Põletushaavad – kuidas neid ära tunda ja tohterdada

Põletushaavad –kuidas neid ära tundaja tohterdada

Gaasiballooni kustutanud mees sai põletushaavu. Kulu kustutanud mees sai põletushaavu. Soojakupõlengust autot päästnud mees sai põletushaavu. Piiritust ahju valanud poiss sai põletushaavu. Juhtub. Keegi ei tea, millal ja kellega. Aga kasulik oleks teada, kuidas põletada saanud inimest aidata.

Tekst: ELLEN STERNHOF, esmaabiõpetaja

Esmane, ennetav abi on loomulikult ohu vältimine: teadmine, mis põhjustab põletushaavu. Kõrge temperatuur – loomulikult, kuumad vedelikud – jah, lahtine tuli – selge see. Aga ka elekter ja kemikaalid. Kõigi nimetatutega kokku puutudes tasub olla ettevaatlik ja tegutseda läbimõeldult.

Aga kui on juba juhtunud, millele siis tähelepanu pöörata: mis on ohukohad ja sümptomid? Kõige enam kahjustavad põletuse ohvrit vedelikukaotus, kehatemperatuuri muutumine, nakkusoht ja valu. Õnneks on enamik põletusi suhteliselt väikesed nahakahjustused, kus piisab kohe antud esmaabist. Tähelepanu peaks äratama see, kui nahk hakkab punetama, tekivad turse või villid.

Põletustel eristatakse kolme staadiumi: 1. staadium: punetav nahk, tugev valu; 2. staadium: villid, punetus, valu; 3. staadium: mustjas nahk, valu ei tunne, mistõttu võib väga kiiresti välja kujuneda eluohtlik seisund, šokk.

Sõltumata põletuse staadiumist – kui põletuskoht on suurem peopesast, tasub pöörduda arsti poole.

Märksa salakavalamad ja raskemini tuvastatavad on hingamisteede põletused. Enamasti saadakse sellised kahjustused põlemissuitsus sisalduvate keemiliste ja toksiliste ainete toimest, mitte otseselt kuumusest. Seda põhjusel, et tavaliselt alaneb sissehingatava õhu ja suitsu temperatuur kiiresti, mistõttu kuumakahjustusi saavad ainult kõri ja trahhea. Erandiks on kuuma auru sissehingamine, kus termiline kahjustus võib ulatuda sügavale hingamisteedesse.

Kahtlustage hingamisteede põletust, kui kannatanul on:

• punetavad ja turses huuled ja igemed;

• tahm suu või nina ümber;

• kõrbenud ninakarvad;

• valu suus ja neelus;

• hingamisraskused;

• vilisev või kähisev hingamine.

Nende sümptomite korral helistage viivitamatult numbril 112 ja täitke abi saabumiseni telefonitsi antud korraldusi. Kannatanu enesetunnet aitab veidi leevendada poolistuv asend.

PIXABAY

Esmaabi põletuse korral

Mida siis ikkagi põletusohvriga teha ja mida mitte teha? Esmalt vabastage põletuskoht kiiresti riietest. Seejuures ärge püüdke eemaldada nahale kleepunud riiet või muud materjali. Pigistavad rõivad lõigake katki, siis saate need eemaldada ilma kannatanut väntsutamata või tema kehalt riideid sikutamata.

Seejärel jahutage põletushaava külma veega vähemalt 10–15 minutit. See hoiab ära põletuse süvenemist ja leevendab valu. Et põletuskahjustus süveneb senikaua, kuni kudede temperatuur on üle 44 ºC, on just jahutamine vahetult pärast õnnetust olulisem kui põletusvaht ja salv.

1. astme põletus

WIKIPEDIA

Pange tähele, et kannatanu keha küljest saaks eemaldatud kõik ehted, mis võiksid kuumust säilitada ning takistada käte ja jalgade verevarustust.

Pärast jahutamist katke põletus võimalikult puhtalt, vältimaks nakkuse levimist vigastatud piirkonda. Kui sidumismaterjali käepärast ei ole, võib põlenud pinna katta näiteks toidukilega või keerata kilekotti.

2. astme põletus

WIKIPEDIA

Pärast esmast abi tehke põletuskohale õhku läbilaskev side. Vahetage sidet iga paari päeva tagant jooksva vee all, nii väldite uusi vigastusi ja valutegemist. Põletatud kehaosa peab saama rahu, põletiku tekkel minge kohe arsti juurde.

Oluline on teada, et põletuse esmaabiks ei tohi kasutada kreemi, salvi ega vaseliini. Põletuse jahutamiseks ei tohi kasutada jääd, see võib põhjustada lisavigastusi. Ning kindlasti ei tohi põletuskohta katta materjalidega, mis võivad naha külge kleepuda.

3. astme põletus

WIKIPEDIA

Põletusšoki saanu asetage lamama, katke soojalt kinni ja tõstke ta jalad (lapsel ka käed) üles. Rahustage teda, aga helistage kohe numbril 112 ja kutsuge abi ning jääge tema kõrvale, kuni kiirabi kohale jõuab.

Ärge andke kannatanule süüa ega juua. Kui kannatanu kaotab teadvuse, vabastage hingamisteed ja asetage ta külili.

Elektripõletused

Elektrilöögi korral võib nahakahjustus olla kohalik või üldine. Kohalik kahjustus meenutab erineva raskusastmega põletust. Väike elektrimärk nahal ei näita veel kudede tõelist kahjustust. Kudede sees võib tekkida turse, mis võib viia verevarustuse häireteni ja lihaste hävimiseni.

Elektripõletuse ulatus sõltub mitmetest teguritest: voolu pingest ja tugevusest, sellest, kas tegemist on alalis- või vahelduvvooluga, muidugi kontakti kestusest ja vooluahela kulgemisest organismis. Vooluahel käest kätte tekitab ohtlikuma kahjustuse kui käest jalga, sest käsi-käsi kahjustusel võib südames tekkida rütmihäire ehk fibrillatsioon.

Ohust annab märku enesetunde üldine muutumine:

• pearinglus;

• peavalu;

• valu südames;

• nõrkus;

• närvišokk;

• minestus;

• halvatus;

• hingamise lakkamine;

• südame rütmihäired;

• südameseiskus.

Esmase abina tuleb kannatanu lahutada vooluvõrgust ehk võimalusel elekter välja lülitada. Kannatanu küljest juhtmeid eemaldades vältige elektrit juhtivate abivahendite kasutamist ning muidugi kokkupuudet veega. Kohaliku põletushaava korral andke esmaabi nagu põletuse puhul. Raskemate kahjustuste korral kutsuge kiirabi ja jääge kannatanu juurde.

Pindmiste põletushaavade ravi

Haavaravi lahtisel meetodil on näidustatud ainult esimese astme põletuse korral.

Enamasti eelistatakse kinnist ravimeetodit, mille tarbeks leidub apteekides arvukalt salve ja plaastreid. Põletushaavade sidumine on töömahukas, materjalimahukas ja aeganõudev tegevus. Meeles tuleb pidada, et sidemed tuleb haavalt eemaldada äärmiselt ettevaatlikult. Kui sidemed on haavale kleepunud, niisuta neid veega, võib kasutada ka dušši.

Haava tuleb siduda pingevabalt, liiga tihedad sidemed võivad põhjustada kudede verevarustuse häireid. Ning mõistagi tasub meeles pidada, et õigem ja valutum on ennetada kui pärast ravida!