Logiraamat_esimene_semester
Liina-Liis Pihu EKA mag 15/16
How to save the world?
Kuidas päästa maailma?
This book is a digitsal sketchbook of the process of my diploma project. The works and ideas are presented chronologically and without any later cencorship. In this book one can follow the line of toughts and also encounter the not so linear moments of the process. This logbook is mainly meant for myself and does not try to communicate with the outside world. It is how it is.
Käesolev kogum on minu magistritöö esimese semestri digitaaalne märkmik. Sissekanded on esitatud kronoloogilises järjekorras ilma hilisema tsensuurita. Siin raamatus kajastub magistritöö protsess oma lineaarsuses ning jälgitavad on ka mitte nii lineaarsed mõttekäigud. Põhiliselt on kogum mõeldud minule endale ning ei ürita kommunikeerida ideid välismaailmale. Ta on nagu on.
It is hard for me to mark the beginning (or the end) of this diploma. The question of how to save the world has bothered me for years. Where do ideas come from and how do they evolve? How much work done is actually visible in the final diploma project? What about the rest? What happens to these ideas and the plan to save the world after this diploma project is finished?
Oluline on siinkohal märkida, et selle magistritöö algust (ja lõppu) on hetkel raske määratleda. Erinevad ideed maailma päästmisest on minu peas ringelnud ja arenenud juba ammu. Kust saab idee alguse ja kuidas ta areneb? Kui palju tehtud tööd tegelikult magistritöös lõpuks kajastub? Kas ülejäänu on mingil põhjusel ikkagi vajalik? Mis saab nendest ideedest ja maailma päästmisest peale magistritöö valmimist?
Liina-Liis Pihu Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuur ja linnaplaneermine Detsember, 2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
j u t u a j a m i s e d Tr i s t a n B o n i v e r i g a Tristan Boniver on üks grupeeringu Rotor loojatest. Rotor on Belgias tegutsev mittetulundusühing, kes tegeleb materjalide ringlusega nii teoreetilises kui praktilises vormis. Rotor Deconstruct tegutseb materjalide kogumisega Brüsseli lammutatvatest hoonetest ja neile kasutuse leidmisega upcycling meetodil.
“Every cubic meter of concrete poured is a denial.” Arhitekti roll võib olla palju muud kui looja. Palju olulisem võib olla millegi märkamine, nägemine ja mõistmine. Tihti tuleb orkestreerida eirnevate osapoolte tööd ning ka dekonstruktsiooni vaatepunktist võib olla oluline hoopis koordineeriv töö. Arhitekti loova ego kõrvale panemine ja praktiliste asjadega tegelemine nagu majandamine, koordineerimine, logistika... võib olla siinkohal raske ja mitte sobida paljudele.
“Creating a reverse strategy of building design process, dismantling as the startingpoint.” Saadavad või potensiaalsed mataerjalid võib kategoriseerida erinevalt. Tihti on väärtuslik hoone nahk põrandada, laed, seintelt tulevad materjalid. Need on tihti hinnlised ja kerged võrreldes konstruktsiooniga. Konstruktsiooni kasutamine muul eesmärgil ok, aga uutele konstruktsioonidele on väga suured nõudmised. Sama ka soojapidavusega. (Nii võib edasine disaini osa kujuneda sisearhitektuurseks ettevõtmiseks või dekoreerimiseks mõnes mõttes) Olemasoleva võrgustiku kasutamine, mitte nullist uue võrgustiku loomine säästab aega ja energiat, samuti läheb kokku ideoloogiaga. Pole travis luua, vaid märgata ja orkestreerida. Juba praegu on olemas võrgustik lammutuskodadega, mis taaskasutavad, jäätmejaamad, lammutajad, kes juba valivad asju, on soov taaskasutada. Kui tööd ja ambitsiooni on rohkem kui jaksu, on kakas varianti - kasvad ise või kasutad juba olemasolevat võrgustikku. Hetkel Belgias kakas koolkonda sustainability /recycle vallas- need, kes väidavad, et tuleb kõik hooned välja vahetada high-tec lahendustega, mis saavad olla energiasäästlikud ja taaskasutataud materjalidest. Teine kolkond (Rotor) tegeleb taaskasutusega vähehaaval, hetkel, olemaolevatest esemetest. Ei ole ideoloogiaga kooskõlas kogu varamus korraga välja vahetada, sest mis saab siis sellest praegusest, mis tasakasutusse sel juhul ei lähe? Strateegia: Nt ennustada, mis hooned ja omakorda mis materjalid nendest nt 30 aasta pärast vabanevad. Stsenaariumi läbi mängimine. Mida ehitatatkse praegusel hetkel ja mis siis vananeb ja uuenduskuuri vajab. Selle hoonetevaramu võimalik muutus/modifitseerimine/taaskasutamine. Mida toodame täna? tulks juba täna planeerida selle edasine saatus peale hooneks olemist? Mida on 30 aasta päeast prühikonteinerid täis? Näha ette seda materjali kui mitte probleemi vaid potensiaali.
“ Tu l e b l e i d a , m i s o n E e s t i k o n t e k s t i s eriline, probleemne või potensiaalne.”
Mis on Eestis unikaalset? Materjalid, ehitusvõtted, asbest, tüpoloogiad, korduvad elemendid hoones või üleriigiliselt. Koolide lammutamine, lasteaedade ehitamine - kuna see olukord ümber pööratakse? kas oelks vaja strateegiat selle ennetmiseks? Kas tööjõud on võrreldes materjalidega veel üsna odav Eestis?- muudab paljut Reverse strategy: Hoone lammutamise/modifitseerimise projekt. Kuidas ja milleks saab hoone lahti võtta. Kas seda saab aksutatada ka teiste sarnaste hoonete peal või on tegu unikaalse mälestusmärgiga? Märgiline
24.08.2015, Bergen
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
j u t u a j a m i s e d Tr i s t a n B o n i v e r i g a tähendus, praktilised nüansid ja materjalid, mis saadavale tulevad. Olemasoleva aluseks võtmine on arhitektuuris ja disainis tihti alguspunktiks. Kontekst, olemasoleva hoone, mida muudetakse, probleem, mida lahendada - kõik need võivad sarnaselt oelmasolevale dekonstrueeritavale hoonele olla kontekstiks. Ehks tehes reversed strategy/hoone tagurpidi idsaini strateggia võib vaadelda oelmasolevat hoonet kui rohkemat kui objekti. See on kontekst. Enrtopy and internt; decay. Tihti tee sams suunas - nullini või sirkulatsiooniringi täimiseni on erineva iseloomuga. Otse punktist A punkti B vs teekond, millele lisandub lugu, tähendus, väärtus, pünevus, muud elemendid jne. Rotor on site: tihti on väga kiire, loevad tunnid, minutid. Tuleb prioritiseerida. Mis annab esemele väärtuse? materjl, lihtne transport/ladustamine, nõudlus, potensiaal ümberehitamiseks, asukoht hoones-1. korrusel saab lihtsal välja vedada, akendest, sahtidest(mis ehitusplatsil tihti tehakse) otse konteinerisse. kui kiire ja mitme liigutusega eseme kätte saab? mis tööriistad on vajalikud? Lammustutööd algavad ülemiselt korruselt ning dekonstruktsiooni meeskond liigub nende ees korruste kaupa alla. Töö, liikumise ja liigutuste ülim automatiseerimine ja jaotamine, keegi taob ühe hoobiga sahtli paneeli eest, viskab koridaori, keegi korjab kokku ja viib lifti. hiljem võib paneelilt vaja minna vaid käepidemeid nt. Mikro- ja makro logistika - hoone siseselt- 1. korruselt poel probleemi materjale kätte saada, kaubalift, liftid, trepid, uued ehituse ajal loodavad sahtid, aknast välja - lähenemisi on erinevaid. Maapinna korrusle asuvate esemete väärtus koheselt suurem või õigemini nendele kulub vähem aveva, mis tähendab vähem aega, energiat, muud ressurssi ja vähem rahalisi kulutusi. Pidev kaalumine aj võrdlemine objektide parameetrite kohta. Tüüpprojekti puhul saab sama uurimust, strateegiat kasutada mitmetes piirkondades või hoonete puhul. Eestis palju Nõukogudeaegseid tüüpprojekte kahanevates piirkondades. Saaks kasutada lammutatavat materjali sama hoone mingi osa parandamiseks. Mürgised ehitustavadest ja -traditsioonidest tulenevad aspektid võivad saada takistuseks või omaette teemaks. plii, asbest jne Kõik ladustamine keerleb euroaluse (pellet) ümber. Sest see on universaalne ülemaailmne ühik, millesses saab raskesti kirjeldatavate omadustega materjalid “ümber arvutada”. Kui palju maksab 1 aluse ladustamine 1ks kuuks teatud asukohas? on tuhti esimene küsimus, mis annab konteksti lammutuselt saadavatele esemetele oelnevalt nende füüsilistest omadustest - suurusest, proportsioonist, kaalust, tugevusest. Kas neid saab mitu tükki üksteise otsa laduda? Kas mahuvad alusele? Ladustamise puhul on oluliskes asukoht ja ühenduvus ülejäänud süsteemiga seotud logistikaga. Lammutuse tsükli tempo on oluline. Varasemalt kirjldatud paanilisele ehitusplatsil tuiskamisele võib vastanduda objekt, mille lammutamsiega pole kiiret. See võimaldab starteegiat põhjalikumalt läbi töötada, lokatsiooni varem külastada (korduvalt), materjalide puhastamist kohapeal, sorteerimist, ilam materjale kahusatmata neid kätte saada. (Tihti on puhastamine hea teha ehitusplatsil, näiteks kui tuleb aksutada hapet vms mürgist ainet ruumi või aega nõudva protseduuriga) Metalli varastamine näitab muuhulgas, et lammutamise ja taaskasutus/ selle võrgustik juba toimub, on loomulik, arusaadav, mõistlik. Dekonstruktsiooniga on võimalikluua hoone või ühiskonna portree. Mis on Eesti kontekstis kohaspetsiifiline nüanss, mida ära aksutada või millega kindlasti arvestada? Dekonstruktsioon nõuab palju inventeerimise tööd. Kodulehekülg kui järjekorde struktuuri loomine materjalide liigutamiseks. Taaskasuatatud esemetel on juures oma lugu.
Bergen, 24.08.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Manifest magitstritöö komisjonile
Dekonstruktsioon kui disainistrateegia Looduslikult on kõik protsessid Maal ringjad, mitte lineaarsed. Sellele ideeskeemile peaks tuginema ka igasugune inimtegevus ja eelkõige meie mõtlemine. Arhitekti rolliks võib olla teatud protsesside märkamine, mõistmine ning erinevate osapoolte ja sündmuste orkestreerimine nende protsesside kulgemise suunamiseks. Mis on kõige õigem suund, tuleb otsustada südametunnistuse järgi. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida dekonstruktsiooni kui jätkusuutliku disaini strateegiat eesti arhitektuuri kontekstis. Kontekstiks on ühelt poolt kahaneva või kaduva elanikkonnaga väikeasulad ja vananev nõukogude arhitektuuripärand, teiselt poolt pidev ehitustöö atraktivsetes piirkondades. Käesoleva magistritöö idee hakkas idanema IV kursuse filosoofia esseest, mis arutles asjade ja nende väärtuse muutumise üle läbi aja. Järelduseks oli, et prügi, mida on maailmas väga palju ja erineva iseloomuga, tuleks vaadata pigem potensiaali kui probleemina. Edasi tekkis mõte vaadelda Eestit kui katselaborit taaskasutatavate esemete, materjalide ja jäätmete üleriigilise andmebaasi loomiseks. Usun siiani, et selline asi pole võimatu, kuid magistritöö raames leian, et on kasulikum keskenduda kindlale objektile, tüpoloogiale või tüüpprojektile. Plaanis on analüüsida kontekstist sõltuvalt objekti lammutamise- või muutmise strateegiat, hoides siiski fookuses dekonstruktsiooni kui kontseptsiooni või nähtust, millega arhitektidel üha enam tegeleda tuleb. Dekostruktsioon - planeeritud ja kalkuleeritud intelligentne lammutamine on disainimise, loomise ja ehitamise protsessi teine pool, mis omavahel moodusatvad täisringi materjalide, energia ja ideede sirkulatsioonis.
25.08.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
küsimused Kuidas päästa maailma?
Mis on arhitekti roll?
Millised olemasolevad struktuurid eksisteerivad taaskasutuses?
Kui materjalide taaskasutamine nõuab arhitektilt rohkem tööd, kes selle kinni maksab?
Kuidas olemasolevaid taaskasutusega tegelevaid struktuure maksimaalselt ära kasutada?
Kui taaskasutatud disaini ehitamine on soodsam muudest alternatiividest, vähendades objekti kogumaksumust, siis miks peaks arhitekt seda rakendama, vähendades ka oma sissetulekut (protsent objekti kogumaksumusest)?
Kuidas liigub info?
Kui palju on väärt taaskautatud materjali või eseme lugu?
Milliseid materjale saab taaskasutada? Kes annaks garantii taaskasutatud materjalide kestvusele?
Kuidas töödelda taaskasutatatvaid materjale?
Kus ja kuidas ladustada materjale?
Mida Eestis hetkel lammutatakse?
Mida Eestis hetkel ehitatakse?
Mida Eestis 30 aasta pärast lammutama hakatakse? Objekti/asukoha valik: kas tegemist on unikaalse arhitektuuriga või tüüpprojektiga?
Millised on sentimentaalsed seosed/väärtused ja kas neid saab taaskasutusega edasi kanda uuele objektile?
Kas lammutamise ja taaskasutuse strateegiat või kogutud infot saab rakendada ka teistel sarnastel objektidel?
25.08.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
struktuur
- Sisend-objektide analüüs, otsustamine - lokatsioon, monument/generic, materjalid, maht, - Objekti külastus, kaardistamine,elemntide analüüs - Õppereis Brüsselisse/Bergenisse, mentoring - Väljund-objekti leidmine / sisend-objekti modifitseerimise viis - Andmebaasi / logistika / ladustamise võimalused - Rotor deconstruction analüüs, ülevaade, muud referentsid - eelnevad oma projektid, mis teemaga seotud on - ülevaade, mida õppisin... - võimalike saadavate materjalide analüüs - nahk/konstruktsioon, mürgisus, hind vs väärtus, logistika......enne kirjutada potensiaalsed ennetused, hiljem konkreetse objekti analüüs - seadused - millest sõltub arhitekti palk, kuidas see dekonstruktsiooni mõjutada võib? kuidas asjad tegelikult toimivad, kes kellele lobi teeb ja miks? - hoone nahk - arhitektuuriteoorias/arh ajaloos - vene dekonstruktivistid - erinevad rohelised liikumised/mõtteviisid, circulation - nõuded hoonete konstruktsioonidele, soojapidavusele jms, mis võivad saada takistuseks - olemasoleva võrgustiku uurimine - lammutamsed, taaskasutus Eestis ja mujal...
