Pilguheit Euroopa Komisjoni 2021 tööprogrammile

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

Foto: Shutterstock

Tänavune Euroopa Komisjoni (EK) tööprogramm keskendub strateegiate elluviimisele. Taustaks majandusseisundi halvenemine ja ülemaailmne tervisekriis. Euroopa keskendub taaskäivitamise rahastut NextGenerationEU ja pikaajalist eelarvet kasutades kestlikule investeerimisele ja reformidele.

Tööprogrammis käsitletakse kuut põhieesmärki, mille puhul pannakse rõhku uutele seadusandlikele algatustele ja kehtivate õigusaktide läbivaatamisele (vt eesmärkide loetelu kõrvalolevast infokastist). Lisaks lubab EK ellu viia varem 2020. aastaks kavandatud, kuid pandeemia tõttu edasilükatud algatusi.

Enne, kui vaadata valdkondi veidi lähemalt, paar üldist kommentaari. Esiteks – EK jaoks on asi n-ö tehtud siis, kui vastav õigusakt on vastu võetud. Mis, kas ja kuidas vastuvõetu reaalses elus toimib või ei toimi, on hoopis teine küsimus. Teiseks – EK jaoks tähendab valdkonnaga põhjalik tegelemine võimalikult paljude otsuste, aktide, dokumentide vastuvõtmist. Teisisõnu, mida rohkem õigusakte, otsuseid jm on vastu võetud, seda põhjalikumalt on asjaga tegeldud.

1. Euroopa rohelepe

EK keskendub kliima- ja energiaalaste õigusaktide läbivaatamisele, et viia need kooskõlla uue kavandatud eesmärgiga vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Meetmed koondatakse paketti „Eesmärk 55“, mis hõlmab kõike alates taastuvenergiast kuni energiatõhususe esikohale seadmiseni, ehitisi, maakasutust, energia maksustamist, heitkogustega kauplemist jpm. Lisaks teeb EK ettepaneku süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi kohta, et motiveerida välistootjaid ja EL-i importijaid vähendama CO2 heidet.

Transpordi valdkonnas esitab EK hulga meetmeid, mis käsitlevad arukat ja säästvat transporti. Näiteks üleeuroopalist transpordivõrku käsitleva määruse ja arukaid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi läbivaatamise.

EK jätkab ringmajanduse tegevuskava rakendamist, pöörates tähelepanu ökodisainile ja kestlikele toodetele, eelkõige elektroonikaseadmete ringkasutusele, sh mobiiltelefonide, sülearvutite jm seadmete kogumise, taaskasutuse ja parandamise tõhustamisele.

Rakendatakse EL-i bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 2030 ja strateegiat „Talust taldrikule“, et eelkõige edendada mahepõllumajanduslikku tootmist, taastada kahjustatud ökosüsteeme, kaitsta ookeane ja rannikupiirkondi, taastada ja säästvalt majandada metsi ning vähendada raadamisega seotud toodete turulelaskmise ohtu EL-is. Loomakasvatuse keskkonnamõju vähendamiseks plaanitakse turule tuua uuenduslikke söödalisandeid.

Elukestva õppe traditsiooni juurutamiseks ja töökoha vahetamise hõlbustamiseks teeb EK ettepaneku isikliku õppekonto algatuse kohta.

2. Digiajastule vastav Euroopa

Siia liigituvad erinevad digiteemad, nagu ettepanek tegevuskava kohta, kus on selgelt määratletud 2030. aasta eesmärgid: ühenduvus, oskused ja digitaalsed avalikud teenused. EK lähenemisviis järgib selgeid põhimõtteid: õigus eraelu puutumatusele ja ühenduvusele, sõnavabadus, andmete vaba liikumine ja küberturvalisus. EK lubab tegeleda eelkõige õigusaktidega, mis käsitlevad tehisintellektiga seotud ohutust, vastutust, põhiõigusi ja andmeid. Lisaks esitab EK ettepaneku andmealase õigusakti kohta, et määrata kodanike ja ettevõtjate jaoks kindlaks tingimused andmete paremaks kontrollimiseks ja jagamiseks.

Samuti teeb EK ettepaneku Euroopa uue digitaalse identiteedi kohta, et lihtsustada ülesannete täitmist ja veebiteenustele juurdepääsu kogu Euroopas ning tagada inimestele parem kontroll oma andmete jagamise üle.

