Muusikaraamat by katrin Libe

MUUSIKARAAMAT

KONGUTAS 2015/2016

● Muusika-aasta

2015

oli

täis

suurepäraseid

kontserte, muusikalisi

etteasteid. Hea meel on tõdeda, et kõik, kes oma muusikalisi elamusi jagasid, kogesid seda imelist puudutust, mida muusika-aasta meile pakkus.

● Muusikaelamusi laekus 40 - Konguta kooli õpetajatelt, töötajatelt ning 1., 4.ja 5. klassi õpilastelt, samuti kooli vilistlastelt. 42 inimest pani kirja oma mõtted erinevatest kontsertidest. Kirjutistest selgub, et külastati 69 eriilmelist kontserti.

● Tänan kõiki, kes leidsid aega ja oma elamused kirja panid, et neid teistega jagada. Nagu kirjutistest selgub on muusika ampluaa väga lai. Muusikalised maitsed on väga erinevad. Kindlasti leiate nendest kirjutistest huvitavaid esinejaid, keda kindlasti kunagi kuulama minna.

Head lugemist Katrin Libe

Vol. 1 20. märtsil, 2015.a käisin kontserdil Tartu Ülikooli aulas, kus esines

Iberian Folk Ensemble Hispaaniast. Ansambli eesmärk on tutvustada oma maa rahvalaule ning tantse. Ansamblis

kõlavad

traditsioonilised

hispaania

instrumendid

mandoliinilaadsed bandurriad, hispaania lautod ja basskitarrid.

kitarrid,

Mulle meeldis temperamentne ja kaunis hispaania muusika ning erinevas vanuses pillimeeste mängu- ja väljendusoskus. Õpetaja Katrin Libe

Vol. 2

Mina

käisin

viimati

„Sõbrapäevaks

Sinule“

kontserdil, mis toimus 15.veebruaril 2015 Vanemuise Kontserdimajas. Peaesinejaks

oli ansambel „Terminaator“, kes oli endaga lavale kutsunud

musitseerima ka Inese ja Kristjan Kasearu. Backi laulsid traditsiooniliselt Kaire Vilgats ja Dagmar Oja. Instrumentalistina soleeris erinevatel pillidel Tiit Kikas. Lisaks ilusale ja südamlikule muusikale vestis Jaagup Kreem toredaid lugusid elust ja sõpradest. Laval kõlasid minu arvates Terminaatori kõige

ilusamad ballaadid. Oli ilus õhtu. Kõik oli nii tutttav, soe ja kodune- oleksin justkui vanal sõbral külas käinud!

Direktor Liina Tamm

Vol. 3 Käisime perega heategevuslikul kontserdil "Hooli meist". Kontserdiga toetati Maarja Päikesekodu ehitamist. Seda ehitatakse Tartumaale

Haaslava

valda

seal

hakkavad elama puudega noored. See

kontsert

kontserdimajas.

toimus

Vanemuise

Kontserdimaja terrassil

tervitas saabujaid piirivalve orkester, see oli lõbus. Laval käis väga palju esinejaid - C-Jam, Ott Lepland, Tõnis Mägi ja Kärt Johanson, Liis Lemsalu, Rosanna Lints, Gerli Padar Lottena, Marju Länik, ansambel Noorkuu, Astrid Nõlvak, Eva ja Villu Talsi, Elephans from Neptune, üllatusesinejad Elleri muusikakoolist ja Tartu Maarja koolist. Minu lemmikud sellel kontserdil olid Tõnis Mägi ja Eva ning Villu Talsi. Tegelikult olid kõik esinejad väga lahedad ja head. Oli rahulikku vaikset ja valjuhäälset muusikat. Noorkuu esinemine oli suurepärane. Esimest korda nägin oma silmaga C-Jami, Marju Länikut ja elevantide bändi. Tore oli kuulda laule Lotte etendusest. Kontserti oli kuulamas palju puudega lapsi, kelle heaks see kontsert oli korraldatud. Esinejaid tutvustas ja kontserti juhtis ka Maarja kooli poiss. Kontserdi korraldas juba viiendat korda Reet Linna. Mulle meeldis see kontsert ja pisar tuli silmanurka, sest see kõik oli väga liigutav. Emili Külaots, 2. klass 4

Vol. 4 Mina käisin kolmapäeval, 01.04. 2015

Tartus

vaatamas

Vanemuises

balletti

nimega

"Raimonda". Ballett oli kahes vaatuses, kuid originaalis on ballett hoopiski kolmes vaatuses ja neljas stseenis. Terve balleti aja

mängis

teatri

orkester

noodikirjas nähtud muusikat, mis oli mõeldud laval balleti väljendamiseks ja liikumiseks. Orkestril on kõige rohkem pillimängu vaja teha just siis, kui etendatakse balletti, sest balletis ongi peaaegu kõik muusika saatel. Enne balleti algust jälgisin tähelepanelikult, kuidas teatri orkester proovi tegi. Nägin väga palju erinevaid pille nt. kahte oboed, kahte fagotti, kahte flööti ja kahte kalrnetit, mis asusid kõik ühel pool (meile paremal pool) ja teisel pool asus palju viiuleid (1. ja 2. viiul), harf, kaks tšellot, kaks kontrabassi, vioolad(mis asusid meile vasakul pool), puhkpillideks trompetid, metsasarved, tromboonid, tuubad ning seejärel klaver ja teised löökriistad(mis asusid kõige taga väikese katuse all). Orkestrit juhendas ehk dirigeeris Erki Pehk. Ning siis algaski etendus, kui olid kõlanud kolm kella. Orkestris tehti väga palju dünaamikat- pianot, fortet, mezzopianot, mezzofortet, crescendot ja ka diminuendot. Ballett oli väga tore. See oli esimene kord, kui ma käisin vaatams balletti ja kui ma istusin saalis teises reas ja nii sain ma jälgida ka orkestrit. Madli Saarela, 5. klass

Vol. 5 Me käisime Tartus teatris vaatamas balleti. See oli väga lahe. Esimene vaatus oli natuke igav, aga teine vaatus oli väga lahe. Kui teises vaatuses üks mees mängult torkas teisele mõõgaga, siis alguses ma vaatasin, et ta lööb talle päriselt mõõgaga. Etendus kestis kaks tundi. See algas kell seitse ja lõppes kell üheksa. Koju jõudsime kella kümne paiku. Soovitan kõigil minna seda etendust vaatama. Elis Härmson, 5. klass

Vol. 6 Käisime 1. aprillil koolitöötajate ja õpilastega Vanemuises balletti "Raimonda" vaatamas. Paljud ei lähe juba põhimõtteliselt balletti vaatama, sest arvatakse, et pikalt tantsu vaadata on lihtsalt igav. Tegelikult seisneb balleti ilu selle tantsudes, muusikas, joonte harmoonilisuses, õhulisuses, kõik tundub natuke õilsam, ideaalsem, salapärasem kui päriselus - nii arvab "Raimonda" lavastaja Jelena Pankova. Muusika, mille kirjutas Aleksander Glazunov, oli imeliselt kerge, unistama panev, eriti esimeses vaatuses. Muusika koos tantsudega tõigi esile sisu, kus Raimonda unistab Valge daami seltsis kellestki, keda ta väga armastama hakkab ja kellega koos oma elu veeta tahab. Aga nagu muinasjuttudes ikka, tuleb kihluda kellegagi, keda vanemad peavad oluliseks, kellel on positsioon, tähtsus ühiskonnas. Raimonda on kuulekas tütarlaps ja nõustub kihlusega, aga unistuste peig ei lähe meelest. Teine vaatus toob palju särtsu ja põnevust selle näol, et laval on näha erinevate rahvaste tantse, mis kutsuvad vaatajaidki mõttes kaasa tantsima. Valitud on kõige särtsakamate rahvaste lood - venelased, hispaanlased ja mägirahvad väikeste rütmipulkadega, loomas põneva ja kaasakiskuva õhustiku. Lugu läheb veelgi põnevamaks, sest äkitselt ilmub Raimonda maailma tema 6

unelmate mees, kes tapetakse Raimonda kihlatu poolt. Lugu lõppeb täpselt nii nagu algaski - kaunis meloodia viib kaks hinge teispoolsuses kokku ja nüüd on neil kahekesi aega tantsida küll ja veel. Helilooja Glazunov oli rahvuselt venelane ning tema muusika anne avaldus juba varases lapsepõlves. Palju kirjutas ballette ja kandis edasi vene rahvuslikke ideid. Mulle väga meeldib lavastustes või filmides, kui pean veidi ise pingutama, et sisust aru saada.