24.08.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
struktuur
Taaskasutamise ideoloogia / põhjus Taaskasutamise viisid / meetodid - Teine ring - Upcycling Materjalide päritolu / hankimine - Lammutusobjekt - (Üldise vs konkreetse) potensiaalse lammutusobjekti analüüs - Objekti iseloom - Unikaalne teos/monument vs tüüpprojekt -> järeldused - Objekti sentimentaalne väärtus / kultuuriline - Objekti asukoht - Lammutamise põhjus - Potensiaalsed taaskasutatavad materjalid - materjalide omadused - kaal - suurus, proportsioonid - asukoht lammutusobkjektil - kättesaamiseks kuluva töö hulk - potensiaal selle taaskasutamiseks - seisukord (siit hargnevad veel stsenaariumid) - Taaskasutatavate materjalide hulk Logistika - trasport (moodus, hind) - ladustamine (moodus, hind) - info edastamine (reaalajas muutub interaktiivne andmebaas) Taaskasutamine - disain
03.09.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
miks?
http://architectureuse.blogspot.com.ee/ Blogi on justkui digitaalne märkmik, kuhu kogun magistritöö teemaga seotud viiteid. Blogi formaat võimaldab postitusi kategoriseerida ning ka teistega jagada. Blogi formaat haakub hästi tänapäevaste digitaalse viitevormiga.
15.09.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
miks?
2015. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 313 271, mis on 2548 võrra väiksem kui aasta varem. Maakondadest suurenes rahvaarv ainsana Harju maakonnas (üle 3000), peamiselt Tallinna elanike arvu kasvu tõttu. Eesti Statistikaamet, http://www.stat.ee/rahvastik
Construction and demolition waste (CDW) is one of the heaviest and most voluminous waste streams generated in the EU. It accounts for approximately 25% - 30% of all waste generated in the EU and consists of numerous materials, including concrete, bricks, gypsum, wood, glass, metals, plastic, solvents, asbestos and excavated soil, many of which can be recycled. European commision, http://ec.europa.eu/environment/waste/construction_demolition.htm
2009. a jäätmeülevaade näitab, et tekkinud jäätmete taaskasutamise osatähtsus on kõrge, ca 92%. Arusaamatu on Näiteks klaasijäätmete (17 02 02) taaskasutus, kus koodiks on R10 - pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parendamiseks. Jäätmete taaskasutamise osatähtsus langeb, kui järgida direktiivi 2008/98/EL sihtarve ja nende täitmise tingimusi – jäätmekategooria kivid ja pinnas (17 05 04) on välja arvatud korduskasutamiseks ettevalmistamisest, ringlussevõtust ja muust taaskasutamisest. Selle tingimuse täitmise arvestamisel käesoleval ajal langeks ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine alla 50%. Toomas Ideon, Madis Osjamets, tellija Keskkonnaministeerium, Ehitus- ja lammutusjäätmete sortimisuuring, 2010
17.09.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
kust tulevad taaskasutatavad materjalid?
lammutatav
renoveeritav ehitatu
lagunev
17.09.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
kuidas?
arhitektuur
Eestis
muu loomevaldkond
? Trash to Trend / reuse.ee
mujal
Rotor Deconstruct
17.09.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
sisend- ja väljundobjekt
sisendobjekt
väljundobjekt
mikro- ja makrologistika
17.09.2015
sisendobjekt = väljundobjekt
mikrologistika
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
logistika
lost potential (max 30 %)
input
recycled materials
output
reused materials
macro logistics: transport? (method, distance) storing? transport (method, distance) installation / rebuilding? What is the commercial value of the material? Is there a demand for the material? Material properties? (weight, size, proportions...) What is the cost of labor force?
micro logistics: where is the material located? (logistics) how to get the material? (tools, skills, time) what kind of exit routes exist for the materials? (logistics, time, effort)
17.09.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
sisendobjekti valik
Mida lammutatakse?
Mis laguneb?
Mida ehitatakse?
lammutatud
olemasolev
projekteeritav
märgiline objekt
Rahandusministeeruim
Linnahall
paneelelamud, kolhoosi laudad, koolid, ...
paneelelamud, kolhoosi laudad, koolid, ...
tüüpprojekt / tüpoloogia
17.09.2015
lasteaiad, elamud, bürood, riigigümnaasiumid, ...
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Strateegiline lammutamine kui materjalide taaskasutamise eeldus
Miks? - Materjalide eluring lineaarsest ringjaks - Mis on arhitekti roll / kes tegeleb ehitatuga? - Seadusandlus - nõuded taaskasutamiseks Taaskasutamise viisid / meetodid - Reuse - Recycling - Upcycling Näited / Case study Materjalide päritolu / hankimine - Sisendobjekt - Objekti iseloom / tüpoloogia - Objekti sentimentaalne väärtus / kultuuriline - Objekti asukoht - Lammutamise põhjus - Potensiaalsed taaskasutatavad materjalid - materjalide omadused - kaal - suurus, proportsioonid - asukoht lammutusobkjektil - kättesaamiseks kuluva töö hulk - potensiaal selle taaskasutamiseks - seisukord (siit hargnevad veel stsenaariumid) - Taaskasutatavate materjalide hulk Nõuded ehitusmaterjalidele -kas/mis taaskasutatavatest neile mis tingimustes vastab? (Eesti seadusruum) Logistika - trasport (liik, hind) - ladustamine (liik, hind) - info edastamine (unistus reaalajas muutuvast interaktiivsest andmebaasist) Sisendobjekt - Objekti iseloom - Unikaalne teos/monument vs tüüpprojekt -> järeldused - Objekti sentimentaalne väärtus / kultuuriline - Objekti asukoht - Lammutamise põhjus - Potensiaalsed taaskasutatavad materjalid - materjalide omadused - kaal - suurus, proportsioonid - asukoht lammutusobkjektil - kättesaamiseks kuluva töö hulk - potensiaal selle taaskasutamiseks - seisukord (siit hargnevad veel stsenaariumid) - Taaskasutatavate materjalide hulk Väljundobjekt - asukoht - funktsioon / tüpoloogia - disain
TEKST PROJEKT
17.09.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
jutuajamine Kätlin Kaganovitšiga Kätlin Kaganovitš õppis bakalaureuse tasemel Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja restaureerimise erialal, käesoleval hetkel teeb oma magistritööd antropoloogia vallas Tallinna Ülikoolis. Jätkusuutlik ehitamine lahendab rohkem muresi kui katkine uks. Nimelt võimaldab see inimstele tööd, oskusi, kogukonna teket. Samuti kaasab kohalikke tootjaid (puit). Meistrite töö väärtustamine, oskuste levitamine. Pärand kui tööriist. Meistrite töö väärtustamine, oskuste levitamine. Inimlik vaatepunkt: Kas sa valmistaksid sama raha eest plastaknaid liinil või unikaalseid puitaknaid? Sustaianble development konverentsil: mitte gallons lost vaid gallons gained on teemaks Valga olukord hetkel: Kesklinna puitmajad (mh Lenderi tüüpi majad) on tühjad ja lagunevad, inimesed elava linna keskusest väljas paneelelamutes. Puitmajad on erinevas seisukorras nii elanike, omanike kui säilimuse poolest. Kesklinnas muinsuskaitseala. Linna arhitekt Jiři Tintěra plaan on osad puitmajad keskuses lammutada ning asemele luua haljasala. Välja on valitud 100 hoonet, paar tükki on juba lammutatud. Muinsuskaitsja jaoks on siin vastuolulisus - tekib küsimus, kas varesi ei saaks säilitada nii, nagu nad on või tuleks sealt vähemalt detaile säilitada. Mitmetel osapooltel huvi luua Valka “jätkusuutlikkuse hub”, mis asuks linna keskel ning oelks isemajandav keskus nii teadlikkuse tüstmiseks, töötubade korraldamiseks kui ka restaureerimise teenuse pakkumiseks (SRIKi sarnane). Tuleb leida keegi valgalane, kes seda juhib, majandab ja haldab. Keksus tegelks vanade majade lammutamisega ning omaltpoolt pakub oskusi. Keskus võiks kujuneda kogu Lõuna-Eesti mõistes oluliseks. Inimesed sõidaksid sinna ka kaugemalt, et omale päästetud ja/või renoveeritud ehitusdetaile või materjale osta. Hetkel renoveeritakse/soojustatakse palju vanu maju mitte heade tavade kohaselt - positiivse narratiivi või eeskuju puudumine. projekt Värviuuringud http://www.valgamaalane.ee/galerii/55831/4191201 lammutamise ja kordategemise hinnavahe ? Kas lammutamise asemel võiks vared hoopis katuse alla saada ja peatada nende lagunemine? (mina: tegemist on erinevate potensiaalidega. ka tühjal platsil on oma potensiaal nt kutsekool ehitati linna serva, kui oelks võinud oma mitmete funktsioonidega kesklinna tihendama ja rikastama tulla - tõenäoliselt oli ehituse ja hangetega kiire , sest eEL rahadel on tähtaeg. Kui eksklinnas oelks olnud juba linna valduses krundid, oelks võinud teisiti minna) Lammutamise eel või sellega paralleelselt on oluline teha mõõdistamisi ja kaaridtsada lammutatavat, et jääks jälg, mälestus, dokumentatsioon. Kerttu Küünarpuu (OÜ Ajataju - akende ja uste restaureerimine, abistame restaureerimistoetuste taotlemisel) on samuti Valgas toimuvast huvitatud. Puidu või hoone väärindamine (Põhjaka näitel restoran, toidutooted ja mõis tugevdavad teineteist turundamisel, kuvandi loomisel) Millal muutub objekt vareks? Hooenid ei tohisk seaduses nimetad varemeteks, sest tihti saavad nad uue elu ja siis peab tegelema paberimajandusega, et nad uuesti funktsiooniga hooneks nimetada. Oliver Orro - Lahkumissümfoonia
Materjalide taaskasutamine: loob töökohti, väärtustab meistri kätetööd, väärindab hoonet, annab materjalidele ajaloo, kulutab vähem energiat materjalide tootmisele, kulutab rohkem tööjõudud materjalide eemaldamisel, puhastamisel, transportimisel jne
18.09.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
h u v i t a t u d o s a p o o l e d / r o l l i d Va l g a l i n n a n ä i t e l
input
output
the municipality / wishes to preserve crumbling buildings / wishes to demolish amortized buildings / wants to bring functions into empty buildings
the municipality wants to bring functions and life in the city / centre
the owner / wishes to sell the old building / wants to live in their lifetime home for the rest of their lives / wishes to renovate and rent the rooms
the owner wishes to get profit from renting / selling / is interested in sustainable developement/
the antiquity preserver / wishes to preserve the building or salvage parts of it
the antiquity preserver wishes to preserve the building or salvage/ parts of it
the interetsted person / wishes to use parts of the building to improve another / wants to rent the building
the interested person wishes to use the building or parts of it to / create a new
the community the community / wants to use prats of the building to improve wants to bring functions and life in the city / other areas (active) centre / wants to quick fix the amortizing buildings (active) / wants new functions in the city centre (active) / agrees with any process benefiting the city and the community (passive) the architect / noticing the prospects / orchestrating the processes / desingning the solution
“The architect is like a bridge between the input and the output, noticing, orchestrating and directing the situation.”
18.09.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
universaalne / unikaalne sisend / v채ljund An object being deconstructed is the input. An object created (partly) of the resued materials is the output. How do the input and output relate to each other?
a
unique input object
unique output object
c
d
b
material / typology as an input
output as a system
a / The input is a unique object and parts of it are used to create the output object. In this case the design is customized and the function of the output should be supporting the sustainable development ideas. The output object could be an information centre, raising the awareness, organizing workshops, repairing, storing and dealing with old materials. Craftmanship is valued in the building process and new jobs are created during the building and in the future (centre manager, students, museum visitors, craftman ...). b / The choice of the input comes from the need in the national scale looking into what kind of materials or typologies need to be dismantled (old Soviet barns, military bases, community centers, appartment blocks ...) The large amount of input material allows to systematically create output material. The scales of input and output should be similar to keep the system sustainable. If the systematic input is counted and as a resource ending at some point the outcomes could also be count in numbers. c / Unique objects could not feed a national scale of output objects. d / Systematic input objets or materials could feed different unique output objects. The scheme is not sustainable in the long run. If the systematic input is counted and as a resource ending at some point the outcomes could also be count in numbers.
25.09.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
väliskriitik Mario Carpo
“e-bay of lost and found architecture”
“It would be a very ineteresting architectural aproach to map old ruins in order to create a catalogue of potential building materials and components” Mario Carpo välja toodud andmebaasi loomise idee on minu jaoks esialgse idee juurde naasmine. Magistritöö üsna alguses oli mul soov ja idee luua üle-Eestiline andmebaas taaskasutatavatest materjalidest. Varemete skanneerimine, kaardistamine, nende süstamatiseerimine ja andmebaasi sisestamine loooks kataloogi, mis võimaldaks inimestel soovi korral leida ootel potensiaal arhitektuursete elementide või materjali näol. Valiku tegemisel saab arvestada lisaks elemendi sobivusele ka ruumiliste distantside ja logistikaga. Sellise idee vastu aga räägib tänapäevase maailma kiire tempo. Materjalide või hoone osade demonteerimine ning ladustamine annab neile suurema potensiaali, sest enam ei pea aega ega energiat kulutama nende kätte saamisele, mis alati ei pruugi õnnestuda. Samuti on varemete seisukord pidevas muutumises (entroopia?). Siinkohal meenub muinsuskaitsja Kätlin Kagarovitšiga aruattaud strateegia varemete lagunemise peatamisest neid ilmastikuolude eest kaitstes. Strateegiliste hoone osade katustamine on üks võimalik lähenemine.
“Building components, not materials is what you are dealing with...”
Spolia - in the history of architecture a method of using old building components.
We have no technical, legal or intellectual tools to design declining cities. In the 19 - 20 century the profession of an architect was dealing with rapid growth in urban scale. Modernist ideology - centarlizing, specializing, concentrating.
Ruinism - movement of being romatic about ruins, evolved into building fake ruins.
25.09.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
teadustöö alused - seminar I 1) teema kompaktne lahtikirjutus (sh arutleda selle uurimise võimaluste üle, analüüsida oma lähenemisviisi), u 1 lk; Mis eriala? Kas teksti- või kunstipraktika põhine lõputöö? Arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala lõputööd koosnevad nii tekstilisest kui praktilisest osast, mille moodustab arhitektuurne projekt enda püstitatud mahus ja mängureeglites. - Mis on (kavatsetav) lõputöö uurimisteema? Uurimisteemaks on jätkusuutlik disain, materjalide taaskasutamine Eesti kontekstis arhitektuuris, arhitekti rolli - Kuidas seda uurida? Lõputöö käigus kavatsen uurida, kuidas materjalide taaskasutamine arhitektuurivaldkonnas Eesti kontekstis võimalik on. Plaanis on kaardistada nii lammutatavaid objekte kui ka lagunevaid objekte. Samuti on plaanis analüüsida erinevate huvitatud osapoolte rolle, sh arhitekti rolli lammutamises. Uurida/kaardistada/ analüüsida erinevate osapoolte rolle või huvisid (EL direktiivide täitmine, kahanevate väikelinnade elanikud, materjalitootjad,...) - Kes sarnaste teemadega varem tegelenud? Mis Sina olemasolevatele uurimustele lisada tahad? Eestis on taaskasutus ja jätkusuutlik disain üha populaarsem paljudes loomevaldkondades, mis oma mahult nõuavad vähem ressursse ning lühemaajalist planeerimist. Ehitusmaterjalide taaskasutamisega tegelevad muinsuskaitse- ja restaureerimise valdkonna inimesed. Maailmas on mitmeid näiteid ka arhitektidest, kes materjalide taaskasutamise ja hankimisega (dekonstruktsioon) tegelevad. Jätkusuutliku ideoloogia vaimus tuleb tegeleda lokaalselt, mitte globaalselt ning seetõttu leian, et arhitekti pigu läbi on see teema Eestis veel avastamata. Samuti usun, et arhitekti rolliks siin valdkonnas võib kujuneda erinevate osapoolte koordineerimine ja kokkuviimine. - Kuidas suhestuvad omavahel loominguline ja tekstiline töö? Tekstiline töö uurib olemasolevaid teemakäsitlusvõimalusi nii Eesti kontekstis kui mujal, samuti sarnaseid lähenemisi teistes valdkondade, millest õppida. Loomingulise osana on hetkel plaanis konkreetse vabal valitud lammutatava või alguneva objekti näitel lammutus- ja taaskasutusstrateegia luua. - Mis on tekstiosa uurimisobjekt? Tekstiosa uurimisobjektiks on kontekst ning näited. - Milline on uurimisprobleem? Millisest vastuolust, hüpoteesist või uurimisküsimusest tõukud? Soovin uurida, millises ulatuses ja millistes tingimustes on materjalide taaskasutamine Eesti arhitektuuuris võimalik. Väidan, et arhitekid peaksid/võiksid tegeleda ka hoonete eluringi teise poolega. - Mis seisus uurimistöö hetkel on? Mis on järgmine suur ülesanne? Uurimise olen hetkel hoidnud nii teemade kui meetodite poolest avara. Leian, et kahe semestri jookusl valmiva töö puhul võib endale lubada algstaadiumis ekslemist nii teemades kui meetodites. Uurimistöö on algstaadiumis, kus teema fookus on pidevas muutumises ning täpsustumisel. Usun, et see jätkub mingil määral terve uurimistöö käigus ja ei ole ilmtingimata halb. Järgmise suure sammuna tuleb valida objekt, mille kohta lammutusstrateegia luua. Siis saab hakata täpsemalt kaardistama ning analüüsima strateegiaid ning tulemust. - Milliseid konkreetseid metodoloogilisi, praktilisi, vormistuslikke probleeme enda ees näed? Usun, et kindlati tuleb sisuliselt teemaks seadusest tulenevad piirangud (kvaliteedinõuded ehitusmaterjalidele, garantii, vastutus) Hetkel tundub raske oma ideid sõnadesse, eriti lausetesse panna ning teema tundub selgem skeemidena seletada. Kindlasti on raske põhjendada valikuid, nimelt tuleb töö äigus
21.09.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
teadustöö alused - seminar I Uurimistööga on soov tõestada, et lammutamine saab olla intelligentne strateegiline tegevus, millega peaksid tegelema lisaks ehitajatele, muinsuskaitsjatele, peremeestele ka arhitektid. Näen selles suurt potensiaali materjalide taaskasutamise eelduse või lähtekohana. materjalide taaskasutamine on aga kitsam praktika, mis omakorda kuulub jätkusuutliku disaini ideoloogia alla. Tõukavateks jõududeks on eelkõige ühelt poolt isiklik huvi teema vastu, tarbimisühiskonna kriitika ning teiselt poolt seadustest tulenevad nõuded. Kontekstiks on Eesti vähenev rahvaarv, mis omakorda põhjustab paljude asulate kahanemist ning hüljatud Nõukogude arhitektuuripärand. Uurimisteema osad on juba ammu levivad praktikad/teemad. Lammutamisega on tegeletud seni kuni on tegeletud ehitamisega ning taaskasutus ja jätkusuutliku disaini ideed on levinud juba aastakümneid. Leian, et minu töö puhul on uus vaadata neid protsesse koos, teineteisest sõltuvalt ning lähenemine neile arhitekti pilgu läbi. Samuti soovin tööga tõstatada küsimuse arhitekti rolli kohta: kui arhitektid tegelevad ehitamisega, siis kes tegeleb ehitatuga? Leian, et hoonete eluea teise poolega tegelemine võib olla poeetiline, praktiline, majanduslik, isiklik. Võimalus läheneda teemale mitmekülgselt näitab selle potensiaali ning muudab lahenduskäigu huvitavaks. Kuna idee on Eesti arhitektuuri- ja ehitusvaldkonnas uus, siis näen sellise idee praktilise osa laia leviku ees palju takistusi - nõuded ehitusmaterjalidele, tööjõukulu, projekti hind, arhitekti ülesanded ja palk. Usun, et need takistused on kõik pigem bürokraatilised ning neid on võimalik muuta kui selleks on nõudlust mitemetelt osapooltelt. Magistritöö raames on oluline need probleemid kaardistada ning mõista nende olemust ning konteksti, võimalusel pakkuda välja lahendusi. Hetkel on teema minu jaoks ümar, mille all mõtlen fookuse või hierarhiate puudumist. Loodan, et see selgineb lähima kuu aja jooksul ning usun, et seda aitab selgitada nii informatsiooni kogumine (sisend) kui selle töötlemine (skeemid, diagrammid) iseenda jaoks.
21.09.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
jäätmekäitlus // sõnastik / prioriteedid ehitus- ja lammutusjäätmed (construction and demolition waste) – jäätmed, mis tekivad ehitiste või nende osade rajamise, lammutuse, renoveerimise või restaureerimise käigus. Jäätmed on valdavalt ehitusmaterjalid ja pinnas, seejuures ka väljakaevatud pinnas (glossary.et.eea.europa.eu)1 jäätmekäitluskoht (waste management facilitiy) – tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik (Jäätmeseadus) jäätmete energiakasutus (energy recovery of waste) – on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse (Jäätmeseadus) korduskasutus (re-use) – taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud (Jäätmeseadus); mis tahes toiming, millega tooteid või komponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti sel otstarbel, milleks nad on loodud (direktiiv 2008/98/EÜ) korduskasutamiseks ettevalmistamine (preparing for re-use) – kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamistoiming, millega jäätmeteks muutunud tooteid või tootekomponente valmistatakse ette kasutamiseks selliselt, et neid korduskasutatakse ilma mis tahes muu eeltöötluseta (direktiiv 2008/98/EÜ) kõrvaldamine (disposal) – jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (Jäätmeseadus); mis tahes toiming, mis ei ole taaskasutamine, isegi kui toimingul on teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. I lisas esitatakse kõrvaldamistoimingute mitteammendav loetelu (direktiiv 2008/98/EÜ) ringlussevõtt (recycling) – on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus (Jäätmeseadus); taaskasutamine (recovery) – jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus (Jäätmeseadus); mis tahes toimingud, mille peamiseks tulemuseks on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks kasutatud teatava funktsiooni täitmiseks, või jäätmete ettevalmistamine selle funktsiooni täitmiseks kas tootmises või majanduses laiemalt (direktiiv 2008/98/EÜ).
Jäätmehierarhia kohaselt on eelistatav jäätmete korduskasutamine. Jäätmete korduskasutusega väheneb looduslike materjalide kasutamise vajadus. Jäätmete taaskasutamisega (ringlussevõtul) kaasneb energia (kütus) ja vee kasutamine transpordiks ja ümbertöötlemiseks. Ringlussevõtul jäätmeid töödeldakse ja tavapäraselt nende kvaliteet langeb võrreldes originaaliga.
Allikas: Toomas Ideon, Madis Osjamets, tellija Keskkonnaministeerium, Ehitus- ja lammutusjäätmete sortimisuuring, 2010
23.09.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
jutuajamine Maiu Hirtentreuga Maiu Hirtentreu õppis Aarhusis arhitektuurieriala jätkusuutlikkuse suunal. Regeneratiivne arhitektuur “Turn to” süsteem/ettevõtmine Hollandis, mis organiseerib rentimist. Kõik füüsilised asjad rentida, mitte osta! Rendile andja vastutab hooduse eest. Design for Disassembly (DfD) Cradle 2 Cradle (C2C) 3XN büroo Eestis eriliseks puitsrhitektuur. Minu loodud arhitekuurse lahenduse peab tulevikus lahti saama võtta. Süsteem, etapilisus Mis on vähim tegevus/sekkumine, mis juba mõju avaldab? Sõpruse pst ärimaja nullenergia maja Energia ja materjali kulu hoone ehitamisele vs hoone ülalpidamisele. Fookuse seadmine!
hoone ehitamine
hoone kasutamine
energiakulu / energiasäästlikkus
Hoone etapiline ehitamine on üks viis, kuidas ehitamise protsessi keskkonnale leebemaks muuta. Muhu saarel ajaloolised abihooned paekivist ilma sideaineta. Vundament on hoone osa, mis peab olema püsiv ja mida on raske teha DfD pühimõtete järgi. Tesso vaibavabrik (C2C sertifikaadiga) Maiu ei usu, et olemasolevatest ehitistest saab head materjali, sest selle kätte saamisel võib olla palju takistusi kuna esialgselt pole need ehitatud DfD mentaliteedi järgi. Aga ka see võib olla minu uurimuse tulemus ning sellisel juhul saan ise disainida hoone, mille osasi saa kergesti taaskasutada.
28.09.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Uue ja vana materjali kohtumine
29.09.2015
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
29.09.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
vareme v천imalik saatus / hetkeolukord
30.09.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
vareme v천imalik saatus / stsenaarum 1
30.09.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
vareme v천imalik saatus / stsenaarum 2
30.09.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
lammutusmeetodid
ekskavaator või buldooser
vasarpurusti
lõhkamine
Masinaid kasutatakse ulatusliku, näiteks terve maja lammutustöö korral ja kui lammutada saab väljaspoolt. Kaevemasinate kõrgusulatus on väike, mistõttu nendega saab lammutada vaid 1-2 -korruselisi ehitisi. Kui lammutatakse vaid osaliselt, tuleb säilitatava osaga kokkupuutekohad käsitsi lammutada.
Vasarpurustiks nimetatakse trossi või keti otsas noolelt alla rippuvat rasket kera. Sellega lammutatakse kõrgeid tellis- ja betoontarindiga maju. Ulatus oleneb noole pikkusest, seega saab töötada üsna kõrgel. See on ekskavaatorist ja buldooserist ohutum meetod, kuna masin jääb lammutatavast ehitisest kaugemale.
Lõhkamine lammutab kogu ehitise. Lõhates lammutatakse torn-ja tööstusehitisi, korstnaid ja puurtorne. Lõhkamine nõusb vägs häid kutseoskusi ja kogemusi, kuna ebaõnnestumisel tuleb osaliselt lammutatud hoone lammutamist jätkata seestpoolt käsitsi, mis toob kaasa tööohuriski.
lõhkumine
piikvasaraga lammutamine
teemantsaagimine- ja puurimine
Töötatakse käsivasara, suruõhu- või elektrilise pneumovasaraga. Suruõhuvasara eeliseks on töö kiirus puuduseks aga kõrge müratase ja tolmu levimine ümbruskonda. Massivsete tarindidte lammutamiseks kasutatakse kaugjuhtimisega robotseadmeid ja ekskavaatori noole külge kinnitatavaid raskeid vasaraid.
Teemantsaagimine ja -puurimine on sagedane,kuna selle eelised on tolmu puudumine, järeltööde väike osatähtsus ja eemaldatava osa täpne piiritletavus. Meetod on kiire ega põhjusta ümbritsevate tarindite vibreerimist, järelikult võib seda kasutada ülejäänud ehitises toimuvat häirimata.
käsitsi lammutamine
veejoaga lõikamine
hüdraulilised lõugpurustid
Kui materjale kavatsetakse korduvkasutada, tuleb lammutada käsitsi. Puittarindite lammutamiseks on käsitöö ainuke kasutuskõlblik meetod. Olenevalt lammutaja kutseoskustest saadakse materjal suuremalt jaolt tervelt kätte. Restureerimis objektil on tavaline, et Materjal jäetakse alles ja paigaldatakse pärast puhastamist tagasi.
Veejoaga lõigatakse lahti kahjustunud betoontarindite pinnakihid. Seadme moodustab kõrgsurve pump, Voolik- ja difuusor. Veejoa surve on 100-600 baari. Sel meetodil eemaldatakse fasaadi pinnakatet ja betoonpindade krohviosa, võetakse lahti ja puhastatakse betoonsarruseid.
Tarindeid lõhutakse ekskavaatori noole külge kinnitatud piikvasara või väiksema pneumoseadmega. Sell meetodil lammutatakse kõiki kivi-,tellis- ja betoontarindeid. Kui lõhutavas osas ei ole sarruseid, võib lammutada kiilumisega. Kiilumisel puuritatakse lammutatavasse tarindisse teatud vahemike järel avad, millese pandud metallkiile pingutatades murtakse tarindit. Meetod sobib väga täpselt piiritletud objektile puutuseks on suur
müratase.
Purustitega murtakse betoontarindeid ehitise sees ja väljas. Need on kaugjuhitavad. Murdevõimsusest piisab 150 mm paksuse betooni lõhkumiseks.
Tekstid: http://www.hkhk.edu.ee/lammutamine/lammutusmeetodid.html (september 2015)
30.09.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
lammutusmeetodid
ekskavaator või buldooser
vasarpurusti
lõhkamine
lõhkumine
piikvasaraga lammutamine
teemantsaagimine- ja puurimine
käsitsi lammutamine
veejoaga lõikamine
hüdraulilised lõugpurustid
isiklik kogemus oma projektis taaskasutamise eeldus
30.09.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
sõnastik // Design for (Dis)Assembly DfD is the design of buildings to facilitate future change and the eventual dismantlement (in part or whole) for recovery of systems, components and materials. This design process includes developing the assemblies, components, materials, construction techniques, and information and management systems to accomplish this goal. DfD is a design strategy that intends to maximize materials conservation from building end-of-life management, and create adaptable buildings to avoid building removals altogether. The recovery of materials is intended to maximize economic value and minimize environmental impacts through subsequent reuse, repair, remanufacture and recycling. Although not typically considered a “product”, buildings are nonetheless composed of materials, components, and connections, and are created through the collaboration of designers, engineers, trade-persons, and the manufacturers of the materials and components that are assembled to make the building. Residential and civic buildings can also have profound meaning, similarly to craft objects, embodying shelter and comfort, and as cultural symbols, respectively. Because of their importance in society and tremendous impact on resource utilization globally, any attempt to consider sustainability in the use of building-related resources must consider the life-cycle of buildings from extraction, to manufacturing, to design, to construction, to operation, to renovation, to eventual end-of-life. According to the Building Materials Reuse Association, by a wide margin the most cited obstacle to deconstruction was “time to deconstruct” with “low disposal costs” second (Echols and Guy, 2004). While a designer may not be able to change disposal fees for construction and demolition waste, DfD can increase teh efficiency of a disassembly process. Ten key principles of DfD: 1. Document materials and methods for deconstruction. 2. Select materials using the precautionary principle*. 3. Design connections that are accessible. 4. Minimize or eliminate chemical connections. 5. Use bolted, screwed and nailed connections. 6. Separate mechanical, electrical and plumbing (MEP) systems. 7. Design to the worker and labor of separation. 8. Simplicity of structure and form. 9. Interchangeability. 10. Safe deconstruction.
Allikas /Source: Guy, Brad; Ciarimboli, Nicholas. Design for Disassembly in the Built Environment: A Guide to Closed-loop Design and Building
Design for Assembly - (DFA) is a process by which products are designed with ease of assembly in mind. If a product contains fewer parts it will take less time to assemble, thereby reducing assembly costs. In addition, if the parts are provided with features which make it easier to grasp, move, orient and insert them, this will also reduce assembly time and assembly costs. The reduction of the number of parts in an assembly has the added benefit of generally reducing the total cost of parts in the assembly.
