SOTSIAALSEKTOR ARVUDES
2005
SOTSIAALMINISTEERIUM
SOTSIAALSEKTOR ARVUDES 2005
TALLINN 2005
Märkide seletus
… .. -
andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad mõiste pole rakendatav nähtust ei esinenud
ISCED OECD SKP M N
Rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon Sisemajanduse koguprodukt Mehed Naised
Koostanud EV Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond. Koostamisel osalesid tööpoliitika info ja analüüsi osakond ning terviseinfo ja analüüsi osakond. Küljendus: Kristjan Kaljund Trükk: Sata OÜ ISSN 1406-8133
Täiendavat informatsiooni: SOTSIAALPOLIITIKA INFO JA ANALÜÜSI OSAKOND EESTI VABARIIGI SOTSIAALMINISTEERIUM Gonsiori 29, 15027 Tallinn, Eesti Tel: Fax:
626 9360, 626 9366 699 2209
e-mail: ulla.mae@sm.ee katrin.pedastsaar@sm.ee Vt ka väljaannete nimekirja aadressil http://www.sm.ee
Hea lugeja! Viimastel aastatel osutatakse poliitikakujundamise protsessis üha rohkem tähelepanu teadmistepõhisusele, st paremale arusaamisele ühiskonnas toimuvast. Statistikal ja indikaatoritel on otsuste tegemisel roll, mida ei saa alahinnata – andmetele tuginedes saab kujundada valdkondlikke poliitikaid, hinnata poliitikameetmete tulemuslikkust ning juhtida tähelepanu lahendust vajavatele probleemidele. Kogumik “Sotsiaalsektor arvudes 2005” sisaldab põhilisi statistilisi näitajaid sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonna kohta Eestis. Esitatud statistilised andmed pärinevad erinevatest allikatest – kõige enam leiab kajastamist Sotsiaalministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide poolt kogutav statistika, kuid kasutatud on ka Statistikaameti poolt läbiviidud riiklike statistiliste vaatluste andmeid ning teiste asutuste poolt läbiviidud uuringuid. Võrreldavate andmete olemasolu korral on esitatud aegread ajavahemiku 1995-2004 kohta. Iga peatüki alguses on kirjeldatud valdkonda reguleerivaid õigusakte ja olulisemaid muudatusi neis, defineeritud kasutatavaid mõisteid ning esitatud statistiline lühiülevaade. Käesolev statistiline kogumik ilmub alates 1999. aastast, luues seega juba üsna pikaajalise järjepidevuse põhiindikaatorite jälgimisel. Igal aastal on lisandunud uusi teemasid, mis on seotud kas uute meetmete rakendumisega või mõne teema olulisemaks muutumisega. Seekordses kogumikus on põhjalikumalt käsitletud töötuskindlustuse, vanemahüvitise ning soolise võrdõiguslikkuse temaatikat. Eraldi osana on lisatud valitud näitajad elanike tervisekäitumisest. Kogumik on eelkõige suunatud poliitikakujundajatele poliitikate algatamiseks, väljatöötamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks, kuid esitatud info pakub kindlasti huvi ka uurijatele ning kõigile, kes soovivad saada teavet Eesti ühiskonnas ja sotsiaalsektoris toimuvatest muutustest. Lugupidamisega, Maarja Mändmaa Sotsiaalministeeriumi kantsler
Sisukord RAHVASTIK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 ELATUSTASE JA VAESUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 PERE JA LAPSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 TÖÖTURG . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 PALK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 TÖÖKESKKOND . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 TERVISEKÄITUMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59 TERVISHOID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 VANADUS, PUUE/TÖÖVÕIMETUS, TOITJAKAOTUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 SOTSIAALHOOLEKANNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91 SOTSIAALSE KAITSE KULUTUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 119 ARVESTUSTES KASUTATUD MAKRONÄITAJAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 120
Üldandmed Riigi ametlik nimi
EESTI VABARIIK
Riigikord
Parlamentaarne vabariik
Pealinn
TALLINN
Rahaühik
Eesti kroon (EEK) 1 EUR = 15,6466 EEK
Haldusjaotus Maakonnad . . . . . . . . . . . . . . . . 15 Kohalikud omavalitsused . . . . . . . . . 241 linnad . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 vallad . . . . . . . . . . . . . . . . 202 vallasisesed linnad . . . . . . . . . 8 Rahvaarv, seisuga 1. jaanuar 2005 (esialgne) 1 346 500 Rahvastiku tihedus (elanikku/km2)
30
Pindala (km2)
45 227
Eesti territooriumi haldusjaotus
LääneViru
Harju
Hiiu
Lääne
Rapla
Ida-Viru
Järva Jõgeva
Saare
Pärnu
Viljandi
Tartu
Valga
Põlva Võru
Rahvastik Rahvastikustatistilised andmed on esitatud põhiliselt aastate 1995-2003 kohta, kuna Statistikaamet avaldab 2004. aasta andmed 2005. aasta lõpuks. Esialgne rahvaarv 2005. aasta 1. jaanuari seisuga on 1 346 500. Järsult vähenenud sündivuse tõttu alates 1990. aastatest on Eesti rahvastiku vanuskoosseisule omane noorte osatähtsuse vähenemine. Kui 1995. aastal alguses moodustasid 0-14aastased 20,9 protsenti rahvastikus, siis 2004. aastaks on see osatähtsus vähenenud 16,0 protsendile. 65-aastaste ja vanemate elanike osatähtsus on samal ajavahemikul kasvanud 13,3 protsendilt 16,2 protsendile. Sündimuse madalpunkt oli 1998. aastal, sealt alates näitab sündimus (väikeste kõikumistega) taas tõusutrendi. 2004. aasta tõi kaasa sündimuse veidi suurema tõusu. Eesti Meditsiinilise Sünniregistri1 andmetel oli 2003. aastal elussündinute arv 13 018, 2004. aastal 13 975. Viimastel aastatel on sündide arvu mõningane kasv toimunud eelkõige esimese lapsena sündinute arvel. Elussündinutest moodustavad esiklapsed peaaegu poole, teisena sündinud kolmandiku ning kolmandana sündinud veidi üle kümnendiku. Neljanda ja enama lapsena sündinute arv on aasta-aastalt vähenenud. Ema keskmine vanus lapse sündides, sealhulgas esmassünnitaja keskmine vanus, on alates 1993. aastast pidevalt kasvanud. Viimastel aastatel on tõusnud eelkõige 30-39-aastaste naiste sünnitusaktiivsus. Samas väheneb jätkuvalt alla 25-aastaste naiste sünnitusaktiivsus. Positiivsetest muutustest pereplaneerimisel annab tunnistust see, et viimastel aastatel on nii indutseeritud abortide absoluutarv kui ka nende arv 1000 15-49-aastase naise kohta pidevalt vähenenud. 2000. aastal langes indutseeritud abortide arv esmakordselt madalamale elussündide arvust ning kahanemistendents on siiani jätkuv. Oodatav eluiga sünnimomendil oli madalaim 1994. aastal (66,9 aastat). Pärast seda on keskmine eluiga küll tõusnud (2003. aastal 71,6 aastat), kuid jätkuvalt on meeste ja naiste oodatava eluea vahe üle 10 aasta. Suremusnäitajad on viimastel aastatel olnud üpris stabiilsed, ületades veidi 18 000 piiri. Surmajuhtumitest üle poole on tingitud vereringeelundite haigustest, järgnevad kasvajad ja õnnetusjuhtumid, mürgistused ning traumad. Surmapõhjuste osatähtsus on sooti erinev – naiste surmapõhjustest moodustasid 2003. aastal 63% vereringeelundite haigused (meestel 47%), 17% kasvajad (meestel 20%) ja alla 5% õnnetusjuhtumid, mürgistused ning traumad (meestel 16%). Meeste suremuskordajad ületavad naiste suremuskordajaid, eriti nooremates vanuserühmades. Näiteks vahe vanuserühmas 25-64 on ligi kolmekordne (2003. aastal meestel 1128 ja naistel 400 juhtu 100 000 elaniku kohta). 1 – Registreeritakse Eesti tervishoiuasutustes aset leidnud sünnid, seetõttu erineb arv veidi rahvastikustatistikas näidatavast.
Rahvastiku vanuseline jaotus, 1. jaanuari seisuga Vanuserühm Kokku
Rahvaarv
Vanusstruktuur, %
1995
2000
2002
2003
2004
1995
2000
1 448 075
1 372 071
1 361 242
1 356 045
1 351 069
100
100
100
302 490
250 503
233 829
224 761
215 718
20,9
18,3
16,0
0-14
2004
0-4
83 940
61 440
61 352
62 175
63 347
5,8
4,5
4,7
5-14
218 550
189 063
172 477
162 586
152 371
15,1
13,8
11,3
15-64
952 702
915 938
916 273
915 834
916 316
65,8
66,8
67,8
15-39
503 233
479 245
478 942
480 457
483 204
34,8
34,9
35,8
40-64
449 469
436 693
437 331
435 377
433 112
31,0
31,8
32,1
65+
192 883
205 189
210 699
215 009
218 658
13,3
15,0
16,2
65-74
123 752
130 577
130 878
131 984
132 263
8,5
9,5
9,8
75-84
53 493
56 970
63 067
67 227
70 616
3,7
4,2
5,2
85+
15 638
17 642
16 754
15 798
15 779
1,1
1,3
1,2
-
441
441
441
377
teadmata
Rahvastiku soolis-vanuseline jaotus, 1. jaanuari seisuga Sugu, vanuserühm
Rahvaarv
Struktuur, %
1995
2000
2002
2003
2004
1995
2000
Mehed
671 264
632 709
627 591
624 961
622 450
100
100
100
0-14
154 779
128 511
120 184
115 433
110 786
23,1
20,3
17,8
15-64
455 686
437 015
437 822
438 260
439 071
67,9
69,1
70,5
65+
60 799
66 918
69 320
71 003
72 361
9,1
10,6
11,6
-
265
265
265
232
-
0,0
0,0
776 811
739 362
733 651
731 084
728 619
100
100
100
teadmata Naised
2004
0-14
147 711
121 992
113 645
109 328
104 932
19,0
16,5
14,4
15-64
497 016
478 923
478 451
477 574
477 245
64,0
64,8
65,5
65+
132 084
138 271
141 379
144 006
146 297
17,0
18,7
20,1
-
176
176
176
145
-
0,0
0,0
teadmata
Leibkondade arv, aastakeskmine, tuhat Kokku leibkondi
2000
2002
2003
2004
575,3
566,7
566,1
564,7
üheliikmelised
179,6
175,9
173,0
178,7
kahe- ja enamaliikmelised
395,7
390,8
393,1
386,0
2 täiskasvanut1
111,4
108,5
112,0
113,7
1 vanem lapsega (lastega)2
26,2
21,9
25,9
19,2
2 täiskasvanut1 lastega 2
90,5
87,2
79,6
79,6
1 lapsega
44,6
42,1
40,8
40,2
2 lapsega
35,8
37,1
32,6
32,1
3 ja enama lapsega
10,2
8,0
6,2
7,4
167,5
173,2
175,6
173,4
muu
1 – (Vaba)abielupaar 2 – Vanuses 0-15 Allikas: Statistikaameti leibkonna eelarve uuring (hinnanguline arv, arvestatud Rahvaloenduse ja sündmusstatistika andmete baasil).
Peamised demograafilised näitajad Näitaja Elussündinute arv
1995
1998
2000
2001
2002
2003
13 509
12 167
13 067
12 632
13 001
13 036
38,2
35,3
38,1
36,9
38,0
38,0
9,4
8,8
9,5
9,3
9,6
9,6
1,38
1,28
1,39
1,34
1,37
1,37
Elussündinuid 1000 15-49 aastase naise kohta Sündimuse üldkordaja (1000 elaniku kohta) Summaarne sündimuskordaja1 Surnute arv
20 828
19 445
18 403
18 516
18 355
18 152
Suremuse üldkordaja (1000 elaniku kohta)
14,5
14,0
13,4
13,6
13,5
13,4
Imikusuremuse kordaja 2
14,8
9,3
8,4
8,8
5,7
7,0
Emasuremuskordaja3
51,8
16,4
38,3
7,9
7,7
23,0
6,5
5,7
5,2
5,4
5,2
5,0
M
9,7
8,4
7,6
8,0
7,8
7,3
N
3,4
3,1
3,0
3,0
2,8
2,8
65,3
62,3
58,7
57,8
57,8
57,6
0-64 aastaste suremuskordaja (1000 elaniku kohta)
65-aastaste ja vanemate suremuskordaja (1000 elaniku kohta) M
79,0
75,3
71,0
71,5
70,8
71,9
N
58,9
56,0
52,8
51,2
51,4
50,5 -5 116
Loomulik iive
-7 319
-7 278
-5 336
-5 884
-5 354
Loomuliku iibe kordaja (1000 elaniku kohta)
-5,1
-5,3
-3,9
-4,3
-3,9
-3,8
Ülalpeetavate määr4, aasta alguses
52,0
51,6
49,8
49,1
48,5
48,0
Tööturusurve indeks 5, aasta alguses
1,27
1,24
1,20
1,18
1,14
1,09
Vanadussõltuvusmäär6, aasta alguses
4,94
4,54
4,46
4,41
4,35
4,26
1 – Elussündinute arv keskmiselt ühe naise kohta (tema elu jooksul, jooksva aasta sündimuse vanuskordajate alusel). 2 – Alla 1-aasta vanuselt surnud lapsi 1000 elussündinu kohta. 3 – 100 000 elussünni kohta. 4 – 0-14 ja 65-aastaste ning vanemate elanike arvu suhe 15-64-aastaste arvu. 5 – 5-14-aastaste ja 55-64-aastaste elanike arvu suhe (näitab eelseisval kümnendil tööturule sisenejate ning sealt vanuse tõttu lahkujate suhet. Kui indeks on suurem kui 1, siis siseneb tööturule rohkem inimesi kui välja langeb.) 6 – 15-64-aastaste suhe 65-aastaste ja vanemate arvu.
Sünnitaja keskmine vanus Näitaja
1995
1998
1999
2000
2001
2002
Sünnitaja keskmine vanus
25,6
26,4
26,5
27,0
27,2
27,5
2003 27,7
Esmassünnitaja keskmine vanus
23,0
23,6
23,8
24,0
24,2
24,6
24,8
Elussündinute arv sünnijärjekorra järgi Näitaja
1995
1998
2000
2001
2002
2003
Osatähtsus kõigist sündinutest, % 1995 1998 2000 2001 2002 2003
Elussündinute arv
13 509 12 167 13 067 12 632 13 001 13 036
100
100
100
100
100
100
49,7
50,2
48,4
48,3
48,2
49,3
4 106 4 299 4 252
31,9
31,3
32,1
32,5
33,0
32,6
1 514 1 392 1 582 1 542 1 567 1 505
11,2
11,4
12,1
12,2
12,1
11,5
7,2
7,1
7,4
7,0
6,7
6,6
1. lapsena
6 705
2. lapsena
4 316 3 804
3. lapsena 4. ja enama lapsena
970
6 103 6 320 6 099 6 264 6 422
866
4 195 969
883
870
857
Elussündinute arv ema vanuse järgi 6000
laste arv
5000 4000 3000 2000 1000 0
kuni 19 1995
20-24 2000
25-29
30-34
35-39
üle 40
2003
Abordid 1995 Abortide arv kokku
1998
2000
2001
2002
2003
2004
20 518 18 424 15 331 14 049 13 149 13 008 12 625
1000 15-49-aastase naise kohta 100 elussünni kohta Kõikidest abortidest legaalselt indutseeritud abordid1 1000 15−49-aastase naise kohta 100 elussünni kohta
58,1
53,4
44,7
41,0
38,4
38,0
…
151,9
151,4
117,3
111,2
101,2
99,8
…
17 671 15 798 12 743 11 653 10 834 10 619 10 074 50,0
45,8
37,2
34,0
31,6
31,0
…
130,8
129,8
97,5
92,2
83,3
81,5
…
1 – Raseduse seaduslik katkestamine raseda naise soovil ning meditsiinilistel näidustustel.
Elussündinud ja abordid 1000 15-49-aastase naise kohta 60 50 40 30 20 10 0
1995
1996
1997
1998
1999
2000
elussündinuid 1000 15-49-aastase naise kohta legaalselt indutseeritud aborte 1000 15-49-aastase naise kohta
10
2001
2002
2003
Oodatav eluiga sünnimomendil1 1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
Kokku
67,6
69,8
70,1
69,5
70,3
70,6
70,4
71,0
2003 71,6
M
61,3
64,1
64,2
63,7
64,6
65,1
64,6
65,1
66,0
N
74,1
75,4
75,7
75,3
75,8
76,0
76,2
77,0
76,9
1 – Andmed erinevad veidi eelnevates kogumikes esitatutest, sest Statistikaamet arvutas ümber 1989 – 2002. aastate andmed lähtudes 1989. aasta ja 2000. aasta rahvaloendustevaheliste aastate rahvastiku korrigeeritud vanusjaotustest ja elutabeli näitajate arvutusmetoodika muutustest.
Surnute arv ja suremuskordaja vanuse ja surmapõhjuse järgi, 2003 Surnute arv Kokku1
0-24
65+
Kokku
0-24
25-64
65+
18 152
358
5 267 12 485
1 341
84
742
5 758
M
9 192
249
3 760
5 151
1 474
114
1 128
7 186
N
8 960
109
1 507
7 334
1 228
52
400
5 053
9 952
12
1 712
8 221
735
3
241
3 791
4 334
8
1 250
3 070
695
4
375
4 283
Kõik põhjused
Vereringeelundite haigused M N
25-64
Suremuskordaja 100 000 vastavas eas elaniku kohta
5 618
4
462
5 151
770
2
123
3 549
3 376
19
1 132
2 224
249
4
159
1 026
M
1 856
12
667
1 176
298
5
200
1 641
N
1 520
7
465
1 048
208
3
124
722
1 837
191
1 275
350
136
45
180
161
1 427
148
1 045
219
229
68
313
306
N
410
43
230
131
56
21
61
90
sh enesetapud
342
41
231
70
25
10
33
32
276
34
197
45
44
16
59
63
Kasvajad
Õnnetusjuhtumid, mürgistused, traumad M
M N
66
7
34
25
9
3
9
17
642
4
317
321
47
1
45
148
M
348
2
199
147
56
1
60
205
N
294
2
118
174
40
1
31
120
617
14
241
360
46
3
34
166
M
425
8
184
231
68
4
55
322
N
192
6
57
129
26
3
15
89
1 728
118
590
1 009
128
28
83
465
M
802
71
415
308
129
33
124
430
N
926
47
175
701
127
23
47
483
Seedeelundite haigused
Hingamiselundite haigused
Muud põhjused
1 – Koos teadmata vanuses surnud isikutega.
11
Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel surnute arv 100 000 elaniku kohta soo järgi 1995
1998
2000
2002
2003
Kokku
202,4
169,8
152,8
147,9
135,7
M
344,1
286,6
254,9
250,1
228,8
N
80,3
69,7
65,5
60,5
56,2
28,6
24,7
18,4
18,2
14,3
49,3
42,2
29,6
31,0
24,7
Sõidukiõnnetused M N
10,8
9,6
8,8
7,2
5,3
23,7
18,3
20,4
14,2
13,7
M
39,7
29,9
34,5
24,3
21,2
N
10,0
8,4
8,4
5,6
7,4
41,4
34,8
27,5
27,3
25,3
M
70,2
62,7
45,8
47,7
44,3
N
16,6
10,9
11,9
9,8
9,0
Rünne
22,8
19,3
13,9
11,7
10,9
M
42,8
33,1
24,7
19,6
17,3
N
5,6
7,4
4,6
4,9
5,5
Alkoholimürgistus
Enesetapp
12
ELATUSTASE JA VAESUS Ülevaade metoodikast Järgnev elanike elatustaset, ebavõrdsust, vaesust ning vaesusriski kajastav osa on koostatud peamiselt Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu töötlusandmete ning tarbijahinnastatistika andmete alusel. Elatustaseme ja vaesuse mõõtmiseks kasutatakse väga erinevaid näitajaid ja arvutusmetoodikaid ning seda tuleb ka antud kogumikus toodud andmete kasutamisel kindlasti silmas pidada. Terminid on täpsemalt lahti kirjutatud vastavate tabelite juures. Elatustaseme muutuste kajastamiseks on mitmeid võimalusi, kuid antud juhul on vaadeldud reaalsissetulekute (inflatsiooni arvestades) ja erinevat tüüpi leibkondade sissetulekute muutusi. Tabelites toodud andmed näitavad erinevate leibkonnatüüpide keskmisi sissetulekuid leibkonnaliikme kohta kuus, tarbimiskaale arvestamata. Tarbimiskaalude kasutamise korral on tabeli alla lisatud vastav märge. Madalama sissetulekuga elanike majanduslikust olukorrast rääkides kasutatakse absoluutse ja suhtelise vaesuse näitajaid, mida arvutatakse leibkonna eelarve uuringu andmete põhjal. Absoluutse vaesuspiiri1 puhul on tegemist minimaalse toidukorvi, empiiriliselt määratud eluasemekulutuste ning hädavajalike rõiva-, haridus- ja transpordikulutuste põhjal arvestatud näitajaga, mida igal aastal korrigeeritakse tarbijahinnaindeksiga. Leibkonna vaesuspiiri arvutamisel on kasutatud Eesti hetkeolukorrale sobivaid tarbimiskaale 1,0 (esimene liige) ja 0,8 (ülejäänud liikmed). 2004. aastal oli absoluutne vaesuspiir 1662 krooni esimese leibkonnaliikme kohta kuus. Suhteline vaesus näitab elanike osatähtsust, kelle sissetulekud jäävad allapoole mingit osakaalu elanikkonna mediaansissetulekust. Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis loetakse allpool vaesusriski piiri elavateks inimesi, kelle sissetulekud on väiksemad kui 60% sissetulekute mediaanist. Suhtelise vaesuse näitajate arvutamisel kasutatakse Euroopas levinud tarbimiskaale 1; 0,5;0,3. Suhtelise vaesuse näitajate põhjal ei saa otseselt hinnata inimeste toimetuleku paranemist või halvenemist, sest need ei põhine kulutustel ega tarbimisel. Suhteline vaesus peegeldab sissetulekute jaotust ühiskonnas - see tähendab, et kui inimeste sissetulekud kasvavad, aga sissetulekute jaotus jääb samaks, siis suhtelise vaesuse määr ei muutu. Statistiline ülevaade Elanike majanduslik toimetulek paraneb, kui sissetulekud kasvavad kiiremini hindadest (e reaalsissetulekud suurenevad) ja viimastel aastatel on selles osas toimunud positiivsed arengud. 1 – Absoluutse vaesuspiiri arvutamise metoodika töötati välja 1999. aasta kevadel Sotsiaalministeeriumi, Tartu Ülikooli ja ÜRO Arenguprogrammi koostöös valminud projekti “Vaesuse leevendamine Eestis. Taust ja sihiseaded” raames.
13
Seejuures on keskmise pensioni reaalkasv kahel viimasel aastal olnud võrreldes eelmise aastaga kõrgem keskmise brutopalga ning keskmise netosissetuleku reaalkasvust. Nii kasvas 2004. aastal võrreldes 2003. aastaga keskmine vanaduspension 9,8%, leibkonnaliikme keskmine netosissetulek 5,4% ja keskmine brutopalk kuus 5,2% (2003. aastal olid vastavad arvud eelmise aastaga võrreldes vastavalt 11,5; 10,1 ja 8,0%). Oluline on ka see, et Eesti on suutnud kinni pidada Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksi miinimumstandardist, mille kohaselt peab keskmine 30-aastase pensioniõigusliku staažiga pensionäri pension moodustama vähemalt 40% tootmises töötava meeslihttöölise keskmisest netopalgast. Leibkonna eelarve uuringu andmetel on keskmine netosissetulek leibkonnaliikme kohta kasvanud suhteliselt ühtlaselt - umbes kümnendiku võrra aastas (2004. aastal võrreldes 2003. aastaga 8,6%, moodustades 3029 krooni leibkonnaliikme kohta kuus). Vahed sissetulekutes leibkonnaliikme kohta kuus on erinevates leibkonnatüüpides ja erineva sissetuleku tasemega leibkondades (tuludetsiilid), vaatamata sissetulekute järjepidevale kasvule kõigi leibkondade puhul, püsinud siiski märkimisväärsena. Reeglina on suurimad keskmised sissetulekud kahe täiskasvanuga leibkondadel, madalaimad aga 3-ja enamalapselistel ning üksikvanemaga leibkondadel, samuti pensionäri ja kutsehariduseta leibkonnapeaga (vastutav leibkonna liige) leibkondadel. Pensionide suhteliselt kiire tõus on mõnevõrra parandanud pensionäride majanduslikku olukorda. Uuringu andmetel suurenesid nende sissetulekud 2004. aastal võrreldes 2003. aastaga ligi 16%, mis on oluliselt suurem nn keskmise leibkonna sissetuleku muutusega võrreldes (kasv 8,6%). Kõige kõrgemad sissetulekud on kõrgharidusega leibkonnapeaga leibkondadel - 2004. aastal oli nende leibkondade sissetulek leibkonnaliikme kohta kuus 44% kõrgem keskmise leibkonna sissetulekust. Erinevus meessoost ja naissoost leibkonnapeaga leibkondade sissetulekutes on püsinud 9-12% piires, s.t naissoost leibkonnapeaga leibkondade sissetulekud on viimastel aastatel 220 – 330 krooni võrra madalamad meessoost leibkonnapeaga leibkondade sissetulekutest. Eesti majanduses toimunud positiivsete muutuste (tööhõive kasv, töötuse vähenemine, palga ja pensionide kasv) ning elanike reaalsissetulekute kasvu tulemusel on aasta-aastalt vähenenud allpool absoluutset vaesuspiiri elavate inimeste arv. Võrreldes 1998. aastaga on allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osatähtsus vähenenud 32,1 protsendilt 14,2 protsendile kõigist leibkondadest 2004. aastal (s.o 17,9 protsendipunkti), kusjuures eriti oluline vähenemine (5,6 protsendipunkti) toimus 2003. aastal. Allpool vaesuspiiri elavate laste osatähtsus on langenud 40,4 protsendilt 1998. aastal 25,3 protsendile 2004. aastal. Vaesusriskist väljas elavate leibkondade osatähtsus on samal ajal kasvanud 49,5 protsendilt 75,4 protsendile (kasv 25,9 protsendipunkti), laste osatähtsus 42,7 protsendilt 63,5 protsendile. 14
Suhtelise vaesusriski määr on viimasel kahel aastal veidi suurenenud – 2004. aastal elas 19,3% rahvastikust sissetulekuga, mis jäi allapoole 60% sissetulekute mediaanist. See tähendab, et ebavõrdsus sissetulekute jaotuses on veidi suurenenud ning kõik Eesti elanikud ei saa jätkuvast majanduskasvust osa. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, % 1995
1998
2000
2001
2002
2003
Kokku
29,0
8,2
4,0
5,8
3,6
1,3
2004 3,0
kaubad
18,0
6,2
3,3
4,9
1,9
-0,2
2,9
toidukaubad
16,3
6,0
2,6
7,1
2,7
-0,6
3,7
tööstuskaubad
20,8
6,5
4,2
2,4
1,1
0,3
2,2
teenused
45,3
12,7
5,4
7,6
6,8
4,3
3,3
eluase
…
11,2
2,7
9,8
8,2
3,0
4,1
tervishoid
…
5,1
5,5
11,0
8,3
13,6
4,7
transport
…
9,6
16,1
2,9
-2,3
-0,3
5,4
side
…
11,4
6,1
-2,0
1,6
5,2
-1,6
haridus ja lasteasutused
…
19,8
8,1
7,4
4,7
3,8
2,8
Sissetulekute muutus Näitaja
1995
1998
2000
2001
2002
2003
2004
…
1 911
2 183
2 289
2 500
2 789
3 029
2 375
4 125 (4 021)
4 907
5 510
6 144
6 723
7 287
Keskmine vanaduspension kuus, krooni
670
1 247
1 532
1 583
1 758
1 985
2 244
Keskmine vanaduspension keskmisest arvestuslikust netopalgast 2, %
36,5
39,2
39,9
36,5
36,9
38,3
40,1
Keskmine vanaduspension tootmises töötava meeslihttöölise keskmisest netopalgast 2, oktoobris, %
...
51,7
56,9
48,0
52,4
59,3
…
30-aastase pensioniõigusliku staažiga pensionäri pension tootmises töötava meeslihttöölise keskmisest netopalgast 2, oktoobris, %
...
41,4
44,4
37,4
41,6
40,5
…
8,6
Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek kuus, krooni Keskmine brutopalk kuus, krooni1
Muutus võrreldes eelmise aastaga, % keskmine netosissetulek
…
16,4
8,3
4,9
9,2
11,6
keskmine brutopalk
37,0
15,4
10,5
12,3
11,5
9,4
8,4
keskmine vanaduspension
48,1
12,3
-0,8
3,3
11,1
12,9
13,0
Reaalsissetuleku muutus võrreldes eelmise aastaga, % keskmine netosissetulek keskmine brutopalk keskmine vanaduspension
…
7,6
4,1
-0,9
5,4
10,1
5,4
6,2
6,7
6,3
6,1
7,6
8,0
5,2
14,8
3,8
-4,7
-2,3
7,2
11,5
9,8
1 – Alates 1999. aastast ei sisalda keskmine brutopalk ajutise töövõimetuse hüvitist, kuna seda makstakse haigekassa kaudu. Sulgudes olev väärtus on ümberarvestatud keskmine brutopalk ilma ajutise töövõimetuse hüvitiseta. 2 – Keskmise arvestusliku netopalga saamiseks arvestatakse brutopalgast maha 1% töötuskindlustust (alates 01.01.2002) ning tulumaks 26% (võttes arvesse tulumaksuvaba miinimumi).
15
Keskmine brutopalk, vanaduspension ja leibkonnaliikme sissetulek 7000
krooni kuus
6000 5000 4000 3000 2000 1000 0
1995
1996
1997
keskmine brutopalk
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
keskmine vanaduspension
leibkonnaliikme keskmine netosissetulek
Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek erinevates leibkonna tüüpides Leibkonna tüüp
Netosissetulek keskmiselt kuus, krooni 2001
2002
2003
Võrreldes keskmise leibkonnaga,%
1998
2000
2004
2000
2003
2004
Leibkondade keskmine
1 911
2 183 2 289 2 500 2 789 3 029
100
100
100
1 täiskasvanu
2 292 2 520 2 561 2 829
3 186 3 234
115
114
107
2 täiskasvanut
2 282
2 743 2 833 2 975 3 379 3 650
126
121
121
2 täiskasvanut lastega
1 864
2 144
3 192
98
99
105
1 lapsega
2 216
2 510 2 547 2 733
3 149 3 605
115
113
119
2 lapsega
1 719 2 006
2 116 2 525 2 568 2 982
92
92
98
3 ja enama lapsega
1 553 1 556
1 910 2 021
71
67
85
2 274 2 539 2 755
1 874 2 565
1 täiskasvanu lapsega (lastega)
1 410 1 659 1 763
76
86
76
Pensionäri leibkond
1 382 1 640 1 659 1 848 2 035
2 351
75
73
78
Linnaelanike leibkond
2 044 2 326 2 430 2 668 2 952
3 217
107
106
106
Maaelanike leibkond
1 551 1 866 1 973
2 119 2 453 2 678
86
88
88
Meessoost leibkonnapeaga leibkond
2 048 2 272 2 409 2 594 2 930
104
105
105
Naissoost leibkonnapeaga leibkond
3 169
2 139
2 371 2 596 2 853
95
93
94
Erihariduseta leibkonnapeaga leibkond
… 1 937 1 989
2 119 2 378 2 534
89
85
84
Kõrgharidusega leibkonnapeaga leibkond
… 3 225 3 334 3 639 4 364 4 370
148
156
144
16
1755 2 077
2 106 2 385 2 301
Arvestuslik elatusmiinimum ja minimaalne toidukorv1, krooni Elatusmiinimum sh minimaalne toidukorv
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
1 177
1 172
1 229
1 306
1 389
1 411
1 489
599
579
593
646
669
657
696
1 – Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilitamist ja taastamist. Ühe inimese arvestuslik elatusmiinimum kuus (30 päeva) sisaldab minimaalse toidukorvi ning esmaste tööstuskaupade ja teenuste maksumust. Arvestusliku minimaalse toidukorvi maksumuse leidmisel on lähtutud toitumisteadlaste soovitustest ning selle alusel koostatud näidistoidukorvist, mille komponendid peavad tagama ”keskmise” inimese ööpäevaseks energiavajaduseks 2400 kcal ning keskmistest hindadest. Elatusmiinimumi suuruse arvutamiseks tööstuskaupade ja teenuste osas kasutatakse leibkonnauuringu keskmisi kulutusi, mida korrigeeritakse ekspertide poolt välja töötatud erinevate koefitsientidega. Elatusmiinimumi arvutamise metoodika töötas välja kolmepoolsete läbirääkimiste käigus moodustatud valitsuse, tööandjate ja töövõtjate esindajatest moodustatud töörühm 1997. aastal. Samast ajast arvutab selle suurust Statistikaamet. Elatusmiinimumi suurus on olnud kogu aeg madalam absoluutsest vaesuspiirist, kuna nende arvutamise metoodika on erinev.
Leibkonna keskmine netosissetulek tuludetsiili järgi, keskmine sissetulek ja sissetuleku mediaan, ühe leibkonnaliikme kohta kuus, krooni Tuludetsiilid1
Keskmine Mediaan 2
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
IX
X
1996
326
708
888
1 015
1 133
1 291
1 519
1 832
2 330
4 274
1 433
1 200
1998
500
956
1 158
1 298
1 452
1 661
1 964
2 410
3 110
5 942
1 911
1 539
2000
505
1 030
1 320
1 503
1 657
1 874
2 229
2 741
3 549
6 704
2 183
1 750
2001
608
1 116
1 394
1 571
1 742
1 974
2 313
2 863
3 811
6 710
2 289
1 833 1 994
2002
652
1 193
1 515
1 717
1 898
2 128
2 493
3 064
4 105
7 295
2 500
2003
754
1 347
1 705
1 945
2 148
2 417
2 809
3 401
4 431
8 159
2 789
2 211
2004
805
1 530
1 946
2 168
2 390
2 649
3 043
3 739
4 847
8 158
3 029
2 468
1 – Leibkonnad on reastatud leibkonnaliikme netosissetuleku järgi kasvavas järjekorras ja jagatud kümnesse tulugruppi (detsiili). Esimeses kümnendikus on kõige väiksema ja viimases kõige suurema sissetulekuga leibkonnad. 2 – Leibkonnad on reastatud leibkonnaliikme netosissetuleku järgi kasvavasse järjekorda ja leitakse selles reas keskmine leibkond – mediaan, st 50% leibkondadest said liikme kohta sellest summast väiksemat ja 50% suuremat netosissetulekut.
Keskmine netosissetulek tuludetsiili järgi
krooni kuus leibkonnaliikme kohta
8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0
I
II 2000
III 2003
IV
V
IV
VII
VIII
IX
X
keskmine
2004 17
Gini koefitsient1 väljaminekute järgi 1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
Tarbimiskaaludeta 2
0,34
0,37
0,38
0,38
0,37
0,38
0,37
0,36
0,36
Tarbimiskaalud 1,0 ja 0,8 3
0,34
0,36
0,37
0,37
0,36
0,37
0,36
0,35
0,36
Tarbimiskaalud 1,0; 0,5 ja 0,3 4
0,33
0,36
0,37
0,37
0,36
0,36
0,36
0,35
0,36
1 – Gini koefitsient näitab majandusliku ebavõrdsuse taset ühiskonnas. Mida lähemale 1-le on selle väärtus, seda suurem on ebavõrdsus. Väga ebaühtlaseks peetakse tulude jaotust, kui Gini koefitsiendi arvväärtus langeb vahemikku 0,5-0,7 ning suhteliselt ühtlaseks kui vahemik on 0,20,35. 2 – Kõik leibkonnaliikmed on arvestatud koefitsiendiga 1,0. 3 – Leibkonna esimene liige on arvestatud koefitsiendiga 1,0, iga järgmine liige 0,8. 4 – Modifitseeritud OECD skaala, kus esimene leibkonnaliige arvestatakse 1,0, järgmised täiskasvanud ja üle 14-aastased - 0,5 ning alla 14aastased lapsed – 0,3.
