Liina Liis Pihu master thesis by Liina-Liis

Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri teaduskond Arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala

Liina-Liis Pihu

Lammutada või mitte? Tühjade hoonete analüüs ja materjalide taaskasutamise potentsiaal Magistritöö

Juhendajad: Katrin Koov MA, Aet Ader MA

Tallinn 2016

Sisukord Sissejuhatuseks 9

I osa

Arhitekti rolli muutumine Jätkusuutlikkus arhitektuuris Potentsiaalid tühjades hoonetes Ehitusmaterjalide taaskasutamine Ajendid materjalide taaskasutamisega tegelemiseks Olulised mõisted Ruumiline ja seaduseline kontekst materjalide taaskasutamisele Materjalide omadused, väärtus ja seos kontekstiga Tühjades hoonetes peituv narratiiv

15 17 20 24 26 28 31 34 36

II osa: Kaotatud ja leitud arhitektuuri platvorm

Tühjade hoonete kaardistusest huvitatud osapooled Platvormi ülesehitus

44 45

III osa: Juhend tühjade hoonete analüüsiks

IV osa: Tühjade hoonete juhtumid Eestis

Juhtum 1: Raasiku maakivivare

Juhtum 2: Kabala paneelelamu

Strateegiline lammutamine Hoonest maastikuks

84 87

Juhtum 3: Lehu laut

Juhtum 4: Kopli Liinid Materjal Kopli Liinidel Vana materjali uus elu Kopli Liinidel

103 107 109

Kokkuvõte 117 Abstract 121 Kasutatud allikad 125

Tänan siiralt kõiki, kes aitasid kaas käesoleva magistritöö valmimisele. Tänud juhendajatele Katrin Koovile ja Aet Aderile sisukate ja meeleolukate vestluste eest, mis aitasid kaasa töö arengule ning tervikuks moodustamisele. Erilise tänu pühendaksin Belgia arhitektuuribüroo Rotor asutajaliikmele Tristan Boniverile, kes inspireeris mind käesoleva teemaga süvitsi tegelema. Tänan tagasiside ja kaasamõtlemise eest Meri-Kris Jaamat, Ülar Marki, Mikk Meelakut, Eva-Liisa Lepikut, Henri Nõmme ning toe eest õpingute vältel pere ja sõpru.

Sissejuhatuseks Magistritöös võtan kriitilise vaatluse alla olemasoleva ruumilise keskkonna, mis on aja jooksul muutunud probleemiks. Eesmärgiks on tegeleda tühjade hoonetega Eestis, seejuures uurides materjalide taaskasutamise võimalikkust konkreetsetest juhtumitest lähtuvalt. Neli sekkumist kujutavad endas kriitilist analüüsi hoonete ja nende konteksti omavahelise mõju kohta ning lokaalseid ruumilisi ettepanekuid, mis kõnetavad laialt levinud probleeme. Tegelen arhitekti eetika ning rolli mõtestamisega tänapäeva kiirelt muutvas ühiskonnas, kus suhtumine ressurssidesse on muutumas.

Joonis. Lineaarse ja ringja liikumise võrdlus on saanud magistritöö käigus visuaalseks motoks. Autori joonis

Magistritöö sai alguse filosoofilisest mõtisklusest looduslike protsesside tsirkulaarsusest, millele vastandub inimeste suhtumine materjalidesse ja hoonete kasutamisse tänapäeval. Teema valikul on olulised isiklikud ajendid, mis on seotud kutseetika ning arhitekti rolli mõtestamisega. Nii tühjade hoonete kui materjalide taaskasutamise teemad leiavad maailmas üha enam käsitlust. Eesti kontekstis sellekohane teadustöö arhitektuuri valdkonnas puudub ning töö tegeleb osaliselt välismaiste praktikate uurimise ja kohandamisega Eesti konteksti. Eriliseks eeskujuks on Belgia büroo Rotor, kes on materjalide ringlust uurinud juba üle kümne aasta ning büroo asutajaliige Tristan Boniver, kes on mind käesoleva magistritöö valmimisel juhendanud. 7

Ehitus- ja lammutusjäätmed moodustavad umbes 30 % kogu toodetud jäätmetest ning 2020. aastaks peavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, sh Eesti, sellest taaskasutama vähemalt 70%. Samal ajal on tühjad hooned Eestis tunnistatud probleemiks riiklikul tasandil. Riik koostöös Euroopa Liiduga jagab toetusi Nõukogude-aegsete maastikupilti reostavate tühjade hoonete lammutamiseks. Omavalitsused saavad taotleda toetust tühjade elamute/kortermajade lammutamiseks rahvastiku kahanemisest ja ümberpaiknemisest tulenevate ruumiliste probleemide ühe võimaliku lahendusena. Võimuhierarhias ülalt alla suunatud ajendid tühjade hoonete ja materjalide taaskasutamisega tegelemiseks kohtuvad teiselt poolt argise reaalsusega kummitavatest tühjadest naabermajadest. Probleem on aktuaalsem maakohtades, kus ruumi tühjenemist mõjutab ühelt poolt rahvastiku arvu kahanemine ning teisalt võõrapärased tüpoloogiad, mille sidumine ümbritseva keskkonnaga pole aastakümnetega õnnestunud. “Vaja on muuta mõtlemist. Kultiveerimise, omastamise, laiendamise, progresseerumise, suurendamise, koloniseerimise ja ehitamise asemel tuleb tegeleda ümbertegemise, lammutamise, hülgamise ja suurte alade loodusele loovutamisega.”1 Arhitektid on meid ümbritsevat keskkonda aastasadu kujundanud, kuid tänu muutustele füüsilist ruumi ümbritsevas taustsüsteemis on osa ehitatud keskkonnast tänaseks muutunud probleemiks. Väidan, et arhitektide rolliks on tegeleda eesootavate ruumiliste muutustega, mis kaasnevad rahvastiku kahanemise ja tühjade hoonete probleemi käsitlemisega. Ühiskonna üldine suhtumise muutus ressurssidesse sunnib vaatlema tühje hooneid probleemi asemel võimaliku potentsiaalina. Magistritöö praktiline osa jaguneb kaheks: esimese osa eesmärk on luua ülevaade tühjadest majadest Eestis, teine osa tegeleb konkreetsete vakantsete hoonete juhtumitega, pakkudes välja analüüsimeetodi ning sellest tulenevad ruumilised sekkumised. Esialgne plaan hooneid kontekstitult dekonstrueerida ning seejärel rekonstrueerida asendus magistritöö käigus juhtumipõhise analüüsiga. Hoonete hülgamine on enamasti põhjustatud taustsüsteemis toimunud muutustest, ning arusaam, et sellega tuleb arvestada ka tühjade hoonete probleemile lahenduste leidmisel, oli magistritöös pöördepunktiks. 1 Bik Van der Pol, Cities Disappear, 2004. Tsiteerinud T. Ojari, Nõukogude arhitektuuripärandi nostalgia ja tulevik. – Toim T.-K. Vaikla, Kui pikk on ühe maja elu? Tallinn: Eesti Arhitektuurikeskus, 2012, lk 39. 8

Põhjalik hoone, konteksti ja nende omavahelise seose analüüs on aluseks edasise ruumilise sekkumise strateegia loomisel.

Tühjade hoonete juhtumitega tegeledes on fookus analüüsil, mille põhimõttelist raamistikku saab rakendada teiste sarnaste probleemide puhul. Juhtumite loominguline osa tegeleb probleemide muutmisega potentsiaalideks ning uurib taaskasutuse erinevaid variante, mis arvestavad hoonete tehnilise seisundi ja kontekstiga. Konkreetsed juhtumid kõnetavad laiemaid probleeme, mis ulatuvad isegi riigipiiridest välja. Käsitletud on erinevaid tüpoloogiaid ning lähtudes töö soovist astuda akadeemilisest harjutusest reaalsete probleemide lahendamise poole, on kasutatud erinevaid materjalide uuskasutamise võimalusi väärindavast mitteväärindava taaskasutuseni.

I osa Kutse-eetika, materjalide taaskasutamine, potentsiaalid ja narratiiv tĂźhjades hoonetes

Arhitekti rolli muutumine Minu jaoks kaasneb arhitekti kutsega lisaks elementaarsele eetilisele vastutusele paljude erinevate osapoolte ees ka vastutus kulutatavate ressursside eest. Ehitamisega kaasneb tänapäeval palju energiamahukat materjalide liigutamist ja ümberorganiseerimist. Arhitektil on oluline kaaluda, kas saadud tulemus on kulutatud energiat väärt nii majanduslikust kui ökoloogilisest vaatenurgast. Erinevad ühiskondlikud protsessid väljenduvad ruumilise keskkonna ehitamises, kasutamises ning hülgamises. Hoonete eluiga on lühenenud erinevatel põhjustel drastiliselt. Näiteks võib tuua tiheda linnakeskkonna Shanghai, kus hoone keskmiseks elueaks arvatakse olevat 25-30 aastat.2 “Kui pikk on ühe maja elu?” küsiti ka 2012. aasta Veneetsia Biennaalil Linnahalli juhtumi näitel.3

Tallinna Linnahall 2016. astal. Autori foto.

Leian, et arhitektide ülesandeks võiks olla lisaks uute hoonete loomisele ka juba ehitatud keskkonnaga tegelemine. Rem Koolhaas nendib, et arhitektide praktika fookus nihkub üha enam olemasolevale ruumile, sest tabula rasa keskkonnana on järjest harvem nähtus arhitektide töös.4 Juba täna moodustavad Kesk-Euroopa arhitektide tellimustest 40% erinevad 2 W. Quian, Short-lived Buildings Create Huge Waste. – Chinadaily 4. VI 2010, http://www. chinadaily.com.cn/china/2010-04/06/content_9687545.htm (vaadatud 15. IV 2016) 3 T.-K. Vaikla, Kui pikk on ühe maja elu? Tallinn: Eesti Arhitektuurikeskus, 2012, lk 25-27. 4 R. Koolhaas, Preservation Is Overtaking Us. New York: Columbia Univerity Press, 2014, lk 24. 13

kohandamise projektid ning see number on kasvamas.5 Olemasolev ruumiline keskkond kui uurimisobjekt, mis varasemalt jäeti pigem restaureerijatele ja lammutajatele, on üha enam arhitektide huviorbiidis. Hoonete

dekonstrueerimine ehk planeeritud sihipärane lammutamine võiks kahaneva rahvastiku kontekstis olla arhitektide pärusmaa rohkem kui kunagi varem. 2013. aasta Tallinna Arhitektuuribiennaali raames tegeleti nõukogude ruumipärandi mõtestamisega Eesti kontekstis. Uuriti erinevaid uuskasutamise, taaskasutamise korduskasutamise, mugandamise, kohandamise jne võimalusi.6 Austusega piirduti hoonete käsitlemisega ruumidena. Käesolevas töös astun sealt sammu edasi ning vaatlen hooneid kui võimalikke materjalide allikaid. Füüsilisest dekonstruktsioonist rääkides ei saa kõrvale jätta Jacques Derrida`d, kes mõttelise dekonstruktsiooni kohta on öelnud: “Mõistete ümberpööramisel avanevad mõtlemise uued võimalikkused, mida ei saa enam tõlgendada vana opositsiooni raamides.”7 Ka käesolevas magistritöös ei ole dekonstruktsioon pelgalt ehitamise (konstrueerimise) vastand, vaid konteksti ja objekti omavahelise suhte analüüsi tulemusel koostatud strateegia, mis arvestab entroopia mõjuga materjalidele. Dekonstruktsioon pole Derrida jaoks meetod, mille saaks uurimisobjektile väljastpoolt lisada, vaid miski, mis tuleneb asjade seest8. Entroopia mõju hoonetele võib tõlgendada kui hoonete sisemuses toimuvat dekonstruktsiooni protsessi, mille üle meil kontroll puudub. Magistritöö otsib võimalusi hoonetes paratamatult toimuva dekonstruktsiooni tempo ja tulemuse dirigeerimiseks.

5 C. Schittich, Creative Conversions. – Detail: Building in Existing Fabric 2003, lk 9. 6 Toim K. Klementi, A. Ader, K. Tõugu, K. Õis, Tallinna Arhitektuuribiennaal 2013: Taaskasutades nõukogude ruumipärandit. Tallinn: Eesti Arhitektuurikeskus, 2013, lk 5. 7 Toim E. Annus, 20. sajandi mõttevoolud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 710. 8 Toim E. Annus, 20. sajandi mõttevoolud, lk 709. 14

Jätkusuutlikkus arhitektuuris Jätkusuutlik areng on kontseptsioon, mida määratletakse kui „arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.“9 Diplomitöös keskendun jätkusuutlikkusele arhitektuuris materjalide taaskasutamise praktika näitel, puudutades nii jätkusuutlikkuse ökoloogilist, majanduslikku kui ka sotsiaalset poolt. Raamatus “Behind the Green Door - A Critical Look at Sustainable Architecture through 600 Objects” seatakse kriitika alla “jätkusuutlikkuse” (sustainability) mõiste, mis peale selle kasutusele võtmist on hakanud üha kaugenema oma esialgsest eesmärgist väljendada kogukonna vastumeelsust loodust kahjustavatele või raiskavatele protsessidele ühiskonnas (saaste, globaalne soojenemine jms). Terminit, millel on suur mõjujõud erinevatele valdkondadele (tööstus, poliitika), on aja jooksul hakatud rakendama sildina hoopis teistsuguste kavatsuste või vastupidise mõjuga ettevõtmiste või toodete külge, mis omakorda vähendab selle sõna kaalu/usaldusväärsust.10 Käesoleva magistritöö raames

on oluline mõista jätkusuutlikkuse kui mõiste komplekssust ning tunnistada, et puudub üks õige lahendus keerulistele ruumilistele küsimustele, mis puudutavad nii sotsiaalset, majanduslikku kui ökoloogilist jätkusuutlikkust. Arhitektuur ja ruumilise keskkonna loomine on väga kompleksne protsess, mistõttu puudub ühene lahend jätkusuutliku tulemuse saavutamiseks. Ökoloogilise jätkusuutlikkuse suunal on võimalik ajalisel teljel paigutada rõhuasetus kolme erinevasse etappi – ehitamine, kasutamine ja hoone kasutusjärgne periood. Alustuseks saab hoone loomise hetkel ehitamise ambitsiooni kriitiliselt suhtudes ehitada võimalikult vähe. Samuti on võimalik langetada otsuseid ökologiliste materjalide kasuks. Teiseks jätkusuutlikkuse ideoloogia rõhuasetuse võimaluseks arhitektuuris on hoone kasutamise periood, mille eesmärgiks on disainida ja ehitada energiatõhus hoone. 9 Report of the World Commission on Environment and Development: Our Common Future, 1987. – UN documents, http://www.un-documents.net/wced-ocf.htm (vaadatud 20. III 2016) 10 M. Gielen, L. Devlieger, Behind the Green Door: A Critical Look at Sustainable Architecture through 600 Objects. Oslo: OAT, 2014, lk 3. 15

Sellisel juhul tarbib hoone kasutusea vältel võimalikult vähe energiat (passiivmaja, nullenergiahoone) või toodab rohkem energiat kui kasutab (plussenergiahoone). Sellise hoonete energiatõhususe saavutamiseks investeeritakse rohkem energiat (rahalised ja füüsilised ressursid) ehitamise hetkel. Siinkohal tekib küsimus, milline on mõistlik tasakaal energiatõhusa hoone ehitusse investeeritud energia (materjalide tootmise, transportimise jms näol) ja tulevase energiasäästu vahel? 2013. aasta Oslo arhitektuuritriennaali näitus ja seda kajastav raamat uurivad kriitiliselt läbi erinevate “jätkusuutlike” objektide ja tehnoloogiate selle sõna tähenduse muutumist ajas ning tõstatavad küsimuse mõistliku tasakaalu versus ekstreemsuste üle jätkusuutliku arhitektuuri loomisel.11 Kolmandaks võimalikuks rõhuasetuseks on hoone kasutusjärgne periood, millega tegeleb põhjalikumalt ka käesolev magistritöö. Mis saab siis kui hoonet enam ei kasutata? Palju energiat on kulutatud materjalide tootmisele, transportimisele ning nende kokku panemisele - parim lahendus oleks hoone funktsooni muuta ning see uuesti kasutusse võtta, kasutades ära hoone ruumipotentsiaali. Kui see pole kontekstist tulenevalt võimalik, võib vaadelda hoonet kui materjalipotentsiaali ehk kasutada hoone elemente või materjali mahtu uue keskkonna loomiseks. Ka sellisel juhul tuleb kaaluda taaskasutamisele kulutatava energia ja saadava kasu vahekorda.

11 M. Gielen, L. Devlieger, Behind the Green Door: A Critical Look..., lk 3. 16

jätkusuutlikkus arhitektuuris

sotsiaalne jätkusuutlikkus

ökoloogiline jätkusuutlikkus

majanduslik jätkusuutlikkus

sekkumise ajaline paigutus

tootmine (pre-consumer)

hoone eluiga (consumer)

hoone eluea järgne periood (post-consumer)

materjalide taaskasutus

taaskasutus (recycle)

väärindav taaskasutus (upcycle)

aeg

ruumi taaskasutus

mitteväärindav taaskasutus (downcycle)

korduskasutus (reuse)

Jätkusuutlikkuse võimalikud rõhuasetused arhitektuuris. Käesolev magistritöö uurib erinevaid materjalide taaskasutamise võimalusi tühjaks jäänud hoonete puhul. Autori joonis.

Potentsiaalid tühjades hoonetes Tühjade hoonetega tegeledes olen märganud erinevaid potentsiaale, mis nendes peituvad. Laias laastus jagunevad need kaheks ja on seletatavad kahe uue mõistega: ruumi- ja materjalipotentsiaal. Jätkusuutliku arengu printsiibist lähtuvalt tuleb alati kaaluda hoonete ruumipotentsiaali kasutamise võimalikkust enne materjalipotentsiaali realiseerimist. Materjalide taaskasutamine ei ole eesmärk omaette, vaid kaalutluse tulemusel langetatud otsus, üks võimalikest lahenditest.

jah

ei hoone elementide kasutamine Kas hoone elemente on võimalik taaskasutada? jah

ei hoone materjali kasutamine kas hoone elementidest saadavat materjali on võimalik taaskasutada?

entroopia kasv

hoone kasutamine ruumina Kas hoonesse on võimalik tuua uus programm?