30.09.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
unikaalne
andmebaas
universaalne
30.09.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
C r a d l e t o C r a d l e : R e m a k i n g t h e Wa y We M a k e T h i n g s Michael Braungart, William McDonough, [2002] 2008
Cradle to Cradle design (also referred to as Cradle to Cradle, C2C, cradle 2 cradle, or regenerative design) is a biomimetic approach to the design of products and systems. It models human industry on nature’s processes viewing materials as nutrients circulating in healthy, safe metabolisms. It suggests that industry must protect and enrich ecosystems and nature’s biological metabolism while also maintaining a safe, productive technical metabolism for the high-quality use and circulation of organic and technical nutrients.Put simply, it is a holistic economic, industrial and social framework that seeks to create systems that are not only efficient but also essentially waste free. The model in its broadest sense is not limited to industrial design and manufacturing; it can be applied to many aspects of human civilization such as urban environments, buildings, economics and social systems.
05.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
sõnastik
upcycle - väärtustav taaskasutamine - jäätme või materjalile läbi disaini lisaväärtuse andmine reuse - korduvkasutus - eseme või materjali kasutamine korduvalt samal eesmärgil või loominguliselt recycle - taaskasutamine - toimimisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet downcycle - mitteväärtustav taaskasutamine - materjalide või jäätmete taaskasutamine väiksema kvaliteediga esemete/ toodete valmistamiseks
05.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
ideed esseedest
Esseed teemadel, mis minuni on läbi mitemete kanalite jõudnud ja teemat eri nurkade alt käsitlevad moodustavad magistritöö projekti osale tausta, konteksti, sõnalise toe. Esseed on iseseisvad üksused, mis moodusatvad koos tervikliku taustsüsteemi.
05.10.2015
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
“What do we mean when we speak of architectural quality? It is a question that I have little difficulty in answering. Quality in architecture … is to me when a building manages to move me. What on earth is it that moves me? How can I get it into my own work? … How do people design things with such a beautiful, natural presence, things that move me every single time. One word for it is Atmosphere.” — Peter Zumthor. [ http://www.oasejournal.nl/en/Issues/91 ]
07.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
väljavõtted seadusaktidest, uurimustest Lammutustegevus kuulub ehitusseaduse järgi ehitamise alla. Seega tuleb ehitise lammutamisel järgida ehitusseaduse sätteid. Lammutustööd võivad kätkeda endas märksa suuremat ohtu, kui uue ehitise püstitamine. Samuti tuleb ehitis kustutada ehitiste registrist ning taotleda selle kasutusloa tühistamist. Kui ehitis on juba varisemisohtlikuks tunnistatud, on kasutusluba niikuinii tühistatud. Lammutusprahi sorteerimine on vajalik sest paljud jäätmekäitlejad tunnistavad peale paneelide vaid eraldatud ehitusmaterjale. Sõltuvalt kohalikust omavalitsusest tuleb lammutusprojektis tihti näidata ära lammutamise täpne käik. Eriti puudutab see teistele ehitisele ohtlikult lähedal seisvaid maju. Miljööväärtuslikel aladel tuleb lammutusele saada kooskõlastus ka muinsuskaitselt. Kui maja ehitusalune pind on väiksem kui kuuskümmend ruutmeetrit, siis piisab selle kui väikeehitise lammutamiseks kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust. Kõige olulisemaks nõudeks on, et lammutamine peab olema projekteeritud täpselt samuti nagu näiteks ehitise rekonstrueerimine või püstitamine. Samuti ei ole lammutustööde puhul piisav projekt, kus on näidatud ainult lammutatavad konstruktsioonid, kuid täpsed demonteerimise viisid puuduvad. Lammutusprojekt tuleb koostada tööprojekti detailsusega. Seal peavad sisalduma: lammutustööde ohutusnõuded, järjekord ja vajadusel konstruktsioonide ajutise toestamise moodused; demonteeritavate elementide sõlmlahendused ning sõlmede lahtiühendamise viisid ja järjekord; olemasolu korral väljavõtted lammutatava hoone ehitusprojekti sõlmlahendustest; lammutatavate materjalide ligikaudsed kogused; lammutusmaterjali kasutamise ja jäätmete paigutamise kohad; ohtlike jäätmete kogused liikide kaupa ja iga liigi edasine suunamine; lammutatavate materjalide ja jäätmete käitlemise ohutusnõuded; tehnovõrkude lahtiühendamise tingimused ja kohad. Meie turul on mitmeid suhteliselt noori ehitajaid, kes ei pruugi teada ka tüüpprojektide järgi ehitatud hoonete tüüpseid sõlmlahendusi. Seetõttu on oluline näidata need lammutusprojektis. Kahjuks on esinenud mitmeid õnnetusi, kus lammutustööde käigus on kas terve hoone või hoone osa varisenud. Sellistes õnnetustes saavad tihti kannatada ka inimesed. Kuna lammutamine kuulub ehitustegevuse alla, siis tuleb lammutustööde läbiviimisel järgida muuhulgas ka tööde tegijale esitatavaid nõudeid. Ehitusseaduse järgi võib ehitamisega (sh lammutamisega) tegeleda isik, kes on registreeritud majandustegevuse registris. Erandiks on siin juhud, kui tegeletakse üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise enda tarbeks ehitamisega. Seega teenuse osutamisel peab ettevõtja olema alati registreeritud majandustegevuse registris http://www.hkhk.edu.ee/lammutamine/seadusandlus_enne_lammutustid.html
07.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
väljavõtted seadusaktidest, uurimustest Toetudes teiste maade kogemustele ja uuringutele tekib rekonstrueerimisel (renoveerimisel) 1 m2 pinna kohta keskmiselt 60 kg jäätmeid. Lammutamisel võib see kogus keskmiselt olla 900 kg 1 m2 kohta. Ligikaudse hinnangu järgi on Eestis ca 3...4 mln m2 lammutamist vajavaid hooneid ja rajatisi. Need on kasutuseta laudad ja muud põllumajandushooned, nõukogude sõjaväehoonete varemed jm. Prognoos: ehitusel ja eriti hoonete rekonstrueerimisel ning lammutamisel tekkivate jäätmete kogus kasvab. Vaid kasutuseta lautade ja põllumajandushoonete lammutamisel tekib eksperthinnangu kohaselt kuni 4 mln tonni jäätmeid, sellest kuni 40000 tonni asbesti sisaldavaid eterniidijäätmeid. Eterniiti lisandub oluliselt veel kõigist rekonstrueeritavatest ja lammutatavatest hoonetest (elamud jm) ning rajatistest, seda nii maal kui ka linnas. Nimetatud jäätmevoo teke jätkub ka pärast 2013. a. Riigi jäätmekava 2008-2013, Keskkonnaministeerium
Ehitus- ja lammutusjäätmete koguteke oli 2011. a 1,45 miljonit tonni. Taaskasutuse sihtarvu arvestuse aluseks võetavate jäätmekategooriate koguteke oli Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt 851 tuhat tonni. Jäätmete taaskasutuse tase on kõrge – 72%, saavutades juba jäätmeseaduses aastaks 2020 seatud taaskasutuse sihttaseme. Ehitus- ja lammutusjäätmetest taaskasutati suur osa pinnasetäitena ja teedeehituses, vähemal määral kasutati nt puidujäätmeid küttegraanulite ja klaasijäätmeid soojustusmaterjali tootmiseks. Metallijäätmete teke ehitus- ja lammutusjäätmete hulgas oli 348 tuhat tonni. Valdavalt need jäätmed taaskasutatakse, kuid seda tehakse väljaspool Eestit. Riigi jäätmekava 2014-2020, Keskkonnaministeerium
(4) Ajutine ehitis on lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. (3) Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. (4) Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu. (3) Korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui: 1) ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht; 2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Ehitusseadustik, Riigiteataja
07.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Va r e m e t e l o o m i s e v õ i m a l i k k u s e s t
Ruin value (German: Ruinenwert) is the concept that a building be designed such that if it eventually collapsed, it would leave behind aesthetically pleasing ruins that would last far longer without any maintenance at all. The idea was pioneered by German architect Albert Speer while planning for the 1936 Summer Olympics and published as “The Theory of Ruin Value” (Die Ruinenwerttheorie). The intention did not stretch only to the eventual collapse of the buildings, but rather assumed such buildings were inherently better designed and more imposing during their period of use. The idea was supported by Adolf Hitler, who planned for such ruins to be a symbol of the greatness of the Third Reich, just as Ancient Greek and Roman ruins were symbolic of those civilizations.
08.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
P o o l i k e s s e e p o o l i k u s t r u u m i s t : Va r e m e d Lummav ruum
Vareme funktsioon
Varemeist õhkub korraga nii staatikat kui dünaamikat. Nad on poolikud: olnud teel hooneks ja siis on protsess peatunud ning saabunud staatika. Nad on poolikud: olnud kunagi hoone, kasutuses, liikumises, kuid nüüd hüljatud ja unustatud – staatilised.
Vare on kummaline ruum tänases Läänemaailmas, kus igal hoonel „peab“ olema funktsioon. Siiamaani põhineb enamus arhitektuuriharidust (ka Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas) põhimõttel, et vorm järgib funktsiooni („Form ever follows function“ – Louis Henry Sullivan, 1896) Lisaks haridusele, mis mõttemaailma selles suunas kujundab, avaldavad sarnast survet arhitektidele ka majanduslikud tegurid, arendajad, klient. Vare on oma endise funktsiooni minetanud ning tal puudub funktsioon. Funktsiooni kadumisega on lastud ka vareme vormil ajapikku muutuda. Olenevalt asukohast ja kontekstist võib vare ka uue funktsiooni (illegaalse/alternatiivse) saada. Uus võib erineda originaalselt planeeritud funktsioonist ning sellisel juhul on füüsiline vare kui raamistik, mida nüüd uute tegevustega täidetakse.
Varemed lummavad meid, sest nad vastanduvad enamusele ruumilisele keskkonnale, kus me igapäevaselt viibime. Senimaani valdavalt levinud ja ka esteetiliselt eelistatud minimalistliku väljendusega modernistlik stiil ümbritseb meid arhitektuuris, mööblidisainis, tarbeesemetes. Pindade puhtus, tekstuuride minimaalsus ning teatav etteaimatavus vormis muudab sellise ruumilise keskkonna kõrval varemed põnevaks vahelduseks. Tekstuuride ja paljastatud materjalikihtide rikkus, nähtavale tulnud eri pindade või materjalide liitekohad, poolik või pidelavalt muutuv vorm – see kõik on haruldane. Kui ehitada saab maju ühte moodi – sama projekti alusel, samadest materjalidest, mis samast tehasest ja samalt liinilt tulevad, siis iga hoone laguneb omamoodi. Hoone lagunemisel mängib suurt rolli tema kontekst. Konteksti all võib mõelda lisaks välistele teguritele ka hoone sisu ja kasutust. Kontekst koosneb nii paljudest muutujatest, et ei teki kahte samasugust ning seetõttu on ka vareme kujunemise protsess alati eriline.
Varemete tekkimise põhjused (kontekst) Hooneid võivad varemeteks muuta nii looduskatastroofid, aeglased looduslikud protsessid või ka inimtegevus. Aga ka hoone funktsiooni muutumine või kadumine - Karl Õigeri sõnul on Eestis paljude ajale jalgu jäänud hoonete seas Nõukogude aegsed kaubandushooned, mille konstruktsioon ei pea vastu tänapäevasele suurenenud kaupade ja külastajate hulgale. Kui vorm järgib väga tugevalt funktsiooni kõigis oma detailides, on ajapikku muutuva funktsiooni tulemusena vorm ebasobiv ning (kui enam ei ole kasu väiksematest ümberkorraldustest) hoone lammutatakse või hüljatakse. Eestis ja ka teistes endistes Nõukogude Liidu liikmesriikides on palju poliitilise režiimi muutumise tagajärjel tekkinud varemeid. Maastikupildis levinuimaks näiteks funktsiooni kadumise kohta on vanad kolhoosi- ja sovhoosi struktuuri toetavad keskused ja laudad. Samuti Eesti mõistes liiga suureskaalalised monumenthooned (nt Tallinna Linnahall), mis peale riigikorra muutust endisel määral kasutus pole leidnud. Praegusel hetkel varestuvad väikelinnade ja külade tühjaks jäävad hooned ning talud tänu sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas. Inimeste arvu vähenemine, linnandesse või välismaale kolimine on põhjustanud olukorra, kus 2011. aasta andmetel oli Eestis 102 tühja küla ning 2015. aastal ainsa kasvava rahvastiku arvuga maakond Harjumaa. Tegemist on jätkuva sotsiaal-poliitilise protsessiga, mida on raske kui mitte võimatu ümber pöörata ning mis ruumis tugevalt väljendub.
Varemete loomise võimalikkus Vareme olemuses on duaalsus: statika - dünaamika, inimene loodus. Mingite osapoolte, mis ei tule samast allikast ja pole olemuslikult samad, vastandumine või kooseksisteerimine. Niisiis ei saa varet luua, vähemalt ei saa seda teha arhitekt üksi (tsentraalselt). Tuleb lasta lahti kontrollist. Vare on inimese ja looduse kaaslooming. Igivana inimese ja looduse vastandumine on varemetes tihti väga tugevalt kohal, sealjuures pole kumbki osapool domineeriv teise üle. Loodus kui miski orgaaniline võib tähendada ka inimesi – orgaanilist kohalikku kogukonda. Venezuelas, Caracases on 45-kordse pooleli jäänud kinnisvaraarendusvareme asustanud elanikud, kes on selle koha kui raamistiku (illegalselt) täitnud oma vajadustele vastavate struktuuride ja funktsioonidega. Kõik see on sündinud järkjärgult, orgaaniliselt ilma võimude sekkumiseta. Puudub ühest punktist tulev käsk või (loominguline) otsus. Niisiis selleks, et arhitekt saaks luua varet peab ta laskma lahti täielikust kontrollist ning lubama ka „teisel poolel“ oma panus anda, olgu siis selleks loodus või inimesed. Vare on mitemst küljest eriline ja erandlik ruum, pakkudes seega meelelahutust, vaheldust, põnevust – kõike, mida esmavajadused rahuldanud ühiskonnaliikmed otsivad. Mina näen varemetes inspireerivat potensiaali, neis on minu jaoks olemas see ruumiline kvaliteet, mida kõik arhitektid mõista ja saavutada püüavad ning mille Peter Zumthor ühes oma intervjuus nimetab kokkuvõtlikult atmosfääriks.
? Tundub, et varemete loomine on protsess – vare kui poolik ruum ei saa olla lõpetatud. Kuidas mitte muuta varemete erilisi omadusi taas lõpetatuks, määratletuks, funktsionaalseks või etteaimatavaks, samas siiski midagi tehes? Mis on see midagi, mida arhitekt saab varemega teha? Milliseid protsesse tuleks innustada või vastupidi pidurdada? Kuidas ütelda lahti arhitekti loovast egost ja lasta asjadel ise areneda? Kuidas või õigemini miks luua ruumi ilma funktsioonita?
08.10.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Ruumi- ja materjalipotentsiaalide kaardistamine Eestis, nende realiseerimine
Materjalide kaardistamise ja anmebaasi idee kristalliseeruma hakkamise aeg.