Absoluutse vaesuse kihid1. Leibkondade, elanike ja laste jaotus vaesuse kihiti Aasta
Allpool absoluutset vaesuspiiri (AVP)2
sh süvavaesuses
Vaesusriskis
Vaesusriskist väljas
üle 1691
toimetulekut ohustavas vaesuses
Sissetulek leibkonnaliikme kohta kuus vastavas vaesuse kihis1, krooni 1998
kuni 1353
kuni 1082
1083–1353
1354–1691
2000
-“- 1454
-“- 1163
1164–1454
1455–1818
-“- 1818
2001
-“- 1538
-“- 1230
1231-1538
1539-1923
-“- 1923 -“- 1991
2002
-“- 1593
-“- 1274
1275-1593
1594-1991
2003
-“- 1614
-“- 1291
1292-1614
1615-2018
-“- 2018
2004
-“- 1662
-“- 1330
1331-1662
1663-2078
-“- 2078
Jaotus vaesuse kihiti, % Leibkonnad
Elanikud
Lapsed
1998
32,1
16,2
16,0
18,3
49,5
2000
25,8
15,2
10,6
20,3
53,9
2001
26,2
14,4
11,8
20,1
53,7
2002
22,6
13,6
9,0
19,2
58,2 68,4
2003
17,0
10,6
6,5
14,6
2004
14,2
8,2
6,0
10,4
75,4
1998
32,8
19,2
13,6
17,7
49,5
2000
28,9
18,6
10,3
17,2
53,9
2001
26,2
14,4
11,8
20,1
53,7
2002
25,0
15,3
9,7
16,5
58,5
2003
19,6
12,1
7,4
13,6
66,8
2004
17,0
10,3
6,7
10,1
72,9
1998
40,4
27,7
12,7
16,9
42,7
2000
39,1
27,8
11,3
14,1
46,8
2001
36,6
24,2
12,4
14,7
48,7
2002
33,7
20,3
13,4
14,1
52,2
2003
26,7
17,1
9,7
14,7
58,5
2004
25,3
15,8
9,5
11,2
63,5
1 – Tarbimiskaaludega 1,0 (leibkonna esimene liige) ja 0,8 (leibkonna iga järgmine liige). 2 – Vaesuse kihid: otsene e süvavaesus – kuni 80% AVP; toimetulekut ohustav vaesus – 81-100% AVP; vaesusrisk 101-125% AVP; väljaspool vaesusriski – üle 125% AVP. Algse metoodikaga võrreldes kasutatakse alates 2002. aastast vaesuspiiri arvutamisel detsembrikuu tarbijahinnaindeksi asemel aasta keskmist tarbijahinnaindeksit. Kõik tabelis esitatud andmed on Statistikaameti poolt ümber arvestatud.
18
Elanike jaotus vaesuse kihiti, % 80 70 60
%
50 40 30 20 10 0
2000
2001
allpool vaesuspiiri
2002 vaesusriskis
2003
2004
vaesusriskist väljas
Elanike, leibkondade ja laste jaotus vaesuse kihiti, 2004, % 80 70 60 %
50 40 30 20 10 0
otseses e. süvavaesuses elanikud
toimetulekut ohustavas vaesuses leibkonnad
vaesusriskis
vaesusriskist väljas
lapsed
Ebavõrdsus sissetulekute jaotumises S80/S20 kvintiili suhtarv1
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
7,0
7,0
6,7
6,5
6,3
6,1
6,1
5,9
6,0
1 – 20% rikkamate ja 20% vaesemate leibkondade sissetulekute erinevus
19
Suhtelise vaesusriski piir1 Krooni kuus Eurot kuus
1998
2000
2001
2002
2003
2004
1-liikmeline leibkond
1 244
1 490
1 575
1 731
1 936
2 161
2 täisealist + 2 ülalpeetavat last
2 613
3 129
3 308
3 634
4 066
4 538
79
95
101
111
124
138
166
200
211
232
260
290
1-liikmeline leibkond 2 täisealist + 2 ülalpeetavat last
1 – Erinevalt absoluutse vaesuse näitajatest kasutatakse suhtelise vaesuse arvutamisel tarbimiskaale 1; 0,5; 0,3
Suhtelise vaesusriski määr1 soo, vanuse ja hõiveseisundi alusel 1998
2000
2001
2002
2003
2004
Kokku
19,4
18,3
18,2
17,9
18,3
19,3
M
17,6
17,3
17,4
17,0
17,0
18,4
N
20,7
19,1
18,9
18,7
19,5
20,2
0-15
19,5
21,3
18,9
17,9
19,8
20,2
16-24
18,6
21,7
20,5
20,9
21,1
23,5
25-49
16,6
18,5
17,6
17,1
18,3
17,9
50-64
20,6
13,9
17,1
19,0
16,1
18,0
65+
24,6
16,0
18,1
15,8
16,7
19,1
Töötud kokku
50,1
49,5
46,9
48,4
49,0
50,2
M
52,6
49,0
50,0
49,8
49,4
50,6
N
47,3
50,0
43,4
46,8
48,6
49,6
Pensionärid kokku
27,2
18,1
21,0
20,6
19,4
22,8
Vanuse järgi
M
19,2
14,3
15,7
15,2
14,5
17,8
N
30,7
20,0
23,7
23,4
22,2
25,6
1 – Isikute osatähtsus kogu rahvastikust, kelle netosissetulek pärast sotsiaalsiirdeid jääb allapoole vaesusriski piiri (60% leibkonnaliikmete netosissetuleku mediaanist).
Suhtelise vaesusriski määr leibkonna tüübi alusel 1998
2000
2001
2002
2003
33,5
30,1
33,3
34,9
33,2
37,5
M
29,2
31,7
32,5
35,2
29,4
43,2
N
35,1
29,3
33,6
34,8
34,8
34,8
1-liikmeline leibkond
2004
1-liikmeline leibkond vanuse järgi: alla 30-aastased
14,3
33,6
31,2
39,0
…
…
30-64-aastased
30,3
28,5
32,3
35,9
32,6
39,8
üle 65-aastased
43,0
31,0
34,9
32,7
35,0
38,3
26,8
37,2
29,2
35,2
32,8
38,9
14,7
11,8
13,6
14,6
13,4
14,4
8,9
9,0
10,2
6,9
9,3
9,8
Üksikvanemaga leibkond, 1 või rohkem ülalpeetavat last 2 täisealisega ülalpeetavate lasteta leibkond: kuni 65-aastased 1 liige 65 või vanem 2 täisealisega ülalpeetavate lastega leibkond:
20
1 lapsega
13,0
13,0
15,6
12,7
14,9
12,1
2 lapsega
14,1
16,4
15,1
15,2
18,1
15,6
3 ja enama lapsega
24,7
22,9
20,8
20,0
24,4
23,6
PERE JA LAPSED Käesoleva osa aluseks on riiklike peretoetuste seadus, vanemahüvitise seadus, õppetoetuste ja õppelaenu seadus ning Sotsiaalkindlustusameti andmed. Ülevaade õigusaktidest Riiklike peretoetuste liigid, ulatus, saamise tingimused ja kord on sätestatud riiklike peretoetuste seadusega, mille eesmärk on tagada lastega peredele hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Peretoetusi makstakse Eesti alalistele elanikele ja Eestis elavatele välismaalastele, kellel on tähtajaline elamisluba või kes viibivad Eestis välismaalaste seaduses sätestatud alusel. Igakuiselt makstavateks peretoetusteks on lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus ja eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus. Ühekordselt makstavateks peretoetusteks on sünnitoetus, lapsendamistoetus ja elluastumistoetus. Kord kvartalis makstavaks peretoetuseks on kolme- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus. Kord aastas makstav peretoetus on koolitoetus. Peretoetusi finantseeritakse riigieelarvest. Kui isikul on õigus saada mitut liiki peretoetusi, määratakse ja makstakse neid toetusi samaaegselt. Lapsetoetuse arvutamise aluseks on lapsetoetuse määr, lapsehooldustasu ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetuse arvutamise aluseks lapsehooldustasu määr. Mõlemad määrad kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega ning uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast. 2004. aastal oli lapsetoetuse määr 150 ja lapsehooldustasu määr 1200 krooni ning toetuste suurused on vastavate määrade kordsed. Üldiselt ei ole enamik peretoetusi viimastel aastatel suurenenud, v.a lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele, mida makstakse alates 2004. aastast kõigile lastele perekonnas võrdses määras (300 krooni kuus). Alates 2005. aastast on oluliselt suurendatud lasterikastele peredele makstavat kvartalitoetust. Aastatel 2001-2004 oli see 150 krooni lapse kohta kvartalis, alates 2005. aastast makstakse diferentseeritult vastavalt laste arvule peres (nt 6-ja enamlapselise pere igale lapsele 375 krooni kvartalis). Ühtlasi makstakse alates 2005. aastast 7-ja enamalapselise1 pere ühele vanemale toetust 2400 krooni kuus (kahekordne lapsehooldustasu määr). 2004. aasta 1. jaanuarist jõustunud vanemahüvitise seaduse eesmärgiks on hüvitada vanemale lapse esimesel eluaastal tema kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu. Õigus vanemahüvitisele on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane. Üldjuhul on kuni lapse kuue kuu vanuseks saamiseni õigus hüvitisele last kasvataval emal. Alates lapse kuue kuu vanuseks saamisest võivad hüvitist kasutada ka isad. Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevale järgnevast päevast ning makstakse ajani, mil sünnitushüvitise päevadega kokku täitub 365 päeva 1 – 7 või enam lapsetoetusele õigust omavat last
21
(kui lapse ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne eeldatud sünnitustähtaega). Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, siis makstakse vanemahüvitist lapse sünnist kuni tema 11 kuu vanuseks saamiseni. Vanemahüvitis maksustatakse tulumaksuga. Hüvitise suurus arvutatakse taotleja eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel (üldjuhul 100%). Kui isikul puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötavad õppurid), makstakse vanemahüvitist nn vanemahüvitise määras (2004. aastal 2200 krooni). Isikule, kelle eelnenud kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem, makstakse hüvitist kuupalga alammääras (2004. aastal on 2480 krooni). Hüvitise maksimaalne suurus kuus on kolm eelmise kalendriaasta keskmist sotsiaalmaksuga maksustatud ühe kalendrikuu tulu (2004. aastal on 15 741 krooni). 2004. aastal algas ka osaline riigipoolne lapsevanemate õppelaenu kustutamine, mille kohaselt kustutab riik ühe lapse puhul 50% ühe vanema õppelaenu jäägist, kaksikute puhul 75% ja kolmikute puhul 100% ühe vanema õppelaenu jäägist. Iga uue lapse sünni puhul kustutatakse laenujäägist 50%. Õppelaenu kustutatakse alates isiku poolt õppelaenu osalise kustutamise taotluse esitamise päevast kuni isiku õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte pikema ajavahemiku kui 12 aasta jooksul. Õppelaenu ei kustutata pärast isiku õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse nominaalse õppeaja möödumist. Riik kustutab osaliselt laenu ühel vanematest, kes kasvatab: 2004. aastal kuni 1-aastast last; 2005. aastal kuni 2-aastast last; 2006. aastal kuni 3-aastast last; 2007. aastal kuni 4-aastast last; 2008. aastal kuni 5-aastast last. Riigieelarvest finantseeritakse puhkuseseaduse ning töö–ja puhkeaja seaduse alusel alaealiste ja vaegurite (kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel) pikendatud põhipuhkust (7 päeva), ühe vanema täiendavat lapsepuhkust (olenevalt laste arvust 3 või 6 päeva) ning alates 2002. aastast isa täiendavat lapsepuhkust (14 päeva). Isal on õigus saada täiendavat lapsepuhkust kas ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või 2 kuu jooksul pärast lapse sündi. Täiendava lapsepuhkuse päeva tasu on alates 2000. aastast 66 krooni. Töötaval isikul, kes kasvatab alla 1,5 aastast last, on õigus saada lisavaheaegu lapse toitmiseks iga 3 tunni järel 30 minutit. Lisavaheaegu võib liita ning lühendada nende võrra tööpäeva pikkust. Lisavaheaegade eest makstakse riigieelarve vahenditest töötaja keskmist palka. Riikliku matusetoetuse seaduse alusel makstakse perele ühekordset toetust Eesti territooriumil läbiviidava matuse korraldamiseks. Statistiline ülevaade Riigieelarvest peredele makstavad toetused ja hüvitised suurenesid oluliselt 1998. ja 2000. aastal seoses uute seaduste või seaduse muudatuste kehtima hakkamisega. 2000. aastal toimus kulutuste suurenemine eelkõige lapsehooldustasu arvel. Kuigi 2001. aastal lisandus uus toetuse liik – nelja- ja enamalapselise pere ja kolmikuid kasvatava pere 22
kvartalitoetus, jäi toetuste kulu seoses laste arvu vähenemisega 2000. aasta tasemele. 2002. aastal kasvasid kulutused seoses lapsetoetuse suurenemisega pere teisele lapsele ja eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse tõusuga ning üksikvanema lapse toetuse saajate arvu kasvuga. 2003. aastal suurenesid peretoetuste kulud eeskätt seoses lapsehooldustasu ja üksikvanematele makstava toetuse saajate arvu kasvuga. 2004. aastal vähenes oluliselt lapsehooldustasu saajate arv seoses vanemahüvitise seaduse kehtima hakkamisega, mille kohaselt lapsehooldustasu ei maksta lapse kohta, kelle sünniga seoses makstakse vanemahüvitist. Ka ei maksta vanemahüvitist üheaegselt ravikindlustuse eelarvest makstava sünnitushüvitisega. 2004. aastal oli peamiseks peretoetuste kasvupõhjuseks vanemahüvitise kehtestamine, millega seoses peretoetustele kuluv kogusumma hüppeliselt kasvas. Viimastel aastatel on kasvanud ka sündide arv, mis samuti mõju avaldab. Riiklike peretoetuste suurused, 1. jaanuari seisuga, krooni Toetuse liik
1996
1997 1998;
2000
2001
2002
2003
2004
2005
1999 Sünnitoetus (ühekordne) esimesele lapsele (mitmikele alates 2000. aastast)
1560
1800
3000
3750
3750
3750
3750
3750
3750
teisele ja järgmisele lapsele
1560
1800
2250
3000
3000
3000
3000
3000
3000
-
-
-
-
-
3000
3000
3000
3000
Lapsendamistoetus (ühekordne) Lapsetoetus (kuus) esimesele lapsele
130
150
150
150
150
150
150
300
300
teisele lapsele
165
185
225
225
225
300
300
300
300
kolmandale ja järgmisele lapsele
215
235
300
300
300
300
300
300
300
0-1,5-aastase lapse eest1
260
300
600
600
600
600
600
600
600
1,5-3-aastase lapse eest1
130
150
300
600
600
600
600
600
600
kuni 3-aastase lapsega peredes 3-8-aastaste laste eest
-
-
-
300
300
300
300
300
300
3-ja enamalapselistes peredes 3-8-aastaste laste eest
-
-
-
300
300
300
300
300
300
täiendav lapsehooldustasu kuni 1-aastase lapse eest
-
-
-
-
-
-
100
100
100
4- ja enamalapselisele perele (pere kohta)
230
230
300
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
150
150
150
150
-
3-lapselisele perele lapse kohta
-
-
-
-
-
-
-
-
150
4-5-lapselisele perele lapse kohta
-
-
-
-
-
-
-
-
300
6- ja enamalapselisele perele lapse kohta
-
-
-
-
-
-
-
-
375
Lapsehooldustasu (kuus)
Kolme- ja enamalapselise pere toetus (lapse kohta kvartalis)2
Järgneb
23
Järg Toetuse liik
1996
1997 1998;
2000
2001
2002
2003
2004
2005
1999 7- ja enamalapselise (lapsetoetusele õigust omavad lapsed) pere vanema toetus (ühele vanemale kuus)
-
-
-
-
-
-
-
-
2400
Kolmikuid kasvatava pere toetus (pere kohta kvartalis)3
-
-
-
-
600
600
600
600
900
130
300
450
450
450
450
450
450
450
78
90
150
300
300
300
300
300
300
260
300
300
300
300
900
900
900
900
Lapse koolitoetus (õppeaasta alguses) Üksikvanema lapse toetus (kuus) Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kuus) Ajateenija lapse toetus (kuus) Elluastumistoetus4 (ühekordne)
130
150
600
750
750
750
750
750
750
4000
4000
5000
5000
5000
6000
6000
6000
6000
1 – 1998. ja 1999. aastal 0-2- ja 2-3-aastase lapse eest. Alates 2000. aastast 0-3- aastastele lastele võrdne lapsehooldustasu. Alates 01.01.2005 2-3-aastaste laste eest. 2 – Alates 01.01.2004 makstakse kolme- ja enamalapselise pere toetust varasema nelja- ja enamalapselise pere toetuse asemel. 3 – Juhul, kui peres on ainult kolmikud (muudel juhtudel on toetuse suuruseks laste arvu kordne lapsetoetuse määr). 4 – Lastekodus või erivajadustega laste koolis kasvanud vanemliku hoolitsuseta isikuile iseseisvalt elama asumisel.
Riiklike peretoetuste suurused, 1. jaanuari seisuga
krooni kuus
600
400
200
0
1995
1996
1997
1998
esimese lapse toetus lapsehooldustasu
24
1999 2000 2001 teise lapse toetus
2002 2003 2004 2005 kolmanda lapse toetus
üksikvanema lapse toetus
Riiklike peretoetuse saajad1 Toetuse liik Lapse sünnitoetus
19952
1998
2000
2001
2002
2003
2004
12 722
12 173
12 636
12 526
12 986
13 100
14 402
Vanemahüvitis
-
-
-
-
-
-
9 968
360 409
339 578
312 172
311 043
301 115
293 880
290 281
esimesele lapsele
220 644
212 530
198 337
199 483
194 173
190 670
189 007
teisele lapsele
104 661
95 444
87 267
84 173
80 903
78 311
76 872
35 104
31 604
26 568
27 387
25 939
24 899
24 402
38 863
34 953
55 065
58 618
58 762
58 800
48 543
37 133
33 456
35 712
38 242
38 834
39 039
28 601
1 730
1 497
-
-
-
-
-
alla 3-aastase lapsega peredes 3-8aastaste laste eest
-
-
10 597
11 126
11 087
11 000
11 219
3-ja enamalapselistes peredes 3-8aastaste laste eest
-
-
8 747
9 250
8 841
8 761
8 723
Nelja- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus
-
-
-
22 561
24 997
23 670
-
Kolme – ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus
-
-
-
-
-
-
68 061
230 629
249 031
228 091
222 770
213 253
205 509
200 097
24 502
24 804
22 300
25 266
27 958
28 432
28 540
2 411
2 575
2 407
2 927
2 982
2 949
2 835 32
Lapsetoetus 3
kolmandale ja järgmisele lapsele Lapsehooldustasu kuni 3-aastase lapse eest 4-ja enamalapselistele peredele
Lapse koolitoetus Üksikvanema lapse toetus Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus Lapsendamistoetus
-
-
-
-
20
30
Ajateenija lapse toetus
59
63
56
54
21
9
11
Elluastumistoetus
71
112
76
64
88
71
108
Ühekordne toetus nelja ja enamalapselistele peredele
-
-
22 953
22 252
-
-
-
Õppelaenu kustutamine
-
-
-
-
-
-
2 050
1 – Toetuse saajate arv aasta lõpus (ühekordsete toetuste puhul arv kasvavalt aasta algusest). Erandiks on kuni 1999. aastani kehtinud 4- ja enamalapselise pere ülalpidamistoetus, mis näitas perede arvu. 2 – Igakuiselt makstava toetuse saajate arv on 1995. aastal aasta keskmine toetuse saajate arv; nelja- ja enamalapselise pere ja kolmikuid kasvatava pere toetuse saajad on arvutatud aasta jooksul teostatud väljamaksete arvu järgi. 3 – Laste arv, kelle eest saadakse toetust. Esimese lapse toetust saanute arv näitab ühtlasi ka perede üldarvu, kellele makstakse lastetoetusi.
Vanemahüvitise saajad hüvitise liikide ja soo järgi, 2004 (2005. aasta oktoobri seisuga) Liik Vanemahüvitis 100% ühe kalendrikuu tulu suuruses Vanemahüvitis maksimaalses suuruses
Saajaid kokku aasta jooksul
Osatähtsus saajatest, %
Kokku
M
N
Kokku
M
N
9 605
323
9 282
43
72
42
913
65
848
4
15
4
Vanemahüvitis kuupalga alammääras
5 122
30
5 092
23
7
23
Vanemahüvitis vanemahüvitise määras
6 670
29
6 641
30
6
30
259
0
259
1
0
1
22 569
447
22 122
100
100
100
Vanemahüvitis kuupalga alammääras kui eelmine laps on noorem kui 2,5 aastane ja puudub tulu Kokku
25
Vanemahüvitise saajate jaotus hüvitise suuruse järgi, 2004, % max suuruses (15741) 10001-15740 4% 6% 7001-10000 9%
hüvitise määras (2200) 30%
5001-7000 10% 4001-5000 6% 3001-4000 7%
2201-3000 28%
Kulutused riiklikele peretoetustele, miljon krooni Toetuse liik
1995
1998
2000
2001
2002
2003
2004
Kokku
704,4
1 158,9
1 317,0
1317,2
1 395,4
1 382,1
2 106,0
16,7
31,3
42,0
42,3
44,0
44,4
48,9
-
-
-
-
-
-
441,3
Lapse sünnitoetus Vanemahüvitis Lapsetoetus
554,6
751,1
711,8
696,5
754,1
730,0 1 058,0
Lapsehooldustasu1
79,7
215,2
352,8
353,4
354,0
366,0
293,5
Üksikvanema lapse toetus
20,2
45,7
85,1
88,0
100,6
103,0
103,7
Lapse koolitoetus
26,5
105,4
102,5
100,2
95,9
92,5
90,5
9,2
10,3
10,7
32,4
32,6
32,0
Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus
6,4
4- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus
-
-
-
14,0
13,6
12,8
-
3- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus
-
-
-
-
-
-
37,3
Ühekordne toetus nelja- ja enamalapselistele peredele
-
-
11,5
11,1
-
-
-
0,3
1,0
1,0
0,9
0,8
0,6
0,8
1,64
1,48
1,42
1,26
1,19
1,10
1,49
…
…
4,62
4,42
4,06
3,49
4,42
-
-
107,9
104,2
106,4
108,2
102,9
Muud toetused Peretoetuste osatähtsus, % SKP-s riigieelarves Riigieelarvest makstud sotsiaalmaks2
1 – 2003. aastal lisandus täiendav lapsehooldustasu, mida maksti 100 krooni kuus iga kuni üheaastase lapse kohta. Sellest on tingitud ka lapsehooldustasudena makstud summa kasv 2003. aastal. 2004. aastal hakkas kehtima vanemahüvitise seadus, mille kohaselt ei maksta lapsehooldustasu vanemahüvitise kehtivuse perioodil, mistõttu ka lapsehooldustasu maksmise kulud vähenesid. 2 – Sotsiaalmaksu makstakse riigi poolt sotsiaalmaksuseaduses ja riiklike peretoetuste seaduses kehtestatud korra alusel vanemahüvitise saajate ja lapsehooldustasu saajate eest.
26
2500
2
2000
1,6
1500
1,2
1000
0,8
500
0,4
0
1995
1998
2000
2001
kulutused peretoetustele
2002
2003
2004
% SKP-s
miljon krooni
Kulutused riiklikele peretoetustele ning osatähtsus SKP-s, %
0
peretoetuste osatähtsus SKP-s, %
Riigieelarvest peredele makstavad muud toetused ja tasud 1995
1998
2000
2001
2002
2003
2004
58 401
78 365
59 736
50 487
53 663
44 026
42 645
…
…
…
182 539
193 980
176 023
172 455
16,5
35,7
17,3
12,6
13,5
11,9
12,9
Alaealiste, vaegurite ja täiendava lapsepuhkuse päevade tasu saajate arv, aasta jooksul hüvitatud päevade arv väljamakstud summa, miljon krooni Lisapuhkepäev puudega lapse vanemale saajate arv, aasta lõpus
482
285
281
273
321
636
779
hüvitatud päevade arv
…
…
…
3 500
4 012
4 258
5 321
väljamakstud summa, miljon krooni
0,1
0,4
0,5
0,6
0,8
1,1
1,5
158
96
213
134
156
228
196
…
…
…
17 010
17 624
20 304
16 332
0,05
0,4
0,7
0,9
1,1
1,2
1,0
saajate arv, aasta jooksul
-
-
-
-
-
-
2 050
väljamakstud summa, miljon krooni
-
-
-
-
-
-
3,8
Tasuline lapsetoitmise vaheaeg saajate arv, aasta lõpus hüvitatud tundide arv väljamakstud summa, miljon krooni Õppelaenu kustutamine
Matusetoetus toetuse suurus, krooni saajate arv, aasta jooksul väljamakstud summa, miljon krooni
900
1250
1500
1650
1800
1800
2200
20 076
18 569
17 759
18 147
18 239
17 976
17 626
18,1
25,7
28,7
32,3
32,8
32,4
35,2
27
TÖÖTURG Käesoleva osa aluseks on töötu sotsiaalse kaitse seadus, tööturuteenuse seadus, töötuskindlustuse seadus ning Tööturuameti, Töötukassa ja Statistikaameti tööjõu-uuringu andmed. Ülevaade õigusaktidest Tööotsijatena ja töötutena tööhõiveametites arvel olevatele isikutele makstavaid toetusi ning osutatavaid teenuseid reguleerivad kuni 2005. aasta lõpuni kaks seadust: töötu sotsiaalse kaitse seadus ja tööturuteenuse seadus. Tööturuteenus on teenus tööotsijale töö leidmise ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. Tööturuteenuste liikideks on teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest, töövahendus, tööturukoolitus, kutsenõustamine, tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks, tööturutoetus tööandjale väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks ning hädaabitöö. Õigus tööturuteenustele on kõigil isikutel, kes on registreeritud tööotsijaks ja kes otsivad tööd. Töötu (töötu sotsiaalse kaitse seaduse mõistes) on täieliku või osalise töövõimega isik, kelle vanus on 16 aastast kuni vanaduspensioni eani, kes on tööta, valmis kohe tööle asuma ning otsib tööd. Õigus saada töötu riiklikku abiraha on isikul, kes töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul on olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega vähemalt 180 päeva, välja arvatud järgmistel juhtudel: on ühe vanemana või eestkostjana kasvatanud kuni 18aastast keskmise, raske või sügava puudega last, alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni; on olnud haiglaravil; on hooldanud haiget, püsivalt töövõimetut isikut või vanurit perekonnas hooldamise lepingu alusel; ei ole töötanud invaliidsuse või püsivalt töövõimetuks tunnistamise tõttu või on olnud vahi all või kandnud karistust vanglas. 28. septembril 2005 võttis Riigikogu vastu uue tööturuteenuste ja –toetuste seaduse, mis jõustub 1. jaanuarist 2006. Sellega seoses kaotavad töötu sotsiaalse kaitse seadus ja tööturuteenuse seadus kehtivuse. Uue seaduse eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu. Võrreldes tööturuteenuse seadusega sisaldab uus seadus märgatavalt rohkem erinevaid tööturuteenuste liike. Nendeks on: teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest; töövahendus; tööturukoolitus; karjäärinõustamine; tööpraktika; avalik töö; tööharjutus; palgatoetus; toetus ettevõtluse alustamiseks; tööruumide ja -vahendite kohandamine; töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine; abistamine tööintervjuul; tugiisikuga töötamine. Nimetatud tööturuteenuseid osutatakse töötule individuaalse tööotsimiskava alusel. Töötu abiraha kuumäär on alates 1999. aasta algusest 400 krooni. Abiraha makstakse töötuna arveloleku ajal üldjuhul kuni 270 päeva. 29
2001. aastal vastu võetud ja 2002. aastal jõustunud töötuskindlustuse seadus rakendas solidaarsusprintsiibile tugineva sundkindlustuse liigi, mille eesmärgiks on töötajale pealesunnitud töötuse korral töötuskindlustushüvitise maksmine, töötajale tööandja maksejõuetuse korral saamata jäänud tulu hüvitamine, tööandjale töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemisega seotud kulude osaline hüvitamine. Töötuskindlustuse seadust rakendab Eesti Töötukassa. Töötuskindlustussüsteemi rahastatakse sihtotstarbelistest töötuskindlustusmaksetest. Kindlustatu ehk töötaja töötuskindlustusmakse määr võib olla vahemikus 0,5 kuni 2 protsenti ning tööandja makse määr 0,25 kuni 1 protsent kindlustatu palgalt ja muudelt tasudelt. Aastatel 2002-2005 on töötuskindlustusmakse määr olnud töötajatele 1 protsent ning tööandjatele 0,5 protsenti. Tööandja ja töötaja maksest laekunud raha kogutakse kahte eraldi sihtfondi: töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi. Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud töötu sotsiaalse kaitse seaduse kohaselt ja kellel on kindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 24 kuu jooksul. Töötuskindlustushüvitise suurus on 50% eelnevast töötasust esimesel 100-l hüvitise saamise päeval ja 40% 101-st kuni 360. päevani. Seejuures sõltub töötuskindlustushüvitise maksmise kestus kindlustusstaažist. Kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 5 aastat, on õigus saada töötuskindlustushüvitist 180 kalendripäeva. 5-10-aastase kindlustusstaaži korral näeb seadus ette töötuskindlustushüvitist 270 kalendripäeva, üle 10-aastase staaži korral 360 kalendripäeva. Kuna seadus jõustus 2002. aastal, on hetkel maksimaalne töötuskindlustushüvitise saamise aeg 180 kalendripäeva. Ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust viimasel 12 töötatud kuul, kuid arvesse ei võeta tasu, mis ületab kolmekordset Eesti keskmist ühe kalendripäeva töötasu. Töölepingute kollektiivse ülesütlemise puhul maksab töötukassa töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist töötaja 1, 1,5 või 2 keskmise kuupalga ulatuses ning ülejäänud koondamishüvitise peab tööandja ise maksma. Töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist on võimalik saada nii töölepingu seaduse kui ka avaliku teenistuse seaduse alusel. Tööandja maksejõuetuse korral korvab töötukassa töötajale saamata jäänud palga, puhkusetasu ja muud hüvitised kokku kuni töötaja kolme keskmise kuupalga ulatuses, kuid mitte enam kui kolm Eesti keskmist kuupalka. Töötuskindlustusmaksete kogumist alustati 2002. aastal, hüvitisi hakati välja maksma 2003. aastal. Statistiline ülevaade Euroopa Liit on seadnud endale kolm peamist tööturgu puudutavat eesmärki: 2010. aastaks peavad liikmesriigid tegema kõik selleks, et tõsta keskmine tööhõive määr 70 protsendini ja naiste tööhõive määr 60 protsendini tööealisest (15-64) elanikkonnast. Eesmärk on seatud ka vanemaealiste (55-64-aastased) tööhõive määra tõstmiseks 50 protsendini. Nii naiste kui vanemaealiste tööhõive määra osas on Eesti need eesmärgid juba täitnud. Peamiseks 30
põhjuseks positiivsete tööturuarengute taga on olnud kiire majanduskasv ning pensioniea järk-järguline tõus. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2004. aastal Eestis 15-74-aastasest elanikkonnast hõivatuid 595,5 tuhat, töötuid 63,6 tuhat ja mitteaktiivseid 388,7 tuhat. Kuigi hõivatute hulgas on stabiilselt suurenenud 65-74-aastaste osatähtsus (1998. aastal oli sellesse vanuserühma kuuluvaid töötajaid 13,5 tuhat, 2004. aastal juba üle 22 tuhande), on kindlasti oluline välja tuua näitajad tööealise (15-64) elanikkonna hõiveseisundi kohta. 15-64-aastaste aktiivsuse määr (tööjõus osalemise määr) langes 2003. aastaga võrreldes 0,3 protsendipunkti võrra. Tööjõus osales 2004. aastal 69,5% 15-64-aastastest (73,5% meestest ja 65,8% naistest). Kui naiste osas näitab tööjõus osalemine viimastel aastatel kasvutrendi, siis mitteaktiivsete meeste arv võrreldes 2003. aastaga mõnevõrra suurenes. Kuigi 2004. aasta jooksul tööhõive pidevalt kasvas, jäi aasta keskmine tööhõive määr (62,6%) siiski samale tasemele, mis 2003. aastal. Meeste tööhõive määr vähenes ning naiste tööhõive määr suurenes 1 protsendipunkti võrra. Naiste tööhõive määr on kasvanud alates 2001. aastast, ulatudes 2004. aasta keskmisena 59,8 protsendini. Oma mõju avaldab siin ka naiste pensioniea järk-järguline tõus, mille tõttu naised lahkuvad tööturult hiljem. Vanemaealiste (55-64-aastased) tööhõive määr ulatus 2004. aastal 52,1 protsendini. Töötuse määr (15-74) langes küll viimaste aastate madalaimale tasemele (9,7%), kuid seda suures osas mitteaktiivsuse kasvu arvel. Meeste-naiste võrdluses on Eestis (erinevalt enamikust Euroopa Liidu riikidest) meeste töötus pisut kõrgem kui naistel (2004. aastal vastavalt 10,4 ja 8,9%). Võrreldes 2003. aastaga meeste töötus pisut tõusis, naiste töötus aga langes. Eesti tööturul võib välja tuua mitmed riskirühmad, kellel tööturule integreerumine on ühel või teisel põhjusel raskendatud. Nendeks on noored, pikaajaliselt töötud, puuetega inimesed, mitte-eestlased, kes ei valda eesti keelt, madala haridustasemega ning üle 45 -aastased tööotsijad. Noorte töötus on viimastel aastatel kasvanud ning ulatus 2004. aastal 21,7 protsendini. Kui noorte töötuse määr ulatub tunduvalt üle Euroopa Liidu keskmise, siis noorte töötute osatähtsus 15-24-aastasest elanikkonnast on teiste riikidega võrreldes keskmisel tasemel, ulatudes 7,4 protsendini. Tõsine probleem Eestis on pikaajaline töötus. Pikaajaliselt töötuid (tööotsingute kestus 12 kuud ja kauem) oli 2004. aastal 33,2 tuhat ning nad moodustasid 52,2% töötutest (s.o. 5,0% tööjõust). Kasvanud on väga pikaajaline töötus (tööotsingud üle 24 kuu) ja seda eriti meeste seas. Pikaajalise töötuse püsimise tõttu maal on meil suur hulk ka heitunud inimesi, kes on kaotanud lootuse tööd leida ja tööotsingutest loobunud (kokku 17,7 tuhat inimest 2004. aastal). Registreeritud töötus on tööjõu-uuringutega võrreldes olnud alati tunduvalt madalam, kuna kõik töötud ei võta ennast tööhõiveametites arvele. Kokku registreeriti tööhõiveametites 2004. aastal 88,5 tuhat töötut, see on enam kui 48 tuhande inimese võrra vähem kui 2001. aastal, mil registreeriti seni kõrgeim töötute arv (136,9 tuhat). Samast ajast on vähenenud ka uute tööotsijate arv. 31
Uusi tööpakkumisi laekus tööhõiveametitesse aasta jooksul 20,7 tuhat, mis on tunduvalt vähem kui oli uusi tööotsijaid, kuid võrreldes 2003. aastaga koguni 44% võrra rohkem. Kõige enam oli tööpakkumisi oskus-ja käsitöölistele, teenindus- ja müügitöötajatele, sõidukijuhtidele ja lihttöölistele. Kui tööjõu-uuringute andmetel on töötute hulgas rohkem mehi (55%), siis registreeritud töötute hulgas on rohkem naisi (55%). Seega pöörduvad naised töötuks jäämise korral sagedamini tööhõiveameti poole. Seoses registreeritud töötuse vähenemise ning töötuskindlustuse rakendumisega on viimastel aastatel vähenenud töötu abiraha saajate arv. Kui 2001. aastal maksti töötu abiraha keskmiselt kuus 28,9 tuhandele inimesele, 2003. aastal 19,6 tuhandele, siis 2004. aastal 14,4 tuhandele inimesele. Viimastel aastatel on riiklikud kulutused töötu sotsiaalsele kaitsele vähenenud ja seda eelkõige töötu abiraha saajate arvu vähenemise tõttu. Viimast on põhjustanud töötuskindlustussüsteemi käivitumine. Võrreldes 2003. aastaga vähenesid 2004. aastal kulutused töötu sotsiaalsele kaitsele 19%, moodustades 158,9 miljonit krooni. Seejuures kulutused passiivsetele meetmetele moodustasid 41% ja aktiivsetele meetmetele 59%. Riiklike kulutuste osatähtsus SKP-s langes 0,11 protsendini. Koos töötuskindlustushüvitistega moodustasid töötutele suunatud kulutused 2004. aastal 0,28% SKP-s. 2003. aastal oli keskmine töötuskindlustushüvitis 2188 krooni ning 2004. aastal 2439 krooni kuus. 2003. aastal oli Eestis palga alammäär 2160 krooni, millega võrdset või väiksemat töötuskindlustushüvitist sai 55 protsenti kõigist hüvitise saajatest. 4 protsenti kõigist hüvitise saajatest sai töötuskindlustushüvitist sajal esimesel päeval alla 50 protsendi oma sissetulekust, st nende isikute suhtes kohaldati 2003. aastal maksimaalset võimalikku töötuskindlustushüvitise suurust kalendrikuus, mis oli 6563 krooni. 2004. aastal oli palga alammäär 2480 krooni, millega võrdset või väiksemat hüvitist sai 56 protsenti hüvitise saajatest. Alla 50 protsendi oma varasemast sissetulekust sai 3 protsenti hüvitise saajatest, sest neile rakendus maksimaalne töötuskindlustushüvitise suurus kalendrikuus (7786 krooni). 2003. aastal oli ühes kalendrikuus keskmiselt 3450 töötuskindlustushüvitise saajat. Uutest registreeritud töötutest kvalifitseerus töötuskindlustushüvitisele 16,7 protsenti. 2004. aastal oli töötuskindlustushüvitise saajaid ühes kuus keskmiselt 5356. Uutest registreeritud töötutest kvalifitseerus hüvitisele 22,8 protsenti. Keskmine tööandja maksejõuetushüvitis 2003. aastal oli 11136 krooni. 2004. aastal tõusis tööandja maksejõuetuse keskmine hüvitis 11821 kroonini. Tööandja maksjõuetushüvitise saajate keskmine palk 2003. aastal oli 5266 krooni ning 2004. aastal 4879 krooni.
