Kojal oli mullu veerandsada töövõitu

Seadusloomel TULEB PIDEVALT SILMA PEAL HOIDA FOOKUSES

Eelmisel aastal töötasid kaubanduskoja juristid läbi üle 5500 lehekülje õigusloomega seotud materjale ning esindasid kirjalikult ettevõtete huve 130 korral. Näiteks siis, kui avaldasime arvamust äriseadustiku muudatuste kohta või juhtisime tähelepanu pankrotiseaduse ligi 150 muudatuse ebavajalikkusele. Lisaks tegime ettepanekuid seniste õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks.

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Paljud koja tegevused on pikaajalised ning selleks, et mõjutada seadusloomet, peame mõjutama ühiskonna hoiakuid ning seeläbi ka meie poliitiliste valikute tegijaid. Üheks selliseks teemaks on tööjõud ning sellega seonduv. 2019. aasta teises pooles hoidsime ära välistööjõu piirarvu vähendamise poole võrra ja avaldasime aktiivselt survet tööjõuga seotud murede lahendamiseks, et tagada meie ettevõtete konkurentsivõime ning maksulaekumised Eesti riigile.

Ettevõtjaid kuulatakse aina rohkem Praegu võime uhkusega öelda, et ettevõtjaid kaasatakse seadusloomesse

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

11 000 korral küsisime eelmisel aastal ettevõtjatelt tagasisidet plaanitavate õigusaktide muudatuste kohta.

aina enam. See on hea koostöö tulemus ning tunnustus meie liikmete antud tagasiside kvaliteedile. Kokku küsisime eelmisel aastal tagasisidet plaanitavate õigusaktide muudatuste kohta 11 000 korral. Selleks, et õigusloome kvaliteet muutuks veelgi paremaks, osaleme aktiivselt paarikümnes töörühmas, mis tegelevad seadusloomega. Nii saame kindlad olla, et seadusloome on eesmärgipärane ja lahendab probleeme, mitte ei tekita neid juurde. Igapäevane töö bürokraatia vähendamise ja õigusloome kvaliteedi parandamisega jätkub.

PISA tulemused ei too juurde õpetajaid Jätkuvalt on väga tähtsad ka haridusteemad. Usun, et kõigil meil on uhke rääkida headest PISA testide tulemustest. Ettevõtjatele valmistab praegu muret aga hariduse tulevik. Meie õpetajaskond vananeb kiiresti – näiteks on iga neljas loodusteaduste õpetaja vanem kui 60 aastat. Kutsehariduses on üle poole õpetajatest vanemad kui 60 ja alla 30-aastaseid on vaid 7%. Siin on tähtis meie ühine panus selleks, et õpetajaamet muutuks taas väärtustatud elukutseks. Miks mitte mõelda ka sellele, kuidas saame meie oma kogukonna haridusasutusi teadmistega aidata.

2019. AASTA veerandsada TÖÖVÕITU

Ettevõtjatele kriitiliselt olulisi teemasid oli eelmisel aastal kokku 25. Mitmest neist anname allpool teada, kuid täieliku ülevaate leiad koja kodulehelt https://www.koda.ee/et/meie-arvamus/toovoidud-ja-tegevused-aastal-2019.

2020. aasta sisserände kvoot ei vähenenud kaks korda tänu kaubanduskoja vastuseisule. h 2019. aasta sügisel tuli siseministeerium välja ettepanekuga, et töötamiseks mõeldud elamisloa kvoot on uuel aastal vaid umbes 650 ja elamisluba töötamiseks antakse üksnes viies valdkonnas: töötlev tööstus, info ja side, veondus ja laondus, haridus ja tervishoid. Muudel juhtudel oleks kvoodi alla mineva elamisloa saamiseks vaja olnud ministri nõusolekut. h Kaubanduskoja ja teiste osapoolte vastuseisu tõttu loobus ministeerium sellest ettepanekust. Valitsus võttis lõpuks vastu otsuse, et 2020. aasta sisserände piirarv on 1314 ehk ühe võrra väiksem kui 2019. aastal. Sisserände piirarvust on broneeritud 56 elamisluba loomingulistele töötajatele, sportlastele, treeneritele ning välislepingu alusel Eestisse tulevatele välismaalastele. Ülejäänud 1258 elamisluba oli võimalik taotleda kõigil välismaalastel.

Eesti ettevõte ei hakka vastutama välismaa renditöötaja tulumaksu tasumise eest h 2019. aasta suvel tuli riik välja ettepanekuga, et Eesti ettevõte peab tasuma oma välismaalasest renditöötaja töötasult tulumaksu, kui välismaa rendileandja ei ole maksu Eestis tasunud. Koja vastuseisu tõttu loobuti sellest kohustusest ja eelnõu viimase versiooni kohaselt tuleb renditöötaja töötasult Eestis tulumaksu tasuda üksnes renditöötaja tööandjal ehk välismaa ettevõttel.