Tühjade hoonetega tegelemisel ei tohiks materjalide taaskasutamine olla eesmärk omaette, vaid kaalutletud analüüsi tulemus. Autori joonis.

Paljudele varasemast ajaloost pärit hoonetele on leitud uuesti kasutust. Kui esialgne funktsioon on end ühiskonna muutumise tõttu minetanud, on võimalik hoonet ja uut programmi teineteisele vastavaks kohandada, võttes kasutusele hoone ruumipotentsiaali. Teistmoodi ruumipotentsiaal avaneb aga siis kui kasutuseta hoone lammutatakse. Tühi krunt annab võimaluse uue hoone ehitamiseks, haljasala rajamiseks või ajutistele kasutustele. Tühja krundi võlu seisneb “valmisolekus”. Näiteks Euroopa Liidu toetusega ehitatavatel projektidel on väga kindlad tähtajad ning uue hoone ehitamiseks vaba krundi puudumisel võib projekt liigselt aeglustuda. Seda 18

näidet kinnitab Valga Kutsehariduskooli ehitamine linnakeskusest välja. Valga linnale oleks olnud kasulik tuua kesklinna tühjade hoonete asemele kool kui aktiivne linna elustav funktsioon. Kui oleks hakatud tühje krunte vabastama ning vanu hooneid lammutama, oleks Euroopa Liidu toetusrahade tähtaeg juba möödunud. Vabade kruntide olemasolu korral oleks olnud võimalik realiseerida ruumipotentsiaali linna keskuses. Tihedamates linnakeskkondades, näiteks Jaapanis ja Hiinas väljendub krundi kui potentsiaali ülekaal hoone üle majade lühikeses elueas.12 Riiklikus mälestiste registris on üles loetletud need ruumid ja hooned, mille potentsiaal seisneb ruumi ja materjalide terviklikkuses.13 Oluliseks peetakse hoone arhitektuuri autentses keskkonnas. Muinsuskaitseseadus reguleerib selliste hoonetega ümberkäimise. Tühjade hoonete ruumipotentsiaali kasutamise üheks näiteks on ka mitteametlik hõivamine ehk skvottimine. Skvottimine on tegevus, kus kasutuseta ruum hõivatakse omavoliliselt omaniku teadmata või omaniku huvipuuduse korral. Tänapäeval esineb ka seaduslikku hõivamist, kus omanik rendib pinda tasuta või väga sümboolse hinna eest.

Ruumipotentsiaal vasakul ja materjalipotentsiaal paremal. Allikas: Google otsingumootor, autori foto.

Käesolev magistritöö keskendub tühjade hoonete materjalipotentsiaalile, vaadeldes lähemalt juhtumeid, kus ruumipotentsiaali kasutamine enam võimalik pole. Tänapäevases “kasvu” maailma kontekstis ning pidevalt uue ehitamise taustal on oluline märgata neid tühje hooneid, mille materjalid 12 W. Quian, Short-lived Buildings Create... 13 Kultuurimälestiste riiklik register, 2003. http://register.muinas.ee/public.php (vaadatud 24.10.2016) 19

omavad potentsiaali taaskasutamiseks. Materjalipotentsiaal seisneb võimaluses hoone komponente või ehitusmaterjale uue ruumi loomisel kasutada. Enne materjalipotentsiaali realiseerimist tuleks kindlasti kaaluda hoone ruumipotentsiaali kasutamist – nii kultuurilistel kui ökoloogilistel põhjustel. Hoone dekonstrueerimine on energiamahukas tegevus ning ka kontseptuaalselt jõuline liigutus. Muinsuskaitse ja restaureerimise seisukohalt on pärand kõige väärtuslikum just tervikuna14 (ruumipotentsiaalina), kuid kui majanduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud muutused on olnud kiiremad kui ruumilised ümberkorraldused, siis tuleb kohandada ka ruumi kiiremini muutuma. Kui hoone pole piisavalt paindlik või selle asukoht ebasobiv, võiks vaadelda tühjalt seisvaid objekte kui võimalikke materjali ja ehituselementide allikaid. Materjalide ja ehituskomponentide taaskasutamise praktika arhitektuuris pole uus nähtus. Kitsamates elutingimustes ning vähesemate ressurssidega hakkama saamiseks kasutati materjale vanasti niikaua kui võimalik. Näiteks talumajapidamises oli jääkide teke pea olematu – kõigele leiti väljund. Hilisantiigist tuntud ehituskomponentide taaskasutamist ehk spoliat on teoreetikud võrrelnud kannibalismiga – tegu ise on ideoloogiline, kuid puuduvad seda seletavad tekstid. Spolia seletamisel saab toetuda vaid kaasaegsete teoreetikute pakutud seletustele, mis laias laastus jagunevad kaheks: pragmaatilised ja ideoloogilised. Näiteks F. W. Deichmann toob välja kaks võimalikku pragmaatilist põhjust ehitise osade taaskasutamise praktikale: muutus esteetilises suhtumises ning hilisantiigi majanduslik surutis.15 B. Brenk aga vaidleb, et majanduslik surve pole spolia nähtuse levimiseks põhjendatud, sest tihti transporditi hoonete osi väga kaugelt, mis nõudis ka tollal palju energiat. Tegu oli pigem sõjatrofeedega.16 Niisiis on spolia kui nähtus hilisantiigis pigem poliitilise ideoloogilise taustaga. Tänapäevases ökoloogilise jätkusuutliku arengu kontekstis võiks spolia uuesti elustada keskkonnasäästlikkuse poliitikast ajendatuna. Materjalide korduskasutamine väljendub nii tühjade hoonete muutumises või arvulises vähenemises kui ka uutes loodavates hoonetes. Loodava arhitektuuri 14 K. Kaganovitš, suuline vestlus autoriga, 21. IX 2015. Märkmed autori valduses. 15 B. Brenk, Spolia from Constantine to Charlemagne: Aesthetics Versus Ideology. Washington: Dumbarton Oaks Papers, 1987, lk 103-107. 16 B. Brenk, Spolia from Constantine to Charlemagne..., lk 103-107. 20

eripäraks oleks erinevate kihistuste kasutamine nii esteetilistel, majanduslikel kui ka keskkondlikel kaalutlustel. Tänapäevase spolia alla võib liigitada ka Rem Koolhaasi ja OMA poolt palju arutatud restaureerimise. Arhitektid, kes loovad uut maailma, ei peaks olema konfliktis olemasolevaga või seisma vastu selle säilitamisele. Konserveerimise ja restaureerimise projektides võib arhitektidel olla oluline roll ruumilise keskkonna kujundajana.

Traianuse ajastust 98–117. a Hadrianuse ajastust 117–138. a Marcus Aureliuse ajastust 161-180. a Constantinuse ajastust 306-337. a

Konstantinuse triumfikaar on kollaaž varasematest ehituskomponentidest Allikas: Wikipedia, autori skeem.

Ehitusmaterjalide taaskasutamine Termodünaamika esimene seadus väidab, et aine ja energia universumis on jääv – seda ei teki juurde ega kao, kuid selle vorm võib muutuda. Termodünaamika teine seadus – entroopia seadus – väidab, et aine ja energia saavad suletud süsteemis muunduda vaid ühes suunas – kasutatavast kasutamatusse, kättesaadavast kättesaadamatusse, korrast kaosesse.17 Hoone ehitamist või loomist võib defineerida kui eesmärgipärast materjalide korrastamist ja ruumi organiseerimise protsessi. Kord tekitatakse energiaga, mille kasutamine omakorda suurendab entroopiat kusagil mujal. Peale korrastust hakkab toimuma aeglane entroopia kasv. Tallad kriimustavad parketti, käed kulutavad ukse linke ja hingi. Hoone konstruktsioonis toimuvad nähtamatud mikrodeformatsioonid, hoonealune pinnas vajub muutunud surve all jne. Kogu korrastatus hakkab liikuma korrastamatuse poole, mis on ka põhjuseks, miks Eesti (ja maailma) ruumiline keskkond on lagunevatest hoonetest tulvil. Peale hoone loomulikust kasutusest tulenevat kulumist hoone variseb, lammutatakse tahtlikult või jäetakse lagunema. Entroopia protsessi suund on teada termodünaamika teisest seadusest, meie saame vaid määrata tempo ning teekonna. Raamatus “Cradle to Cradle – Rethinking the Way We Make Things” kirjeldavad autorid, kuidas juba disainiprotsessis tuleks mõelda toote elutsükli kõigile etappidele, sh kasutusjärgsele materjalide ringlusele. Pööratakse tähelepanu tehniliste ja looduslike materjalide ringluse eristamisele teineteisest, et tagada maksimaalne taaskasutusprotsent.18 Autorite visioon täiesti uuest esemetesse ning nende valmistamisse suhtumisest on idealistlik ning ei arvesta juba loodud keskkonnaga, mis on tulvil hoonetest ja esemetest, mis pole loodud ümbertöötlemiseks. Igasugune ümbertöötlemise protsess nõuab “suletud süsteemi” lisaenergia sisestamist transpordi ja töötlusprotsessi käigus ning materjalide omadused muutuvad originaaliga võrreldes üha kehvemaks. Kui energiat saame Maale kui suletud süsteemile juurde päikeselt, siis mateeria on püsiv ning pidevas entroopia seaduse meelevallas19.

17 T. Howard, J. Rifkin, Entropy – A New World View. New York: The Viking Press, 1980, lk 6. 18 M. Braungart, W. McDonough, Cradle to Cradle: The Way We Make Things. London: Vintage, 2009, lk 103-105. 19 T. Howard, J. Rifkin, Entropy – A New World View, lk 37. 22

Design for Dissasembly (demonteerimiseks disainitud) on arhitektuursetele lahendustele keskenduv disainistrateegia, mis sarnaselt Cradle to Cradle ideoloogiale keskendub kogu hoone elutsüklile. Hoone projekteerimisel lähtutakse paindlikkusest ning arvestatakse võimalusega, et olukord (tellijate vajadused, funktsiooni aktuaalsus jne) võib peale hoone valmimist muutuda. Hooned on mõeldud kohanema uute funktsioonidega – nende konstruktsioon ning ehitusmeetod võimaldavad neid hõlpsalt laiendada või mahuliselt kahandada. Samuti on need mõeldud lihtsasti demonteeritavateks ning uuesti kokku pandavateks uues asukohas või uuel kujul.20 Design for Disassembly ideoloogia pole midagi uudset, sarnaselt toimivad ka arhailised palkmajad, mille tähistatud palgid on omavahel ühendatud nii, et hilisem üksteisest eemaldamine palke ei kahjusta. Neid saab lihtsalt koost lahti võtta, transportida ning mujal uuesti ehitada. Palkmajade puhul on demonteerimise plaaniga arvestatud juba projekteerimise ja ehitamise faasis. Käesolev magistritöö uurib, mida teha selliste hoonetega, millel kasutus puudub, kuid nende taasehitamine uues kohas on raskendatud, sest sellega pole projekteerimisel ja ehitamisel arvestatud. Sellisel juhul on tegu ruumiliselt organiseeritud materjaliga, mis paikneb „valel ajal vales kohas“. Materjaliga edasine toimimise otsus on nii filosoofiline kui kontseptuaalne, kuid sõltuv ümbritsevast taustsüsteemist.

Raamatus “Cradle to Cradle” eristatakse looduslike ja tehniliste ainete metabolismi Maal kui suletud süsteemis. Allikas: www.c2ccertified.org

20 B. Guy, N. Ciarimboli, Design for Disassembly in the Built Environment: A Guide to Closed-loop Design and Building: Seattle, Pennsylvania State University, 2005, lk 1-5. 23

Ajendid materjalide taaskasutamisega tegelemiseks 25-30 % kõikidest jäätmetest Euroopas moodustab ehitusja lammutuspraht.21 Aastaks 2020 peavad kõik Euroopa

Liidu liikmesriigid taaskasutama vähemalt 70% kogu ehitusja lammutusjäätmetest.22 2009. aastal

Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi viidud uuring näitab, et Eestis on see arv tulevase direktiivi tingimusi arvestades hetkel alla 50%.23 Tühjad hooned kui probleem on tõstatatud ka riiklikul tasandil ning probleemi lahendamisse on Eesti riik Euroopa Liiduga koostöös nõus ka investeerima. Toetusi maastikupilti reostavate militaar-

põllumajandus- ja tööstushoonete lammutamiseks saab taotleda Keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu. Kasutusest väljalangenud ehitiste lammutamise toetuse taotluse esitamisel Keskkonnainvesteeringute keskusele tuleb lisada ka jäätmete käitlemise kava, mis peab kirjeldama lammutusest tekkivate materjalide sorteerimise ja taaskasutamise plaani.24 Probleemsete

kortermajade lammutamist kohalike omavalitsuste poolt toetab KredEx Sihtasutus kuni 70% ulatuses. Riiklikul tasandil on toimunud tühjadesse hoonetesse suhtumises nihe: tunnistatakse probleemi ning investeeritakse probleemi lahendamisse. Euroopa Liidu tõukefondide rahaliste toetuste puhul on oluliseks määrajaks ajaline faktor - toetusi jagatakse vaid kindlal ajaperioodil. Vaatamata probleemi olemasolule võivad kõrgematest poliitilistest otsustest tulenevalt kaduda rahalised toetused probleemi lahendamiseks. “Nüüd ja praegu” on parim aeg nende toetuste taotlemiseks ning probleemiga tegelemiseks.

21 Waste, 2016. – European commision, http://ec.europa.eu/environment/waste/ construction_demolition.htm (vaadatud 2. V 2016) 22 Directive 2008/98/EC on Waste, 2016. – European commision, http://ec.europa.eu/ environment/waste/framework/ (vaadatud 2. V 2016) 23 Ehitus- ja lammutusjäätmete sortimisuuring, 2010. – Keskkonnaministeerium, lk 2, http:// www.envir.ee/sites/default/files/ehitus-lammutusjtmete_uuring_2010.pdf (vaadatud 10. X 2015) 24 Maastikupilti reostavate ehitiste lammutamine, s.a. – Keskkonnainvesteeringute keskus, https://www.kik.ee/et/maastikupilti-reostavate-ehitiste-lammutamine (vaadatud 15. XI 2016) 24

Tühjade hoonetega on enim hädas väiksemad omavalitused, mille rahvaarv on kahanev. Valga linn on hakanud aktiivselt võitlema tühjade hoonete probleemiga, asudes sealseid tühje hooneid lammutama25. Vältimaks spekulatsioone pole ametlikult avaldatud, millised hooned sihikule võetakse, kuid põhilised tühimikud linnakoes on kesklinnas asuvad puumajad. Linna arhitekt Jiri Tintera on Tallinna Tehnikaülikooli tudengite abiga kaardistanud Valga linnas krundid, millel olevad hooned on kasutuseta või peagu tühjad. 2014. aasta suvel toimunud töötoa tulemusel valmis kaart ning digitaalne andmebaas Valga linna kruntide tegeliku kasutusega. Samuti ollakse maapiirkonnas hädas rahapuudusega, puuduvad ressursid tühjade hoonete korrastamiseks. Lammutamine kui tegevus nõuab sarnaselt ehitamisega investeeringut, planeerimist ning bürokraatliku protsessi läbimist. Hoonete lammutamist nähakse pigem kulutuse kui tulusa ettevõtmisena. Kui saadavat materjali aga saaks ressursina mujale suunata, võiks see tasa teenida lammutamisele kuluvad investeeringud.

2015. aasta suvel Valga linna arhitekti Jiri Tintera poolt korraldatud töötoas kaardistasid Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži tudengid visuaalsel vaatlusel kruntide kasutust. Kogunenud andmete põhjal valmis Valga kruntide tegeliku kasutuse andmebaas ning ülevaatlikud kaardid. Allikas: Jiri Tintera 25 H. Heletäht, Valgas alustati viiekorruselise lagunenud hoone lammutamist. – Valga 7. IX 2015, http://www.valgalv.ee/et/Uudised&nID=4525 ( vaadatud 2. V 2016) 25

Olulised mõisted Materjalide ja ehituskomponentide taaskasutamisega tegeledes olen enda jaoks loonud kaks olulist mõistet: sisendobjekt – hoone või objekt, kust tulevad taaskasutatavad ehituselemendid või materjalid; ning väljundobjekt – objekt, kuhu need ressursid suunatakse. Sisendobjekt käesoleva töö kontekstis on probleemne tühi hoone ning väljund on selle materjalide taaskasutamisel loodav ruum. Nii sisend- kui väljundobjekti vaadeldakse käesolevas töös kontekstist sõltuvana.

sisendobjekt

väljundobjekt

sisendobjekt = väljundobjekt

Ehitusmaterjalide liikumine ühest hoonest teise või hoonesiseselt. Autori skeem.

Rääkides tühjadest hoonetest, mille kasutusaeg on erinevatel põhjustel lõppenud, kerkivad edasise toimimise osas üles mõned mõisted, mis siinkohal lahti tuleks seletada. Kõigepealt tuleks kaaluda ruumipotentsiaali realiseerimist, üritades tuua hoonesse uut programmi. Kui see pole demograafilise, geograafilise vm konteksti tõttu võimalik, tuleks mõelda hoone materjalidest kui ressursist (vt täpsemalt ptk 2.2.). Erinevad materjali kohtlemise viisid – reuse, recycle, upcycle ja downcycle – eristuvad teineteisest nii praktiliselt kui filosoofiliselt.