Seega naudin nii balletti kui ka sümfooniaid, kus on vaba

mõtteruumi ka enda arusaamadele. Tunnistan, kui õhtul koju jõudsin, tegin koridoris mõned balletikeerutused, kui keegi mind ei näinud. Meeldis väga muusika, tantsulised seaded ja imeline peaosatäitja Maria Engel, kes tantsis Raimonda osas. Õpetaja Kristiina Lõhmus

Vol. 7 Jutustan jällegi oma muusikaelamusest. Mina käisin koos oma vanaema ja emaga Elva Gümnaasiumis ( kollases majas) kontserdil "Kaks ja pool meest". See oli väga vinge. Koosseisus olid Uku Suviste, Kristjan Kasearu, Jaagup Tuisk, kitarrist ja klavermängija ja muidugi ka helitehnik. Laulud, mida nad laulsid olid päris toredad, sealhulgas ka väga palju tuntud laule. Kui Uku Suviste hakkas laulma laulu, mida ta laulis saates "Su Nägu Kõlab Tuttavalt" Tarmo Pihlapi repetuaarist laul "Alpi lauluke" mängis Uku Suviste nii suure hooga kitarri, et lõhkus kogemata kitarristi kitarri keele ära. Siis läks natukene aega kui kitarrikeel ära parandati ja kontsert võis jätkuda. Kontsert oli üpris lühike. See kestis üks tund, aga hoidis samas ka meelt üleval, sai nalja ja oli niisama lõbus ja tore:) Kui kontsert lõppes oli Elva publik nii õnnelik ja rõõmus, et tehti kaks lisalugu. Ning pärast sain teha koos esinejatega

pilti ja sain küsida ka autogrammi:) Mis siis, et vahel juhtub äpardusi kõik see käib asja juurde.) Madli Saarela, 5. klass

Vol. 8 10. aprillil käisin sünnipäevaks saadud kontserdipiletiga kuulamas ansamblit „Kaks ja pool meest“. See on kahest tuntud lauljast- Uku Suvistest ja Kristjan Kasearust koosnev ansambel, kus ½ mehena oli kaasatud Jaagup Tuisk, kes on 12-aastane laulupoiss. Peab ütlema, et mind üllataski kõige enam just kõige noorem ansambliliige. Temas oli nooruslikku elurõõmu, julgust ja lavalist sära. Staažikamate lauljatega sobis ta hästi kokku. Kõik esinejad olid väga šikilt ja pidulikult riides. Kontsert Elva Gümnaasiumis oli korraldatud Muusikapäevade raames ja saalis oli esinejatele innukalt kaasa elav publik. Esimestest taktidest kontserdi algul kuni viimase laulu lõpuni nautisid kuulajad esitusi. Ja laule lauldi nii duona, triona kui ka soolona. Minu lemmikuteks sellel kontserdil olid „Laev tõstis üles purjed“ ja „Saatanlik naine“, milledest viimast esinejatel ka korrata tuli. Ja vahva oli kuulata Uku Suviste joodeldamist! Üks tund kontserdielamust andis kevadõhtule juurde sära. Direktor Liina Tamm

Vol. 9 Mina käisin pühapäeval, 12. aprillil Elva „Sinilinnus“ ansambel „Helisev Horoskoop“ sünnipäevapeol. Kontsert oli väga meeleolukas ja nostalgiat tekitav, kuna selle Elvast pärit ansambli repertuaar koosneb põhiliselt kunagisest ETV ülipopulaarsetest „Horoskoobi“ saate lauludest. Neid laule on omal ajal esitanud tolle aja kuulsused Uno Loop, Anne Velli, Jaak Joala, Els Himma jt. Kaunites rahva südametesse lauldud lauludes „heliseb“ 8

enamasti armastuse teema, mis tuletab eakamatele inimestele meelde nende noorust ja paneb endiselt südamed põksuma. Ka minu lapsepõlv on möödunud nende laulude saatel, kuna meie kodus ja kõigil suguvõsa üritustel kõlas muusika. Selle eest tahan tänada oma isa- Ants Malkust (3.klassi Mihkel Vaardi vanaisa), kes on tulihingeline muusika- ja pillimees olnud kogu elu. Tema on samuti ansambel „ Helisev Horoskoop“ liige. Kontserdil esines veel Elva Big Band, mis kasvas välja „Helisevast Horoskoobist“ ja mida juhendab minu isa. Rõõm oli ka selle üle, et teiste esinejate hulgas pakkusid muusikaelamust Elva noored talendid, kes olid samuti väga musikaalsed. Aitäh neile kõigile ilusa pühapäevase kontserdi eest! „Mesimummide“ rühma õpetaja abi, Maire Rehme

Vol. 10

Käisime 3. juunil, 2015 Elina Borni, Stig Rästa ja Daniel Levi kontserdil. Buss väljus kooli juurest kell 18:00. Kui me olime bussi sisenenud, siis sõitsime Elvasse. Elvas võtsime peale ka osad Elva lapsed, siis hakkas sõit Tartusse Vanemuise kontserdimajja. Kui me olime jõudnud kontserdimajja, siis võiski kontsert alata. Alguses ostis õpetaja meile piletid. Kontserdimajas nägime ka Annabel Guitarit, kellega me pilti tegime. Pärast seda sisenesime saali. Algas kontsert. Esimesena esinesid Elina Born ja Stig Rästa. Elina laulis vahepeal üksinda ka. Kui Elina Born ja Stig Rästa olid ära esinenud, oli väike vahepaus. Peale seda tuli lavale Daniel Levi. Daniel Levi laulude ajal sai publik mängid rannapallidega. Liis Liivsoo, Mirta Šanin, Kärolin Kiin, 4. klass

Vol. 11

Mina käisin 12. augustil, 2015 Tartumaal Luke Mõisapargis Curly Stringsi eelviimasel suvetuuri kontserdil. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbes poolteist tundi. Kontserdi pilet maksis 12 eurot. Neil oli üsna palju laule. Curly Strings`i ansamblis mängisid Eeva Talsi, Villu Talsi, Jalmar Vabarna ja Taavet Niller. Kontserdi ajal sadas mõni hetk vihma ja müristas ning lõi ka välku. Eeva Talsi ütles, et välk oli hoopiski planeeritud lauluks "Kuule mees". Pärast kontserdi sa ka autogramme ja plaate osta. Mina sain endale kaks pla ati "Elumäng" ja "Üle Ilma". Autogrammide järjekord oli väga pikk. Ühes uues laulus oli viis mängu ja kui need ära arvasid ja pärast ansambli kooseisule ütlesid said vastu ühe kallistuse. Mina küsisin autogramme nii plaatidele ja piletile. Curly Stringsi neli liiget on väga väga toredad ja huumorimeelsed. Madli Saarela, 5. klass

Vol. 12 Minu suvine kontserdielamus sai teoks 12. juulil Viljandi linnas Fellini kohvikus, kus esines Hedvig Hansoni trio uue kavaga “Ilus elu”. Trio ehk kolmest muusikust grupp koosnes: Hedvig Hanson - laul; Andre Maaker - kitarr; Marti Tärn - löökpillid, bass. Muusika,

mis

kõlas

oli

läbi

põimunud

maailmamuusika rütmidest - tangost, flamencost, sambast ja bossanoovast, kuid kõlas eestikeelsena. 10

Kontsert kohvikus tekitas mõnusa ja koduse tunde ning muusikute emotsionaalne esinemine pani hinge mõnusalt helisema. Eriline side nende muusikutega tekkis ka seepärast, et Andre Maaker mängis minu abikaasa valmistatud kitarriga. Õpetaja Katrin Libe

