Meelelahutus Reisihoroskoop
Maris Põldsaar
JÄÄR – oled seikleja, täis energiat ning alati valmis uuteks kogemusteks, kuid praegune aastaaeg ei luba sulle meeldivat elamust soojal maal. SÕNN – Sa ei jahi suuri seiklusi, jalutuskäik külmkapini või ringkäik kaubamajas on sulle piisavalt suured ettevõtmised. KAKSIKUD – Spontaanne autoreis pere või sõpradega on tähtedesse kirjutatud ja lubab vägagi meeldivaid mälestuse loomise võimalusi. VÄHK – Neptuun soovitab ette võtta reisi enne, kui mõni õnnetus seda takistab ja õnnetusi on tulemas. LÕVI – Reisivarustuse kontroll on sulle kohustuslik. Tulevik ennustab sulle olemata jäävaid reise, kuna unustad passe ja pileteid kapinurgalt haarata. NEITSI – Oled tüdinenud lumisest ja lörtsisest ilmast ning soe kliima kutsub sind. Reis pole enam kaugel. Haara kaasa parimad sõbrad ja naudi päikest troopilistel randadel. KAALUD – Sa oled otsustusvõimetu, kuid vali kindlasti meeldiva kogemuse nimel sihtkoht, mida sa tõesti soovid näha. Ära päris iga tuulega kaasa mine! SKORPION – Merereis on ohtlik ettevõtmine – merehaigus, külmetus ja üle parda lennanud mütsid on vaid selle kõige algus. AMBUR – Märtsis alustad vaikselt raha kogumist, et suvel suurele Euroopa reisile minna. Juba liiguvad sõprade seltsis jutud sinu plaanidest ning annavad endast märku mitmed, kes proovivad end reisi kaasata. KALJUKITS – Tumedat pilve sinu reisiradadel ei leidu. Mine, kus tahad, päikeseline saab olema iga su ettevõtmine! VEEVALAJA – Eksootilised sihtkohad lubavad sinu märgile meeliülendavaid kogemusi ja kindlasti on boonus uute inimestega kohtumine. KALAD – otsid harmooniat nii iseendas kui ka looduses, kuid ega see niisama sülle ei lange. Aeg end liigutada, minna matkarajale või lihtsalt linnakeskkonnast välja. See aitab ka koolitöös edu saavutada.
Kuidas lennusõit üle elada Pikad lennusõidud võivad tekitada suurt peavalu. Et seda endale võimalikult mugavaks muuta, tuleks järgida mõningaid lihtsaid nippe: 1. Ära vali endale istekohta tualettruumide juurde. Tualettruumide juures käib alati tihe sagimine, mille tõttu inimesed sinust pidevalt mööduvad ja otsa komistavad. Samuti võib tualettruumidest tulla ebameeldivat lõhna, mis kindlasti sinu lennusõitu meeldivaks ei muuda. 2. Pane selga mugavad riided. Vali endale riided, millega ei hakka liiga palav ega liiga külm ning milles tunned ennast mugavalt. Kindlasti ei taha sa mitu tundi teksapükstega istuda.
3. Leia endale tegevust. Võta kaasa näiteks mõni huvitav raamat, et aeg kiiremini mööduks. Pikamaa lendudel on tavaliselt ka võimalus vaadata erinevaid filme ja kuulata muusikat. 4. Näri nätsu. Õhku tõusmise ja maandumise käigus tekkiv suur õhurõhumuutus võib sinu kõrvad lukku lüüa, mis võib üsna valus olla. Mida paljud ei tea, on see, et lihtsalt nätsu närimine võib seda valu kiiresti leevendada. 5. Otsi endale mitu kõrvuti olevat vaba istekohta. Kui sul õnnestub leida kõrvuti asetsevaid
vabu istekohti, on see ideaalne võimalus nendele pikali viskamiseks ja ühe uinaku tegemiseks. 6. Kõnni ringi. Pikalt istudes võib sinu keha kangeks jääda. Peale väikest jalutuskäiku vahekäikudes tunned ennast palju paremini. 7. Võta kaasa kõrvatropid. Pole harv juhus, kui mõni väikelaps otsustab terve lennusõidu aja kõva häälega nutta. Kõrvatropid on sellistel juhtudel alati abiks. Lisete Viisut
Hind 50 senti
2015/2016
Nr 5
Juhtkiri
Iga päevaga on üha rohkem päiksekiiri, mis meie päeva valgemaks ja hinge soojemaks muudavad. Kahjuks on õpilastel ja ilmselt ka õpetajatel tulemas küll kõige pingelisem periood, kuid see ei takista meid tegemast plaane, mille nimel masendavamad ajad üle elada. Kui oled mõtisklemas oma suviste väljasõitude üle, kuid ei tea kust alustada, siis seepärast ongi praegu hea hetk jätta korraks kõrvale laeni ulatuvad raamatukuhjad ning lahendamatuna tunduvad matemaatika ülesanded ja pista nina kevadiselt värskesse Koidula Pressi, kust leiab lugemist nii väiksemale kui suuremale matkasellile. Nõuandeid jagub nii lennusõiduks kui ka New Yorgis ellujäämiseks ja eriti looduselembelistele metsas hakkama saamiseks. Paned kõrva taha ka erinevaid nippe (näiteks reisieelarve koostamiseks) ja tutvud tule ja jää maa Islandiga. Samuti intervjuu kahe meie oma kooli inimesega, kes nii mõndagi huvitavat paika on külastanud. Mõtteid reisisihtkoha valikuks jagub. Unistage ja planeerige suurelt ning leidke oma meelispaik!