Reuse ehk korduskasutamine on jäätmehierarhia seisukohalt kõige eelistatum käitumine26. Korduskasutamist ehk eseme kasutamist mitmendat korda võib arhitektuuri kontekstis laiemalt mõista kui hoonesse uue funktsiooni tutvustamist. Energiat ei kulu materjalide liigutamisele, muutmisele ega ka uue hoone ehitamisele mujal. Samuti on korduskasutamine levinud praktika hoone komponentide puhul - aknad ja uksed on Säästva 26 Ehitus- ja lammutusjäätmete sortimisuuring, 2010. – Keskkonnaministeerium, lk 27. 26

Renoveerimise Infokeskuse (SRIK) vanamaterjalilao põhiline kaup. Elementide korduskasutamisel kulub energiat elementide eemaldamisele, transpordile ja paigaldamisele. Recycle ehk taaskasutamine on toimimisviis, mille puhul kasutatakse eelmise hoone osi või materjalides sisalduvat ainet uue loomiseks. Selle protsessi puhul kulutatakse lisaenergiat, et jääke transportida või töödelda. Downcycle ehk mitteväärtustav taaskasutamine asub jäätmehierarhias kõige madalamal kohal. Sellisel juhul kasutatakse hoone materjale või nendes sisalduvat energiat väiksema kvaliteediga esemete valmistamiseks. Karmimaks näiteks vana hoone puidust osade kasutamine küttematerjalina, vaatamata nende osade väärtusele ehituskomponentidena. Materjali kasutatakse energiaahela kõige viimase lülina ning jäägiks on põlemisprotsessis eralduv süsihappegaas ja veeaur. Upcycle ehk väärindav taaskasutamine on jäätmete või väärtuseta materjalile läbi disaini väärtuse andmine. Saksa arhitekt Hervé Biele on välja töötanud süsteemi, kuidas vanade lammutusse minevate paneelelamute paneele prügimäele saatmise asemel eramajade konstruktsiooniks kasutada.27

reuse

downcycle

entroopia

recycle

jäätmehierarhia

upcycle

Erinevad taaskasutusprotsessid jäätmehierarhias ning nende seos entroopia tasemega. Autori skeem.

Tuleb tõdeda, et ülalkirjeldatud mõistete piirid pole üheselt selged. Näiteks upcycle‘i näide Saksamaalt võiks liigitada reuse’i alla, kuid kuna ilma sekkumiseta läheksid elemendid prügilasse, siis on tegemist väärindava taaskasutamisega. Materjalide taaskasutamise tänast praktikat uurides tekkis küsimus, miks tegeletakse nii palju mitteväärtustava taaskasutamisega ning käesoleva magistritöö käigus sai see küsimus 27 J. O. Fischer, Cut and Paste: Cold War housing for the masses is dismantled and reformed. – Architecture 2006,VI/XII, lk 1, http://architecturemag.typepad.com/my_ weblog/2006/07/cut_and_paste.html (vaadatud 10. III 2016) 27

ka vastuse. Taaskasutuse protsessis on määravaks kontekst, mis otsuste langetamisel hetkel väljendub enamasti majanduslikus aspektis. Tihti on just erilammutuse kallis hind see, mis takistab hoone dekonstrueerimise elemente säilitavalt. Transport ja töökulu väljenduvad kokkuvõttes arvuliselt taaskasutuse hinnas. Käesolev akadeemiline töö arvestab praktilises osas selle aspektiga ning seetõttu on käsitletud erinevaid taaskasutamise toimimisviise väärindavast mitteväärindavani.

Ruumiline ja seaduseline kontekst materjalide taaskasutamisele “Ligikaudse hinnangu järgi on Eestis ca 3 – 4 mln m2 lammutamist vajavaid hooneid ja rajatisi. Need on kasutuseta laudad ja muud põllumajandushooned, nõukogude sõjaväehoonete varemed jm.”28 Nii väidab 2007. aastal koostatud (eelmine) riigi jäätmekava. See hinnang on antud umbkaudselt, ühe eksperdi poolt29. Nõukogude Liidule omastele tüpoloogiate pärandile lisanduvad veel rahvastiku kahanemisest ning ümberpaigutumisest tingitud tühjalt seisvad kortermajad. Majandus-

ja kommunikatsiooniministeeriumi 2013. aastal tellitud uuringust selgub, et Eestis on hinnanguliselt 253 lammutamist vajavat kortermaja30. Rahvastiku kahanemine mõjutab terveid asulaid ja kogukondi – 2011 aasta seisuga oli Eestis kaardistatud 102 ilma ühegi elanikuta küla31. Rahva liikumise tendents maalt linnadesse, väiksematest linnadest suurematesse ning suurimatest linnadest välismaale väljendub ruumiliselt tühjade talude, külade ja aukudena linnakoes.

Materjalide taaskasutamise praktika on Eestis ja maailmas levinud peamiselt väljaspool arhitektuuri valdkonda – moetööstuses, sisekujunduses, tarbeesemete tootmises on palju positiivseid näiteid nii Eestist kui mujalt. Üks põhjalikumaid upcycle projekte Eestis on Reet Ausi doktoritööst alguse saanud uurimus tekstiilitööstuse jääkide kasutamise võimalustest, mis hiljem on laienenud tööstuslikus skaalas praktikaks. Ehitusvaldkonnas toimub materjalide taaskasutamine väiksemas mahus, peamiselt kodustes majapidamistes, kus puuduvad kirja pandud nõuded ning ei toimu järelvalvet 28 Riigi jäätmekava 2008-2013, 2007. – Riigi Teataja, lk 2, https://www.riigiteataja.ee/ aktilisa/0000/1296/9913/13011973.pdf (vaadatud 10. X 2015) 29 G. Saarniit, Rahastaja pilk tondilosside lammutamisele. – ÕU 2014, Nr 8, lk 42-49. 30 Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest, 2013 – Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, lk 6, https://www.mkm. ee/sites/default/files/131210_uuring_probleemsed_korterelamud_2013.pdf (vaadatud 14. III 2016) 31 Toim K. Masing, Eestis on 102 hüljatud küla. – ERR, 12. XII 2012, http://uudised.err.ee/v/ eesti/558af338-d78d-4cc8-9640-8eb3a460d836 (vaadatud 15. X 2015) 29

ehitusel kasutatavate materjalide üle. Arhitektuurivaldkonnas

uuskasutamise põhiliseks takistuseks ehitusmaterjalidele esitatavad karmid nõuded.

Taaskasutatavate materjalide puhul on võimatu jõuda Ehitusseadustikus esitatud nõueteni, mis nõuavad toodetele tehasepoolse kontrolli teostamist32. Heaks näiteks selle probleemi lahendamisel on Belgias läbi viidud projekt, kus taaskasutatavate telliste edasimüüjad ühendasid jõud, et koostada vanamaterjalile uuega võrreldav spetsifikatsiooni dokument.33 Projekti raames loodi ka kaardistus vanamaterjali vahendajatest, et informaalsel tasandil toimuvat eraisikutevahelist taaskasutust laiendada ka ehitusfirmade, arhitektide ja suurtellijateni.

Kangajääkidest upcycle meetodil toodetud pluus; toote elutsükkel kangatööstuses. Allikas: Reet Ausi doktoritöö “Trash to Trend – Upcycling in Fashion Design”

Restaureerimisobjektide puhul kasutatakse palju vanamaterjali – tulenevalt Muinsuskaitseseaduses kehtestatud eesmärgist saavutada originaalilähedane tulemus34. Lisaks esteetilisele on erineva vanusega materjalide kõrvutamisel hoones praktilised takistused. Näiteks puidu kui elusa materjali puhul ei saa kasutada uut ja vana kõrvuti, sest materjalide muutumine ajas on erinev. Restaureerimisobjektil saab materjalide 32 Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 49: Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord, 2013. – Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1300/7201/3002/MKM_m49_Lisa1.pdf (vaadatud 10. X 2015) 33 Opalis: An Online Inventory of the Professional Sector in Salvaged Building Materials Around Brussels, s.a. http://rotordb.org/project/2012_opalis (vaadatud 20. IV 2016) 34 Restaureerimisseadus, 2002. – Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/akt/30543 (vaadatud 20. X 2015) 30

uuskasutamisel määravaks kolme eksperdi otsus – projekteerija, ehitaja ja ehituse järelvalve nõusolekul on võimalik vanamaterjali kasutamine. Selline süsteem tagab olukorra kus kolmekordne kontroll materjalile tagab selle kvaliteedi, kuid võimaldab paindlikku lähenemist vastavalt objektidele.35 Sarnase süsteemi tutvustamist materjalide taaskasutamisel võiks kaaluda ka uute ehitusobjektide puhul. Lääne-Euroopas on materjalide taaskasutamine arhitektuuris laiemalt levinud. Arhitektuuribüroo Rotor valmistatud manuaal taaskasutamiseks Belgia kontekstis on näide sellest, kuidas uuskasutamise protsessi ergutada. Käsiraamat kohaväliseks taaskasutamiseks (Vade Mecum for Off-site Reuse) on valmistatud koostöös Brüsseli Keskkonnahalduse osakonnaga ning selle koostajad ise loodavad, et kõnealune juhend saab standardiks igasuguse lammutustöö puhul. Juhend on samm-sammuline kirjeldus lammutusobjektil toimimisest juhul kui ollakse huvitatud materjalide ringlusse saatmisest. Juhend aitab langetada otsuseid õiges järjekorras ning keskendub uuskasutamise juriidilisele poolele, juhendades kasutaja vajaminevate dokumentideni.36

Seadused on meede, millega on võimalik materjalide taaskasutamise protsessi otseselt või kaudselt suunata, seda ergutades või pärssides.

35 M. Keskküla, suuline vestlus autoriga, 19. X 2015. Märkmed autori valduses. 36 Vade-mecum pour le réemploi hors-site, 2015. – Rotor, http://rotordb.org/project/2015_ Vademecum_Deconstruction (vaadatud 15. X 2016) 31

Materjalide omadused, väärtus ja seos kontekstiga Materjalidel ei ole väärtust, neil on omadused. Väärtus antakse materjalidele inimeste poolt kontekstist sõltuvalt. Käesolev peatükk käsitleb hoone ja konteksti omavahelist suhet. “Lugu taimest, mis kuivas kõrbes kasvades arendas välja omanäolise juurestiku, et pürgida vähese vee poole läbi karmi pinnase” ilmestab antropotsentrilist vaatepunkti, kus esemetel ja objektidel on inimesesarnaselt oma tahe või soov. Tegelikult pole taimel vaba tahet oma juuri kujundada, vaid juured kujundab karm keskkond, pinnas, milles taim kasvab. Sama võib väita ka näiteks linnakoe kohta, mis laieneb vastavalt looduslikele piiridele mägede vahel või mere ääres just nii kaugele kui ümbritsev keskkond lubab, kuid mitte kaugemale kui tarvis. Tühjade hoonete probleemi lahendamist ning materjalide taaskasutamist võib vaadelda filosoofilisest vaatepunktist kui kontekstualistlikku ülesannet, kus objekti või sündmust saab mõista vaid kontekstist sõltuvana.37 Hoonete kasutusest välja langemise põhjuseks on tavaliselt just muutused taustsüsteemis ning tekkinud probleemi lahendamisel ei saa esialgsetest põhjustest mitte mööda vaadata. Kontekst mõjutab objekti ning objekt omakorda on võimeline mõjutama konteksti, moodustades dialoogi.

kontekst kultuuriline poliitiline demograafiline geograafiline juriidiline ...

ruum

tühjad hooned kui probleem

probleemi lahendamine ruumide, elementide, materjalide taaskasutamine

Erinevate kontekstide mõjul tekkinud ruumilisi probleeme lahendades tuleb arvesse võtta sama kontekstide süsteemi. Autori skeem.

37 A. W. Price, Contextuality in Practical Reason. Oxford: Oxford University Press, 2008. lk 17. 32

Konteksti asemel tuleb siin töös käsitleda kontekste mitmuses – arhitektuurne kontekst on vaid üks paljudest. Vältides arhitektuursest käsitlusest lähtuvat kontekstualismi, mis tegeleb pigem esteetikaga38, keskendub käesolev töö poliitilisele, majanduslikule, sotsiaalsele, demograafilisele, geograafilistele jne kontekstile. Probleemsetes tühjades hoonetes peituvate potentsiaalide realiseerimine sõltub keerulisest kontekstide võrgustikust.

Järeldus, et sisend- ja väljundobjekte ei saa vaadelda kontekstivabana oli käesoleva magistritöö pöördepunktiks.39 Töö mahuline osa on sellest tulenevalt lahendatud konkreetsete näidete põhjal, mis ilmestavad konteksti määravust taaskasutusprotsessis. Töö alguses oli materjalide taaskasutamine eesmärk omaette, kuid realistlikkuse taotlus käesolevas akadeemilises töös tõi fookuse väljundobjekti vormimängult sisendobjekti analüüsile. Juhtumeid käsitledes on vaadeldud nii sisend- kui väljundobjekte kontekstist sõltuvatena.

Näited magistritöö käigus tehtud varasematest vormilistest katsetustest, mille puhul ei arvestatud konteksti mõju materjalide taaskasutamise protsessis. Taustsüsteemita vormimäng tegeleb erinevate tüpoloogiate elementide skaalade nihestamisega näiteks paneelelamust ja tööstushoonest eramut luues. Autori joonis.

38 C. Jencks, New Paradigm In Architecture (7th ed.). Yale University Press, 2002, lk 78-79. 39 Tõdemuseni aitas jõuda õppereisi ajal aset leidnud arutelu Rotor arhitektuuribürooga. Rotor on materjalide ringlusega tegelenud juba üle 10 aasta ning selles vallas juhtiv Belgias ja võiks öelda, et maailmas. Praktiseerivate arhitektide kogemus aitas suunata magistritöö realistlike lahenduste suunas, milles väljendub enesekriitika teemapüstituse osas. Rotor on veendumusel, et kõiki materjale või komponente ei saa ega ole mõttekas taaskasutada. 33

Tühjades hoonetes peituv narratiiv Eesti ajalugu on tulvil poliitilistest muutustest, mis on mõjutanud ruumi. Nõukogudeaegsed hooned räägivad loo vaid ühest etapist meie ajaloos. Keskaegsed linnusevaremed ei paku tänapäevases ühiskonnas enam kaitset; Tallinna vanalinna kaupmehehooned on kohandatud uutele funktsioonidele, mõisahooned on muudetud külalistemajaks, koolideks või seisavad tühjana. Aktiivse lammutusturu puudumisel on tühjad hooned oluliseks materjalide taaskasutamise katselavaks. Igal tühjal hoonel on oma lugu: kuidas ja miks ta ehitati, kasutuses oli ja hüljati. “Majade üks olulisi väärtusi on nende lugudes - olgu siis igatsuslikust nostalgiast kantud või mitte-, ja see omakorda mõjutab nende kasutusväärtust, tulevikku ja meie suhet oma ümbrusesse.40” Iga kulumine hoone detailidel ütleb midagi maja kasutamise kohta. Kulumist tekitab korduv sarnane kasutamine, mida omakorda võimendab inimeste rohkus. Selleks hetkeks, kui hoone kasutamine on lõppenud ning hoone jääb tühjaks, on ta juba täis mitmeid ja mitmeid lugusid, mis väljenduvad kulumisjälgedes, katki läinud detailides, välja vahetatud osades. Lisaks on igal ruumiliselt väljenduval kulumise jäljel ka teine pool, mis on kellegi mälestustes, harjumustes, rutiinis. Praktilisusest ja igapäevastest tegevustest tekkivad lood on isiklikud, kuid kokku moodustavad nad kollektiivse mälu. Näiteks käepideme kulumise jälg avalikul hoonel on kollektiivne.41 Niisiis moodustavad ühise mälestuse erinevate inimeste sarnane ruumi kasutamine ning kollektiivne entroopia protsessi suunamine. Tekib kollektiivne mälestus hoonest ja selle kasutamise lugudest. Väärika kulumise näol akumuleerunud kollektiivseid ja isiklikke lugusid on võimalik materjalide taaskasutamisega edasi rääkida ja väärtustada. Hoonete ehitamine räägib meile teistmoodi kollektiivse loo. See ei ole hoone kasutamise lugu, vaid seletab selle ehitamise taga olevaid põhjuseid ja ajendeid. Hoonetest saab välja lugeda poliitilisi või sotsiaalseid tõekspidamisi. Samuti väljendab hoone vastava funktsiooni vajalikkust ja tähtsust ühiskonnas. Näiteks kolhoosilautade rajamine Nõukogude Liidus oli uue majandusliku 40 T. Ojari, Nõukogude arhitektuuripärandi nostalgia ja tulevik. – Toim T.-K. Vaikla, Kui pikk on ühe maja elu? Tallinn: Eesti Arhitektuurikeskus, 2012, lk 37-41. 41 Rotor, Usus/Usures Etat des lieux – How Things Stand. Brüssel: Editions de la Communauté française Wallonie-Bruxelles, 2010, lk 88. 34

süsteemi ruumiline väljendus, mille uus riigikord endaga kaasa oli toonud. Väikeste talude asemele tekkisid hiigellaudad, kus kogu piirkonna inimesed koos kollektiivselt tööl käisid, samal ajal jäid kasutuseta talude laudad. Sarnaselt lautade ehitamisele on ka lautade tühjaks jäämine poliitiliste muutuste ruumiline väljendus. Pärast Eesti iseseisvumist ning maade erastamist42 ei olnud hiiglaslikud laudad enam väiketalu pidajale vajalikud – need jäid tühjaks või kohandati uuteks tegevusteks. Lisaks majanduslikele muudatustele jätsid ruumi jälje ka sotsiaalsed muutused ühiskonnas. Kommunistliku ideoloogia järgi kujundatud paneelelamud mõjutavad meie elu ka tänapäeval. Ruumilist mõju omab ka nende hoonete tühjenemise laine pärast Eesti iseseisvumist kui sealsed elanikud kodumaale tagasi rändasid. Tühjad paneelelamud kahanevates väikelinnades (näiteks Püssi43) ning kummituslikud kolhoosilaudad keset põlde üle Eesti räägivad kollektiivse loo nii nende loomise ajenditest kui ka tühjenemise põhjustest. Erinevatest ajastutest säilinud tühjad hooned, räägivad lineaarse loo muutustest ühiskonnas. “Kui kirjutatud tekst või fotograafia aitavad meil mäletada enamasti midagi, mis asub meist väljaspool, siis arhitektuur on miski, mis ongi mälu.”44 Arhitektuuri moodustatud lugu kätkeb endas nii ruumide loomise, kasutamise kui tühjaks jäämise põhjusi. See omakorda on seotud materjalide taaskasutamisega - tuues hoonetesse uusi funktsioone või kasutades nende ehituskomponente, lisandub uus lugu, uus kihistus.

42 Eesti Vabariigi maareformi seadus, 1991. – Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/ akt/30543 (vaadatud 15. X 2015) 43 G. Romanovitš, Püssi annab väljakolijatele kuni 10 000 krooni. – Põhjarannik 2. IX 2003 http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=4676 (vaadatud 20. XI 2015) 44 E. Epner, Mõisahoone lahkumine. – Toim T.-K. Vaikla, Kui pikk on ühe maja elu? Tallinn: Eesti Arhitektuurikeskus, 2012, lk 69. 35

II osa Kaotatud ja leitud arhitektuuri platvorm

Kaotatud ja leitud arhitektuuri platvorm Käesoleva magistritöö praktiline osa jaguneb kaheks: esiteks platvormi loomine tühjade hoonete ja taaskasutatavate materjalide kaardistamiseks ning teiseks juhtumipõhised ruumilised ettepanekud tühjade hoonete probleemi lahendamiseks. Käesolevas peatükis selgitan platvormi loomise vajadust, kirjeldan “Kaotatud ja leitud arhitektuuri” kontseptsiooni, praktilist ülesehitust ning platvormi olemasolust huvitatud osapoolte rolle. Tühjad hooned materjali- ja ruumipotentsiaalina on Eestis kahtlemata olemas – seda kinnitavad nii erinevad riigi poolt tellitud uurimused kui meie kõigi isiklik kogemus45. Tühjade hoonete täpne hulk ning asukoht aga on teadmata ja kaardistamata. Kaardistamine on minimaalse sekkumise vorm arhitektuuris, andes ülevaate olukorrast, kuid muutmata kaardistatud situatsiooni ennast. On mitmeid põhjuseid, miks otsustasin probleemile läheneda läbi kaardistamise. Esiteks teadvustab tühjade hoonete kaardistamine Eestis probleemi olemasolu ja aitab nähtavale tuua tühjade hoonete paiknemise ja ulatuse. Probleem on mitmel tasandil teadvustatud, kuid puudub täielik ülevaade selle ulatusest ning objektipõhine info tühjade hoonete kohta Eestis.46 Teiseks loob platvorm eelduse ruumilisteks sekkumisteks – tegeleda tühjade hoonete ruumi- või materjalipotentsiaali realiseerimisega. Kaardistamisega luuakse süsteem, mis lihtsustab või ajendab tulevasi sekkumisi. Kolmandaks loon andmebaasi näol raamistiku, millele saavad hiljem toetuda järgmised tegevused, näiteks vanamaterjali vahendamine, organiseeritud skvottimine ajutiste ruumikasutuste näol jne.

45 Käesoleva magistritöö juurde kuulub ka Kaotatud ja leitud arhitektuuri atlas, mis koondab tühjad hooned, millega olen alates septembrist magistritöö käigus kokku puutunud. 46 Eelnevalt kirjeldasin, milline on kontekst ning ajendid tühjade hoonetega tegelemiseks Eestis, samuti tõin välja, millised on realiseerimata potentsiaalid tühjades hoonetes. On olemas probleem, mis peidab endas potentsiaali, mille omakorda saab välja tuua tühjade hoonete vormistamisega andmebaasiks. 41

Tühjade hoonete kaardistusest huvitatud osapooled Leian, et arhitekti ülesandeks on mitte kindlalt ette määrata, kuidas miski toimima peaks, vaid võimaldada struktuur, mida kasutajad oma vajadustele vastavalt kohandavad. Arhitekt on siin keegi, kes märkab teatud potentsiaale ning loob struktuuri, mis aitab kasutajatel neid potentsiaale realiseerida. Sarnaseid ideid rakendab oma ruumilistes töödes soome arhitekt Marco Casagrande, kelle mitmeid töid võib vaadelda kui füüsilis-sotsiaalseid raamistikke või struktuure, mis lasevad kohalikel elanikel neid raamistikke vabalt kasutada. “Kaotatud ja leitud arhitektuuri” puhul muutuvad erinevad tühjade hoonete kaardistamisest huvitatud osapooled platvormi kahepidisteks kasutajateks – info sisestajateks ja saajateks. Andmebaas reageerib ajas muutuvale reaalsele olukorrale vastavalt. Digitaalseid ajas muutuvaid kaardistusi on loonud ka Superuse Stuudio, kes on Hollandi juhtivaid materjalide taaskasutamisega tegelevaid arhitektuuribüroosid. Heaks näiteks on Saagikaart (Harvestmap), mis on loodud toimima kui upcycle turg disaineritele, kunstnikele, arhitektidele, keda julgustatakse kaardistatud jääkidele loomingulist kasutust leidma.

Superuse Studio poolt loodud Saagikaart. Materjalide kaupa liigitatud jääke julgustatakse loominguliselt taaskasutama. Allikas: www.oogstkaart.nl

Leian, et enim võiks andmebaasi tühjade hoonete andmete sisestamisest olla kasu tühjade hoonete omanikel. Kui nende kinnisvara andmed on lisatud infokeskkonda, siis suureneb võimalus leida ostja või rentija. 42

Omavalitsused võiksid olla huvitatud platvormi info sisestamisest ning kätte saamisest, et omada terviklikku ülevaadet võimalikest probleemsetest hoonetest oma piirkonnas.47 Sellisel juhul saavad nad näiteks asula keskuses olevatesse hoonetesse uusi tegevusi tuua või “kummitusmajad” lammutada. Riigi huvi kaardistuse suhtes seisneb lammutust vajavate hoonete hulga ja asukoha ülevaate omamises. Juba täna jagab riik koos EL abiga toetusi maastikupilti reostavate hoonete lammutamiseks, kuid lähemal uurimisel selgub, et ülevaade hoonete täpsemast paiknemisest puudub täielikult.48 Et toetuste jagamist optimeerida ning ratsionaalsemalt korraldada võiks riigil olla ülevaade tühjadest hoonete hulgast ja asukohtadest. Lisaks eelmainitud osapooltele võivad tühjade hoonete kaardistusest olla huvitatud

arhitektid, planeerijad ja muud ruumientusiastid. Nende huviks on kasutada nii ruumi- kui materjalipotentsiaale.

Platvormi ülesehitus Käesoleva magistritöö raames on “Kaotatud ja leitud arhitektuuri” platvorm lähteülesande faasis, kust edasi saavad hakata tööle infosüsteemi loojad. Andmebaasis on info organiseeritud hierarhiavabal siltide meetodil. Nimelt muudab sisestatava info sildistamine süsteemi üldiselt vabamaks, kasutajatele lihtsamaks ning võimaldab võrrelda erineva põhjalikkusega sisestatud infot. Sildid, mis lisatakse sisestatavatele objektidele on ka info otsingu aluseks. Andmebaasi sisestatavatele objektidele saab sisuliselt lisada lõpmatu arvu silte, mis kõik kirjeldavad tema erinevaid omadusi, näiteks tellise kaalu, mõõtmed, materjali, värvi, seisukorra jne. Info otsimisel siltide kaupa leiab kasutaja kõik objektid infosüsteemis, millele on omistatud vastav silt, näiteks otsides silti “tellis”, saab tulemuseks nii hooned, milles sisaldub telliseid kui tellise kui materjali. Enamus meie poolt kasutatavaid andmebaaside platvorme täna on siltide süsteemile üles ehitatud (Blogspot, Twitter, Instagram, Google’i otsing) ning sarnasus olemasolevate platvormidega tagab kasutajate kiire orienteerumise uues süsteemis. Platvormi loomisel lähtusin erinevate kasutajate lugudest (user stories), mõeldes läbi, kes süsteemi kasutama hakkab ning milles seisneb kasutajate erinevus. Platvorm on mõeldud kasutamiseks 47 Valga linna arhitekti korraldatud kruntide tegeliku kasutuse kaardistus Valgas näitab soovi ja vajadust sarnase ülevaate järele. 48 G. Saarniit, Rahastaja pilk tondilosside lammutamisele. – ÕU 2014, Nr 8, lk 42-49. 43

kõigile (eelnevas peatükis välja toodud huvitatud osapooled) ning seetõttu on info sisestamine ja hankimine muudetud lihtsaks samm-sammuliseks protsessiks, millega saavad hakkama ka arhitektuuri- või ehitushariduseta inimesed. Iseõppiv süsteem küsib info sisestajalt eelnevate sisestuste põhjal objekti kohta järjest täpsemat infot. Selliselt on süsteem kasutajasõbralik, võimaldades infot sisestada vastavalt oma teadmistele. asukoht

info välja

märksõna

otsingutulemused

hoone

geotag

kaart

materjal

sisesta

list

asukoht

info sisse

raadius

hoone

foto

nimetus info kontakt

geotag foto

materjal

sisesta

Skeem platvormi ülesehitusest. Autori joonis

Materjalide taaskasutamist hõlbustav platvorm tugevdaks juba olemasolevat traditsiooni materjale koduses majapidamises ning väiksemate objektide puhul kasutada. Semiootiku Valdur Mikita kirjeldatud igamehearhitektuur49 saab virtuaalse platvormi. Materjalide taaskasutamise edendamiseks professionaalide poolt on aga vaja usaldusväärset infokihti materjalide ja hoonete seisukorra kohta. Lisaks baasstruktuurile saab hakata andmebaasile lisama teenuseid ning kihistusi, mis on suunatud erinevatele kasutajagruppidele. Näiteks väärtuslikumate materjalide ja objektide puhul saab kasutusele võtta kaasaegsed skaneerimistehnikad, mis näitavad ära kõikvõimalikud praod või muutused hoonetes ja materjalides võrreldes 49 V. Mikita, Eesti ruum. Mõtteid maagilisest arhitektuurist. – Maja 28. VII 2014, http://www. eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/motteid_maagilisest_arhitektuurist/ (vaadatud 19. IV 2016) 44

info

originaaliga. Teavet saab objekti omanik tellida platvormi juurde kuuluvast lisasĂźsteemist, et oma pakutava materjali kohta tĂ¤psemat infot omada ja jagada.

vanamaterjali asukoht...

puit

vanamaterjali tähtaeg... puit Liin 1, Kopli, Tallinn, Eesti

puit, palk, rõhtpalk, mänd, vana, kuiv

Kas materjali ära viimiseks on kindel tähtaeg? Näiteks hoone lammutatakse või materjal viiakse prügimäele.

Liin 1, Kopli, Tallinn, Eesti

jah

meil tel

Näiteid platvormi vaadetest, mis juhendavad kasutaja samm-sammult läbi infovahetuse protsessi. Autori joonis.

Süsteem kasutab seadme asukohta ning määrab selle objekti asukohaks.

Vanamaterjali (realiseerimise) tähtaeg on kuupev kui on viimane võimalus materjal ära viia. Peale seda kas hoone almmutatkse või materjal viiakse prügimäele.

start

Mida kasutaja teha soovib? Infot leida

Kuvatakse objektide list ja kaart

Infot sisestada Kas kasutaja soovib lisada otsingufiltri? Kasutaja valib objekti tüübi: materjal/hoone/...

Kasutaja valib kaardilt/nimekirjast objekti

Kuvatakse valitud objekti detailid

Jah

-Asukoht; -Nimetus; -Pilt; -Tähtaeg;

Kasutaja lisab detailid objekti kohta

Kasutaja sisestab filtri: silt/asukoht/...

Kasutaja lisab sildid objekti kohta

Kasutaja salvestab andmed

Voodiagramm “Kaotatud ja leitud arhitektuuri” platvormile on lähteülesandeks programmeerijatele. Joonis: Meri-Kris Jaama

III osa Juhend tühjade hoonete analüüsimiseks materjalide taaskasutamise soovist ajendatuna

Juhend tühjade hoonete analüüsiks Modus Operandi - juhend tühjade probleemsete hoonete analüüsiks materjalide taaskasutamise soovist lähtuvalt. Analüütilised/kriitilised küsimused ja tõstatatud teemad juhendis aitavad märgata olulisi nüansse, millega materjalide taaskasutamisel arvestada tuleb. Analüüs on struktureeritud vastavalt entroopia seadusele, mis väljendub ka jäätmehierarhias, liikudes suurest skaalast üha väiksemale. Teemade subjektiivsus ning erinev kaal vastavalt olukorrale jätab otsustajale siiski suure vabaduse loominguliseks lähenemiseks tulenevalt kõnealuse situatsiooni eripäradest. Sarnased tüpoloogiad ja analoogiad kontekstis muudavad universaalse analüüsiprotsessi kasutatavaks mitmete juhtumite puhul. Juhend sobib kasutamiseks omavalitsustele või kogukonnale, toimides kui lähteülesanne edasistele ruumilistele otsustele või planeeringutele. Tegemist on universaalse raamistikuga, mille täpsustavad/juhendavad küsimused aitavad mõista tühja hoone ja seda ümbritseva taustsüsteemi omavahelist seost. Erinevad leiud hoonet analüüsides moodustavad küll hierarhilise järjestuse, kuid tegurite subjektiivsus võib selle teatud olukordades üle kaaluda. Üks ja sama väline mõjutaja võib omakorda mõjutada ka mitmeid etappe hoone analüüsis. Näiteks kahanev rahvastiku arv võib olla põhjuseks, miks hoone üleüldse tühjaks jäi ning mõjuda uue programmi leidmisele halvavalt. Samuti võib demograafiline seis mõjutada negatiivselt ümbritsevat ehitusturgu, mis väljendub väheses materjali vajaduses piirkonnas.

programm

hoone tervikuna

Kas hoonesse on võimalik tuua uus programm?

Millised on ajendid hoone lammutamiseks/ säilitamiseks?

Võimalikud ohud hoones Kkujutab endast ohtu nt varisemise, mürgiste materjalide, seenkasvajate vms näol? Kultuuriline väärtus Millised on hoone või selle ümbruse väärtused? Muinsuskaitse, sentimentaalsed väärtused, ajaloolised seosed? Hoone tehniline seisund Millises tehnilises seisus on hoone üldiselt või osade kaupa? Demograafia Rahvastiku arv ja selle muutumise tendents? Kas mõni teistest muutujatest võib seda ootamatult mõjutada? Geograafia Kus hoone paikneb globaalselt, riiklikult ja/või lokaalselt? Majandustegevus Millised on ümbritsevad tööstusharud, võimalikud tulevased investeeringud piirkonda? Loomingulised kasutused Kas hoone on võimalik kasutusse võtta hooajaliselt või osaliselt?

Kulud/tulud Kas tühja hoonega kaasnevad kulutused nt seoses vandalismi või valvega? Seos ümbritsevaga Kuidas mõjutab tühi hoone naabruskonda visuaalselt, moraalselt jne? Omandiküsimus Kes on hoone omanik? Toetused Kas riik, omavalitsus või muu asutus jagab toetusi sarnaste hoonete lammutamiseks? Millised on taotluse nõudmised?

hoone elemendid

hoone materjal

Kas hoone elemente on võimalik taaskasutada?

Kas hoone materjali on võimalik taaskasutada?

Elementide omadused Kui palju on elemente, kas esineb kordusi või unikaalseid objekte? Millised on elementide füüsikalised, keemilised omadused?

Materjal Milliseid materjale saab hoone elemenetidest toota?

Elementide tehniline seisund Millises seisus on hoone erinevad elemendid? Elementide kättesaadavus Kas elemendid on mõeldud dekonstruktsiooniks? Kui keeruline on elemente kahjustamata hoonest eemaldada? Millises hoone osas elemendid asuvad? Millises keskkonnas asub hoone? Turuseis elementidele Kas ja kus on elementidele turgu? Kas eemaldmine, ladustamine ja transport on kokku müügihinnast soodsamad?

Turuseis materjalidele Kas hoonest saadavatele materjalidele on turgu? Investeering Kui palju energiat/raha tuleb kulutada materjali toomiseks elementidest?

programm

hoone tervikuna

hoone elemendid

hoone materjal

Kas hoonesse on võimalik tuua uus programm? -

Võimalikud ohud hoones Kultuuriline väärtus Hoone tehniline seisund Demograafia Geograafia Majandustegevus Loomingulised kasutused

Terviklikud hooned kui kompleksselt organiseeritud materjalide kogu on entroopilises hierarhias kõrgeimal tasemel. Tühjade hoonetega tegeledes tuleb kõigepealt kaaluda uue programmi kohandamist hoonesse või hoone osasse, mis võimaldaks hoonel jääda korrastatud elementide hulgaks ning leida kasutust väikseima lisaenergia investeerimisega. Alahinnata ei tohiks hoonete lammutamise protsessile kuluva raha, fossiilsete kütuste, masinate ning inimtööjõu kulu. Uue programmi toomisel tuleks kaaluda demograafilist olukorda või tendentsi lähiajal. Mõjutajateks võivad osutuda olemasolevad tööstusharud või suured investeeringud piirkonda, nagu näiteks uued infrastruktuuriprojektid, mis võivad mõjuda elavdavalt või vastupidi nõuda investeeringut materjali näol (Lehu lauda juhtum Rail Balticu trassi ääres). Uue programmi või vana elustamisel tuleks läheneda loominguliselt ning kaaluda erinevaid ruumi kohandamise võimalusi, näiteks kasutada vaid osa hoonest või Eesti kliimas eristada köetud ja kütmata ruume. Tasub kaaluda nii ajutisi kui alalisi funktsioone või hooajalisi tegevusi.

