamasaamist tööturul. Programmis on võimalusi nii tööturult kõrvale jäänud ja pikaajalise töötusega silmitsi seisvatele noortele kui ka aktiivsetele noorteorganisatsiooniga seotud noortele. Programmi Euroopa Noored (2007–2013) eesmärk on toetada noorte aktiivseks kodanikuks kujunemist mitteformaalse õppimise kaudu. See tähendab, et projektid, mida noored teevad, pakuvad neile võimalust saada uusi teadmisi, oskusi, kogemusi, panna proovile oma väärtushinnangud ja suhtumised. Rahvusvaheline projekt, mida noor programmi Euroopa Noored raames ellu viib, võib olla üks vahend tema arenguteel, üks viis, kuidas täita seatud õpieesmärke ja jõuda soovitud haridusteele või tööturule. 2007. aastal valminud programmi mõju-uuringus selgus, et noored arendasid projektide kaudu põhiliselt suhtlemisoskust, kohanemisvõimet, julgust, meeskonnatööd, juhtimis- ja organiseerimisvõimet, aja planeerimise oskust ja keeleoskust – mitmeid pädevusalasid, mida tööturule sisenemisel kindlasti vaja läheb. Programm Euroopa Noored on mõeldud 13–30aastastele. Programmi rahastus on jaotatud alaprogrammideks: rahvusvahelised noortevahetused, Euroopa vabatahtlik teenistus, noortealgatused, noorte demokraatiaprojektid ja seminarid. Noortega töötavatele inimestele annab programm võimaluse osaleda koolitustel, seminaridel ja töövarju projektides ning neid korraldada, aga pakub ka palju muid enesetäiendamisviise. Koostööd saab teha nii Euroopas kui ka kaugemal asuvate riikidega. Rahvusvaheline noortevahetus on Euroopa eri riikidest pärit noortegruppide omavaheline kohtumine (6–21 päeva), mille käigus käsitletakse noorte jaoks huvitavaid ja olulisi teemasid ning tutvutakse teistsuguste kultuuritraditsioonidega. Noortevahetuses osalevate noorte vanus peab olema 13–25 aastat. Igal noortegrupil peab olema vähemalt üks juhendaja, kes jälgib projekti elluviimist ja on vajaduse korral noortele abiks. Kuigi nende projektide üks olulisemaid eesmärke on see, et noored saavad algusest lõpuni projekti teostuse eest ise vastutada, tehakse kõike siiski oma võimete ja oskuste kohaselt. Noortejuhtide koostatud projektidel on teistsugused lähenemisviisid ja eesmärgid kui projektidel, milles noorsootöötaja abiga kaasatakse pikaajalisi töötuid noori. Olenevalt grupist ja noorte erivajadusest võib projekti teostus langeda rohkem juhendaja(te)

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töökasvatus ja programm Euroopa Noored

le ning noored saavad oma võimetele vastavaid ülesandeid. Kindlasti on oluline, et noored saavad projekti jooksul oma võimeid proovile panna ja uusi oskusi omandada. Programmist rahastatakse suurt osa tegevus- ja reisikuludest. Lisateavet saab veebilehelt euroopa.noored.ee/noortevahetus.

Euroopa vabatahtlik teenistus (EVT) on võimalus 18–30aastastele, kes soovivad teha välisriigis 2–12 kuud vabatahtlikku tööd ja tutvuda sealjuures selle riigi keele, inimeste ja kultuuriga. Üldjuhul on EVT ühekordne kogemus, kui aga noore ja teda saatva organisatsiooni hinnangul vajab noor esialgu lühemaajalist kogemust ja seejärel pikemat vabatahtliku teenistuse projekti, on see programmi reeglite kohaselt täiesti lubatud. Organisatsioonidele pakub EVT võimalust saata Eesti noori välismaale või kaasata oma igapäevatöösse välisriigist tulevaid vabatahtlikke. Noore jaoks võib EVT olla üks samm lähemale iseseisvale elule, soovitud haridusele või tööle. Teenistuses kaetakse noore elamis-, toitlustus-, reisi- ja muud projektiga kaasnevad kulud. Kõik olemasolevad projektid võib leida üleeuroopalisest andmebaasist, mis muudab koostöö organisatsioonide vahel kergemaks. Lisateavet saab veebilehelt euroopa.noored.ee/evs. Noortealgatus on noorte ideedel põhinev noorte korraldatav tegevus, tegevuste sari, etendused, näitused vms, mille sihtrühmaks võivad olla noored, täiskasvanud või kogu ühiskond nii Eestis, Euroopas kui ka kogu maailmas. Noortealgatuses on eestvedajateks 15–30aastastest koosnev tuumikrühm, kes soovib koos teiste noortega enda jaoks olulise teema päevakorda võtta ja oma koduküla, -valla, -linna, maakonna või laiemalt Eesti elu mõjutada ja edendada. Võimalik on teha nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi noortealgatusi. Programmist rahastatakse vaid projekti tegevuskava elluviimisega otseselt seotud kulusid ja toetus ei ületa 90% projekti kogukuludest. Toetust on võimalik taotleda kuni 125 173 Eesti krooni. Lisateavet saab veebilehelt euroopa.noored.ee/noortealgatus. Lisaks eeltoodule saavad noored noorte demokraatiaprojektide ja seminaride kaudu oma osalusvõimalusi kohalikus omavalitsuses või isegi laiemalt Eestis proovile panna. Nende projektide eesmärk on tekitada dialoog noorte ja otsustajate vahel – see on kindlasti ka üks võimalus tuua esile noorte ees seisvad ülesanded tööturul ja haridusmaastikul nii Eestis kui ka mujal. Selle teema kohta saab lisateavet veebilehtedelt euroopa.noored.ee/demokraatiaprojekt ja euroopa.noored.ee/noorteseminar. Programm Euroopa Noored lisab töökasvatusele väärtust mitteformaalse õppe tunnustamise vahendiga Noortepass. Selle abil saavad noored programmis õpitut enda jaoks analüüsida, aga ka saadud pädevused kokku võtta ja neid tööturul või õpingutes kasutada. Mitteformaalse õppe tunnustamise kohta saab lisateavet veebilehtedelt euroopa.noored.ee/noortepass või www.mitteformaalne.ee.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töökasvatus ja programm Euroopa Noored

Noorsootöötajatel on soovitatav tutvuda programmi Euroopa Noored võimalustega ja alustada koostööd büroo töötajatega, et siis noortele juba täpset infot ja abi anda. Lisateave programmi kohta on SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo kodulehel euroopa.noored.ee. Noorte tööotsijatega tegelevatel spetsialistidel on kasulik tutvuda ka 2007. aastal toimunud koolituse „Noorte tööotsijate kaasamine läbi mitteformaalse õppimise” (12.–16.08.2007) kokkuvõttega internetiaadressil euroopa.noored.ee/tegevus.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töökasvatus ja programm Euroopa Noored

Teema käsitlemine noortega: Euroopa Noored

Märksõnad • Euroopa Noored

• vabatahtlik tegevus • noortealgatus

Eesmärgid: Vajalikud vahendid

noor » teab programmi Euroopa Noored ja selle programmi võimalusi » mõistab, millega programmi raames tegeldakse » mõistab väärtusi, mida programmi kaudu levitatakse

Ettevalmistus teema käsitlemiseks: Valmistage ette umbes 5–10 väidet eri tahkude kohta selles teemas, milles soovite osalejaid mõtlema panna. Hea väide: • on kirjutatud sõnadega, mida kõik osalejad mõistavad • on vormistatud nii, et ei teki küsimust, mida see väide tähendab • on selgelt mõistetav („Ei ole olemas sellist asja nagu rahvuskultuur”, mitte „Selline asi nagu rahvuskultuur võib olemas olla, aga tundub, et ei ole”) • ei ole osalejate jaoks täiesti ilmselge (seetõttu ei ole näiteks väide „Maa on kerakujuline” hea) • kutsub inimesi nõustuma / lahkarvamusel olema, puudutades üht (mitte enamat) arutatava teema olulist külge („Sellist asja nagu rahvuskultuur ei ole olemas”, mitte „Rahvuskultuuri ei ole olemas, igal põlvkonnal on oma kultuur”; viimane väide on parem kaheks jagada)

• piisavalt ruumi, et osalejad saaks jagada väiksemateks rühmadeks – viis kuni kümme liiget ühes rühmas (tööd saab teha piiramatu hulga sellise suurusega rühmadega, sest väikese rühma tulemuste struktureeritud esitlus kogu rühmale ei ole vajalik, ainus piirav asjaolu on läbiviijate ja tööruumide arv) • pabertahvel selle lehtedele kirjutatud väidetega, üks väide lehekülje kohta • kaks vastasseintele kinnitatud märki „Jah” ja „Ei” Aeg: 30–60 minutit • Sõltuvalt arutatavate väidete arvust

Valmistage kõigi väikeste rühmade jaoks ette suured paberid väidetega, igal lehel üks, et osalejad näeksid korraga ainult üht väidet. Valmistage iga väikese rühma jaoks ette üks ruum, pange ruumi pabertahvel ja kinnitage vastasseintele märgid.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töökasvatus ja programm Euroopa Noored

Teema käsitluse tutvustus Tutvustage osalejatele harjutust. Neile esitatakse väide. Neil palutakse otsustada, kas nad nõustuvad või ei nõustu väitega, ja minna vastavasse ruumiossa (nõustudes lähete märgi „Jah” poole, lahkarvamusel olles märgi „Ei” poole). Kõik peavad seisukoha võtma, keskele jääda ei saa. Kui kõik on poole valinud, palutakse osalejatel üksteisele selgitada, miks nad nõustusid / ei nõustunud. Kõik võivad arutelu ajal vabalt pooli vahetada, kui esitatud argumendid neid ümber veenavad. Alustage harjutust esimese väite näitamisega. Andke osalejatele aega väidet lugeda ja seda mõista. Sageli esitavad osalejad selgitavaid küsimusi. Kui neid esitatakse tõesti sellepärast, et väite olemusest ei saada aru, võite neile vastata. Samas püüdke vastamist vältida siis, kui vastus oleks ise väite poolt- või vastuargument. Paluge inimestel pool valida. Kui kõik on otsustanud, paluge neil oma otsuseid selgitada. Vajaduse korral võite arutelu ergutada, küsides inimestelt otse, kuidas nad end tunnevad. Tavaliselt võtab arutelu iseenesest hoogu. Selles staadiumis ei ole harjutuse eesmärk üksmeelele jõuda. Otsustage ise, millal peate paremaks arutelu lõpetada ja järgmise väite juurde liikuda. Teine staadium (soovi või vajaduse korral): pärast seda, kui olete kõik väited läbi töötanud, minge nende juurde ükshaaval tagasi. Seekord palutakse osalejatel väide sellisel moel ümber sõnastada, et nad kõik saaksid sellega nõustuda, muutmata väite teemat. Andke osalejatele aega esitatud väited läbi töötada, veendudes, et ei piirdutaks nõustumise või lahkarvamusel olemisega. Tutvustage programmi Euroopa Noored ja selle võimalusi noorte jaoks.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töökasvatus ja programm Euroopa Noored

Õpitu analüüs Sageli ei vaja see harjutus põhjalikku analüüsi. Ometi oleks kasulik rühmaga mõnda küsimust arutada.

• Miks oli mõne väite puhul nii raske üksmeelt leida? Miks see teiste väidete puhul lihtsam oli? • Kas osalejad tunnevad ennast mõne teema puhul kindlamalt kui teiste puhul? Miks? • Kas on teemasid, millele inimesed sooviksid rohkem aega kulutada, et selle üle mõtteid vahetada? • Kellel on vabatahtliku tegevusega kogemusi? Miks mõni inimene tahab vabatahtlik olla? • Mida teatakse programmist Euroopa Noored? Milline on olnud kokkupuude?

Tutvustage programmi võimalusi. Seejärel uurige, kas kellelgi tekkis soov ise midagi korraldada ja mõni projekt teha. Jagage infot, kuidas programmi Euroopa Noored Eesti büroo konsultantidega ühendust saab võtta. Lisainfo Seda meetodit on kasutatud ulatusliku teemaderingi jaoks ja saadud väga erinevaid tulemusi. Rühma jaoks juba mõnda aega tuttavate teemade puhul on harjutus osutunud ainult alguseks kogu seminari vältel jätkuvale teemakohasele väitlusele. Käesoleva näite autor on Piret Jeedas. Meetodi allikas: Kultuuridevaheline õppimine, T-Kit, kättesaadav internetiaadressil http://www.mitteformaalne.ee/index.php?file=124.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töökasvatus ja programm Euroopa Noored

Väidete näited Euroopas toimuv eestlasi ei puuduta. Vabatahtlik töö on naiivsetele. Igaüks on oma õnne sepp, kuid igaühel ei ole oma sepikoda. Koos on parem kui üksi. Teadmine on kohustus sekkuda. Mina suudan maailma muuta. Teiste aitamine on peamiselt isekas tegu. Vabatahtlikuks olemine on parim viis maailma muuta. Eestlased on oma olemuselt tolerantsed. Usk väärtustesse on kadumas. Need väärtused, mis ei ilmne käitumises, on väärtusetud. Elus hästi toimetulemiseks piisab kooliharidusest. Ainuke õige suhtlemisoskus on oskus suhelda endast erinevatega.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töökasvatus ja programm Õpilasmalev

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töökasvatus ja programm Õpilasmalev

Töökasvatus ja programm Õpilasmalev Ülevaade teemast Eestis sai malevatöö alguse 1964. aastal, kui loodi esimesed Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva rühmad. Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (EÜE) oli noorte töökoondis, kuhu võisid astuda üliõpilased ja keskeriõppeasutuste õpilased. Malev korraldas suvevaheajal oma liikmete tööd ja puhkust. EÜE algüksus oli rühm, mille eesotsas seisis komandör. Rühm sõlmis ettevõttega lepingu, milles nähti ette nii töö kui ka tasu. Korraldati ka ekskursioone, kohtumisi teiste rühmadega jm. Malevlased kandsid ühesugust vormirõivastust ja varrukal maleva embleemi. Traditsioonilised üritused olid hoogtööpäevad, regiooni- ja vabariiklikud kokkutulekud ja spartakiaadid. Mõni rühm saadeti tööle mõnda teise liiduvabariiki, vahetuse korras ka lähematesse sotsialismimaadesse nagu Poola, Ungari, Tšehhoslovakkia. EÜE alustas tööd 1964. aastal Kasahstanis uudismaade ülesharimisel, alates 1966. aastast töötati Eestis. EÜE üldjuht oli ELKNÜ keskkomitee juures asuv keskstaap. Põhiliselt tehti ehitustööd. Vabal ajal harrastati mänge, taidlust ja sporti.

Harju piirkonna kokkutulek Soodlas 1985. aastal.

Eesti Õpilasmalev (EÕM) oli noorte töökoondis, kuhu võisid astuda vähemalt 15aastased üldharidus- ja kutsekoolide ning keskeriõppeasutuste õpilased. Malev korraldas suvevaheajal õpilaste tööd ja puhkust. Malev jagunes piirkonnaüksusteks, need omakorda laagreiks (I–VII klassi õpilased töötasid neli nädalat) ja rühmadeks (õpilased alates 15. eluaastast töötasid seitse nädalat). Rühm oli EÕMi algüksus, mille eesotsas seisis komandör. Rühm sõlmis ettevõttega lepingu, milles nähti ette nii rühma töö kui ka tasu normid. Vabal ajal tegeldi mängude, taidluse ja spordiga, korraldati ekskursioone, kohtuti teiste rühmadega jm. EÕMi traditsioonilised üritused olid töösuve avamine ja lõpetamine, malevlaseks löömine, töövõistlus, laupäevak, talilaager, lauluvõistlus, lastevanemate päev ja kokkutulek. Igal malevarühmal oli oma atribuutika: ühtne riietus, käiseembleem ja märk, lipp, kroonika, malevalaul, infostend. Õpilasmaleva loomise ajendiks sai õpilaste, eriti linnalaste töökasvatus. Tolleaegne Eesti haridusminister Ferdinand Eisen ütles 1966. aastal: „Töökasvatus ei piirdu üksnes tööõpetusega. Mõelda tuleb suvistele töö- ja puhkelaagritele.”

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töökasvatus ja programm Õpilasmalev

Paljud endised malevlased räägivad: „Malev – see oli elustiil.” See võimaldas veeta suve linnast väljas omasuguste seltsis, vaadata, mida teised teevad, ja panna oma võimed kokkutulekutel proovile. Seal võis avaneda ja areneda ka see noor, keda koolis nohikuks peeti.

Huvi noortele töise suvevaheaja korraldamise vastu jätkub. Mõnes piirkonnas oli 2009. aasta malevasuvi juba Eesti iseseisvusaja kümnes sellelaadne. Õpilasmaleva tegevust Eestis koordineerib ja toetab 2005. aastast Eesti Noorsootöö Keskus. Õpilasmalevad tegutsevad mitmes maakonnas, linnas ja vallas. Malevarühmad jagunevad kaheks suureks grupiks – ööbimiseta ja ööbimisega. Valdavalt on maakondlikud malevad linnasisesed (ööbimiseta). See tähendab, et noored käivad kodus magamas ja söömas. Töösuve lõpus korraldatakse maleva kokkutulek, kus malevlased kohtuvad teiste rühmadega. Õpilasmaleva kasutegur peitub töökasvatuses – töökogemuses ja karastuses, mida noored saavad tööd tehes. Olulised on noorte tööohutus ja töösuhted, et arendada neis teadlikkust ja oskusi positiivse töökogemuse saavutamiseks. Sisuliselt on omaaegse õpilasmalevaga sarnanev tegevus nüüd tagasi. Malevasuve õnnestumine sõltub paljudest asjaoludest: kuidas saavad tööandjad ja rühmad omavahel läbi, milline on töökorraldus, kuidas saavutab rühmajuht noortega kontakti, milliseks kujunevad omavahelised suhted. Õpilasmalev vormib noorte moraalseid tõekspidamisi, arendab omaalgatust, distsipliini- ja vastutustunnet.