08.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Va l g a S R I K i l o o m i s e s t Va l g a s
Valga linnas toimusid mõttetalgud Valga Säästva Renoveerimise Keskuse loomise teemal. Kohal viibisid Jiri Tintera, Valga linnaarhitekt, Kätlin Kaganovitš, MTÜ Ruum ja lugu, Andress Rattasepp, Valga Muuseum, Rainer Eidemiller, Paide SRIK, Maria Silla, Muinsuskaitseamet, Mari-Liis Paris, Muinsuskaitseamet, Pille Vilgota, Hea Maja Pood, Kerttu Küünarpuu, Ajataju Restaureerimisfirma, Ergo Leilop, Ajataju Restaureerimisfirma, Karin Varblane, restauraator, Liina-Liis Pihu, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri magistrant. Mõttetalgud said alguse Haru tn 2 hoone (pildil) lammutusplaaniga. Linna arhitekti plaan Valga linnas tühje hooneid lammutada on hakanud füüsilist vormi võtma. Muinsuskaitsjad loodavad, et lammutamisest saab päästa kui mitte väärtuslikke hooneid endid, siis nende komponente ja materjale, mida kohalik SRIK vahendama, töötlema, väärindama hakkaks. Lisaks materalide taaskasutamisele annaks SRIK ka uusi töökohti, oskusi ja teavet jätkusuutliku arengu kohta.
09.10.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Va r e m e t e m 채 r k a m i n e
11 . 1 0 . 2 0 1 5
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
11 . 1 0 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
potentsiaalide andmebaas / kontekst
potentsi`aal <22e: -aali, -`aali> jõuvaru, arenguvaru vms; füüs vektorvälja iseloomustav suurus; keel võimalikkuse kõneviis. füüs: potentsiaali+auk, potentsiaali+barjäär. Tööstuslik potentsiaal = tööstus+potentsiaal, sõjaline potentsiaal, kaitse+potentsiaal potentsi`aal+, potentsi`aalne <2: -`aalse> võimalik, varjatult v varuna olemasolev. Potentsiaalne võitja, energia. el: potentsiaal+väli, potentsiaal+tõke [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013
majanduslik, poliitiline, isiklik kontekst 2015. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 313 271, mis on 2548 võrra väiksem kui aasta varem. Maakondadest suurenes rahvaarv ainsana Harju maakonnas (üle 3000), peamiselt Tallinna elanike arvu kasvu tõttu. 2011 aasta seisuga oli Eestis 102 tühja küla. Eesti Statistikaamet, http://www.stat.ee/rahvastik
ruumiline kontekst Ligikaudse hinnangu järgi on Eestis ca 3...4 mln m2 lammutamist vajavaid hooneid ja rajatisi. Need on kasutuseta laudad ja muud põllumajandushooned, nõukogude sõjaväehoonete varemed jm. Riigi jäätmekava 2008-2013, Keskkonnaministeerium
riiklik kontekst Riik jagab välja toetusi maastikupilti reostavate ehitiste lammutamiseks. Keskkonnainvesteeringute keskus
EL kontekst Jäätmete taaskasutuse tase on kõrge – 72%, saavutades juba jäätmeseaduses aastaks 2020 seatud taaskasutuse sihttaseme. Ehitus- ja lammutusjäätmetest taaskasutati suur osa pinnasetäitena ja teedeehituses, vähemal määral kasutati nt puidujäätmeid küttegraanulite ja klaasijäätmeid soojustusmaterjali tootmiseks. Metallijäätmete teke ehitus- ja lammutusjäätmete hulgas oli 348 tuhat tonni. Valdavalt need jäätmed taaskasutatakse, kuid seda tehakse väljaspool Eestit. Riigi jäätmekava 2014-2020, Keskkonnaministeerium
14.10.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
millised potentsiaalid?
ruumipotentsiaal
materjalipotentsiaal
14.10.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
1. andmebaasi loomine
2. andmebaasi kasutamine
kaardistamine / info kogumine
objekti valimine
s체stematiseerimine / struktuuri loomine
v채ljund
presenteerimine / esitamine
logistika
14.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
kes kaardistavad?
omavalitsus Tühjade või kasutuseta hoonete kaardistamisest on eelkõige huvitatud kohalikud omavalitsused, kes kahanevate linnade kontekstis tühjadele hoonetele uut funktsiooni otsivad või hüljatud “tondilossid” lammutada tahavad.
omanik Samuti on kaardisatmisest huvitatud hoonete omanikud. Kui nende kasutuseta hoone on kaardistatud, on võimalus, et kellegil on soov seda kas kasutusse võtta (võimalik üürileping, ost-müük) või soovib keegi hoones kasutatud materjale või hoone komponente kasutada mujal objektil (ost-müük) Jäätmete taaskasutuse tase on kõrge – 72%, saavutades juba jäätmeseaduses aastaks 2020 seatud taaskasutuse sihttaseme. Ehitus- ja lammutusjäätmetest taaskasutati suur osa pinnasetäitena ja teedeehituses, vähemal määral kasutati nt puidujäätmeid küttegraanulite ja klaasijäätmeid soojustusmaterjali tootmiseks. Metallijäätmete teke ehitus- ja lammutusjäätmete hulgas oli 348 tuhat tonni. Valdavalt need jäätmed taaskasutatakse, kuid seda tehakse väljaspool Eestit.
riik Lammutatavate hoonete kaardistamsiest on huvitatud riik, kes jagab “maastikku risustavate” hoonete lammutamiseks toetusi. EU direktiivi järgi peavad kõik EL liikmesriigid aastaks 2020 taaskasutama vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, Eestis on see arv juba 72%, samas ehitus- ja lammutusjäätmetest taaskasutati suur osa pinnasetäitena ja teedeehituses, vähemal määral kasutati nt puidujäätmeid küttegraanulite ja klaasijäätmeid soojustusmaterjali tootmiseks. Jäätmehierarhia kohaselt on see madalaim taaskasutuse viise ning nende jäätmete taaskasutamise osas võik olla paranemist.
arhitekt Arhitekt / ehitaja, kes soovib ülevaadet taaskasutatavatest materjalidest või ruumidest.
võimalikest
14.10.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
14.10.2015
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Iga hoone räägib oma loo. Erinevate lugude kogum moodustab suure narratiivi Eesti ajaloost. Potentsiaalide kaardistamine sisendab, et need lood pole lõppenud. Oluline on näha probleemi asemel potentsiaali.
14.10.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
andmebaasi loomine
potents
(toor)aine
materjal
sisend / potentsiaal realiseeerimata
v채ljund / potentsiaal realiseeritud
14.10.2015
komponent
hoo
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
off-site siaaliks osad
potentsiaalide erinevus
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
on-site potentsiaaliks tervik skaala
väärtus omaniku staatus omaniku meelestatus asukoht kontekst seisukord ajaline piirang
one
hoonete kompleks
asula
standardsus kuju hulk kättesaadavus turuhind tööjõukulu transport ladustamine paigaldamine
aeg
14.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Essee: Esti ajaloo narratiiv tühjades hoonetes: potentsiaalide leidmine Sissejuhatus Aja möödumist nähakse ruumiliselt pigem probleemina - aja möödudes parkett kulub, seinad saavad kriimustada ning hoonete konstruktsioonid amortiseeruvad. Väikelinnad on täis kummituslikke tondilosse, mille halvimal juhul on illegaalselt kasutusse võtnud ühiskonnast tõrjutute seltskond. Valga linnavalitsus näiteks on hakatud tühjalt seisvaid hooneid lammutama. Eesti maastikku reostavad lagunevad kolhoosilaudad, mille lammutamiseks riik taotlejatele toetusi jagab1. Kuid kõik need ruumid on tulvil lugudest, mis kõik ei ole vaid negatiivsed. Kas lisaks sentimentaalsetele mälestustele võiks neis entroopiast räsitud tühjades hoonetes leida ka ka muud positiivset? Selles essees püüan põhjendada, miks on Eestis palju kasutuseta hooneid, selgitada selle taga olevaid protsesse ning vaadelda, millise narratiivi need tühjad hooned räägivad täna ning pakun välja, millise narratiivi nad võiksid moodustada tulevikus.
1. Kontekst “Ligikaudse hinnangu järgi on Eestis ca 3...4 mln m2 lammutamist vajavaid hooneid ja rajatisi. Need on kasutuseta laudad ja muud põllumajandushooned, nõukogude sõjaväehoonete varemed jm.”2Nii väidab 2007. aastal koostatud (eelmine) riigi jäätmekava. Neile lisanduvad veel rahvastiku kahanemisest tingitud tühjalt seisvad hooned - 2011 aasta seisuga oli Eestis kaardistatud 102 küla ilma ühegi elanikuta3. Lisaks vähesele sündimusele võimendab hoonete tühjenemise protsessi ka inimeste rändamine maalt linna või välismaale. Liskas tühjalt seisvatele hoonetele on igas kaasaegses tihedas linnakeskkonnas, milleks pürgib ka Tallinna kesklinn, käimas pidev aktiivne lammutamise protsess, et teha potensiaalikal asukohal ruumi uutele ehitistele. Ilmekaks näiteks hiljuti palju boleemikat tekitanud näiliselt toimiva ja korras rahandusministeeriumi hoone lammutaine sel suvel kuna vana hoone oli ajale ja uuele ruumiprogrammile jalgu jäänud4.
2. Entroopia Hoone ehitamine või loomine on eesmärgipärane materjalide korrastamise ja ruumi organiseerimise protsess. Termodünaamika esimene seadus väidab, et aine ja energia universumis on jääv – seda ei teki juurde ega kao, kuid selle vorm võib muutuda. Termodünaamika teine seadus - entroopia seadus - väidab, et aine ja energia saavad suletud süsteemis muunduda vaid ühes suunas – kasutatavast kasutamatusse, kättesaadavast kättesaadamatusse, korrast kaosesse.5 Peale seda kui materjalid on korrastatud ning ruumid organiseeritud, hakkab toimuma aeglane entroopia kasv. Tallad kriimusatvad parketti, käed kulutavad ukse linke ja hingi. Hoone konstruktsioonis toimuvad nähtamatud mikrodeformeerumised, hoonealune pinnas vajub uue raskuse all jne. Kogu korrastatus hakkab liikuma korrastamatuse poole, mis on ka põhjuseks, miks Eesti ruumiline keskkond (ja maailm) on “täis häda ja viletsust” lagunevate hoonete näol. Peale hoone loomulikust kasutusest tulenevale kulumisele hoone variseb, lammutatakse tahtlikult või jäetakse lagunema. Entroopia protsessi suund on teada, meie saame vaid määrata tempo ning teekonna.
3. Isiklikest lugudest moodustuv kollektiivne lugu Igal tühjal hoonel on oma lugu. Kuidas ja miks ta ehitati, kasutuses oli ja hüljati. Iga kulumine hoone detailidel räägib selle kasutamise kohta. Selleks heteks kui hoone kasutamine on lõppenud ning hoone jääb tühjaks on ta juba täis mitmeid ja mitmeid lugusid, mis väljenduvad kulumisjälgedes, katki läinud detailides, välja vahetatud osades. Lisaks on igal lool, mis väljendub ruumiliselt ka teine pool, mis on kellegi mälestustes, harjumustes, rutiinis. Praktilisuset ja igapäevastest tegevustest tekkivad lood on isiklikud, kuid kokku moodusatvad kollektiivse mälu. Näiteks käepideme kulumise jälg avalikul hoonel on kollektiivne.6 Tekib ka kollektiivne mälestus hoonest ja selle kasutamise lugudest.
4. Poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed mõjutajad Hoonete kasutamisest tulenevad lood on pigem praktilised, igapäevased ja isiklikud. Hoonete ehitamise lugu aga räägib meile teistmoodi kolletiivse loo. See ei ole hoone kasutamise lugu, vaid selle loomise põhjused ja ajendid. Hoone ehitamisest saab välja lugeda ka suuremaid poliitilisi või sotsiaalseid muutusi. Juba antiigist saati on Läänemaailmas hoone arhitektuur väljendanud tema eesmärki – vastavalt hoone funktsioonile valiti order. Samuti väljendab hoone rajamine vastava funktsiooni aktuaalsust ühiskonnas. Näiteks kolhoosilautade rajamine Nõukogude Liidus on ruumiline viide uuele ühiskondlikule struktuurile tänu majanduse ümberorganiseerimisele. Väikeste talude lautade asemele või kõrvale tekkisid hiigellaudad, kus kogu piirkonna inimesed koos kollektiivselt tööl käisid. (Samal ajal jäid kasutuseta talude laudad.) Sarnaselt lautade ehitamisele on ka lautade tühjaks jäämine ruumiline väljendus poliitilistest muutustest. Peale Eesti iseseisvumist ning maade erastamist7ei onud hiiglaslikud laudad enam väiketalu pidajale vajalikud, mille tulemusel need jäid tühjaks või toodi sinna uusi funktsioone. (Väikesed laudad talude juures leidsid uuesti kasutust.) Paneelelamute massiline ehitamine 60ndatel (ja edasi) ning tühjenemise laine peale Eesti iseseisvumist kui sealsed elanikud tagasi kodumaale rändasid on samade poliitiliste muutuste tagajärg, väljendades ruumiliselt erinevaid ambitsioone. Eesti aladele venelaste toomine omas sotsiaalset eesmärki, kolhoosilautade loomine oli aga majanduslik otsus. Mõlemad siiski teenimas ühte suurt poliitilist ideoloogiat. Tühjad paneelelamud (näiteks) Maardus ning kummituslikud kolhoosilaudad keset põlde üle Eesti räägivad kollektiivse ruumilise loo, mis kätkeb endas nii nende loomise ajendeid kui ka tühjenemise põhjusi.
5. Mitmed kihistused Eelmainitud nõukogudeaegsed tüüpprojektid pole ainsad hooned, mis oma kasutuseta olekuga meile ajaloolis-poliitilise loo räägivad. Ka paljud monumentaalsemad hooned on peale režiimi muutust kasutuseta. Lisaks meie kultuurikihis olulisele
16.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
ja värskelt meeles Nõukogude Liidu kultuurikihile on Eesti ajalugu täis erinevaid pliitilisi muutusi, mille ruumiline kihistus ka tänapäeval näha on. Nõukogudeaegsed hooned ja nede langus koos Liiduga räägivad loo vaid ühest etapist meie ajaloos. Keskaegsed linnusevaremed, mis tänapäevases ühiskonnas enam kaitset ei paku; Tallinna vanalinna kaupmehehooned, mis on kohandatud vastavalt uutele funktsioonidele kuna paiknevad majanduslikult kasumlikul asukohal – põhiliselt restoranideks ja kohvikuteks turistidele; mõisahooned, mida tänapäeval üks aadlipere kütta ei jaksa on muudetud külalistemajaks või seisavad tühjana (oodates rikast investorit (välismaalt)). Palju ajastuid paljude lugudega, mida kõike siinkohal üles loetleda ja lahata ei jaksa. Need lood erinevatest kihistustest annavd oma osa suurele narratiivile.
6. Ruumi- ja materjalipotentsiaal Paljudele varasematest ajalookihistustest pärit hoonetele on leitud ka kasutust. Kui esialgne funktsioon on end ühiskonna muutumise tõttu minetanud, on võimalik paindlikusse keskkonda tuua uusi funktsioone. Sellisel juhul on funktsioonid muutumise või kadumise tõttu tühjalt seisva hoone ruumipotentsiaal ära kasutatud. Tänapäevases “kasvu” maailma kontekstis ning pideva ehitamise taustal on oluline märgata ka neid tühje hooneid, millel on materjalipotentsiaali. Kui hoone pole piisavalt paindlik või selle asukoht sobiv, võiks vaadelda tühjalt seivaid objekte kui võimalikke materjali ja ehituskomponentide allikaid. Iga taaskasutatud materjal või ehituse element lisab uuele hoonele oma vana kihistuse või mitu. Seda saaks ära kasutada, et tänapäeval loodavad hooned ja nende lood oleksid mitmekülgsemad, omaksid mitmeid kihistusi. Materjalide taaskasutamine on mõistlik lisaks materjali ja töövõtte väärindamisele ka keskkonnasõbralik. Tühjalt seisva hoone materjalipotentsiaali realiseerimine tähendab, et selle võrra on võimalik vähem uusi ehitusmaterjale toota. Tänapäevases jätkusuutlikksue/ületarbimise diskursuses on see oluliseks argumendiks8. Sellele taaskasutamise lainele saab hiljem tagasi vaadata kui uuele suurele narratiivile sellest, kuidas meie üritasime maailma päästa.