32
Tööealised soo ja majandusliku seisundi järgi, aasta keskmine, tuhat Rahvastik
Tööjõud1
Hõivatud
Töötud
1998
2000
2002
2003
2004
1 051,1
1 046,5
1 047,2
1 047,8
1 047,8
M
486,1
485,2
487,0
487,7
487,7
N
565,0
561,3
560,2
560,1
560,1
15-64
919,1
915,9
916,3
915,8
916,3
M
438,5
437,0
437,8
438,3
439,1
N
480,6
478,9
478,5
477,6
477,2
15-74 kokku
672,6
662,4
652,7
660,5
659,1
M
346,7
340,6
333,6
336,7
333,9
N
326,0
321,8
319,1
323,8
325,3
15-64 kokku
658,7
645,2
632,0
638,9
636,4
M
339,3
332,5
324,6
326,3
322,3
N
319,5
312,7
307,5
312,6
314,1
15-74 kokku
606,5
572,5
585,5
594,3
595,5
M
309,3
291,1
297,5
302,5
299,1
N
297,2
281,4
288,1
291,8
296,4
15-64 kokku
593,0
555,9
565,6
572,9
573,3
M
302,1
283,1
289,0
292,2
287,7
N
290,9
272,7
276,6
280,8
285,6
15-74 kokku
66,1
89,9
67,2
66,2
63,6
M
37,4
49,5
36,1
34,2
34,7
N
28,7
40,5
31,0
32,0
28,9
15-74
sh pikaajaliselt töötud2
31,1
40,8
35,5
30,4
33,2
M
17,0
23,5
21,3
16,2
18,8
N
14,1
17,3
14,3
14,2
14,4
65,8
89,3
66,5
66,0
63,1 34,5
15-64 kokku
Mitteaktiivsed
M
37,2
49,4
35,6
34,2
N
28,6
40,0
30,9
31,8
28,6
15-74 kokku
378,5
384,1
394,4
387,4
388,7
M
139,4
144,7
153,4
151,0
153,8
N
239,1
239,4
241,0
236,4
234,9
sh heitunud isikud3 M N 15-64 kokku
17,2
19,1
17,7
18,1
17,7
9,7
10,6
10,4
10,8
10,2
7,5
8,5
7,3
7,3
7,5
260,3
270,7
284,2
276,9
279,4
M
99,2
104,5
113,3
111,9
116,0
N
161,1
166,2
171,0
165,0
163,4
1 – Hõivatud ja töötud. 2 – 12 kuud või kauem. 3 – Inimesed, kes on kaotanud usu leida tööd. Allikas: Tööjõu-uuring
33
Tööjõus osalemise, tööhõive ja töötuse määr, % 1998
2000
2002
2003
15-74 kokku
64,0
M
71,3
2004
63,3
62,3
63,0
62,9
70,2
68,5
69,0
68,5
Tööjõus osalemise määr1
N
57,7
57,3
57,0
57,8
58,1
15-64 kokku
71,7
70,4
69,0
69,8
69,5
M
77,4
76,1
74,1
74,5
73,5
N
66,5
65,3
64,3
65,5
65,8 56,8
Tööhõive määr2 15−74 kokku
57,7
54,7
55,9
56,7
M
63,6
60,0
61,1
62,0
61,3
N
52,6
50,1
51,4
52,1
52,9 62,6
15−64 kokku
64,5
60,7
61,7
62,6
M
68,9
64,8
66,0
66,7
65,7
N
60,5
57,0
57,8
58,8
59,8
9,8
13,6
10,3
10,0
9,7
10,8
14,5
10,8
10,2
10,4
Töötuse määr3 15-74 kokku M N
8,8
12,6
9,7
9,9
8,9
15,8
23,8
17,6
20,6
21,7
M
17,0
23,9
14,3
16,9
21,2
N
14,2
23,7
22,5
26,0
22,4
15-24–aastaste töötuse määr (noorte töötuse määr)
25-49-aastaste töötuse määr
10,0
12,9
9,7
8,6
8,7
M
10,5
13,4
9,9
8,9
9,3
N
9,5
12,3
9,5
8,3
8,1
50-74-aastaste töötuse määr
6,1
10,3
8,9
8,8
7,2
M
7,8
12,1
11,5
9,8
7,7
N
4,3
8,5
6,6
8,0
6,7
15-64–aastaste töötuse määr
10,0
13,8
10,5
10,3
9,9
M
11,0
14,9
11,0
10,5
10,7 9,1
8,9
12,8
10,1
10,2
Noorte töötute osatähtsus 15-24-aastasest rahvastikust
N
6,9
9,8
5,9
7,5
7,4
M
8,4
11,2
5,6
7,1
8,6
N
5,4
8,4
6,3
8,0
6,2
Pikaajaliselt töötute osatähtsus kõigist töötutest
47,0
45,4
52,8
45,9
52,2
M
45,5
47,5
59,0
47,4
54,2
N
49,1
42,7
46,1
44,3
49,8
1 – Tööjõu osatähtsus vastavaealisest rahvastikust 2 – Hõivatute osatähtsus vastavaealisest rahvastikust 3 – Töötute osatähtsus tööjõust Allikas: Tööjõu-uuring
34
Hõivatud tegevusala järgi Hõivatute arv, aastakeskmine, tuhat 1998 Kokku Põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsamajandus Mäetööstus Töötlev tööstus
2000
2002
2004
2000
606,5 572,5 585,5 594,3 595,5
49
50
31
29
53,8
41,2
40,7
7,5
7,2
5,7
131,8 129,2 128,2
2003
Naiste osatähtsus hõivatutest, % 2004
36,7
35,0
5,7
8,0
…
…
134,1 140,9
45
47
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus
17,2
14,7
10,5
10,2
12,0
28
29
Ehitus
44,1
39,7
38,9
42,9
46,8
10
10
85,7
79,3
86,3
80,8
80,0
57
58 73
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont Hotellid ja restoranid
13,7
19,9
17,9
17,4
16,2
78
Veondus, laondus ja side
55,3
56,9
54,5
56,2
51,5
31
31
8,1
7,7
7,9
7,6
7,9
56
72
37,4
40,0
44,3
44,4
39,4
49
43
34,7
34,1
33,2
34,5
36,9
52
50
Finantsvahendus Kinnisvara, rentimine ja äritegevus Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Haridus
54,2
44,6
55,6
56,9
54,5
83
81
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
33,9
28,5
31,6
36,4
37,5
88
85
Muud tegevusalad
29,0
29,6
30,1
30,4
28,8
63
63
Allikas: Tööjõu-uuring
Hõivatud ametiala järgi Hõivatute arv, aastakeskmine, tuhat
Naiste osatähtsus hõivatutest, %
1998 Kokku
2000
2004
2000
606,5 572,5 585,5 594,3 595,5
49
50
37
35 65
Seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid
82,4
Tippspetsialistid
66,9
Keskastme spetsialistid ja tehnikud
81,8
Ametnikud
28,3
27
Teenindus- ja müügitöötajad
65,9
Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised
26,7
Oskus- ja käsitöölised
72,4
2002
2003
2004
69,6
69,8
73,6
75,7
84
82,6
78,9
71
80,3
74,8
71,7
78,5
65
70
30,2
30,2
25,9
76
77
62,1
67,3
76,3
71,6
75
77
21,3
19,2
15
15,4
40
40
103,5
90,7
88,7
93,6
94,1
17
16
Seadme- ja masinaoperaatorid
78,9
79
81,4
83
83,2
25
29
Lihttöölised
69,6
62,5
67,5
68,4
71,4
60
61
Allikas: Tööjõu-uuring
35
Naiste ja meeste töötuse määr vanuse järgi, % 30 25 20 %
15 10 5 0
15-74
15-24
25-49
50-69
50-74
15-74
15-24
mehed 2000
2003
25-49
50-69
50-74
naised 2004
Naiste ja meeste töötuse määr haridustaseme1 järgi, % 1998
2000
2002
2003
Kokku
9,8
13,6
10,3
10,0
2004 9,7
I tase
16,6
23,8
20,7
16,9
18,4
II tase
10,8
14,6
10,9
10,6
10,5
III tase
5,1
7,3
5,7
6,5
5,1
M I tase
10,8
14,5
10,8
10,2
10,4
II tase
17,5
25,3
21,9
16,8
19,9 5,2
III tase
4,4
6,1
6,5
6,4
N
8,8
12,6
9,7
9,9
8,9
15,1
21,4
18,5
17,1
15,8
II tase
9,9
14,1
11,7
11,1
10,6
III tase
5,5
8,2
5,2
6,5
5,1
I tase
Haridustasemete jaotus ISCED klassifikaatori järgi: I tase: alg-ja põhiharidus; II tase: keskharidus, kutseharidus ja keskeriharidus pärast põhiharidust; III tase: keskeriharidus pärast keskharidust, kõrgharidus, magistrikraad, doktori-ja teaduskandidaadi kraad Allikas: Tööjõu-uuring
36
Registreeritud töötuse põhinäitajad, tuhat 1995
1998
2000
2002
2003
2004
77,3
81,6
120,9
108,0
99,0
88,5
M
…
…
…
…
45,1
40,3
N
…
…
…
…
53,9
48,3
46,6
53,5
81,5
64,5
59,8
52,1
39,8
48,4
67,4
56,9
47,4
39,3
Registreeritud töötud1 kokku, aastas
sh esmakordselt pöördunud Töötu abiraha saajad Aktiivsetes tööturumeetmetes osalejad töötu ümberõpe
9,8
8,0
8,2
10,0
9,0
7,0
hädaabitöö2
5,7
3,8
4,2
0,5
0,6
0,4
tööturutoetus töötule ettevõtluse alustamiseks
0,5
0,4
0,4
0,4
0,4
0,3
tööturutoetus tööandjale väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks
0,1
0,1
0,2
0,2
0,5
0,5
kutsenõustamine (konsultatsioonide arv)
-
-
2,1
8,1
8,9
7,9
15,1
14,6
14,9
16,1
14,4
20,7
Rakendunud isikud, aastas 4
15,0
15,2
21,8
23,4
17,3
22,4
Registreeritud töötud1, keskmiselt kuus
34,9
31,9
46,3
48,2
43,3
37,0
13,9
17,6
26,6
23,5
19,6
14,4
3
Riigi tööhõivetalitustesse laekunud tööpakkumised, aastas
sh töötu abiraha saajad Registreeritud töötute (keskmiselt kuus) sooline koosseis, % M
42,5
39,6
42,5
44,3
45,6
45,5
N
57,5
60,4
57,5
55,7
54,4
54,5
4,1
3,7
5,3
5,9
5,3
4,5
Registreeritud töötute (keskmiselt kuus) osatähtsus rahvastikus vanuses 16 kuni pensioniiga, %
1 – Töötute arv võib sisaldada ka juhtumeid, kui isik registreerus aasta jooksul töötuks mitu korda. 2 – Hädaabitöödes osalejate arv vähenes järsult 2001. aastal seoses teenuse riigieelarvest finantseerimise lõpetamisega. 3 – Alates 1. oktoobrist 2000 Tööturuteenuste seadusega kehtestatud uus teenuse liik, mille eesmärk on aidata tööotsijal lahendada töö valiku, tööalase karjääri ning töö saamise või kaotamisega seotud küsimusi. 4 – Rakendunud ka väljaspool tööhõiveameteid pakutud vabadele kohtadele. Allikas: Tööturuamet
Registreeritud töötud soo, vanuse ja haridustaseme järgi (ISCED), 2004, tuhat Kokku
Kokku
M
N
88,5
40,3
48,3
Vanuse järgi 16-24
15,1
7,6
7,5
25-49
52,4
22,5
29,9
50+
21,0
10,1
10,9
I tase
20,9
…
…
II tase
52,8
…
…
III tase
14,8
…
…
Haridustaseme järgi
Allikas: Tööturuamet
37
Töötuks registreeritud ja töötu abiraha ning töötuskindlustushüvitise saajad, keskmiselt kuus 30 000 25 000 20 000 15 000 10 000 5 000 0
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
registreeritud töötud, kes ei saa töötu abiraha ega töötuskindlustushüvitist töötu abiraha saajad
töötuskindlustushüvitise saajad
Töötu abiraha ja õppestipendiumi suurus kuus, krooni Kehtestamise kuupäev 01.10.1992
01.10.1994
01.07.1996
01.03.1998
Töötu abiraha
180
-
240
300
01.01.1999 400
Õppestipendium
270
450
-
-
600
Töötuskindlustus 20021
2003
2004
Töötuskindlustusega kindlustatute arv, aasta jooksul, tuhat
638,2
592,4
602,4
Laekunud töötukindlustusmakseid, miljon krooni
535,8
575,0
643,9
7,3
202,6
244,1
töötuskindlustushüvitis
-
106,0
129,1
kollektiivse koondamise hüvitis
-
30,8
30,8
tööandja maksejõuetuse hüvitis
-
23,0
34,6
hüvitistelt makstav sotsiaalmaks
-
31,5
38,3
7,3
11,3
11,3
töötuskindlustuse hüvitis
-
10 033
11 720
kollektiivse koondamise hüvitis
-
4 247
3 989
tööandja maksejõuetuse hüvitis
-
2 058
2 873
Keskmine töötuskindlustushüvitise suurus, krooni kalendrikuus
-
2 188
2 439
Maksimaalne töötuskindlustushüvitise suurus, krooni kalendrikuus
-
6 563
7 786
Töötuskindlustuse kulud, miljon krooni: Hüvitiste kulud
Muud kulud (sh töötukassa tegevuskulud ja panga- ja postikulud) Hüvitiste saajad:
1 – Hüvitise maksmist alustati 2003. aastal. Allikas: Töötukassa
38
Töötuskindlustushüvitise saajate jaotus hüvitise suuruse järgi kuus1, 2003-2004, %
2004
2003
0%
10%
20%
alla 3000
30%
40%
3001-4500
50%
60%
4501-6000
70%
80%
6001-7500
90%
100%
7501 ja enam
Joonisel toodud hüvitiste brutosummad (krooni kalendrikuus) on leitud arvestuslikult 30 päeva pikkuse kuu lõikes sajal esimesel päeval, mil töötuskindlustushüvitise asendusmäär on 50 protsenti isiku varasemast sissetulekust.
Töötukassast makstavate hüvitiste saajad soo, vanuse ja hüvitise liigi järgi Alla 25
25-29
30-34
35-39
40-44
45-49
50-54
55-59
Üle 60
Kokku 10 033
Töötuskindlustushüvitise saajad 2003
2004
Kokku
532
832
1 063
1 180
1 514
1 687
1 795
1 185
245
M
281
401
452
440
499
563
592
501
245
3 974
N
251
431
611
740
1 015
1 124
1 203
684
0
6 059
Kokku
673
1 064
1 213
1 289
1 669
1 866
1989
1 642
315
11 720
M
396
528
544
510
654
647
696
606
315
4 896
N
277
536
669
779
1 015
1 219
1 293
1 036
0
6 824
Tööandja maksejõuetushüvitise saajad 2003
2004
Kokku
189
268
243
222
246
236
259
197
198
2 058
M
97
138
124
107
127
125
125
120
121
1 084
N
92
130
119
115
119
111
134
77
77
974
Kokku
254
341
335
358
371
385
335
279
215
2 873
M
136
180
168
162
157
176
129
127
113
1 348
N
118
161
167
196
214
209
206
152
102
1 525 4 247
Töölepingu kollektiivse ülesütlemise hüvitise saajad 2003
2004
Kokku
231
261
325
383
457
600
737
596
657
M
135
133
150
138
174
219
272
192
332
1 745
N
96
128
175
245
283
381
465
404
325
2 502
Kokku
223
279
319
382
473
503
594
593
623
3 989
M
127
125
142
140
162
168
185
192
299
1 540
N
96
154
177
242
311
335
409
401
324
2 449
Allikas: Töötukassa
39
Töötu sotsiaalse kaitse kulutused (v.a töötuskindlustus) Kulutuse liik
Summa, miljon krooni
Kulutuste struktuur,%
2000
2002
2003
2004
2000
2003
Kokku
286,3
217,7
197,1
158,9
100
100
100
Kulutused passiivsetele meetmetele:
220,5
129,3
97,3
64,5
77
49,4
40,6
töötu abiraha
119,8
104,1
81,1
55,0
41,8
41,1
34,6
riigieelarvest makstud sotsiaalmaks töötute eest
100,7
25,2
16,2
9,5
35,2
8,2
6,0
65,8
88,4
99,8
94,4
23,0
50,6
59,4
Kulutused aktiivsetele meetmetele: õppe korraldamine
2004
32,2
47,5
46,5
41,6
11,3
23,6
26,2
õppestipendium
6,1
7,1
7,2
5,4
2,1
3,7
3,4
hädaabitöö1
3,2
-
-
-
1,1
-
-
tööturutoetus töötule ettevõtluse alustamiseks
4,3
4,2
6,4
5,8
1,5
3,2
3,6
tööturutoetus tööandjale väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks
2,1
3,1
3,8
7,2
0,7
1,9
4,5
17,9
26,4
35,9
34,4
6,3
18,2
21,7
Tööturuameti ülalpidamiskulud2 Töötu sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus, % SKP -s
0,31
0,19
0,15
0,11
riigieelarves
1,00
0,63
0,50
0,33
..
0,19
0,31
0,28
Töötu sotsiaalse kaitse kulutuste (k.a Töötukassa kulud) osatähtsus SKP-s, %
1 – Tööturuteenuse seaduse kohaselt maksab hädaabitööl osalevale töötule tasu hädaabitöö korraldaja hädaabitöö tunnitasu alammääras, mille suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus. 2 – Koos tööhõiveametite ülalpidamiskuludega.
500
0,5
400
0,4
300
0,3
200
0,2
100
0,1
0
2000
2001
töötu riiklik sotsiaalne kaitse kulutuste osatähtsus SKP-s 40
2002
2003
2004
töötuskindlustushüvitised
0
% SKP-s
miljon krooni
Töötu sotsiaalse kaitse kulutused (koos töötuskindlustushüvitisega) ja osatähtsus SKP-s, %
PALK Alljärgnevad andmed pärinevad Statistikaameti palgauuringutest. 2004. aastal kasvas keskmine brutokuupalk jätkuvalt, ulatudes 7287 kroonini. Palgatõusu tempo on aasta-aastalt aeglustumas – 2004. aastal tõusis keskmine palk võrreldes 2003. aastaga 8,4%, 2003. aastal võrreldes 2002. aastaga 9%, aastatel 2001 ja 2002 oli aastane palgatõus keskmiselt 12%. Võrreldes 2003. aastaga on enim kasvanud palgad metsamajanduses (23%), kinnisvara- , üürimis- ja äritegevuses (15%) ja ka tervishoius (14%). Madalaimad on läbi aastate olnud palgad kalapüügis ja põllumajanduses, samuti hotellides-restoranides. Kahekordselt ületavad Eesti keskmist finantsvahenduses töötavate inimeste palgad. Naiste brutotunnipalk moodustab jätkuvalt veidi alla 76% meeste keskmisest tunnipalgast. Suuremad on palgavahed teenindus- ja müügitöötajatel, ametnikel ja lihttöölistel, vahe on vähemmärgatav seadusandjate – tippametnike ning oskustööliste tunnipalkade puhul. Palgaerinevusi meeste ja naiste vahel iseloomustavad ilmekalt ka andmed täistööajaga töötajate jagunemise kohta brutopalgagruppide järgi. Kuigi nii meeste kui naiste hulgas on oluliselt kasvanud üle 5000-kroonise kuupalga saajate arv, oli 2003. aastal uuringu andmetel meeste hulgas nende osatähtsus 61%, naiste hulgas 47%. Üle 10 000 kroonist brutopalka teenisid 2003. aastal viiendik mehi ja vaid veidi alla kümnendiku naistest. Töötajate keskmine brutokuupalk tegevusala järgi, krooni Tegevusala
Keskmine palk Finantsvahendus
Keskmine brutokuupalk, krooni
Võrdlus keskmise palgaga, %
2000
2001
2002
2003
2004
2000
4 907
5 510
6 144
6 723
7 287
100
2004 100
10 889 12 249 13 258 14 556 14 998
222
206
Kinnisvara, rentimine ja äritegevus
4 980
6 299
8 122
8 090
9 332
101
128
Avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus
6 287
6 958
7 844
8 524
9 224
128
127
Mäetööstus
5 869
6 843
7 458
8 149
8 687
120
119
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus
5 916
6 727
7 321
8 000
8 482
121
116
Veondus, laondus, side
6 027
6 468
7 074
7 362
8 048
123
110
Ehitus
4 379
5 232
5 891
6 684
7 468
89
102
Metsamajandus
4 379
5 048
5 219
5 912
7 267
89
100
Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite, kodumasinate remont
4 706
5 359
5 885
6 737
6 915
96
95
Töötlev tööstus
4 772
5 149
5 665
6 177
6 696
97
92
Haridus
4 187
4 770
5 366
5 873
6 475
85
89
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
4 387
4 768
4 983
5 729
6 524
89
90
Põllumajandus
2 823
3 293
3 896
4 242
4 799
58
66
Hotellid, restoranid
3 054
3 771
3 551
4 180
4 535
62
62
Kalapüük
3 552
3 936
4 701
4 493
4 430
72
61
Palga alammäär
1 400
1 600
1 850
2 160
2 480
29
34
41
Täistööajaga töötajad brutopalgagruppide järgi, oktoobris, % Palgagrupp
Kokku
Mehed
Naised
1998
2000
2002
2003
1998
2000
2002
2003
1998
2000
2002
2003
Kokku
100
100
100
100
100
100
100
100
100
100
100
100
<1000
0,9
0,2
0,1
0,0
0,8
0,2
0,1
0,0
0,9
0,2
0,1
0,0
1001-2000
28,1
20,9
11,5
0,3
24,0
18,9
10,1
0,3
32,1
22,7
12,9
0,4
2001-3000
19,6
17,2
15,2
19,4
16,7
14,9
12,8
16,5
22,3
19,3
17,5
22,2
3001-4000
17,2
16,1
14,1
13,4
16,7
14,1
11,9
10,8
17,7
17,8
16,2
15,7
4001-5000
12,1
12,8
12,4
12,8
12,9
12,0
11,3
11,3
11,3
13,6
13,5
14,3
5001-7000
11,7
16,4
20,5
22,0
14,0
17,8
20,6
21,1
9,5
15,1
20,4
22,9
7001-10000
6,3
9,3
14,4
17,4
8,3
11,6
16,7
19,5
4,3
7,1
12,2
15,2
10 000<
4,3
7,0
11,7
14,7
6,6
10,3
16,6
20,5
2,0
4,0
7,3
9,2
Mees- ja naistöötajate keskmine brutotunnipalk ametialade järgi1, oktoobris, krooni Ametirühm, ametiala
Keskmine brutotunnipalk Mehed
Naiste palk meeste palgast, %
Naised
2000
2003
Keskmine tunnipalk
1995 2000 2002 2003 1995 2000 2002 2003 16,3
31,5
37,2
41,4
11,9
23,8
28,2
31,3
75
76
Seadusandjad, tippametnikud, juhid
27,1
52,6
60,3
65,7
20,1
40,3
47,3
52,2
76
80
Tippspetsialistid
21,4
46,8
54,2
60,3
16,3
33,3
39,4
44,1
71
73
tervishoiuspetsialistid
18,4
45,8
57,6
71,9
17,1
38,3
48,7
57,7
84
80
põetamise - ja sünnitusabispetsialistid
19,6
…
…
…
14,6
26,2
30,7
36,8
…
…
sotsiaaltöötajad
21,2
…
…
…
14,3
25,1
30,5
33,1
…
…
18,5
36,3
44,2
50,7
13,3
25,6
31,2
34,8
71
69
tervishoiu abispetsialistid
10,9
23,2
31,5
29,9
10,4
21,5
25,0
29,1
93
97
põetamise ja sünnitusabi abispetsialistid
10,8
23,6
28,0
30,7
10,4
24,0
27,8
32,9
102
107
Keskastme spetsialistid ja tehnikud
…
31,6
35,0
40,3
…
23,7
30,0
29,1
75
72
Ametnikud
töökaitse- ja kvaliteediinspektorid
15,8
29,2
36,5
39,8
12,0
22,9
26,9
29,1
78
73
Teenindus- ja müügitöötajad
13,0
21,8
26,8
28,7
8,0
14,9
17,9
20,9
68
73
12,2
14,1
17,8
21,6
11,2
12,8
16,1
19,1
91
88
9,5
15,8
21,6
26,7
7,7
14,4
18,8
21,3
91
80
Oskus- ja käsitöölised (v.a põllumajandus, kalandus)
15,7
24,6
30,3
33,6
12,1
20,7
23,3
25,6
84
76
Seadme- ja masinaoperaatorid
14,3
25,3
28,7
31,8
12,7
22,9
25,9
27,4
91
86
8,9
16,3
20,2
23,3
6,4
12,2
15,3
17,3
75
74
11,3
20,9
25,8
30,8
10,5
18,9
22,4
24,9
90
81
hooldustöötajad meditsiiniasutustes Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised
Lihttöölised tootmislihttöölised
1 – Nii täis- kui osalise tööajaga töötajad. Pearühmad kajastavad andmeid vabariigi kohta tervikuna, kusjuures alla 20 töötajaga ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt (v.a riigi ning munitsipaalomanduses olevad ettevõtted ja asutused) on andmed kogutud valikvaatlusega. Allrühmade ja ametialade lõikes on hõlmatud ainult riigi- ning munitsipaalettevõtted ning enam kui 19 töötajaga muud ettevõtted.
42
TÖÖKESKKOND Ülevaade õigusaktidest Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Valdkonda reguleerib eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Seaduse tähenduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja tegevus töökeskkonnaalase töö korraldamisel ettevõttes on üks ohutute ja tervislike töötingimuste tagamise põhialustest. Riiklikku järelevalvet seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon. Tööandjatele, kes ei taga töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmist, esitatakse ettekirjutused nõuetega nende rikkumiste kõrvaldamiseks. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. 2003. aasta 1. juulist ei loeta tööõnnetuseks tööteel juhtunud õnnetust. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Kahjuhüvitisele on isikul õigus, kui tervisekahjustus on tekkinud tööandja süü läbi. Kahju hüvitamine seisneb rahasummade väljamaksmises sissetuleku (või selle osa) ulatuses, millest isik jäi ilma töövõime kaotuse või selle alanemise tagajärjel. Lisaks tervisekahjustuse tõttu saamatajäänud sissetuleku hüvitamisele tuleb kahju eest vastutaval tööandjal hüvitada kannatanule tervisekahjustusest tingitud lisakulutused sh proteesid ja abivahendid; retseptiravimid; sanatooriumituusikud; sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi ja kannatanu hooldamiskulud. Riiklik sotsiaalkindlustus võtab eelpoolloetletud kohustused üle, kui kahju eest vastutav tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud. Statistiline ülevaade Aastatel 2000–2004, s.t pärast töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja selle rakendusaktide jõustumist, on läbi viidud 28 063 kontrollimist, neist 6 833 korral hinnati töökeskkonna seisundit tervikuna, lähtudes Tööinspektsiooni poolt väljatöötatud metoodikast. Sealhulgas 43
viidi 2004. aastal läbi 8 289 kontrollimist, millega haarati 2 626 ettevõtet, neist 1 243-s hinnati töökeskkonda kui tervikut. Ettekirjutuste täitmise kontrolli tulemuste alusel võib järeldada, et järelevalve tulemusena on ettevõtete töökeskkond suuremas osas varemkontrollitud ettevõtetes paranenud. Kuni 2002. aastani kasvas registreeritud tööõnnetuste ja ka tööõnnetuste tõttu kaotatud tööpäevade arv. Kasvu põhjustas nii ohutusnõuete eiramine, õnnetuste parem registreerimine kui ka seadusemuudatus, mille kohaselt makstakse alates 1999. aastast kõigi tööõnnetuste puhul ajutise töövõimetuse hüvitist 100% keskmisest tulust (varem ainult tööandja süül juhtunud tööõnnetuste puhul). Alates 2003. aastast toimunud langus näitajates ei näita olukorra paranemist, vaid on tingitud seadusemuudatustest, mis alates 2003. aasta 1. juulist ei käsitle tööõnnetusena tööteel juhtunud õnnetusi. 2004. aastal kasvas võrreldes eelnenud aastaga nii surmaga lõppenud tööõnnetuste (vastavalt 31 ja 34) kui ka tööl juhtunud raske tervisekahjustusega lõppenud õnnetuste (vastavalt 906 ja 973) arv. Võrreldes eelnevate aastate langustendentsiga tõusis 2004. aastal esmakordselt diagnoositud kutsehaiguste arv, kuid need muutused ei ole päris üheselt võetavad. Kutsehaiguste diagnoosimist raskendavad mitmed asjaolud, eelkõige on probleeme haiguse ja töökeskkonna ohutegurite seoste tõendamisega. Samuti mõjutab seda näitajat töötervishoiuteenuse kättesaadavus (sh töötervishoiuarsti olemasolu maakonnas). Seejuures on viimastel aastatel haiguste järgi diagnoositud juhtude puhul vähenenud vibratsioontõbi ja kasvanud ülekoormushaigused (tingitud raskuste teisaldamisest, valest tööasendist, sundasendist). Kui 2000. aastal oli vibratsioontõve juhtusid 39% kõigist diagnoositud kutsehaigusjuhtudest ja 2004. aastal 23%, siis ülekoormushaiguste osakaal samadel aastatel moodustas vastavalt 36 ja 49%. Töökeskkonna seisundi hindamine, 2004 Kontrollitud ettevõtete arv Hinnang töökeskkonna seisundile, % ettevõtetest
1243 Madal
Keskmine
Kõrge
Tehnilistest ohuteguritest tulenev risk
31,2
66,9
1,9
Füüsikalistest, keemilistest, bioloogilistest ja füsioloogilistest ohuteguritest tulenev risk
31,9
64,2
3,9
Vastas nõuetele
Esines puudusi
Ei vastanud nõuetele
Tööandja tegevus seadusest tulenevate ülesannete täitmisel
22,5
61,1
16,4
Töötajate olmetingimused
72,4
23,7
3,9
Töökeskkond tervikuna
16,9
81,6
1,5
44
Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega kehtestatud nõuete täitmine1 (% ettevõtetest, kus nõuded on täitmata) Kontrollitud ja hinnatud tegevus või olukord
%
Töökeskkonnanõukogu olemasolu ja tegevus (üle 50 töötajaga ettevõtetes)
10,5
Töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõpe
15
Töökeskkonnavolinike valimine
34,5
Töökeskkonnavolinike väljaõpe
46,7
Töökeskkonna riskianalüüsi tegevuskava terviseriski vähendamiseks
54,4
Sisekontrolli korraldus
38,4
Leping tervishoiuteenistusega
60,7
Töötajate tervisekontroll
38,2
Esmaabiandjate väljaõpe
29
Töötajate tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine
12,3
Isikukaitsevahenditega varustamine
1,9
Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimine
57,7
Tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks kavandatud abinõude täitmine
3,8
1 – Alates 2004. aastast arvestatakse ainult esmase ettevõtte kontrolli tulemusi, mitte ettekirjutuste kontrollimisi. Selle tulemusena pole andmed võrreldavad eelmises kogumikus esitatutega. Allikas: Tööinspektsioon
Tööõnnetused ja kutsehaigused Tööõnnetuste arv kokku1
1995
2000
2002
2003
2004
2 460
2 965
4 033
3 783
3 326
sh, % M
…
67
62
70
70
N
…
33
38
30
30
raske tervisekahjustuse saanute arv1
290
692
1316
1163
973
sh, % M
…
…
…
…
73
N
…
…
…
…
27
tööõnnetustes hukkunute arv1
…
27
39
33
34
sh, % M
…
93
91
100
71
N
…
7
9
0
29
303
424
532
544
559
Esmakordselt kutsehaigeks tunnistatud isikute arv
…
296
117
95
132
sh, % M
…
…
62
49
55
N
…
…
38
51
45
Tööõnnetuste arv 100 000 töötaja kohta 2
Esmakordselt diagnoositud kutsehaiguste arv
145
355
129
101
132
Esmakordselt diagnoositud kutsehaigusi 100 000 töötaja kohta
22,1
57,1
22,0
17,0
22,2
1 – Alates 01.07.2003 ei loeta tööõnnetusteks tööteel juhtunud õnnetusi. 2 – Kõigi aastate kohta on esitatud ainult tööl juhtunud õnnetuste arv.
