Välkküsimustiku “Eesti disainivaldkonna mikro- ja väikeettevõtete kahjude prognoos eriolukorra tõttu” tulemused, analüüs ja ettepanekud. Andmeid koguti 17.03-20.03.2020 Koheselt pärast eriolukorra kehtestamist nägid disaintoodetega tegelevad ettevõtted järsku käibe kukkumist, sellest ajendatuna algatati kriisikomisjonile pöördumise koostamine ja esmaste kahjude kaardistamine. 1. Vastanud ettevõtted Küsimustikule vastas pärast topeltsisestuste eemaldamist 194 ettevõtet, millest 7 ei olnud seotud disaintoodete või -teenuste pakkumisega ning eemaldati tulemuste seast. Lisaküsimustikule ettevõtlusvormi ja töösuhte kohta vastas 141 ettevõtet, küsimustik oli anonüümne. Käesolevas kokkuvõttes on vaadeldud tootvaid (toote-, moe-, ehtedisainerid jms) ja teenust pakkuvaid (disainibürood, graafilised disainerid jms) ettevõtteid, kokku 170 ettevõtet, eraldi kokkuvõtte esitatakse tooteid vahendavate ettevõtete kohta (poed, galeriid, agendid), kokku 17 ettevõtet. Kõik ettevõtted ei vastanud kõikidele küsimustele. 2. Disainettevõtete jaotus tegevusalade kaupa (170 ettevõtet) Küsimustikule vastas väga erinevas suuruses ettevõtteid ning oluline on välja tuua tootvate ja teenust pakkuvate ettevõtete erinevus: 1. tootvatel ettevõtetel on lisaks tööjõukuludele oluline osa materjalide hankimise, transpordi ja toodete valmistamisega seotud kuludel. 2. käibe vähenemise kiirus - tootvad disainerid on näinud eriolukorra mõju ja klientide ära kukkumist koheselt (nt liikumispiirangute tõttu), samas kui teenust pakkuvatele disaineritele jõuab langus viitega paari kuu pärast, kuna nende teenuseid ei tellita enam. Ekspordiga tegelevad ettevõtted (84 ettevõtet, 49.4% vastanutest, poodidest 39% tegeleb ekspordiga) nägid müügi ja potentsiaalset käibe langust juba enne kui Eestis eriolukord välja kuulutati, sest nt moevaldkonnas veebruaris ja märtsi algul toimunud rahvusvahelised showroomid ja messid olid külastatavuse languse või täieliku puudumisega mõjutatud Itaalia ja Euroopa esimestest COVID-19 viirusega nakatumise juhtudest. Ettevõtlusvorm: OÜ - 164, FIE - 3, MTÜ - 2, UÜ -1
1
3. Loomeettevõtete tihe seotus ja sõltuvus teineteisest 67,6% ettevõtetest tegeleb toodete valmistamisega ja kasutavad selleks allhanketeenuseid teistest ettevõtetest. Sama kehtib disainiagentuuride puhul, kes kaasavad oma töösse palju vabakutselisi loovisikuid. Seega on valdkonnaga seotud palju tihtipeale spetsiifiliste oskustega tööliseid ja ettevõtjaid. Küsimusele 162 vastanud ettevõttest annab ettevõte keskmiselt tööd: • 2,74-le palgatöötajale • 3,12-le vabakutselisele ning • igapäevaselt tehakse koostööd keskmiselt 4,6 teenusepakkuja- või partneriga (täpsustus: partnerite arv on väga erinev, paljudel ettevõtetel on 10+ koostööpartnerit).
