Perekond, kes paneb Saaremaa džinnipudelisse

from Teataja veebruar-märts 2020

by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

Palju õnne

Džinnimeistrid Saaremaalt

Lahhentagge on Eesti esimene käsitöödžinni tootja, kelle looduslähedased ideed, Saaremaa maitsed ja positiivsest energiast pakatavad tegijad on viinud neid nii Bocuse d’Or’i korraldajate lauale kui ka uudistesse teisel pool maakera.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020 Fotod: Tiina Pitk

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Lahhentagge destilleerimisvabrik valmistab Saaremaa kadakamarjadest džinne ja toonikuid. Oma jookides kasutavad nad taimi ja koostisosasid, mis on iseloomulikud vaid Saaremaale. Nende joogid sünnivad Lahetaguse mõisa aladel, kus nägi ilmavalgust ka Antarktise mandri avastanud Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Teataja uuris, kuidas valmib toonik (suur)linnade jõulukuuskedest ning mil moel jõudsid džinn ja toonik Saaremaalt Euroopa eksporditurgudele. Küsimustele vastasid Lahhentagge loojad Maarit Pöör ja Tarmo Virki.

Enne Lahhentagget ja Saaremaale tulekut elasite Soomes. Mis tõi tagasi Eestisse ja Saaremaale? Maarit: Olime Helsingis kokku 20 aastat. Siis tekkis tunne, et lapsele on vaja eestikeelset haridust ja 2011. aastal kolisime tagasi Eestisse. Sellele eelnes ligi kümme aastat oma pesa otsinguid ja kuna Tarmo juured on Saaremaal, siis otsisime seda just Saaremaale.

Kuidas tekkis džinni tootmise idee? Maarit: 2016. aastal otsisin uut suunda, sest olin pikalt olnud pedagoog ja tundus, et oleks vaja teha midagi uut. Sama aasta jaanuaris jalutasin meie külas ning möödusin viinaköögi varemetest, kuhu paistis sel hetkel peale kuuvalgus. Siis sündiski idee, et selle viinaköögi panen ma taas püsti! Sel ajal ei teadnud ma destilleerimisest mitte midagi ning tõenäoliselt ei olnud proovinud ka ühtegi džinni. Kodus tegin oma idee teatavaks ja Tarmo julgustas alustama.

Mõni nädal hiljem olime juba Soomes Napue Gini tootjate juures infot kogumas ja nii see asi arenema hakkas. Selleks, et meie džinn muutuks aina paremaks, läksin 2017. aastal Hämeenlinna rakenduslikku kõrgkooli, kus läbisin kahe aastaga alkoholitehno

5000 eurot algkapitali Lahhentagge loomiseks said Maarit ja Tarmo oma Saaremaa kodu ühel suvel välja üürides.

loogi eriala. 2018. aastal sain esimese eestlasena sisse maailma hinnatuimasse pruulimise ja destilleerimise ala õpetavasse Heriot-Watti ülikooli Inglismaal.

Ettevõtte asutamine ja tootmise alustamine vajab algkapitali. Kust see tuli? Tarmo: 2016. aasta suvel panime oma Saaremaa kodu Airbnb portaali üles ja pakkusime majutusteenust. Suve lõpuks olime kogunud pea 5000 eurot, millest saigi meie algkapital.

Traditsioonilises tööstuses investeeritakse tootmisse suurem hulk raha ja hakatakse tootma. Minu kokkupuude start-up-maailmaga on aga õpetanud, et enne, kui hakkad ehitama tehast, tuleb esimese asjana teada saada, kas toode on elujõuline.

Kuidas te tooteni jõudsite? Džinne on maailmas palju ja paljud neist justkui võitmatult head või lausa parimad. Maarit: Meie eesmärk on pakkuda kohalikust loodusest tulevaid maitseid. See on kõige alus. Meie džinn on teistsugune – pakume ehtsat Saaremaa džinni, mis tähendab seda, et me üritame Saaremaa sinna sisse panna. Tarmo: Retsepti loomisel nägi Maarit palju vaeva, et meie džinnile omaste koostisosade maitse välja tuleks ja meid eristaks.

Maarit Pöör ja Tarmo Virki on Saaremaal käima tõmmanud unikaalse džinnitootmise, seejuures õppis Maarit destilleerimise tõed nullist selgeks.

h Lahhentagge toodab džinni, toonikut ja alkoholivaba džinni. h Ühe pudelitäie tooniku valmistamiseks kulub üle 200 kuuseokka. h Eestis on džinnitootjaid ametlikult alla kümne. h Lahhentagge džinnitootmisega on seotud 11 ettevõtet. h Lahhentagge võitis 2018. aastal kuldmedali Internatio nal Craft Spirits Excellence Awardsil. h Lahhentagge toonik Kuusk ja Kardemon võitis Eesti Toi duliidu Lääne-Eesti parima joogi auhinna. h 2018. aastal võideti Turundajate Liidu korraldataval Kuldmuna konkursil hõbe muna eksklusiivpakendite disaini valdkonnas, 2019. aastal Mõttemuna seoses jõulukuusetooniku turun duskampaania eest, mis jõudis sajasse väljaandesse üle kogu maailma ja sai eriti suure tähelepanu Prantsus maal, Inglismaal, Hiinas ja USA-s. Lahhentagge töödetegemistega on seotud ligi kümme aktiivset inimest.