45
Tööl toimunud raske tervisekahjustuse ja surmaga lõppenud tööõnnetused tegevusalade järgi Tegevusala
Raske tervisekahjustuse saanute arv
Kokku Põllumajandus, jahindus, kalandus, metsamajandus
Hukkunute arv
1998
2000
2002
2003
2004 1998 2000 2002 2003 2004
389
496
935
906
973
56
27
35
31
34
47
27
79
54
57
8
3
3
2
2
Mäetööstus
16
11
30
15
23
5
0
2
1
0
Töötlev tööstus
96
179
336
345
390
10
9
6
8
5
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus
27
10
15
12
13
2
3
0
1
2
Ehitus
60
64
102
93
101
12
4
9
4
5
Hulgi- ja jaekaubandus
19
29
83
103
94
2
2
5
2
2
Veondus, laondus, side
72
72
95
87
89
9
5
5
8
7
Finantsvahendus, kinnisvarategevus
5
23
51
51
50
3
0
2
3
4
Avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus
…
40
55
61
56
…
0
2
1
3
Haridus
…
11
41
37
37
…
0
0
1
1
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
…
17
23
17
20
…
0
0
0
0
Muu
47
13
28
31
43
5
1
1
0
3
Allikas: Tööinspektsioon
Tööl toimunud raske tervisekahjustuse ja surmaga lõppenud õnnetused tegevusalati, 2004, % Põllumajandus, jahindus, kalandus, metsamajandus 6% Veondus, laondus, side 10% Töötlev tööstus 38%
Hulgi- ja jaemüük 10%
Ehitus 11%
Muu tegevusala 25%
46
Tööl toimunud raske tervisekahjustuse ja surmaga lõppenud tööõnnetused ametirühmade järgi Ametirühm
Kannatanute arv
Hukkunute arv
2001
2002
2003
2004
2001
2002
2003
2004
Kokku
770
935
906
973
30
35
31
34
Oskus- ja käsitöölised
269
304
275
316
13
12
7
8
Seadme- ja masinaoperaatorid
192
203
206
239
4
8
7
9
Lihttöölised
133
177
121
146
5
7
4
5
Teenindus- ja müügitöötajad
41
61
77
77
0
2
2
1
Tippspetsialistid
36
51
45
47
1
2
0
0
Keskastme spetsialistid ja tehnikud
31
54
38
47
3
0
3
3
Ametnikud
29
31
29
29
1
2
0
0
Põllu- ja metsamajanduse, kalanduse oskustöölised
17
20
18
29
1
0
0
2
Seadusandjad, kõrgemad ametnikud, juhid
20
28
10
31
2
2
1
4
2
6
81
12
0
0
6
2
Muud
Allikas: Tööinspektsioon
Kutsehaigused haiguse ja kutseala järgi Näitaja Esmakordselt diagnoositud juhud kokku
1998
2000
2002
2003
2004
269
355
129
101
132
Haiguste järgi vibratsioontõbi
109
137
45
15
30
ülekoormushaigused
72
128
47
54
66
vaegkuulmine
37
60
22
21
20
muud kutsehaigused
51
30
15
11
16
traktorist
90
114
41
28
22
auto- ja bussijuht
32
50
16
2
4
põllutööline, loomakasvataja
26
55
17
21
28
ekskavaatori- ja kraanajuht
16
15
6
3
4
5
12
3
6
2
tisler
17
6
4
1
0
kala- ja lihatöötleja
15
8
6
6
5
metsatööline
4
5
3
3
4
meditsiinitöötaja
2
2
1
2
0
kondiiter
3
1
3
1
0
maaler
6
9
7
4
1
puidutöötleja
0
0
1
1
3
mäetööline
2
4
0
1
0
lukksepp
9
10
1
3
7
ehitustööline
2
3
1
0
4
16
13
2
3
6
2
1
0
0
0
Kutseala järgi
õmbleja, kuduja
keevitaja betoneerija
Järgneb
47
Järg Näitaja
1998
2000
2002
2003
2004
laevaehitaja
0
2
0
1
0
piimatoodete valmistaja
0
0
1
1
3
22
44
16
13
39
muud kutsealad
Allikas: Tööinspektsioon
Tööõnnetuste tõttu kaotatud tööpäevade arv ning kulutused Tööõnnetuste tõttu kaotatud tööpäevade arv Tööõnnetuste tõttu kaotatud tööpäevade osatähtsus kogu töötajate haiguspäevade arvust, %
1995
2000
2002
2003
2004
83 643
157 051
171 850
146 411
118 941
…
3,1
3,7
3,1
3,7
Kulutused hüvitistele Tööõnnetushüvitis1, miljon krooni töövõimetuslehtede arv Tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kahjuhüvitised2, miljon krooni kahjuhüvitise saajate arv
6,3
19,5
25,2
23,1
20,4
2 783
6 921
7 572
6 871
5 863
…
21,6
34,6
36,9
38,3
…
1 111
1 553
1 646
1 745
1 – Ravikindlustushüvitis, 100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. 2 – Sotsiaalkindlustusameti kaudu hüvitatakse kaotatud sissetulek ja lisakulutused, kui kahju eest vastutav tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud. Allikas: Tööinspektsioon, Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet
Tööõnnetuste kulud riigi tasandil1 2002
2003
2004
4 033
3 783
3 326
157
173
161
35
31
34
Kulud kokku, miljon krooni
57,9
67,2
61,2
ajutise töövõimetuse hüvitis
20,3
19,0
16,8
7,8
8,9
8,0
25,8
35,6
33,0
surmajuhtumid
0,1
0,2
0,2
halduskulud
3,9
3,5
3,2
Tööõnnetuste arv neist jäi alaliselt töövõimetuks tööl toimunud õnnetustes hukkunute arv
ravikulu alaline töövõimetus
1 – 2003. aastal töötati Tööinspektsiooni ja Taani Töökeskkonnaameti vahelise koostööprojekti raamides välja mudelid tööõnnetuse maksumuse arvutamiseks ettevõtte, riigi ja ühiskonna tasandil. Tabel kajastab kulutusi riigi tasandil. Allikas: Tööinspektsioon, Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet
48
SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Sooline võrdõiguslikkus tähendab naiste ja meeste võrdseid õiguseid, kohustusi ja vastutust tööelus, hariduse omandamisel ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Võrdõiguslikkuse edendamiseks loodi 1996. aastal Sotsiaalministeeriumisse soolise võrdõiguslikkuse büroo, mis tänaseks on välja arenenud osakonnaks. 2004. aasta kevadel aga jõustus Eestis soolise võrdõiguslikkuse seadus. 2005. aasta sügisel astus seaduse rakendamiseks ametisse soolise võrdõiguslikkuse volinik, kelle ülesandeks on menetleda kodanike kaebusi oma õiguste rikkumise kohta ning tegeleda võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmisega. Käesoleva kogumiku koostamisel on lähtutud soolise võrdõiguslikkuse kahest teineteist täiendavast käsitlusviisist. Ühest küljest on arvestatud soolise tasakaalustatuse põhimõtte lõimimisega kõigisse poliitikavaldkondadesse (sooline võrdõiguslikkus kui horisontaalne teema). Sellest tulenevalt on andmete esitamisel kogumikus läbivalt arvestatud soolise aspektiga ning võrreldes eelmiste aastatega esitatud enam sooliselt eristatud statistikat. Teisest küljest on lähtutud käsitlusest, kus soolise ebavõrdsuse vähendamiseks rakendatakse erinevaid (positiivseid) meetmeid. Sellest tulenevalt on koostatud ka alljärgnev osa. Soolist ebavõrdsust ühiskonnas kogevad nii naised kui mehed, seega võidavad soolise võrdõiguslikkuse edendamisest samuti mõlema soo esindajad. Kui analüüsida näiteks tervise ja oodatava eluea teemat, siis on siin halvemas seisus mehed, rääkides aga tööturu, palga või otsustusprotsessis osalemise küsimustest, on enamasti naistel halvem positsioon. Lisaks esineb teemasid, nagu näiteks töö- ja pereelu ühitamine – kus nii naiste kui meeste olukord vajaks muutmist. Soostereotüüpide laia leviku üheks tulemuseks on meeste märkimisväärselt madalam oodatav eluiga võrreldes naistega. Viimastel aastatel on see näitaja küll pidevalt tõusnud. 1995. aastal oli meeste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil 61,3 aastat, mis oli 12,8 aastat vähem kui naistel. 2003. aastaks oli meeste oodatav eluiga tõusnud 66 eluaastani ning vahe naistega vähenenud 10,9 aastale. Samuti on meeste surmapõhjuste seas naistest märksa enam õnnetusi, traumasid, mürgistusjuhte ja vereringeelundite haigusi ning tööealiste meeste suremuskordajad ületavad naiste suremuskordajaid ligi kolmekordselt. Sooline ebavõrdsus avaldub meeste ja naiste erinevas ligipääsus ühiskondlikele ressurssidele (poliitiline võim, otsustamine, töö, haridus, teenused, aeg, jms). Sarnaselt teistele arenenud riikidele on ka Eesti mehed ja naised hõivatud erineva tööga. Naised on traditsiooniliselt ülekaalus ametialadel, mis ei ole ühiskonnas eriti prestiižsed ning kus on keskmisest madalam palk (horisontaalne sooline segregatsioon). Naiste osakaal juhtivatel ametikohtadel on võrreldes meestega samuti tunduvalt väiksem (vertikaalne sooline segregatsioon). Ametialase hõive tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et tippspetsialistide hulka (naisi 65%) on arvestatud haridustöötajad (sh algkooli ja lasteaia õpetajad), meditsiinitöötajad (sh arstid, õed, hambaarstid jne), haldusametnikud (sh sekretärid, raamatupidajad). Ilmekaks näiteks vertikaalse segregatsioon kohta on näiteks haridusasutuste personali jaotus soo järgi, mille kohaselt professorite hulgas on naisi 16-17%, dotsente 36-37%, seevastu õpetajatest 86% ja lasteaiakasvatajatest praktiliselt 100%. 49
Töö valdkonnas on oluliseks teemaks ka töö- ja pereelu ühitamine ning meeste suurem kaasamine pere ja laste eest hoolitsemisse. Kuigi Eestis on naiste tööhõive suhteliselt kõrge, iseloomustab meie olukorda suur erinevus lasteta inimeste ja väikelaste (0-6) vanemate hõive määrades. Kui meeste puhul on väikesed lapsed hõivet soodustavaks teguriks siis väikelaste emade ja ilma lasteta naiste hõive erinevus oli 2004. aastal 31,3 protsendipunkti. Märkimisväärne on siinjuures asjaolu, et see erinevus on märksa suurem kui Euroopa Liidu keskmine, mis 2004. aastal oli 13,9 protsendipunkti. Eestis on naiste keskmine palk meeste omast olnud kogu taasiseseisvumisjärgse aja ligi veerandi võrra madalam. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas on sooline palgaerinevus Eestis üks kõrgemaid. Naised sõltuvad materiaalselt oma abikaasadest kolm korda sagedamini kui mehed. Naiste materiaalne sõltuvus oma abikaasadest vanuse kasvades langeb, meestel vastupidi, vananedes sõltuvus abikaasast/elukaaslasest mõnevõrra suureneb. Soolise võrdõiguslikkuse üks oluline näitaja on osalemine otsustamisprotsessis. Naisi on kogu taasiseseisvumisaja olnud Eesti parlamendis alla viiendiku, iga valimisega on see näitaja küll tõusnud. Parlamenti, aga ka kohalike omavalitsuste volikogudesse kandideerivate naiste arv on vähehaaval suurenenud, kuid on siiski meeskandidaatidega võrreldes suures vähemuses. 2005. aasta teisel poolaastal kuulus 14-liikmelisse valitsuskabinetti 2 naisministrit. Naiste osatähtsus valitsuskabinetis on varasematel aastatel olnud ka suurem, kuid valdavalt on naised täitnud nn sotsiaalkultuurilist funktsiooni (sotsiaal-, kultuuri- või haridusminister). Kõrgemate riigiametnike (kantslerid ja asekantslerid) seas on meeste osakaal 70-80%, maavanematest on koguni 93%. Ka vallavanemad ja linnapead on 2005. aasta seisuga enamasti mehed (89%), samal ajal kui vallasekretäride seas on sooline proportsioon vastupidine (10% mehi). Kohtuvõimu esindajate seas on mehed ülekaalus võimuhierarhia ülemistel positsioonidel (84% riigikohtunikest on mehed), samal ajal kui madalamal positsioonil, kus ka palgatase on madalam, on naiste ja meeste osakaal tasakaalus. Prokuröride seas on erinevalt paljude teiste riikide praktikast naisi rohkem kui mehi. Eesti naiste haridustase on nõukogude pärandi mõjul olnud meeste omast keskmiselt kõrgem. Kolmanda taseme haridusega (ehk keskeriharidus pärast keskharidust ning kõrgharidus) inimestest 62% moodustavad naised. See suund jätkub ka praeguste õppurite seas, kus kõrghariduse omandajatena domineerivad naissoo esindajad. Tähelepanuväärne on siiski asjaolu, et naised jõuavad meestest harvemini akadeemilistele kõrgpositsioonidele ehk dotsentideks ja professoriteks. Viimaste aastate üheks tõsisemaks võrdõiguslikkusega seonduvaks probleemiks hariduselus on olnud põhikoolist väljalangevuse suurenemine. Peamisteks põhjusteks on nii poiste kui tüdrukute puhul edasijõudmatus ning koolikohustusliku ea lõppemine, tüdrukute puhul lisanduvad ka nn perekondlikud põhjused (sh abiellumine). Väljalangejate seas on valdavas enamuses poisid, kelle väljavaated tulevikus tööd leida ja tulutoovat palka saada on üsna väikesed.
50
Võrdõiguslikkuse indikaatorina on uuritud paljudes riikides seda, kas ja kuidas jaguneb ajabilanss sugupoolte vahel. Eesti andmete alusel võib öelda, et kui meeste tasulise töö ajaline koormus ületab reeglina naiste oma, siis naiste tasuta koduste tööde panus on oluliselt suurem ja selle tulemusena ka vaba aja hulk väiksem kui meestel kogu elukaare jooksul. Ajakasutuse sooliste erisuste peamine põhjus peitub traditsioonilises soorollimudelis. Selle kohaselt on meestel eelkõige leivateenija roll, naistel aga hoolitsus kodu ja pereliikmete eest. Soolise ebavõrdsuse üks näitaja on ka naistevastase vägivalla kõrge tase ühiskonnas, mis peegeldab sugudevahelisi võimuhierarhiaid. Politsei- ja kohtustatistika ei anna veel naistevastase vägivalla1 kohta adekvaatset pilti, ent vägivalla uuringud näitavad, et aasta jooksul kogeb vägivalda iga viies naine. 2/3 kõigist naistevastase vägivalla juhtumitest toimub kodus. Kõigist paarisuhtevägivalla juhtumitest on üheksal juhul kümnest ohvriks naine. Varjupaikade statistika näitab, et elukoha puudumise kõrval oli teiseks oluliseks varjupaika sattumise põhjuseks naiste puhul perevägivald2 (31% juhtudest 2003. aasta jooksul ning 23% 2004. aastal)3. 1 – Termin “naiste vastu suunatud vägivald” tähendab igasugust soolisel erinevusel põhinevat vägivalda, mille tulemuseks on füüsilise, seksuaalse või psühholoogilise kahjustuse või kannatuse tekitamine naistele. Mõiste naistevastane vägivald hõlmab nii perekonnas, kogukonnas kui ka riigis toimuvat vägivalda. 2 – Termin “perevägivald” ei ole Eesti seadusandluses defineeritud. Varjupaikade kohta kogutava statistika puhul arvestatakse perevägivalla alla kõik pere sees toimuvad füüsilise, seksuaalse ning psühholoogilise ja vaimse vägivalla juhtumid. 3 – Statistika on esitatud peatükis “Sotsiaalhoolekanne”.
Eluiga ja suremus
aastat
Keskmine oodatav eluiga soo järgi 80 78 76 74 72 70 68 66 64 62 60
1995
1996
keskmine
1997 M
1998
1999
2000
2001
2002
2003
N
51
0-64-aastaste suremuskordajad surmapõhjuseti, 2003
100 000 vastavas eas elaniku kohta
800 muud põhjused
600
hingamiselundite haigused seedeelundite haigused
400
õnnetusjuhtumid, mürgistused, traumad
200 0
kasvajad vereringeelundite haigused kokku
mehed
naised
Hõive Erinevus lasteta inimeste ning väikelaste (0-6) vanemate tööhõive määrades, (20-50-aastased), protsendipunkti 2000
2001
2002
2003
M
-12,7
-10,8
-13,0
-16,4
2004 -7,6
N
36,6
30,2
31,7
28,8
31,3
1 – Lasteta inimeste tööhõive määr miinus väikelaste vanemate tööhõive määr
Hõivatud ametialati, 2004, % Teenindus- ja müügitöötajad Ametnikud Keskastme spetsialistid Tippspetsialistid Lihttöölised Põllumajanduse ja kalapüügi oskustöölised Seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid Seadme- ja masinaoperaatorid Oskus- ja käsitöölised mehed
52
naised
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Hõivatud tegevusalati, 2004, % Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Haridus Hotellid ja restoranid Finantsvahendus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Töötlev tööstus Kinnisvara, rentimine ja äritegevus Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus Veondus, laondus ja side Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus mehed
naised
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Otsustusprotsessis osalemine
Riigikokku kandidee- Kandideerinud rinud ja valitud
Valitud
Kohalike omavalitsuste volikogudesse kandideerinud ja valitud
Kandideerinud
Aasta
Arv
Osatähtsus, %
M
N
M
N
1992
541
88
86
14
1995
1 034
222
82
18
1999
1 376
508
73
27
2003
757
206
79
21
1992
88
13
87
13
1995
89
12
88
12
1999
83
18
82
18
2003
82
19
81
19
1993
6 436
2 535
72
28
1996
7 454
3 674
67
33
1999
8 240
4 562
64
36
2002
9 464
5 739
62
38
2005
8 893
5 763
61
39
Valitud
1993
2 469
834
75
25
1996
2 533
920
73
27
1999
2 404
951
72
28
2002
2 345
928
72
28
2005
2 191
920
70
30
Allikas: Vabariigi valimiskomisjon
53
Valituks osutunute osatähtsus kandidaatidest soo järgi, % 40 35 30 %
25 20 15 10 5 0
1992
1995
1999
2003
1993
Riigikogu valimised mehed
1996
1999
2002
2005
Kohalike omavalitsuste volikogude valimised
naised
Valitsuskabineti liikmete sooline jaotus 16
arv
12 8 4 0
1992-1994 1994-1995 1995-1995 1995-1997 1997-1999 1999-2002 2002-2003 2003-2004 mehed
naised
Otsustavatele ametikohtadele valitud ja nimetatud töötajad soo järgi
Kokku
M
N
Osatähtsus, % M
N
Riigitasand Riigikogu liikmed1 Ministrid (k.a peaminister)2
101
82
19
81
19
14
12
2
86
14
3111
2191
920
70
30
241
213
28
89
11
Kohalik tasand Volikogude liikmed4 Linnapead ja vallavanemad 3
Järgneb
54
Järg
Kokku
M
N
Osatähtsus, % M
N
Linna- ja vallavolikogu esimehed 3
241
210
31
87
13
Linna- ja vallasekretärid3
241
23
218
10
90
Kõrgemad riigiametnikud 5 Kantslerid
11
8
3
73
27
Asekantslerid
39
32
7
82
18
Maavanemad
15
14
1
93
7 16
Kohtuvõimu esindajad 5 Riigikohtunikud
19
16
3
84
sh riigikohtu esimees
1
1
0
100
0
Teise astme kohtunikud
46
19
27
41
59
150
50
100
33
67
Riigi peaprokurör
1
1
0
100
0
Juhtiv riigiprokurör
2
2
0
100
0
Juhtivprokurörid
4
1
3
25
75
Esimese astme kohtunikud Prokuratuuri esindajad 5
Riigiprokurörid
10
5
5
50
50
Ringkonnaprokurörid
56
11
45
20
80
1 – 2003. aasta Riigikogu valimistel valituks osutunud kandidaadid. 2 – 2005. aasta oktoobri seisuga 3 – 2005. aasta mai seisuga 4 – 2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel valituks osutunud kandidaadid. 5 – 2005. aasta oktoobri seisuga Allikas: Vabariigi valimiskomisjon, Siseministeerium, Justiitsministeerium, ministeeriumide koduleheküljed
Haridus Rahvastik (üle 10-aastased) soo ja haridustaseme järgi, 2000 Haridustase1
Kokku
M
N
Struktuur, %
Naiste osa-
M
N
tähtsus, %
I tase: alg-ja põhiharidus või haridustase teadmata
492 118
238 467
253 651
42,6
37,9
51,5
II tase: keskharidus, kutseharidus ja keskeriharidus pärast põhiharidust
470 836
220 140
250 696
39,4
37,4
53,2
III tase:
266 093
100 828
165 265
18,0
24,7
62,1
keskeriharidus pärast keskharidust
109 244
34 863
74 381
6,2
11,1
68,1
kõrgharidus
151 581
62 801
88 780
11,2
13,3
58,6
magistrikraad
2 435
1 222
1 213
0,2
0,2
49,8
doktori-/teaduskandidaadi kraad
2 833
1 942
891
0,3
0,1
31,5
1 – ISCED klassifikatsiooni järgi Allikas: Rahvaloendus 2000
55
Haridusasutuste personal soo järgi Amet
2003
2004
Kokku
M
N
7 794
25
7 769
Naiste osa- Kokku tähtsus, %
M
99,7
8 003
26
7 977
99,7
85,8 15 974
2 263
13 711
85,8
Lasteaiad ja üldhariduskoolid Lasteaiakasvatajad Üldhariduskooli õpetajad
Naiste osatähtsus, %
17 927
2 550 15 377
Akadeemiline personal
Professor Erakorraline professor Dotsent Lektor
N
467
391
76
16,3
481
398
83
17,3
62
52
10
16,1
67
56
11
16,4 37,4
680
438
242
35,6
688
431
257
1 046
467
579
55,4
1 148
492
656
57,1
568
112
456
80,3
494
129
365
73,9 63,3
Vanemõpetaja ja õpetaja Assistent
418
151
267
63,9
439
161
278
Vanemteadur
308
205
103
33,4
314
199
115
36,6
Teadur
457
213
244
53,4
490
244
246
50,2
Allikas: Statistikaamet, Eesti Hariduse Infosüsteem
2003/2004 õppeaastal lõpetanud kõrghariduse õppekavadel soo järgi Lõpetas kokku
M
N
M
N
2 320
774
1 546
33
67 63
Diplomiõpe Kutsekõrgharidus
Osatähtsus, %
394
146
248
37
Rakenduskõrgharidus
1 768
220
1 548
12
88
Bakalaureuseõpe
3 786
1 185
2 601
31
69
Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe Magistriõpe1 Residendiõpe (vastuvõetud enne 2001/2002) Doktoriõpe Kokku
286
52
234
18
82
1 472
451
1 021
31
69 83
71
12
59
17
138
67
71
49
51
10 235
2 907
7 328
28
72
1 – Sisaldub ka 1-aastane õpetajakoolitus, interniõpe Allikas: Eesti Statistikaamet
Haridustee katkestajad põhikooli astmel soo järgi Õppeaasta 1998/1999
Kokku
M
N
Osatähtsus, % M
N
899
678
221
75
25
1999/2000
998
721
277
72
28
2000/2001
1 025
762
263
74
26 26
2001/2002
907
673
234
74
2002/2003
1 145
852
293
74
26
2003/2004
959
669
290
70
30
Allikas: Haridus-ja teadusministeerium
56
Materiaalne olukord Täistööajaga töötajate jaotus brutopalga suuruse järgi, oktoobris, % 100
%
80 60 40 20 0
1998
2000
2002
2003
1998
2000
Mehed alla 3000
2002
2003
Naised
3000-5000
5001-7000
7001-10000
üle 10000
Naiste tunnipalga osatähtsus meeste tunnipalgas ametialati , % Seadme- ja masinaoperaatorid Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised Seadusandjad, tippametnikud, juhid Keskmine tunnipalk Oskus- ja käsitöölised (v.a põllumajandus, kalandus) Lihttöölised Teenindus- ja müügitöötajad Ametnikud Tippspetsialistid Keskastme spetsialistid ja tehnikud 2000
2003
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Materiaalne sõltuvus abikaasast/elukaaslasest, % vastanutest Naised
Mehed
Sõltun
57
17
37
Ei sõltu
40
71
56
Abikaasa / elukaaslane sõltub minust Kokku
Keskmine
3
12
7
100
100
100
57
Materiaalselt sõltujate1 osakaal vanuse järgi, % kes hindasid end materiaalselt sõltuvaks Naised
Mehed
Alla 20
80
…
21 – 30
65
6
31 – 40
73
14
41 – 50
59
17
Üle 50
23
26
1 – Vastasid ainult need, kes elavad koos abikaasa / elukaaslasega Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi võrdõiguslikkuse monitooring, aprill 2003, 1006 vastanut.
Ajakasutus 15-aastaste ja vanemate elanike keskmine ajakasutus põhitegevusena päevas (tundides, minutites) Põhitegevus
Kõik
Töötavad
Naised võrreldes meestega (+ - tundi:min)
Mehed
Naised
Mehed
Naised
Aeg kokku
24:00
24:00
24.00
24:00
Isiklik tegevus
Kõik
Töötavad - 0:04
10:43
10:42
10:33
10:29
- 0:01
Tasuline töö
4:16
3:01
5:38
4:48
- 1:15
- 0:50
Õppimine
0:28
0:23
0:04
0:06
- 0:05
+ 0:02
Majapidamine ja perekond
2:52
5:02
2:37
4:21
+ 2:10
+ 1:44
Vabatahtlik töö ja nõupidamised
0:20
0:17
0:19
0:15
- 0:03
- 0:04
Vaba aeg
5:20
4:34
4:47
4:00
- 0:46
- 0:47
Piiritlemata ajakasutus
0:01
0:01
0:02
0:01
-
- 0:01
Allikas: Eesti ajakasutuse uuring 1999-2000
Vägivald Vägivalla1 ohvriks langemine, % vastanutest Mehed
Naised
15
20
Kõik kohad
100
100
kodus
28
70
avalikus kohas
69
30
Langesid viimase 12 kuu jooksul vägivalla ohvriks Füüsilise ja seksuaalse2 vägivalla ohvriks langemine toimumise koha järgi, %
tööl Teatasid politseile viimasest vägivallajuhtumist 1 – Füüsiline, vaimne ja seksuaalne vägivald 2 – Seksuaalne vägivald ainult naiste puhul. Allikas: “Vägivald ja naiste tervis” Eesti Avatud Ühiskonna Instituut 2003
58
3
-
14
10
TERVISEKÄITUMINE Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangu kohaselt sõltub tervis 50% eluviisist, 20% pärilikest eeldustest, 20% keskkonnast ja 10% arstiabist. Iga inimese kohta see reegel ei kehti, kuid nii keskkonda kui üksikisiku käitumist on võimalik teatud piirides mõjutada. Seega ei ole võimalik alahinnata eluviisi ja tervisekäitumise muutmise tähtsust inimeste tervise seisukohast. Arstiabi mõjutab selle hinnangu kohaselt rahva tervist kõige vähem. Südame- ja veresoonkonnahaigused on arenenud riikides peamiseks surmapõhjuseks. Eesti eripära võrreldes Lääne-Euroopa ja Põhjamaadega on varajase haigestumise, töövõime kaotuse ja suremuse püsivalt kõrgem tase südame- ja veresoonkonnahaigustesse just keskeas. Südamehaiguste ennetamisele suunatud tegevus oli aastatel 1995-2004 projektipõhine ja ei taganud tegevuste jätkusuutlikkust. Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020 on koostatud 15-aastaks ja suunatud ennekõike kasvava põlvkonna ja tööealise elanikkonna tugeva ja hea tervise tagamisele. Strateegia üldeesmärgiks on saavutada püsiv langus rahvastiku varajases haigestumises ja suremuses südame- ja veresoonkonnahaigustesse. Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegia keskendub eelduste ja tingimuste loomisele, et suureneks eeskätt kehaliselt aktiivsete inimeste osakaal, väheneks ebatervislik toitumine ja suitsetamise levik. Ühelt poolt tähendab see inimeste hoiakute, tõekspidamiste ja väärtushinnangute kujundamist ja teiselt poolt tervist toetava keskkonna loomist. Lisaks tegevustele, mis on otseselt suunatud suitsetamisleviku vähendamisele, toitumisharjumuste parandamisele ja füüsilise aktiivsuse tõstmisele, on südamestrateegia raames pööratud rõhku tervisekäitumise ja haigestumise andmete kogumisele ja analüüsile (sh tervisekäitumise uuringud). Statistiline ülevaade Käesolev ülevaade on koostatud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmete põhjal. Uuring toimub igal paarisaastal alates aastast 1990, viimase viis läbi Tervise Arengu Instituut 2004. aastal. Uuritavad valdkonnad on tervise enesehinnang, arstiabi kasutamine, toitumine, kehaline aktiivsus, suitsetamine ja alkoholi tarvitamine, samuti uuritakse küsitletavate suhtumist tervisesse. Mõnede valdkondade lõikes esitatakse võrdlusandmed aastate 2000-2004 kohta, osaliselt pole metoodika muutuste tõttu varasemate aastate andmete väljatoomine olnud võimalik. Inimeste hinnangus oma tervisele on täheldatav hea ja üsna hea tervise enesehinnangu kasv keskmise hinnangu arvel, mis viitab positiivsetele arengutendentsidele. Meeste hulgas on siiski täheldatav nende aastate jooksul oma tervist halvaks või üsna halvaks pidavate meeste osatähtsuse suurenemine. Naiste osas küsitlusandmed sellist trendi ei näita. Kuigi 43% meestest ja 41% naistest hindasid 2004. aastal oma tervist heaks või üsna heaks, on peaaegu pooltel 16–64-aastastel inimestel pikaajalisi terviseprobleeme (naistel 51% ja meestel 46%). Terviseprobleemid piiravad igapäevastes tegevustes tugevalt 8 protsenti ja mõnevõrra 38 protsenti inimestest. 59
Võrreldes 2000. aastaga on suurenenud ambulatoorse arstiabi (perearstiabi ja eriarstiabi) kasutamine nii meeste kui naiste osas. Samas käivad mehed harvemini arsti juures – viimase aasta jooksul käis perearsti juures 2004. aasta andmetel 74% naistest ja 63% meestest. Naistest käis aasta jooksul eriarsti vastuvõtul üle poolte, meestest vaid kolmandik. Hambaarsti juures käib ilmselt teenuse kalliduse tõttu aga järjest vähem elanikke ja ka siin näitavad andmed naiste suuremat osakaalu. Ligi pooled Eestis elavatest 16-64-aastastest meestest ja viiendik naistest on igapäevasuitsetajad. Suurim on suitsetajate osatähtsus nii naiste kui meeste puhul vanuserühmas 35-44. Suured erinevused on ka naiste ja meeste alkoholitarbimises - kui üle 40% meestest tarvitab alkoholi 2-3 korda nädalas või tihedamini, siis naiste hulgas on vastav näitaja 10% piires. Üldse ei tarvitanud aasta jooksul alkoholi kümnendik naistest ja veidi üle 7% meestest. Uuringus antud vastanute andmed narkootikumide tarvitamise kohta näitavad ilmekalt, et narkootikumide proovimine ja tarvitamine on enam levinud vanuserühmas 16-24, 25-34aastaste meeste hulgas ulatub narkootikume proovinute osatähtsus veerandini. Arenenud riikidele probleeme tekitav rasvumine on suurenemas ka Eestis. Eriti on rasvunute (kehamassiindeksiga üle 30) osatähtsus suurenenud meeste hulgas, naiste hulgas ei joonistu trend nii selgelt välja. Osatähtsused on sooti üsna sarnased – 2004. aasta uuringuandmete järgi on rasvunuid veidi alla 15% 16-64-aastasest elanikkonnast. Tervisespordiga tegelemise osas ei ole uuringu andmete põhjal võimalik selgeid positiivseid või negatiivseid trende välja tuua. Tervisespordiga tegelevad veidi üle poole 16-64-aastastest, võrreldes 2002. aastaga on märgatav nende osatähtsuse mõningane vähenemine. Naised on veidi aktiivsemad tervisespordiga tegelejad – üle 43% naistest tegeleb spordiga kord nädalas või sagedamini, meeste puhul on vastav näitaja protsendipunkti võrra madalam. Üle 4 korra nädalas treenijate osatähtsus on meeste hulgas siiski veidi suurem. Hinnang oma tervislikule seisundile 16-64-aastaste seas, % Mehed
Naised
2000
2002
2004
2000
2002
2004
Hea ja üsna hea
38,8
42,0
43,0
34,9
38,0
41,3
Keskmine
52,1
47,0
45,2
53,1
52,1
47,9
9,1
10,9
11,7
11,9
9,9
10,8
Halb ja üsna halb
60
Pikaajalise terviseprobleemiga inimeste osatähtsus 16-64-aastaste seas, 20041, % Kokku
M
N
48,8
46,1
50,9
Pikaajalise terviseprobleemiga inimeste osatähtsus Inimeste osatähtsus, kelle igapäevategevus on olnud viimase 6 kuu jooksul piiratud tugevalt piiratud mõnevõrra piiratud
8,4
7,7
8,9
37,9
36,7
38,8
1 – Küsiti esmakordselt 2004. aasta tervisekäitumise uuringus
Pikaajalise terviseprobleemiga inimeste osatähtsus vanuse järgi, % 80 70 60 %
50 40 30 20 10 0
keskmine mehed
16-24
25-34
35-44
45-54
55-64
naised
Arstiabi kasutamine 16-64-aastaste seas (viimase 12 kuu jooksul), % Mehed
Naised
2000
2002
2004
2000
2002
Käinud perearsti juures
50,3
56,9
63,0
60,4
65,9
2004 74,3
Käinud eriarsti juures
19,3
33,0
33,8
32,3
50,7
53,4
Viibinud haiglaravil1
12,8
10,3
10,4
17,0
13,3
11,4
Käinud hambaarsti juures
45,1
49,8
39,4
65,7
65,2
55,0
1 – 2004. aastal kasutas lisaks veel päevaraviteenust 3,9% meestest ja 4,7% naistest.
Suitsetajate ja endiste suitsetajate osatähtsus 16–64-aastaste seas, % Mehed
Naised
2000
2002
2004
2000
2002
Igapäevasuitsetajad
45,0
43,9
47,7
20,0
17,5
2004 21,1
Endised suitsetajad
35,1
37,2
30,6
29,0
32,2
28,4
61
Suitsetamine soo ja vanuse järgi, 2004, % 100 80
%
60 40 20 0
16-24
25-34
35-44
45-54
55-64
16-24
25-34
mehed
35-44
45-54
55-64
naised
igapäevasuitsetajad
juhusuitsetajad
endised suitsetajad
mittesuitsetajad
Alkoholi tarvitamise sagedus soo järgi (viimase aasta jooksul), 2004, % 40
%
30 20 10 0
üldse mitte
mehed
62
mõned korrad aastas naised
2-3 korda kord nädalas 2-3 korda kuus nädalas
4-6 korda nädalas
iga päev
Narkootikumide proovimine ja tarvitamine soo ja vanuse järgi, 2004, % 30
%
20 10 0
kokku
16-24
25-34
35-44
kokku
on proovinud narkootikume mehed
16-24
25-34
35-44
on tarvitanud narkootikume
naised
Ülekaaluliste inimeste osatähtsus 16-64-aastaste seas (kehamassiindeksi järgi1), % Mehed
Naised
2000
2002
2004
2000
2002
2004
KMI üle 25
49,3
45,2
45,7
43,9
40,4
40,6
KMI üle 30
11,9
11,8
13,7
15,3
14,4
14,9
…
…
25,3
…
…
24,8
Keskmine KMI
1 – Kehamassiindeks (KMI) arvutatakse valemi „kehakaal jagatud pikkuse ruuduga abil“. KMI 25-29,9 tähistab mõõdukat ülekaalulisust, KMI üle 30 rasvumist.
