Karmen Kase lõputöö- Tervendav linnamaastik by Karmen Kase

TERVENDAV LINNAMAASTIK Healing city landscape Karmen Kase Juhendajad: Anna-Liisa Unt, Friedrich Kuhlmann

SISUKORD Sissejuhatus 2 Asukoht 3 Mälukaart 4 Reljeef 5 Krundid 5 Hooned 6 Funktsioonid 6 Ligipääsud 7 Vaated 7 Rekreatsioon 8 Inimeste tegevused 8 Linn-keskkond-inimene 9 Keskkond-linn-inimene 9 Inimene-keskkond-linn 9 Tervendav maastik keskkonnale ja linnale 10 Tervendav maastik inimesele 11 Kujundus 12 Tabel 1. Kujunduses kasutatavad taimed 13 Kujundusplaan 1 15 Kujundusplaan 2 16 Taimeplaan 1 17 Sidumisplaan 1 18 Vertikaalplaan 19 Kujundusplaan 3 20 Taimeplaan 2 21 Sidumisplaan 2 22 Vertikaalplaan 2 23 Lõiked 24 Detailjoonised 27 Kokkuvõte 29 Summary 30 Kasutatud kirjandus 31

SISSEJUHATUS Antud projekt on Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri eriala bakalaureuse lõputöö. Projeti alaks on Tartu linna Karlova ja Ropka linnaosas asuv vana raudteekoridor koos külgnevate aladega. Lähteülesandeks oli uue olukorra loomine piki kasutusest välja jäänud raudteekoridori Karlova ja Ropka linnaosade vahel. Maastikuarhitektidena pidime välja pakkuma linna arenduseks sobivad piirkonnad ning ühendama need eksraudteekoridoriga. Lahendus on antud pikaajalise arendusprojektina, mis on paindlik ning ajas muutuv.

ASUKOHT Bakalaureuse projekti asukoht on Tartu linnas, Karlova, Emajõe ja Ropka tööstuspiirkonnas, vana raudtee vahetus läheduses. Ala on suhteliselt lineaarne ning ühendab suurt ala Tartu linnas. Eks-raudteekoridori ümrbitsev Ropka tööstusrajoon rajati Nõukogude Liidu ajal Tartu linnapiiri lähedusse. Praeguseks on aga linn arenenud laiemaks ning tööstuspiirkonnad jäävad kesklinna ja äärelinna vahele. Halvas olukorras hooned jätavad mahajäätud välimuse piirkonnale ning kuna seetõttu kasutatakse seda ala vähem, on turvatunne väiksem sellel territooriumil.

TARTU

Joonis 1. Asukohaskeem

MÄLUKAART Projekti ala hõlmab suurt osa Tartu lõunapoolsest küljest ning on ühendavaks joonobjektiks mitme linnaosa vahel. Alal ringi käies jäi silma viis erinevat rajooni.

II III

I Privaatne eramu piirkond II Privaatne ja poolprivaatne eramu ja korterelamu piirkond III Tööstus vs loodus IV Tööstus piirkond V Jõekallas tööstusrajooni kõrval Nende rajoonide vahel on mitmeid kontraste reljeefis, hoonete ja kruntide suurustes ning suur kontrast on ka tehiskeskkonna ning loodusmaastiku vahel. Vana raudtee alguses on vaikne eramute piirkond. Rajalt edasi liikudes muutub keskkond keerukamaks ning kontrast tehis- ja loodusmaastiku vahel muutub intensiivsemaks. Palju on piirkonda iseloomustavaid maamärke, mida on kaugelt kerge silmata ning mis muudab orienteerumise lihtsamaks. Küll on aga vähe kergliiklusteid jalakäiatele ning õhtuti muutub vana raudteekoridori piirkond möödujatele vähem turvalisemaks. Raudtee ala ulatuses ning tööstushoonete läheduses puuduvad valgustid, mis tõstaksid inimeste turvatunnet, et liigelda sellele alal ka pimedas.

Joonis 2. Mälukaart

RELJEEF Vana raudteekoridori maastik on väga mitmekesine. Läänepoolses osas, kus on vaiksete eramute piirkond, on reljeef vahelduv, tekitades vaiksele rajoonile privaatsemaid kohti. Maastikumuutus selles piirkonnas on huvitav ning pakub inimestele erinevaid võimalusi. Võru ja Tähe täneva vahelise lõigu maastik on muutuv tänavapoolsetes otsades, kus maapind tõuseb rohkem kui ala keskosas, tekitades üksteisest eraldatud piirkondi ning tasandeid. Mõlemale poole raudteed on rajatud kuivenduskraavid, milles veetase on aga väga madal. Tähe ja Turu tänava vahelises lõigus on maapind enamasti tasane. Pargis esinevad mõningad künkad ning tööstushoonete juures on ka madalam nõlv. Raudtee ääres on ka madal kuivenduskraav, mis kohati on ainult niiske.

