Sotsiaalsektor arvudes 2005 by Kristjan Jung

SOTSIAALSEKTOR ARVUDES

2005

SOTSIAALMINISTEERIUM

SOTSIAALSEKTOR ARVUDES 2005

TALLINN 2005

Märkide seletus

… .. -

andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad mõiste pole rakendatav nähtust ei esinenud

ISCED OECD SKP M N

Rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon Sisemajanduse koguprodukt Mehed Naised

Koostanud EV Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond. Koostamisel osalesid tööpoliitika info ja analüüsi osakond ning terviseinfo ja analüüsi osakond. Küljendus: Kristjan Kaljund Trükk: Sata OÜ ISSN 1406-8133

Täiendavat informatsiooni: SOTSIAALPOLIITIKA INFO JA ANALÜÜSI OSAKOND EESTI VABARIIGI SOTSIAALMINISTEERIUM Gonsiori 29, 15027 Tallinn, Eesti Tel: Fax:

626 9360, 626 9366 699 2209

e-mail: ulla.mae@sm.ee katrin.pedastsaar@sm.ee Vt ka väljaannete nimekirja aadressil http://www.sm.ee

Hea lugeja! Viimastel aastatel osutatakse poliitikakujundamise protsessis üha rohkem tähelepanu teadmistepõhisusele, st paremale arusaamisele ühiskonnas toimuvast. Statistikal ja indikaatoritel on otsuste tegemisel roll, mida ei saa alahinnata – andmetele tuginedes saab kujundada valdkondlikke poliitikaid, hinnata poliitikameetmete tulemuslikkust ning juhtida tähelepanu lahendust vajavatele probleemidele. Kogumik “Sotsiaalsektor arvudes 2005” sisaldab põhilisi statistilisi näitajaid sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonna kohta Eestis. Esitatud statistilised andmed pärinevad erinevatest allikatest – kõige enam leiab kajastamist Sotsiaalministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide poolt kogutav statistika, kuid kasutatud on ka Statistikaameti poolt läbiviidud riiklike statistiliste vaatluste andmeid ning teiste asutuste poolt läbiviidud uuringuid. Võrreldavate andmete olemasolu korral on esitatud aegread ajavahemiku 1995-2004 kohta. Iga peatüki alguses on kirjeldatud valdkonda reguleerivaid õigusakte ja olulisemaid muudatusi neis, defineeritud kasutatavaid mõisteid ning esitatud statistiline lühiülevaade. Käesolev statistiline kogumik ilmub alates 1999. aastast, luues seega juba üsna pikaajalise järjepidevuse põhiindikaatorite jälgimisel. Igal aastal on lisandunud uusi teemasid, mis on seotud kas uute meetmete rakendumisega või mõne teema olulisemaks muutumisega. Seekordses kogumikus on põhjalikumalt käsitletud töötuskindlustuse, vanemahüvitise ning soolise võrdõiguslikkuse temaatikat. Eraldi osana on lisatud valitud näitajad elanike tervisekäitumisest. Kogumik on eelkõige suunatud poliitikakujundajatele poliitikate algatamiseks, väljatöötamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks, kuid esitatud info pakub kindlasti huvi ka uurijatele ning kõigile, kes soovivad saada teavet Eesti ühiskonnas ja sotsiaalsektoris toimuvatest muutustest. Lugupidamisega, Maarja Mändmaa Sotsiaalministeeriumi kantsler

Sisukord RAHVASTIK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 ELATUSTASE JA VAESUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 PERE JA LAPSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 TÖÖTURG . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 PALK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 TÖÖKESKKOND . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 TERVISEKÄITUMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59 TERVISHOID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 VANADUS, PUUE/TÖÖVÕIMETUS, TOITJAKAOTUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 SOTSIAALHOOLEKANNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91 SOTSIAALSE KAITSE KULUTUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 119 ARVESTUSTES KASUTATUD MAKRONÄITAJAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 120

Üldandmed Riigi ametlik nimi

EESTI VABARIIK

Riigikord

Parlamentaarne vabariik

Pealinn

TALLINN

Rahaühik

Eesti kroon (EEK) 1 EUR = 15,6466 EEK

Haldusjaotus Maakonnad . . . . . . . . . . . . . . . . 15 Kohalikud omavalitsused . . . . . . . . . 241 linnad . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 vallad . . . . . . . . . . . . . . . . 202 vallasisesed linnad . . . . . . . . . 8 Rahvaarv, seisuga 1. jaanuar 2005 (esialgne) 1 346 500 Rahvastiku tihedus (elanikku/km2)

Pindala (km2)

45 227

Eesti territooriumi haldusjaotus

LääneViru

Harju

Hiiu

Lääne

Rapla

Ida-Viru

Järva Jõgeva

Saare

Pärnu

Viljandi

Tartu

Valga

Põlva Võru

Rahvastik Rahvastikustatistilised andmed on esitatud põhiliselt aastate 1995-2003 kohta, kuna Statistikaamet avaldab 2004. aasta andmed 2005. aasta lõpuks. Esialgne rahvaarv 2005. aasta 1. jaanuari seisuga on 1 346 500. Järsult vähenenud sündivuse tõttu alates 1990. aastatest on Eesti rahvastiku vanuskoosseisule omane noorte osatähtsuse vähenemine. Kui 1995. aastal alguses moodustasid 0-14aastased 20,9 protsenti rahvastikus, siis 2004. aastaks on see osatähtsus vähenenud 16,0 protsendile. 65-aastaste ja vanemate elanike osatähtsus on samal ajavahemikul kasvanud 13,3 protsendilt 16,2 protsendile. Sündimuse madalpunkt oli 1998. aastal, sealt alates näitab sündimus (väikeste kõikumistega) taas tõusutrendi. 2004. aasta tõi kaasa sündimuse veidi suurema tõusu. Eesti Meditsiinilise Sünniregistri1 andmetel oli 2003. aastal elussündinute arv 13 018, 2004. aastal 13 975. Viimastel aastatel on sündide arvu mõningane kasv toimunud eelkõige esimese lapsena sündinute arvel. Elussündinutest moodustavad esiklapsed peaaegu poole, teisena sündinud kolmandiku ning kolmandana sündinud veidi üle kümnendiku. Neljanda ja enama lapsena sündinute arv on aasta-aastalt vähenenud. Ema keskmine vanus lapse sündides, sealhulgas esmassünnitaja keskmine vanus, on alates 1993. aastast pidevalt kasvanud. Viimastel aastatel on tõusnud eelkõige 30-39-aastaste naiste sünnitusaktiivsus. Samas väheneb jätkuvalt alla 25-aastaste naiste sünnitusaktiivsus. Positiivsetest muutustest pereplaneerimisel annab tunnistust see, et viimastel aastatel on nii indutseeritud abortide absoluutarv kui ka nende arv 1000 15-49-aastase naise kohta pidevalt vähenenud. 2000. aastal langes indutseeritud abortide arv esmakordselt madalamale elussündide arvust ning kahanemistendents on siiani jätkuv. Oodatav eluiga sünnimomendil oli madalaim 1994. aastal (66,9 aastat). Pärast seda on keskmine eluiga küll tõusnud (2003. aastal 71,6 aastat), kuid jätkuvalt on meeste ja naiste oodatava eluea vahe üle 10 aasta. Suremusnäitajad on viimastel aastatel olnud üpris stabiilsed, ületades veidi 18 000 piiri. Surmajuhtumitest üle poole on tingitud vereringeelundite haigustest, järgnevad kasvajad ja õnnetusjuhtumid, mürgistused ning traumad. Surmapõhjuste osatähtsus on sooti erinev – naiste surmapõhjustest moodustasid 2003. aastal 63% vereringeelundite haigused (meestel 47%), 17% kasvajad (meestel 20%) ja alla 5% õnnetusjuhtumid, mürgistused ning traumad (meestel 16%). Meeste suremuskordajad ületavad naiste suremuskordajaid, eriti nooremates vanuserühmades. Näiteks vahe vanuserühmas 25-64 on ligi kolmekordne (2003. aastal meestel 1128 ja naistel 400 juhtu 100 000 elaniku kohta). 1 – Registreeritakse Eesti tervishoiuasutustes aset leidnud sünnid, seetõttu erineb arv veidi rahvastikustatistikas näidatavast.

Rahvastiku vanuseline jaotus, 1. jaanuari seisuga Vanuserühm Kokku

Rahvaarv

Vanusstruktuur, %

1995

2000

2002

2003

2004

1995

2000

1 448 075

1 372 071

1 361 242

1 356 045

1 351 069

100

302 490

250 503

233 829

224 761

215 718

20,9

18,3

16,0

0-14

2004

0-4

83 940

61 440

61 352

62 175

63 347

5,8

4,5

4,7

5-14

218 550

189 063

172 477

162 586

152 371

15,1

13,8

11,3

15-64

952 702

915 938

916 273

915 834

916 316

65,8

66,8

67,8

15-39

503 233

479 245

478 942

480 457

483 204

34,8

34,9

35,8

40-64

449 469

436 693

437 331

435 377

433 112

31,0

31,8

32,1

65+

192 883

205 189

210 699

215 009

218 658

13,3

15,0

16,2

65-74

123 752

130 577

130 878

131 984

132 263

8,5

9,5

9,8

75-84

53 493

56 970

63 067

67 227

70 616

3,7

4,2

5,2

85+

15 638

17 642

16 754

15 798

15 779

1,1

1,3

1,2

441

377

teadmata

Rahvastiku soolis-vanuseline jaotus, 1. jaanuari seisuga Sugu, vanuserühm

Rahvaarv

Struktuur, %

1995

2000

2002

2003

2004

1995

2000

Mehed

671 264

632 709

627 591

624 961

622 450

100

0-14

154 779

128 511

120 184

115 433

110 786

23,1

20,3

17,8

15-64

455 686

437 015

437 822

438 260

439 071

67,9

69,1

70,5

65+

60 799

66 918

69 320

71 003

72 361

9,1

10,6

11,6

265

232

0,0

776 811

739 362

733 651

731 084

728 619

100

teadmata Naised

2004

0-14

147 711

121 992

113 645

109 328

104 932

19,0

16,5

14,4

15-64

497 016

478 923

478 451

477 574

477 245

64,0

64,8

65,5

65+

132 084

138 271

141 379

144 006

146 297

17,0

18,7

20,1

176

145

0,0

teadmata

Leibkondade arv, aastakeskmine, tuhat Kokku leibkondi

2000

2002

2003

2004

575,3

566,7

566,1

564,7

üheliikmelised

179,6

175,9

173,0

178,7

kahe- ja enamaliikmelised

395,7

390,8

393,1

386,0

2 täiskasvanut1

111,4

108,5

112,0

113,7

1 vanem lapsega (lastega)2

26,2

21,9

25,9

19,2

2 täiskasvanut1 lastega 2

90,5

87,2

79,6

1 lapsega

44,6

42,1

40,8

40,2

2 lapsega

35,8

37,1

32,6

32,1

3 ja enama lapsega

10,2

8,0

6,2

7,4

167,5

173,2

175,6

173,4

muu

1 – (Vaba)abielupaar 2 – Vanuses 0-15 Allikas: Statistikaameti leibkonna eelarve uuring (hinnanguline arv, arvestatud Rahvaloenduse ja sündmusstatistika andmete baasil).

Peamised demograafilised näitajad Näitaja Elussündinute arv

1995

1998

2000

2001

2002

2003

13 509

12 167

13 067

12 632

13 001

13 036

38,2

35,3

38,1

36,9

38,0

9,4

8,8

9,5

9,3

9,6

1,38

1,28

1,39

1,34

1,37

Elussündinuid 1000 15-49 aastase naise kohta Sündimuse üldkordaja (1000 elaniku kohta) Summaarne sündimuskordaja1 Surnute arv

20 828

19 445

18 403

18 516

18 355

18 152

Suremuse üldkordaja (1000 elaniku kohta)

14,5

14,0

13,4

13,6

13,5

13,4

Imikusuremuse kordaja 2

14,8

9,3

8,4

8,8

5,7

7,0

Emasuremuskordaja3

51,8

16,4

38,3

7,9

7,7

23,0

6,5

5,7

5,2

5,4

5,2

5,0

9,7

8,4

7,6

8,0

7,8

7,3

3,4

3,1

3,0

2,8

65,3

62,3

58,7

57,8

57,6

0-64 aastaste suremuskordaja (1000 elaniku kohta)

65-aastaste ja vanemate suremuskordaja (1000 elaniku kohta) M

79,0

75,3

71,0

71,5

70,8

71,9

58,9

56,0

52,8

51,2

51,4

50,5 -5 116

Loomulik iive

-7 319

-7 278

-5 336

-5 884

-5 354

Loomuliku iibe kordaja (1000 elaniku kohta)

-5,1

-5,3

-3,9

-4,3

-3,9

-3,8

Ülalpeetavate määr4, aasta alguses

52,0

51,6

49,8

49,1

48,5

48,0

Tööturusurve indeks 5, aasta alguses

1,27

1,24

1,20

1,18

1,14

1,09

Vanadussõltuvusmäär6, aasta alguses

4,94

4,54

4,46

4,41

4,35

4,26

1 – Elussündinute arv keskmiselt ühe naise kohta (tema elu jooksul, jooksva aasta sündimuse vanuskordajate alusel). 2 – Alla 1-aasta vanuselt surnud lapsi 1000 elussündinu kohta. 3 – 100 000 elussünni kohta. 4 – 0-14 ja 65-aastaste ning vanemate elanike arvu suhe 15-64-aastaste arvu. 5 – 5-14-aastaste ja 55-64-aastaste elanike arvu suhe (näitab eelseisval kümnendil tööturule sisenejate ning sealt vanuse tõttu lahkujate suhet. Kui indeks on suurem kui 1, siis siseneb tööturule rohkem inimesi kui välja langeb.) 6 – 15-64-aastaste suhe 65-aastaste ja vanemate arvu.

Sünnitaja keskmine vanus Näitaja

1995

1998

1999

2000

2001

2002

Sünnitaja keskmine vanus

25,6

26,4

26,5

27,0

27,2

27,5

2003 27,7

Esmassünnitaja keskmine vanus

23,0

23,6

23,8

24,0

24,2

24,6

24,8

Elussündinute arv sünnijärjekorra järgi Näitaja

1995

1998

2000

2001

2002

2003

Osatähtsus kõigist sündinutest, % 1995 1998 2000 2001 2002 2003

Elussündinute arv

13 509 12 167 13 067 12 632 13 001 13 036

100

49,7

50,2

48,4

48,3

48,2

49,3

4 106 4 299 4 252

31,9

31,3

32,1

32,5

33,0

32,6

1 514 1 392 1 582 1 542 1 567 1 505

11,2

11,4

12,1

12,2

12,1

11,5

7,2

7,1

7,4

7,0

6,7

6,6

1. lapsena

6 705

2. lapsena

4 316 3 804

3. lapsena 4. ja enama lapsena

970

6 103 6 320 6 099 6 264 6 422

866

4 195 969

883

870

857

Elussündinute arv ema vanuse järgi 6000

laste arv

5000 4000 3000 2000 1000 0

kuni 19 1995

20-24 2000

25-29

30-34

35-39

üle 40

2003

Abordid 1995 Abortide arv kokku

1998

2000

2001

2002

2003

2004

20 518 18 424 15 331 14 049 13 149 13 008 12 625

1000 15-49-aastase naise kohta 100 elussünni kohta Kõikidest abortidest legaalselt indutseeritud abordid1 1000 15−49-aastase naise kohta 100 elussünni kohta

58,1

53,4

44,7

41,0

38,4

38,0

…

151,9

151,4

117,3

111,2

101,2

99,8

…

17 671 15 798 12 743 11 653 10 834 10 619 10 074 50,0

45,8

37,2

34,0

31,6

31,0

…

130,8

129,8

97,5

92,2

83,3

81,5

…

1 – Raseduse seaduslik katkestamine raseda naise soovil ning meditsiinilistel näidustustel.

Elussündinud ja abordid 1000 15-49-aastase naise kohta 60 50 40 30 20 10 0

1995

1996

1997

1998

1999

2000

elussündinuid 1000 15-49-aastase naise kohta legaalselt indutseeritud aborte 1000 15-49-aastase naise kohta

2001

2002

2003

Oodatav eluiga sünnimomendil1 1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

Kokku

67,6

69,8

70,1

69,5

70,3

70,6

70,4

71,0

2003 71,6

61,3

64,1

64,2

63,7

64,6

65,1

64,6

65,1

66,0

74,1

75,4

75,7

75,3

75,8

76,0

76,2

77,0

76,9

1 – Andmed erinevad veidi eelnevates kogumikes esitatutest, sest Statistikaamet arvutas ümber 1989 – 2002. aastate andmed lähtudes 1989. aasta ja 2000. aasta rahvaloendustevaheliste aastate rahvastiku korrigeeritud vanusjaotustest ja elutabeli näitajate arvutusmetoodika muutustest.

Surnute arv ja suremuskordaja vanuse ja surmapõhjuse järgi, 2003 Surnute arv Kokku1

0-24

65+

Kokku

0-24

25-64

65+

18 152

358

5 267 12 485

1 341

742

5 758

9 192

249

3 760

5 151

1 474

114

1 128

7 186

8 960

109

1 507

7 334

1 228

400

5 053

9 952

1 712

8 221

735

241

3 791

4 334

1 250

3 070

695

375

4 283

Kõik põhjused

Vereringeelundite haigused M N

25-64

Suremuskordaja 100 000 vastavas eas elaniku kohta

5 618

462

5 151

770

123

3 549

3 376

1 132

2 224

249

159

1 026

1 856

667

1 176

298

200

1 641

1 520

465

1 048

208

124

722

1 837

191

1 275

350

136

180

161

1 427

148

1 045

219

229

313

306

410

230

131

sh enesetapud

342

231

276

197

Kasvajad

Õnnetusjuhtumid, mürgistused, traumad M

M N

642

317

321

148

348

199

147

205

294

118

174

120

617

241

360

166

425

184

231

322

192

129

1 728

118

590

1 009

128

465

802

415

308

129

124

430

926

175

701

127

483

Seedeelundite haigused

Hingamiselundite haigused

Muud põhjused

1 – Koos teadmata vanuses surnud isikutega.

Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel surnute arv 100 000 elaniku kohta soo järgi 1995

1998

2000

2002

2003

Kokku

202,4

169,8

152,8

147,9

135,7

344,1

286,6

254,9

250,1

228,8

80,3

69,7

65,5

60,5

56,2

28,6

24,7

18,4

18,2

14,3

49,3

42,2

29,6

31,0

24,7

Sõidukiõnnetused M N

10,8

9,6

8,8

7,2

5,3

23,7

18,3

20,4

14,2

13,7

39,7

29,9

34,5

24,3

21,2

10,0

8,4

5,6

7,4

41,4

34,8

27,5

27,3

25,3

70,2

62,7

45,8

47,7

44,3

16,6

10,9

11,9

9,8

9,0

Rünne

22,8

19,3

13,9

11,7

10,9

42,8

33,1

24,7

19,6

17,3

5,6

7,4

4,6

4,9

5,5

Alkoholimürgistus

Enesetapp

ELATUSTASE JA VAESUS Ülevaade metoodikast Järgnev elanike elatustaset, ebavõrdsust, vaesust ning vaesusriski kajastav osa on koostatud peamiselt Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu töötlusandmete ning tarbijahinnastatistika andmete alusel. Elatustaseme ja vaesuse mõõtmiseks kasutatakse väga erinevaid näitajaid ja arvutusmetoodikaid ning seda tuleb ka antud kogumikus toodud andmete kasutamisel kindlasti silmas pidada. Terminid on täpsemalt lahti kirjutatud vastavate tabelite juures. Elatustaseme muutuste kajastamiseks on mitmeid võimalusi, kuid antud juhul on vaadeldud reaalsissetulekute (inflatsiooni arvestades) ja erinevat tüüpi leibkondade sissetulekute muutusi. Tabelites toodud andmed näitavad erinevate leibkonnatüüpide keskmisi sissetulekuid leibkonnaliikme kohta kuus, tarbimiskaale arvestamata. Tarbimiskaalude kasutamise korral on tabeli alla lisatud vastav märge. Madalama sissetulekuga elanike majanduslikust olukorrast rääkides kasutatakse absoluutse ja suhtelise vaesuse näitajaid, mida arvutatakse leibkonna eelarve uuringu andmete põhjal. Absoluutse vaesuspiiri1 puhul on tegemist minimaalse toidukorvi, empiiriliselt määratud eluasemekulutuste ning hädavajalike rõiva-, haridus- ja transpordikulutuste põhjal arvestatud näitajaga, mida igal aastal korrigeeritakse tarbijahinnaindeksiga. Leibkonna vaesuspiiri arvutamisel on kasutatud Eesti hetkeolukorrale sobivaid tarbimiskaale 1,0 (esimene liige) ja 0,8 (ülejäänud liikmed). 2004. aastal oli absoluutne vaesuspiir 1662 krooni esimese leibkonnaliikme kohta kuus. Suhteline vaesus näitab elanike osatähtsust, kelle sissetulekud jäävad allapoole mingit osakaalu elanikkonna mediaansissetulekust. Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis loetakse allpool vaesusriski piiri elavateks inimesi, kelle sissetulekud on väiksemad kui 60% sissetulekute mediaanist. Suhtelise vaesuse näitajate arvutamisel kasutatakse Euroopas levinud tarbimiskaale 1; 0,5;0,3. Suhtelise vaesuse näitajate põhjal ei saa otseselt hinnata inimeste toimetuleku paranemist või halvenemist, sest need ei põhine kulutustel ega tarbimisel. Suhteline vaesus peegeldab sissetulekute jaotust ühiskonnas - see tähendab, et kui inimeste sissetulekud kasvavad, aga sissetulekute jaotus jääb samaks, siis suhtelise vaesuse määr ei muutu. Statistiline ülevaade Elanike majanduslik toimetulek paraneb, kui sissetulekud kasvavad kiiremini hindadest (e reaalsissetulekud suurenevad) ja viimastel aastatel on selles osas toimunud positiivsed arengud. 1 – Absoluutse vaesuspiiri arvutamise metoodika töötati välja 1999. aasta kevadel Sotsiaalministeeriumi, Tartu Ülikooli ja ÜRO Arenguprogrammi koostöös valminud projekti “Vaesuse leevendamine Eestis. Taust ja sihiseaded” raames.

Seejuures on keskmise pensioni reaalkasv kahel viimasel aastal olnud võrreldes eelmise aastaga kõrgem keskmise brutopalga ning keskmise netosissetuleku reaalkasvust. Nii kasvas 2004. aastal võrreldes 2003. aastaga keskmine vanaduspension 9,8%, leibkonnaliikme keskmine netosissetulek 5,4% ja keskmine brutopalk kuus 5,2% (2003. aastal olid vastavad arvud eelmise aastaga võrreldes vastavalt 11,5; 10,1 ja 8,0%). Oluline on ka see, et Eesti on suutnud kinni pidada Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksi miinimumstandardist, mille kohaselt peab keskmine 30-aastase pensioniõigusliku staažiga pensionäri pension moodustama vähemalt 40% tootmises töötava meeslihttöölise keskmisest netopalgast. Leibkonna eelarve uuringu andmetel on keskmine netosissetulek leibkonnaliikme kohta kasvanud suhteliselt ühtlaselt - umbes kümnendiku võrra aastas (2004. aastal võrreldes 2003. aastaga 8,6%, moodustades 3029 krooni leibkonnaliikme kohta kuus). Vahed sissetulekutes leibkonnaliikme kohta kuus on erinevates leibkonnatüüpides ja erineva sissetuleku tasemega leibkondades (tuludetsiilid), vaatamata sissetulekute järjepidevale kasvule kõigi leibkondade puhul, püsinud siiski märkimisväärsena. Reeglina on suurimad keskmised sissetulekud kahe täiskasvanuga leibkondadel, madalaimad aga 3-ja enamalapselistel ning üksikvanemaga leibkondadel, samuti pensionäri ja kutsehariduseta leibkonnapeaga (vastutav leibkonna liige) leibkondadel. Pensionide suhteliselt kiire tõus on mõnevõrra parandanud pensionäride majanduslikku olukorda. Uuringu andmetel suurenesid nende sissetulekud 2004. aastal võrreldes 2003. aastaga ligi 16%, mis on oluliselt suurem nn keskmise leibkonna sissetuleku muutusega võrreldes (kasv 8,6%). Kõige kõrgemad sissetulekud on kõrgharidusega leibkonnapeaga leibkondadel - 2004. aastal oli nende leibkondade sissetulek leibkonnaliikme kohta kuus 44% kõrgem keskmise leibkonna sissetulekust. Erinevus meessoost ja naissoost leibkonnapeaga leibkondade sissetulekutes on püsinud 9-12% piires, s.t naissoost leibkonnapeaga leibkondade sissetulekud on viimastel aastatel 220 – 330 krooni võrra madalamad meessoost leibkonnapeaga leibkondade sissetulekutest. Eesti majanduses toimunud positiivsete muutuste (tööhõive kasv, töötuse vähenemine, palga ja pensionide kasv) ning elanike reaalsissetulekute kasvu tulemusel on aasta-aastalt vähenenud allpool absoluutset vaesuspiiri elavate inimeste arv. Võrreldes 1998. aastaga on allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osatähtsus vähenenud 32,1 protsendilt 14,2 protsendile kõigist leibkondadest 2004. aastal (s.o 17,9 protsendipunkti), kusjuures eriti oluline vähenemine (5,6 protsendipunkti) toimus 2003. aastal. Allpool vaesuspiiri elavate laste osatähtsus on langenud 40,4 protsendilt 1998. aastal 25,3 protsendile 2004. aastal. Vaesusriskist väljas elavate leibkondade osatähtsus on samal ajal kasvanud 49,5 protsendilt 75,4 protsendile (kasv 25,9 protsendipunkti), laste osatähtsus 42,7 protsendilt 63,5 protsendile. 14

Suhtelise vaesusriski määr on viimasel kahel aastal veidi suurenenud – 2004. aastal elas 19,3% rahvastikust sissetulekuga, mis jäi allapoole 60% sissetulekute mediaanist. See tähendab, et ebavõrdsus sissetulekute jaotuses on veidi suurenenud ning kõik Eesti elanikud ei saa jätkuvast majanduskasvust osa. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, % 1995

1998

2000

2001

2002

2003

Kokku

29,0

8,2

4,0

5,8

3,6

1,3

2004 3,0

kaubad

18,0

6,2

3,3

4,9

1,9

-0,2

2,9

toidukaubad

16,3

6,0

2,6

7,1

2,7

-0,6

3,7

tööstuskaubad

20,8

6,5

4,2

2,4

1,1

0,3

2,2

teenused

45,3

12,7

5,4

7,6

6,8

4,3

3,3

eluase

…

11,2

2,7

9,8

8,2

3,0

4,1

tervishoid

…

5,1

5,5

11,0

8,3

13,6

4,7

transport

…

9,6

16,1

2,9

-2,3

-0,3

5,4

side

…

11,4

6,1

-2,0

1,6

5,2

-1,6

haridus ja lasteasutused

…

19,8

8,1

7,4

4,7

3,8

2,8

Sissetulekute muutus Näitaja

1995

1998

2000

2001

2002

2003

2004

…

1 911

2 183

2 289

2 500

2 789

3 029

2 375

4 125 (4 021)

4 907

5 510

6 144

6 723

7 287

Keskmine vanaduspension kuus, krooni

670

1 247

1 532

1 583

1 758

1 985

2 244

Keskmine vanaduspension keskmisest arvestuslikust netopalgast 2, %

36,5

39,2

39,9

36,5

36,9

38,3

40,1

Keskmine vanaduspension tootmises töötava meeslihttöölise keskmisest netopalgast 2, oktoobris, %

...

51,7

56,9

48,0

52,4

59,3

…

30-aastase pensioniõigusliku staažiga pensionäri pension tootmises töötava meeslihttöölise keskmisest netopalgast 2, oktoobris, %

...

41,4

44,4

37,4

41,6

40,5

…

8,6

Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek kuus, krooni Keskmine brutopalk kuus, krooni1

Muutus võrreldes eelmise aastaga, % keskmine netosissetulek

…

16,4

8,3

4,9

9,2

11,6

keskmine brutopalk

37,0

15,4

10,5

12,3

11,5

9,4

8,4

keskmine vanaduspension

48,1

12,3

-0,8

3,3

11,1

12,9

13,0

Reaalsissetuleku muutus võrreldes eelmise aastaga, % keskmine netosissetulek keskmine brutopalk keskmine vanaduspension

…

7,6

4,1

-0,9

5,4

10,1

5,4

6,2

6,7

6,3

6,1

7,6

8,0

5,2

14,8

3,8

-4,7

-2,3

7,2

11,5

9,8

1 – Alates 1999. aastast ei sisalda keskmine brutopalk ajutise töövõimetuse hüvitist, kuna seda makstakse haigekassa kaudu. Sulgudes olev väärtus on ümberarvestatud keskmine brutopalk ilma ajutise töövõimetuse hüvitiseta. 2 – Keskmise arvestusliku netopalga saamiseks arvestatakse brutopalgast maha 1% töötuskindlustust (alates 01.01.2002) ning tulumaks 26% (võttes arvesse tulumaksuvaba miinimumi).

Keskmine brutopalk, vanaduspension ja leibkonnaliikme sissetulek 7000

krooni kuus

6000 5000 4000 3000 2000 1000 0

1995

1996

1997

keskmine brutopalk

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

keskmine vanaduspension

leibkonnaliikme keskmine netosissetulek

Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek erinevates leibkonna tüüpides Leibkonna tüüp

Netosissetulek keskmiselt kuus, krooni 2001

2002

2003

Võrreldes keskmise leibkonnaga,%

1998

2000

2004

2000

2003

2004

Leibkondade keskmine

1 911

2 183 2 289 2 500 2 789 3 029

100

1 täiskasvanu

2 292 2 520 2 561 2 829

3 186 3 234

115

114

107

2 täiskasvanut

2 282

2 743 2 833 2 975 3 379 3 650

126

121

2 täiskasvanut lastega

1 864

2 144

3 192

105

1 lapsega

2 216

2 510 2 547 2 733

3 149 3 605

115

113

119

2 lapsega

1 719 2 006

2 116 2 525 2 568 2 982

3 ja enama lapsega

1 553 1 556

1 910 2 021

2 274 2 539 2 755

1 874 2 565

1 täiskasvanu lapsega (lastega)

1 410 1 659 1 763

Pensionäri leibkond

1 382 1 640 1 659 1 848 2 035

2 351

Linnaelanike leibkond

2 044 2 326 2 430 2 668 2 952

3 217

107

106

Maaelanike leibkond

1 551 1 866 1 973

2 119 2 453 2 678

Meessoost leibkonnapeaga leibkond

2 048 2 272 2 409 2 594 2 930

104

105

Naissoost leibkonnapeaga leibkond

3 169

2 139

2 371 2 596 2 853

Erihariduseta leibkonnapeaga leibkond

… 1 937 1 989

2 119 2 378 2 534

Kõrgharidusega leibkonnapeaga leibkond

… 3 225 3 334 3 639 4 364 4 370

148

156

144

1755 2 077

2 106 2 385 2 301

Arvestuslik elatusmiinimum ja minimaalne toidukorv1, krooni Elatusmiinimum sh minimaalne toidukorv

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

1 177

1 172

1 229

1 306

1 389

1 411

1 489

599

579

593

646

669

657

696

1 – Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilitamist ja taastamist. Ühe inimese arvestuslik elatusmiinimum kuus (30 päeva) sisaldab minimaalse toidukorvi ning esmaste tööstuskaupade ja teenuste maksumust. Arvestusliku minimaalse toidukorvi maksumuse leidmisel on lähtutud toitumisteadlaste soovitustest ning selle alusel koostatud näidistoidukorvist, mille komponendid peavad tagama ”keskmise” inimese ööpäevaseks energiavajaduseks 2400 kcal ning keskmistest hindadest. Elatusmiinimumi suuruse arvutamiseks tööstuskaupade ja teenuste osas kasutatakse leibkonnauuringu keskmisi kulutusi, mida korrigeeritakse ekspertide poolt välja töötatud erinevate koefitsientidega. Elatusmiinimumi arvutamise metoodika töötas välja kolmepoolsete läbirääkimiste käigus moodustatud valitsuse, tööandjate ja töövõtjate esindajatest moodustatud töörühm 1997. aastal. Samast ajast arvutab selle suurust Statistikaamet. Elatusmiinimumi suurus on olnud kogu aeg madalam absoluutsest vaesuspiirist, kuna nende arvutamise metoodika on erinev.

Leibkonna keskmine netosissetulek tuludetsiili järgi, keskmine sissetulek ja sissetuleku mediaan, ühe leibkonnaliikme kohta kuus, krooni Tuludetsiilid1

Keskmine Mediaan 2

III

VII

VIII

1996

326

708

888

1 015

1 133

1 291

1 519

1 832

2 330

4 274

1 433

1 200

1998

500

956

1 158

1 298

1 452

1 661

1 964

2 410

3 110

5 942

1 911

1 539

2000

505

1 030

1 320

1 503

1 657

1 874

2 229

2 741

3 549

6 704

2 183

1 750

2001

608

1 116

1 394

1 571

1 742

1 974

2 313

2 863

3 811

6 710

2 289

1 833 1 994

2002

652

1 193

1 515

1 717

1 898

2 128

2 493

3 064

4 105

7 295

2 500

2003

754

1 347

1 705

1 945

2 148

2 417

2 809

3 401

4 431

8 159

2 789

2 211

2004

805

1 530

1 946

2 168

2 390

2 649

3 043

3 739

4 847

8 158

3 029

2 468

1 – Leibkonnad on reastatud leibkonnaliikme netosissetuleku järgi kasvavas järjekorras ja jagatud kümnesse tulugruppi (detsiili). Esimeses kümnendikus on kõige väiksema ja viimases kõige suurema sissetulekuga leibkonnad. 2 – Leibkonnad on reastatud leibkonnaliikme netosissetuleku järgi kasvavasse järjekorda ja leitakse selles reas keskmine leibkond – mediaan, st 50% leibkondadest said liikme kohta sellest summast väiksemat ja 50% suuremat netosissetulekut.