Tervisespordiga tegelemine 16-64-aastaste seas (vähemalt pool tundi), % Mehed
Naised
2000
2002
2004
2000
2002
10,5
10,3
7,1
7,7
9,0
6,1
4-6 korda nädalas
7,4
6,1
5,9
4,1
4,6
4,3
2-3 korda nädalas
14,5
14,4
18,4
17,7
17,7
19,2
8,3
12,9
11,2
9,0
13,4
13,6
2-3 korda kuus
12,3
13,5
9,4
12,8
13,0
10,6
Vähem või üldse mitte
47,0
42,8
48,1
48,7
42,3
46,1
Iga päev
kord nädalas
2004
63
TERVISHOID Ülevaade õigusaktidest Arstiabi osutamist reguleerivad peamiselt tervishoiuteenuste korraldamise seadus ning ravikindlustuse seadus. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus1 sätestab tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded, tervishoiu juhtimise, rahastamise ja järelevalve korra ning tervishoiutöötajate registreerimise nõude. Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoidu rahastatakse peamiselt riigieelarvest ravikindlustuse eelarve kaudu läbi Eesti Haigekassa, samuti otseeraldistena riigieelarvest, valla- ja linnaeelarvest, patsiendi poolt ja muudest allikatest. Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite hinna kompenseerimiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks. Ravikindlustus lähtub kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise, ravi piirkondliku kättesaadavuse ja ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Eesti ravikindlustus järgib solidaarsusprintsiipi: haigestumise korral ei sõltu raviteenuse osutamine ning selle maht konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest. Töötava elanikkonna eest makstud sotsiaalmaksust tasub haigekassa ka mittetöötavatele kindlustatud isikutele osutatud teenuste eest. Kohustuslik ravikindlustus kehtib Eestis alates 1992. aasta 1. jaanuarist. Tööandjal on kohustus maksta töötajate eest sotsiaalmaksu, sh ravikindlustuseks 13% brutopalgalt. Ettevõtlusega tegelevad isikud (FIE-d) peavad maksma sotsiaalmaksu ise oma ettevõtlusest saadavalt tulult vastavalt sotsiaalmaksuseadusele. Kindlustatud isik on Eesti alaline elanik või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elav isik, kelle eest maksab tööandja või riik2 või kes ise maksab sotsiaalmaksu ning lisaks nende isikutega ravikindlustusseaduse alusel võrdsustatud isikud, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu: 1) rase naine alates raseduse 12. nädalast; 2) isik kuni 19-aastaseks saamiseni; 1 – Seadust ei kohaldata tervishoiuteenuse osutamise korraldusele kaitseväes (v.a tervishoiutöötajate registreerimise ning ruumide, sisseseade ja aparatuuri osas). Seadust kohaldatakse vanglates tervishoiuteenuste osutamise korraldusele koos vangistusseadusest tulenevate erisustega. 2 – Riik maksab sotsiaalmaksu järgmiste isikute eest: vanemahüvitise saaja; lapsehooldustasu saaja; alates 2005. aastast seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust saav isik; kuni vanaduspensionieani isik, kellele makstakse hooldajatoetust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel; teatud juhtudel 40 või enama töövõimekaotuse protsendiga töötaja; Eesti välisesinduses töötava diplomaadi ja teenistuja kaasasolev mittetöötav abikaasa kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni; kaitsejõududes ajateenistuses viibiv ajateenija; tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud mittetöötav isik kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni; töötu abiraha saav isik; sotsiaalhoolekande seaduse alusel sotsiaaltoetust saav välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanik või eesti rahvusest isik ja tema abikaasa, lapsed ja vanemad. Töötuskindlustushüvitist saava isiku eest maksab sotsiaalmaksu Töötukassa.
65
3) isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni; 4) kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat; 5) õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust või põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandav õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane. Ravikindlustamata isikutel on õigus vältimatule abile. Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Haigekassa rahastab kindlustatud isikutele osutatavaid ambulatoorseid ja statsionaarseid teenuseid, samuti teatud juhtudel taastus- ja hooldusravi ning hambaraviteenuseid. Hambaravi on tasuta alla 19-aastastele. Tasuta hambaravi saab Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus nimetatud teenuste osas ja tervishoiuteenuse osutaja juures, kellega haigekassal on ravi rahastamise leping. Täiskasvanutel on õigus saada tasuta vaid vältimatut abi, Haigekassa kompenseerib tagantjärele hambaravi maksumusest üldjuhul 150 krooni aastas. Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Töövõimetushüvitiste arvestamise aluseks on alates 2002. aasta 1. oktoobrist kindlustatud isiku eelmise aasta sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu. Haiguse korral hüvitatakse 80% (kuni 01.10.2002 haiglaravi korral – 60%), sünnituse, töötrauma ja alla 12-aastase lapse (kuni 01.10.2002 – alla 14-aastase lapse) kodus põetamise korral 100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Hüvitisi makstakse väga erinevas kestuses – haige pereliikme hooldamise ning karantiini korral järjest kuni 7 päeva, lapse põetamisel kuni 14 päeva, haigestumise ja tööõnnetuse korral üldjuhul kuni 182 päeva. Haiguslehe korral makstakse hüvitist alates teisest päevast, hooldus- ja sünnituslehe puhul alates esimesest päevast. Ravimikompensatsiooni puhul hüvitab Haigekassa ravimite loetellu kantud ravimite puhul apteegile osa ravimi hinnast. Alates 1. jaanuarist 2003 maksab Haigekassa ka täiendavat ravimihüvitist juhul, kui inimene ise on tasunud soodusravimite eest rohkem kui 6000 krooni kalendriaastas. Täiendav ravimihüvitis aitab kompenseerida ravimitele tehtavaid kulutusi eelkõige neil ravikindlustatutel, kelle raviskeemides on kallid ravimid; kes põevad kroonilisi haigusi ja peavad seetõttu manustama ravimeid pika aja vältel ja mitmeid erinevaid ravimeid kombinatsioonis. Täiendava ravimihüvitise arvestamisel ei võeta arvesse käsimüügiravimitele ja soodustust mitteomavatele retseptiravimitele tehtud rahalisi kulutusi. Riigieelarvest rahastatakse Sotsiaalministeeriumi kaudu kiirabi osutamist ja ravikindlustusega hõlmamata isikutele vältimatu abi osutamist, samuti riigireservi ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru moodustamist, hoidmist ja uuendamist, arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni tellitud ekspertiisi, riiklikke tervishoiuprogramme, tervishoiualast teadus- ja arendustegevust, riiklikke investeeringuid Vabariigi Valitsuse kinnitatud haiglavõrgu arengukava alusel ja valmisolekut tervishoiuteenuste osutamiseks hädaolukorras. Riigieelarvest 66
Justiitsministeeriumi kaudu rahastatakse kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist, kohtuotsuse alusel määratud meditsiiniliste mõjutusvahendite kohaldamist ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi ning kohtuarstlikku ekspertiisi. Valla- või linnaeelarvest rahastatakse tervishoiuteenuste osutamist ja muid tervishoiukulusid valla- või linnavolikogu otsuse alusel. Statistiline ülevaade Käesolev osa on koostatud Sotsiaalministeeriumi kogutava tervishoiustatistika3, Tervisekaitseinspektsiooni, tuberkuloosiregistri ning Eesti Haigekassa andmete põhjal. 1990-tel alanud Eesti tervishoiureformi peamisteks eesmärkideks oli riikliku rahastamissüsteemi ja ülepaisutatud haiglasüsteemi ümberorganiseerimine, haiglate ja voodikohtade arvu vähendamine, esmatasandi teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmine ning ressursside efektiivsem kasutamine (sh perearstisüsteemi juurutamine). Esmatasandi tervishoiu ümberkorraldamine oli Eesti tervishoiureformi üks peamisi elemente. Muutused algasid 1991. aastal, mil alustati ümberõppekursustega peremeditsiini eriala omandamiseks, peremeditsiini õpetamist akadeemilise erialana Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas alustati 1993. aastal. Samal aastal tunnistas Sotsiaalministeerium perearsti erialana ning esimesed 25 perearsti said vastava tunnistuse. 2003. aasta lõpus töötas Eestis 803 perearsti. 1998. aastast alates võeti kasutusele uued perearstisüsteemi finantseerimise põhimõtted, mille järgi põhiosa moodustas pearaha. Reformi käigus viidi sisse patsientide nimistud ning perearstid asusid teenust osutama eraettevõtjatena, sõlmides selleks lepingu Eesti Haigekassaga. 2000. aastaks oli perearstisüsteemile üle mindud kogu Eestis. Oluliseks muutuseks tervishoiu juhtimises viimastel aastatel on olnud Eesti haiglavõrgu arengukava4 koostamine ning selle etapiviisiline käivitamine. Haiglareformi käigus liideti varem iseseisvatena tegutsenud Tartu Ülikooli kliinikud ühtseks sihtasutuseks SA TÜ Kliinikum. Tallinnas läbiviidud haiglareformi tulemusel moodustati 3 tervishoiuteenust osutavat asutust: SA Põhja-Eesti regionaalhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla ning AS Lääne-Tallinna Keskhaigla. Selle tulemusel vähenes haiglate arv 68-lt 2000. aastal 51-le 2002. aasta lõpuks. Praktiseerivate arstide arv on viimastel aastatel (2002-2003) püsinud muutumatuna. 10 000 elaniku kohta töötas 2003. aasta lõpu seisuga 31,7 arsti, kellest 5,9 on perearstid. Mõnevõrra on kasvanud õendusalatöötajate arv, ületades 2003. aastal 10 000 elaniku arvestuses 2001. aasta madalaseisu (kui oli 62,8 õendusalatöötajat 10 000 elaniku kohta) 2,4 isiku võrra. Tervishoiuameti registreerimisandmete põhjal on 60% arstidest, 47% hambaarstidest ja 43% õendusalatöötajatest vanemad kui 45 aastat. 65-aastaseid ja vanemaid on registreeri3 – 2004. aasta raviteenuste statistika tehakse kättesaadavaks ministeeriumi veebilehel (aadressil www.sm.ee rubriigis „rahva tervis“) 2005. aasta lõpul ning tervishoiustatistika kogumikus 2006. aasta alguses. Kui ei ole viidet allikale, on tegemist Sotsiaalministeeriumis kogutud ja töödeldud andmetega. 4 – Haiglavõrgu arengukava on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega 2003. aastal, ning selles määratakse tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate ja erihaiglate loetelu ning investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks. Arengukava koostamist korraldas Sotsiaalministeerium ning see kehtestati 15-ks aastaks.
67
tud arstidest 10,4%, hambaarstidest 9,8% ja õendusalatöötajatest 5,5%. Naisi oli arstidest 74%, hambaarstidest 88% ja õendusalatöötajatest 99%. Olulisemad muutused raviteenuste osas on toimunud ambulatoorse ravi kasuks. Kui ambulatoorsete arsti vastuvõttude arv aastas on püsinud 8000 – 8100 tuhande piires (ühe elaniku kohta 5,9-6,0 vastuvõttu), siis haiglaravil viibinute arv on vähenenud 2000. aastaga võrreldes enam kui 19 000 inimese võrra (2000. aastal hospitaliseeriti 1000 elaniku kohta arvestuslikult 204,1 isikut, 2003. aastal – 192,5). Ühe mõjurina on siin kindlasti haiglate või ambulatoorsete arstiabiasutuste juures tegutsevate päevastatsionaaride osa suurenemine. Haigestumine nakkushaigustesse ja peamiselt sugulisel teel levivatesse haigustesse (viirushepatiiti ja süüfilisse) on viimastel aastatel järjest vähenenud. HI–viirusekandjate arvu märgatav kasv algas 2000. aasta teisel poolel ning saavutas maksimumi 2001. aastal. Alates 2002. aastast on uute registreeritud HI–viirusekandjate arv hakanud vähenema, 2004. aastal registreeriti 743 uut viirusekandjat, mis on ligi pool 2001. aastal registreeritud esmasjuhtudest. Suurenema on hakanud aidsihaigete arv, kuna viirusekandjad on jõudnud haiguse avaldumise faasi. Ravikindlustusega on viimastel aastatel kaetud veidi üle 94 protsendi elanikkonnast. Seega on Eestis ca 80 tuhat ravikindlustamata isikut, kes peavad raviteenuste eest ise tasuma või kellele osutatakse ainult vältimatut abi. Ravikindlustuse kulud on aastatega järjest kasvanud ning moodustasid 2004. aastal 6,14 miljardit krooni ehk 4,34% SKP-s, mis on kõrgem kui kahel eelmisel aastal. Kulude struktuur on aastate lõikes veidi muutunud. Raviteenuste kulude osatähtsus on Haigekassa kulude seas üldjoontes vähenenud (1995. aastal olid ravikulud 75%, 2000. aastal 71% ja 2004. aastal 68% kogukuludest) eelkõige kindlustatutele hüvitatud ravimite, aga ka sünnitushüvitiste ning kahel viimasel aastal muude hüvitiste (hambaraviteenuste ja täiendava ravimihüvitise) arvel. Ravimikompensatsioonikulutuste osatähtsus on viimastel aastatel kõikunud 13-16% vahel. 2004. aasta näitas jällegi väikest tõusu, sest kulutused ravimite kompensatsioonile kasvasid võrreldes 2003. aastaga peaaegu 200 miljoni krooni võrra. Põhjuseid sellele on mitmeid — ravimeid osteti ka hinnatõusu kartuses suuremates kogustes enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, samuti jõustusid 2004. aasta augustis ravikindlustusseaduse muudatused, mis tõid kaasa kompensatsioonimäära suurenemise mitmete elanikerühmade jaoks. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulude osatähtsus kogukuludes ei ole samuti oluliselt muutunud, moodustades viimastel aastatel 17-18%. Täheldada võib hüvitatud töövõimetuse päevade arvu kasvu ja ühe töövõimetuspäeva keskmise hüvitise tõusu. Tervishoiu kogukulud SKP-s on viimastel aastatel veidi ületanud 5 protsenti (2004. aastal 5,4%). Ravikindlustuse ning kohalike omavalitsuste kulutuste osatähtsus tervishoiu kogukuludes näitab aastate lõikes langustendentsi, riigieelarve ning erasektori osa aga tõuseb. Leibkondade kanda oli 2004. aastal ligi 21% tervishoiu kogukuludest.
68
Ravikindlustusega hõlmatus, aasta lõpus Kindlustatute arv
2000
2001
2002
2003
2004
1 276 923
1 278 086
1 284 076
1 272 051
1 271 558
% elanikest sh töötavad kindlustatud isikud % kindlustatutest
93,4
93,9
94,7
94,2
94,5
…
574 284
578 578
585 139
595 734
…
44,9
45,0
46,0
46,9
Allikas: Eesti Haigekassa
Iseseisvad tervishoiuasutused, aasta lõpus Asutuse liik
Asutuste arv 1995
2000
2002
2003
2004
83
68
51
50
51
piirkondlik haigla 2
..
..
3
3
3
keskhaigla3
..
..
4
4
4
erihaigla
18
11
5
5
6
üldhaigla
48
39
24
19
12
kohalik haigla
..
..
..
..
5
taastusravihaigla
..
..
2
3
3
pikaravihaigla/hooldushaigla
8
12
13
16
18
Haiglad1 kokku
muud Ambulatoorsed arstiabiasutused üldarstiabiasutused sh perearstiasutused Stomatoloogilise abi asutused Kiirabiasutused4
9
6
-
-
-
300
540
625
697
711 479
…
367
439
476
…
292
435
469
471
181
364
384
426
433
…
7
7
7
7
1 – Alates 2001. aastast sisaldab haiglate arv ka Vanglate Keskhaiglat (liigilt üldhaigla). 2 – Piirkondlikud haiglad: SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla. 3 – Keskhaiglad: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Viru Keskhaigla, SA Pärnu Haigla. 4 – Lisaks iseseisvatele kiirabiasutustele töötab kiirabiosakondi teiste tervishoiuasutuste (reeglina haiglate) allüksustena. 2003. aasta lõpus oli selliseid kiirabiosakondi 18.
Praktiseerivad tervishoiutöötajad1, aasta lõpus Arstid2 sh perearstid Hambaarstid2 Õendusalatöötajad3 jt. meditsiinikooli lõpetanud sh õendusalatöötajad
1995
2000
2001
2002
2003
4 832
4 477
4 354
4 268
4 277
104
448
557
701
803
929
1 034
1 108
1 077
1 127
11 416
10 095
9 942
9 985
10 268
9 948
8 661
8 547
8 716
8 815
33,9
32,8
32,0
31,5
31,7
0,7
3,3
4,1
5,2
5,9
6,5
7,6
8,1
7,9
8,3
80,1
73,9
73,0
73,6
76,0
69,8
63,4
62,8
64,3
65,2
Tervishoiutöötajaid 10 000 elaniku kohta arstid sh perearstid hambaarstid õendusalatöötajad jt meditsiinikooli lõpetanud sh õendusalatöötajad
1 – Arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad töötavad oma erialal ja on registreeritud Tervishoiuametis. Tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Tervishoiuameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta. 2 – Praktiseerivad arstid ja hambaarstid koos residentide ja internidega. Alates 2001. aastast sisaldavad andmed ka Vanglate Keskhaigla töötajaid. 3 – Sh ämmaemandad.
69
Registreeritud tervishoiutöötajad1 soo ja vanuse järgi, märts 2005 Arstid
Hambaarstid
Õendusalatöötajad
Kokku
Kokku
M
N
Kokku
M
N
Kokku
M
N
Kokku
5 049
1 296
3 753
1 304
162
1 142
10 136
107
10 029
20-24
43
12
31
44
7
37
424
13
411
511
25-29
286
77
209
148
26
122
1 123
22
1 101
1 557
30-34
445
129
316
155
15
140
1 596
24
1 572
2 196
35-39
551
161
390
174
28
146
1 367
12
1 355
2 092
40-44
728
168
560
172
29
143
1 265
7
1 258
2 165
45-49
776
197
579
143
23
120
1 193
7
1 186
2 112
50-54
660
167
493
102
12
90
1 145
7
1 138
1 907
55-59
507
117
390
102
9
93
878
5
873
1 487
60-64
525
122
403
137
4
133
587
5
582
1 249
65-69
380
88
292
92
5
87
483
5
478
955
70-74
108
35
73
23
3
20
71
-
71
202
75+
40
23
17
12
1
11
4
-
4
56
Kokku
100
100
100
100
100
100
100
100
100
100
20-24
0,9
0,9
0,8
3,4
4,3
3,2
4,2
12,1
4,1
3,1
25-29
5,7
5,9
5,6
11,3
16,0
10,7
11,1
20,6
11,0
9,4
30-34
8,8
10,0
8,4
11,9
9,3
12,3
15,7
22,4
15,7
13,3
35-39
10,9
12,4
10,4
13,3
17,3
12,8
13,5
11,2
13,5
12,7
40-44
14,4
13,0
14,9
13,2
17,9
12,5
12,5
6,5
12,5
13,1
45-49
15,4
15,2
15,4
11,0
14,2
10,5
11,8
6,5
11,8
12,8
50-54
13,1
12,9
13,1
7,8
7,4
7,9
11,3
6,5
11,3
11,6
55-59
10,0
9,0
10,4
7,8
5,6
8,1
8,7
4,7
8,7
9,0
60-64
10,4
9,4
10,7
10,5
2,5
11,6
5,8
4,7
5,8
7,6
65-69
7,5
6,8
7,8
7,1
3,1
7,6
4,8
4,7
4,8
5,8
70-74
2,1
2,7
1,9
1,8
1,9
1,8
0,7
-
0,7
1,2
75+
0,8
1,8
0,5
0,9
0,6
1,0
0,0
-
0,0
0,3
16 489
Osatähtsus, %
1 – Erineb praktiseerivate tervishoiutöötajate tabelis toodud arvudest, kuna osa registreeritud tervishoiutöötajatest ei tööta tervishoiuasutustes või töötavad välisriikides. Registreeritud arstidest praktiseerib aruannete andmetel vähemalt 85%, hambaarstidest 86% ja õendusalatöötajatest 87%. Allikas: Tervishoiuamet, Tervishoiutöötajate register
70
Tervishoiutöötajate kuu keskmine töötasu teenuseosutaja liigiti, krooni Kokku
haigla
ambulatoorne arstiabi
5314
5218
5550
5478
5940
5436
9197
9857
8351
6939
3616
6900
üldarstiabi 20021 kokku arstid
hambaravi
muu 3
eriarstiabi
hambaarstid
7782
7527
6509
8625
7801
-
õed
4683
4808
4106
4013
5071
5129
hooldustöötajad4
2946
2918
...
3089
3699
...
5888
5736
6685
5940
6120
6553 8485
20032 kokku arstid
10689
11354
10097
7850
9068
hambaarstid
8475
9078
7906
11061
8172
-
õed
5096
5239
4624
4377
4111
5880
hooldustöötajad4
3195
3174
…
2902
4590
…
1 – 910 tervishoiuasutuse andmetel 1222st (hõlmatus 74,5%) 2 – 1055 tervishoiuasutuse andmetel 1227st (hõlmatus 86%) 3 – Kiirabi-, taastusravi-, diagnostika- ja vereteenistuse asutused 4 – Hooldustöötajate väga väikeste arvude tõttu üldarstiabi ja muude osutajate juures ei ole keskmised palgad neis esindavad.
Ambulatoorne arstiabi 1995
1998
2000
2001
2002
2003
Visiitide arv (tuhat) Arsti ambulatoorsed vastuvõtud sh perearsti vastuvõtud Arsti koduvisiidid sh perearsti koduvisiidid Keskmine visiitide arv ühe perearsti ametikoha kohta
8 005
8 142
8 151
8 028
7 967
8 112
..
1 337
1 972
2 763
3 615
3 873
689
651
503
399
292
223
..
170
197
237
248
209
..
4 879
4 963
5 252
4 918
5 053
vastuvõtud
..
4 330
4 512
4 837
4 602
4 795
koduvisiidid
..
549
451
415
316
258
Elanikke ühe perearsti ametikoha kohta
..
4 467
3 127
2 383
1 727
1 673
Perearsti vastuvõtte1 ambulatoorsete vastuvõttude üldarvust, %
..
16,4
24,2
34,4
45,4
47,7
Perearsti koduvisiite1 koduvisiitide üldarvust, %
..
26,1
39,2
59,5
85,0
93,5
5,5
5,9
6,0
5,9
5,9
6,0
..
1,0
1,4
2,0
2,7
2,9
0,5
0,5
0,4
0,3
0,2
0,2
..
0,1
0,1
0,2
0,2
0,2
1 elaniku kohta aastas Arsti ambulatoorsed vastuvõtud sh perearsti ambulatoorsed vastuvõtud Arsti koduvisiidid sh perearsti koduvisiidid
1 – Esmatasandi arstiabis perearstisüsteemile ülemineku kiirust iseloomustab arstide arvu muutuste kõrval perearsti vastuvõttude ja koduvisiitide osatähtsuse suurenemine.
71
Ambulatoorsete vastuv천ttude arv patsientide soo ja vanuse j채rgi, tuhat, 2003 500
tuhat
400 300 200 100 0
0
1-4
mehed
5-9
10-14 15-19 20-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-74
75+
naised
Allikas: Eesti Haigekassa
Ambulatoorsete vastuv천ttude arv 1 inimese kohta soo ja vanuse j채rgi, 2003 20 16 12 8 4 0
0
1-4 mehed
Allikas: Eesti Haigekassa
72
5-9
10-14 15-19 20-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-74
naised
75+
Kiirabi Kiirabi väljakutsetel abi saanud inimeste arv (tuhat)
1995
1998
2000
2001
2002
2003
277
225
232
242
239
233
31
28
35
39
39
37
218
179
178
186
187
185
28
18
19
17
13
12
49
61
54
45
29
21
227
205
209
211
197
188
õnnetusjuhtumid haigestumine haigete ja sünnitajate vedu Kiirabisse ise pöördunud ja ambulatoorset abi saanud inimeste arv (tuhat) Abi saanud inimesi kokku 1000 elaniku kohta
Hambaravi 1995
2000
2001
2002
2003
…
2 310
2 246
2 139
1 995
Hambaarsti vastuvõttude arv kokku (tuhat) hambaravi vastuvõttude arv (tuhat)
2 053
1 891
1 825
1 728
1 632
proteesivastuvõttude arv (tuhat)
…
298
291
281
237
ortodontia vastuvõttude arv (tuhat)
…
121
130
130
126
…
1,69
1,65
1,58
1,48
1,43
1,38
1,34
1,27
1,21
Hambaarsti vastuvõtte 1 elaniku kohta hambaravi vastuvõtte 1 elaniku kohta
Ravi haiglas ja päevaravi (sh päevakirurgia) osakonnas 1995
2000
2001
2002
2003
Haigla Ravivoodite arv (aasta lõpus)
11 994
9 828
9 320
8 248
8 017
9 528
7 600
7 082
6 118
5 950
84,2
71,9
68,5
60,8
59,3
60,8
55,6
52,0
45,1
44,0
Hospitaliseeritute arv aastas (tuhat)
266,3
279,5
270,6
261,3
260,1
Hospitaliseerituid 1000 elaniku kohta
185,4
204,1
198,3
192,3
192,5
12,7
9,2
8,8
8,5
8,2 475
aktiivravivoodeid Ravivoodeid 10 000 elaniku kohta aktiivravivoodeid 10 000 elaniku kohta
Keskmine ravipäevade arv ühe haige kohta Päevaravi (sh päevakirurgia) osakonnad1 Ravivoodite arv (aasta lõpus)
244
380
395
403
Ravivoodeid 10 000 elaniku kohta
1,7
2,8
2,9
3,0
3,5
Hospitaliseeritute arv aastas (tuhat)
6,2
21,0
24,9
29,5
29,5
Hospitaliseerituid 1000 elaniku kohta
4,3
15,3
18,3
21,7
21,8
1 – Tegutsevad haigla või ambulatoorse asutuse juures. 2000. aasta lõpus tegutses 51, 2001. aastal – 49, 2002. aastal – 43 ja 2003. aastal 37 päevaraviteenuse osutajat. Teenuseosutajate arvu vähenemine on seotud haiglate arvu vähenemise ja taastus-hooldusravi teenuse pakkujate arvu suurenemisega.
73
Valitud nakkus-ja peamiselt sugulisel teel levivate haiguste esmasjuhud Esmasjuhtude arv Aktiivne tuberkuloos M N Aktiivse tuberkuloosi esmasjuhud 100 000 elaniku kohta
1995
1998
2000
2001
2002
2003
516
650
642
573
525
490
2004 477
367
448
448
396
348
338
330
149
202
194
177
177
152
147
35,9
46,9
46,9
42,0
38,6
36,2
35,4
Puukentsefaliit
175
387
272
215
90
237
182
Puukborrelioos
262
494
601
342
319
562
480
Viirushepatiit
487 1 986 1 070 1 090
469
676
542
äge A-viirushepatiit
267
989
79
82
23
10
17
äge B-viirushepatiit
154
495
437
449
244
173
127
äge C-viirushepatiit
65
367
365
306
199
154
124
15,2
62,2
58,6
55,3
32,6
24,2
18,6
Süüfilis
1 034 1 050
587
418
287
234
184
Urogenitaalne klamüdioos
5 348
C- ja B-hepatiiti haigestumine 100 000 elaniku kohta
HIV nakkus M N
3 916 3 805 4 283
4 114 2 972 2 691
10
10
390
1 474
899
840
743
10
9
312
1 127
632
606
497
-
1
78
347
267
234
246
4
4
3
2
4
10
27
M
4
4
3
2
4
7
17
N
-
-
-
-
-
3
10
2,5
0,9
9,9
6,3
9,3
-
0,7
HIV – tõbi
Mikrobioloogilisest toidusaastest tingitud haiguspuhangutes kannatanute arv 100 000 elaniku kohta
Allikas: Tuberkuloosiregister ja Tervisekaitseinspektsioon.
Hüvitatud ajutise töövõimetuse päevade arv1 Näitaja Hüvitatud ajutise töövõimetuse päevade arv (tuhat)
Kokku haigushüvitise päevad hooldushüvitise päevad tööõnnetushüvitise päevad sünnitushüvitise päevad
Hüvitatud ajutise töövõimetuse päevi 1 hõivatu kohta
Ajutise töövõimetuse päevade arv ühe töövõimetuslehe kohta
Kokku
1995
2000
2002
2003
2004
6 755
6 763
6 411
6 717
7 321
4 882
4 819
4 504
4 733
5 222
817
614
558
585
624
84
157
172
146
119
857
1 066
1 178
1 253
1 356
10,3
11,8
10,9
11,3
12,3
haigushüvitise päevad
7,7
8,4
7,7
8,0
8,8
hooldushüvitise päevad
1,2
1,1
1,0
1,0
1,0
tööõnnetushüvitise päevad
0,1
0,3
0,3
0,2
0,2
haigushüvitis
13,2
12,9
13,0
12,4
12,7
hooldushüvitis
10,3
8,8
8,7
8,5
8,5
tööõnnetushüvitis
30,0
22,7
22,7
21,3
20,3
sünnitushüvitis
70,3
100,6
95,5
111,5
117,6
1 – Kuna kindlustatud isiku enda haiguse puhul esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta, on tegelik töölt puudutud töövõimetuspäevade arv haiguslehe puhul mõnevõrra suurem. Allikas: Eesti Haigekassa
74
Ajutise töövõimetuse hüvitised keskmiselt ühe töövõimetuspäeva kohta 200 180 160 140 krooni
120 100 80 60 40 20 0
keskmine hüvitis haigushüvitis 1995
2000
2003
sünnitushüvitis hooldushüvitis töötraumahüvitis 2004
Ravikindlustuse kulud, miljon krooni Ravikindlustushüvitised kokku Mitterahalised hüvitised ravi1 kindlustatutele hüvitatud ravimid
1995
1998
2000
2002
2003
2004
1 967,3
3 560,7
4 050,8
4 647,9
5 292,2
6 137,0
1 587,1
2 899,0
3 325,0
3 828,6
4 368,3
5 035,0
1 476,6
2 539,5
2 881,0
3 097,2
3 615,7
4 098,8
110,5
359,5
444,0
731,4
685,1
863,8
Rahalised hüvitised
380,2
661,7
725,8
819,3
991,4
1 174,4
Ajutise töövõimetuse hüvitised
380,2
661,7
725,8
819,3
923,9
1 102,0
haigushüvitis
271,4
455,8
488,1
529,8
604,2
723,5
hooldushüvitis
49,4
81,0
77,0
82,3
91,9
104,9
sünnitushüvitis
46,3
100,4
132,3
182,0
204,7
253,2 20,4
tööõnnetushüvitis
6,3
8,6
19,5
25,2
23,1
hüvitis isikliku avalduse alusel
6,9
14,0
-
-
-
-
-
1,9
8,9
..
..
..
muu hüvitis (viidud kergemale tööle)2 Muu rahaline hüvitis 3
-
-
-
-
67,5
72,4
Ravikindlustushüvitiste osatähtsus SKP-s, %
4,57
4,56
4,36
3,98
4,16
4,34
Haigekassa tegevuskulud (miljon krooni)
21,6
33,3
46,9
82,9
86,6
80,1
1 – kulutused raviteenustele, haiguste ennetusele, tervise-edendusele, hooldusravile, hambaraviteenustele, abivahendihüvitistele ning välislepingutega seotud kulud. 2 – Alates 2002. aastast sisaldub haigushüvitistes 3 – Täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis ja täiendav ravimihüvitis. Allikas: Eesti Haigekassa
75
Tervishoiukulud riigieelarvest1, miljon krooni Funktsioonid
2000
2001
2002
2003
Tervishoiukulud
431,2
438,5
485,3
598,7
Raviteenused
87,5
91,2
95,1
76,1
sh ravikindlustuseta isikute vältimatu abi
72,0
77,1
76,3
69,3 8,8
Taastusravi (toetus ravituusikutele)
5,7
1,0
2,0
Pikaajaline hooldusravi (vähihaigete kodune ravi)
0,3
0,3
-
-
Tervishoiu tugiteenused
126,0
141,4
145,3
172,8
sh toetus kiirabile
169,0
122,5
139,5
144,6
Meditsiinitooted, ravimid ja abivahendid ambulatoorsetele patsientidele
49,5
53,3
52,4
75,6
sh ravimid ja meditsiinitooted
26,3
28,1
26,2
60,0
sh ravimid2
23,8
20,6
18,0
34,0
Haiguste ennetuse ja rahvatervise programmid
23,5
31,4
34,6
59,9 175,9
Tervishoiu administreerimine
62,1
76,5
101,8
Kapitalikulu
76,6
43,4
54,1
29,7
110,6
95,1
98,3
106,3
Tervishoiuga seotud funktsioonide kulud Tervishoiupersonali õpetamine ja koolitus
16,9
0,2
0,2
0,6
Tervishoiualane uurimis- ja arendustöö
22,0
18,2
17,7
5,9
Toidu, hügieeni ja joogivee kontroll
19,2
37,3
35,3
18,5
Keskkonnatervis
19,1
0,1
0,1
7,2
Mitterahalised hüvitised, mis on mõeldud haiguse või puudega toimetulekuks
11,8
7,1
8,0
7,3
Tervishoiuga seotud rahaliste hüvitiste süsteemi administreerimine ja hüvitiste maksmine
21,7
32,3
37,0
41,1
541,8
533,6
583,6
675,3
SKP-s
0,47
0,42
0,42
0,48
riigieelarves
1,89
1,79
1,70
1,71
Tervishoiu ja tervishoiuga seotud funktsioonide kulud kokku Riigieelarve tervishoiukulude osatähtsus, %
1 – Käesolev tabel on koostatud OECD tervishoiu funktsioonide klassifikaatori ICHA-HC alusel, mida kasutatakse tervishoiu kogukulude arvestamisel. 2003. aastal toimus metoodika täpsustamine, mille käigus kaasati riigieelarve tervishoiukulude arvestusse ka Välis- ja Rahandusministeeriumi haldusala tervishoiukulutuste andmed. Eelnevate aastate kohta on tehtud ümberarvestused.
