Millised seadusemuudatused meid tänavu ootavad?

Suur ülevaade sel aastal jõustunud õigusaktidest

Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustusid 1. jaanuaril 2020. Kokku jõustus uue aasta esimesel päeval 160 õigusakti, mida on varasemate aastatega võrreldes märksa vähem.

Küsimustega uuel aastal jõustunud õigusaktide kohta saab pöörduda kaubanduskoja juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee.

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Gaasiaktsiis suurenes veerandi võrra Uuest aastast tõusis vedelgaasi ja maagaasi aktsiis 25%. Diiselkütuse ja bensiini aktsiis ei muutunud.

Ühistranspordi piletihinnalt ei pea maksma erisoodustusmaksu Uuest aastast ei loeta erisoodustuseks seda, kui tööandja hüvitab töötajale elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletihinna. Näiteks kui inimene elab Keilas ja käib rongiga Tallinnas tööl, siis alates tänavusest aastast on tööandjal võimalus hüvitada töötaja rongipileti hind erisoodustusmaksuta. Seni oli tööandjal võimalus hüvitada töötajale erisoodustusmaksuta ühistranspordi piletihind, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast.

Sisserände kvoot vähenes 2020. aasta sisserände piirarv on 1314 ehk ühe võrra väiksem kui eelmisel aastal. Sisserände piirarvust on broneeritud 56 elamisluba loomingulistele töötajatele, sportlastele, treeneritele, kohtunikele ning välislepingu alusel Eestisse tulevatele välismaalastele. Kui välismaalane soovib elamisluba töötamiseks muus valdkonnas või elamisluba ettevõtluseks, siis sellise sisserände piirarv on 1258. Tänaseks on selle aasta kvoot juba täitunud.

Algselt tuli siseministeerium välja ettepanekuga, et töötamiseks mõeldud elamisloa kvoot on uuel aastal vaid umbes 650 ning elamisluba töötamiseks antakse vaid viies valdkonnas (töötlev tööstus, info ja side, veondus ja laondus, haridus, tervishoid). Muudel juhtudel oleks kvoodi alla mineva elamisloa saamiseks vaja olnud ministri nõusolekut. Kaubanduskoja ja teiste vastuseisu tõttu loobus ministeerium sellest ettepanekust.

Madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele Ettevõtetel on lubatud rakendada madalamat, 14% tulumaksumäära dividendidele. 2020. aastal võib seda rakendada ühele kolmandikule 2018. ja 2019. aastal jaotatud kasumist, millelt

residendist äriühing on maksnud tulumaksu. Kui dividend makstakse välja eraisikule, tuleb äriühingul täiendavalt kinni pidada veel 7% tulumaksu.

Miinimumpalk tõusis 584 euroni Uuest aastast suurenes miinimumpalk täistööajaga töötamise korral 540 eurolt 584 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 3,48 eurot (varem 3,21 eurot).

Vähenes halduskoormus seoses keskkonnalubadega Jõustusid keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja lisaks veel 14 seaduse muudatused, mille eesmärk on vähendada keskkonnalubade menetlemisega seotud bürokraatiat, suurendada õigusselgust ning võimaldada keskkonnalubade haldamist keskkonnaotsuste

23,84 euroni kasvas tänavu toidujärelevalve toimingute eest võetava tunnitasu määr, varem oli see 12,3 eurot.

infosüsteemis (KOTKAS). Näiteks jäätmeseadusest kadus nõue, et jäätmeluba antakse kuni viieks aastaks.

Kehtestati lahkumismaks Tänavusest aastast kehtib lahkumismaks ehk tulumaks vara väljaviimisel Eestist. Kui Eesti ettevõte viib vara välisriigis asuvasse püsivasse tegevuskohta, tuleb maksta tulumaksu väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahe pealt.

Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasud tõusid 1. jaanuarist suurenes toidujärelevalve toimingute eest võetava tunnitasu määr 12,3 eurolt 23,84 euroni. Tõusu peamine põhjus on see, et uuest aastast arvestatakse tasu sisse ka laboratoorsete analüüside kulud. Veterinaarjärelevalve tunnitasu tõusis 12,3 eurolt 14,9 euroni. Uuest aastast peavad ettevõtted tasuma ka söödajärelevalve tasu, mille suurus on 33,7 eurot ühe tunni eest. Söödajärelevalve tasu asendab järelevalvetoimingute tegemise eest seni kogutud riigilõivu.

Maksunõustajad said uue kohustuse Jõustusid maksualase teabevahetuse seaduse muudatused, mille eesmärk on saada teavet riikide maksuseaduste vahelisi lünki kuritarvitavate agressiivsete maksuplaneerimise skeemide kohta. Rahandusministri määrusega on sätestatud loetelu tunnustest, millele vastav skeem tuleb maksuhaldurile esitada.

Maksunõustajale (näiteks advokaat, audiitor) on pandud kohustus esitada maksu- ja tolliametile teavet piiriüleste maksuskeemide kohta, millel võib olla oluline mõju maksustamisele, finantskontode alasele teabevahetusele või tegelike kasusaajate tuvastamisele.

Teatud juhtudel on teabe esitamise kohustus ka skeemi kasutaval ettevõttel. Seda näiteks juhul, kui skeemi on välja töötanud ettevõte ise. Samuti olukorras, kus advokaat või audiitor ei saa teavet maksu- ja tolliametile esitada, sest teabe esitamisega kaasneks seadusest tuleneva kutsesaladuse hoidmise kohustuse rikkumine.

Kütus peab sisaldama biokütust vähemalt 10% kütuse koguenergiast Tarbimisse lubatud bensiini, diiselkütuse ja biokütuse koguenergias peab olema biokütuse osakaal vähemalt 10% ja mitte vähem kui 6,4% tarbimisse lubatud kütuse igas liitris. Uus nõue ei jää ilmselt kauaks kehtima, sest valitsus on juba kinnitanud vedelkütuse seaduse muudatused, mille jõustumisel muutub fossiilsele kütusele biokomponendi lisamise kohustus paindlikumaks.