Teema käsitlemine noortega: Õpilasmalevlased

Märksõnad • sümboolika • meeskonnatöö

Eesmärgid: noor » teab õpilasmaleva sümboolikat » tutvub õpilasmalevas kasutatava meetodiga » kogeb meeskonnatöö kui vahendi tõhusust.

• tööohutus Vajalikud vahendid • õpilasmalevas kasutatava sümboolika leht • paber • pliiatsid • käärid

Ettevalmistus teema käsitlemiseks:

Aeg: 60 minutit

Tutvuge õpilasmaleva atribuutikaga ja kasutage neid järgmises ülesandes.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töökasvatus ja programm Õpilasmalev

Teema käsitluse tutvustus Selgitage, et ülesanne seisneb meeskonnatöös. Paluge noortel jaguneda kolme rühma. Andke igale rühmale malevarühma töö sisu: • • • • • • • • •

marjade korjamine busside sisepuhastus lasteaia mänguväljaku parandamine ja värvimine kaminapuude pakkimine surnuaia hooldamine mõisahoone korrastamine matkaraja korrastamine bussipeatuste värvimine muud huvitavat, mida loetelus ei ole

Andke rühmadele aega tutvuda õpilasmaleva sümboolikaga. Seejärel paluge neil mõelda välja oma rühma embleem, lipp, hümn.

Õpitu analüüs Paluge igal rühmal anda oma meeskonna töö kohta tagasisidet, kuulake ka teiste noorte kommentaare. Siis asuge arutama järgmisi küsimusi. • • • • •

Eesti Noorsootöö Keskus

Kuidas leiti embleemide valmistamisel ühine tulemus? Milline on noorte ettekujutus etteantud tööst ja sellega kaasnevatest ohtudest? Milline peaks olema tööohutus etteantud töö puhul? Milline peaks olema noorte ettevalmistus tööks? Kui mõnel noorel on õpilasmaleva kogemus, võib lasta tal seda teistega jagada.

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töökasvatus ja programm Õpilasmalev

Õpilasmaleva atribuutika Maleva atribuutika on malevarühma nägu. Atribuutika väljatöötamiseks on rohkesti võimalusi, alates pearättidest ja lõpetades sokkide ja särkidega. Lisaks võetakse arvesse kohalikke olusid, maakonna, linna ja valla eripära. MALEVAVORM Maleva vormiriietus väljendab malevlaste ühtekuuluvust ja solidaarsust. Selleks on igal aastal ühtse embleemiga malevasärk. Lisaks veel malevapluusid, mille varrukatele kinnitatakse maleva embleem. Õpilasmaleva rühmajuhtide/komandöride malevapluusid on punased, malevlaste omad tumesinised. Malevapluusi kandmine kõikidel malevaüritustel on kohustuslik. Samuti on seda lubatud kanda mitmesugustel üritustel, et luua malevale ja malevlastele positiivset mainet. Malevapluusi ei tohi kanda siis, kui selle kandja ei ole oma käitumises adekvaatne ja võib sellega kahjustada õpilasmaleva mainet. LIPP Ühine malevalipp saadab malevlasi ühisüritustel. Kokkutulekutel on igal malevarühmal iseloomustav lipp.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töökasvatus ja programm Õpilasmalev

EMBLEEM Malevasuve sümboliseerivat märki kantakse vormipluusi varrukal. Rühma embleemi kavandi mõtleb välja rühm ise, lähtudes oma tööst ja asukohast. Rühma embleem (iga rühma loodud embleem, mis loob rühma identiteedi) õmmeldakse järgmiselt: malevlastel parema ja vasaku rinnatasku kohale (kummalegi maksimaalselt kaks embleemi), rühmajuhtidel/komandöridel parema ja vasaku rinnatasku alla, taskust 2 cm, embleemide vahe samuti 2 cm (kummalegi maksimaalselt kolm embleemi). Teiste rühmadega vahetatud embleemid võib õmmelda oma malevapluusi seljale. Rühmajuhtidel/komandöridel on parema rinnatasku kohal rinnasildid – rühmajuhi täisnimi ja sellest ülevalpool ametinimetus. Sildid peavad olema servapidi koos ja nimesildi alumine äär on vastu tasku serva. Tikandid malevapluusil on tumesinised. Rühmajuhtidel/komandöridel on vasaku rinnatasku kohal piirkonnamärk tikitud tumesinise niidiga, malevlastel punase niidiga.

FOTO(d) F FO OT TO O(d (d)

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööle kandideerimise protsess

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööle kandideerimise protsess

Tööle kandideerimise protsess Ülevaade teemast Noored on tööturul ohustatumaid sihtrühmi, kellel on raskem tööd leida ja leitud tööd hoida. Samas on just esmasel töökogemusel oluline mõju noore inimese edasisele karjäärile. Edukas sisenemine tööturule aitab kaasa rahulolu pakkuva karjääritee kujunemisele, ebaedukas sisenemine võib viia aga ebaõnnestumiste nõiaringi. Noortel on sagedamini oht sattuda töötama madalama kvaliteediga, ajutistel töökohtadel, kus makstakse vähe. Peamised ametialad, kus Eesti noored statistikaameti andmetel töötavad, on oskus- ja käsitöö 22,6%, teenindus- ja müügitöö 22,4%, keskastme spetsialistid ja tehnikud 12,5%, lihttöö 11,5%, seadme- ja masinaoperaatorid 10,6%. Eesti noortest (15–24 aastat) on tööga hõivatud 34,7%, mis jääb Euroopa keskmisele 3% alla. Samas on tööga hõivatus noortele oluline, sest see annab neile suurema autonoomsuse. Tööellu siirdumise protsess algab juba koolieas ennetava tööotsimisena – noor püüab kõigepealt hankida töökogemusi noorsootöö võimalusi kasutades (vabatahtlik tegevus, noorteorganisatsioonides tegutsemine, huvitegevus jms). Tööellu siirdumise esimeses etapis on noore jaoks oluline õppida võimalikult hästi tundma iseennast – oma huve, soove, unistusi, võimeid, oskusi jms. Siin saab abiks olla karjäärinõustaja. Noort tuleb lisaks ennetava tööotsimise juurde suunamisele teavitada ka tööle kandideerimise protsessist. Mida enam on asjakohast infot noorega jagatud, seda edukam on tööellu siirdumine. Tööle kandideerimise protsess algab tööotsimisest. Tööotsimise allikaid on mitu. PASSIVNE tööotsimise viis

AKTIIVNE tööotsimise viis

Töökuulutus ajalehes

Uurida perekonnaliikmetelt ja tuttavatelt, anda neile teada, et otsitakse tööd ja millist tööd soovitakse

Töötukassa infokanalid Töövahendusportaalid internetis Firmade ja organisatsioonide kodulehed

Pöörduda julgelt võimaliku huvipakkuva tööandja poole, minna kohale

Personaliotsingufirmade infokandjad

Pöörduda võimaliku tööandja poole kirjalikult, saata CV tutvumiseks

Raadio, TV, teadetetahvlid jms

Helistada võimalikule huvipakkuvale tööandjale Avaldada oma isiklik tööotsimise soov ajalehes, internetis, personaliotsingufirmade andmebaasis

NB! Töövahendusfirma ei tohi tööotsijalt töövahenduse eest tasu küsida, s.t vaba töökoha andmed peab tööotsija saama tasuta. Eratöövahendusfirma võib tasu võtta tööandjalt, kellele ta sobivaid töötajaid vahendab. Noored leiavad töö peamiselt tutvuste kaudu. Sotsiaalne suhtevõrgustik on töö leidmisel väga oluline. Sellist suhtevõrgustikku aitab luua ka ennetav tööotsimine (vt teemat „Tööeluks vajalikud kogemused noorsootöö kaudu”). Noored reageerivad töökuulutustele, mida potentsiaalsed tööandjad levitavad avalikes kanalites. Seega on väga oluline, et noor oskaks töökuulutusest võimalikult palju infot välja lugeda.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööle kandideerimise protsess

Töökuulutuste analüüs allikas: www.cvkeskus.ee

Firma tutvustus – annab ülevaate, mis on ettevõtte põhieesmärgid. Uue töötaja palkamisega on firmal kindlad ootused. Kas loodetakse muuta tööd sujuvamaks või planeeritakse kasvunumbreid? Kas otsitakse asendajat töölt ajutiselt kõrvale jäävale töötajale või vaevab firmat ehk kaadri voolavus? Ametinimetus – see võib olla ühene ja selgelt arusaadav, kuid võib peita endas ka ülesandeid, mida esmapilgul ei oska oodata. Töö kirjeldus – annab ülevaate sellest, mida vastavas ametis tegema peab. Tasub võrrelda, kuidas kirjeldus on vastavuses ametinimetusega. Nõudmised kandidaadile – see osa aitab kandidaadil otsustada, kas ta sobib pakutud ametikohale. Kas on olemas sobivad isikuomadused? Kas tulevasele töötajale pole pandud liialt suuri ootusi? Ettevõte pakub – see töökuulutuse osa peaks andma vastused kõige tähtsamatele küsimustele, ometigi annab see ka kõige rohkem tõlgendamisvõimalusi, nt „konkurentsivõimeline” või „motiveeriv” töötasu. Täiskohaga töö puhul tasub läbi mõelda vastuvõetava töötasu piir. Teisest küljest sisaldab töötasu ka mitterahalisi motiveerivaid tegureid, nt osaajaga töö kodus või tasuta sõit töökohta. Lisainfo – iga info, mis tulevast töökohta puudutab, on oluline. Siit leiab vastuseid küsimustele, kas tegemist on täiskohaga või vahetustega tööga. Tihti täpsustatakse töökoha asukohta või aadressi – ka see ei ole valikul vähetähtis. Lisainfo hulgas võivad olla loetletud ka vältimatud eeldused: nõue esitada CV mõnes teises keeles, viibida töölähetustes või omada isiklikku sõiduautot. Ei ole mõtet väänata tingimusi, mis on juba ette antud. Kontaktinfo – tuleks tähele panna, kas kontaktinfo on peidetud või ollakse valmis küsimustele vastama. Lisaks on hea uurida ettevõtte kohta ka tema kodulehelt. Kindlasti tasub noorel enne otsuse langetamist iseendas selgusele jõuda, kas pakutav töökoht on tõesti see, mida on otsitud, ning kas noor on valmis eesmärgi nimel pingutama ja enda sobivust tõestama. Järgmine samm on CV ja motivatsioonikirja koostamine. Selle kohta leiab õpetusi väga paljudest kohtadest (nõustamis- ja teavitamiskeskused, Töötukassa, kirjandus – nt teatmik „Targalt ametlik” vms). Peamine on aga, et CVs tutvustataks ka enda ennetavaid töökogemusi, sh vabatahtliku tegevuse, noorteorganisatsioonis või noortekeskuses

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööle kandideerimise protsess

osalemise, huvitegevuse, õpilasesinduste või noorte osaluskogudes osalemise või muu kaudu omandatud kogemusi. Noored kipuvad selliseid kogemusi vähetähtsaks pidama, kuid just need pakuvad võimalust tõestada enda paremust teiste kandidaatide ees. Tööintervjuu Elemendid, mis kuuluvad iga intervjuu juurde: • • • • • •

intervjueerija tutvustab end, firmat ja intervjuu eesmärki arutelu kandideerija hariduse ja senise karjääri üle arutelu kandideerija ametialaste eesmärkide ja ootuste üle arutelu eri teemadel, selgitamaks välja kandideerija iseloomu ja suhtumist tööülesandeid kirjeldav esmane arutelu muud küsimused

Tööintervjuu eesmärgid: • • • • •

võimaldada tööandjal luua intervjueeritavaga isiklikku suhet ja sügavamat kontakti süveneda käsitletavatesse teemadesse saada kohest tagasisidet arvestada intervjueeritava individuaalseid vajadusi tööotsija püüab oma tööjõudu (töötasu hinnaga) müüa soovides tööandjat veenda, et ta suudab ülesanded täita ja firmale kasu tuua

Tööintervjuul püüab intervjueerija hinnata kõiki kandidaate kolme kriteeriumi põhjal: • 1. Kas kandidaat on võimeline tööga toime tulema? • 2. Kas ta on valmis töö õnnestumise nimel pingutama? • 3. Kas ta on juhitav?

Kehakeel tööintervjuul Negatiivsed märguanded:

Positiivsed märguanded:

< haigutamine = tüdimus < siblimine sõrmedega = tähelepanematus < sage kella vaatamine = mõtted mujal < pilk suunatud põrandale = kui saaks minema

< lai naeratus = avatus, enesekindlus < istumine sirge seljaga, käed paigal = enesekindlus < avatud käed = avatus < silmside

Närvilisuse märgid:

Ülbuse tunnused:

< huulte puudutamine, käeseljaga nina hõõrumine = enese rahustamine < risti üle keha asetsev käsi = enesekaitse < jäik jalgade asend = ebamugavustunne < ekslev pilk = ebakindlus

< räägib pidevalt = puudub austus tööandja suhtes < ülemäärane toolil laiutamine = mina olen väga tähtis < ringutamine = mulle on kõik lubatud < jalg üle põlve istumine = mulle on kõik lubatud

Vead, mida saab vältida: < huvi ja entusiasmi puudumine < isiklike probleemide rõhutamine < puudulik väljendusoskus < rõhu asetamine palgaprobleemidele

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööle kandideerimise protsess

Lisainfo Portaalid • www.rajaleidja.ee • www.cvkeskus.ee • www.tootukassa.ee Õppevideod tööintervjuul käitumise kohta • www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=1336&career_style= Lisamaterjalid • www.entk.ee/index.php?id=187&keel=ee • www.innove.ee/karjaariteenused/trykised/trykised

Teema käsitlemine noortega: Tööle!

Märksõnad • töökuulutus

Eesmärgid: noor » oskab töökuulutusest olulist infot välja lugeda

• tööintervjuu • tööläbirääkimised Vajalikud vahendid • töökuulutus

» teab, kuidas tööintervjuuks valmistuda

• tööintervjuu küsimused

» teab, millele tööläbirääkimistel tähelepanu pöörata

• tööläbirääkimise juhtumid

» oskab läbirääkimisteks valmistuda

Aeg: 180 minutit

Ettevalmistus teema käsitlemiseks: otsige üks töökuulutus, mida noortega analüüsida; otsige ka mõni lugu, kus töövahenduse eest on tasu võetud, aga inimene pole tööd saanud või on muud probleemid tekkinud – inimest on petetud; vaadake CV-keskuse kodulehelt enne näidisintervjuusid ja valige välja üks, mida koos noortega vaadata ja analüüsida; paljundage tööläbirääkimiste juhtumid.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööle kandideerimise protsess

Teema käsitluse tutvustus Sissejuhatuseks arutage tööotsimise võimaluste ja seejärel töökuulutuse üle. Võtke üks töökuulutus ette ja analüüsige seda, et näidata noortele, mille suhtes nad peavad tähelepanelikud olema. Kindlasti rõhutage, et töövahendusteenus peab tööotsijale tasuta olema. Kui selle eest küsitakse raha, peab väga ettevaatlik olema ja suhtluse pooleli jätma. Hea, kui oleks võimalik rääkida mõnest näitest, kus inimesed on petta saanud. Võimalik, et noored ise teavad selliseid näiteid – siis on hea lasta neil oma näiteid teistega jagada. Järgmiseks öelge, et nad leidsid väga hea tööpakkumise ja kandideerisid kõik sellele kohale. Küsige neilt, mis töökoht see võiks olla. Valige esitatud variantide seast üks. Andke teada, et nad kõik on kutsutud korraga tööintervjuule. Paluge neil istuda ringikujuliselt. Seejärel võtke endale intervjueerija roll. Tutvustage ennast, lühidalt firmat ja intervjuu eesmärki. Andke teada, et intervjuu on korraldatud nii, et igaüks saab ühe küsimuse, millele peab vastama. Esitage küsimused järgemööda igaühele. Vastab see, kelle käes on kord. Öelge, et teised kandideerijad võivad ka vastata, kuid alles siis, kui küsimuse saanud inimene on vastanud. Samas rõhutage, et nad peavad jätma endast hea mulje, et tööd saada. Kui küsimustele on vastatud, analüüsige toimunut. Järgmiseks võite läbi mängida juba tööläbirääkimised. Jaotage noored kahte rühma. Üks rühm mängib tööandjat ja teine töövõtjat. Kumbki rühm valib endi seast läbirääkija. Siis valmistatakse ette läbirääkimiste plaan. Kui see on valmis, toimub esindajate vahel läbirääkimine. See algab tervitusest. Kumbki läbirääkija proovib saavutada enda jaoks parima võimaliku tulemuse. Kui läbirääkijal tekib olukord, et ta ei tea, kuidas vastata, võib ta hõigata „Stopp!” ja läbirääkimised peatada. See annab võimaluse üheks minutiks oma rühma juurde minna ja nõu pidada. Läbirääkimised jätkuvad pooleli jäänud kohast. Läbirääkijaid vahetada ei tohi, aga läbirääkimisi võib peatada nii palju, kui selle järele vajadust on. Läbirääkimised lõpevad siis, kui saavutatakse kokkulepe (võib muidugi ka juhtuda, et kokkulepet ei saavutata ja tööleping jääb sõlmimata). Järgneb analüüs.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööle kandideerimise protsess

Õpitu analüüs Tööintervjuu • Uurige, millised küsimused tundusid raskemad. • Kuidas saaks end tööintervjuuks ette valmistada? • Kuidas peaks tööintervjuul rääkima enda tugevustest ja arendamist vajavatest külgedest? • Võite vaadata mõnd näidisintervjuud ja sealsete vigade üle arutada, suunata tähelepanu ka kehakeelele (www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=1336&career_style=).