Joonis 3. Reljeef

Turu tänavast Emajõe poole jääval alal on reljeef enamasti tasane, kuid vahetult enne jõge on tehiskünkad, mis blokeerivad käimist ning vaateid. Tehisküngaste kõrval on aga kuivenduskraav, kuid kuna vaated sinna on blokeeritud, siis pole seda igalt poolt võimalik näha. Emajõe ääres aga muutub reljeef madalamaks jõe suunas ning see tekitab erinevaid tasandeid looduslikke terrasside näol.

KRUNDID Projektala ulatuses muutuvad krundisuurused oluliselt. Läänepoolses vaikses eramute piirkonnas on krundisuurused väikesed, pakkudes head naabrivalvet ning tugevdades kodanike turvatunnet. Privaatsete eramute ja poolprivaatses kortermajade piirkonnas on kortermajade krundid suuremad kui eramutel. Kuna selles piirkonnas elab rohkem inimesi, on ka turvatunne väiksem.

Joonis 4. Krundid

Tööstus ja looduskeskkonna vastanduvas piirkonnas on krundisuurused märgatavalt suuremad eelmiste rajoonide suurustega võrreldes. Park, kus esinevad mõned üksikud valgustid ja tööstushooned selle vahetus läheduses on korrast ära. Tööstusrajooni krundid, mis asuvad Turu tänavast Emajõe poole, on tohutult suured ning on piiratud pikkade puidust ja betoonist aedadega, tekitades suletud koridori. See piirkond on inimestele ebamugav ning kuna puudub turvatunne, on see ka potentsiaalne koht kuritegevuseks.

HOONED Hoonete mahud kogu ala ulatuses on erinevad. Läänepoolses rautee osas, kus krundi suurused on väiksemad, on ka majade mahud väiksemad. Samas on piirkondades, kus krundid on suuremad, ka hooned suuremad. Sellised piirkonnad piiravad inimeste liikumist ning muudavad teatud rajoonid vähem käidavamaks, kuna nad ei paku mugavaid marsruute linnas liiklemiseks. Tööstushooned Ropka piirkonnas aga võtavad enda alla väga suure maapinna, ning seetõttu on maapind muutunud kokkusurutuks. Tööstushoonete vahetus läheduses on ka maapind kaetud asfaltiga, mis ei lase vett läbi ning põhjustab suvel maapinna ülekuumenemise.

Joonis 5. Hooned

FUNKTSIOONID Projektala kasutusfunktsioonid on piirkonniti erinevad, kuid on olemas selge üleminek ühelt teisele. Eriti kontrastne on üleminek väikestelt eramutelt suurtele tööstushoonetele. Karlova linnaosa on kasutuses enamasti eramute ning madalate puidust korterelamutena, mille tänavapoolses osas esimestel korrustel on väikeärid. Eks-raudteekoridori läänepoolses osas on ka suurem kauplus ning vana tööstushoone, kuid enamasti on tegu rahuliku ning küllalti rohelise piirkonnaga. Mida suuremaks majad ning krundid lähevad, seda rohkem on tööstust ning autoteenindusi. Enamasti on sealsed piirkonnad mürarohked ning ebameeldivad. Samuti puudub tööstushoonete vahel rohelus, mis aga muudab ala monotoonseks ning loob halva linnakeskkonna. Heledama rohelisega on välja toodud vaiksemad eramute piirkonnad ning tumedamaga on märgitud tööstuste ja teenuste funktsioonidega alad.

Joonis 6. Funktsioonid

LIGIPÄÄSUD Ligipääsud on enamasti blokeeritud eramute ja tööstushoonetega. Eramute juures on pikad katkematud aiad, mis ei võimalda inimestel lõigata ega muuta liikumist endale vajalikus suunas. Eks-raudteekoridori läänepoolses osas on ligipääsud võimaldatud Maxima poolses osas raudtee ülekäigu juurest ning Võru tänavalt. Samuti on poolprivaatses korteritega alal juurdepääs blokeeritud eramute kruntide tõttu, kuid juurdepääsud on avatud korterelamute juurest. Samuti on juurdepääsud võimalikud Võru ja Tähe tänavalt. Tööstuse ja pargi piirkonnas on juurdepääsud pargist ning tänavatelt, kuid blokeeritud on tööstushoone tarastuga. Turu tänavalt Emajõe poole jääv tööstuspiirkond on aga mõlemalt poolt blokeeritud kõrge taraga ning seal kõndides tekib rõhuv tunne. Emajõe ääres on aga Siili tänavalt alates ligipääs nii jõele kui ka eks-raudtee koridorile, kuid suuremad kauplused ja tööstused ei võimalda rohkem juurdepääse.