Vol. 13

Käisime

suve

hakul

Tallinnas

vaatamas etendust „Billy Elliott“. See etendus meeldis mulle väga, sest see oli tempokas ja lõbus, ehkki ka natuke kurb. Laval nägime ühe 10-aastase poisi lugu. Kurb oli see, et ta ema oli surnud ja isa, kes töötas kaevanduses, oli väga karm. Isa tahtis, et Billyst saaks poksja, aga Billyle meeldis hoopis tants ja muusika. Tema tantsuõpetaja märkas, et Billy oli andekas ja saatis poisi konkursile. Billy võitis selle tantsukonkursi ja sai sisse balletikooli. Hiljem leebus ka isa ja lubas Billyl minnagi tantsukunsti õppima. See etendus õpetas, et ära anna alla ja püüdle oma unistuste täitumise nimel. Tee seda, milleks oled sündinud! Saalis istusime me esimeses- teises reas ja seetõttu saime väga lähedalt vaadata näitlejaid. Laval oli palju kuulsaid inimesi nagu Jaagup Kreem, Kaire Vilgats jt. Aga kõige rohkem meeldis Billy, kes on tavaelus päriselt kooli õpilane. Meile meeldis tema laval mängimine väga. Muusika oli ka väga äge. Raikko Kotkas´e, 4. klass, mõtted aitas paberile panna direktor Liina Tamm

Vol. 14 Mina olen mitmel aastal käinud suviti „Kella kolme kontserditel“. Need toimuvad ühe huvitava mängu „Unustatud mõisad“ raames. Mäng ise on selline kultuurilooline seiklus Eestimaa erinevates mõisakoolides, sest suviti avatakse nende koolide uksed uudistamiseks kõikidele huvilistele. Mina olen nautinud Paluperas igal suvel toimuvaid kontserte. Sellel suvel osalesin neljal kontserdil: 10.juunil esines Jüri Homenja . Tema esitas laule nii itaalia, vene kui ka eesti keeles. Kontsert oli väga huvitava ülesehitusega, sest laulja alustas aeglastest lauludest ja lõpetas seevastu Homenjale omase temperamentse ja üha kiirenevate esitustega. Laulja suhtles publikuga rõõmsameelselt, rääkides põnevaid lugusid oma lauludest ja esinemistest ja muutus kontserdi jooksul seetõttu kuidagi lähedamaks. 27.juunil esinesid Pille Lille muusikute fondi esindajatena Maria Listra, Piia Paemurru ja Oksana Sinkova . Maria Listra laulis nii eesti, saksa kui ka itaalia keeles. Tema kõrge ja helisev hääl täitis saali maast laeni. Mulle meeldisid tema eesti rahvalaulude tõlgendused väga. Eriti üllatas mind sellel kontserdil Oksana Sinkova, kes on väga kõrgete tiitlitega esineja, kellest aga mina polnud midagi varemalt kuulnud. Tema flöödimäng oli imeilus ja kaasakiskuv- kuulasin hinge kinni hoides ega uskunud, et üks pealtnäha lihtne toru võib niimoodi heliseda. Oksana Sinkova esinemine oli tõeline elamus! Klaveril toetas mõlemat esinejat Piia Paemurru, kes väljendas head meelt, et saalis nii palju klassikalise muusika kuulajaid oli. See olevat üsna ebaharilik. 11. juulil esines grand-old-lady Heidi Tamme. Tema oli väga meeldejääv just

oma sära tõttu. Kohe kui ta saali sisenes valdas mind imestus, kuidas sellises vanuses daam suudab veel selliselt esineda. Tema laule laulsin ma kohe erilise rõõmuga kaasa ja tema vahepalad olid väga lõbusad ja meeldejäävad. 1.augustil esinesid Mait ja Mikko Maltis. Nende kontsert oli väga hästi läbi mõeldud ja ülesse ehitatud, vahepaladeks lood lauludest ja esinemistest. Kitarril mänginud poeg hoidis isaga kogu aeg silmsidet ja oli tunda, kuidas nad koos teineteist toetavad ja ühist musitseerimist naudivad.

Mait Maltis kurtiski, et tal on harva võimalus esineda koos oma pojaga, sest mõlemal muusikul on aktiivne kontserttegevus. Ehkki Mait Maltis ei kuulu minu lemmikute hulka, pean ütlema, et nii hästi valitud repertuaar tegi ta mulle palju tuttavamaks,

sest

enamus

esitatud

lauludest

kuulus

kindlasti

meie

estraadimuusika kullafondi. Hanna- Liisa Tamm, Konguta kooli vilistlane

Vol. 15 Francis

Goya , maailmakuulus

Belgia

kitarrist, esines männilinnas Elvaa 2.juulil 2015. Turvameetmed olid ranged, see-eest aga oli publik sõbralik ja ootusärev. Goya on tuntud suure Eesti sõbrana ja Raimond

Valgre muusika propageerijana

väljamaal. Kontserdil meeldiski mulle väga Raimond Valgre heliloomingu esitamine. Oli väga huvitav kuulata, kuidas ehedat eesti muusikat tõlgendab väljamaalane. Ehkki suures osas kontserdist esitas Goya minule mittetuttavaid muusikapalu, kõlas kontserdil ka tuttavaid lugusid, eelkõige meeldisid mulle tema Stingi ja Elton Johni lugude tõlgendused. Elva mändide all

Arbi järve kaldal möödus

muusikaline õhtu meeldejäävalt.

Eksklusiivkontsert -

selline

võimalus

avanes mulle juuni lõpus lasteaiaõpetaja Liisi sünnipäeval. Taolised kontserdid 13

ongi

tavaliselt üllatuskontserdid mingiks tähtpäevaks. Tihtipeale tuuakse

üllatusesineja saladuskatte all peopaika ja teatud hetkel astub ta üles kontserdiga, et üllatada peosangarit. Olen olnud sellistel pidudel, kus üllatusesinejateks on olnud Margarita Voites, Joel Steinfeldt, ansambel „Seelikukütid“ ja sellel suvel siis… Karl- Erik Taukar. Sellised eksklusiivsed kontserdid on alati kuidagi armsad, sest nad on intiimsemad ja esitatavad muusikapalad on alati seotud selle inimesega, kellele selline „üllataja“ on tellitud. Karl-Erik Taukari ilmumine peomajja oli seekord nii üllatav, et tundsin ennast justkui tema fännina, sest kiljusin eneselegi ootamatult vaimustusest ja plaksutasin käsi☺ Kontsert, milles kõlas 10 lugu ja kus lauljat saatis Erich Kammiste, möödus ülikiirelt. Taukari tuntumad laulud laulis nooremapoolne publik kaasa, aga mina nautisin Taukari esituses eriliselt hoopis Eesti poplaulude vanemaid töötlusi. Loomulikult lubab selline üllatusesineja lahkelt enesega pilti teha. Kasutasin minagi võimalust!

Elva

Klarnetisuvi

2015

pakkus taaskord

ühe

kena nädala juulikuus

puhkpillimuusika sõpradele. Mina külastasin Elva kirikus toimunud kontserti, mis toimus selle õppimisnädala lõpul ja andis suurepärase ülevaate õpilastest ja õpitust. Üllatusena sain teada, et see klarnetisuvi toimus juba 18.korda! Kirik oli kuulajatest tulvil, nagu on ta olnud kõikidel neil kordadel, mil mina olen käinud neid pikki muusikalisi ülesastumis kuulamas. Esinejad olid tublid ja ehkki mõnikord oli märgata esineja ärevust ja instrumendi kriuksatusi, oli publik väga toetav ja sõbralik. Mulle meeldis, et esinemispalade valikul olid õpetajad arvestanud õpilaste oskuste ja võimetega ning

seetõttu oli kontsert

mitmekesine. Usun, et tulevikutegijaid sirgub nendest esinejatest kindlasti ja seepärast ootan uut klarnetisuve 2016. aastal.