Tööläbirääkimised • Uurige, kuidas läbirääkijad ennast tundsid. Kas nad jäid tulemustega rahule? • Uurige, kas meeskonnad jäid tulemustega rahule. • Mis tulemusi loodeti saavutada? Kas kõik saavutati? Kas jäi midagi saavutamata? Kas saavutati midagi enamat, kui loodeti? • Kas rühmades mõeldi enne ka läbirääkimiste taktika välja? • Millised olid läbirääkimiste ajal emotsioonid? • Kas läbirääkimisteks on vaja enne valmistuda? Miks?

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööle kandideerimise protsess

Tööintervjuu küsimused 1. Miks soovite just meile tööle tulla? 2. Mida te teate sellest tööst? 3. Millised on teie varasemad töökogemused? 4. Missugused on teie plaanid järgmiseks viieks aastaks? 5. Öelge kolm põhjust, miks just teid tuleks eelistada. 6. Mis teile töötamise juures kõige rohkem meeldib? 7. Mis teile töötamise juures kõige vähem meeldib? 8. Mida konkreetselt ootate uuelt töökohalt? 9. Kuidas tulete toime tagasilöökidega töö juures? 10. Millega teile vabal ajal meeldib tegelda? 11. Kui teid keegi kritiseerib, kuidas reageerite? 12. Mis võib teie jaoks selle töö juures kõige raskem olla? 13. Millised on teie varasemad kogemused? 14. Millise saavutuse üle oma varasemas elus olete kõige uhkem? 15. Millisest kogemusest oma varasemas elus olete kõige enam õppinud? 16. Millised peaksid olema teie kolleegid? 17. Mida ootate oma ülemuselt? 18. Kas teile meeldib töötada pigem iseseisvalt või meeskonnas? Miks? 19. Mida teeksite siis, kui te mõnd tööülesannet täita ei oska? 20. Kui aktiivne olete ühiskondlikus elus (nt kas kuulute õpilasesindusse, noorteorganisatsiooni, olete vabatahtlik vm)?

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööle kandideerimise protsess

Tööläbirääkimised: töövõtja Sina: 17aastane, gümnaasiumi viimase klassi õpilane. Töö: asjaajaja - ürituste korraldaja. Palju õnne! Sa olid tööle kandideerimisel edukas. Nüüd ootab tulevane ülemus Sind tööläbirääkimistele. Te räägite tööülesannetest, palgast, tööajast ja teistest tingimustest. Sina saad uues kohas tööd alustada kolme nädala pärast, sest oled lubanud noortekeskuses korraldada tervisespordile ja kunstile pühendatud laheda noortepäeva. Ürituse planeerimine ja korraldamine võtab sult iga nädal vähemalt kümme tundi. Üritus toimub kahe nädala pärast, aga sa soovid enne tööleasumist ka natuke puhata. Pealegi käid sa veel koolis viimases klassis. Seaduse järgi on sul lubatud töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Et sa käid koolis, siis täiskohaga sa töötada ei taha. Pead õppimist sama oluliseks. Samuti võtab iga nädal aega trenn. Käid trennis kolm korda nädalas. Veel käid iga nädal noortekeskuses aitamas sealseid noorteüritusi korraldada. Otsustasid, et noortekeskuses hakkad käima korra nädalas enne või pärast trenni, sest soovid ka edaspidi olla ühiskondlikult aktiivne ja anda oma panuse noorte elu korraldamisse. Lisaks saad noortekeskusest palju häid kogemusi, nt projektikirjutamise oskus, suhtlemisoskus, millest sinu tulevasele tööandjale kindlasti kasu on. Vabal ajal meeldib sulle sõpradega aega veeta ja ka neile huvitavaid üritusi korraldada, aga sageli satute raskustesse ruumide rentimisega. Sulle meeldib ka autoga sõita, aga bensiini peale väga palju kulutada ei saa. Uus töökoht on sinu kodust kahekümne kilomeetri kaugusel. Pead tööl hakkama käima bussi või autoga, mis tähendab teatud lisakulu. Sinu brutopalgasoov on 13 000 täiskohaga töö puhul, 6500 poole kohaga töötamise korral. Tööle oled nõus asuma maksimaalselt poole kohaga, tegelikult tahaksid töötada kaks tundi päevas ehk kümme tundi nädalas, siis on sul võimalik pärast kooli tööle tulla ja õhtul koos vanema vennaga koju sõita. Sellisel juhul oleksid nõus brutopalgaga 3700 krooni.

• Pange kirja kõik enda soovid ja tingimused. Otsustage, millised soovid või tingimused on kõige tähtsamad. • Otsustage, milliste alternatiivsete lahendustega oleksite nõus (millistes soovides/tingimustes saate teha järeleandmisi). • Mõelge iga soovi/tingimuse juures, mis on alumine piir, millega saate nõustuda. • Pange kirja kõik tööandja võimalikud soovid/tingimused, mis teie arvates temale olulised on. Mõelge, kuidas ja kas te saaksite nendele soovidele mingeid lahendusi pakkuda.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Tööle kandideerimise protsess

Tööläbirääkimised: tööandja Kanditaat: 17aastane gümnaasiumi viimase klassi õpilane. Töö: asjaajaja - ürituste korraldaja. Palju õnne! Leidsite endale noore ja hakkaja uue töötaja. Kutsusite uue töötaja tööläbirääkimistele, et kokku leppida täpsed tööülesanded, palga ja muud töötingimused. Teil on kahe nädala pärast vaja korraldada üks suur ja meeldejääv reklaamiüritus oma väga olulisele kliendile. Peate jõudma tegelda veel kutsetega, muusikaga, reklaamplakatite koostamise ja levitamisega ning palju muuga. Seega on hästi oluline, et uus töötaja asuks tööle võimalikult kiiresti, et ta saaks teid selle ürituse planeerimise ja korraldamise juures aidata. Hea, kui ta alustaks juba homme. Te teate, et töötaja õpib veel, ja olete nõus olema tööaja suhtes igati paindlik, et õppimine ei saaks kannatada, kuid samas ka mitte tööülesanded. Siiski ei ole te esmalt nõus, et osa ajast töötab noor kodus. Peate vajalikuks teda enne tundma õppida, et teada, kui vastutustundlik ta on ja kuivõrd teda võib usaldada. Hiljem võite selles järeleandmisi teha. Põhimõtteliselt on teil lisahüvena võimalik pakkuda töötajale firmaauto kasutamise võimalust, ent vaid täiskasvanutele töötajatele ning uute töötajate puhul katseaja läbides. Motivatsioonipaketti kuulub teil ka teatud summas tervisespordi kulude hüvitamine ja telefonikulude kompenseerimine ning puhkuste ajaks on firmal looduskaunis kohas oma kämping, kus töötajad võivad käia vaba aega veetmas. Te olete nõus maksma täiskohaga töötajale 8000–14 000 krooni brutopalka olenevalt kogemustest ja tööpanusest. Te soovite, et noor töötaks kontoris 4–5 tundi päevas nädala sees ja ülejäänud aja nädalavahetusel. Osaajaga töötamise puhul aga soovite, et vähemalt kahel korral nädala sees töötaks noor kontoris neli tundi päevas ja ülejäänud aja talle sobival ajal, võib ka nädalavahetusel. Te soovite ka, et noor asuks teie juurde tööle võimalikult kiiresti, olete nõus kõigepealt talle kergemaid ülesandeid andma ja teatud järeleandmisi saate teha ka tööajas. Kuid soovite, et kahe nädala pärast aitaks ta teid juba maksimaalselt ja oleks kindlasti üritusel abiks.

• Pange kirja kõik enda soovid ja tingimused. Otsustage, millised soovid või tingimused on kõige tähtsamad. • Otsustage, milliste alternatiivsete lahendustega oleksite nõus (millistes soovides/tingimustes saate teha järeleandmisi). • Mõelge iga soovi/tingimuse juures, mis on alumine piir, millega saate nõustuda. • Pange kirja kõik uue töötaja võimalikud soovid/tingimused, mis teie arvates temale olulised on. Mõelge, kuidas ja kas te saaksite nendele soovidele mingeid lahendusi pakkuda.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Oma ettevõte või tööle välismaale

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Oma ettevõte või tööle välismaale

Oma ettevõte või tööle välismaale Ülevaade teemast Ettevõtluse alustamine Ettevõtluse arendamisele aitab Eestis kaasa Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Et Eesti ettevõtlusaktiivsus on madalam kui Euroopas keskmiselt, on alustajatele mõeldud tegevuses rõhk ettevõtlusteadlikkuse suurendamisel ja potentsiaalsete ettevõtjate innustamisel. Info ja teadlikkus on esiplaanil ka juba alustanud ettevõtjate puhul, kellel on sageli põhjalikud oskused ja kogemused küll oma tegevusvaldkonnas, kuid napib teadmisi ettevõtlusest. EAS pakub alustajatele mitmekesist teavet, alates veebiinfost ja lõpetades personaalse nõustamisega mentoriprogrammi raames. Lisaks saavad alustajad taotleda otsetoetusi ja soodsatel tingimustel stardilaenu. Alustajaid toetades peab EAS silmas järgmisi eesmärke: rohkem alustavaid ettevõtjaid, ettevõtete suurem ellujäämismäär ja rohkem kiiresti kasvavaid ettevõtjaid. Ettevõtjatele ja ka mitmesugustele kolmanda sektori organisatsioonidele on pakkuda terve hulk toetusi. Siiski on kohati toetuste saajaid vähe, sest sageli ei teatagi kõigist võimalustest ega osata kusagilt pihta hakata. Infot võib alati küsida piirkondlikest EASi arenduskeskustest. Ettevõtluse alustamise toetust pakub ka Töötukassa. Kui on kavas teha oma ettevõte, on selleks Töötukassalt võimalik kuni 70 000 krooni toetust saada. Toetust saab taotleda juhul, kui taotlejal on majandusalane haridus või eelnev ettevõtluskogemus või kui ollakse läbinud ettevõtluskoolituse. Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ja äriplaan. Juhul kui alles õpitakse, võib taotleda kuni 20 000 krooni toetust. Ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks peab olema töötuna registreeritud.

Lisateave • www.aktiva.ee • www.eas.ee • www.tootukassa.ee

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Oma ettevõte või tööle välismaale

Tööle Euroopasse Kui noorel tekib soov minna tööle välismaale, peaks esimese asjana läbi mõtlema oma oskused ja võimalused ning selle põhjal välja selgitama, kas ja millist tööd tasuks otsida. Väga oluline on osata selle riigi keelt, kuhu plaanitakse tööle minna – ilma keeleoskuseta välisriiki suundumine on riskantne ega tarvitse lõppeda soovitud tulemusega.

Põhjalikku ja ajakohast teavet Euroopas töötamise kohta saab Töötukassa koordineeritava võrgustiku EURES nõustajatelt ja kodulehelt www.eures.ee. EURESe kodulehelt leiab infot kõigi Euroopa riikide elu- ja töötingimuste kohta, EURESe nõustajad jagavad teavet konkreetsesse riiki tööle asumist puudutavates küsimustes. Sobivat töökohta tasub otsida Euroopa EURESe portaalist eures.europa.eu, kuhu on koondatud kogu Euroopa tööpakkumised. Portaalis on toodud ka viited EURESe riikide tööturuasutuste kodulehtedele, kust võib samuti tööpakkumisi leida.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Oma ettevõte või tööle välismaale

Mida teha, et välismaale tööle asumine oleks võimalikult turvaline? Kui otsitakse tööd iseseisvalt, tasub tööotsimiseks kasutada Euroopa EURESe portaali abi – sealsete pakkumiste ja ka tööandjate kohta oskavad teiste riikide EURESe nõustajad anda täpsemat teavet. Külastada võiks veebilehte www.europassikeskus.ee. Sealt saab juhiseid ja soovitusi, kuidas kirjeldada oma kvalifikatsiooni, kogemusi, oskusi ja teadmisi nii, et need oleksid Euroopa tööandjatele üheselt mõistetavad. Tuleks viia ennast kurssi teise riigi palgatasemete ja tööõigusaktidega (katseaja pikkus, miinimumpalk, maksumäärad jne). Tutvuda tasub teise riigi elamiskuludega: toidukaupade, hügieenitarvete ja tarbeesemete hindade, eluaseme (üüri)hindade, (ühis)transpordikuludega jne. Isegi siis, kui tööandja lubab pakkuda majutust, oleks kasulik uurida alternatiivsete elamisvõimaluste kohta juba Eestis olles. Haigekassast tuleks taotleda endale Euroopa ravikindlustuskaart – see annab õiguse saada teistes Euroopa riikides viibimise ajal arstiabi. Lisateave Euroopa ravikindlustuskaardi kohta on haigekassa kodulehel www.haigekassa.ee. Enne ärasõitu võiks käia EURESe nõustaja juures. Nõustajad tegutsevad Töötukassa Tallinna, Tartumaa, Pärnumaa ja Ida-Virumaa osakondades, nende kontaktandmed leiab Töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee ja Eesti EURESe kodulehelt.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Oma ettevõte või tööle välismaale

Teema käsitlemine noortega: Ettevõtlus või töö välismaal

Märksõnad • ettevõte

• välismaal töötamine

Eesmärgid:

• EURES • EAS

noor » teab ettevõtluse alustamise poolt- ja vastuargumente; » teab välismaale tööle minemise poolt- ja vastuargumente; » teab, kust ja millist infot otsida, kui on soov ettevõtlusega alustada või välismaale tööle minna.

Vajalikud vahendid • nähtavale kohale kirjutatud väited Aeg: 90 minutit

Ettevalmistus teema käsitlemiseks: tutvuge väitluse läbiviimise põhimõtetega; tutvuge infoga, mida on vaja enne ettevõtte loomist ja välismaale tööle minemist teada.

Väitluse ajaraamistik:

• • • • • • • • • •

jaatuse esimene kõneleja ( J1) – 6 minutit eituse kolmas kõneleja (E3) küsitleb J1 – 3 min eituse esimene kõneleja (E1) – 6 minutit jaatuse kolmas kõneleja küsitleb E1 – 3 min jaatuse teine kõneleja ( J2) – 5 min E1 küsitleb J2 – 3 min eituse teine kõneleja (E2) – 5 min J1 küsitleb E2 – 3 min jaatuse kolmas kõneleja ( J3) – 5 min eituse kolmas kõneleja (E3) – 5 min

Et kõneajad on täpsed, peaks väitlusel olema ajamõõtja – see võib olla ka kohtunik. Ajamõõtja peaks kõnelejale iga minuti möödudes näitama, mitu minutit tal on kõne lõpuni jäänud. Seda tehakse tavaliselt näppudega. Pärast kohtuniku või ajamõõtja märguannet kõneaja lõppemise kohta võib väitleja alustatud lause mõistlikkuse piires ära lõpetada ja peab siis kõne lõpetama. Kõne käigus kõnelejale vahele segada ei tohi. Kummalgi võistkonnal on 8 minutit mõtlemisaega, mida nad võivad kasutada oma äranägemise järgi enne kõnesid või ristküsitlusi, andes sellest ajamõõtjale vastavalt märku. Mõtlemisaja võtmisel tuleks arvestada, et seda jätkuks kõigile võistkonna liikmetele.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Oma ettevõte või tööle välismaale

Teema käsitluse tutvustus Moodustage neli rühma. Kahele rühmale andke sama teema. Teemad on järgmised: 1. Ainult hulljulged loovad oma ettevõtte. 2. Välismaale tööle minemine on parim võimalus rikkaks saada. Tutvustage väitluse läbiviimise põhimõtet ja ajaraamistikku. Andke rühmadele aega enda argumendid ette valmistada. Andke teada ka sellest, et väitlusel on võitja – võidab see pool, kes argumenteerib paremini. Väitluse hindamiseks võib moodustada eraldi rühma, kes peab võitjate kohta otsuse langetama.

Õpitu analüüs • Kui kerge oli leida argumente enda seisukoha kaitsmiseks? Kuidas te oma rühmas ühised argumendid leidsite? • Kuidas tulite väitluse ajal toime emotsioonidega? • Kas väitluse tulemused mõjutavad teie arvamust teemadest – kas nõustute või ei nõustu väidetega nüüd? • Mida on vaja enda ettevõtte loomiseks enne teada ja teha? Kust infot saada? • Mida tuleb enne välismaale tööle minemist kindlasti teada ja teha? Kust infot saada?