2010. aastal Veneetsia Arhitektuuribiennaalil Hollandit esindanud RAAAF tegeles tĂźhjade hoonete kaardistamisega ajutise kasutuse leidmise eesmĂ¤rgil. Allikas: www.deconcrete.org

programm

hoone tervikuna

hoone elemendid

hoone materjal

Millised on ajendid hoone lammutamiseks/säilitamiseks? -

Võimalikud ohud hoones Kultuuriline väärtus Hoone tehniline seisund Kulud/tulud Seos ümbritsevaga Omandiküsimus

Järgmine samm on vaadelda hoonet kui tervikut seoses ümbritseva kontekstiga, keskendudes võimalikele ajenditele hoone lammutamiseks või vastupidi säilitamiseks. Kui teises etapis leidub veenvaid ajendeid hoone lammutamiseks, siis tuleks uue info valguses ümber hinnata planeeritav programmi tutvustamine hoonesse. Erinevad ohud hoones, mida ei ole võimalik likvideerida, võivad üles kaaluda ruumipotentsiaali kasutamise soovi, näiteks varisemisohtliku hoone puhul. Seosed ümbritseva keskkonnaga on iga hoone puhul olulised, kuid tühjade hoonete puhul on endises suhtes tihti toimunud nihe. Näiteks eelmise riigikorra ajal riiklikul tellimusel ehitatud ja nüüdseks kasutusest välja langenud kolhoosilaudad, militaarobjektid ja tööstuskompleksid on riiklikul tasandil tunnistatud maastikupilti reostavateks ning nende lammutamiseks jaotatakse ka toetusi. Rahaline toetus lammutuseks võib osutuda oluliseks ajendiks, kuid oluline on läbi mõelda, kas see on on piisav. Lisaks ruumilisele või visuaalsele suhtele tuleks mõelda ka hoone mõjust naabritele. Tühjad hooned võivad mõjutada ümbritseva kinnisvara hindu negatiivselt või vastupidi tekitada kinnisvaraturul spekulatsioone. Näiteks Kopli Liinide sotsiaalne allakäik, mis tükk aega piirkonda negatiivselt mõjutas ning nüüdne arendusplaan, mis vastupidist mõju avaldab. Tühjad hooned võivad omada mõju ka kogukonna moraalile, näiteks just sellest ajendatuna on Valga linnas hakatud tühje hooneid lammutama. Hoone kultuuriline väärtus võib olla nii negatiivne kui positiivne. Mälestiste nimekirjas loetletud hoonete puhul on kultuuriline väärtus piisav hoone säilitamiseks ning konserveerimiseks, et takistada edasist lagunemist. Hoonete positiivne kultuuriline väärtus võib seisneda ka subjektiivsematel sentimentaalsetel tundmustel, näiteks talu, mis mõnele perele vaatamata tehnilisele seisundile on tähtis just tervikuna. Kuigi sellist väärtust on raske mõõta, tuleks seda otsuse langetamisel siiski meeles pidada. Keerulise ajaloo ja poliitiliste muutuste tagajärjel on Eestis palju ruumilist pärandit, mille kultuurilist väärtust võib pidada negatiivseks. Näiteks tühjad kolhoosilaudad või küladesse kerkinud modernistlikud kortermajad, mis ümbritseva kultuurilise kontekstiga arvestamata püstitati. Samuti võivad negatiivsena mõjuda erinevad 58

kinnipidamisasutused, näiteks endine Patarei vangla, mille ruume osaliselt siiski hooajaliste kultuuriürituste korraldamiseks kasutatakse. Tühjad hooned võivad kujutada endast erinevaid ohte, peamiseks korrosiooni või ilmastikukahjustuste tõttu nõrgestatud konstruktsioonist tulenev varisemisoht. Tervist kahjustavalt võivad mõjuda näiteks erinevad hallitusseened, mis niisketes tingimustes nii puit- kui kivikonstruktsioonide puhul esineda võivad. Mürgised ehitusmaterjalid võivad olla nii hoone säilitamise kui lammutamise ajendiks, näiteks asbesti sisaldavat eterniiti peetakse inimestele ohtlikuks juhul kui see tolmab, näiteks lammutustööd puhul. Teisest küljest võib vandaalidele avatud hoone süttides hoopis rohkem asbesti tolmu eritada. Erinevate võimalike stsenaariumite läbi mõtlemine aitab mõista ja kaaluda ajendite duaalsust. Kasutuseta hoonetega võivad kaasneda erinevad kulud või tulud, mis võivad aidata otsustada hoone saatuse üle. Enamasti on kulutused seotud turvateenuste või vandalismiga ning tulusaks tegevuseks hoone lühiajaline rentimine, näiteks erinevad rekreatsioonilised ettevõtmised Patarei vangla territooriumil põgenemisruumide või kultuurifestivalide näol. Kohalikud omavalitsused võivad hoone omanikku trahvida kui tühi hoone endast ohtu kujutab. Samuti võib kerkida omandiküsimus lammutusprotsessi läbiviimisel või lammutustoetuste taotlemisel, näiteks osad toetused on mõeldud vaid kohalikele omavalitsustele.

Kolhoosilauda vare Raasikul. Sarnaste struktuuride lammutamiseks on mõeldud Keskkonnainvesteeringute keskuse poolt jagatav lammutustoetus. Ohtliku hoone lammutamiseks toetuse saamine võib osutuda oluliseks tõukeks lammutusprotsessil. Autori foto.

programm

hoone tervikuna

hoone elemendid

hoone materjal

Kas hoone elemente on võimalik taaskasutada? -

Omadused Tehniline seisund Kättesaadavus Turuseis

Liikudes entroopia tasemel madalamale, tuleks piisavate lammutusprotsessi ajendavate tegurite korral analüüsida hoone elementide seisukorda ja väärtust. Komponente analüüsides tuleb arvestada, et elementide omadused ja väärtus on erinevad ning võivad kulmineeruda mitmesuguste lahendite näol. Elemendid on üldjuhul kõige väärtuslikumad tervikuna, näiteks aknad koos raamide, ja lengidega, kuid siin on ka erandeid. Näiteks võivad akende puhul demonteerimisele ja transportimisele investeeritud energiat arvestades väärtuslikuks osutuda vaid hinged ning ülejäänud struktuuri eemaldamisele ning transportimisele pole mõtet energiat kulutada. Näiteks võib tuua Rotori poolt Brüsseli panga hoone renoveerimise eel hangitud mööbli käepidemed, mis ülejäänud mööblist eemaldati tänu ajapuudusele lammutustöödel. Metallkäepidemed hinnati kohapeal kõige väärtuslikumaks osaks mööblist ning keskenduti nende päästmisele lammutuselt. Olulist rolli mängib elementide kättesaadavus, mis sõltub erinevatest näitajatest. Kui elemendid on liimitud, naelutatud, betoneeritud, müüritud, on nende kättesaamine raskendatud. Eemaldamiseks mitte mõeldud kinnitusvahendite juhud tähendavad lisaenergia kulutamist demonteerimismeetodi leiutamisele või erilistesse tööriistadesse investeerimist. Halvimal juhul võib elementide eemaldamine ilma neid kahjustamata üldse nurjuda. Näiteks töömeetodite leiutamisest elementide eemaldamisel võib taas tuua Brüsselist, kus kontorihoone marmorpõranda eemaldamiseks tuli Rotori meeskonnal leiutada teatud tööde järjekord, et materjali minimaalsel hulgal lõhkudes ülejäänud plaadid tervelt kätte saada. Eesti kontekstis meenub näiteks silikaattellistest vare, mille värskel omanikul oli plaan kasutada varet telliste maardlana. Plaan nurjus kui katsetuste käigus selgus, et segu telliste vahel on tugevam kui tellised. Head kinnitusvahendid dekonstrueerimise ja taasehitamise mõttes on kruvid, poldid ja tapid, mida käsitletakse ka Design for Disassembly50 käsiraamatus. Lisaks elementide kinnitusmeetoditele võib nende kättesaadavust mõjutada ka asukoht hoones, näiteks esimeselt korruselt on lihtsam elemente kätte saada kui kõrgematelt korrustelt, mille tarvis tuleb kasutada lifti või ehitada šahte. Lisaks mõjutab elementide kättesaamist hoone enda keskkond. Näiteks tihedas linnalises keskkonnas on igasugune demonteerimine raskendatud tänu 50 B. Guy, N. Ciarimboli, Design for Disassembly in the Built Environment..., k 6-7. 60

ruumipuudusele, ohule inimestele või ümbritsevatele hoonetele, võimalikule liikluse häirimisele jne. Turu-uuring elementide müügiks võib olla määrava tähtsusega hoone lammutusotsusel ja -protsessis. Tuleks võrrelda nii konkureerivaid taaskasutatavaid elemente kui võrrelda enda pakkumist uute toodetega. Tuleb arvestada elementide eemaldamisele kuluva energia, transportimise ja võimaliku ladustamisega, mis kõik nõuavad kulutusi. Transpordi (ja lao) hind sõltub näiteks elementide nõudlikkusest keskkonnale, suurusest ning sisend- ja väljundobjekti omavahelisest kaugusest. Hoone elementide puhul võivad nii eeliseks kui ka taksituseks olla üllatavad faktorid, näiteks elementide unikaalsus või kordus. Unikaalsed elemendid võivad mõjuda eksklusiivsetena, mis omakorda võib nende hinda tõsta. Samas võib arvuline kordus suurendada elementide kasutamise tõenäolisust väljundobjektil, sest tihti otsib ostja kindlat arvu ühesuguseid komponente. Ka elementide standardiseeritus võib samadel põhjustel omada nii positiivset kui negatiivset mõju. Taaskasutatud elementide turu uurimise puhul võib arvesse võtta ka uuskasutatud materjalide kultuurilist mõju. Taaskasutussoov võib olla seotud narratiiviga, mis kuulub uuskasutatud elementide juurde. Negatiivne lugu võib turuhinnale omakorda halvasti mõjuda. Trendid ja mood on miski, mille olemasolu ei saa salata ning õnneks võib väita ja Lääne-Euroopa eeskujust leida, et taaskasutus on tõusev trend ning teise ringi materjalide juurde kuuluvad lood kõrgelt hinnatud. Hoone elementide taaskasutuse puhul on võimalik läheneda kõnealusele materjalile loominguliselt ning lähtudes elementide sisemistest omadustest pakkuda välja uusi kasutusviise. Lihtne näide kasutusotstarbe muutusest on uste kasutamine vaheseinte või horisontaalse pinnana.

Klaasust Brüsseli kontorihoones on Rotori meeskonna sõnul mõistlik taaskasutuseks päästa vaid juhul kui on olemas ka võtmed. Ilma võtmeteta läheks “raisku” kogu klaas, hinged, lukusüsteem jne. Autori foto. 61

programm

hoone tervikuna

hoone elemendid

hoone materjal

Kas hoone materjali on võimalik taaskasutada? - Omadused - Turuseis - Investeering Kui hoone elementide kasutamine perspektiivikas ei tundu, võib kaaluda viise hoone elementide töötlemiseks/lammutamiseks/purustamiseks/ kahandamiseks jne. Erinevatest elementidest saadavad materjalid võivad pakkuda mitmesuguseid väljavaateid vastavalt nõudlusele ümbruskonnas. Madalaim entroopia tase, kus investeeritakse enim energiat hoone lammutamisse väiksemateks osadeks nõuab ka enam loomingulist lähenemist. Kui hoone elemendid materjaliks kahandada, siis saab neid edasi väga erinevalt töödelda või täiesti uutmoodi vaadelda. Levinud näiteks on hoonete mineraalse mahu kasutamine pinnasetäitena, mida kontseptuaalselt võib vaadelda kui hoone kahandamist maastikuks. Metallide ümbertöötlemine, kuigi teostatud selleks ettenähtud asutuste poolt, on samuti viis hoone materjale taaskasutada. Siinkohal tuleb välja oluline nüanss, et taaskasutuse puhul ei pea kõiki toiminguid ise läbi viima. Kuna tegemist on globaalse teemaga, siis on esmatähtis, et materjalid saaksid ringlusesse ning initsiaatori või autori olulisus nihkub tahaplaanile. Materjalide ringlusel tuleks võimalikult palju ära kasutada olemasolevat võrgustikku (kokkuostud, ümbertöötlejad, vanamaterjaliload, jäätmekäitlejad jne). Lisasammuna on võimalik hoonest saadavat materjali töödeldes luua täiesti uusi tooteid, näiteks erinevad upcycle protsessid, mis tegelevad hübriidmaterjalide tootmisega, uute metallisulamite leiutamisega jne. Kõikide lisaenergiat nõudvate toimingute puhul tuleb aga kaaluda kuluva energia ja saadava tulemuse omavahelist suhet.

Purustatud betooniga tĂ¤idetud metallkorve saab kasutada erinevate piirete ehitamiseks. Allikas: Googleâ&#x20AC;&#x2122;i otsingumootor.

Juhend hoonete analüüsiks ei paku välja valemit tühjade hoonete probleemi lahendamiseks, vaid aitab avada erinevaid teemasid, mis tühja hoone saatust mõjutada võivad. Analüüsitulemustesse tuleks suhtuda loominguliselt, kuid võimalikult realistlikult. Järgnevad neli juhtumipõhist uurimust näitavad analüütilise lähenemise ja sellest tuleneva eksperimentaalse/loomingulise otsuse omavahelist seost. 64

IV osa TĂźhjade hoonete juhtumid Eestis

Juhtum 1: Raasiku maakivivare

Autori foto.

Demograafia Harjumaa on ainus kasvava rahvavarvuga maakond Eestis, ümbruskonnas on näha uusarendusi. Investeeringud piirkonnas Ümbruskonnas on märgata uuselamurajoone ning investeeringuid infrastruktuuri.

Tehniline seisund Hoone tehniline seisund on väga halb, kuid mitte ohtlik.

Geograafia Raasiku asub Tallinnast 30 km kaugusel.

Kultuuriline väärtus Hoone kultuurilist väärtust võib pidada positiivseks, käsitledes seda kui romantilist varet maastikus.

Turuseis Hetkel puudub maakividele ümbruskonnas turg.

Materjali omadused Enamuse hoonest moodustavad ilmastikule vastupidavad maakivid, mida on nende kaalu tõttu raske transportida.

Hoonesse pole võimalik tuua uut programmi ilma suuremate investeeringuteta.

Hoone lisatakse “Kaotatud ja leitud arhitektuuri” andembaasi.

Puuduvad piisavad ajendid lammutamiseks. Füüsilist sekkumist ei toimu. Materjalid ladustatakse hoonena.

Tühja maakivivareme analüüs Harjumaal, Raasikul. Analüüsist tuleneb edasine strateegia tühja hoonega tegelemisel. Autori skeem.

Juhtum 1: Raasiku maakivivare

0km

100km

200km

Vare asub Harjumaal, mis on ainus kasvava rahvaarvuga maakond Eestis. Autori joonis.

Maakividest ja murenenud savitellistest taluvare Raasikul tundub pigem romantilise varemena kui maastikupilti reostava elemendina. Hoone ei ole varisemisohtlik ning seal leiduv materjal jaguneb kaheks: ilmastikukindel maakivi ning juba veekahjustuste all kannatanud savitellis ja puidust aknaraamid. Taaskasutamise vaatepunktist väärtuslik materjal maakivi on ajatu, kuid kaalub palju, mistõttu on tema transportimine või ladustamine energiamahukas ettevõtmine. Materjalile hetkel väljund puudub, kuid kui jälgida elamuehituse tendentsi ümbruskonnas ning Harjumaal üldiselt, siis võib ennustada, et varemes peituvatele potentsiaalidele saab leida kasutust kas ruumi või materjali taaskasutades. Sisestades vareme info “Kaotatud ja leitud arhitektuuri” andmebaasi, on fikseeritud füüsiline olukord virtuaalselt. See loob olukorra, kus hoone ruumi- ja materjalipotentsiaal on kaardistatud ning vajadusel kiirelt leitav.

Käesolev juhtum illustreerib olukorda, kus materjal ladustab end kõige paremini praeguses olukorras. Jätkusuutlikkuse kontseptisoonist lähtuvalt tuleb soov materjale taaskasutada panna kõrvale ning loobuda igasugusest füüsilisest investeeringust. Piisavalt tugevate ajendite ja väljundobjekti puudumisel tuleb tühjade hoonete probleemiga tegelemisel kasutada Ghandhilikku vägivallatuse printsiipi51 51 M. Ghandhi, Maailm on väsinud vihkamast, Tallinn: Pilgrim. 2013, lk 123. 71

ning mitte sekkuda. Analüüsist selgub selgub, et tühi hoone ei kujutagi endast probleemi. Hoones peituvate potentsiaalide aktiveerimiseks piisab virtuaalsest sekkumisest.

Situatsioon Raasikul: vare paikneb hiljuti remonditud tee ääres ning on ümbritsetud vanadest talukohtadest. Allikas: xgis.maaamet.ee/maps/XGis. Autori joonis.

Maakivist ja punasest tellisest vare Raasikul mĂľjub pigem romantilise elemendina maastikus kui probleemse tĂźhja hoonena. Autori foto.

Aksonomeetriline vaade looduse poolt omastatud varemest Raasikul. Autori joonis.

Juhtum 2: Kabala paneelelamu

Autori foto.

Demograafia Türi valla rahvastiku arv on viimase kaheksa aastaga kahanenud 16,7%.

Kultuuriline väärtus Hoone kultuurilist väärtust võib pidada negatiivseks. Hoone on moraalselt koormav kohalikele elanikele. Hoone kahandab ülbritseva kinnisvara väärtust.

Toetused KredEx toetab omavalitsusi tühjade elamute lammutamisel kuni 70% ulatuses.

Ohud/Tehniline seisund Tühi hoone on kergesti ligipääsetav, ohtlik labürintjas struktuur, avatud vandalismile ja ilmastikule. Hoone katuselekete tõttu on ülemistel korrustel tugevad veekahjustused.

Geograafia Kabala asub KeskEestis, 122 km Tallinnast, eemal põhimaanteedest.

Tehniline seisund Elementide tehniline seisund varieerub. Turuseis Elementidele puudub turg. Elemente säilitav lammutamine ning nende transportimine on kordades kallim kui nende purustamine ja transportimine killustikuna.

Turuseis Materjalile puudub lähiümbruses turg.

Transport Kolmandik lammutuse maksumusest läheb hoonest tulnud lammutusprahi transportimisele.

Hoonesse pole võimalik tuua uut programmi.

Hoone tuleb lammutada!

Hoone lammutatakse tavapärasel viisil (elemente ei säilitata).

Hoone mineraalne maht tuleb ladustada kohapeal.

96% lammutusel tekkivast materjalist on mineraalne mass betoonelementidest.

Transpordile kuluv summa on võimalik kulutada disainile ja maastiku vormimisele kohapeal.

Materjalist vormitakse maastik avalikuks ruumiks.

Kabala paneelelamu analüüsist tulenev strateegia kasutab ohtliku hoone lammutamisel tekkivat materjali lokaalselt. Autori skeem.