Leigo

Ehkki

mul

tavaliselt

loteriides

õnnemängudes ei vea, sain “Postimehe” lugejana

kontserdipiletid

Leigo

järvemuusikale! … Oli tänavusele suvele tüüpiline karge suveõhtu, ilus muusika ja väga- väga ilus tulemäng! Seljas tavalised talveriided, puudust tundsin õhukestest villastest sõrmikutest, aga villase tekiga varustatult, istusin seal rahvahulgas ja lihtsalt olin. Ähvardavad vihmapilved, aga ometi kuiv. Ümberringi soome, vene ja läti keel, aga ometi Eestimaa! Leigo väike järv, kõik kompaktselt koos. Mulle tundub, et Leigo superrahvarikkad ajad on jäämas selja taha. Igale omaarvan, et Leigo järvemuusika on iga- aastasesse suvekalendrisse märkinud klassikalise muusika sõbrad, kes on alati, ilmast sõltumata, kohal. Piletihind on ju küllalt kõrge ja niisama lustimise pärast ei tulla enam. Seekord oli aga suurte bussidega kohal väga palju turiste- neid, kelle kohta kavalehtedel öeldi: “Seda tuledemängu pead sa vähemalt korra elus nägema!” Nad olidki oma missiooni täitmas ja Leigo andis seda täisrauaga! Nägin vanaperemeest ennast askeldamas ja moblaga korraldusi jagamas. Ka ühe tiiru järve peal tegi küünlalastis paadiga Tõnu Tamm ise. Samuti juhtis ta ise gaasijuhtmete abil veest tõusvaid tulesambaid. Kas tal ka aega muusikat nautida oli, seda ei tea. Usun siiski, et ta tegi seda, mis talle meeldib! Leigo 2015 suurim üllatus minu jaoks oli Martynas – akordionivirtuoos Leedust. Mina polnud teda varemalt kuulnud ja see, mis ta oma instrumendiga tegi laval, hämmastas. Rahvas plaksutas ta tagasi ja austas muusikut püsti tõusmisega! Läti rahvussümfooniaorkester oli kõrvale kena kuulata, paraku aga Mendelssohni 3.Sümfooniat, seda Šoti oma, ei suutnudki täiel rinnal nautida, sest tuleetendus oli nii vaatemänguline, et unustasin ennast aeg-ajalt hoopis seda vaatama ja

muusika muutus justkui fooniks. Aga võib- olla see pidigi nii olema? On ju Leigo paik, kus muusika, loodus ja värvidemäng sulab ühte. Aitäh selle elamuse eest! Öösorr Augustiõhtu Luke mõisas ja ansambel „Öösorr“ oma akustiliste pillidega. Palju tuttavaid ja mõned uuedki laulud. Mõnus boheemlaslik õhkkond, hämarduv õhtutaevas, kokkutulnud kolleegid… Pargis süttimas üksteise järel küünlad nagu salapärased

jaaniussikesed

muusika iidsete puude all… Küünalde rivid varemetel ja müürijuppidel ja taas muusika… Tundus justkui oleksin

eelmises sajandis, aga muusika kandis siiski selle

aastatuhande sõnumit… Aga tegelikult on muusika nagu kaunid luulereadki… igavikuline… Nii vähemalt mulle tundus, kui „Öösorr“ oma muusikalugusid sõnaliste lugudega lauludest ja kohtumistest kuulajatega, imelikest juhtumitest ja elust pajatas… Üks lemmikutest tollel õhtul tekitas minus kaugele rändamise soovi ja tunde…

Direktor Liina Tamm

Vol. 16 Mina käisin Getter Jaani kontserdil, mis toimus 01.11.2015 Konguta Rahvamajas. Algselt oli see kontsert

Konguta

Rahvamaja

laulustuudio

juubelikontsert ja külalisesinejaks oli Getter Jaani. Getteril ei olnud väga palju laule, mida ta esitas ning seetõttu sai kontsert umbes tunni ajaga läbi. Kohal oli ka Eesti Televisioon, kes filmis Jaan Pehki ja Getter Jaanit aastavahetuse shouks. Selleks pidi Getter natukene näitlema. Peale kontserti sain ma teha koos Getteriga pilti ja küsida autogrammi. 16

Tuletasin talle meelde, et oleme varemgi kohtunud, Elvas. See oli väga tore ja lõbus üritus. Madli Saarela, 5. klass

Vol. 17 Möödunud suvel olin palju aega seotud tubaste tegevustega. Siis kujunes minu lemmiksaatjaks KLASSIKARAADIO. Sealt sai kuulda väga huvitavaid ja harivaid loenguid ja kontserte, esitatud muusika oli mitmekesine ja sõbralik kuulda. Sain targemaks nii Eesti heliloojate elu- ja muusikutee kujunemisest kui ka noorte interpreetide õpinguteedest ja -võimalustest. Olen tänulik, et klassikaraadio on olemas ja sealt mitmekesist kuuleb. Õpetaja Vilma Pabbo

Vol. 18 Ma käisin 17. septembril koos oma ema ja isaga Karl-Erik Taukari ja Eric Kammiste kontserdil.

See

toimus

Rõngu

Pillimuuseumis. Pilet maksis 2 eurot. Nad laulsid palju laule. Lõpus laulsid nad lisaks veel kaks laulu, mis mulle väga meeldisid. Kui kontsert ära lõppes tegin ma nende mõlemaga

pilti

sain

neilt

AUTOGRAMMI ka. Mulle meeldis see kontsert 1000%. Mulle ei meeldinud see, et seal oli nii palju inimesi, kes tahtsid nendega pilti teha ja autogrammi küsida. See kontsert oli väga väga LAHE!!! Elgitha Vaarik, 4. klass 17

Vol. 19 Me käisime Karavani juubeli kontserdil Viljandis. Seal olid külalisesinejad Rosanna Lints ja Alen Veziko. Ansambel Karavan esines päris kaua, aga nende laulud meeldivad mulle väga. Esinesid ka Rosanna Lints ja Alen Veziko nad esinesid mõne ansambel Karavani lauluga, mis olid hästi ilusad laulud. Me läksime sinna, sest emmel olid piletid ostetud, aga isa oli sel päeval töö ja isa ei saanud minna. Aga tema asemel läksime me kõik koos mina, ema ja mu õde. Mulle meeldis see kontsert nii väga, sest nende laulud olid hästi rõõmsad, mõned üksikud olid kurvad. Mulle endale meeldib laul “Pärlipüüdjad” väga. Anete Saadjärv, 4. klass

Vol. 20 Käisin kuulamas Birgiti ja Jüri Pootsmani kontserti, mis toimus Rapla lähedal Raikkülas. Seal oli huvitav.

Kui ma sinna jõudsin, siis hakkas loomulikult

uduvihma

sadama.

Birgit laulis tuttavaid laule. Need, mida nad koos laulsid, neid ma eriti ära ei tundnud. Aga Jüri lauludest ma tundsin kaks lugu ära. Seal sai ka friikartuleid ostmas käia, mida ma loomulikult tegin. Kui kontsert oli läbi, küsisin Birgitilt autogrammi. Ma käisin sugulasega seal kontserdil, kes oli Birgiti ühes loos nimega “Lendame valguskiirusel.”

Kui ma autogrammi küsisin ütlesin , et sa käisid mu isaga ühes koolis. Pärast ma sain oma isalt teada, et Birgiti õde käis mu isaga ühes klassis. See oli parim kontsert:) Kärolin Kiin, 4. klass

Vol. 21 Mina eriti ei käinud kontsertitel, kuid mõnel ikka käisin. Käisin esimest korda Luke mõisas ansamblit "Öösorr" kuulamas. Mulle väga meeldis. Muidugi oli meil tore seltskond ja nüüd tean, et võib teinekordki minna. Ja oli veel üks üritus ning hea seltskond, kus ma õppisin viisikannelt mängima. Väga hea õpetaja oli ning kõik külalised said pillimängu proovida, ka meiega koos viibinud Hans Berg Rootsimaalt. Loodan edaspidi rohkem erinevatel kontsertidel käia. Õpetajaabi Piret Oijala

Vol. 22 14. veebruar Puhja segarahvatantsurühma „Opsal“ 30 juubelikontsert Puhja seltsimajas

19. aprill Viljandimaa rahvamuusikapäev Kolga-Jaani rahvamajas

9. mai

Tartumaa kapellide päev Konguta rahvamajas

16. mai Konguta segakoori kontsert Rõngu pillimuuseumis

13. juuni Räpina muusikakooli õpilaste klaverikontsert Sillapää lossis 27. juuni Viljandimaa Lõõtsapäev Suure-Jaanis, Pärna puhkekülas

1. juuli Francis Goya kontsert Elva luluväljakul 20

10. juuli „Klarnetisuvi 2015“ Elva Gümnaasiumis 11. juuli Heidi Tamme kontsert Palupera mõisas

12. juuli „Soovikontsert“ Elva lauluväljakul

18. juuli Põlva Harmoonika Põlva Intsikurmu laululaval

1. august Saaremaa

Lõõtspillipäevad

Leisi

vallas

Oitme

matkakeskuses

7. august Ansambli „Öösorr“ kontsert Luke mõisapargis 12. august Ansambli „Curly Strings“ kontsert Luke mõisapargis