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töötervishoid ja tööohutus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töötervishoid ja tööohutus

Töötervishoid ja tööohutus Ülevaade teemast Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostab Eestis järelevalvet Tööinspektsioon. Järelevalve toimub mitmesuguste meetoditega – tehakse eri eesmärkidega kontrolle ja uute või rekonstrueeritud ehitiste ülevaatusi, viiakse läbi isikukaitsevahendite turujärelevalvet. Töökeskkonna kontrolli käigus koostati 2008. aastal kokku 2299 töökeskkonna ohutegurite hinnangulehte, milles hinnati töökeskkonna 28 näitajat. Kõiki tegureid üldiselt arvestades hindasid inspektorid töökeskkonda heaks 34% juhtudel, pigem heaks 48%, pigem halvaks 12% ja halvaks 5% juhtudel. Töökeskkonna olukorra hindamisel on üks oluline näitaja tööõnnetuste arv. 2008. aastal registreeriti Eestis 4059 tööõnnetust. Raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetusi oli neist 944, kerge kehavigastusega lõppenud tööõnnetusi 3094 ja töösurmi 21. Võrreldes 2007. aastaga kasvas registreeritud tööõnnetuste arv 9%, kuid kasvu põhjus oli peamiselt tõhusam kergetest tööõnnetustest teatamine. Raskete tööõnnetuste arv vähenes aastaga 13,2% ja surmaga lõppenud tööõnnetusi toimus 2008. aastal sama palju kui 2007. aastal. Kui vaadata, mis valdkondades kõige enam õnnetusi juhtub, paistavad ohtlikkusega silma metallitööstus, masinate ja elektriseadmete tootmine ning ehitus. Üle 65% tööõnnetustest toimub meestega. Tööõnnetuste põhjusteks on sagedamini 1) tööohutusalaste nõuete rikkumine töötaja poolt, 2) töötajate puudulik väljaõpe ja juhendamine, 3) puudulik töökeskkonna sisekontroll ja 4) töövahendite mittevastavus tööohutusnõuetele. 2008. aasta statistika põhjal juhtub kõige rohkem tööõnnetusi 25–34aastaste töötajatega – 23,2% kõigist tööõnnetustest (942 õnnetust). 18–24aastastega juhtunud õnnetused moodustavad 17,9% tööõnnetustest. 2008. aastal toimus 25 korral tööõnnetus ka noorema kui 18aastasega. Noored ei satu õnnetustesse aga mitte ainult tööl olles või vabal ajal, vaid ohud valitsevad ka koolis. Nii näiteks sai 2008. aasta esimesel poolaastal tööõpetuse või kodunduse tunnis haigekassa andmeil viga 474 last ja kehalise kasvatuse tunnis või spordipäeval esines vigastusi enam kui 2000 korral.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töötervishoid ja tööohutus

1. Töökoht ja töövahend Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.

Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud üldised nõuded on näiteks järgmised: • läbi on viidud töökeskkonna riskianalüüs, mille käigus tööandja on teinud kindlaks ohutegurid, hinnanud nende mõju töötaja tervisele ja vajaduse korral võtnud meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks • avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed on vabad • töökohad on korras hoitud, vead on võimalikult kiiresti kõrvaldatud • töötajaid on töötervishoiu ja tööohutuse teemal juhendatud

Töövahend on masin, seade, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahend peab olema tehniliselt heas seisukorras, korrapäraselt hooldatud ja töötajale sobiv.

2. Tööõnnetus ja kutsehaigus Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis on aset leidnud tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Kui tööõnnetuse tagajärjeks on surm või nähtavalt raske vigastus, tuleb õnnetusest viivitamata teatada Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Surmaga lõppenud tööõnnetusest peab tööandja teavitama viivitamata ka politseid. Tööõnnetuse korral peab tööandja läbi viima uurimise, vormistama tööõnnetuse raporti 10 tööpäeva jooksul ja esitama selle Tööinspektsioonile. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud töökeskkonna ohutegur.

3. Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid jagunevad füüsikalisteks, keemilisteks, bioloogilisteks, füsioloogilisteks ja psühholoogilisteks.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töötervishoid ja tööohutus

Füüsikalised ohutegurid: • müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunakiirgus) ja elektromagnetväli; • õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; • masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.

Üks tavalisemaid füüsikalisi ohutegureid, millega miljonid töötajad kogu Euroopas iga päev töökohal kokku puutuvad, on müra. Kuigi see on endastmõistetavalt probleem näiteks töötlevas tööstuses ja ehituses, võib see olla valupunktiks ka paljudes teistes töökeskkondades, kõnekeskustest ja koolidest kuni lavaaluste orkestriruumide ja baarideni. Iga viies Euroopa töötaja peab vähemalt pooltel juhtudel tööl häält tõstma, et end kuuldavaks teha, ja seitsmel protsendil on tööga seotud kuulmiskahjustusi. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemine on Euroopa Liidus kõige sagedamini esinev kutsehaigus. Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal, mis võib oma omaduste tõttu kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see muutub ohtlikuks. Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid ohustavad enim näiteks tervishoiu, korrakaitse, teeninduse, hoolekande, samuti lasteasutuste jne töötajaid, kellel on oma igapäevatöös oht kokku puutuda potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega (nahka läbiv vigastus, limaskesta või kahjustunud naha kontakt vere või teiste potentsiaalselt nakkusohtlike materjalidega). Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid on töö kavandamise, korraldamise ja juhtimisega ning ka töö majandusliku ja sotsiaalse kontekstiga seotud riskid, mis suurendavad stressi ja võivad viia vaimse ja füüsilise tervise tõsise halvenemiseni. Tööstress on Euroopas üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme. Iga neljas töötaja kannatab selle all ja uuringud näitavad, et 50–60% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise mõttes. Tööstressi kogetakse siis, kui töökeskkonna nõudmised ületavad töötajate võime nendega toime tulla või neid kontrollida. Stress ei ole haigus, kuid kui see on tugev ja kestab mõnda aega, võib see viia vaimse ja füüsilise terviserikkeni.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töötervishoid ja tööohutus

4. Noored töötajad Noored on töökohal eriti ohustatud, sest nende kogemus, väljaõpe ja teadlikkus võib olla vähene. Neile on vaja head nõu, küllaldast teavet ja juhendamist ning sobivaid ja tervisele ohutuid töökohti. Kogu Euroopas on 18−24aastastel poole suurem tõenäosus tööõnnetusse sattuda kui vanematel töötajatel. Samuti on noortel suurem tõenäosus haigestuda kutsehaigustesse.

Noored on ohtude suhtes tundlikud, sest nende jaoks on tööülesanded ja töökoht uus, nad on kogenematud ega pööra piisavalt tähelepanu ohtudele, millega kokku puutuvad.

• • • •

Nad ei pruugi olla füüsiliselt ja vaimselt piisavalt küpsed. Neil võib olla vähem oskusi ja puududa vajalik väljaõpe. Nad ei pruugi teada oma kohustusi, õigusi ja vastutust töötajana. Nad võivad karta probleemidest rääkida.

Võib juhtuda, et tööandjad unustavad arvestada noorte töötajate tundlikkusega – tagavad küll väljaõppe, juhendamise ja vajalikud kaitsevahendid, kuid annavad neile tööülesandeid, mis ei ole noortele jõukohased. Riskid, millega noored kokku puutuvad, sõltuvad tööst, mida nad teevad. Levinud riskid on järgmised: • • • • • • • • •

libastumine ja kukkumine ohtlikud seadmed raskuste tõstmine kiire, üksluine töö töötamine ebaloomulikus asendis müra ja vibratsioon kokkupuude kemikaalide, kiirguse, kuumuse või külmaga stress kaaslaste vägivald

Noorte tööohutuse eest vastutavad ennekõike tööandjad, kuid ka noored ise peavad tööd alustades tundma tööohutuse ja -tervishoiu probleeme, et ohtusid vältida.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töötervishoid ja tööohutus

Enda ohutuse tagamiseks peavad noored: • küsima, kui neil on millegi suhtes kahtlusi • teadma, millised on nende õigused ja kust saada abi • mitte asuma tööülesandeid täitma enne, kui on saanud vastava väljaõppe, ja järgima saadud suuniseid • teadma, mida teha hädaolukorras • teadma, millised on töökoha riskid • julgema probleemidest rääkida

Alaealiste töötamisvõimalusi on seadusega piiratud, et tagada suurem ohutus. Loetelu töödest, mida alaealised tohivad teha (7–12aastased võivad töötada vaid loetelus kaheksandana nimetatud valdkonnas): • põllumajandustööd näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade ja puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine, ravimtaimede kogumine, kuivatamine või pakkimine • tööstusettevõttes tehtavad lihtsamad abitööd • kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd näiteks kauba lahtipakkimine ja selle asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjali või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõduliste esemete pakkimine, samuti müügitöö • toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd näiteks laudade katmine, nõude koristamine või pesemine, majutusruumide koristamine • käsitöö näiteks suveniiride või muu sarnase valmistamine ja müük • kontoritööd näiteks töötamine asjaajajana, käskjalana • puhastus- või koristustööd näiteks tootmisega mitteseotud ruumide või maa-ala koristamine või puhastamine, väikesemõõduliste esemete pesemine • kultuuri-, spordi- või reklaamitegevusega seotud tööd näiteks osalemine etendusasutuse töös loomingulise töötajana, töö modelliagentuuris, töö siseturismiga seotud üritustel, väikesemõõdulise ja odava kauba müümine, reklaamnäidiste või -trükiste jagamine, müümine või kuulutusetulpadele kleepimine

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töötervishoid ja tööohutus

Teema käsitlemine noortega: Töötervishoid ja tööohutus

Märksõnad • tööõnnetus

• ohutegurid • alaealistele lubatud tööd • töövahendid ja -varustus

Eesmärgid:

Vajalikud vahendid • väited

noor » teab, millised võivad olla ohutegurid töö juures

• teip

» teab, millised on tema õigused ja kohustused tööohutuse tagamisel

• suur paber või tahvel kirjutamiseks

» teab, milliseid töid alaealine võib teha

• punased meelespeapaberid • liim Aeg: 60 minutit

Ettevalmistus teema käsitlemiseks: • tutvuge tööõnnetuste statistikaga • valmistage end ette teabe jagamiseks iga väite kohta • veenduge, et tunnete kogu teavet, vajaduse korral otsige lisa

Teema käsitluse tutvustus Paluge noortel püsti tõusta. Jaotage ruum kaheks, näiteks teibi abil. Öelge, et loete noortele järjest ette kümme väidet ja iga väite korral peavad noored valima, kas nad nõustuvad väitega või mitte. Leppige noortega kokku, milline ruumi osa tähistab nõustumist, milline mittenõustumist. Kui nad nõustuvad väitega osaliselt, peavad nad minema ruumi keskele. Alustage väidete lugemist. Iga väite järel paluge mõnel noorel oma arvamust põhjendada. Kui mõni väide tekitab elavamat mõttevahetust, siis peatuge selle teema juures nii kaua, kuni küsimused saavad vastused. Iga väite juures andke ka lisainfot. Kui väidete ülesanne on lõppenud, paluge noortel istuda. Paluge neil pakkuda reegleid selle kohta, mida nad peaksid kindlasti tegema, et osata ohutult töötada. Märkige reeglid kõigile nähtavalt üles.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töötervishoid ja tööohutus

Jaotage noortele punased paberilehed, kuhu nad kirjutavad kõige olulisemad ohutust tagavad käitumisreeglid. Sinna võiks kirja saada näiteks järgmine: OHUTULT TÖÖTAMISE MEELESPEA • • • • • •

Enne uuele tööle asumist palu alati endale tööga seotud riske ja ohte tutvustada. Küsi väljaõpet. Järgi kõiki ohutuseeskirju ja juhiseid. Küsi vajaduse korral kaitsevarustust. Ära kasuta masinaid ega seadmeid, mille kohta sul väljaõpe puudub. Anna ülemusele või juhendajale teada, kui tööülesande täitmine tundub sulle ohtlik.

Paluge noortel kleepida meelespea enda märkmikusse või päevikusse ja see enne tööleminemist kindlasti uuesti läbi lugeda.

Õpitu analüüs Sel ajal kui noored meelespead märkmikusse kleebivad, alustage juba küsimustega. • Kas noored teavad enda arvates piisavalt, kuidas töö juures ohutult käituda? • Miks inimesed siiski seavad end ohtu ega järgi alati ohutusreegleid? • Millised on levinumad tööd, mida noorte teada nende eakaaslased teevad? Millised ohud on nende tööde juures kõige sagedasemad? Kuidas nendest hoiduda? • Milline mõte jäi käsitletud teemast kõige enam meelde?

Lisainfo Lisateavet saab Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töötervishoid ja tööohutus

Väited. Vali pool. 1. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et noored satuvad rohkem tööõnnetustesse kui vanemad inimesed?

V: Kõige enam satuvad tööõnnetustesse 25–34aastased (23%) ja 18–24aastased (18%). Neil on vähem kogemusi, nad riskivad rohkem, samas ei pruugi nad olla vaimselt ja füüsiliselt veel nii küpsed ja tugevad, nad võivad karta probleemidest rääkida, nad ei pruugi teada oma kohustusi, õigusi ja vastutust töötajana. 2. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et noored töötavad ka tööstusettevõtetes, nt metallitööstuses? V: Jah, aga võivad teha ainult lihtsamaid abitöid. Veel võivad noored teha põllumajandustöid (nt istutamine, rohimine, kastmine, saagi koristamine), abitöid kaubandus- või teenindusettevõttes (nt kauba lahtipakkimine ja selle asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjali või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõduliste esemete pakkimine, samuti müügitöö), abitöid toitlustus- või majutusettevõttes (nt laudade katmine, nõude koristamine või pesemine, majutusruumide koristamine), käsitööd (nt suveniiride või muu sarnase valmistamine ja müük), kontoritööd (nt töötamine asjaajajana, käskjalana), puhastus- või koristustöid (nt tootmisega mitteseotud ruumide või maa-ala koristamine või puhastamine, väikesemõõduliste esemete pesemine), kultuuri-, spordi- või reklaamitegevusega seotud töid (nt osalemine etendusasutuse töös loomingulise töötajana, töö modelliagentuuris, töö siseturismiga seotud üritustel, väikesemõõduliste ja odava kauba müümine, reklaamnäidiste või -trükiste jagamine, müümine või kuulutusetulpadele kleepimine). 3. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et levinumad tööõnnetused noortega on libastumine ja kukkumine? V: Jah, veel ka põletused tule ja kuuma veega, mürgistused, loomahammustused, uppumine, põllumajandusõnnetused masinatega. 4. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et üks suur ohutegur tööl on üksluine töö? V: Jah, sest tähelepanu hajub ja inimene võib muutuda hooletumaks või väsida. Riskid kaasnevad ka raskuste tõstmisega, ohtlike seadmetega, ebaloomulikus asendis töötamisega, müra ja vibratsiooniga, kaaslaste vägivallaga, stressi, keemiliste ainete, kiirguse, kuumuse ja külmaga.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töötervishoid ja tööohutus

5. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et enamik noori küsib enne tööle asumist tööandjalt, millised on töökohaga seotud ohud? V: Peab küsima, teadma peab ka seda, mida teha enda ohutuse tagamiseks ja kuidas käituda õnnetuse korral. 6. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et tööandjad annavad väljaõppe ja juhendavad noori töökohal tööohutuse teemal? V: Tööandja on kohustatud väljaõppe tegema ja noort juhendama. 7. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et töötajal on õigus saada tasuta vajalik kaitsevarustus? V: Jah. Kui varustust ei anta, peab noor seda ise küsima või vastasel korral ülesande täitmisest keelduma. 8. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et noor töötaja keeldub ülesandest, kui see tundub talle ohtlik, isegi siis, kui mõni kaastööline täidab sama ülesannet? V: Noor peab oma juhendajat teavitama, kui ülesanne tundub talle ohtlik, ja ta ei ole kohustatud seda ülesannet täitma. Teistel kolleegidel võib olla suurem väljaõpe ja rohkem kogemusi. 9. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et noor vastutab nii oma kui ka teiste tööohutuse eest? V: Jah. Ennast ei tohi ohtu seada ega oma tegevuse tõttu ka teisi ohustada. Teisi ei tohi segada, kui nad ohtlike masinate või seadmetega töötavad. Kindlasti tuleb teada või küsida, kuidas ohutult töötada. Jälgida tuleb kõiki ohutuseeskirju ja väljaõpet. Varustust ja seadmeid tuleb õigesti kasutada. 10. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et töövahendite kättesaamisel tutvuvad töötajad alati kõigepealt vahendite turvalisusega ja ohuteguritega ning kontrollivad, mida saab teha ohu vältimiseks? V: Kontrollima peab seda, kas osatakse seadet õigesti kasutada, kas töövahenditel on piisavad ohutusseadised (et näiteks riided ei takerduks masina vahele), kust saaks seadme kiiresti välja lülitada, kas töövahendeid on korralikult hooldatud ja ohutusvahendid töötavad (ega seade ole ohtlikuks muutunud).

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töösuhted ja töövaidlus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töösuhted ja töövaidlus

Töösuhted ja töövaidlus Ülevaade teemast Tööturul reguleerivad töötaja ja tööandja suhteid mitmed seadused. Eestis teostab järelevalvet töösuhete üle Tööinspektsioon. Seda, et kontrollivat jõudu on tarvis, tõendab statistika. 2008. aastal avastati Eestis 1971 töösuhete alast rikkumist. Kõige enam esineb probleeme töölepingute ja tööaja arvestusega. Nii avastati 2008. aastal enam kui pool tuhat juhtumit, mil sõlmitud tööleping ei vastanud nõuetele, ja enam kui 200 puhul leiti, et ettevõttes ei peeta tööaja arvestust. Lisaks järelevalvega tegelemisele pakub Tööinspektsioon abi töösuhetega seotud probleemide lahendamisel. Tööõigusalast nõustamist pakuvad Tööinspektsiooni juristid üle Eesti. Abi saab ka infotelefonilt, kus jurist vastab töölepingut, töö- ja puhkeaega, puhkust, palka, töökeskkonna ohutust ja kollektiivseid töösuhteid puudutavatele küsimustele. Kui aga pole tarvis lihtsalt töösuhete alast nõuannet, vaid lahendust esilekerkinud probleemile, võib abi otsida töövaidluskomisjonist. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduste arv on pidevalt kasvanud – kui veel 2007. aastal jäi kvartalis esitatud avalduste arv enamasti 500 ja 700 vahele, siis 2009. aastal küündib kvartalis esitatud avalduste hulk juba 2000 ligi. Töövaidluskomisjonidele esitati 2008. aastal 4102 avaldust, mis oli 57% rohkem kui aasta varem. 96% töövaidluskomisjonidele laekunud avaldustest esitasid töötajad. Mured on seotud peamiselt saamata jäänud rahaga – sagedasemad nõuded puudutasid maksmata jäänud palka (52% avaldustest) ning tööraamatu ja lõpparve kinnipidamist (41% avaldustest).

