sügiskuu
2013
Pelgulinna oma leht. Pausidega aastast 1993.
Tulge Pelgulinna mahemängudele!
Jätkuks kevadisele suureks rahvapeoks kujunenud Pelgulinna Päevale ootab Pelgulinna Selts kõiki laupäeval, 21. septembril Pelgulinna Mahemängudele Pelgulinna Gümnaasiumi õuel ja staadionil Mulla tänava ääres. Kui veel kord meenutada mai lõpus toimunud Pelgulinna Päeva, siis arvudes kõlaks see nii: osavõtjaid mustmiljon, avaparaadil sammus puhkpilliorkestri saatel mööda Pelgulinna uulitsaid lugematu arv pelgulinlasi, igal tänavanurgal liitusid inimesed loosungite ja lippude alla, et tunda koosmarssimise rõõmu! Soovijatest täistuubitud giidiga retrobuss tegi Pelgulinna tänavatel 8 ekskursiooniringi, filmisärkide näitust külastas Eesti Kinoarhiivis 186 inimest, mööda Preesi tänavat lookles hommikust alates Peeteli kiriku torni külastajate saba, ekskursioone Kolde lasteaeda ja Pelgulinna põhikooli toimus rohkem kui oli arvestatud, suures valguses vaatas filmi „Don Juan Tal-
linnas“ üle 100 inimese, söödi ära 150 liitrit hernesuppi, üle 200 pannkoogi jne. jne! Nüüd on aga kohe käes sügis ja enne külmade tulekut võiks Pelgulinna rahvas õues veel koos midagi toredat teha. Mahemängudeks pakkus lahkelt oma pinda meie asumi suurim haridusasutus Pelgulinna Gümnaasium. Eesti kirjakeele seletus-sõnaraamat seletab MAHEdat nii: pehme, mõnus,leebe, meeldivana tajutav, heatahtlik. Meie keeli tähendab see Mänge ilma “veri-ninast-väljas” pingutuseta, sõbralik äraolemine mängude seltsis koos sõpradega ning teineteise märkamine. Päevakava vaata ajalehe keskelt.
Tule maheturule oma aiasaadustega! Vägevamad õunad, pirnid, kurgid, peedid, kapsad, kaalid, porgandid või muud mullast või puust nina suvel välja pistnud ja sügiseks võimsaks saanud saadused löö aga väljanäitusel letti - kõige võimsamad ja erilisemad saavad ka auhinnatud!
Ehitame linna, oma Pelgulinna selleks meil on vaja sõmerat ja mulda lisaks õlgi, roogu ja saue, telliskive Siin me armsas kodus, Pelgulinna kodus on igasugust rohtu. Heina sees on ristik, härjapea ja timut lisaks kõrred, peber, oras. Siin me armsas kodus Pelgulinna kodus isegi on mais. Aunad, nabrad valmis, sees seal nisu, rukis, kaer, söötis maad on vähe. Siin mu armsas kodus Minu Pelgulinnas kolde ees pean aru. Võtan välja ehted aarded, sõled, preesid, pähe sobin vanik. Nüüd me peame pidu, Pelgulinna pidu meie armas kodus. Reet Valter
Pelgulinna lood: telliskivid, paradiisiaed, prügimägi ja koolimajad
Päriselt ei kadunud piirkonnast ka aiand. Moodustati Riikliku AianduseMesinduse Trusti aiand nr 3, kus 1940. aastate lõpus oli 16 kasvuhoonet ja rohkem kui 1700 ruutmeetrit klaasialust kasvupinda. Kokku töötas seal 25 inimest. Põhirõhk oli aiandis pandud kurgi-, kapsa-, redise- ja tomatitaimede kasvatamisele. Juba talvel pandi maha varajane köögivili, veebruaris harvendati kurgi- ja tomatitaimi. Kauplustesse jõudsid sealt pärit esimesed kurgid ja tomatid juba mais. Aiand varustas ka eraaiamaid juurviljataimedega. Müügiks toodi samuti teiste puukoolide noori pirni- ja õunapuid, karusmarja-, sõstra- ning vaarikaistikuid. Aiandist said inimesed koduaedadesse osta ka hekipõõsaste istikuid ning suvelilletaimi. Talviti kasvatati aiandis potililli, mille arvukus küündis üle 10 000 taime.
Rongkäik 1950. aastatel Ristiku ja Telliskivi tänava nurgal. Tänapäeval on Pelgulinna uueks peateljeks kujunenud põneva ajalooga Telliskivi ja Mulla tänava joon. Sõle tänava kant oli aga varasemalt prügimägi. Mulla tänava äärde rajas Johann Grabby 1879. aastal tellisetehase, mis andis nime Telliskivi tänavale. Tänase mööb-
kortermaja piiravad ebakorrapärast siseõue. Kasutati kolme tüüpsektsiooni. Ahjuküttega korterid on 1-2-toalised, köögi, osad ka vanni- ja teenijatoaga. Üldiselt rahuliku ilmega raskepärases stiilis majade ilmestamiseks on kolmas korrus kujundatud horison-
limaja esise parkla taksopeatuse kohal asunud Grabby poolt 1881. aastal ehitatud ja 1965. aastal lammutatud puumajas avas aga 1912. aastal uksed esimene kohalik õppeasutus - Krabbi algkool. Selle kõrval laiunud suurele Mulla ja Telliskivi tänava vahelisele lagedale alale rajati aga aiand. Esimesed andmed Gustav Treierile kuulunud aiandist on 1920. aastate lõpust. Telliskivi 5/7, Mulla 7 ja Kruusa 6 kinnistutel asus tollase Pelgulinna suurim viljapuuaed, kokku tervelt 9280 ruutmeetrit. 1928. aastal projekteeriti samadele kinnistutele selle aja kohta küllaltki suured triiphooned. Nendealune pind suurenes järk-järgult ning hõlmas 1930. aastate lõpuks juba üle 2100 ruutmeetri. Telliskivi tänav 9/11 asus aga Artur Pullmannile kuulunud, rohkem kui 2500-ruutmeetrine iluaed. Kõik see kokku oli sõjaeelse Pelgulinna ilusaim piirkond.
taalse karniisi ja väiksemate akende abil. Osa portaale on dekooriga, uste kõrval kivikuulid ja ühises välisnurgas kuppelkatusega ärkel. Elamu kuues trepikojas olid sepistatud käsipuude iluvõred, paekivist trepid ning valgetest metlahh-plaatidest põrandad. Omapärane võte oli tualettruumi valgustus trepikotta avaneva siseakna abil. Lisaks majale oli kujundatud ka ümbritsev õu – eesaeda piiras kahe maja vahelises lõigus sepisvõrega aed. 1927. aastal avas linnamajas uksed kohalik raamatukogu. 1999. aastal lõpetas pelgulinlaste seas armastatud raamatukogu oma töö.