2
Nišitoodete puhul on disainiettevõte tihitipeale oskustöölise ainus klient ja tööandja. Disaintoodete loojatest sõltuvad ka mitmed teised loovvaldkonnad nagu nt fotograafia, stilistika jne ning kui katkeb toodete valmistamine, katkeb ka vajadus muude teenuste järele, mis mõjutab tugevasti kogu loovtööstust. Teiselt poolt - kui kaob mõne spetsiifilise teenuse pakkuja (nt siiditrüki väiketiraažide teostaja), siis suurelt osalt satuvad raskustesse ja kaovad ka seda teenust oma toodetes kasutavad disainiettevõtted, sest ei ole enam tootjat. Küsimustik andis infot 23 disainipoe- ja galerii kohta, millest mõned on disainerite stuudiod, kust toimub ka müük. Eesti disaintooteid müüvate poodide (neid on alla 5, teised müüvad ka rahvusvahelisi tooteid) käekäik on kohalikele disaineritele eluliselt tähtis. Nad on ette tootnud paari kuu koguse tooteid ning enamus juhtudel andnud need komisjonimüüki. Näiteks Eesti Disaini Maja esindab üle 100 disaineri ning laos ootab müüki üle 1000 toote. Poed on kinni, turiste, kelle osakaal oli ca 30% pole; ainuke lootus on veebipoe kaudu tooted realiseerida. Lisaks disainerite sissetulekute vähenemisele, saab löögi ka pood, sest poe kasum annab omafinantseeringu EDL tegevusmudelile. Aitaks seegi, kui eelarvega kindlustatud ametid soetaks Eesti disaintooteid või poodide kinkekaarte. Disainipoodide ja galeriide tagasiside ülevaade: Praegune kuusissetulek on väiksem võrreldes tavapärase kuu keskmise sissetulekuga 81%. 800 töötajat/teenusepakkujat sõltub ettevõtete tegevusest olulisel määral. 62 sündmust edasi lükatud. Vajadus on erakorralise sildfinantseerimise järgi 2020. aasta märtsis, aprillis ja mais, et katta jooksvaid kulusid, milleks on tööjõud, rent, raamatupidamine, koondamiskulud, maksud 4. Teenimata jäänud tulu 2020. aasta märtsis ja aprillis Küsimustiku põhjal tajuvad ettevõtted hetkeseisuga keskmiselt 70% käibe langust. Keskmist tõstab teenust pakkuvate disainerite hetkeseis, kuna nendeni ei ole käibe languse veel jõudnud. Tootvate disainerite käibe langus on juba märtsikuus olnud 90-100%.
3
166 vastanud ettevõtte hinnanguline märtsis 2020 Eesti turult saamata jäänud tulu kogusumma on 1 430 000 EUR (ettevõtte kohta keskmine 8442 EUR, mediaan 2500 EUR). 165 vastanud ettevõtte hinnanguline aprillis 2020 Eesti turult saamata jääva tulu kogusumma on 1 360 000 EUR (ettevõtte kohta keskmine 8145 EUR, mediaan 3500 EUR). 84-st eksportivast ettevõttest hindas 55 oma märtsis 2020 saamata jääva eksporttulu kogusummaks 461 000 EUR (keskmine 8381 EUR, mediaan 2000 EUR). Mitmed ettevõtted ei osanud küsimustiku täitmise hetkel veel oma hinnangut anda Disainipoodide ja galeriide tagasiside ülevaade: Teenimata tulu 2020. aasta märtsis - 252 150 € Teenimata jäänud eksporditulu 2020. aasta märtsis - 94 800 € Teenimata jääv tulu 2020. aasta aprillis - 340 450 € Teenimata jääv eksporditulu 2020. aasta aprillis - 99 600 € Teenimata jääv tulu nii mai kui ka järgmiste 2020. aasta kuude kohta - 864 350 € 5. Vältimatud kulud ja kohustused 2020. aasta märtsis ja aprillis Vastanud mikro- ja väikeettevõtete peamised vältimatud kulud on: 1. Töötasud ja sellega seotud maksukulud 2. Üüri- ja üldkulud 3. Muud maksukulud ja varasemad laenukohustused 4. Tootvatel disaineritel kohustus tasuda juba töös olevate tellimuste ja/või materjalide eest 5. Väikeettevõtetel on ka igakuised raamatupidamiskulud, kui tegemist on käibemaksu kohustusega firmaga. 