3 minute read
Varu, mida sööd ja söö, mida varud
VARU, MIDA SÖÖD JA SÖÖ, MIDA VARUD
Kodused varud ei tähenda kastitäit toidukraami, mis kuskil nurgas oma säilivusaja lõppu ootab. Aga mida see siis tähendab ja kuidas targalt varuda?
Tekst: MARJE VERBO, Naiskodukaitse Harju ringkond
Alustuseks minge oma köögikapi, külmiku või sahvri juurde, avage selle uks ja vaadake tõele näkku: mitu päeva te oma perega selle toidukraamiga toime tuleksite ja kas kõigi pereliikmete esmased vajadused saaksid kaetud?
Kui nädal või rohkem, võite rahulikult hingata ja lubada endale preemiaks midagi head. Kellel aga jagub toiduvaru lühemaks ajaks kui nädal, peaksid kindlasti asuma oma varusid suurendama.
Aga nagu öeldud, varude suurendamine ei tähenda seda, et lähed korra supermarketisse, lükkad kasti kõikvõimalikku toidukraami täis ja matad mustadeks päevadeks maha.
See tähendab hoopis pidevas ringluses olevaid pastatooteid, riisi, tatart, kaerahelbeid, näkileibu, konserve, puljongikuubikuid ja muud, harjumuspäraselt tarbitavat toidukraami. Piltlikult öeldes RIIULI ÜHEST SERVAST VÕETAKSE TOIDUAINED KASUTUSELE JA JÄRGMINE KORD POODI MINNES OSTETAKSE RIIULI TEISE SERVA ASEMELE.
Varude tekitamisel peakski eelkõige lähtuma pereliikmete vajadustest, maitse-eelistustest ning terviseseisundist. Pole mõtet varuda toitu, mida keegi peres ei söö. Näiteks kui tatar ei kuulu teie lemmikute hulka, asendage see mõne muu kuivainega. Samamoodi pole mõtet varuda pähkleid, kui need põhjustavad allergiat. Väikelastega peredel peaksid olema tagavaraks piima- ja pudrusegud ning purgitoidud.
AGA KUI ELEKTRIT POLE ...
Järgmine oluline põhimõte, mida silmas pidada, on TOIDUAINETE SÄILIVUSAEG. VARUTAVATEL TOODETEL VÕIKS SEE OLLA VÄHEMALT POOL AASTAT. Selle ajaga jõuab ikka pasta- või riisipaki ja konservid ära kasutada.
Edasi tasuks vaadata, et osa toiduainetest oleksid sellised, mida võib kohe süüa (nt konservid, näkileivad), osa oleksid kiiresti valmivad (nt pudruhelbed, niitnuudlid) ja osa võiksid vajada kauem kokkamist (nt pikemat keetmist nõudev pasta, riis, tatar jm). ERINEVA VALMISTAMISAJAGA TOIDUAINETE VARUMINE TAGAB MÕNEKS AJAKS TOIMETULEKU KA SIIS, KUI TOIDUTEGEMISE VÕIMALUS PUUDUB VÕI ON PIIRATUD.
Toiduvalmistamise vaatenurgast on ilmselgelt eelisolukorras need kodud, kus on puuküttel pliidid, ahjud ja kaminad.
Kodudes, kus ainsaks kokkamise võimaluseks on elektri- või gaasipliit, OLEKS MÕISTLIK SOETADA ALTERNATIIVNE TOIDUVALMISTAMISE VAHEND: gaasipriimus, matka-gaasipliit, gaasi- või söegrill. Ei tohi muidugi unustada varuda sobilikke gaasiballoone. Hädast võib päästa isegi ühekordne söegrill.
Koduste varude tekitamisel TULEB ARVESTADA KA LEMMIKLOOMADE VAJADUSTEGA – nemadki tahavad süüa sõltumata ilmast, elektrist või kaardimaksete toimimisest.
VESI ON ELU
Kui toiduga ja selle kappidessekeldrisse mahutamisega saab enam vähem mäele, siis murekohaks võib osutuda vesi. Kui palju seda varuda? Kus ja kuidas hoida? KESKMISELT VAJAB INIMENE KOLM LIITRIT VETT ÖÖPÄEVAS, mis teeb ühe inimese nädalaseks vajaduseks 21 liitrit. See on neli viieliitrist veepudelit. Kui korrutada see pereliikmete arvuga, on üsna tõenäoline, et vajaliku hulga veepudelite hoiustamine on enamikus kodudes keeruline ja ega head lahendust pakkuda olegi.
Meie pere lahendus on kann veega köögikapil ja lisaks paar viieliitrist veepudelit. See katab esmase vajaduse ning annab veemure lahendamisele ajapikendust. Üheks tagavaraväljapääsuks on maakodu kaev, mille mootori saab asendada käsipumbaga. Selleks puhuks, kui veeprobleem väga tõsiseks läheb ja tekib vajadus kasutada lahtisest veekogust võetud vett, on tagavarades olemas nii veepuhastustabletid kui veefi lter.
Meeles võiks pidada, et puhas joogivesi on ka tualeti loputuskastis (kui sinna pole just desinfi tseerivat tabletti poetatud), samuti veeboileris, kel see on. Küll aga oleks vaja endale selgeks teha, kuidas ilma elektrita boilerist vesi kätte saada.
Vesi on elulise tähtsusega ja kindlasti tasub ennetavalt läbi mõelda, kust ja kuidas vett saada, kui seda mingil põhjusel enam kraanist ei tule ja poest osta pole võimalik.
MITTE AINULT SÖÖK
Toit ja vesi pole ainsad, mida kodus tuleb varuks hoida. On väga oluline, et pidevalt retseptiravimeid vajajatel oleks piisav varu nii ravimeid (soovitatavalt ühe kuu jagu) kui ka ootel retsepte. Muidugi peaks IGAS KODUS LEIDUMA ESMAABIKS VAJALIK NING VAHENDID PALAVIKU, VALU JA SEEDEHÄIRETE VASTU.
Kindlasti on igas hästivarustatud kodus olemas küünlad, tikud, taskulamp, akupank, patareidega raadio, prügikotid, teip, nöör, niisked salvrätikud, natuke ühekordseid nõusid, väikestes kupüürides sularaha ja veel HULK PISIASJU, MIS HÄDAOLUKORRAS VÄGA OLULISEKS OSUTUVAD. Käepärast tuleks hoida ka isikut tõendavad dokumendid.
No ja oma sõidukitel tangime me kõik ju ainult kütusepaagi ülemist poolt, eks!? Kriisisituatsioonis on eelisolukorras maamajapidamised – neil on reeglina rohkem tagavarasid ja ka muud toimetulekuks vajalikku, seevastu kortermajade elanikud on haavatavamad ning vajavad oluliselt kiiremini kõrvalist abi.
Seda enam tuleb koduste varude ja hakkamasaamise teema läbi mõelda ja ka vastavalt tegutseda, sest teadmine ise hakkamasaamisest annab meile kõigile nii olulist turvatunnet.