Makarovi tänav koos uhke stalinistliku hoonestusega. Toona Pelgulinnas Söödi tänavas elanud Tõnu Vennikas on meenutanud oma lapsepõlve: Sõle tänava alguses kuni Kolde puiesteeni laius siis suur stiihiline prügimägi, hõlmates ka tänase sünni-
Suur probleem oli põllusaaduste hoidmine. 1950. aastate algul oli Pelgulinnas raudteesüsteemil kaks kartuli- ja juurviljahoidlat. Need asusid Heina 34 ja Telliskivi 57.
Üha uute hoonetega ümbritsetud piirkond ei olnud aga aiandile soodne ja juba 1950. aastatel taotles kõrval asuv jõudsalt arenev kolhoositurg aiandi arvel laiendamist, kavatsedes sinna püstitada nii Kolhoosnikute Kodu kui ka hobusetalli. Peagi aga hakkas turu heakord alla käima. Seda süvendas trust Glavvino, kes alustas turul vankritelt piiramata koguses lahtise viina müümist. Populaarsuse kaotanud turg suleti 1976. aastal. 1980. aastal avas uksed turu asemele rajatud suure parklaga moodne mööblimaja ning osa endisest aiandist läks tolleaegse 46. keskkooli staadioni rajamiseks. Uus, Udo Ivaski ja Herbet Rüütlase projekteeritud funktsionalistlikus stiilis koolimaja, tänane Pelgulinna gümnaasium oli valminud juba 1961. aastal. Muide, rahvasuu räägib, et kolhoosituru hoonete ja Pelgulinna gümnaasiumi ehitusel kasutati ka Harju tänava varemetest pärit paekive. Jaak Juske Heina tänavalt
Pelgulinn ja Viini postmargi sünnilugu
Selline nägi tänase Sõle tänava kant välja 1940. aastate teises pooles.
Enne Teist ilmasõda hoogustus ümbruskonnas ka elamuehitus. Herbert Johanson projekteeris linna tellimusel linnateenistujate majad Telliskivi ja Ristiku tänava nurgale 1925. aastal. Ehitus algas sama aasta sügisel. Kolmekorruselised linnaametnikele mõeldud suured kortermajad said valmis kaks aastat hiljem. Kaks L-kujulise põhiplaaniga
Sõle tänav sündis aga umbtänavana vahetult enne Teist maailmasõda kui Paldiski maantee nurgast Kopli poole kerkis neli Tallinna-tüüpi kortermaja. Paldiski maantee ise oli toona poole kitsam. Linnast välja siirduva sõidurea kohal Sõle tänava hipodroomi-poolsel ristil asus paekivist hoones kartongivabrik, mida rahvasuus tordikarbivabrikuks kutsuti. See töötas veel nõukogude ajalgi. Pärast sõda peeti plaani püstitada Sõle ja Paldiski maantee nurgale praeguse bensiinijaama ja paneelmajade kohale suur kultuurikeskus. See plaan jäi aga paberile. 1953. aastal rajati Sitsi tänavast Kopli tänavani admiral Stepan
tusmaja ala kuni metsani. Pelgulinna gümnaasiumi kohal asusid aga vanad saviaugud, kust sai toorainet sealne telliskivivabrik. Saviaukudes sai ujumas käia. Prügimäelt leidsime aga poistega igasugu kraami - sulepeadest jalgratasteni. Muide, minu lapsepõlves avanes veel Söödi tänavalt otsevaade Rocca al Marele. Sõle ja Makarovi tänav ühendati 1968. aastal ning nimetati Karl Marxi puiesteeks. 1990. aastast kannab see pikk ja lai tänav taas Sõle nime. Tänava praegune hoonestus on pärit suures osas aastatest 1950-1980. 1944. aasta märtsipommitamises sai Pelgulinnas suurimaid purustusi just Telliskivi ja Mulla tänava vaheline piirkond. Hävis kümmekond maja. Muide, toona ühendas nimetatud kahte tänavat nüüdse mööblimaja tagant kulgenud Kruusa tänav. 1947. aastal alustas lagedaks põlenud alal tööd Kalinini rajooni kolhoositurg. Esialgu asus turu kontor Mulla 2 varjendis. 1950. aastal ehitati turule kahekorruseline administratiivhoone ning 38 müügikohaga piimapaviljon.
2
1967. aastal Tallinnfilmis tehtud kastitehase tööliste elust rääkiva komöödiafilmi „Viini postmark“ mitmed stseenid on üles võetud Pelgulinnas. Filmi sünnilugu meenutas toona assistendina töötanud Margit Ojasson. Margit Ojasson asus Tallinnfilmi tööle 1958. aastal. „Viini postmark“ oli kümnes film, mille tegemisel ta kaasa lõi. Kokku töötas Margit Tallinnfilmis tervelt 33 aastat ja võib rääkida tundide viisi põnevaid lugusid Eesti filmiajaloost. “Viini postmargi” kastitehase sisestseenide jaoks sõitis filmitrupp kevadisse Kiievisse. Sealses suures stuudios ehitati siis täiesti töötava liiniga kastitehas. Massistseenides osales sadu inimesi. Pärast võtteid oli peategelast Martin Rolli kehastanud Jüri Järvet juba Kiievis lennuki peale istumas, kui korraga selgus, et üks võte tuleb uuesti teha. Margit koos abilistega sõitis siis kiiresti lennuväljale. Kuna neid ootesaalist enam edasi
ei lastud, ronisid nad heki vahelt läbi ja jooksid lennukisse, kust näitleja viimasel hetkel kätte saadi. Kastitehase välisvaated filmiti aga Pärnu metsakombinaadis, kusjuures spetsiaalselt filmi jaoks pandi kokku kümneid ja kümneid puust kaste. Filmi peategelase elumaja leiti Sõpruse puiestee äärest. Samas on mitmed koduümbruse vaated võetud üles Pelgulinnas, mis sobis oma väikekodanliku ilmega. Ühes kaadris on selgelt näha, kuidas Jüri Järvet kõnnib mööda Preesi tänavat taamal paistmas ilma tornita Peeteli kirik. Toona asus seal Telefilmi stuudio. Seega oli koht filmitegijatele tuttav. Kokku kestsid filmivõtted kolm kuud 1967. aasta kevadest sügiseni. Viini postmark esilinastus 1968. aasta jaanuris. Jaak Juske Heina tänavalt
sügiskuu Pelgulinna selts on juba üle aasta korjanud meie linnaosa majade lugusid. Nüüd on laekunud mälestuste ja avalike andmebaaside põhjal pandud kokku esimesed Pelgulinna tänavate lood, millest kolm tükki trükime ka lehes ära. Majade ja tänavate lugude projekt aga jätkub. Kõik mälestused Pelgulinna ajaloost ja täiendused juba koostatud tänavate lugudesse palume saata aadressile pelgulinnas@gmail.com
Taime 19 - 1934. aastal. Taime 21 - 1934. aasta paiku. Taime 27 - 1957. aastal. Lasteaed. Taime tänava paaris aadressnumbrit kandvate majade ehituslood on järgmised: Taime 2 - 1939. aastal. Taime 4 - 1937. aastal. Taime 8 - 1937. aastal. Taime 10 - 1938. aastal. Taime 10a - 1963. aastal. Taime 12 - 1930. aastate teine pool. Taime 14 - 1937. aastal. Taime 16 - 1930. aastate teine pool. Taime 18 - 1930. aastate teine pool. Taime 20 - 1982. aastal. Seal on asunud baar ja toidupood, täna trükikoda. Taime 24 - 1937. aastal. Arhitekt Karl Tarvas.