Meelelahutus
Palju õnne!
Laura Laiv
Koidula Press Koidula Pressi kujunduse teostavad multimeedia aine õpilased õpetaja Kristina Pärna juhendamisel. Koidula Pressi kaasautorid on meedia ja kommunikatsiooni aine õpilased õpetaja Reelika Lume juhendamisel. Fotod on pärit Koidula Pressi erakogust.
Peatoimetaja: Laura Laiv G2A Illustratsioonid: Katarina Vainult G2A Toimetus: Lisete Viisut G2A, Mari-Liis Merimaa G2E , Maris Põldsaar G2E, Merit Ratnik G1R1, Sigrid Latt G2A Juhendaja: Haide Kuivas Keeletoimetaja: Helle Marttila
2
15
Eksperiment
Reisimine
Minu Island Eksperiment 2
said päris tasavägised tulemused. Mäng ise on hariv ja kaasahaarav.
Kui hästi sa maailma tunned?
https://www.geoguessr.com/ See on mäng, mis on Google Street View baasil tehtud arvamismäng. Mäng on mõeldud kõigile, kes soovivad oma oskusi maateaduses proovile panna. Mäng seisneb selles, et sind pannakse Google Street View abil ühte kohta maailmamuna peal. Eesmärgiks on teada saada nii täpne enda asukoht kui võimalik. Mida lähemale sa arvad, seda rohkem punkte sa saad.
Internetis on võimalik olla visatud ükskõik millisesse maailma punkti ja sinu ülesanne on ära arvata, millisel kontinendil, millises riigis ja võimalusel millises maakonnas sa parajasti asud. Meediatunnis mängisid poisid Geoguessr.com lehel mängu ja
Tunnis mängitud mängude edetabel: 1. Mike 13800 2. Kevin 13500 3. Maert 13200 4. Martin R 13000 5. Martin N 12200 6. Kristjan 9000
7. Marten 1500 NB! Soovitusi algajatele. Määramiseks kasutada: 1. Jälgi liiklusmärke 2. Vaata plakateid 3. Uuri pinnamoodi ja ümbrust 4. Jälgi inimesi 5. Loomi 6. Loodust 7. Kohanimesid 8. Riigi keelt 9. Lippe 10. Arhitektuuri
Kõik meist ilmselt teavad, et Island on vulkaaniline saar Atlandi ookeani põhjaosas, mis on eelkõige kuulus oma liustike ja kurikuulus lennuliiklust takistava vulkaanituha poolest. Kuid kui tuttav on see kauge tule ja jää maa meile tegelikult? Tahtmine seda saart külastada oli mul juba ammu ning eelmisel suvel koos väikse reisigrupiga see õnnestuski. Ma olin eelnevalt lugenud päris palju Islandist ja selle saare imelisest loodusest, kuid siiski ei olnud mul täit pilti, mis mind neil juulikuu päevadel ees ootab. Kui ma sel hilisõhtul Keflaviki lennujaamas maandusin siras päike veel pooles taevas. Tegelikult ei olnudki see oma asukohta muutnud sellest hetkest kui ma Tallinnast lendu tõusin ega kadunud terve reisi vältel kuskile.