Keskmine netosissetulek tuludetsiili järgi

krooni kuus leibkonnaliikme kohta

8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0

II 2000

III 2003

VII

VIII

keskmine

2004 17

Gini koefitsient1 väljaminekute järgi 1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

Tarbimiskaaludeta 2

0,34

0,37

0,38

0,37

0,38

0,37

0,36

Tarbimiskaalud 1,0 ja 0,8 3

0,34

0,36

0,37

0,36

0,37

0,36

0,35

0,36

Tarbimiskaalud 1,0; 0,5 ja 0,3 4

0,33

0,36

0,37

0,36

0,35

0,36

1 – Gini koefitsient näitab majandusliku ebavõrdsuse taset ühiskonnas. Mida lähemale 1-le on selle väärtus, seda suurem on ebavõrdsus. Väga ebaühtlaseks peetakse tulude jaotust, kui Gini koefitsiendi arvväärtus langeb vahemikku 0,5-0,7 ning suhteliselt ühtlaseks kui vahemik on 0,20,35. 2 – Kõik leibkonnaliikmed on arvestatud koefitsiendiga 1,0. 3 – Leibkonna esimene liige on arvestatud koefitsiendiga 1,0, iga järgmine liige 0,8. 4 – Modifitseeritud OECD skaala, kus esimene leibkonnaliige arvestatakse 1,0, järgmised täiskasvanud ja üle 14-aastased - 0,5 ning alla 14aastased lapsed – 0,3.

Absoluutse vaesuse kihid1. Leibkondade, elanike ja laste jaotus vaesuse kihiti Aasta

Allpool absoluutset vaesuspiiri (AVP)2

sh süvavaesuses

Vaesusriskis

Vaesusriskist väljas

üle 1691

toimetulekut ohustavas vaesuses

Sissetulek leibkonnaliikme kohta kuus vastavas vaesuse kihis1, krooni 1998

kuni 1353

kuni 1082

1083–1353

1354–1691

2000

-“- 1454

-“- 1163

1164–1454

1455–1818

-“- 1818

2001

-“- 1538

-“- 1230

1231-1538

1539-1923

-“- 1923 -“- 1991

2002

-“- 1593

-“- 1274

1275-1593

1594-1991

2003

-“- 1614

-“- 1291

1292-1614

1615-2018

-“- 2018

2004

-“- 1662

-“- 1330

1331-1662

1663-2078

-“- 2078

Jaotus vaesuse kihiti, % Leibkonnad

Elanikud

Lapsed

1998

32,1

16,2

16,0

18,3

49,5

2000

25,8

15,2

10,6

20,3

53,9

2001

26,2

14,4

11,8

20,1

53,7

2002

22,6

13,6

9,0

19,2

58,2 68,4

2003

17,0

10,6

6,5

14,6

2004

14,2

8,2

6,0

10,4

75,4

1998

32,8

19,2

13,6

17,7

49,5

2000

28,9

18,6

10,3

17,2

53,9

2001

26,2

14,4

11,8

20,1

53,7

2002

25,0

15,3

9,7

16,5

58,5

2003

19,6

12,1

7,4

13,6

66,8

2004

17,0

10,3

6,7

10,1

72,9

1998

40,4

27,7

12,7

16,9

42,7

2000

39,1

27,8

11,3

14,1

46,8

2001

36,6

24,2

12,4

14,7

48,7

2002

33,7

20,3

13,4

14,1

52,2

2003

26,7

17,1

9,7

14,7

58,5

2004

25,3

15,8

9,5

11,2

63,5

1 – Tarbimiskaaludega 1,0 (leibkonna esimene liige) ja 0,8 (leibkonna iga järgmine liige). 2 – Vaesuse kihid: otsene e süvavaesus – kuni 80% AVP; toimetulekut ohustav vaesus – 81-100% AVP; vaesusrisk 101-125% AVP; väljaspool vaesusriski – üle 125% AVP. Algse metoodikaga võrreldes kasutatakse alates 2002. aastast vaesuspiiri arvutamisel detsembrikuu tarbijahinnaindeksi asemel aasta keskmist tarbijahinnaindeksit. Kõik tabelis esitatud andmed on Statistikaameti poolt ümber arvestatud.

Elanike jaotus vaesuse kihiti, % 80 70 60

50 40 30 20 10 0

2000

2001

allpool vaesuspiiri

2002 vaesusriskis

2003

2004

vaesusriskist väljas

Elanike, leibkondade ja laste jaotus vaesuse kihiti, 2004, % 80 70 60 %

50 40 30 20 10 0

otseses e. süvavaesuses elanikud

toimetulekut ohustavas vaesuses leibkonnad

vaesusriskis

vaesusriskist väljas

lapsed

Ebavõrdsus sissetulekute jaotumises S80/S20 kvintiili suhtarv1

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

7,0

6,7

6,5

6,3

6,1

5,9

6,0

1 – 20% rikkamate ja 20% vaesemate leibkondade sissetulekute erinevus

Suhtelise vaesusriski piir1 Krooni kuus Eurot kuus

1998

2000

2001

2002

2003

2004

1-liikmeline leibkond

1 244

1 490

1 575

1 731

1 936

2 161

2 täisealist + 2 ülalpeetavat last

2 613

3 129

3 308

3 634

4 066

4 538

101

111

124

138

166

200

211

232

260

290

1-liikmeline leibkond 2 täisealist + 2 ülalpeetavat last

1 – Erinevalt absoluutse vaesuse näitajatest kasutatakse suhtelise vaesuse arvutamisel tarbimiskaale 1; 0,5; 0,3

Suhtelise vaesusriski määr1 soo, vanuse ja hõiveseisundi alusel 1998

2000

2001

2002

2003

2004

Kokku

19,4

18,3

18,2

17,9

18,3

19,3

17,6

17,3

17,4

17,0

18,4

20,7

19,1

18,9

18,7

19,5

20,2

0-15

19,5

21,3

18,9

17,9

19,8

20,2

16-24

18,6

21,7

20,5

20,9

21,1

23,5

25-49

16,6

18,5

17,6

17,1

18,3

17,9

50-64

20,6

13,9

17,1

19,0

16,1

18,0

65+

24,6

16,0

18,1

15,8

16,7

19,1

Töötud kokku

50,1

49,5

46,9

48,4

49,0

50,2

52,6

49,0

50,0

49,8

49,4

50,6

47,3

50,0

43,4

46,8

48,6

49,6

Pensionärid kokku

27,2

18,1

21,0

20,6

19,4

22,8

Vanuse järgi

19,2

14,3

15,7

15,2

14,5

17,8

30,7

20,0

23,7

23,4

22,2

25,6

1 – Isikute osatähtsus kogu rahvastikust, kelle netosissetulek pärast sotsiaalsiirdeid jääb allapoole vaesusriski piiri (60% leibkonnaliikmete netosissetuleku mediaanist).

Suhtelise vaesusriski määr leibkonna tüübi alusel 1998

2000

2001

2002

2003

33,5

30,1

33,3

34,9

33,2

37,5

29,2

31,7

32,5

35,2

29,4

43,2

35,1

29,3

33,6

34,8

1-liikmeline leibkond

2004

1-liikmeline leibkond vanuse järgi: alla 30-aastased

14,3

33,6

31,2

39,0

…

30-64-aastased

30,3

28,5

32,3

35,9

32,6

39,8

üle 65-aastased

43,0

31,0

34,9

32,7

35,0

38,3

26,8

37,2

29,2

35,2

32,8

38,9

14,7

11,8

13,6

14,6

13,4

14,4

8,9

9,0

10,2

6,9

9,3

9,8

Üksikvanemaga leibkond, 1 või rohkem ülalpeetavat last 2 täisealisega ülalpeetavate lasteta leibkond: kuni 65-aastased 1 liige 65 või vanem 2 täisealisega ülalpeetavate lastega leibkond:

1 lapsega

13,0

15,6

12,7

14,9

12,1

2 lapsega

14,1

16,4

15,1

15,2

18,1

15,6

3 ja enama lapsega

24,7

22,9

20,8

20,0

24,4

23,6

PERE JA LAPSED Käesoleva osa aluseks on riiklike peretoetuste seadus, vanemahüvitise seadus, õppetoetuste ja õppelaenu seadus ning Sotsiaalkindlustusameti andmed. Ülevaade õigusaktidest Riiklike peretoetuste liigid, ulatus, saamise tingimused ja kord on sätestatud riiklike peretoetuste seadusega, mille eesmärk on tagada lastega peredele hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Peretoetusi makstakse Eesti alalistele elanikele ja Eestis elavatele välismaalastele, kellel on tähtajaline elamisluba või kes viibivad Eestis välismaalaste seaduses sätestatud alusel. Igakuiselt makstavateks peretoetusteks on lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus ja eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus. Ühekordselt makstavateks peretoetusteks on sünnitoetus, lapsendamistoetus ja elluastumistoetus. Kord kvartalis makstavaks peretoetuseks on kolme- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus. Kord aastas makstav peretoetus on koolitoetus. Peretoetusi finantseeritakse riigieelarvest. Kui isikul on õigus saada mitut liiki peretoetusi, määratakse ja makstakse neid toetusi samaaegselt. Lapsetoetuse arvutamise aluseks on lapsetoetuse määr, lapsehooldustasu ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetuse arvutamise aluseks lapsehooldustasu määr. Mõlemad määrad kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega ning uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast. 2004. aastal oli lapsetoetuse määr 150 ja lapsehooldustasu määr 1200 krooni ning toetuste suurused on vastavate määrade kordsed. Üldiselt ei ole enamik peretoetusi viimastel aastatel suurenenud, v.a lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele, mida makstakse alates 2004. aastast kõigile lastele perekonnas võrdses määras (300 krooni kuus). Alates 2005. aastast on oluliselt suurendatud lasterikastele peredele makstavat kvartalitoetust. Aastatel 2001-2004 oli see 150 krooni lapse kohta kvartalis, alates 2005. aastast makstakse diferentseeritult vastavalt laste arvule peres (nt 6-ja enamlapselise pere igale lapsele 375 krooni kvartalis). Ühtlasi makstakse alates 2005. aastast 7-ja enamalapselise1 pere ühele vanemale toetust 2400 krooni kuus (kahekordne lapsehooldustasu määr). 2004. aasta 1. jaanuarist jõustunud vanemahüvitise seaduse eesmärgiks on hüvitada vanemale lapse esimesel eluaastal tema kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu. Õigus vanemahüvitisele on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane. Üldjuhul on kuni lapse kuue kuu vanuseks saamiseni õigus hüvitisele last kasvataval emal. Alates lapse kuue kuu vanuseks saamisest võivad hüvitist kasutada ka isad. Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevale järgnevast päevast ning makstakse ajani, mil sünnitushüvitise päevadega kokku täitub 365 päeva 1 – 7 või enam lapsetoetusele õigust omavat last

(kui lapse ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne eeldatud sünnitustähtaega). Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, siis makstakse vanemahüvitist lapse sünnist kuni tema 11 kuu vanuseks saamiseni. Vanemahüvitis maksustatakse tulumaksuga. Hüvitise suurus arvutatakse taotleja eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel (üldjuhul 100%). Kui isikul puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötavad õppurid), makstakse vanemahüvitist nn vanemahüvitise määras (2004. aastal 2200 krooni). Isikule, kelle eelnenud kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem, makstakse hüvitist kuupalga alammääras (2004. aastal on 2480 krooni). Hüvitise maksimaalne suurus kuus on kolm eelmise kalendriaasta keskmist sotsiaalmaksuga maksustatud ühe kalendrikuu tulu (2004. aastal on 15 741 krooni). 2004. aastal algas ka osaline riigipoolne lapsevanemate õppelaenu kustutamine, mille kohaselt kustutab riik ühe lapse puhul 50% ühe vanema õppelaenu jäägist, kaksikute puhul 75% ja kolmikute puhul 100% ühe vanema õppelaenu jäägist. Iga uue lapse sünni puhul kustutatakse laenujäägist 50%. Õppelaenu kustutatakse alates isiku poolt õppelaenu osalise kustutamise taotluse esitamise päevast kuni isiku õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte pikema ajavahemiku kui 12 aasta jooksul. Õppelaenu ei kustutata pärast isiku õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse nominaalse õppeaja möödumist. Riik kustutab osaliselt laenu ühel vanematest, kes kasvatab: 2004. aastal kuni 1-aastast last; 2005. aastal kuni 2-aastast last; 2006. aastal kuni 3-aastast last; 2007. aastal kuni 4-aastast last; 2008. aastal kuni 5-aastast last. Riigieelarvest finantseeritakse puhkuseseaduse ning töö–ja puhkeaja seaduse alusel alaealiste ja vaegurite (kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel) pikendatud põhipuhkust (7 päeva), ühe vanema täiendavat lapsepuhkust (olenevalt laste arvust 3 või 6 päeva) ning alates 2002. aastast isa täiendavat lapsepuhkust (14 päeva). Isal on õigus saada täiendavat lapsepuhkust kas ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või 2 kuu jooksul pärast lapse sündi. Täiendava lapsepuhkuse päeva tasu on alates 2000. aastast 66 krooni. Töötaval isikul, kes kasvatab alla 1,5 aastast last, on õigus saada lisavaheaegu lapse toitmiseks iga 3 tunni järel 30 minutit. Lisavaheaegu võib liita ning lühendada nende võrra tööpäeva pikkust. Lisavaheaegade eest makstakse riigieelarve vahenditest töötaja keskmist palka. Riikliku matusetoetuse seaduse alusel makstakse perele ühekordset toetust Eesti territooriumil läbiviidava matuse korraldamiseks. Statistiline ülevaade Riigieelarvest peredele makstavad toetused ja hüvitised suurenesid oluliselt 1998. ja 2000. aastal seoses uute seaduste või seaduse muudatuste kehtima hakkamisega. 2000. aastal toimus kulutuste suurenemine eelkõige lapsehooldustasu arvel. Kuigi 2001. aastal lisandus uus toetuse liik – nelja- ja enamalapselise pere ja kolmikuid kasvatava pere 22

kvartalitoetus, jäi toetuste kulu seoses laste arvu vähenemisega 2000. aasta tasemele. 2002. aastal kasvasid kulutused seoses lapsetoetuse suurenemisega pere teisele lapsele ja eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse tõusuga ning üksikvanema lapse toetuse saajate arvu kasvuga. 2003. aastal suurenesid peretoetuste kulud eeskätt seoses lapsehooldustasu ja üksikvanematele makstava toetuse saajate arvu kasvuga. 2004. aastal vähenes oluliselt lapsehooldustasu saajate arv seoses vanemahüvitise seaduse kehtima hakkamisega, mille kohaselt lapsehooldustasu ei maksta lapse kohta, kelle sünniga seoses makstakse vanemahüvitist. Ka ei maksta vanemahüvitist üheaegselt ravikindlustuse eelarvest makstava sünnitushüvitisega. 2004. aastal oli peamiseks peretoetuste kasvupõhjuseks vanemahüvitise kehtestamine, millega seoses peretoetustele kuluv kogusumma hüppeliselt kasvas. Viimastel aastatel on kasvanud ka sündide arv, mis samuti mõju avaldab. Riiklike peretoetuste suurused, 1. jaanuari seisuga, krooni Toetuse liik

1996

1997 1998;

2000

2001

2002

2003

2004

2005

1999 Sünnitoetus (ühekordne) esimesele lapsele (mitmikele alates 2000. aastast)

1560

1800

3000

3750

teisele ja järgmisele lapsele

1560

1800

2250

3000

Lapsendamistoetus (ühekordne) Lapsetoetus (kuus) esimesele lapsele

130

150

300

teisele lapsele

165

185

225

300

kolmandale ja järgmisele lapsele

215

235

300

0-1,5-aastase lapse eest1

260

300

600

1,5-3-aastase lapse eest1

130

150

300

600

kuni 3-aastase lapsega peredes 3-8-aastaste laste eest

300

3-ja enamalapselistes peredes 3-8-aastaste laste eest

300

täiendav lapsehooldustasu kuni 1-aastase lapse eest

100

4- ja enamalapselisele perele (pere kohta)

230

300

150

3-lapselisele perele lapse kohta

150

4-5-lapselisele perele lapse kohta

300

6- ja enamalapselisele perele lapse kohta

375

Lapsehooldustasu (kuus)

Kolme- ja enamalapselise pere toetus (lapse kohta kvartalis)2

Järgneb

Järg Toetuse liik

1996

1997 1998;

2000

2001

2002

2003

2004

2005

1999 7- ja enamalapselise (lapsetoetusele õigust omavad lapsed) pere vanema toetus (ühele vanemale kuus)

2400

Kolmikuid kasvatava pere toetus (pere kohta kvartalis)3

600

900

130

300

450

150

300

260

300

900

Lapse koolitoetus (õppeaasta alguses) Üksikvanema lapse toetus (kuus) Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kuus) Ajateenija lapse toetus (kuus) Elluastumistoetus4 (ühekordne)

130

150

600

750

4000

5000

6000

1 – 1998. ja 1999. aastal 0-2- ja 2-3-aastase lapse eest. Alates 2000. aastast 0-3- aastastele lastele võrdne lapsehooldustasu. Alates 01.01.2005 2-3-aastaste laste eest. 2 – Alates 01.01.2004 makstakse kolme- ja enamalapselise pere toetust varasema nelja- ja enamalapselise pere toetuse asemel. 3 – Juhul, kui peres on ainult kolmikud (muudel juhtudel on toetuse suuruseks laste arvu kordne lapsetoetuse määr). 4 – Lastekodus või erivajadustega laste koolis kasvanud vanemliku hoolitsuseta isikuile iseseisvalt elama asumisel.

Riiklike peretoetuste suurused, 1. jaanuari seisuga

krooni kuus

600

400

200

1995

1996

1997

1998

esimese lapse toetus lapsehooldustasu

1999 2000 2001 teise lapse toetus

2002 2003 2004 2005 kolmanda lapse toetus

üksikvanema lapse toetus

Riiklike peretoetuse saajad1 Toetuse liik Lapse sünnitoetus

19952

1998

2000

2001

2002

2003

2004

12 722

12 173

12 636

12 526

12 986

13 100

14 402

Vanemahüvitis

9 968

360 409

339 578

312 172

311 043

301 115

293 880

290 281

esimesele lapsele

220 644

212 530

198 337

199 483

194 173

190 670

189 007

teisele lapsele

104 661

95 444

87 267

84 173

80 903

78 311

76 872

35 104

31 604

26 568

27 387

25 939

24 899

24 402

38 863

34 953

55 065

58 618

58 762

58 800

48 543

37 133

33 456

35 712

38 242

38 834

39 039

28 601

1 730

1 497

alla 3-aastase lapsega peredes 3-8aastaste laste eest

10 597

11 126

11 087

11 000

11 219

3-ja enamalapselistes peredes 3-8aastaste laste eest

8 747

9 250

8 841

8 761

8 723

Nelja- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus

22 561

24 997

23 670

Kolme – ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus

68 061

230 629

249 031

228 091

222 770

213 253

205 509

200 097

24 502

24 804

22 300

25 266

27 958

28 432

28 540

2 411

2 575

2 407

2 927

2 982

2 949

2 835 32

Lapsetoetus 3

kolmandale ja järgmisele lapsele Lapsehooldustasu kuni 3-aastase lapse eest 4-ja enamalapselistele peredele

Lapse koolitoetus Üksikvanema lapse toetus Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus Lapsendamistoetus

Ajateenija lapse toetus

Elluastumistoetus

112

108

Ühekordne toetus nelja ja enamalapselistele peredele

22 953

22 252

Õppelaenu kustutamine

2 050

1 – Toetuse saajate arv aasta lõpus (ühekordsete toetuste puhul arv kasvavalt aasta algusest). Erandiks on kuni 1999. aastani kehtinud 4- ja enamalapselise pere ülalpidamistoetus, mis näitas perede arvu. 2 – Igakuiselt makstava toetuse saajate arv on 1995. aastal aasta keskmine toetuse saajate arv; nelja- ja enamalapselise pere ja kolmikuid kasvatava pere toetuse saajad on arvutatud aasta jooksul teostatud väljamaksete arvu järgi. 3 – Laste arv, kelle eest saadakse toetust. Esimese lapse toetust saanute arv näitab ühtlasi ka perede üldarvu, kellele makstakse lastetoetusi.

Vanemahüvitise saajad hüvitise liikide ja soo järgi, 2004 (2005. aasta oktoobri seisuga) Liik Vanemahüvitis 100% ühe kalendrikuu tulu suuruses Vanemahüvitis maksimaalses suuruses

Saajaid kokku aasta jooksul

Osatähtsus saajatest, %

Kokku

9 605

323

9 282

913

848

Vanemahüvitis kuupalga alammääras

5 122

5 092

Vanemahüvitis vanemahüvitise määras

6 670

6 641

259

22 569

447

22 122

100

Vanemahüvitis kuupalga alammääras kui eelmine laps on noorem kui 2,5 aastane ja puudub tulu Kokku

Vanemahüvitise saajate jaotus hüvitise suuruse järgi, 2004, % max suuruses (15741) 10001-15740 4% 6% 7001-10000 9%

hüvitise määras (2200) 30%

5001-7000 10% 4001-5000 6% 3001-4000 7%

2201-3000 28%

Kulutused riiklikele peretoetustele, miljon krooni Toetuse liik

1995

1998

2000

2001

2002

2003

2004

Kokku

704,4

1 158,9

1 317,0

1317,2

1 395,4

1 382,1

2 106,0

16,7

31,3

42,0

42,3

44,0

44,4

48,9

441,3

Lapse sünnitoetus Vanemahüvitis Lapsetoetus

554,6

751,1

711,8

696,5

754,1

730,0 1 058,0

Lapsehooldustasu1

79,7

215,2

352,8

353,4

354,0

366,0

293,5

Üksikvanema lapse toetus

20,2

45,7

85,1

88,0

100,6

103,0

103,7

Lapse koolitoetus

26,5

105,4

102,5

100,2

95,9

92,5

90,5

9,2

10,3

10,7

32,4

32,6

32,0

Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus

6,4

4- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus

14,0

13,6

12,8

3- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus

37,3

Ühekordne toetus nelja- ja enamalapselistele peredele

11,5

11,1

0,3

1,0

0,9

0,8

0,6

0,8

1,64

1,48

1,42

1,26

1,19

1,10

1,49

…

4,62

4,42

4,06

3,49

4,42

107,9

104,2

106,4

108,2

102,9

Muud toetused Peretoetuste osatähtsus, % SKP-s riigieelarves Riigieelarvest makstud sotsiaalmaks2

1 – 2003. aastal lisandus täiendav lapsehooldustasu, mida maksti 100 krooni kuus iga kuni üheaastase lapse kohta. Sellest on tingitud ka lapsehooldustasudena makstud summa kasv 2003. aastal. 2004. aastal hakkas kehtima vanemahüvitise seadus, mille kohaselt ei maksta lapsehooldustasu vanemahüvitise kehtivuse perioodil, mistõttu ka lapsehooldustasu maksmise kulud vähenesid. 2 – Sotsiaalmaksu makstakse riigi poolt sotsiaalmaksuseaduses ja riiklike peretoetuste seaduses kehtestatud korra alusel vanemahüvitise saajate ja lapsehooldustasu saajate eest.

2500

2000

1,6

1500

1,2

1000

0,8

500

0,4

1995

1998

2000

2001

kulutused peretoetustele

2002

2003

2004

% SKP-s

miljon krooni

Kulutused riiklikele peretoetustele ning osatähtsus SKP-s, %

peretoetuste osatähtsus SKP-s, %

Riigieelarvest peredele makstavad muud toetused ja tasud 1995

1998

2000

2001

2002

2003

2004

58 401

78 365

59 736

50 487

53 663

44 026

42 645

…

182 539

193 980

176 023

172 455

16,5

35,7

17,3

12,6

13,5

11,9

12,9

Alaealiste, vaegurite ja täiendava lapsepuhkuse päevade tasu saajate arv, aasta jooksul hüvitatud päevade arv väljamakstud summa, miljon krooni Lisapuhkepäev puudega lapse vanemale saajate arv, aasta lõpus

482

285

281

273

321

636

779

hüvitatud päevade arv

…

3 500

4 012

4 258

5 321

väljamakstud summa, miljon krooni

0,1

0,4

0,5

0,6

0,8

1,1

1,5

158

213

134

156

228

196

…

17 010

17 624

20 304

16 332

0,05

0,4

0,7

0,9

1,1

1,2

1,0

saajate arv, aasta jooksul

2 050

väljamakstud summa, miljon krooni

3,8

Tasuline lapsetoitmise vaheaeg saajate arv, aasta lõpus hüvitatud tundide arv väljamakstud summa, miljon krooni Õppelaenu kustutamine

Matusetoetus toetuse suurus, krooni saajate arv, aasta jooksul väljamakstud summa, miljon krooni

900

1250

1500

1650

1800

2200

20 076

18 569

17 759

18 147

18 239

17 976

17 626

18,1

25,7

28,7

32,3

32,8

32,4

35,2

TÖÖTURG Käesoleva osa aluseks on töötu sotsiaalse kaitse seadus, tööturuteenuse seadus, töötuskindlustuse seadus ning Tööturuameti, Töötukassa ja Statistikaameti tööjõu-uuringu andmed. Ülevaade õigusaktidest Tööotsijatena ja töötutena tööhõiveametites arvel olevatele isikutele makstavaid toetusi ning osutatavaid teenuseid reguleerivad kuni 2005. aasta lõpuni kaks seadust: töötu sotsiaalse kaitse seadus ja tööturuteenuse seadus. Tööturuteenus on teenus tööotsijale töö leidmise ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. Tööturuteenuste liikideks on teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest, töövahendus, tööturukoolitus, kutsenõustamine, tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks, tööturutoetus tööandjale väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks ning hädaabitöö. Õigus tööturuteenustele on kõigil isikutel, kes on registreeritud tööotsijaks ja kes otsivad tööd. Töötu (töötu sotsiaalse kaitse seaduse mõistes) on täieliku või osalise töövõimega isik, kelle vanus on 16 aastast kuni vanaduspensioni eani, kes on tööta, valmis kohe tööle asuma ning otsib tööd. Õigus saada töötu riiklikku abiraha on isikul, kes töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul on olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega vähemalt 180 päeva, välja arvatud järgmistel juhtudel: on ühe vanemana või eestkostjana kasvatanud kuni 18aastast keskmise, raske või sügava puudega last, alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni; on olnud haiglaravil; on hooldanud haiget, püsivalt töövõimetut isikut või vanurit perekonnas hooldamise lepingu alusel; ei ole töötanud invaliidsuse või püsivalt töövõimetuks tunnistamise tõttu või on olnud vahi all või kandnud karistust vanglas. 28. septembril 2005 võttis Riigikogu vastu uue tööturuteenuste ja –toetuste seaduse, mis jõustub 1. jaanuarist 2006. Sellega seoses kaotavad töötu sotsiaalse kaitse seadus ja tööturuteenuse seadus kehtivuse. Uue seaduse eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu. Võrreldes tööturuteenuse seadusega sisaldab uus seadus märgatavalt rohkem erinevaid tööturuteenuste liike. Nendeks on: teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest; töövahendus; tööturukoolitus; karjäärinõustamine; tööpraktika; avalik töö; tööharjutus; palgatoetus; toetus ettevõtluse alustamiseks; tööruumide ja -vahendite kohandamine; töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine; abistamine tööintervjuul; tugiisikuga töötamine. Nimetatud tööturuteenuseid osutatakse töötule individuaalse tööotsimiskava alusel. Töötu abiraha kuumäär on alates 1999. aasta algusest 400 krooni. Abiraha makstakse töötuna arveloleku ajal üldjuhul kuni 270 päeva. 29

2001. aastal vastu võetud ja 2002. aastal jõustunud töötuskindlustuse seadus rakendas solidaarsusprintsiibile tugineva sundkindlustuse liigi, mille eesmärgiks on töötajale pealesunnitud töötuse korral töötuskindlustushüvitise maksmine, töötajale tööandja maksejõuetuse korral saamata jäänud tulu hüvitamine, tööandjale töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemisega seotud kulude osaline hüvitamine. Töötuskindlustuse seadust rakendab Eesti Töötukassa. Töötuskindlustussüsteemi rahastatakse sihtotstarbelistest töötuskindlustusmaksetest. Kindlustatu ehk töötaja töötuskindlustusmakse määr võib olla vahemikus 0,5 kuni 2 protsenti ning tööandja makse määr 0,25 kuni 1 protsent kindlustatu palgalt ja muudelt tasudelt. Aastatel 2002-2005 on töötuskindlustusmakse määr olnud töötajatele 1 protsent ning tööandjatele 0,5 protsenti. Tööandja ja töötaja maksest laekunud raha kogutakse kahte eraldi sihtfondi: töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi. Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud töötu sotsiaalse kaitse seaduse kohaselt ja kellel on kindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 24 kuu jooksul. Töötuskindlustushüvitise suurus on 50% eelnevast töötasust esimesel 100-l hüvitise saamise päeval ja 40% 101-st kuni 360. päevani. Seejuures sõltub töötuskindlustushüvitise maksmise kestus kindlustusstaažist. Kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 5 aastat, on õigus saada töötuskindlustushüvitist 180 kalendripäeva. 5-10-aastase kindlustusstaaži korral näeb seadus ette töötuskindlustushüvitist 270 kalendripäeva, üle 10-aastase staaži korral 360 kalendripäeva. Kuna seadus jõustus 2002. aastal, on hetkel maksimaalne töötuskindlustushüvitise saamise aeg 180 kalendripäeva. Ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust viimasel 12 töötatud kuul, kuid arvesse ei võeta tasu, mis ületab kolmekordset Eesti keskmist ühe kalendripäeva töötasu. Töölepingute kollektiivse ülesütlemise puhul maksab töötukassa töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist töötaja 1, 1,5 või 2 keskmise kuupalga ulatuses ning ülejäänud koondamishüvitise peab tööandja ise maksma. Töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist on võimalik saada nii töölepingu seaduse kui ka avaliku teenistuse seaduse alusel. Tööandja maksejõuetuse korral korvab töötukassa töötajale saamata jäänud palga, puhkusetasu ja muud hüvitised kokku kuni töötaja kolme keskmise kuupalga ulatuses, kuid mitte enam kui kolm Eesti keskmist kuupalka. Töötuskindlustusmaksete kogumist alustati 2002. aastal, hüvitisi hakati välja maksma 2003. aastal. Statistiline ülevaade Euroopa Liit on seadnud endale kolm peamist tööturgu puudutavat eesmärki: 2010. aastaks peavad liikmesriigid tegema kõik selleks, et tõsta keskmine tööhõive määr 70 protsendini ja naiste tööhõive määr 60 protsendini tööealisest (15-64) elanikkonnast. Eesmärk on seatud ka vanemaealiste (55-64-aastased) tööhõive määra tõstmiseks 50 protsendini. Nii naiste kui vanemaealiste tööhõive määra osas on Eesti need eesmärgid juba täitnud. Peamiseks 30

põhjuseks positiivsete tööturuarengute taga on olnud kiire majanduskasv ning pensioniea järk-järguline tõus. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2004. aastal Eestis 15-74-aastasest elanikkonnast hõivatuid 595,5 tuhat, töötuid 63,6 tuhat ja mitteaktiivseid 388,7 tuhat. Kuigi hõivatute hulgas on stabiilselt suurenenud 65-74-aastaste osatähtsus (1998. aastal oli sellesse vanuserühma kuuluvaid töötajaid 13,5 tuhat, 2004. aastal juba üle 22 tuhande), on kindlasti oluline välja tuua näitajad tööealise (15-64) elanikkonna hõiveseisundi kohta. 15-64-aastaste aktiivsuse määr (tööjõus osalemise määr) langes 2003. aastaga võrreldes 0,3 protsendipunkti võrra. Tööjõus osales 2004. aastal 69,5% 15-64-aastastest (73,5% meestest ja 65,8% naistest). Kui naiste osas näitab tööjõus osalemine viimastel aastatel kasvutrendi, siis mitteaktiivsete meeste arv võrreldes 2003. aastaga mõnevõrra suurenes. Kuigi 2004. aasta jooksul tööhõive pidevalt kasvas, jäi aasta keskmine tööhõive määr (62,6%) siiski samale tasemele, mis 2003. aastal. Meeste tööhõive määr vähenes ning naiste tööhõive määr suurenes 1 protsendipunkti võrra. Naiste tööhõive määr on kasvanud alates 2001. aastast, ulatudes 2004. aasta keskmisena 59,8 protsendini. Oma mõju avaldab siin ka naiste pensioniea järk-järguline tõus, mille tõttu naised lahkuvad tööturult hiljem. Vanemaealiste (55-64-aastased) tööhõive määr ulatus 2004. aastal 52,1 protsendini. Töötuse määr (15-74) langes küll viimaste aastate madalaimale tasemele (9,7%), kuid seda suures osas mitteaktiivsuse kasvu arvel. Meeste-naiste võrdluses on Eestis (erinevalt enamikust Euroopa Liidu riikidest) meeste töötus pisut kõrgem kui naistel (2004. aastal vastavalt 10,4 ja 8,9%). Võrreldes 2003. aastaga meeste töötus pisut tõusis, naiste töötus aga langes. Eesti tööturul võib välja tuua mitmed riskirühmad, kellel tööturule integreerumine on ühel või teisel põhjusel raskendatud. Nendeks on noored, pikaajaliselt töötud, puuetega inimesed, mitte-eestlased, kes ei valda eesti keelt, madala haridustasemega ning üle 45 -aastased tööotsijad. Noorte töötus on viimastel aastatel kasvanud ning ulatus 2004. aastal 21,7 protsendini. Kui noorte töötuse määr ulatub tunduvalt üle Euroopa Liidu keskmise, siis noorte töötute osatähtsus 15-24-aastasest elanikkonnast on teiste riikidega võrreldes keskmisel tasemel, ulatudes 7,4 protsendini. Tõsine probleem Eestis on pikaajaline töötus. Pikaajaliselt töötuid (tööotsingute kestus 12 kuud ja kauem) oli 2004. aastal 33,2 tuhat ning nad moodustasid 52,2% töötutest (s.o. 5,0% tööjõust). Kasvanud on väga pikaajaline töötus (tööotsingud üle 24 kuu) ja seda eriti meeste seas. Pikaajalise töötuse püsimise tõttu maal on meil suur hulk ka heitunud inimesi, kes on kaotanud lootuse tööd leida ja tööotsingutest loobunud (kokku 17,7 tuhat inimest 2004. aastal). Registreeritud töötus on tööjõu-uuringutega võrreldes olnud alati tunduvalt madalam, kuna kõik töötud ei võta ennast tööhõiveametites arvele. Kokku registreeriti tööhõiveametites 2004. aastal 88,5 tuhat töötut, see on enam kui 48 tuhande inimese võrra vähem kui 2001. aastal, mil registreeriti seni kõrgeim töötute arv (136,9 tuhat). Samast ajast on vähenenud ka uute tööotsijate arv. 31

