APTEEK SINU TASKUS VÕI SELJAKOTIS

APTEEK SINU TASKUS VÕI SELJAKOTIS

Poodides on müügil mitmesugused taskupärased esmaabikomplektid ning autos on sellise olemasolu niikuinii kohustuslik. Kuid nendes jääb alati nagu midagi puudu, näiteks allergia või valu korral pole neist midagi leevenduseks võtta. Sellest tulenevalt on alljärgnevalt välja toodud üks variant täiustatud ning mitte just taskusse, aga seljakotti mahtuvast esmaabikomplektist.

Tekst: KAIT KOSENKRANIUS KAIT KOSENKRANIUS, erakorralise meditsiini õde, erakorralise meditsiini õde

KUMMIKINDAD – eeskätt enesekaitseks, võõra verega kokkupuute vältimiseks vigastuste käsitsemisel. Seega vajalikud eelkõige selleks puhuks, kui on vaja esmaabi osutada kellelegi teisele.

ALKOHOLIGA IMMUTATUD LAPIKESED – võib kasutada käte puhastamiseks esmaabi osutamise eel või järel ning ka haava ümbruse puhastamiseks. Haava enda puhastamiseks neid ei soovita, pigem kipud nendega mustust haava sisse kinni vajutama. Ja ega haava hõõrumine kergelt niisutatud lapiga ole just meeldiv tunne.

NACL 0,9% AMPULLIS – väga mugav abiline nähtava mustuse haavast välja saamiseks. Tänu pehmele ampullile ja võrdlemisi väiksele avausele on võimalik haava loputamisel rakendada ka väikest survet.

ANTISEPTIKUM – igasugune haav vajab kuni paranemiseni puhtust. Esmase puhtuse saavutamiseks pole rohkemat vaja kui tavalist vett (eelistatavalt keedetud kujul). Siiski võib kaasa aidata aeg-ajalt haava ja selle ümbruse puhastamine antiseptikumiga.

MARLILAPIKESED – haava puhastamisele kaasa aitamiseks ja ka puhtalt katmiseks, kui paraja suurusega plaastrit pole.

PLAASTRID – kuluvad alati ära, olgu nendeks siis haavalapi osaga mitmes suuruses tavalised plaastrid, villide ennetamiseks ja tekkinud villide põhjustatud valu minimaliseerimiseks mõeldud plaastrid või leukoplast.

HAAVALIIM PIHUSTIGA HAAVALIIM PIHUSTIGA – kergemate marrastuste ja haavade puhuks kiire ja väga mugav lisavõimalus.

HAAVAPLAASTRID - lahtihoidva servaga haavade kinnikasvamise soodustamiseks. Tihti satutakse selliste haavade õmblemiseks EMO-sse ent kui haav pole sügav ja allub kergesti vähemale manipulatsioonile, saab haava servad hästiliimuvate ribaplaastritega ka ilma õmblemata kokku tõmmata.

PUUGIEEMALDUSVAHEND dest ei pääse naljalt kuskil. Nii kodus kui ka liikvel olles tasub valmis olla puugi eemaldamiseks ja hea abivahend võiks käepärast olla ka esmaabikarbis.

RULLSIDE kinnisidumiseks, millele plaaster pole piisav või pole seda võimalik kasutada.

VÄIKESED KÄÄRID ära, olgu siis plaastri sobivaks lõikamisel või vajadusel ka riiete eemaldamiseks haava eest. Tasub otsida sellised, mis mahuvad ilusti valitud karpi/

RAVIMID – lähtuvalt isiklikust terviseseisundist arvesta esmaabikarbis ruumi oma igapäevastele ja ka teadaolevate haigusseisundite puhul erandkorras vajalikele ravimitele. Lisaks võiks olla mõni enamikule sobiv ja aeg-ajalt vajaminev käsimüügiravim. Nende soetamisel küsi tarvitamise kohta täpsustusi apteekrilt ja hoia ka infoleht alles, et vajadusel üle kontrollida.

VALUVAIGISTID – käsimüügiravimitest sulle isiklikult kõige sobivamad. Soovituslikult võiks üheks neist olla paratsetamool ning teiseks üks järgmistest: ibuprofeen, ketoprofeen, deksketoprofeen, naprokseen, diklofenak. Loetletud nimekirjast mitut erinevat korraga võtta ei tohi, kuid vajadusel saab igaüht neist paratsetamooliga kombineerida.

ALLERGIARAVIM – kergemate allergiliste reaktsioonide leevendamiseks.

AKTIIVSÜSI – abistav vahend kõhupuhituse ning teatud tüüpi mürgistuste korral. Mürgistuse puhul on aga vajalikud kogused mitu korda suuremad, kui tavaliselt on aktiivsütt tarvitama harjutud. Enamasti on müügil 250 mg sisaldusega söetabletid, kuid mürgistuse korral on täiskasvanu annus orienteeruvalt 50 g ehk 200 tabletti ning 10 kg lapse annus 10 g ehk 40 tabletti.

LOPERAMIID – ägeda kõhulahtisuse leevendamiseks.

REHYDRON – pikemal rändamisel, palava ilmaga ja ka ägeda kõhulahtisusega kaotab organism üsna palju vedelikku. Rehydron aitab ennetada organismi kerget kuni mõõdukat vedelikupuudust ja taastada vedeliku- ning organismile vajalike elektrolüütide taset.

ALATI TASUB KA MEENUTADA, ET:

kergemate tervisehädade puhul saab nõu küsimiseks helistada perearsti nõuandeliinil 1220;

mürgistuse kahtluse korral saab abistavat infot mürgistusteabekeskuse numbril 16662;

tõsisemate terviseprobleemide puhul tuleks pöörduda EMO-sse või vajadusel helistada hädaabinumbril 112.

Video: https://youtu.be/bAV-DQkekSs

Foto: Asso Puidet