Äritegevus ja inimõigused

Lisaks Euroopa Liidule ja selle institutsioonidele on maailmas ka teisi olulisi organisatsioone, kelle vastuvõetud otsused võivad meid rohkemal või vähemal määral mõjutama hakata. Üheks selliseks on ÜRO.

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

Kas teadsid?

ÜRO Inimõiguste Nõukogu valitsustevahelise avatud töörühma koostatava inimõiguste ja äritegevuse lepingu läbirääkimistel Euroopa Komisjon ei osale. Euroopa Parla ment on siiski avaldanud seisukohad selle kohta, mida kõnealune siduv leping peaks sisaldama.

ÜRO-s on tööorganeid, mis tegelevad erinevate teemade ja küsimustega. Üks sellistest on ÜRO Peaassamblee loodud ÜRO Inimõiguste Nõukogu valitsustevaheline avatud töörühm, milles käsitletakse rahvusvahelisi ettevõtteid ja teisi äriettevõtteid seoses inimõigustega (OEIGWG). Seal on käimas läbirääkimised süsteemi üle, millega reguleeritaks juriidilise isiku vastutust inimõiguste rikkumise eest.

Uus leping mõjutab kõiki maailma ettevõtjaid Töörühma ülesanne on koostada rahvusvaheline õiguslikult siduv leping, milles reguleeritakse rahvusvahelise inimõigusi käsitleva õiguse alusel rahvusvaheliste ettevõtjate ja teiste ettevõtjate tegevust. Sellise akti koostamise vajadust toetasid just paljud arenguriigid. Praegu on töö eelnõu staadiumis. Kui algselt oli dokument kavandatud ainult rahvusvahelisi suurkorporat

sioone silmas pidades, siis praeguseks on selle tulevast kohustuslikku mõjuala laiendatud ja see hõlmab kõiki ettevõtteid, sõltumata nende suurusest. Ilmselt on paljudel meist isegi kummaline mõista sellise lepingu vajalikkust, sest inimõiguste järgimine on sedavõrd loomulik ja iseenesestmõistetav, et seda justkui ei peaks enam eraldi reguleerima. Paraku see aga igal pool nii ei ole. Lepingu üle peetavate arutelude käigus on ettevõtjate esindajad rõhutanud, kui oluline on see, et kogu maailmas kehtiksid inimõigused kõigile töötajatele ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardeid ning töötervishoiu ja tööohutuse eeskirju rakendataks tõhusalt. Ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevad aruanded pole turundusvahend, vaid viis näidata võetud vastutust. Enamik ettevõtjaid, eriti Euroopa Liidus, kaitsevad ja arvestavad inimõigusi. Sellegipoolest toob ILO statistika kohaselt sunniviisiline töö kogu maailmas ehitus-, tootmis-, kaevandus-, kommunaal- ja põllumajandussektoris 43 miljardit USA dollarit kasumit nendele ettevõtjatele, kes ei järgi oma väärtusahelas inimõigusi piisavalt. Vaatamata sellele, et inimõiguste järgimist peetakse loomulikuks ja vajalikuks, on seda valdkonda käsitleva, praegu koostamisel oleva ja tulevikus 43miljardit dollarit aastakasumit teenivad alamakstud või tasuta töötavate inimeste arvelt ehitus-, tootmis-, kaevandus-, kommunaal- ja põllumajandusettevõtted kogu maailmas.

siduva dokumendi suhtes päris mitu riiki mõnevõrra kahtleval seisukohal. Eelkõige arvestades seda, et üpris innukalt rõhutavad ÜRO-s selle dokumendi vajalikkust just need riigid, kus inimõiguste järgimine ei ole pehmelt öeldes just esmane prioriteet.

Kes inimõiguste rikkumise korral vastutab? Mis dokumendi teksti puutub, siis seal on ebaselgust palju. Kõigepealt on selle dokumendi eelnõus inimõigused määratletud väga üldiselt, samuti on ebaselge, kes inimõiguste rikkumiste korral üldse vastutab: kas emaettevõtja või üks selle tütarettevõtjatest või tarnijatest, ning seda ka juhul, kui ettevõtjad asuvad eri riikides.

Näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et tulevases lepingus sätestatavad siduvad eeskirjad ei tohi tekitada olukordi, kus vastutustundlikult tegutsevate ettevõtjate vastu algatatakse põhjendamatuid kohtuvaidlusi. Selgesti tuleb määratleda, millises ulatuses muudab siduv õigusakt ettevõtjad rikkumiste eest vastutavaks.

Tuleb selgitada hoolsuskohustuse ja vastutuse seoseid, sealhulgas esitades selged ja praktilised sätted, kuidas tulevast hoolsuskohustust, mis hõlmab pidevat järelevalvet tarneahelas ja vastutust, saab täita. Seda eriti juhtudel, kui ettevõtja peab tagama hoopis muus riigis asuva tarnija poolt inimõiguste järgimise.

Kohtualluvuse küsimus peab selge olema Kui hagejatel on võimalik kohtualluvust valida, siis millistel alustel? Tavaliselt kehtib Euroopa kohtute kohtualluvus Euroopa kostjatele. See tähendab, et Euroopa kohtusse võib esitada hagi Euroopas asuva ettevõtja vastu, kuid kahju tekkimise riigis asuvate tütarettevõtjate vastu tavaliselt mitte. Tarneahela tarnijad ja vahendajad asuvad sellisest Euroopa ettevõtjast õiguslikult veelgi kaugemal. Samas tuleb äritegevusega seotud inimõiguste rikkumiste ohvritele tagada juurdepääs õiglasele kohtumõistmisele, kohtutele ja ametiasutustele – see on nende inimõigus.

Praegu on selle dokumendi eelnõus ebaselgust ja ebamäärasust veel palju ning suure tõenäosusega lähiajal selle allakirjutamiseni ei jõuta. Siiski tuleb riikidel (sh Eestil) arvestada, et vastu tuleb võtta õigusaktid äritegevuse ja inimõigustega seotud kohustusliku hoolsuskohustuse tagamiseks.

Euroopa Parlamendi seisukohad

h

h

h

h

h

h

lepingu aluseks peaks olema ÜRO juhtpõhimõtete raamistik, määratlema peab kohustusliku hoolsuskohustuse sisu rahvus vahelistele ettevõtjatele ja muudele ettevõtjatele, kaasa arvatud nende tütarettevõtjatele, tunnistada tuleb riikide territooriumiväliseid inimõiguste alaseid kohustusi ja vastu võtta asjakohased reguleerivad meetmed, õigus on ettevõtjaid kriminaalvastutusele võtta, tuleb luua riikidevahelised koordineerimis- ja koostöö -mehhanismid piiriüleste juhtumite uurimiseks, menetlemiseks ning nende kohta tehtud otsuste täitmise tagamiseks, tuleb luua rahvusvahelised kohtulikud ja kohtuvälised järelevalve- ja jõustamismehhanismid.