4 minute read

Kaire Tali

Next Article
Milvi Thalheim

Milvi Thalheim

94 TEGIJAD

Aasta tekstiilikunstnik 2016

Advertisement

KAIRE TALI

Kaire Tali (1960) lõpetas Kunstiinstituudi 1983. aastal ja töötas seejärel vabrikus Tekstiil disainerina ning moefirmas Hame siidimaaliateljee juhina. Olnud „Käsitööalbumi” ja käsitööajakirja „Sirje” koostaja-toimetaja. Tegutseb alates 1995. a. kuni tänaseni Tallinnas, Katariina Gildis omanimelises stuudios. Vabakutseline kunstnik.

Igapäevaselt varieeruva loometöö ja klientidega suhtlemise kõrval koob gobelääne, kirjutab meedias, pildistab ja reisib. Meeldib korraldada tekstiilinäituseid (rühmitus Vaba Tahe, Estonia talveaed, Katariina Gild, Eesti Tekstiilikunstnike Liit, Riia Läti Selts jm).

KAIRE TALI

Kaire Tali.

Foto Andres Tali

Aasta tekstiilikunstnik 2016. Mis seda aastat ja sind kunstnikuna iseloomustab, milliste teemadega tegelesid?

Oli aeg, kui olin otsustanud tööst ja igapäevarabelemisest täpselt kaheks aastaks eemale tõmbuda. Tunnetasin vabadust, reisisin ümber maailma, tegelesin vaid sellega, mis huvitas. Mida teadsin, et pean tegema. Selgus, et kõike peale isikliku loomingu – ma ei läinud isegi oma ateljeesse poolikuid töid lõpetama! Nimetasin seda tööpausi retriidiks, mille lõpetasin 2016. aasta jaanuaris-veebruaris intensiivselt valminud samanimelise näitusega.

Mis sind käivitab, mida vajad tööks?

Tegelikult olen 24/7 sellises hoos, et peaksin otsima pigem pidurit! Kogu aeg on huvitav, tahan tegeleda kõigega ja ideid tuleb kiiremini peale, kui jõuan neid teostada.

Juba mõnda aega loodan, et saaksin ka järgmises elus tegeleda umbes samade asjadega. Mismoodi seda tegevust siis ka ei nimetataks… peaasi, et saaksin loomiseks kasutada eelkõige oma pead ning käsi, aga ka kõikvõimalikke materjale ning leiutisi.

Kõik, kes mind tunnevad, teavad, kui tähtis on minu jaoks muusika – iga tegevuse jaoks erinev! Aga tegelikult sünnib looming vaikuses, selle kõige sügavamas tähenduses. Rahulik nokitsemine on küll tore, aga enamasti viivitan kuni viimase minutini, et saaks vajalikku tööprotsessi raevukalt üleni sisse minna ja endast viimase kui energia välja võtta, et tulemus saaks nagu vaja.

Siin pole fotot minu ateljeest, sest igapäevane tööruum on aastast 1995 olnud Katariina Käigus.

Kaire Tali. Vaade näitusele Retriit.

Foto Andres Tali KAIRE TALI

Olen tegutsenud seal kolmes erinevas ruumis, sisustan pidevalt teisiti, sest nii ei teki seisakut. Minu stuudio on olemise ja töötamise pesa, kus ükski päev ei sarnane teisega. Kodus olevast suurest ateljeest on saanud pigem kangastelgede kodu ja materjalide ladu… mida õigustan väljendiga „kolmas pensionisammas”. Kuigi – kunstnik ei saagi ju päriselt pensionile jääda, kuni oma loominguga tegeleb?

Kuidas sulle mõjuvad tähtajad?

Nii ja naa. Nooremana nautisin pinge all ja kalendrit jälgides töötamist isegi liiga enesekindlalt. Nüüd juba võtan rahulikumalt. Kui ei jõua, siis ei hakka ka kellelegi midagi tõestama. Tellimustöödega pingutan – mulle endale ka ei meeldi viimasel minutil midagi „korraldada”.

Kas eeskujud ja õpetajad on tähtsad. Miks ja milles?

Ilma nendeta oleks palju raskem ennast teadvustada. Mul on nii suur tänutunne kõigi õpetajate suhtes, kes mulle elu jooksul midagigi on suutnud tähtsaks teha. Alustades vanavanematega ja lõpetades väärikates aastates kolleegidega – nad on olnud nii õpetajad kui eeskujud. Praegu õpin mõnuga ka oma lastelastelt – nad on nii paljus meist juba osavamad. Kusjuures neile olen ju mina eeskujuks!

98 TEGIJAD

Kaire Tali. Retriit.