Joonis 7. Ligipääsud

Potentsiaalsed ligipääsud oleksidki vanade tööstusrajoonide juurest, mis võimaldaks jalakäiatel mugavamalt kõndida soovitud sihtpunkti.

VAATED Vaated nagu ligipääsudki on enamasti blokeeritud eramute ja tööstushoonetega. Enamus vaateid avanevad eks-raudteekoridorist, suurematelt avaramatelt aladelt ning sõiduteedelt. Huvitavad vaated avanevad ala läänepoolselt raudteeosalt, kus reljeefi vahelduvus pakub mitmekesiseid vaateid. Pika distantsiline vaade avaneb pargi ja tööstuse vahelisel alal Emajõe poole. Kohtades, kus tee on kurvilisem, on ka vaated lühemad, kuid ka need pakuvad jalakäijale vaheldust, jättes üllatuseks selle, mis kurvi taha jääb. Emajõe ääres on potentsiaalsed vaatekohad, mis hetkel on blokeeritud võsaga. Võsa hõrendades ja kergliiklustee rajades avaneksid liiklejatele suurepärased vaated Emajõele. Samuti on potentsiaalsed vaatekohad võimalikud koos potentsiaalsete ligipääsudega. Joonis 8. Vaated

REKREATSIOON Lisaks eks-raudteekoridorile on ala vahetus läheduses ka suuremaid rohealasid, kuid kuna need on fragmenteeritud, ei moodusta ta ühtset tervikut. Enamus rohalasid on aga funktsioonita ning ei oma erilist puhkeväärtust. Samuti pole katkestatud rohealad looduskeskkonnale kõige paremad. Inimesed linnakeskkonnas otsivad tihti kohta, kus puhata linnamüra eest, teha sporti ning kõndida sealt, kus on vähem liiklust. Olemasolevad jalgrattateed asuvad aga sõidutee ääres ning pole samuti omavahel ühendatud, mistõttu oleks vajalik luua ühendatud lineaarpark, mis pakuks inimestele nii puhkamis- kui ka sportimisvõimalusi.

INIMESTE TEGEVUSED

Joonis 9. Rekreatsioon

Vana raudteekoridor ühendab suurt ala Tartu linnast ning seetõttu on sellel ka erinevad kasutusotstarbeid. Kuna ala on niivõrd lineaarne ning läbib mitmeid piirkondi, on sellel ka palju igapäevaseid kasutajaid. Hoolimata sellest, et alal on ebamugav liikuda, kõnnivad paljud just mööda raudteed, et jõuda oma sihtkohta. Enamasti kasutatakse seda ala seetõttu, et see ei hõlma sõiduteid ning liiklusmüra, mistõttu on vaiksem liigelda. Maastiku mitmekesisuse ja reljeefi muutuste tõttu on alal huvitav kõndida, kuna vaated ja ümbruskond muutub piirkonniti. Alal on palju erinevaid tegevusi. Eramute piirkonnas on privaatsed kodused tegevused, tänavatel sõidetakse ning käiakse tööle jala, rattaga või autoga. Mööda raudteed kõnnitakse ning suuremas pargis mängivad lapsed võsas ning küngastel. Jõe ääres on võimalik püüda kala ning niisama nautida vaadet jõele. Kõnniteedel, mis asuvad sõidutee ääres, on ebamugav kõndida ning teid ületada, kuid kuna Ropka tööstusrajoonis on vähe teid, mis oleksid suunatud ainult jalakäiatele ning suured krundid ning hooned blokeerivad lõikamiste võimalusi, siis on siiski inimesed sunnitud soovitud sihtpunkti jõudmiseks kõndima sõidutee ääres.

Joonis 10. Inimeste tegevused

LINN-KESKKOND-INIMENE Linnades on palju tööstuspiirkondi, mis matavad enda alla tohutult suuri alasid ning on enamasti kaetud asfaltiga, mis ei lase vett läbi ning kuumenevad suvel üle. Sellised kohad linnas tänapäeval tekitavad linnakeskkonna ülekuumenemisi, mis omakorda tekitavad ebameeldivaid keskkondi.