Uusi tööpakkumisi laekus tööhõiveametitesse aasta jooksul 20,7 tuhat, mis on tunduvalt vähem kui oli uusi tööotsijaid, kuid võrreldes 2003. aastaga koguni 44% võrra rohkem. Kõige enam oli tööpakkumisi oskus-ja käsitöölistele, teenindus- ja müügitöötajatele, sõidukijuhtidele ja lihttöölistele. Kui tööjõu-uuringute andmetel on töötute hulgas rohkem mehi (55%), siis registreeritud töötute hulgas on rohkem naisi (55%). Seega pöörduvad naised töötuks jäämise korral sagedamini tööhõiveameti poole. Seoses registreeritud töötuse vähenemise ning töötuskindlustuse rakendumisega on viimastel aastatel vähenenud töötu abiraha saajate arv. Kui 2001. aastal maksti töötu abiraha keskmiselt kuus 28,9 tuhandele inimesele, 2003. aastal 19,6 tuhandele, siis 2004. aastal 14,4 tuhandele inimesele. Viimastel aastatel on riiklikud kulutused töötu sotsiaalsele kaitsele vähenenud ja seda eelkõige töötu abiraha saajate arvu vähenemise tõttu. Viimast on põhjustanud töötuskindlustussüsteemi käivitumine. Võrreldes 2003. aastaga vähenesid 2004. aastal kulutused töötu sotsiaalsele kaitsele 19%, moodustades 158,9 miljonit krooni. Seejuures kulutused passiivsetele meetmetele moodustasid 41% ja aktiivsetele meetmetele 59%. Riiklike kulutuste osatähtsus SKP-s langes 0,11 protsendini. Koos töötuskindlustushüvitistega moodustasid töötutele suunatud kulutused 2004. aastal 0,28% SKP-s. 2003. aastal oli keskmine töötuskindlustushüvitis 2188 krooni ning 2004. aastal 2439 krooni kuus. 2003. aastal oli Eestis palga alammäär 2160 krooni, millega võrdset või väiksemat töötuskindlustushüvitist sai 55 protsenti kõigist hüvitise saajatest. 4 protsenti kõigist hüvitise saajatest sai töötuskindlustushüvitist sajal esimesel päeval alla 50 protsendi oma sissetulekust, st nende isikute suhtes kohaldati 2003. aastal maksimaalset võimalikku töötuskindlustushüvitise suurust kalendrikuus, mis oli 6563 krooni. 2004. aastal oli palga alammäär 2480 krooni, millega võrdset või väiksemat hüvitist sai 56 protsenti hüvitise saajatest. Alla 50 protsendi oma varasemast sissetulekust sai 3 protsenti hüvitise saajatest, sest neile rakendus maksimaalne töötuskindlustushüvitise suurus kalendrikuus (7786 krooni). 2003. aastal oli ühes kalendrikuus keskmiselt 3450 töötuskindlustushüvitise saajat. Uutest registreeritud töötutest kvalifitseerus töötuskindlustushüvitisele 16,7 protsenti. 2004. aastal oli töötuskindlustushüvitise saajaid ühes kuus keskmiselt 5356. Uutest registreeritud töötutest kvalifitseerus hüvitisele 22,8 protsenti. Keskmine tööandja maksejõuetushüvitis 2003. aastal oli 11136 krooni. 2004. aastal tõusis tööandja maksejõuetuse keskmine hüvitis 11821 kroonini. Tööandja maksjõuetushüvitise saajate keskmine palk 2003. aastal oli 5266 krooni ning 2004. aastal 4879 krooni.

Tööealised soo ja majandusliku seisundi järgi, aasta keskmine, tuhat Rahvastik

Tööjõud1

Hõivatud

Töötud

1998

2000

2002

2003

2004

1 051,1

1 046,5

1 047,2

1 047,8

486,1

485,2

487,0

487,7

565,0

561,3

560,2

560,1

15-64

919,1

915,9

916,3

915,8

916,3

438,5

437,0

437,8

438,3

439,1

480,6

478,9

478,5

477,6

477,2

15-74 kokku

672,6

662,4

652,7

660,5

659,1

346,7

340,6

333,6

336,7

333,9

326,0

321,8

319,1

323,8

325,3

15-64 kokku

658,7

645,2

632,0

638,9

636,4

339,3

332,5

324,6

326,3

322,3

319,5

312,7

307,5

312,6

314,1

15-74 kokku

606,5

572,5

585,5

594,3

595,5

309,3

291,1

297,5

302,5

299,1

297,2

281,4

288,1

291,8

296,4

15-64 kokku

593,0

555,9

565,6

572,9

573,3

302,1

283,1

289,0

292,2

287,7

290,9

272,7

276,6

280,8

285,6

15-74 kokku

66,1

89,9

67,2

66,2

63,6

37,4

49,5

36,1

34,2

34,7

28,7

40,5

31,0

32,0

28,9

15-74

sh pikaajaliselt töötud2

31,1

40,8

35,5

30,4

33,2

17,0

23,5

21,3

16,2

18,8

14,1

17,3

14,3

14,2

14,4

65,8

89,3

66,5

66,0

63,1 34,5

15-64 kokku

Mitteaktiivsed

37,2

49,4

35,6

34,2

28,6

40,0

30,9

31,8

28,6

15-74 kokku

378,5

384,1

394,4

387,4

388,7

139,4

144,7

153,4

151,0

153,8

239,1

239,4

241,0

236,4

234,9

sh heitunud isikud3 M N 15-64 kokku

17,2

19,1

17,7

18,1

17,7

9,7

10,6

10,4

10,8

10,2

7,5

8,5

7,3

7,5

260,3

270,7

284,2

276,9

279,4

99,2

104,5

113,3

111,9

116,0

161,1

166,2

171,0

165,0

163,4

1 – Hõivatud ja töötud. 2 – 12 kuud või kauem. 3 – Inimesed, kes on kaotanud usu leida tööd. Allikas: Tööjõu-uuring

Tööjõus osalemise, tööhõive ja töötuse määr, % 1998

2000

2002

2003

15-74 kokku

64,0

71,3

2004

63,3

62,3

63,0

62,9

70,2

68,5

69,0

68,5

Tööjõus osalemise määr1

57,7

57,3

57,0

57,8

58,1

15-64 kokku

71,7

70,4

69,0

69,8

69,5

77,4

76,1

74,1

74,5

73,5

66,5

65,3

64,3

65,5

65,8 56,8

Tööhõive määr2 15−74 kokku

57,7

54,7

55,9

56,7

63,6

60,0

61,1

62,0

61,3

52,6

50,1

51,4

52,1

52,9 62,6

15−64 kokku

64,5

60,7

61,7

62,6

68,9

64,8

66,0

66,7

65,7

60,5

57,0

57,8

58,8

59,8

9,8

13,6

10,3

10,0

9,7

10,8

14,5

10,8

10,2

10,4

Töötuse määr3 15-74 kokku M N

8,8

12,6

9,7

9,9

8,9

15,8

23,8

17,6

20,6

21,7

17,0

23,9

14,3

16,9

21,2

14,2

23,7

22,5

26,0

22,4

15-24–aastaste töötuse määr (noorte töötuse määr)

25-49-aastaste töötuse määr

10,0

12,9

9,7

8,6

8,7

10,5

13,4

9,9

8,9

9,3

9,5

12,3

9,5

8,3

8,1

50-74-aastaste töötuse määr

6,1

10,3

8,9

8,8

7,2

7,8

12,1

11,5

9,8

7,7

4,3

8,5

6,6

8,0

6,7

15-64–aastaste töötuse määr

10,0

13,8

10,5

10,3

9,9

11,0

14,9

11,0

10,5

10,7 9,1

8,9

12,8

10,1

10,2

Noorte töötute osatähtsus 15-24-aastasest rahvastikust

6,9

9,8

5,9

7,5

7,4

8,4

11,2

5,6

7,1

8,6

5,4

8,4

6,3

8,0

6,2

Pikaajaliselt töötute osatähtsus kõigist töötutest

47,0

45,4

52,8

45,9

52,2

45,5

47,5

59,0

47,4

54,2

49,1

42,7

46,1

44,3

49,8

1 – Tööjõu osatähtsus vastavaealisest rahvastikust 2 – Hõivatute osatähtsus vastavaealisest rahvastikust 3 – Töötute osatähtsus tööjõust Allikas: Tööjõu-uuring

Hõivatud tegevusala järgi Hõivatute arv, aastakeskmine, tuhat 1998 Kokku Põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsamajandus Mäetööstus Töötlev tööstus

2000

2002

2004

2000

606,5 572,5 585,5 594,3 595,5

53,8

41,2

40,7

7,5

7,2

5,7

131,8 129,2 128,2

2003

Naiste osatähtsus hõivatutest, % 2004

36,7

35,0

5,7

8,0

…

134,1 140,9

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

17,2

14,7

10,5

10,2

12,0

Ehitus

44,1

39,7

38,9

42,9

46,8

85,7

79,3

86,3

80,8

80,0

58 73

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont Hotellid ja restoranid

13,7

19,9

17,9

17,4

16,2

Veondus, laondus ja side

55,3

56,9

54,5

56,2

51,5

8,1

7,7

7,9

7,6

7,9

37,4

40,0

44,3

44,4

39,4

34,7

34,1

33,2

34,5

36,9

Finantsvahendus Kinnisvara, rentimine ja äritegevus Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Haridus

54,2

44,6

55,6

56,9

54,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

33,9

28,5

31,6

36,4

37,5

Muud tegevusalad

29,0

29,6

30,1

30,4

28,8

Allikas: Tööjõu-uuring

Hõivatud ametiala järgi Hõivatute arv, aastakeskmine, tuhat

Naiste osatähtsus hõivatutest, %

1998 Kokku

2000

2004

2000

606,5 572,5 585,5 594,3 595,5

35 65

Seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid

82,4

Tippspetsialistid

66,9

Keskastme spetsialistid ja tehnikud

81,8

Ametnikud

28,3

Teenindus- ja müügitöötajad

65,9

Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised

26,7

Oskus- ja käsitöölised

72,4

2002

2003

2004

69,6

69,8

73,6

75,7

82,6

78,9

80,3

74,8

71,7

78,5

30,2

25,9

62,1

67,3

76,3

71,6

21,3

19,2

15,4

103,5

90,7

88,7

93,6

94,1

Seadme- ja masinaoperaatorid

78,9

81,4

83,2

Lihttöölised

69,6

62,5

67,5

68,4

71,4

Allikas: Tööjõu-uuring

Naiste ja meeste töötuse määr vanuse järgi, % 30 25 20 %

15 10 5 0

15-74

15-24

25-49

50-69

50-74

15-74

15-24

mehed 2000

2003

25-49

50-69

50-74

naised 2004

Naiste ja meeste töötuse määr haridustaseme1 järgi, % 1998

2000

2002

2003

Kokku

9,8

13,6

10,3

10,0

2004 9,7

I tase

16,6

23,8

20,7

16,9

18,4

II tase

10,8

14,6

10,9

10,6

10,5

III tase

5,1

7,3

5,7

6,5

5,1

M I tase

10,8

14,5

10,8

10,2

10,4

II tase

17,5

25,3

21,9

16,8

19,9 5,2

III tase

4,4

6,1

6,5

6,4

8,8

12,6

9,7

9,9

8,9

15,1

21,4

18,5

17,1

15,8

II tase

9,9

14,1

11,7

11,1

10,6

III tase

5,5

8,2

5,2

6,5

5,1

I tase

Haridustasemete jaotus ISCED klassifikaatori järgi: I tase: alg-ja põhiharidus; II tase: keskharidus, kutseharidus ja keskeriharidus pärast põhiharidust; III tase: keskeriharidus pärast keskharidust, kõrgharidus, magistrikraad, doktori-ja teaduskandidaadi kraad Allikas: Tööjõu-uuring

Registreeritud töötuse põhinäitajad, tuhat 1995

1998

2000

2002

2003

2004

77,3

81,6

120,9

108,0

99,0

88,5

…

45,1

40,3

…

53,9

48,3

46,6

53,5

81,5

64,5

59,8

52,1

39,8

48,4

67,4

56,9

47,4

39,3

Registreeritud töötud1 kokku, aastas

sh esmakordselt pöördunud Töötu abiraha saajad Aktiivsetes tööturumeetmetes osalejad töötu ümberõpe

9,8

8,0

8,2

10,0

9,0

7,0

hädaabitöö2

5,7

3,8

4,2

0,5

0,6

0,4

tööturutoetus töötule ettevõtluse alustamiseks

0,5

0,4

0,3

tööturutoetus tööandjale väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks

0,1

0,2

0,5

kutsenõustamine (konsultatsioonide arv)

2,1

8,1

8,9

7,9

15,1

14,6

14,9

16,1

14,4

20,7

Rakendunud isikud, aastas 4

15,0

15,2

21,8

23,4

17,3

22,4

Registreeritud töötud1, keskmiselt kuus

34,9

31,9

46,3

48,2

43,3

37,0

13,9

17,6

26,6

23,5

19,6

14,4

Riigi tööhõivetalitustesse laekunud tööpakkumised, aastas

sh töötu abiraha saajad Registreeritud töötute (keskmiselt kuus) sooline koosseis, % M

42,5

39,6

42,5

44,3

45,6

45,5

57,5

60,4

57,5

55,7

54,4

54,5

4,1

3,7

5,3

5,9

5,3

4,5

Registreeritud töötute (keskmiselt kuus) osatähtsus rahvastikus vanuses 16 kuni pensioniiga, %

1 – Töötute arv võib sisaldada ka juhtumeid, kui isik registreerus aasta jooksul töötuks mitu korda. 2 – Hädaabitöödes osalejate arv vähenes järsult 2001. aastal seoses teenuse riigieelarvest finantseerimise lõpetamisega. 3 – Alates 1. oktoobrist 2000 Tööturuteenuste seadusega kehtestatud uus teenuse liik, mille eesmärk on aidata tööotsijal lahendada töö valiku, tööalase karjääri ning töö saamise või kaotamisega seotud küsimusi. 4 – Rakendunud ka väljaspool tööhõiveameteid pakutud vabadele kohtadele. Allikas: Tööturuamet

Registreeritud töötud soo, vanuse ja haridustaseme järgi (ISCED), 2004, tuhat Kokku

Kokku

88,5

40,3

48,3

Vanuse järgi 16-24

15,1

7,6

7,5

25-49

52,4

22,5

29,9

50+

21,0

10,1

10,9

I tase

20,9

…

II tase

52,8

…

III tase

14,8

…

Haridustaseme järgi

Allikas: Tööturuamet

Töötuks registreeritud ja töötu abiraha ning töötuskindlustushüvitise saajad, keskmiselt kuus 30 000 25 000 20 000 15 000 10 000 5 000 0

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

registreeritud töötud, kes ei saa töötu abiraha ega töötuskindlustushüvitist töötu abiraha saajad

töötuskindlustushüvitise saajad

Töötu abiraha ja õppestipendiumi suurus kuus, krooni Kehtestamise kuupäev 01.10.1992

01.10.1994

01.07.1996

01.03.1998

Töötu abiraha

180

240

300

01.01.1999 400

Õppestipendium

270

450

600

Töötuskindlustus 20021

2003

2004

Töötuskindlustusega kindlustatute arv, aasta jooksul, tuhat

638,2

592,4

602,4

Laekunud töötukindlustusmakseid, miljon krooni

535,8

575,0

643,9

7,3

202,6

244,1

töötuskindlustushüvitis

106,0

129,1

kollektiivse koondamise hüvitis

30,8

tööandja maksejõuetuse hüvitis

23,0

34,6

hüvitistelt makstav sotsiaalmaks

31,5

38,3

7,3

11,3

töötuskindlustuse hüvitis

10 033

11 720

kollektiivse koondamise hüvitis

4 247

3 989

tööandja maksejõuetuse hüvitis

2 058

2 873

Keskmine töötuskindlustushüvitise suurus, krooni kalendrikuus

2 188

2 439

Maksimaalne töötuskindlustushüvitise suurus, krooni kalendrikuus

6 563

7 786

Töötuskindlustuse kulud, miljon krooni: Hüvitiste kulud

Muud kulud (sh töötukassa tegevuskulud ja panga- ja postikulud) Hüvitiste saajad:

1 – Hüvitise maksmist alustati 2003. aastal. Allikas: Töötukassa

Töötuskindlustushüvitise saajate jaotus hüvitise suuruse järgi kuus1, 2003-2004, %

2004

2003

10%

20%

alla 3000

30%

40%

3001-4500

50%

60%

4501-6000

70%

80%

6001-7500

90%

100%

7501 ja enam

Joonisel toodud hüvitiste brutosummad (krooni kalendrikuus) on leitud arvestuslikult 30 päeva pikkuse kuu lõikes sajal esimesel päeval, mil töötuskindlustushüvitise asendusmäär on 50 protsenti isiku varasemast sissetulekust.

Töötukassast makstavate hüvitiste saajad soo, vanuse ja hüvitise liigi järgi Alla 25

25-29

30-34

35-39

40-44

45-49

50-54

55-59

Üle 60

Kokku 10 033

Töötuskindlustushüvitise saajad 2003

2004

Kokku

532

832

1 063

1 180

1 514

1 687

1 795

1 185

245

281

401

452

440

499

563

592

501

245

3 974

251

431

611

740

1 015

1 124

1 203

684

6 059

Kokku

673

1 064

1 213

1 289

1 669

1 866

1989

1 642

315

11 720

396

528

544

510

654

647

696

606

315

4 896

277

536

669

779

1 015

1 219

1 293

1 036

6 824

Tööandja maksejõuetushüvitise saajad 2003

2004

Kokku

189

268

243

222

246

236

259

197

198

2 058

138

124

107

127

125

120

121

1 084

130

119

115

119

111

134

974

Kokku

254

341

335

358

371

385

335

279

215

2 873

136

180

168

162

157

176

129

127

113

1 348

118

161

167

196

214

209

206

152

102

1 525 4 247

Töölepingu kollektiivse ülesütlemise hüvitise saajad 2003

2004

Kokku

231

261

325

383

457

600

737

596

657

135

133

150

138

174

219

272

192

332

1 745

128

175

245

283

381

465

404

325

2 502

Kokku

223

279

319

382

473

503

594

593

623

3 989

127

125

142

140

162

168

185

192

299

1 540

154

177

242

311

335

409

401

324

2 449

Allikas: Töötukassa

Töötu sotsiaalse kaitse kulutused (v.a töötuskindlustus) Kulutuse liik

Summa, miljon krooni

Kulutuste struktuur,%

2000

2002

2003

2004

2000

2003

Kokku

286,3

217,7

197,1

158,9

100

Kulutused passiivsetele meetmetele:

220,5

129,3

97,3

64,5

49,4

40,6

töötu abiraha

119,8

104,1

81,1

55,0

41,8

41,1

34,6

riigieelarvest makstud sotsiaalmaks töötute eest

100,7

25,2

16,2

9,5

35,2

8,2

6,0

65,8

88,4

99,8

94,4

23,0

50,6

59,4

Kulutused aktiivsetele meetmetele: õppe korraldamine

2004

32,2

47,5

46,5

41,6

11,3

23,6

26,2

õppestipendium

6,1

7,1

7,2

5,4

2,1

3,7

3,4

hädaabitöö1

3,2

1,1

tööturutoetus töötule ettevõtluse alustamiseks

4,3

4,2

6,4

5,8

1,5

3,2

3,6

tööturutoetus tööandjale väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks

2,1

3,1

3,8

7,2

0,7

1,9

4,5

17,9

26,4

35,9

34,4

6,3

18,2

21,7

Tööturuameti ülalpidamiskulud2 Töötu sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus, % SKP -s

0,31

0,19

0,15

0,11

riigieelarves

1,00

0,63

0,50

0,33

0,19

0,31

0,28

Töötu sotsiaalse kaitse kulutuste (k.a Töötukassa kulud) osatähtsus SKP-s, %

1 – Tööturuteenuse seaduse kohaselt maksab hädaabitööl osalevale töötule tasu hädaabitöö korraldaja hädaabitöö tunnitasu alammääras, mille suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus. 2 – Koos tööhõiveametite ülalpidamiskuludega.

500

0,5

400

0,4

300

0,3

200

0,2

100

0,1

2000

2001

töötu riiklik sotsiaalne kaitse kulutuste osatähtsus SKP-s 40

2002

2003

2004

töötuskindlustushüvitised

% SKP-s

miljon krooni

Töötu sotsiaalse kaitse kulutused (koos töötuskindlustushüvitisega) ja osatähtsus SKP-s, %

PALK Alljärgnevad andmed pärinevad Statistikaameti palgauuringutest. 2004. aastal kasvas keskmine brutokuupalk jätkuvalt, ulatudes 7287 kroonini. Palgatõusu tempo on aasta-aastalt aeglustumas – 2004. aastal tõusis keskmine palk võrreldes 2003. aastaga 8,4%, 2003. aastal võrreldes 2002. aastaga 9%, aastatel 2001 ja 2002 oli aastane palgatõus keskmiselt 12%. Võrreldes 2003. aastaga on enim kasvanud palgad metsamajanduses (23%), kinnisvara- , üürimis- ja äritegevuses (15%) ja ka tervishoius (14%). Madalaimad on läbi aastate olnud palgad kalapüügis ja põllumajanduses, samuti hotellides-restoranides. Kahekordselt ületavad Eesti keskmist finantsvahenduses töötavate inimeste palgad. Naiste brutotunnipalk moodustab jätkuvalt veidi alla 76% meeste keskmisest tunnipalgast. Suuremad on palgavahed teenindus- ja müügitöötajatel, ametnikel ja lihttöölistel, vahe on vähemmärgatav seadusandjate – tippametnike ning oskustööliste tunnipalkade puhul. Palgaerinevusi meeste ja naiste vahel iseloomustavad ilmekalt ka andmed täistööajaga töötajate jagunemise kohta brutopalgagruppide järgi. Kuigi nii meeste kui naiste hulgas on oluliselt kasvanud üle 5000-kroonise kuupalga saajate arv, oli 2003. aastal uuringu andmetel meeste hulgas nende osatähtsus 61%, naiste hulgas 47%. Üle 10 000 kroonist brutopalka teenisid 2003. aastal viiendik mehi ja vaid veidi alla kümnendiku naistest. Töötajate keskmine brutokuupalk tegevusala järgi, krooni Tegevusala

Keskmine palk Finantsvahendus

Keskmine brutokuupalk, krooni

Võrdlus keskmise palgaga, %

2000

2001

2002

2003

2004

2000

4 907

5 510

6 144

6 723

7 287

100

2004 100

10 889 12 249 13 258 14 556 14 998

222

206

Kinnisvara, rentimine ja äritegevus

4 980

6 299

8 122

8 090

9 332

101

128

Avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

6 287

6 958

7 844

8 524

9 224

128

127

Mäetööstus

5 869

6 843

7 458

8 149

8 687

120

119

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

5 916

6 727

7 321

8 000

8 482

121

116

Veondus, laondus, side

6 027

6 468

7 074

7 362

8 048

123

110

Ehitus

4 379

5 232

5 891

6 684

7 468

102

Metsamajandus

4 379

5 048

5 219

5 912

7 267

100

Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite, kodumasinate remont

4 706

5 359

5 885

6 737

6 915

Töötlev tööstus

4 772

5 149

5 665

6 177

6 696

Haridus

4 187

4 770

5 366

5 873

6 475

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

4 387

4 768

4 983

5 729

6 524

Põllumajandus

2 823

3 293

3 896

4 242

4 799

Hotellid, restoranid

3 054

3 771

3 551

4 180

4 535

Kalapüük

3 552

3 936

4 701

4 493

4 430

Palga alammäär

1 400

1 600

1 850

2 160

2 480

Täistööajaga töötajad brutopalgagruppide järgi, oktoobris, % Palgagrupp

Kokku

Mehed

Naised

1998

2000

2002

2003

1998

2000

2002

2003

1998

2000

2002

2003

Kokku

100

<1000

0,9

0,2

0,1

0,0

0,8

0,2

0,1

0,0

0,9

0,2

0,1

0,0

1001-2000

28,1

20,9

11,5

0,3

24,0

18,9

10,1

0,3

32,1

22,7

12,9

0,4

2001-3000

19,6

17,2

15,2

19,4

16,7

14,9

12,8

16,5

22,3

19,3

17,5

22,2

3001-4000

17,2

16,1

14,1

13,4

16,7

14,1

11,9

10,8

17,7

17,8

16,2

15,7

4001-5000

12,1

12,8

12,4

12,8

12,9

12,0

11,3

13,6

13,5

14,3

5001-7000

11,7

16,4

20,5

22,0

14,0

17,8

20,6

21,1

9,5

15,1

20,4

22,9

7001-10000

6,3

9,3

14,4

17,4

8,3

11,6

16,7

19,5

4,3

7,1

12,2

15,2

10 000<

4,3

7,0

11,7

14,7

6,6

10,3

16,6

20,5

2,0

4,0

7,3

9,2

Mees- ja naistöötajate keskmine brutotunnipalk ametialade järgi1, oktoobris, krooni Ametirühm, ametiala

Keskmine brutotunnipalk Mehed

Naiste palk meeste palgast, %

Naised

2000

2003

Keskmine tunnipalk

1995 2000 2002 2003 1995 2000 2002 2003 16,3

31,5

37,2

41,4

11,9

23,8

28,2

31,3

Seadusandjad, tippametnikud, juhid

27,1

52,6

60,3

65,7

20,1

40,3

47,3

52,2

Tippspetsialistid

21,4

46,8

54,2

60,3

16,3

33,3

39,4

44,1

tervishoiuspetsialistid

18,4

45,8

57,6

71,9

17,1

38,3

48,7

57,7

põetamise - ja sünnitusabispetsialistid

19,6

…

14,6

26,2

30,7

36,8

…

sotsiaaltöötajad

21,2

…

14,3

25,1

30,5

33,1

…

18,5

36,3

44,2

50,7

13,3

25,6

31,2

34,8

tervishoiu abispetsialistid

10,9

23,2

31,5

29,9

10,4

21,5

25,0

29,1

põetamise ja sünnitusabi abispetsialistid

10,8

23,6

28,0

30,7

10,4

24,0

27,8

32,9

102

107

Keskastme spetsialistid ja tehnikud

…

31,6

35,0

40,3

…

23,7

30,0

29,1

Ametnikud

töökaitse- ja kvaliteediinspektorid

15,8

29,2

36,5

39,8

12,0

22,9

26,9

29,1

Teenindus- ja müügitöötajad

13,0

21,8

26,8

28,7

8,0

14,9

17,9

20,9

12,2

14,1

17,8

21,6

11,2

12,8

16,1

19,1

9,5

15,8

21,6

26,7

7,7

14,4

18,8

21,3

Oskus- ja käsitöölised (v.a põllumajandus, kalandus)

15,7

24,6

30,3

33,6

12,1

20,7

23,3

25,6

Seadme- ja masinaoperaatorid

14,3

25,3

28,7

31,8

12,7

22,9

25,9

27,4

8,9

16,3

20,2

23,3

6,4

12,2

15,3

17,3

11,3

20,9

25,8

30,8

10,5

18,9

22,4

24,9

hooldustöötajad meditsiiniasutustes Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised

Lihttöölised tootmislihttöölised

1 – Nii täis- kui osalise tööajaga töötajad. Pearühmad kajastavad andmeid vabariigi kohta tervikuna, kusjuures alla 20 töötajaga ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt (v.a riigi ning munitsipaalomanduses olevad ettevõtted ja asutused) on andmed kogutud valikvaatlusega. Allrühmade ja ametialade lõikes on hõlmatud ainult riigi- ning munitsipaalettevõtted ning enam kui 19 töötajaga muud ettevõtted.

TÖÖKESKKOND Ülevaade õigusaktidest Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Valdkonda reguleerib eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Seaduse tähenduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja tegevus töökeskkonnaalase töö korraldamisel ettevõttes on üks ohutute ja tervislike töötingimuste tagamise põhialustest. Riiklikku järelevalvet seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon. Tööandjatele, kes ei taga töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmist, esitatakse ettekirjutused nõuetega nende rikkumiste kõrvaldamiseks. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. 2003. aasta 1. juulist ei loeta tööõnnetuseks tööteel juhtunud õnnetust. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Kahjuhüvitisele on isikul õigus, kui tervisekahjustus on tekkinud tööandja süü läbi. Kahju hüvitamine seisneb rahasummade väljamaksmises sissetuleku (või selle osa) ulatuses, millest isik jäi ilma töövõime kaotuse või selle alanemise tagajärjel. Lisaks tervisekahjustuse tõttu saamatajäänud sissetuleku hüvitamisele tuleb kahju eest vastutaval tööandjal hüvitada kannatanule tervisekahjustusest tingitud lisakulutused sh proteesid ja abivahendid; retseptiravimid; sanatooriumituusikud; sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi ja kannatanu hooldamiskulud. Riiklik sotsiaalkindlustus võtab eelpoolloetletud kohustused üle, kui kahju eest vastutav tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud. Statistiline ülevaade Aastatel 2000–2004, s.t pärast töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja selle rakendusaktide jõustumist, on läbi viidud 28 063 kontrollimist, neist 6 833 korral hinnati töökeskkonna seisundit tervikuna, lähtudes Tööinspektsiooni poolt väljatöötatud metoodikast. Sealhulgas 43

viidi 2004. aastal läbi 8 289 kontrollimist, millega haarati 2 626 ettevõtet, neist 1 243-s hinnati töökeskkonda kui tervikut. Ettekirjutuste täitmise kontrolli tulemuste alusel võib järeldada, et järelevalve tulemusena on ettevõtete töökeskkond suuremas osas varemkontrollitud ettevõtetes paranenud. Kuni 2002. aastani kasvas registreeritud tööõnnetuste ja ka tööõnnetuste tõttu kaotatud tööpäevade arv. Kasvu põhjustas nii ohutusnõuete eiramine, õnnetuste parem registreerimine kui ka seadusemuudatus, mille kohaselt makstakse alates 1999. aastast kõigi tööõnnetuste puhul ajutise töövõimetuse hüvitist 100% keskmisest tulust (varem ainult tööandja süül juhtunud tööõnnetuste puhul). Alates 2003. aastast toimunud langus näitajates ei näita olukorra paranemist, vaid on tingitud seadusemuudatustest, mis alates 2003. aasta 1. juulist ei käsitle tööõnnetusena tööteel juhtunud õnnetusi. 2004. aastal kasvas võrreldes eelnenud aastaga nii surmaga lõppenud tööõnnetuste (vastavalt 31 ja 34) kui ka tööl juhtunud raske tervisekahjustusega lõppenud õnnetuste (vastavalt 906 ja 973) arv. Võrreldes eelnevate aastate langustendentsiga tõusis 2004. aastal esmakordselt diagnoositud kutsehaiguste arv, kuid need muutused ei ole päris üheselt võetavad. Kutsehaiguste diagnoosimist raskendavad mitmed asjaolud, eelkõige on probleeme haiguse ja töökeskkonna ohutegurite seoste tõendamisega. Samuti mõjutab seda näitajat töötervishoiuteenuse kättesaadavus (sh töötervishoiuarsti olemasolu maakonnas). Seejuures on viimastel aastatel haiguste järgi diagnoositud juhtude puhul vähenenud vibratsioontõbi ja kasvanud ülekoormushaigused (tingitud raskuste teisaldamisest, valest tööasendist, sundasendist). Kui 2000. aastal oli vibratsioontõve juhtusid 39% kõigist diagnoositud kutsehaigusjuhtudest ja 2004. aastal 23%, siis ülekoormushaiguste osakaal samadel aastatel moodustas vastavalt 36 ja 49%. Töökeskkonna seisundi hindamine, 2004 Kontrollitud ettevõtete arv Hinnang töökeskkonna seisundile, % ettevõtetest

1243 Madal

Keskmine

Kõrge

Tehnilistest ohuteguritest tulenev risk

31,2

66,9

1,9

Füüsikalistest, keemilistest, bioloogilistest ja füsioloogilistest ohuteguritest tulenev risk

31,9

64,2

3,9

Vastas nõuetele

Esines puudusi

Ei vastanud nõuetele

Tööandja tegevus seadusest tulenevate ülesannete täitmisel

22,5

61,1

16,4

Töötajate olmetingimused

72,4

23,7

3,9

Töökeskkond tervikuna

16,9

81,6

1,5

Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega kehtestatud nõuete täitmine1 (% ettevõtetest, kus nõuded on täitmata) Kontrollitud ja hinnatud tegevus või olukord

Töökeskkonnanõukogu olemasolu ja tegevus (üle 50 töötajaga ettevõtetes)

10,5

Töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõpe

Töökeskkonnavolinike valimine

34,5

Töökeskkonnavolinike väljaõpe

46,7

Töökeskkonna riskianalüüsi tegevuskava terviseriski vähendamiseks

54,4

Sisekontrolli korraldus

38,4

Leping tervishoiuteenistusega

60,7

Töötajate tervisekontroll

38,2

Esmaabiandjate väljaõpe

Töötajate tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine

12,3

Isikukaitsevahenditega varustamine

1,9

Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimine

57,7

Tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks kavandatud abinõude täitmine

3,8

1 – Alates 2004. aastast arvestatakse ainult esmase ettevõtte kontrolli tulemusi, mitte ettekirjutuste kontrollimisi. Selle tulemusena pole andmed võrreldavad eelmises kogumikus esitatutega. Allikas: Tööinspektsioon

Tööõnnetused ja kutsehaigused Tööõnnetuste arv kokku1

1995

2000

2002

2003

2004

2 460

2 965

4 033

3 783

3 326

sh, % M

…

raske tervisekahjustuse saanute arv1

290

692

1316

1163

973

sh, % M

…

tööõnnetustes hukkunute arv1

…

sh, % M

…

100

…

303

424

532

544

559

Esmakordselt kutsehaigeks tunnistatud isikute arv

…

296

117

132

sh, % M

…

Tööõnnetuste arv 100 000 töötaja kohta 2

Esmakordselt diagnoositud kutsehaiguste arv

145

355

129

101

132

Esmakordselt diagnoositud kutsehaigusi 100 000 töötaja kohta

22,1

57,1

22,0

17,0

22,2

1 – Alates 01.07.2003 ei loeta tööõnnetusteks tööteel juhtunud õnnetusi. 2 – Kõigi aastate kohta on esitatud ainult tööl juhtunud õnnetuste arv.