rahva vastu. Suurem osa neist puumajadest on täna alles. Ristiku ja Aru tänava vahelisel alal on aga pärast sõda valdavalt Saksa sõjavangide poolt ehitatud hooned. Rukki tänava paaritu aadressnumbriga majade ehituslugu: Rukki 1 - 1940. aastal. Rukki 3 - 1940. aastal. Rukki 7 - 1940. aastal. Rukki 9 - 1940. aastal. Rukki 11 - 1953. aastal. Rukki 13 - 1953. aastal. Rukki 15 - 1953. aastal. Rukki 17 - 1954. aastal ehitatud tänane Rukkiräägu lasteaed. Rukki 19 - 1959. aastal. Aru tänava nurgal asub 1957. aastal ehitatud elumaja. Rukki tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu: Rukki 2 - 1940. aastal. Rukki 4 - 1940. aastal. Rukki 6 - 1940. aastal. Rukki 8 kinnistul asub laste mänguväljak. Rukki 10 - 1940. aastal. Rukki 12 - 1956. aastal. Rukki 14 - 1950. aastate keskel. Rukki 14a ja 14b kinnistul asuvad vastavalt 1965. ja 1967. aastal ehitatud garaažiboksid. Rukki 16 - 1951. aastal. Rukki 18 - 1955. aastal. Rukki 20 - 1955. aastal. Rukki 22 - 1950. aastate keskel. Rukki 24 - 1951. aastal.
Kõrre tänava lugu Ligi 250 meetri pikkune Kõrre tänav algab Ristiku (varasemast Oskari) tänavast ja lõpeb Heina tänavas. Kõrre tänav kanti linnakaardile 29. septembril 1926. Kõrre tänav sai suuri purustusi märtsipommitamises. Tänava hoonestus on seega suures osas pärit 1950. aastatest. Kõrre tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu: Kõrre tänava nurgani ulatub Ristiku tänava äärde 1969. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja, mille asemel oli varem mereväe autobaas. Kõrre 3,5,7,9 - ridaelamu ehitati ühingu Oma Kolle poolt 1930. aastal, pärast sõjapurustusi on maja taastatud 1954. aastal. Kõrre 11 - 1957. aastal. Kõrre 13 - 1961. aastal. Kõrre 15 - 1951. aastal. Kõrre 17 - 1950. aastate keskpaigas. Kõrre 19 - 1959. aastal. Kõrre 21 - 1955. aastal. Heina tänava ristis ulatub Kõrre tänavani 1952. aastal ehitatud elumaja. Kõrre tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu: Kõrre tänavani ulatub 1930. aastal Ristiku tänava äärde ehitatud Oma Kolde majaderida. Kõrre 4-10 - ridaelamu on ehitatud ühingu Oma Kolle poolt 1930. aastal. Kõrre 12 - 1950. aastate keskpaigas. Kõrre 14 - 1955. aastal. Kõrre 16 - 1950. aastate keskpaigas.
Vaade Ristiku tänava koolimaja juurest Taime tänava nurga suunas 1950. aastatel.
Taime tänava lugu Enam kui 300 meetri pikkuse Taime tänava sünnipäevaks loetakse 26. oktoobrit 1932. Enne sõda jõuti Sitsi heinamaale rajatud tänav suures osas ka hoonestada. Nõukogude okupatsiooni alguses tähistas Taime tänav Pelgulinna hoonestatud ala piiri. Taime tänav saab alguse raudteeäärsest ristmikust Heina tänavalt. Taime 2 juures hargneb Taime tänavast sellega paralleelne Orase tänav. Edasi ületab Taime tänav Ristiku tänava ning lõpeb ristudes Aru tänavaga. Taime tänava paaritut aadressnumbrit kandvate majade ehituslood on järgmised: Taime 1 - 1939. aastal. Aleksander Haug võitis õnneloteriiga miljon senti ehk toona mitme aasta palga ja ehitas koos sõbraga kortermaja. Hoone renoveeriti 2005. aastal.
Taime 26 - umbes 1970. aastatel ehitatud garaažid. Taime 28 - 1938. aasta paiku. Taime 30 - 1938. aastal. Taime 32 - 1939. aasta paiku. Taime 34 - 1939. aasta paiku. Taime 36 - 1939. aastal. Taime 38 - 1939. aasta paiku.
Taime 5 - 1937. aastal. Taime 9 - 1939. aastal. Taime 11 - 1938. aastal. Taime 13 - 1930. aastate teine pool. Taime 15 - 1930. aastate lõpp. Taime 17 - 1939. aastal.
Heina ja Ristiku tänava vahelisel alal asuvad Rukki tänava ääres 1940. aastal nõukogude võimu poolt ehitatud Pelgulinna Rahvakorterid ehk Pel-Ra-Ko majad. Selle ehitusprogrammiga tahtis uus võim näidata oma palavat armastust töötava
Jutustab Ants, vabakutseline, tabatud Telliskivi keldripoe juurest. Pelgulinna leht: Tere, kas te teate midagi Pelgulinna sünniloost? Ants: Eee..., mis linn? PL: No me asume praegu Pelgulinnas ja uurime, et kas ka lihtne inimene tänavalt teab midagi sellest, kuidas Pelgulinn tekkis? A: Aa, see... nojah, ikka tean ühteteist. Et... Põhimõtteliselt on Pelgulinn ikka päris vana linn. Jah. Minumeelest vähemalt eelmisest nädalast, aga võibolla veelgi kaugemast ajast. Täpsemalt juhtus see nii, et olime laupäeval Mustamäel Sääse tänaval ühe minu sõbra juures sünnipäeval. Mingil hetkel sai tal naine kole kurjaks millegipärast. Eks need naised on juba sellised - istuvad, istuvad rahulikult, teevad oma asju ja siis äkki kargavad püsti ja kukuvad pahandama. Mul oli endal ka kunagi naine. Täpselt samasugune. Ega mina nende sisse vaadata ei oska, kogu aeg oli kõik valesti. Näiteks ükskord käisime sõbraga seenel - no läks kauem natuke kui alul plaanis ja sel ajal veel mobiiltelefone ei olnud nii, et võtad suvaliselt metsas taskust välja ja muudkui helistad kuhu tahad, et Kiisu, 7 minutiga kohal või koju, et tulen kahe nädala pärast või kasvõi, et jalaluu murdus kahest kohast pooleks, nagu ükskord mul ühel teisel sõbral talvel kõva külmaga. Seisis siis nagu toonekurg üks jalg pihus, teisega lumehanges, et pikali ei kukuks. Olekski vist sinna jäänud, aga õnneks tuli kevad ja lumi sulas ära ja ta sai jala hangest kätte. Teine jalg oli ka õnneks selleks ajaks ära paranenud. Aga vat koju jõudes rääkis seda kõike naisele, aga naine ei uskund. No mis sa teed eksole?