Joonis 11. Linna, keskkonna ja inimeste vahelised seosed

See aga paneb inimesed hoiduma nendest piirkondadest, mistõttu muutuvad need alad kuritegevuse potentsiaalseteks kohtadeks. Kui rajada tööstuspiirkondadesse rohkem rohelust ning inimestele kõnniteid, kus saaks teha sporti ning puhata linnamürast, siis muudetakse need kohad rohkem käidavateks ning sellega parandatakse inimestel turvatunnet.

KESKKOND-LINN-INIMENE 2014

2024

Taimed linnakeskkonnas muudavad õhu puhtamaks, vähendavad mürataset ning pakuvad kaitset vihma ning kõrvetava päikese eest. Lisaks sellele pakuvad nad ka esteetilist ja ökoloogilist väärtust. See omakorda aga parandab linna elukvaliteeti. Kui rajada inimestele terviserada ning lastele looduslikumad mänguväljakud, veedaksid inimesed rohkem õues aega ning oleksid tervislikumad. Lisaks pakuvad taimed inimestele silmailu ning see omakorda vähendab stressi.

INIMENE-KESKKOND- LINN Inimesed moodustavad keskkonna linnas. Kui inimesed tunnevad end turvalisemalt keskkonnas, kus elavad või kus igapäevaselt tööl käivad, hoiavad nad seda rohkem. 2034

Joonis 12. Potentsiaalne muutus kõrghaljastuses ning rekreatsioonis Ropka pargis aja jookul

Kui rajada terviserada, milles on mõeldud nii jalakäijatele, rattasõitjatele kui ka jooksjatele, siis tunnevad inimesed, et neile on rohkem mõeldud ning kasutavad linna poolt pakutud võimalusi rohkem. Lisaks on linn tervem kui selles elavate inimeste kehaline ja vaimne heaolu parem on.

TERVENDAV MAASTIK KESKKONNALE NING LINNALE Praeguseks on Ropka tööstushoonete juures olevad suured asfaltpinnad jäänud kasutusest väljab ning piiravad jalakäiate liikumisvõimalusi. Joonisel 13. on näha tänavatestruktuuri erinevusi Karlova ja Ropka linnaosade vahel. Samuti seda, et funktsioonid erinevad piirkonniti. Tumedama rohelisega on märgitud tööstuspiirkonnad ning viirutusega on välja toodud ärid ja teenused. Kuna suurem osa alast jääb kasutusest välja, sobiksid need alad linnaarengu seisukohast lähtudes edasiarenguks. Uued rajoonid tekiksid olemasolevate tänavate pikendustest ning kasutusfunktsioonid nendele aladele on samuti mõeldud lähtudes ümrbitsevast.

Joonis 13. Olemasolev asustusstruktuur

Joonisel 14. on rohelisega märgitud potentsiaalsed alad eramutele ning korteritele, kusjuures heledama rohelisega on märgitud linnaarengu esimesed etapid ning tumedamaga on välja toodud arengu järgmised etapid. Viirutusega on märgitud potentsiaalsed piirkonnad äride ning teenuste jaoks. Nii moodustavad ärid ja teenused Ropka ja Karlova linnaosa tuuma ning seda ümrbitsevad poolprivaatsed ning privaatsed alad. Linnale ja keskkonnale mõjub selline areng hästi, kuna see soodustab rohelisema linnaosa tekkimist. Vanade tööstushoonete asemele rajatud eramud on mahult väiksemad ning enamasti tahavad eramajaomanikud ise luua omale rohelise tagaaia koos kõrghaljastusega. Olenemata sellest, et kõrghaljastuse efekti saavutamiseni läheb kaua aega, on see mõistlik, kui mõelda järgnevate põlvkondade heaolule.

Joonis 14. Potentsiaalne asustusstruktuur

TERVENDAV MAASTIK INIMESELE Selleks, et linnaarengus saaks muutused toimuda ning et oleks nõudlust seal ehitamiseks, oleks vaja mõelda inimtasandile ning sellele, mis teeb selle piirkonna inimestele mugavamaks ning tõstaks puhke- ja spordiväärtust. Kui keskkonnas on mõeldud inimeste heaolule, tugevdab see ka linnaosa väärtuseid. Praeguses eks-raudteekoridoris puuduvad ametlikud kergliiklusteed, mis hõlbustaks inimestel liigelda sõiduteest eemal. Selle raudteekoridori ääres on võimalik küll kõndida, kuid tekitab kohati ebamugavusi. Raudteekoridor ühendab mitut suuremat roheala, mis omavad potentsiaalset väärtust kasutamaks rekreastiooniks. Praeguseks on need alad suhtelised tühjad ning funktsioonita. Kui rajada raudtee asemele mitme tasandiline terviserada, kus oleks mõeldud jalakäiatele, ratturitele ning jooksjatele ning ühendada need potentsiaalsete rekreatsioonialadega, on tulemuseks lineaarne tervisepark, kus on võimalik puhata ning teha sporti erinevas vanuses inimestel. Selline tervisepark pakuks inimestele taastumiseks looduslikumat paika linnakeskkonnas. Kui kujundada seda parki erinevate kompositsioonidega ning kasutada nii taimede kui ka tänavamööbli omavahelisi kontraste, siis saab esile tuua selle raudteekoridori iseloomulikke jooni.