Tööl toimunud raske tervisekahjustuse ja surmaga lõppenud tööõnnetused tegevusalade järgi Tegevusala

Raske tervisekahjustuse saanute arv

Kokku Põllumajandus, jahindus, kalandus, metsamajandus

Hukkunute arv

1998

2000

2002

2003

2004 1998 2000 2002 2003 2004

389

496

935

906

973

Mäetööstus

Töötlev tööstus

179

336

345

390

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

Ehitus

102

101

Hulgi- ja jaekaubandus

103

Veondus, laondus, side

Finantsvahendus, kinnisvarategevus

Avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

…

Haridus

…

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

…

Muu

Allikas: Tööinspektsioon

Tööl toimunud raske tervisekahjustuse ja surmaga lõppenud õnnetused tegevusalati, 2004, % Põllumajandus, jahindus, kalandus, metsamajandus 6% Veondus, laondus, side 10% Töötlev tööstus 38%

Hulgi- ja jaemüük 10%

Ehitus 11%

Muu tegevusala 25%

Tööl toimunud raske tervisekahjustuse ja surmaga lõppenud tööõnnetused ametirühmade järgi Ametirühm

Kannatanute arv

Hukkunute arv

2001

2002

2003

2004

2001

2002

2003

2004

Kokku

770

935

906

973

Oskus- ja käsitöölised

269

304

275

316

Seadme- ja masinaoperaatorid

192

203

206

239

Lihttöölised

133

177

121

146

Teenindus- ja müügitöötajad

Tippspetsialistid

Keskastme spetsialistid ja tehnikud

Ametnikud

Põllu- ja metsamajanduse, kalanduse oskustöölised

Seadusandjad, kõrgemad ametnikud, juhid

Muud

Allikas: Tööinspektsioon

Kutsehaigused haiguse ja kutseala järgi Näitaja Esmakordselt diagnoositud juhud kokku

1998

2000

2002

2003

2004

269

355

129

101

132

Haiguste järgi vibratsioontõbi

109

137

ülekoormushaigused

128

vaegkuulmine

muud kutsehaigused

traktorist

114

auto- ja bussijuht

põllutööline, loomakasvataja

ekskavaatori- ja kraanajuht

tisler

kala- ja lihatöötleja

metsatööline

meditsiinitöötaja

kondiiter

maaler

puidutöötleja

mäetööline

lukksepp

ehitustööline

Kutseala järgi

õmbleja, kuduja

keevitaja betoneerija

Järgneb

Järg Näitaja

1998

2000

2002

2003

2004

laevaehitaja

piimatoodete valmistaja

muud kutsealad

Allikas: Tööinspektsioon

Tööõnnetuste tõttu kaotatud tööpäevade arv ning kulutused Tööõnnetuste tõttu kaotatud tööpäevade arv Tööõnnetuste tõttu kaotatud tööpäevade osatähtsus kogu töötajate haiguspäevade arvust, %

1995

2000

2002

2003

2004

83 643

157 051

171 850

146 411

118 941

…

3,1

3,7

3,1

3,7

Kulutused hüvitistele Tööõnnetushüvitis1, miljon krooni töövõimetuslehtede arv Tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kahjuhüvitised2, miljon krooni kahjuhüvitise saajate arv

6,3

19,5

25,2

23,1

20,4

2 783

6 921

7 572

6 871

5 863

…

21,6

34,6

36,9

38,3

…

1 111

1 553

1 646

1 745

1 – Ravikindlustushüvitis, 100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. 2 – Sotsiaalkindlustusameti kaudu hüvitatakse kaotatud sissetulek ja lisakulutused, kui kahju eest vastutav tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud. Allikas: Tööinspektsioon, Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet

Tööõnnetuste kulud riigi tasandil1 2002

2003

2004

4 033

3 783

3 326

157

173

161

Kulud kokku, miljon krooni

57,9

67,2

61,2

ajutise töövõimetuse hüvitis

20,3

19,0

16,8

7,8

8,9

8,0

25,8

35,6

33,0

surmajuhtumid

0,1

0,2

halduskulud

3,9

3,5

3,2

Tööõnnetuste arv neist jäi alaliselt töövõimetuks tööl toimunud õnnetustes hukkunute arv

ravikulu alaline töövõimetus

1 – 2003. aastal töötati Tööinspektsiooni ja Taani Töökeskkonnaameti vahelise koostööprojekti raamides välja mudelid tööõnnetuse maksumuse arvutamiseks ettevõtte, riigi ja ühiskonna tasandil. Tabel kajastab kulutusi riigi tasandil. Allikas: Tööinspektsioon, Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet

SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Sooline võrdõiguslikkus tähendab naiste ja meeste võrdseid õiguseid, kohustusi ja vastutust tööelus, hariduse omandamisel ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Võrdõiguslikkuse edendamiseks loodi 1996. aastal Sotsiaalministeeriumisse soolise võrdõiguslikkuse büroo, mis tänaseks on välja arenenud osakonnaks. 2004. aasta kevadel aga jõustus Eestis soolise võrdõiguslikkuse seadus. 2005. aasta sügisel astus seaduse rakendamiseks ametisse soolise võrdõiguslikkuse volinik, kelle ülesandeks on menetleda kodanike kaebusi oma õiguste rikkumise kohta ning tegeleda võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmisega. Käesoleva kogumiku koostamisel on lähtutud soolise võrdõiguslikkuse kahest teineteist täiendavast käsitlusviisist. Ühest küljest on arvestatud soolise tasakaalustatuse põhimõtte lõimimisega kõigisse poliitikavaldkondadesse (sooline võrdõiguslikkus kui horisontaalne teema). Sellest tulenevalt on andmete esitamisel kogumikus läbivalt arvestatud soolise aspektiga ning võrreldes eelmiste aastatega esitatud enam sooliselt eristatud statistikat. Teisest küljest on lähtutud käsitlusest, kus soolise ebavõrdsuse vähendamiseks rakendatakse erinevaid (positiivseid) meetmeid. Sellest tulenevalt on koostatud ka alljärgnev osa. Soolist ebavõrdsust ühiskonnas kogevad nii naised kui mehed, seega võidavad soolise võrdõiguslikkuse edendamisest samuti mõlema soo esindajad. Kui analüüsida näiteks tervise ja oodatava eluea teemat, siis on siin halvemas seisus mehed, rääkides aga tööturu, palga või otsustusprotsessis osalemise küsimustest, on enamasti naistel halvem positsioon. Lisaks esineb teemasid, nagu näiteks töö- ja pereelu ühitamine – kus nii naiste kui meeste olukord vajaks muutmist. Soostereotüüpide laia leviku üheks tulemuseks on meeste märkimisväärselt madalam oodatav eluiga võrreldes naistega. Viimastel aastatel on see näitaja küll pidevalt tõusnud. 1995. aastal oli meeste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil 61,3 aastat, mis oli 12,8 aastat vähem kui naistel. 2003. aastaks oli meeste oodatav eluiga tõusnud 66 eluaastani ning vahe naistega vähenenud 10,9 aastale. Samuti on meeste surmapõhjuste seas naistest märksa enam õnnetusi, traumasid, mürgistusjuhte ja vereringeelundite haigusi ning tööealiste meeste suremuskordajad ületavad naiste suremuskordajaid ligi kolmekordselt. Sooline ebavõrdsus avaldub meeste ja naiste erinevas ligipääsus ühiskondlikele ressurssidele (poliitiline võim, otsustamine, töö, haridus, teenused, aeg, jms). Sarnaselt teistele arenenud riikidele on ka Eesti mehed ja naised hõivatud erineva tööga. Naised on traditsiooniliselt ülekaalus ametialadel, mis ei ole ühiskonnas eriti prestiižsed ning kus on keskmisest madalam palk (horisontaalne sooline segregatsioon). Naiste osakaal juhtivatel ametikohtadel on võrreldes meestega samuti tunduvalt väiksem (vertikaalne sooline segregatsioon). Ametialase hõive tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et tippspetsialistide hulka (naisi 65%) on arvestatud haridustöötajad (sh algkooli ja lasteaia õpetajad), meditsiinitöötajad (sh arstid, õed, hambaarstid jne), haldusametnikud (sh sekretärid, raamatupidajad). Ilmekaks näiteks vertikaalse segregatsioon kohta on näiteks haridusasutuste personali jaotus soo järgi, mille kohaselt professorite hulgas on naisi 16-17%, dotsente 36-37%, seevastu õpetajatest 86% ja lasteaiakasvatajatest praktiliselt 100%. 49

Töö valdkonnas on oluliseks teemaks ka töö- ja pereelu ühitamine ning meeste suurem kaasamine pere ja laste eest hoolitsemisse. Kuigi Eestis on naiste tööhõive suhteliselt kõrge, iseloomustab meie olukorda suur erinevus lasteta inimeste ja väikelaste (0-6) vanemate hõive määrades. Kui meeste puhul on väikesed lapsed hõivet soodustavaks teguriks siis väikelaste emade ja ilma lasteta naiste hõive erinevus oli 2004. aastal 31,3 protsendipunkti. Märkimisväärne on siinjuures asjaolu, et see erinevus on märksa suurem kui Euroopa Liidu keskmine, mis 2004. aastal oli 13,9 protsendipunkti. Eestis on naiste keskmine palk meeste omast olnud kogu taasiseseisvumisjärgse aja ligi veerandi võrra madalam. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas on sooline palgaerinevus Eestis üks kõrgemaid. Naised sõltuvad materiaalselt oma abikaasadest kolm korda sagedamini kui mehed. Naiste materiaalne sõltuvus oma abikaasadest vanuse kasvades langeb, meestel vastupidi, vananedes sõltuvus abikaasast/elukaaslasest mõnevõrra suureneb. Soolise võrdõiguslikkuse üks oluline näitaja on osalemine otsustamisprotsessis. Naisi on kogu taasiseseisvumisaja olnud Eesti parlamendis alla viiendiku, iga valimisega on see näitaja küll tõusnud. Parlamenti, aga ka kohalike omavalitsuste volikogudesse kandideerivate naiste arv on vähehaaval suurenenud, kuid on siiski meeskandidaatidega võrreldes suures vähemuses. 2005. aasta teisel poolaastal kuulus 14-liikmelisse valitsuskabinetti 2 naisministrit. Naiste osatähtsus valitsuskabinetis on varasematel aastatel olnud ka suurem, kuid valdavalt on naised täitnud nn sotsiaalkultuurilist funktsiooni (sotsiaal-, kultuuri- või haridusminister). Kõrgemate riigiametnike (kantslerid ja asekantslerid) seas on meeste osakaal 70-80%, maavanematest on koguni 93%. Ka vallavanemad ja linnapead on 2005. aasta seisuga enamasti mehed (89%), samal ajal kui vallasekretäride seas on sooline proportsioon vastupidine (10% mehi). Kohtuvõimu esindajate seas on mehed ülekaalus võimuhierarhia ülemistel positsioonidel (84% riigikohtunikest on mehed), samal ajal kui madalamal positsioonil, kus ka palgatase on madalam, on naiste ja meeste osakaal tasakaalus. Prokuröride seas on erinevalt paljude teiste riikide praktikast naisi rohkem kui mehi. Eesti naiste haridustase on nõukogude pärandi mõjul olnud meeste omast keskmiselt kõrgem. Kolmanda taseme haridusega (ehk keskeriharidus pärast keskharidust ning kõrgharidus) inimestest 62% moodustavad naised. See suund jätkub ka praeguste õppurite seas, kus kõrghariduse omandajatena domineerivad naissoo esindajad. Tähelepanuväärne on siiski asjaolu, et naised jõuavad meestest harvemini akadeemilistele kõrgpositsioonidele ehk dotsentideks ja professoriteks. Viimaste aastate üheks tõsisemaks võrdõiguslikkusega seonduvaks probleemiks hariduselus on olnud põhikoolist väljalangevuse suurenemine. Peamisteks põhjusteks on nii poiste kui tüdrukute puhul edasijõudmatus ning koolikohustusliku ea lõppemine, tüdrukute puhul lisanduvad ka nn perekondlikud põhjused (sh abiellumine). Väljalangejate seas on valdavas enamuses poisid, kelle väljavaated tulevikus tööd leida ja tulutoovat palka saada on üsna väikesed.

Võrdõiguslikkuse indikaatorina on uuritud paljudes riikides seda, kas ja kuidas jaguneb ajabilanss sugupoolte vahel. Eesti andmete alusel võib öelda, et kui meeste tasulise töö ajaline koormus ületab reeglina naiste oma, siis naiste tasuta koduste tööde panus on oluliselt suurem ja selle tulemusena ka vaba aja hulk väiksem kui meestel kogu elukaare jooksul. Ajakasutuse sooliste erisuste peamine põhjus peitub traditsioonilises soorollimudelis. Selle kohaselt on meestel eelkõige leivateenija roll, naistel aga hoolitsus kodu ja pereliikmete eest. Soolise ebavõrdsuse üks näitaja on ka naistevastase vägivalla kõrge tase ühiskonnas, mis peegeldab sugudevahelisi võimuhierarhiaid. Politsei- ja kohtustatistika ei anna veel naistevastase vägivalla1 kohta adekvaatset pilti, ent vägivalla uuringud näitavad, et aasta jooksul kogeb vägivalda iga viies naine. 2/3 kõigist naistevastase vägivalla juhtumitest toimub kodus. Kõigist paarisuhtevägivalla juhtumitest on üheksal juhul kümnest ohvriks naine. Varjupaikade statistika näitab, et elukoha puudumise kõrval oli teiseks oluliseks varjupaika sattumise põhjuseks naiste puhul perevägivald2 (31% juhtudest 2003. aasta jooksul ning 23% 2004. aastal)3. 1 – Termin “naiste vastu suunatud vägivald” tähendab igasugust soolisel erinevusel põhinevat vägivalda, mille tulemuseks on füüsilise, seksuaalse või psühholoogilise kahjustuse või kannatuse tekitamine naistele. Mõiste naistevastane vägivald hõlmab nii perekonnas, kogukonnas kui ka riigis toimuvat vägivalda. 2 – Termin “perevägivald” ei ole Eesti seadusandluses defineeritud. Varjupaikade kohta kogutava statistika puhul arvestatakse perevägivalla alla kõik pere sees toimuvad füüsilise, seksuaalse ning psühholoogilise ja vaimse vägivalla juhtumid. 3 – Statistika on esitatud peatükis “Sotsiaalhoolekanne”.

Eluiga ja suremus

aastat

Keskmine oodatav eluiga soo järgi 80 78 76 74 72 70 68 66 64 62 60

1995

1996

keskmine

1997 M

1998

1999

2000

2001

2002

2003

0-64-aastaste suremuskordajad surmapõhjuseti, 2003

100 000 vastavas eas elaniku kohta

800 muud põhjused

600

hingamiselundite haigused seedeelundite haigused

400

õnnetusjuhtumid, mürgistused, traumad

200 0

kasvajad vereringeelundite haigused kokku

mehed

naised

Hõive Erinevus lasteta inimeste ning väikelaste (0-6) vanemate tööhõive määrades, (20-50-aastased), protsendipunkti 2000

2001

2002

2003

-12,7

-10,8

-13,0

-16,4

2004 -7,6

36,6

30,2

31,7

28,8

31,3

1 – Lasteta inimeste tööhõive määr miinus väikelaste vanemate tööhõive määr

Hõivatud ametialati, 2004, % Teenindus- ja müügitöötajad Ametnikud Keskastme spetsialistid Tippspetsialistid Lihttöölised Põllumajanduse ja kalapüügi oskustöölised Seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid Seadme- ja masinaoperaatorid Oskus- ja käsitöölised mehed

naised

20%

40%

60%

80%

100%

Hõivatud tegevusalati, 2004, % Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Haridus Hotellid ja restoranid Finantsvahendus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Töötlev tööstus Kinnisvara, rentimine ja äritegevus Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus Veondus, laondus ja side Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus mehed

naised

20%

40%

60%

80%

100%

Otsustusprotsessis osalemine

Riigikokku kandidee- Kandideerinud rinud ja valitud

Valitud

Kohalike omavalitsuste volikogudesse kandideerinud ja valitud

Kandideerinud

Aasta

Arv

Osatähtsus, %

1992

541

1995

1 034

222

1999

1 376

508

2003

757

206

1992

1995

1999

2003

1993

6 436

2 535

1996

7 454

3 674

1999

8 240

4 562

2002

9 464

5 739

2005

8 893

5 763

Valitud

1993

2 469

834

1996

2 533

920

1999

2 404

951

2002

2 345

928

2005

2 191

920

Allikas: Vabariigi valimiskomisjon

Valituks osutunute osatähtsus kandidaatidest soo järgi, % 40 35 30 %

25 20 15 10 5 0

1992

1995

1999

2003

1993

Riigikogu valimised mehed

1996

1999

2002

2005

Kohalike omavalitsuste volikogude valimised

naised

Valitsuskabineti liikmete sooline jaotus 16

arv

12 8 4 0

1992-1994 1994-1995 1995-1995 1995-1997 1997-1999 1999-2002 2002-2003 2003-2004 mehed

naised

Otsustavatele ametikohtadele valitud ja nimetatud töötajad soo järgi

Kokku

Osatähtsus, % M

Riigitasand Riigikogu liikmed1 Ministrid (k.a peaminister)2

101

3111

2191

920

241

213

Kohalik tasand Volikogude liikmed4 Linnapead ja vallavanemad 3

Järgneb

Järg

Kokku

Osatähtsus, % M

Linna- ja vallavolikogu esimehed 3

241

210

Linna- ja vallasekretärid3

241

218

Kõrgemad riigiametnikud 5 Kantslerid

Asekantslerid

Maavanemad

7 16

Kohtuvõimu esindajad 5 Riigikohtunikud

sh riigikohtu esimees

100

Teise astme kohtunikud

150

100

Riigi peaprokurör

100

Juhtiv riigiprokurör

100

Juhtivprokurörid

Esimese astme kohtunikud Prokuratuuri esindajad 5

Riigiprokurörid

Ringkonnaprokurörid

1 – 2003. aasta Riigikogu valimistel valituks osutunud kandidaadid. 2 – 2005. aasta oktoobri seisuga 3 – 2005. aasta mai seisuga 4 – 2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel valituks osutunud kandidaadid. 5 – 2005. aasta oktoobri seisuga Allikas: Vabariigi valimiskomisjon, Siseministeerium, Justiitsministeerium, ministeeriumide koduleheküljed

Haridus Rahvastik (üle 10-aastased) soo ja haridustaseme järgi, 2000 Haridustase1

Kokku

Struktuur, %

Naiste osa-

tähtsus, %

I tase: alg-ja põhiharidus või haridustase teadmata

492 118

238 467

253 651

42,6

37,9

51,5

II tase: keskharidus, kutseharidus ja keskeriharidus pärast põhiharidust

470 836

220 140

250 696

39,4

37,4

53,2

III tase:

266 093

100 828

165 265

18,0

24,7

62,1

keskeriharidus pärast keskharidust

109 244

34 863

74 381

6,2

11,1

68,1

kõrgharidus

151 581

62 801

88 780

11,2

13,3

58,6

magistrikraad

2 435

1 222

1 213

0,2

49,8

doktori-/teaduskandidaadi kraad

2 833

1 942

891

0,3

0,1

31,5

1 – ISCED klassifikatsiooni järgi Allikas: Rahvaloendus 2000

Haridusasutuste personal soo järgi Amet

2003

2004

Kokku

7 794

7 769

Naiste osa- Kokku tähtsus, %

99,7

8 003

7 977

99,7

85,8 15 974

2 263

13 711

85,8

Lasteaiad ja üldhariduskoolid Lasteaiakasvatajad Üldhariduskooli õpetajad

Naiste osatähtsus, %

17 927

2 550 15 377

Akadeemiline personal

Professor Erakorraline professor Dotsent Lektor

467

391

16,3

481

398

17,3

16,1

16,4 37,4

680

438

242

35,6

688

431

257

1 046

467

579

55,4

1 148

492

656

57,1

568

112

456

80,3

494

129

365

73,9 63,3

Vanemõpetaja ja õpetaja Assistent

418

151

267

63,9

439

161

278

Vanemteadur

308

205

103

33,4

314

199

115

36,6

Teadur

457

213

244

53,4

490

244

246

50,2

Allikas: Statistikaamet, Eesti Hariduse Infosüsteem

2003/2004 õppeaastal lõpetanud kõrghariduse õppekavadel soo järgi Lõpetas kokku

2 320

774

1 546

67 63

Diplomiõpe Kutsekõrgharidus

Osatähtsus, %

394

146

248

Rakenduskõrgharidus

1 768

220

1 548

Bakalaureuseõpe

3 786

1 185

2 601

Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe Magistriõpe1 Residendiõpe (vastuvõetud enne 2001/2002) Doktoriõpe Kokku

286

234

1 472

451

1 021

69 83

138

10 235

2 907

7 328

1 – Sisaldub ka 1-aastane õpetajakoolitus, interniõpe Allikas: Eesti Statistikaamet

Haridustee katkestajad põhikooli astmel soo järgi Õppeaasta 1998/1999

Kokku

Osatähtsus, % M

899

678

221

1999/2000

998

721

277

2000/2001

1 025

762

263

26 26

2001/2002

907

673

234

2002/2003

1 145

852

293

2003/2004

959

669

290

Allikas: Haridus-ja teadusministeerium

Materiaalne olukord Täistööajaga töötajate jaotus brutopalga suuruse järgi, oktoobris, % 100

80 60 40 20 0

1998

2000

2002

2003

1998

2000

Mehed alla 3000

2002

2003

Naised

3000-5000

5001-7000

7001-10000

üle 10000

Naiste tunnipalga osatähtsus meeste tunnipalgas ametialati , % Seadme- ja masinaoperaatorid Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised Seadusandjad, tippametnikud, juhid Keskmine tunnipalk Oskus- ja käsitöölised (v.a põllumajandus, kalandus) Lihttöölised Teenindus- ja müügitöötajad Ametnikud Tippspetsialistid Keskastme spetsialistid ja tehnikud 2000

2003

20%

40%

60%

80%

100%

Materiaalne sõltuvus abikaasast/elukaaslasest, % vastanutest Naised

Mehed

Sõltun

Ei sõltu

Abikaasa / elukaaslane sõltub minust Kokku

Keskmine

100

Materiaalselt sõltujate1 osakaal vanuse järgi, % kes hindasid end materiaalselt sõltuvaks Naised

Mehed

Alla 20

…

21 – 30

31 – 40

41 – 50

Üle 50

1 – Vastasid ainult need, kes elavad koos abikaasa / elukaaslasega Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi võrdõiguslikkuse monitooring, aprill 2003, 1006 vastanut.

Ajakasutus 15-aastaste ja vanemate elanike keskmine ajakasutus põhitegevusena päevas (tundides, minutites) Põhitegevus

Kõik

Töötavad

Naised võrreldes meestega (+ - tundi:min)

Mehed

Naised

Mehed

Naised

Aeg kokku

24:00

24.00

24:00

Isiklik tegevus

Kõik

Töötavad - 0:04

10:43

10:42

10:33

10:29

- 0:01

Tasuline töö

4:16

3:01

5:38

4:48

- 1:15

- 0:50

Õppimine

0:28

0:23

0:04

0:06

- 0:05

+ 0:02

Majapidamine ja perekond

2:52

5:02

2:37

4:21

+ 2:10

+ 1:44

Vabatahtlik töö ja nõupidamised

0:20

0:17

0:19

0:15

- 0:03

- 0:04

Vaba aeg

5:20

4:34

4:47

4:00

- 0:46

- 0:47

Piiritlemata ajakasutus

0:01

0:02

0:01

- 0:01

Allikas: Eesti ajakasutuse uuring 1999-2000

Vägivald Vägivalla1 ohvriks langemine, % vastanutest Mehed

Naised

Kõik kohad

100

kodus

avalikus kohas

Langesid viimase 12 kuu jooksul vägivalla ohvriks Füüsilise ja seksuaalse2 vägivalla ohvriks langemine toimumise koha järgi, %

tööl Teatasid politseile viimasest vägivallajuhtumist 1 – Füüsiline, vaimne ja seksuaalne vägivald 2 – Seksuaalne vägivald ainult naiste puhul. Allikas: “Vägivald ja naiste tervis” Eesti Avatud Ühiskonna Instituut 2003

TERVISEKÄITUMINE Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangu kohaselt sõltub tervis 50% eluviisist, 20% pärilikest eeldustest, 20% keskkonnast ja 10% arstiabist. Iga inimese kohta see reegel ei kehti, kuid nii keskkonda kui üksikisiku käitumist on võimalik teatud piirides mõjutada. Seega ei ole võimalik alahinnata eluviisi ja tervisekäitumise muutmise tähtsust inimeste tervise seisukohast. Arstiabi mõjutab selle hinnangu kohaselt rahva tervist kõige vähem. Südame- ja veresoonkonnahaigused on arenenud riikides peamiseks surmapõhjuseks. Eesti eripära võrreldes Lääne-Euroopa ja Põhjamaadega on varajase haigestumise, töövõime kaotuse ja suremuse püsivalt kõrgem tase südame- ja veresoonkonnahaigustesse just keskeas. Südamehaiguste ennetamisele suunatud tegevus oli aastatel 1995-2004 projektipõhine ja ei taganud tegevuste jätkusuutlikkust. Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020 on koostatud 15-aastaks ja suunatud ennekõike kasvava põlvkonna ja tööealise elanikkonna tugeva ja hea tervise tagamisele. Strateegia üldeesmärgiks on saavutada püsiv langus rahvastiku varajases haigestumises ja suremuses südame- ja veresoonkonnahaigustesse. Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegia keskendub eelduste ja tingimuste loomisele, et suureneks eeskätt kehaliselt aktiivsete inimeste osakaal, väheneks ebatervislik toitumine ja suitsetamise levik. Ühelt poolt tähendab see inimeste hoiakute, tõekspidamiste ja väärtushinnangute kujundamist ja teiselt poolt tervist toetava keskkonna loomist. Lisaks tegevustele, mis on otseselt suunatud suitsetamisleviku vähendamisele, toitumisharjumuste parandamisele ja füüsilise aktiivsuse tõstmisele, on südamestrateegia raames pööratud rõhku tervisekäitumise ja haigestumise andmete kogumisele ja analüüsile (sh tervisekäitumise uuringud). Statistiline ülevaade Käesolev ülevaade on koostatud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmete põhjal. Uuring toimub igal paarisaastal alates aastast 1990, viimase viis läbi Tervise Arengu Instituut 2004. aastal. Uuritavad valdkonnad on tervise enesehinnang, arstiabi kasutamine, toitumine, kehaline aktiivsus, suitsetamine ja alkoholi tarvitamine, samuti uuritakse küsitletavate suhtumist tervisesse. Mõnede valdkondade lõikes esitatakse võrdlusandmed aastate 2000-2004 kohta, osaliselt pole metoodika muutuste tõttu varasemate aastate andmete väljatoomine olnud võimalik. Inimeste hinnangus oma tervisele on täheldatav hea ja üsna hea tervise enesehinnangu kasv keskmise hinnangu arvel, mis viitab positiivsetele arengutendentsidele. Meeste hulgas on siiski täheldatav nende aastate jooksul oma tervist halvaks või üsna halvaks pidavate meeste osatähtsuse suurenemine. Naiste osas küsitlusandmed sellist trendi ei näita. Kuigi 43% meestest ja 41% naistest hindasid 2004. aastal oma tervist heaks või üsna heaks, on peaaegu pooltel 16–64-aastastel inimestel pikaajalisi terviseprobleeme (naistel 51% ja meestel 46%). Terviseprobleemid piiravad igapäevastes tegevustes tugevalt 8 protsenti ja mõnevõrra 38 protsenti inimestest. 59

Võrreldes 2000. aastaga on suurenenud ambulatoorse arstiabi (perearstiabi ja eriarstiabi) kasutamine nii meeste kui naiste osas. Samas käivad mehed harvemini arsti juures – viimase aasta jooksul käis perearsti juures 2004. aasta andmetel 74% naistest ja 63% meestest. Naistest käis aasta jooksul eriarsti vastuvõtul üle poolte, meestest vaid kolmandik. Hambaarsti juures käib ilmselt teenuse kalliduse tõttu aga järjest vähem elanikke ja ka siin näitavad andmed naiste suuremat osakaalu. Ligi pooled Eestis elavatest 16-64-aastastest meestest ja viiendik naistest on igapäevasuitsetajad. Suurim on suitsetajate osatähtsus nii naiste kui meeste puhul vanuserühmas 35-44. Suured erinevused on ka naiste ja meeste alkoholitarbimises - kui üle 40% meestest tarvitab alkoholi 2-3 korda nädalas või tihedamini, siis naiste hulgas on vastav näitaja 10% piires. Üldse ei tarvitanud aasta jooksul alkoholi kümnendik naistest ja veidi üle 7% meestest. Uuringus antud vastanute andmed narkootikumide tarvitamise kohta näitavad ilmekalt, et narkootikumide proovimine ja tarvitamine on enam levinud vanuserühmas 16-24, 25-34aastaste meeste hulgas ulatub narkootikume proovinute osatähtsus veerandini. Arenenud riikidele probleeme tekitav rasvumine on suurenemas ka Eestis. Eriti on rasvunute (kehamassiindeksiga üle 30) osatähtsus suurenenud meeste hulgas, naiste hulgas ei joonistu trend nii selgelt välja. Osatähtsused on sooti üsna sarnased – 2004. aasta uuringuandmete järgi on rasvunuid veidi alla 15% 16-64-aastasest elanikkonnast. Tervisespordiga tegelemise osas ei ole uuringu andmete põhjal võimalik selgeid positiivseid või negatiivseid trende välja tuua. Tervisespordiga tegelevad veidi üle poole 16-64-aastastest, võrreldes 2002. aastaga on märgatav nende osatähtsuse mõningane vähenemine. Naised on veidi aktiivsemad tervisespordiga tegelejad – üle 43% naistest tegeleb spordiga kord nädalas või sagedamini, meeste puhul on vastav näitaja protsendipunkti võrra madalam. Üle 4 korra nädalas treenijate osatähtsus on meeste hulgas siiski veidi suurem. Hinnang oma tervislikule seisundile 16-64-aastaste seas, % Mehed

Naised

2000

2002

2004

2000

2002

2004

Hea ja üsna hea

38,8

42,0

43,0

34,9

38,0

41,3

Keskmine

52,1

47,0

45,2

53,1

52,1

47,9

9,1

10,9

11,7

11,9

9,9

10,8

Halb ja üsna halb

Pikaajalise terviseprobleemiga inimeste osatähtsus 16-64-aastaste seas, 20041, % Kokku

48,8

46,1

50,9

Pikaajalise terviseprobleemiga inimeste osatähtsus Inimeste osatähtsus, kelle igapäevategevus on olnud viimase 6 kuu jooksul piiratud tugevalt piiratud mõnevõrra piiratud

8,4

7,7

8,9

37,9

36,7

38,8

1 – Küsiti esmakordselt 2004. aasta tervisekäitumise uuringus

Pikaajalise terviseprobleemiga inimeste osatähtsus vanuse järgi, % 80 70 60 %

50 40 30 20 10 0

keskmine mehed

16-24

25-34

35-44

45-54

55-64

naised

Arstiabi kasutamine 16-64-aastaste seas (viimase 12 kuu jooksul), % Mehed

Naised

2000

2002

2004

2000

2002

Käinud perearsti juures

50,3

56,9

63,0

60,4

65,9

2004 74,3

Käinud eriarsti juures

19,3

33,0

33,8

32,3

50,7

53,4

Viibinud haiglaravil1

12,8

10,3

10,4

17,0

13,3

11,4

Käinud hambaarsti juures

45,1

49,8

39,4

65,7

65,2

55,0

1 – 2004. aastal kasutas lisaks veel päevaraviteenust 3,9% meestest ja 4,7% naistest.

