KEVADTORM KUULUTAS KAITSELIIDU SUURTÜKKIDETEIST TULEKUT

KEVADTORM KUULUTAS KAITSELIIDU SUURTÜKKIDETEIST TULEKUT

Kaitseliidu Kirde maakaitseringkond on loomas suurtükiväe eksperimentaalüksust. Üksust, mis tegelikult sai oma tuleristsed juba tänavukevadisel suurõppusel Kevadtorm. Tõsi, suurtükid ei ole Viru malevale ajaloolises perspektiivis midagi uut.

Tekst: INDREK JURTŠENKO, Kirde maakaitseringkond, Viru maleva teabespetsialist

Esimest suurtükipatareid prooviti Kaitseliidu Viru maleva Rakvere malevkonnas asutada juba esimese vabariigi päevil, 1920ndate lõpul. Toona jooksis plaan majanduslikel põhjustel liiva.

Siiski, pärast pikki arutelusid, asutati 7. augustil 1932 Kaitseliidu Viru maleva suurtükiväepatarei I divisjon. Suurtükiväe tolleaegse ülema kolonel Georg Leetsi algatusel ja Viru maleva pealiku kolonel Georg Vaheri loal kutsuti Viru maleva staapi kokku 60 reservsuurtükiväelast. Hädavajalik varustus, milleks oli kaks kolmetollist suurtükki, vastav arv hobuseid, side­, laske­, mõõte­ ja vaatlusvarustus, saadi kaitseväe 2. suurtükiväegrupist. Alaliseks instruktoriks määrati kapten R. Tšernitsky, kellest sai algse patarei kasvades Kaitseliidu Viru maleva suurtükiväe divisjoni pealik.

Esimestel aastatel tehti aktiivselt laskeharjutusi ja oldi õppustel väga edukad. Ajapikku divisjon kasvas, 10. mail 1933 loodi divisjoni juurde naiskodukaitse jaoskond, kes tegeles peamiselt toitlustusteemadega. 1935. aasta lõpuks oli divisjonis juba 120 mees­ ja naisliiget.

Divisjon koosnes mitmest patareist, juurde loodi ka vastavad staabi­, side­ ja mõõdukomandod, samuti motoriseeriti jõudumööda suurtükkide transport ja uuendati pidevalt olmevarustust, sealhulgas vormiriideid. Võimepidevuse hoidmiseks koolitati ka maleva teiste väeosade liikmeid, et vajadusel oleks inimressurss kohe olemas. Lisaks peamistele tegevustele arendas divisjon ratsutamisvõimet, loodi juurde jahiring, suheldi aktiivselt Kaitseliidu teiste suurtükiväeüksustega üle Eesti ja korraldati lisasissetuleku saamiseks pidusid ja balle, mis olid omal ajal väga populaarsed.

Ja siis tulid teised ajad.

TEINE TULEMINE

Kuid tänavuse suurõppuse Kevadtorm raames, milles osalesid peamiselt kaitseväelased ja liitlased, oli Kirde maakaitseringkonnal harukordne võimalus 22.–31. maini osa saada suurtükkide kasutamise väljaõppest. Pärast õppusi moodustatakse maakaitseringkonnas uus eksperimentaalne väeüksus. See on justkui suurtükkide teine tulemine Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna tänasesse vastutusalasse.

„Täna oleme loomas teistsuguse identiteediga ringkondi ja malevkondi, kus on oma osa ka uute võimete loomise initsiatiivil,“ ütles Kaitseliidu ülem kindral Riho Ühtegi eksperimentaalüksuse loomisvajadust kommenteerides. „See on uus ja suur samm Kaitseliidu ja Kirde MKRi jaoks, kus lisaks territoriaalsuse põhimõtetele tuleb omaks võtta ka uusi identiteete, ühendada kõiki neid gruppe ja ühendusi, kes tahavad Eesti eest seista ja meie maad kaitsta.“

Uue üksuse loomise algatus tuli Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealikult Jaanus Ainsalult, Kaitseliidu peastaap omalt poolt alustas uue võime ettevalmistamist, et see realiseeruks.

Nagu Ainsalu selgitas, on tegemist eksperimentaalüksusega, millest kasvab välja maakaitseringkonna orgaaniline lahingutoetusüksus.

Panustavad kõik ringkonna malevad (Alutaguse, Jõgeva, Järva, Viru), juurde on oodatud kõik reservväelased, kes on läbinud selle relvasüsteemi väljaõppe. „Ilma kaudtule toetuseta on kergejalaväel väga raske täita erinevaid lahinguülesandeid. Loodav võime annab moraalse ja füüsilise kindluse seista jalad maas ja hoida võtmemaastikku. Samas, kui vaja, saame vastasele anda „pikema terekäe“,“ ütles ringkonna pealik Jaanus Ainsalu.

LAHINGUVÄLJAL NÄEME

Eksperimentaalüksus saab endale välihaubitsad 2A18 D­30 M­1, Soomepärase tüübinimega 112 H 63 M­1. Välihaubits D­30 on töökindel ja lihtne suurtükirelv, mis on kasutusel kuuekümnes maailma riigis ning osalenud mitmetes relvastatud konfliktides.

Välihaubitsaga on võimalik lasta nii alumises kui ülemises tõstenurgas. Kolmehaarne lafett võimaldab tulistada ringselt. Eksperimentaalüksusega seotud isikkooseis sai ristsed nii teoreetilises plaanis, seda 1. jalaväebrigaadi territooriumil Tapa sõjaväelinnakus, kui ka esimesel laskeharjutusel välialal, Kaitseväe keskpolügoonil.

Kümnepäevase õppe jooksul said koolituse nii tulerühma liikmed kui kõik, kes on seotud tehnika ja selle hooldusega, side­ ja mõõdistusteemadega. Õppe osaks olid ka mitmesugused taktikalised ülesanded, mis aitasid leida välihaubitsa parimat asetust õppe(lahingu)väljakul ja tema maksimaalset kasutegurit erinevate lahinguolukordade lahendamisel.

Koos õppelaskmisega sooritati ligi 30 erinevat eriala­, meeskonna­ ja koostegevusõpet. Pärast välihaubitsa õpet suurõppusel Kevadtorm 21 saab eksperimentaalüksus järgmised kogemused novembrikuus õppusel Põhjakonn.

Foto: Indrek Jurtšenko