11 olulist tänavu jõustunud seadusemuudatust

Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustusid 1. jaanuaril 2019. Kokku jõustus uue aasta esimesel päeval rohkem kui 300 õigusakti.

Leevendati töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid

Uuest aastast jõustusid mitmed muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Näiteks ei pea tööandja enam teavitama tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest, töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu iga-aastasest tegevusest.

Töötamise registrisse tuleb kanda tööaja määr

Alates 1. jaanuarist tuleb tööandjal sisestada töötamise registrisse iga töötaja tööaja määr. See kohustus kehtib vaid töölepingu alusel töötavate inimeste kohta. Muudatuse tulemusena ei pea tööandja esitama enam TSD lisal 1 töötaja tööaja määra, vaid kannab selle töötamise registrisse.

Gaasiaktsiis suurenes

1. jaanuarist tõsteti maagaasi ja vedelgaasi aktsiisi 25 protsenti. Diiselkütuse ja bensiini aktsiisi ei tõstetud. Algselt pidi uuest aastast suurenema ka alkoholiaktsiis, kuid detsembris otsustas Riigikogu aktsiisitõusu ära jätta.

Madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele

2019. aastal on äriühingul võimalik esimest korda rakendada 14-protsendilist tulumaksu dividendidele, mille suurus on väiksem või võrdne ühe kolmandikuga 2018. aastal juriidilistele isikutele jaotatud kasumist. Täies ulatuses saab 14-protsendilist määra rakendada 2021. aastal.

Miinimumpalk tõusis 540 euroni

Miinimumpalk on alates 1. jaanuarist 540 eurot ja tunnitasu alammäär 3,21 eurot.

Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suurenes 165 euroni kuus

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõusis 500 euroni. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 165 eurot kuus ja seda ka juhul, kui töötaja teeb tööd osalise koormusega.

Müügikohas ei või anda tasuta kilekotte

31. detsembril 2018 jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt ei või pakendiettevõtja müügikohas anda inimestele tasuta õhukesi kilekotte (plastkandekott, mis on õhem kui

Tegelikult juhilt saab maksuvõlga sisse nõuda

Maksukorralduse seaduses jõustusid mitmed olulised muudatused. Näiteks saab maksuvõlga sisse nõuda äriühingu tegelikult juhilt, kes on oma tegevusega põhjustanud ettevõttele tahtlikult maksuvõla. Lisaks kaotati revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need maksukontrolliks. Maksuhaldur sai õiguse väljastada teatud haldusakte automaatselt, näiteks maksuvõla ajatamise otsuse.

Suurtarbijad saavad maagaasi ja elektrit kasutada soodusaktsiisiga

1. jaanuaril jõustusid aktsiisiseaduse muudatused, mis võimaldavad maagaasi ja elektrienergia suurtarbijatel tarbida maagaasi ja elektrit senisest oluliselt odavama aktsiisiga. Suurtarbijatele ette nähtud gaasi soodusaktsiis on 11,3 eurot, mis on rohkem kui viis korda madalam tavalisest aktsiisist. Elektrienergia soodusaktsiisimäär on 4,47 euro asemel 0,5 eurot megavatt-tunni kohta.

Muutus elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamine

Sellest aastast on võimalik elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse pakkumisega tegeleval ettevõtjal käsitleda teises liikmesriigis elavale lõpptarbijale osutatud teenuste käibe tekkimise kohana Eestit, kui piiriüleselt osutavate teenuste käive ei ületa aastas 10 000 eurot. Näiteks kui Eesti ettevõtja müüb Saksamaal asuvatele lõpptarbijatele teenuseid alla 10 000 euro väärtuses aastas, siis on ettevõtjal õigus kogu see käive deklareerida Eestis oma käibedeklaratsioonil Eesti riigisisese käibena. Arve võib koostada Saksamaa tarbijale, lähtudes Eesti arve esitamise reeglitest.

Muutusid vautšeritega seonduvad käibemaksustamise reeglid

Käibemaksuseaduses muudeti üheotstarbelise vautšeri käibe tekkimise aega. Muudatuse kohaselt tekib käive vautšeri väljastamisel. Enne tekkis käive vautšeri eest kauba üleandmisel või teenuse osutamisel. Üheotstarbeline vautšer on näiteks toitlustusasutuse vautšer, mis võimaldab tasuda toidu eest konkreetses restoranis ehk vautšeri väljastamisel on teada käibe tekkimise koht ja käibemaksusumma. Toodud näites toimub maksustamine vautšeri müümisel, mitte toidu pakkumisel.

Küsimustega jõustuvate õigusaktide kohta saab pöörduda kaubanduskoja juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee.