Vennad-Dahl Infoleht nr.5 by Vennad-Dahl

AS Vennad-Dahl

Infoleht

H E S K O R SU V PA UR LL V IN E A NN IS K AD O -D N N A H A P L/P O S T IRI E TA R

November 2005; Nr. 4(5)

VALMIS VENNAD-DAHL’I

UUS KODULEHEKÜLG

Internetiaadressil www.dahl.ee on kõigile kättesaadav uus Vennad-Dahl’i koduleht, mis pakub klientidele lisavõimaluse ettevõttega suhtlemiseks. Internetikodu keskseks osaks on reaalajas uuenev hinnakiri. Oleme lisanud ka palju muud kasulikku. Tule külasta ning veendu ise! Loe lisaks lk. 3

KÄESOLEVAS

NUMBRIS: Lugu, mis algas 11 aastat tagasi Uued töötajad Täpsemalt koduleheküljest

lk. 2 lk. 3 lk. 3

Milleks meile sertifikaadid? Suur Vennad-Dahl/Pirita poster Valmis KUMU

lk. 6-7 lk. 8-9 lk. 10

Tarnija tutvustus - Isover Sponsorlusprojektide käekäik Meelelahutus ja ristsõna

lk. 11 lk. 12-13 lk. 15

Lugu, mis algas 11 aastat tagasi 2

Infoleht

LUGU,

MIS ALGAS

RAINER ERENDI rainer@dahl.ee

Dahl’i 11. Eestis tegutsemise tähtpäeva puhul vaatab oma pilgu läbi olnule ja tulevikku Dahl Eesti esimene töötaja ja AS Vennad-Dahl’i praegune juhataja Rainer Erendi Tulin tööle Dahl’i kontserni 11 aastat tagasi. Alustasin tühjalt kohalt omamata teadmisi santehnika valdkonnas, kuid uskudes, et tänu kogemusterikkale müügitööpagasile ja julgele pealehakkamisele saan sellega hakkama. Esimesed tehingud tulid läbi suurte katsumuste. Mäletan selgelt, et mõne kliendiga jõudsime äritehinguni alles pärast mitmekuiseid läbirääkimisi. Tundsin end paratamatult koolipoisina, kes tahaks eksami küll sooritada aga näed – õpetaja norib ja esitab keerukaid küsimusi. Esimeseks suuremaks projektimüügiks võib pidada Hansapanga Liivalaia peakontori kanalisatsiooni torustiku tarnimist, mille maht nii koguseliselt kui ka rahaliselt paneb täna rõõmsalt muigama.

AASTAT TAGASI aastateks. 1998 aastat oli Dahl’i jaoks teiseks sünnipäevaks, mil otsustasid Dahl Eesti omanikud ja kohalikul eesti kapitalil põhineva ettevõtte AS Vennad aktsionärid alla kirjutada aktsionäride lepingu ning liita kahe ettevõtte majandustegevused. Tollest hetkest lisandus Dahli nimele nimi Vennad. Huvitava kokkusattumusena tasub siinkohal meenutada seda, et Dahl kontsernile panid aluse kaks venda Taanis aastal 1866.

Täna, olles üle võtnud AS Vennad-Dahl juhtimise, pean oma tähtsaimaks ülesandeks tagada ka tulevikus tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng.

Ettevõte on nii tugev kui on tema nõrgim lüli. Seda elutõde peame meelde tuletama iga päev. Teatud mõttes võiks ettevõtet kujundlikult nimetada dünaamiliseks organiks, mis peab eksisteerima tasakaalus. Aastad finantsjuhina Forsseerides müüki ja jättes tähelepanuta müüki toetavad Minu rolliks ettevõttes tollest abiprotsessid saab saavutada hetkest jäi finantspoole juhtimine. hetkeliselt väga häid tulemeid, See periood minu karjääris on kuid kas see on jätkusuutlik? Ei pakkunud meeletult erinevaid lähe ju keegi meist jõusaali selleks, kogemusi. Konkurents et treenida parema on muutunud aja “Sügav kummardus käe musklit, unustades edenedes tihedamaks klientidele ... ning ka vasaku käe. Seepärast kuid samas avatumaks. pean täna väga meie personalile.” Näiteks 1995. aastal oluliseks muuta meie peeti firma hinnakirja kollektiiv veelgi nn”salajaseks instrumendiks”, mida tugevamaks läbi müüki toetavate ei saanud konkurendile anda ja 1998. abiprotsesside, muutudes a. küsides ettevõtte kasumiaruannet efektiivsemaks ja tagades ja bilanssi oli suhtumine sama - seda jätkusuutlikkuse ka tulevikus. ei saa avaldada. Täna saame me kõik aru, et need on avalikud Oleme defineerinud oma edu instrumendid, mis kannavad alused , milleks on: ettevõtte turundust, usaldust ja • Usaldus positsiooni.

Väga tänulik olen ettevõttejuhtidele, kellega on koos ära söödud puud soola s.t rasketel Väga tänulik olen oma esimesele hetkedel oleme pidanud ülemusele Lars Nybergile, kes konstruktiivseid läbirääkimisi, võtnud võimaldas kiire ja intensiivse kõrgeid, kuid kaalutletud riske ja koolituse ja panustas isiklikult oma nendest situatsioonidest koos energiat tutvustamaks mulle võitjatena välja tulnud. Sellistest tarnijaid. Tema süvendas minus protsessidest on meil sündinud väga teadmist väga olulisest tõest – sa pikaajalised kliendisuhted, mille kas oled probleemide üle viriseja ja aluseks on olnud just vabanduste otsija või mõlema osapoole probleemidele lahen“Olen alati seadnud tahe probleemist üle duste otsija-leidja ja eesmärgiks olla olla ja leida nende omakasuks probleemide lahendaja võimalused nende pööraja. Olen alati rollis.” lahendamiseks. Pean seadnud eesmärgiks kõige suuremaks auks olla probleemide kliendi tänusõnu “tänan, et aitasid lahendaja rollis. Imetlen neid inimesi, rasked ajad üle elada.” kes suudavad probleeme ennetada ja seega saavutada parimat tulemust Vastandina ei saa ma aru nendest, nii ajaliselt, materiaalselt kui ka kes peavad kasumit enda omaks, moraalselt. kuid raskustesse sattudes ei kuulu võlad nende murede hulka. Aastaid 1994-1997 võib kokkuvõtvalt nimetada õpipoisi Probleemid on lahendamiseks

Eesmärgiks tasakaalustatud areng

•

Parimad töötajad

• Parim turustusvõrk efektiivseim lüli tootjalt kliendile • Avatus - ausus paindlikkus klendisuhtes Neid kriteeriume igapäevaselt.

jälgime

Sügav kummardus klientidele, kes on meisse uskunud ja võimaldanud meile tänase positsiooni turul; ning ka meie personalile, ilma kelleta see ei oleks saanud teoks. Kasvame ja areneme koos ka tulevikus - nii moodustame koos võitjate meeskonna.

Uudised November 2005; Nr. 4(5)

UUED

TÖÖTAJAD

TALLINN Risto Roomet Välistrasside projektijuht

Janno Ingermann Kontroller

Tel.: 605 4055 Mobiil: 53 424 781 risto.roomet@dahl.ee

Tel.: 605 4147 Mobiil: 53 407 006 janno@dahl.ee

Tanel-Robert Kurvits Klienditeenindaja

Kairi Kiivit Ostuassistent

Tel.: 604 4142 tanel@dahl.ee

Tel.: 605 4140 kairi@dahl.ee

TARTU Mikk Alekõrs Laomees

PÄRNU Rain Pärn

Valev Ode

Veiko Lätte

Laomees

AS VENNAD-DAHL’I

UUS KODULEHEKÜLG KLIENTIDELE AVATUD

Oleme valmis saanud uue kodulehekülje, mis pakub klientidele lisavõimaluse AS Vennad-Dahl’iga suhtlemiseks. Hetkel on tegemist eelkõige kaasaegse keskkonnaga, mis võimaldab Internetikodust arendada tõhusa tööriista kaupade tellimiseks, hinnainfo hankimiseks, valdkonnaga seotud kasuliku info leidmiseks ning õige kontaktinimese andmete kättesaamiseks. Käesoleval hetkel on kodulehel üleval:

VEA

Laomees

• • •

värske hinnakiri

•

töökuulutused.

firma üldinfo

kõikide osakondade ja töötajate kontaktid • värskem info meie tegemiste kohta

Info täieneb pidevalt, mistõttu tasub aeg-ajalt uuendustele pilk peale heita. www.dahl.ee

PARANDUS

Infolehe eelmises numbris eksisime Pärnu uue projektijuhi Andrus Sabiini kontaktandmetega. Vea parandamiseks esitame andmed veelkord. Vabandame kõigi klientide ees, kellele eksimus ebamugavusi põhjustas.

Andrus Sabiin Projektijuht Tel.: 44 50 576 Mobiil:52 866 18 andrus.sabiin@dahl.ee

Reklaam 4

Infoleht

Vennad–Dahl tootevalik on täienenud profiilisüsteemide ning konsoolidega firmalt ERICO Selle profiilisüsteemi eelisteks on x installatsiooni lihtsus ning kiirus x universaalsus x lisatarvikute mitmekesisus x sobib erinevatesse kasutusvaldkondadesse Vastavalt vajadustele on profiile kergematele aplikatsioonidele – profiili materjali paksus 1,5mm (näiteks LDC 41x21x1,5mm) või suuremat kandevõimet nõudvatesse kohtadesse paksusega 2,5mm (AC 41x41x2,5mm). Tugevamatel profiilidel on siseservades hambad tagamaks eelkõige suuremat vibratsioonikindlust.

Profiilid on saadaval pikkusega 2, 3 ja 6 meetrit Tugikonsoolid pikkustega 150 – 2000 mm

Korrosioonikindlus vastavalt vajadusele elektrolüütiliselt tsingitud, kuumtsingitud või roostevaba teras.

Lisatarvikud on universaalsed, sõltumata profiili materjali paksusest või külje pikkusest (21, 41, 62 voi 83mm), kuna laius on alati 41mm. Samuti on aksessuaaride valik väga suur, võimaldades valida igasse olukorda kõige parema lahenduse. Nagu näiteks CADDY® SLICK mutter (joonis 1), milline võimaldab vähendada paigalduse aega kuni 70%.

joonis 1

Reklaam November 2005; Nr. 4(5)

FRANKE SORTER TULEB APPI Viimasel ajal on seoses meie lähenemisega euroopalikele tavadele üha aktuaalsemaks muutunud jäätmekäitlus ja sellest tulenev problemaatika. Olmejäätmete sorteerimine vôib kujuneda küllaltki mugavaks ja iseenesest môistetavaks, kui selleks kasutatakse kaasaegset tehnikat - sorterit. Sorter on liugsüsteemil toimiv jäätmemahutite süsteem, mis köögis enamikel juhtudel paigaldatakse valamu alla. Sorter annab kasutajale vôimaluse eraldada jäätmed juba nende tekkimise hetkel. Olenevalt vajadustest jääb sorteris kasutatavate jäätmemahutite arv enamasti kahe ja nelja vahele.

Monteerimisviis Monteerimisviisilt vôib eristada kapi seintele vôi kapi pôhjale kinnitatavaid sortereid. Viimane kinnitusviis ei olene täpsest kapi laiusest ja nii on selline sorter paigaldatav ka sellest laiemasse kappi, sealhulgas nurgakappi. Seega on pôhjale kinnitatavat sorterit lihtsam sobitada ka juba olemasolevasse mööblisse. Sorter koosneb liugsüsteemist, jäätmemahutitest, mahutite hoidjast, külgedest ja kaanest.

lugeda just nn. “käedvaba” varianti, sest seal toimetamisel on käed tihti kas märjad vôi toiduainetaga koos. Samas tuleb pedaali kasutamise puhul tähelepanu pöörata sorteri ukse tugevusele. Vajaduse korral on soovitatav ukse alumine osa katta kile vôi roostevaba plekiga.

Hügieenilisus Peale funktsionaalsuse on oluline sorteri hügieenilisus. Ühelt poolt tagab selle sorteri kuju ja konstruktsioon, mis peab kindlustama prügi sattumise jäätmenôudesse, teiselt poolt sorteri ja selle osade lihtne puhastatavus. Sorter, mille mahutid asuvad veekindlas alusvannis, mis koos seinte ja kaanega on lihtsalt eemaldatavad ja kergelt puhastatavad, on hügieeniline ja selle hooldamine ei valmista raskusi.

Mida pidada silmas torustiku installatsioonil? Tihti leitakse peale torustike paigaldamist, et köögivalamu alla lihtsalt midagi ära ei mahu.

Kolmandaks tuleb mainida keskkonnateadlikkust. Teadmine, et tänu meie poolt sorteeritud jäätmete taaskasutuselevôtmisele raiutakse maha vähem metsi ja kulutatakse vähem ka teisi loodusressursse, ei jôua veel paljudele teadvusesse. Kuid ônneks on ka selles osas näha positiivseid muudatusi. Eks suhtumiste ja hoiakute muutmine vôtabki lihtsalt rohkem aega.

Mis maksab Franke jäätmete eraldamise süsteem? Kui lihtsa ühemahutilise jäätmenóu saab lópptarbija kätte juba 300 krooniga, siis funktsionaalse pedaaliga avatava suure sorteri eest tuleb maksta kuni 4000 krooni. Kóik ülejäänud lahendused jäävad nende kahe äärmuse vahepeale.

Kokkuvótteks Sorter kui tehniline abiline köögis teeb ka esmapilgul ebameeldiva tegevusena tunduva jäätmete eraldamise mänglevalt kergeks ja viib meid nii tehniliselt kui ka môtteviisilt sammukese Euroopale veelgi lähemale.

Juba ehituse käigus on otstarbekas jälgida, et kanalisatsiooni toru ei toodaks liialt kaugele. Selle ots tuleb jätta seina äärde ja mitte tuua planeeritud kapi keskele. Köögivalamu äravoolu puhul on soovitatav kasutada ruumi säästva funktsiooniga sifooni. See tähendab, et valamu kausside alt viiakse äravool esmalt aluskapi nurka vôi seina äärde ja sealt alla kanalisatsiooni. Nende kahe nôuande järgimine jätab piisavalt ruumi sorterile.

Franke sorter 700K60 muudab oma funktsionaalsusega jäätmete eraldamise mänglevalt kergeks Küljed ja kaas toimivad passivselt. See tähendab, et sorteri avamisel jäävad need paika ja sorteri sulgemisel sulgevad mahutid.

Avanemisviis Avamis-sulgemisviisilt on saadaval kolme tüüpi sortereid. Kôige lihtsamad on käsitsi avatavad ja käsitsi suletavad sorterid. Nende eeliseks on lihtsus ja teiste tüüpidega vôrreldes mônevôrra soodsam hind. Teine tüüp on pedaaliga avatav ja pôlvega suletav sorter. Eeliseks on niinimetatud “käedvaba” sulgemine ja avamine. Kolmanda tüübi puhul toimub sorteri avamine käsitsi, kuid sulgemise puhul toimub pidurdamine ja lóplik iseeneselik sulgemine nn. “motion”. Köögis vôib eriti kasutajasôbralikuks

Milleks üldse sorteerida?

jäätmeid

Esiteks, nii jäätmekui ka pakendiseadusest tulenevalt tekib vajadus jäätmeid üksteisest liigiti eraldada. Näiteks Tallinnas tuleb juba täna eraldada üldistest jäätmetest paber ja papp ning joogitaara. Teiseks, see on ka majanduslikult kasulik. Üldreeglina on sorteeeritud prügi äravedu odavam vói osaliselt täiesti tasuta. Pakendiseadusest tulenevalt tagastatakse tagatisraha peale esmalt eraldatud ja hiljem äraantud pudelite ja teiste pakendite eest.

Väike jäätmenóu Franke Collect 90 vólub oma lihtsa montaazhi ja taskukohase hinnaga.

Sertifikaadid 6

Infoleht

MILLEKS

MEILE SERTIFIKAADID?

MEELIS KUUSK meelis.k@dahl.ee Tööstusmaterjalide müügijuht Meelis Kuusk selgitab sertifikaatide olemust ning vajalikkust.

kirjutada tootmisprotseduur ja elektroonikatööstusele ja tagada, et kõik töölised täidaksid määratles, millistele nõuetele ette nähtud protseduure. Sama peavad tooted vastama. tehnoloogiat hakati kasutama ka elektrijaamades ja 1970-ndatel organiseeris Briti tuumatööstuses. Teaduslikud Standardite Instituut töörühmad, uuendused liikusid tootmisesse mis hakkasid tegelema väga kiiresti, sest standardite juurunii tagati korrektne “ISO standardid esindavad tamisega eritööprotsess ja ka nevatele eluasjakohase tehnoloogia, töölistel oli valdkondadele. kaasaja tehnikatasemele lihtsam, kui kogu vastavat rahvusvahelist tööprotseduur oli ISO tänapäeval konsensust” ette kirjutatud.

Kõik ehitusalal tegevad inimesed on kindlasti kokku puutunud sertifikaatidega - küll küsib neid peatöövõtja, küll tellija jne. Käesolevas artiklis proovime leida vastuseid erinevatele Aastal 1959 võttis USA armee küsimustele – miks on sertifikaate esimesena kasutusele kvaliteedi vaja? Mida nad tähendavad? Miks nad nii olulised on? Ehitamise tagamise programmi. See oli seisukohalt pole ju mingit vahet, mõeldud eelkõige selgitamaks erinevate kas on sertifikaadid või ei sest sõjatööstuse materjalide tarnijatele mis on torud on ikka torud jne. Aga kas oluline, et just nende te kujutaksite ette materjalid valituks olukorda, kui iga “Teises maailmasõjas osutuksid. Esialgu ostetud toru oleks oli Inglismaal suuri sellejuhusliku läbi- probleeme, et pommid liikusidki laadsed dokumendid mõõduga? Sellise mis pidid plahvatama eelkõige militaarolukorra vältimiseks sõjatandril, plahvatasid maailmas; 1968.a. ongi loodud juba tehastes” võeti vastavad standardid. standardid kasutusele ka NATO liikmete poolt. Arvatavasti kõige tuntum organisatsioon, mis tegeleb Standardite standardid sertifikaatidega on ISO (International Organization for Standardization), kuhu kuuluvad liikmed Probleemiks hakkas aga paljudest maailma riikidest. muutuma see, et tarnefirmasid Organisatsioon on loodud 1947.a. jälgisid kõik ja tegeleb sertifitseerimisega – materjalide ostjad kirjaliku kinnituse andmisega, et eraldi. See tähendab, toode, protsess või teenus vastab et vahest olid teatud erilistele nõuetele. tehases kohal 3-4 tellija esindajad, kes kõik hoolikalt tööde Standardid said alguse teostamist jälgisid. sõjatööstusest Tekkis vajadus eraldiseisva ja Teises maailmasõjas oli sõltumatu organisatInglismaal suuri probleeme, et siooni järgi, kellele pommid mis pidid plahvatama antaks vajalikud sõjatandril, plahvatasid juba volitused kontrolltehastes. Tuvastamaks miks ja funktsiooni sooritakuidas see juhtub, määrati miseks. Kaitseministeeriumi poolt igasse pommitehasesse inspektorid, kes 1971.a. tõi Briti Standardite jälgiksid protsesside kulgu. Instituut välja esimese standardi, Inspekteerimise hõlbustamiseks mis oli mõeldud tuli tehastel detailselt üles

Tänaseks päevaks on ISO-l liikmeid 155 riigis ja see koosneb 187 tehnilisest komiteest ning tegeleb peale elektrotehnika ja telekommunikatsiooni kõikide valdkondade standardiseerimisega. ISO koostab vabatahtlikult järgitavaid tehnilisi standardeid, mis loovad lisandväärtust igat tüüpi äritegevuses ning aitavad muuta toodete ja teenuste arenduse, tootmise ja tarnimise mõjusamaks, ohutumaks ja puhtamaks. Nad muudavad riikidevahelise kaubanduse lihtsamaks ja ausamaks. Samuti kaitsevad ISO standardid tarbijaid ja toodete ning teenuste kasutajaid ning muudavad nende elu lihtsamaks. ISO koostab ainult selliseid standardeid, mille järgi on turul nõudlus. Standardeid koostavad eksperdid nendest tööstus-, tehnilistest ja äriringkondadest, kus standardeid vajatakse ja kasutatakse. Nimetatud ekspertidele lisanduvad teised vajalike teadmistega eksperdid, nagu teadusja valitsusasutuste ning katsekodade esindajad. Rahvusvaheliste standardite nime all avaldatud ISO standardid esindavad asjakohase tehnoloogia

Sertifikaadid November 2005; Nr. 4(5)

ja kaasaja vastavat konsensust.

tehnikatasemele rahvusvahelist

Jälgi sertifikaadi kehtivust

tootjate poolt kasutatav ühtne vastavusmärk, mis näitab, et antud toode vastab Euroopa direktiividega kehtestatud nõuetele. Ilma CE-märgistuseta tooteid Euroopa Liidu territooriumil müüa ei tohi.

standardimise tehnilist komiteed, mis koosnevad standardimisest huvitatud juriidilistest isikutest ning mille tegevuse eesmärk on Eesti standardite koostamine, perioodiline ülevaatamine ning osalemine rahvusvahelises ja Euroopa standardimises.

Lõpetuseks, et ISO Mõned levinumad rahvusvahelised C E sertifikaate standardi organisatsioonid: Standardimise tehniline märgistus ei ei anta komitee, mis käsitleb ole kinnitus DIN = Deutshe Industrie Normen ükskord ja veevarustuse ja kanalisatsiook v a l i t e e d i igaveseks, B.S. = British Standard Institute nõuete täit- niga seotud teemasid, asutati 21. vaid saadud ASTM = American Socity for Testing Ma- mise kohta, jaanuaril 2004.a. ning sellesse s e r t i f i ka a t i terials seega ei ole kuuluvad järgmised ettevõtted ja tuleb reAWS = American Welding Socity CE mär- a s u t u s e d : gulaarselt ENTEC AS, Eesti gistus mõelAISI = American Iron and Steel Institute uuendada, Keskkonnauuringute Keskus OÜ, dud tartavaliselt iga SEW = Staal Eisen Werkstoffblatt Eesti Projekt AS, Eesti Veebijale, vaid kolme aasta ametivõimu- ettevõtete liit, Eesti Veevärk AS, tagant. Seega, alati tuleb jälgida ka dele, kes kontrollivad, kas Keskkonnaministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Vesi AS, sertifikaadi kehtivust. direktiivi nõudeid on arvestatud. Tartu Veevärk AS, Tartu Ülikool, Rahvusvahelisi standardeid Tervisekaitseinspektsioon, Viljandi Eesti standardid koostavad kolm keskset Veevärk AS. rahvusvahelist standardiorganisatsiooni, lisaks eespool Eesti Standardite väljatöötamise Kütteja ventilatsiooni kirjeldatud ISO-le ka IEC ja ITU. ja kõige muu sinna juurde standarditega Eestit puudutavad veel ka kuuluvaga tegeleb tegelev komitee piirkondlikud ehk siis Euroopa Eesti Standardi- “Eesti Standardite loodi 06.04.2005.a. standardid. Euroopa keskne keskus EVS, väljatöötamise ja kõige ning sinna kuuluvad Standardikomitee on CEN. CEN-i mittetulundusühing, muu sinna juurde järgmised liikmed: liikmesriigid, sealhulgas Eesti on mis loodi Vabariigi kuuluvaga tegeleb Eesti Eesti Kütte- ja kohustatud Euroopa standardid Valitsuse 30.11. Standardikeskus EVS” Ve n t i l a t s i o o n i üle võtma rahvusstandarditeks. 1999.a. korralinseneride ühendus, dusega ja alustas OÜ Pardiko, OÜ Teinos, AS Tinfor, Rahvusstandardid on eri riikide tööd 1.aprillil 2000. „Tehnilise TTÜ Keskkonnatehnika Instituut, s t a n d a r d i o r g a n i s a t s i o o n i d e normi ja standardi seaduse” (RT I AS ETS Nord, AS Belimo Balticum, koostatud originaalstandardid või 1999,29,358) alusel. 24.aprillil rahvusstandartiteks ülevõetud 2000 sõlmiti leping Eesti AS Skanska EMV, AS Clik. rahvusvahelised standardid. Standardikeskuse ja Vabariigi Valitsuse vahel, mis Kõikjal maailmas on sätestas vastassuund rahvus“ISO sertifikaate ei tikused õigused ja standarditeks üle anta ükskord ja kohustused standarvõtta rahvusvahelisi ja Euroopa igaveseks ... alati tuleb dimistegevuse korstandardeid. Näiteks jälgida ka sertifikaadi raldamisel Eestis. Eestis aktiivselt kehtivust” ehituses kasutatavad Eesti standardid on Soome, kui samuti kas: 1) kohapeal väljatöötatud, 2) CEN liikme RYL ja RIL standardid. ülevõetud rahvusvahelised ja CE-märgistus CE märgistus on tihedalt seotud Euroopa siseturu tekkimisega 1993.a. CE-märk kui kaubapass peab kõrvaldama piiritõkked ja kindlustama kaupade vaba liikumise Euroopas. CE märk on