Suitsetajate ja endiste suitsetajate osatähtsus 16–64-aastaste seas, % Mehed

Naised

2000

2002

2004

2000

2002

Igapäevasuitsetajad

45,0

43,9

47,7

20,0

17,5

2004 21,1

Endised suitsetajad

35,1

37,2

30,6

29,0

32,2

28,4

Suitsetamine soo ja vanuse järgi, 2004, % 100 80

60 40 20 0

16-24

25-34

35-44

45-54

55-64

16-24

25-34

mehed

35-44

45-54

55-64

naised

igapäevasuitsetajad

juhusuitsetajad

endised suitsetajad

mittesuitsetajad

Alkoholi tarvitamise sagedus soo järgi (viimase aasta jooksul), 2004, % 40

30 20 10 0

üldse mitte

mehed

mõned korrad aastas naised

2-3 korda kord nädalas 2-3 korda kuus nädalas

4-6 korda nädalas

iga päev

Narkootikumide proovimine ja tarvitamine soo ja vanuse järgi, 2004, % 30

20 10 0

kokku

16-24

25-34

35-44

kokku

on proovinud narkootikume mehed

16-24

25-34

35-44

on tarvitanud narkootikume

naised

Ülekaaluliste inimeste osatähtsus 16-64-aastaste seas (kehamassiindeksi järgi1), % Mehed

Naised

2000

2002

2004

2000

2002

2004

KMI üle 25

49,3

45,2

45,7

43,9

40,4

40,6

KMI üle 30

11,9

11,8

13,7

15,3

14,4

14,9

…

25,3

…

24,8

Keskmine KMI

1 – Kehamassiindeks (KMI) arvutatakse valemi „kehakaal jagatud pikkuse ruuduga abil“. KMI 25-29,9 tähistab mõõdukat ülekaalulisust, KMI üle 30 rasvumist.

Tervisespordiga tegelemine 16-64-aastaste seas (vähemalt pool tundi), % Mehed

Naised

2000

2002

2004

2000

2002

10,5

10,3

7,1

7,7

9,0

6,1

4-6 korda nädalas

7,4

6,1

5,9

4,1

4,6

4,3

2-3 korda nädalas

14,5

14,4

18,4

17,7

19,2

8,3

12,9

11,2

9,0

13,4

13,6

2-3 korda kuus

12,3

13,5

9,4

12,8

13,0

10,6

Vähem või üldse mitte

47,0

42,8

48,1

48,7

42,3

46,1

Iga päev

kord nädalas

2004

TERVISHOID Ülevaade õigusaktidest Arstiabi osutamist reguleerivad peamiselt tervishoiuteenuste korraldamise seadus ning ravikindlustuse seadus. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus1 sätestab tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded, tervishoiu juhtimise, rahastamise ja järelevalve korra ning tervishoiutöötajate registreerimise nõude. Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoidu rahastatakse peamiselt riigieelarvest ravikindlustuse eelarve kaudu läbi Eesti Haigekassa, samuti otseeraldistena riigieelarvest, valla- ja linnaeelarvest, patsiendi poolt ja muudest allikatest. Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite hinna kompenseerimiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks. Ravikindlustus lähtub kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise, ravi piirkondliku kättesaadavuse ja ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Eesti ravikindlustus järgib solidaarsusprintsiipi: haigestumise korral ei sõltu raviteenuse osutamine ning selle maht konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest. Töötava elanikkonna eest makstud sotsiaalmaksust tasub haigekassa ka mittetöötavatele kindlustatud isikutele osutatud teenuste eest. Kohustuslik ravikindlustus kehtib Eestis alates 1992. aasta 1. jaanuarist. Tööandjal on kohustus maksta töötajate eest sotsiaalmaksu, sh ravikindlustuseks 13% brutopalgalt. Ettevõtlusega tegelevad isikud (FIE-d) peavad maksma sotsiaalmaksu ise oma ettevõtlusest saadavalt tulult vastavalt sotsiaalmaksuseadusele. Kindlustatud isik on Eesti alaline elanik või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elav isik, kelle eest maksab tööandja või riik2 või kes ise maksab sotsiaalmaksu ning lisaks nende isikutega ravikindlustusseaduse alusel võrdsustatud isikud, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu: 1) rase naine alates raseduse 12. nädalast; 2) isik kuni 19-aastaseks saamiseni; 1 – Seadust ei kohaldata tervishoiuteenuse osutamise korraldusele kaitseväes (v.a tervishoiutöötajate registreerimise ning ruumide, sisseseade ja aparatuuri osas). Seadust kohaldatakse vanglates tervishoiuteenuste osutamise korraldusele koos vangistusseadusest tulenevate erisustega. 2 – Riik maksab sotsiaalmaksu järgmiste isikute eest: vanemahüvitise saaja; lapsehooldustasu saaja; alates 2005. aastast seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust saav isik; kuni vanaduspensionieani isik, kellele makstakse hooldajatoetust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel; teatud juhtudel 40 või enama töövõimekaotuse protsendiga töötaja; Eesti välisesinduses töötava diplomaadi ja teenistuja kaasasolev mittetöötav abikaasa kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni; kaitsejõududes ajateenistuses viibiv ajateenija; tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud mittetöötav isik kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni; töötu abiraha saav isik; sotsiaalhoolekande seaduse alusel sotsiaaltoetust saav välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanik või eesti rahvusest isik ja tema abikaasa, lapsed ja vanemad. Töötuskindlustushüvitist saava isiku eest maksab sotsiaalmaksu Töötukassa.

3) isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni; 4) kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat; 5) õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust või põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandav õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane. Ravikindlustamata isikutel on õigus vältimatule abile. Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Haigekassa rahastab kindlustatud isikutele osutatavaid ambulatoorseid ja statsionaarseid teenuseid, samuti teatud juhtudel taastus- ja hooldusravi ning hambaraviteenuseid. Hambaravi on tasuta alla 19-aastastele. Tasuta hambaravi saab Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus nimetatud teenuste osas ja tervishoiuteenuse osutaja juures, kellega haigekassal on ravi rahastamise leping. Täiskasvanutel on õigus saada tasuta vaid vältimatut abi, Haigekassa kompenseerib tagantjärele hambaravi maksumusest üldjuhul 150 krooni aastas. Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Töövõimetushüvitiste arvestamise aluseks on alates 2002. aasta 1. oktoobrist kindlustatud isiku eelmise aasta sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu. Haiguse korral hüvitatakse 80% (kuni 01.10.2002 haiglaravi korral – 60%), sünnituse, töötrauma ja alla 12-aastase lapse (kuni 01.10.2002 – alla 14-aastase lapse) kodus põetamise korral 100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Hüvitisi makstakse väga erinevas kestuses – haige pereliikme hooldamise ning karantiini korral järjest kuni 7 päeva, lapse põetamisel kuni 14 päeva, haigestumise ja tööõnnetuse korral üldjuhul kuni 182 päeva. Haiguslehe korral makstakse hüvitist alates teisest päevast, hooldus- ja sünnituslehe puhul alates esimesest päevast. Ravimikompensatsiooni puhul hüvitab Haigekassa ravimite loetellu kantud ravimite puhul apteegile osa ravimi hinnast. Alates 1. jaanuarist 2003 maksab Haigekassa ka täiendavat ravimihüvitist juhul, kui inimene ise on tasunud soodusravimite eest rohkem kui 6000 krooni kalendriaastas. Täiendav ravimihüvitis aitab kompenseerida ravimitele tehtavaid kulutusi eelkõige neil ravikindlustatutel, kelle raviskeemides on kallid ravimid; kes põevad kroonilisi haigusi ja peavad seetõttu manustama ravimeid pika aja vältel ja mitmeid erinevaid ravimeid kombinatsioonis. Täiendava ravimihüvitise arvestamisel ei võeta arvesse käsimüügiravimitele ja soodustust mitteomavatele retseptiravimitele tehtud rahalisi kulutusi. Riigieelarvest rahastatakse Sotsiaalministeeriumi kaudu kiirabi osutamist ja ravikindlustusega hõlmamata isikutele vältimatu abi osutamist, samuti riigireservi ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru moodustamist, hoidmist ja uuendamist, arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni tellitud ekspertiisi, riiklikke tervishoiuprogramme, tervishoiualast teadus- ja arendustegevust, riiklikke investeeringuid Vabariigi Valitsuse kinnitatud haiglavõrgu arengukava alusel ja valmisolekut tervishoiuteenuste osutamiseks hädaolukorras. Riigieelarvest 66

Justiitsministeeriumi kaudu rahastatakse kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist, kohtuotsuse alusel määratud meditsiiniliste mõjutusvahendite kohaldamist ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi ning kohtuarstlikku ekspertiisi. Valla- või linnaeelarvest rahastatakse tervishoiuteenuste osutamist ja muid tervishoiukulusid valla- või linnavolikogu otsuse alusel. Statistiline ülevaade Käesolev osa on koostatud Sotsiaalministeeriumi kogutava tervishoiustatistika3, Tervisekaitseinspektsiooni, tuberkuloosiregistri ning Eesti Haigekassa andmete põhjal. 1990-tel alanud Eesti tervishoiureformi peamisteks eesmärkideks oli riikliku rahastamissüsteemi ja ülepaisutatud haiglasüsteemi ümberorganiseerimine, haiglate ja voodikohtade arvu vähendamine, esmatasandi teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmine ning ressursside efektiivsem kasutamine (sh perearstisüsteemi juurutamine). Esmatasandi tervishoiu ümberkorraldamine oli Eesti tervishoiureformi üks peamisi elemente. Muutused algasid 1991. aastal, mil alustati ümberõppekursustega peremeditsiini eriala omandamiseks, peremeditsiini õpetamist akadeemilise erialana Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas alustati 1993. aastal. Samal aastal tunnistas Sotsiaalministeerium perearsti erialana ning esimesed 25 perearsti said vastava tunnistuse. 2003. aasta lõpus töötas Eestis 803 perearsti. 1998. aastast alates võeti kasutusele uued perearstisüsteemi finantseerimise põhimõtted, mille järgi põhiosa moodustas pearaha. Reformi käigus viidi sisse patsientide nimistud ning perearstid asusid teenust osutama eraettevõtjatena, sõlmides selleks lepingu Eesti Haigekassaga. 2000. aastaks oli perearstisüsteemile üle mindud kogu Eestis. Oluliseks muutuseks tervishoiu juhtimises viimastel aastatel on olnud Eesti haiglavõrgu arengukava4 koostamine ning selle etapiviisiline käivitamine. Haiglareformi käigus liideti varem iseseisvatena tegutsenud Tartu Ülikooli kliinikud ühtseks sihtasutuseks SA TÜ Kliinikum. Tallinnas läbiviidud haiglareformi tulemusel moodustati 3 tervishoiuteenust osutavat asutust: SA Põhja-Eesti regionaalhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla ning AS Lääne-Tallinna Keskhaigla. Selle tulemusel vähenes haiglate arv 68-lt 2000. aastal 51-le 2002. aasta lõpuks. Praktiseerivate arstide arv on viimastel aastatel (2002-2003) püsinud muutumatuna. 10 000 elaniku kohta töötas 2003. aasta lõpu seisuga 31,7 arsti, kellest 5,9 on perearstid. Mõnevõrra on kasvanud õendusalatöötajate arv, ületades 2003. aastal 10 000 elaniku arvestuses 2001. aasta madalaseisu (kui oli 62,8 õendusalatöötajat 10 000 elaniku kohta) 2,4 isiku võrra. Tervishoiuameti registreerimisandmete põhjal on 60% arstidest, 47% hambaarstidest ja 43% õendusalatöötajatest vanemad kui 45 aastat. 65-aastaseid ja vanemaid on registreeri3 – 2004. aasta raviteenuste statistika tehakse kättesaadavaks ministeeriumi veebilehel (aadressil www.sm.ee rubriigis „rahva tervis“) 2005. aasta lõpul ning tervishoiustatistika kogumikus 2006. aasta alguses. Kui ei ole viidet allikale, on tegemist Sotsiaalministeeriumis kogutud ja töödeldud andmetega. 4 – Haiglavõrgu arengukava on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega 2003. aastal, ning selles määratakse tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate ja erihaiglate loetelu ning investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks. Arengukava koostamist korraldas Sotsiaalministeerium ning see kehtestati 15-ks aastaks.

tud arstidest 10,4%, hambaarstidest 9,8% ja õendusalatöötajatest 5,5%. Naisi oli arstidest 74%, hambaarstidest 88% ja õendusalatöötajatest 99%. Olulisemad muutused raviteenuste osas on toimunud ambulatoorse ravi kasuks. Kui ambulatoorsete arsti vastuvõttude arv aastas on püsinud 8000 – 8100 tuhande piires (ühe elaniku kohta 5,9-6,0 vastuvõttu), siis haiglaravil viibinute arv on vähenenud 2000. aastaga võrreldes enam kui 19 000 inimese võrra (2000. aastal hospitaliseeriti 1000 elaniku kohta arvestuslikult 204,1 isikut, 2003. aastal – 192,5). Ühe mõjurina on siin kindlasti haiglate või ambulatoorsete arstiabiasutuste juures tegutsevate päevastatsionaaride osa suurenemine. Haigestumine nakkushaigustesse ja peamiselt sugulisel teel levivatesse haigustesse (viirushepatiiti ja süüfilisse) on viimastel aastatel järjest vähenenud. HI–viirusekandjate arvu märgatav kasv algas 2000. aasta teisel poolel ning saavutas maksimumi 2001. aastal. Alates 2002. aastast on uute registreeritud HI–viirusekandjate arv hakanud vähenema, 2004. aastal registreeriti 743 uut viirusekandjat, mis on ligi pool 2001. aastal registreeritud esmasjuhtudest. Suurenema on hakanud aidsihaigete arv, kuna viirusekandjad on jõudnud haiguse avaldumise faasi. Ravikindlustusega on viimastel aastatel kaetud veidi üle 94 protsendi elanikkonnast. Seega on Eestis ca 80 tuhat ravikindlustamata isikut, kes peavad raviteenuste eest ise tasuma või kellele osutatakse ainult vältimatut abi. Ravikindlustuse kulud on aastatega järjest kasvanud ning moodustasid 2004. aastal 6,14 miljardit krooni ehk 4,34% SKP-s, mis on kõrgem kui kahel eelmisel aastal. Kulude struktuur on aastate lõikes veidi muutunud. Raviteenuste kulude osatähtsus on Haigekassa kulude seas üldjoontes vähenenud (1995. aastal olid ravikulud 75%, 2000. aastal 71% ja 2004. aastal 68% kogukuludest) eelkõige kindlustatutele hüvitatud ravimite, aga ka sünnitushüvitiste ning kahel viimasel aastal muude hüvitiste (hambaraviteenuste ja täiendava ravimihüvitise) arvel. Ravimikompensatsioonikulutuste osatähtsus on viimastel aastatel kõikunud 13-16% vahel. 2004. aasta näitas jällegi väikest tõusu, sest kulutused ravimite kompensatsioonile kasvasid võrreldes 2003. aastaga peaaegu 200 miljoni krooni võrra. Põhjuseid sellele on mitmeid — ravimeid osteti ka hinnatõusu kartuses suuremates kogustes enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, samuti jõustusid 2004. aasta augustis ravikindlustusseaduse muudatused, mis tõid kaasa kompensatsioonimäära suurenemise mitmete elanikerühmade jaoks. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulude osatähtsus kogukuludes ei ole samuti oluliselt muutunud, moodustades viimastel aastatel 17-18%. Täheldada võib hüvitatud töövõimetuse päevade arvu kasvu ja ühe töövõimetuspäeva keskmise hüvitise tõusu. Tervishoiu kogukulud SKP-s on viimastel aastatel veidi ületanud 5 protsenti (2004. aastal 5,4%). Ravikindlustuse ning kohalike omavalitsuste kulutuste osatähtsus tervishoiu kogukuludes näitab aastate lõikes langustendentsi, riigieelarve ning erasektori osa aga tõuseb. Leibkondade kanda oli 2004. aastal ligi 21% tervishoiu kogukuludest.

Ravikindlustusega hõlmatus, aasta lõpus Kindlustatute arv

2000

2001

2002

2003

2004

1 276 923

1 278 086

1 284 076

1 272 051

1 271 558

% elanikest sh töötavad kindlustatud isikud % kindlustatutest

93,4

93,9

94,7

94,2

94,5

…

574 284

578 578

585 139

595 734

…

44,9

45,0

46,0

46,9

Allikas: Eesti Haigekassa

Iseseisvad tervishoiuasutused, aasta lõpus Asutuse liik

Asutuste arv 1995

2000

2002

2003

2004

piirkondlik haigla 2

keskhaigla3

erihaigla

üldhaigla

kohalik haigla

taastusravihaigla

pikaravihaigla/hooldushaigla

Haiglad1 kokku

muud Ambulatoorsed arstiabiasutused üldarstiabiasutused sh perearstiasutused Stomatoloogilise abi asutused Kiirabiasutused4

300

540

625

697

711 479

…

367

439

476

…

292

435

469

471

181

364

384

426

433

…

1 – Alates 2001. aastast sisaldab haiglate arv ka Vanglate Keskhaiglat (liigilt üldhaigla). 2 – Piirkondlikud haiglad: SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla. 3 – Keskhaiglad: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Viru Keskhaigla, SA Pärnu Haigla. 4 – Lisaks iseseisvatele kiirabiasutustele töötab kiirabiosakondi teiste tervishoiuasutuste (reeglina haiglate) allüksustena. 2003. aasta lõpus oli selliseid kiirabiosakondi 18.

Praktiseerivad tervishoiutöötajad1, aasta lõpus Arstid2 sh perearstid Hambaarstid2 Õendusalatöötajad3 jt. meditsiinikooli lõpetanud sh õendusalatöötajad

1995

2000

2001

2002

2003

4 832

4 477

4 354

4 268

4 277

104

448

557

701

803

929

1 034

1 108

1 077

1 127

11 416

10 095

9 942

9 985

10 268

9 948

8 661

8 547

8 716

8 815

33,9

32,8

32,0

31,5

31,7

0,7

3,3

4,1

5,2

5,9

6,5

7,6

8,1

7,9

8,3

80,1

73,9

73,0

73,6

76,0

69,8

63,4

62,8

64,3

65,2

Tervishoiutöötajaid 10 000 elaniku kohta arstid sh perearstid hambaarstid õendusalatöötajad jt meditsiinikooli lõpetanud sh õendusalatöötajad

1 – Arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad töötavad oma erialal ja on registreeritud Tervishoiuametis. Tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Tervishoiuameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta. 2 – Praktiseerivad arstid ja hambaarstid koos residentide ja internidega. Alates 2001. aastast sisaldavad andmed ka Vanglate Keskhaigla töötajaid. 3 – Sh ämmaemandad.

Registreeritud tervishoiutöötajad1 soo ja vanuse järgi, märts 2005 Arstid

Hambaarstid

Õendusalatöötajad

Kokku

5 049

1 296

3 753

1 304

162

1 142

10 136

107

10 029

20-24

424

411

511

25-29

286

209

148

122

1 123

1 101

1 557

30-34

445

129

316

155

140

1 596

1 572

2 196

35-39

551

161

390

174

146

1 367

1 355

2 092

40-44

728

168

560

172

143

1 265

1 258

2 165

45-49

776

197

579

143

120

1 193

1 186

2 112

50-54

660

167

493

102

1 145

1 138

1 907

55-59

507

117

390

102

878

873

1 487

60-64

525

122

403

137

133

587

582

1 249

65-69

380

292

483

478

955

70-74

108

202

75+

Kokku

100

20-24

0,9

0,8

3,4

4,3

3,2

4,2

12,1

4,1

3,1

25-29

5,7

5,9

5,6

11,3

16,0

10,7

11,1

20,6

11,0

9,4

30-34

8,8

10,0

8,4

11,9

9,3

12,3

15,7

22,4

15,7

13,3

35-39

10,9

12,4

10,4

13,3

17,3

12,8

13,5

11,2

13,5

12,7

40-44

14,4

13,0

14,9

13,2

17,9

12,5

6,5

12,5

13,1

45-49

15,4

15,2

15,4

11,0

14,2

10,5

11,8

6,5

11,8

12,8

50-54

13,1

12,9

13,1

7,8

7,4

7,9

11,3

6,5

11,3

11,6

55-59

10,0

9,0

10,4

7,8

5,6

8,1

8,7

4,7

8,7

9,0

60-64

10,4

9,4

10,7

10,5

2,5

11,6

5,8

4,7

5,8

7,6

65-69

7,5

6,8

7,8

7,1

3,1

7,6

4,8

4,7

4,8

5,8

70-74

2,1

2,7

1,9

1,8

1,9

1,8

0,7

1,2

75+

0,8

1,8

0,5

0,9

0,6

1,0

0,0

0,3

16 489

Osatähtsus, %

1 – Erineb praktiseerivate tervishoiutöötajate tabelis toodud arvudest, kuna osa registreeritud tervishoiutöötajatest ei tööta tervishoiuasutustes või töötavad välisriikides. Registreeritud arstidest praktiseerib aruannete andmetel vähemalt 85%, hambaarstidest 86% ja õendusalatöötajatest 87%. Allikas: Tervishoiuamet, Tervishoiutöötajate register

Tervishoiutöötajate kuu keskmine töötasu teenuseosutaja liigiti, krooni Kokku

haigla

ambulatoorne arstiabi

5314

5218

5550

5478

5940

5436

9197

9857

8351

6939

3616

6900

üldarstiabi 20021 kokku arstid

hambaravi

muu 3

eriarstiabi

hambaarstid

7782

7527

6509

8625

7801

õed

4683

4808

4106

4013

5071

5129

hooldustöötajad4

2946

2918

...

3089

3699

...

5888

5736

6685

5940

6120

6553 8485

20032 kokku arstid

10689

11354

10097

7850

9068

hambaarstid

8475

9078

7906

11061

8172

õed

5096

5239

4624

4377

4111

5880

hooldustöötajad4

3195

3174

…

2902

4590

…

1 – 910 tervishoiuasutuse andmetel 1222st (hõlmatus 74,5%) 2 – 1055 tervishoiuasutuse andmetel 1227st (hõlmatus 86%) 3 – Kiirabi-, taastusravi-, diagnostika- ja vereteenistuse asutused 4 – Hooldustöötajate väga väikeste arvude tõttu üldarstiabi ja muude osutajate juures ei ole keskmised palgad neis esindavad.

Ambulatoorne arstiabi 1995

1998

2000

2001

2002

2003

Visiitide arv (tuhat) Arsti ambulatoorsed vastuvõtud sh perearsti vastuvõtud Arsti koduvisiidid sh perearsti koduvisiidid Keskmine visiitide arv ühe perearsti ametikoha kohta

8 005

8 142

8 151

8 028

7 967

8 112

1 337

1 972

2 763

3 615

3 873

689

651

503

399

292

223

170

197

237

248

209

4 879

4 963

5 252

4 918

5 053

vastuvõtud

4 330

4 512

4 837

4 602

4 795

koduvisiidid

549

451

415

316

258

Elanikke ühe perearsti ametikoha kohta

4 467

3 127

2 383

1 727

1 673

Perearsti vastuvõtte1 ambulatoorsete vastuvõttude üldarvust, %

16,4

24,2

34,4

45,4

47,7

Perearsti koduvisiite1 koduvisiitide üldarvust, %

26,1

39,2

59,5

85,0

93,5

5,5

5,9

6,0

5,9

6,0

1,0

1,4

2,0

2,7

2,9

0,5

0,4

0,3

0,2

0,1

0,2

1 elaniku kohta aastas Arsti ambulatoorsed vastuvõtud sh perearsti ambulatoorsed vastuvõtud Arsti koduvisiidid sh perearsti koduvisiidid

1 – Esmatasandi arstiabis perearstisüsteemile ülemineku kiirust iseloomustab arstide arvu muutuste kõrval perearsti vastuvõttude ja koduvisiitide osatähtsuse suurenemine.

Ambulatoorsete vastuv천ttude arv patsientide soo ja vanuse j채rgi, tuhat, 2003 500

tuhat

400 300 200 100 0

1-4

mehed

5-9

10-14 15-19 20-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-74

75+

naised

Allikas: Eesti Haigekassa

Ambulatoorsete vastuv천ttude arv 1 inimese kohta soo ja vanuse j채rgi, 2003 20 16 12 8 4 0

1-4 mehed

Allikas: Eesti Haigekassa

5-9

10-14 15-19 20-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-74

naised

75+

Kiirabi Kiirabi väljakutsetel abi saanud inimeste arv (tuhat)

1995

1998

2000

2001

2002

2003

277

225

232

242

239

233

218

179

178

186

187

185

227

205

209

211

197

188

õnnetusjuhtumid haigestumine haigete ja sünnitajate vedu Kiirabisse ise pöördunud ja ambulatoorset abi saanud inimeste arv (tuhat) Abi saanud inimesi kokku 1000 elaniku kohta

Hambaravi 1995

2000

2001

2002

2003

…

2 310

2 246

2 139

1 995

Hambaarsti vastuvõttude arv kokku (tuhat) hambaravi vastuvõttude arv (tuhat)

2 053

1 891

1 825

1 728

1 632

proteesivastuvõttude arv (tuhat)

…

298

291

281

237

ortodontia vastuvõttude arv (tuhat)

…

121

130

126

…

1,69

1,65

1,58

1,48

1,43

1,38

1,34

1,27

1,21

Hambaarsti vastuvõtte 1 elaniku kohta hambaravi vastuvõtte 1 elaniku kohta

Ravi haiglas ja päevaravi (sh päevakirurgia) osakonnas 1995

2000

2001

2002

2003

Haigla Ravivoodite arv (aasta lõpus)

11 994

9 828

9 320

8 248

8 017

9 528

7 600

7 082

6 118

5 950

84,2

71,9

68,5

60,8

59,3

60,8

55,6

52,0

45,1

44,0

Hospitaliseeritute arv aastas (tuhat)

266,3

279,5

270,6

261,3

260,1

Hospitaliseerituid 1000 elaniku kohta

185,4

204,1

198,3

192,3

192,5

12,7

9,2

8,8

8,5

8,2 475

aktiivravivoodeid Ravivoodeid 10 000 elaniku kohta aktiivravivoodeid 10 000 elaniku kohta

Keskmine ravipäevade arv ühe haige kohta Päevaravi (sh päevakirurgia) osakonnad1 Ravivoodite arv (aasta lõpus)

244

380

395

403

Ravivoodeid 10 000 elaniku kohta

1,7

2,8

2,9

3,0

3,5

Hospitaliseeritute arv aastas (tuhat)

6,2

21,0

24,9

29,5

Hospitaliseerituid 1000 elaniku kohta

4,3

15,3

18,3

21,7

21,8

1 – Tegutsevad haigla või ambulatoorse asutuse juures. 2000. aasta lõpus tegutses 51, 2001. aastal – 49, 2002. aastal – 43 ja 2003. aastal 37 päevaraviteenuse osutajat. Teenuseosutajate arvu vähenemine on seotud haiglate arvu vähenemise ja taastus-hooldusravi teenuse pakkujate arvu suurenemisega.

Valitud nakkus-ja peamiselt sugulisel teel levivate haiguste esmasjuhud Esmasjuhtude arv Aktiivne tuberkuloos M N Aktiivse tuberkuloosi esmasjuhud 100 000 elaniku kohta

1995

1998

2000

2001

2002

2003

516

650

642

573

525

490

2004 477

367

448

396

348

338

330

149

202

194

177

152

147

35,9

46,9

42,0

38,6

36,2

35,4

Puukentsefaliit

175

387

272

215

237

182

Puukborrelioos

262

494

601

342

319

562

480

Viirushepatiit

487 1 986 1 070 1 090

469

676

542

äge A-viirushepatiit

267

989

äge B-viirushepatiit

154

495

437

449

244

173

127

äge C-viirushepatiit

367

365

306

199

154

124

15,2

62,2

58,6

55,3

32,6

24,2

18,6

Süüfilis

1 034 1 050

587

418

287

234

184

Urogenitaalne klamüdioos

5 348

C- ja B-hepatiiti haigestumine 100 000 elaniku kohta

HIV nakkus M N

3 916 3 805 4 283

4 114 2 972 2 691

390

1 474

899

840

743

312

1 127

632

606

497

347

267

234

246

2,5

0,9

9,9

6,3

9,3

0,7

HIV – tõbi

Mikrobioloogilisest toidusaastest tingitud haiguspuhangutes kannatanute arv 100 000 elaniku kohta

Allikas: Tuberkuloosiregister ja Tervisekaitseinspektsioon.

Hüvitatud ajutise töövõimetuse päevade arv1 Näitaja Hüvitatud ajutise töövõimetuse päevade arv (tuhat)

Kokku haigushüvitise päevad hooldushüvitise päevad tööõnnetushüvitise päevad sünnitushüvitise päevad

Hüvitatud ajutise töövõimetuse päevi 1 hõivatu kohta

Ajutise töövõimetuse päevade arv ühe töövõimetuslehe kohta

Kokku

1995

2000

2002

2003

2004

6 755

6 763

6 411

6 717

7 321

4 882

4 819

4 504

4 733

5 222

817

614

558

585

624

157

172

146

119

857

1 066

1 178

1 253

1 356

10,3

11,8

10,9

11,3

12,3

haigushüvitise päevad

7,7

8,4

7,7

8,0

8,8

hooldushüvitise päevad

1,2

1,1

1,0

tööõnnetushüvitise päevad

0,1

0,3

0,2

haigushüvitis

13,2

12,9

13,0

12,4

12,7

hooldushüvitis

10,3

8,8

8,7

8,5

tööõnnetushüvitis

30,0

22,7

21,3

20,3

sünnitushüvitis

70,3

100,6

95,5

111,5

117,6

1 – Kuna kindlustatud isiku enda haiguse puhul esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta, on tegelik töölt puudutud töövõimetuspäevade arv haiguslehe puhul mõnevõrra suurem. Allikas: Eesti Haigekassa

Ajutise töövõimetuse hüvitised keskmiselt ühe töövõimetuspäeva kohta 200 180 160 140 krooni

120 100 80 60 40 20 0

keskmine hüvitis haigushüvitis 1995

2000

2003

sünnitushüvitis hooldushüvitis töötraumahüvitis 2004

Ravikindlustuse kulud, miljon krooni Ravikindlustushüvitised kokku Mitterahalised hüvitised ravi1 kindlustatutele hüvitatud ravimid

1995

1998

2000

2002

2003

2004

1 967,3

3 560,7

4 050,8

4 647,9

5 292,2

6 137,0

1 587,1

2 899,0

3 325,0

3 828,6

4 368,3

5 035,0

1 476,6

2 539,5

2 881,0

3 097,2

3 615,7

4 098,8

110,5

359,5

444,0

731,4

685,1

863,8

Rahalised hüvitised

380,2

661,7

725,8

819,3

991,4

1 174,4

Ajutise töövõimetuse hüvitised

380,2

661,7

725,8

819,3

923,9

1 102,0

haigushüvitis

271,4

455,8

488,1

529,8

604,2

723,5

hooldushüvitis

49,4

81,0

77,0

82,3

91,9

104,9

sünnitushüvitis

46,3

100,4

132,3

182,0

204,7

253,2 20,4

tööõnnetushüvitis

6,3

8,6

19,5

25,2

23,1

hüvitis isikliku avalduse alusel

6,9

14,0

1,9

8,9

muu hüvitis (viidud kergemale tööle)2 Muu rahaline hüvitis 3

67,5

72,4

Ravikindlustushüvitiste osatähtsus SKP-s, %

4,57

4,56

4,36

3,98

4,16

4,34

Haigekassa tegevuskulud (miljon krooni)

21,6

33,3

46,9

82,9

86,6

80,1

1 – kulutused raviteenustele, haiguste ennetusele, tervise-edendusele, hooldusravile, hambaraviteenustele, abivahendihüvitistele ning välislepingutega seotud kulud. 2 – Alates 2002. aastast sisaldub haigushüvitistes 3 – Täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis ja täiendav ravimihüvitis. Allikas: Eesti Haigekassa

Tervishoiukulud riigieelarvest1, miljon krooni Funktsioonid

2000

2001

2002

2003

Tervishoiukulud

431,2

438,5

485,3

598,7

Raviteenused

87,5

91,2

95,1

76,1

sh ravikindlustuseta isikute vältimatu abi

72,0

77,1

76,3

69,3 8,8

Taastusravi (toetus ravituusikutele)

5,7

1,0

2,0

Pikaajaline hooldusravi (vähihaigete kodune ravi)

0,3

Tervishoiu tugiteenused

126,0

141,4

145,3

172,8

sh toetus kiirabile

169,0

122,5

139,5

144,6

Meditsiinitooted, ravimid ja abivahendid ambulatoorsetele patsientidele

49,5

53,3

52,4

75,6

sh ravimid ja meditsiinitooted

26,3

28,1

26,2

60,0

sh ravimid2

23,8

20,6

18,0

34,0

Haiguste ennetuse ja rahvatervise programmid

23,5

31,4

34,6

59,9 175,9

Tervishoiu administreerimine

62,1

76,5

101,8

Kapitalikulu

76,6

43,4

54,1

29,7

110,6

95,1

98,3

106,3

Tervishoiuga seotud funktsioonide kulud Tervishoiupersonali õpetamine ja koolitus

16,9

0,2

0,6

Tervishoiualane uurimis- ja arendustöö

22,0

18,2

17,7

5,9

Toidu, hügieeni ja joogivee kontroll

19,2

37,3

35,3

18,5

Keskkonnatervis

19,1

0,1

7,2

Mitterahalised hüvitised, mis on mõeldud haiguse või puudega toimetulekuks

11,8

7,1

8,0

7,3

Tervishoiuga seotud rahaliste hüvitiste süsteemi administreerimine ja hüvitiste maksmine

21,7

32,3

37,0

41,1

541,8

533,6

583,6

675,3

SKP-s

0,47

0,42

0,48

riigieelarves

1,89

1,79

1,70

1,71

Tervishoiu ja tervishoiuga seotud funktsioonide kulud kokku Riigieelarve tervishoiukulude osatähtsus, %

1 – Käesolev tabel on koostatud OECD tervishoiu funktsioonide klassifikaatori ICHA-HC alusel, mida kasutatakse tervishoiu kogukulude arvestamisel. 2003. aastal toimus metoodika täpsustamine, mille käigus kaasati riigieelarve tervishoiukulude arvestusse ka Välis- ja Rahandusministeeriumi haldusala tervishoiukulutuste andmed. Eelnevate aastate kohta on tehtud ümberarvestused.