Kokkuvõte Ruumis väljenduvad erinevad lood eri skaaladel moodustavad suure narratiivi Eesti ajaloost ja sellest, kuidas teatud poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed muutused on ruumi mõjutanud, olles kas loova või entroopilise mõjuga. „...iga üksik tegu on mõjutatud kõigest, mis on olnud enne seda ja vastutasuks omab efekti kõigele, mis tuleb peale seda.9“Oluline on mõista, et need ruumilised lood pole lõppenud ning nähes probleemi asemel potentsiaali on meil võimalik ka neid erinevaid potentsiaale ära kasutada.
16.10.2015
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Kasutatud allikad T. Howard, J. Rifkin, Entropy - A New World View. New York: The Viking Press, 1980 Eesti Vabariigi maareformi seadus, Riigiteataja, 1991, https:// www.riigiteataja.ee/akt/30543 (vaadatud 15. X 2015) Eestis on 102 hüljatud küla, Toim K. Masing, ERR, http://uudised. err.ee/v/eesti/558af338-d78d-4cc8-9640-8eb3a460d836, 2012 (vaadatud 15. X 2015) L. Lapin, Barbaarsus Tallinna kesklinnas: rahandusministeeriumi lammutamine. Sirp, http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/ barbaarsus-tallinna-kesklinnas/, 2015 (vaadatud 15. X 2015) Maastikupilti reostavate ehitiste lammutamine, Keskkonnainvesteeringute keskus, https://www.kik.ee/et/ maastikupilti-reostavate-ehitiste-lammutamine, s.a. (vaadatud 15. X 2015) Riigi jäätmekava 2008-2013, Keskonnaministeerium https:// www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1296/9913/13011973.pdf#, 2007 (vaadatud 15. X 2015) Rotor, Wear as an Agent, s.a, s.l. s.n. (koopia autori valduses) Webster, K.; Johnson, C. Sense & sustainability. Educating for a circular economy. Skipton, UK: TerraPreta, 2010
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Jutuajamine Mart Keskkülaga / restaureerimisarhitektiga
Restaureerimist ehitusseaduses käsitletud pole, tuleb pöörduda muinsuskaitseseaduse poole. Muinsuskaitseseadus ütleb, et tileb aksutada autentseid materjale, kuid pole viidatud, kuidas seda täpselt teha. Nõudmised on leebemad mälestistele - nii materjalide kui energiatõhussuse osas. Restaureerimise puhul, kui tuleb taaskasutada vanu materjale, ütleb projekeerija-konstruktor, milline materjal sobib. Sama võib teha ka ehitaja poolt insener. Tihti saab määravaks kallis transport. Peaks olema riiklik süsteem aitamaks ja propageerimaks materjalide taaskasutust.
kellest sõltub materjalide taaskasutamine? kelle nõusolekul saab kasutada vana materjali?
ehitaja
projekteerija järelvalve
19.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Muinsuskaitseseadusest
Restaureerimine on tööde kompleks, millega tagatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise autentne ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimine, eemaldades vajaduse korral väheväärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ning kihistusi ja taastades puuduvaid osi teaduslikult põhjendatud kujul, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele. Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides, restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust.
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Rotor - Manual for off-site reuse
material extracted from the source
material replaces building in a new project
raw materials extraction
Matterial extraction. 1st
production
production
transport
transport
construction
se
u re
construction
use
use
disassembly
disassembly
waste treatment
Waste treatment
Reuse avoids certain stages of the life cycle of materials construction which have a particularly heavy impact on the environment, namely: step treatment of end-of-life materials (recycling, incineration, discharge) and the step of the production of new materials.
20.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Rotor - Manual for off-site reuse
The project manager’s decision to start a development or transformation project Studies and preliminary draft
Publication of specific expenses related to the public works market
urban planning licence application License application urban planning
attribution of Public works market
Preparation of specific expenses related to the public works market
Execution of Public work market
Obtaining the urban planning licence before
during
Inventory of potentially reusable materials and preparation of a separate procedure devoted to reuse
Dismantling reusable materials by a specialized actor Dismantling reusable materials by demolition company or contractor
20.10.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Rotor - Manual for off-site reuse Step 2: Get involved at the appropriate level (Route A, Route B or no road) After the diagnosis made in step 1, you are faced with three cases, which derive three possible attitudes.
positive diagnosis
route A
Buyers are interested in your materials.
You start an ad hoc procedure devoted to reuse.
A market of public service / route A.1 A sale / route A.2 A donation / route A.3.
positive diagnosis but it is not possible to organize an ad hoc procedure For example: the buyers are only interested in buying alredy disassembled materials from the demolitor; you do not not have enough resources to organize a specific procedure; etc.
what procedure? step 3
When ? As soon as possible before the public work market (*) and, if necessary, parallel thereof.
route B You encourage the demolisher or the contractor to favor reuse. When ? During the public work market. How? Refer to documents downloadable at p. 26.
route B
negative diagnosis
Neither roads
The investors show no interest in your materials (not for extracting them themselves nor for buying them in an already disassembled state)
This time, you are not undertaking any initiative to promote reuse.
(*) If possible, the ad hoc procedure dedicated to reuse (roads A.1., A.2., A.3.) Is initiated and executed as soon as possible before the public works contract. When the prior removal of materials is not possible (eg the building is occupied until the commencement of work; you must remove a staircase that serves as gateway floors during construction, etc.), dedicated to the reuse procedure can be performed (in whole or in part) in light of public works contract. In that case, you load the demolisher or contractor of public works contract to coordinate with (es) contractor (s) of the ad hoc procedure dedicated to reuse (cf. Appendix A.01).
20.10.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Rotor - Manual for off-site reuse Step 3: Choose between the public service contract, the sale or donation (route A1., A.2. or A.3.) Your materials are of interest in the market. You launch a market of public work services (A.1 road.), a sale (A.2 road.) or donation (route A.3.) as soon as possible upstream of the public works contract, to allow a maximum of materials to join the re-use sector. (*)
Which procedure to choose? Public service market route A.1. - The most frequent. The operation focuses on dismantling and removal of materials Checklist: - Not ancilllary manipulations (*); and/or - Low or medium value materials; and/or - The amount of money paid by the project manager to the receiver
Sale or donation route A.2. and A.3. - More exceptional but simpler. The materials are the main focus of the operation. The operations required to extract are only accessories (*). Checklist: - Accessory manipulation (*); and - high value materials; and - No amount of money paid by the MO to the buyer
Examples: reclaim the old tiles on the roof of a warehouse; dismantle the siding of a stone facade, a false ceiling in height ...
Examples: Removal of a heritage chandelier, a marble fireplace, an old door, a handrail signed by a known designer, etc.
It is advised to entrust the reclaiming of the materials to a single receiver or to a consortium of receivers.
It is recommended to have as many buyers as places in the inventory. You want to get money in exchange of materials? YES selling route A.2.
NO donation route A.3.
20.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
näidisandmebaaside analüüs ASUKOHT ladu haare/piirkond kontor(id)
LOGISTIKA kus lammutatakse? kus materjale puhastatakse? kus ladustakse? kuidas transporditakse? valmisolek
INIMESED kes lammutavad? kes ladustavad? kes transpordib? kes seda kõike koordineerib? kui palju inmesi on pidevalt seotud / täiskohaga tööl?
OBJEKTID mis skaala? mis ajastust? kas materjalid või ehituskopmponendid? kas ka mööbel?
INFO saamine objektide kohta edastamine klientidele
ANDMEBAAS mille alusel otsida saab? kui ajakohane / pidevalt uuenev? kes kaardisatb / sisestab infot?
SEOTUD INSTITUSTIOONID kes toetab? koostööpartnerid? muud tegevused lisaks materjalide vahendamisele
21.10.2015
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Potentsiaalide andmebaasi seos teiste olemasolevate andmebaasidega
ehitisregister
kasutusel olevad hooned
tühjad hooned info selle kohta puudulik või vananenud
potentsiaalide andmebaas e kaardistus tühajdest hoonetest
materjalipotentsiaal
materjalid.net domonteeritud, puhastatud, (restaureeritud), ladustatud materjalid/komponendid
ruumipotentsiaal
riiklik kultuurimälestiste register register.muinas.ee
ehitismälestis XX s arhitektuuripärand arheoloogia UNESCO maailmapärandi objekt tööstusmälestis muinsuskaitseala ajaloomälestis
kunstimälestis
22.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
andmebaasi info Haru 2 hoone näitel hoone asukoht aeg pindala ruumala omanik omaniku staatus omaniku kontakt lammutustähtaeg tüpoloogia seisukord tingimused
Haru 2, Valga, Eesti u 300m2 Valga linn koostööaldis tel/mail 16.10.2015 kasutuseta, lagunev, puuduvad
ehituskomponent komponent aeg kogus/hulk mõõdud kaal seisukord materjalid nõudlus
aken + raamid + lengid 43 (joonis) 90 x u 12 kg vajab värskendamist värvitud puit, klaas olemas
materjal materjal aeg kogus/hulk mõõdud kaal seisukord nõudlus
27.10.2015
punane tellis 250 x 120 x 65 mm 2,9 kg erinev olemas
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
materjal
materjal
ehituskomponent
hoone
hoone asukoht aeg pindala ruumala omanik omaniku staatus omaniku kontakt lammutustähtaeg tüpoloogia seisukord tingimused komponent aeg kogus/hulk mõõdud kaal seisukord materjalid nõudlus
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
ehituskomponent
materjal
Haru 2, Valga, Eesti
Haru 2, Valga, Eesti
Haru 2, Valga, Eesti
u 300m2
u 300m2
u 300m2
Valga linn koostööaldis tel/mail 16.10.2015
Valga linn koostööaldis tel/mail 16.10.2015
Valga linn koostööaldis tel/mail 16.10.2015
kasutuseta, lagunev, puuduvad
kasutuseta, lagunev, puuduvad
kasutuseta, lagunev, puuduvad
aken + raamid + lengid 43 (joonis) 90 x u 12 kg vajab värskendamist värvitud puit, klaas olemas
materjal aeg kogus/hulk mõõdud kaal seisukord nõudlus
klaas 1
materjal aeg kogus/hulk mõõdud kaal seisukord nõudlus
klaas 2
materjal aeg kogus/hulk mõõdud kaal seisukord nõudlus
värvitud puit (raamid)
materjal aeg kogus/hulk mõõdud kaal seisukord nõudlus
värvitud puit (lengid)
materjal aeg kogus/hulk mõõdud kaal seisukord nõudlus
punane tellis
43 250 x 120 x 65 mm 2,9 kg erinev olemas
43 250 x 120 x 65 mm 2,9 kg erinev olemas
43 250 x 120 x 65 mm 2,9 kg erinev olemas
43 250 x 120 x 65 mm 2,9 kg erinev olemas
43 250 x 120 x 65 mm 2,9 kg erinev olemas
27.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
kuidas? / näited materjalide taaskasutamisest arhitektuuris
asukoht
Vana-Rooma, al II saj
Eesti, Tallinn
spolia
materjalid
filosoofia / lühitutvustus
Spolia (lad.k. spolium; ingl.k. spoils) on ehitise komponentide taaskasutamine uue hoone ehitamisel. Spolia oli levinud praktika hilisantiigis. Spolia tõlgendused ja seletused jaotuvad põhiliselt kaheks: ideoloogilised ja pragmaatilised.
Materjalid.net kodulehekülje on osa projektist, millega Tal Kultuuriväärtuste Amet soov inimesi ning ettevõtteid, kes vajadusest kasutada vanade renoveerimisel autentseid ja tehnoloogiaid ning ehitusma viis seda teha on ka ehitusm taaskasutamine.
case study / detailsemalt
Constantinuse triumfikaar
andmebaas + ladu
case study / detailsemalt
29.10.2015
verandauste taassü
d.net
sisseseadmine llinna vib abistada neid on aru saanud e hoonete a järeleproovitud aterjale. Üks materjalide
ünd
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Belgia, Brüssel
Holland, Rotterdam
Rotor
superuse Studios
2005. aastal asutatud kollektiiv koosneb inimestest, kes on ühiselt huvitatud materjalide ringlusest tööstuses ja ehituses. Praktikas tegeleb Rotor disaini ja arhitektuuri kontseptsioonide loomise ja elluviimisega. Teoreetilise poole pealt arendab Rotor kriitilisi seisukohti disaini, materjali ressursside ja jäätmete kohta läbi uurimistööde, näituste, kirjutiste ja konverentside.
1997. aastal rajatud büroo on juhtivate seas jätkusuutliku disaini valdkonnas. Nende sooviks on efektiivsemalt ära kasutada ressursse, mida tihti raisatakse. Viite stuudiot juhivad 5 inseneri, kes kõik on spetsialiseerunud oma erialal. Sekkumisi, disaini, arhitektuuri, urbanistikat ja uurimistööd rakendatakse vastavalt projektile eirnevates vahekordades.
manuaal for off-site re-use
platvormid
andmebaas
Villa Welpeloo
29.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
rotordeconstruction.be ASUKOHT üldine haare/piirkond kontor(id) ladu
ASUKOHT Belgia, Brüssel Piirkonnaks Brüssel ja selle ümbrus, harva ka Prantsusmaa ning Holland Kontor asub Brüsseli kesklinnas, 99 rue de Laeken, 1000 Brüssel Ladu asub Vilvoordes, Belgias (11km kontorist) ning väiksemaid esemeid hoita
LOGISTIKA kus lammutatakse? kus materjale puhastatakse?
kuidas transporditakse? valmisolek
LOGISTIKA Lammutamine toimub objektil, tihti linnalises keskkonnas. Kui võimalik, puhastatakse materjale vajadusel lammutusobjektil. Kui objektil o suuruse ja hulga erinevuse tõttu. Ladustamise juures on oluliseks ühkuks euro alus (pellet). Rotor Deconstructio transpordi- ja ladustamiskulusi. Unikaalobjektid viiakse kindlasti lattu, kus neid Transporditeenus ostetakse sisse väljastpoolt. Rotor tegeleb pidevalt “aktiivsete objektidega”, mis tähendab, et lammutamisee
INIMESED kes lammutavad? kes ladustavad? kes transpordib? kes seda kõike koordineerib? kui palju inmesi on pidevalt seotud / täiskohaga tööl?
INIMESED Lammutajateks on nii arhitektid (Phd) kui arhitektide koordineeritud ehitajad. K Ladustamisega tegelevad erinevad inimesed - kes iganes saab. Transporditeenus ostetakse sisse väljastpoolt, üldjuhul kasutatakse väljakujune Rotori büroo ning arhitektid on kogu protsessi koordinaatoriteks. kui palju inmesi on pidevalt seotud / täiskohaga tööl?
OBJEKTID mis skaala? mis ajastust? kas materjalid või ehituskopmponendid? kas ka mööbel?