Tervishoiu kogukulud1, miljon krooni 2000
2001
2002
2003
5 145,5
5 353,8
5 958,8
6 830,8
Tervishoiu kogukulude osatähtsus SKP-s, %
5,54
5,13
5,10
5,36
Rahastamisallikad, %
100
100
100
100
riiklik ravikindlustus
66,0
67,0
65,6
65,2
riigieelarve
8,4
8,2
8,1
8,8
kohalik omavalitsus
2,0
2,6
2,6
1,5
23,3
22,2
23,7
24,5
leibkonnad
19,7
18,8
19,9
20,7
kindlustus
1,0
1,1
1,0
1,0
tööandjad
2,6
2,3
2,8
2,7
välisabi, -laen
0,3
-
-
-
Tervishoiu kogukulud
erasektor:
1 – Arvestatud OECD metoodika järgi
76
Vanadus, puue/töövõimetus, toitjakaotus Käesoleva osa aluseks on riikliku pensionikindlustuse seadus, väljateenitud aastate pensioni seadus, kogumispensionide seadus ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus ning Sotsiaalkindlustusameti, AS Eesti Väärtpaberikeskuse ja Finantsinspektsiooni statistilised andmed. Ülevaade õigusaktidest Vanaduse, töövõimetuse ja toitjakaotuse korral tagab inimesele sissetuleku riiklik pensionikindlustus. Riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Pensioni liigid, ulatuse, saamise tingimused ja korra, riikliku pensionikindlustuse korralduse ning vahendite arvestamise alused sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus, mis kehtib alates 2000. aastast. Kuni 2000. aastani reguleeris pensionide määramist ja maksmist riiklike elatusrahade seadus. Riikliku pensioni liigid on vanaduspension1, töövõimetuspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Kõigi eelpool loetletud pensionide saamise õigus on Eesti alalisel elanikul ja tähtajalise elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel (pensioni saamise tingimused on eri liiki pensionide puhul erinevad). Õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 63-aastaseks ja kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Seaduses sätestatud vanusepiir kehtib meestel alates 2001. aastast, naistel täitub see 2016. aastaks. Meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib enne sätestatud ea saabumist õigus vanaduspensionile 1944.-1953. aastal sündinud naistel alljärgnevalt: Sünniaasta
Vanus aastates
Pensioniikka jõudmise aasta
Sünniaasta
Vanus aastates
Pensioniikka jõudmise aasta
1944
58,5
2003
1949
61
2010
1945
59
2004
1950
61,5
2011/2012
1946
59,5
2005/2006
1951
62
2013
1947
60
2007
1952
62,5
2014/2015
1948
60,5
2008/2009
1953
63
2016
1 – Vanaduspension koosneb kolmest osast: baasosast, staažiosakust ning kindlustusosakust. Staažiosaku suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ning aastahinde korrutisega, kindlustusosaku suurus - pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega. Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse kuni 31. detsembrini 1998. Pensionikindlustusstaaži ja kindlustusosakut arvestatakse pensionikindlustatule, kes vastavalt sotsiaalmaksuseadusele on ise maksnud või kelle eest oli/on kohustus maksta sotsiaalmaksu pärast 1. jaanuari 1999. Pensionikindlustatu aastakoefitsiendi arvutamiseks liidetakse pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summad ning jagatakse isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega antud kalendriaastal. Alates 2002. aasta 1. aprillist indekseeritakse arvutatud pensione indeksiga, mille väärtus on tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu aritmeetiline keskmine.
77
Vanaduspension määratakse eluajaks ja seda makstakse ka töötavale pensionärile. Riikliku pensionikindlustuse seaduse järgi on alates 2000. aastast võimalik jääda ennetähtaegsele vanaduspensionile ning 2002. aastast edasilükatud vanaduspensionile. Õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile tekib isikul, kellel on vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž, kuni 3 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Edasilükatud vanaduspension on vanaduspension, mis on määratud vanaduspensionieast hilisemas vanuses. Isikul on õigus edasilükatud vanaduspensionile mis tahes ajal pärast õiguse tekkimist vanaduspensionile. Ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel vähendatakse iga varem pensionile jäädud kuu eest pensioni suurust 0,4% võrra. Edasilükatud vanaduspensioni arvutamisel suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mis on möödunud isiku jõudmisest pensioniikka. Töövõimetuspensionile on õigus püsivalt töövõimetuks2 tunnistatud vähemalt 16-aastasel isikul kuni vanaduspensionieani ja kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40 kuni 100 protsenti ja kellel on, sõltuvalt vanusest, seaduses sätestatud ulatuses töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž. Näiteks, 60-62-aastastel töövõimetuspensioni taotlejatel peab olema staaži vähemalt 14 aastat, 16-20 aasta vanustel isikutel staažinõuet ei ole. Samuti ei ole staažinõuet, kui püsiva töövõimetuse põhjuseks on Eesti õigusaktide alusel tuvastatud töövigastus või kutsehaigus. Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse töövõimetuspension kuni pensioniikka jõudmiseni. Töövõimekao ulatust töövõimetuspensioni maksmiseks ning puude raskusastet määrab Sotsiaalkindlustusameti juures tegutsev arstliku ekspertiisi komisjon. Kuni 2000. aastani määrati invaliidsusgrupp nii töö- kui ka pensioniealistele isikutele. Alates 2000. aasta 1. aprillist määratakse töövõime kaotuse protsent põhiliselt tööealistele isikutele (tööõnnetuse ja kutsehaiguse ning vägivallakuriteo puhul ka alla 16 – aastastele ja pensioniealistele). Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel3. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. Toitjakaotuspensioni määramine on seotud toitja Eestis omandatud pensionistaažiga (töövõimetuspensioniga samadel alustel). Kui toitja suri töövigastuse või kutsehaiguse tõttu, määratakse toitjakaotuspension staažinõuet esitamata. Rahvapensioni4 saamise õigus on 63-aastaseks saanud isikul, kellel puudub vanaduspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 5 aastat vahetult enne pensioni taotlemist.
2 – Püsival töövõimetusel on kaks astet: täielik töövõimetus ja osaline töövõimetus. Täielikule töövõimetusele vastab töövõime kaotus 100%, osalisele – töövõime kaotus 10-90%. Püsiv töövõimetus, selle tekkimise aeg, põhjus ja kestus tuvastatakse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga. Isiku võib püsivalt töövõimetuks tunnistada kestusega 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 5 aastat või kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks. Töövõimetuse kestus määratakse sõltuvalt isiku haiguse ja vigastuse raskusastmest, organismi funktsionaalsest seisundist ja selle muutumise senisest kiirusest, edasisest prognoosist ning rehabiliteerimise võimalustest. Töövõimetuse jätkumisel tehakse korduvekspertiis. Töövõimetuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgmistest vanaduspensionidest: püsivalt töövõimetu isiku pensioniõigusliku staaži ja aastakoefitsientide summa alusel arvutatud vanaduspension või vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral. Töövõimetuspensioni suurus leitakse töövõime kaotusele vastava protsendi alusel. Kui ülaltoodud korra järgi arvutatud pension osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse töövõimetuspensioni rahvapensioni määras.
78
Väljateenitud aastate pension määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist (nt politseiametnikud, uurijad ja uurimisala juhtivtöötajad, tuletõrje- ja vanglamaetnikud; allmaaja mäetöödel mõne kutseala esindajad; mõne kategooria tsiviillennundustöötajad jt). Väljateenitud aastate pensioni määramist ja maksmist reguleerib väljateenitud aastate pensionide seadus. Väljateenitud aastate pension määratakse ülalnimetatud seaduses sätestatud tingimuste olemasolul isikule, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. Kuna riiklik pensionikindlustussüsteem ei ole rahvastiku kiire vananemise ning tööealise elanikkonna vähenemise taustal jätkusuutlik, käivitati 2002. aastal kohustuslik kogumispensionisüsteem. See võimaldab fondidesse sissemakseid teinud isikutele täiendava sissetuleku pensionieas lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Kohustusliku kogumispensioniga (II sambaga) liitumine on vabatahtlik enne 1983. aastat sündinud ning kohustuslik 1983. aastal ning hiljem sündinud isikutele. Kogumispensioni sissemakse koosneb kahest osast: palgast kinnipeetav makse, mis moodustab 2% töötaja igakuisest brutopalgast ja riigipoolne makse makstava sotsiaalmaksu arvelt, mis on 4% töövõtja igakuisest brutopalgast. Viimase võrra väheneb riikliku pensionikindlustuse vahenditesse (I sammas) laekuv osa. Isikule, kes saab vanemahüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele, eraldatakse riigieelarvest sissemakseteks pensionifondi täiendavalt 1% hüvitise summast iga sündinud lapse kohta. Täiendavaid sissemakseid pensionifondi tehakse kohustatud isiku eest vanemahüvitise maksmise perioodil hüvitise määramisest arvates. Täiendav kogumispension (III sammas) on vabatahtlik, millesse sissemakseid teeb töötaja ise. Maksete suurust on võimalik ise määrata, säästusummat saab vastavalt võimalustele ja vajadusele suurendada või vähendada, makseid saab ajutiselt peatada ning osa raha on võimalik ka enne pensionile jäämist välja võtta. Täiendava kogumispensioni sissemaksed on tulumaksuvabad 15% ulatuses maksumaksja maksustamisperioodi tulust. Puuetega inimeste5 iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamist puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu reguleerib puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Seadus sätestab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid, nende saamise tingimused, nende suurused ning määramise ja maksmise korra. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr, mis kehtestatakse Riigikogu poolt igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Puuete3 – Toitjakaotuspensioni suurus kolmele ja enamale perekonnaliikmele on 100% arvutamise aluseks võetud vanaduspensionist, kahele perekonnaliikmele - 80% ning ühele perekonnaliikmele 50% arvutamise aluseks võetud vanaduspensionist. 4 – Pensioni suurus on 100% rahvapensioni määrast. Toitja kaotanud pereliikmetele makstakse rahvapensioni sõltuvalt pereliikmete arvust järgmiselt: kolme ja enama pereliikme korral kokku 100% rahvapensioni määrast, kahe pereliikme korral kokku 80% rahvapensioni määrast, ühe pereliikme korral 50% rahvapensioni määrast. 5 – Puue tuvastatakse inimese vanusest sõltumata ning puude raskusastme määramisel on põhilisteks kriteeriumiteks kõrvalabi vajaduse maht ning puudest tingitud lisakulude suurus. Alates 2002. aastast koostatakse enne puude ekspertiisiotsuse tegemist igale lapsele ja vajadusel ka täisealisele isikule rehabilitatsiooniplaan, mille alusel osutatakse edaspidi vajalikke riiklikult finantseeritavaid rehabilitatsiooniteenuseid, et tagada puudega inimese võimalikult kõrge iseseisva toimetuleku tase. (Statistika rehabilitatsiooniteenuste osutamise kohta on toodud osas „Sotsiaalhoolekanne“.)
79
ga inimeste sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale isikule keskmise, raske või sügava puude korral puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus hakkas osaliselt kehtima 2000. aastal, täielikult jõustus see 2001. aasta jaanuaris. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid on puudega lapse toetus, puudega täiskasvanu toetus, hooldajatoetus, puudega vanema toetus, õppetoetus, rehabilitatsioonitoetus ja täienduskoolitustoetus. 1. aprillist 2005 muudeti täiskasvanud puuetega inimeste hooldajatoetuse maksmise korda. Sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse kohaselt anti seni Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstava täiskasvanud puuetega inimeste hooldajatoetuse vahendid üle kohalikele omavalitsustele. Ümberkorralduse tulemusel ei muutunud ainult puudega inimese hooldajale toetuse maksmise koht, vaid eelnevalt läbiviidud hindamise tulemusel võib kohalik omavalitsus nüüd puudega inimesele seni määratud hooldaja asemel osutada teisi hoolekandeteenuseid või pakkuda koos mõlemat võimalust. Hooldajatoetuse maksmist muudeti selleks, et saavutada abi parem kättesaadavus puuetega inimestele ning suurendada kohalike omavalitsuste võimalusi abi vajavate puuetega inimeste hoolekande korraldamisel. Statistiline ülevaade 2000. aastast kehtiva riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel muutusid oluliselt pensioni määramise alused ning koos sellega ka pensionisaajate arvud pensioniliigiti. Seetõttu pole alates 2001. aasta 1. jaanuarist pensionisaajate arv pensioniliigiti võrreldav eelnevate aastatega, küll aga aitab see hinnata pensionireformiga kaasnevaid sisemisi muutusi. Pensionieas invaliidsuspensionärid hakkasid üldjuhul saama vanaduspensioni, tööealised puudega inimesed töövõimetuspensioni. Seetõttu kasvas 2000. aasta jooksul oluliselt (13 tuhande ehk 4,6% võrra) vanaduspensionäride arv ning vähenes töövõimetuspensionäride arv (vähenemine ligikaudu 35%). Muutuste tõttu nende kahe olulise pensioniliigi saajate osas kasvas vanaduspensionäride osatähtsus 2001. aasta alguseks 79,7 protsendini kõigist pensioni saavatest isikutest kokku (2000. aasta alguses oli see 75%), töövõimetuspensionäride osakaal vähenes sama aja jooksul 17,6 protsendilt 11,6 protsendile. Samas hakkas 2001. aastast töövõimetuspensionäride arv tasapisi uuesti kasvama ning ulatus 2005. aasta alguseks 59,2 tuhandeni (15,5% pensioni saavatest isikutest kokku). Töövõimetuspensionäride arvu kasv on toimunud põhiliselt madalaima töövõime kaotuse protsendiga isikute (töövõime kaotus 40-70%) arvel. 2001. aasta algusega võrreldes on lisandunud 11,5 tuhat sellist töövõimetuspensionäri. Selle tulemusel on kasvanud 40-70% töövõime kaotusega pensionäride osatähtsus töövõimetuspensionäride üldarvus 2005. aasta alguseks 44,7 protsendini (2001. aasta alguses – 34,5%). Pensionikindlustuse seadusega sätestatud võimalust ennetähtaegsele vanaduspensionile hakati koheselt kasutama. Kui 2000. aastal kasutas seda võimalust 2349 inimest, siis 2005. 80
aasta alguseks oli ennetähtaegsele vanaduspensionile jäänute arv juba 9437 isikut, s.o 3,2 % vanaduspensionäridest. Eeldatavasti mõjutab ennetähtaegsete vanaduspensionäride arvu kasvu pensionieelses eas olevate inimeste hulgas valitsev suurem tööpuudus ning väiksemad töösaamise võimalused võrreldes teiste töötutega. Pensionikindlustuse kulude osakaal SKP-s on alates 2000. aastast, mil riikliku pensionikindlustuse seadus asendas senise riiklike elatusrahade seaduse, püsinud 6,5-7,0% piires. Tegelikud väljamaksed pensionideks on selle aja jooksul kasvanud enam kui 42% ehk 2,7 miljardi krooni võrra (2000. aastal maksti pensionideks ligi 6,5 miljardit krooni, 2004. aastal – 9,2 miljardit krooni). Kõige enam on seda mõjutanud keskmise vanaduspensioni tõus ning vanaduspensionäride arvu suurenemine. Kohustusliku kogumispensioni süsteemiga oli 2004. aasta lõpuks liitunud 426,8 tuhat ning täiendava kogumispensioni süsteemiga 68,5 tuhat inimest. Arstliku ekspertiisi andmetel määrati 2004. aastal esmane puue veidi üle 18 tuhandele isikule. Võrreldes 2003. aastaga on märgatav väike tõus, kuid üldist trendi ei ole võimalik välja tuua. Viimastel aastatel on 5-6 protsendil juhtudest tegemist kuni 15-aastaste lastega, veidi üle 30 protsendil kuni 62-aastaste (tööealistega) ning üle 60 protsendil juhtudest määrati puue üle 63-aastastele. Peaaegu pooltele neist määrati raske puue – isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet igal ööpäeval. Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse kokku ligikaudu 100 000-le isikule. Viimastel aastatel on kasvanud puudega täiskasvanu toetuse ning 16-aastaste ja vanemate puudega isikute hooldajatoetuse saajate arv. Pensionide keskmised suurused 1. jaanuari seisuga1, krooni kuus Pensioni liik
19951
19981
2000
2001
2002
2003
2004
2005
670
1247
1551
1552
1620
1832
2072
2302
ennetähtaegne vanaduspension
-
-
-
1316
1328
1471
1657
1828
edasilükatud vanaduspension
-
-
-
-
-
1766
2061
2345 6093
Vanaduspension
riiklik eripension2
-
-
…
…
…
5548
5903
Väljateenitud aastate pension 3
501
827
1083
1118
1250
1430
1651
1887
Töövõimetuspension4
536
902
1141
1057
1037
1111
1244
1367
I grupp; töövõime kaotus 100 %
...
...
1381
1281
1310
1459
1664
1849
II grupp; töövõime kaotus 80-90%
...
...
1238
1160
1133
1194
1346
1499
III grupp; töövõime kaotus 40-70%
...
...
817
826
831
907
1004
1101 1136
Toitjakaotuspension pensioni saava perekonna kohta
685
1250
1280
1138
1078
1031
1001
ühe pereliikmega
…
…
853
836
808
812
751
920
kahe pereliikmega
…
…
1670
1612
1514
1362
1374
1534
…
…
2832
2662
2444
2109
2092
2128
447
692
843
815
778
705
707
822
kolme ja enama pereliikmega pensioni saava pereliikme kohta
Järgneb
81
Järg Pensioni liik
19951
19981
2000
2001
2002
2003
2004
2005
Rahvapension pensioni saava perekonna kohta
375
630
800
954
945
1043
982
987
vanuse tõttu
-
-
…
947
936
965
984
1019
töövõimetuse tõttu
-
-
…
978
907
860
837
832
toitja kaotanud perekonnad
-
-
…
619
1046
1164
1053
1072
pensioni saava pereliikme kohta
-
-
800
941
872
839
808
829
1 – Arvutatud pensionäridele määratud kuupensionide summa ja arvel olevate pensionäride arvu järgi (v.a 1995. ja 1998. aasta andmed aastakeskmised). 2 – Riigieelarvest finantseeritav politseiametniku, riigikontrolliametniku, kohtuniku, prokuröri ja õiguskantsleri ametipension. 3 – Määratakse väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel teatud kutsealade töötajatele ja kaitseväeteenistuse seaduse alusel teatud staažiga kaadrikaitseväelastele. 4 – Kuni 2000. aastani (k.a) määrati ja maksti pensioni invaliidsusgrupi järgi.
Pensioni baasosa, aastahinne; rahvapensioni määr, krooni Kehtestamise kuupäev
Pensioni baasosa
Aastahinne
Rahvapensioni määr
Riikliku pensoni indeks1
01.04. 2000
410
26,24
800
-
01.04. 2001
410
27,40
800
-
01.01. 2002
410
27,85
800
-
01.04. 2002
444
30,19
867
1,084
01.07. 2002
444
31,69
867
01.04. 2003
477
34,04
931
01.07. 2003
577
34,04
931
01.04. 2004
664
37,31
990
1,063
01.04. 2005
708
39,31
1056
1,067
01.07. 2005
858
42,83
1156
1,074
1 – Alates 2002. aasta 1. aprillist indekseeritakse arvutatud pensione indeksiga, mille väärtus on tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu aritmeetiline keskmine.
Keskmine sotsiaalmaks pensionikindlustatu aastakoefitsiendi arvutamiseks, krooni Aasta
Isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus1 aastas
Sotsiaalmaksu järgi arvestatud keskmine palk, kuus 3 760
1999
14 891
2000
16 606
4 193
2001
18 445
4 658
2002
20 778 / 12 5931
5 247
2003
13 9771
5 824
2004
15 3531
6 397
1 – Alates 2002. aastast on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus 20% (1999-2001. aastatel on näidatud sotsiaalmaksu keskmine suurus - 33%)
82
Riiklikku pensioni saavad isikud pensioniliigiti, 1. jaanuar Pensioni liik
1995
Pensioni saavad isikud kokku1 M
1998
2000
2001
2002
2003
2004
2005
381 709 374 085 379 292 372 972 376 549 377 136 377 343 381 096 … 126 291 129 402 124 885 131 518 134 087 135 938 138 480
N
… 247 794 249 890 245 087 245 031 243 049 241 405 242 616
Vanaduspensioni saajad
302 099 286 198 284 327 297 363 298 490 296 836 294 063 294 736
vanaduspensionärid
302 091 286 188 284 305 297 315 298 432 295 920 293 032 293 606
ennetähtaegse vanaduspensioniga edasilükatud vanaduspensioniga
-
-
-
2 349
4 620
6 274
7 715
9 437
-
-
-
-
-
91
168
256
8
10
22
48
58
9162
1 031
1 130
4 168
3 567
3 240
3 369
3 386
2 839
2 820
2 821
52 339
59 938
66 814
43 394
47 140
51 339
55 480
59 174
6 860
7 163
7 496
4 449
5 449
6 644
7 538
7 830
33 402
37 725
41 098
23 994
23 560
23 636
24 297
24 890
III grupp; töövõime kaotus 40−70%
8 392
10 573
13 468
14 951
18 131
21 059
23 645
26 454
lapsinvaliidid
3 685
4 477
4 752
..
..
..
..
..
riikliku eripensioni saajad Väljateenitud aastate pensioni saajad Töövõimetuspensioni saajad
3
I grupp; töövõime kaotus 100 % II grupp; töövõime kaotus 80−90%
Toitjakaotuspensioni saajad pered
15 810
15 267
15 318
15 712
14 017
8 183
7 924
9 312
ühe pereliikmega
…
…
8 769
11 260
10 081
5 727
5 410
6 634
kahe pereliikmega
…
…
3 827
3 224
2 855
1 863
1 932
2 061
kolme ja enama pereliikmega
…
…
1 722
1 228
1 081
593
582
617
21 283
22 476
23 256
21 936
19 429
11 960
11 613
13 131 9 438
pereliikmed Rahvapensioni saajad4 pered
1 787
1 906
1 655
6 816
7 481
11 931
11 012
vanuse tõttu
-
-
…
3 490
3 221
3 024
3 382
3 182
töövõimetuse tõttu
-
-
…
3 167
2 908
2 536
2 553
2 644
toitja kaotanud perekonnad
-
-
…
159
1 352
5 831
5 077
3 612
-
-
1 655
6 910
8 104
14 162
13 367
11 234
26,4
26,9
27,6
27,3
27,7
27,8
27,9
28,3
pereliikmed Pensionäride osatähtsus rahvastikus, %
1 – Kõigi pensioniliikide puhul on arvestatud pensioni saavaid isikuid. 2 – Riiklikku eripensioni saavate isikute arvu suuremine toimus politseiametnikele eripensioni maksmise alustamisega alates 2002. aastast. 3 – Kuni 2000. aastani määrati invaliidsusgrupp. 2000. aasta 1. aprillist määratakse töövõime kaotuse protsent. 4 – Rahvapensioni saajad vanuse ja töövõimetuse tõttu ning toitja kaotanud perekondade töövõimetud pereliikmed, kellele on määratud rahvapension. Alates 2003. aastast hakkas seadusemuudatuse tõttu osa toitjakaotuspensioni saajatest saama rahvapensioni.
83
Kulutused riiklikule pensionikindlustusele, miljon krooni 1995 Vanaduspension
2000
2001
2002
2003
2004
2 388,9 5 467,8 5 704,2 6 309,2 7 049,0 7 938,5
Töövõimetuspension
340,5
663,3
578,4
655,9
794,6
931,6
Toitjakaotuspension
107,7
229,4
206,0
156,0
102,8
122,1
19,3
36,9
43,8
44,4
48,6
56,9
7,2
67,3
77,3
105,7
141,1
125,8
2,0
9,1
11,5
14,4
18,1
24,4
Väljateenitud aastate pension Rahvapension Parlamendipension, presidendi ametipension1 Kokku pensionikulutused
2 865,6 6 473,8 6 621,1 7 285,6 8 154,2 9 199,3
sotsiaalmaksu tuludest finantseeritavad pensionid
… 6 214,3 6 364,1 6 962,5 7 762,8 8 789,9
riigieelarvest finantseeritavad pensionid ja pensionilisad2
…
259,5
257,0
323,1
391,4
409,5
Pensionikulutuste osatähtsus, % SKP-s riigieelarves
6,65
6,97
6,34
6,23
6,40
6,50
…
22,69
22,22
21,22
20,62
19,32
1 – Makstakse Riigikogu ja Presidendi kantselei eelarvest. Sisaldab EV Ülemnõukogu ja Riigikogu liikmete vanaduspensioni (75% ametipalgast) ning parlamendiliikme perekonnaliikme toitjakaotuspensioni (30% ametipalgast iga töövõimetu perekonnaliikme kohta) ning presidendi ametipensioni (75% ametipalgast). Riigikogus töötamise ajal riiklikku parlamendiliikme vanaduspensioni ei maksta. 2 – Riigieelarvest finantseeritakse erinevaid pensione ja pensionilisasid: rahvapension, erinevate ametnike (kohtunik, prokurör, riigikontrolli ametnik, õiguskantsler, kaitseväelane, politseiametnik, riigikogu liige, president) pensione, staaži järgi makstavaid ning muid pensionilisasid (sh ametniku).
10 000
7,5
8000
6,0
6000
4,5
4000
3,0
2000
1,5
0
1995
2000
kokku pensionikulutused
84
2001
2002
2003
2004
pensionikulutuste osatähtsus SKP-s, %
0
% SKP-s
miljon krooni
Pensionikulutused ning osatähtsus SKP-s, %
Kogumispensioniga liitumine Kohustuslik kogumispension (II pensionisammas) Liitunute arv kokku, aasta lõpu seisuga
2002
2003
2004
209 610
353 176
426 792
M
91 939
157 679
193 847
N
117 671
195 497
232 945
81,9
874,8
2 197,51
Sissemaksete summa kokku, miljon krooni sellest:
töötaja palgast kinnipeetav osa
27,3
291,6
734,2
sotsiaalmaksu arvelt laekuv osa
54,6
583,2
1 457,1
-
-
2,3
172,0
991,8
2 482,5
vanemahüvitiselt laekunud osa Fondide kogumaht (lõppsaldo) aasta lõpu seisuga, miljon krooni
1 – summa ei võrdu sissemaksete erinevate liikide summaga andmevahetussüsteemis tehtud paranduskannete tõttu. Allikas: AS Eesti Väärtpaberikeskus
Täiendav kogumispension (III pensionisammas) Aasta
Liitunute arv (lepingud), aasta lõpus
nendest M
N
Laekus makseid, miljon krooni
Kindlustussumma, aasta lõpus, miljon krooni
1998
348
…
…
1,3
15,4
1999
10 452
…
…
43,4
885,1
2000
24 430
…
…
111,3
2 123,5
2001
34 883
…
…
166,4
2 658,9
2002
46 732
21 515
25 216
235,8
3 685,7
2003
58 317
28 638
29 678
307,5
4 935,8
2004
68 469
33 887
34 581
339,3
6 244,1
Allikas: Finantsinspektsioon
Töövõimetus Esmakordse püsiva töövõimetuse määramine Näitaja
1995
1998
2000
2001
2002
2003
Esmakordselt vaeguriks, püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikud
7 427
9 957
8 855
9 684
9 574
9 760 10 982
I grupp; töövõime kaotus 100 %
2004
988
1 398
1 179
1 305
1 461
1 490
II grupp; töövõime kaotus 80−90%
4 677
6 273
3 949
3 348
2 852
2 749
3 174
III grupp; töövõime kaotus 40-70%
1 762
2 286
3 507
4 741
4 839
5 079
5 773
töövõime kaotus 10−30%1 Ajutiselt töövõimetuks tunnistatud isikud2
1 500
..
..
220
290
422
442
535
874
855
646
782
892
922
972
1 – Määratakse tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul, kuna siis peab tööandja korvama ka 10-30% töövõime kaotuse. 2 – Pikaajalise haiguse korral (121 päevast kuni maksimaalselt 182 päevani, tuberkuloosi puhul 178-st 240 päevani) on arstliku ekspertiisi komisjon teinud haiguslehe pikendamise otsuse. Allikas: arstliku ekspertiisi andmed
85
Esmakordse püsiva töövõimetuse määramine soo ja vanuse järgi, 2004 alla 16
16-24
25-29
30-44
Kokku
9
1 253
439
M
5
728
270
N
4
525
2
163
sh 100% töövõimetus
45-54
55-59
60-62
63+2 Kokku
2 463
4 189
2 019
421
189 10 982
1 342
2 056
1 112
416
164
169
1 121
2 133
907
5
25
4 889
62
316
499
278
95
85
1 500
6 093
M
1
94
41
233
352
193
95
75
1 084
N
1
69
21
83
147
85
0
10
416
0
118
84
372
419
151
36
17
1 197
M
0
92
70
299
308
109
35
13
926
N
0
26
14
73
111
42
1
4
271
osatähtsus kõigist juhtudest, %
0
9
19
15
10
7
9
9
11
0
17
13
48
58
33
13
28
210
M
0
15
9
30
34
15
8
22
133
N
0
1
3
16
23
18
5
4
70
0
13
8
37
14
7
4
0
83
M
0
11
5
28
11
4
4
0
63
N
0
2
3
9
3
3
0
0
20
Vigastustest, mürgistustest jt välispõhjustest tingitud puudejuhtude arv
sh töövigastusest ja kutsehaigusest tingitud1 juhtude arv
liiklusõnnetuses saadud vigastusest tingitud juhtude arv
1 – Sh ka politseiteenistuse ja kaitseväeteenistuse kohustusega seotud haigus või teenistusülesannete täitmisel saadud vigastus. 2 – Alates 2000. aasta 1. aprillist määratakse töövõime kaotuse protsent ainult põhiliselt tööealistele isikutele (tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul ka pensioniealistele). Allikas: arstliku ekspertiisi andmed
Töövõimetuse korduvekspertiiside tulemused Aasta
Tehtud korduvekspertiise
Tunnistati töövõimetuks
suurendati
sh töövõime kaotuse protsenti jäi samaks
2000
23 633
23 435
3 587
14 835
5 013
198
2001
23 437
23 213
4 782
14 628
3 803
224 98
vähendati
Tunnistati töövõimeliseks
Isikute arv
2002
27 419
27 321
5 451
18 276
3 594
2003
28 969
28 932
5 594
20 241
3 097
37
2004
29 439
29 407
4 997
21 426
2 984
32
2000
100
99,2
15,2
62,8
21,2
0,8
2001
100
99,0
20,4
62,4
16,2
1,0
2002
100
99,6
19,9
66,7
13,1
0,4
2003
100
99,9
19,3
69,9
10,7
0,1
2004
100
99,9
17,0
72,8
10,1
0,1
%
Allikas: arstliku ekspertiisi andmed
86
Puue Esmakordse puude määramine puude raskusastme1 ja vanuse järgi Puude raskusaste ja vanus
Isikute arv
Osatähtsus, %
2000 2
2002
2003
2004
2000
2002
2003
2004
45 433
19 899
17 237
18 045
100
100
100
100
alla 16
3 134
996
1 015
1 027
6,9
5,0
5,9
5,7
16-62
28 984
6 124
5 577
5 855
63,8
30,8
32,3
32,4
63 ja vanemad
13 315
12 779
10 645
11 163
29,3
64,2
61,8
61,9
7 356
2 870
2 315
2 202
16,2
14,4
13,4
12,2
Kokku määratud esmane puue
Sügav puue alla 16
764
145
138
95
1,7
0,7
0,8
0,5
16-62
3 512
491
415
410
7,7
2,5
2,4
2,3
3 080
2 234
1762
1 697
6,8
11,2
10,2
9,4
23 488
9 128
8 211
8 820
51,7
45,9
47,7
48,9
63 ja vanemad Raske puue alla 16
1 303
492
450
542
2,9
2,5
2,6
3,0
16-62
14 738
2 294
2 142
2 194
32,4
11,5
12,4
12,2
7 447
6 342
5 619
6 084
16,4
31,9
32,6
33,7
14 589
7 901
6 711
7 023
32,1
39,7
38,9
38,9
63 ja vanemad Keskmine puue alla 16
1 067
359
427
390
2,4
1,8
2,5
2,2
16-62
10 734
3 339
3 020
3 251
23,6
16,8
17,5
18,0
2 788
4 203
3 264
3 382
6,1
21,1
18,9
18,7
63 ja vanemad
1 – Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmiseks määratakse alates 2000. aastast vaeguritele puude raskusaste varasema invaliidsusgrupi asemel. 2 – Kuna puudega täiskasvanu ja hooldajatoetust hakati maksma 2001. aastast, toimus puude raskusastme määramine 2000. ja 2001. aastal nii endistele invaliidsuspensionäridele kui uutele puude raskusastme taotlejatele. Allikas: arstliku ekspertiisi andmed
Esmakordse puude määramine soo, vanuse ja puude liigi järgi, 2004 alla 16 Kokku määratud esmane puue
16-24 25-29 30-44 45-54 55-59 60-62 440
219
1 113
1 885
M
615
262
136
636
1011
714
400
3 718
N
412
178
83
477
874
635
449
7 445 10 553
Psüühikahäire
1 349
63+ Kokku
1 027
849 11 163 18 045 7 492
227
234
115
422
412
172
62
1 187
Keele-ja kõnepuue
23
1
1
3
5
9
5
34
81
Kuulmishäire
33
20
2
17
30
23
11
139
275
Nägemispuue
30
14
5
18
35
23
17
405
547
Liikumispuue
180
74
50
350
752
612
411
5 149
7 578
Muu
534
97
46
303
651
510
343
4 249
6 733
24
48
33
189
219
100
45
344
1 002
M
17
37
28
149
158
73
33
108
603
N
7
11
5
40
61
27
12
239
399
2
11
15
17
12
7
5
3
6
Vigastustest, mürgistustest ja muudest välispõhjustest tingitud juhtude arv
% kõigist juhtudest
2 831
Allikas: arstliku ekspertiisi andmed
87
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste suurus1 Toetuse liik
2000
2001
2002 - 2005
keskmise puudega
840
840
860
raske ja sügava puudega
940
940
1020
keskmise puudega
-
200
200
raske puudega
-
420
420
sügava puudega
-
640
640
300
300
300
Puudega lapse toetus
Puudega täiskasvanu toetus
Hooldajatoetus (hooldatavate arvu järgi) 3-16-aastase puudega lapse mittetöötavale vanemale 16-18-aastase puudega lapse mittetöötavale vanemale ning 18-aastase ja vanema puudega isiku mittetöötavale hooldajale või eestkostjale: raske puudega
-
240
240
sügava puudega
-
400
400
Puudega vanema toetus 2 Õppetoetus mittetöötavale puudega õppurile
300
300
300
100-400
100-400
100-400
Rehabilitatsioonitoetus (16-65-aastasele)
-
kuni 800 krooni aastas
Täienduskoolitustoetus (ühekordne)
-
kuni 9600 krooni 3 aasta jooksul
1 – Krooni kuus, v.a rehabilitatsioonitoetus ja täienduskoolitustoetus. 2 – Toetus lapse kohta.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saajad1 Toetuse liik
2000
2001
2002
2003
2004
Puudega lapse toetus
4 409
4 722
4 923
5 125
5 302
keskmise puudega
2 691
1 778
1 720
1 783
1 812
raske ja sügava puudega
1 718
2 944
3 203
3 342
3 490
Puudega täiskasvanu toetus
- 84 168 88 794 92 605 98 032
keskmise puudega
- 29 251 31 780 32 038 31 486
raske puudega
- 41 427 43 947 48 038 52 945
sügava puudega
- 13 490 13 067 12 529 13 601
Hooldajatoetus (hooldatavate arvu järgi)
2 071 26 841 31 813 35 230 38 060
3−16-aastase puudega lapse mittetöötavale vanemale
2 0712
16−18-aastase puudega lapse mittetöötavale vanemale ning 18-aastase ja vanema puudega isiku mittetöötavale hooldajale või eestkostjale raske puudega sügava puudega Puudega vanema toetus 3 Õppetoetus mittetöötavale puudega õppurile Rehabilitatsioonitoetus (16−65-aastasele)
2 194
2 024
1 975
- 24 647 29 656 33 206 36 085 - 15 979 20 566 24 381 26 738 -
8 668
9 090
8 825
9 347
1 472
1 784
1 591
1 525
1 521
15
32
27
31
27
-
115
1 381
1 614
1 815
4
30
52
34
Täienduskoolitustoetus (ühekordne) 1 – Aasta lõpu seisuga, v.a rehabilitatsioonitoetus ja täienduskoolitustoetus (arv kasvavalt aasta algusest). 2 – 3-18-aastase puudega lapse vanemale. 3 – Laste arv.
88
2 157
Kulutused puuetega inimeste sotsiaaltoetustele, miljon krooni Toetuse liik
20001
2001
2002
2003
2004
Kokku toetused
75,7
441,2
565,2
588,8
630,1
Puudega lapse toetus
46,9
50,0
57,2
59,7
62,8
-
318,4
396,8
408,0
436,6
Hooldajatoetus
7,0
63,8
104,6
114,2
124,0
Muud toetused
21,8
9,0
6,6
6,9
6,7
SKP-s
0,08
0,42
0,48
0,46
0,45
riigieelarves
0,27
1,48
1,65
1,49
1,32
Puudega täiskasvanu toetus
Kulutuste osatähtsus, %
1 – Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus jõustus täies ulatuses 2001. aasta alguses.