166 vastanud ettevõtte hinnangulised vältimatud kulud 2020. märtsis on 1 060 000 EUR (keskmine 6226 EUR, mediaan 1655 EUR; minimaalne 0 EUR, maksimaalne 140 000 EUR) 169 vastanud ettevõtte hinnangulised vältimatud kulud 2020. aprillis on 1 002 000 EUR (keskmine 8337 EUR, mediaan 2550 EUR; minimaalne 30 EUR, maksimaalne 130 000 EUR) Disainipoodide ja galeriide tagasiside ülevaade: Vältimatud kulud 2020. aasta märtsis - 200 292 € Vältimatud kulud 2020. aasta aprillis - 178 897 € 6. Vajadus erakorraliseks (sild)finantseerimiseks 92 vastanud ettevõtte sildfinantseerimise vajaduse kogusumma on 850 000 EUR (keskmine 9231 EUR, mediaan 2750 EUR). Kõige raskemateks kuudeks peetakse hetkel märtsi, aprilli ja maid. Kui kaua võib aega võtta ettevõtte (rahavoo) taastumine peale kriisi lõppu? Ettevõtted ennustavad, et keskmiselt võtab kriisist taastumine peale kriisi lõppu aega 6-9 kuud, negatiivsemad perspektiivid 18-24 kuud.
4
7. EAS-i Eksporditoetused ja aruandluskohustused 17 (10% vastanutest) ettevõtet vastanutest on eelnevatel aastatel taotlenud EAS-i jms ettevõtlusega seotud ning aruandluskohustusega toetuseid. Hetkeolukorra tõttu, kus kogu maailma majandus on teadmata ajaks halvatud ning turgude edasine käitumine teadmata, on halvatud ka varasemalt võetud käibekasvu eesmärkide täitmine ja abikõlbulikkusele vastamine. Seeläbi võib lisaks muule tekkida tugev oht ettevõtete maksejõuetuse ja pankrotiohuks. ETTEPANEK: Loomeettevõtete EAS-i jms EL-i toetuste (nt eksporditoetus) aruandluskohustuse käibenõuete ülevaatamine ja tühistamine, kuna mistahes uute prognooside tegemine on hetkel võimatu ming majanduse taastumine võib kesta aastaid.
8. ETTEPANEKUD KRIISIOLUKORRAST TULENEVATE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEKS: I Kriitilise abi vajadus ( märts- mai) 1.
Sildfinantseeringud ja rahaline toetus
1) Disainiettevõtjad soovivad riigilt rahalist tagastamatut toetust püsikulude (eelkõige üürikulud ja seonduvad halduskulud) tasumiseks eriolukorra vältel. Alternatiivina näevad disainiettevõtjad võimalust, et kuna paljud ettevõtted ei suuda seniseid üürilepinguid enam täita ning vajalikuks võib osutuda lepingute enneaegne lõpetamine, siis riik saaks abistada tasuta üüripindade võimaldamisega riigile kuuluval kinnisvaral. Riiklikult toetavad kriisiolukorras vältimatute kulude ja rendipindadega loomeettevõtjaid näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Soome. 2) Disainiettevõtted teevad ettepaneku võimaldada disainiettevõtetele tasuta riigi õigusabi seoses lepingutega, mida praegu ei ole võimalik täita vääramatust jõust tulenevalt, leidmaks lahendused, mis võimaldavad vältida ettevõtete maksejõuetuks muutumist. 3) Disainiettevõtted teevad ettepaneku võimaldada ettevõtetele käibekrediiti laekumata arvete katteks ning laenuabi varasemalt võetud kohustuste katteks selleks, et säilitada ettevõtete
5
maksejõulisus. Olukorras, mil enamike eksportivate disainiettevõtete arvete laekumised rahvusvaheliste maksete näol viibivad aitaks ettevõtjaid riiklike tagatiste süsteemi loomine ning ka väikestele ettevõtetele krediidilimiitide andmine ja finantstoodete pakkumine. 2.