Maarit: Korjame kohalikust loodusest kokku kuut taime. Meie džinnile iseloomuliku maitse annab Põhjala ingveri sinakatele juurtele omane piprane maitse, mis koos selleriga loob erilise kombinatsiooni. Põhjala ingver on tõeliselt omapärane taim, mille juurte kättesaamiseks tuleb näha väga palju vaeva, sest see armastab kasvada just äärmiselt kivistel randadel ja kinni tallatud kohtades. Arvan, et oleme lõhkunud kümneid labidaid, et seda välja kaevata. Samuti oleme ainsad džinnitootjad maailmas, kes seda taime kasutavad. Tarmo: Kui Maarit enne ütles, et tal ei olnud mingit joogitootmiseks sobilikku tausta, siis tegelikult natuke ikka oli. Tal on suurepärane maitsemeel, ilma milleta tõenäoliselt ühtegi retsepti kokku ei pane, eriti veel olukorras, kus tegu on täiesti unikaalse toote ja maitsega.

Kus peaks Lahhentagge olema kümne aasta pärast? Millised on unistused? Maarit: (Ohkab.) Kui seda teaks! Toon kindlasti välja, et me ei tee seda raha pärast – kui raha tahaks teenida, siis võiks ka palgatööd teha. Soovime

Meie džinn on teistsugune – pakume ehtsat Saaremaa džinni, mis tähendab seda, et me üritame Saaremaa sinna sisse panna. Maarit Pöör

pigem luua väärtust, mis kestaks kauem kui meie, ja anda oma panuse Saaremaa kuvandi loomisele terves maailmas. Ilma rahata ei saa, kuid see ei ole eesmärk eraldi. Tarmo: Lähitulevikus plaanime avada ka elamuskeskuse, mis toetaks meie turundus- ja müügitegevusi. Tugineme Inglismaa tootjate kogemustele, kus üle poole kasumist tuleb just sellise keskuse kaudu. 2020. aasta alguses kaasame ka raha, et laiendada tootmist ja teha valmis elamuskeskus.

Mis on ettevõtluses väikeettevõtjale raske? Maarit: Mina olen ettevõtlusele käe andnud! On hetki, mil mõtlen, et enam ei suuda, kuid siis teen edasi ja taipan, et kui on piisavalt kirge, siis ei ole ükski takistus liiga suur.

Raskused on erinevad. Alates sellest, et labidas läheb katki ja ingverijuur ei taha maa seest välja tulla, kuni selleni, et toode on valmis, aga pudeleid ei ole. Ettevõtlus on väga põnev ja pakub proovikive, mille nimel tasub pingutada. Kuna see on minu esimene ettevõte, siis on õppimisruumi ja avastada ka veel palju takistusi. Tarmo: Praegu on vist kõige raskem külg logistika. Meil on olnud olukordi, kus tellijale saadetud pudelid on hoolimata hoolikast pakkimisest jõudnud sihtkohta purunenuna ja siis oleme ise sõitnud näiteks Pariisi, et tooted kohale viia.

Palju teil praegu inimesi töötab? Tarmo: Ettevõttes on kaks töötajat, Maarit ja müügijuht. Lisaks osaleb tegevustes ligi kümme inimest, kellest igaüks teeb väikest osa, alustades näiteks sotsiaalmeediast ja lõpetades

sellega, et üks Orissaare pere aitab meil purustada kuuseoksi. Lisaks on ettevõttega seotud ka 2018. suvel ingelinvestorite ringiga liitunud kümme inimest, kellest üle poole on välismaalt. Maarit: Ka Tarmo osaleb igapäevastes tegevustes ja põhitööd teeme ikka kolmekesi: müügijuht, mina ja Tarmo.

Kas Mandri-Eestist ja pealinnast eemal on ettevõtluses mingid eelised? Maarit: Meie jaoks on eelis kindlasti see, et saarel on elu rahulikum. Siin on rahu ja vaikus, mis tasakaalustab, ning me näeme paljusid asju distantsilt, mis võimaldab hinnata asju selgemalt.