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töösuhted ja töövaidlus

1. Töösuhted Töötaja ja tööandja vahel tekivad töösuhted töölepingu sõlmimisel. Töösuhe algab ka siis, kui tööandja on töötajale andnud loa töökohuseid täitma hakata ja töötaja on tööle asunud. Tööandja põhikohustus töösuhtes on kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ja maksta selle eest palka. Töötaja põhikohustus on teha tööandja heaks tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Töösuhteid reguleerib töölepingu seadus.

2. Tööleping Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Töölepingu kirjalik dokument peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) 2) 3) 4) 5)

6) 7) 8) 9) 10) 11) 12)

tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg tööülesannete kirjeldus ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed muud hüved, kui nendes on kokku lepitud aeg, mil töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg) töö tegemise koht puhkuse kestus viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad tööandja kehtestatud reeglid töökorralduse kohta viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut

Töölepingut on lubatud muuta vaid poolte kokkuleppel.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töösuhted ja töövaidlus

3. Töötasu Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäevaks sellele eelnevat tööpäeva. Tööandja peab kandma töötaja palga ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Töötasu alammäära kehtestab vabariigi valitsus. Alates 2009. aasta juulist on töötasu alammäär 27 krooni tunnis ja täistööajaga töötamise korral 4350 krooni kuus.

4. Töö- ja puhkeaeg Töölepingu seaduse kohaselt eeldatakse, et täistööajaga töötaja teeb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 40 tundi tööd ja töötab 8 tundi päevas. Osalise tööaja puhul on tööandja ja töötaja leppinud kokku lühemas tööajas. Kokku ei tohi tööaeg ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Keskmist arvutatakse üldjuhul kuni neljakuulise arvestusperioodi kohta. Kokkulepe, mille kohaselt jääb töötajale 24tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega ja seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 48 tundi järjestikust puhkeaega, üldjuhul lubatud ei ole. Seadus eeldab, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja teeb ületunnitööd ehk kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja. Ületunnitöö kokkulepet ei tohi aga sõlmida töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud. Tööandja võib nõuda ületunnitöö tegemist ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju ärahoidmiseks. Ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud rahalises hüvitises. Ületunnitöö hüvitamise korral rahas maksab tööandja töötajale tavalisest 1,5 korda suuremat töötasu. Kõrgemat palka peab tööandja maksma ka öisel ajal ja riigipühal tehtud töö eest. Öötööks loetakse kella 22.00–6.00 tehtavat tööd, mille eest tuleb maksta 1,25kordset töötasu. Võimalik on sõlmida ka kokkulepe, mille kohaselt sisaldub ööajal töötamise tasu juba palgas. Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest kahekordset töötasu.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töösuhted ja töövaidlus

5. Puhkus Töötaja iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Põhipuhkust antakse töötatud aja eest ja selle aja määrab tööandja, arvestades võimaluste piires töötajate soove.

Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti. Lisaks põhipuhkusele on töötajal järgmised õigused: • • • • •

naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust alla 10aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14aastast last, ja kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps; puudega lapse emal või isal on lisaks õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18aastaseks saamiseni • emal või isal, kes kasvatab kuni 14aastast last või kuni 18aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust • töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ette nähtud tingimustel ja korras

6. Töölepingu sõlmimine alaealise töötajaga Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on kehtestatud terve hulk piiranguid. Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on alati vaja tema seadusliku esindaja nõusolekut, lisaks peab 7–14aastase lapse puhul töölepingu sõlmimiseks nõusoleku andma tööinspektor. Alaealisel on keelatud teha tööd, mis ületab tema kehalisi või vaimseid võimeid, ohustab kõlblust, sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu, takistab tema sotsiaalset arengut või hariduse omandamist ja ohustab alaealise tervist.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töösuhted ja töövaidlus

Alaealiste piirangud töötamisel: 7–12aastasel on lubatud teha kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaami alal; töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut; teatud juhul tuleb kaasata lastekaitsetöötaja. 13–14aastasel on lubatud teha tööd, mille puhul töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust; töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut. 15–16aastasel on lubatud teha tööd, mille puhul on töökohustused lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust; töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja nõusolekut. 17aastase puhul kehtivad üldised alaealiste töö kohta sätestatud piirangud; töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja nõusolekut. Lastel on lubatud teenida taskuraha juhul, kui töö ei sega õpinguid. Et kindlustada koolikohustuslikule alaealisele võimalus õppetööks välja puhata, ei tohi alaealise seaduslik esindaja anda luba töötamiseks rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Alaealiste põhipuhkuse pikkus on 35 kalendripäeva ja koolikohustuslikul alaealisel on õigus nõuda põhipuhkust koolivaheajal. Alaealisel töötajal on lubatud töötada järgmiselt: 7–12aastane – 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas 13–14aastane või koolikohustuslik – 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas 15aastane mittekoolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas 16aastane mittekoolikohustuslik ja 17aastane – 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas Alaealist ei ole lubatud tööle rakendada kella 20.00–06.00. Erandina on alaealisel lubatud kultuuri, kunsti, reklaami või spordi alal teha kerget tööd täiskasvanu järelevalve all kella 20.00–24.00. Alaealist on keelatud rakendada ületunnitööle. Koolikohustuslikul töötajal on keelatud töötada vahetult enne koolipäeva algust.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töösuhted ja töövaidlus

7. Töölepingu ülesütlemine Töölepingu ülesütlemise viisid ja kord on reguleeritud töölepingu seadusega. Töölepingu saab lõpetada ülesütlemisavaldusega, mis on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui ülesütlemisavaldus on esitatud vorminõuet rikkudes, siis see ei kehti.

Kui tööandja soovib töölepingut üles öelda, peab ta seda alati põhjendama. Töötaja peab põhjendama vaid erakorralist ülesütlemist. Ka ülesütlemise põhjendamine peab toimuma kirjalikus vormis.

8. Töövaidlus ja töövaidluskomisjonid Töövaidlus on töötaja ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhete õigusakti, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel ja mida ei ole olnud võimalik lahendada kokkuleppe teel. Töötaja ja tööandja võivad omavahelise töövaidluse lahendamiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonides lahendatakse vaidlusi kuni 150 000 krooni suuruste rahaliste nõuete üle. Töövaidluskomisjoni otsust tuleb täita. Kui otsusega ei nõustuta, on õigus sama vaidluse läbivaatamiseks kohtusse pöörduda. Töövaidluskomisjon on tavaliselt kolmeliikmeline ja sellesse kuuluvad juhataja, kes on Tööinspektsiooni ametnik, ning töötajate esindaja ja tööandja esindaja. Töövaidluskomisjonide koosseisu määravad esindajaid keskliitude juhtorganid. Töövaidluskomisjonid asuvad Tööinspektsiooni kohalike inspektsioonide juures ja kokku on neid Eestis 11 – neli Tallinnas, kaks Tartus ning üks Võrus, Narvas, Jõhvis, Pärnus ja Saaremaal. Selleks et nõuda töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamist ja kaitsta rikutud õigusi, on töövaidluskomisjonile nõude esitamiseks või kohtusse pöördumiseks üldjuhul aega neli kuud. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks on aega 30 kalendripäeva alates ülesütlemisavalduse saamisest. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töösuhted ja töövaidlus

Avaldus esitatakse kirjalikult kahes eksemplaris töötaja töökohajärgsele töövaidluskomisjonile. Kui töötaja töökoht on töölepingus kindlaks määratud mitut maakonda hõlmavas piirkonnas, esitatakse avaldus tööandja asukoha- või elukohajärgsele töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus tuleb läbi vaadata ühe kuu jooksul alates avalduse saabumisele järgnevast päevast. Töövaidlus vaadatakse läbi ja lahendatakse üldjuhul töötaja ja tööandja või nende esindajate juuresolekul. Otsus tehakse vaidlevatele pooltele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töösuhted ja töövaidlus

Teema käsitlemine noortega: Töösuhted ja töövaidlus

Märksõnad • tööleping • tööaeg • tööõigused

Eesmärgid: Vajalikud vahendid

noor » teab, millised on alaealise tööõigused ja -kohustused » teab, millele töösuhte sõlmides tähelepanu pöörata

• töölepingu näidis igale osalejale Aeg: 120 minutit

» teab, kust saab abi, kui töösuhetes ei arvestata alaealise õigusi

Ettevalmistus teema käsitlemiseks: Tutvuge töölepingu seadusega, täpsemalt alaealiste õigustega.

Teema käsitluse tutvustus Selgitage, et ülesanne seisneb rollimängus, mis puudutab noorte õigusi töökohal. Korraldage enne väike ajurünnak noorte õiguste kohta tööl. Paluge noortel jaguneda rühmadesse (kuni viis liiget rühmas). Lugege ette rollimängu taustteave: Jack on olnud juba peaaegu kuus kuud töötu ja näinud töö otsimisega kõvasti vaeva. Ta on lõpetanud põhikooli, kuid edasi õppima ei saanud minna, sest peab vanematele toeks olema, et peret majanduslikest raskustest välja aidata. Ta on veel 15aastane, varsti saab 16. Kümme päeva tagasi käis ta tööintervjuul, et saada töökoht, mis talle tõeliselt meeldib – see oli täpselt see, mida ta oli otsinud! Kõik läks hästi ja talle pakuti tööd. Vanemad andsid nõusoleku. Tal paluti tulla töölepingut sõlmima. Ta oli intervjuul oma töökohustusi ja teisi tööga seotud asjaolusid juba arutanud. Just siis, kui Jack oli lepingut allkirjastamas, öeldi talle, et teda koheldakse teiste töötajatega võrdselt. Töö hakkab olema vahetustega ja osa vahetusest jääb ka õhtusele ajale, mis tähendab, et vahel saab ta koju alles pärast kella kümmet. Tööaeg on 40 tundi nädalas, nii nagu teistelgi töötajatel.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töösuhted ja töövaidlus

Andke rühmadele kakskümmend minutit aega, et mõelda loole lõpp ja valmistada ette rollimäng. Rollimäng peaks algama kohtumisega tööandja ja Jacki vahel ning see ei tohiks kesta rohkem kui viis minutit. Paluge igal rühmal esitada oma rollimäng. Järgneb arutelu õpitu üle. Järgmiseks võib noortele kätte jagada töölepingu näidise, kuhu saab juurde kirjutada kommentaare oluliste punktide kohta, millele tuleks tähelepanu juhtida, enne kui noored hakkavad ise töölepinguid sõlmima. Järgneb arutelu.

Õpitu analüüs Rollimängu järel Paluge igal rühmal anda tagasisidet oma rollimängu kohta, kuulake ka teiste noorte kommentaare. Siis asuge arutama järgmisi küsimusi. • Kas selline olukord võib ette tulla meie riigis? • Kuidas rühmad otsustasid selle, milline peaks olema lõpplahendus? • Kas need lõpud olid realistlikud? Missugused olid tugevad ja missugused nõrgad punktid selles, kuidas Jack olukorda lahendas? Kui raske on sellises olukorras enda õigustele kindlaks jääda ja mitte järele anda ega samas ka agressiivseks muutuda? • Miks tööandjad ei pruugi arvestada noorte õigustega ja võivad neid vahel rikkuda? • Kust saada abi, kui noor tunneb, et tema suhtes ollakse ebaõiglane?

Töölepingu täitmise järel • • • •

Küsige, kas noored said teada midagi uut. Missugune uus teadmine neid üllatas? Kui vanalt peab noor vanematelt nõusoleku võtma, kui tahab tööle minna? Mida tuleb tööle minnes kindlasti jälgida?

Tuleb veenduda, et tööandja vormistab kirjaliku töölepingu. Tuleb jälgida, et tööaeg ei ületaks seadusega ettenähtud normi. Tuleb jälgida, et tööaeg oleks ainult päevasel ajal. Tuleb veenduda, et palgamäär ei ole alla riigis kehtiva palga alammäära. Tuleb jälgida, et töötingimused ei ohustaks tervist.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töösuhted ja töövaidlus

Kommentaarid töölepingu näidise kohta:

1. Tööleping tuleb alati sõlmida isiklikult. 2. Määratakse kindlaks, millal algab töösuhe. Töötajal tekivad töökohustused tööandja ees, tööandjal tekivad kohustused töötaja ees. 3. Alaealisele töötajale ei tohi kehtestada katseaega. 4. Määratakse kindlaks, mis kutsenõudmisi ametikoha esindajalt oodatakse. 5. Lepitakse kokku ülesanded, mida töötaja peab täitma. 6. Lepitakse kokku, kus tööülesandeid täidetakse, võidakse kokku leppida näiteks ka selles, et osa ülesandeid täidetakse kodus. 7. Lepitakse kokku, kas tööle asutakse täistööajaga või osaajaga. Alaealise täistööaeg on lühem kui täiskasvanutel ja see sõltub vanusest. 8. 2009. aastal on Eestis miinimumtasu 27 krooni tunnis ja 4350 krooni kuus. Nendest summadest vähem ei tohi töötajale tasu maksta. 9. Alaealise puhkus on 35 kalendripäeva ja koolikohustuslikul alaealisel on õigus võtta puhkus koolivaheaegadel. 10. Tööandja on kohustatud andma tööülesanded ja -korraldused, töövahendid, võimaldama koolitust või juhendamist ohutuks töötamiseks, maksma töö eest tasu. 11. Töötaja on kohustatud pidama kinni kokkulepetest, töötama ohutult ja teisi ohustamata, hoidma tööandja poolt talle usaldatud infot. 12. See on info, mida tohib kasutada ainult tööülesannete täitmiseks. Väljaspool tööd seda jagada ei tohi. 13. Töölepingu peavad saama mõlemad pooled. Töölepingut saab muuta vaid mõlema poole nõusolekul. Leping tuleb allkirjastada isiklikult.

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töösuhted ja töövaidlus

Töölepingu näidis allikas: www.cvok.ee/content/est/for_employers/92/96/

TÖÖLEPING NR. Tallinn

..... ........... 200... a.

Tööandja, ...................................................... , registrikood ............., aadress ......................................, tegevdirektor hr. ............................ isikus ja Töötaja, hr. ............................., isikukood ......................., elukoht ...................................................................., sõlmisid töölepingu (edasipidi Leping) alljärgnevatel tingimustel:

1. 1.1.

Mõisted Käesolevas lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Leping tähendab käesolevat töölepingut koos kõikide lisadega ning kõikide Lepingule tehtavate kirjalike muudatuste ja täiendustega, mis on käesoleva Lepingu lahutamatuteks osadeks. 1.2. Lepingu Pooled on Tööandja ja Töötaja.

2. Lepingu tähtaeg 2.1. Töötaja asub tööle alates ........... 200....a. 2.2. Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks. 2.3. Töötaja töölevõtmisel rakendatakse katseaega, mille kestuseks on neli (4) kuud. Katseaja viimaseks kuupäevaks on ..............200....a.

100

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töösuhted ja töövaidlus

3. Töö sisu 3.1. Töötaja asub tööle ........................................ ametikohale. 3.2. Töötaja tööülesanneteks on............................................. 3.3. Töötaja tööülesannete üksikasjalik kirjeldus on määratletud ametijuhendis. Töötaja on kohustatud lisaks ametijuhendis ettenähtud ülesannetele erikorralduseta täitma muid ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust.

3.4. Tööülesandeid annab ning nende täitmist kontrollib vahetult Töötaja ametijuhendis selleks määratud isik. 3.5. Töötaja töökoht asub ............................... 3.6. Tööandjal on õigus paigutada Töötaja teisele töötamiskohale tööülesannete täitmise asukoha administratiivpiires.

4. Tööaeg 4.1. Töötaja asub tööle ...................................... tööajaga. 4.2. Töötaja tööaja algus, lõpp ja vaheaeg määratakse kindlaks Tööandja poolt ettevõtte töösisekorraeeskirjadega ning on Töötajale täitmiseks kohustuslik. 4.3. Pidevat tööstaaži Tööandja juures arvutatakse alates................................200...a.

Eesti Noorsootöö Keskus

101

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töösuhted ja töövaidlus

5. Töötasu 5.1. Töötaja makstakse palka ........................................( ) krooni kuus. 5.2. Tööandja kohustub maksma Töötajale palka üks (1) kord kuus, arvestuskuule järgneva kuu ............................... kuupäevaks. 5.3. Palga maksmine toimub sularahata arvelduse korras ülekandega Töötaja isiklikule arvelduskontole pangas. 5.4. PaIga maksmise teostamiseks kohustub Töötaja teatama Tööandjale vähemalt viis (5) kalendripäeva enne palgapäeva oma pangarekvisiidid. 5.5. Tööandja võib palka tõsta arvestades töötulemusi ja maksta lisatasu tulemusliku töö eest ning preemiat väga heade töötulemuste eest.

6. Puhkus 6.1. Töötajale antakse puhkust vastavalt kehtivale seadusele. Töötaja põhipuhkuse kestus on kakskümmend kaheksa (28) kalendripäeva tööaasta eest. 6.2. Töötaja iga-aastase puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkuste ajakava alusel, mille koostamisel võimalusel arvestatkse Töötaja sooviavaldust 6.3. Töötajale antakse lisapuhkust vastavalt seaduses sätestatud korrale. 7.