Maksusoodustused
Disainiettevõtjad teevad ettepaneku, et ka disainisektor tuleks liigitada enimkannatanud sektori alla, mille osas tuleks maksukoormust langetada (eelkõige tööjõu- ning käibemaksu osas) ning pikendada maksude ajatamise perioodi ilma viiviseid nõudmata vähemalt kuni 12 kuud eriolukorra lõppemisest. Disainiettevõtjad teevad ettepaneku, et ringmajanduses ja taaskasutusdisaini valdkonnas tegutsevad disainiettevõtjad peaksid saama täieliku käibemaksuvabastuse tulenevalt nende panusest keskkonna kaitsesse. Samuti oleks antud sektori ettevõtjatele abiks erisoodustusregulatsiooni muutmine, näiteks et tööandjal oleks võimalik kriisile järgneva 12 kuu jooksul kompenseerida töötajate lõunakulud, mis kompenseeriks töötasu suurt langust. Paljude disainiettevõtjate suurimaks kuluks on sotsiaalmaks, mida ei ole võimalik tasuda vähenenud töömahu tingimustes. Seega teevad disainiettevõtted ettepaneku sotsiaalmaksu miinimumi nõude kaotamiseks osalise tööajaga töötamise korral. 3.
Toetus sissetuleku kaotanud inimestele töötasu kompenseerimiseks
3.1. Disainiettevõtjad ootavad riigi abi ka nendele inimestele, kes töötasid võlaõiguslike lepingute alusel või FIE-dena ning kellele praegu töötukassa kriisiabi meetmed ei rakendu. Disainiettevõtted teevad ettepaneku laiendada töötukassa kriisiabimeetmete abil töötasutoetust saavate isikute ringi ka isikutele, kelle senine sissetulek tekkis võlaõigusliku lepingu alusel või FIE-na tegutsedes. 3.2. Ka on töötukassa töötasu toetuse saamise eelduseks tööandja võimekus maksta 150 eurot bruto omaosalust, mida osal disainiettevõtetest, kes on kaotanud enamiku käibest, ei ole. Seega jäävad sellised disainiettevõtjad ja nende töötajad töötukassa toetusest ilma. Disainiettevõtted teevad ettepaneku võimaldada inimestele, kelle tööandja ei ole võimeline (näiteks tulenevalt -50 % käibelangusest) 150 eurot omaosalust tasuma, saada töötukassa töötasu toetust. 3.3. Vabakutselise loovisiku loometoetust saab miinimumpalga ulatuses isik, kes ei ole saanud tulu võlaõigusliku lepingu alusel vähemalt loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul. Paljud disainiettevõtjad on aga enne lepingu alusel töötanud ja tulu saanud, mille tõttu ei ole võimalik neil toetust taotleda. Disainiettevõtjad teevad ettepaneku laiendada loometoetust saavate isikute ringi ning võimaldada toetust ka nendele isikutele, kes senini on saanud tulu, kuid kelle tulu on vähenenud vähemalt 30% võrreldes eelneva aastaga. Loometoetuse saamine ei välista erialast tegevust ega ka tulu teenimist, kuid tulu ülempiir on pool toetuse suurusest ehk miinimumpalgast kuus. Disainiettevõtjad teevad ettepaneku suurendada ka lubatud tulu teenimist toetuse perioodil vähemalt miinimumpalgani, et toetust saaksid taotleda ka need disainerid, kes soovivad siiski jätkata töötamist oluliselt vähenenud töötasu tingimustes.
6
4.