Juhtum 2: Kabala paneelelamu

0km

50km

100km

200km

Kesk-Eestis piknev Kabala asub eemal põhimaanteedest. Autori joonis. 0km

50km

100km

200km

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 2013. aastal tellitud uuringust 0km 50km 100km 200km selgub, et Eestis on hinnanguliselt 476 tühja korterelamut, millest 253 vajavad lammutamist. Valgamaa koos Ida-Virumaaga on maakondadest kõige probleemsemad, nende järel kolmanda kohal on Järvamaa.57 Kesk-Eestis, Türil paiknev Kabala on tekkinud sealse mõisa ümber. Türi valla elanike arv on vahemikus 2007-2015 aastatel kahanenud 16,7% võrra58. Kabala küla elanike arv 2016. aasta 1. jaanuari seisuga oli 314 elanikku59. 80ndatel püstitati Tartu betoonitehases toodetud väikepaneelidest elamuid üle terve Eesti. Kõnealune hoone Kabalas, Pärna 18 aadressil, ehitati Paide rajooni “Leninliku Tee” kolhoosi juurde, kus tegeleti rohevetika kasvatamisega. Teine pea-aegu samasugune püstitati Harjumaale, Jüri alevikku – sellel puudusid vaid lõunapoolses fassaadis magamistoa ja elutoa juurde kuuluvad rõdud. Paneelmaja Jüris on minu lapsepõlvekodu, mis tänaseks on renoveeritud ning milles senini on kõik korterid asustatud. Kahe sama planeeringuga hoone erinevad saatused on ilmekaks näiteks objektist väljaspool asetsevate tegurite 57 Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust... , lk 6. 58 T. Paur, Me ei taha sellist haldusreformi. – Kesknädal 2015, 26. VIII, http://www. kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=25325 (vaadatud 14. III 2016) 59 Türi valla külad, elanike arv ja külavanemad 1. I 2016. – Türi vald, http://www.tyri.ee/ asulad (vaadatud 12. III 2016) 79

määravusest tühjade hoonete probleemi puhul.Pärna 18 elamu on olnud tühi juba üle 15 aasta. Hoone hakkas kiirelt elanikest tühjenema kui suleti kohalik katlamaja ning iga kortermaja pidi oma küttesüsteemi looma. Pärna 18 ühistu selle ülesandega hakkama ei saanud ning hoone jäi kütteta.60 Majal, millesse on täna võimalik ilma suurema vaevata sisse jalutada, on enamus aknaid sisse visatud. Kõikvõimalikud lahtised elemendid hoones on nagu tühjades hoonetes ikka - katki või laiali pillutud. Hoone katuselekkest põhjustatult on kolmandal korrusel märgata paneelidel tugevat veekahjustust. Hoone oma praeguses seisus on ohtlik. Kohaliku möödakäija sõnul käivad lapsed vanemate keelust hoolimata siiski hoones mängimas61. Lisaks füüsilisele ohule on hoone moraalselt rusuv tervele kogukonnale ning eriti ümbritsevate majade elanikele, kelle kinnisvara väärtusele tühi naaberhoone negatiivselt mõjub.

Kahe sama planeeringuga hoone erinev saatus tuleneb demograafiliste tendentside erinevusest piirkonniti. Paneelelamu Järvamaal, Kabalas (vasakul) ning Harjumaal, Jüris (paremal) on kaks sama planeeringuga paneelelamut, mille saatus on tänu asukohale erinev. Autori fotod.

Eesti ja Kabala geograafiline kontekst ning demograafiline tendents kinnitavad, et käesoleval juhtumil hoonesse uue programmi toomine kõne alla ei tule. Kõnealune hoone on erastatud ning seetõttu pole omavalitsus tühja hoone suhtes midagi ette võtnud, kuid on huvitatud, et probleemiga tegeletaks62. Hoone omaniku esindaja tunnistab, et hoone praeguses asukohas renoveerimine majanduslikult tulus pole ning seega tuleks minna lammutamise teed63.

60 Intervjuu kohaliku möödakäijaga objekti külastusel, 19. III 2016. Märkmed autori valduses. 61 Intervjuu kohaliku möödakäijaga objekti külastusel, 27. II 2016. Märkmed autori valduses. 62 U. Kupp, e-kiri Liina-Liis Pihule, 1. III 2016. Koopia autori valduses. 63 A. Uiga, e-kiri Liina-Liis Pihule, 3. III 2016. Koopia autori valduses. 80

LabĂźrintjas hoone on ilmastikukahjustustele avatud. Autori fotod.

Strateegiline lammutamine Eelnev konteksti analüüs toob välja, et tühi hoone kui ruumiline objekt toob endaga kaasa probleeme paljudes eri valdkondades (sotsiaalsed, majanduslikud jm). Võttes arvesse hoone negatiivset mõju ning ajendatuna hoone ohtlikkusest jõuan järeldusele, et probleemne hoone tuleb lammutada.

2300 t betooni 2050 m3 killustikku

23002300 t betooni t betooni 20502050 m3 killustikku m3 killustikku

40 t vanametalli 40 t 40 vanametalli t vanametalli

9,75 t eterniiti 9,759,75 t eterniiti t eterniiti

30 t puitu 30 t 30 puitu t puitu

Paneelmaja lammutusel saadav materjal. Autori skeem. 1010 mm

Käeoleval juhtumil on mõistlik kohalikul omavalitsusel võtta lammutamise initsiatiiv enda kätesse. Omavalitusel on mitmeid meetmeid omanikku tegutsema ajendada, sh trahvimine, kuid enne seda võiks teha omanikule ettepaneku maadevahetuseks. Sellisel juhul vahetab Türi vald mõne lähedalasuva hoonestamata krundi kasutusest väljalangenud hoonega krundi vastu. Seejärel saab omavalitsus taotleda Kredex Sihtasutuselt kuni 70% toetust hoone lammutamise, jäätmete käitlemise ning heakorratööde maksumusest krundil.64 Hoone lammutamise elemente säilitaval meetodil välistab esiteks fakt, et hoone elementide tehniline seis on tänu vee- ja ilmastikukahjustustele kohati väga kehv. Sellele möödapääsmatule faktile lisanduvad nii geograafiline kui 64 Lammutustoetus kohalikele omavalitsustele, s.a. – Kredex, http://kredex.ee/toetus/ kohalikule-omavalitsusele-2/lammutustoetus-kohalikele-omavalitsustele-2/ (vaadatud 29. III 2016) 82

majanduslik kontekst. Nimelt on elemente säilitav hoone lammutamine vähemalt kaks korda kallim kui tavapärane lõugpurustitega lammutamise meetod.65 Samuti on elementide transportimine aktiivse ehitusturuga piirkonda Tallinnas või Tartus Kabala geograafilise asukoha tõttu kallis. Kolmandaks puudub sarnastele elementidele aktiivne turg. Välistatud pole erandjuhtumid, kus kellelgi võiks nendest elementidest kasu olla, kuid kõnealusel juhul kui puudub kindel klient, oleks spekulatiivne investeerimine majanduslikult liialt riskantne.

2300 t betooni 2050 m3 killustikku

40 t vanametalli

9,75 t eterniiti

1306 m3 betoonpaneele 2299 tonni

12,7 x 12,7 x 12,7 m killustikku

230 koormatäit 30 t puitu

Mineraalse massi transportimine lähimasse kokkuostu maksab pea 24 00 eur. Autori skeem. 10 m

96 % hoone massist moodustab mineraalne maht, mis tekib betoonelementide lammutamisest. Vaadeldes hoone materjali mahtu ning lammutuse kulutusi proportsionaalses suhtes, saab selgeks, et suur osa lammutuseelarvest kulub raudbetoonelementidest tekkiva mineraalse materjali transportimisele. Mineraalsele mahule tuleb leida lokaalne kasutus. Hoone materjali saab kasutada maastiku loomiseks, kujundades sellest avaliku ruumi kasutamiseks kõigile. Kasutusest välja langenud kortermaja lammutamine poleks Eestis esmakordne juhtum66, kuid protsessi käigus ruumilise lisaväärtuse loomist hoone materjali massist pole Eestis varem teostatud. Näiteks ehitusja lammutusjäätmete 65 S. Suviorg, e-kiri Liina-Liis Pihule, 1. III 2016. Koopia autori valduses. 66 Lammutustoetus kohalikele omavalitsustele, s.a. – Kredex. 83

FoRM Associates’i poolt disainitud maastik Northala Fields pargis on ehitusja lammutusjäätmetest vormitud park. Allikas: www.landezine.com

kasutamisest avaliku ruumi kujundamisel võib tuua Londoni külje all asuva Northala Fields pargi, mille maastikuvormid on kujundatud Londoni arenduspiirkondadest toodud pinnasest.67 Eesti kontekstis saaks Kabala juhtum olla positiivseks eeskujuks paljudele sarnase probleemi ees seisvatele omavalitsustele, jätkates tühjades hoonetes peituvat narratiivi positiivse tooniga. Nii nagu ruumiline probleem mõjutab paljusid teisi valdkondi, saab laiemat kui vaid arhitektuuriline mõju avaldada ka ruumiline lahendus. Probleemse hoone lammutamine ning elukeskkonna parandamine on positiivne sõnum omavalitsuselt kohalikele elanikele, kellele suudetakse pakkuda elamisväärset keskkonda ka maapiirkonnas. Eesti väikekohtades on probleeme jätkusuutlikkuse sotsiaalse spektriga, kõnealune targa lammutamise strateegia loob ruumilise muutuse, milles peitub positiivne sõnum nii probleemse hoone likvideerimise kui uue avaliku ruumi kujundamise aktis. Kontekstist tulenevalt on (lammutustoetus, turvariskid) juhtivas positsioonis kohalik omavalitsus, kuid jätkusuutlikkuse sotsiaalsest aspektist lähtudes on oluline kaasata protsessi ka kohalikud elanikud. Pärna 18 juhtumi puhul saab tööd jaotada laias laastus kaheks: masinatega teostatavad suuremahulised tööd ning käsitsi teostatavad kergemad tööd. Teise kategooria töödesse, nagu mulla laotamine, taimede istutamine, külvamine on võimalik kaasata kohalikke elanikke, kes saavad sel viisil avaliku ruumi loomisesse panustada. Ümbritsevate hoonete elanikes loodava ruumi suhtes omanditunde tekitamine tagab vastutustunde loodava ruumi heakorra säilimise eest.

67 Northala Fields Park, 2007. – Marko and Placemakers, http://markoandplacemakers. com/projects/northala-fields-park-london-uk (vaadatud 20. III 2016) 84

Hoonest maastikuks Hoone lammutamise käigus on võimalik säilitada mõned betoonpaneelid, mida saab kasutada väljaku ja astmestiku loomiseks uues avalikus ruumis.68 Betooni purustamise tagajärjel saadud mineraalne mass kujundatakse maastikuvormiks, mis omakorda kaetakse mullaga. Suurema läbimõõduga tükid moodustavad mäe südamiku ning peenem materjal pealmise kihi, mis omakorda kaetakse mullaga. Leeliselise pH-ga aluskivimi ning ebastabiilse veerežiimiga maastikule sobivad paepealse pinnasega harjunud Põhja-Eesti taimed.69 Umbrohulistest, mis palju hoolt ei vaja sobivad külvamiseks näiteks sinepi perekonda kuuluvad liigid. Kultuurtaimedest sobivad pinnase pH ja mäevormiga näiteks erinevad kõrvitsad. Taimestiku valik on uue maastiku loomisel oluline ka pinnase stabiliseerimiseks Erineva sügavuse ja tihedusega valitud juurestik aitab mulda erosiooni eest kaitsta.

Leeliselise pinnasega sobivad taimed, näiteks tarnad, angerpist, koldrohi. Autori skeem, fotod Google’i otsingumootor, tekst A. Astover, Mullateadus: Õpik kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Maaülikool, 2012, lk 126.

Amfiteatriliku maastikuvormi ruumiliseks ideeks on luua modernistliku vabaplaaniga elamute vahele ruum, mis on privaatne, kuid samal ajal avatud. Eriskaalalised sekkumised ruumi toovad hoonetevahelisele tühjale väljale mitmesuguseid tegevusi. Kultuurtaimede ala laiendatakse hoonete kõrval asuvatelt peenramaadelt hoonetevahelisele alale viljapuude ja marjapõõsaste näol. Mineraalset pinda väljakul ja trepiastmestikul saab kasutada erinevateks võistlusteks, rulatamiseks või pallimängudeks. Talvel leiab maastik kasutust kelgumäena. 68 S. Suviorg, e-kiri Liina-Liis Pihule, 1. III 2016. Koopia autori valduses. 69 P. Vacht, suuline vestlus autoriga, 22. III 2016. Märkmed autori valduses. 85

Ruum on mõeldud kasutamiseks igas vanusegrupis inimestele, kuid loodud mõeldes mänguplatsi stsenaariumile laste ja noorte tarvis. Mänguväljakud on paradoksaalne ruum, kus lapsevanemad soovivad kontrolli olukorra üle, kuid lapsed soovivad vastupidi privaatsust. Maastiku vorm ja taimestik pakuvad siin just sellist ruumiolukorda. Maastik eraldab väljaku autoteest ja avaneb küljega lõunapäikese suunas. Olles peidus naabrite eest saavad ilma ja loodust nautida ka täiskasvanud.

Maastik kui ruumilooja. Kreeka stiilis amfiteatrid loovad fookuspunkti, mis on ümbritsetud nõlvaga. (Google’i otsingumootor) Stockholmi metsakalmistu maastikuvõte nihutab silmapiiri, eraldades ja luues privaatsust. (Autori foto)

Sekkumist saab vaadelda ökoloogilise jätkusuutlikkuse vaatepunktist kui teatud ala vabastamisena looduse jaoks. Soome arhitekt Marco Casagrande väidab, et uus urbanism on looduse tungimine tagasi linnadesse. Loodus võtab võimust seal, kus võimalik ning arhitektid võivad sellele kaasa aidata. Tema projekti Ruin Academy puhul Taiwanis aidatakse kaasa looduse ja inimese dialoogile vanas varemes tihedas linnakeskkonnas. Kabala juhtumi puhul on tegemist ekstreemsema juhtumiga, kus nõukogude ajal peale sunnitud urbaanne keskkond taganeb looduse ees inimeste kaasabil pea täielikult.

Pärna 18 hoonest lõuna suunas. Hoone läheduses asuvad kasvuhooned, peenrad ja aiamaad viitavad hoonetevahelise ruumi aktiivsele kasutamisele. Aiandus laieneb projekti käigus hoonete vahele marjapõõsaste ja viljapuuaiana. Autori foto.

Marco Casagrande juhtimisel loodud Ruin Academy on kui linnakeskkonda loodud looduse saar. Allikas: www.casagrandelaboratory.com

Aksonomeetriline joonis hetkeolukorrast Kabalas. Esiplaanil PĂ¤rna 18 hoone. Autori joonis.

Aksonomeetriline joonis muutusest hoonetevahelises ruumis. Autori joonis.

mullakiht min 20 cm tihendatud purustatud betoon, d<5 cm geotekstiil erosiooni vĂ¤ltimiseks purustatud betoon, d=10-15 cm

LĂľige hoone materjalist loodud maastikus paiknevast vĂ¤ljakust ja seda raamivast trepiastmestikust. Autori joonis.

Juhtum 3: Lehu laut

Autori foto.

Demograafia Lehu on kahaneva rahvaarvuga väikekoht. Pärnumaa demograafiline tendents on samuti kahanev.

Hoonesse pole plaanis uut programmi tuua.

Tehniline seisund Hoone on kehvas seisus, kuid hõreda asustusega asulas inimestele ohutu.

Majandustegevus Lähedalt möödub planeeritav Rail Balticu raudteetrass.

Kultuuriline väärtus Hoone on maastikupilti reostav nõukogude ruumipärand. Hoone kultuurilist väärtust võib pidada negatiivseks.

Toetused Keskkonnainvesteeringute keskus jagab toetusi maastikupilti reostavate nõukogudeaegsete põllumajandushoonete lammutamiseks. Turuseis Elementidele puudub turg. Elemente säilitav lammutamine ning nende transportimine on kordades kallim kui nende purustamine ja transportimine killustikuna.

Turuseis Rail Balticu ja tugistruktuuride täiteks kulub 14,8 mln m3 pinnasetäidet, osale sellest puudvad nõuded vajumise osas. Ökoduktide ehitamisel saab kasutada lammutusjääke.

Eestis on hinnanguliselt 3-4 mln m2 lammutamist vajavat nõukogudeaegseid hooneid.

96% hoone lammutamisel saadud materjalidest on mineraalne mass betoonelementidest ja silikaattellistest.

Hoone lammutatakse.

Hoone lammutatakse tavapärasel viisil (elemente ei säilitata).

Hoone mineraalset mahtu kasutatakse lähima ökodukti ehitamiseks.

Sarnast strateegiat saab kasutada endistes NL liikmesriikides terve Rail Balticu ulatuses

Lehu lauda analüüsil selgunud strateegia on seotud piirkonda planeeritava Rail Balticu trassiga. Autori skeem.

Juhtum 3: Lehu laut

Lehu laut

Rail Baltic Eesti 210 km raudteetrass 26 ökodukti 1:10 000

Planeeritav Rail Balticu trass ning loomade raudteeületuseks mõeldud ökoduktid. Autori joonis.

„Rail Baltic (RB) on kavandatav moodne ja keskkonnasõbralik kiirraudtee, mis ühendab Eesti Euroopaga ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Uus rahvusvaheline raudteeühendus on suur samm edasi meie transpordivõimaluste edendamisel,“ kirjutatakse riikidevahelise logistikaprojekti koduleheküljel.52 Rail Balticut võiks oma projekteerimis- ja ehitusmahtude poolest nimetada sajandi logistikaprojektiks Eestis. Raudtee ühendab põhjapoolt planeeritava Helsingi-Tallinn tunneli lõunapoolt Lätiga, läbides Harjumaad, Raplamaad ja Pärnumaad. Esialgsete arvutuste kohaselt on RB

mulde maht kogu trassi osas umbes 8,45 miljonit m3. Sellele lisandub ristuvate teede ümberehituse, muude toetavate struktuuride ja raudtee hooldustee maht umbes 6,3 miljonit m3.53 Raudtee

kiiruse ja turvalisuse tagamiseks puuduvad sellel ühetasandilised ristumised, mis tähendab, et nii inimeste kui loomade liikumiseks ehitatakse suurt pinnasemahtu nõudvad sillad. Lehu laut on Pärnumaal, Halinga vallas, Leidu külas asuv nõukogudeaegne põllumajandusehitis, millel täna kasutus puudub. Võib väita, et negatiivse kultuurilise väärtusega Lehu laut kuulub maastikupilti reostavate tühjade hoonete hulka. Toetust selliste hoonete lammutamiseks saab taotleda Keskkonnainvesteeringute keskusest, mis katab 50% projekti 52 Rail Baltic, http://www.railbaltic.info/et/ (vaadatud 29. III 2016) 53 E. Zirk, e-kiri Liina-Liis Pihule, 4. III 2016. Koopia autori valduses. 95

kogumaksumusest. Paljud Nõukogude ajal ehitatud Eesti maastikupilti totaalselt muutvad laudahooned on tänaseks kasutuseta. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on meil lausa 3-4 mln m2 lammutamist vajavat nõukogude ruumipärandit.