Euroopa ning teiste riikide standardid. Euroopa standardeid saab Eestis üle võtta tõlkimise,jõustumisteate või ümbertrüki meetodil. Kahel viimasel juhul jääb standardi tekst tõlkimata. Käesoleval ajal tegutsevad Eesti Standardikeskuse juures 28

Eesti standardite kohta saab infot iga kuu uuendatavast, eesti keeles ilmunuva uute standardite nimekirjast. Jõustumisteatega ülevõetud standardite kohta saab teavet iga kuu ilmuvast „EVS Teatajast” ja kaks korda aastas ilmuvast kataloogist.

Järgmises lehes jätkab Meelis sertifikaaditeema käsitlemist.

KUMU 10

Infoleht

TÄITUS EESTI KUNSTIMUUSEUMI

UNISTUS UUEST KINDLAST

KODUST 30. septembril lõppes Eesti Kunstimuuseumi Kadriorgu rajatava uue hoone ehk KUMU ehitustegevus. Sellega täitus kunstimuuseumi unistus uuest kindlast kodust, mis peaks vastu vähemalt sajandi. KUMU projekteerimisega tehti algust juba 1994.a., kuid amfiteatrit meenutava hoone ehitamisega alustati alles kaheksa aastat hiljem, 2002. aastal. Uut hoonet oli vaja eelkõige selleks, et koondada mitmetes erinevates ajutistes, halbade hoiutingimustega ruumides asuvad kunstikogud ühe katuse alla. Kunstimuuseum ei ole mõeldud mitte ainult näituste külastamiseks. Tulevikus käiakse seal näiteks stuudiotes omal käel kunsti tegemas, raamatukogus lugemas, arhiivi uurimas, kohvikutes ja restoranides keha kinnitamas, peetakse koolitunde ja loenguid. Teisisõnu, tegevust võib leida päevadeks.

Fakte KUMU hoone kohta: •

• arhitektuurikonkursil osales 10 riigi arhitekti 233 võistlustööga •

Külastajatele avatakse uksed 2006.a. veebruaris peale ümberkolimisega ühelepoole jõudmist.

krundi pind 36 206 m2

• hoone üldpind ligikaudu 24 000 m2 (sellest 21 000 m2 kasulik pind ja 5000 m2 ekspositsioonide pind) •

7 korrust - 5 maa peal ja 2 maa all

•

360 erineva suuruse ja kujuga ruumi

•

5 lifti, millest võimsaima tõstevõime on kuni 5 tonni

•

parkimiskohti 107 + 6 bussi

•

ehitustööde üldmaksumus 800 miljonit krooni www.ekm.ee

www.epl.ee

Fakte Eesti Kunstimuuseumi kohta: •

KUMU vastab kõigile rahvusvahelistele nõuetele nii turva, sisekliima, tuleohutuse, valguse kui ka helitehnika osas. Arvestatud on liikumispuudega inimestega, kellele on muuseumi külastamine võimalikult mugavaks tehtud.

hoone arhitekt Pekka Vaapavuori

asutatud 17. novembril 1917. aastal

• 1991. aastaks oli senine peahoone Kadrioru loss täielikult amortiseerunud, algas eksponaatide ümberkolimine ajutistesse ruumidesse •

kunstikogu ligikaudu 65 000 nimetust

•

kunstikogu väärtus ligikaudu 4 miljardit krooni

•

raamatukogus ja arhiivis ligikaudu 160 000 säilikut www.ekm.ee

www.ekm.ee www.epl.ee

Vennad-Dahl tarnis Santehnilised seadmed: keraamika, segistid. Küte: radiaatorid, terastoru, isolatsioon. Vee ja kanalisatsiooni varustus: torud, isolatsioon. Ventilatsioon: torumaterjal

www.ekm.ee

Tarnija tutvustus November 2005; Nr. 4(5)