Aga takistused? Tarmo: Täna ärkasime kell neli hommikul, et tulla Tallinna (koja korraldatud Tšehhi sihtturuseminarile – toim). Maarit: Jah, täna oleks me tahtnud magada seitsmeni, samas igapäevategevusi saarel elamine kindlasti ei sega. Tarmo: Tõsisematest asjadest on see, et Lahetagusel on telefonilevi aeg-ajalt kehv ja juhtub ka olukordi, kus elekter on periooditi ära. Logistika on kindlasti keerulisem, näiteks jõulukuuseokste toomisel, mis tänavu tulid Helsingist ja Loviisast. Kuid need ei ole ületamatud raskused ja oma tegevusi planeerides võtame need alati kohe ka arvesse.

Praegu tuleb üle poole Lahhentagge käibest mittealkohoolsetest jookidest, sh toonikust, mida teete jõulukuuskedest. Kust tuli selline idee? Tarmo: Meie džinn on pehme maitsega ja seda on keeruline panna paari klassikalise toonikuga. Mõistsime, et väga hea maitseelamuse pakkumiseks on vaja teistsugust toonikut, mis maitset tõstaks ja rõhutaks. Maarit: Tooniku loomislugu on lihtne. Läksin õue, et leida inspiratsiooni ja juhuslikult sattusin kuuse juurde. Kuusele lisasin kardemoni ning välja tuli väga hea ja sobiv kooslus. Turule tuleku järel märkasime, et inimesed hakkasid seda ka ilma džinnita jooma, mis oli väga positiivne, ning seetõttu muutsime ka brändingut (enne oli Lahjentagge, praegu Estonic Soda), et seda veelgi enam alkoholist eristada. Tarmo: Päris juhuslik see kuusk polnud, see oli meie koduhoovis. Jõulukuuskede idee tuli sellest, et otsisime meetodit, kuidas saada võimalikult palju kuuseoksi ilma puudele haiget tegemata. Kuna jõulude ajal on palju kuuski, mis nagunii maha võetakse või mis satuvad tuleroaks, siis ei olnud palju rohkem vaja pingutada.

Olen maitsnud džinne, mis on tehtud näiteks koorikloomadest või lihast või merevetikatest. Tarmo Virki

Eelmisel aastal pöördusime Kuressaare linnavalitsuse poole sooviga kasutada linna jõulupuu oksi ning sel aastal kasutame Kuressaare, Pärnu, Helsingi ja Loviisa puid. See on toonud meile väga palju positiivset tagasisidet ning aidanud meil müüa oma tooteid üle terve maailma.

Millistel turgudel te praegu aktiivsed olete? Tarmo: Ekspordime Tšehhi, Soome, Rootsi, Prantsusmaale, Lätti, Leetu ja Saksamaale. Aga ka Eestisse – kuna toodame Saaremaal, siis Mandri-Eesti on samuti justkui välismaa. Praegu tuleb 90% käibest Eestist, sest ekspordiga on seotud palju piiranguid, ennekõike seadusandluses. Tänavu plaanime eksporti kasvatada Soome suunal. Meie tooteid on ka teistes riikides, näiteks on tuttavad maininud, et meie džinni pakutakse Moskvas kinniste uste taga kokteilibaarides, kuigi me ise sinna ei ekspordi. Aga see on kiituseks meie tööle ja maitsvale tootele.

Kui keeruline on väikesel luksuskaubabrändil sisse saada meie kohalikesse poekettidesse? Maarit: Me ei kasuta vahendajaid ja tahame otse müüa, sest keegi ei tunne meie toodet nii hästi kui meie ise. Kuid niipalju, kui meid on suuremates kettides näha (nt Selver, Rimi, Kaubamaja, Stockmann ja mõned veel), siis ei ole olnud midagi ülemäära rasket, kuid see ei ole olnud ka eraldi eesmärk neid püüda. Tarmo: Kuna meie tooted on avanud Eestis uued kategooriad (Lahhen tagge toodetav Flaneur on Eesti esimene alkoholita džinn, Ösel Dry esimene käsitöödžinn ja Estonic Soda toonik-karastusjook), siis see on andnud ühel poolt vitsa, sest keeruline on tõestada, et turg selli seid tooteid soovib, aga teiselt poolt teinud pai, sest meil on õnnestunud edukalt turule tulla ja tekitada nõudlus.

Korraldate Saaremaal ka džinnifestivali. Kuidas see teie tegevustega seostub? Maarit: Festival sündis soovist tuua saarele ja Eestisse maitseelamusi, mis tavaliselt siia ei jõua. See käib käsikäes meie eesmärgiga pakkuda maitseid, mitte niivõrd alkoholi. Samuti annab festival suurepärase võimaluse harida tarbijat ning anda oma panus alkoholikultuuri arengusse. Tarmo: Festivalil on saanud proovida väga erinevaid džinne, millest esialgu isegi unistada ei oska. Olen maitsnud džinne, mis on tehtud näiteks koorikloomadest või lihast või merevetikatest ja väga paljust muust. Iseasi, kas need kõigile maitsevad, kuid elamuse saab siiski.