Aksonomeetriline joonis Lehu laudast. Peamiselt silikaattellistest ning betoonelementidest pikk laut on levinud tüpoloogia endistes Nõukogude liidu liikmesriikides. Autori joonis.

Lauda tehniline seisund on halb, kuid võib väita, et kõrvalises kohas asuvana ei ole see kogukonna liikmetele otseseks ohuks. Põhiliselt silikaattellistest ning betoonelementidest ehitatud lauda kehvas seisus elementidele pole kahaneva rahvastiku ja tööstusega piirkonnas turgu. Hoone elementidest saadava mineraalse mahu hulk on umbes 2000 tonni, mis killustikuks purustatuna võiks minna ehitusobjektidel pinnasetäiteks. Ehitus- ja lammutusvaldkonnas on lammutuselt tekkiva mineraalse mahu müümine killustikuna lähimasse kokkuostu kohta või ehitusobjektile tavaline praktika. Ettevõtmise rahaline ja ökoloogiline kasu/tulu sõltuvad sisend- ja väljundobjekti omavahelisest kaugusest. Rail Balticu ning teiste moodsamate infrastruktuuride piinasetäidete nõuded on pinnase vajumise osas liiga suured, et lammutuselt tulevat 96

Rail Baltica planeeritud trass

Lehu laut

R=8k

ökoduktide planeeritud asukohad

N 0km

5km

10km

Lehu laut asub vaid 8 km lähimast Rail Balticu trassi ületavast ökoduktist. Autori joonis.

materjali seal kasutada saaks.54 Tugistruktuuridest puuduvad karmid nõuded aga ökoduktidele - laiadele loodusliku pinnasega kaetud sildadele, mis võimaldavad loomade raudteetrassi ületust.55 Kogu Eesti ulatuses ületab Rail Balticu trassi 26 ökodukti, mille keskmine kõrgus on 10 m ja laius 50 m.56

Riiklikku lammutustoetust saava negatiivse kultuurilise väärtuse ning halvas tehnilises seisukorras hoone lammutusprotsessist tulevat massi saab kasutada pinnasetäitena lähedal asuvas infrastruktuuriprojektis. Arvutuslikult moodustab Lehu laudast saadav mineraalne mass 9,8% ühe ökodukti mahust. Kui kasutada Rail Balticu ökoduktide ehituseks nõukogudeaegsete lautade lammutuselt tulevat mineraalset massi, tuleks lammutada keskmiselt 260 lauta, mis on vaid 8,5% kogu hinnangulisest lammutamist vajavast nõukogude aegsest ruumipärandist.

54 E. Zirk, e-kiri Liina-Liis Pihule, 4. III 2016. Koopia autori valduses. 55 R. Võrno, e-kiri Liina-Liis Pihule, 1. III 2016. Koopia autori valduses. 56 R. Võrno, e-kiri Liina-Liis Pihule, 1. III 2016. Koopia autori valduses. 97

Omal ajal maatikupilti muutnud hoonetest saab luua uutmoodi infrastruktuuri maastiku. Nõukogudeaegne ruumiline pärand kui hüljatud probleem on aktuaalne kõigis endistes Nõukogude Liidu liikmesriikides. Lehu lauda lammutuseks läbi viidud analüüsi saab eeskujuks võtta terves idaplokis.

9,8% 2000 tonni betooni ja silikaattelliseid Lehu laut pindala 1137 m2

2000 t betooni ja silikaattelliseid 1333 m3 killustikku

Ühe lauda lammutamisel tekkiv killustik moodustab 9,8% ühe ökodukti 16 t vanametalli ruumalast.

16 t vanametalli

26 Rail Balticut ületava ökodukti 16,5 t eterniiti ehitamiseks tuleks lammutada u 8,5% kogu nõukogudeaegsest probleemsest ruumipärandist.

16,6 t eterniiti

60 t puitu

Lehu lauda lammutamisel saadavad materjalid. Mineraalne maht moodustab pea 10% ühe 10 m ökodukti mahust. Autori joonis.

Lehu laudaga sarnast strateegiat võiks kasutada probleemsete hoonete puhul üleriigiliselt ning endistes Nõukogude Liidu liikmesriikides. Indikeeritud Rail Balticu trass ning lähedalasuvad oletatavad tühjad laudahooned. Autori joonis. 98

Juhtum 4: Kopli Liinid

Autori foto.

Taust Sotsiaalne allakäik piirkonnas on kulmineerunud kinnistu müümisega arendajale, kes plaanib olemasolevad hooned lammutada ning luua piirkonda uue elamurajooni.

Turuseis Tallinna taaskasutusringkonnas on turgu hästi säilinud vanadele savitellistele,akendele, ustele, kuid ehitustraditsioonide erinevuse tõttu mitte ümarpalgile.

Transport Ümarpalgi transportimine Tallinnast välja on energiamahukas.

Hoonesse pole plaanis uut programmi tuua.

Hooned lammutatakse!

Hästi säilinud materjal, millel puudub turg, kasutatakse kohapeal avalike funktsioonide loomiseks kogukonnale.

Tehniline seisund Elemetide tehniline seisund on hooneti väga erinev.

Projekt arvestab materjali koguse muutumisega. Materjali omadused Kasutatava materjali tegelik kogus selgub alles lammutusprotsessi lõpuks.

Kopli Liinide lammutamise otsus on juba langetatud, analüüs keskendub elementidele. Autori skeem.

Juhtum 4: Kopli Liinid

N 0m

100m

300m

500m

Situatsiooniskeem Kopli Liinidel 2016. aastal ning uusarenduse piir. Autori joonis. Aerofoto: Maaamet Geoportaal.

Kopli Liinide ehk Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi Reveli Laevaehitustehase töölisasumi puithooned ehitati ajavahemikel 1913.–1914. ja 1916.–1917. Põhiliselt vaid 12 m2 kööktubadega hoonete piirkond hakkas slummistuma peale Teist maailmasõda kui Nõukogude võimu investeeringud olemasolevasse elamufondi olid pea olematud.70 Väga kitsastesse tingimustesse jäid elama vaid need, kes ei suutnud võimaldada mujale kolimist - põhiliseks kontingendiks kujunesid elu heidikud, endised vangid jne. Ka Eesti Vabariigi iseseisvumise järel puudus kohalikul võimul huvi või ressurss kriminogeensesse piirkonda investeerida. 2015. aastal müüs Tallinna linn Kopli Liinide 170 000 m2 ala 1,9 miljoni euroga Fund ehitusele, kes hakkab tegelema ala arendamisega. Uusarendused on tihti olemasolevate majade lammutamise põhjuseks – sellisel juhul on vanad hooned probleemiks. 70 Vene-Balti asum. – Vikipedia 16. XII 2015, https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Balti_asum (vaadatud 22. III 2016) 103

“OÜ Fund Ehitus esitatud lõplikus pakkumises on visiooniks arendada miljööväärtuslikus Kopli piirkonnas turvaline ja peresõbralik terviklik elukeskkond, mis on eriti sobiv noorperedele. Planeeritav investeeringu maht on kokku 55 kuni 65 miljonit eurot. Projekti arendamine toimub etappide kaupa.”71

QP arhitektide visioon Kopli Liinide mereäärsele alale. Allikas: QP arhitektid

Kohalikuks tugevaimaks looduslikuks ruumiliseks elemendiks on meri ja sealne liivarand. Praeguses QP Arhitektide joonistatud visioonis kuulub Kopli Liinidel uute elumajade juurde ka 350 m2 terrass mere ääres ning 1,3 km laudteesid hoonete ja ranna vahelisel alal72, samuti sportimisvõimalused ja koertega jalutamise ala mere ääres73. Mereäärsed ja majadevahelised avalikud funktsioonid on uusarenduse puhul olulisel kohal eesmärgiga pakkuda mitmekülgset ja kvaliteetset elukeskkonda. 71 Toim A. Rajavee, Linnavalitsus otsustas müüa Kopli liinid Fund Ehitusele. – ERR 26. XIII 2015, http://uudised.err.ee/v/eesti/342d3db5-907d-4d00-804b-05e21bde3338/ linnavalitsus-otsustas-muua-kopli-liinid-fund-ehitusele ( vaadatud 2. V 2016) 72 Kopli Liinide arendamine. – QP Arhitektid 2015, http://qparh.ee/work/kopli-liinidearendamine/ (vaadatud 20. III 2016) 73 Toim A. Rajavee, Linnavalitsus otsustas müüa Kopli liinid Fund Ehitusele... 104

Materjal Kopli Liinidel

Munakivitee mere suunal. Uusarendus säilitab olemasoleva tänavate struktuuri. Autori foto.

Kuna Kopli Liinidel läheb uusarenduse näol kasutusse teistmoodi ruumipotentsiaal kui vanade majade korrastamine, siis vaatlen käesolevas magistritöös Liinide hooneid kui potentsiaalseid materjali allikaid. Tellistest trepikodadega puithooned on tehniliselt väga erinevas seisukorras. On korralikult säilinud hooneid, aga ka mitmeid põlenguid üle elanud ning seejärel ilmastikule avatud maju. Säästva Renoveerimise Infokeskuse vanamaterjalilao haldur Holger Oreki väitel on tema jaoks huvipakkuvad mõned aknad ning uksed, sest just nendega kaubeldakse laos kõige enam ning neid on ka lihtne eemaldada ning transportida. Savitelliste käsitsi eemaldamine, tarnsportimine ja ladustamine on samuti majanduslikult tulus, kuid kasutada saab vaid telliseid, mis pole põlenud ega veekahjustusi saanud. Hoonete konstruktsioon on tehtud rõhtsast ümarpalgist, mille olukord on kohati täiesti korralik ja taaskasutatav, kuid vanamaterjalilattu seda ei võeta, sest ümarpalgile puudub Tallinnas turg. Nimelt on ülejäänud linnamajad tahutud palgist, seega ümarpalgile pealinnas väljund puudub. Ümarpalgi töötlemine prussideks on aga töömahukas ning ilma konkreetse tellimuseta pole mõtet seda teha. Teise alternatiivina võiks materjali üle Eesti transportida, 105

90% 20%

80%

60% 60% 40%

50%

90% 90%

50%

50% 80% 90% 90% 90%

50% 90%

Visuaalse vaatluse hinnangu meetodil kaardistatud heas korras palgi hulk Kopli Liinidel. Autori joonis.

80 x 2050 mm

580 x 2050 mm

80 x 1200 mm

176 x 5000 mm

192 x 5000 mm

144 x 6000 mm

Hinnanguline kasutatav ümarpalgi maht Kopli Liinidelt, d=20cm. Autori joonis.

kus ümarpalgist restaureerimisobjektidel võiks materjalil turgu olla. Sellisel juhul aga kulub transportimisele palju energiat (nii finantsilisest kui ökoloogilisest vaatenurgast) ning mõistlik oleks materjali lähemalt hankida. 106

Paradoksaalne olukord, kus korralikus seisukorras materjalile puudub turg on hetk, kus otsustasin sekkuda. Mahuline ettepanek leiab ümarpalgile kasutust uusarenduse kontekstis. Kopli juhtumi puhul saab kasutada analüüsiraamistikust vaid osa, sest otsus lammutada on tehtud juba varem. Esimene ja teine etapp, mis puudutavad hoonet kui tervikut ja programmi, jäävad vahele ning analüüsis asun kohe hoone uurimise juurde elementide skaalas.

Vana materjali uus elu Kopli Liinidel Kopli Liinidel ümarpalgile kasutuse leidmise ülesanne kohtub uusarenduse vajadusega avalike funktsioonide järele. Vana puit demonstreerib ajaloolisi kihistusi ja konkreetseid sündmusi piirkonnas oma erinäolise ready-made pinnatöötlusega. Reastades olemasoleva materjali diagrammilikult Sepa tänavale, on tulemuseks installatsioon, mis presenteerib vana materjali oma erinäolisuses. Ühtlase sammuga peatänava lineaarpargi servadesse kinnitatud vertikaalne palgimets eraldab jalakäijad autodest ning ääristab mere suunas kulgeva promenaadi. Uutest elementidest kihistused palgiväljal lisavad visuaalsele installatsioonile praktilise väljundi, võimaldades ruumi kohandada näiteks turuks, pakkudes istumisvõimalust ja erinevaid mänguväljakute lahendusi. Tihendused ja hõrendused palgi struktuuris väljenduvad ka tegevuste aktiivsuses ning intiimsuses. Loodud ruum on mitmekülgne ja

Elemendid lineaarpargis vahelduvad kõrguse, tiheduse ja tegevuste poolest. Autori joonis. 107

võimeline aegamööda kohanema üha uute tegevustega. Design for Disassembly projekteerimisstrateegiat silmas pidades on kõik elemendid moodulipõhised ning vajadusel kergesti de- ja remonteeritavad. Ühtlase sammuga paigutatud silinderjad betoonvundamendid ja palgid on omavahel ühendatud terastoru abil, mis võimaldab struktuuri vajadusel

Palgid on omavahel tapitud, viidates ajaloolisele töövõttele Kopli Liinidel. Autori joonis.

eemaldada või muuta. Palkidevaheline maapind on kaetud männikoore multšiga, muutes kogu installatsiooni mänguruumiks kõigile, kes avalikku parki külastavad. Palkide ülemine pind on ilmastiku eest kaitstud paadilakiga, külgedel võimaldab vähene pinnasetöötlus säilitada olemasolevat vana materjali iseloomu. Palgid on omavahel tapitud, viidates kohalikele ehitustraditsioonidele Kopli Liinide piirkonnas ning kogu Eestis. Uus materjal on palkidele kinnitatud poltide, kruvide ja trosside abil, mis võimaldavad elemente muuta ja/või asendada. Materjalide vallas mitmeastmelist lähenemist ja pidevat ümbertegemist nõudvale jaapanilikule maailmapildile vastavalt kandub puidu vägi uutes objektides edasi kuni küttepuudeks saamiseni. Oluline on, et igas etapis oleks puidust maksimaalselt kasu.74 Pikka aega 74 A. Allik, Mitu elu on ühel majal? – Toim T.-K. Vaikla, Kui pikk on ühe maja elu? Tallinn: Eesti Arhitektuurikeskus, 2012, lk 47-50. 108

ümarpalk, d=200mm, h=1000-3000

terastoru, d=60mm, h=800mm

maapinna ja palgi õhuvahe 50mm multš 50 mm

sarrustatud betoonvundament, d=400mm, h=1200mm

Palgid on vundamendiga ühendatud terastoru abil, võimaldades palke vajadusel välja vahetada või eemaldada. Männikoore multšikiht muudab kogu palkidemetsa vahelise ala turvaliseks mängimispaigaks. Autori joonis.

Vaade Sepa tänavalt mere poole. Autori joonis.

109

Koplis hoonetena teeninud puit saab uue vormi, mis arvestab materjali ealiste iseärasustega peale sadat aastat. Installatsiooni võib vaadelda kui ajutist materjali ladustamise viisi, mis omakorda küsib, mitu elu saab olla hoone materjalil?

Aksonomeetriline vaade Sepa tänava merele suunatud lõigule edelast. Autori joonis.

110

Kokkuvõte Eesti kontekst materjalide taaskasutamisele erineb Lääne-Euroopa omast aktiivse lammutusturu puudumise poolest, mistõttu ühinesid töö käigus soov tegeleda materjalide taaskasutamisega arhitektuuri skaalal ning probleemsete tühjade hoonete vaatlemine võimalike materjalide allikatena. Materjalide taaskasutamine kui eesmärk omaette muutus töö käigus üheks võimalikuks lahenduseks levinud probleemi käsitlemisel. Tühjad hooned on nähtus, millega puutume kokku igapäevaselt, aga ka riiklikult tunnistatud probleem. Euroopa Liidu ja maailma mastaabis ajendid ehitusja lammutusjäätmete taaskasutamise võimaluste uurimiseks kohtusid teiselt poolt arhitekti rolli mõtestamisega tänapäevases kahaneva Eesti ühiskonnas. Kokkuvõtlik ülevaade tühjadest hoonetest Eestis hetkel puudub, kuid arvestades riigi panustamisega probleemi lahendamisse, on selgelt olemas huvi ja võib väita, et ka vajadus üleriigilise kaardistuse järele. Magistritöö teine osa tegeleb tühjade hoonete ja potentsiaalsete taaskasutatavate materjalide kaardistamisega Eestis. “Kaotatud ja leitud arhitektuuri” platvorm on vahend ajas muutva füüsilise olukorra vormistamiseks interaktiivseks andmebaasiks. Riik, omavalitsused ja hoonete omanikud on põhilised huvitatud osapooled, kes hakkavad informatsiooni sisestama ja saama. Andmebaasi võib näha/ vaadelda kui teema aktualiseerimise vahendit, mis annab ühiskonnale ülevaate probleemi ulatusest ning samuti kui pinnast, millele saab hakata rajama erinevaid lahendusi. Magistritöö kolmas osa on universaalne juhend tühjade hoonete probleemiga tegelemiseks materjalide taaskasutamise soovist lähtuvalt. Juhend pakub raamistiku struktureeritud teemade näol, mida avades on võimlik jõuda tühjas hoones peituvate potentsiaalide ja hoone ning ümbritseva konteksti seoste mõistmiseni. Universaalsed juhendavad küsimused ei paku valmis lahendeid 115

unikaalsete juhtumitega tegelemisel, vaid aitavad mõista tegurite/mõjutajate paljusust ning omavahelisi seoseid teemaga tegelemisel. Konteksti määrava rolli mõistmisest tulenes ka magistritöö mahulise osa lahendus, mis keskendub neljale tühja hoone juhtumile. Põhjaliku analüüsi tulemusel on igal projektil erinäoline lahendus, mis tegeleb materjalide taaskasutamisega konkreetse juhtumi kontekstist ja entroopia tasemest lähtuvalt. Kopli Liinide moraalne allakäik on kulmineerunud plaaniga uusarenduseks, mis eeldab olemasolevate hoonete lammutamist. 20. sajandi algusest pärit hooned on ehitatud ümarpalgist, mis ei paku huvi kohalikule taaskasutusturule tänu ehitustraditsioonide erinevusele mujal Tallinna piirkondades. Taaskasutusettepanek tegeleb vana materjali kasutamisega uusarenduse kontekstis, luues praktilise installatsiooni avalikku ruumi. Vana materjali diagrammilik rivistamine peatänavale näitab selle isenäolisust, mis omakorda illustreerib möödunud ajaloolisi kihistusi. Teise kihina on vanale materjalile lisatud uuest materjalist elemendid, mis loovad funktsionaalse pinna erinevatele tegevustele. Kujundus võtab arvese, et tegelik materjali hulk ja seisukord selgub alles peale lammutusprotsessi, samuti on struktuur lihtsalt lammutatav ja taasehitatav, jälgides Design for Disassembly disainistrateegiat. Nii adresseerib projekt tänapäeva projekteerijaid ja ehitustööstust, mis ruumi kujundades peaksid üha rohkem arvestama füüsilist keskkonda mõjutava muutliku taustsüsteemiga. Kesk-Eestis paikneva tühja paneelelamu ja selle konteksti analüüsi tulemuseks on järeldus, et hoone tuleb lammutada. Lagunemisohtlik hoone on kohalikele moraalseks ja majanduslikuks koormaks, vähendades ümbritsevate kruntide hindu. Lammutusjärgse protsessi analüüsist selgub, et suur hulk lammutuskuludest läheb hoonest tekkiva mineraalse massi transportimisele, mida saaks hoopis kohapeal maastiku loomiseks ära kasutada. Avaliku ruumi kujundamine vana hoone massist ja betoonelementidest saadab läbi füüsilise muutuse kohalikele positiivse sõnumi omavalitsuse kavatsusest tegeleda elamisväärse keskkonna säilitamisega kahanemise kontekstis. Teisest küljest kõnetab projekt paljusi teisi väikekohti, kes seisavad sarnase probleemi ees ning saavad analüüsi näidet eeskujuks võttes tegeleda kohaspetsiifiliste lahendustega. 116