20. august Orelikontsert Puhja kirikus

22. august Lõõtsakontsert Valgjärve külaplatsil

23. august „Akustilised Biitlid“ – kontsert Rõngu pillimuuseumis

17. september Karl Erik Taukari kontsert Rõngu pillimuuseumis

19. detsember Kait Tamra kontsert Rõngu pillimuuseumis

Lasteaiaõpetaja June Kaaver

Vol. 23 Minu muusikaelamus pärineb käesoleva aasta septembrist. Külastasin tütre eestvedamisel Vanemuise teatris ooperit "Carmen". Nimelt soovis mu tütar ennast muusikaliselt harida ja ooperit kuulata. Valisime selleks kuulsa ja tuntud ooperi "Carmen". Avapalast kuni viimase taktini oli kõik väga paeluv, vaimustav ja suurejooneline. Kostüümid ja kogu ooperi ülesehitus oli maailmatasemel. Väga meeldis mulle jälgida kogu etendust, mis oli prantsuse keeles. Enamus ooperisoliste olid rahvusvahelised - Kreekast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Leedust, Lätist ja loomulikult Eestist. 23

Soovitan algajatele ooperisõpradele. Õpetaja Meeli Treier

Vol. 24 Mina käisin 22. detsembril „Vanemuises“ vaatamas muusikalist etendust „Õhtu Kalmaniga“. Minule väga meeldisid tantsunumbrid. Soovitan kõigil minna. 27. juunil toimus minu elus tähtis sündmus - sain jälle aasta vanemaks ja mulle tehti selline superkingitus, et kutsuti esinema Karl-Erik Taukar. See kontsert mis Andu puhkekeskuses toimus oli väga tore. Lasteaiaõpetaja Liis Uus

Vol. 25 Minu lemmik on Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing. Ja ma käisin pühapäeva,l 20.12.2015. aastal Tartus Vanemuise Kontserdimajas nende jõulutuuril nimega Müravaba jõulutuur. Sellel jõulutuuril osales ka Pirjo Levandi Rohuneeme saartelt. Minu arvates sobis Pirjo Levandi sinna meeste sekka hästi. Muidu on ansambel VLÜ on tantsuorkester

neile,kes

armastavad

hullupööra

tantsida

kõrtsides,

laadaväljakutel. Seekordne jõulutuur oli aga rahulike paladega, mis tantsimiseks ei sobinud. Mulle väga meeldis see kontsert. Lasteaia abikasvataja Siret 24

Vol. 26 Mina käisin 12. detsembril Tartu Jaani kirikus jõulukontserdil. Esinesid erinevad segakoorid üle Eesti ning segakooride ühendkoor, keda saatsid mõne ettekande ajal orel ja puhkpillid. Repertuaaris olid klassikalised jõululaulud ning Eesti noore koorimuusika looja Pärt Uusbergi teosed. Üks võimsamaid, põnevamaid ja raskemaid esitusi oli G. F. Händeli "Hallelujah". Ühendkooris laulsin minagi, mis oli eriti uhke tunne. Õpetaja Margit Ott

Vol. 27 Käisin

25.novembril

2015

väikses

Vanemuises

lasteaed

Helika

kontsert-etendusel "Suureks saamine", mis oli pühendatud Hando Runneli 77.-ndale sünnipäevale. Tunni aja jooksul esitasid

Helika lasteaia lapsed ja

külalised Sassi lasteaiast erinevaid Hando Runneli luuletusi ja luuletustele kirjutatud laule. Pidu viis läbi Inga Lunge, kes luges vahepaladeks Hando Runneli abikaasa Katre Ligi luuletusi. Laste vahva ja julge esinemine, mõnusalt loetud vaheluuletused, teatri pidulik miljöö ja igale lapsele kingituseks saadud Hando Runneli uus luuleraamat, tegid selle päeva eriliselt toredaks ja meeldejäävaks. Oli väga tore pidu! Lasteaiaõpetaja Kai Arumets

Vol. 28 8.

novembril,

isadepäeval

käisin

Elva

huviala-

kultuurikeskuses Sinilind kuulamas kontserti "Oled olemas" , milles musitseerisid isa, poeg, tütar - Vaiglad . Kontserti kuulates mõtlesin, milline rõõm võib olla ühel isal koos oma lastega muusikat teha ja seda just isadepäeval. Kõik etteasted olid suurepärased ning siirad.

22. novembril külastasin taas Sinilinnu keskust ning seekord hingedeaja kontserti, kus esinesid

Silver Sepp oma fantaasiapillidel ning lugusid vestis

mahedahäälne

muinasjutuvestja

Piret

Päär. Mõlema esineja esitused olid lummavad ning publikus osalejana sain kaasa laulda, kaasa mõelda ning omigi mõtteid mõlgutada. 2. jõulupühal, 26. detsembril käisin Tartu Peetri kirikus kuulamas oma lemmikuid vokaalansamblist Estonian Voices . Häälega loodud muusika on mind lummanud alati. Kuus lauljat - 3 nais- ja 3 meeshäält esitasid a capella (abiks vaid mikrofonid)

tuntud jõululaule, aga ka Arvo Pärdi ning Veljo Tormise loomingut. Põnevad

lauluseaded ning vapustavad hääled panid kirikutäie rahva ühes rütmis hingama. Vapustavalt uhke lõpp muusika-aastale. Õpetaja Katrin Libe

Vol. 29 Ansambel Bombillast kuulas tihti mu abikaasa Riho. Olen viimase aasta jooksul

palju

nende

muusikat

kuulanud. Nende muusika ja eriti sõnum

väljendab

positiivset

maailmavaadet ning on aidanud mul oma kaotusvalust järk-järgult üle saada. Lasteaiaõpetaja Anne Laius

Vol. 30 24. juuli käisin Pärnus Kuursaalis kuulamas ansambel Apelsini. Ansambli esinemine oli väga emotsionaalne ja võimas. Oli tore kuulata tuttavaid lugusid nooruspäevilt. Esitati ka palju instrumentaalmuusikat. Oli huvitav muusikaelamus. Lasteaiaõpetaja Rita Parts

Vol. 31 11. novembril esinesid Tartu Salemi kirikus Alen Veziko ja Pärt Tarvas. Ma polnud kunagi varem käinud ühelgi A. Veziko kontserdil, kuid olin lugenud kiitvaid arvustusi. Kaaslasteks muusikaelamusele võtsin kaasa neljase tütre ja kutsusin ka paari head kolleegi, kelledest üks võttiski sõnasabast kinni. Veziko ja Tarvase kontsert-turnee kandis pealkirja “Ikka veel teel”. Armastatud laulja hääl ja tšello mahe heli sobitusid ideealselt kokku. A. Veziko lugude viisid

ja sõnad on suures osas tema enda kirjutatud, need on sisult suured ja puudutavad, kui neisse süveneda. Pühkisin minagi pisarat vargsi silmanurgast. Muusikud pajatasid lugude vahele kummalisi ja koomilisi lugusid elust Eestis. Pärast kontserti olin ikka veel helide ja sõnade lummuses… Juba novmbrikuust saadik, kuid nüüd veel rohkem, ootan lund...

“Nüüd taas sajab lund ja ma tean nüüd taas sajab lund ja õige pea nüüd taas sajab lund ja vajub unehõlma – meie maa nüüd taas möllab tuul mis loobib lund nüüd raagus on puud nad näevad und nüüd taas ulub tuul…” Alen Veziko “Nüüd taas sajab lund” Õpetaja Elin Karuoja Ühel novembrikuu

päeval kutsus õpetaja Elin mind endaga kaasa

kontserdile. Tartus Salemi kirikus esinevat tema üks lemmikutest Alen Veziko. Õpetaja Elin oli plaaninud külastada Aleni kontserti Taagepera lossis mõned päevad varem, kuid unustanud õige kellaaja. Seekord lootis ta õigeks ajaks kohale jõuda. Ma polnud Salemi kirikus kunagi käinud ja kuna esineja mõned laulud- näiteks „See maa“ ja

„Ei ole öeldud üksnes tuulde“ jne meeldisid ka mulle väga, siis

otsustasin kiiresti kontserdi kasuks. Ja peab ütlema, et see oli väga õige otsus! Pidulikus ja hea akustikaga saalis astusid lavale kaks meest: Alen Veziko ise ja tema kaaslasena Pärt Tarvas C- Jamist. Põnevad vahetekstid ja laulude saamislood vaheldusid akustiliste esitustega. Oli ilus kõrvale, oli ilus hingele. Eriti armas oli asjaolu, et kontserdil oli üks kuulajatest ka Aleni pisitütar Doris, kellele isa pühendas laulugi. Muidugi ootasin ma oma lugusid, kuid pean ütlema, et enamik laule muutusid sellel õhtul „minu lugudeks“. Laulja kinkis lõpuks publikule tänuna lausa kaks lugu. Direktor Liina Tamm 28

Vol. 32 17. juulil esinesid kaks minu lapsepõlve maailma suurnime Tartu laulualavalScooter ja Groove Goverage. Wikipeedia ütleb, et Groove Goverage on 2001. aastal loodud Saksa bänd, kus löövad teiste hulgas kaasa DJ Novus ja Melanie Munch. Nemad olid ka Tartus kohal. Usun, et kõik minu põlvkonna inimesed teavad Groove Goverage laulu “Moonlight shadow”,

mis

kaverdatud

1983.

tegelikult aasta Mike

Oldfieldi laulust. Melanie

polnud

esimeses

nooruses, kuid tema

häälekõla

küll endiselt

enam väga

sarnane noorusaegadele. Nende muusika oli minu jaoks hea võimalus oma nooruspõlve radadel kolamiseks. Teisena astus meie ette Scooter eesotsas H.P. Baxxteriga. Seda Saksa bändi peetakse nende kodumaal kõige edukamaks, sest nad on müünud üle 30 miljoni plaadi. Kõik minu põlvkonna inimesed teavad Scooteri lugusid “Ramp”, “Nessaja”, “Maria”, “How much is the wish?” jne. Selle õhtu fiiling oli metsik, ma polnud ammu viibinud sellisel kontserdil, kus rahvas täiega muusikale kaasa elas- kõik hüppasid, karjusid, vehkisid kätega. Lavashowd ilmestasid aeg-ajalt tulejoad, mis õhustiku veelgi kuumemaks muutsid. Kokkuvõtteks võiks öelda, et poisid pole oma headust mitte kriipsu võrdki kaotanud. Õpetaja Elin Karuoja

Vol. 33 Selle aasta sügistalv on olnud pikk, pime ja märg. Lund, mida olen jõulukuuks oodanud, ei ole ikka veel. Kuidas siis saada endale jõulutunnet? Mina püüdsin jõulutunnet koguda „kontserttuuriga“ Elvas. Nii

seadsin

esmalt sammud Elva linnavalitsuse saali. Kuulasin Sinilinnu

laulustuudio advendiaja kontserti „Jõulu ootel“ , mille kava olid kokku pannud Livia Kuuskvere ja Malle Valjala.

Laululapsed olid armsalt valgetes riietes. Talvelaulud ja jõululaulud… viimase laulu ajal olid küünlad laste pihkudes ja õrnõhuke jõulutunne juba hiilis mu poole… Kontsert meeldis mulle veel seepärast, et ka meie kooli õpilased, kes õpivad muusikakoolis, esinesid samuti- klaveripaladega! Olin uhke ja rõõmus, kuulates Konguta õpilaste musitseerimist! Sel pühapäeval, 2.advendil olin peale laste kontserti taas mõni tund hiljem linnavalitsuse saalis, et hoida pöialt Konguta Segakoor i ülesastumisele. Saalis oli

hulk rahvast, kes oli tulnud kuulama ETV Laululahingust tuntuks saanud kollektiivi. Kuulasin minagi- kaks dirigenti- Merilin ja Ragne olid ette valmistanud mitmekesise kava. Mulle meeldisid väga Eesti koorilaulud (Türnpuu, Mägi), mis olid väga huvitavalt seatud. Seda kontserti ilmestasid väga hästi esitatud mõtlikud vahetekstid ja lauluansambel „Mesi“ kelmikad laulunaised. Segakoori koosseis oli uuenenud ja seetõttu oli tunda ehk ka pisukest ärevust, kuid publik oli väga heasoovlik ja toetav. Omamoodi lustakas oli ansambel Mesi esituses kõlanud laul, mille ajal klaverisaatja eksis, sest noodilehed olid vahetusse läinud. Väga kiiduväärt oli aga lauljate laulmiskindlus, sest nemad suutsid ka selle

laulu apsule vaatamata

ilusasti kuulajatele ette kanda! Ja aus oli ka klaverisaatja andekspalumine eksituse eest lauljatelt. See mõjus kuidagi eriti jõululikult- on ju need pühad ka andestamise aeg! 10.detsembril rändasin taas läbi linna, et jõuda Elva Gümnaasiumi saali Kooride

kontserdile , kus esinesid Elva linna koorid: naiskoor Kaja, segakoor Ave, Meeskoor, SwingBand, Elva Gümnaasiumi mudilaskoor, lastekoor ja neidude koor.

Vahetekstid Eesti kirjandusklassikutelt Airee Pajuri ettekandes ja loomulikult ühendkooride ühislaul muusikaõhtu lõpul! See oli ilus ja võlus välja nii pisara kui topeltaplausi. Olin väga rõõmus, uhke ja tänulik, et sellel õhtul aitasid jõulutunde tekkimisele kaasa meie õpetajad Katrin, Kristiina ja Margit! Imestan, kuidas nad jõuavad päevatöö ja perede kõrvalt käia veel laulukooris. Muusika- aasta supertegijad meie koolis! Ja minu jõuluturnee lõpetas Elva Puhkpilliorkestri kontsert 27.detsembril Elva

kultuurikeskuses „Sinilind“. Jõuluvana oli käinud, kuuse alt olid kingipakid saadud ja jõuluõhtu askeldusedki selja taga. Puhkpillimuusika mõjus seetõttu kuidagi eriti pidulikult ja lausa suursuguselt, justkui pidustuste lõppakordina. Kontserdil käisime õpetaja Evaga ja olime rõõmsad, kui märkasime laval teiste orkestrantide seas meie kooli vilistlast Eva- Lotta Unti. Minule meeldisid väga klassikud(Bach, Händel), aga nägin, kuidas õpetaja Eva nautis just kaasaegseid autoreid(Kikerpuu,

Valkonen).

Silmaringi

avardavad

olid

muusikapalade

tutvustused, sest puhkpillimuusika ja selle erinevate seadetega ma niiväga kursis ei ole. Minu jõuluaja muusikatuur sellel aastal oli läbi saanud, ehkki lund, mida kogu jõuluaja ootasin, ei tulnudki… Direktor Liina Tamm

Vol. 34 Oli ilus päev 22.detsembril, kui meil oli pidulik jõululõuna koos töökaaslastega, mis lõppes operetietendusega "Õhtu Kalmaniga" Tartu Väikeses Vanemuises. Eriti meeldis mulle see, kuidas oli põimitud kokku mitmest operetist koosnev kava. Mulle isiklikult meeldisid kõige rohkem numbrid operetist "Silva. Milline kaunis hääl on Karmen Puisil! Meeshäältest meeldis mulle Reigo Tamm (tenor). Kuigi ma pole eriti suur opereti ja ooperi fänn, oli sellist etendust küll lahe vaadata. Lasteaia abiõpetaja Piret Oijala

Vol. 35 Konguta kooli 5.klassi õpilastele meeldib Getter Jaani ja muusikalistest elamustest Getteri muusikaga nad pajatavadki. Ma käisin laulustuudio kontserdil. See oli 1. novembril Konguta rahvamajas. Lisaks meie lastele, kes stuudios laulsid, oli külla tulnud üllatuslaulja Getter Jaani! Mulle meeldis see, et kohal oli ka televisioon, kes salvestas saadet, mis on teleris aastavahetusel. Selles saatelõigus tegi Getter justkui proovi ja kui ta hakkas laulma, siis ta laulis hoopis Jaan Pehki häälega. Jaan Pehk ise oli ka laval Kongutas. Kuna ma pole varem väga palju kontserditel käinud, siis oli see kõik väga tore. Mul oli väga hea meel, et meile tuli külla selline tore laulja ja et ta viitsis tulla ja laulda meile. Nüüd jääb üle istuda aastalõpul televiisori taga ja vaadata, kuidas saade välja tuli ja kas Getter tegelikult ka Jaan Pehki häälega laulab. Taile Homenski Mina käisin Getter Jaani kontserdil suvel. Getter Jaani tuli laulma Elvasse selle pärast, et FC Elval oli sünnipäev ja FC elva sai 15 aastaseks. Mulle väga meeldis kuulata Getter Jaanit. Ma olen küll palju kordida teda näinud, aga mulle ikka meeldib teda kuulata ja vaatamas käia. Olin Getter Jaani tulemise pärast väga ärevil, sest ma polnud teda kaua aega näinud. Getteril oli Elvas kaasas ka üks päris uus laul ja mulle meeldivad üldse kõik Getter Jaani laulud väga. Kaimo Ruusalepp