Poolte kohustused

10.

7.1. Tööandja ja Töötaja on kohustatud täitma kõiki Töölepingust tulenevaid kohustusi. 7.2. Käesoleva lepingu tingimused ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele. 7.3. Tööandja on kohustatud kindlustama Töötaja kokkulepitud tööga, töövahendite ja andma vajalikke tööalaseid korraldusi ja maksma töö eest tasu vastavalt töölepingus kokkulepitud korrale.

102

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töösuhted ja töövaidlus

11.

7.4. Töötaja kohustub täitma ilma erikorralduseta või otsese ülemuse korraldusel muid ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. 7.5. Töötaja kohustub täitma Tööandja töönorme ja kinni pidama ettenähtud tööajast. 7.6. Töötaja on kohustatud hoiduma Tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel Töötajatel kohustuste täitmist, kahjustavad teiste Töötajate või kolmandate isikute vara. 7.7. Lepingus loetletud kohustuste rikkumist käsitletakse distsiplinaarsüüteona. Kui kohustuste rikkumisega kaasnes Tööandjale varalise kahju tekitamine, kannab Töötaja lisaks distsiplinaarvastutusele ka materiaalset vastutust. 7.8. Töötaja kohustub hoidma konfidentsiaalsena Tööandja äri –ja tootmissaladusi, samuti hoidma saladuses kõiki andmeid, mis puudutavad Tööandja kommerts-, tehnilisi-, finants- või muid Tööandja poolt määratletud saladusi. Töötajal ei ole õigust kasutada ka otseselt või kaudselt informatsiooni, mis kuulub Tööandja äri- ja tootmissaladuste hulka muul otstarbel kui ainult käesoleva töölepinguga temale pandud kohustuste täitmiseks. 7.9. Töötaja kohustub sõltumata töölepingu lõpetamise alusest tagastama temale usaldatud materiaalsed väärtused hiljemalt töölepingujärgsel viimasel tööpäeval. 8.

Konfidentsiaalne informatsioon

12.

8.1.

Ettevõtte konfidentsiaalseks informatsiooniks loetakse: .................................................. .................................................. .................................................. Käesolevas punktis loetletud informatsiooni loetakse konfidentsiaalseks niikaua, kuni Tööandja ei ole seda avalikustanud. 8.2. Töötaja ametijuhendis või ettevõttesiseste dokumentidega võidakse täpsustada Töötaja kohustusi Tööandja äri- ja tootmissaladuse hoidmisel. 9. Materiaalne vastutus 9.1. Töötaja vastutab tema poolt süüliselt Tööandjale tekitatud materiaalse kahju eest vastavalt seadusele. 9.2. Töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisel tagastama Tööandjale tema kasutusse antud töövahendid ja tagastamisele kuuluva Tööandja vara.

Eesti Noorsootöö Keskus

103

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Töösuhted ja töövaidlus

10. Töölepingu lõpetamine 10.1. Töölepingu lõpetamisel lähtutakse Eesti Vabariigi seadusandlusest. 11. Lõppsätted 11.1. Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest, kehtivatest õigusaktidest, töösisekorraeeskirjadest, ametijuhendist ja teistest Tööandja otsustest ja sisedokumentidest. 11.2. Käesoleva lepingu tingimusi saab muuta vaid kirjalikul kokkuleppel, mis on käesoleva lepingu lahutamatuks osaks. 11.3. Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püütakse igal juhul lahendada kõigepealt pooltevaheliste läbirääkimistega. Juhul, kui kokkulepet ei ole võimalik saavutada, lahendatakse vaidlused vastavalt kehtivale seadusele ettenähtud korras.

13.

11.4. Käesolev leping on koostatud eesti keeles kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, üks kummalegi poolele. TÖÖANDJA (esindaja)

104

Eesti Noorsootöö Keskus

TÖÖTAJA

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Maksud

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Maksud

Maksud Ülevaade teemast Eesti maksusüsteem jaguneb: • riiklikeks maksudeks tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks • kohalikeks maksudeks müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu

Jaotus on tehtud vastavalt sellele, kes maksu kehtestab ja kogub. Näiteks maamaks laekub täielikult kohalikule omavalitsusele, aga on siiski riiklik maks. Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude haldur on valla- või linnavalitsuse või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Kolm kaalukamat maksu Eestis: • tulumaks (maksumäär 21%) • sotsiaalmaks (maksumäär 33%) • käibemaks (maksumäär alates 2009. aasta 1. juulist 20%)

Need maksud täidavad suuremas osas Eesti riigi eelarve.

Milleks meile maksud? Maksu- ja Tolliameti üks põhiülesanne on tagada riiklike maksude ja tollitulude laekumine riigieelarvesse. Selle näitlikustamiseks oleme loonud maksupuu. Juurte osa kujutab Eesti nelja kaalukamat maksu: tulumaksu ja sotsiaalmaksu (otsesed), aktsiise ja käibemaksu (kaudsed). Aktsiisid jagunevad tegelikult veel alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja pakendiaktsiisiks. Jooniselt on välja jäänud maamaks, sotsiaalkindlustusmaksed, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks, mis moodustavad tühise osa (umbes 2%) kogutud maksudest.

106

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Maksud

Maksupuu võra osa kujutab maksuraha kulutamist.

Eesti Noorsootöö Keskus

107

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Maksud

Puu rohelised oksad on proportsionaalses vastavuses maksuraha kulumisega antud oksale. Oluline on märkida, et maksud jagunevad aluspinnasele õiglaselt ja ühetaoliselt, võrdsetel alustel. Kui üks juureosa saab kannatada (näiteks maksupettuse tõttu), kannatab kogu puu ja mõni oks puu võras võib selle tõttu närbuda. Kui jätta maksud maksmata, kannatavad: • • • • • •

koolid, lasteaiad ja ülikoolid (õppimine) haiglad ja tervisekindlustus (perearst) julgeolek ja turvalisus (politsei, päästeamet, piirivalve, kaitsevägi) ühistransport (bussid, trammid, trollid, rongid) maanteed ja tänavavalgustus, veevärk pensionid

Suvel töötavatel noortel on oluline teada järgmist: • nad maksavad makse samamoodi nagu täiskasvanud • noortele kehtivad samasugused maksusoodustused mis täiskasvanutele • maksude tasumisel ja deklareerimisel on erinevus, kas töötatakse Eestis või välismaal

Kui töötatakse Eestis Maksuvaba tulu Eesti elanikele kehtib maksude tasumisel maksusoodustus – maksuvaba tulu. See on osa töötasust, millelt tulumaksu ei arvestata. 2009. aastal on tulumaksuvaba summa 2250 krooni kuus (27 000 krooni aastas). Et tööandja teaks palgast maksuvaba tulu arvestada, tuleb tööandjale kirjutada avaldus maksuvaba tulu rakendamiseks. Ilma avalduseta ei tohi tööandja maksuvaba tulu arvestada.

Tulumaks Palgasumma, mis ületab 2250 krooni, maksustatakse tulumaksuga. Tulumaksu arvestatakse palgalt tulumaksuseaduses sätestatud määra kohaselt. 2009. aastal on tulumaksumäär 21%.

108

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Maksud

Maksed, mis peetakse palgast kinni Tööandja peab palgast kinni pidama ka töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (peatatud kuni 31. detsembrini 2010).

Näide palga maksustamisest Töötasu (brutopalk) on 5000 krooni. Töötaja on teinud avalduse maksuvaba tulu saamiseks. Töötuskindlustus

5000 x 1,4% = 70 krooni (tööandja) 5000 x 2,8% = 140 krooni (töötaja)

Tulumaks Sotsiaalmaks Töötaja saab kätte Tööandja maksab maksudeks

5000 – (2250 + 140) x 21% = 548 krooni (töötaja) 5000 x 33% = 1650 krooni (tööandja) 5000 – 140 – 548 = 4312 krooni 70 + 1650 = 1720 krooni

Kui töötatakse välismaal Kui noor läheb suvel tööle välismaale, peab teadma, et igal riigil on oma maksuseadused ja maksumäärad, millega tuleks enne tööle asumist kindlasti tutvust teha. Seda saab teha näiteks sihtkohariigi saatkonnas Eestis. Ka Maksu- ja Tolliameti kodulehelt leiab lingid paljude riikide maksuametite kodulehtedele. Mõned soovitused välismaale tööle minekuks 1) Enne Eestist lahkumist peaks uurima, kas palka maksab Eesti või sihtriigi tööandja ja kuidas töö eest tasutakse. 2) Maksu- ja Tolliameti kodulehelt (www.emta.ee/?id=1518) või teenindusbüroost võiks uurida, kas Eestil on riigiga, kuhu tööle minnakse, sõlmitud kahepoolne maksuleping ja millised on töötaja võimalikud maksukohustused. 3) Kohale jõudes võiks tööandjalt uurida, kas ja kuidas toimub palgalt maksude maksmine (kas tööandja peab maksu kinni või peab selle ise tasuma).

Eesti Noorsootöö Keskus

109

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Maksud

4) Tuleks välja selgitada, kas seal peab ka tuludeklaratsiooni esitama. 5) Alles tuleks hoida kõik tasu saamise või maksu maksmisega seotud dokumendid. 6) Kõik välisriigis tulu saanud isikud peavad selle Eestis deklareerima ka siis, kui välisriigi tööandja on maksud kinni pidanud ja tasunud. 7) Kui välisriigis on tulumaks selle riigi seaduste kohaselt tasutud ja välisriigil on maksustamise õigus (mille tagab kahepoolne maksuleping), siis välismaa tulu Eestis topelt ei maksustata. 8) Kui välismaa tulude deklaratsioon esitatakse internetis, peab teadma, et andmeid välismaalt saadud palga ja makstud tulumaksu kohta Maksu- ja Tolliamet eeltäidetud deklaratsioonile ei kanna (nagu enamiku Eestis saadud tulude puhul), vaid need tuleb endal deklaratsioonile märkida.

Välismaal töötamine ja Eesti tulumaks Isegi kui välismaal on tulumaks tasutud, võib juhtuda, et seda tuleb siiski ka Eestis maksta – seda tuleb teha juhul, kui välismaal on tulumaks kinni peetud väiksema määraga kui Eesti tulumaksumäär (2009. aastal 21%). Välismaa tuludelt arvestatav Eesti tulumaksukohustus arvutatakse Eesti seaduste kohaselt. Muu hulgas kohaldatakse välismaa tulude suhtes ka maksuvaba tulu (2009. aastal 27 000 krooni). Tulumaksust, mis tuleb Eestis tasuda, lahutatakse see tulumaks, mis on välismaal samalt tulult juba tasutud. Eestis tasutakse seega vahe, mille võrra välismaal tasutud tulumaksusumma on Eestis arvutatud tulumaksust väiksem. Kui välismaal on tulumaksu tasutud Eestis kehtivast maksumäärast rohkem, siis seda määra ületavat osa Eestis ei tagastata. Maksualased ja salakaubaveoga seotud õigusrikkumised on ohud, mis varitsevad ka noori. Need on muu hulgas: • ümbrikupalk • tankistiks sattumine (enda allkirja kuritarvitada laskmine) • looduslike suveniiride ebaseaduslik vedamine

110

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Maksud

Ümbrikupalk 2008. aastal sai iga kümnes inimene ümbrikupalka. Seetõttu jäi riigile laekumata üle 1,8 miljardi krooni maksutulu. Kokku jäi 2008. aastal riigikassasse laekumata umbes neli miljardit krooni. Kui palka saadakse ümbrikus, kaotatakse järgmised hüved: • • • • • • • • •

vanemahüvitis tervisekahjustuse hüvitis ajutise töövõimetuse hüvitised laenuvõimalused töötuskindlustuse hüvitis pension puhkusetasu töölepingu lõpetamise hüvitis elatis abikaasale või lapsele

Kõik inimesed tarbivad hüvesid, aga kui riigil ei jätku enam raha, sest makse ei maksta, siis ei ole need teenused vajaduse korral enam kättesaadavad.

Tankistiks sattumine Selleks et vältida variisikuks ehk tankistiks sattumist, ei tohi: • • • •

allkirjastada tundmatuid pabereid lasta end segastel asjaoludel juhatuse või nõukogu liikmeks vormistada usaldada tundmatuid isikuid jätta informeerimata maksuhaldurit

Salakaubavedu ja narkokulleriks sattumine Kui keegi pakub võimalust kergelt raha teenida, näiteks viia mõni pakk Soome, siis seda ei tohi teha!

Eesti Noorsootöö Keskus

111

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Maksud

Reisilt võib kaasa tuua piiratud koguses järgmisi suveniire:

suur tiibkodalane (Strombus gigas)

3 tükki

ebapärlikarp (Tridacnidae)

3 tükki

krokodillinahast tooted

4 tükki

kaktusest vihmakepid

3 tükki kki

merihobud

4 tükki

must kalamari

Lisateavet saab veebilehelt www.emta.ee.

112

Eesti Noorsootöö Keskus

150 grammi

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Maksud

Teema käsitlemine noortega: Mis saaks siis, kui keegi ei maksaks ausalt makse

Märksõnad • ühiskonna heaolu

• sotsiaalsed hüved ja garantiid

Eesmärgid:

EI ütlemine • ümbrikupalgale

noor » mõistab maksude maksmatajätmisega kaasnevaid tagajärgi » oskab hoiduda maksupettustest » teab, millised maksud on Eestis ja miks neid vaja on » oskab oma lähikondlastele (perele, sugulastele, sõpradele, töö- ja koolikaaslastele) teemat edasi anda ja ärgitab inimesi rohkem kaasa mõtlema

• tankistiks olemisele • narkokulleriks sattumisele Vajalikud vahendid • rollimängude kirjeldused • ristsõnad • viktoriin Aeg: 110 minutit

Ettevalmistus teema käsitlemiseks: Tutvuda ülaltoodud teoreetilise materjaliga, mis on piisavalt põhjalik, et sealt vajadust mööda teemasid lühendada või vahele jätta.

• teoreetiline osa u 20 minutit • rollimängudeks ja muuks u 90 minutit.

Eesti Noorsootöö Keskus

113

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Maksud

Teema käsitluse tutvustus Kõigepealt tutvustage noortele teooriat. Edasi paluge noortel moodustada rühmad ja igal rühmal välja mõelda oma nimi. Selgitage, et igal rühmal on vaja läbi mõelda üks rollimäng ja see teistele esitada, selle põhjal vaadatakse hiljem koos tulemused üle (vt ka rollimängude näiteid). Sellele järgneb ristsõnade lahendamine (ristsõna lahendus: 1. Sotsiaalne kaitse 2. MTA 3. Rahandus 4. E-maksuamet 5. Koostöö 6. Käibemaks 7. Peadirektor 8. Teenindus 9. Tollikontrolli 10. Maks 11. Krokodill 12. Lõuna 13. Ümbrikupalk) ja valikvastustega küsimustiku täitmine.

Õpitu analüüs • Mis tundeid teis tekitas see, et olite ümbrikupalga saaja, tankist, salakaubavedaja? • Kuidas oleks veel saanud eri situatsioone lavastada? Mis olid nende situatsioonide sõnumid? • Mida saaks iga inimene teha selleks, et linnas ja riigis oleks võimalikult hea elada (et oleks kättesaadav tasuta algharidus, kiirabi, politsei jne)?

Lisainfo Lisateavet saab Maksu- ja Tolliameti kodulehe rubriigist „Noortele”: • www.emta.ee/?id=21309.

114

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Maksud

Rollimäng Ei ümbrikupalgale Ülemus: „Kutsusin su enda juurde, et teha sulle väga hea pakkumine, millest võidaksime me mõlemad.” Alluv: „Ma kuulan. Milline on pakkumine?” Ülemus: „Eestis teevad kõik praegu nii. Ma ei maksa sulle tänasest alates enam mitte pangaarvele, vaid sa tuled palgapäeval minu juurest läbi ja saad oma palga sularahas.” Alluv: „Miks nii? Me leppisime ju töölepingu allkirjastamisel kokku ja mulle just sobib, kui see raha mu pangaarvele kantakse – siis on hea oma ülekandeid teha ja makseid tasuda.” Ülemus: „Jah, leppisime küll alguses nii kokku, aga ma pakun, et lisan veel 500 krooni su palgale juurde, kui sa nõustud, et tuled rahale ise järele. Kas sobib?” Alluv: „Kas firmal on probleeme? Miks te siis nüüd ühtäkki nii tahate teha? Kas hakkate koondama?” Ülemus: (läheb juba närvi): „Ei hakka koondama, aga nii on lihtsalt parem.” Alluv: „Kellele parem? Mulle küll mitte, sest siiani sain haigeks jäädes haigekassalt hüvitist. Kui nüüd aga haigekassa näeb, et ma ei tööta ega saa töötasu, siis haigeks jäädes ei ole mul õigust mingile rahale. Kas siis teie maksate mulle mu haigusperioodil haigushüvitist?” Ülemus: „Ei maksa, aga ega sa nii kergelt haigeks ka jää, pole siiani ju jäänud. Niisiis pole probleemi?” Alluv: „Aga kui mu laps haigeks jääb ja ma pean temaga koju jääma? Ei, ma ei saa sellega riskida, palun mulle erandkorras siiski palk ka edaspidi pangaarvele kanda. Mul on liiga palju kaotada. Mul on pangalaenud, pank jälgib mu maksekäitumist ja võib küsida, kas minu palk ei laekugi enam nende panka. Mida ma siis vastan? Ja kui mul peaks uus laps sündima, siis ei saa ma ju vanemahüvitist. Kui mõelda sellele, et linn saab oma eelarvesse järjest vähem tulumaksu, sest inimesed käituvadki palga saamisel ebaausalt ega maksa makse, siis varsti elame kõik sellises räpases keskkonnas, kus pole lasteaedu ega koole ja tänavatel ei kannata kõndida, ja arstile ei saa ja probleemide korral pole tuletõrjet ega kiirabi ega politseid. Ei, ma ei saa nii!”