OBJEKTID Palju on väikseskaalalisi detaile, sisearhitektuurseid elemente, isegi mööblit. Hetkel lammutatakse Brüsselis palju vanu kontorihooneid, mis pärinevad 20. s ehituskomponendid müüakse klientidele otse lammutusplatsilt, säästes nii tran Lammutusobjektilt võetakse nii ehitsumaterjale kui ka komponente. Olulisemad sest nendele on taaskasutuse oluliselt rangemad nõuded ning nende skaala ja
kus ladustakse?
INFO info saamine objektide kohta? info edastamine klientidele?
INFO Lammutatavate objektide kohta saadakse infot ehitusfirmadelt, kelle usaldus o Infot materjalide müügi kohta leiab kodulehelt www.rotordeconstruction.be/ nin
ANDMEBAAS mille alusel otsida saab? kui ajakohane / pidevalt uuenev? kes kaardistab / sisestab infot? ilma andmebaasita?
ANDMEBAAS Kodulehelt sab leida objekte, mis on korralikult üles pildistatud, puhastatud ja la Kodulehel uuendatakse infot podevalt ning sealsed objektid vastavad tegelikku Infosisestamise tööjaotus on veel eksperimentaalne - tegeleb see, kellel paras Võimalusel leitakse materjalidele uus väljund või ostuhuviline enne nende hank
SEOTUD INSTITUSTIOONID kes toetab? koostööpartnerid? muud tegevused lisaks materjalide vahendamisele
SEOTUD INSTITUSTIOONID Rotor Deconstruct on MTÜ Rotor kõrvalprojekt, mille taga on samad inimesed Koostööd tehakse ehitus- ja lammutusfirmadega, arhitektidega, omavalitsusteg Lisaks materjalide vahendamisele andis Rotor hiljuti välja manuaali materjalide
Brüssel linnalisema keskkonnana ja suurema linnana kui Tallinn on ka ehitamis Belgias on paljud lammutusel minevad hooned sisustatud või projekteeritud ku mida nüüdseks juba enam ei vajata.
29.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
akse ka kontori juurde kuuluvas laos.
on kiire, siis mujal. Puudub kindel logistika selliseks puhuks, sest iga materjali puhastamine vajab erinevaid tingimusi oma iseloomu, kuju,
on ladu asub Brüsselist väljas, Vilvoordes, 11km kontorist. Levinumatele materjalidele leitakse ostjad lammutusplatsile - nii kahandatakse hinnatakse ja vajadusel restaureeritakse.
elset aega materjalide hankimiseks on vaid tundides ning tehakse võimalikult palju strateegilist eeltööd.
Kasutatakse usaldusväärseid väljakujuenud koostööpartnereid.
enud koostööpartnereid.
sajandi teisest poolest. Unikaalsetelt monumentobjektidelt saadud materjalid ladustatakse ja vajadusel restaureeritakse. Tavalised nspordi kui ladustamise kuludelt ning muutes tooted 20-50% odavamaks kui uuena. d ehitusmaterjalid on hoone nahk - põrandad, (ripp)laed, vaheseinad, uksed, aknad, fassaadid. Konstruktiivseid elemente palju ei koguta, a mass viivad transpordi- ja ladustamise kulud kõrgele.
on teenitud varasemate töödega ning kes siis tagasi kutsub uutele objektidele. ng toimib ka aktiivne meililist.
adustatud. Lehitsemine toimub nii internetipoe laadis kui ka kategooriate alusel. Kõigil objektidel on hind, kogus, foto. usele. sjagu aega. kimist - nii saab säästa transpordi- ja ladustamiskuludelt.
ning mille abil saab grupeering finantseerida ka muid projekte. ga ja kinnisvarahaldusfirmadega. e taaskasutamise kohta Belgias (Vade Mecum for Off-Site Reuse).
se ja lammutamise poolest aktiivsem. Seetõttu jõuab Rotorini pidevalt infot lamutamisse minevate hoonete kohta. uulsate disainerite või arhitektide poolt. Eesti lammutuskeskkond pole nii aktiivne ning meil leidub vähem pühjalikult disainitud keskkonda,
29.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
materjalid.net ASUKOHT ladu haare/piirkond kontor(id)
LOGISTIKA kus lammutatakse? kus materjale puhastatakse? kus ladustakse? kuidas transporditakse? valmisolek
INIMESED kes lammutavad? kes ladustavad? kes transpordib? kes seda kõike koordineerib? kui palju inmesi on pidevalt seotud / täiskohaga tööl?
ASUKOHT Eesti, Tallinn, Kalaranna 2a Enamasti kogutakse materjale Tallinnast ja selle ümbrusest, kuid juhuse tahtel Kontoriks võib pidada laoruumi osa.
LOGISTIKA Lammutamise toimub objektil. Materjale puhastatkse vajadusel objektil. Materjale ladustatakse endise Patarei vangla hoovi majas laos. Materjale transpordib Holger oma kaubikuga.
INIMESED Lammutustöid teostab Holger Holger tegeleb ladustamsie ja lao haldamisega. Holger transpordib materjale. Holger koordineerib kogu marejalide logistikat. Holger on ainus lao töötaja.
OBJEKTID mis skaala? mis ajastust? kas materjalid või ehituskopmponendid? kas ka mööbel?
OBJEKTID Objektide skaala erineb, enamasti on tegu vanade puidust kortermajadega. Objetkid on üldjuhul vanemad kui 1940ndatest, sest Nõukogude ajal ehitatu kv Põhiliselt keskendutakse ehituskomponentidele, kõige rohkem liigub lattu ja lao Olenevalt objektist on sattunud lattu ka mööblit.
INFO saamine objektide kohta edastamine klientidele
INFO Infot potentsiaalsete lammutusele minevate objektide kohta saab Holger ise lin Klientidele info edastamine käib kodulehe (andmebaas) kaudu, kuid tegelik lao
ANDMEBAAS mille alusel otsida saab? kui ajakohane / pidevalt uuenev? kes kaardistab / sisestab infot?
ANDMEBAAS Andmebaasis saab otsida infot ehituskomponentide ja täpsustavate alaliikide k Andmebaasi vastavus tegelikkusele on väga väike. Andmebaasi uuendamine t Andmebaasi uuenemise eest vastutav isik puudub.
SEOTUD INSTITUSTIOONID kes toetab? koostööpartnerid? muud tegevused lisaks materjalide vahendamisele
SEOTUD INSTITUSTIOONID Materjalid.net on tihedalt seotud mtü SRIK tegevusega. materjalid.net on SRIK Koostööd tehakse SRIKiga, restaureerijatega. muud tegevused lisaks materjalide vahendamisele
29.10.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
ka kaugemalt.
valiteet on ebaühtlane ning tihti ei oma suurt väärtust. Vanemad materjalid on väärtuslikumad ning ka rohkem hinnatud. ost välja uksi. Leidub ka ehitusmaterjale.
nnas silmad lahti hoides või ka tuttavatelt, kes teda informeerivad. oseis ja koduleht ei vasta teineteisele. Soovitatav on lattu kohale tulla, kuid toimib ka personaalne infovahetus klientidega.
kaupa. Andmebaas sisaldab pilti, mõõte, kogust, hinda (mitte alati). toimub ebaregulaarselt.
Ki vanamaterjaliladu, mis on nede tegevuse üks harusid. Lao haldamine ja toimimas hoidmise protsess on kasumlik ettevõtmine.
29.10.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Andemebaasi struktuur
0 3 . 11 . 2 0 1 5
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
enese positsioneerimine jätkusuutlikkuse (diskursuses?)
jätkusuutlikkus arhitektuuris
sotsiaalne jätkusuutlikkus
ökoloogiline jätkusuutlikkus
majanduslik jätkusuutlikkus
rõhuasetus
jäägid post-consumer
uute jätkusuutlike ehitusmaterjalide arendamine
tarbimine/eluiga consumer (energiatõhusalt funktsioneeriv hoone)
tootmine pre-consumer
taaskasutus
ruumi taaskasutus / restaureerimine
recycle
materjalide taaskasutus
upcycle
reuse
0 5 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Spolia
Spolia (lad.k. spolium; ingl.k. spoils) on ehitise komponentide taaskasutamine uue hoone ehitamisel. Spolia oli levinud praktika hilisantiigis. - removed hide of an animal - spoils of war
Spolia tõlgendused ja seletused jaotuvad põhiliselt kaheks:
Pragmaatilised
Ideoloogilised
F. W. Deichmann toob välja kaks võimalikku põhjust ehitise osade taaskasutamise praktikale: muutus esteetilises suhtumises ning hilisantiigi majanduslik surutis.
R. Krautheimer väidab, et spolia nähtus, eriti 5. sajandi Rooma kirikutes oli “klassikalise antiigi renessanss” ideoloogiliselt. B. Benek vaidleb, et majanduslik surve pole spolia nähtuse levimiseks põhjendatud, sest tihti transporditi hoonete osi väga kaugelt, mis nõudis ka tollal palju energiat. Tema võrdleb spoliat kanibalismiga, mis on pigem ideoloogiline. Spolia ja kanibalism on kaks ideoloogiat, millel puudvad tekstid, kuid mis väljenduvad praktikas.
0 5 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
spolia / Constantinuse triumfikaar
Traianuse ajastust Rooma keiser 98–117
Marcus Aureliuse ajastust Rooma keiser 161-180
Hadrianuse ajastust Rooma keiser 117–138
Constantinuse ajastust Rooma keiser 306-337
0 5 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
materjalid.net / 체he objekti teekond
Vanad kahepoolsed veranda uksed
1. Paldiski m
3. V채rsi tn restaureerija
0 5 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
2. Kalaranna 2a vanamaterjali ladu
mnt 39 4. Baltika kvartal
0 5 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Superuse Studios
research
design interventions materials
platforms
lab
urbanism
architecture
“At Superuse Studios we believe we can make a difference… We think ingenious, beautiful and functional architectural and social design solutions can be created using existing resources, materials and systems. Everything is already there, we just have to see and utilise it. In this way we can transform to a sustainable society and limit the impact of architecture and design. To make optimal use of locally sourced ‘waste’ in new design solutions is what we call SUPERUSE. Functionality, sustainability and aesthetics are our guiding principles.”
0 5 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Superuse Studios / Villa Welpeloo Villa Welpeloo 2005 60% materjalidest lokaalselt taaskasutatud noorele paarile, kes soovib oma kodus eksponeerida ja ladustada kaasaegset kunsti ning graafikat.
Disainiprotsess muutus pidevalt vastavalt leitud materjalidele. Tuli leiutada uusi töövõtteid ja tehnilisi lahendusi tulenevalt kättesaadavat materjalist. Ideeks oli kasuatda materjalide kõrgeimat potentsiaali astet, muutes neid minimaalselt.
0 5 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Superuse Studios / Villa Welpeloo
Fassaad on tehtud kohalikust elektrikaabli tootmise firmast üle jäävatest vanadest kaablirullidest.
Rullid on mädanenud, kuid edukalt sai kasutada nende sisemist standardmõõtudes puitlippe. Puitlipid polnud aga töödeldud nii, et nad järgmised 35 aastat välitingimustes vastu peaksid.
Selle probleemi lahendamiseks töötati välja puidu töötlemise süsteem kuumuse abil. Selle protsess jaoks kasutati jäätkuumust kohalikust elektrijaamast.
Puidu ilmastikukindlus saavutati ilma keemilise töötlemiseta.
Väljatöötatud meetodit saab kasutada ka edaspidi puitfassaadi töötlemisel.
0 5 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Superuse Studios / Villa Welpeloo
Kogu hoone konstruktsioon on tehtud vanast kanga kudumise masinast saadud terasprofiilidest. Kangatööstus on piirkonnas ajalooliselt tähtsal kohal.
Ühest masinast piisas terve villa ehitamiseks.
0 5 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
R A A A F / Va c a n t N L / 2 0 1 0 / Ve n i c e B i e n n a l e
2010 aasta Veneetsia Biennaalil esinadas Hollandit grupeering RAAAF näitusega Vakantne Holland. Näitus kujutas makettidena (ajutiselt) tühje maju Hollandis nig tõi sellega päevakorda küsimuse, kuidas seda potentsiaali ära kasutada saaks. Ruumiline potentsiaal viidi kokku sotsiaalsega- innovatsiooniga tegelvate erialadega, kes võiksid ruume ajutiselt ära kasutada. Näituse juurde kuulus ka Dutch Atlas of Vacancy ( Hollandi vakantsuse atlas), mllesse olid kogutud kõik tühajd hooned. Teadlikkus tühjadest hoonetest saadi Fonds Asselbergsi eksperthinnangu ning ‘Oude kaart van Nederland’ järgi.
1 0 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
D u t c h A t l a s o f Va c a n c y
hoone t체poloogia
kasutustingimused
1 0 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
01
01 02
1 2 . 11 . 2 0 1 5
03
04
05
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
01 / detail
1 2 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
01 / hoone
1 2 . 11 . 2 0 1 5
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
01 / dekonstruktsioon foto p천hjal
1 2 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
01 / mahu j채rgi reastatud
1 2 . 11 . 2 0 1 5
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
01 / materjali j채rgi reastatud
plekk
silikaattellis
puit
teras punane tellis
betoon
1 2 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
03
01 02
1 2 . 11 . 2 0 1 5
03
04
05
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
03 / detail
1 2 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
03 / hoone
1 2 . 11 . 2 0 1 5
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
03 / foto dekonstruktsioon
1 2 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
10
1 2 . 11 . 2 0 1 5
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
09
08
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
...avastatud ja pildistatud t체hajd hooned
07 06
1 2 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Sisendobjekti valik
A / nime järgi
Linnahall Rahandusministeerium Ülemiste Telliskivi Volta Polümer Kopli liinid Maardu
Tallinn B / asukoha järgi ülejäänud Eesti
Nõukogude pärand Maailm
C / tüpoloogia = materjali (?) järgi
D / ajastu järgi
E / ajendite / konteksti / initsiaatorite järgi
1 2 . 11 . 2 0 1 5
tööstus puit betoon militaar kolhoosilaudad paneelmajad
Esimese Eesti aeg Nõukogude pärand
Toetused maastikupilti reostavate hoonete lammutamsieks Tühjenevad väikeasulad Arengud kinnisvaraturul ...
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
1 2 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
sisukorra struktuur
Sissejuhatus 1. Jätkusuutlikkus 1.1. Üldised suunad maailmas 1.2. Jätkusuutlikkus arhitektuuris – rõhuasetuse võimalused 1.3. Enese positsioneerimine – materjalide taaskasutamine (Upcycle, recycle, reuse... – definitsioonid) 2. Kontekstid 2.1. EU direktiiv 2.2. Rahvaarvu kahanemine Eestis 2.3. Narratiiv tühjades hoonetes – majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste väljendus ruumis 3. Kaardistamine 3.2. Minimaalne sekkumine 3.3. kontekst – muude (Eesti?) andmebaaside seas enese positsioneerimine 3.4. Arhitekti rolli uuesti mõtestamine 3.1. Spolia (?) 4. Sisend- ja väljundobjekt 4.1. Unikaalne või universaalne 4.2. Tegevuse unikaalsus-unievrsaalsus – arhietkti/disaineri käsi 5. Dekonstruktsiooni definitsioon 5.1. Jacques Derrida 5.2. Dekonstruktsioon minu mõistes (Rotor) 6. ... Kokkuvõte
1 6 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Läbivad / olulised märksõnad
spolia entroopia arhitekti roll potentsiaalide erinevused – materjali vs ruumi kulumine lood vanamaterjalis dekonstruktsioon probleem –> potentsiaal nõuded ehitusmaterjalidele – kudias sellest mööda vaadata – muinsuskaitse näide
1 6 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
...avastatud ja pildistatud t체hajd hooned - Kopli liinid
11
1 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
1 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
...avastatud ja pildistatud t체hajd hooned - Maardu fosforiidi tehas
12
30.09.2015
1 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
1 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
...avastatud ja pildistatud tühajd hooned - Tööstuse 47F
1 8 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Tööstuse 47F
1 8 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Tööstuse 47F
1 8 . 11 . 2 0 1 5
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Tööstuse 47F
1 8 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
...avastatud ja pildistatud tühajd hooned - tööstushall Ülemistel
14
2 3 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
2 3 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
...avastatud ja pildistatud tühajd hooned - kortermaja Ülemistel
13
2 3 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
2 3 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
...avastatud ja pildistatud tühajd hooned
Tartumaa, Järvaküla 58°19’3.52”N 26°18’1.66”E
SA Keskkonnaivesteeringute Keskus jagab taotlejatele toetusi maastikupilti reostavate hoonete lammutamsieks. Rahastus on suunatud just nõukogude ajast pärit kolhoosilautade ja militaarobjektide lammutamiseks. Vana laut Järvakülas on üks paljudest probleemsetest objektidest, mida võiks vaadelda materjalipotentsiaalina.