Õigluse säilitamiseks digimaailmas jätkab EL tööd selle nimel, et sõlmida rahvusvaheline kokkulepe õiglase maksusüsteemi kohta, mis tagaks pikaajalise jätkusuutliku tulu. Kui see ei õnnestu, teeb EK aasta esimesel poolel ettepaneku digimaksu kehtestamise kohta. Sama õiglast ettevõtluskeskkonda silmas pidades teeb EK ettepaneku võtta vastu õigusakt, mis käsitleb võrdsete võimaluste loomist välisriigi subsiidiumide puhul. EK jätkab käimasolevat konkurentsieeskirjade läbivaatamist, et tagada nende sobivus muutuva turukeskkonnaga, sh üha kiirema digipöördega majanduses. Lisaks ajakohastatakse Euroopa uut tööstusstrateegiat, et võtta arvesse COVID-19 mõju, üleilmset konkurentsiolukorda ning kiiremat rohe- ja digipööret.

Selleks, et tagada väärikad, läbipaistvad ja prognoositavad töötingimused, esitatakse seadusandlik ettepanek platvormidel teenuseid osutavate inimeste töötingimuste parandamiseks, et tagada neile õiglased töötingimused ja piisav sotsiaalkaitse.

3. Inimese hüvanguks toimiv majandus

Siin rõhutab EK Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava. Tegevuskava on EK peamine vahend, millega toetada sotsiaalmajanduslikku taastumist ja vastupidavust keskpikas ja pikas perspektiivis ning suurendada sotsiaalset õiglust. Välja on kuulutatud uus Euroopa lastegarantii, mille eesmärk on vähendada laste vaesust ja ebavõrdsust. EK teeb ettepaneku uue EL-i töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta. Lisaks sellele esitatakse ettepanek sotsiaalmajanduse tegevuskava kohta, et edendada sotsiaalseid investeeringuid, toetada sotsiaalmajanduses osalejaid ning aidata sotsiaalseid ettevõtteid.

Kuna EL-i majandus vajab jätkuvalt poliitilist toetust, tuleb rahalise toetuse andmise ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamise vahel leida sobiv tasakaal. Kuna koroonaviiruse levik hoogustub ja tõkestamismeetmete arv suureneb, peaksid liikmesriigid majanduse toetamiseks jätkuvalt kasutama eelarvealast paindlikkust. Pikemas perspektiivis ei ole aga EK meelest stabiilsuse ja konkurentsivõime saavutamiseks paremat vahendit kui sügavam majandus- ja rahaliit, mis tugevdab ka euro rolli rahvusvahelisel tasandil.

Vaja on teha edusamme kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu valdkonnas. Sellega seoses vaatab EK läbi EL-i pankade maksejõuetuse käsitlemise raamistiku, võtab kasutusele meetmeid piiriüleste investeeringute suurendamiseks EL-is ning tõhustab rahapesuvastast võitlust. Samuti jätkab EK kestliku rahanduse arendamist, tehes ettepaneku

4. Euroopa positsiooni tugevdamine maailmas

EK peab EL-i missiooniks kaitsta eeskirjadel ja väärtustel põhinevat rahvusvahelist korda üha polariseeruvamas maailmas ning töötab selle nimel, et suurendada EL-i ülemaailmset rolli vastutuse, stabiilsuse, koostöö ja solidaarsuse edendajana.

EK teeb ettepaneku võtta vastu ühisteatis „EL-i suurem panus reeglitepõhisesse mitmepoolsesse maailmakorda“. Koostöös partneritega teeb EK ettepaneku uuendatud partnerluseks EL-i lõunanaabruses asuvate riikidega. Ajakohastamaks EL-i poliitikat Arktika piirkonna suhtes, mida kliimamuutused ja keskkonnasurve ning nende majanduslik ja julgeolekumõju eriliselt ohustavad, teeb EK ettepaneku võtta vastu teatis Arktika kohta.

Samuti esitab EK uue strateegilise lähenemisviisi endiste võitlejate desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise toetamiseks, mida ta peab äärmiselt vajalikuks, et tagada püsiv stabiilsus ja rahu konfliktist räsitud riikides ja piirkondades.