Tervishoiu kogukulud1, miljon krooni 2000

2001

2002

2003

5 145,5

5 353,8

5 958,8

6 830,8

Tervishoiu kogukulude osatähtsus SKP-s, %

5,54

5,13

5,10

5,36

Rahastamisallikad, %

100

riiklik ravikindlustus

66,0

67,0

65,6

65,2

riigieelarve

8,4

8,2

8,1

8,8

kohalik omavalitsus

2,0

2,6

1,5

23,3

22,2

23,7

24,5

leibkonnad

19,7

18,8

19,9

20,7

kindlustus

1,0

1,1

1,0

tööandjad

2,6

2,3

2,8

2,7

välisabi, -laen

0,3

Tervishoiu kogukulud

erasektor:

1 – Arvestatud OECD metoodika järgi

Vanadus, puue/töövõimetus, toitjakaotus Käesoleva osa aluseks on riikliku pensionikindlustuse seadus, väljateenitud aastate pensioni seadus, kogumispensionide seadus ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus ning Sotsiaalkindlustusameti, AS Eesti Väärtpaberikeskuse ja Finantsinspektsiooni statistilised andmed. Ülevaade õigusaktidest Vanaduse, töövõimetuse ja toitjakaotuse korral tagab inimesele sissetuleku riiklik pensionikindlustus. Riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Pensioni liigid, ulatuse, saamise tingimused ja korra, riikliku pensionikindlustuse korralduse ning vahendite arvestamise alused sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus, mis kehtib alates 2000. aastast. Kuni 2000. aastani reguleeris pensionide määramist ja maksmist riiklike elatusrahade seadus. Riikliku pensioni liigid on vanaduspension1, töövõimetuspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Kõigi eelpool loetletud pensionide saamise õigus on Eesti alalisel elanikul ja tähtajalise elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel (pensioni saamise tingimused on eri liiki pensionide puhul erinevad). Õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 63-aastaseks ja kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Seaduses sätestatud vanusepiir kehtib meestel alates 2001. aastast, naistel täitub see 2016. aastaks. Meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib enne sätestatud ea saabumist õigus vanaduspensionile 1944.-1953. aastal sündinud naistel alljärgnevalt: Sünniaasta

Vanus aastates

Pensioniikka jõudmise aasta

Sünniaasta

Vanus aastates

Pensioniikka jõudmise aasta

1944

58,5

2003

1949

2010

1945

2004

1950

61,5

2011/2012

1946

59,5

2005/2006

1951

2013

1947

2007

1952

62,5

2014/2015

1948

60,5

2008/2009

1953

2016

1 – Vanaduspension koosneb kolmest osast: baasosast, staažiosakust ning kindlustusosakust. Staažiosaku suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ning aastahinde korrutisega, kindlustusosaku suurus - pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega. Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse kuni 31. detsembrini 1998. Pensionikindlustusstaaži ja kindlustusosakut arvestatakse pensionikindlustatule, kes vastavalt sotsiaalmaksuseadusele on ise maksnud või kelle eest oli/on kohustus maksta sotsiaalmaksu pärast 1. jaanuari 1999. Pensionikindlustatu aastakoefitsiendi arvutamiseks liidetakse pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summad ning jagatakse isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega antud kalendriaastal. Alates 2002. aasta 1. aprillist indekseeritakse arvutatud pensione indeksiga, mille väärtus on tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu aritmeetiline keskmine.

Vanaduspension määratakse eluajaks ja seda makstakse ka töötavale pensionärile. Riikliku pensionikindlustuse seaduse järgi on alates 2000. aastast võimalik jääda ennetähtaegsele vanaduspensionile ning 2002. aastast edasilükatud vanaduspensionile. Õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile tekib isikul, kellel on vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž, kuni 3 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Edasilükatud vanaduspension on vanaduspension, mis on määratud vanaduspensionieast hilisemas vanuses. Isikul on õigus edasilükatud vanaduspensionile mis tahes ajal pärast õiguse tekkimist vanaduspensionile. Ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel vähendatakse iga varem pensionile jäädud kuu eest pensioni suurust 0,4% võrra. Edasilükatud vanaduspensioni arvutamisel suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mis on möödunud isiku jõudmisest pensioniikka. Töövõimetuspensionile on õigus püsivalt töövõimetuks2 tunnistatud vähemalt 16-aastasel isikul kuni vanaduspensionieani ja kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40 kuni 100 protsenti ja kellel on, sõltuvalt vanusest, seaduses sätestatud ulatuses töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž. Näiteks, 60-62-aastastel töövõimetuspensioni taotlejatel peab olema staaži vähemalt 14 aastat, 16-20 aasta vanustel isikutel staažinõuet ei ole. Samuti ei ole staažinõuet, kui püsiva töövõimetuse põhjuseks on Eesti õigusaktide alusel tuvastatud töövigastus või kutsehaigus. Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse töövõimetuspension kuni pensioniikka jõudmiseni. Töövõimekao ulatust töövõimetuspensioni maksmiseks ning puude raskusastet määrab Sotsiaalkindlustusameti juures tegutsev arstliku ekspertiisi komisjon. Kuni 2000. aastani määrati invaliidsusgrupp nii töö- kui ka pensioniealistele isikutele. Alates 2000. aasta 1. aprillist määratakse töövõime kaotuse protsent põhiliselt tööealistele isikutele (tööõnnetuse ja kutsehaiguse ning vägivallakuriteo puhul ka alla 16 – aastastele ja pensioniealistele). Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel3. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. Toitjakaotuspensioni määramine on seotud toitja Eestis omandatud pensionistaažiga (töövõimetuspensioniga samadel alustel). Kui toitja suri töövigastuse või kutsehaiguse tõttu, määratakse toitjakaotuspension staažinõuet esitamata. Rahvapensioni4 saamise õigus on 63-aastaseks saanud isikul, kellel puudub vanaduspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 5 aastat vahetult enne pensioni taotlemist.

2 – Püsival töövõimetusel on kaks astet: täielik töövõimetus ja osaline töövõimetus. Täielikule töövõimetusele vastab töövõime kaotus 100%, osalisele – töövõime kaotus 10-90%. Püsiv töövõimetus, selle tekkimise aeg, põhjus ja kestus tuvastatakse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga. Isiku võib püsivalt töövõimetuks tunnistada kestusega 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 5 aastat või kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks. Töövõimetuse kestus määratakse sõltuvalt isiku haiguse ja vigastuse raskusastmest, organismi funktsionaalsest seisundist ja selle muutumise senisest kiirusest, edasisest prognoosist ning rehabiliteerimise võimalustest. Töövõimetuse jätkumisel tehakse korduvekspertiis. Töövõimetuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgmistest vanaduspensionidest: püsivalt töövõimetu isiku pensioniõigusliku staaži ja aastakoefitsientide summa alusel arvutatud vanaduspension või vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral. Töövõimetuspensioni suurus leitakse töövõime kaotusele vastava protsendi alusel. Kui ülaltoodud korra järgi arvutatud pension osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse töövõimetuspensioni rahvapensioni määras.

Väljateenitud aastate pension määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist (nt politseiametnikud, uurijad ja uurimisala juhtivtöötajad, tuletõrje- ja vanglamaetnikud; allmaaja mäetöödel mõne kutseala esindajad; mõne kategooria tsiviillennundustöötajad jt). Väljateenitud aastate pensioni määramist ja maksmist reguleerib väljateenitud aastate pensionide seadus. Väljateenitud aastate pension määratakse ülalnimetatud seaduses sätestatud tingimuste olemasolul isikule, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. Kuna riiklik pensionikindlustussüsteem ei ole rahvastiku kiire vananemise ning tööealise elanikkonna vähenemise taustal jätkusuutlik, käivitati 2002. aastal kohustuslik kogumispensionisüsteem. See võimaldab fondidesse sissemakseid teinud isikutele täiendava sissetuleku pensionieas lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Kohustusliku kogumispensioniga (II sambaga) liitumine on vabatahtlik enne 1983. aastat sündinud ning kohustuslik 1983. aastal ning hiljem sündinud isikutele. Kogumispensioni sissemakse koosneb kahest osast: palgast kinnipeetav makse, mis moodustab 2% töötaja igakuisest brutopalgast ja riigipoolne makse makstava sotsiaalmaksu arvelt, mis on 4% töövõtja igakuisest brutopalgast. Viimase võrra väheneb riikliku pensionikindlustuse vahenditesse (I sammas) laekuv osa. Isikule, kes saab vanemahüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele, eraldatakse riigieelarvest sissemakseteks pensionifondi täiendavalt 1% hüvitise summast iga sündinud lapse kohta. Täiendavaid sissemakseid pensionifondi tehakse kohustatud isiku eest vanemahüvitise maksmise perioodil hüvitise määramisest arvates. Täiendav kogumispension (III sammas) on vabatahtlik, millesse sissemakseid teeb töötaja ise. Maksete suurust on võimalik ise määrata, säästusummat saab vastavalt võimalustele ja vajadusele suurendada või vähendada, makseid saab ajutiselt peatada ning osa raha on võimalik ka enne pensionile jäämist välja võtta. Täiendava kogumispensioni sissemaksed on tulumaksuvabad 15% ulatuses maksumaksja maksustamisperioodi tulust. Puuetega inimeste5 iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamist puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu reguleerib puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Seadus sätestab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid, nende saamise tingimused, nende suurused ning määramise ja maksmise korra. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr, mis kehtestatakse Riigikogu poolt igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Puuete3 – Toitjakaotuspensioni suurus kolmele ja enamale perekonnaliikmele on 100% arvutamise aluseks võetud vanaduspensionist, kahele perekonnaliikmele - 80% ning ühele perekonnaliikmele 50% arvutamise aluseks võetud vanaduspensionist. 4 – Pensioni suurus on 100% rahvapensioni määrast. Toitja kaotanud pereliikmetele makstakse rahvapensioni sõltuvalt pereliikmete arvust järgmiselt: kolme ja enama pereliikme korral kokku 100% rahvapensioni määrast, kahe pereliikme korral kokku 80% rahvapensioni määrast, ühe pereliikme korral 50% rahvapensioni määrast. 5 – Puue tuvastatakse inimese vanusest sõltumata ning puude raskusastme määramisel on põhilisteks kriteeriumiteks kõrvalabi vajaduse maht ning puudest tingitud lisakulude suurus. Alates 2002. aastast koostatakse enne puude ekspertiisiotsuse tegemist igale lapsele ja vajadusel ka täisealisele isikule rehabilitatsiooniplaan, mille alusel osutatakse edaspidi vajalikke riiklikult finantseeritavaid rehabilitatsiooniteenuseid, et tagada puudega inimese võimalikult kõrge iseseisva toimetuleku tase. (Statistika rehabilitatsiooniteenuste osutamise kohta on toodud osas „Sotsiaalhoolekanne“.)

ga inimeste sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale isikule keskmise, raske või sügava puude korral puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus hakkas osaliselt kehtima 2000. aastal, täielikult jõustus see 2001. aasta jaanuaris. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid on puudega lapse toetus, puudega täiskasvanu toetus, hooldajatoetus, puudega vanema toetus, õppetoetus, rehabilitatsioonitoetus ja täienduskoolitustoetus. 1. aprillist 2005 muudeti täiskasvanud puuetega inimeste hooldajatoetuse maksmise korda. Sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse kohaselt anti seni Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstava täiskasvanud puuetega inimeste hooldajatoetuse vahendid üle kohalikele omavalitsustele. Ümberkorralduse tulemusel ei muutunud ainult puudega inimese hooldajale toetuse maksmise koht, vaid eelnevalt läbiviidud hindamise tulemusel võib kohalik omavalitsus nüüd puudega inimesele seni määratud hooldaja asemel osutada teisi hoolekandeteenuseid või pakkuda koos mõlemat võimalust. Hooldajatoetuse maksmist muudeti selleks, et saavutada abi parem kättesaadavus puuetega inimestele ning suurendada kohalike omavalitsuste võimalusi abi vajavate puuetega inimeste hoolekande korraldamisel. Statistiline ülevaade 2000. aastast kehtiva riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel muutusid oluliselt pensioni määramise alused ning koos sellega ka pensionisaajate arvud pensioniliigiti. Seetõttu pole alates 2001. aasta 1. jaanuarist pensionisaajate arv pensioniliigiti võrreldav eelnevate aastatega, küll aga aitab see hinnata pensionireformiga kaasnevaid sisemisi muutusi. Pensionieas invaliidsuspensionärid hakkasid üldjuhul saama vanaduspensioni, tööealised puudega inimesed töövõimetuspensioni. Seetõttu kasvas 2000. aasta jooksul oluliselt (13 tuhande ehk 4,6% võrra) vanaduspensionäride arv ning vähenes töövõimetuspensionäride arv (vähenemine ligikaudu 35%). Muutuste tõttu nende kahe olulise pensioniliigi saajate osas kasvas vanaduspensionäride osatähtsus 2001. aasta alguseks 79,7 protsendini kõigist pensioni saavatest isikutest kokku (2000. aasta alguses oli see 75%), töövõimetuspensionäride osakaal vähenes sama aja jooksul 17,6 protsendilt 11,6 protsendile. Samas hakkas 2001. aastast töövõimetuspensionäride arv tasapisi uuesti kasvama ning ulatus 2005. aasta alguseks 59,2 tuhandeni (15,5% pensioni saavatest isikutest kokku). Töövõimetuspensionäride arvu kasv on toimunud põhiliselt madalaima töövõime kaotuse protsendiga isikute (töövõime kaotus 40-70%) arvel. 2001. aasta algusega võrreldes on lisandunud 11,5 tuhat sellist töövõimetuspensionäri. Selle tulemusel on kasvanud 40-70% töövõime kaotusega pensionäride osatähtsus töövõimetuspensionäride üldarvus 2005. aasta alguseks 44,7 protsendini (2001. aasta alguses – 34,5%). Pensionikindlustuse seadusega sätestatud võimalust ennetähtaegsele vanaduspensionile hakati koheselt kasutama. Kui 2000. aastal kasutas seda võimalust 2349 inimest, siis 2005. 80

aasta alguseks oli ennetähtaegsele vanaduspensionile jäänute arv juba 9437 isikut, s.o 3,2 % vanaduspensionäridest. Eeldatavasti mõjutab ennetähtaegsete vanaduspensionäride arvu kasvu pensionieelses eas olevate inimeste hulgas valitsev suurem tööpuudus ning väiksemad töösaamise võimalused võrreldes teiste töötutega. Pensionikindlustuse kulude osakaal SKP-s on alates 2000. aastast, mil riikliku pensionikindlustuse seadus asendas senise riiklike elatusrahade seaduse, püsinud 6,5-7,0% piires. Tegelikud väljamaksed pensionideks on selle aja jooksul kasvanud enam kui 42% ehk 2,7 miljardi krooni võrra (2000. aastal maksti pensionideks ligi 6,5 miljardit krooni, 2004. aastal – 9,2 miljardit krooni). Kõige enam on seda mõjutanud keskmise vanaduspensioni tõus ning vanaduspensionäride arvu suurenemine. Kohustusliku kogumispensioni süsteemiga oli 2004. aasta lõpuks liitunud 426,8 tuhat ning täiendava kogumispensioni süsteemiga 68,5 tuhat inimest. Arstliku ekspertiisi andmetel määrati 2004. aastal esmane puue veidi üle 18 tuhandele isikule. Võrreldes 2003. aastaga on märgatav väike tõus, kuid üldist trendi ei ole võimalik välja tuua. Viimastel aastatel on 5-6 protsendil juhtudest tegemist kuni 15-aastaste lastega, veidi üle 30 protsendil kuni 62-aastaste (tööealistega) ning üle 60 protsendil juhtudest määrati puue üle 63-aastastele. Peaaegu pooltele neist määrati raske puue – isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet igal ööpäeval. Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse kokku ligikaudu 100 000-le isikule. Viimastel aastatel on kasvanud puudega täiskasvanu toetuse ning 16-aastaste ja vanemate puudega isikute hooldajatoetuse saajate arv. Pensionide keskmised suurused 1. jaanuari seisuga1, krooni kuus Pensioni liik

19951

19981

2000

2001

2002

2003

2004

2005

670

1247

1551

1552

1620

1832

2072

2302

ennetähtaegne vanaduspension

1316

1328

1471

1657

1828

edasilükatud vanaduspension

1766

2061

2345 6093

Vanaduspension

riiklik eripension2

…

5548

5903

Väljateenitud aastate pension 3

501

827

1083

1118

1250

1430

1651

1887

Töövõimetuspension4

536

902

1141

1057

1037

1111

1244

1367

I grupp; töövõime kaotus 100 %

...

1381

1281

1310

1459

1664

1849

II grupp; töövõime kaotus 80-90%

...

1238

1160

1133

1194

1346

1499

III grupp; töövõime kaotus 40-70%

...

817

826

831

907

1004

1101 1136

Toitjakaotuspension pensioni saava perekonna kohta

685

1250

1280

1138

1078

1031

1001

ühe pereliikmega

…

853

836

808

812

751

920

kahe pereliikmega

…

1670

1612

1514

1362

1374

1534

…

2832

2662

2444

2109

2092

2128

447

692

843

815

778

705

707

822

kolme ja enama pereliikmega pensioni saava pereliikme kohta

Järgneb

Järg Pensioni liik

19951

19981

2000

2001

2002

2003

2004

2005

Rahvapension pensioni saava perekonna kohta

375

630

800

954

945

1043

982

987

vanuse tõttu

…

947

936

965

984

1019

töövõimetuse tõttu

…

978

907

860

837

832

toitja kaotanud perekonnad

…

619

1046

1164

1053

1072

pensioni saava pereliikme kohta

800

941

872

839

808

829

1 – Arvutatud pensionäridele määratud kuupensionide summa ja arvel olevate pensionäride arvu järgi (v.a 1995. ja 1998. aasta andmed aastakeskmised). 2 – Riigieelarvest finantseeritav politseiametniku, riigikontrolliametniku, kohtuniku, prokuröri ja õiguskantsleri ametipension. 3 – Määratakse väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel teatud kutsealade töötajatele ja kaitseväeteenistuse seaduse alusel teatud staažiga kaadrikaitseväelastele. 4 – Kuni 2000. aastani (k.a) määrati ja maksti pensioni invaliidsusgrupi järgi.

Pensioni baasosa, aastahinne; rahvapensioni määr, krooni Kehtestamise kuupäev

Pensioni baasosa

Aastahinne

Rahvapensioni määr

Riikliku pensoni indeks1

01.04. 2000

410

26,24

800

01.04. 2001

410

27,40

800

01.01. 2002

410

27,85

800

01.04. 2002

444

30,19

867

1,084

01.07. 2002

444

31,69

867

01.04. 2003

477

34,04

931

01.07. 2003

577

34,04

931

01.04. 2004

664

37,31

990

1,063

01.04. 2005

708

39,31

1056

1,067

01.07. 2005

858

42,83

1156

1,074

1 – Alates 2002. aasta 1. aprillist indekseeritakse arvutatud pensione indeksiga, mille väärtus on tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu aritmeetiline keskmine.

Keskmine sotsiaalmaks pensionikindlustatu aastakoefitsiendi arvutamiseks, krooni Aasta

Isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus1 aastas

Sotsiaalmaksu järgi arvestatud keskmine palk, kuus 3 760

1999

14 891

2000

16 606

4 193

2001

18 445

4 658

2002

20 778 / 12 5931

5 247

2003

13 9771

5 824

2004

15 3531

6 397

1 – Alates 2002. aastast on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus 20% (1999-2001. aastatel on näidatud sotsiaalmaksu keskmine suurus - 33%)

Riiklikku pensioni saavad isikud pensioniliigiti, 1. jaanuar Pensioni liik

1995

Pensioni saavad isikud kokku1 M

1998

2000

2001

2002

2003

2004

2005

381 709 374 085 379 292 372 972 376 549 377 136 377 343 381 096 … 126 291 129 402 124 885 131 518 134 087 135 938 138 480

… 247 794 249 890 245 087 245 031 243 049 241 405 242 616

Vanaduspensioni saajad

302 099 286 198 284 327 297 363 298 490 296 836 294 063 294 736

vanaduspensionärid

302 091 286 188 284 305 297 315 298 432 295 920 293 032 293 606

ennetähtaegse vanaduspensioniga edasilükatud vanaduspensioniga

2 349

4 620

6 274

7 715

9 437

168

256

9162

1 031

1 130

4 168

3 567

3 240

3 369

3 386

2 839

2 820

2 821

52 339

59 938

66 814

43 394

47 140

51 339

55 480

59 174

6 860

7 163

7 496

4 449

5 449

6 644

7 538

7 830

33 402

37 725

41 098

23 994

23 560

23 636

24 297

24 890

III grupp; töövõime kaotus 40−70%

8 392

10 573

13 468

14 951

18 131

21 059

23 645

26 454

lapsinvaliidid

3 685

4 477

4 752

riikliku eripensioni saajad Väljateenitud aastate pensioni saajad Töövõimetuspensioni saajad

I grupp; töövõime kaotus 100 % II grupp; töövõime kaotus 80−90%

Toitjakaotuspensioni saajad pered

15 810

15 267

15 318

15 712

14 017

8 183

7 924

9 312

ühe pereliikmega

…

8 769

11 260

10 081

5 727

5 410

6 634

kahe pereliikmega

…

3 827

3 224

2 855

1 863

1 932

2 061

kolme ja enama pereliikmega

…

1 722

1 228

1 081

593

582

617

21 283

22 476

23 256

21 936

19 429

11 960

11 613

13 131 9 438

pereliikmed Rahvapensioni saajad4 pered

1 787

1 906

1 655

6 816

7 481

11 931

11 012

vanuse tõttu

…

3 490

3 221

3 024

3 382

3 182

töövõimetuse tõttu

…

3 167

2 908

2 536

2 553

2 644

toitja kaotanud perekonnad

…

159

1 352

5 831

5 077

3 612

1 655

6 910

8 104

14 162

13 367

11 234

26,4

26,9

27,6

27,3

27,7

27,8

27,9

28,3

pereliikmed Pensionäride osatähtsus rahvastikus, %

1 – Kõigi pensioniliikide puhul on arvestatud pensioni saavaid isikuid. 2 – Riiklikku eripensioni saavate isikute arvu suuremine toimus politseiametnikele eripensioni maksmise alustamisega alates 2002. aastast. 3 – Kuni 2000. aastani määrati invaliidsusgrupp. 2000. aasta 1. aprillist määratakse töövõime kaotuse protsent. 4 – Rahvapensioni saajad vanuse ja töövõimetuse tõttu ning toitja kaotanud perekondade töövõimetud pereliikmed, kellele on määratud rahvapension. Alates 2003. aastast hakkas seadusemuudatuse tõttu osa toitjakaotuspensioni saajatest saama rahvapensioni.

Kulutused riiklikule pensionikindlustusele, miljon krooni 1995 Vanaduspension

2000

2001

2002

2003

2004

2 388,9 5 467,8 5 704,2 6 309,2 7 049,0 7 938,5

Töövõimetuspension

340,5

663,3

578,4

655,9

794,6

931,6

Toitjakaotuspension

107,7

229,4

206,0

156,0

102,8

122,1

19,3

36,9

43,8

44,4

48,6

56,9

7,2

67,3

77,3

105,7

141,1

125,8

2,0

9,1

11,5

14,4

18,1

24,4

Väljateenitud aastate pension Rahvapension Parlamendipension, presidendi ametipension1 Kokku pensionikulutused

2 865,6 6 473,8 6 621,1 7 285,6 8 154,2 9 199,3

sotsiaalmaksu tuludest finantseeritavad pensionid

… 6 214,3 6 364,1 6 962,5 7 762,8 8 789,9

riigieelarvest finantseeritavad pensionid ja pensionilisad2

…

259,5

257,0

323,1

391,4

409,5

Pensionikulutuste osatähtsus, % SKP-s riigieelarves

6,65

6,97

6,34

6,23

6,40

6,50

…

22,69

22,22

21,22

20,62

19,32

1 – Makstakse Riigikogu ja Presidendi kantselei eelarvest. Sisaldab EV Ülemnõukogu ja Riigikogu liikmete vanaduspensioni (75% ametipalgast) ning parlamendiliikme perekonnaliikme toitjakaotuspensioni (30% ametipalgast iga töövõimetu perekonnaliikme kohta) ning presidendi ametipensioni (75% ametipalgast). Riigikogus töötamise ajal riiklikku parlamendiliikme vanaduspensioni ei maksta. 2 – Riigieelarvest finantseeritakse erinevaid pensione ja pensionilisasid: rahvapension, erinevate ametnike (kohtunik, prokurör, riigikontrolli ametnik, õiguskantsler, kaitseväelane, politseiametnik, riigikogu liige, president) pensione, staaži järgi makstavaid ning muid pensionilisasid (sh ametniku).

10 000

7,5

8000

6,0

6000

4,5

4000

3,0

2000

1,5

1995

2000

kokku pensionikulutused

2001

2002

2003

2004

pensionikulutuste osatähtsus SKP-s, %

% SKP-s

miljon krooni

Pensionikulutused ning osatähtsus SKP-s, %

Kogumispensioniga liitumine Kohustuslik kogumispension (II pensionisammas) Liitunute arv kokku, aasta lõpu seisuga

2002

2003

2004

209 610

353 176

426 792

91 939

157 679

193 847

117 671

195 497

232 945

81,9

874,8

2 197,51

Sissemaksete summa kokku, miljon krooni sellest:

töötaja palgast kinnipeetav osa

27,3

291,6

734,2

sotsiaalmaksu arvelt laekuv osa

54,6

583,2

1 457,1

2,3

172,0

991,8

2 482,5

vanemahüvitiselt laekunud osa Fondide kogumaht (lõppsaldo) aasta lõpu seisuga, miljon krooni

1 – summa ei võrdu sissemaksete erinevate liikide summaga andmevahetussüsteemis tehtud paranduskannete tõttu. Allikas: AS Eesti Väärtpaberikeskus

Täiendav kogumispension (III pensionisammas) Aasta

Liitunute arv (lepingud), aasta lõpus

nendest M

Laekus makseid, miljon krooni

Kindlustussumma, aasta lõpus, miljon krooni

1998

348

…

1,3

15,4

1999

10 452

…

43,4

885,1

2000

24 430

…

111,3

2 123,5

2001

34 883

…

166,4

2 658,9

2002

46 732

21 515

25 216

235,8

3 685,7

2003

58 317

28 638

29 678

307,5

4 935,8

2004

68 469

33 887

34 581

339,3

6 244,1

Allikas: Finantsinspektsioon

Töövõimetus Esmakordse püsiva töövõimetuse määramine Näitaja

1995

1998

2000

2001

2002

2003

Esmakordselt vaeguriks, püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikud

7 427

9 957

8 855

9 684

9 574

9 760 10 982

I grupp; töövõime kaotus 100 %

2004

988

1 398

1 179

1 305

1 461

1 490

II grupp; töövõime kaotus 80−90%

4 677

6 273

3 949

3 348

2 852

2 749

3 174

III grupp; töövõime kaotus 40-70%

1 762

2 286

3 507

4 741

4 839

5 079

5 773

töövõime kaotus 10−30%1 Ajutiselt töövõimetuks tunnistatud isikud2

1 500

220

290

422

442

535

874

855

646

782

892

922

972

1 – Määratakse tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul, kuna siis peab tööandja korvama ka 10-30% töövõime kaotuse. 2 – Pikaajalise haiguse korral (121 päevast kuni maksimaalselt 182 päevani, tuberkuloosi puhul 178-st 240 päevani) on arstliku ekspertiisi komisjon teinud haiguslehe pikendamise otsuse. Allikas: arstliku ekspertiisi andmed

Esmakordse püsiva töövõimetuse määramine soo ja vanuse järgi, 2004 alla 16

16-24

25-29

30-44

Kokku

1 253

439

728

270

525

163

sh 100% töövõimetus

45-54

55-59

60-62

63+2 Kokku

2 463

4 189

2 019

421

189 10 982

1 342

2 056

1 112

416

164

169

1 121

2 133

907

4 889

316

499

278

1 500

6 093

233

352

193

1 084

147

416

118

372

419

151

1 197

299

308

109

926

111

271

osatähtsus kõigist juhtudest, %

210

133

Vigastustest, mürgistustest jt välispõhjustest tingitud puudejuhtude arv

sh töövigastusest ja kutsehaigusest tingitud1 juhtude arv

liiklusõnnetuses saadud vigastusest tingitud juhtude arv

1 – Sh ka politseiteenistuse ja kaitseväeteenistuse kohustusega seotud haigus või teenistusülesannete täitmisel saadud vigastus. 2 – Alates 2000. aasta 1. aprillist määratakse töövõime kaotuse protsent ainult põhiliselt tööealistele isikutele (tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul ka pensioniealistele). Allikas: arstliku ekspertiisi andmed

Töövõimetuse korduvekspertiiside tulemused Aasta

Tehtud korduvekspertiise

Tunnistati töövõimetuks

suurendati

sh töövõime kaotuse protsenti jäi samaks

2000

23 633

23 435

3 587

14 835

5 013

198

2001

23 437

23 213

4 782

14 628

3 803

224 98

vähendati

Tunnistati töövõimeliseks

Isikute arv

2002

27 419

27 321

5 451

18 276

3 594

2003

28 969

28 932

5 594

20 241

3 097

2004

29 439

29 407

4 997

21 426

2 984

2000

100

99,2

15,2

62,8

21,2

0,8

2001

100

99,0

20,4

62,4

16,2

1,0

2002

100

99,6

19,9

66,7

13,1

0,4

2003

100

99,9

19,3

69,9

10,7

0,1

2004

100

99,9

17,0

72,8

10,1

0,1

Allikas: arstliku ekspertiisi andmed

Puue Esmakordse puude määramine puude raskusastme1 ja vanuse järgi Puude raskusaste ja vanus

Isikute arv

Osatähtsus, %

2000 2

2002

2003

2004

2000

2002

2003

2004

45 433

19 899

17 237

18 045

100

alla 16

3 134

996

1 015

1 027

6,9

5,0

5,9

5,7

16-62

28 984

6 124

5 577

5 855

63,8

30,8

32,3

32,4

63 ja vanemad

13 315

12 779

10 645

11 163

29,3

64,2

61,8

61,9

7 356

2 870

2 315

2 202

16,2

14,4

13,4

12,2

Kokku määratud esmane puue

Sügav puue alla 16

764

145

138

1,7

0,7

0,8

0,5

16-62

3 512

491

415

410

7,7

2,5

2,4

2,3

3 080

2 234

1762

1 697

6,8

11,2

10,2

9,4

23 488

9 128

8 211

8 820

51,7

45,9

47,7

48,9

63 ja vanemad Raske puue alla 16

1 303

492

450

542

2,9

2,5

2,6

3,0

16-62

14 738

2 294

2 142

2 194

32,4

11,5

12,4

12,2

7 447

6 342

5 619

6 084

16,4

31,9

32,6

33,7

14 589

7 901

6 711

7 023

32,1

39,7

38,9

63 ja vanemad Keskmine puue alla 16

1 067

359

427

390

2,4

1,8

2,5

2,2

16-62

10 734

3 339

3 020

3 251

23,6

16,8

17,5

18,0

2 788

4 203

3 264

3 382

6,1

21,1

18,9

18,7

63 ja vanemad

1 – Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmiseks määratakse alates 2000. aastast vaeguritele puude raskusaste varasema invaliidsusgrupi asemel. 2 – Kuna puudega täiskasvanu ja hooldajatoetust hakati maksma 2001. aastast, toimus puude raskusastme määramine 2000. ja 2001. aastal nii endistele invaliidsuspensionäridele kui uutele puude raskusastme taotlejatele. Allikas: arstliku ekspertiisi andmed

Esmakordse puude määramine soo, vanuse ja puude liigi järgi, 2004 alla 16 Kokku määratud esmane puue

16-24 25-29 30-44 45-54 55-59 60-62 440

219

1 113

1 885

615

262

136

636

1011

714

400

3 718

412

178

477

874

635

449

7 445 10 553

Psüühikahäire

1 349

63+ Kokku

1 027

849 11 163 18 045 7 492

227

234

115

422

412

172

1 187

Keele-ja kõnepuue

Kuulmishäire

139

275

Nägemispuue

405

547

Liikumispuue

180

350

752

612

411

5 149

7 578

Muu

534

303

651

510

343

4 249

6 733

189

219

100

344

1 002

149

158

108

603

239

399

Vigastustest, mürgistustest ja muudest välispõhjustest tingitud juhtude arv

% kõigist juhtudest

2 831

Allikas: arstliku ekspertiisi andmed

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste suurus1 Toetuse liik

2000

2001

2002 - 2005

keskmise puudega

840

860

raske ja sügava puudega

940

1020

keskmise puudega

200

raske puudega

420

sügava puudega

640

300

Puudega lapse toetus

Puudega täiskasvanu toetus

Hooldajatoetus (hooldatavate arvu järgi) 3-16-aastase puudega lapse mittetöötavale vanemale 16-18-aastase puudega lapse mittetöötavale vanemale ning 18-aastase ja vanema puudega isiku mittetöötavale hooldajale või eestkostjale: raske puudega

240

sügava puudega

400

Puudega vanema toetus 2 Õppetoetus mittetöötavale puudega õppurile

300

100-400

Rehabilitatsioonitoetus (16-65-aastasele)

kuni 800 krooni aastas

Täienduskoolitustoetus (ühekordne)

kuni 9600 krooni 3 aasta jooksul

1 – Krooni kuus, v.a rehabilitatsioonitoetus ja täienduskoolitustoetus. 2 – Toetus lapse kohta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saajad1 Toetuse liik

2000

2001

2002

2003

2004

Puudega lapse toetus

4 409

4 722

4 923

5 125

5 302

keskmise puudega

2 691

1 778

1 720

1 783

1 812

raske ja sügava puudega

1 718

2 944

3 203

3 342

3 490

Puudega täiskasvanu toetus

- 84 168 88 794 92 605 98 032

keskmise puudega

- 29 251 31 780 32 038 31 486

raske puudega

- 41 427 43 947 48 038 52 945

sügava puudega

- 13 490 13 067 12 529 13 601

Hooldajatoetus (hooldatavate arvu järgi)

2 071 26 841 31 813 35 230 38 060

3−16-aastase puudega lapse mittetöötavale vanemale

2 0712

16−18-aastase puudega lapse mittetöötavale vanemale ning 18-aastase ja vanema puudega isiku mittetöötavale hooldajale või eestkostjale raske puudega sügava puudega Puudega vanema toetus 3 Õppetoetus mittetöötavale puudega õppurile Rehabilitatsioonitoetus (16−65-aastasele)

2 194

2 024

1 975

- 24 647 29 656 33 206 36 085 - 15 979 20 566 24 381 26 738 -

8 668

9 090

8 825

9 347

1 472

1 784

1 591

1 525

1 521

115

1 381

1 614

1 815

Täienduskoolitustoetus (ühekordne) 1 – Aasta lõpu seisuga, v.a rehabilitatsioonitoetus ja täienduskoolitustoetus (arv kasvavalt aasta algusest). 2 – 3-18-aastase puudega lapse vanemale. 3 – Laste arv.

