Äride ülevõtmine: kuidas ja kellele?

KAS ÄRIDE ÜLEANDMISEKS JA ÜLEVÕTMISEKS on praegu hea aeg?

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

Küllap on niimoodi mõelnud nii mõnigi ettevõtja, kes globaalse pandeemia tõttu on pidanud seisma silmitsi teadmatuse ja ebakindlusega. Meieni on aga jõudnud teateid müügiprotsessidest, mis COVID-19 leviku aegu katki jäid. Ebakindlust on liiga palju. Samamoodi on aga tuua häid näiteid edukalt planeeritud ja ellu viidud äride üleandmisest, mis said pandeemia tõttu sisse kiirema käigu.

Kaubanduskoda osales mitu aastat INBETS-i projektis, mis keskendus tegevuskavade väljatöötamisele, et anda soovitusi Läänemere regiooni poliitikakujundajatele, kes saaksid äride müügi ja ülevõtmise korral kaasata seni vähem esindatud sihtrühmi. Neid oli selle projekti raames neli: naisettevõtjad, immigrandid, ettevõtete töötajad ja diasporaa esindajad.

Naisettevõtjad

Nende puhul selgus, et olukord on üsna sarnane kõikides Läänemere regiooni riikides, v.a Rootsis. Naisi on vähem esindatud ettevõtete juhatustes ja nõukogudes, neile kuuluvate äride arv on märksa väiksem kui vastassoo esindajatel.

Tegevuskava peamine soovitus oli tuua positiivseid näiteid ja luua toimivaid naisettevõtjate võrgustikke. Seda on kaubanduskoda ka püüdnud teha. Naisettevõtjatele suunatud tegevused on osa

meie sündmuste kalendrist ja positiivsetest näidetest oleme rääkinud nii Teatajas kui ka üritustel.

Diasporaa

Diasporaa all peetakse silmas kodanikke, kes asuvad väljaspool oma koduriiki. Küllap oli siingi olukord enne globaalset pandeemiat teistsugune kui praegu. Esiteks, olukord Läänemere riikides erines märgatavalt. Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast liikus eelmise majanduskriisi ajal rohkelt kaasmaalasi teistesse riikidesse tööle. Saksamaa, Soome ja Rootsi on pigem need, kes sellest liikumisest kasu lõikavad. Peterburi ettevõtluse katusorganisatsioon aga nentis, et neil on väljaränne endiselt suur probleem.

Millega välismaale lahkunud kaasmaalasi koju meelitada? Ei tule üllatusena, kuid kindlasti on olulisel kohal nii ettevõtluskeskkond kui ka kultuuriline taustsüsteem. Mitu uuringut kinnitavad, et just rikkalik kultuurisündmuste valik on üks argument, miks kodumaale tagasi pöördutakse. Samavõrra tähtis on ka erinevuste austamine, üldised hoiakud LGBT-kogukonna suhtes ja

valmisolek ühiskonnas võrdsete võimaluste loomiseks. See on valdkond, kus Eestil on kindlasti arenguruumi.

Kõige tähtsam soovitus projektipartnerite koostatud tegevuskavas oli aga teises riigis viibivatele kaasmaalastele koduriigi võimaluste tutvustamine. Näiteks Leedu on aktiivselt tutvustanud erinevaid töövõimalusi Ühendkuningriiki õppima läinutele ja neil on hulk edulugusid sealt naasnud innukatest noortest. Tihti nad küll ei võta eksisteerivat äri üle, vaid loovad ise uue.

Ettevõtete töötajate kui potentsiaalsete äride ülevõtjate tegevuskava juht oli projektipartner Peterburist. Intrigeeriv töötajate ja ettevõtjate Tinder jääb meelde, kuid kas sellest äride üleandmisel ja -võtmisel kasu oleks, selgub tulevikus.

Immigrantide roll Eesti majanduses on marginaalne, kuid see kasvab aasta-aastalt. Selle tegevuskava väljatöötamise eest seisid projektipartnerid Saksamaalt, kus olukord sootuks teine. Kuna teema pole meil aktuaalne, siis ei lasku ka detailidesse.

Intrigeeriv töötajate ja ettevõtjate Tinder jääb meelde, kuid kas sellest äride üleandmisel ja -võtmisel kasu oleks, selgub tulevikus.

Ettevõtete müümine ja üleandmine – business as usual?

Ideaalses maailmas näib kõik lihtne ‒ tõstame palku, kutsume ära läinud tagasi ja nad tulevadki. Austame erinevusi ja jagame oma töötajatele ausalt infot, kui äri üleandmine on päevakorral. Projekti käigus selgus aga, et ideaalmaailma ja igapäevaelu vahel on tühimik. Seda aitavad praegu täita erasektori konsultandid ja teenusepakkujad, kes on ettevõtete omanikele ostu- ja müügitehingute vahendamisel abiks. Kas läheks vaja täiendavat tuge ettevõtluse tugiorganisatsioonidelt? See on teema, mille üle võiks tunde arutleda ja ikka ei jõuaks ühese vastuseni.

Kas teadsid?

INBETS-i projekti eesmärk oli esmalt uurida, seejärel edasi arendada ning luua uuenduslikke ja ülekantavaid mudeleid ja tööriistu, mille abil väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ülevõtmine saaks tulevikus Läänemere piirkonnas hõlpsamalt toimida. Lisaks oli kavas luua süsteemne viis, kuidas ettevõtete ostu- ja müügisoove saaks ettevõtete vahel vahendada. Projektil oli 16 partnerit, keskne roll oli ka eri riikide kaubanduskodadel.

INBETS-i projekt sai teoks tänu Euroopa Liidu COMBESTE rahastusele. Projekti juhtivpartner on Baltic Sea Academy. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on üks projekti partneritest. Projekti rahastab Interreg Baltic Sea Regioni programm.

Täpsem info: www.inbets.eu.