Esimesena tervitas mind Islandil ülimalt karge, kuid värskendav tuul, mis saatis mind reisibussini, millega pidimegi saart avastama minema. Esimeseks sihiks oli Reykjavik ja Hallgrimskirkja peakirik, mis on eriline omapärase arhitektuuri poolest. Reykjavik ise on suhteliselt uus linn ning vanemaid ehitisi ei ole. Just väikesed ja lihtsad majad andsid linnale põhjamaaliku ilme. Edasi suundusime Põhja-Islandile. Teel saime jalutada juba kustunud vulkaanide serval, heita pilgu vanadele mätaskatustega majadele ning paitada Islandi hobuseid, kes erinevad meie hobustest väikese kasvu poolest. Samuti on neil ka teistsugune jooksusamm - tölt. Külastasime ka üht Euroopa võimsamat juga Dettifossi ja
jalutasime Namafjallis keevate sulfaadikraatrite vahel, mille tekitas kõrge maasisene temperatuur. Lõhn selles piirkonnas meenutas küll rohkem mädamuna lehka, kuid vaatepilt oli see eest võimas. Üheks minu lemmikuimaks seigaks kujunes vaalavaatlus Husaviki külakeses. Tõmbasime jalga paksud saapad ja selga soojad kombinesoonid ning suundusime väikse laevaga merele suuri imetajaid otsima. Tuul oli üpris kõva ja kraadide järgi oleks pakkunud südatalve, kuid see ei kõigutanud kedagi ja pilgud olid pööratud eemal ujuvatele vaaladele. Mul avanes ka võimalus ujuda Myvatni laguunis, mis oli nagu väliujula, kuid vulkaanilise termaalveega. Väga mõnus oli kümmelda soojas vees ja nautida Geiser
14
3
Reisimine
Eksperiment
G1 meedia klassi õpilaste reisisihid Lõuna-Islandi kuulsaid geisreid ja kohta, kus tuli esimest korda kokku maailma esimene parlament Alting. Oma reisi jooksul jõudsin ka islandlastele olulisse saagamuuseumisse. Sain teada, et neil on rääkida lugusid peaaegu iga kivi ja kännu kohta. Samuti on paljud islandlased väidetavalt oma silmaga haldjaid ja muid muistseid olevusi näinud. Ka nende toidukultuur on väga omapärane, see põhineb mädandamisel ja hapendamisel. Niisugusel teel saadud hailiha ja pardimunad ei ole küll päris igapäeva söök, kuid ei puudu tähtsamatelt üritustelt. Mind pani imestama kohalike omapärane leivaküpsetusviis. Nimelt panevad nad leivataigna tetrapakkidesse ja viivad maa sisse pesumasina trumlitesse küpsema kasutades ära maa seest
Eksperiment 1
tulevat soojust. See karmi kliima ja vastuolulise loodusega maa oli minu jaoks enne reisi vaid suvaline saar Atlandi ookeanis, kuid selle lühikese aja jooksul, mil seal olin, sai see mulle väga koduseks. Niivõrd suur kontrast Eesti ja Islandi looduse vahel on ilmselt see, miks mulle seal nii väga meeldis ning sõnad “tule ja jää maa,” omandasid minu jaoks hoopis teistsuguse tähenduse. Island on maa, mida kõik peaksid oma elu jooksul vähemalt korra külastama, et avastada selle väikse saareriigi ilu ja valu.
G1 Meedia ja kommunikatsiooni õpilased tegid uurimuse oma kaaslaste seas, et välja selgitada, kus nad reisinud on. Polnud suureks üllatuseks, et enim on külastatud Euroopa Liidus Lätit, Soomet ja Rootsit. Huvitavaks faktiks kujunes see, et kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest pole G1 meedia õpilased külastanud vaid Maltat. Väljaspool Euroopat on käidud kõige rohkem Venemaal, Norras ning Egiptuses.
Laura Laiv
Namafjalli sulfaadikraatrid
4
Uurimise eesmärk oli teada saada, mis võimalused on klassikaaslastel olnud reisida, kes kõige kaugemale ning kes piirdunud vaid naaberriikidega. Tulemused ei olnud niivõrd üllatavad, kuna juba enne küsitluse läbiviimist ennustasime, et võitjateks kujunevad Soome, Rootsi, Läti, Leedu. Hämmastav oli see, et ka Saksamaa oli üsna kõrgel kohal. Samuti on reisitud rohkelt ka väljaspool Euroopat.
Euroopa Liit (28 liikmesriiki):
Väljaspool Euroopa Liitu:
Läti 37 Soome 29 Rootsi 27 Leedu 26 Poola 18 Saksamaa 11 Suurbritannia 8 Hispaania 7 Prantsusmaa 6 Taani 6 Itaalia 4 Kreeka 4 Austria 4 Slovakkia 4 Küpros 4 Belgia 3 Luksemburg 2 Iirimaa 2 Tšehhi 2 Bulgaaria 2 Holland 1 Portugal 1 Sloveenia 1 Ungari 1 Horvaatia 1 Malta 0 Rumeenia 1 Eesti- Elupaik
Venemaa 10 Norra 6 Egiptus 4 Türgi 3 Valgevene 2 Gruusia 1 Hiina 1 Tai 1 Maroko 1 Usa 1 Austraalia 1 Ukraina 1
13
Hingerännak
Reisimine
Õnnest, avastamisest ja iseendast Üks sõna - mõtestatus. Miks ma kirjutan seda artiklit? Miks sa loed seda? Miks keegi üldse midagi teeb ja mille kuradi pärast üldse teha? Teine sõna - hingestatus. Et kui juba, siis juba täiega. Hingestatult on raske teha asju, mis sulle ei meeldi. Mõtestatult on võimatu teha asju, mis sulle ei meeldi, sest siis sa lähtud suuremast pildist. Olen avastanud inimloomuse 3 põhilist tungi, mis teda rõõmustavad: avastamine, loomine ja mängimine. Selle viimasega on siin maailmas liiale mindud, kuid kui mõistad, et elu ongi üks suur mäng ja sina oled mängija, siis mõistad ka, et sinu õnn ja rõõm pole kellegi muu kui sinu enda teha. Meile meeldib luua, sest me olemegi loojad. Ja loomine omakorda on selle sama mündi üks nägu, mille teiseks näoks on avastamine. Me kõik soovime avastada maailma nii seest kui väljast, igaüks tehes seda omal moel. Nii ma siis järjest rohkem hingestatult, mõtestatult (suuremas pildis vähemalt) avastan, loon ja mängin. Psühholoogias on mõiste Sisemine Laps. Ja kui sa soovid vähegi rõõmsat ja huvitavat elu, pead ta eest hoolitsema. Samuti on meis üks Täiskasvanu, kes meid võib-olla ka 20 aasta pärast kamandab, üks Vana Habemik, kes ikka targutab ja Suur Ema, kes otsustab, mida me üldse väärime ja mida mitte. Neil kõigil on oma koht ja väärtus meie isiksuse kujundamisel meie psühholoogias. Neid, muide, kutsutakse arhetüüpideks. Kas mäletate, kui põnev teil oli väikese poisi või tüdrukuna? Te võisite igast pisikesest asjast väljapääsu ehk ekstaasi ja rõõmu leida. Te julgesite küsida ja tahtsite teada ka. Ei hoolinud üleliigsest ja nutsite, kui teil oli valus, ning naersite, kui oli lõbus.