2 157

Kulutused puuetega inimeste sotsiaaltoetustele, miljon krooni Toetuse liik

20001

2001

2002

2003

2004

Kokku toetused

75,7

441,2

565,2

588,8

630,1

Puudega lapse toetus

46,9

50,0

57,2

59,7

62,8

318,4

396,8

408,0

436,6

Hooldajatoetus

7,0

63,8

104,6

114,2

124,0

Muud toetused

21,8

9,0

6,6

6,9

6,7

SKP-s

0,08

0,42

0,48

0,46

0,45

riigieelarves

0,27

1,48

1,65

1,49

1,32

Puudega täiskasvanu toetus

Kulutuste osatähtsus, %

1 – Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus jõustus täies ulatuses 2001. aasta alguses.

700

0,7

600

0,6

500

0,5

400

0,4

300

0,3

200

0,2

100

0,1

2000

2001

2002

2003

kulutused puuetega inimeste sotsiaaltoetustele

2004

% SKP-s

miljon krooni

Kulutused puuetega inimeste sotsiaaltoetustele ja osatähtsus SKP-s, %

osatähtsus SKP-s, %

SOTSIAALHOOLEKANNE Käesoleva osa aluseks on sotsiaalhoolekande seadus ja Sotsiaalministeeriumis kogutav hoolekandestatistika. Ülevaade õigusaktidest Sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaalhoolekande põhimõteteks on inimõiguste järgimine, inimeste vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest, abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad ning isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused sätestab ning sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid reguleerib sotsiaalhoolekande seadus. Sotsiaalteenuseid, sotsiaaltoetusi ja muud abi on õigus saada Eesti alalisel elanikul; Eestis elaval välismaalasel ja Eestis viibival pagulasel. Vältimatut sotsiaalabi on õigus saada igal Eestis viibival isikul. Sotsiaalteenuste osutamist ja sotsiaaltoetusi finantseeritakse riigieelarvest, kohalike omavalitsuste eelarvetest, vabatahtlikult sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute vahenditest ja muudest vahenditest. Riikliku finantseerimise maht määratakse kindlaks vastava eelarveaasta riigieelarve seadusega. Riigieelarvest kaetakse riigi sotsiaalhoolekande juhtimise kulud, riiklike sotsiaalprogrammide ja –projektide kulud, laste hoolekande, psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekande, puuetega inimeste hoolekande (rehabilitatsiooniteenused, proteeside ja abivahendite osaline kompenseerimine), riiklike sotsiaaltoetuste kulud, muude riiklike sotsiaalhoolekande ülesannete täitmise ja ürituste kulud. Kohaliku omavalitsuse eelarvest kaetakse omavalitsusüksuse sotsiaalhoolekandekulud, mida ei finantseerita riigieelarvest. Juriidilised ja füüsilised isikud, kes tegelevad sotsiaalhoolekandega vabatahtlikult, katavad nende poolt tehtud sotsiaalhoolekandekulud omavahendite arvelt. Samas on riigil ja kohalikel omavalitsustel õigus sõlmida lepinguid sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikutega ning eraldada neile rahalisi ja materiaalseid vahendeid sotsiaalhoolekandega seotud kulude katteks. Muude finantseerimisallikatena käsitletakse mitmesuguste fondide, sihtkapitalide, samuti mittetulunduslikust tegevusest, annetustest ja sponsorlusest laekunud vahendeid ning sotsiaalteenuseid või muud abi taotleva isiku vahendeid. Isikult võib võtta temale või tema perekonnale osutava sotsiaalteenuse eest tasu. Võetav tasu oleneb teenuse mahust, maksumusest ja teenust saava isiku ning tema perekonna majanduslikust olukorrast. Isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus. Puuetega ja psüühiliste erivajadustega inimeste paremaks integreerimiseks ühiskonda on suur tähtsus rehabilitatsioonil. Alates 2005. aasta 1. jaanuarist sätestab sotsiaalhoolekande seadus täpsemalt riiklikult finantseeritavate rehabilitatsiooniteenuste osutamist. Riigi 91

finantseeritavale rehabilitatsiooniteenusele on õigus puudega lastel ja täiskasvanutel, täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimestel ning käitumuslike erivajadustega alaealistel. Rehabilitatsiooniteenuseid osutavad rehabilitatsiooniasutusena registreeritud asutused, milleks võivad olla haiglad, hoolekandeasutused ja spetsiaalsed keskused, kus komplekteeritakse erinevate erialade spetsialistidest rehabilitatsioonimeeskond. Asutused osutavad erinevaid teenuseid alates füsioteraapiast kuni psühholoogi ja sotsiaaltöötaja nõustamiseni. Laste hoolekande korraldus toimub nii riigi- kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Laste hoolekande korraldamiseks ja laste arenguks soodsa keskkonna kujundamiseks toetab vallavõi linnavalitsus last ja lapsi kasvatavaid isikuid, tehes koostööd perekonnaliikmete ja teiste isikutega ning asjaomaste asutustega; määrab vajaduse korral lapsele või last kasvatavale isikule tugiisiku või –perekonna; korraldab lapse eestkostet ning aitab korraldada lapsendamist. Lapse võib sotsiaalteenuse ja muu abi osutamiseks eraldada kodust ja perekonnast ainult järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut; perekonna ja lapse suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. Kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab vallavõi linnavalitsus. Enamikel juhtudel paigutatakse laps hooldamisele hoolekandeasutusse või perekonda. Samas osutab valla- või linnavalitsus vajadusel abi perekonnale, kellelt laps on ära võetud, et aidata luua eeldusi lapse tagasipöördumiseks perekonda. Hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Perekonnas hooldamise puhul sõlmib valla- või linnavalitsus hooldamisele võtjaga kirjaliku lepingu ning hindab hooldajaks saada soovija ja tema pereliikmete vastavust hoolekandeseaduses kehtestud nõuetele. Perekonnas hooldamisele suunatakse orb ja vanemliku hoolitsuseta laps, kelle vanemad on surnud või kelle vanemate teadmata kadumise fakti on tuvastanud kohus; vanematele on nende piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja; vanematelt on vanema õigused ära võetud; vanematelt on laps ära võetud ilma vanema õiguste äravõtmiseta; vanemad kannavad eelvangistust või vangistust vanglas. Väikese sissetulekuga perekondadele riigieelarve vahenditest valla- või linnavalitsuste poolt makstav toimetulekutoetus on olulisim sotsiaaltoetuse liik. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi jooksva kuu alaliste kulude mahaarvamist normpinna ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri suuruse üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega (kuni 2001. aastani Vabariigi Valitsuse määrusega). Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest. Toimetulekupiiri suurus üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele on püsinud muutumatuna alates 1997. aasta novembrist (500 krooni kuus). Alates 2005. aastast on toimetulekupiiri suuruseks 750 krooni. Lisaks sellele makstakse alates käesolevast aastast toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 200 krooni kuus.

Statistiline ülevaade 2003. aastast muutus oluliselt hoolekande valdkonna statistiliste andmete kogumise sisu ja korraldus1. Lisaks aruannete veebikesksele kogumisele (H-veeb), toimus üleminek asutusekeskselt aruandluselt teenusekesksele. Seetõttu on osa statistilisi andmeid esitatud ainult 2003. ja 2004. aasta kohta. Käesoleva osa alguses on toodud informatsioon hoolekandeteenuseid osutavate asutuste, nende personali ning töötasu suuruse kohta. Sellele järgnevad ülevaated kolmest nn institutsionaalsest hoolekandeteenusest: orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hooldamine hoolekandeasutuses, täiskasvanute hooldamine hoolekandeasutuses ja psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenused (viimase puhul käsitletakse ühtlasi ka psüühiliste erivajadustega inimestele osutatavaid toetavaid teenuseid). Seejärel on suuremal või vähemal määral kajastatud avahooldusteenused, mille puhul on uuteks teemadeks rehabilitatsiooniteenus puuetega ja psüühiliste erivajadustega inimestele ning kodutute öömaja teenus. Osa lõpus esitatud tabelid annavad informatsiooni hoolekandeteenuste finantseerimisest ja riigieelarvest tehtavatest kulutustest sotsiaalkindlustusele ja hoolekandele. Viimaste aastate muutused hoolekande valdkonnas kajastuvad ilmekalt puuetega ja psüühiliste erivajadustega inimestele osutatavate teenuste statistika kaudu. Märkimisväärselt on kasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste arv, kellele on osutatud avahooldusteenuseid (igapäevaelu toetamine, toetatud elamine, elamine kogukonnas, töötamise toetamine). Oluline panus on pandud puuetega ja psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniteenusele, mida soovitakse võimaldada üha suuremale arvule inimestele. Võimaluse selleks on andnud riigieelarvest rehabilitatsiooniteenustele eraldatud rahaliste vahendite kasv. Täiskasvanud isikute rehabilitatsiooniplaanide koostamiseks, teenuste osutamiseks ning rehabilitatsioonitoetuseks kulutati 2002. aastal 3,8 miljonit, 2003. aastal 7,2 miljonit ja 2004. aastal 17,3 miljonit. Lisaks finantseeriti lastele osutatavaid rehabilitatsiooniteenuseid laste riikliku hoolekande vahenditest. Erivajadustega inimestele rehabilitatsiooniteenuste ning toetavate teenuste osutamine, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate töö tõhustumine probleemsete, alaealisi lapsi omavate perekondadega ning alternatiivsete võimaluste pakkumine on peatanud hoolekandeasutustes elavate orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste ning psüühiliste erivajadustega inimeste arvu kasvu. Laste arv laste ja noorte hoolekandeasutustes on viimastel aastatel vähenenud. Osaliselt on see tingitud küll sellest, et 2003-2004. aastal ei kajastu statistikas SOS-lasteküla ja –noortekodu, kuid samuti on vähenenud asutustes elavate eelkooliealiste ja nooremas koolieas laste arv. Perekonnas hooldamisel viibivate laste arv on viimaste aastate lõikes olnud suhteliselt stabiilne, kuid vähenenud on uute laste perekonda hooldamisele võtmine (2001. aastal 487, 2004. aastal 344 last). Enim lapsi võetakse perekonda hooldamisele bioloogilistest perekondadest. Lisaks lastele hooldatakse perekondades ka täiskasvanuid, kuid nende osakaal võrreldes lastega on olnud suhteliselt väike ning viimastel aastatel kahanev. 1 – Täies mahus on statistilised aruanded kättesaadavad S-veebis (kohalikelt omavalitsustelt kogutavad sotsiaalregistri põhised aruanded alates 2001. aastast) ja H-veebis (hoolekandeteenuseid osutavatelt asutustelt kogutavad aruanded alates 2003. aastast) aadressil www.sm.ee/sveeb ja www.sm.ee/hveeb.

Vähenenud on ka hooldusperede arv tervikuna. Vaadates vanemaõiguste äravõtmise ning laste perekonnast eraldamise statistikat, selgub, et vähenenud on nende laste arv, kelle vanematelt on õigused ära võetud ning suurenenud nende laste arv, kes on kohtu otsusega perest eraldatud. Lapsendamiste statistika puhul ei saa kindlat trendi välja tuua, kuid eestkostele võetud laste arv on viimastel aastatel vähenenud. Kasvanud on igapäevaelus kõrvalabi vajavatele eakatele ja teistele erivajadustega inimestele hooldekoduteenuste ning eluasemeteenuste osutamine sotsiaalkorterites ja -pindadel. Kohalike omavalitsuste poolt loodud või nende toetusel avatud uute, väikeste ja mugavate hooldekodude arvu suurenemine võimaldab täielikumalt rahuldada eakate vajadust hoolekandeasutuses hooldamise teenuse järele. Viimastel aastatel on suurenenud nii asutuste kui teenuse kasutajate arv (2001. aasta lõpus viibis teenusel 3276 inimest, 2004. aastal – 4175). Eluasemeteenuse kasutajate arv on võrreldes 2001. aastaga kasvanud enam kui 50% (2001. aasta lõpus 2233 teenuse kasutajat, 2004. aastal – 3439). Toimetulekutoetuse vahenditest makstava toetuse summa ja toetust saanud perekondade arv on viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Seda on mõjutanud üldine palgatõus, tööhõive suurenemine ja töötute arvu vähenemine ning toimetulekupiiri muutumatuna püsimine. Kui 2001. aastal oli toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saavaid perekondi (sõltumata toetuse saamise kordadest aasta jooksul) 12,4%, siis 2004. aastal 5,9% kõigist perekondadest (vastavalt 70,4 ja 33,2 tuhat perekonda). Seejuures on kasvanud toetuse suurus ühe taotluse kohta (797 kroonilt 2001. aastal 1011 kroonile 2004. aastal) ning aasta jooksul igal kuul toetust saanud perekondade osatähtsus kõigist toetust saanud perekondadest. Kui 2001. aastal oli 12 korda toetust saanud peresid 18,3% kõigist aasta jooksul toetust saanud perekondadest, siis 2004. aastal oli selliseid peresid 23,9% (samas on nii toetust saavate perede kui ka aastaringselt toetust saanud perede tegelik arv oluliselt vähenenud). Peretüüpide järgi on kõige sagedasemad toetuse saajad pikaajalise töötuga või tööd mitteomava tööotsijaga, samuti lastega perekonnad (viimastes neist on üsna sageli vanem töötu). 2004. aastal said pikaajalise töötuga või tööd mitteomava tööotsijaga perekonnad toetust keskmiselt 8,6 korda (riigi keskmine 6,5 korda). Alates 2003. aastast vähenes võrreldes 2002. aastaga oluliselt üliõpilasperede osatähtsus. Üliõpilasperede osakaalu märgatav vähenemine on tingitud asjaolust, et alates 5. septembrist 2003. aastast kehtima hakanud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse järgi saavad omaette perena toetust vaid abielus olevad üliõpilased. Tabelisse ”Kulutused riigieelarvest sotsiaalkindlustusele ja –hoolekandele” on lisatud Sotsiaalkindlustusameti makstavad toetused ja hüvitised, millest vaid pensionid on klassikalises mõttes käsitletavad sotsiaalkindlustusena. Peretoetuste ja puuetega inimeste toetuste saamine ei sõltu inimese enda panusest, vaid need on mõeldud riigipoolse toetusena teatud lisakulude katmiseks. Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstavate toetuste ja hüvitiste kulud on viimasel kolmel aastal kasvanud nii absoluutarvudes kui ka osatähtsusena SKP-s. Hoolekandekulutused on viimasel kolmel aastal SKP ja riigieelarve kiire kasvu taustal vähenenud ja seda toimetulekutoetusteks makstavate summade arvel. Kulutused sotsiaalteenustele on aasta-aastalt kasvanud, suurim tõus toimus 2004. aastal laste riikliku hoolekande eraldiste arvel. 94

Hoolekandeteenuseid osutanud asutuste ning teenuseid kasutanud isikute arv Teenuse liik

Teenuseosutajate arv, aasta lõpus

Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hooldamise teenus Täiskasvanute (v.a psüühiliste erivajadustega inimesed) hooldamise teenus Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenus

Teenust kasutanute arv, aasta jooksul

2003

2004

2003

2004

1 835

1 860

108

112

5 404

5 997

4 491

4 693

sh ööpäevaringse hooldamise teenus

2 413

2 443

Puuetega inimeste rehabilitatsiooniteenus

6 599

9 543

669

949

65 069

55 884

Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniteenus Päevakeskuse teenus Eluasemeteenus sotsiaalkorterites, -pindadel, tugikodus

83¹

85¹

3 697

3 907

Varjupaigateenus ning vangist vabanenute rehabilitatsiooniteenus

3 243

2 580

Kodutute öömaja teenus

1 712

2 062

1 – Kohalike omavalitsuste arv, kus sotsiaaleluruume kasutati. Sotsiaaleluruumid olid 2003. aastal olemas 84 ja 2004. aastal 90 kohalikus omavalitsuses.

Personal hoolekandeteenuseid osutavates asutustes1 vanuse ja ametikoha järgi, aasta lõpus Ametiala ja vanus Töötajad kokku alla 25 25-39

2003

2004

Kokku

5 416

820

4 596

5 584

820

4 764

248

192

248

198

1 329

198

1 131

1 302

194

1 108

40-49

1 487

197

1 290

1 512

201

1 311

50-59

1 590

226

1 364

1 657

213

1 444

üle 60

762

143

619

865

162

703

673

127

546

646

120

526

alla 25

25-39

160

136

138

115

40-49

200

160

210

169

50-59

211

171

196

164

üle 60

1 388

118

1 270

1 584

133

1 451

alla 25

112

106

25-39

399

358

441

387

40-49

377

355

415

382

50-59

358

340

415

396

juhtkond, juhtiv- ja keskastme spetsialistid

kasvatus- ja arendustööga tegelevad isikud2

üle 60

142

131

207

195

139

128

180

168

alla 25

25-39

sotsiaaltöötajad

Järgneb

Järg Ametiala ja vanus

2003

2004

Kokku

40-49

50-59

üle 60

284

279

274

271

alla 25

25-39

40-49

50-59

üle 60

66 1 130

õed

hooldajad, põetajad

1 171

1 132

1 163

alla 25

25-39

264

253

232

223

40-49

323

315

339

333

50-59

381

372

405

398

üle 60

152

143

156

147

109

157

138

alla 25

25-39

40-49

50-59

üle 60

1 652

504

1 148

1 580

500

1 080

psühholoogid, füsioterapeudid, logopeedid, arstid, pedagoogid

muu personal (majandus-, toitlustus –, koristus- ja muu personal) alla 25

25-39

371

111

260

328

235

40-49

438

120

318

408

116

292

50-59

504

153

351

471

149

322

üle 60

290

192

315

115

200

1 – Tabelis on kajastatud nende asutuste töötajad, mille põhitegevus on hoolekandeteenuste osutamine. Teatud teenuseid (nt rehabilitatsiooniteenust) osutavad aga ka mõned muu põhitegevusega asutused (nt haiglad), mille personal ei ole tabelis kajastatud. 2 – Kasvataja, abikasvataja, tegevusjuhendaja

Teenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate arv ja kuukeskmine töötasu teenuse liikide lõikes, 2004

Vanemkasvataja

Varjupaigateenus ja vangist vabanenu rehabilitatsiooniteenus

Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenused

Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hooldamine hoolekandeasutuses

Täiskasvanute hooldamine hoolekandeasutuses (v.a psüühiliste erivajadustega inimesed)

Kuukeskmine töötasu, krooni Varjupaigateenus ja vangist vabanenu rehabilitatsiooniteenus

Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenused

Täiskasvanute hooldamine hoolekandeasutuses (v.a psüühiliste erivajadustega inimesed)

Töötajate arv aasta lõpus Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hooldamine hoolekandeasutuses

Töötaja

5 623

Kasvataja

156

4 492

2 800

3 961

5 646

Nooremkasvataja

208

4 736

Abikasvataja

286

3 832

851

208

3 628

3 246

4 190

2 797

4 354

5 088

8 533

3 568

3 678

3 150

5 000

Hooldaja, põetaja Tegevusterapeut Huvijuht Tegevusjuhendaja

521

2 735

3 911

3 525

2 800

Õde

119

112

4 252

4 382

4 192

4 631

Sotsiaaltöötaja

4 297

4 829

4 561

4 791

Ööpäevaringsete hoolekandeteenuste kasutajad ja nende osatähtsus rahvastikus, aasta lõpus Asutus/teenus

1995

2000

2001

2002

2003

2004

Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hooldamise teenus (laste ja noorte hoolekandeasutustes1)

1 470

1 715

1 814

1 881

1 539

1 549

Täiskasvanute hooldamise teenus (üldhooldekodudes1)

2 453

3 276

3 356

3 509

3 890

4 175

Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste ööpäevaringsed hoolekandeteenused (erihooldekodudes1)

2 508

2 509

2 469

2 457

2 228

2 227

Kokku

6 431

7 500

7 639

7 847

7 657

7 951

0,45

0,55

0,56

0,58

0,57

0,59

Osatähtsus rahvastikus, % 1 – Kuni 2002. aastani (k.a) kasutati sulgudes toodud terminoloogiat

Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hooldamine hoolekandeasutuses Orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele hoolekandeteenust osutavad asutused ja teenust kasutanud lapsed, aasta lõpus 1995

1998

2000

2001

2002

2003

Asutuste arv kokku

2004 38

lastekodud ja perelastekodud

koolkodud

noortekodud

segatüüpi asutused

Laste arv kokku

1 470

1 699

1 715

1 814

1 881

1 539

1 549

lastekodud ja perelastekodud

1 081

1 231

1 332

1 441

1 520

9871

1 020

389

409

330

108

noortekodud

segatüüpi asutused

219

178

4571

434

koolkodud

1 – Teenusel viibinud laste arvu muutus on tingitud asutuste tüüpide muutumisest.

Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hoolekandeteenust kasutanud lapsed soo ja vanuse järgi ning nende osatähtsus rahvastikus vanusegrupiti, aasta lõpus Aasta, sugu Kokku

Vanusegrupp 7-14

15-17

18-24

25+

1998

1 699

110

186

861

324

196

2000

1 715

111

145

831

384

208

2001

1 814

156

814

429

272

2002

1 881

100

160

821

474

260

2003

1 539

150

627

487

192

2004

1 549

155

608

492

211

1998

1 001

118

495

200

106

2000

1 024

513

211

124

2001

1 087

492

246

167

2002

1 135

512

262

168

2003

904

394

290

2004

932

374

299

120

1998

698

366

124

2000

691

318

173

2001

727

322

183

105

0–2

3-6

2002

746

309

212

2003

635

233

197

2004

617

234

193

1998

1,23

2,99

3,25

5,17

5,19

1,47

1,25

3,02

2,85

5,37

6,01

1,53

1,33

2,56

3,16

5,54

6,76

1,96

1,39

2,61

3,3

5,96

7,42

1,84

1,14

2,11

3,08

4,88

7,51

1,34

1000 vastavas 2000 eas 2001 inimese 2002 kohta 2003

Kokku

Teenusekasutajate liikumine laste ja noorte hoolekandeasutustes, aasta jooksul 1997

1998

2000

2001

2002

2003

2004

Saabus uusi lapsi

413

428

352

396

416

286

326

Lahkus lapsi

379

376

310

326

362

296

311

121

128

teise hoolekandeasutusse

lapsendati

perekonda hooldamisele ja eestkostele

tööle; asus iseseisvalt elama (alates 2001)

101

120

muu

sh vanemate juurde

Täiskasvanute hooldamine hoolekandeasutuses (v.a psüühiliste erivajadustega inimesed) Täiskasvanutele hooldamisteenust osutavad asutused ja nende jaotus kohtade arvu järgi, aasta lõpus Kohtade arv Asutuste arv kokku

2001

2002

2003

2004

101

108

112

sh kohtade arvuga: kuni 10

11 - 20

21 - 30

31 - 40

41 - 50

51 - 100

101 - 150

151 - 200

351 - 400

Täiskasvanute liikumine hooldamisteenustel, aasta jooksul 1998

2000

2001

2002

2003

2004

Teenusele saabunud isikute arv

1 321

1 459

1 610

1 850

2 053

Teenuselt lahkunud isikute arv

1 153

1 352

1 385

1 466

1 514

1 822

139

iseseisvalt elama

224

258

226

265

289

371

surnud

829

956

1 021

1 065

1 098

1 289

teise hooldekodusse (sama teenus)

muu (läinud toetatud elamisele)

Hoolekandeasutustes hooldamisteenust kasutanud täiskasvanud soo ja vanuse järgi, aasta lõpus Aasta, Teenuse kasutasugu jad kokku

Vanusegrupp 75-79

80+

Kokku 1998

3 013

123

398

646

1 811

…

2000

3 276

176

492

719

1 844

…

2001

3 356

189

541

691

1 896

…

2002

3 509

169

554

778

1 969

…

2003

3 890

190

602

830

2 228

907

1 321

2004

4 175

200

646

933

2 354

755

1 599

1998

1 015

274

310

334

…

2000

1 175

117

344

368

331

…

2001

1 266

128

370

372

383

…

2002

1 291

110

364

437

366

…

2003

1 436

130

407

461

420

224

196

2004

1 562

142

422

514

464

222

242

1998

1 998

124

336

1 477

…

2000

2 101

148

351

1 513

…

2001

2 090

171

319

1 513

…

2002

2 218

190

341

1 603

…

2003

2 454

195

369

1 808

683

1 125

2004

2 163

224

419

1 890

533

1 357

18-29

30-49

50-64

65-74

75+1

1000 vastavas eas inimese kohta Kokku

1998

2,18

0,15

0,32

1,66

4,93

25,18

…

2000

2,40

0,20

0,46

2,03

5,50

23,97

…

2001

2,47

0,17

0,50

2,23

5,28

23,75

…

2002

2,59

0,17

0,45

2,30

5,89

23,72

…

2003

2,88

0,17

0,51

2,52

6,28

25,79

19,64

32,85

1998

1,60

0,13

0,45

2,60

6,48

18,41

…

2000

1,86

0,13

0,64

3,24

7,54

17,18

…

2001

2,02

0,11

0,70

3,49

7,57

19,01

…

2002

2,07

0,12

0,61

3,45

8,84

16,96

…

2003

2,31

0,15

0,72

3,87

9,29

18,46

16,42

21,52

1998

2,69

0,18

0,20

0,92

4,03

27,46

…

2000

2,85

0,26

0,30

1,09

4,29

26,24

…

2001

2,85

0,25

0,31

1,26

3,90

25,36

…

2002

3,03

0,22

0,30

1,41

4,13

26,09

…

2003

3,37

0,19

0,31

1,45

4,46

28,41

20,99

36,17

1 – Kuni 2003. aastani koguti andmeid 75-aastaste ja vanemate teenuse kasutajate kohta ühes vanusegrupis , alates 2003. aastast on andmed 75-79-aastaste ning 80-aastaste ja vanemate kohta eraldi.

100

Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenused Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenused, aasta lõpus 1995 1998 2000 2001 2002 2003 2004 Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimestele hoolekandeteenuseid osutavad asutused (kuni 2002. erihooldekodud)

sh ööpäevaringse hooldamise teenust osutavad asutused

Hoolekandeteenuseid kasutanud täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimesed1 sh ööpäevaringse hooldamise teenus

2 508 2 596 2 509 2 469 2 457 4 118 4 247 ..

.. 2 228 2 227

1 – Kuni 2002. aastani erihooldekodudes viibinud isikute arv. Viimastel aastatel on nn institutsionaalsele hooldusele lisandunud toetavad teenused täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimestele, mille kohta on andmed esitatud alates 2003. aastast.

Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenuste kasutajad teenuse liigi järgi, aasta jooksul 2003

2004

Teenuste kasutajate arv1

4 491

4 693

Igapäevaelu toetamine

1 525

1 668

565

562

Toetatud elamine Elamine kogukonnas

Töötamise toetamine

516

548

2 130

2 074

Ööpäevaringne hooldamine Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine Ööpäevaringne tugevdatud järelvalvega hooldamine

171

189

198

1 – Üks inimene võib saada üheaegselt mitut toetavat teenust.

Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenuste kasutajad soo ja vanuse järgi, aasta jooksul Sugu Kokku M N

Aasta

Teenuse kasutajad kokku

18-29

Vanusegrupp 30-49

50-64

65 +

2003

4 491

961

1 787

1 094

649

2004

4 693

1 046

1 873

1 153

621

2003

2 361

546

975

578

262

2004

2 490

602

1 021

605

262

2003

2 130

415

812

516

387

2004

2 203

444

852

548

359

2003

4,20

4,09

4,75

4,56

2,99

2004

…

2003

4,95

4,58

5,38

5,48

3,66

1000 vastavas eas elaniku kohta Kokku M N

2004

…

2003

3,60

3,58

4,16

3,83

2,67

2004

…

101

Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenuste kasutajate liikumine, aasta jooksul 2003

2004

Teenusele saabunud isikute arv

849

891

sh teistelt hoolekandeteenustelt

254

286

haiglast kodust mujalt Teenuselt lahkunud isikute arv

430

458

626

737

sh teisele hoolekandeteenusele

206

287

iseseisvalt elama

209

244

surnud

136

113

mujale

Avahooldusteenused Vanemliku hoolitsuseta laste esmakordselt arvele võtmine ja arvelolevate laste paigutamine, aasta jooksul 1995

1998

2000

2001

2002

2003

2004

1 134

1 671

1 227

1 255

1 249

1 276

1 092

617

905

659

703

685

602

517

766

568

552

546

591

490

890

1 595

1 305

1 288

1 301

1 326

1 073

239

252

157

202

238

184

226

296²

479

597

455

392

381

266

Aasta jooksul arvele võetud lapsed

Arvelolevatest lastest paigutati1 laste hoolekandeasutusse uude perekonda bioloogilisse perekonda varjupaika õppeasutusse täielikule riiklikule ülalpidamisele

401

320

411

441

453

371

260

463

231

220

230

308

210

1 – Paigutatud laste arv on arvelevõetutest suurem eelmisel aastal paigutamata jäänud laste tõttu. 2 – Koos bioloogilistesse perekondadesse paigutatud lastega.

Vanemliku hoolitsuseta laste paigutamine, aasta jooksul 1600

laste arv

1200 800 400 0

102

1995

1998

2000

2001

2002

2003

2004

õppeasutusse riiklikule ülalpidamisele varjupaika bioloogilisse perekonda uude perekonda laste hoolekandeasutusse

Perekonnas hooldamine Perekonnas hooldamisel viibinud isikud, aasta jooksul Lapsed (0-17)1 Täiskasvanud (18+) Hooldamisel viibinud isikud kokku Osatähtsus rahvastikus, %

1999

2000

2001

2002

2003

2004

895

1 265

1 420

1 461

1 467

1 416

215

200

1 110

1 465

1 482

1 541

1 538

1 470

0,08

0,11

1 – Alates 2001. aastast arvestatud 0-17-aastaste vanuserühma ka kuni 19-aastased lapsed, kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, õppeaasta lõpuni.