Joonis 15. Olemasolevate kergliiklusteede ja projekteeritava terviseraja ühendamine

Rohealad on teatavasti looduslikud paigad, kus saab puhata, meeli lõdvestada ning pingeid ja stressi maandada. Terviserada on mõeldud selleks, et pakkuda lisaks vaimsele tervenemisele ka kehalist tervenemist. VI Harmooniline looduskeskkond pakub küll inimesele vaimset heaolu, kuid selleks, et tervenemine toimuda saaks, on vaja, et keha ja vaim tasakaalus oleksid. Kui oleks ainult looduskeskkond, aga spordi tegemiseks vajalikud võimalused puuduksid, siis jääks kehaline tervis kesisemasse olekusse ning vastupidi. Samuti pakub looduskeskkond inimestele turvatunnet ning kui linnakodanike tervislik seisund hea on, tuleb see ka linnale kasuks.

V II

III

IV Joonis 16. Terviseraja kuus piirkonda

I Privaatne rajoon II Privaatne ja pool-privaatne III Tööstus vs loodus IV Loodus V Tööstus VI Jõeäär tööstuse kõrval

Kujunduses lähtusin mälukaardist, kus jagasin ala viieks osaks, kuid terviseraja rajamisega lisaksin ühe piirkonna juurde- loodus. Iga piirkonna kujunduses oleksid taimede mahud ning liigid oleksid piirkonniti erinevad, lähtudes alale iseloomulikest karakteritest.

KUJUNDUS TSOON1: PRIVAATNE RAJOON

TSOON 3: TÖÖSTUS VS LOODUS

TSOON 5: TÖÖSTUS

Privaatses eramurajoonis kasutan ära mitmekesist reljeefi. Madalamas osas on mõeldud terviserada jalakäijatele ning ratturitele, mille ääres on pikad pingid. Pingi materjalideks on telliskivi, lähtudes Ropka tööstushoonete ehitusmaterjalidest ning puidust, et lisada looduslikumad poolt. Nii tuleb välja kontrast tööstuse ja looduse vahel. Pingi ehituses moodustaksid telliskivid pingi silueti ning istumise alla jääks puidust pealispind (vt. Joonis 38, 39, lk 28). Madalamalt alalt kõrgemale saamiseks on mõeldud trepid, mille ehitus on sarnane pingi omale (vt. Joonis 39, lk 28). Reljeefi kõrgemasse osasse jääb multšitud jooksurada, mis kulgeb kergliiklusteest eraldi (vt. Joonis 26, lk 24).

Selles tsoonis vastandub loodus inimtekklise tehismaastikuga- tööstushoonete vahel on park, mis on aastate möödudes oma kujundusliku ilme kaotanud ning ei paku mingit vaheldust. Pargis on kaks suuremat küngast, kus lapsed tihti mängivad, kuid rohkem puhkeväärtust sellel pargil ei ole.

Tööstuse tsoon jääb välimuselt tsoon 3 ja tsoon 4 vahepealseks alaks (vt Joonis 30, lk 26). Praegugi seal eksisteerivad tehiskünkad annavad ruumilisust ning mitmekesisust alale juurde. Samuti sarnaselt teisele ja kolmandale tsoonile, on ka selles ka selles piirkonnas kuivenduskraav, mis pakub silmailu ning omab ökoloogilist väärtust.

Kuna tegu on privaatse eramurajooniga, tooksin selle välja ning võimendaksin seda taimedega, luues suletumaid kohti (vt. Kujundusplaan1, lk 15). Taimestusest kasutan olemasolevat haljastust ning lisan kontrastiks juurde erineva värvi ning tekstuuriga taimi (vt Tabel 1, lk 12-13).