Te julgesite ka unistada. Kui me oleme avastanud oma hobi, oma seltskonna või huvi, mille kaudu oma seesmist last toita ja välja mängima lasta, siis olemegi leidnud suurima rõõmu allika. Kui julgeme tunnistada ta oma isisuse osaks ja kui suuremana taipame, et võimegi ennast piiramata elada, siis avastate, et õnn ei peagi alles pärast kahte erinevat bakalaureust, mis teid ei huvitanud, magistrit, viit aastat tööd ja majanduslikku kindlustatust tulema, vaid on olevikus meie hetke valikute tulemus. Valikud, millele oma ainuressurssi - aega kulutada, mida uskuda ja mida teha, millest unistada ja millest huvituda. Millest hoida ja millest lahti lasta. Minu isiklikku (seda päris) Sisemist Last on alati siiralt huvitanud, kes me oleme, kust me tuleme, kuhu minna saame ja mis moodi see maailm töötab. Kui ma taipasin üks hetk, et kooli ja teleka antud vastustest enam minu jaoks ei piisa, siis hakkasingi igasugu alternatiivse, kaasaegse, ulmelise ja teadusliku, filosoofilise, müstilise, okultse ja esoteerilise materjaliga tutvuma. Tõtt-öelda hakkasin neid raamatuid ja artikleid söögi alla ja peale lugema - võite mu õpetajatelt küsida, kelle tundides lugesin kui aega vähegi üle jäi. Hakkasin ise mõtlema. Avastasin sisemaailma ja selle kadu muutus selle ka välisilm. Ma saan aru ja mõistan nüüdseks ka killukest sellest, mis on valesti ja ka sellest, mis on liikumas paremuse poole. Mis on uus ja huvitav. Mis meid enam ei teeni, olgu selleks näiteks elatusharidus elamishariduse asemel, lineaarne mõtlemine, majandamine ja õpetamine p2p (peerto-peer) ehk võrgustikusuhtlemise asemel. "Ühe tõe" maailmavated ja see, et meist kasvatatakse meelsasti
12
10 nippi, kuidas New Yorgis ellu jääda väljavahetatavaid mutreid mehhanistlikus kellavärgimaailmas. Meil puudub soodne keskkond kunsti, loovuse ja loomupäraste annete avaldumiseks ja arenemiseks. Me kardame tohutult läbi kukkuda, saada hinnatud, olla tõrjutud või ebavajalik. Kardame küsida ja kardame tihti ausad olla. Kui ma avastasin, et mina olengi Kõik, mis On, siis hakkasin tõeliselt vastutama. Mõistsin paremini lauset "Kõik, mis ma teen iseendale, teen ma maailmale, ja kõik, mis ma teen maailmale, teen iseendale". Oleg Pissarenko ütles Raadio 2 saates "Hallo Kosmos!" : "Kui sa üks kord päriselt ärkad, mõistad, et kõik ongi võimalik." Siis leiad ka julguse Olla. Teha oma asja. Avastada, küsida, nutta ja naerda. Iga kord, kui leian uue ja parema seletuse maailmale, täielikuma ja terviklikuma vastuse oma küsimustele, laiendan ma iseennast ja oma potentsiaali. Laiendades oma maailmataju ja arusaamu, võidan tagasi killukese oma tõelist olemust vabadust. Ma hoian oma maailmapildi voolavana, kohanevana ja kui miski pole "tõeline", siis ongi kõik võimalik - igas hetkes. Aega ja ruumi kasutame lihtsalt mõistmaks mehhanistlikku maailma ja kogemaks ebatäiuslikkust, killustatust, eraldatust ja surelikkust. Suuremas pildis ei ole kummalgi tähtsust. Mulle jäi üks inspiratsioonipilt meelde, millel seisis kelmikalt ingliskeelne lause: "Let's play that we're not Gods." Nii ma siis otsin ja avastan küsimusi ja vastuseid, hinge ja mõtet, rõõmu ja õnne. Ma olen üks kuradi Columbus, ja teie olete ka, sünnist surmani ja vahepeal ka. Sain veel aru, et Ameerikat on vahel toredam teiste inimestega koos avastada. Remo Eermaa
New York City – linn, mis iialgi ei maga. See on Ameerika Ühendriikide kõige suurema elanikkonnaga linn – nimelt elab seal 8,5 miljonit inimest. Linna moodustavad viis maakonda: Bronx, Brooklyn, Manhattan, Queens ja Staten Island ja seal räägitakse ligikaudu 800 keelt. Reisides esmakordselt New Yorki tuleks kindlasti meeles pidada järgmiseid nõuandeid, kuidas selles hiiglaslikus linnas toimida: 1. Pane jalga mugavad jalanõud ja varu võhma. New Yorgi kesklinna tänavad on inimestest tulvil. Et vältida endast üle tallamist, pead sujuvalt vooga kaasa kõndima. Aga kuna New Yorgis on inimestel 24/7 kiire, ei saa seda nimetada kõndimiseks, vaid pigem jooksmiseks.