A: Nojah, et siis ma tahtsingi öelda, et siis seal Mustamäel ajas sõbra naine meid välja ja me läksime ühe teise sõbra juurde ja järgmisel hommikul ärkasin siin samas paar maja edasi ja oligi juba kõik olemas. See Pelgulinn ja üldse. Moodsal ajal käib kõik kuidagi svipsti ja nibernipsti ja valmis. Ei jõua ringigi vaadata kui juba kuskil on mingi kaubamaja püsti või kuskil on keegi autoga kraavi sõitnud. Internet ja kompüütrid ja teate ise paremini. Isegi üks koer lippas siin ringi, andsin talle veel tükikese kartulakrõpsu.
Rukkiräägu lasteaia 1954. aastal ehitatud hoone Rukki tänava ääres.
Taime 3 - kehtestatud detailplaneeringu kohaselt tuleb sinna mänguväljak.
Pelgulinna alternatiivne ajalugu
PL: Ega vist oska midagi teha jah. Aga Pelgulinnast? Rääkige Pelgulinnast.
Rukki tänava lugu
400 meetri pikkune Rukki tänav Pelgulinnas annab hea ülevaate stalinistlikust linnaarhitektuurist Eestis. 1940. aastal Sitsi heinamaale rajatud tänav saab alguse Heina tänavast ja lõpeb Aru tänavas. Ametlikult kinnitati tänava nimi 25. veebruaril 1941.
2013
PL: Aitäh
Vaade Ristiku (toona Oskari) tänava äärest Kõrre tänavale 1930. aastal, mil üle Tallinna lendas dirižaabel. Oma Kolde majad on just valmis saanud. Rukki 16-24 majade vahel asub tänava ääres suur mänguväljak. Aru tänava nurgal asub 1957. aastal ehitatud elumaja.
Kõrre 18 - 1950. aastate keskpaigas. Kõrre 20 - 1950. aastate teine pool. Kõrre 22 - 1950. aastate teine pool. Heina tänava ristis ulatub Kõrre tänavani 1951. aastal ehitatud elumaja.
3
A: Ole ise ka meheks, ega sul suitsu pole? PL: Kahjuks mitte jah. A: Ja väga hea ongi - see on tervisele kahjulik, mul ükskord ühel sõbral juhtus selline lugu, et...
Pelgulinna Gümnaasumi õuel. Mulla tänaval.
Päevakava: 14.00-18.00
Kooli õuel mahekaupade turg – TULE MÜÜ OMA AIAANDE! Suur Moosivahetus – moos kaasa!
14.00-17.30
Rühmatreeningud Telliskivi Koduklubilt, laste jalgpallivõistluse jm viib läbi JK Tallinna Kalev treener Rando Hallik, lauamängud Maleakadeemia „Vabaettur“ ja Ludo Lauamängupoelt, kepikõnd ja sportmängud
16.00-18.00
„Jalutuskäik“ kadunud Pelgulinnas – slaidid kooli saalis arutatakse Pelgulinna asumi arenguplaane, Põhja-Tallinna arengukava tutvustus Pelgulinna puudutavas
15.00-17.00
Avatud Peeteli kiriku torn ja vaated Pelgulinnale
17.30-19.00
Kontsert kooliõues: Pelgulinna Kooli Bänd ja külalised
19.00
Öökino „Viini postmark“ Sooja jooki ja kõhutäiteks küpsetisi pakuvad mahekohvikud. Tule ise, võta kaasa kogu pere ja sõbrad-tuttavad! Pöidlad pihku ja ilusat ilma ootama, kuigi mahemängud toimuvad iga ilmaga:)
4
s체giskuu Pilte kevadisest Pelgulinna p채evast
5
2013
Miks Mahemängud? Tegelikult sellepärast, et mahe on ka sõbralik ja oma, mite ainult e- või konservandivaba vms. Kui naaber pakub naabrile isetehtud moosi, siis on tegemist üsna maheda tegevusega. Kui selle kõrval taotakse palli, mängitakse malet või vaadatakse kino, ongi mahemängud. Selles jaotuses anname väikse ülevaate Mahepäeval toimetavatest tegelastest ja toimuvast, ajaloost ja asjade olemusest.
Kohalik toit on kõige parem! Sügisel on õige aeg sahvrid värsket ja kodumaist kraami täis varuda, moosipurgid ilusti ritta seada ja taimeteed riiulisse valmis sättida. Tali ei jää taevasse ja ehkki supermarketist saab aastaringi läikivaid välismaa õunu või keerulise nimega puuvilju, võiks just nüüd üle mõelda, miks on sutsuke talvetoidule mõtlemist kasulik, mõistlik ja ka niisama tore.
Miks on oluline ja hea süüa toitu, mida tunned? Me kõik oleme lugenud, kuidas poevorst on täis säilitusaineid, nitriteid ja mingit kondipuru, kuidas kunstlikud lõhna- ja maitseained tekitavad lööbeid, allergiat ja laste hüperaktiivsust. Seda kõike pole vajagi hakata uuesti lahti kirjutama, sest on nagunii selge, et koduses hoidises on rohkem vitamiine, kasulikke antioksüdante ja vähem ebavajalikku, väärt kodune toidukraam tehakse korraga ju väiksemas koguses, ja vähema töötlemise teel. Koduste hoidiste jaoks toorainet valides saab vaadata müüjale näkku, rääkida temaga kasvatamisviisidest või, veel parem, korjata hüva kraam kuskilt metsast ise. See on iseendale ja perele võidetud aeg, kui leiate mahti koos seenel käia, mingist ajaraiskamisest ei ole siin juttugi. Kui teed poemoosi või poolfabrikaatide ostmise asemel hoidised ise, siis tead, mida sööd, saad talvel suvemälestuste üle muheleda ja hoiad ka raha kokku. Kui kutsud appi mõne sõbra või sugulase, saad toreda köögis veedetud aja pealekauba. Kui sul aga ei ole oma aeda, sahvrit, võimalusi omaenda kanu pidada (ning linnas on järjest rohkem selliseid inimesi) või isiklikke maa-sugulasi, siis on tagumine aeg saada tuttavaks kellegagi, kel oleks hea meel teha seda sinu eest. Kui hangid oma mee, kanamunad ja piimatooted sõbralt-tuttavalt, võid kindel olla, et mesilinnud, sulelised ja mäletsejad on
võimalikult hästi hoitud, neid ei kurnata üleliia ega peeta ebaloomulikult julmades tingimustes – ükski meie sõber ju seda ei teeks? Ostes oma kartulid ja muu juurikakraami omakandi mehelt või tema vennalt, kuuled lugusid väetistest, põudadest ja euronormidest, ja oledki ootamatult paremini kursis maaelu murede-rõõmudega, saad isiklikumal tasandil teada, miks talud tühjaks jäävad, või kuidas nüüd noored pered on hakanud maale tagasi kolima. Linnas on olemas ka kohaliku toidu võrgustikud (vt nt www.tagurpidilavka. ee või www.pihlaka.eu), mis soovijale talvekartuli, mee, värske leiva, maheda jahu ja sõbralike kanamunade, soolakala ja muude kodumaiste hõrgutiste kasti kohe ukse taha toovad. Tõsi, kilo hinna järgi vaadates on selline toit natuke kallim kui poola kartulid, hispaania apelsinid ja maroko virsikud, aga kohalikku kaupa eelistades juhtub tegelikult nii, et: * monokultuursete plastkasvuhooneväljade ja hiiglaslike veisefarmide asemel toetad kohalikku inimest, kellega sul on võimalik tuttavaks saada ja kes hoolitseb isiklikult selle eest, et Tallinnast väljaspool ei oleks lihtsalt mets ja tühermaa; * korraga tuttavalt talunikult tellides ostad vähem edasi-tagasi transporditud, pakendatud ja pritsitud toitu, see on hea nii keskkonnale kui ka sööjale; * veidi planeerides ja teadlikumalt toitudes jääb ostmata hulk poolfabrikaate ja valmistoitu, mis raiskavad raha ja on nagunii liig ebatervislikud, nii et kokku ei tulegi tervislik toit üldse kallim.