700
0,7
600
0,6
500
0,5
400
0,4
300
0,3
200
0,2
100
0,1
0
2000
2001
2002
2003
kulutused puuetega inimeste sotsiaaltoetustele
2004
% SKP-s
miljon krooni
Kulutused puuetega inimeste sotsiaaltoetustele ja osatähtsus SKP-s, %
0
osatähtsus SKP-s, %
89
90
SOTSIAALHOOLEKANNE Käesoleva osa aluseks on sotsiaalhoolekande seadus ja Sotsiaalministeeriumis kogutav hoolekandestatistika. Ülevaade õigusaktidest Sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaalhoolekande põhimõteteks on inimõiguste järgimine, inimeste vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest, abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad ning isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused sätestab ning sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid reguleerib sotsiaalhoolekande seadus. Sotsiaalteenuseid, sotsiaaltoetusi ja muud abi on õigus saada Eesti alalisel elanikul; Eestis elaval välismaalasel ja Eestis viibival pagulasel. Vältimatut sotsiaalabi on õigus saada igal Eestis viibival isikul. Sotsiaalteenuste osutamist ja sotsiaaltoetusi finantseeritakse riigieelarvest, kohalike omavalitsuste eelarvetest, vabatahtlikult sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute vahenditest ja muudest vahenditest. Riikliku finantseerimise maht määratakse kindlaks vastava eelarveaasta riigieelarve seadusega. Riigieelarvest kaetakse riigi sotsiaalhoolekande juhtimise kulud, riiklike sotsiaalprogrammide ja –projektide kulud, laste hoolekande, psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekande, puuetega inimeste hoolekande (rehabilitatsiooniteenused, proteeside ja abivahendite osaline kompenseerimine), riiklike sotsiaaltoetuste kulud, muude riiklike sotsiaalhoolekande ülesannete täitmise ja ürituste kulud. Kohaliku omavalitsuse eelarvest kaetakse omavalitsusüksuse sotsiaalhoolekandekulud, mida ei finantseerita riigieelarvest. Juriidilised ja füüsilised isikud, kes tegelevad sotsiaalhoolekandega vabatahtlikult, katavad nende poolt tehtud sotsiaalhoolekandekulud omavahendite arvelt. Samas on riigil ja kohalikel omavalitsustel õigus sõlmida lepinguid sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikutega ning eraldada neile rahalisi ja materiaalseid vahendeid sotsiaalhoolekandega seotud kulude katteks. Muude finantseerimisallikatena käsitletakse mitmesuguste fondide, sihtkapitalide, samuti mittetulunduslikust tegevusest, annetustest ja sponsorlusest laekunud vahendeid ning sotsiaalteenuseid või muud abi taotleva isiku vahendeid. Isikult võib võtta temale või tema perekonnale osutava sotsiaalteenuse eest tasu. Võetav tasu oleneb teenuse mahust, maksumusest ja teenust saava isiku ning tema perekonna majanduslikust olukorrast. Isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus. Puuetega ja psüühiliste erivajadustega inimeste paremaks integreerimiseks ühiskonda on suur tähtsus rehabilitatsioonil. Alates 2005. aasta 1. jaanuarist sätestab sotsiaalhoolekande seadus täpsemalt riiklikult finantseeritavate rehabilitatsiooniteenuste osutamist. Riigi 91
finantseeritavale rehabilitatsiooniteenusele on õigus puudega lastel ja täiskasvanutel, täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimestel ning käitumuslike erivajadustega alaealistel. Rehabilitatsiooniteenuseid osutavad rehabilitatsiooniasutusena registreeritud asutused, milleks võivad olla haiglad, hoolekandeasutused ja spetsiaalsed keskused, kus komplekteeritakse erinevate erialade spetsialistidest rehabilitatsioonimeeskond. Asutused osutavad erinevaid teenuseid alates füsioteraapiast kuni psühholoogi ja sotsiaaltöötaja nõustamiseni. Laste hoolekande korraldus toimub nii riigi- kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Laste hoolekande korraldamiseks ja laste arenguks soodsa keskkonna kujundamiseks toetab vallavõi linnavalitsus last ja lapsi kasvatavaid isikuid, tehes koostööd perekonnaliikmete ja teiste isikutega ning asjaomaste asutustega; määrab vajaduse korral lapsele või last kasvatavale isikule tugiisiku või –perekonna; korraldab lapse eestkostet ning aitab korraldada lapsendamist. Lapse võib sotsiaalteenuse ja muu abi osutamiseks eraldada kodust ja perekonnast ainult järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut; perekonna ja lapse suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. Kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab vallavõi linnavalitsus. Enamikel juhtudel paigutatakse laps hooldamisele hoolekandeasutusse või perekonda. Samas osutab valla- või linnavalitsus vajadusel abi perekonnale, kellelt laps on ära võetud, et aidata luua eeldusi lapse tagasipöördumiseks perekonda. Hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Perekonnas hooldamise puhul sõlmib valla- või linnavalitsus hooldamisele võtjaga kirjaliku lepingu ning hindab hooldajaks saada soovija ja tema pereliikmete vastavust hoolekandeseaduses kehtestud nõuetele. Perekonnas hooldamisele suunatakse orb ja vanemliku hoolitsuseta laps, kelle vanemad on surnud või kelle vanemate teadmata kadumise fakti on tuvastanud kohus; vanematele on nende piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja; vanematelt on vanema õigused ära võetud; vanematelt on laps ära võetud ilma vanema õiguste äravõtmiseta; vanemad kannavad eelvangistust või vangistust vanglas. Väikese sissetulekuga perekondadele riigieelarve vahenditest valla- või linnavalitsuste poolt makstav toimetulekutoetus on olulisim sotsiaaltoetuse liik. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi jooksva kuu alaliste kulude mahaarvamist normpinna ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri suuruse üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega (kuni 2001. aastani Vabariigi Valitsuse määrusega). Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest. Toimetulekupiiri suurus üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele on püsinud muutumatuna alates 1997. aasta novembrist (500 krooni kuus). Alates 2005. aastast on toimetulekupiiri suuruseks 750 krooni. Lisaks sellele makstakse alates käesolevast aastast toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 200 krooni kuus.
92
Statistiline ülevaade 2003. aastast muutus oluliselt hoolekande valdkonna statistiliste andmete kogumise sisu ja korraldus1. Lisaks aruannete veebikesksele kogumisele (H-veeb), toimus üleminek asutusekeskselt aruandluselt teenusekesksele. Seetõttu on osa statistilisi andmeid esitatud ainult 2003. ja 2004. aasta kohta. Käesoleva osa alguses on toodud informatsioon hoolekandeteenuseid osutavate asutuste, nende personali ning töötasu suuruse kohta. Sellele järgnevad ülevaated kolmest nn institutsionaalsest hoolekandeteenusest: orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hooldamine hoolekandeasutuses, täiskasvanute hooldamine hoolekandeasutuses ja psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenused (viimase puhul käsitletakse ühtlasi ka psüühiliste erivajadustega inimestele osutatavaid toetavaid teenuseid). Seejärel on suuremal või vähemal määral kajastatud avahooldusteenused, mille puhul on uuteks teemadeks rehabilitatsiooniteenus puuetega ja psüühiliste erivajadustega inimestele ning kodutute öömaja teenus. Osa lõpus esitatud tabelid annavad informatsiooni hoolekandeteenuste finantseerimisest ja riigieelarvest tehtavatest kulutustest sotsiaalkindlustusele ja hoolekandele. Viimaste aastate muutused hoolekande valdkonnas kajastuvad ilmekalt puuetega ja psüühiliste erivajadustega inimestele osutatavate teenuste statistika kaudu. Märkimisväärselt on kasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste arv, kellele on osutatud avahooldusteenuseid (igapäevaelu toetamine, toetatud elamine, elamine kogukonnas, töötamise toetamine). Oluline panus on pandud puuetega ja psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniteenusele, mida soovitakse võimaldada üha suuremale arvule inimestele. Võimaluse selleks on andnud riigieelarvest rehabilitatsiooniteenustele eraldatud rahaliste vahendite kasv. Täiskasvanud isikute rehabilitatsiooniplaanide koostamiseks, teenuste osutamiseks ning rehabilitatsioonitoetuseks kulutati 2002. aastal 3,8 miljonit, 2003. aastal 7,2 miljonit ja 2004. aastal 17,3 miljonit. Lisaks finantseeriti lastele osutatavaid rehabilitatsiooniteenuseid laste riikliku hoolekande vahenditest. Erivajadustega inimestele rehabilitatsiooniteenuste ning toetavate teenuste osutamine, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate töö tõhustumine probleemsete, alaealisi lapsi omavate perekondadega ning alternatiivsete võimaluste pakkumine on peatanud hoolekandeasutustes elavate orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste ning psüühiliste erivajadustega inimeste arvu kasvu. Laste arv laste ja noorte hoolekandeasutustes on viimastel aastatel vähenenud. Osaliselt on see tingitud küll sellest, et 2003-2004. aastal ei kajastu statistikas SOS-lasteküla ja –noortekodu, kuid samuti on vähenenud asutustes elavate eelkooliealiste ja nooremas koolieas laste arv. Perekonnas hooldamisel viibivate laste arv on viimaste aastate lõikes olnud suhteliselt stabiilne, kuid vähenenud on uute laste perekonda hooldamisele võtmine (2001. aastal 487, 2004. aastal 344 last). Enim lapsi võetakse perekonda hooldamisele bioloogilistest perekondadest. Lisaks lastele hooldatakse perekondades ka täiskasvanuid, kuid nende osakaal võrreldes lastega on olnud suhteliselt väike ning viimastel aastatel kahanev. 1 – Täies mahus on statistilised aruanded kättesaadavad S-veebis (kohalikelt omavalitsustelt kogutavad sotsiaalregistri põhised aruanded alates 2001. aastast) ja H-veebis (hoolekandeteenuseid osutavatelt asutustelt kogutavad aruanded alates 2003. aastast) aadressil www.sm.ee/sveeb ja www.sm.ee/hveeb.
93
Vähenenud on ka hooldusperede arv tervikuna. Vaadates vanemaõiguste äravõtmise ning laste perekonnast eraldamise statistikat, selgub, et vähenenud on nende laste arv, kelle vanematelt on õigused ära võetud ning suurenenud nende laste arv, kes on kohtu otsusega perest eraldatud. Lapsendamiste statistika puhul ei saa kindlat trendi välja tuua, kuid eestkostele võetud laste arv on viimastel aastatel vähenenud. Kasvanud on igapäevaelus kõrvalabi vajavatele eakatele ja teistele erivajadustega inimestele hooldekoduteenuste ning eluasemeteenuste osutamine sotsiaalkorterites ja -pindadel. Kohalike omavalitsuste poolt loodud või nende toetusel avatud uute, väikeste ja mugavate hooldekodude arvu suurenemine võimaldab täielikumalt rahuldada eakate vajadust hoolekandeasutuses hooldamise teenuse järele. Viimastel aastatel on suurenenud nii asutuste kui teenuse kasutajate arv (2001. aasta lõpus viibis teenusel 3276 inimest, 2004. aastal – 4175). Eluasemeteenuse kasutajate arv on võrreldes 2001. aastaga kasvanud enam kui 50% (2001. aasta lõpus 2233 teenuse kasutajat, 2004. aastal – 3439). Toimetulekutoetuse vahenditest makstava toetuse summa ja toetust saanud perekondade arv on viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Seda on mõjutanud üldine palgatõus, tööhõive suurenemine ja töötute arvu vähenemine ning toimetulekupiiri muutumatuna püsimine. Kui 2001. aastal oli toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saavaid perekondi (sõltumata toetuse saamise kordadest aasta jooksul) 12,4%, siis 2004. aastal 5,9% kõigist perekondadest (vastavalt 70,4 ja 33,2 tuhat perekonda). Seejuures on kasvanud toetuse suurus ühe taotluse kohta (797 kroonilt 2001. aastal 1011 kroonile 2004. aastal) ning aasta jooksul igal kuul toetust saanud perekondade osatähtsus kõigist toetust saanud perekondadest. Kui 2001. aastal oli 12 korda toetust saanud peresid 18,3% kõigist aasta jooksul toetust saanud perekondadest, siis 2004. aastal oli selliseid peresid 23,9% (samas on nii toetust saavate perede kui ka aastaringselt toetust saanud perede tegelik arv oluliselt vähenenud). Peretüüpide järgi on kõige sagedasemad toetuse saajad pikaajalise töötuga või tööd mitteomava tööotsijaga, samuti lastega perekonnad (viimastes neist on üsna sageli vanem töötu). 2004. aastal said pikaajalise töötuga või tööd mitteomava tööotsijaga perekonnad toetust keskmiselt 8,6 korda (riigi keskmine 6,5 korda). Alates 2003. aastast vähenes võrreldes 2002. aastaga oluliselt üliõpilasperede osatähtsus. Üliõpilasperede osakaalu märgatav vähenemine on tingitud asjaolust, et alates 5. septembrist 2003. aastast kehtima hakanud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse järgi saavad omaette perena toetust vaid abielus olevad üliõpilased. Tabelisse ”Kulutused riigieelarvest sotsiaalkindlustusele ja –hoolekandele” on lisatud Sotsiaalkindlustusameti makstavad toetused ja hüvitised, millest vaid pensionid on klassikalises mõttes käsitletavad sotsiaalkindlustusena. Peretoetuste ja puuetega inimeste toetuste saamine ei sõltu inimese enda panusest, vaid need on mõeldud riigipoolse toetusena teatud lisakulude katmiseks. Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstavate toetuste ja hüvitiste kulud on viimasel kolmel aastal kasvanud nii absoluutarvudes kui ka osatähtsusena SKP-s. Hoolekandekulutused on viimasel kolmel aastal SKP ja riigieelarve kiire kasvu taustal vähenenud ja seda toimetulekutoetusteks makstavate summade arvel. Kulutused sotsiaalteenustele on aasta-aastalt kasvanud, suurim tõus toimus 2004. aastal laste riikliku hoolekande eraldiste arvel. 94
Hoolekandeteenuseid osutanud asutuste ning teenuseid kasutanud isikute arv Teenuse liik
Teenuseosutajate arv, aasta lõpus
Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hooldamise teenus Täiskasvanute (v.a psüühiliste erivajadustega inimesed) hooldamise teenus Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenus
Teenust kasutanute arv, aasta jooksul
2003
2004
2003
2004
37
38
1 835
1 860
108
112
5 404
5 997
71
80
4 491
4 693
sh ööpäevaringse hooldamise teenus
24
25
2 413
2 443
Puuetega inimeste rehabilitatsiooniteenus
31
39
6 599
9 543
6
8
669
949
86
94
65 069
55 884
Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniteenus Päevakeskuse teenus Eluasemeteenus sotsiaalkorterites, -pindadel, tugikodus
83¹
85¹
3 697
3 907
Varjupaigateenus ning vangist vabanenute rehabilitatsiooniteenus
28
29
3 243
2 580
Kodutute öömaja teenus
10
11
1 712
2 062
1 – Kohalike omavalitsuste arv, kus sotsiaaleluruume kasutati. Sotsiaaleluruumid olid 2003. aastal olemas 84 ja 2004. aastal 90 kohalikus omavalitsuses.
Personal hoolekandeteenuseid osutavates asutustes1 vanuse ja ametikoha järgi, aasta lõpus Ametiala ja vanus Töötajad kokku alla 25 25-39
2003
2004
Kokku
M
N
Kokku
M
N
5 416
820
4 596
5 584
820
4 764
248
56
192
248
50
198
1 329
198
1 131
1 302
194
1 108
40-49
1 487
197
1 290
1 512
201
1 311
50-59
1 590
226
1 364
1 657
213
1 444
üle 60
762
143
619
865
162
703
673
127
546
646
120
526
alla 25
12
2
10
9
2
7
25-39
160
24
136
138
23
115
40-49
200
40
160
210
41
169
50-59
211
40
171
196
32
164
üle 60
90
21
69
93
22
71
1 388
118
1 270
1 584
133
1 451
alla 25
112
26
86
106
15
91
25-39
399
41
358
441
54
387
40-49
377
22
355
415
33
382
50-59
358
18
340
415
19
396
juhtkond, juhtiv- ja keskastme spetsialistid
kasvatus- ja arendustööga tegelevad isikud2
üle 60
142
11
131
207
12
195
139
11
128
180
12
168
alla 25
19
2
17
33
4
29
25-39
44
4
40
59
4
55
sotsiaaltöötajad
Järgneb
95
Järg Ametiala ja vanus
2003
2004
Kokku
M
N
Kokku
M
N
40-49
40
3
37
38
2
36
50-59
28
2
26
41
2
39
üle 60
8
0
8
9
0
9
284
5
279
274
3
271
alla 25
1
0
1
2
0
2
25-39
57
2
55
55
1
54
40-49
80
1
79
67
1
66
50-59
80
1
79
83
0
83
üle 60
66
1
65
67
1
66 1 130
õed
hooldajad, põetajad
1 171
39
1 132
1 163
33
alla 25
51
2
49
31
2
29
25-39
264
11
253
232
9
223
40-49
323
8
315
339
6
333
50-59
381
9
372
405
7
398
üle 60
152
9
143
156
9
147
109
16
93
157
19
138
alla 25
4
2
2
9
0
9
25-39
34
5
29
49
10
39
40-49
29
3
26
35
2
33
50-59
28
3
25
46
4
42
üle 60
14
3
11
18
3
15
1 652
504
1 148
1 580
500
1 080
psühholoogid, füsioterapeudid, logopeedid, arstid, pedagoogid
muu personal (majandus-, toitlustus –, koristus- ja muu personal) alla 25
49
22
27
58
27
31
25-39
371
111
260
328
93
235
40-49
438
120
318
408
116
292
50-59
504
153
351
471
149
322
üle 60
290
98
192
315
115
200
1 – Tabelis on kajastatud nende asutuste töötajad, mille põhitegevus on hoolekandeteenuste osutamine. Teatud teenuseid (nt rehabilitatsiooniteenust) osutavad aga ka mõned muu põhitegevusega asutused (nt haiglad), mille personal ei ole tabelis kajastatud. 2 – Kasvataja, abikasvataja, tegevusjuhendaja
96
Teenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate arv ja kuukeskmine töötasu teenuse liikide lõikes, 2004
Vanemkasvataja
Varjupaigateenus ja vangist vabanenu rehabilitatsiooniteenus
Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenused
Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hooldamine hoolekandeasutuses
Täiskasvanute hooldamine hoolekandeasutuses (v.a psüühiliste erivajadustega inimesed)
Kuukeskmine töötasu, krooni Varjupaigateenus ja vangist vabanenu rehabilitatsiooniteenus
Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenused
Täiskasvanute hooldamine hoolekandeasutuses (v.a psüühiliste erivajadustega inimesed)
Töötajate arv aasta lõpus Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hooldamine hoolekandeasutuses
Töötaja
26
-
-
-
5 623
-
-
-
Kasvataja
156
1
8
81
4 492
2 800
3 961
5 646
Nooremkasvataja
208
-
-
-
4 736
-
-
-
Abikasvataja
286
-
-
-
3 832
-
-
-
-
851
208
18
-
3 628
3 246
4 190
1
2
10
1
2 797
4 354
5 088
8 533
18
3
44
1
3 568
3 678
3 150
5 000
Hooldaja, põetaja Tegevusterapeut Huvijuht Tegevusjuhendaja
7
14
521
1
2 735
3 911
3 525
2 800
Õde
42
119
112
6
4 252
4 382
4 192
4 631
Sotsiaaltöötaja
22
25
21
41
4 297
4 829
4 561
4 791
Ööpäevaringsete hoolekandeteenuste kasutajad ja nende osatähtsus rahvastikus, aasta lõpus Asutus/teenus
1995
2000
2001
2002
2003
2004
Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hooldamise teenus (laste ja noorte hoolekandeasutustes1)
1 470
1 715
1 814
1 881
1 539
1 549
Täiskasvanute hooldamise teenus (üldhooldekodudes1)
2 453
3 276
3 356
3 509
3 890
4 175
Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste ööpäevaringsed hoolekandeteenused (erihooldekodudes1)
2 508
2 509
2 469
2 457
2 228
2 227
Kokku
6 431
7 500
7 639
7 847
7 657
7 951
0,45
0,55
0,56
0,58
0,57
0,59
Osatähtsus rahvastikus, % 1 – Kuni 2002. aastani (k.a) kasutati sulgudes toodud terminoloogiat
97
Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hooldamine hoolekandeasutuses Orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele hoolekandeteenust osutavad asutused ja teenust kasutanud lapsed, aasta lõpus 1995
1998
2000
2001
2002
2003
Asutuste arv kokku
31
37
37
35
39
37
2004 38
lastekodud ja perelastekodud
24
27
31
28
30
28
29
koolkodud
7
7
4
1
1
2
3
noortekodud
-
2
1
2
5
2
1
segatüüpi asutused
-
1
1
4
3
5
5
Laste arv kokku
1 470
1 699
1 715
1 814
1 881
1 539
1 549
lastekodud ja perelastekodud
1 081
1 231
1 332
1 441
1 520
9871
1 020
389
409
330
108
108
60
65
noortekodud
-
36
23
46
75
35
30
segatüüpi asutused
-
23
30
219
178
4571
434
koolkodud
1 – Teenusel viibinud laste arvu muutus on tingitud asutuste tüüpide muutumisest.
Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hoolekandeteenust kasutanud lapsed soo ja vanuse järgi ning nende osatähtsus rahvastikus vanusegrupiti, aasta lõpus Aasta, sugu Kokku
M
N
Vanusegrupp 7-14
15-17
18-24
25+
1998
1 699
110
186
861
324
196
22
2000
1 715
111
145
831
384
208
36
2001
1 814
96
156
814
429
272
47
2002
1 881
100
160
821
474
260
66
2003
1 539
81
150
627
487
192
2
2004
1 549
81
155
608
492
211
2
1998
1 001
67
118
495
200
106
15
2000
1 024
66
89
513
211
124
21
2001
1 087
61
95
492
246
167
26
2002
1 135
62
98
512
262
168
33
2003
904
35
90
394
290
95
-
2004
932
43
96
374
299
120
-
1998
698
43
68
366
124
90
7
2000
691
45
56
318
173
84
15
2001
727
35
61
322
183
105
21
0–2
3-6
2002
746
38
62
309
212
92
33
2003
635
46
60
233
197
97
2
2004
617
38
59
234
193
91
2
1998
1,23
2,99
3,25
5,17
5,19
1,47
..
1,25
3,02
2,85
5,37
6,01
1,53
..
1,33
2,56
3,16
5,54
6,76
1,96
..
1,39
2,61
3,3
5,96
7,42
1,84
..
1,14
2,11
3,08
4,88
7,51
1,34
..
1000 vastavas 2000 eas 2001 inimese 2002 kohta 2003
98
Kokku
Teenusekasutajate liikumine laste ja noorte hoolekandeasutustes, aasta jooksul 1997
1998
2000
2001
2002
2003
2004
Saabus uusi lapsi
413
428
352
396
416
286
326
Lahkus lapsi
379
376
310
326
362
296
311
121
128
93
74
87
44
39
teise hoolekandeasutusse
69
54
25
56
75
61
60
lapsendati
53
52
54
62
40
50
52
perekonda hooldamisele ja eestkostele
15
19
59
35
30
29
30
tööle; asus iseseisvalt elama (alates 2001)
43
45
25
78
101
92
120
muu
79
78
54
21
29
20
10
sh vanemate juurde
Täiskasvanute hooldamine hoolekandeasutuses (v.a psüühiliste erivajadustega inimesed) Täiskasvanutele hooldamisteenust osutavad asutused ja nende jaotus kohtade arvu järgi, aasta lõpus Kohtade arv Asutuste arv kokku
2001
2002
2003
2004
97
101
108
112
sh kohtade arvuga: kuni 10
9
10
8
8
11 - 20
36
36
39
35
21 - 30
17
20
22
28
31 - 40
15
12
11
11
41 - 50
7
12
14
14
51 - 100
6
5
7
8
101 - 150
5
4
5
5
151 - 200
1
1
1
2
351 - 400
1
1
1
1
Täiskasvanute liikumine hooldamisteenustel, aasta jooksul 1998
2000
2001
2002
2003
2004
Teenusele saabunud isikute arv
1 321
1 459
1 459
1 610
1 850
2 053
Teenuselt lahkunud isikute arv
1 153
1 352
1 385
1 466
1 514
1 822
52
82
84
83
86
139
iseseisvalt elama
224
258
226
265
289
371
surnud
829
956
1 021
1 065
1 098
1 289
48
56
54
53
41
23
teise hooldekodusse (sama teenus)
muu (läinud toetatud elamisele)
99
Hoolekandeasutustes hooldamisteenust kasutanud täiskasvanud soo ja vanuse järgi, aasta lõpus Aasta, Teenuse kasutasugu jad kokku
Vanusegrupp 75-79
80+
Kokku 1998
3 013
35
123
398
646
1 811
…
…
2000
3 276
45
176
492
719
1 844
…
…
2001
3 356
39
189
541
691
1 896
…
…
2002
3 509
39
169
554
778
1 969
…
…
2003
3 890
40
190
602
830
2 228
907
1 321
2004
4 175
42
200
646
933
2 354
755
1 599
1998
1 015
15
82
274
310
334
…
…
2000
1 175
15
117
344
368
331
…
…
2001
1 266
13
128
370
372
383
…
…
2002
1 291
14
110
364
437
366
…
…
2003
1 436
18
130
407
461
420
224
196
2004
1 562
20
142
422
514
464
222
242
1998
1 998
20
41
124
336
1 477
…
…
2000
2 101
30
59
148
351
1 513
…
…
2001
2 090
28
61
171
319
1 513
…
…
2002
2 218
25
59
190
341
1 603
…
…
2003
2 454
22
60
195
369
1 808
683
1 125
2004
2 163
22
58
224
419
1 890
533
1 357
M
N
18-29
30-49
50-64
65-74
75+1
1000 vastavas eas inimese kohta Kokku
M
N
1998
2,18
0,15
0,32
1,66
4,93
25,18
…
…
2000
2,40
0,20
0,46
2,03
5,50
23,97
…
…
2001
2,47
0,17
0,50
2,23
5,28
23,75
…
…
2002
2,59
0,17
0,45
2,30
5,89
23,72
…
…
2003
2,88
0,17
0,51
2,52
6,28
25,79
19,64
32,85
1998
1,60
0,13
0,45
2,60
6,48
18,41
…
…
2000
1,86
0,13
0,64
3,24
7,54
17,18
…
…
2001
2,02
0,11
0,70
3,49
7,57
19,01
…
…
2002
2,07
0,12
0,61
3,45
8,84
16,96
…
…
2003
2,31
0,15
0,72
3,87
9,29
18,46
16,42
21,52
1998
2,69
0,18
0,20
0,92
4,03
27,46
…
…
2000
2,85
0,26
0,30
1,09
4,29
26,24
…
…
2001
2,85
0,25
0,31
1,26
3,90
25,36
…
…
2002
3,03
0,22
0,30
1,41
4,13
26,09
…
…
2003
3,37
0,19
0,31
1,45
4,46
28,41
20,99
36,17
1 – Kuni 2003. aastani koguti andmeid 75-aastaste ja vanemate teenuse kasutajate kohta ühes vanusegrupis , alates 2003. aastast on andmed 75-79-aastaste ning 80-aastaste ja vanemate kohta eraldi.
100
Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenused Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenused, aasta lõpus 1995 1998 2000 2001 2002 2003 2004 Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimestele hoolekandeteenuseid osutavad asutused (kuni 2002. erihooldekodud)
14
18
19
20
21
71
80
sh ööpäevaringse hooldamise teenust osutavad asutused
14
18
19
20
21
24
25
Hoolekandeteenuseid kasutanud täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimesed1 sh ööpäevaringse hooldamise teenus
2 508 2 596 2 509 2 469 2 457 4 118 4 247 ..
..
..
..
.. 2 228 2 227
1 – Kuni 2002. aastani erihooldekodudes viibinud isikute arv. Viimastel aastatel on nn institutsionaalsele hooldusele lisandunud toetavad teenused täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimestele, mille kohta on andmed esitatud alates 2003. aastast.
Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenuste kasutajad teenuse liigi järgi, aasta jooksul 2003
2004
Teenuste kasutajate arv1
4 491
4 693
Igapäevaelu toetamine
1 525
1 668
565
562
Toetatud elamine Elamine kogukonnas
28
32
Töötamise toetamine
516
548
2 130
2 074
Ööpäevaringne hooldamine Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine Ööpäevaringne tugevdatud järelvalvega hooldamine
94
171
189
198
1 – Üks inimene võib saada üheaegselt mitut toetavat teenust.
Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenuste kasutajad soo ja vanuse järgi, aasta jooksul Sugu Kokku M N
Aasta
Teenuse kasutajad kokku
18-29
Vanusegrupp 30-49
50-64
65 +
2003
4 491
961
1 787
1 094
649
2004
4 693
1 046
1 873
1 153
621
2003
2 361
546
975
578
262
2004
2 490
602
1 021
605
262
2003
2 130
415
812
516
387
2004
2 203
444
852
548
359
2003
4,20
4,09
4,75
4,56
2,99
2004
…
…
…
…
…
2003
4,95
4,58
5,38
5,48
3,66
1000 vastavas eas elaniku kohta Kokku M N
2004
…
…
…
…
…
2003
3,60
3,58
4,16
3,83
2,67
2004
…
…
…
…
…
101
Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenuste kasutajate liikumine, aasta jooksul 2003
2004
Teenusele saabunud isikute arv
849
891
sh teistelt hoolekandeteenustelt
254
286
haiglast kodust mujalt Teenuselt lahkunud isikute arv
74
73
430
458
91
74
626
737
sh teisele hoolekandeteenusele
206
287
iseseisvalt elama
209
244
surnud
136
113
mujale
75
93
Avahooldusteenused Vanemliku hoolitsuseta laste esmakordselt arvele võtmine ja arvelolevate laste paigutamine, aasta jooksul 1995
1998
2000
2001
2002
2003
2004
1 134
1 671
1 227
1 255
1 249
1 276
1 092
M
617
905
659
703
703
685
602
N
517
766
568
552
546
591
490
890
1 595
1 305
1 288
1 301
1 326
1 073
239
252
157
202
238
184
226
296²
479
597
455
392
381
266
Aasta jooksul arvele võetud lapsed
Arvelolevatest lastest paigutati1 laste hoolekandeasutusse uude perekonda bioloogilisse perekonda varjupaika õppeasutusse täielikule riiklikule ülalpidamisele
-
401
320
411
441
453
371
260
463
231
220
230
308
210
95
-
-
-
-
-
-
1 – Paigutatud laste arv on arvelevõetutest suurem eelmisel aastal paigutamata jäänud laste tõttu. 2 – Koos bioloogilistesse perekondadesse paigutatud lastega.
Vanemliku hoolitsuseta laste paigutamine, aasta jooksul 1600
laste arv
1200 800 400 0
102
1995
1998
2000
2001
2002
2003
2004
õppeasutusse riiklikule ülalpidamisele varjupaika bioloogilisse perekonda uude perekonda laste hoolekandeasutusse
Perekonnas hooldamine Perekonnas hooldamisel viibinud isikud, aasta jooksul Lapsed (0-17)1 Täiskasvanud (18+) Hooldamisel viibinud isikud kokku Osatähtsus rahvastikus, %
1999
2000
2001
2002
2003
2004
895
1 265
1 420
1 461
1 467
1 416
215
200
62
80
71
54
1 110
1 465
1 482
1 541
1 538
1 470
0,08
0,11
0,11
0,11
0,11
0,11
1 – Alates 2001. aastast arvestatud 0-17-aastaste vanuserühma ka kuni 19-aastased lapsed, kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, õppeaasta lõpuni.
Hooldusperekonnad, aasta lõpus Hooldusperekondade arv kokku lapsi hooldavad täiskasvanuid hooldavad
2001
2002
2003
2004
896
897
869
778
849
852
838
753
47
45
31
25
Laste liikumine perekonnas hooldamise teenusel
2001
2002
2003
2004
kokku
sh erivajadusega
kokku
sh erivajadusega
kokku
sh erivajadusega
kokku
sh erivajadusega
Hooldamisel olnud laste arv aasta alguses
933
20
1 032
23
1 064
23
1 072
21
M
462
15
517
13
545
17
533
15
N
471
5
515
10
519
6
539
6
Aasta jooksul hooldamisele võetud laste arv
487
10
429
9
403
8
344
5
M
243
5
210
5
196
6
163
3
N
244
5
219
4
207
2
181
2
sünnitushaiglast
1
0
4
2
8
0
8
0
M
1
0
2
2
6
0
4
0
N
0
0
2
0
2
0
4
0
varjupaigast
39
1
25
0
32
1
24
0
M
18
0
14
0
18
1
11
0
N
21
1
11
0
14
0
13
0
laste hoolekandeasutusest
46
0
25
1
29
0
16
0
M
31
0
15
1
15
0
9
0
N
15
0
10
0
14
0
7
0
bioloogilisest perest
335
7
346
6
288
7
251
4
M
162
3
165
2
136
5
119
3
N
173
4
181
4
152
2
132
1
Järgneb
103
Järg
2001
2002
2003
2004
kokku
sh erivajadusega
kokku
sh erivajadusega
kokku
sh erivajadusega
kokku
sh erivajadusega
mujalt
66
2
29
1
46
0
45
1
M
31
2
14
1
21
0
20
0
N
35
0
15
0
25
0
25
1
372
5
396
12
386
10
445
6
M
177
4
185
4
205
8
229
4
N
195
1
211
8
181
2
216
2
said täisealiseks
92
1
91
0
112
4
116
1
M
42
1
46
0
57
3
58
1
N
50
0
45
0
55
1
58
0
paigutati laste hoolekandeasutusse
42
1
29
3
22
2
60
1
M
23
1
14
1
12
2
36
1
N
19
0
15
2
10
0
24
0
paigutati tagasi bioloogilisse perekonda
68
0
73
1
95
1
102
1
M
31
0
36
0
56
1
51
1
N
37
0
37
1
39
0
51
0
paigutati teise hooldusperekonda
22
0
16
0
25
0
14
1
M
13
0
7
0
8
0
7
0
N
9
0
9
0
17
0
7
1
116
3
106
7
75
2
89
0
M
50
2
45
2
45
1
45
0
N
66
1
61
5
30
1
44
0
mujale
32
0
81
1
57
1
64
2
M
18
0
37
1
27
1
32
1
N
14
0
44
0
30
0
32
1
1 048
25
1 065
20
1 081
21
971
20
M
528
16
542
14
536
15
467
14
N
520
9
523
6
545
6
504
6
Aasta jooksul hooldamiselt lahkunud laste arv
paigutati eestkostja või lapsendaja perekonda
Hooldamisel olevate laste arv aasta lõpus
104
Täiskasvanute liikumine perekonnas hooldamise teenusel
2001
2002
2003
2004
kokku
sh erivajadusega
kokku
sh erivajadusega
kokku
sh erivajadusega
kokku
sh erivajadusega
Hooldamisel olevate täiskasvanute arv aasta alguses
43
22
47
7
50
9
35
7
M
22
12
19
3
21
4
17
4
N
21
10
28
4
29
5
18
3
Aasta jooksul hooldamisele võetud täiskasvanute arv
19
5
33
4
21
5
19
8
M
7
1
18
3
9
2
7
3
N
12
4
15
1
12
3
12
5
Aasta jooksul hooldamiselt lahkunud täiskasvanute arv
12
2
29
3
39
9
28
6
M
5
1
14
3
15
3
14
4
N
7
1
15
0
24
6
14
2
50
25
51
8
32
5
26
9
Hooldamisel olevate täiskasvanute arv aasta lõpus M
24
12
23
3
15
3
10
3
N
26
13
28
5
17
2
16
6
Lapsendamine ja eestkoste Lapsendatud ja eestkostele võetud lapsed, aasta jooksul 1999
2000
2001
2002
2003
2004
168
164
200
133
130
165
M
76
89
107
74
71
86
N
92
75
93
59
59
79
vanema abikaasa poolt
90
77
99
54
63
63
M
37
40
44
27
33
33
N
53
37
55
27
30
30
uude perekonda Eestis
41
60
81
46
52
74
M
16
33
50
29
27
37
N
25
27
31
17
25
37
välisriigi kodaniku poolt lapsendatud lapsed
37
27
20
33
15
28
M
23
16
13
18
11
16
N
14
11
7
15
4
12
Eestkostele võetud lapsed
314
275
247
272
257
203
M
155
129
134
142
115
113
N
159
146
113
130
142
90
Lapsendatud lapsed kokku
105
Lapsendatud ja eestkostele võetud lapsed 400 300 200 100 0
1995
1998
1999
lapsendatud
2000
2001
2002
2003
2004
eestkostele võetud
Lapsendatud ja eestkostele võetud lapsed koha järgi, aasta jooksul 1999
2000
2001
2002
2003
Lapsendatud lapsed kokku
168
164
200
133
130
165
Eestkostele võetud lapsed kokku
314
275
247
272
257
203
Sünnitushaiglast Varjupaigast Laste hoolekandeasutusest
lapsendamine
2004
13
15
22
13
10
13
eeskoste
-
2
1
-
-
4
lapsendamine
3
5
1
8
1
2
eeskoste
4
3
4
2
2
2
50
50
77
49
48
76
lapsendamine eeskoste
11
24
15
14
2
3
Bioloogilisest perekonnast
lapsendamine
97
84
99
56
64
63
226
205
195
213
194
131
Perekonnast hooldamiselt
lapsendamine
-
-
-
-
7
9
eeskoste
-
-
-
-
41
42
5
10
1
5
-
2
73
41
32
43
18
21
eeskoste
Mujalt
lapsendamine eeskoste
Lapsendatud ja eestkostel olevad lapsed, aasta lõpus 1999
2000
2001
2002
2003
2004
3 611
3 409
3 252
2 985
2 775
2 562
M
1 768
1 693
1 629
1 522
1 418
1 318
N
1 843
1 716
1 623
1 463
1 357
1 244
Eestkostel olevad lapsed
2 216
2 025
1 926
1 819
1 788
1 647
M
1 090
978
949
900
887
830
N
1 126
1 047
977
919
901
817
Lapsendatud lapsed
106
Vanemaõiguste ära võtmine1, aasta jooksul 1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
287
320
291
297
325
286
264
0-2
28
36
28
33
34
24
40
3-6
55
71
72
62
66
71
75
7-14
164
177
146
151
175
131
108
15-17
40
36
45
51
50
60
41
Laste arv, kelle vanematelt on vanemaõigused ära võetud
1 – Vanema õiguste ära võtmisel paigutatakse laps teise peresse või hoolekandeasutusse ning vanem kaotab õiguse eestkostele, säilib aga lapse ülalpidamiskohustus.