Jäätmeseaduse eelnõu jäi kaubanduskoja surve tõttu vastu võtmata h Kaubanduskoda koostöös mitme erialaliiduga oli tugevalt vastu jäätmeseaduse eelnõule, mis oleks suurendanud ettevõtjate kulusid kümnete miljonite eurode võrra aastas. Näiteks sooviti seadusesse lisada nõue, et tootja peab andma teavet selle kohta, kui palju energiat ja materjale kulus toote (näiteks kurgi või jalgratta) valmistamiseks. Eelnõuga sooviti ebamõistlikult laiendada ka pakendiettevõtete vastutust. h Lisaks soovis keskkonnaministeerium seadusesse lisada pakendijäätmete kohtkogumise idee, mille kohaselt tuleks iga maja ja korteriühistu juurde panna pakendikonteiner ning konteineri tühjendamisega seonduvad kulud peaksid kandma ettevõtjad. Riigikogu ei võtnud 2019. aasta kevadel seda eelnõud vastu.

Riik loobus bürokraatlikest nõuetest soolise palgalõhe vähendamiseks h Koda oli vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatustele, mis oleksid tööandjatele toonud märgatava halduskoormuse tõusu. Näiteks oleksid tööandjad pidanud eelnõu kohaselt vähemalt kord kahe aasta jooksul teavitama töötajaid meeste ja naiste võrdsest kohtlemisest, näiteks nais- ja meestöötajate keskmisest töötasust. Eelnõuga sooviti kehtestada ka loetelu soopõhistest andmetest, mida kõik tööandjad peavad oma töötajate kohta koguma ja säilitama (näiteks andmeid tööle kandideerinud ja tööle võetud naiste ja meeste kohta). Koja ja teiste huvirühmade survel jättis Riigikogu selle eelnõu 2019. aasta kevadel vastu võtmata.

Arvutitele ja mobiiltelefonidele ei kehtestata täiendavat tasu h Riigikogu ei võtnud kaubanduskoja ja teiste osapoolte survel 2019. aasta kevadel vastu autoriõiguse seaduse muudatusi, millega sooviti kehtestada arvutitele, televiisoritele, digiboksidele, mobiiltelefonidele ja muudele salvestusseadmetele kuni neljaeurost nn tühja kasseti tasu. Lisaks kulude kasvule oleks muudatus suurendanud ka salvestusseadmete maaletoojate ja müüjate halduskoormust.

Vara päritolu tõendamiskohustust ei panda ettevõtetele h Riigikogu menetluses oli eelnõu, mis kohustas vara omanikku tõendama, et riigi poolt kinni peetud raha ei ole ebaseadusliku päritoluga. Kui ettevõte ei suuda või ei soovi tõendada oma vara ausat päritolu, lubas eelnõu vara isikult konfiskeerida. Koda toetab eelnõu eesmärki vähendada rahapesujuhtumite esinemise riski, kuid väljapakutud lahendus võib ülemääraselt piirata põhiõiguseid ning suurendada ausate ettevõtete halduskoormust. Riigikogu nõustus meie seisukohtadega ja jättis 2019. aasta kevadel eelnõu vastu võtmata.

Riik ei kehtesta väärtusliku põllumaa omanikele rangeid piiranguid h Maaeluministeerium soovis väga suures mahus piirata väärtusliku põllumaa omanike õiguseid. Näiteks oli eelnõu kohaselt väärtusliku põllumaa omanikul keelatud kasutada maad ehitustegevuseks, istutada maale puid või põõsaid või lasta maatükil võsastuda. Kaubanduskoda oli eelnõule vastu, sest need piirangud on vastuolus põhiseadusega, riivates ebaproportsionaalselt omandi põhiõigust ning ettevõtlusvabadust. Lisaks on planeerimisseaduses juba praegu olemas võimalused väärtusliku põllumaa kaitseks. Riigikogu võttis kaubanduskoja ja teiste huvirühmade kriitikat kuulda ning jättis maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatused 2019. aasta kevadel vastu võtmata.

Börsiettevõtte juhtide tasustamispoliitika reeglid muutusid mõistlikumaks h Riik soovis börsiettevõtete juhtide tasustamispoliitika reegleid kohaldada esialgu nii juhatuse kui ka nõukogu liikmetele, kuid koja ettepanekul jäeti nõukogu liikmed seadusest välja. Lisaks võttis Riigikogu arvesse koja ettepanekut, et aktsionäride suunised juhtide tasustamispoliitika kohta on nõukogule soovituslikud, mitte kohustuslikud. Riigikogu toetas ka koja ettepanekut, mille kohaselt tuleb tasustamisaruanne kinnitada majandusaasta aruande lisana, mitte iseseisva aruandena. h Börsiettevõtte juhtkonna tasustamise uusi põhimõtteid tuleb kohaldada 2020. aasta 31. detsembrile järgnevast majandusaastast.