ISOVER -

KINDLAD PÕHIMÕTTED, PARIMAD TOOTED

Saint-Gobain Isover Eesti AS kuulub maailma suurimasse ehitusmaterjale tootvasse kontserni Saint-Gobain ja on Soome firma Saint-Gobain Isover Oy tütarettevõte. Eesti turul tegutseme alates 1991. aastast, mil alustati klaasvillatehase ehitust Tartumaale Roiule, kuid riigi majandusseis seda ei soosinud ja loodetud tehase asemele ehitati laohooned, mis on tänaseni meie kesklaoks. Tallinnas rendime laopinda Vana-Narva mnt 30. Mineraalvillade turuliider Saint-Gobain Isover Eesti AS turustab Eestis mineraalvillasid (Isover), akustilisti ripplagesid (Ecophon), tehnilist isolatsioonimaterjali (Isotec) ja ekstrudeeritud kärgpolüstüreenvahtu XPS (Styrofoam) ning tegeleme soojustus-ja akustikaalase nõustamisega. Saint-Gobain Isover Eesti AS on mineraalvillade turuliider Eestis. Põhiliselt tarnime kaupa Soomest (mineraalvillad, ripplaed), Rootsist (toruisolatsioon, XPS), Taanist (lamellmatt), Suurbritanniast (ripplagede metall-liistud) ja Poolast (võrkmatt).

Tugev meeskond Saint- Gobain Isover Eesti AS-l on esindused Tallinnas ja Tartus. Hetkel töötab firmas 24 inimest, neist 11 tegeleb igapäevaselt müügiga ning soojustus-ja akustikaalase nõustamisega. Saint-Gobain Isover Eesti AS jaoks on olulised ettevõttes töötavad inimesed, kes moodustavad tugeva ja hästitoimiva meeskonna. Kord aastas toimub ühine meeskonnakoolitus, mille eesmärgiks on nii meeskonnatöö oskuste kui ka isiksuse omaduste arendamine. Mitmendat aastat järjest toetab SaintGobain Isover Eesti AS Eesti Korvpalliliitu, et propageerida tervislikke eluviise noorte hulgas. Saint-Gobain Isover Eestis on perekond olnud alati olulisel kohal. Oleme korraldanud ühiseid jalgratta- ja kanuumatku. Iga-aastaseks traditsiooniks on koos peredega toimuvad suvepäevad ja jõulupeod. Selle tulemusena saavutasime teise koha ajakirja Pere ja Kodu ning ajalehe Äripäev poolt korraldatud 2004.aasta kõige peresõbralikumate ettevõtete hulgas.

Keskkonnasäästlikkus Isover-tooted on keskkonda säästvad, kuna klaasvilla tootmisel kasutatakse toorainena üle 60% taaskasutatavat klaasi. Isovertoodete kasutamisel väheneb oluliselt ruumide kütmise vajadus ning sellega vähendame süsinikdioksiidi sisaldust õhus, mis põhjustab kasvuhooneefekti. Saint-Gobain Isover Eesti AS on koos teiste Saint- Gobain kontserni kuuluvate Eesti ettevõtetega Rohelise Energia I järgu ostusertifikaadi omanik. Roheline Energia on Eesti Energia, Eestimaa Looduse Fondi ja sadade toetajate kaasabil käivitatud osalussüsteem taastuvenergia toetuseks ning propageerimiseks. Isoveri meeskond ehitusmessil

Isover toetab Eesti Korvpalliliitu

Vennad-Dahl/Pirita 12

Infoleht

VENNAD-DAHL/PIRITA

KORVPALLINAISKOND ALUSTAS VÕITLUST

MEISTRITIITLI EEST AS Vennad-Dahl on olnud aastaid Pirita Palliklubi aktiivne toetaja. Traditsiooniga jätkatakse ka käesoleval hooajal, kuid klubisiseselt otsustati suunata jõud ko r v p a l l i n a i s ko n n a loomise kaasaaitamisele. Koostöö tulemusena liitus Eesti naiste korvpallimeistrivõistlustega uus naiskond nimega Vennad-Dahl/Pirita.

Kuupäev

Kodunaiskond

Külalisnaiskond

Koht

K 16.11

TLÜ/AJ Tooted

Vennad-Dahl/Pirita

Tallinn, TLÜ