Perekonnast eraldamine1, aasta jooksul 1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
81
79
101
110
106
110
124
0-2
7
2
16
19
11
21
20
3-6
18
25
17
18
20
15
35
7-14
45
44
49
61
58
52
55
15-17
11
8
19
12
17
22
14
Laste arv, kes on kohtuotsusega perekonnast eraldatud
1 – Perekonnast eraldamisel paigutatakse laps teise peresse või hoolekandeasutusse, vanemal säilib eestkoste õigus ning ülalpidamiskohustus.
Lastekaitsetöötajad maavalitsustes ja kohalikes omavalitsustes Kokku
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
100
120
118
117
127
139
132
75
86
99
83
92
91
91
sh erialase ettevalmistusega
Päevakeskuse teenus 2000
2001
2002
2003
2004
62
79
85
86
94
lastele
…
…
…
10
14
täiskasvanutele
…
…
…
39
42
lastele ja täiskasvanutele koos
…
…
…
27
29
puuetega inimestele
…
…
…
10
9
30 740
27 859
27 859
65 069 / 17 298
55 919 / 18 673
432
516
549
445 / 191
441 / 244
Teenuse osutajate arv, aasta lõpus
Aasta jooksul teenindatud klientide arv1 Töötajate arv aasta lõpus2
1 – Klientide ligikaudne arv. Alates 2003. aastast ka püsiklientide arv (märgitud kaldkriipsu taha). Püsikliendiks loetakse päevakeskuses registreeritud liiget või isikut, kes külastab päevakeskust vähemalt kord nädalas. 2 – Kuni 2002. aastani kõik asutuste töötajad, alates 2003. aastast ainult teenuse osutamisega tegelevad põhitöötajad ning lisaks vabatahtlikud töötajad (märgitud kaldkriipsu taha).
107
Koduteenused1, aasta jooksul Vanus Kokku Osatähtsus rahvastikus, %
Teenindatud isikute arv2 1998
2000
2001
2002
2003
2004
5 638
5 638
5 553
5 964
6 171
5 539
0,41
0,41
0,41
0,44
0,46
0,41 119
sh <17
243
150
149
148
128
18-24
63
48
53
57
51
62
25-49
312
302
287
331
342
297
50-64
715
635
638
729
681
573
65-79
2 147
2 368
2 315
2 479
2 519
2 100
80+
2 158
2 135
2 111
2 220
2 450
2 388
sh erivajadusega
1 972
2 225
2 339
2 927
3 129
2 831
<17
33
20
20
26
36
33
18-24
27
29
31
39
40
25
25-49
189
223
194
248
246
214
50-64
427
432
419
485
471
375
65-79
840
968
991
1 294
1 352
1 171
80+
456
553
684
835
984
1 013
Koduteenuse osutajate arv
688
747
732
737
709
697
vastava haridusega
…
…
…
120
118
148
täiendõppe läbinud
…
…
…
390
378
345
ilma vastava ettevalmistuseta
…
…
…
227
213
204
1 – Koduteenused on isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis võimaldavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. 2 – Koduteenuste saajate tegelik arv on mõnevõrra suurem, kuna koduteenuseid osutavad ka päevakeskused, mis ei kajastu ülaltoodud tabelis.
Eluasemeteenus sotsiaalkorteris ja –pindadel, tugikodus1, aasta lõpus Kohtade arv kohandatud erivajadustega inimestele
1999
2000
2001
2002
2003
2004
1 402
1 577
1 700
2 055
2 553
2 727
80
115
89
137
141
125
Elanike arv2
1 448
1 682
18912
2 653
3 224
3 439
üksi elavad
1 005
1 119
1 208
1 494
1 866
2 065
443
563
683
1159
1 358
1 374
perena elavad Elanikest erivajadustega isikud
245
340
372
718
803
953
pensionieas isikud
970
1 057
1 220
1 037
1 459
1 467
0,11
0,12
0,14
0,20
0,24
0,26
Osatähtsus rahvastikus, %
1 – Sotsiaalkorter või -pind on munitsipaalomanduses olev eluruum sotsiaalteenust vajavale isikule Tugikodu – kodus elavate puuetega isikutele päevast või perioodilist ööpäevast hooldamist osutav asutus. 2 – 2002. aastal korrastati sotsiaaleluruumide arvestust, kusjuures tagasiulatuvalt võeti varem kasutusel olnud eluruume arvele sotsiaaleluruumidena. Seetõttu on aegreas 2001. aastal 2002. aastaga võrreldav elanike arv 2233.
108
Puuetega ja psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniteenused, aasta jooksul 2003
2004
29
39
6
8
puudega isikud
6 599
9 543
kuni 17
3 952
3 913
18-64
2 139
4 413
508
1 217
3 249
6 385
669
949
Teenuseid osutanud asutuste arv puuetega isikutele psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele Teenuse kasutajate arv, aasta jooksul
65 ja vanemad rehabilitatsiooniplaani saanud isikud psüühiliste erivajadustega täiskasvanud kuni 17
33
29
18-64
636
899
65 ja vanemad rehabilitatsiooniplaani saanud isikud
0
21
453
773
Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite soodustingimustel eraldamine Abivahendite saajad, aasta jooksul Abivahendi liik
Abivahendi saajad kokku1
Müüdavad ja laenutatavad abivahendid kokku 2001
21 342
neist kuni 18-aastased lapsed kokku
töövõimelises eas isikud
neist puudega
töötavad
mitte töötavad
vanaduspensionieas isikud
4 246
1 066
660
3 278
13 155 13 537
2002
21 965
4 421
1 630
736
3 001
2003
25 292
4 846
1 785
877
3 377
16 192
2004
26 369
5 097
1 748
889
2 929
17 454
5 274
468
143
54
1 227
3 525
2002
4 319
493
265
54
978
2 794
2003
5 126
517
295
70
1 105
3 434
2004
5 308
506
311
71
929
3 802
5 152
2 745
522
310
467
1 629
liikumisabivahendid 2001
ortoosid ja proteesid 2001
2002
5 577
2 744
665
301
555
1 977
2003
6 454
3 103
802
310
679
2 365
2004
6 737
3 329
757
403
476
2 529
8 223
659
208
113
1 378
6 071
põetus-ja hooldusvahendid 2001
Järgneb
109
Järg Abivahendi liik
Abivahendi saajad kokku1
neist kuni 18-aastased lapsed
töövõimelises eas isikud
kokku
neist puudega
töötavad
mitte töötavad
vanaduspensionieas isikud
2002
9 083
833
453
157
1 250
2003
9 605
826
415
117
1 266
6 843 7 396
2004
11 241
920
450
104
1 212
9 005
782
159
83
41
164
418
2002
817
145
97
41
159
472
2003
797
152
105
41
206
398
2004
846
162
109
32
237
415
2001
1 911
215
110
142
42
1 512
2002
1 898
206
150
183
59
1 450
2003
3 307
248
168
339
121
2 599
2004
2 237
180
121
279
75
1 703
nägemisabivahendid
2001
kuulmisabivahendid
1 – Iga isikut arvestatakse aasta jooksul vaid üks kord, sõltumata abivahendite saamise kordade arvust.
Abivahendite maksumus ja riigipoolne finantseerimine, tuhat krooni Abivahendi liik
Abivahendite maksumus kokku
Müüdavad ja laenutatavad abivahendid kokku
sellest maksis riik kokku
sh abivahendid lastele
6 251
2001
32 396
24 890
2002
33 938
25 981
6 551
2003
46 147
35 473
9 196
2004
42 485
31 693
8 681
2001
5 192
4 209
927
2002
5 575
4 582
1 069
2003
8 191
7 090
1 850
2004
7 676
6 818
1 545
14 495
11 844
2 678
liikumisabivahendid
ortoosid ja proteesid 2001
2002
14 807
12 010
3 142
2003
18 892
15 385
3 892
2004
16 020
12 753
3 978
6 488
3 698
974
2002
7 012
4 046
997
2003
8 521
4 814
1 227
põetus-ja hooldusvahendid 2001
Järgneb
110
Järg Abivahendi liik
Abivahendite maksumus kokku
sellest maksis riik kokku
sh abivahendid lastele
10 089
5 707
1 461
2001
1 624
1 419
429
2002
1 639
1 433
321
2003
2 155
1 884
535
2004
1 913
1 601
360
2001
4 597
3 720
1 243
2002
4 905
3 910
1 021
2003
8 388
6 300
1 692
2004
6 787
4 815
1 337
2004 nägemisabivahendid
kuulmisabivahendid
Varjupaigateenus ja kinnipidamiskohtadest vabanenutele osutatud rehabilitatsiooniteenus 2003 Teenuse osutajate arv, aasta lõpus Teenuse kasutajate arv, aasta jooksul
2004
28
29
Kokku
M
N
Kokku
M
N
3 243
2 037
1 206
2 580
1 732
848 520
Teenusel viibinud isikud vanuse järgi alaealised kokku
1 798
1 055
743
1 354
834
0-6
471
241
230
339
196
143
7-14
872
555
317
592
388
204
15-17 täiskasvanud kokku
455
259
196
423
250
173
1 445
982
463
1 226
898
328
18-24
244
151
93
202
134
68
25-49
948
650
298
682
508
174
50+
253
181
72
342
256
86
698
647
51
559
510
49
3
1
2
12
11
1
695
646
49
547
499
48
Teenusel viibinud isikud põhjuse järgi Kinnipidamiskohtadest vabanemine alaealised täiskasvanud Elukoha puudumine¹
595
336
259
365
217
148
alaealised
292
163
129
127
67
60
täiskasvanud
303
173
130
238
150
88
368
256
112
302
222
80
327
230
97
265
200
65
41
26
15
37
22
15
Perevägivald
326
95
231
254
96
158
alaealised
180
94
86
174
93
81
täiskasvanud
146
1
145
80
3
77
Hulkurlus alaealised täiskasvanud
Järgneb
111
Järg 2003
2004
Kokku
M
N
Kokku
M
N
238
132
106
221
135
86
217
125
92
211
131
80
21
7
14
10
4
6
222
93
129
137
70
67
210
91
119
132
69
63
12
2
10
5
1
4
158
109
49
134
99
35
Kodune hoolimatus alaealised täiskasvanud Vanemate ja teiste lähedaste alkoholi tarvitamine alaealised täiskasvanud Alkoholi tarvitamine alaealised täiskasvanud Narkootikumide tarvitamine
48
32
16
36
24
12
110
77
33
98
75
23
172
133
39
94
68
26
166
130
36
94
68
26
6
3
3
39
21
18
28
15
13
alaealised
24
17
7
28
15
13
täiskasvanud
15
4
11
alaealised täiskasvanud Vanemate ja teiste lähedaste narkootikumide tarvitamine
Muu vägivald
33
18
15
15
8
7
alaealised
24
16
8
8
6
2
9
2
7
7
2
5
394
197
197
471
292
179
307
156
151
267
150
117
87
41
46
204
142
62
täiskasvanud Muud/põhjus teadmata alaealised täiskasvanud 1 – v.a. kinnipidamiskohtadest vabanenud
Vangist vabanenutele osutatud teenused Teenuse liik
Teenust kasutanud isikute arv aasta jooksul
Ühe isiku keskmiselt teenusel viibitud aeg
2003
2004
2003
2004
Majutamine, ööpäev
251
253
113
94
Rehabilitatsioon, tund1
354
216
14
18
Tugiisiku teenus, tund2
334
173
8
13
Psühholoogiline nõustamine, tund
300
220
6
6
1 – Tegevus inimese toimetuleku soodustamiseks konkreetses õppimis-, töö- või sotsiaalses keskkonnas. 2 – Vangist vabanenu abistamiseks ja suunamiseks igapäevaelu toimingutes, arvestades tema erivajadusi
112
Kodutute öömaja teenuse kasutajad soo ja vanuse järgi, aasta jooksul 2003
2004
Kokku
kodutud1
teised öömajas viibinud 2
Kokku
kodutud1
teised öömajas viibinud 2
Kokku
1 712
1 582
130
2 062
1 700
362
M
1 404
1 311
93
1 711
1 403
308
N
308
271
37
351
297
54
19
9
10
18-24
108
84
24
79
45
34
25-49
999
939
60
1 057
855
202
50-64
517
486
31
810
711
99
88
73
15
97
80
17
kuni 7 ööd
460
398
62
580
333
247
8-30 ööd
321
256
65
443
364
79
31-90 ööd
274
274
362
327
35
Vanuse järgi alla 18
65 ja vanemad Viibimise kestuse järgi
91-180 ööd
313
312
1
335
334
1
181-270 ööd
201
200
1
271
271
…
üle 270 öö
143
142
1
71
71
…
1 – Kodutu – inimene, kellel ei ole mingit seaduslikku suhet (omand, üürileping, alaline majutusleping) ühegi elamispinnana kvalifitseeritava hoone, ruumi või nende osaga ja kellel puuduvad elukoha muretsemiseks vajalik sissetulekuallikas ja sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda staatust muuta. 2 – Mingil muul põhjusel (perekonfliktid, perevägivald j.t.) ajutist kodutute öömaja teenust vajavad isikud
Toimetulekutoetus Toimetulekutoetuse vahendite kasutamine, rahuldatud taotluste arv ja keskmine toetuse suurus Toetuse liik
1998
2000
2001
2002
2003
2004
Toimetulekutoetus (toimetulekupiiri kindlustamiseks) rahuldatud taotluste arv aastas, tuhat
577,2
494,8
443,3
385,7
313,4
214,5
toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, krooni
503
617
797
847
984
1 011
keskmine rahuldatud taotluste arv kuus, tuhat
48,1
41,2
36,9
32,1
26,1
17,9
toetust saanud perekondade (keskmiselt kuus) osatähtsus kõigist perekondadest1, %
7,8
7,2
6,5
5,7
4,6
3,2
rahuldatud taotluste arv aastas, tuhat
317,1
29,2
3,8
48,4
37,3
33,5
keskmine rahuldatud taotluste arv kuus, tuhat
26,4
2,4
0,3
4,0
3,1
2,8
toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, krooni
381
343
279
440
454
545
Täiendav toetus
1 – Arvestuse aluseks on Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu korrigeeritud leibkondade arv.
113
Ühe taotluse kohta arvestatud toetuse (toimetulekupiiri kindlustamiseks) keskmine suurus, aastatel 1998-2004, krooni 1200 1000 krooni
800 600 400 200 0
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
Toimetulekutoetuse vahenditest toetust saanud perekonnad Toetuse liik Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks)
1998
2000
2001
2002
2003
2004
85,1
65,4
70,4
69,3
51,1
33,2
saanud perekonnad 2, tuhat osatähtsus kõigist perekondadest1 Täiendavat toetust saanud perekonnad 2, tuhat osatähtsus kõigist perekondadest1
13,9
11,4
12,4
12,2
9,0
5,9
170,5
24,5
3,6
37,7
35,4
30,8
27,8
4,2
0,6
6,7
6,3
5,4
1 – Arvestuse aluseks on Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu korrigeeritud leibkondade arv. 2 – Perekondade arvud ei ole summeeritavad, sest üks ja sama pere võib saada mõlemat toetust. Näitab kõiki toetust saanud perekondi sõltumata toetuse saamise kordade arvust.
Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks) saanud perekondade struktuur1, % 1998
2000
2001
2002
2003
2004 72,4
Toimetulekutoetust saanud perekondadest tööd mitteomava isikuga
..
60,6
59,1
56,6
61,4
30,5
27,9
31,5
26,5
26,1
27,8
..
32,7
27,6
30,1
35,3
44,6
lastega
49,3
45,9
38,3
34,1
38,7
43,4
pensionäri
12,2
5,8
7,7
7,9
7,6
6,7
üliõpilase
…
11,7
16,7
21,7
14,6
1,9
puudega inimesega
7,3
5,8
5,8
5,7
6,3
6,4
töötu abiraha saajaga pikaajalise töötu, mittetöötava tööotsijaga
Toimetulekutoetust saanud lastega perekonnad laste arvu järgi
100
100
100
100
100
100
1 lapsega
51,3
54,0
56,7
58,5
54,9
52,7
2 lapsega
30,5
29,8
29,0
27,7
27,7
28,3
3 ja enama lapsega
18,2
16,2
14,3
13,8
17,4
19,0
1 – Arvutatud rahuldatud taotluste järgi. Üks ja sama pere võib kuuluda erinevatesse peretüüpidesse (näiteks nii lastega kui töötuga pere), seetõttu ei võrdu erinevate peretüüpide osatähtsuste summa 100%-ga.
114
Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks) saanud perekondade liikmed sotsiaalse seisundi järgi1, % 2000 2001 2002 2003 2004 Toimetulekutoetust saanud perekondade liikmed sotsiaalse seisundi järgi
100
100
100
100
100
töötu abiraha saajad, tööotsijad, pikaajalised töötud
34,0
36,4
36,9
36,8
40,4
töötu abiraha saajad
14,7
18,5
16,3
14,7
14,7
pikaajalised töötud, mittetöötavad tööotsijad
19,3
17,9
20,6
22,1
25,7 37,9
lapsed
38,4
33,6
30,9
34,9
kodused
6,3
5,4
5,5
7,1
7,9
pensionärid
4,6
6,3
6,6
6,2
5,5
töötajad
6,7
4,8
3,9
4,0
3,9
üliõpilased
7,2
10,8
14,3
9,4
2,5
muud
2,8
2,7
1,9
1,6
1,8
1 – Arvutatud rahuldatud taotluste järgi.
Toimetulekutoetust saanud perekondade liikmed sotsiaalse seisundi järgi, 2003 Üliõpilased 2,5% Muud 1,8%
Töötajad 3,9% Pensionärid 5,5% Kodused 7,9%
Töötud 40,4%
Lapsed 37,9%
Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks) saanud perede jaotus toetuse saamise kordade arvu järgi aasta jooksul, % Aasta
Kokku
Perede jaotus toetuse saamise kordade arvu järgi 1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
11,9
9,6
8,6
7,6
5,9
5,3
4,3
4,1
4,1
5,2
12,0
1998
100
21,3
2000
100
19,9
12,4
9,8
7,8
6,3
5,6
4,6
4,3
4,3
4,5
5,4
15,2
2001
100
14,4
10,5
9,1
7,8
6,7
6,2
5,3
4,8
5,3
5,2
6,4
18,3
2002
100
16,2
11,4
16,1
7,1
6,0
7,8
4,2
3,8
3,8
4,1
5,3
14,2
2003
100
14,5
9,9
10,3
7,4
7,9
7,8
5,5
5,7
3,8
3,8
5,1
18,3
2004
100
17,1
9,4
7,8
7,4
6,4
5,5
4,4
4,1
4,1
4,1
5,7
23,9
115
Euroopa Sotsiaalharta ratifitseerinud riikide kodanike toimetulekutoetuse (toimetulekupiiri kindlustamiseks) taotluste rahuldamine 2001
2002
2003
2004
10
22
16
20
3
4
2
4
3,6
17,2
48,5
66,2
Rahuldatud taotluste arv Toetust saanud perede arv Toimetulekutoetuse summa, tuhat krooni
Hoolekandeteenuste osutamise kulud ja finantseerimine1, 2003- 2004 Teenuse liik
Teenust kasutanud isikute arv
Kulutused kokku, tuhat krooni
kulutusi finantseeris isik
kohalik omavalitsus
riik muud allikad
Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hooldamine hoolekandeasutuses 2003
1 767
99 697,8
547,7
4 202,9
91 434,9
3 512,3
2004
1 851
117 000,3
445,1
5 126,1
109 219,6
2 209,6
Vanema avalduse alusel laste hoolekandeasutuses hooldamisel olevate raske või sügava puudega laste hoolekandeteenused 2003
132
7 833,7
703,5
581,4
5 376,7
1 172,2
2004
127
8 431,8
965,0
899,1
5 559,9
1 007,8
Täiskasvanute hooldamine hoolekandeasutuses (v.a psüühiliste erivajadustega inimesed) 2003
5 404
197 210,7
86 803,9
106 758,4
3 434,3
214,2
2004
5 997
219 965,5
104 487,7
111 268,8
3 397,3
811,7
Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenused (koos majutusteenusega) 2003
5 072
140 025,2
32 233,6
5 804,4
100 959,5
1 027,7
2004
5 290
150 712,1
37 188,1
6 529,4
105 525,9
1 468,8
Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniteenus 2003
669
4 938,8
-
-
4 938,8
-
2004
949
5 908,9
4,0
1,9
5 903,1
-
Puuetega inimeste rehabilitatsiooniteenus 2003
6 599
7 763,1
427,3
2 463,9
4 737,7
134,2
2004
9 543
14 518,3
264,9
368,7
13 729,8
154,9
Proteesid ja abivahendid 2003
25 292
46 147,5
10 674,5
..
35 473,0
..
2004
26 369
42 484,8
10 791,9
..
31 692,9
..
Varjupaigateenus ja kinnipidamiskohtadest vabanenute rehabilitatsiooniteenus 2003
3 243
27 841,5
168,8
23 290,2
2 480,4
1 902,0
2004
2 580
27 965, 7
106,9
22 938,0
2 476,6
2 444,1
Eluasemeteenus sotsiaalkorteris, -pindadel, tugikodus 2003
3 697
30 985,4
3 136,7
25 031,9
689,9
2 126,9
2004
3 907
29 113,4
3 754,9
24 692,5
103,2
562,8
2003
65 069
38 065,3
2 818,7
33 372,5
454,8
1 419,3
2004
55 976
44 484,3
3 273,9
39 410,2
442,9
1 357,3
Päevakeskuse teenus
Koduteenus 2003
6 171
33 740,8
746,6
32 873,1
121,1
-
2004
5 539
36 944,0
411,0
36 511,0
22,0
-
1 – Otseselt teenuse osutamisega seotud kulud ja nende katmine
116
Kulutused riigieelarvest sotsiaalkindlustusele ja -hoolekandele, miljon krooni 1998
2000
2001
2002
2003
2004
Sotsiaalkindlustus1
6 507,9 8 119,0 8 663,9 9 565,5 10 451,4 12 722,5
Riiklik pensionikindlustus
5 205,2 6 473,8 6 621,1 7 285,6
Puuetega inimeste sotsiaaltoetused Peretoetused vanemahüvitis Muud hüvitised ja väljamaksed2 Erijuhtudel riigieelarvest makstav sotsiaalmaks 3 Pensionide ja toetuste väljamaksmise kulud
-
75,7
441,2
8 154,2
9 199,3
565,2
588,8
630,1
1 158,9 1 317,0 1 317,2 1 395,4
1 382,1
2 106,0
-
-
-
-
-
441,3
90,4
74,7
79,6
88,7
94,8
112,5
-
108,5
122,2
141,5
145,2
141,8
40,0
47,7
50,9
51,6
43,4
37,4
Sotsiaalkindlustuse kulutuste osatähtsus, % SKP-s
8,34
8,74
8,29
8,18
8,21
8,99
..
28,46
29,09
27,86
26,43
26,72
79,6
76,7
80,6
77,4
90,8
Sotsiaalhoolekanne
666,9
568,0
656,2
672,7
650,6
561,9
Sotsiaaltoetused
425,5
318,3
354,4
347,9
325,1
235,0
411,5
315,3
354,4
347,9
325,1
235,0
toimetulekutoetus
290,6
305,3
353,3
326,6
308,2
216,8
täiendav toetus
120,9
10,0
1,0
21,3
16,9
18,2
muud toetused5
14,0
3,0
-
-
-
-
Sotsiaalteenused
241,4
249,7
246,6
258,5
266,6
282,0
94,5
96,8
89,7
98,8
101,2
105,5
6,5
6,2
4,3
4,0
3,4
3,4
75,5
88,6
102,2
105,7
105,7
121,4
puuetega inimeste kutseõppekeskuse tegevuskulud
9,9
11,4
11,1
13,1
14,1
14,5
proteeside ja abivahendite hinna osaline kompenseerimine
23,5
23,2
25,2
26,2
35,7
31,7
riiklikud hoolekandeprogrammid
23,7
12,6
10,0
6,4
2,4
1,8
7,8
10,9
4,1
4,4
4,2
3,7
…
…
55,2
66,3
58,9
44,9
hoolekandeasutuste investeeringud riigieelarvest ja hasartmängumaksust 9
…
…
44,2
50,2
40,9
23,1
hasartmängumaksust rahastatud hoolekandeprojektid
…
…
11,0
16,1
18,0
21,8
0,85
0,61
0,63
0,58
0,51
0,40
..
1,99
2,20
1,96
1,64
1,18
riigieelarves 4 Sotsiaalkindlustusameti ülalpidamiskulud
toetused toimetulekutoetuse vahenditest
erivajadustega inimeste riiklik hoolekanne 6 täiskasvanute hooldamine hoolekandeasutuses7 laste riiklik hoolekanne8
muud teenused Muud hoolekandega seotud kulutused
Sotsiaalhoolekande kulutuste osatähtsus, % SKP- s riigieelarves 4
1 – Ei sisalda ravikindlustust ja töötuskindlustust (käsitletakse peatükkides „Tervishoid“ ja „Tööturg“). 2 – Erivajadustega isikute rehabilitatsiooniplaani koostamine ja rehabiliteerimise teenused, tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kahjuhüvitised, alealiste, vaegurite ja täiendava lapsepuhkuse päevade tasu, lisapuhkepäev puudega lapse vanemale, tasuline lapsetoitmise vaheaeg, sanatoorne ravi, matusetoetus, sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ja hüvitised kuriteoohvritele. 3 – Sotsiaalmaksu tasutakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu riigieelarvest lapsehooldustasu ning vanemahüvitise saajate eest, puuetega inimeste hooldajate eest, teatud juhtudel ka ülalpeetavate ning Eestisse tagasipöördunute eest. 4 – 1998. aastal ei sisaldanud riigieelarve sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse osa, seetõttu ei ole näitajad järgmiste aastatega võrreldavad. 5 – Transporditoetus puuetega inimestele ja Tšernobõli avarii tagajärjel kannatanute toetus, alates 2001. aastast makstakse sotsiaalkindlustushüvitisena. 6 – Hoolekandeasutuste ning avahooldusteenuste kulud. 7 – Riigieelarvest kaetakse enne 1993. aasta 1. jaanuari täisealiste üldhooldekodusse paigutatud isikute kulud. 8 – Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamiseks hoolekandeasutustes, peres hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks. 9 – 2003. ja 2004. aastal ainult investeeringud riigieelarvest.
117
900
0,9
800
0,8
700
0,7
600
0,6
500
0,5
400
0,4
300
0,3
200
0,2
100
0,1
0
1998
2000
sotsiaaltoetused seotud kulutused
118
2001
2002
2003
2004
sotsiaalteenused muud hoolekandega kulutuste osat채htsus SKP-s
0
% SKP-s
miljon krooni
Sotsiaalhoolekande kulutused riigieelarvest ja osat채htsus SKP-s, %
SOTSIAALSE KAITSE KULUTUSED Sotsiaalse kaitse kulutuste arvestamisel on kasutatud Euroopa integreeritud sotsiaalse kaitse statistika süsteemi (ESSPROS) metoodikat. ESSPROSi definitsiooni järgi on sotsiaalne kaitse riigi, kohaliku omavalitsuse või erasektori poolt rakendatavate meetmete kogum, mille ülesandeks on kergendada üksikisiku või leibkonna toimetulekut sissetuleku osalise või täieliku kaotuse puhul teatud kindlaksmääratud riskide või vajaduste ilmnemisel (vt tabelis toodud funktsioonid). Sotsiaalse kaitse kulutustesse on lülitatud rahalised hüvitised, mida makstakse toetusesaajale rahas, ning mitterahalised hüvitised teenuste ja kaupadena. Halduskulud ja kapitalikulud loetakse sotsiaalse kaitse kulutuseks juhul, kui need on otseselt toetuste maksmise või teenuste osutamisega seotud. Vastavalt ESSPROS metoodikale ei loeta sotsiaalse kaitse kulutusteks isiku omaosalust teenuse eest tasumisel. ESSPROS lähtub funktsioonidest, st hüvitise maksmise või teenuse osutamise eesmärgist (haigus, vanadus, töötus jne). Nii on pensioniskeemide järgi makstavad hüvitised jagatud ära ”vanaduse”, ”puue, töövõimetuse” ja ”toitjakaotuse” vahel, erinevad hoolekandekulutused funktsioonide ”vanadus”, ”puue, töövõimetus” ning ”perekond ja lapsed” vahel. Sünnitushüvitis kuulub funktsiooni ”perekond ja lapsed”, toimetulekutoetus funktsiooni ”sotsiaalne tõrjutus” ning matusetoetus funktsiooni ”toitjakaotus” alla. Sotsiaalse kaitse kulutuste arvestamisel on kajastatud kulud, mille kohta on regulaarne ja detailne riiklik või ametkondlik aruandlus. Kohalike omavalitsuste eelarve täitmise aruanded ei võimalda adekvaatselt hinnata omavalitsuste endi eelarvest finantseeritavate sotsiaal-ja tervishoiuteenuste ja –toetuste kogumahtu. Arvestuses on kohalike omavalitsuste kulutustes kajastatud peamisi hoolekandeteenuseid – hooldamine hoolekandeasutuses, koduteenused, eluasemeteenused jms. Kuna eksisteerib mõningane alakaetus kohalike omavalitsuste tehtud sotsiaalkulutuste osas, on sotsiaalse kaitse tegelikud kogukulud ja nende osatähtsus SKP-s mõnevõrra suuremad tabelis näidatust. Sotsiaalse kaitse kulutused1
2000
2001
2002
2003
Kulutused kokku, miljon krooni
13 358,32
14 176,55
15 404,58
17 107,98
Sotsiaalse kaitse kulutused kokku, miljon krooni
13 148,88
13 949,39
15 174,59
16 859,87
Haigus, tervishoid
4 221,42
4 448,16
4 719,41
5 368,98
Puue, töövõimetus
869,26
1 146,25
1 355,03
1 571,59
5 704,45
5 927,96
6 617,02
7 420,69
258,14
238,25
188,87
135,19
1 568,39
1 598,60
1 725,63
1 681,68
Töötus
167,82
189,65
166,03
304,89
Eluase
93,33
84,60
96,22
103,57
Sotsiaalne tõrjutus
266,07
315,92
306,38
273,28
Halduskulud
209,44
227,15
230,00
248,11
Vanadus Toitjakaotus Pere ja lapsed
Järgneb
119
Järg Sotsiaalse kaitse kulutuste struktuur, % Kokku
100
100
100
100
Haigus, tervishoid
32,1
31,9
31,1
31,8
Puue, töövõimetus Vanadus Toitjakaotus
6,6
8,2
8,9
9,3
43,4
42,5
43,6
44,0
2,0
1,7
1,2
0,8
11,9
11,5
11,4
10,0
Töötus
1,3
1,4
1,1
1,8
Eluase
0,7
0,6
0,6
0,6
Sotsiaalne tõrjutus
2,0
2,3
2,0
1,6
Pere ja lapsed
Osatähtsus SKP-s, % Kokku
14,4
13,6
13,2
13,4
Haigus, tervishoid
4,5
4,3
4,0
4,2
Puue, töövõimetus
0,9
1,1
1,2
1,2
Vanadus
6,1
5,7
5,7
5,8
Toitjakaotus
0,3
0,2
0,2
0,1
Pere ja lapsed
1,7
1,5
1,5
1,3
Töötus
0,2
0,2
0,1
0,2
Eluase
0,1
0,1
0,1
0,1
Sotsiaalne tõrjutus
0,3
0,3
0,3
0,2
Halduskulud
0,2
0,2
0,2
0,2
1 – 2005. aastal tegi Statistikaamet ümberarvestused varasemate aastate kohta, seetõttu erinevad andmed veidi varasemates kogumikes esitatuist (kulutusi laste päevahoiule ei ole selles arvestuses käsitletud sotsiaalse kaitse kuluna). Allikas: Statistikaamet
Arvestustes kasutatud makronäitajad 1995
1998
2000
2001
2002
2003
2004
2005
Rahvaarv 1. jaanuari seisuga
1 448 075 1 393 074 1 372 071 1 366 959 1 361 242 1 356 045 1 351 069 1 346 500
Aastakeskmine rahvaarv
1 436 634 1 386 156 1 369 515 1 364 101 1 358 644 1 353 557
…
… …
SKP jooksevhindades, miljon krooni
43 060,6
78 027,6
92 937,7 104 459,0 116 915,3 127 333,8 141 493,4
Riigieelarve (sh lisaeelarve), miljon krooni1
8 912,3
15 281,7
28 531,0
29 786,1
34 329,4
39 550,7
47 619,7
55 232,0
1 – 1995. ja 1998. aastal ei sisaldanud riigieelarve sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse osa, seetõttu ei ole näitajad järgmiste aastatega võrreldavad.
120
cxxii