Lisaks esitab EK teatise EL-i humanitaarabi kohta, milles keskendutakse eelkõige uutele koostööviisidele partnerite ja teiste rahastajatega, digitaalsete vahendite ja uuenduslike lähenemisviiside kasutamisele rahastamises ja abi kättetoimetamises, samuti EK enda kiirreageerimisvõimele ning humanitaar-, arengu- ja rahutegevuse tugevamale lõimimisele.

5. Euroopaliku eluviisi edendamine

EK peab esmatähtsaks Euroopa terviseliidu tugevdamist ning teeb ettepaneku täiendada EL-i raamistikku tõsiste piiriüleste terviseohtude avastamiseks ja neile reageerimiseks ning tõhustada praeguste asutuste rolli. Teise sammuna tahab luua kõrgetasemelise biomeditsiinialase teadus- ja arendustegevuse ameti. Uus ravimistrateegia käsitleb Euroopa tarneahela varustuskindlust ning tagab kodanikele ohutud, taskukohased ja kvaliteetsed ravimid. Aasta lõpuks käivitatakse tervishoiu Euroopa andmeruum ja Schengeni uus tulevikustrateegia. Rangemate Schengeni eeskirjade alusel soovib EK jätkata ja parandada Schengeni ala toimimist.

Lisaks sellele töötab EK uue rände- ja varjupaigaleppe vastuvõtmise nimel. Jätkatakse julgeolekuliidu tugevdamist, võttes eelkõige kasutusele meetmeid organiseeritud kuritegevuse ja hübriidohtude vastu võitlemiseks.

Majanduse elavdamiseks ning edukaks rohe- ja digipöördeks peavad eurooplased omandama uusi oskusi. Elukestva õppe traditsiooni juurutamiseks ja töökoha vahetamise hõlbustamiseks teeb EK ettepaneku isikliku õppekonto algatuse kohta. Lisaks töötatakse välja Euroopa lähenemisviis mikrokvalifikatsioonitunnistustele.

6. Uus hoog Euroopa demokraatiale

EK jätkab võrdõiguslikkuse liidu loomist ja toetab Euroopa pühendumust EL-i väärtuste hoidmisele ning kaasamise ja võrdõiguslikkuse arendamisele selle kõigis vormides, sõltumata soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest.

Osana sellest esitab EK puuetega inimeste õiguste EL-i strateegia, et eelkõige tagada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täielik rakendamine. EL-i lapse õiguste strateegias vaadeldakse võimalusi, kuidas valmistada lapsi ja noori ette EL-i demokraatlikus elus osalemiseks, paremini kaitsta haavatavaid lapsi, kaitsta laste õigusi internetis, edendada lapsesõbralikku õigussüsteemi ning ennetada ja tõrjuda vägivalda. EK toetab jätkuvalt EL-i ühinemist Istanbuli konventsiooniga, kuid esitab ka uue ettepaneku soolise vägivalla vastu võitlemiseks. Lisaks sellele teeb ettepaneku laiendada EL-is kuritegudena määratletud tegevuste nimekirja nii, et see hõlmaks kõiki vaenukuritegude ja vaenukõne vorme.

Kavandatud Euroopa demokraatia tegevuskava on vahend, mille abil parandada EL-i riikide demokraatiate vastupidavust, vastata välise sekkumise ohule Euroopas toimuvate valimiste puhul, võidelda desinformatsiooni vastu ning toetada vaba ja sõltumatut meediat. EK teeb ettepaneku selgemate eeskirjade kohta Euroopa erakondade rahastamisel ja võtab kasutusele meetmeid, et tagada tasulise poliitreklaami suurem läbipaistvus, parandada liikuvate Euroopa kodanike valimisõigusi ning kaitsta ajakirjanikke ja kodanikuühiskonda.

Kas teadsid?

Euroopa Komisjoni tänavused kuus põhieesmärki: h 1. Euroopa rohelepe. h 2. Digiajastule vastav

Euroopa. h 3. Inimese hüvanguks toimiv majandus. h 4. Euroopa positsiooni tugevdamine maailmas. h 5. Euroopaliku eluviisi edendamine. h 6. Uus hoog Euroopa demokraatiale.