Kui saigi nüüd natuke moosine jutt, siis meelega: see on ühtlasi üleskutse võtta oma moos kaasa ja tulla 21. septembril mahekaupade laadale! Maarja Läänesaar Rohu tänavalt
Vastane on hetk tagasi sooritanud varjatud taktikalise manöövri ning saatnud oma eliitüksuse Sinu jaoks äärmiselt ebamugavale positsioonile. Milline saab olema Sinu vastukäik? Kas ründad, taganed või alustad läbirääkimisi liitlaste leidmiseks? Pinge kasvab, õhk on mõttetegevusest paks, särisedes küpsevad uued ideed ning plaanid... Kulminatsioon on käes ja kohe selgub, kelle päralt on võit ning kes peab tunnistama lüüasaamist? Ülalkirjeldatu ei ole stseen sõjafilmist, vaid olustikukirjeldus lauamänguõhtult Ludo Lauamängupoes, kuhu iga nädal koguneb seltskond huvilisi, et panna mängulaua ääres proovile oma strateegilised oskused ja veeta sõprade seltsis sisukalt aega. Miks paljud noored ning täiskasvanud viimasel ajal just lauamängudes endale paeluva hobi on avastanud? Ilmselt seostub paljudele inimestele kogu maailmas sõna „lauamäng” Monopoliga. Lisaks teatakse ka „Tsirkust” või „Reis ümber maailma”. Need on pika ajalooga ja auväärt mängud, kuid kaasaegse lauamängumaailma kontekstis võib need liigitada juba ajalooliste nähtuste hulka. Nagu infotehnoloogia, areneb ka papist, paberist ja puidust lauamängude maailm 21. sajandil meeletu kiirusega. Igal aastal tutvustatakse maailma suurimal lauamängude messil enam kui 150 000 külastajale ca 500-600 uut lauamängu, millest nii mõnedki on Ludo Lauamängupoe kaudu kättesaadavad.
Sellega püüavad Ludo Lauamängupood ja –klubi ümber lükata järgmisi müüte lauamängudest: 1. Lauamängud on lastele! 2. Lauamängud on õnnemängud, ja kellel õnne pole, kaotab alati! 3. Lauamängud on iganenud meelelahutus, eriti nüüd, kus meil on arvutid! 4. Lauamängude reeglid on rasked, kuigi need peaksid kõigile lihtsad olema! 5. Kõik lauamängud on kallid! Meie lauamänguklubis on üle 700 liikme. Nende seas on edukaid ärimehi ja –naisi, üliõpilasi, õpetajaid, vanaisasid ja –emasid, väikesi õdesid ja vendi. Tüüpilist lauamängusõpra võib kirjeldada kui keskmisest aktiivsema ellusuhtumisega inimest, kes passiivsele ajaveetmisele eelistab vahetut
6
suhtlemist inimestega ning väärtustab mõtestatult ja sisukalt veedetud aega. Lauamänge valides teevad nad kaalutletud otsuseid ning teavad, et õnnemängu ja strateegiamängu vahel on suur erinevus. Nad kasutavad arvutit, et otsida globaalsest lauamängurite kogukonna andmebaasist (www. boardgamegeek.com) infot enam kui 60 000 lauamängu kohta. Ning nad kõik on alustanud lihtsamatest lauamängudest ning kogemusele toetudes liikunud keerukamate mängude juurde, mille reeglistik kohe kindlasti ka raskem, kuid geniaalsem on. Lisaks ei lase nad end heidutada esimesest ebaedust, vaid katsetavad uuesti, kasutades erinevaid lähenemisviise. Mängud on ennast tõestanud kogu ajaloo vältel õppimise efektiivseima osana. Lauamängud lubavad meil kasutada erinevaid mõtteskeeme ja strateegiaid ning neid mängu läbi kogeda, mis meile kunagi elu jooksul kasulikuks võivad osutuda. Mängud õpetavad meid jagama kaasmängijatele vajalikku aega ja tähelepanu ka nende otsuste ja käikude sooritamiseks. Me analüüsime oma kaaslaste ja iseenda tegevusi, kaalume erinevaid lähenemisviise oma mõtetes ning lõpuks rõõmustame oma sõprade ja omaenda võidu üle. Kuna tänapäeval on mänge niivõrd palju, siis erinevaid mänge proovides saab arendada mitmeid igapäevaselt vajaminevaid oskusi: osavust, tähelepanu, reaktsioonikiirust, läbirääkimis- ja esinemisoskust, loovust, jutustamisoskust, mälu, strateegilist mõtlemist, ajajuhtimist, püsivust, individuaalset distsipliini ja ka meeskonnatööd. Sellest tuleb ka meie loosung: „Mängin, järelikult olen!“ Niisiis, kui tunned, et lauamängud võiksid ka Sulle sobida, siis tule Ludo Lauamängupoodi Ülemiste või Tasku keskuses, liitu klubiga ning mängi oma esimene kaasaegne lauamäng! Ludo poodides on asjalikud teenindajad, kes on valmis mängureegleid selgitama ja pakkuma istekohta mängimiseks, ning omajagu lahtiseid demomänge, mille proovimisest poes või kolmapäevasel lauamänguõhtul alustada võiksidki! Lisaks külasta Ludo lauamängupoe facebook’i lehte, mille vahendusel saad ennast toimuvaga kursis hoida. Näiteks jõuab sinuni siis õigeaegselt info igal aastal toimuvate talviste ja suviste lauamängulaagrite kohta, kus mängitakse varaste hommikutundideni, lisaks saad teada soodusmüükidest ja tellitud mänguüritustest üle Eesti. Eestis on lisaks lauamänguklubi koordineeritud tegevusele juba aastaid koos käinud kümneid väiksemaid lauamängurite sõpruskondi ning aina levinum on mängimine pereringis. Rõõm on tõdeda, et lauamängud toovad kokku nii pereliikmeid kui sõpru ning aitavad leida uusi tuttavaid. Pood: Tallinnas Ülemiste keskuses, Tartus Tasku keskuses Kodulehekülg: www.ludo.ee Ajaveeb: http://lauamangud.ludo.ee Facebook: https://www.facebook.com/ ludo.lauamangupood Ürituste (töötoad või turniirid suve- ja talvepäevadele, sünnipäevadele, laagritesse jne) tellimine: gedy@ludo.ee
Jalgpalli Ajalugu Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab enim väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest.[1] Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Eestisse jõudis mäng 20. sajandi esimestel aastatel.
Ajalugu Jalgpalli-laadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863. aastal Inglismaa jalgpalliliidu (The Football Association ehk FA). Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal Inglismaa ragbiliidu. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa, Šotimaa, Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu asutatud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB). Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Šotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani. Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA moodustasid 1904. aastal Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta olümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks.
sügiskuu Mis on Koduklubi? Koduklubi on kodulähedane spordiklubi Kalamaja, Pelgulinna ja Kassisaba kandi inimesele. Umbes nagu kodupood, aga õlle, jogurti ja keedupeedi asemel pakume piisavat koormust kõigile lihasgruppidele. Koduklubi Telliskivi koosneb kahest osast – jõusaal koos kardioseadmetega ja rühmatreeningute saal.
Maailma malelugu. Male sünnimaaks peetakse Indiat, kus VI sajandil hakkas levima tšaturanga nimeline sõjamäng. Hiljem Pärsias tunti seda šatrandži nime all ning koos araablaste vallutustega levis mäng Euroopasse. Tänapäevaste reeglite järgi mängitakse malet umbes 600 aastat.
Mida Koduklubis teha saab? Koduklubis leiavad jõukohase sportimisvõimaluse kõik, kellel soov sportida. Koduklubi jõusaali sisustus on Technogymi päritolu. See Itaalia tootja väärib märkimist just seetõttu, et nimetatud ettevõte on tarninud harjutusväljakutel kasutatavad seadmed kõigile olümpiamängudele alates aastast 2000. Ka viimasel suveolümpial Londonis olid harjutusväljakutel kasutusel samad tootesarjad mis Koduklubiski. Mitmed maailmakuulsad sportlased nagu F1
naisele ja siis veel neile kahele daamile, kes mööda Telliskivi tänavat Säästumarketi poole kõnnivad - ühesõnaga, Koduklubi on kõigile. Pole oluline, kas tulid alles eile trennist või jäi viimane tõsisem treening eelmisse aastatuhandesse. Koostöös saalitreener Sulev Lepikuga leiab jõukohase kava nii päris algaja kui harrastussportlane. Tegijate nägemuses peaks Koduklubi olema mõnus ja kodune keskkond üleaedsetega kohtumiseks, kus törtsu tööjutu kõrvale saab ka naha soojaks. Tavaliselt täidab sellist rolli
Male areng Eestis 20.sajandi alguseni. Esimest korda leiab malemäng Eestis mainimist dominikaani munga Mauritiuse jutluses Tallinna kloostris umbes aastail 1270-1272. Jutlus sisaldas kolm allegooriat seoses malega, millest kaks olid tsitaadid Pariisi teoloogi J. Gallensise töödest. 1350. a. paiku tõlkis Tartu toomkooli rektor Stephan ladina keelest Lombardia dominiiklase Jacobus de Cessoles’i kuulsa moraalijutluse malelistel allegooriatel. J. de Cessoles’ile kuulub teatavasti rida uuendusi malereeglites – etturi kaksiksamm, kuninga puutumatus, patt viigina ja ühekordne kuningahüpe vangerduse eelkäijana. XIV-XV sajandil jõudsid uued reeglid tõenäoliselt ka endisele Liivimaale, kuid veel XVII sajandil mängiti siin malet mitmesuguste reeglite järgi.
Maleterminoloogia areng Eestis.
piloodid Fernando Alonso ja Felipe Massa aga ka tennisetäht Rafael Nadal treenivad just Tehnogymi varustusega. Lisaks jõusaalile toimuvad pea igal õhtul erinevad rühmatreeningud nagu BodyArt, Pilates, Zumba jne. Samuti on olemas lauatennise laud, mis kõigile klubi liikmetele kasutamiseks rühmatrennide välisel ajal. Kellele on Koduklubi? Priidule, Antsule, Kerlile, tema naabri-
pigem kõrts kui spordiklubi, aga küllap ka see peagi muutub, sest Koduklubis treenimine peaks olema taskukohane kõigile - soodsaimad treeningpaketid algavad 16€/kuus.
Kuidas Koduklubi leida? Koduklubi leiab Telliskivi Loomelinnaku kõige Kalamaja poolsest otsast. Virtuaalruumis asume me facebook.com/koduklubi või telliskivi.koduklubi.ee
Uueks maleajalooliseks aastaks sai 1869, mil Peterburis ilmus F. J. Wiedemanni suurteos, esimene eesti-saksa sõnaraamat. Sealt leiame esimese eestikeelse nimetuse ka iidsele mängule – „pulgakestega sõja-mäng“. Wiedemanni termin ei läinud siiski kirjakeelde, keelepärasemaks osutus kas „sahi-“, „šahhi-“ või „shahhimäng“, mis valitses mitmel järgneval aastakümnel. 1883. a. ilmus selle kõrvale originaalne, tabav ja kaunikõlaline uudissõna, mis peagi võitis üldise tunnustuse – male. Selle autoriks oli ühiskonnategelane ja ajalehe „Olevik“ väljaandja Ado Grenzstein (1849-1916). Tema sulest nägi päevavalgust esimene eestikeelne maleõpetus, mis ilmus ajalehes „Olevik“ viies mahukas malenurgas 14. novembrist kuni 12. detsembrini 1883. Ajaloolise väärtuse sellele tööle annab üllatava meisterlikkusega loodud eestikeelne maleterminoloogia – kuningas, lipp, vanker, odamees, ratsamees, jalamees, vangerdus, möödaminnes löömine. Sama aasta lõpul andis A. Grenzstein oma „Male-õpetuse“ välja eraldi raamatuna, mis ilmus koguni 2000 eksemplaris (II trükk 1904). A. Grenzstein kirjutab: „Sõna m a l e tuleb sõnast m a l e v a, millega Eestlased ennemuiste oma sõaväge tähendasivad. Meie paneme kuulsale sõamängule, mida s c h a c h i k s kutsutakse, m a l e
7
nimeks. Malev tähendab tervet sõjaväge ühtekokku, m a l e n d igat üksikut sõjameest ja m a l e t a m a malet mängima. Terminoloogia arenes edasi 1914. a. Jaan Sitska „Maleraamatus“ – maletaja, opositsioon, tempo, avang. Pärast I Eesti esivõistlusi 1923. a. usaldati Johannes Türnile turniiriraamatu koostamine. Sellest raamatust (mis küll kirjastajat ei leidnud) tulid maletajate kõnepruuki mõisted oda, ratsu, ettur, malend, kahima, lipustuma, avang, keskmäng, lõppmäng, kaksikodad, lahkväljalised odad, valgeväljaline oda jt.