Lisete Viisut
tuletõrjesireenid või varahommikused ehitustööd teisel pool tänavat, siis kõrvatropid on ainukesed abivahendid rahuliku une saavutamiseks.
Suure tõenäosusega suruks üks tema ihukaitsjatest sind juba 100 meetri kaugusel vastu asfalti. Selle asemel lähene rahulikult ja küsi viisakalt luba.
7. Ära ületa teed, kui see pole lubatud. See, et kohalikud seda teevad, ei tähenda, et sina seda teha võid. Nemad omavad aastatepikkust kogemust, sina aga tekitaksid 90% tõenäosusega liiklusohtliku olukorra, mille käigus lendaks sinu poole ohtralt vihaseid pilke ja keskmiseid sõrmi.
9. Wifi leidmiseks otsi lähim McDonalds või Starbucks. Neid leidub New Yorgis iga nurga peal. Targem oleks ka antud kohtadest midagi soetada, kui on soovi pikemalt internetti kasutada. Vastupidisel juhul nähakse sinu plaani läbi ja palutakse sul mingi aja jooksul viisakalt lahkuda.
8. Nähes kuulsust, ära torma jooksuga selfiet tegema.
10. Teeskle, et oled kurttumm. Nii säästad aega ja saad kõige kiiremini lahti tüütutest toodete pakkujatest.
2. Väldi kesklinnas toidukaupade soetamist. Söök ja jook on kesklinnas poole kallim kui mujal linnas. Kui soovid raha kokku hoida, kõnni paar-kolm tänavavahet kesklinna tänavatelt eemale, kuni leiad odavaid nurgapealseid toidupoode. Kõige säästlikum variant on kaasa osta kohvritäis kiirnuudleid. 3. Jälgi hoolikalt metroode sõiduplaane. New Yorgis toimub põhiline liiklemine taksode ja metroodega. Istudes kogemata vale metroo peale, mida juhtub tihti, võid ennast järsku avastada New Yorgi kõige ohtlikumates piirkondades Bronxis või Brooklynis.
Hommikune rahvamass New Yorgi keskuses
4. Kui oledki kogemata eelmises punktis mainitud piirkondadesse sattunud, jookse või mängi nähtamatut. 5. New Yorgi logodega riided jäta hotelli ja fotokaamera pane kotti. Kandes kaelas fotokaamerat ja seljas pluusi kirjaga „I LOVE NEW YORK“ on sama, kui kirjutada endale otsa ette suurelt „OLEN TURIST!“. See teeb sind varastele ja toodete pakkujatele kergeks saagiks. 6. Võta kaasa hulgaliselt kõrvatroppe. Et mitte piinelda unepuuduse käes, varu kõrvatroppe. Kui sind häirivad lõputud 5
Õhtuhämaruses New York
Reisimine
Eesmärkide seadmine
Noortevahetus Rumeenias kohapeal muidugi tasuta. Sain teada, et mina sõidan Rumeeniasse ning mulle tuli ka info, kuidas ja mismoodi kõik toimuma hakkab. Esimeseks ehmatuseks oli see, kui ma googeldasin küla, kuhu pidin kümneks päevaks elama minema - Milcoveni. Googeldades ilmusid pildid iidsetest majadest, kuivanud jõeorust ja pikast kruusateest. Ei tundunud väga ahvatlev koht, kus elada. Mina osalesin Erasmus+ projektis Lendasime lennukiga Ungarisse. “Work ReAct”. 10 päeva jooksul Lennult maha tulles teadsime, et meid käsitlesime erinevaid teemasid, ootab lennujaama ees auto, millega alustades noorte karjäärivõimalustest meid transporditakse noortevahetuse Euroopas kuni tööpuuduseni erinevates toimumiskohta. Milcoveni oli riikides. Budapestist 446 kilomeetri kaugusel. Mulle pakkus just Rumeenia huvi, Astudes lennujaamast välja ei näinud kuna olin kuulnud sellest üldiselt ainult me kedagi sellist, kes oleks meile negatiivseid arvamusi ja jutte. vastu tulnud. Helistasime mitu korda Erasmus+ katab sõidukulud, kuid nad ka korraldajatele ja nemad ütlesid, et annavad ette selle raha, mille eest pead umbes 15minuti pärast peaks jõudma. pääsema oma noortevahetuse riiki. 15 minutist sai kiiresti 45 minutit, siis Söök, jook ja magamiskoht on tund aega ja 15 minutit. Lõpuks jõudis Noortevahetus Erasmus+ programmiga kohtuvad erinevate Euroopa riikide noored, mille käigus käsitletakse noorte jaoks huvitavaid ja olulisi teemasid ning saadakse teada kultuuridevahelistest erinevustest. Mina käisin 2015 aasta oktoobris Rumeenias. Veetsin seal 10 päeva ja võin julgelt soovitada kõigile noortele noortevahetuses osalemist!