Lehu Laut Pärnumaal paikneb vaid 8 km kaugusel planeeritavast Rail Balticu trassikoridorist. Hoone ja konteksti analüüsist selgub, et tavapärane lammutusprotsess on käeoleva juhtumi puhul parim toimimisviis. Hoone kogumassist 96% moodustavat mineraalset mahtu saab kasutada raudtee tugistruktuuride ehitamiseks. 14,4 mln m3 täidet vajava raudteeprojekti ehitamiseks saaks osaliselt kasutada probleemsete hoonete massi, mida hinnanguliselt on Eestis 3-4 mln m2. Kaks maastikku muutvat projekti minevikust ja tulevikust saavad ruumis kohtuda, pakkudes lahendusi teineteise ruumilistele mateeriaga defineeritud probleemidele. Analüüsides maakivi vare näidet Raasikul, on järelduseks, et füüsiliseks sekkumiseks puuduvad piisavad ajendid. Vare, mille komponendid ladustavad end turvaliselt ilmastikule vastupidavalt käesolevas olukorras lisatakse andmebaasi ning virtuaalne sekkumine on siin piisav, et hoone probleemist potentsiaaliks muuta. Käesolev juhtum illustreerib olukorda, kus entroopia vaatevinklist investeeritav energia ei kaalu üles saavutatavat tulemust.

Leian, et magistritöö kõige väärtuslikumaks panuseks erialasesse diskursusesse on järeldus, et materjalide taaskasutamist ei ole jätkusuutlikkuse taotluses mõtet vaadelda kui vormimängu abstraktses ruumis, vaid kontekstist sõltuva loomingulise strateegiana. Sellele järgnenud analüüsiraamistiku koostamine tühjade hoonete probleemiga tegelemiseks materjalide taaskasutamise soovist lähtuvalt on kui universaalse tööriista loomine, mis edaspidi saaks areneda magistritööst eraldiseisvaks käsiraamatuks. Juhendit võib vaadelda kui lähteülesannet omavalitsusele, kogukonnale, arhitektidele jms, kes seisavad sarnaste probleemide ees. Analüüsiraamistikus uuritavat teemat tuleks edaspidi laiendada materjalide taaskasutamiselt ka muudele võimalikele suundadele, näiteks ruumide taaskasutamine.

117

Magistritöö juurde kuuluvad ka erinevad tööprotsessi kajastavad raamatud: Esimese semestri logiraamat, kus kajastub uurimuse tööprotsess: https://issuu. com/liina-liis/docs/logbook_01_llp_mag Teise semestri logiraamat, kus kajastub mahulise ettepaneku muutumine ajas: https://issuu.com/liina-liis/docs/logbook_02_llp_mag Magistritöö käigus kogutud viited on loetletud blogis, mida käsitlen kui digitaalset märkmiku: http://architectureuse.blogspot.com.ee/ Protsessi käigus kaardistatud tühajd hooned on koondatud raamatusse “Kaotatud ja leitud arhitektuuri atlas”: https://issuu.com/liina-liis/docs/atlas_ llp_01

118

Abstract To Demolish or not to Demolish? Analysis and the Potential of Material Reuse of Vacant Buildings in Estonia Taking the built environment as its starting point, this Masterâ&#x20AC;&#x2122;s thesis is focusing on vacant buildings and investigating the possibility of reusing building materials in Estonia. Various architects, influenced by different cultural, social and political backgrounds, have been continuously planning and building the environment around us. Over the centuries the variety in ethics, materials and overall use of space has been in a constant state of flux. The result of which are abandoned houses that have become problematic. Architects should have a bigger role to play in the upcoming changes in the environment that needs to be shrinking instead of growing. Construction and demolition waste (CDW) is one of the heaviest in the European Union â&#x20AC;&#x201C; 30% of all waste generated. By 2020 all EU countries must recycle at least 70% of all CDW. In Estonia this percentage is currently 50%. On the other hand, due to shrinking population and political changes vacant buildings are now acknowledged as a problem on the national level. The Estonian government in cooperation with the EU is subsidising the demolition of Soviet remanence - abandoned military, industrial and agricultural constructions that are ruining the natural vistas. Another subsidy is used by the local municipalities to deal with problematic vacant housing in shrinking settlements. The general overview of vacant buildings in Estonia is currently missing but needed, given the strong incentives. The first part of the thesis project is laying the groundwork for mapping vacant buildings and reusable building components. This platform could then be put to use by various interested 119

parties, for example the owners of said buildings, local municipalities, the government, as a crowdsourcing platform to insert and collect data about vacant buildings and potential reusable building materials. The platform could be seen as a way to introduce the problem of unused but potentially reusable materials, to a wider audience. To advance the understanding of the extent of currently un-recycled construction materials and further act as a base for interventions. The gathered information forms a dynamic database changing over time according to the real situation. The self-learning system guides users through the process of entering information to make sure all the data is submitted coherently. The system uses tags to label and categorise objects, making the entries non-hierarchical and easily comparable. An initial idealistic plan to deconstruct and reconstruct building components in an abstract decontextualised situation turned into much more practical work consisting of investigating four case studies of vacant buildings in their given frame of reference. Each case study starts with an investigation of the surrounding environmental factors, the relation to the surroundings and the context and properties of the building itself. This analysis is the basis for further actions and decisions.

Case study 1: a fieldstone ruin in Raasiku showcases an empty building with no need for intervention. In this case the material is virtually listed in the database. The weatherproof heavy material is stored as it is in no danger of collapse or further remarkable disintegration. This study is illustrating a common case with no incentive to spend extra energy on physical intervention. The wish to act in the case of empty buildings is often unsupported by active triggers. From an entropic point of view the end result has to outweigh the energy spent on the intervention.

Case study 2: an empty apartment block in central Estonia is a dangerous labyrinth. It is considered morally depressing by the locals, and it is having a negative influence on the real estate prices of the surrounding houses. The standard demolition decision is a result of an analysis of the object and its context. The local municipality being the recipient of the subsidy for demolition of vacant housing will take a leading position in the demolition process. The result of the standard demolition process is mostly rubble with some slabs remained as a whole. A further investigation of the post-demolition 120

processes indicates how much of the whole cost and energy consumption goes on transporting the mineral mass that could be used instead to create a public space on site. The act of creating a public square and landscape on site is communicating a positive narrative to the locals and at the same time addressing the overall population shrinkage problem in Estonia. The case study shows a universal framework of analysis process for similar cases and an unique outcome of how to deal with the spatial effects of the diminishing number of people.

Case study 3: a vacant, visually disturbing kolkhoz stable in PĂ¤rnumaa, located 8 km from the planned Rail Baltic railway route. Proceeding with a standard demolition process is the result of analysing the intrinsic qualities and the context of the object. 96% of the whole building mass is bricks and concrete. When turned into rubble it can be used to fill the land in the supporting structures of the Rail Baltic. The railway and its additional framework will need 14,4 million m3 of landfill which is 8,5% of all problematic soviet era buildings that are awaiting to be demolished.

Case study 4: the social degradation in the Kopli Liinid area on the northern coast of Tallinn has culminated with a new real estate development plan. All existing buildings will be demolished and a new housing area that follows the old street structure will be constructed. Some of the windows, doors and bricks from the aforementioned deconstruction project have a market demand in the local reuse field. However for example the round log, while partly preserved, has no reuse market in Tallinn due to the difference in historical building techniques. The proposal to reuse materials considers this fact and finds use for this material, using the public space as its playground. The proposed solution uses the round log on the main street to create a linear installation progressing towards the sea, aligning the substance diagrammatically so that the different nuances of the old material are showcased. A second layer of contemporary matter/elements accommodate various public functions. The modular design takes into consideration the fact that the final amount of material becomes clear only after the demolition process. Applying the design for disassembly strategy and respecting the old building traditions used on the site, the wood is connected so that it is possible to change, dismantle and rebuild the structure over again. This way 121

the project creates an example for the design and building industry to take into consideration the future changes in the society the physical environment has to adapt to.

The case studies provide an analytical approach towards vacant buildings, that can be seen as a universal framework for analysis process and can later be applied to similar cases. The structure of investigation can be used as a basis for unique case studies with very different outcomes. On the other hand, the case studies deliver a creative/ exploratory way to deal with problematic vacant buildings by turning them into a potential for a new unique outcome. In cases where increased entropy has been inevitable, specific kinds of (re)usability are explored.

122

Kasutatud allikad A. Allik, Mitu elu on ühel majal? – Toim T.-K. Vaikla, Kui pikk on ühe maja elu? Tallinn: Eesti Arhitektuurikeskus, 2012. Toim E. Annus, 20. sajandi mõttevoolud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009. A. Astover, Mullateadus: Õpik kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Maaülikool, 2012. Bik Van der Pol, Cities Disappear, 2004. Tsiteerinud T. Ojari, Nõukogude arhitektuuripärandi nostalgia ja tulevik. – Toim T.-K. Vaikla, Kui pikk on ühe maja elu? Tallinn: Eesti Arhitektuurikeskus, 2012. B. Brenk, Spolia from Constantine to Charlemagne: Aesthetics Versus Ideology. Washington: Dumbarton Oaks Papers, 1987. M. Braungart, W. McDonough, Cradle to Cradle: The Way We Make Things. London: Vintage, 2009. Directive 2008/98/EC on Waste, 2016. – European commision, http:// ec.europa.eu/environment/waste/framework/ (vaadatud 2. V 2016) Eesti Vabariigi maareformi seadus, 1991. – Riigi Teataja, https://www. riigiteataja.ee/akt/30543 (vaadatud 15. X 2015) Ehitus- ja lammutusjäätmete sortimisuuring, 2010. – Keskkonnaministeerium, http://www.envir.ee/sites/default/files/ehitus-lammutusjtmete_uuring_2010.pdf (vaadatud 10. X 2015) E. Epner, Mõisahoone lahkumine. – Toim T.-K. Vaikla, Kui pikk on ühe maja elu? Tallinn: Eesti Arhitektuurikeskus, 2012. J. O. Fischer, Cut and Paste: Cold War housing for the masses is dismantled and reformed. – Architecture 2006,VI/XII, http://architecturemag.typepad. com/my_weblog/2006/07/cut_and_paste.html (vaadatud 10. III 2016) M. Ghandhi, Maailm on väsinud vihkamast, Tallinn: Pilgrim. 2013. M. Gielen, L. Devlieger, Behind the Green Door: A Critical Look at Sustainable Architecture through 600 Objects. Oslo: OAT, 2014. B. Guy, N. Ciarimboli, Design for Disassembly in the Built Environment: A Guide to Closed-loop Design and Building: Seattle, Pennsylvania State University, 2005. 123

H. Heletäht, Valgas alustati viiekorruselise lagunenud hoone lammutamist. – Valga 7. IX 2015, http://www.valgalv.ee/et/Uudised&nID=4525 ( vaadatud 2. V 2016) T. Howard, J. Rifkin, Entropy – A New World View. New York: The Viking Press, 1980. Intervjuu kohaliku möödakäijaga objekti külastusel, 27. II 2016. Märkmed autori valduses. Intervjuu kohaliku möödakäijaga objekti külastusel, 19. III 2016. Märkmed autori valduses. C. Jencks, New Paradigm In Architecture (7th ed.). Yale University Press, 2002. K. Kaganovitš, suuline vestlus autoriga, 21. IX 2015. Märkmed autori valduses. M. Keskküla, suuline vestlus autoriga, 19. X 2015. Märkmed autori valduses. Toim K. Klementi, A. Ader, K. Tõugu, K. Õis, Tallinna Arhitektuuribiennaal 2013: Taaskasutades nõukogude ruumipärandit. Tallinn: Eesti Arhitektuurikeskus, 2013. R. Koolhaas, Preservation Is Overtaking Us. New York: Columbia Univerity Press, 2014. Kopli Liinide arendamine. – QP Arhitektid 2015, http://qparh.ee/work/kopliliinide-arendamine/ (vaadatud 20. III 2016) Kultuurimälestiste riiklik register, 2003. http://register.muinas.ee/public.php (vaadatud 24.10.2016) U. Kupp, e-kiri Liina-Liis Pihule, 1. III 2016. Koopia autori valduses. Lammutustoetus kohalikele omavalitsustele, s.a. – Kredex, http://kredex. ee/toetus/kohalikule-omavalitsusele-2/lammutustoetus-kohalikeleomavalitsustele-2/ (vaadatud 29. III 2016) Maastikupilti reostavate ehitiste lammutamine, s.a. – Keskkonnainvesteeringute keskus, https://www.kik.ee/et/maastikupiltireostavate-ehitiste-lammutamine (vaadatud 15. XI 2016) Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 49: Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord, 124

2013. – Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1300/7201/3002/ MKM_m49_Lisa1.pdf (vaadatud 10. X 2015) Toim K. Masing, Eestis on 102 hüljatud küla. – ERR, 12. XII 2012, http:// uudised.err.ee/v/eesti/558af338-d78d-4cc8-9640-8eb3a460d836 (vaadatud 15. X 2015) V. Mikita, Eesti ruum. Mõtteid maagilisest arhitektuurist. – Maja 28. VII 2014, http://www.eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/motteid_maagilisest_ arhitektuurist/ (vaadatud 19. IV 2016) Opalis: An Online Inventory of the Professional Sector in Salvaged Building Materials Around Brussels, s.a. http://rotordb.org/project/2012_opalis (vaadatud 20. IV 2016) T. Paur, Me ei taha sellist haldusreformi. – Kesknädal 2015, 26. VIII, http:// www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=25325 (vaadatud 14. III 2016) A. W. Price, Contextuality in Practical Reason. Oxford: Oxford University Press, 2008. W. Quian, Short-lived Buildings Create Huge Waste. – Chinadaily 4. VI 2010, http://www.chinadaily.com.cn/china/2010-04/06/content_9687545.htm (vaadatud 15. IV 2016) Rail Baltic, http://www.railbaltic.info/et/ (vaadatud 29. III 2016) A. Rajavee (toim), Linnavalitsus otsustas müüa Kopli liinid Fund Ehitusele. – ERR 26. VIII 2015, http://uudised.err.ee/v/eesti/342d3db5-907d-4d00804b-05e21bde3338/linnavalitsus-otsustas-muua-kopli-liinid-fund-ehitusele (vaadatud 20. III 2016) Report of the World Commission on Environment and Development: Our Common Future, 1987. – UN documents, http://www.un-documents.net/wcedocf.htm (vaadatud 20. III 2016) Restaureerimisseadus, 2002. – Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/ akt/30543 (vaadatud 20. X 2015) Riigi jäätmekava 2008-2013, 2007. – Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/ aktilisa/0000/1296/9913/13011973.pdf (vaadatud 10. X 2015) G. Romanovitš, Püssi annab väljakolijatele kuni 10 000 krooni. – Põhjarannik 2. IX 2003 http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=4676 (vaadatud 20. XI 2015) 125

Rotor, Usus/Usures Etat des lieux – How Things Stand. Brüssel: Editions de la Communauté française Wallonie-Bruxelles, 2010. G. Saarniit, Rahastaja pilk tondilosside lammutamisele. – ÕU 2014, Nr 8. C. Schittich, Creative Conversions. – Detail: Building in Existing Fabric 2003. S. Suviorg, e-kiri Liina-Liis Pihule, 1. III 2016. Koopia autori valduses. E. Zirk, e-kiri Liina-Liis Pihule, 4. III 2016. Koopia autori valduses. Türi valla külad, elanike arv ja külavanemad 1. I 2016. – Türi vald, http:// www.tyri.ee/asulad (vaadatud 12. III 2016) A. Uiga, e-kiri Liina-Liis Pihule, 3. III 2016. Koopia autori valduses. Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest, 2013 – Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, https://www.mkm.ee/sites/default/files/131210_uuring_probleemsed_ korterelamud_2013.pdf (vaadatud 14. III 2016) P. Vacht, suuline vestlus autoriga, 22. III 2016. Märkmed autori valduses. Vade-mecum pour le réemploi hors-site, 2015. – Rotor, http://rotordb.org/ project/2015_Vademecum_Deconstruction (vaadatud 15. X 2016) T.-K. Vaikla, Kui pikk on ühe maja elu? Tallinn: Eesti Arhitektuurikeskus, 2012. Vene-Balti asum. – Vikipedia 16. XII 2015, https://et.wikipedia.org/wiki/VeneBalti_asum (vaadatud 22. III 2016) R. Võrno, e-kiri Liina-Liis Pihule, 1. III 2016. Koopia autori valduses. Waste, 2016. – European commision, http://ec.europa.eu/environment/waste/ construction_demolition.htm (vaadatud 2. V 2016)

126