TSOON 2:PRIVAATNE JA POOL-PRIVAATNE RAJOON Privaatses ja pool-privaatses eramurajoonis tooksin samuti välja juba olemasolevad iseloomujooned ning võimendan neid. Kuna selles piirkonnas on reljeef mitmekesisem ala otstes, ning tasasem ala keskosas, toob see maastik välja juba väljakujunenud asustuse iseloomuliku poole. Seal kus reljeef muutlikum on, toob välja ala privaatsema poole, samuti kohas kus maapind tasane on, iseloomustab pool-privaatset osa (vt Joonis 27, lk 24). Kuna selles piirkonnas esinevad kuivenduskraavid, mis aga on enamasti kohati ainult liigniisked, siis võimendaksin neid, tehes suuremad kraavid, kuhu koguneks lokaalselt ka sajuvett ning mis omaks seetõttu ka esteetilist väärtust (vt. Joonis 32, lk 27). Kraavide ületamiseks on mõeldud väikesed sillad, mis kulgevad üle kuivenduskraavide (vt.Joonis 34, lk 27). Ala läbivad samuti terviserajad ning on ka siin eraldatud kohati reljeefi muutuste tõttu (vt. Kujundusplaan 1, lk 15, Kujundusplaan 3, lk 20).

Selleks, et puhkeväärtust tõsta ning lastele rohkem mängimisvõimalusi anda, rajan uusi künkaid erinevate kõrgustega, et liigendada seda maastiku veelgi (vt. Joonis 21, lk 19). Lisaks rajada sinna mõned puidust trepid ning puuonnid, mis vastaksid ohutusnõuetele (vt.Joonis 36, Joonis 37 lk 28). Mänguväljakule lisada ka liumäed, mis oleksid küngaste sisse ehitatud (vt. Joonis 41, lk 28). Mänguväljakute turvaala laius on 1,5m igas suunas, kiikedel 2m. mänguvahendid, mis on kõrgemad kui 1,5 kehtib norm 2,5m turvaala.Mänguväljaku ala oleks kaetud multšiga, et pehmendada kukkumisi ning muuta ala turvalisemaks. Liivakast on piiritletud freesitud puiduga. Lisaks tööstushoonete ja pargi kontrastist, tekiksid kontrastid ka taimede kõrguste, värvi ja vormi vahel, reljeefi muutuste ning veekogu ja maapinna vahel (vt. Joonis 28, lk 25). Kasutatud taimi vaata Tabel 1, lk 13-14 ning taimematerjali kasutust Taimeplaan 2 pealt, lk 17.

Neljanda tsooni iseloomulikud jooned nagu sillad ja looduslikum haljastus on ka siia üle kantud, kuid kontrastiks lisada aktsent-taimi, mis toimiksid pilgupüüdjatena (vt. Tabel 1, lk 13-14). Kuna praegu on selles piiroknnnas palju tööstushooneid ning enamasti on need piiratud kõrge aiaga, loobki see kontrasti avatud maastiku ja suletud maastiku vahel, kus kohati on inimeste liikumised vabad ning kohati on piiratud. Terviserada, mis ümbritseb seda tehismaastikku, loob inimestele mitmekesiseid võimalusi liikumiseks ning spordi tegemiseks.

TSOON 6: JÕEÄÄR Alale on iseloomulik vabalt kasutatava jõeäärse vastandumine piiratud liikumisvõimalustega teenuste ning tööstuste piirkonnas.

TSOON 4: LOODUS Looduse piirkond sellel alal kulgeb mööda terviseraja lõunapoolset külge. See ala on looduslikult kohati liigniiske, mistõttu on vajalik puidust silla ehitamine, mis kulgeb läbi selle ala (vt. Kujundusplaan 1, lk 15). Samuti lisada alale laiemad sillaosad, kus on võimalik istuda ning puhata. Selle piirkonna lõiget on võimalik vaadata Joonis 29. lk 25 pealt. Taimestusest on kasutatav ainult olemasolev haljastus, mistõttu pakub see vaheldust ja kontrasti terve terviseraja ulatuses. Kontrast tekib ka tänavapildist rohealasse minnes, kus vaadet linnakeskkonnale on väga vähe ning linnamürast eemale saades mõjub see stressi maandajana.

Jõeääres on küll võimalik vabalt liikuda, kuid seal puuduvad ametlikud kergliiklusteed, mis oleksid hästi valgustatud, et lihtsustada jalakäiate liikumist ka pimedal ajal. Selleks, et olukorda parandada, tuleb rajada terviserada mööda jõeäärt ning lisada platvorme, kus saaks puhata ja nautida vaadet jõele (vt. Joonis 31, lk 26, Joonis 35, lk 27). Puhkamisvõimaluste suurendamiseks lisada istumiseks ka pinke (vt. Joonis 33, lk 27). Alale kontrastide lisamiseks kasutan mitmekesist taimestust, mis pakuks esteetilisust kogu aasta vältel (vt. Tabel 1, lk 1314). Kasutada tuleks olemasolevat kõrghaljastust, kuid vaadete avamiseks oleksid vajalikud võsaraied.