meie auto kohal. Väljast vaadates tundus väga normaalne vanemat sorti minibuss, kuhu mahtusime ilusasti ära. Autos sees aga oli tuhandeid loomakarvu ja veider hais. Mina pidin istuma kõige keskele. Istmele, kus polnud turvavööd. Alguses oli kõik normaalne, keerutasime linnast välja. Täpselt sel hetkel pani autojuht tööle Rumeenia rahvamuusika ja keeras volüümi põhja, ise kog uaeg kaasa lauldes. Situatsioon oli meile üsna naljakas. Ka gaasi andis juht kõvasti ja vahepeal hoidsime üksteisest kinni, sest oli ikka hirmus ka. Jõudsime lõpuks Rumeeniasse. Ütleksin, et lahkusime Euroopast, kuigi Rumeenia kuulub Euroopa alla. Linnad muutusid väikesteks küladeks, kus majad on väga pisikesed ja vanad. Vihmaveerennid ulatusid majadest veel meetri kaugusele, et vett kraavidesse suunata. Meile tuntud asfalttee muutus kruusateeks. Meie sõidu lõpetas tõsiasi, et auto oli katki läinud. Sõitsime parandusse. Lõpuks jõudsime Milcovenisse kesköö paiku. Sõit kestis kokku 10 tundi. Autost välja astudes tungis ninna soe suveõhk ja sõnnikuhais. Saime õhtusööki ja meid tutvustati juba kohale jõudnud inimestele erinevatest riikidest. Hommikul õue minnes nägime, et küla oli vaevu 500 meetrit pikk, kruusateel kõndisid haned, kanad, kuked, kalkunid ja koerad. Küla oli üsna räpane. Siis hakkas programm pihta ja kõik ununes. Noored olid tulnud kokku Tšehhist, Eestist, Itaaliast, Portugalist, Makedooniast, Rumeeniast ja Kreekast. Tegevust oli iga päev hommikust õhtuni. Peamiselt toimusid töötoad ja loengud. Kuna meie programmi nimi oli „Work ReAct“ siis õppisime tundma erinevaid karjäärivõimalusi, CV kirjutamisest ja tööpuudus Euroopas. Minu lemmik päevaks osutus
Eesmärkide seadmine on arenguks väga tähtis. Tänu neile on suurem võimalus elus rohkem saavutada ja täita enda unistused. Selleks, et seada eesmärke, mis ka täituksid, peaksid eesmärgid olema täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaga piiratud. Soovitame kõigil panna paberile kirja 100 eesmärki, asja või oskust, mida tahad elu jooksul saavutada. Võta endale selle jaoks aega ning rahu, sest see on keerulisem, kui tundub. Kindlasti hoia see leht alles ja vaata seda kord päevas või kord nädalas.
Selleks, et eesmärgid kiiremini täituks, võib võtta sihiks täita neist iga kuu vähemalt üks. See näitab, kui lihtne on enda eesmärke ja unistusi saavutada ning näitab, et elus on väga palju huvitavat, mida kogeda. Kui eesmärkide väljamõtlemisega on raskusi, siis selle jaoks on olemas hea eestlaste loodud lehekülg (https://addgoals.com). Seal saate ka teistele oma eesmärke jagada ning kui on huvi meie eesmärke näha siis otsige sealt Mihkel Šorin ja Joosep Roots.