2 5 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
2 5 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
...veel tühje hooneid Eestist
Järvamaa, Kabala, Pärna 18
2 5 . 11 . 2 0 1 5
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
hoone komponendid elemendid
Hoone komponentideks on elemendid. Elemedid koosnevad komponendtidest.
kompon`en’t
<22e: -nen’di, -n`en’ti> osis, koostisosa. Segu komponendid. Järel+komponent, lähte+komponent, põhi+komponent, struktuuri+komponent. füüs: komponent+jõud, komponent+vektor
elem`en’t
<22e: -men’di, -m`en’ti> algaine, ürgaine; koostisosa; keem keemiliselt lagundamatu aine; el (elektrivooluallikas). On omas elemendis ülek on endale sobivas keskkonnas, oma sõiduvees. Kuritegelik element kuritegelik(ud) isik(ud). Maastiku elemendid. Stiili+element, konstruktsiooni+element = tarindus+element. Keemiline element. biol: makro+element, mikro+element. Galvaani+element keemiline elektrivooluallikas. Elemendi+analüüs keem (Alikas: ÕS)
2 5 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
saadava info hulk ja olemus
teadmiste / info skaalad:
L (arhitektuur)
- hinnanguline materjali maht/hulk välisel vaatlusel (+ loogiline tuletus) - enamus sissekandeid sellistel alustel - materjalide taaskasutamise protsessiks väga umbkaudne - palju infot jääb puudu / sisetamata
M (sisearhitektuur)
- hoone vaatlus pluss juurdepääs interjöörile
S (mööbel)
- hoone konstruktsioon, nahk ning detailid - parim materjlaide taaskasutamsie seisukohast - loetletud on palju elemente ning ühe elemendi kohta on palju infot
2 5 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
hoone jaotuse struktuuri variandid A / element - alaliik - alaliigi alaliik katus lamekatus puit viilkatus puit eterniit kivi tala tala sillus ferm horisontaalne paneel vahelagi katusepaneel sein paneelidest mis paneelid kõik olemas on? palkidest rõhtpalgid püstpalgid post post ferm vertikaalne paneel seinapaneel välissein sisesein vundament valatud plokkidest vaivundament lintvundament avatäited aknad avatavad mitteavatavad uksed välisuksed garaaziuksed kahepoolsed uksed ... interjööri uksed luugid kommuniaktsioonid torustikud ventilatsioon kanalisatsioon trepp sirge vahgemademe(te)ga keerdtrepp lift eleker elektrikapp juhtmestik lülitid pistikud
2 5 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
hoone jaotuse struktuuri variandid B / kuju - komponent - materjal postid postid + talad puit betoon betoon sarrus (teras) kivi paas graniit metall alumiinium teras fermid (horisontaalne + vertikaalne) terasfermid alaliigid? betoonfermid betoon sarrus (teras) puitfermid puit kinnitused (metall) torud metalltorud (ventilatsioon) plastiktorud (kanalistatsioon, vesi) plaadid (horisontaalsed + vertikaalsed) betoonplaneelid betoon sarrus (teras) mis paneelid veel kõik olemas on? eterniitplaat puitpaneelid vineeerplaadid puitlaastplaadid ... metallplaadid plekk teras avatäited aknad leng raam klaas hinged sulused (käepidemed/kinnitused) uksed leng raam uks hinged sulused (käepidemed/kinnitused) klotsid tellised silikaattellis savitellis plokid fibo betoon kivi paas graniit katusekivid trepp? - kas jaotatauna? - siis plaadid/plokid - trepp koosneb erineva kujuga komponentidest 2 5 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
hoone jaotuse struktuuri variandid element
elemendi alaliik komponent materjal
materjali alaliik
C / element - komponendid - materjal katus sõrestik kattematerjal ... talad talad puittalad puuliigid? metalltalad teras alumiinium mineraalainest talad kivi graniit betoon betoon sarrus(teras) sillused puitsillus kivisillus betoonsillus betoon sarrus (teras) fermid terasfermid betoonfermid betoon sarrus (teras) puitfermid puit kinnitused (metall) horisontaalsed paneelid vahelaed betoonist vahelae paneelid betoon sarrus(teras) katusepaneelid seinad paneelidest mis paneelid kõik olemas on? palkidest rõhtpalgid püstpalgid postid
2 5 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
element
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
elemendi alaliik komponent materjal
vundament valatud betoon sarrus (teras) plokkidest (lintvundament) kivi graniit paas vaivundament materjal? plaatvundament taldmikvundamnet avatäited aknad leng raam klaas hinged sulused (käepidemed/kinnitused) uksed leng raam uks hinged sulused (käepidemed/kinnitused) kommuniaktsioonid torustikud metall teras alumiinium vask plastik trepp puittrepp kivitrepp betoontrepp lift
2 5 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Kuidas vaadelda hoonet?
Elemendid läbivad teatud abstraktsiooni. Praktilisus küsitav. vormipõhine
Kasulik materjalide taaaskasutamisel kui taaskasutusprotsess on univrsaalne. materjalide kaupa
Kasulik kaardisatmisel - kui ligipääsetav on hoone? eksterjöör + interjöör
Kasulik materjalide taaaskasutamisel. konstruktiivne kandev konstruktsioon + “nahk”
katus horisontaalne
“Lihtinimesel” lihtne eristada hoone erinevaid osasi - kasulik kaardistamisel.
kandev + avad vertikaalne hoone kuvandi järgi
baas / vundament horisontaalne
2 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Hoone vaatlemine
eksterjöör + interjöör
Kasulik kaardisatmisel - kui ligipääsetav on hoone?
standardelement kui mõõduühik
2 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
2 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Hoone vaatlemine
katus horisontaalne kandev + avad vertikaalne hoone kuvandi järgi
baas / vundament horisontaalne
“Lihtinimesel” lihtne eristada hoone erinevaid osasi - kasulik kaardistamisel.
2 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
2 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Hoone vaatlemine
konstruktiivne kandev konstruktsioon + “nahk”
Kasulik materjalide taaaskasutamisel nõudmised konstruktsioonimaterjalidele
2 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
2 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Hoone vaatlemine
materjalide kaupa
Kasulik materjalide taaaskasutamisel kui taaskasutusprotsess on univrsaalne.
2 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
raudbetoon
puit
silikaattellis
2 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Hoone vaatlemine
vormipõhine
Elemendid läbivad teatud abstraktsiooni. Praktilisus küsitav.
2 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
postid = talad X=Y<Z
plaadid X=Y>Z
klotsid x=Y=Z
2 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
T체hi paneelelamu Kabalas, J채rvamaal
2 7 . 11 . 2 0 1 5
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
2 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
T체hi paneelelamu Kabalas, J채rvamaal
2 7 . 11 . 2 0 1 5
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
2 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
T ü h i k o l h o o s i l a u t J ä r v a k ü l a s , Ta r t u m a a l
2 7 . 11 . 2 0 1 5
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
2 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
T ü h i k o l h o o s i l a u t J ä r v a k ü l a s , Ta r t u m a a l
vana kolhoosilaut
2 7 . 11 . 2 0 1 5
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
2 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Kopli, Liin 1, maja 1
2 7 . 11 . 2 0 1 5
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
2 7 . 11 . 2 0 1 5
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
01.12.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Hoone materjalitabelid
99 x betoonpaneel
20 x betoonpost
22 x betoontala 79 x betoonist vundamendiplokk
18 x betoonsillus 62000 x silikaattellis
41 x aken
7 x uks
460 x puittala 96 x puittala
300 x puitlipp
738 x eterniitplaat
03.12.2015
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
03.12.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Hoone materjalitabelid
z x
y
mõõdud (x;y;z)
be
5
too
np
an
40
62
ee
l
37 x 99 90 x 2 x1
25
be
too
np
be
os
t
0 x 50 79 00 x 4
80
0
30
too
6x 5x1 7 x3
75
16 x 3 20 0 x 2 0 x3
x 00
28
25
3x 5x1 7 x3
00
13
1 x 75 x 3
3
nta
la
5
12
5x
2 07
5 x 52 22 00 x 3 8x
...
..
?.
87
3
sili
ka
att
ell
is
0x 0 00 x 6 62 125 0x
25
ak
en
mõõdud (x;y;z) ?
uk
s
mõõdud (x;y;z) ?
0
6x 0x 0 x9
2x 0x5 59
0x
59
50
00
ak
en
10
50 x 32 80 x x8
25
14
4 x 00 x 20
50
0x
0 20
uk
s
4 x 00 x 20
0
50
00
1 0x 0x 46 ) x 5 80 (42
0x
90
80
34
pu
itta
la
ete
rni
itp
5
laa
t
0 8x x1 73 500 1 0x
0 13
03.12.2015
0 x 15 96 50 x x1
0 58
0
00
10
0 x 0-3 36 157 0x x2
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
z y
x m천천dud (x;y;z)
0 x 15 96 50 x 1
x 80
55
po
st
0 x 38 20 0 x 2 0 3 0x
0x 0x 46 ) x 5 0 8 (42
80
34
00
30
=t
ala
0
10
0x
5 x 52 22 00 x 3 x 78 0 38 x 50 79 00 x x4 0 0 28 25 6x 5x1 37 x 75 16 25 3x 5x1 37 x 00 13 5 12 1 x 75 x 3 5x 72 30 .. ?. ...
10
0 0 x 0-3 36 157 x 20
5
37 x 99 90 x 12 x 0
4
62
plo
kk
0x 0 00 x 6 62 125 x 0 25
0 8x x1 73 500 x1 0 0
0
90
pla
at
x 32 80 x 8 5x
2 14
50
50 6x 0x 90 0x 0 0 10 2x 0x5 59 x 0 59
4 x 00 x 0 x2
13
50
8 x 00 x 10
50
x 00
20
03.12.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Hoone materjalidiagramm
10
m
03.12.2015
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
03.12.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
ideeprojekti visandid
07.12.2015
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
07.12.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
ideeprojekti visandid
30.09.2015
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
30.09.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
ideeprojekti visandid
09.12.2015
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
09.12.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
ideeprojekti visandid
09.12.2015
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
10.12.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
paneelmaja materjalidiagramm
14.12.2015
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Ülemiste tööstushoone materjalidiagramm
14.12.2015
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
14.12.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
Ülemiste tööstushoone materjalidiagramm 10
m
z x
y
mõõdud (x;y;z)
rau
db
eto
on
ferm 00
24
rau
db
eto
00 x 70 0 x 48 x 40
on
ferm 00 x 24 48 0 x 40
0x
00
12
rau
db
eto
on
tala
0 x 30 48 0 x x 60
00
50
tera
sta
la
x
0x
44 40 0x
0
60
25
10
rau (ho dbe ris too on np taa laa lne t )
0 8 x 30 92 0 x x 78
00
60
rau (ve dbe rtik too aa npla lne ) at 00 0 x 16 18 0 x x 15
00
60
ka rau tusep db an eto ee on l
0 30 4x 38 00 x x 40
00
60
vin rau dam db end eto i p on lok k
00
18
rau
db
eto
on
00 3 x 15 20 00 x x 12
po
st 0
x 1850 0x
00
12
rau
db
eto
on
38 x 40
po
st 0
x 1780 0x
00
12
rau
db
eto
on
19 x 40
po
st 0
80
x x 10 58 400 x 0)
20
0 (1
60
14.12.2015 rau
db
eto
on
po
st
0
80
10 x 68 0 x 40 )x
00
0 (8
60
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
z y
x m천천dud (x;y;z)
rau
db
eto
on
0
fer
80 x 70 0 x 4 0 4 0x
m 0
24
rau
db
eto
on
fer
m 0
0 x 24 48 0 x 0 4 0x
00
12
rau
db
eto
on
tal
a
0 x 30 48 00 x 6 0x
0
50
ter
as
tal
14.12.2015
a
00
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
z
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
x
y
Kopli liin1 maja 1 materjlaitabel
m천천dud (x;y;z)
pu
itu
ks 0 x 10 16 0 x 2 10 0x
60
pu
itu
ks 0 x 10 42 0 x 2 0 1 0x
90
pu ka ituks he po oln
e
0
10
00
15
1x0x2 0 x1
ak
en 60 x 34 x 17 0 5 0x
90
ak
en 80
1 x x 28 50 0x
85
ak
en 60
2 x x 17 50 x 0
60
ak
en 60
2 x x 17 50 x 0
15.12.2015 90
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
pu
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
itta
la
0 x 15 36 50 x 1 0x
5
61
pu
itta
la
)
5 11 x 5( 18 x 18 50 x1
20
88
pu
itta
la
0 x 15 36 50 x 1 5x
2
81
rõh
tpa
lk
0
2 x 20 27 50 x 1 x 10
19
rõh
tpa
lk
0
3 x 20 32 50 x x1 40
33
rõh
tpa
lk
0 x 20 35 50 x 1 0x
0
58
pu
itp
os
t 0
0
15
tel
lis
x 57 88 0 x 3 5 x1
0 x x 60 00 59 125 x 50
2
pu
15.12.2015
itla
ud
is
2
0m
46
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
database
mapping vacant buildings
getting familiar with the context minimal intervention actualizing the problem
18.12.2015
mediating reused materials
practical system for dealing salvaged materials
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
database = abstraction
input
abstraction
output
18.12.2015
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
output object - comparison
x
x x
no context no program
comaprison: cost new material use CO2 emission water saving transport
existing proposal from new material
18.12.2015
alternative proposal from reused material
K u i d a s p 채 채 s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
output - different scales
S
M
L
private
public
public
cabin/sauna
kindergarten/office/school
opera/auditorium
18.12.2015
K u i d a s p ä ä s t a m a a i l m a ?
Liina-Liis Pihu EKA MAG 15 / 16
00. algus
0. taust
isiklikud ajendid suur pilt
Passiivne kontekst ja aktiivsed välised ajendid.
statistika poliitika ajalugu
1. andmebaas
2. ideeprojekt
Kust tulevad materjalid? Kui palju materjali?
Kuhu lähevad materjalid? võrdlus / tõestus
ruumiline potentsiaal
materjalipotentsiaal
sisend erinevad ajendid
abstraktsioon
väljund erinevad tüpoloogiad S,M,L
minu arhitektuur?
ruumilised muutused
andmebaas
18.12.2015