Ravimtaimed aitavad keha ja hinge

Ravimtaimed aitavad keha ja hinge

Igal taimel ja igal toiduainel on meile — meie kehale ja emotsioonidele — mingi mõju. Ühed mõjuvad meie keha loomulikule tasakaalule halvasti, teised hästi. Ravimtaimed kuuluvad nende viimaste hulka.

Tekst: KRISTJAN PRII, üleelaja

Krautmanni massaaži- ja terviseakadeemias pärimusmeditsiini õppinud Kristiina Tarvis tunnistab, et tegelikult ei ole ravimtaimi olemas. „Ravimtaimedeks kutsutakse lihtsalt neid taimi, mis avaldavad meie kehale häda korral positiivset mõju,“ selgitab ta. Seetõttu võib öelda, et ravimtaimed on pigem metsikud taimed, mida ei ole aretatud. Neis on säilinud muistsed omadused, toimeained ja koostis.

Korja seda, mida saad

Kristiina käib taimi korjamas metsas või põldudel, mis on maanteedest võimalikult kaugel, kuigi tal on neid ka koduaias. Vabas looduses kasvanud taimedel on hoopis teistsugune maitse. Linnas hakkavad neile paratamatult heitgaasid külge.

Angervaks aitab hästi palaviku vastu ja leevendab valu

Kristjan Prii

Üldine reegel on, et korjatakse seda, mis on taimel parasjagu kasvujärgus. Varakevadel, kui kõigepealt tulevad välja pungad, korjatakse pungi, kui lehed, siis lehti, seejärel õisi jne. Nii säilib kogu taime kasvuenergia, sest toitained on suunatud sinna, mis parasjagu kasvab. Juuri korjatakse seetõttu sügisel või varakevadel, kui lumi on sulanud.

Pajukoor sisaldab aspiriini. Võib närida ja lutsutada koorealust osa, et see saaks süljega suu limaskesta kaudu imenduda. Aspiriin on verdvedeldava toimega, see efekt tuleb ka pajukoorega kaasa. Pajukoor alandab palavikku ja võtab valu vähemaks.

Kristjan Prii

Liigtarvitamise korral on kõik taimed vähem või rohkem ohtlikud. Kristiina on tähele pannud, et nendel taimedel, millel on tugev lõhn, on ka tugevam toime. Need taimed on pigem mürgised ja nende kasutamisel tuleb olla eriti ettevaatlik. Tugev lõhn ongi hoiatuseks.

Ravimtaimede puhul kehtib ka vana uskumus, et sarnane ravib sarnast. Kortsleht aitab hästi haavandeid parandada, sest nahk haaval või selle ümbruses on kortsus ja sarnaneb kortslehele. Mõne väiksema sisselõike korral saab kasutada looduses leiduvat ämblikuvõrku, mis oma olemuselt sarnaneb meie kehas olevate veresoontega. Ämblikuvõrk tuleb haavale peale mässida ja see aitab peatada verejooksu.

Liigesevalu vastu aitavad kasepung ja angervaks

Kasepungatinktuur on hea liigestele. Seda võib lihtsalt peale määrida või sellega kompressi teha. Kristiina soovitab kasepungatinktuuri teha vii- naga. Panna peotäis kasepungi viina sisse paariks kuuks seisma ja seejärel ära kurnata. Selline jook reguleerib hästi seedimist. Kui viin enne kurnamist ära peaks aurama, võib pungadele lihtsalt uue peale valada.

Ristik on kasulik naistele, kel on günekoloogilised vaevused. Ka kõrge vererõhu puhul saab ristikust abi. Valgetest õitest tehakse tee moodi tõmmist, millel lastakse pikemalt tõmmata.

Kristjan Prii

Suvel, kui on värsket angervaksa, võib temast teha teed või tõmmist. Metsas matkates on Seda saab peale määrida ja ka juua. Angervaksa valuvaigistav toimeaine jalgu on võimalik jahutada mõnes on sarnane pajus lei- veekogus või duvaga. Angervaksast lihtsalt õhutada. tehakse ka õli, mis on hea haavade parandamiseks. Angervaksa õitest saab aga siirupit. Limonaadimaitselise joogi valmistamiseks tuleb õisi pärast korjamist keeta tükk aega vähese veega madalal tulel. Seejärel tuleb õied välja võtta, lisada suhkrut ja keeta veel mitu tundi, kuni vedelik siirupi moodi välja näeb.

Väsinud jalgu jahuta

Metsas matkates on jalgu võimalik jahutada mõnes veekogus või lihtsalt õhutada. Ka võib matta jalad mulla alla, sest muld on mõnusalt jahe. Seejärel tuleb tõsta jalad kõrgemale.

Jalgu võib ka taimedega hõõruda. Tuleb valida jahedad ja niisked taimed, nagu vesihein või võilill. Sobivad ka vesimünt ja piparmünt. Võib teha ka nendest viha, millega siis vihelda või jalgu sopsutada. Vihelda tuleb kuivalt ja kui kellelgi muidu igav hakkab, võib ka nõgest lisada.

Toomingast on abi sääskede vastu. Hea on teha toomingaokstest väike kimp ja sellega sääski eemale peletada. Ka võib teha toomingaõli või külmpressi ja seda endale peale määrida. Toomingaõli valmistamisel tuleb panna marju ja lehti tavalise toiduõli sisse, ajapikku imbuvad toimeained õlisse.

Kristjan Prii

Kodus on mõnus teha rahustavat jalavanni. Näiteks piim rahustab ja pehmendab, mõjub kiiresti ja võtab ka tursed alla. Maapiim on parem kui poepiim. Jalgade värskendamiseks võib kasutada ka kapsalehte või panna talla alla sibulalõike.

Puuk tuleb puua

Puukide puhul ei pruugi vaktsineerimine tuua sellist tulu, nagu me ootame, sest puugil võib olla mitmeid haigusi. Ainult selle ühe, kindlakstehtud haiguse vastu vaktsineerimine siis kuigi palju ei aita.

Takjajuured on väga head juustele. Need panevad juuksed hästi kasvama ja tugevdavad neid.

Kristjan Prii

Puugi eemaldamiseks on lihtne nipp. Puuk tuleb nimelt üles puua. Tuleb võtta niit, teha väike sõlmeke ja jätta algul suur aas. Seejärel panna see ümber puugi ning tõmmata naha ligidalt õrnalt kokku. Puuk tunneb, et miski pitsitab teda kaelast, ja ta laseb ise lahti. See ongi puugi poomine.

Hiirehernes parandab tuju. Kui süüa selle õisi, läheb tuju kohe heaks. Rohu sees käimine rahustab jalgu.

Kristjan Prii

MIDAGI MAITSVAT

Umbrohupesto

Naat, põldosi, vesihein, juust, päevalilleõli ja sool purustada blenderis. On pähklilise järelmaitsega ja sisaldab palju vitamiine.

Kristjan Prii

Nõgesesalat

Hoida nõgesed 1—2 minutit kuumas vees. Lisada soola ja suhkrut ning natuke õunaäädikat, sidrunit, rabarberit või midagi muud hapukat ja päevalilleõli. Nõgesetõmmist, mis jäi nõgeste kuumtöötlemisest üle, võib juua. See on hästi mõnusa ja pehme maitsega. Seda saab kasutada ka juuste loputamiseks.

Kristjan Prii