Küla 6
11
Reisimine
Balist Singapurini Suur reisija Lemmi Nael külastas viimasel vaheajal Bali saari kui ka Singapuri ning Koidula Press ei lasknud käest võimalust sellest lähemalt uurida. Bali saar oli umbes kahe Saaremaa suurune ning Eestis reisiplaane tehes uskus ta et lausa mitu tiiru teeb seal peale, kuid läks hoopis teisiti. Rolleritega nad sõitma ei hakanud, võtsid takso. Taksojuhid olid jutukad, rääkisid ilusasti inglise keelt ning olid peaaegu et giidi eest. Ühel päeval otsustati sõita loomaaeda, aga 40kilomeetrine sõit võttis mööda kitsaid ja rahvarohkeid tänavaid aega pea pooleteise tunni ringis. Kitsastel tänavatel jalutades tuli reisijatel sageli oma jalge ette vaadata, et mitte astuda elanike andidele, mis maja ette olid asetatud. Üle üheksakümne protsendi rahvastikust olid hindud ning andide taldrikutel olid viirukite kõrval kõik lilleõitest kookideni. Toit Balil oli väga odav. Menüüs esinesid sageli kana ja riis, samuti ka kala. Lemmi lemmikuks osutusid aga hoopis värsked mahlad, kuna seal 30kraadises palavuses suurt süüa ei soovinudki. Väga põnev oli kuulda ka erilisest kohvist. Nimelt on loom, kes sööb kohviube, kuid ei seedi neid ja see tuleb väljaheitena tagasi ning just nimelt see väljaheide on algmaterjal nende kõige kallima kohvi jaoks. Jõulukogemus oli Balil erinev Eestist. Kostus „Jingle Bells“, kui temperatuur oli 30 ja kaunistusena olid kaktustele asetatud munakoored, mis olid pealt punaseks värvitud, selle asemel, et kasutada meile tuntud klaaskuule. Lemmi kohtas ka gekosid, kes pesitsesid majades lagede all. Nii palju, kui majutuskohast teada saadi, oli paaritumise aeg ning seetõttu tegid nad Lemmi sõnul väga jubedaid hääli. Singapur osutus Lemmi Naela
Reisimine
Maris Põldsaar
lemmikuks. Majad olid Singapuris kõrged ning mõnes kohas esines ronitaimi, mis kahekümnekorruselise maja seinu mööda üles olid roninud. Seal olles ta külastas ka botaanikaaeda, kus kasvas suur hulk erinevaid orhideesid, mis talle meeletult meeldivad. Lastega astus ta ka Universal Studios parki, kus leidus erinevaid rekvisiite ning tegelasi erinevatest filmidest. Kultuurilise külje pealt vaimustasid Lemmit aga hoopis noored breiktantsijad, keda oli seal, erinevalt meie üksikutest esinejatest, korraga kahekümne ringis. Seega, kel tung reisida, kuid sihtkoha suhtes otsust pole langetatud, siis siin on kindla peale üks koht, mida kaaluda.
L.A.R.P-i päev. L.A.R.P on live action roleplay ehk see on nagu näidend. Inimestele antakse paberilehed, kus on kirjas nende tegelaskuju ja ülesanded, millega nad peavad hakkama saama. Mängimise hetkest pead hakkama neid täitma. Mäng oli mulle uus ja põnev. Tuli välja, et selles väikeses külas on kokku viis poodi. Astusime inimesele kööki ja ostsime asju. Tegime ühel päeval meie lemmikule poele tänutäheks sildi. Lapsi on külas vähe, ainult lasteaia- ja põhikooliealised. Vanemad lapsed elavad suurtemates linnades. Küla koolis ei õppinud rohkem kui 10 last. Noortevahetus oli tegelikult väga vahva. Inimesed, kes kokku tulid olid toredad, sõbralikud ja suhtlemisaltid. Kultuurišokist sain ka mõne päevaga üle. Lihtsalt seal elataksegi nii ja millegi üle vinguda ei saa. Ja mulle meeldis! Oli huvitav näha Eestist nii erinevat riiki. Riiki, kuhu inimesed tihti ei reisi. Küsides endalt, kas ma läheksin veel, siis vastus oleks kindel jah. Kogemus on seda väärt. Noortevahetusse soovitan minna igaühel. Koht tasuks ikka ise valida, kuid riskida mitte nii tuntud riikidega on ka põnev. Noored, kõik noortevahetustesse! Merit Ratnik
Kogu kamp L.A.R.P’i päeval
10
7
Reisimine Vahetusaasta USAs Intervjuu Gerli Kasega 1. Kuidas sattusid USA-sse? YFU esindaja käis koolis rääkimas võimalusest minna aastaks ajaks vahetusõpilaseks. Pakkumine tundus igatepidi huvitav ning vähem kui poole tunni jooksul otsustasin, et ka mina tahan vahetusõpilaseks saada. Kuna inglise keele oskus oli mul sel ajal nullilähedane, siis valisin pikemalt mõtlemata vahetusmaaks USA. 2. Kirjelda sealset koolielu ja süsteemi. Mulle meeldib väga sealne õpikorraldus. Eriti jäi silma õpetajate ja õpilaste vaheline suhe. Õpetajad on õpilastele justkui sõbrad, kellele võib rääkida oma isiklikest muredest ning kellelt võib lihtsalt elulist nõu küsida. Direktor oli meil lausa nii tore, et kui kõht läks enne söögivahetundi tühjaks, siis võis tema kabinetti kommi küsima minna. Samuti ei peljanud ta õpilastega "duckface" selfiede tegemisi. Kool algab kõikidel õpilastel samal ajal ning lõpeb samal ajal. Kui autot ei ole, saab kooli tulla ja koju minna filmides tuntuks saanud kollase koolibussiga. Tundidesse hiljaks jäämine ei tule kõne allagi ning õpilase puudumisest peab teavitama