Eesti Noorsootöö Keskus

115

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Maksud

Rollimäng Tankistiks värbamise katse Võõras inimene või juhututtav: „Tere! Mul on sulle üks pakkumine. Tahad kuulda?” Mina: „Tere! Noh, ma kuulan.” Võõras: „Kas tahaksid raha teenida?” Mina: „Kuidas siis?” Võõras: „No tegelikult väga lihtsalt. Ma annan sulle 500 krooni ja mul oleks vaja nendele paberitele lihtsalt sinu allkirja.” Mina: „Miks sul minu allkirja on vaja?” Võõras: „Tead, see on lihtsalt üks suvaline formaalsus, saad pärast homset veel 500 krooni minult. Oled nõus?” Mina: „Nii lihtsalt käibki või?” Võõras: „Jah, pane allkirjad siia ja siia ning 500 krooni on kohe sinu!” Mina: „Ja homme õhtul tood mulle veel 500 krooni siia?” Võõras: „Jah!” Mina: „Raha oleks küll hädasti praegu vaja, aga meil koolis just räägiti, et paralleelklassis üks poiss kirjutas mingitele paberitele alla ja tal on politseiga jama tekkinud. Ta olla mingite firmade juht ja raha on firmadest kadunud ja teda süüdistatakse nüüd pettuses ning Maksu- ja Tolliamet ka küsitleb teda. Remo andis ka ainult mõned allkirjad pooltühjadele paberitele ja sai kopsaka summa, aga mina sellist jama küll ei taha! Isegi mitte sellise raha eest!”

116

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Maksud

Rollimäng Salakaubavedajaks ja narkokulleriks meelitamise katse Keegi tuleb sadamahoones või lennujaamas sinu juurde ja ütleb: „Tere! Mul on sulle üks suur palve. Sa lähed praegu ka Soome, eks?” Mina: „Jah, lähen.” Keegi: „Ma ei saa kahjuks ise täna laevale tulla, sest mu vanaema jäi haigeks ja on haiglas, pean tema juurde minema. Aga mu väike tütar ootab minult seda mängukaru, lubasin talle selle täna tuua. Kas sa saad selle talle viia, palun?” Mina: „No ma ei tea, äkki saadate postiga ikka ise?” Keegi: „Aega pole kahjuks ja mu tütar ootab juba kolme tunni pärast sadamas, siin on tema telefoninumber.” Mina: „Ma ei saa kahjuks siiski seda teha, peate saatma postiga või ise hilisema laevaga minema.” Keegi: „Kas sul tagasisõidu laevapilet on juba olemas?” Mina: „Ei, mis siis?” Keegi:„Ma ostan sulle selle kohe, kui oled siiski nõus mind aitama. Palun!” Mina: „Väga suuremeelne teist, aga ma olen kuulnud võimalikust pettusest, et niimoodi värvatakse narkokullereid, ja siis jään ju mina piirikontrollis vahele ja mulle jääb külge märge, et mind kahtlustati narkootikumide või salakauba edasitoimetamises. Nii see ei lähe!”

Eesti Noorsootöö Keskus

117

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Maksud

Maksu- ja Tolliameti viktoriin Milline on sobivaim vastusevariant?

1. Kust on võimalik saada vastus küsimusele, kas mingi kindel kaubamärk on Eestis kaitstud? A. Eesti Patendiameti andmebaasist. B. Äriregistrist. C. Maksu- ja Tolliameti kodulehelt. D. Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehelt.

2. Millistel tingimustel on lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata reprodutseerida õiguspäraselt avaldatud teoseid? A. Isiklikeks vajadusteks. B. Teaduslikel, hariduslikel, õigusemõistmise ja halduslikel eesmärkidel. C. Raamatukogu, arhiivi ja muuseumi jaoks. D. Teatud piirangutega kõigi eelnevate variantide puhul.

3. Mis on tööstusdisainilahendus? A. Toote sisekujundus. B. Toote tasapinnaline või ruumiline väliskujundus. C. Tööstushoone kujunduselement.

4. Millised võimalikud trendid võivad mõjutada intellektuaalomandit rikkuvate kaupade tootjaid lühiajaliselt? A. Tulevased suursündmused (spordivõistlused, kontserdid). B. Hetkel populaarsed teleseriaalid ja filmid. C. Hooajal moes olevad riided. D. Kõik eelloetletud.

5. Millised märgid viitavad sellele, et tegemist võib olla intellektuaalomandit rikkuva audiovisuaalse tootega? A. CD ümbrised on ebakvaliteetse trükiga. B. CD karpides on vaid üks kirjeldav leht, mitte vihik. C. DVDdel on regioonina märgitud „ALL”. D. Kõik eelloetletud.

6. Millised märgid viitavad sellele, et tegemist võib olla riiete või jalanõude intellektuaalomandi rikkumisega? A. Puuduvad sildid kiudude sisalduse andmete ja pesemisjuhisega. B. Jalanõude osade vahelt on liim välja jooksnud. C. Õhkpadjaga jalanõudel on vaid õhkpadja imitatsioon. D. Kõik eelloetletud.

118

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Maksud

7. Milliseid riike võib pidada võltsitud ja piraatkaupade silmapaistvaimateks päritolumaadeks? A. Tai, Venemaa, Slovakkia, Kasahstan. B. Hiina, Vietnam, Belgia, Venemaa. C. Hiina, Tai, Türgi, Venemaa. D. Tai, Korea, Kasahstan, USA.

8. Mis on geograafiline tähis? A. Geograafilise piirkonna lühend. B. Sümbol maakaardil. C. Geograafilise ala nimi või vihje sellele alale, mis näitab kauba või teenuse kindlat geograafilist päritolu (näiteks Parma sink). D. Vihje geograafilisele alale, mis tähistab riiki, kus on palju intellektuaalomandi rikkumisi.

9. Milline on sinu arvates õige Maksu- ja Tolliameti kodulehekülg? A. www.emta.ee B. www.mta.ee C. www.maks.ee D. www.toll.ee

10. Kui sa tead, et kellelegi on töötasu makstud mustalt (makstud ümbrikupalka), siis millisel e-posti aadressil sa saad Maksu- ja Tolliametile sellekohase vihje jätta? A. vihje@mta.ee B. vihje@emta.ee C. kaebus@maks.ee D. ymbrikupalk@emta.ee 11. Kas sa saad kontrollida Maksu- ja Tolliameti kodulehelt, et tööandja on sinu eest riigile maksud ära maksnud? A. Ei. B. Jah. C. Ma ei tea.

12. Miks sa ei tohi suvalisi dokumente allkirjastada? A. Sest siis võin sattuda maksupettuse kaasosaliseks. B. Sest minu allkiri on minu allkiri. C. Sest seadus ei luba seda. D. Kõik eelloetletud.

13. Mida sa kaotad, kui saad ümbrikupalka? A. Vanemahüvitise, isapuhkuse, tervisekahjustuse hüvitise, laenuvõimalused, pensioni, töövõimetuse ja töötuskindlustuse hüvitised. B. Head sõbrad, palju raha. C. Kõik eelloetletud.

Eesti Noorsootöö Keskus

119

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Maksud

Maksu- ja Tolliameti ristsõna

K 2. 3. 4.

A 5. K

6. 7.

B D 8.

T 10. 11. K

12. 13. Ü

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13.

120

Eesti Noorsootöö Keskus

… on valdkond, millele kulub kõige rohkem maksuraha. Maksu- ja Tolliameti lühend. Maksu- ja Tolliamet on …ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus. E-keskkond, kus saab kontrollida oma maksuandmeid. Üks MTA põhiväärtustest on … 20% ehk lisandunud väärtuse maks, üks kahest tähtsamast kaudsest maksust Eestis. Enriko Aav on Maksu- ja Tolliameti … Üks kolmest MTA tulemusvaldkonnast. MTA …osakonna üheks ülesandeks on salakauba avastamine piiril. … on rahva tulu osa, mille kaudu saame kasutada avalikke teenuseid. Loom, kelle nahast tooteid võib reisilt kaasa tuua 4 tükki. Selles maksu- ja tollikeskuses asub Koidula tollipunkt. Inimese palk, mille ta saab mitteametlikult ja millelt makse ei ole makstud.

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ametiühing

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ametiühing

Ametiühing Ülevaade teemast Ametiühingu tegevuse eesmärgid Peamine on kaitsta end kui töötajat, teades oma õigusi ja kohustusi tööturul. Ametiühingute ülesanne on esindada töösuhetes nõrgemat poolt – töötajaid. Ametiühing aitab töötajatel saavutada paremad töötingimused (palk, tööriided, töövahendid, töökoha tingimused), tugevamad sotsiaalsed garantiid (haigusraha, töötu abiraha, koondamisest ette teatamise ajad, töölt vabastamisest ette teatamine, puhkeaeg tööpäeva kestel ja töönädala jooksul jne), töötajate jaoks paindliku tööturu (võimalus saada kiiresti ja töötajale tasuta ümberõpet, vahetada valutult töökohta). Ametiühingu põhiidee on kokkukuuluvuse jõud, s.t üheskoos on eesmärke saavutada kergem kui igaühel eraldi. Riigi tasandil esindavad ametiühingud tööturu üht poolt – töötajaid.

122

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ametiühing

Märksõnad 1. Usaldusisik – töötajate endi valitud inimene, kes esindab neid töösuhetes tööandja juures. Tema tegevust reguleerib töötajate usaldusisiku seadus.

2. Kollektiivleping – vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel. Kollektiivlepingud jagunevad järgmiselt: • kollektiivlepingud ettevõtte tasandil • kokkulepped sektori tasandil • kolmepoolsed kokkulepped ehk riigi tasandi kokkulepped (alampalga kokkulepped, seaduste muutmine, loomine)

Kes mida teevad? • Ettevõtteis kohapeal sõlmivad kollektiivlepingu usaldusisik ja ametiühingu liikmed. • Harutasandil sõlmivad kokkuleppeid haruliitude esindajad/esimehed. Praegu on olemas metalli- ja transpordisektori ning õdede palgakokkulepped. • Kolmepoolselt ehk riiklikul tasandil sõlmivad kokkuleppeid ametiühingute keskliidud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon), tööandjate keskliidud ja valitsus.

Kollektiivlepingus lepitakse kokku: • • • • • • •

palk, lisatasud; põhipuhkus ja lisapuhkepäevad; sotsiaaltagatised; töö- ja puhkeaeg; töökeskkond, töötingimused; ametiühingu ja tööandja vahelised suhted; usaldusisiku tagatised (kaitse tööandja omavoli eest).

3. Läbirääkimised Läbirääkimisi peetakse kollektiivlepingu sõlmimiseks, aga ka muude igapäevaste olukordade lahendamiseks – see on rahumeelne viis töötajate ja tööandja vahelisi küsimusi lahendada.

Eesti Noorsootöö Keskus

123

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ametiühing

4. Aktsioonid, meeleavaldused, streik jne Need märksõnad tähistavad ametiühingute seadusest tulenevaid õigusi seista oma õiguste ja eesmärkide saavutamise eest neil puhkudel, kui tööandjad, nende ühendused või riik ei ole valmis rahumeelselt kokkuleppele jõudma või ei taha arvestada töötajate vajadustega. Streik on kõige viimane ametiühingute käsutuses olev meede, mida võib rakendada juhul, kui läbirääkimised ja lepitamine riikliku lepitaja vahendusel ei vii ametiühingutele vastuvõetava tulemuseni. 5. Solidaarsus Solidaarsus on ametiühinguliikumise võtmesõna – see on põhiidee ja põhijõud, mida ametiühinguliikumine endas kannab. Ametiühingu liikmena ei ole sa oma probleemidega üksi. Sulle on tagatud kaitse töökohal ning oma ametiühingu liikmete, haruametiühingu liikmete ja ametiühingute keskorganisatsiooni toetus ja solidaarsus. Mida annab ametiühing töötavale noorele? Võitleme koos parema palga ja paremate töötingimuste eest. Kambavaim – üks kõigi, kõik ühe eest! Uued tutvused ja põnevad ettevõtmised. Koolitused ja laiem silmaring, eneseteostuse võimalus. Tasuta õigusnõustamine tööküsimustes.

124

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ametiühing

Teema käsitlemine noortega: Mis on ametiühing?

Märksõnad • ametiühing

• usaldusisik • kollektiivleping

Eesmärgid:

• läbirääkimised • solidaarsus

noor » teab mõiste „ametiühing” tähendust ja ametiühingu tegevuse eesmärke

» teab, millised seadused reguleerivad ametiühingute ja usaldusisikute tegevust ning kollektiivlepingu läbirääkimisi » saab aru ametiühingute rollist ja ülesandest tööturul ja ühiskonnas » oskab nimetada ametiühingute ja usaldusisikute õigusi, kohustusi ja pädevusvaldkondi » teab, kust leida infot ametiühingute kohta, ja tunneb ametiühingute struktuuri » mõistab ametiühingute tegevuse põhimõtteid ja teab, kuidas ametiühingud toimivad

• aktsioonid Vajalikud vahendid • esimese ülesande jaoks paljundatud materjal ametiühingute kohta • pabertahvel rühmatöö jaoks • markerid • kaardid küsimustega rühmatöö jaoks • teise ülesande jaoks paljundatud situatsioonikirjeldused igale osalejale Aeg: 45 + 110 minutit

Ettevalmistus teema käsitlemiseks: tutvuge enne ametiühinguid tutvustava materjaliga; valmistage ette rühmatöö küsimused, millele õpilased saavad materjalidele tuginedes vastata; teise ülesande jaoks tõstke kuus tooli ringikujuliselt ruumi esimesse ossa – need toolid on eri poolte esindajatele.

Eesti Noorsootöö Keskus

125

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ametiühing

Teema käsitluse tutvustus nr 1 Enne kui materjali noortele kätte annate, esitage küsimusi, et uurida välja nende senised teadmised ametiühingust. 1. Kas olete kuulnud midagi ametiühingust (meedias, kodus, koolis, praktika ajal)? 2. Millega ametiühing tegeleb? Vastused: ettevõtte tasandil töötajate õiguste kaitsmine; riigi tasandil tööturu ühe osapoole – töötajate – esindamine seaduste loomisel ja teiste kokkulepete sõlmimisel (näiteks alampalga kokkulepe). Rühmi moodustage nii palju, kui on küsimusi. Suuremate õppegruppide puhul võib üht küsimust lasta lahendada mitmel rühmal (andke selleks aega 15 minutit). Vastused tuleb kanda pabertahvlile. Laske rühmadel teistele tutvustamiseks ette valmistada esitlus küsimuste tulemustest (1–2 minutit igale rühmale).

Õpitu analüüs Arutlege omavahel ametiühingute rolli, võimaluste ja vajaduse üle meie ühiskonnas. • Kui oluline on õigus kuuluda ametiühingusse? Mis juhtuks, kui sellist õigust poleks? • Kui tugevad on ametiühingud meie riigis? Kas ka tööandjatel on oma esindusorganisatsioonid? • Mis on ametiühingusse kuulumise eelised ja puudused?

126

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ametiühing

Teema käsitluse tutvustus nr 2 Tutvustage ülesannet. Selgitage, et tegemist on rollimänguga, kus kohtuvad ühelt poolt tööandja ja teiselt poolt töötajad koos ametiühingu usaldusisikutega. Eesmärk on saavutada palgakokkulepe ja tingimused kollektiivsete läbirääkimiste tarvis.

Küsige alustuseks, millise organisatsiooniga võiks tegemist olla, millega see tegeleb, mida toodab, mis selle organisatsiooni nimi võiks olla – see võib olla reaalne või väljamõeldud ettevõte. Siis jaotage rühm kaheks suhtega 2:1. Väiksem rühm on tööandjad, suurem töötajad ja nende ametiühingu usaldusisikud. Jagage laiali situatsioonikirjeldused. Andke 5–6 minutit aega materjali lugemiseks. Siis kontrollige, kas kõik said loetust aru. Selgitage lühidalt, kuidas rollimäng hakkab välja nägema: tööandjad on kutsunud kokku kohtumise ja üks neist on kohtumise juhataja. Nemad esitavad oma ettepanekud esimesena. Seejärel esitavad töötajad ja nende esindajad oma ettepanekud. Siis asuvad kõik pooled läbi rääkima, et leida ühine kokkulepe. Leppige enne omavahel kokku kohtumise ajaraamistik, s.t kui kaua saab iga osaleja rääkida (näiteks kaks minutit) ja kui kaua kohtumine kestab. Kas kohtumise kestel peaks olema võimalik võtta pause, et esindajad saaksid oma rühmaga nõu pidada? Kas peale esindajate võib veel keegi sõna võtta? Paluge osalejatel minna oma rühmadesse ja teema ette valmistada, aega on 30 minutit. Tööandjad peavad valima kaks esindajat ja kellegi, kes kohtumist juhiks. Töötajad peavad valima neli esindajat. Mõlemad rühmad peavad: • välja töötama uued ettepanekud, mida kohtumisel esitada • otsustama, milline võim on nende esindajatel (kas nad võivad teha ise otsuse, pidama otsuse eel rühmaga nõu vms) • otsustama, mis on nende alumine piir, mis on halvim lahendus, millega nad võivad nõustuda

Kui rühmad on valmis, kutsuge esindajad ringis olevatele toolidele istuma ja ülejäänutel paluge istuda nende taha teistele toolidele. Kutsuge kohtumise juhataja ja paluge tal koosolek avada. Kui kohtumine on läbi, tehke väike paus, et osalejad saaksid rollidest väljuda, ja siis asuge toimunud analüüsima.

