Krummlauf ehk Taome torud kõveraks!

KRUMMLAUF EHK TAOME TORUDKÕVERAKS!

Püssitoru olgu sirge, muidu ei tule laskmisest midagi välja, jah? Aga vot ei ole alati nii – maailmasõja hulluses kogusid üksvahe populaarsust hoopis kõverdatud relvarauad.

Tekst: ANDRIS TAMMELA, vabakutseline ajakirjanik

Uute, mõnikord tobedate salajaste relvade leiutamisega, mille abil lahinguõnn enda kasuks pöörata, tegeleti mõlemal pool rindejoont. Üheks selliseks leiutiseks – kas tobedaks või mitte, on juba hinnanguline – võib lugeda ka Natsi-Saksamaa inseneride imeteo nimega Krummlauf. Maakeelde panduna võiks see kõlada kas ’kõver jooks’ või ka ’kõver püssiraud’. Ja seda see sisuliselt oligi. Seadeldis, mis relva otsa kinnitatuna andis võimaluse nurga taha tulistada.

Mõte sellest, kuidas saaks vaenlasele nõndaviisi haiget teha, et ta sulle samaga vastata ei saaks, on päevakorras olnud ilmselt esimesest sõnelusest suuremaks paisunud konfliktist alates.

Nii ei olnud ka sakslaste Krummlauf, vähemalt idee tasandil, midagi ennekuulmatut. Juba esimeses maailmasõjas olid kaevikulahingutes kasutusel periskooppüssid. Laskja kükitas suhteliselt turvaliselt kaevikus, püss kaevikuserval, ning piilus lahinguväljal toimuvat läbi periskoobi.

SELG VASTU SEINA LAHENDUS

Aga muidugi on periskoobiga sama suur võimalus pauku teha kui binokli, monokli või mõne kolmanda vaatlusseadmega. Ehk siis olematu. Selles suhtes oli Krummlauf tubli edasiminek passiivselt sõjategevuselt aktiivsele.

Millega siis tegemist oli? Põhimõtteliselt keskelt kaardu painutatud 35 sentimeetri pikkuse torujupiga. Kõigepealt oli selles otsas, mis klambriga relva originaalraua otsa kinnitub, 10 sentimeetrit sirget osa, millesse puuritud kaks rida auke põlemisgaaside väljutamiseks, siis 14 sentimeetri ulatuses kaarjat toru ning siis veel 11 cm sirget osa, mille otsas dubleeritud relvaraua otsas olev sihik. Samuti oli Krummlaufile peale monteeritud massiivse metallkorpusega ümbritsetud peegelsüsteem, läbi mille sai vaadata, kuhu relv on suunatud. Peegli ette oli monteeritud ka relva tagumine sihik – nii, et oskajamad mehed suutsid sellega ehk isegi täpsuslaske teha. Aga pigem siiski mitte, sest Krumm- laufi kaal viis relva tasakaalu paigast ära, muutes selle käsitsemise kergelt öeldes ebamugavaks.

Siiski, kui sul on selg vastu seina surutud, nii otseses kui kaudses tähenduses, võib mõte nurga taha tulistamisest tunduda päris apetiitne. Nii leidiski Krummlauf peaasjalikult kasutust 1943. aastal Natsi-Saksamaa armee varustusse jõudnud 7,92 mm kaliibriga automaatpüstoli Sturmgewehr 44 otsas.

Nimetatud automaadiga varustati esmalt tankimeeskonnad ja hiljem ka jalavägi. Tankimeeskondade relvastusse kuulus StuG 44 peamiselt kaitseks vaenlase jalaväe eest, kui need üritasid rünnata masinat lõhkeainetega. Õige pea leidsid aga Saksa insenerid, et relva saaks kasutada ka masina seest, kui sellele lisada seesama eelpool nimetatud kõvertoru Krummlauf.

Algselt katsetati 7,92 mm toru otsas kaheksamillimeetrist toru, kuid katsetuste käigus selgus, et originaalläbimõõdus kaardtoru toimib siiski paremini.

Lõpuks said tankistid 90kraadise nurga all ja jalavägi 30kraadise nurga all kaardtorud. Tankimeeskondade relvad disainiti nii, et StuG 44 oli masinas püstises asendis, Krummlauf spetsiaalsest avast välja küünitamas. Nii võttis relv tankis minimaalselt ruumi ja seda sai keerata, mis suunas tahad. Üldine suundumus oli aga, et väga ei tahetud seda lisavidinat üldse kasutada.

SAMA KASUTU KUI KOLE

Lisaks veidrale välimusele ja juba nimetatud puudustele selgus praktika käigus, et tulistades kippusid kuulid kaardtorus kildudeks purunema ja laiali lendama nagu haavlid, mistõttu sai relva kasutada ainult väga väikselt

distantsilt. Mis polnud iseenesest suur õnnetus, sest modifikatsioon oligi loodud pigem vihase, linnatänavatel peetava lähivõitluse tarbeks. Märksa häirivam oli aga tõsiasi, et ei lagunenud ainult kuulid, vaid ka Krummlauf ise pidas vastu vaid paarsada lasku.

Kõik see muutis relva kasutamise mõttetuks ja lennutas selle ajaloo prügikasti. Parandan, muuseumi. Näiteks saab Krummlaufi uudistada Saksamaal asuvas Koblenzi muuseumis. Idee Krummlaufist aga elab edasi ja nii on jõudnud nurga taha tulistavad relvad nii mõnegi riigi armee varustusse.

ALLIKAD:

https://www.ranker.com/list/most-ridiculous-weapons/ mike-rothschild

https://www.popularmechanics.com/military/weapons/ a21800/forgotten-weapons-wwii-curve-a-bullet/

https://en.wikipedia.org/wiki/Krummlauf

https://www.youtube.com/watch?v=HSsFiS2Voxg&featur e=youtu.be&app=desktop