Paul Keres (7. jaanuar 1916 Narva – 5. juuni 1975 Helsingi). Eesti male võlgneb oma tõusu maailmakaardile ja tuntuse eelkõige Paul Keresele. Paul Keres sündis Narvas, lõpetas 1934 Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ja õppis 1937-41 Tartu Ülikoolis matemaatikat. Malet õppis mängima 4-aastaselt isa mängu jälgides. 13-aastaselt saavutas Pärnu esivõistlustel 2.koha. 1930, 1931/32 ja 1932/33 tuli Eesti noortemeistriks, 1934/35 täiskasvanute meistriks (samuti 1936, 1942, 1943, 1945, 1953). Mängis väga palju kirimalet, tänu millele saavutas juba nooruses kõrge partiide analüüsimise meisterlikkuse; 1936.a. võitis Euroopa kirimalemeistrivõistlused. Eesti meeskonna koosseisus mängis 4 korral maleolümpiatel (193539), mängis 73 partiid ja kogus 53,5 punkti (+44,-10,=19). Mängis edukalt rahvusvahelistel turniiridel 1936-38: Bad Nauheim – 1.-2. (koos A.Aljechiniga); Margate 1.-2. (koos R. Fine’ga); Ostende – 1.-3. (koos R. Fine ja G. Grob’iga); Praha, Viin, Semmering-Baden 1.; AVROturniir – 1.-2. (koos R. Fine’ga). Need tulemused tõstsid ta peamiste maailmameistritiitli pretendentide hulka. 1938 mängis ta viiki matši G.Stahlbergiga 4:4; 1939/40 võitis matšis M. Euwe’t 7,5:6,5. 1948. aasta Haag-Moskva turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksander Aljechini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20-st. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik. Pretendentide turniiril, mille võitja sai MM-tiitlimatšile, oli Keres 1950 Budapestis 4., 1953 Zürichis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956 Amsterdamis 2., 1959 Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud võistlusel 2. ja 1962 Curacaol 2. (Keres võitis temaga 2.-3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamatši 4,5:3,5, mis selgitas välja, kumb neist pääseb vahetult järgmise tsükli kaheksa pretendendi hulka). 1965 kaotas pretendentide ¼-finaalis Boriss Spasskile 4:6. 1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid. Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletšempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda ( 1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis esikoha maleolümpial. Võttis osa 67-st rahvusvahelisest turniirist, millest võitis u. 30. Paremad tulemused rahvusvahelistelt turniiridelt pärast 1938: Margate (1939) 1.; Buenos Aires (1939) ja Salzburg (1943) 1.-2.; Madrid (1943), Szczawno Zdroj (1950) ja Budapest (1952) 1.; Hastings (1954/5,
2013
1957/8 ja 1964/5) – 1.-2. ja 1. (kaks korda); Mar del Plata ja Santiago (1957) 1.; Leipzig (1960), Zürich ja Oberhausen (1961) 1.; Los Angeles (1963), Beverwijk ja Buenos Aires (1964), Marianske Lazne (1965) – 1.-2.; Stockholm (1966/7), Bamberg (1968) ja Budapest (1970) – 1.; Tallinn (1971 ja 1975) – 1.-2 ja 1.; Vancouver (1975) 1.koht. Universaalse stiiliga maletajana valdas ta täiuslikult positsioonilise manööverdamise kunsti, väikeste paremuste kogumise ja kasutamise tehnikat; oli erakordselt ohtlik teravates rünnakuseisudes tänu originaalsele kombinatsioonilisele mõtlemisele. Kerese fundamentaalsed uurimused puudutasid kõiki malepartii staadiume: avangu-uurimused Hispaania avangus, Sitsiilia kaitses, Nimzoindia kaitses jm; sügavad lõppmängude analüüsid (lipp ja ettur lipu vastu, vankrilõppmängud jm.). Hiilgava analüütikuna kommenteeris Keres ajakirjanduses umbes 1000 partiid. Avaldas üle 1700 ülesande (peamiselt 2-käigulisi) ja 30 etüüdi, I NSV Liidu malekompositsiooni tšempionaadil (1947) saavutas 3.koha etüüdide hulgas. Paul Keres on järgmiste raamatute autor: Malekool I (1939); Malekool II (1950); Malekool III (1955); Maailmameistri turniir Haag-Moskva 1948 (1949); Valitud partiid (1961); Taito voitaa shakissa (koos A. Kotoviga, Helsingi 1965); Dreispringerspiel bis Königsgambit (Berliin 1968), Maleaabits (koos I. Neiga 1969); Spanisch bis Französisch (Berliin 1969); Praktische Endspiele (Hamburg 1973); 4x25 (koos I. Neiga 1975); Vierspringerspiel (Berliin 1976). On kujutatud NSV Liidu postiagentuuri poolt tema 75. sünniaastapäeval välja antud postmargil (1991). EestiPanga 5-kroonisel rahatähel on Paul Kerese portree. Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Teksti koostamisel on kasutatud Ülar Laugu materjale.
Pelgulinna mahemängudel korraldab lastele teatevõistluse (kell 15.00) ja jalgpallivõistluse (kell 16.00) jalgpalliklubi „Tallinna Kalev“ esindaja treener Rando Hallik. Tallinna Kalev ootab kõiki - nii algajad kui edasijõudnud poisse ja tüdrukuid jalgpallitrenni! Võimalus on käia erinevates linnaosades, kus on erineva tasemega grupid, mis võimaldab meiega liituda nii alles alustanud kui ka juba varem jalgpalliga tegelenud lapsel. Treeningutega saab liituda jooksvalt. Erinevatel vanustel toimuvad treeningud erinevatel päevadel. Treeningaegade infot saab aadressil rando@jkkalev.ee või helistada 56608888. Treeningud toimuvad erinevates linnaosades (Põhja-Tallinn, Mustamägi, Kesklinn, Lasnamägi, Pirita).
Üks mälukild sõjaaegsest Pelgulinnast – toidust, kaubavahetusest ja õige pisut ka aiandusest Sündisin Alberti, ehk nüüdsel Roo tänaval. Sel ajal oli see ka kõige äärmine tänav Pelgulinnas, üsna hiljuti valminud. Sõja ajal asus teispool praegust Sõle tänavat tühermaa, mingis osas ka prügimägi, kuid mingis osas mitte. Mets asus kaugemal, Stromka pool. Mingil ajal anti inimestele sealt kasutada väiksed põllulapikesed. Ei tea kuidas, mille alusel või kellele neid jagati või kas inimesed võtsid need ise kasutusele, kuid minu isal ja tädil, kes elas meiega koos, oli kahe peale kokku aiamaalapp, kust me saime küllalt suure osa oma talvisest kartuli, porgandi ja kapsavarust. Sõja ajal kasvatati meie naabruses ka hoovides, niipalju kui võimalik köögivilju, kuid vaatamata sellele säilitati ka iluaed. Meil oli lehtla ja suur lillepeenar, õunapuualuseid ja muud vabamat pinda sai kasutada siis porgandite või kapsaste jaoks - häda sunnil, kuid jah, isegi sõja ajal olid lilled ja iluaed olemas. Lehtlas oli laud ja istumiseks pingid. Praeguse polikliiniku kohal oli saviauk.