Hooldusperekonnad, aasta lõpus Hooldusperekondade arv kokku lapsi hooldavad täiskasvanuid hooldavad

2001

2002

2003

2004

896

897

869

778

849

852

838

753

Laste liikumine perekonnas hooldamise teenusel

2001

2002

2003

2004

kokku

sh erivajadusega

kokku

sh erivajadusega

kokku

sh erivajadusega

kokku

sh erivajadusega

Hooldamisel olnud laste arv aasta alguses

933

1 032

1 064

1 072

462

517

545

533

471

515

519

539

Aasta jooksul hooldamisele võetud laste arv

487

429

403

344

243

210

196

163

244

219

207

181

sünnitushaiglast

varjupaigast

laste hoolekandeasutusest

bioloogilisest perest

335

346

288

251

162

165

136

119

173

181

152

132

Järgneb

103

Järg

2001

2002

2003

2004

kokku

sh erivajadusega

kokku

sh erivajadusega

kokku

sh erivajadusega

kokku

sh erivajadusega

mujalt

372

396

386

445

177

185

205

229

195

211

181

216

said täisealiseks

112

116

paigutati laste hoolekandeasutusse

paigutati tagasi bioloogilisse perekonda

102

paigutati teise hooldusperekonda

116

106

mujale

1 048

1 065

1 081

971

528

542

536

467

520

523

545

504

Aasta jooksul hooldamiselt lahkunud laste arv

paigutati eestkostja või lapsendaja perekonda

Hooldamisel olevate laste arv aasta lõpus

104

Täiskasvanute liikumine perekonnas hooldamise teenusel

2001

2002

2003

2004

kokku

sh erivajadusega

kokku

sh erivajadusega

kokku

sh erivajadusega

kokku

sh erivajadusega

Hooldamisel olevate täiskasvanute arv aasta alguses

Aasta jooksul hooldamisele võetud täiskasvanute arv

Aasta jooksul hooldamiselt lahkunud täiskasvanute arv

Hooldamisel olevate täiskasvanute arv aasta lõpus M

Lapsendamine ja eestkoste Lapsendatud ja eestkostele võetud lapsed, aasta jooksul 1999

2000

2001

2002

2003

2004

168

164

200

133

130

165

107

vanema abikaasa poolt

uude perekonda Eestis

välisriigi kodaniku poolt lapsendatud lapsed

Eestkostele võetud lapsed

314

275

247

272

257

203

155

129

134

142

115

113

159

146

113

130

142

Lapsendatud lapsed kokku

105

Lapsendatud ja eestkostele võetud lapsed 400 300 200 100 0

1995

1998

1999

lapsendatud

2000

2001

2002

2003

2004

eestkostele võetud

Lapsendatud ja eestkostele võetud lapsed koha järgi, aasta jooksul 1999

2000

2001

2002

2003

Lapsendatud lapsed kokku

168

164

200

133

130

165

Eestkostele võetud lapsed kokku

314

275

247

272

257

203

Sünnitushaiglast Varjupaigast Laste hoolekandeasutusest

lapsendamine

2004

eeskoste

lapsendamine

eeskoste

lapsendamine eeskoste

Bioloogilisest perekonnast

lapsendamine

226

205

195

213

194

131

Perekonnast hooldamiselt

lapsendamine

eeskoste

Mujalt

lapsendamine eeskoste

Lapsendatud ja eestkostel olevad lapsed, aasta lõpus 1999

2000

2001

2002

2003

2004

3 611

3 409

3 252

2 985

2 775

2 562

1 768

1 693

1 629

1 522

1 418

1 318

1 843

1 716

1 623

1 463

1 357

1 244

Eestkostel olevad lapsed

2 216

2 025

1 926

1 819

1 788

1 647

1 090

978

949

900

887

830

1 126

1 047

977

919

901

817

Lapsendatud lapsed

106

Vanemaõiguste ära võtmine1, aasta jooksul 1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

287

320

291

297

325

286

264

0-2

3-6

7-14

164

177

146

151

175

131

108

15-17

Laste arv, kelle vanematelt on vanemaõigused ära võetud

1 – Vanema õiguste ära võtmisel paigutatakse laps teise peresse või hoolekandeasutusse ning vanem kaotab õiguse eestkostele, säilib aga lapse ülalpidamiskohustus.

Perekonnast eraldamine1, aasta jooksul 1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

101

110

106

110

124

0-2

3-6

7-14

15-17

Laste arv, kes on kohtuotsusega perekonnast eraldatud

1 – Perekonnast eraldamisel paigutatakse laps teise peresse või hoolekandeasutusse, vanemal säilib eestkoste õigus ning ülalpidamiskohustus.

Lastekaitsetöötajad maavalitsustes ja kohalikes omavalitsustes Kokku

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

100

120

118

117

127

139

132

sh erialase ettevalmistusega

Päevakeskuse teenus 2000

2001

2002

2003

2004

lastele

…

täiskasvanutele

…

lastele ja täiskasvanutele koos

…

puuetega inimestele

…

30 740

27 859

65 069 / 17 298

55 919 / 18 673

432

516

549

445 / 191

441 / 244

Teenuse osutajate arv, aasta lõpus

Aasta jooksul teenindatud klientide arv1 Töötajate arv aasta lõpus2

1 – Klientide ligikaudne arv. Alates 2003. aastast ka püsiklientide arv (märgitud kaldkriipsu taha). Püsikliendiks loetakse päevakeskuses registreeritud liiget või isikut, kes külastab päevakeskust vähemalt kord nädalas. 2 – Kuni 2002. aastani kõik asutuste töötajad, alates 2003. aastast ainult teenuse osutamisega tegelevad põhitöötajad ning lisaks vabatahtlikud töötajad (märgitud kaldkriipsu taha).

107

Koduteenused1, aasta jooksul Vanus Kokku Osatähtsus rahvastikus, %

Teenindatud isikute arv2 1998

2000

2001

2002

2003

2004

5 638

5 553

5 964

6 171

5 539

0,41

0,44

0,46

0,41 119

sh <17

243

150

149

148

128

18-24

25-49

312

302

287

331

342

297

50-64

715

635

638

729

681

573

65-79

2 147

2 368

2 315

2 479

2 519

2 100

80+

2 158

2 135

2 111

2 220

2 450

2 388

sh erivajadusega

1 972

2 225

2 339

2 927

3 129

2 831

<17

18-24

25-49

189

223

194

248

246

214

50-64

427

432

419

485

471

375

65-79

840

968

991

1 294

1 352

1 171

80+

456

553

684

835

984

1 013

Koduteenuse osutajate arv

688

747

732

737

709

697

vastava haridusega

…

120

118

148

täiendõppe läbinud

…

390

378

345

ilma vastava ettevalmistuseta

…

227

213

204

1 – Koduteenused on isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis võimaldavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. 2 – Koduteenuste saajate tegelik arv on mõnevõrra suurem, kuna koduteenuseid osutavad ka päevakeskused, mis ei kajastu ülaltoodud tabelis.

Eluasemeteenus sotsiaalkorteris ja –pindadel, tugikodus1, aasta lõpus Kohtade arv kohandatud erivajadustega inimestele

1999

2000

2001

2002

2003

2004

1 402

1 577

1 700

2 055

2 553

2 727

115

137

141

125

Elanike arv2

1 448

1 682

18912

2 653

3 224

3 439

üksi elavad

1 005

1 119

1 208

1 494

1 866

2 065

443

563

683

1159

1 358

1 374

perena elavad Elanikest erivajadustega isikud

245

340

372

718

803

953

pensionieas isikud

970

1 057

1 220

1 037

1 459

1 467

0,11

0,12

0,14

0,20

0,24

0,26

Osatähtsus rahvastikus, %

1 – Sotsiaalkorter või -pind on munitsipaalomanduses olev eluruum sotsiaalteenust vajavale isikule Tugikodu – kodus elavate puuetega isikutele päevast või perioodilist ööpäevast hooldamist osutav asutus. 2 – 2002. aastal korrastati sotsiaaleluruumide arvestust, kusjuures tagasiulatuvalt võeti varem kasutusel olnud eluruume arvele sotsiaaleluruumidena. Seetõttu on aegreas 2001. aastal 2002. aastaga võrreldav elanike arv 2233.

108

Puuetega ja psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniteenused, aasta jooksul 2003

2004

puudega isikud

6 599

9 543

kuni 17

3 952

3 913

18-64

2 139

4 413

508

1 217

3 249

6 385

669

949

Teenuseid osutanud asutuste arv puuetega isikutele psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele Teenuse kasutajate arv, aasta jooksul

65 ja vanemad rehabilitatsiooniplaani saanud isikud psüühiliste erivajadustega täiskasvanud kuni 17

18-64

636

899

65 ja vanemad rehabilitatsiooniplaani saanud isikud

453

773

Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite soodustingimustel eraldamine Abivahendite saajad, aasta jooksul Abivahendi liik

Abivahendi saajad kokku1

Müüdavad ja laenutatavad abivahendid kokku 2001

21 342

neist kuni 18-aastased lapsed kokku

töövõimelises eas isikud

neist puudega

töötavad

mitte töötavad

vanaduspensionieas isikud

4 246

1 066

660

3 278

13 155 13 537

2002

21 965

4 421

1 630

736

3 001

2003

25 292

4 846

1 785

877

3 377

16 192

2004

26 369

5 097

1 748

889

2 929

17 454

5 274

468

143

1 227

3 525

2002

4 319

493

265

978

2 794

2003

5 126

517

295

1 105

3 434

2004

5 308

506

311

929

3 802

5 152

2 745

522

310

467

1 629

liikumisabivahendid 2001

ortoosid ja proteesid 2001

2002

5 577

2 744

665

301

555

1 977

2003

6 454

3 103

802

310

679

2 365

2004

6 737

3 329

757

403

476

2 529

8 223

659

208

113

1 378

6 071

põetus-ja hooldusvahendid 2001

Järgneb

109

Järg Abivahendi liik

Abivahendi saajad kokku1

neist kuni 18-aastased lapsed

töövõimelises eas isikud

kokku

neist puudega

töötavad

mitte töötavad

vanaduspensionieas isikud

2002

9 083

833

453

157

1 250

2003

9 605

826

415

117

1 266

6 843 7 396

2004

11 241

920

450

104

1 212

9 005

782

159

164

418

2002

817

145

159

472

2003

797

152

105

206

398

2004

846

162

109

237

415

2001

1 911

215

110

142

1 512

2002

1 898

206

150

183

1 450

2003

3 307

248

168

339

121

2 599

2004

2 237

180

121

279

1 703

nägemisabivahendid

2001

kuulmisabivahendid

1 – Iga isikut arvestatakse aasta jooksul vaid üks kord, sõltumata abivahendite saamise kordade arvust.

Abivahendite maksumus ja riigipoolne finantseerimine, tuhat krooni Abivahendi liik

Abivahendite maksumus kokku

Müüdavad ja laenutatavad abivahendid kokku

sellest maksis riik kokku

sh abivahendid lastele

6 251

2001

32 396

24 890

2002

33 938

25 981

6 551

2003

46 147

35 473

9 196

2004

42 485

31 693

8 681

2001

5 192

4 209

927

2002

5 575

4 582

1 069

2003

8 191

7 090

1 850

2004

7 676

6 818

1 545

14 495

11 844

2 678

liikumisabivahendid

ortoosid ja proteesid 2001

2002

14 807

12 010

3 142

2003

18 892

15 385

3 892

2004

16 020

12 753

3 978

6 488

3 698

974

2002

7 012

4 046

997

2003

8 521

4 814

1 227

põetus-ja hooldusvahendid 2001

Järgneb

110

Järg Abivahendi liik

Abivahendite maksumus kokku

sellest maksis riik kokku

sh abivahendid lastele

10 089

5 707

1 461

2001

1 624

1 419

429

2002

1 639

1 433

321

2003

2 155

1 884

535

2004

1 913

1 601

360

2001

4 597

3 720

1 243

2002

4 905

3 910

1 021

2003

8 388

6 300

1 692

2004

6 787

4 815

1 337

2004 nägemisabivahendid

kuulmisabivahendid

Varjupaigateenus ja kinnipidamiskohtadest vabanenutele osutatud rehabilitatsiooniteenus 2003 Teenuse osutajate arv, aasta lõpus Teenuse kasutajate arv, aasta jooksul

2004

Kokku

3 243

2 037

1 206

2 580

1 732

848 520

Teenusel viibinud isikud vanuse järgi alaealised kokku

1 798

1 055

743

1 354

834

0-6

471

241

230

339

196

143

7-14

872

555

317

592

388

204

15-17 täiskasvanud kokku

455

259

196

423

250

173

1 445

982

463

1 226

898

328

18-24

244

151

202

134

25-49

948

650

298

682

508

174

50+

253

181

342

256

698

647

559

510

695

646

547

499

Teenusel viibinud isikud põhjuse järgi Kinnipidamiskohtadest vabanemine alaealised täiskasvanud Elukoha puudumine¹

595

336

259

365

217

148

alaealised

292

163

129

127

täiskasvanud

303

173

130

238

150

368

256

112

302

222

327

230

265

200

Perevägivald

326

231

254

158

alaealised

180

174

täiskasvanud

146

145

Hulkurlus alaealised täiskasvanud

Järgneb

111

Järg 2003

2004

Kokku

238

132

106

221

135

217

125

211

131

222

129

137

210

119

132

158

109

134

Kodune hoolimatus alaealised täiskasvanud Vanemate ja teiste lähedaste alkoholi tarvitamine alaealised täiskasvanud Alkoholi tarvitamine alaealised täiskasvanud Narkootikumide tarvitamine

110

172

133

166

130

alaealised

täiskasvanud

alaealised täiskasvanud Vanemate ja teiste lähedaste narkootikumide tarvitamine

Muu vägivald

alaealised

394

197

471

292

179

307

156

151

267

150

117

204

142

täiskasvanud Muud/põhjus teadmata alaealised täiskasvanud 1 – v.a. kinnipidamiskohtadest vabanenud

Vangist vabanenutele osutatud teenused Teenuse liik

Teenust kasutanud isikute arv aasta jooksul

Ühe isiku keskmiselt teenusel viibitud aeg

2003

2004

2003

2004

Majutamine, ööpäev

251

253

113

Rehabilitatsioon, tund1

354

216

Tugiisiku teenus, tund2

334

173

Psühholoogiline nõustamine, tund

300

220

1 – Tegevus inimese toimetuleku soodustamiseks konkreetses õppimis-, töö- või sotsiaalses keskkonnas. 2 – Vangist vabanenu abistamiseks ja suunamiseks igapäevaelu toimingutes, arvestades tema erivajadusi

112

Kodutute öömaja teenuse kasutajad soo ja vanuse järgi, aasta jooksul 2003

2004

Kokku

kodutud1

teised öömajas viibinud 2

Kokku

kodutud1

teised öömajas viibinud 2

Kokku

1 712

1 582

130

2 062

1 700

362

1 404

1 311

1 711

1 403

308

271

351

297

18-24

108

25-49

999

939

1 057

855

202

50-64

517

486

810

711

kuni 7 ööd

460

398

580

333

247

8-30 ööd

321

256

443

364

31-90 ööd

274

362

327

Vanuse järgi alla 18

65 ja vanemad Viibimise kestuse järgi

91-180 ööd

313

312

335

334

181-270 ööd

201

200

271

…

üle 270 öö

143

142

…

1 – Kodutu – inimene, kellel ei ole mingit seaduslikku suhet (omand, üürileping, alaline majutusleping) ühegi elamispinnana kvalifitseeritava hoone, ruumi või nende osaga ja kellel puuduvad elukoha muretsemiseks vajalik sissetulekuallikas ja sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda staatust muuta. 2 – Mingil muul põhjusel (perekonfliktid, perevägivald j.t.) ajutist kodutute öömaja teenust vajavad isikud

Toimetulekutoetus Toimetulekutoetuse vahendite kasutamine, rahuldatud taotluste arv ja keskmine toetuse suurus Toetuse liik

1998

2000

2001

2002

2003

2004

Toimetulekutoetus (toimetulekupiiri kindlustamiseks) rahuldatud taotluste arv aastas, tuhat

577,2

494,8

443,3

385,7

313,4

214,5

toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, krooni

503

617

797

847

984

1 011

keskmine rahuldatud taotluste arv kuus, tuhat

48,1

41,2

36,9

32,1

26,1

17,9

toetust saanud perekondade (keskmiselt kuus) osatähtsus kõigist perekondadest1, %

7,8

7,2

6,5

5,7

4,6

3,2

rahuldatud taotluste arv aastas, tuhat

317,1

29,2

3,8

48,4

37,3

33,5

keskmine rahuldatud taotluste arv kuus, tuhat

26,4

2,4

0,3

4,0

3,1

2,8

toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, krooni

381

343

279

440

454

545

Täiendav toetus

1 – Arvestuse aluseks on Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu korrigeeritud leibkondade arv.

113

Ühe taotluse kohta arvestatud toetuse (toimetulekupiiri kindlustamiseks) keskmine suurus, aastatel 1998-2004, krooni 1200 1000 krooni

800 600 400 200 0

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

Toimetulekutoetuse vahenditest toetust saanud perekonnad Toetuse liik Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks)

1998

2000

2001

2002

2003

2004

85,1

65,4

70,4

69,3

51,1

33,2

saanud perekonnad 2, tuhat osatähtsus kõigist perekondadest1 Täiendavat toetust saanud perekonnad 2, tuhat osatähtsus kõigist perekondadest1

13,9

11,4

12,4

12,2

9,0

5,9

170,5

24,5

3,6

37,7

35,4

30,8

27,8

4,2

0,6

6,7

6,3

5,4

1 – Arvestuse aluseks on Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu korrigeeritud leibkondade arv. 2 – Perekondade arvud ei ole summeeritavad, sest üks ja sama pere võib saada mõlemat toetust. Näitab kõiki toetust saanud perekondi sõltumata toetuse saamise kordade arvust.

Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks) saanud perekondade struktuur1, % 1998

2000

2001

2002

2003

2004 72,4

Toimetulekutoetust saanud perekondadest tööd mitteomava isikuga

60,6

59,1

56,6

61,4

30,5

27,9

31,5

26,5

26,1

27,8

32,7

27,6

30,1

35,3

44,6

lastega

49,3

45,9

38,3

34,1

38,7

43,4

pensionäri

12,2

5,8

7,7

7,9

7,6

6,7

üliõpilase

…

11,7

16,7

21,7

14,6

1,9

puudega inimesega

7,3

5,8

5,7

6,3

6,4

töötu abiraha saajaga pikaajalise töötu, mittetöötava tööotsijaga

Toimetulekutoetust saanud lastega perekonnad laste arvu järgi

100

1 lapsega

51,3

54,0

56,7

58,5

54,9

52,7

2 lapsega

30,5

29,8

29,0

27,7

28,3

3 ja enama lapsega

18,2

16,2

14,3

13,8

17,4

19,0

1 – Arvutatud rahuldatud taotluste järgi. Üks ja sama pere võib kuuluda erinevatesse peretüüpidesse (näiteks nii lastega kui töötuga pere), seetõttu ei võrdu erinevate peretüüpide osatähtsuste summa 100%-ga.

114

Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks) saanud perekondade liikmed sotsiaalse seisundi järgi1, % 2000 2001 2002 2003 2004 Toimetulekutoetust saanud perekondade liikmed sotsiaalse seisundi järgi

100

töötu abiraha saajad, tööotsijad, pikaajalised töötud

34,0

36,4

36,9

36,8

40,4

töötu abiraha saajad

14,7

18,5

16,3

14,7

pikaajalised töötud, mittetöötavad tööotsijad

19,3

17,9

20,6

22,1

25,7 37,9

lapsed

38,4

33,6

30,9

34,9

kodused

6,3

5,4

5,5

7,1

7,9

pensionärid

4,6

6,3

6,6

6,2

5,5

töötajad

6,7

4,8

3,9

4,0

3,9

üliõpilased

7,2

10,8

14,3

9,4

2,5

muud

2,8

2,7

1,9

1,6

1,8

1 – Arvutatud rahuldatud taotluste järgi.

Toimetulekutoetust saanud perekondade liikmed sotsiaalse seisundi järgi, 2003 Üliõpilased 2,5% Muud 1,8%

Töötajad 3,9% Pensionärid 5,5% Kodused 7,9%

Töötud 40,4%

Lapsed 37,9%

Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks) saanud perede jaotus toetuse saamise kordade arvu järgi aasta jooksul, % Aasta

Kokku

Perede jaotus toetuse saamise kordade arvu järgi 1

11,9

9,6

8,6

7,6

5,9

5,3

4,3

4,1

5,2

12,0

1998

100

21,3

2000

100

19,9

12,4

9,8

7,8

6,3

5,6

4,6

4,3

4,5

5,4

15,2

2001

100

14,4

10,5

9,1

7,8

6,7

6,2

5,3

4,8

5,3

5,2

6,4

18,3

2002

100

16,2

11,4

16,1

7,1

6,0

7,8

4,2

3,8

4,1

5,3

14,2

2003

100

14,5

9,9

10,3

7,4

7,9

7,8

5,5

5,7

3,8

5,1

18,3

2004

100

17,1

9,4

7,8

7,4

6,4

5,5

4,4

4,1

5,7

23,9

115

Euroopa Sotsiaalharta ratifitseerinud riikide kodanike toimetulekutoetuse (toimetulekupiiri kindlustamiseks) taotluste rahuldamine 2001

2002

2003

2004

3,6

17,2

48,5

66,2

Rahuldatud taotluste arv Toetust saanud perede arv Toimetulekutoetuse summa, tuhat krooni

Hoolekandeteenuste osutamise kulud ja finantseerimine1, 2003- 2004 Teenuse liik

Teenust kasutanud isikute arv

Kulutused kokku, tuhat krooni

kulutusi finantseeris isik

kohalik omavalitsus

riik muud allikad

Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hooldamine hoolekandeasutuses 2003

1 767

99 697,8

547,7

4 202,9

91 434,9

3 512,3

2004

1 851

117 000,3

445,1

5 126,1

109 219,6

2 209,6

Vanema avalduse alusel laste hoolekandeasutuses hooldamisel olevate raske või sügava puudega laste hoolekandeteenused 2003

132

7 833,7

703,5

581,4

5 376,7

1 172,2

2004

127

8 431,8

965,0

899,1

5 559,9

1 007,8

Täiskasvanute hooldamine hoolekandeasutuses (v.a psüühiliste erivajadustega inimesed) 2003

5 404

197 210,7

86 803,9

106 758,4

3 434,3

214,2

2004

5 997

219 965,5

104 487,7

111 268,8

3 397,3

811,7

Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenused (koos majutusteenusega) 2003

5 072

140 025,2

32 233,6

5 804,4

100 959,5

1 027,7

2004

5 290

150 712,1

37 188,1

6 529,4

105 525,9

1 468,8

Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniteenus 2003

669

4 938,8

2004

949

5 908,9

4,0

1,9

5 903,1

Puuetega inimeste rehabilitatsiooniteenus 2003

6 599

7 763,1

427,3

2 463,9

4 737,7

134,2

2004

9 543

14 518,3

264,9

368,7

13 729,8

154,9

Proteesid ja abivahendid 2003

25 292

46 147,5

10 674,5

35 473,0

2004

26 369

42 484,8

10 791,9

31 692,9

Varjupaigateenus ja kinnipidamiskohtadest vabanenute rehabilitatsiooniteenus 2003

3 243

27 841,5

168,8

23 290,2

2 480,4

1 902,0

2004

2 580

27 965, 7

106,9

22 938,0

2 476,6

2 444,1

Eluasemeteenus sotsiaalkorteris, -pindadel, tugikodus 2003

3 697

30 985,4

3 136,7

25 031,9

689,9

2 126,9

2004

3 907

29 113,4

3 754,9

24 692,5

103,2

562,8

2003

65 069

38 065,3

2 818,7

33 372,5

454,8

1 419,3

2004

55 976

44 484,3

3 273,9

39 410,2

442,9

1 357,3

Päevakeskuse teenus

Koduteenus 2003

6 171

33 740,8

746,6

32 873,1

121,1

2004

5 539

36 944,0

411,0

36 511,0

22,0

1 – Otseselt teenuse osutamisega seotud kulud ja nende katmine

116

Kulutused riigieelarvest sotsiaalkindlustusele ja -hoolekandele, miljon krooni 1998

2000

2001

2002

2003

2004

Sotsiaalkindlustus1

6 507,9 8 119,0 8 663,9 9 565,5 10 451,4 12 722,5

Riiklik pensionikindlustus

5 205,2 6 473,8 6 621,1 7 285,6

Puuetega inimeste sotsiaaltoetused Peretoetused vanemahüvitis Muud hüvitised ja väljamaksed2 Erijuhtudel riigieelarvest makstav sotsiaalmaks 3 Pensionide ja toetuste väljamaksmise kulud

75,7

441,2

8 154,2

9 199,3

565,2

588,8

630,1

1 158,9 1 317,0 1 317,2 1 395,4

1 382,1

2 106,0

441,3

90,4

74,7

79,6

88,7

94,8

112,5

108,5

122,2

141,5

145,2

141,8

40,0

47,7

50,9

51,6

43,4

37,4

Sotsiaalkindlustuse kulutuste osatähtsus, % SKP-s

8,34

8,74

8,29

8,18

8,21

8,99

28,46

29,09

27,86

26,43

26,72

79,6

76,7

80,6

77,4

90,8

Sotsiaalhoolekanne

666,9

568,0

656,2

672,7

650,6

561,9

Sotsiaaltoetused

425,5

318,3

354,4

347,9

325,1

235,0

411,5

315,3

354,4

347,9

325,1

235,0

toimetulekutoetus

290,6

305,3

353,3

326,6

308,2

216,8

täiendav toetus

120,9

10,0

1,0

21,3

16,9

18,2

muud toetused5

14,0

3,0

Sotsiaalteenused

241,4

249,7

246,6

258,5

266,6

282,0

94,5

96,8

89,7

98,8

101,2

105,5

6,5

6,2

4,3

4,0

3,4

75,5

88,6

102,2

105,7

121,4

puuetega inimeste kutseõppekeskuse tegevuskulud

9,9

11,4

11,1

13,1

14,1

14,5

proteeside ja abivahendite hinna osaline kompenseerimine

23,5

23,2

25,2

26,2

35,7

31,7

riiklikud hoolekandeprogrammid

23,7

12,6

10,0

6,4

2,4

1,8

7,8

10,9

4,1

4,4

4,2

3,7

…

55,2

66,3

58,9

44,9

hoolekandeasutuste investeeringud riigieelarvest ja hasartmängumaksust 9

…

44,2

50,2

40,9

23,1

hasartmängumaksust rahastatud hoolekandeprojektid

…

11,0

16,1

18,0

21,8

0,85

0,61

0,63

0,58

0,51

0,40

1,99

2,20

1,96

1,64

1,18

riigieelarves 4 Sotsiaalkindlustusameti ülalpidamiskulud

toetused toimetulekutoetuse vahenditest

erivajadustega inimeste riiklik hoolekanne 6 täiskasvanute hooldamine hoolekandeasutuses7 laste riiklik hoolekanne8

muud teenused Muud hoolekandega seotud kulutused

Sotsiaalhoolekande kulutuste osatähtsus, % SKP- s riigieelarves 4

1 – Ei sisalda ravikindlustust ja töötuskindlustust (käsitletakse peatükkides „Tervishoid“ ja „Tööturg“). 2 – Erivajadustega isikute rehabilitatsiooniplaani koostamine ja rehabiliteerimise teenused, tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kahjuhüvitised, alealiste, vaegurite ja täiendava lapsepuhkuse päevade tasu, lisapuhkepäev puudega lapse vanemale, tasuline lapsetoitmise vaheaeg, sanatoorne ravi, matusetoetus, sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ja hüvitised kuriteoohvritele. 3 – Sotsiaalmaksu tasutakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu riigieelarvest lapsehooldustasu ning vanemahüvitise saajate eest, puuetega inimeste hooldajate eest, teatud juhtudel ka ülalpeetavate ning Eestisse tagasipöördunute eest. 4 – 1998. aastal ei sisaldanud riigieelarve sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse osa, seetõttu ei ole näitajad järgmiste aastatega võrreldavad. 5 – Transporditoetus puuetega inimestele ja Tšernobõli avarii tagajärjel kannatanute toetus, alates 2001. aastast makstakse sotsiaalkindlustushüvitisena. 6 – Hoolekandeasutuste ning avahooldusteenuste kulud. 7 – Riigieelarvest kaetakse enne 1993. aasta 1. jaanuari täisealiste üldhooldekodusse paigutatud isikute kulud. 8 – Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamiseks hoolekandeasutustes, peres hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks. 9 – 2003. ja 2004. aastal ainult investeeringud riigieelarvest.

117

900

0,9

800

0,8

700

0,7

600

0,6

500

0,5

400

0,4

300

0,3

200

0,2

100

0,1

1998

2000

sotsiaaltoetused seotud kulutused

118

2001

2002

2003

2004

sotsiaalteenused muud hoolekandega kulutuste osat채htsus SKP-s

% SKP-s

miljon krooni

Sotsiaalhoolekande kulutused riigieelarvest ja osat채htsus SKP-s, %

SOTSIAALSE KAITSE KULUTUSED Sotsiaalse kaitse kulutuste arvestamisel on kasutatud Euroopa integreeritud sotsiaalse kaitse statistika süsteemi (ESSPROS) metoodikat. ESSPROSi definitsiooni järgi on sotsiaalne kaitse riigi, kohaliku omavalitsuse või erasektori poolt rakendatavate meetmete kogum, mille ülesandeks on kergendada üksikisiku või leibkonna toimetulekut sissetuleku osalise või täieliku kaotuse puhul teatud kindlaksmääratud riskide või vajaduste ilmnemisel (vt tabelis toodud funktsioonid). Sotsiaalse kaitse kulutustesse on lülitatud rahalised hüvitised, mida makstakse toetusesaajale rahas, ning mitterahalised hüvitised teenuste ja kaupadena. Halduskulud ja kapitalikulud loetakse sotsiaalse kaitse kulutuseks juhul, kui need on otseselt toetuste maksmise või teenuste osutamisega seotud. Vastavalt ESSPROS metoodikale ei loeta sotsiaalse kaitse kulutusteks isiku omaosalust teenuse eest tasumisel. ESSPROS lähtub funktsioonidest, st hüvitise maksmise või teenuse osutamise eesmärgist (haigus, vanadus, töötus jne). Nii on pensioniskeemide järgi makstavad hüvitised jagatud ära ”vanaduse”, ”puue, töövõimetuse” ja ”toitjakaotuse” vahel, erinevad hoolekandekulutused funktsioonide ”vanadus”, ”puue, töövõimetus” ning ”perekond ja lapsed” vahel. Sünnitushüvitis kuulub funktsiooni ”perekond ja lapsed”, toimetulekutoetus funktsiooni ”sotsiaalne tõrjutus” ning matusetoetus funktsiooni ”toitjakaotus” alla. Sotsiaalse kaitse kulutuste arvestamisel on kajastatud kulud, mille kohta on regulaarne ja detailne riiklik või ametkondlik aruandlus. Kohalike omavalitsuste eelarve täitmise aruanded ei võimalda adekvaatselt hinnata omavalitsuste endi eelarvest finantseeritavate sotsiaal-ja tervishoiuteenuste ja –toetuste kogumahtu. Arvestuses on kohalike omavalitsuste kulutustes kajastatud peamisi hoolekandeteenuseid – hooldamine hoolekandeasutuses, koduteenused, eluasemeteenused jms. Kuna eksisteerib mõningane alakaetus kohalike omavalitsuste tehtud sotsiaalkulutuste osas, on sotsiaalse kaitse tegelikud kogukulud ja nende osatähtsus SKP-s mõnevõrra suuremad tabelis näidatust. Sotsiaalse kaitse kulutused1

2000

2001

2002

2003

Kulutused kokku, miljon krooni

13 358,32

14 176,55

15 404,58

17 107,98

Sotsiaalse kaitse kulutused kokku, miljon krooni

13 148,88

13 949,39

15 174,59

16 859,87

Haigus, tervishoid

4 221,42

4 448,16

4 719,41

5 368,98

Puue, töövõimetus

869,26

1 146,25

1 355,03

1 571,59

5 704,45

5 927,96

6 617,02

7 420,69

258,14

238,25

188,87

135,19

1 568,39

1 598,60

1 725,63

1 681,68

Töötus

167,82

189,65

166,03

304,89

Eluase

93,33

84,60

96,22

103,57

Sotsiaalne tõrjutus

266,07

315,92

306,38

273,28

Halduskulud

209,44

227,15

230,00

248,11

Vanadus Toitjakaotus Pere ja lapsed

Järgneb

119

Järg Sotsiaalse kaitse kulutuste struktuur, % Kokku

100

Haigus, tervishoid

32,1

31,9

31,1

31,8

Puue, töövõimetus Vanadus Toitjakaotus

6,6

8,2

8,9

9,3

43,4

42,5

43,6

44,0

2,0

1,7

1,2

0,8

11,9

11,5

11,4

10,0

Töötus

1,3

1,4

1,1

1,8

Eluase

0,7

0,6

Sotsiaalne tõrjutus

2,0

2,3

2,0

1,6

Pere ja lapsed

Osatähtsus SKP-s, % Kokku

14,4

13,6

13,2

13,4

Haigus, tervishoid

4,5

4,3

4,0

4,2

Puue, töövõimetus

0,9

1,1

1,2

Vanadus

6,1

5,7

5,8

Toitjakaotus

0,3

0,2

0,1

Pere ja lapsed

1,7

1,5

1,3

Töötus

0,2

0,1

0,2

Eluase

0,1

Sotsiaalne tõrjutus

0,3

0,2

Halduskulud

0,2

1 – 2005. aastal tegi Statistikaamet ümberarvestused varasemate aastate kohta, seetõttu erinevad andmed veidi varasemates kogumikes esitatuist (kulutusi laste päevahoiule ei ole selles arvestuses käsitletud sotsiaalse kaitse kuluna). Allikas: Statistikaamet

Arvestustes kasutatud makronäitajad 1995

1998

2000

2001

2002

2003

2004

2005

Rahvaarv 1. jaanuari seisuga

1 448 075 1 393 074 1 372 071 1 366 959 1 361 242 1 356 045 1 351 069 1 346 500

Aastakeskmine rahvaarv

1 436 634 1 386 156 1 369 515 1 364 101 1 358 644 1 353 557

…

… …

SKP jooksevhindades, miljon krooni

43 060,6

78 027,6

92 937,7 104 459,0 116 915,3 127 333,8 141 493,4

Riigieelarve (sh lisaeelarve), miljon krooni1

8 912,3

15 281,7

28 531,0

29 786,1

34 329,4

39 550,7

47 619,7

55 232,0

1 – 1995. ja 1998. aastal ei sisaldanud riigieelarve sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse osa, seetõttu ei ole näitajad järgmiste aastatega võrreldavad.

120

cxxii