Varasemate ettevõtlustoetuste tingimuste leevendamine ja muutmine
Paljud disainiettevõtjad on saanud mitmesuguseid toetusi (EAS, PRIA, töötukassa alustava ettevõtja toetus, kohaliku omavalitsuse toetused, EL toetused), mille tingimusi ei ole praegu võimalik enam täita. Disainiettevõtted teevad ettepaneku, üle vaadata ja tühistada loomeettevõtete toetuste (nt EAS-i eksporditoetus) aruandluskohustuse käibenõuded, kuna mistahes uute prognooside tegemine on hetkel võimatu ming majanduse taastumine võib kesta aastaid. Meetmete leevendamine aitab vältida tagasimaksete nõuete esitamist ja ettevõtete pankrotistumist. Samuti aitaks disainiettevõtjaid see, kui juba saadud toetusi oleks eriolukorras võimalik kasutada jooksvate kulude ( üürikulud, halduskulud) katmiseks. Järgnevate projektide puhul on ettepanek väikefirmad vabastada omaosalusnõudest, viia see miinimumini või võimaldada in-kind panus. Tähtis tagatis rahvusvaheliste projektide õnnestumiseks kriisijärgsel ajal oleks toetussummade osaline ettemaks või jooksev arveldamine. II Täiendavad abimeetmed 1.
Riiklike hangete tingimuste muutmine
Disainiettevõtjad ootavat riigilt ranget kohaliku kvaliteetse disaini soosimist hangetes ning ühisprojektides. Disainiettevõtete jätkusuutlikkust on võimalik tagada riiklike kodumaiste disainitoodete tellimuste läbi. Samuti tuleb disainiettevõtete arvates paindlikumaks muuta riigihangete kord, võimaldades esitada arveid ja/või väljamaksetaotlusi vajaduse korral kuupõhiselt ning mitte eelistada kõige odavamate pakkumiste tegijaid. Samuti aitaks disainiettevõtjaid see kui riiklike lepingute osas tasuks riik ettemaksu arve ja lühendaks maksetähtaegasid. 2.
Fondi loomine Eesti disaini toetamiseks kriisi lõppedes
Disainiettevõtted teevad ettepaneku luua fond, millest toetada: a)disainiettevõtete eksporditegevust, sealhulgas erialaspetsiifilistel müügiüritustel (showroomid, messid, virtuaalsed lahendused) osalemist. b)Eesti disaini turundamist nii maailmas kui siseriiklikul tasemel. c)disainiettevõtjate tegevuse ümberkorraldamise ja olemasolevate platvormide toetamine veebis (virtuaalsed showroomid, veebipoed, veebikoolitused) ja riigi abi digitaliseerimisega seotud kulude katmiseks. d)ettevõtetele osaliselt kriisi perioodil saamata jäänud tulu hüvitamine, seda eelkõige eksportivatele disainiettevõtetele, kelle tulud jäävad täielikult saabumata, selleks et tagada nende äriühingute jätkusuutlikus, võttes arvesse nende olulist rolli Eesti tutvustamisel maailmas
7
9. LISAKÜSIMUSTIK ettevõtlusvormi ja tasu saamise kohta (141 vastajat) 1. 90,8% vastanud ettevõtetest olid osaühingud, millel on keskmiselt 0-2 töötajat. Lisaküsimustiku kohaselt on vastajate seas enamuses omanikud, kes on ka töötajad.
2. 141-st vastanud ettevõttest on 80% registreeritud töötajateta või 1-2 töötajaga.
3. Mille alusel tekib sissetulek?
8
4. Küsimustiku ettepanekuga “Soovin, et juhatuse liikme lepingu alusel või FIE-dena töötavatel loomeettevõtjatel oleksid tagatud samasugused töötuskindlustuse õigused nagu töötajatele, et sissetulekute vähenemise või ettevõtte tegevuse lõpetamise korral oleks ka neil võimalus Töötukassast abi saada.” nõustus 141-st vastajast 97,9% vastanutest.