Reisimine
Sigrid Latt
lapsevanem, mitte õpilane ise. Tundide kestus on poolteist tundi. Vahetunnid aga ainult 2-3 minutit, selle aja jooksul peab jõudma oma koolikapi juures ära käia ja vajadusel ka vetsus. Kui tunni ajal klassist välja tahad minna, tuleb päevikusse kirjutada, kuhu lähed ning siis tuleb õpetajalt allkiri küsida (isegi, kui lähed vetsu või oma kapist midagi tooma). Haridustase on üsna madal. S e a l s e s 11 . k l a s s i s k o r d a s i m e murdudega liitmist ja lahutamist ning keemias õpiti alles tasakaalustamist. Erinevalt Eestist saab seal ise valida õppeained, mida õppida tahad. Iga päev oli kõigil õpilastel 45 minutit selline tund, kus võis teha, mida ise tahad (magada, muusikat kuulata, koduseid töid teha jne) Väga lahedad olid koolidevahelised võistlused. Kõige levinum on muidugi ameerika jalgpall. Kui meil käib koolivõistlustel võistlusi vaatamas väga väike osa õpilasi, siis Ameerikas oli võistluste ajal kogu staadion õpilasi täis. Iga võistluse ajal mõeldi välja ka dress code. Alati oli kohal ka õpilastest koosnev orkester ning muidugi ka kisakoorid. Mängud toimusid iga nädal ning see oli õpilastele justkui suursündmus. Teine spordiala, millele pea sama palju
tähelepanu pöörati, on korvpall. 3. Milline oli su vahetuspere ja kuidas sujus sisseelamine? Esimeses peres olin ma vaid 2 nädalat. Juba esmakohtumisel tundsin, et ma ei ole selles perekonnas just kuigi teretulnud. Õde oli küll tore, aga isa oli justkui sunnitud mind oma majja võtma. Isa mõnitas mind pidevalt mu keeleoskamatuse pärast ega saanud aru, et vahetusõpilaste üks eesmärkidest ongi keelt õppida. Lisaks kehtisid kodus ranged reeglid, näiteks kui palju süüa tohib, millal telekat võib vaadata, mitu korda nädalas pesemas käia jne. Ühel pühapäeval koju tulles leidsin ma pesemisruumist kaamera (nagu poodides, mis 24/7 lindistab). Hiljem oli seesama kaamera paigutatud minu enda tuppa. Andsin sellest loomulikult organisatsioonile kohe teada. Järgmisel päeval pidin politseinikele tund aega tunnistusi andma ning juba samal päeval tulin koolist koju kolme politseiautoga, pakkisin asjad ning asusin teele asenduspere juurde. Pärast seda juhtumit koorusid selle pere kohta välja teisedki varjuheitvad lood.
Hawaii
4. Mis olid lahedaimad kohad, mida külastasid? Kõige vingemad kohad, kus käisin, olid Las Vegas, Los Angeles, Hawaii ja Put in Bay. Käisime Hawaiil Pearl Harboris, kus II maailmasõja ajal jaapanlased USA mereväebaasi pommitasid ja mille tagajärjel USA lõpuks sõtta astus. Käisime ka sõjalaeva peal, kus sõlmiti II maailmasõja lõpp.
selline asi aga kohane ja ma suutsin alles aasta lõpus oma perele suure pingutuse peale need sõnad öelda.
5. Kirjelda oma kodust elu. Teine pere, kuhu ma jäin aasta lõpuni, oli väga sõbralik ja nooruslik. Kehtis pigem vabakasvatus, erilisi ülesandeid meil kodus ei olnud. Toitumise poole pealt sain ma uues peres emotsionaalse šoki. Süüa kodus väga ei tehtud, käisime päevas 1-2 korda kiirtoidurestoranis, ülejäänud ajal tuli ise kapist miskit hamba alla otsida. . 6. Mis on kõige suuremad erinevused eestlaste ja ameeriklaste vahel? Mulle meeldib väga ameeriklaste suhtumine pühadesse. Isegi lihavõttepühade ajal tuleb kogu suguvõsa kokku, kogu köök on toitu täis, lapsed otsivad mune jne. Ka halloweeni võetakse väga tõsiselt: majad kaunistakse ära ja trick or treat jooksu ajal võib pea igast majast kommi saada. Mind häiris aga kohutavalt ameeriklaste kahepalgelisus. On levinud arvamus, et ameeriklased on väga sõbralikud ja südamlikud inimesed. Aasta jooksul sain aga aru, et see on pigem võlts sõbralikkus ja abivalmidus. Näost näkku ollakse suured sõbrad, aga kui selja pöörad, algab nn ussitamine. Ehmatavaks osutus ka see, kui inimene, kellega mõned korrad koos olin olnud, ütles mulle „I love you.“ Seal on tavaline asi, et inimene ütleb 20 korda päevas „I love you“. Eestlasele pole
Kuulus hotell Bellagio, millest paremal Caesar hotell
Fremont Street Las Vegases üks peamisi tänavaid, kus elu käib 8
9