Minu muusikaline elamus oli siis kui oli FC Elva jalgpalliklubi juubel. Seal oli väga palju rahvast. Esialgu laulsid seal noorte bändid ja

nad laulsid Eesti

kuulsate inimeste laule näiteks: Karl Eerik Taukar jne. Mulle meeldis see, et nad olid lahedad esinejad. Mulle meeldis eriti Getter Jaani, sest ta laulis vanu laule ja soovilaule. Tal olid toredad tantsutüdrukud, kes tantsisid taga ehk

tagatantsijad. Mulle tekitas esinemine selliseid tundeid nagu ma tahaks kohe temaga koos laulma minna või talle kalli teha. Lyana Villonen

Vol. 36 Konguta Kooli Playback on üritus, mis sai alguse meie õpilasomavalitsuse

soovist tegeleda narkomaania ennetusega. Tookord(16 aastat tagasi) arvasid õpilased, et palju ägedam ja lahedam on kuulata muusikat, vaadata ja jäljendada staaride esinemist ja tunda sellest tegemisest lõbu. Seekordne Playback oli juba 16-s. Eks ole ju Playback samuti omamoodi muusikaüritus, mis võib pakkuda ilusaid elamusi. Kirjutavad 5.klassi õpilased: Otto Jaasi- Tamm : Eile (09.12.2015) toimus Playback 2015. Sellel üritusel võitlesime me muusika ja tantsuga narkomaania vastu. Playback toimus Konguta rahvamajas. Mulle meeldis Playback väga, kuna olid mõned päris lahedad esitused. Minus tekitas Playback päris lõbusa tunde ja ka natuke kurbust tekitas see, kuna ei kuulutatud välja võitjat. Aga muusikat kuulata ja ise teha- seda saab sellel üritusel kindlasti. Mikk Jaasi- Tamm lisab: Mulle väga meeldis, sest ma sain ise esineda. See tekitas palju positiivseid emotsioone. Kõik kooli lapsed esinesid. Rihard Kull : Mulle tekitas see igasuguseid emotsioone. Mõned laulud meeldisid mulle ja rahustasid mind. Anee Lisett Sinikalda ja Hanna- Loore Mägi : Meile meeldis see Playback

väga, sest me esinesime ise ja kõik teised meie klassikaaslased said ka esineda. See oli suur rõõm- olla laval. Kristo Oijala: Tundus, et kõik esinejad olid nagu päris lauljad. Eriti meeldis mulle 6. klassi lugu „Dschinghis Khan“

Elis Härmson: Minu muusikaline elamus oli kindlasti Playback. Ma kuulasin ja vaatasin erinevaid esitusi, mida tegid õpilased ja õpetajad. Minus tekitas see rõõmu ja elevust. Mairo Mets : Mulle meeldis see, et kõik olid vaeva näinud laulude ja tantsude õppimisega. Mulle meeldisid eriti 4. klass ja 1.klass, sest tantsuliigutused olid rasked, aga nad said hästi hakkama ja neil olid laulusõnad peas. Emotsioonid olid laes, sest kõik jäljendasid staare väga hästi ja tublisid oli palju Rico- Renar Reenumägi: Playback oli väga lahe, me kuulasime, kuidas kõik klassid esinesid. Tekitas rõõmsaid emotsioone. Leene Pärtel: Mulle meeldis see, et ma sain ka ise esineda ja mulle meeldis ka teisi õpilasi vaadata, sest mulle meeldib esineda ja see oli lõbus ja tore üritus, hea muusikavalik. Minu tekitas see rõõmu ja üllatust. Mihkel Lehemets : Kuulsin Playbackil sellist laulu, „Bruno Mars Funk It up“, mida esitas 3klass. Nad olid päris lahedad. Mulle väga meeldis seda laulu kuulata, kuna see oli hästi näideldud ja tantsuline. See, et heli oli väga vali, tekitas mulle laheda tunde ja tuli tahtmine ise ka tantsida.

Vol. 37 Meie ema eestvõtmisel käisime detsembrikuu keskel Tartus Vanemuise kontserdisaalis. Ema valis pere jaoks välja Denis Maidanovi kontserdi. Teadsime, et laulja laulab vene keeles ja annab Eestis ainult 2 kontserti. Eriti üllatavana tundus asjaolu, et enamus esitusele tulnud lauludest olid meile tuttavad! See tundus uskumatuna, aga kuna meil on hilisõhtuti kodus tihtipeale telekas muusikakanalina avatud Pervõi Baltiiski kanal, siis ilmselt seetõttu need laulud nii tuttavad olidki. Meie jaoks oli üllatav ja äge viibida kontserdipubliku seas, see oli nii erinev eestlaste tavapärasest vaoshoitusest, sest publik aplodeeris, hõikas vahele, trampis jalgadega, vilistas, viis lavale tsellofaanis lilli jne. 34

Saime rikastada oma muusikalaegast ka uute lauludega. Püüdsime mõista vene keelt ja tuttavate sõnade äratundmisel tundsime lapselikku rõõmu- me saime aru! Artist oli särav ja suhtus publikusse väga lugupidavalt, tänades publikut korduvalt kontserdile tulemise eest. Vene keelest mittearusaamine takistas kohati teksti mõistmist, aga me saime kogemuse erinevate keelte oskamise vajaduse kohta. Kontsert oli lõbus, tempokas. Esineja jagas kõikidele soovijatele autogramme spetsiaalselt koostatud CD- peale. Nägime vene superstaari ja tundus, et meie ema oli sellel kontserdil õnnelik. Denis Maidanov meeldib talle väga, eriti tema superhitt „Vetšnaja Ljubov“.

Hanna-Liisa ja Karl-Erik Tamm, Konguta kooli vilistlased

Vol. 38 Õpetaja Kaie Tali teeb ülevaate oma pere muusika-aastal 2015 käidud kontsertidest ja muusikaelamustest. Tulemus on muljetavaldav!

1. Memory 2015- 9.01.2015. See südamlik kontsert oli pühendatud Tarmo Leinatammele.

Muusikalis

lõid

kaasa

Stephen

Hansen

(Ooperifantoom),

Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Reigo Tamm, Janika Sillamaa, Simo Breede jt. Konferansjeena astus üles Hannes Võrno.

2. Ooperifantoom -20.02.2015. Ooperifantoom jättis võimsa ja suursuguse mulje. Meeldisid peaosalised Stephen Hansen ja Maria Listra. Uhke lavakujundus, dekoratsioonid ja kostüümid.

3. Ballett Raimonda -1.04.2015. Mulle meeldis selle balleti lihtne ja arusaadav sisu. Tantsijate puhul hindan nende tehnilist taset. Lavastaja ja koreograaf oli Jelena Pankova Venemaalt.

4. Curly Stringsi kontsert Tartus 15.07.2015. Eeva Talsi paneb kogu lava särama oma võluva isiksusega ja energiaga. Sellel kontserdil tehti ka laulu "Kauges külas" video. Mulle meeldib tema lauludest veel "Seitse pruuti", "Maailm heliseb" jt.

5. Suzi Quatro kontsert Elvas. Ta on esimene laulja ja naisbasskitarrist, kellest on saanud omal alal maailma kuulsus. Ta on ka praegu 65-aastaselt endiselt heas vormis nii hääleliselt kui ka kehaliselt.

6. Juuli lõpus esines ansambel Kukerpillid Kongutas Lembevere külaplatsil. Neil

on mõnusad tantsulood nagu ikka. Kukerpillid laulavad rahvalikke laule, kantrilaule, rockabilly‛t ja omaloomingut. Kukerpillidega koos laulis ka tuntud kantrilaulja David O´Brock.

7. Uriah Heep - Haapsalu lossihoovil. Uriah Heep on inglise rokkbänd, mis

tegutseb aastast 1969. Oma olemasolu jooksul on ansambel viljelenud mitmeid rokkmuusika eri stiile – progressiivsest rokist heavy-metali ja jazzini. See bänd kuulub Eho lemmikute hulka.

7. Ansambel Metsatöll 29.08.2015- esines Tartu Hansahoovis. Metsatöllu fännid on meie peres Kristo-Marten ja Eho. Ehol on mitu Metsatöllu-nimelist T-särki. Kristo-Martenil on Metsatöllu liikmete autogrammid.

8. Etendus Õhtu Kalmaniga - 22.12.2015 Tartu Väikeses Vanemuises.Imre Kalman

on tuntud operetihelilooja (Silva, Bajadeer, Krahvinna Mariza, Tsirkuseprintsess, Montmartre´i kannike jt.)

Vol. 39 Taevast ülevalt. Rein Rannap, Kristjan Kannukene ja C-JAM Traditsioonilised

jõululaulud

Rannapi

igihaljad

viisid.

Elva

Kirikus

25.detsembril 2015 Reklaamtekstis seisis: „Kontsert Taevast ülevalt toob kuulajate südamesse

tõelise JÕULUTUNDE! Kokku on põimitud muusikat kahest allikast: kõigepealt – vanad eestikeelsed jõululaulud, mida me kõik teame ja armastame kaasa ümiseda (Püha öö, Neil inglitel väljal, Oh sa rõõmustav, Oo Petelem, Kuula ingli lauluhäält, Üks roosike jne ja muidugi kava nimilaul Ma tulen taevast ülevalt). Ja teiseks Rannapi popmuusika (Nii vaikseks kõik on jäänud, Õhtunägemus, Ülemlaul, Lumi sädeles.) C-JAM on peoperemees, kes on külla kutsunud Rannapi ja Kannukese - tšellod on osalised kõigis numbrites, solistina, aga ka fooniloojana. Loomulikult ei jäta nad pakkumata ka oma seniseid menukamaid palu.“ Ja nii oligi: kõik professionaalsed muusikud puupüsti täis kodukirikus. Külg- külje kõrval tihedates ridades istumas omad ja võõrad, kes kõik olid tulnud jõuluks kojuJ Ja Rannap ruulis täiega, ei mingit allahindlust, vaatamata küllaltki pikale jõulutuurile.

Kristjani hingestatud nägu kaunite lokkide varjus malbetelt kitarrihelidelt rokiliku kitarritärinani välja. Ja jumalikud tšellod- kui hästi nad sobisid meie kirikualtari maalile- Dolores Hoffmanni loomingut vääristades. Oli väga- väga ilus muusikaõhtu!

Ootamatud muusikaelamused

Olen käinud paljudel üritustel. Pidulikel üritustel püüavad korraldajad kuulajaid üllatada sageli ka mõne muusikalise etteastega. Mulle meenub siinkohal, et näiteks Presidendi vastuvõttudel on muusikalise elamuse pakkumine kutsututele Presidendi poolne kingitus ja see kingitus on alati olnud väga kvaliteetne ning kutsutute poolt hästi vastu võetud. Ollakse tänulikud. Ka meie vallavanema vastuvõttudel on aastate jooksul väga palju kuulsaid ja häid esinejaid muusikalise kingitusena rahva ette toodud. Minu selle aasta kaks viimast taolist muusikaelamust olid järgmised: Nõos korraldati 7.vabariiklikud õppealajuhatajate koostööpäevad ja nende avamisel esinesid Nõo Gümnaasiumi ja Nõo Põhikooli „paremad palad“. Lustakatele rahvatantsijatele sekundeerisid poistekoori lauljad ja nende esituses kõlanud „Hakkame mehed minema!“ rahvalaulude töötlus võeti saalisviibijate poolt vastu tormilise aplausiga. Meeldis nii väga! Ja teine taoline väga meeldiv kogemus oli Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse

avamispidustustelt

Kaagveres.

Seal

toimus

rahvusvaheline

konverents „Väljakutsuv käitumine kui väljakutse“, millest võtsid osa peale minu veel õpetaja Margit ja õpetaja Eva. Sealsed korraldajad üllatasid kuulajaid Silver Sepa loitsu ja fantaasiapillide abil loodud muusikaga. Ehkki muusik oli minu jaoks tuttav, üllatas mind tema duett Airiin Demiriga. See kooslus oli väga armas ja habras. See oli justkui hingemuusika: südamest südamesse. Airiin on tavaelus hoopiski kliiniline lastepsühholoog, kes tegeleb igapäevaselt raskete käitumishäiretega lastega. Ja kuulda tema esituses kitarrihelide ja Silver Sepa saatepillide taustal sõnumiga hingemuusikat- see oli klass omaette! Nii et võin julgelt väita: ei ole oluline, kui pikk on kontsert või muusikapala, oluline on emotsioon, mille loovad helid ja esitajad. Ka kaks- kolm minutit võivad olla meeldejäävad, unustamatud! See on Muusika- aasta õppetund minule.

Muusika- aasta muusikakoolis Elva Muusikakool

tähistas Muusika- aasta jõulukuul oma 50.sünnipäeva.

Maratonkontsert koosnes kahest osast: esimeses kõlas klassikalise muusikakooli muusika klassikaliste muusikakooli õppurite esituses. Ja taas sain olla uhke meie kooli õpilaste ja vilistlaste üle- olge tänatud Marta, Eva- Lotta, Madli, Mirta, Kärolin, Emili! Kontserdi teine osa oli algusest lõpuni üllatav, sest lavale astusid väga erinevad ansamblid, rühmitused, duod, kooslused jne. Kuulasin kontserti 13.lennu vilistlasena ja olin väga tänulik, et olen lõpetanud Elva muusikakooli ning saanud õppida Uno Kodu, Aime Vestmani ja Evald Raidmaa juhendamisel. Nemad ning minu esimene klaveriõpetaja Kersti Meelandi on õpetanud mind mõistma ja looma muusikat. Hindasin ja nautisin iga minutit selles 3- tunnilisel kontserdil! Milline esinduslik heliloojate paraad meie ette muusikahelide saatel ilmus! See oli kindlasti muusika- aasta pikim ja mitmekesisem muusikaetendus! Direktor Liina Tamm

Vol. 40 Olev Ehala autorikontsert „Ega tali taeva jää...“ Kontsert toimus Vanemuise Kontserdimajas. Põrand oli rahvas pilgeni täis aga üleval kesk rõdul oli ruumi küllaga. Nüüd muusikast. Ehala on suur muusik, ta on loonud palju filmimuusikat. Teda kiidetakse ja kuulatakse. Ka sellel kontserdil oli väga palju kaunist muusikat mida inimesed meelsasti kuulasid ja jäädvustasid enestele hiljemaks kuulamiseks. Kuid mina kahjuks nende inimeste hulka ei kuulu, kes armastab Ehala muusikat. Mind teeb tema muusika närviliseks. Ma ei suuda istuda ja kuulata, pigem tahaks lahkuda ja otsida enesele mingi normaalne tegevus. Lisaks oli üks ainus laul, mis oli tuttav ja see oli lõpulaul „Nukitsamehe“ filmist „Kodu laul“. Mina arvan, et omal vabal tahtel ma kindlasti enam Ehalat kuulama ei lähe.

Õhtu Kalmaniga. Kontsert toimus Vanemuise

Väikeses majas. Ilus muusika, kohati sai isegi

sõnadest aru. Kostüümid olid suurepärased. Minule meeldib rohkem mustlaste muusika ja selline, kus on elu sees. Sellepärast kuulasin ja vaatasin põnevusega ning jälgisin laval toimuvat. Tantsijad olid mõnusad, kostüümid kenad ja tantsud ilusad. Kuid kooris olevad inimesed olid tuimade nägudega. Sellest hoolimata minule see kontsert väga meeldis. Ja olen nõus teine kord ka kontserdile minema.

Elva Puhkpilliorkestri Jõulukontsert. See toimus Elva

linna kultuurikeskuses. Kontsert oli väga vinge. Vot selline

muusika minule meeldib. Puhkpill on vist minu pill, kuigi ma ise seda mängida ei oska. Tore oli laval mängimas näha tuttavaid ja meie kooli endist õpilast Eva-Lotat. Kontsert oli viimase peal, kuid saalis istus vaid umbes kakskümmend inimest, kes olid võtnud vaevaks kuulama tulla. Kahjuks aasta möödus tohutu kiirusega ja rohkem ma avalikel muusikaüritustel ei viibinud, kuid igapäevaselt saadab mind kodus Elmari raadio muusika ja sellest võin sinule kirjutada tundide kaupa kui soovid. Õpetaja Eva Tammemägi