9
10. Ettevõtete lisatagasiside Vastanud andsid tagasisidet oma nägemuse kohta sissetuleku võimaluste kasvatamiseks eriolukorra ajal ning järel. Siinkohal tuleb tähele panna, et ettepanekute esitamise ajal oli veel päevakorras klientide teenindamine väiksemates gruppides, nt töötubade läbiviimine. Ühtlasi vastati mõnelgi korral üldistavate ja riigile suunatud ettepanekutega, mis eelpool juba ka mainitud. Ettepanekud kokkuvõtvalt: • Ettevõtjad ise näevad võimalusi laienemiseks oma tegevuste ja pakkumistega veebis (36,5%). • Riigi poolt ootus leevendada aruandlusega (sj planeeritud tuluga) seotud tingimusi. • Vahetu finantsiline toetus (ekspordi)projektides osalemistel (vastavalt võimalustele osaleda programmides eriolukorra lõppemise järel). • Riigipoolne panus disainiala propageerimisel laiemalt ning riiklikul tasandil läbiviidavates projektides, hangetes jms. K: Milliseid tegevusi võiks teha märts-aprill, et pakkuda disainivaldkonna ettevõtetele sissetulekute võimalusi eriolukorra ajal? Ettevõtjad näevad enim võimalusi veebis pakutavate teenuste laiendamiseks. Riigilt oodatakse kohaliku kvaliteetse disaini soosimist hangetes ning ühis-projektides, millele seejärel on võimalus brändidel aktiivselt reageerida. Veebipõhised lahendused • Veebikoolitused- 57 • Online müük - 5 • Veebinõustamine - 2 • Veebioksjon - 2 • Veebikohtumine disaineritega - I • E-messid - I Projektialane tegevus • Disainiettevõtete-vaheline koostöö - 2 • Tasuta kauba tarne - I • Ühisrahastuse kampaania - I Riigipoolne panus kohaliku disaini propageerimisel • Turundus Eesti disaini toetuseks - 17 • Riiklik tellimus - 13 • Maksusoodustused/ -vabastus - 9 Finants-alased meetodid • Töötajate palga toetus - 2 • Rahaline toetus: 2 • Klientidele soodustus - I • Seni kuni ei ole olukorra selginemist ei peaks ette võtma rahalisi tegevusi - I
10
Karmistatud eriolukorras mitte-aktuaalsed tegevused: • Töötoad - 12 K: Milliseid tegevusi võiks teha juuni ja aasta teises pooles (2020.a), et pakkuda disainivaldkonna ettevõtetele sujuvamat ettevõtluse normaliseerumist? Ettevõtete vastustes kajastub vajadus leevendada pinget tekitavate kuludega seotud tingimusi. Leevendatud tingimused ning toetused loovad vastanute arvates võimalused kriitiliselt vähenenud käibe korral jätkata tegevusega selliselt, et saavutada ühiskonna maksejõudluse taastumisega paralleelselt ka ettevõtte jõudlus. Riigipoolne panus kohaliku disaini propageerimisel • Turundus Eesti disaini toetuseks (*koostöö ka nt sisearhitektide ja teistega) - 15 • Märkus kahelt vastanult: Koostööprojektide soosimine/ koordineerimine kohalike firmade vahel nt mööblidisain vs sisearhitektid. • Riiklik tellimus -13 • Märkus ühelt vastajalt: Riiklike hangete, tellimuste, toodete valmistamise korra muutus, sest “odavaim-võidab” strateegia pole jätkusuutlik. Finants-alased meetodid • Maksusoodustused/-vabastus - 9 • Messid, laadad (osalejale/kompenseeritud või tasuta) - 4 • Töötajate palga toetus - 2 • Rahaline toetus - 1 Veebipõhised lahendused • Veebikoolitused - 2 • Veebinõustamine - 1 • Veebikohtumine disaineritega - 1 • Online müük - 1 Alternatiiv: • Ümberõpe 1 Eksport, ekpsordialastes programmides osalus • Ekspordi prognoosi täitmine võimatu - 2 • Prognooside täitmine langeb 80% -1 • Ekspordiprognoosi langeb 100% -1 • EAS toetuse taotlemine võib ära jääda - ei suuda kohustusi realiseerida - 1 • Kohustused toetuse andjate ees (oht toetuse tagasimakseks): • PRIA (toetusega seoses on planeeritud 1 töötaja, käibe languse tõttu ei saa programmis seatud eesmärke täita ning töötajat palgata; seega toetuse taotluses esitatud tingimused jäävad täitmata) • EAS (ekspordinõuete mittetäitmisel) • Töötukassa (alustava ettevõtja toetus - 2) • Valla toetus (keraamika huviringile)
11
12