Eesti Noorsootöö Keskus

127

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ametiühing

Lisainfo Ülesanne on koostatud tuginedes järgmisele allikale „Compass – A Manual on Human Rights Education with Young people”.

Õpitu analüüs Küsige alustuseks, kuidas ülesanne osalejatele meeldis, ja siis minge edasi aruteluga selle üle, mida õpiti. • Kuidas rühmades omavaheline koostöö laabus, kuidas jõuti ühiste ettepanekuteni? Kas see oli kerge või raske? • Kas siis, kui arutati ettepanekute üle, mõeldi oma isiklikele eesmärkidele või organisatsiooni kui terviku eesmärkidele? • Kas rühm mõtles välja ka taktika, kuidas läbirääkimisi pidada? • Kuidas kohtumine läks? Kas kõik, kes tahtsid sõna võtta, said öelda seda, mida nad soovisid? • Kas jõuti ühise, mõlemale poolele vastuvõetava kokkuleppeni? • Kas osalejad teavad mõnda näidet, kus töötajad on otsustanud streikida, et oma õiguste eest seista? • Kas meie riigis seisavad töötajad julgelt oma õiguste eest?

128

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ametiühing

Lugemismaterjal: ametiühing Inimene veedab peaaegu poole oma ärkveloleku ajast tööl. Selleks et elus hästi hakkama saada ning stressivaba ja täisväärtuslikku elu elada, peab seega lisaks isiklikule elule laabuma ka tööelu – tuleb osata töökaaslastega hästi läbi saada, leida tööga tegelemiseks motivatsiooni ja tunda rõõmu oma töö tulemuste vajalikkusest. Kõik see eeldab, et tööandja kohtleks töötajat kui subjekti, mitte objekti, et töötajat kaasataks otsuste tegemisse ja et talle tagataks juurdepääs teatud infole. Tööandja ja töötaja ei ole töölepingu sõlmimisel (ega ka pärast sõlmimist) tavaliselt võrdses seisundis. Töötaja allub tööandjale. Seega ei pruugi alluv tööandjat tööl esinevatest probleemidest ja puudustest teavitada, otsuste põhjendusi küsida või neid kritiseerida. Tulemuseks on ühelt poolt töötaja leppimine paratamatusega ja käegalöömise tunne ning teiselt poolt tööandja kasvav illusioon, et kõik on justkui korras ja hästi. Palju tõhusam on see, kui töötajad räägivad oma probleemidest koos, ühise esindaja – ametiühingu usaldusisiku – kaudu. Majanduslik liberalism on ettevõtete tegevuse aluseks määranud majandusliku tasuvuse. Mõttekas on teha neid asju, mis toovad rahalist kasu. Siit tuleneb peamine huvide konflikt tööandja ja töötaja vahel. Esimene soovib maksimaalset tulu ning teine õiglast töötasu ja häid töötingimusi. Ametiühingu roll ongi esindada töösuhetes nõrgemat poolt – töötajaid. Eesti 1,34 miljonist elanikust on üle 600 000 töötajad. Nendest kuulub ametiühingutesse vaid 54 000 – alla 10% töötajaskonnast. Sellise olukorra põhjusteks on • varakapitalistlik ühiskond, mis väärtustab individualismi (ise hakkama saamist), • arusaam, et ametiühing võitleb niikuinii kõikide töötajate eest – vahet pole, kas olla selle liige või mitte; • teadmatus ametiühingu tegemistest ja eelarvamused selle suhtes.

Mitmed uurimused kinnitavad, et alates teatud arengutasemest ei tee raha enam inimesi õnnelikuks. Esile tõusevad teistsugused väärtused (nagu näitab Maslow’ püramiid). Ametiühingute tegevus pole seotud ainult suurema töötasu nõudmisega. See on ka sotsiaalne võrgustik, kus inimesed saavad vabalt oma muredest rääkida, rõõme jagada, koos otsuseid vastu võtta ja arendada demokraatiale nii olulist osalemisprotsessi (alt üles suunatud algatus). Seega aitavad ametiühingud kaudselt luua riigi tegevuses kaasa rääkida soovivaid kodanikke (mitte kliente), andes ühiskonda oma panuse palju laiemal moel kui lihtsalt töötajate eest seismisega.

Eesti Noorsootöö Keskus

129

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ametiühing

Eesti on võrreldes muu maailmaga väga rikas riik. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on nii majandus kui ka elatustase kiirelt kasvanud. Muutused on toimunud nii kiiresti, et mingisugust tõsisemat tööliste väärkohtlemist või töötingimuste rikkumist, mis töölised muidu teistes riikides ametiühingutesse on koondanud, pole olnud. Heaoluühiskonnas on ametiühing justkui mingi elementaarne asi, mis on alati olemas olnud – umbes nagu tsensuurivaba ajakirjandus. Paraku on unustatud, et ilma töölisliikumiseta ei oleks meil kaheksatunniseid tööpäevi, puhkusevõimalusi, töötukassat, miinimumpalga nõuet ega olukorda, kus rasedaid ja alaealisi ei kohelda töökohal meestega võrdselt. Kuigi formaalselt on ametiühingute loomine enamikus maailma riikides lubatud, kõlab lausa uskumatult, et näiteks Filipiinidel on mõnes tehases keelatud rääkida ja naeratada, Hiinas on dokumenteeritud kolm päeva kestnud vahetused ja Mehhiko maquiladora’des (allhanketehastes) peavad naised tegema rasedusteste või tõendama arstitõendiga menstruatsiooni. Sri Lankal on aga ebaseaduslik kõik, mis võib kahandada riigi eksporditulu, sealhulgas kriitiliste materjalide avaldamine ja levitamine. Lisaks ei pruugi riigi seadustes kehtestatud miinimumpalk tähendada, et töölistele nii palju ka makstakse. Näiteks Filipiinidel asuvasse Cavite vabakaubandustsooni ei tohi kohalik politsei ning munitsipaalametnik ilma kaubandus- ja tööstusministeeriumi loata isegi siseneda. Kõik see näitab, et ilma töölisliikumiseta käituvad tööandjad küllaltki ülbelt ja vastutustundetult, seades eesmärgiks maksimaalse kasumi ja vilistades nii mõnegi eetikanormi peale. Oma eriala hea tundmine teeb töötajast oskustöölise, spetsialisti. Lisaks ametialastele teadmistele on aga vaja osata ka oma huvide eest seista. Tööalastes küsimustes on selleks vaja teada ametiühingute rolli ühiskonnas, sellel loomise tingimusi, ametiühingu enda õigusi ja kohustusi, ametiühingu ülesehitust ja toimimispõhimõtteid.

Milleks ametiühing? Ettevõttes on üldjuhul palju töötajaid ja tööandjale ei ole üks töösuhe tähtis – alati saab inimesi asendada. Küll aga on töötajale tähtis, et tal oleks töö, ja erinevalt kauba valimisest ei saa ta olla tööandja otsimisel pirtsakas või nõudlik. Tööandja ja töötaja suhet ei saa võrrelda müüja ja ostja suhtega. Seega peab töötaja tavaliselt leppima sellega, mida talle pakutakse. Üks võimalus tööandja monopolile vastu hakata on koonduda ja reguleerida töösuhteid kollektiivlepinguga – see annab töötajatele võimaluse oma töötingimuste eest paremini seista.

130

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ametiühing

Mis juhtuks ametiühinguta? Ettevõtete vahel toimuks n-ö alapakkumine. Ei ole ju mõtet maksta töötajale suuremat palka, kui ta rahuldub palju väiksemaga ega lahku töölt. Kui toimub selline alapakkumine, on üksikul töötajal väga raske väärilist tasu nõuda – ta asendatakse järgmise soovijaga, keda motiveerib lihtsalt töö omamine.

Ametiühing peatab allakäigu. Töötajad lepivad kokku, et alla mingit palgataset ja töötingimusi enam ei töötata. Üksikult oleme nõrgad, kuid töötajate jõud on ühtsuses ja solidaarsuses.

Mis on ametiühing? Ametiühing on töötajate vabatahtlik ühendus ühiste eesmärkide saavutamiseks ja turvalisuse loomiseks nii töökohal kui ka ühiskonnas tervikuna.

Ametiühingute tegevust reguleerib ametiühingute seadus: • Seaduses on sätestatud ametiühingute põhilised õigused, tegevuse alused, suhted riigija kohaliku omavalitsuse asutuste ja tööandjatega. • Ametiühingud on oma seaduslikus käitumises sõltumatud. • Ametiühingutel on õigus iseseisvalt oma tegevust ja juhtimist korraldada. • Teistel pooltel on keelatud ametiühingu tegevusse sekkuda. • Ametiühingute seadus reguleerib põhimõtteid, kuidas ja mis tingimustel ametiühinguid võib luua ja mis alustel nad võivad tegutseda (§ 6–15). • Ametiühingu võivad asutada vähemalt viis töötajat. Ametiühing on juriidiliselt loodud siis, kui ta on registrisse kantud. Selleks tuleb korraldada asutamiskoosolek, koostada põhikiri (§ 8) ja allkirjastada asutamisleping. • Põhikirjas pannakse paika juhtorganid. Kõrgeim organ on üldkoosolek või konverents, mis koguneb 3–4 aasta järel. Vahepealsel ajal tegutsevad volikogu ja juhatus.

Eesti Noorsootöö Keskus

131

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ametiühing

Ametiühingute õigused: • kollektiivsetes töösuhetes esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve • individuaalsetes töösuhetes esindada ja kaitsta oma liikmete, vajaduse korral ka mitteliikmete õigusi ja huve liikme volituse alusel, kui seadustes ei ole sätestatud teisiti • saada infot – tööandjal on kohustus anda ametiühingule õigel ajal ja piisavalt töö- ja sotsiaalalast teavet • pidada partneritega nõu – suhelda ja arutada oluliste teemade üle (kas on võimalik midagi teistmoodi teha, näiteks koondatavate arvu vähendada jne) • teavitada töötajaid – töötajad peavad olema teadlikud sellest, mis ettevõttes toimub. See on kasulik ka tööandjale, sest siis ei pea ta kõiki raskeid olukordi ise lahendama; • pidada läbirääkimisi töö-, teenistus- ja sotsiaalküsimustes kollektiiv- ja muude lepingute sõlmimiseks • teha ettepanekuid seaduseelnõudesse • saada teavet riigi tööolukorra kohta • avaldada oma seisukohti massimeedias • korraldada oma eesmärkide saavutamiseks aktsioone • arendada välissuhteid • koolitada ja nõustada oma liikmeid

Ametiühingu pädevuses on: • sõlmida kollektiivlepinguid ettevõtte, sektori ja riigi tasandil; • teha ettepanekuid seaduseelnõudesse (näiteks töölepingu seadus) – selles osalevad keskliidud; • teha ettepanekuid tööohutuse ja töötervishoiu olukorra parandamiseks; • teha koostööd tööturuasutuste ja kohalike omavalitsustega, et parandada ühiskonna tööga hõlmatust; • osaleda töötajate teavitamisel ja nendega konsulteerimisel ametiühingu usaldusisiku kaudu; • esindada ja kaitsta liikmeid töövaidlusorganites suhetes riigija kohalike omavalitsuste asutuste, tööandjate ja tööandjate ühendustega.

Ametiühingu usaldusisik Ametiühingud teostavad oma õigusi usaldusisikute kaudu. Ametiühingu usaldusisik on ametiühingu liikmete poolt üldkoosolekul valitud esindaja, kes esindab ametiühingu liikmeid suhetes tööandjaga. Usaldusisiku ülesanded Töötajate usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega reguleerib töötajate usaldusisiku seadus.

132

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ametiühing

Seaduses on sätestatud: • usaldusisiku ülesanne on esindada töötajaid tööõigusaktide ja kollektiivlepingu rakendamisega seotud küsimustes ning ettevõtte töötajate vaheliste suhetega seotud küsimustes • ametiühingu valitud usaldusisiku ülesanne on vahendada infot ametiühingu ja töötajate vahel ning vastavalt ametiühingu põhikirjale juhtida nimetatud organisatsiooni ja selle liikmeid. Usaldusisik ja tööandja peavad tegema koostööd vastastikuse usalduse alusel ja heas usus, võttes arvesse töötajate ja tööandja õigusi, kohustusi ja huve

Usaldusisiku õigused: • • • • • • • • • •

tutvuda takistamatult töötingimuste ja töökorraldusega saada tööandjalt vajalikku teavet ja konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga peatada töölepingu kollektiivne lõpetamine pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel teavitada ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest pöörduda töövaidluskomisjoni saada koolitust oma ülesannete täitmiseks kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte kokkuleppel tööandjaga kasutada tööandja ruume

Usaldusisiku kohustused: • • • •

osaleda teavitamisel ja konsulteerimisel vahendada teavet tööandjale ja töötajatele jälgida töötingimuste täitmist ja teatada rikkumisest tööandjale või tööinspektorile töötaja taotlusel esindada teda töövaidluses tööandjaga enne töövaidluskomisjoni pöördumist • aidata kaasa töörahu hoidmisele • teha koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga

Eesti Noorsootöö Keskus

133

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ametiühing

Teavitamise ja konsulteerimise kohustus Tööandja teavitab järgmisest: • tööandja struktuur, töötajate koosseis, nende muudatused ja kavandatavad otsused, mis avaldavad olulist mõju tööandja struktuurile ja töötajate koosseisule • kavandatavad otsused, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses • kavandatavad otsused, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töötajate töölepingulistes suhetes, sealhulgas töösuhete lõpetamine

Tööandja kohustused ametiühingu ees: • anda ametiühingule võimaluse korral tööruum • anda vähemalt kord kuus ruum ametiühinguürituste läbiviimiseks • võimaldada ametiühingu liikmele aastas vähemalt viis tööst vaba päeva osalemiseks ametiühingu korraldatavatel koolitustel või ametiühingute organite töös • asuda ametiühingu esindaja taotlusel läbirääkimistesse kollektiivlepingu või muu töövaldkonda puudutava lepingu sõlmimiseks • lubada ametiühingu esindajatel takistamatult tutvuda töötajate töökorralduse ja tingimustega ettevõttes • täita ametiühingute suhtes muid seadustest või kollektiivlepingust tulenevaid kohustusi

Ka ametiühingud koonduvad Eestis tegutseb praegu kaks ametiühingute keskliitu: • Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) 39 800 liikmega (www.eakl.ee) • Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon (TALO) 13 000 liikmega (www.talo.ee)

Keskliitude liikmesorganisatsioonid (haruametiühingud) hõlmavad pea kõiki Eesti töövaldkondi.

EAKL / TALO

Ï Haruametiühingud

Ï Ametiühingu osakonnad (ettevõtetes loodud ametiühingud)

134

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ametiühing

Rollimäng: kohtumine tööandjate ja töötajate vahel Tegemist on kohtumisega tööandjate, töötajate ja ametiühingu vahel, kes püüavad saavutada palgakokkulepet.

Ettevõte tegutseb 24 tundi päevas ja 365 päeva aastas. Seal on tuhat töötajat, alates tootmisest ja lõpetades juhtimisega. Kõik töötajad on ametiühingu liikmed. Nüüd on ettevõttel tekkinud rahalised ja majanduslikud raskused, kuid veel ei ole pankrotiohtu. Kasum on püsinud suurena, kuid siiski eelmise aastaga võrreldes vähenenud, sest kogu majandussektoris on teatud langus. Kolme aasta jooksul on palk langenud 3% ja personali on vähendatud 10%. Töötajad nõuavad palgatõusu. Juhtkond ütleb, et palgatõusu tagamiseks on vaja töötajaid koondada. Nende ettepanek on järgmine: • 4% palgatõus kaheteistkümne kuu jooksul (inflatsioon on 2%); • ületunnitöö ja soodustused kaotatakse • töötajate arvu vähendatakse (10% töötajatest, peamiselt osaajaga ja tähtajalise lepinguga töötajad ja praktikal olevad noored, järgitakse reeglit „viimasena sisse, esimesena välja”)

Juhtkonna ettepanek lükati tagasi, sest see seaks töötajad halvemasse olukorda (praegu saavad 40% töötajatest suure osa lisatasust ületunnitöö eest). Tehti vastuettepanek: • tõsta kahe aasta jooksul palka 9% • ületunnitöö ja boonused jäetakse alles • töötajate arv säilitatakse ja iga töötaja, keda senises ametis vaja pole, saab tööandja kulul ümberõppe • kui nõudmistele ei tulda vastu, korraldatakse streik

Vastuettepanekust keelduti, sest need ei lahenda ettevõtte probleeme. Läbirääkimised on kestnud kaks kuud. Ettevõtte poliitika on, et kui kokkulepet ei saavutata, siis korraldatakse kõiki asjaosalisi kaasav kohtumine. See kohtumine ongi nüüd rollimängu aluseks. Mõlemad pooled peavad kohtumisele tulema uute ja realistlike ettepanekutega, et jõuda vastastikusele kokkuleppele. Läbirääkimistes osaleb seitse inimest: kaks tööandjate esindajat juhtkonnast, üks kohtumise juhataja (tööandjate seast) ja neli esindajat töötajate seast. Et see on üldkoosolek, on kohtumisele oodatud kõik töötajad.

Eesti Noorsootöö Keskus

135

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ametiühing

136

Eesti Noorsootöö Keskus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

Ametiühing

Eesti Noorsootöö Keskus

137