Tabel 1. Kujunduses kasutatavad taimed ning nende l端hikirjeldused

Projekteeris

Kujundusplaan1

Karmen Kase

Joonis 17.

1:2000

Eesti Maa端likool

Maastikuarhitektuur 2014

Projekteeris

Kujundusplaan 2

Karmen Kase

Joonis 18.

1:500

Eesti Maa端likool

Maastikuarhitektuur 2014

Projekteeris

Taimeplaan1

Karmen Kase

Joonis 19.

1:200

Eesti Maa端likool

Maastikuarhitektuur 2014

Projekteeris

Sidumisplaan1

Karmen Kase

Joonis 20.

1:200

Eesti Maa端likool

Maastikuarhitektuur 2014

Vertikaalplaan1

Joonis 21.

Karmen Kase 1:200

Eesti Maa端likool

Maastikuarhitektuur 2014

Projekteeris

Kujundusplaan 3

Karmen Kase

Joonis 22.

1:500

Eesti Maa端likool

Maastikuarhitektuur 2014

Projekteeris

Taimeplaan 2

Karmen Kase

Joonis 23.

1:200

Eesti Maa端likool

Maastikuarhitektuur 2014

Projekteeris

Sidumisplaan 2

Karmen Kase

Joonis 24.

1:200

Eesti Maa端likool

Maastikuarhitektuur 2014

Projekteeris

Vertikaalplaan 2

Karmen Kase

Joonis 25.

1:200

Eesti Maa端likool

Maastikuarhitektuur 2014

Joonis 26. Lõige A-A’. Privaatne eramurajoon

Joonis 27. Lõige B-B’. Privaatne ja pool-privaatne eramute ja kortermajade rajoon

Joonis 28. Lõige C-C’. Pargi ala tööstuse ja looduse piirkonnas

Joonis 29. Lõige D-D’. Looduse piirkonna laudtee

Joonis 30. Lõige E-E’. Tööstuspiirkonna oaas

Joonis 31. Lõige F-F’. Jõeäär

Joonis 32. Kraavi ja k천nnitee detailjoonis

Joonis 33. Puidust pingi detailjoonis

Joonis 35. Laudtee detailjoonis

Joonis 34. Kraavi 체letamise silla detailjoonis

Joonis 36. Laste mänguväljaku trepi detailjoonis

Joonis 38. Privaatse eramurajooni trepi detailjoonis

Joonis 39. Privaatse eramurajooni pingi ja trepi detailjoonis

Joonis 37. Laste mänguväljaku puuonni detailjoonis

Joonis 40. Laste mänguväljaku liumäe ristlõige

Joonis 41. Laste mänguväljaku liumäe lõige

KOKKUVÕTE Töö eesmärgiks oli välja pakkuda linna arenduseks sobivad piirkonnad ning ühendada need eks-raudteekoridoriga. Analüüsimise käigus leidsin mitmeid erinevaid kontraste reljeefis, maakasutuses, hoonete ja kruntide suurustes ning taimestuses. Erinevused jagunesid selgelt viieks erinevaks piirkonnaks, millel igaühel on omad iseloomulikud jooned. Idee kujuneski välja mälukaardist, kus jaotatud piirkondade iseloomulikke jooni kasutasin projekti kontseptsioonina. Kirjeldasin linna, keskkonna ja inimeste vahelisi seoseid ning nende rolli linnaarenduses ning tõin välja ettappide kaupa potentsiaalsed piirkonnad eramute, teenuste ja äride arenduseks. Selleks, et arendusel mõtet oleks, tuleb eelnevalt muuta ala kodanikele turvalisemaks ning parandada linnamaastiku esteetikat. Ideeks kujuneski tervendav maastik lineaarpargi näol, mis ühendaks Tartu linna erinevaid piirkondi piki Karlova ja Ropka linnaosa. Lineaarpark looks inimestele uusi võimalusi terviseradade näol, mis omakorda mõjuks positiivselt nii inimese kui ka linna tasandil. Raja eesmärk on ala kasutamistiheduse suurendamisega tõsta turvatunnet raudteekoridoris ning lisada liikumisvõimalusi sõiduteest eemal. Kuna lahendus on antud pikaajalise arendusprojektina, siis on see paindlik ning ajas muutuv. Lõpptulemuseks oleks inimtasandil tervendav maastik, mis mõjub positiivselt nii kehale kui ka vaimule ning linnatasandil siis rohelisema linnaosa kujunemine, kus on inimestel turvatunne suurem.

