Põletushaavad – kuidas neid ära tunda ja tohterdada Gaasiballooni kustutanud mees sai põletushaavu. Kulu kustutanud mees sai põletushaavu. Soojakupõlengust autot päästnud mees sai põletushaavu. Piiritust ahju valanud poiss sai põletushaavu. Juhtub. Keegi ei tea, millal ja kellega. Aga kasulik oleks teada, kuidas põletada saanud inimest aidata.
PIXABAY
Tekst: ELLEN STERNHOF, esmaabiõpetaja
60
4 | 2018
Esmane, ennetav abi on loomulikult ohu vältimine: teadmine, mis põhjustab põletushaavu. Kõrge temperatuur – loomulikult, kuumad vedelikud – jah, lahtine tuli – selge see. Aga ka elekter ja kemikaalid. Kõigi nimetatutega kokku puutudes tasub olla ettevaatlik ja tegutseda läbimõeldult. Aga kui on juba juhtunud, millele siis tähelepanu pöörata: mis on ohukohad ja sümptomid? Kõige enam kahjustavad põletuse ohvrit vedelikukaotus, kehatemperatuuri muutumine, nakkusoht ja valu. Õnneks on enamik põletusi suhteliselt väikesed nahakahjustused, kus piisab kohe antud esmaabist. Tähelepanu peaks äratama see, kui nahk hakkab punetama, tekivad turse või villid. Põletustel eristatakse kolme staadiumi: 1. staadium: punetav nahk, tugev valu; 2. staadium: villid, punetus, valu; 3. staadium: mustjas nahk, valu ei tunne, mistõttu võib väga kiiresti välja kujuneda eluohtlik seisund, šokk. Sõltumata põletuse staadiumist – kui põletuskoht on suurem peopesast, tasub pöörduda arsti poole. Märksa salakavalamad ja raskemini tuvastatavad on hingamisteede põletused. Enamasti saadakse sellised kahjustused põlemissuitsus sisalduvate keemiliste ja toksiliste ainete toimest, mitte otseselt kuumusest. Seda põhjusel, et tavaliselt alaneb sissehingatava õhu ja suitsu temperatuur kiiresti, mistõttu kuumakahjustusi saavad ainult kõri ja trahhea. Erandiks on kuuma auru sissehingamine, kus termiline kahjustus võib ulatuda sügavale hingamisteedesse. Kahtlustage hingamisteede põletust, kui kannatanul on: punetavad ja turses huuled ja igemed;
tahm suu või nina ümber; kõrbenud ninakarvad; valu suus ja neelus; hingamisraskused; vilisev või kähisev hingamine. Nende sümptomite korral helistage viivitamatult numbril 112 ja täitke abi saabumiseni telefonitsi antud korraldusi. Kannatanu enesetunnet aitab veidi leevendada poolistuv asend.
Esmaabi põletuse korral Mida siis ikkagi põletusohvriga teha ja mida mitte teha? Esmalt vabastage põletuskoht kiiresti riietest. Seejuures ärge püüdke eemaldada nahale kleepunud riiet või muud materjali. Pigistavad rõivad lõigake katki, siis saate need eemaldada ilma kannatanut väntsutamata või tema kehalt riideid sikutamata. Seejärel jahutage põletushaava külma veega vähemalt 10–15 minutit. See hoiab ära põletuse süvenemist ja leevendab valu. Et põletuskahjustus süveneb senikaua, kuni kudede temperatuur on üle 44 ºC, on just jahutamine vahetult pärast õnnetust olulisem kui põletusvaht ja salv. Pange tähele, et kannatanu keha küljest saaks eemaldatud kõik ehted, mis võiksid kuumust säilitada ning takistada käte ja jalgade verevarustust. Pärast jahutamist katke põletus võimalikult puhtalt, vältimaks nakkuse levimist vigastatud piirkonda. Kui sidumismaterjali käepärast ei ole, võib põlenud pinna katta näiteks toidukilega või keerata kilekotti. Pärast esmast abi tehke põletuskohale õhku läbilaskev side. Vahetage sidet iga paari päeva tagant jooksva vee all, nii väldite uusi vigastusi ja valutegemist. Põletatud kehaosa peab saama rahu, põletiku tekkel minge kohe arsti juurde.