Lihtsam oli siin oma jõudude ja Tallinna lähedaste taludega seftides toime tulla.
See oli vett täis ja meie mängukoht oli seal kõrval, kuhu ka meie tähtsalt oma enda väikese porgandipeenra tegime. Laste asi. Saviauk oli ka seal kus praegu Roo tn 10. Tasapisi neid täideti. Lapsepõlvest ja sõja ajast ma ei mäleta, et oleksin tundnud nälga. Tädi töötas raudteel, Tallinn-Väikses, pumbajaamas selle inimesena, kes veduritele vett küttis. Tänu sellele tööle, tekkisid ta vagunisaatjatega head suhted, kontaktid ja vagunisaatjad omakorda toimetasid linnast välja jäävatest peatustest, sealsete talunike käest kartulit ja muud toitu. Isal olid kontaktid Valingul paari talumehega ja sealt tõi isa peamiselt piima. Kusagil hullumaja kandis või Stromka lähedal oli üks väike talu. Lehma seal ei peetud, küll olid aga kitsed. Sellel ajal oli eestis hästi palju tuberkuloosi. Minu tädi põdes tuberkuloosi ja minu õdedel olid hästi nõrgad kopsud. Mina olin hästi terve laps, tahtsin ka haige olla, aga vat ei jäänud. Arstid soovitasid kopsude tugevdamiseks kitsepiima, ütlesid, et see on väga hea ravim kopsuhaiguste vastu. Eriti lastele. Sellest hullumaja või Hipodroomi kandis asunud talust käisimegi emaga piima toomas, mida me lapsed pidime kopsuraviks jooma. Üks inimene Roo tänaval pidas samuti kitse, aga miks me tema juurest piima ei toonud, ei tea - ilmselt oli tal seda liiga vähe. Minu vanemad on pärit Hiiumaalt. Ka sõja ajal olime suveti ikka Hiiumaal, kuid talve toiduvarusi me sealt kaasa ei toonud lihtsalt see toomine oli niivõrd keeruline.
Järgmisse Pelgulinna lehe numbrisse on oodatud teie kõigi mälestused (sh pildid) nii vanemast kui uuemast ajast e-posti aadressile: marispille.arro@ gmail.com või tavalisse, ilusasse Pelgulinna maja postkasti aadressile: MTÜ Pelgulinna Selts Pelgulinn Õle 34 või Õle 1
Kaugemal, Haabersti või Kakumäe kandis olid suuremad talud. Sealkandi talunikud käisid Pelgulinnas toiduaineid pakkumas. Mälu järgi toimus see nii, et enne käisid talunikud Pelgulinnas, leppisid inimestega kokku, mida tarvis ja teisel päeval tõid kohale - jagati vankrite pealt, käidi majast majasse, kaubaks piim, kartulid ja muu, mida talus kasvatati. Raha omavahelisteks arveldusteks eriti ei kasutatud - kaubavahetus oli peamine. Linnas oli lihtsam hankida linu, suhkrut, soola, igatsugu “poekraami” - midagi ikka liikus, kuigi sõja aeg. Inimestel oli muidugi ka sõjaeelsest ajast varusi, mida sai nüüd käiku lasta. Külainimestel oli aga pakkuda toiduaineid, maal muud kaupa vist ei liikunud üldse. Nii see kaubavahetus siis käis. Eks seda soola ja suhkrut muidugi naljalt ka ei sanud, kuid samas selliseid suhkrusabasid kui pärast sõda, sõjaajast küll ei mäleta - pool kilo anti inimese peale, ega rohkem mitte. Kaks päeva seisid sabas, lapsed olid väga suured asja- ja abimehed - suhkrupakke anti käest kätte, jube tähtis oli seal osaline olla. Pood töötas sõja ajal muidugi ka, aga mida seal täpsemalt müüdi ei teagi. Üks asus samas kohas kus praegu Pelgulinna pood ja oli olemas ka siiani töötav väike pood Roo ja Härjapea nurgal. Poodnik oli mu ristiema. Lisaks peeti vastavalt võimalustele ka Pelgulinnas loomi - meil oli keldris põrsas ja kanad. Üle tänava majaomanik pidas põrsast ja kanu hoovi ehitatud aedikus. Hiljem saime ka meie oma majaomanikuga kokkuleppele ja saime ka ise
aediku õue teha - muidugi sai majaomanik siis seatapu ajal seast manti, aga see oli arusaadav ja liha said ka naabrid. Nii, et munad ja soolapekk oli ikka ka omast käest võtta. Kala, peamiselt silku, toodi ikka Kalarannast, Stroomi pool kalamehed ei käinud, sadamat ei olnud. Kuid kala väga palju meil ei söödud või saadud. Märtsipommitamise ajal, kui venelased praeguse Elioni maja asukohas olnud sakslaste sidekeskust puruks tahtsid pommitada, sai pihta ka meie aiamaa teispool praegust Sõlet. Mäletan, et si-
dekeskuse juures olid sakslaste õhutõrje kahurid - igavesed jurakad! Aga meil, lastel oli aiamaale sadanud pommidest vaid hea meel - plahvatused paiskasid kaalid ja porgandid otse treppi, ei pidanudki jalga aiamaal käimisega kulutama. Roo tänav muidu pommitamises kannatada ei saanud, küll aga Mulla tänaval see osa, kus praegu Gümnaasium ja Mööblimaja. Peale sõda koristati rusud ära ja sinna asemele tekkis turuplats. Tiiu-Malle Telliskivi tänavalt
Mälumäng: 1. Mis asi on Pel-Ra-Ko? 2. Miks on Pelgulinnas Härjapea tänav? 3. Mis asus 19. sajandil Kopli kaubajaama kohal? 4. Kus tänavas peeti 2012. aastal Pelgulinna Naabrite päeva? 5. Millega on läinud Pelgulinna ajalukku Albert Kooba? Vastused palume saata 1. novembriks aadressile pelgulinnas@gmail.com või Pelgulinna Seltsi aadressile Õle 1, Tallinn. Võitjad kuulutame välja Pelgulinna lehe järgmises numbris.
Pelgulinna ajaleht ilmub tänu toredatele Pelgulinna inimestele ning Pelgulinna ja Telliskivi Seltsi tegelinskitele.
Pelgulinna Mahemängude kulusid ja kirju saab aidata katta, annetades Pelgulinna Seltsi arvele: SEB 10052031153003, MTÜ Pelgulinna Selts Tallinn , Õle 1 www.pelgulinna selts.ee Kontakt: Pille-Maris Arro tel: 5163235
TÄNAME PELGULINNA PÄEVA TOETAJAID:
Pelgulinna Gümnaasium Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital
North Star Rental Ajalehe trükkis AS Printall; tiraaž: 1500
8