SUMMARY The goal of this bachelors project was to propose potential development areas, and connect them to the ex-railroad coridor. While analyzing the area, I found multiple contrasts in the landform, functions, buildings, plot sizes and vegetation. The differences clearly divided the area into five sub-areas, each with it’s own defining characteristics. The idea formed from a mindmap, from which the areas’ characteristics were used as a concept for the project. I described the connections between the city, the enviornment and people and the role each of them has to play in urban development, and I also brought out potential areas for dwelling, services and business development. In order for the development of the area to have success, it firstly has to become safe for citizens and the aesthetics of the urban landscape has to improve, since at the moment, the area consists mainly of large abandoned industry buildings. Thus the idea formed to create a so called ’’healing landscape’’ in the form of a linear park, which could connect different areas of the city through the districts of Karlova and Ropka. The linear park could create new possibilities in the form of health tracks, which would be positive for the people and the city. The purpose of the track is to increase the sense of security in the railway coridor trough the increase of usage of the area and also to add possibilities for pedestrians to walk at a safe distance from traffic. Since the proposed project is a longitudinal one, it is flexible and may be changed in time if needed. The end result of the project would be a healing landscape, which could act positively for the mind and body, and for the city it means the formation of greener district, where people can feel more safe.

Kasutatud allikad: Laas, E. 1988. Okas-ja lehtpuud talvel. Määraja. Tartu. Eesti. Põllumajandusakadeemia rotaprint, 103lk. Tuul,K. 2009.Linnahaljastus. Avalike alade kujundamise ja ehitamise käsiraamat. Tartu.142lk Aiasõber OÜ. 2011.Aedhortensia.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/314 (24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011.Arendsi astilbe.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/9 (24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011. Ebajasmiin hübriid’ ’Schneesturm’.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/304 (24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011. Harilik põisenelas.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/369(24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011. Harilik sarapuu ’Fuscorubra’.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/374(24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011. Harilik vaher ’Drummondii’.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/385(24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011.Jaapani astilbe ’Montgomery’.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/9(24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011. Lepalehine toompihlakas ’Ballerina’.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/380(24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011. Lodjap-põisenelas ’Diabolo’.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/369 (24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011. Pehme kortsleht ’Thriller’.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/77(24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011. Puishortensia ’Annabelle’.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/314(24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011. Serbia kuusk.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/341(24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011. Suurelehine brunnera ’Jack Frost’.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/14(24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011.Suur igihali.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/319(24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011. Särav päevakübar ’Goldstrum’.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/183(24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011. Südajalehine bergeenia ’Rotblum’.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/13(24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011. Tähkjas lavendel ’Hidcote’.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/101(24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011. Tähkjas lavendel ’Imperial Gem’.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/101(24.05.2014) Aiasõber OÜ. 2011. Värdforsüütia ’Minigold’.Tartumaa. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/311 (24.05.2014) AS Plantex . 2014. Liht-lursslill ’Black Negligee’ Lohkva. Kättesaadav: http://juhanipuukool.ee/index.php?et/istikute_nimekiri.html&search=Cimicifuga(24.05.2014) AS Trigon Gardening.2014.Aedhortensia’Early Sensation’.Harjumaa. Kättesaadav: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja-poosad/aedhortensia-early-sensation (24.05.2014) AS Trigon Gardening.2014.Maguskirsipuu ’Meelika’.Harjumaa. Kättesaadav: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/viljapuud-ja-marjapoosad/maguskirsipuu-meelika (24.05.2014) AS Trigon Gardening.2014.Mandel-piimalill .Harjumaa. Kättesaadav: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/mandel-piimalill(24.05.2014) GardenSoft.2014. Swales.Kättesaadav: . http://www.santacruz.watersavingplants.com/ 25.05.2014. Hansaplant Hulgi OÜ.2014.Lodjap-põisenelas ’Red Baron’. Harjumaa. Kättesaadav: http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=148&cid=287&cgid= (24.05.2014) Nurga Puukool. 2014. Ebajasmiin hübriid’ ’Schneesturm’. Harjumaa, Nurga talu. Kättesaadav: http://www.nurgapuukool.ee/index.php?id=90&did=1&sid=919&aid=0 (24.05.2014) Nurme,S. 2014. Trepid ja pandused. Trepid. http://www.sulevnurme.org/alfa/konspekt.htm (25.04.2014) SusDrain.2012. The SuDS Manual.Kättesaadav: http://www.susdrain.org/ (25.04.2014)