2015/2016 autoritehnika

KAIRE TALI

Siin kataloogis on sinu töö „Retriit”. Palun räägi sellega seonduvast loomeprotsessist – kas see on sinu käekirja iseloomustav või seotud muutuste ja uute teemadega?

Olen läbi oma loometee tegelenud paljude asjadega ja seetõttu jään alati hätta, kui on vaja ennast loominguliselt kusagile paigutada. Siia sai foto torsodega, mis tehtud näitusele „Retriit”, sest selle eest mind aasta tekstiilikunstnikuks nimetati. Kindlasti kinnitab see minu suhtumist, et piirid paned enda jaoks paika ikka ise. Kusagilt tuli teadmine, et tahan midagi teistmoodi ette võtta ja pärast vaikuse ehk retriidi aega see lihtsalt juhtus! Kindlasti pole see minu loomingu kõrgpunkt, pigem kõrvalehüpe, tunnetatud paratamatus.

Tegelenud olen lisaks tekstiilsetele teemadele (kangatrükk, siidimaal, vaibakudumine, tikkimine, autoritehnikad, ruumiobjektid) ka moega, nahaga, metalliga, fotoga… ja kirjutamisega. Kaastööd päevalehtedes ja perioodikas olid teatud ajajärgul päris pingestav väljakutse. Kirjutamist naudin endiselt – ühe kirjastusega on kokkulepe kahe raamatu tegemiseks: neist üks on tekstipõhine ja teine pigem fotoraamat.

Kaire Tali

Haridus

1978–1983 EKA, tekstiil

Töö

1997– Katariina Gild, vabakutseline kunstnik 1995–1997 Päevaleht AS, käsitööajakirja Sirje toimetaja 1990–1995 Hame AS, kunstnik 1990–1993 kirjastus Kunst, Käsitöö Albumi toimetaja 1983–1990 vabrik Tekstiil, kunstnik 1982–1983 Riiklik Projekteerimisinstituut Eesti Projekt, käsitööringi juhendaja

Isikunäitusi

2019 Keila Kultuurikeskus 2019 Tallinna lennujaam 2019 Riia Läti Selts 2018 Kiili raamatukogu 2017 Kuressaare Raegalerii 2017 Tallinna lennujaam 2017 Keila Kultuurikeskus 2016 Riia Eesti Selts 2016 Disaini ja arhitektuurigalerii, Tallinn 2016 Vana Võromaa Kultuurikoda, Võru 2011 Haapsalu Linnagalerii 2010 Saaremaa Kunstistuudio 1998, 1999, 2002, 2006, 2008, 2011, 2012 Rahvusooperi Estonia talveaed 1993 Agora galerii, Helsingi 1991 Tallinna Kunstihoone galerii 1988 Tallinna Raemuuseum 1989 Eesti Maja, Stockholm

Näitusi

2020 ETeKL aastanäitus Vabadus, Nooruse Galerii, Tartu 2018 ETeKL aastanäitus KOLM, Haapsalu Linnagalerii; Võru Kultuurikeskus 2017 ETeKL aastanäitus Võtab ruumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn; Võru Kultuurikeskus 2015 SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015, Tallinna Kunstihoone 2012–2013 Järje hoidja, ETeKL aastanäitus; Pärnu, Viljandi, Võru, Kohtla-Järve 2002 Ecce homo, ETeKL aastanäitus, ETDM 1998 Visioonid, ETeKL aastanäitus, Tallinna Kunstihoone 1997. aastast kõik Katariina Gildi tarbekunstinäitused 1996 Kotka linnaraamatukogu, Soome (koos Lea Walteri ja Peeter Kuutmaga) 1995 VIII rahvusvaheline vaibakunstitriennaal, Łódź 1995 Baltimaade tarbekunstitriennaal, Tallinn 1993 Euroopa II tekstiilitriennaal L’autre Europe, Tournai 1993/1994 Eesti põimevaip 1984–1994; Tallinn, Narva, Pärnu 1992 Eesti kultuuripäevade tarbekunstinäitus, Karlsruhe 1989 Baltimaade noortetriennaal, Jūrmala 1988 ESTO päevade tarbekunstinäitus, Sidney 1984 Eesti põimevaip 1972–1984, Tartu

Tunnustused

2017 ETeKLpreemia Aasta tekstiilikunstnik 2016 2008 Eesti Rahva Muuseumi 100. aastapäevale pühendatud vaibakavandi konkursi finalist 1990 Baltimaade moekunstnike konkursi peapreemia 1988 Kultuuriministeeriumi kavandikonkursi preemia

This article is from: