ETTEVÕTLIKKUS KUI VÕTI TULEVIKKU
KRISTEL KRUUSTÜK: ettevõtlik inimene näeb probleemides võimalusi Probleemidest tänases maailmas puudust ei ole. Edu saadab neid, kes ei oota, et keegi teine need ära lahendaks, vaid kes hakkavad ise eesmärgipäraselt tegutsema, arvab Eesti noorim naismiljonär, tarkvara testiva idufirma Testlio asutaja Kristel Kruustük. Kõik inimesed saavad olla ettevõtlikud. See iseloomuomadus ei pea ilmtingimata alati viima oma ettevõtte loomiseni, vaid aitab inimesel igas valdkonnas probleemide asemel võimalusi näha ning seeläbi edukam olla. Ettevõtlikust hoiakust on kasu nii palgatöötajal, riigiametnikul, vabatahtlikul kui ükskõik millise muu rolli täitjal. Ettevõtlik inimene võtab probleemi nähes ise initsiatiivi ja asub lahenduste nimel tegutsema. Selmet istuda ja kritiseerida, mis halvasti on, aitab ta mõelda, kuidas olukorda parandada. Kui probleem tundub esialgu suur, on oluline osata ülesanne väikesteks tükkideks jagada ja samm sammu haaval edasi liikuda. Sellise mõtteviisi ja oskustega inimesed loovad väärtust igas organisatsioonis, sest neil on oma väljakutsed, mille lahendamine ei lasu ainult juhtide õlul. Ettevõtlik hoiak on oluline kõigi töötajate puhul. Ka mina alustasin kunagi Testlioga, sest nägin tarkvara testimise valdkonnas testijana palju probleeme, aga mitte ühtegi lahendust. Seetõttu otsustasin ehitada esimese prototüübi, et testija ning kliendi kogemust positiivsemaks muuta. Tänaseks on sellest esimesest prototüübist välja kasvanud globaalse meeskonnaga ettevõte, mis aitab tarkvara kvaliteetselt klientideni viia igas keeles, igas asukohas, igal erineval seadmel. Meie ettevõttes töötab täna enam kui 150 inimest 26 riigist ning meie globaalses vabakutseliste testijate võrgustikus on üle 10 000 inimese. Testlio meeskonda valin inimesi muuhulgas selle järgi, et neil oleks tegutsemistahe ja soov oma valdkonda edasi arendada. Meie töötajad peavad jagama ettevõtte väärtusi, milleks on hoolimine sellest, mida teed, julgus end proovile panna, pühendumine meeskonnatööle, teiste aitamine, oma tegevusega mõju avaldamine ning erinevustega arvestamine. Hindame kõrgelt inimesi, kes julgevad katsetada uusi asju ning astuda mugavustsoonist välja. Mõju avaldamine aga ütlebki sisuliselt, et meie meeskonda sobib inimene, kes on ettevõtlik, soovib tegutseda, näeb võimalusi asju paremaks teha ega ole status quos kinni. Need väärtused on olulised kogu ühiskonnas. Praegune koroonakriis illustreeris hästi, kui oluline on võime kohaneda, saada hakkama ootamatustega ja olla innovaatiline. Paraku ei saa probleemid koroonakriisi lõppemisega maailmast otsa, pigem muutuvad keerukamaks – hetkel näeme seda näiteks
Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond
Eesti tuleviku heaks
Tulevikku vaatavas Tabasalu Gümnaasiumis on ettevõtlikkuse arendamine õppe loomulik osa Põltsamaa Ühisgümnaasium: ettevõtlussuuna loomine andis koolile uue hingamise lk 2 Ettevõtlikkus ja õppimine: toetavad ja takistavad uskumused Elu kui karjäär lk 3 Milleks mudilastele ettevõtlusõpe?! lk 4
«Ettevõtlusgeeni» pole olemas, ettevõtlikuks kasvab julgelt katsetades lk 5 Sõna noortele – milleks neile ettevõtlus- ja karjäärioskused? lk 6
Kultuurikorraldaja ja muusik Jalmar Vabarna: Väärtust võib luua ka emotsioonides, mitte ainult rahas Kriisi ajal hoiavad regiooni elus ettevõtlikud elanikud lk 7
kliima- ja keskkonnateemade puhul. Arendades noori, kes näevad suurt pilti ja tajuvad enda rolli ühiskonnas, suudame kohaneda ja saame ka tulevikus keeruliste olukordadega hakkama. Ettevõtliku hoiaku kujunemist tuleks arendada juba noores eas ning igas
koolis üle Eesti. Kui ma mõtlen oma lapsepõlve ja kooliaja peale, siis minuni ei jõudnud tollal sellised võimalused nagu olid Tallinna eliitkooli õpilastel. Tulevikutalendid ei tule aga ainult pealinnast, vaid on hajutatud üle Eesti. Seetõttu on oluline, et noortesse süs-
titakse julgust ja tegutsemistahet igal pool. Loodan, et ettevõtlikkuse arendamine koolides paneb noori – ükskõik, kas poisse või tüdrukuid, linnas või maal elavaid – nägema nende enda suurt potentsiaali maailma paremaks muuta.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna: ettevõtlikkus eeldab julget ja avatud mõtteviisi Ettevõtlusõppe levik ja kõige-kõigemad lk 8
2
Edu ja Tegu erileht
ETTEVÕTLIKKUS KUI VÕTI TULEVIKKU
Sügis 2021
Tulevikku vaatavas Tabasalu gümnaasiumis
on ettevõtlikkuse arendamine õppe loomulik osa Sügisel uksed avanud Tabasalu gümnaasiumis toimub õpe harjumuspärasest teisiti: klasside asemel on mentorgrupid, reedeti on iseseisva õppe päev ning suure osa ainetest valivad õpilased ise vastavalt oma huvidele. Miks on valitud selline uus lähenemine ja kuidas see õpilasi tulevikuks paremini ette valmistab, räägivad koolijuht Grete-Stina Haaristo ja õppejuht Jüri Käosaar. Ütlete oma kodulehel, et Tabasalu gümnaasium on tuleviku hariduse nägu. Mida see tähendab? Jüri: Oleme oma toimimispõhimõtte
aluseks võtnud Eesti haridusstrateegia ja «Eesti 2035» raamistiku, et arendada noortes pädevusi, mida arvatakse, et ühiskonnas ja tööturul 10–15 aasta pärast vaja on. Need on võime kohaneda muutuvas keskkonnas, oskus ennast juhtida, õppida ja õpitut mõtestada. Meil on suur privileeg, et saame uue koolina õpet nullist üles ehitada ega pea kaasa võtma iganenud traditsioone. Nii saame lähtuda tuleviku vajadustest. Grete-Stina: Meie tunnuslause «Näe oma tulevikku» täiendab seda põhimõtet ja tähendab, et anname õpilastele endale võimaluse tulevikku kujundada. Õpilased saavad juba koolis teha erinevaid valikuid, mis aitavad neil oma andeid ära tunda ja arendada.
varem. Näeme tänaste õpilaste pealt, et vabadus on tore asi, aga vastutuse pool vajab veel veidi järeleaitamist. Meil ei ole tavapäraseid klasse, vaid väiksemad mentorgrupid, et pakkuda õpilastele turvavõrku neile uues olukorras hakkama saamiseks. Lisaks on meil õpilase võimestamise moodul. Kui noored pärast gümnaasiumit edasi õppima või tööle lähevad, on nad valmis ise vastutama ja oma elu suunama.
Grete-Stina: Lisaks annab see õpe-
tajatele ajalist ressurssi. Planeerimise faas on küll ajamahukas, kuid pikas plaanis võimaldab ainete koostöine õpetamine aega võita. Siin on oluline ka reedene iseseisva õppe päev. Õpetaja teeb tunnis vaid neid tegevusi, mida õpilased ise teha ei saa. Iga tunni kohta jääb osa iseseisvat tööd reedeks, mil õpilased peavad materjali läbi töötama, ülesandeid lahendama või projekte läbi viima.
Mida kujutab endast õpilase võimestamise moodul? Grete-Stina: Enamikes koolides on üldpädevuste õpetamine põimitud ainetundidesse. Et üldpädevusi õpilastes süsteemsemalt arendada, lõime eraldi kursuse, kus käsitletakse erinevaid teemasid: enesejuhtimine, ajaplaneerimine, õppima õppimine, emotsioonide haldamine, vaimne, füüsiline ja sotsiaalne tervis, rahatarkus ja karjääri planeerimine.
Kuidas on õppetöö korraldatud, et tulevikupädevuste kujundamist toetada?
Millal kaasate koolitöösse väliseid eksperte?
Jüri: Õpilased komplekteerivad suure
osa oma õpiteest ise, valides huvidele vastavaid valikaineid. Neli päeva nädalas toimuvad põhiained ning reeded on iseõppimise ja valikainete päevad. Minul on oma kooliajast kogemus hoopis teistsuguse süsteemiga: gümnaasiumis olin mingi suuna peal, kus kõik oli ette antud ja ülikoolis pidin järsku ise valima, ise oskama, ise tegema.
on väga oluline. Samas tuleb kooli alustamisel kõike korraga teha ja paraku kõigeni ei ole jõudnud. Edaspidi tahame partnerite ringi suurendada, kaasates just kohalikke inimesi Harku vallast. Valikainetes on aga väliste ekspertide kaasamine hästi käima läinud ja meil on üksjagu inimesi, kes sel sügisel õpilastele mõnd valikainet õpetavad.
Grete-Stina: Tabasalu gümnaasiumis
Jüri: Valikaineid avanes sel sügisel 25
õpivad õpilased enesejuhtimist juba
matemaatikas õpitakse, siis ainete lõimimine võimaldab seda teha paralleelselt. Õpilane peab gümnaasiumi lõpuks saavutama samad õpiväljundid, kuid aineid lõimides tekib õpilasel teemade vahel rohkem seoseid ning mitmekülgsem tervikpilt.
Grete-Stina: Kogukonna kaasamine
ning nende seas on erinevaid aineid ala-
Milline on õpilaste ja õpetajate senine tagasiside uue süsteemi osas? Grete-Stina: Õpetajad olid teistsuguse
Kuidas on korraldatud põhiainete õpetamine?
süsteemi järgi töötamiseks valmis ja suuri muresid ei ole olnud. Üllatanud on, et kõige rahulolevamad on just need õpetajad, kel on kõige pikaajalisem töökogemus. Nende jaoks, kes on koolis lühemalt olnud, on see normaalsus.
Jüri: Kui muidu korraldatakse gümnaa-
Jüri: Õpilaste puhul on hetkel veel kom-
Foto: Karla Oder
tes õpilasfirma programmist kuni jaapani keele ja programmeerimiseni. Meie oma õpetajad annavad valikainetest vaid viit. Teisi viivad läbi kõrgkoolide lektorid või oma ala eksperdid, kelle hulgas on nii PÖFFi tegevjuht, küberturvalisuse vallas töötav ekspert kui ka välisministeeriumi diplomaat. Usun, et see jääb püsima, et 80 protsenti valikaineid tuleb majast väljast – neist, kelle poole pöördusime, ei öelnud meile peaaegu keegi ei.
siumiharidust kursuste süsteemi järgi, siis meie lähtume koolis õpiväljunditest. See tähendab, et valdkonna eestvedajad võtavad kogu valdkonna ained lahti ja jagavad ära, kes, kuidas ja millises aines mingitest teemadest räägib. Kui kursuste süsteemi järgi peab näiteks füüsikas vektoreid kasutama juba enne, kui neid
binatsioon mõningasest segadusseisundist ja positiivsest üllatusest. Püüame olla paindlikud ja kuulata õpilaste tagasisidet – kui kuskil on midagi, mis ei tööta, siis teeme muudatused. Lapsevanematelt oleme aga kuulnud, et õpilased tulevad kooli hea meelega – see on kõige olulisem!
Muutuste juhtimisest pikkade traditsioonidega koolis
Põltsamaa ühisgümnaasium: ettevõtlussuuna loomine andis koolile uue hingamise 2014. aastal otsustas Põltsamaa ühisgümnaasium õppetegevuse ümber korraldada, et see vastaks tänastele vajadustele ja pakuks noortele elulist õpet. Gümnaasium sai peagi nii edukaks, et pälvis 2020. aastal Edu ja Tegu programmi ettevõtlusõppe edendaja tiitli. Õppejuht Maive Noodla ja ettevõtlusmajandusõpetaja Maris Orav kirjeldavad, milliseid muutusi koolis tehti. Tahame, et meie koolist väljuksid noored, kes on ettevõtlikud ja ennastjuhtivad ning avatud uutele väljakutsetele. Et noored võtaksid koolist kaasa loovuse ja julguse oma ideid katsetada. Oluline on ka julgus eksida ning mõista, et igast veast on palju väärtuslikku õppida. Peegeldades Põltsamaa ühisgümnaasiumi teekonda õppetegevuse ümberkorraldamisel ning ettevõtlus- ja majandusõppesuuna loomisel, näeme, et kaks kõige olulisemat aspekti muutuste juhtimisel on teiste varajane kaasamine ja selge kommunikatsioon muutuste vajalikkusest. Andes õpetajatele ja õpilastele aega, vabadust ja võimalust teiste koolide kogemustest õppida, või-
maldame neil näha laia pilti, kuidas ise praktilisi väljundeid igapäevaõppes rakendada. Viimased seitse aastat on meie õppe märksõnad olnud ainete lõimimine, koostöö õpetajate vahel ning spetsialistide ja kogukonna kaasamine. Ettevõtlikkuse arendamine on erineval viisil põimitud kõigi kooliastmete tegevusse. Näiteks esimese ja teise kooliastme noored toimetavad grupina «Tegus Põltsamaa Noor» ja korraldavad mitmeid koolielu üritusi. Korraldatud on nii linnakohvikute päeva kui ka jõululaata, lisaks veavad noored ööülikooli, kus on kooli kutsutud rääkima erinevaid külalisi.
Gümnaasiumiastmes on ettevõtlikkust arendavaid tegevusi veel rohkem. Meil on selline õppeaine nagu KESA, mis on moodustatud karjääriõpetuse, majanduse, ettevõtluse, suhtlemispsühholoogia ja projektitöö aluste kursustest. KESA moodul aitab noortel omandada arusaama ühiskonnas toimuvatest nähtustest ning nende seostest nii üksikisiku, ettevõtte, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ühe väljundina sünnivad siin ka õpilasfirmad. Lisaks teeme koostööd ettevõtetega – näiteks on koolis toiduhügieeni teemalisi tunde andnud Orkla kontserni spetsialistid. Lisaks on nad õpilasi vastu võtnud Põltsamaa tehases, kus õpilased said näha tööd laboris.
Seda kasvamise teekonda koolina on aidanud meil teadvustada ja süstematiseeritult kirja panna «Ettevõtliku kooli» programmiga liitumine. Aruande kirjutamise hetkel tabas meid äratundmine, et meie õpetajad ja õpilased on programmitagi loovad, ennastjuhtivad, lahendustele orienteeritud ja ettevõtlikud. Selle hoidmiseks ja arendamiseks on jätkuvalt olulised orgaanilisus, selged sõnumid, vabaduse andmine ja usaldus.
Sügis 2021
3
Edu ja Tegu erileht
ETTEVÕTLIKKUS KUI VÕTI TULEVIKKU
ETTEVÕTLIKKUS JA ÕPPIMINE: toetavad ja takistavad uskumused Eve Kikas, Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia professor Õppimine koolis seostub õpiprobleemide lahendamisega, kasutades varem omandatud teooriat, meetodeid või tööriistu. Kohati tuleb õpiprobleeme ka ise välja mõelda või vähemalt täpsustada – näiteks uurimistöö teema või referaadi vaatenurga valimisel. Ettevõtlikkusega seotud probleemid on tüüpilistest kooliülesannetest üsna erinevad. Ettevõtlikkus avaldubki oskuses mõelda välja ja lahendada erinevaid probleeme. Sageli tuleb probleem esmalt ise sõnastada ning arvestada, et lahendamiseks pole üht õiget teekonda. Tee lahenduseni ei ole tavaliselt lineaarne, vaid selleni jõutakse alles mitme etapi järel. Probleemi lahendamisel on oluline otsida uut infot ja omandada erinevaid oskusi. Nii õpioskuste kui ettevõtlikkuspädevuste arendamisel tuleb arvestada erinevate uskumustega, mis õpilasel enda kohta on. Uskumused võivad pädevuste arengut toetada või takistada Uskumused on varem kujunenud arusaamad tegutsemise, oskuste ja teadmiste olemuse kohta, mis suunavad inimese mõtlemist ja tegutsemist. Osa uskumusi toetab aktiivset tegutsemist, õppimist ja ettevõtlikkust, teised pigem takistavad. Keerukates olukordades võib tegutsemist takistada uskumus, et inimese oskused on pigem püsivad ja justkui sündides kaasa antud. Tegutsemist takistab ka arvamus, et õppimine ja ülesannete lahendamine peaksid olema mängulised ja lihtsad. Kui inimene usub, et lahenduseni peaks jõudma kiirelt ja kergelt, võib ta esimeste takistuste ilmnemisel järeldada, et antud vallas tegutsemine pole tema jaoks. Vastupidine uskumus – omadused ja oskused on muudetavad ja arendatavad – suunab inimesi pingutama ning otsima keerukaid probleeme ja olukordi, et end arendada. Uskumus, et raskused on õppimise ja enesearengu edasiviiv jõud, soodustab tegutsemist ja uute asjade proovimist. Arusaam, et mis tahes omadusi on võimalik parandada, on tugev alus nii õppimisele kui ettevõtlikkusele. Uskumuste muutmine on võimalik, kuid vajab oskuslikku suunamist Uskumusi on võimalik muuta, kuigi see pole kerge. Kuna sageli ei ole õppijad oma uskumustest teadlikud, on esimene
astmega, vastaksid õpilase teadmiste ja oskuste tasemele ega oleks liiga lihtsad või keerulised. Huvi saab tekkida ja säilida vaid siis, kui on teadmised ja oskused. Kuna ettevõtlikkuse arendamisel kasutatakse kooliülesannetest erinevaid probleeme, saab ettevõtlikkuse arendamise kaudu toetada ka nende õpipädevust, kelle huvi kooliülesannete vastu on kesine. Tuleb vaid leida valdkond, kus neil on piisavalt oskusi ja teadmisi, et neile toetudes edasi õppida ja tegutseda.
probleemide lahendamise oskused
võimaluste tundmine ja selle tähtsus karjääri kujundamisel
oskus teha üksi ja koos
samm uskumuste olemuse ja mõju üle arutleda ning aidata igal õppijal oma uskumusi analüüsida. Uskumuste muutmiseks saab kasutada ülesandeid, mille eesmärk pole üheselt formuleeritud, millel pole üht õiget vastust või lahenduskäiku, samuti soodustades arutelu ja analüüsides lahendamisprotsessi. Suunates õpilasi lahendama kompleksseid ülesandeid, tuleb jälgida, et nad tunnevad end turvaliselt ning neid vajadusel aidata. Energia ja suuna tegutsemisele annavad ka õpitava väärtustamine, ootused õppimise ja selle tulemuse suhtes. Toetavate arenguuskumuste omaksvõtule saab kaasa aidata ka seeläbi, et anda õppijatele sisulist tagasisidet. Rõhutada tuleks pingutamise ja sobivate õpistrateegiate tähtsust ning vigu tuleks mõtestada kui õppimise normaalset osa. Võistlusele keskendumine toetavaid arenguuskumusi ei loo.
loovus
suhtlemine nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega
eneseteadlikkus algatusvõime otsustamis- ja planeerimisvõime
kohanemisvõime
Ettevõtlikkuse arendamine toetab akadeemiliselt nõrgemate pädevusi Põhikoolis kaotavad paljud õpilased huvi õppimise vastu, tajuvad õpitavat elukaugena ning tunnevad, et koolitöö röövib väärtuslikku aega olulisematelt tegevustelt. See tähendab, et õpilaste huvialad on muutunud. Kuna ettevõtlik saab olla erinevates valdkondades tegutsedes, tuleneb siit võimalus toetada õpilaste arengut, kasutades neile tähenduslikke ja huvipakkuvaid ülesandeid, millega tegelemine pakub naudingut. Samas on oluline jälgida, et lahendatavad probleemid oleksid sobiva raskus-
õppimis- ja analüüsivõime
oskus tegutseda ja plaane ellu viia
Millest koosneb ettevõtlik inimene?
Elu kui karjäär Erika Veide, Haridus- ja noorteameti üldhariduse ettevõtlusõppe koordinaator Pädevus on suutlikkus mingis valdkonnas toimida. See, millisel tasemel pädevus on, annab toimimisele kvaliteedi ning mõjutab seda, kui loovalt, ettevõtlikult või pandlikult suudab inimene hakkama saada. Et elada head elu, on vaja erinevaid pädevusi. Üldpädevused aitavad kaasa üldisele toimetulekule, spetsiifilisi või erialaseid pädevusi rakendame konkreetses valdkonnas. Teatud kutsealal töötamiseks vajalikud pädevused on määratletud kutsestandardites. Vahel on kutsetunnistus dokument, mis tõendab, et isikul on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised. Aga just nende teadmiste, oskuste ja hoiakute kogumitega, mis on olulised tubliks inimeseks kasvamisel
ning täisväärtusliku elu elamiseks, teevad kodu ja ühiskond (lasteaed, kool, huvitegevus) koostööd, muu on mõeldamatu. Võime elada oma elu kui karjääri ning mõtestada ettevõtlust kui elu ettevõtlust ning kui anname neile mõistetele laia perspektiivi, siis seda enam tõstatub küsimus, kuidas seda teha parimal moel ja saavutada rahuldust pakkuvad tulemused nii enda kui ka nende jaoks, kes meiega kokku puutuvad. Millised on teadmised, oskused ja hoiakud, et ehitada üles korralik eluettevõte? Karjääri kujundamise oskus ning ettevõtluspädevus on suuresti ülekantavad pädevused, mis on vajalikud ka ideede elluviimiseks ning jätkusuutlikuks toimetulekuks töös ja igapäe-
vaelus. Nende pädevuste sihipärane arendamine loob isikule eeldused valmisolekuks juhtida oma elu, tehes eneseteadlikke ja vastutustundlikke valikuid. Suured sõnad ja keerulised laused, aga nii see on, et kvaliteetne elu koosnebki erinevatest pädevustest ja nendega toimetamisest. Pole uudis, et tehnoloogiline revolutsioon on meile toonud täiesti uue pädevuse, mis on digipädevus, milleta minu vanavanemad said veel täisväärtusliku elu elatud, kuid mina ja minu lapsed enam mitte. Majanduslik üleilmastumine eeldab noortelt võimekust toime tulla keeleliselt ja kultuuriliselt mitmekesistes keskkondades, see omakorda vajab mitmekeelseid ja kultuuridevahelisi pädevusi.
Elu on tänu tehnoloogiale muutunud kiiremaks kui kunagi varem, see toob omakorda kaasa palju muutusi, sealhulgas eklektilisust ja pinnapealsust. Süsteemsus on väärtus ja usun ka süsteemsuse tulemuslikkusesse. Me võime jätta juhuse hooleks ja loota, et kõik teevad ja ju see pädevus kujuneb. Äkki kujuneb, aga äkki ei kujune. Seega on tark arendada eelkõige koolis teiste hulgas neid kaht pädevust süsteemselt, eesmärgistatult ja õppijast lähtuvalt. Et me ei jääks liiga ühele poolele kinni, siis rõhutaksin, et erinevate pädevuste omamine ei ole hädavajalik üksnes inimeste eneseteostuse, tööalase konkurentsivõime ja erialase arengu jaoks, vaid ka selleks, et jagada väärtust välja.
4
Edu ja Tegu erileht
ETTEVÕTLIKKUS KUI VÕTI TULEVIKKU
Sügis 2021
Milleks mudilastele ettevõtlusõpe? Paljud arvavad, et ettevõtlusõpe on justkui ettevõtte käivitamise ja ükssarviku loomise õpetus, millega peaks alustama põhikooli viimases kooliastmes või gümnaasiumis. Tegelikkuses saab kõik alguse ettevõtlikkusest, mida saab õpetada ka alles kooliteed alustanud või isegi veel lasteaias käivatele lastele. Rakvere Rohuaia lasteaias alustatakse ettevõtlikkuse arendamisega juba vara, nii et sealt kooli suunduvad lapsed julgevad tegevusi algatada ja ellu viia, mõistavad raha väärtust ja teavad, kuidas seda kasutada. Lasteaia direktor Ene Noole sõnul tähendabki ettevõtlusõpe lasteaias igapäevase hakkamasaamise õpetamist. «Meie eesmärk ei ole õpetada lasteaia lastele ettevõtte loomist, vaid tegutsemistahet ja probleemide lahendamise oskust. Lasteaias võib see tähendada iseseisvalt jope luku kinni tõmbamist, riiete õiget ärapanemist või teiste lastega arvestamist,» rääkis Nool. Ta lisas, et täiskasvanud peaksid lubama lastel rohke katsetada ja asju proovida. «Lapsed on väga asjalikud ja palju rohkemaks võimelised, kui me esialgu arvame!» sõnas ta. Rohuaia lasteaias õpetatakse ettevõtlikkust kõigile lastele ning suurt rõhku pannakse just rahatarkusele ja koostööle. Rahatarkuse õpetamiseks lõi lasteaed möödunud aastal Rohuaia Kaubatänava, mis oli nagu üks tõeline tänav koos panga, riide- ja toidupoodide, apteegi, kohvikute ja ilusalongiga. «Kasutasime õppemängu «Minu Raha», mille abil said lapsed mõelda, kui palju neil on raha ning mida neil selle eest osta vaja on, samuti mida nad tahaksid osta. Pärast arutasime, palju raha alles jäi, või vastupidi – miks ei jäänud alles,» selgitas Nool. Hea näitena ettevõtlikkuse arendamisest tõi lasteaia direktor igakevadise taimelaada, mille jaoks lapsed veebruaris-märtsis seemneid mulda panevad ning taimede kasvamise eest hoolitsevad. Kui taimed on juba piisavalt suured, teevad lapsed sildid, arvutavad hinnad ning müüvad taimed laadal istikutena edasi. Kuigi esmapilgul võib lasteaialastele ettevõtlikkuse õpetamine väheoluline tunduda, on see tegelikult äärmiselt vajalik, sest just läbi selle õpivad lapsed end usaldama. «Lapse jaoks on olulised pisikesed asjad! Näiteks luba minna pärast lõu-
Rakvere Rohuaia lasteaed ja Vändra gümnaasium kuuluvad Ettevõtliku Kooli võrgustikku ning on pälvinud programmi kvaliteedimärgised: Rakvere Rohuaia lasteaiale on omistatud hõbetaseme ja Vändra gümnaasiumile baastaseme kvaliteedimärgis. Margit Luts pälvis 2021. aastal Edu ja Tegu programmi aasta ettevõtliku õpetaja tiitli, Silja Enok pälvis aasta ettevõtliku õpetaja tunnustuse 2020. aastal. nasööki ise söögisaalist rühma tagasi. Tundub küll väike asi, aga lapsele nii oluline, sest teda on usaldatud! Läbi selle areneb lapse enesekindlus ja iseseisvus,» rääkis Nool. Lasteaia direktori hinnangul mängivad lasteaia kogemused kindlasti tulevikus rolli. See ei tähenda, et kõigist peavad saama ettevõtjad – enda ja oma võimete tundmine, tegutsemistahe, julgus riske võtta ja asju lõpule viia on olulised igal elualal. Ettevõtlusõpe õpetab märkama ja lahendama Vändra gümnaasiumi majandusõpetaja Silja Enoki hinnangul on oluline, et lapsed õpiksid juba algklassides ära ettevõtliku eluhoiaku. «Nii õpivad nad igapäevaseid probleeme märkama, neile lahendust otsima ning ka ebaõnnestumise korral uuesti proovima,» ütles Enok. Vändra gümnaasiumis algab ettevõtlusõpe juba esimeses klassis, mil lastele õpetatakse rahatarkust, tutvustatakse elukutseid ning innustatakse
loovalt mõtlema. Teemad on eakohased, aga alati proovitakse selgitada ka lapsi huvitavaid või nende jaoks segaseid teemasid. Näiteks avaldas üks kolmanda klassi õpilane soovi saada rohkem teada SMS-laenudest. «Võime mõelda, et laenust pole mõtet nii vara rääkida, aga kui laps puutub teemaga kokku ja ei saa sellest aru, siis on ainult hea, kui ta selle kohta küsida saab,» ütles Enok. Nii mööduski tunni algus SMS-laenust rääkides ja selle üle arutledes. «SMS-laenu kohta küsinud laps võttis tunni lõpuks teema kokku nii: «SMS-laen on auk, kuhu võib sisse kukkuda, aga kui auku saab sisse kukkuda, siis saab sellest ka välja ronida!»,» meenutab Enok. Kui õpilasfirmasid luuakse reeglina põhikooli viimases kooliastmes või gümnaasiumis, siis Vändra gümnaasiumis saavad juba kuuenda klassi õpilased omal soovil teha miniminifirma. Nii on valmistatud seepe, mänguasju, kehakoorijat ning multifunktsionaalseid kaustikuid. «Väiksemate laste huvi maailma vastu on suur ning nad
on ebaõnnestumist pelgamata valmis firma tegemist proovima. Mida vanemaks saadakse, seda rohkem tekib hirmu läbikukkumise ees,» rääkis Enok. Ta lisas, et ettevõtlusõppe oluline osa ongi õpetada, et halvastiminek ei ole maailma lõpp ning tuleb edasi töötada ja teistmoodi proovida. Ettevõtlikkus selgeks spetsiaalsete töölehtedega Tallinna reaalkooli algklasside õpetaja Margit Lutsu sõnul on majandus- ja ettevõtlusõpe pidevas muutumises ning ka lapsed vajavad pidevalt uusi lähenemisi ja oskusi. «On oluline, et lapsed mõistaksid ümbritsevat ja pidevalt muutuvat maailma,» arvas Luts. Tema sõnul on lastele oluline õpetada koostegemist ning teistega arvestamist. Ettevõtlikkuse õpetamiseks lõi Luts sel aastal ka ettevõtlust ja rahatarkust õpetavad töölehed, mis on suunatud just esimesele kooliastmele. Töölehed käsitlevad erinevaid teemasid ja ülesandeid, kuid nende täitmiseks ei piisa
vaid paberist ja pastakast, vaid oma koht on ka arutelul. «Töölehtedel on ülesandeid, mõisteid, uurimist, puurimist ja nuputamist, aga väga oluline koht on ka elaval arutelul,» selgitas ta. Nii on tundides analüüsitud näiteks hooajalisi reklaame, mis jäävad silma enne jõule või kooli. «Arutame tundides, kas reklaamitavaid asju on päriselt vaja või kas legoklotsid päriselt ka ise lendavad,» tõi Luts näiteid. Ettevõtlust ja rahatarkust õpetavad töölehed on avalikud ning saadaval kõigile õpetajatele. Samuti räägitakse palju rahast, selle kulutamisest ning erinevatest valikutest. Lutsu arvates on pangakaartide kasutamine laste rahakogumist veidi raskendanud, sest lapsed peavad taskurahaks üldjuhul sularaha ning seda enam väga ei leidu. «Kaardiga kipub piir kaduma – ei saada aru, kui palju raha päriselt on. Nii mõnigi laps arvab, et on rikas ja usub, et kaardil on lõpmatu hulk raha,» rääkis Luts. Ta lisas, et just seetõttu on rahatarkuse õpetamine lastele nii oluline.
ETTEVÕTLIKKUS KUI VÕTI TULEVIKKU
Sügis 2021
Edu ja Tegu erileht
5
«ETTEVÕTLUSGEENI» pole olemas, ettevõtlikuks kasvab julgelt katsetades Rasmus ja Karin Rask on justkui musternäited ettevõtlikest inimestest: Rasmus on käima lükanud loendamatul hulgal nii hariduse, keskkonna kui ka toitlustuse valdkonna algatusi, abikaasa Karin aga kombineerib edukat näitlejakarjääri omanimelise naisterõivaste brändi juhtimisega. Küsisime paarilt, kust on nende «ettevõtlusgeen» pärit ning kuidas kasvatavad nad oma kolme last, et ka neist ettevõtlikud inimesed saaks. Intervjuule saabuvad Karin ja Rasmus koos kaheaastase pesamuna Stigiga. «Loodame, et saame hakkama ja ta liiga palju segama ei hakka,» vabandab Karin. Stig aga võtab mängunurgas oma koha sisse ja asub mänguasjadega iseseisvalt ja rõõmsalt toimetama. Lisaks Stigile kuuluvad Raskide perre 12-aastane Natali ja 14-aastane Hugo. Küsimuse peale, milliste põhimõtete järgi Raskid oma lapsi kasvatavad, ei oska Karin esimese hooga suurt midagi öelda. «Ega meil mingeid väga selgelt sõnastatud reegleid ei olegi. Esimeste lastega oli rohkem seda, et käisime järel, õpetasime ja muretsesime, kas nad ikka saavad kõigega hakkama. Nüüd oleme õppinud, et lapsed arenevad omas tempos ja omandavad vajalikud oskused nagunii. Ka Stigi puhul peame vaid jälgima, et ta endale viga ei teeks, muidu aga laseme tal vabalt ise toimetada,» räägib Karin. Rasmus lisab, et suuremate lastega on neil usalduslik suhe ja lapsed teavad, et võivad ükskõik millise murega vanemate poole pöörduda. «Kui kasvatamisele liiga palju rõhku panna, võib juhtuda, et lapsed hakkavadki sind nägema kui pedagoogi. See omakorda tekitab neis kartust ja kui nad seetõttu sulle kõike rääkida ei julge, võivad asjad halvaks minna. Usaldus lapse ja vanema vahel on äärmiselt tähtis,» kommenteerib ta.
Karin Rask on peamiselt tuntud näitlejana, kuid lisaks on ta kahe riidebrändi asutaja. Tema loodud on lasteriideid tootev ettevõte Kalamaja Printsess ja naisterõivabränd Karin Rask.
Oma ettevõtete loomiseni jõudsin hoopis sotsiaalse ettevõtluse kaudu, mille eesmärk oli viia ellu missiooni. Rasmus Rask
KUIDAS LAPSEVANEMANA ETTEVÕTLIKKUST JA RAHATARKUST ARENDADA? • Kaasa last kodustesse tegemistesse. Alustada võib
kasvõi koos söögi valmistamisest, koristamisest, poes käimisest või aiatööde tegemisest. Nii areneb lapse algatusvõime ja arusaam, et asjad ei juhtu iseenesest, vaid nende nimel tuleb ise tegutseda.
• Räägi lastega teemadel nagu kust raha tuleb, mis tööd
vanemad ja tuttavad teevad, mida nad ülikoolis õppisid või mis on nende huvialad. Nii areneb arusaam erinevatest töökohtadest ja rahatarkusest üldisemalt.
• Paku lapsele võimalust mõne soovitud asja
jaoks raha koguda. Nii õpib laps tegevust eesmärgistama ja pikema aja jooksul distsiplineeritult tegutsema.
Edu ja Tegu programmi ettevõtlus- ja karjääriõppe töölehed ja muud õppematerjalid erinevatele kooliastmetele leiab E-koolikotist ja need on tasuta kasutamiseks.
• Lase lapsel katsetada ja eksida. Vanemana on oluline
last toetada ja vajadusel uuesti reele aidata, mitte tema eest kõike ära teha. Nii areneb lapse katsetamisjulgus ja tahtmine ka pärast ebaõnnestumisi siiski eesmärgi suunas edasi liikuda.
JA Eesti programm «7 sammu» on kompleksne õppematerjal 1. kuni 6. klassi laste ettevõtlikkuse, rahatarkuse ning tööoskuste arendamiseks. Iseenda soovide ja vajaduste analüüsist «Meie ise« programmis jõutakse 7. sammus «Meie maailm» globaalsete kaubandussuheteni. Värskelt on programm saanud uue lapsesõbraliku välimuse ning täienenud rohe- ja rahatarkuse poolest. Programmi läbivaks teljeks on disainmõtlemise metoodika, mille abil juba esimeses klassis hakatakse probleemile lahendusi otsima, valikuid looma, otsuseid vastu võtma
ning katsetama. Materjali kasutades areneb laste käeosavus, arutlemise ja meeskonnatöö oskused. Õpetaja juhendid on detailselt lahti kirjutatud ning kasutatavad nii paberil kui ka Opiqu keskkonnas. Viimasest leiab ka digiplakatid ning mõistekaardid. Programm oli eelmisel õppeaastal kasutusel ligi 90 koolis, sealhulgas Vändra gümnaasiumis. Programmi 6. samm ongi oma päris ettevõtte – mini-minfirma tegemine ja toote või teenuse loomine laadal müümiseks, õppides seejuures reklaami tegema ning kulusid-tulusid arvutama.
Koduõppe ajal nägid lapsevanemad selgelt, kui osavaks enesejuhtideks nende lapsed kasvanud on. «Väga imetlesin meie mõlemat last, kes koduõppe ajal ise hakkama pidid saama. Nad planeerisid ise oma aega ja vastutasid, et kõik saaks tehtud. Loomulikult küsisid nad aeg-ajalt mõne ülesande lahendamisel abi, kuid üldjoontes tegutsesid ise,» meenutab Karin. «Eks see oli selline tasakaalupunkti otsimine meie jaoks ka. Üheltpoolt tahad ju ikka, et laps kõik õigesti teeks, kuid kui kogu aeg talle kõike ette näitad ja teda kontrollid, siis on oht, et ta jääbki sinu toele lootma. Et ta teab, et see ongi alati isa või ema, kes üles ajab, riidesse paneb ja koolitükkide tegemist kontrollib,» täiendab Rasmus. Lisaks headele enesejuhtimisoskustele peab Rasmus laste tuleviku jaoks oluliseks koostööoskust. «Praeguses maailmas on vähe rolle, kus saad täiesti üksi midagi ära teha, enamasti pead olema võimeline tegema koostööd ja saavutama midagi läbi teiste. Ootused tänastele lastele on kindlasti kasvanud, kuna lugema, kirjutama ja arvutama peame ju lapsi endiselt õpetama. Sellele lisaks on neil tulevikus vaja ka oskust kohaneda, uusi asju õppida, endaga hakkama saama, end analüüsida ja arusaadavalt väljendada. Seetõttu leian, et kooliharidus võiks muutuda praktilisemaks – et teooria omandamine oleks põimitud päriseluliste ülesannete lahendamisega ja et juba koolist oleks võimalik lisaks teoreetilistele teadmistele saada ka elus vajaminevaid oskusi,» arvab Rasmus.
Rasmus Rask on ökojäätiste brändi La Muu looja ja tegevjuht. Lisaks on ta käima lükanud taaskasutuse edendamisega tegeleva sotsiaalse ettevõtte Uuskasutuskeskus ning pakendiringluse ettevõte Bringpack. Ta on Kiusamisvaba Kooli programmi algataja ning Avatud Kooli asutaja ja hoolekogu liige. Foto: Maria Laanjärv
Ettevõtlus annab vabaduse Kui Rasmus ja Karin ise koolis käisid, oli õpe teistsugune kui täna – ettevõtlusvõi karjääriõppest polnud juttugi. «Minu esimene kokkupuude ettevõtlusega oli Junior Achievementi programm, mis gümnaasiumi lõpuklassides käivitati. Tegin selles toona kooli ajalehte, millega me küll väga kaugele ei jõudnud, kuid saime hea kogemuse,» meenutab Ras-
Ettevõtlus on kindlasti ka üks viis, kuidas ellu jääda siis, kui su haridus sulle enam tööd ei anna. Karin Rask
mus. «Ei saa ka öelda, et mulle «ettevõtlusgeen» kuidagi juurtega kaasa oleks tulnud – minu perekonnas on enamik juristid, niisamuti õppisin ise juristiks. Oma ettevõtete loomiseni jõudsin hoopis sotsiaalse ettevõtluse kaudu, mille eesmärk oli viia ellu missiooni. See oli hea viis ettevõtlusmaastikule sisenemiseks ja esimeste kogemuste saamiseks,» lisab ta. Karini teekond ettevõtjana sai aga alguse sellest, et ta soovis lisaks näitlejatööle ka disainerina tegutseda. «Et saaksin disainer olla, pidin looma ettevõtte. Esialgu hakkasin valmistama lasteriideid, tänaseks on mu peamine tegevus naisterõivaste valmistamine. Seda, et olen ettevõtja, teadvustasingi tegelikult alles mitu aastat pärast oma ettevõtte alustamist,» meenutab Karin.
Tema sõnul on Eesti väga hea koht, kus väike-ettevõtet luua. «Kui mina sain sellega hakkama, saab igaüks.» Mõlemad Raskid ütlevad, et ettevõtlus seostub neile eelkõige suurema vabadusega. «Ma ei talu eriti rutiini ega ole hea ülesannetes, mis nõuavad pikka süvenemist – eelistan iga kell praktiliste probleemide lahendamist. Seetõttu mõistsin, et minust ei oleks väga head juristi saanud, kuid ettevõtja amet sobib mulle imeliselt,» selgitab Rasmus. Karin aga otsustas ühel hetkel teatritööst pausi teha ja näitlemisega vabakutselisena jätkata. «Mõistsin kiiresti, et kui ma samal ajal ei taha olla ka lavastaja, projektikirjutaja või produtsent, siis ainult näitlejana ma endale ise tööd anda ei saa. Vabakutselisena on alati palju teadmatust – millal tuleb järgmine
Mõlemad Raskid ütlevad, et ettevõtlus seostub neile eelkõige suurema vabadusega. projekt, milliseid töid kui palju pakutakse. Tahtsin suuremat vabadust, et valida, mida ja millal ma teen. Kombineerides vabakutselise näitleja ja ettevõtja-disaineri tööd, saan seda teha,» kirjeldab Karin. «Ettevõtlus on kindlasti ka üks viis, kuidas ellu jääda siis, kui su haridus sulle enam tööd ei anna. Meie õnneks sellises olukorras olema ei ole pidanud, kuid näeme kui oluline on oskus ise probleeme lahendada, algatusi ellu viia ja midagi ära teha,» sõnab Rasmus.
6
Edu ja Tegu erileht
ETTEVÕTLIKKUS KUI VÕTI TULEVIKKU
Sügis 2021
SÕNA NOORTELE – milleks neile ettevõtlus- ja karjäärioskused? Mis motiveerib noori kooli ajal oma firmat tegema või enda algatatud projekte ellu viima? Oma mõtteid jagavad «Eesti parima õpilasfirma 2021» konkursi I ja II koha võitjad, Ettevõtliku Kooli õpilased ja STARTER äriideede arendamise programmi osaline. „Eesti Parim Õpilasfirma“ 2021 I koht ning Edu ja Tegu aasta ettevõtlik õppur Spotter. Firmajuht ARTUR SEPP, Tallinna 21. kool
«Eesti Parim Õpilasfirma 2021» II koht Luffa MARTA MARGAREETA BENDER, Tartu Hugo Treffneri gümnaasium
Millega Spotter tegeleb?
Millega Luffa tegeleb?
Spotter toodab discgolfile kinnitatavaid jälitusseadmeid, mis muudavad mängu kiiremaks, sujuvamaks ja kuluefektiivsemaks. Jälitusseadmed kleebitakse dicgolfiketta külge ning nende kasutamiseks peab telefoni tõmbama vaid ühe äpi. Tulime idee peale koroonakriisi esimese laine ajal, mil sees sporti teha ei saanud. Käisime sõpradega tihti discgolfi mängimas ning üsna pea avastasime end probleemi eest – kettad lihtsalt kadusid ära! Ühel korral jäime pika otsimise tõttu isegi rongist maha.
Luffa toodab biolagunevaid švamme ja lappe. Tahtsime, et inimestel oleks võimalus valida keskkonnasõbralikum variant, sest praegu müüdavad lapid jäävad ligikaudu 700 aastaks prügikuhjade alla ega lagune päriselt. Meile on loodussõbralikkuse teema väga südamelähedane ning švammide ja lappide tootmine tundus olevat midagi, millega maailma edasi viia.
Kuidas teil pärast õpilasfirmade võistluse võitmist läinud on?
Hästi! Olen discgolfi mängides näinud ka teistel spottereid peal ning tundub, et just harrastajad naudivad meie toodet. Tihti on ju nii, et harrastajate visked ei lähe nii hästi ja seeläbi on spotterist palju kasu. Harrastajaid on viimastel aastatel hulganisti tulnud ja hetkel keskendumegi neile. Võistluse võitmine on meile palju uksi avanud ja väga kasulikuks osutunud. Kuidas kool on sind aidanud?
Meie õpilasfirmade programmis toimusid igal nädalal koosolekud, kus andsime oma tegevusest ülevaate. Hiljem, kui jõudsime võistluse finalistide hulka, saime samuti palju tunnustust ja tuge.
Mida sa õpilasfirma loomisest endaga kaasa võtad?
Kriitilistel aegadel toimetuleku. Olen õppinud, et keerulistel hetkedel ei ole mõtet emotsionaalseks minna. Meie jaoks oli näiteks jõuluvaheaeg keeruline, sest me ei olnud oma tootega väljas, aga konkurendid olid laatadel, müüsid ja teenisid kasumit. Seeläbi olen õppinud ka meeskonna motiveerimist.
Ettevõtliku kooli õpilased ELIISE KOIVISTOINEN ja VALERIA GETMAN, Toila gümnaasium Õiglase kaubanduse teemanädal pälvis esimese koha tänavusel Ettevõtliku Kooli edulugude konkursil «Õppimine on põnev» kategoorias «Parim koostöötegu».
Mõte tekkis elust enesest, nähes, kui palju tekib plastikust potte majapidamisse – sageli neid ju uuesti ei kasutata. Mida STARTERist ja ettevõtte loomise protsessist õppisid?
Saime nädala korraldamiseks koolist ja õpetajatelt palju tuge. Kõike aitas korraldada meie endine bioloogia- ja geograafia õpetaja Anne Aia. Ka inglise ja vene keele õpetajad tulid meile vastu ja andsid oma tunni aega meie tegevuste läbiviimiseks. Kas sooviksite ka edaspidi mõne sarnase ettevõtmise korraldamisega koolis või mujal seotud olla?
Kindlasti soovime ka edaspidi mõnda sarnast ettevõtmist korraldada nii koolis kui ka mujal. Meile meeldib inimesi aidata ning tulevikus soovib üks meist arendada end selles vallas, et leida tööd MTÜs Mondo või muus inimesi abistavas organisatsioonis.
Kuidas kool on sind aidanud?
Meie koolis hinnatakse, et tegeled väljaspool kooli ka muuga. Kuidagi väga andekas seltskond on kokku sattunud! Õpilasfirmandus ja ettevõtlikkus on Treffneris au sees ning kõik koolis toetavad seda. Gümnaasiumiharidust saab igalt poolt, aga sellised kogemused, nagu õpilasfirmaga saime, on hindamatud. Millised on sinu tulevikuplaanid?
Tohutult raske küsimus! Mul on hästi palju erinevaid ided ning nüüd, kui pean varsti otsustama, on see väga keeruline. Tean, et tahan saada kõrghariduse ja õppida midagi süvitsi. Seni on koolis olnud lai spekter erinevatest valdkondadest, mis on lahe, sest seda suurem võimalus on aru saada, mis meeldib ja mis mitte. Üks on aga kindel – tahan ka tulevikus ettevõtlusega seotud olla!
STARTER@haapsalu programmi osaleja, ettevõtte KottPott looja JOHANNA-LIIS LEIER
Kust tuli ettevõtte idee?
Kust tuli idee või soov sellist üritust korraldada?
Õppisime aega planeerima. Meil õnnestus õiglase kaubanduse nädal läbi viia just enne distantsõpet. Samuti saime kasuliku kogemuse, olles ise õpetaja rollis ja viies läbi õiglase kaubanduse teemalisi tunde. Tundide andmine aitas üle saada esinemishirmust ning tugevdada suhteid nii õpilaste kui ka õpetajatega. Nägime, kuidas usina töö ja loomingulisusega on võimalik muuta paljude inimeste arvamust ja saada selle eest ka tunnustust.
Kindlasti suhtlemisoskust! Kui varem tundus võõrastega ühenduse võtmine ja suhtlemine hirmutav, siis nüüd on see tavapärane. Olen üle saanud ka abi küsimise hirmust ning mõistnud, et see pole halb. Pusisime alguses väga kaua ise ja arvasime, et abi küsimine on halb. Üks hetk saime aga aru, et meie ümber on nii palju tarku inimesi, kelle käest nõu küsida. Koolis tihti ei soosita teistelt abi küsimist, aga tegelikkuses see on positiivne ja tohutult kiirendab iseseisvat arengut!
KottPott valmistab geotekstiilist õmmeldud taimede istutuspotte, mis on taaskasutatavad. Geotekstiilist kotid on vastupidavad, neid saab kasutada aastaid ning mugavamaks hoiustamiseks kokku voltida.
Korraldasime koolis õiglase kaubanduse teemanädala, mille jooksul toimus huvitavaid tegevusi, et tutvustada õpilastele õiglase kaubanduse teemat. Õpilased osalesid nädalal MTÜ Mondo õiglase kaubanduse arvamusküsitluses, joonistasid ja disainisid inglise keele tunnis Fairtrade’i teemalisi plakateid, vaatasid temaatilisi filme ja vastasid nende põhjal küsimustele. Ise tegime ka põhjaliku esitluse ja andsime tunde 9.–12. klassidele. Nädala lõpus ootas kõiki viktoriin, kus sai omandatud teadmised proovile panna.
Mida õiglase kaubanduse nädala korraldamisest õppisite?
Mida sa tänu õpilasfirma loomisele õppinud oled?
Millega KottPott tegeleb?
Millist projekti oma koolis läbi viisite?
Soov rääkida noortele õiglasest kaubandusest tekkis siis, kui käisime 2019. aasta õiglase kaubanduse nädalal Jõhvi Rimi toidupoes õiglase kaubanduse tooteid tutvustamas. Poes selgus, et väga vähesed teavad, mis on õiglane kaubandus. Meile tundus, et teema vajaks rohkem kajastamist.
Kindlasti motiveerib inimeste tagasiside! See ei pea alati olema positiivne, aga on tore näha, et inimestele läheb korda, mida teeme. Üks klient näiteks kirjutas, et on kümme aastat oodanud sellist toodet ja tal oli nii hea meel. See tekitab tunde, et päriselt lahendamegi kellegi probleeme. Uskumatu, kui palju praktilisi kogemusi, oskusi ja suhteid olen tänu Luffale saanud. Kui teed südamega, siis tekib ka kõige raskematel hetkedel motivatsioon!
STARTER programmist osa võttes õppisime meeskonna töö- ja rollijaotust. Tuli paika panna, kes millise ülesandega tegeleb. Õpime samal erialal ja oleme üsna sarnaste omadustega, nii et tegu oli keeruka ülesandega. Kasulik oli teada turunduse põhitõdesid ja milline idee ettevõtte alustamiseks üldse sobib. Millised on sinu tulevikuplaanid, kas soovid ka edaspidi ettevõtlusega seotud olla?
Minule andis STARTERist osavõtt julgust, et oma ideid teostada. Kogemus näitas, et väikesest mõttest võib saada suur asi. Usun ja loodan, et olen ka tulevikus projektide või ettevõtlusega seotud.
ETTEVÕTLIKKUS KUI VÕTI TULEVIKKU
Edu ja Tegu erileht
7
Kultuurikorraldaja ja muusik Jalmar Vabarna: Väärtust võib luua ka emotsioonides, mitte ainult rahas Enamik meist teab Jalmar Vabarnat muusikuna Eesti ühest ägedaimast bändist Trad.Attack!. Lisaks korraldab ta kultuurisündmusi, juhib muusikaagentuuri ja tegutseb erinevates projektides. Vestlesime Vabarnaga tema teekonnast ettevõtjana ning sellest, miks on rahvusvaheliste ambitsioonidega muusik otsustanud panustada Setomaa arengusse.
Kust sa Luffa jaoks aega ja motivatsiooni leiad?
Olen koolis ka palju koostöö- ja juhtimisoskust õppinud. Mul on hea meel, et juba põhikoolis pakutakse võimalust teha minifirmat. See annab päris hästi aimu, mida õpilasfirma loomine endast kujutab. Võib-olla võiks isegi majandusõpetust põhikoolis rohkem olla, sest nii oleks õpilasfirmaga alustajaid veel rohkem.
Sügis 2021
Kõrgkoolide korraldatav Edu ja Tegu STARTER äriideede arendamise programm toimub semestri jooksul Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Pärnus, Narvas ja Ida-Virumaal ning võimaldab gümnasistidel, kutsekooli õppuritel ja tudengitel õppimise kõrvalt või sellega lõimitult saada idee arendamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi oma ala ekspertidelt ja mentoritelt. Programm on osalejatele tasuta ja olnud läbi aastate parimatele hüppelauaks reaalsesse ettevõtlusmaailma. Vaata lähemalt www.starteridea.ee. STARTER korraldab soovijatele töötubasid ka koolides kohapeal.
Oma ettevõtlusteekonna algust meenutades ütleb Vabarna, et mingis mõttes on ta terve elu ettevõtlik olnud. «Minu ema ja onunaine kasvatasid maasikaid, nii et veetsin juba väikse lapsena suved maasikaid korjates. Mingi hetk hakkasin neid turule müügiks viima. Kui alguses müüsime kõik maasikad hulgi ära, siis ühel suvel ütles isa, et letist saaksime neid tegelikult ju kallimalt müüa. Mäletan hästi, et teenisin kahenädalase maasika hooajaga ligi 5000 krooni, mis oli tol ajal väga suur raha. Võisin siis olla üheksandas klassis ja mingis mõttes teenisin siis elu kõige suurema palga,» meenutas Vabarna noorusaja rahateenimisvõimalusi. Gümnaasiumis järgnes edukale maasikaäri kogemusele õpilasfirma tegemine. «Meie koolis oli õpilasfirma tegemine 11. klassi majandustunni osa. Olin osa õpilafirmast Setoonia, mis valmistas Setopärast käsitöökaupa. Minu roll oli toodete reklaamimine – olin selline muhe kitarriga reklaamimees. Aga ega ma tegelikult tollal ettevõtlusest veel palju aru saanud. Mõistsin, kuidas raha liigub ja kuidas seda teenida, kuid et ettevõtja võib olla ka elukutse, seda ma veel päriselt ei tajunud,» rääkis tänaseks mitme ettevõtmise algataja. Muusikuna tegutsema hakates tuli mehel asjade sunnil ettevõtjaks hakata. «Kui alustasin oma muusikukarjääri,
hakkasin paralleelselt ka bändi asju korraldama. Bänd vajas kokkulepete tegemist partneritega, ürituste programmi ja rahaasjade planeerimist. Tänaseks olengi juba 15 aastat erinevaid sündmusi korraldanud,» kommenteeris Vabarna. Mis on teda selle juures nii kaua hoidnud? «Olen ettevõtjageeniga muusik, kes tahab luua väärtust emotsioonis, mitte rahas. Otsin alati paremat kvaliteeti ja arenguvõimalusi. Isegi kui mõni sündmus ei ole majanduslikult nii edukas, siis näen võimalust – kui suudan inimestele head emotsiooni pakkuda, tulevad nad tagasi. Seetõttu panustan kvaliteeti ja järjepidevusse,» sõnas Vabarna. Setomaa kultuuripärandi hoidmine käib käsikäes Nublu kontserti korraldamisega Kõigist sel suvel Setomaal toimunud suurüritustest korraldas Vabarna umbes pooled. «Minu soov on anda inimestele põhjusi, miks siia tulla. Setomaa on kultuuriliselt rikas ja siin on palju avastada, kuid selleks peavad inimesed esmalt siia kuidagi jõudma,» rääkis kultuurikorraldaja, kes tegi hiljuti teoks ühe suure unistuse – funktsionaalse välilava ehitamise Treski küüni alale. Välilava ehitamise projekt sai alguse koroona ajal ja nõudis üksjagu jul-
gust. «Projekt kasvas tegemise käigus neli-viis korda planeeritust suuremaks. Vajaminevaid ressursse ei olnud mul kohe kuskilt võtta, kuid nägin projektil nii suurt potentsiaali, et ei saanud seda pooleli jätta. Väärtus, mida see kogukonda ja kultuuriruumi loob, kaalus üle valu, et pean nüüd võib-olla viis aastat laenu tagasi maksma,» sõnas muusik, kes on bändiga 37 riigis erinevatel lavadel esinenud. «Kui sündmuspaik on äge, siis tullakse kohale ükskõik millisesse Eesti otsa. Tänagi sõidan varsti Treski küüni, kuna president tuleb Lõuna-Eesti visiidi käigus meie juurest läbi,» lisas Vabarna, kelle sõnul on inimestel täna suur huvi uusi paiku avastada. Lava on valmis, kuid suur osa tööst on ees. «Nüüd tuleb edasi tegutseda, et tuua siia artistid, kes meelitaksid rahva kohale. Lisaks oleks vaja ümbruskonnas pakkuda majutusvõimalusi. Teoreetiliselt saab igasse parklasse festivaliala luua, aga mina tahan teha midagi jäävamat. Hooned ja ehitised siin jäävad alles. Mulle meeldib näha neid muutusi, kuidas päriselt midagi valmis ehitatakse,» sõnas Vabarna. Olles Treski küünis viis aastat sündmusi korraldanud, ütleb muusik, et seal käivad nii kohalikud kui ka inimesed, kes tulevad mujalt. «Küla inimesed on meie tegevustesse kaasatud ja meil on
Foto: Renee Altrov
JALMAR VABARNA SOOVITUSED NOORTELE: Võta vastu praktilised väljakutsed, mida koolis pakutakse – mitmekülgsed oskused ja kogemused kuluvad igas eluvaldkonnas ära. Julge katsetada ja eksida. Kui tahad oma ettevõtet luua, lähtu tegevuse valikul sellest, mis on su sisemine tung, toob sära silmadesse ja sunnib tegudele. Mõtle läbi, millist väärtust sinu tegevus pakub ja kuidas saad kellegi elu paremaks muuta – panusta esialgu näiteks kodukoha arendamisse. Tegevust ei peaks juhtima au, kuulsus ja raha, mõtle, kas tahaksid oma eesmärgi nimel tegutseda ka nendeta. Ettevõte võib olla edukas või mitte, aga ettevõtlus on kindlasti lahe ja arendab sind väga palju!
ka küla arenduseks ideid. Kõige olulisem on luua siia võimalusi ja tegevusi, mis inimesi kõnetaksid. Näiteks suvel toimus siin Nublu kontsert – kohalikud olid nii elevil, justkui Rooma paavst oleks neile külla tulnud!» naljatles Vabarna. Turistide Setomaale toomise kohta ütleb ta aga, et raha on ainult osa võr-
randist, miks seda teha. «Teine asi on kultuuri säilitamine. Me võime lastele ju laulmist õpetada, aga nad peavad ka nägema, et seda oskust saab kuskil kasutada ja et keegi seda teeb. Kui siin üritusi korraldades saame ka seda Seto asja kasvõi näpuotsaga laiali jagada, ongi eesmärk täidetud,» kommenteeris Vabarna.
Kriisi ajal hoiavad regiooni elus ettevõtlikud elanikud Koroonakriis ja piirangud mõjutasid ettevõtlusega tegelemist igal pool. Sellest hoolimata suutsid paljud tegevust jätkata ja edasigi arendada. Võrumaa Arenduskeskuse ettevõtluse suunajuht Kaido Palu räägib kriisiaja mõjust Võrumaa ettevõtjatele ning mis rolli mängivad piirkonna arengus aktiivsed noored. Kuidas on koroona Võrumaa ettevõtluskeskkonda mõjutanud?
Võru maakonna ettevõtjad on leidlikud, kohaneti kiirelt ja paljud suutsid olukorra oma ettevõttele positiivsesse suunda pöörata. Hoolimata tekkinud probleemidest nagu toorme puudus ja hinnatõus, töötajate haigestumise risk või tööjõu puudus, õnnestus paljudel tellimuste ja tööde hulka kasvatada võimekuse piirile. Tegevuse lõpetasid vaid üksikud ettevõtted. Kui palju algatati koroona ajal uusi projekte?
Koroona ettevõtlusaktiivsust ei vähendanud. Uued ettevõtted on sunnitud uue
olukorraga kohe arvestama, näiteks toitlustusettevõtted arvestavad kojukande võimalusega. Koroona mõju on e-kaubanduse kasvu kiirenemine ja lühemate tarneahelate kasutamine. Ka Võru maakonna õpilas- ja minifirmad tegid läbi tavapärase elutsükli ning aktiivsus ei vähenenud. Oldi leidlikud ja suudeti tooteid ja teenuseid müüa, kasutades oluliselt suuremal määral e-kanaleid. Üks Arenduskeskuse toetav tegevus kaguregioonis on õpilasfirmade laat, mis kevadel tõi kauplema 19 mini- ja õpilasfirmat. Laat sattus ajale, mil seda oli võimalik letikaubandusena korraldada. Mööduva aasta üllataja oli ÕF Senix, kelle toodetav seenepiltidega ämber osutus äärmiselt popu-
laarseks. Koroona viib inimesi rohkem loodusesse ja seeneämber on trendi arvestav toode. Ka meie koolide meeskonnad on ettevõtlikud: maakonna kümme õppeasutust kuuluvad Ettevõtliku Kooli võrgustikku. Distantsõppele minek andis hoogu digivahendite laialdasemaks kasutuselevõtuks ja suhtluskultuuri muutusteks. Enamikes koolides mõeldi õuesõppe suurendamisele. Näiteks kahes Võru maakonna koolis ehitati kooliaeda kasvuhooned ja uuendati nende kasutamiseks õppekorraldust. Millised on kõige olulisemad pädevused, mida inimesed vajavad ettevõttega alustamiseks?
Vajalikud on ettevõtluspädevused nagu finantskirjaoskus, loovus ja probleemilahenduse oskus, koostöö- ja suhtlemisoskus, algatusvõime, enesejuhtimise oskused ning infotehnoloogia pädevused. Kõige olulisem on tahe ja entusiasm oma idee elluviimiseks ja arendamiseks. Kui oluline roll on ettevõtlusõppel nende oskuste arendamisel?
Ettevõtlusõpe annab võimaluse teadmiste omandamiseks, kuid ka võimaluse teadmisi ja oskuseid proovile panna. Parim on teha läbi mini- ja õpilasfirma elutsükkel. Õnnestumine annab enesekindlust, ebaõnnestumine hea õppetun-
ni ning kui sinus on ettevõtlikkust, siis oskad järgmine kord olukordi ette näha ja vigu vältida. Millist rolli näete aktiivsetel ja ettevõtlikel noortel kogu regiooni arengus?
Meie regiooni arenguks on aktiivsete ja ettevõtlikke noorte roll äärmiselt oluline. Täiesti uued tooted ja teenused, olgu need seotud rohetehnoloogiate, IT-lahenduste või muuga, on loodud sageli noorte poolt. Lisaks on paljud piirkonna väike- ja mikroettevõtted põlvkondade vahetuse lävel. Tänaseid noori oodatakse oma entusiasmi ja energiaga uut hoogu andma.
8
Edu ja Tegu erileht
ETTEVÕTLIKKUS KUI VÕTI TULEVIKKU
Sügis 2021
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna: Ettevõtlikkus eeldab julget ja avatud mõtteviisi Ettevõtlikkuspädevus on üks õppeja kasvatuseesmärkidest põhikooli riiklikus õppekavas. Pädevusi saab õigete metoodikate, aga ka hoiakute ja eeskuju kaudu edukalt arendada. Ettevõtlikkust ei saa omandada pelgalt ühe valikaine kaudu, see on pigem koolikultuuri ja hoiakute küsimus. Nii koolikultuur kui ka pedagoogiline kontseptsioon peavad seda pädevust läbivalt toetama ning oluline on erinevate õppeainete üleselt õpetajate valmisolek, oskused ja teadmised pädevust toetavatest tegevustest. Õpilasel peab olema õppeprotsessis aktiivne roll ning ta peab saama panustada ka kooliellu laiemalt. Kui õpilastele on loodud võimalus rääkida kaasa ja olla
otsustusprotsesside juures, siis saab ka ettevõtluspädevus toetatud. Kuidas ettevõtlikkus väljendub? Eelkõige aktiivses, algatusvõimelises ning loovatele lahendustele orienteeritud ja vastutustundlikus kodanikus. Lapsele tuleb pakkuda juba maast madalast sellist keskkonda ja tublisid eeskujusid, kes neid väärtusi endas kannavad ning nende järgi ka tegutsevad. Ettevõtlikkus eeldab ennastjuhtivat käitumist. See omakorda toetub arenguuskumustele, sisemisele motivatsioonile ja emotsioonidega toimetulekule. Nagu Eesti juhtivad haridusteadlased on kirjeldanud, siis ettevõtlik inimene on seda edukam, mida paremini oskab ta oma mõtlemis- ja tegutsemisstratee-
giaid kõrvalt vaadata ning selle pinnalt oma tegutsemist kohandada. Seega eeldab ettevõtlikkus oskust enda mõtlemist ja tegevusi analüüsida ning teadmist, et paljud omadused (sealhulgas ettevõtlikkus, loovus, kaasamisoskus ja muud) on arendatavad. Üks COVID kriisi õppetunde oli mõistmine, et õpilaste enesejuhtimise oskused vajavad rohkem tähelepanu ja toetamist. Tooksin välja mõned head praktikad, mida Eesti koolides on seni rakendatud. Näiteks Põlva Gümnaasium rakendas 2 + 2 õpet, see tähendab, et õpilane sai ise valida, millise süsteemi järgi soovis õppida – kas käia kontaktõppes või olla kaks nädalat kontakt- ning kaks nädalat distantsõppel. Hiljem võrreldi
õpitulemusi ja rahulolu nii õpetajate kui õppijate vaates. Need noored, kes valisid 2 + 2 süsteemi, olid õpitulemustelt pisut edukamad kui need, kes eelistasid kogu aeg kontaktõppel olla, nende rahulolu ja õpimotivatsioon aga oli kõrge või väga kõrge. Häid praktikaid on veelgi, näiteks ProTERA Tartu Erakool või Rocca Al Mare Roostiku Kool. Seega head õpetajad, koolijuhid ning kogukonna liikmed – teadlased ei ole avastanud, et oleks olemas ettevõtlikkuse geen, küll aga on meil teadmine, et kõik oskused ja hoiakud on õpitavad ja arendatavad. Julgustan koole oma häid praktikaid rohkem avalikult jagama, et saaksime neist õppida ning luua lastele toetava, turvalise ja arengut pakkuva keskkonna.
Ettevõtlusõppe levik ja kõige-kõigemad Haridus- ja Noorteameti ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi Edu ja Tegu võrgustikus on hetkel 444 õppeasutust, kellest 335 rakendab õpet. Programm on tegutsenud aastast 2016 toetades ka koolides Ettevõtliku Kooli ning JA Eesti õpilasfirmade programmi laienemist. Ettevõtlus- ja ettevõtlikkuse õpet rakendavad koolid (% kõigist regiooni koolidest): 51%
millest
Harju Tallinn maakond
67% Hiiu maakond
48%
Saare maakond
71%
55%
Lääne maakond
Rapla maakond
68%
Pärnu linn Pärnu maakond
71%
55% Lääne-Viru maakond
Ida-Viru maakond
67% Jõgeva maakond
Viljandi maakond
1. Viljandi Kutseõppekeskus 2. Tallinna 21. Kool 3. Vanalinna Hariduskolleegium 4. Võru Gümnaasium 5. Kuressaare Ametikool
84%
61%
Valga maakond 45%
87 80 70 66 60 (minifirmade arv)
1. Suure-Jaani Kool 2. Tallinna 21. Kool 3. Pärnu Ülejõe Põhikool 4. Valga Põhikool 5. Tallinna Reaalkool
38 30 29 18 16
ÕPETAJAD, KELLE KÄE ALT SIRGUB KÕIGE ROHKEM ÕPILAS- JA MINIFIRMASID:
Tartu 55% maakond
58%
66%
Õpilasfirmasid viimase viie aasta jooksul 2017-2021 (õpilasfirmade arv)
Minifirmasid viimase 5 aasta jooksul
60%
Järva maakond
TOP 5
ÕPILASFIRMADE JA MINIFIRMADE KASVULAVA KOOLID
Põlva maakond
Võru maakond
71%
1. Kristel Rannaääre, Vanalinna Hariduskolleegium, Gustav Adolfi Gümnaasium 2. Epp Vodja, Tallinna 21. Kool 3. Urmas Persidski, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Tartu Annelinna Gümnaasium 4. Kristi Suppi, Pärnu Ülejõe Põhikool, Pärnu Raeküla Kool, Sindi Gümnaasium, Pärnu Tammsaare Kool, Audru Kool 5. Kaia Tamm, Põlva Gümnaasium, Põlva Kool 6. Elbe Metsatalu, Tallinna 21. Kool, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Paide Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium 7. Külli Hiiemäe-Metsar, Viljandi Gümnaasium 8. Mari Suurväli, Pärnu Ühisgümnaasium 9. Karmo Kurvits, Võru Gümnaasium 10. Krista Savitsch, Tabasalu Ühisgümnaasium, EBS Gümnaasium
106 75 74 69 62 55 49 48 52 51
Ettevõtliku Kooli võrgustikku kuulub 157 õppeasutust üle Eesti. Tänavu pälvisid 30 õppeasutust kvaliteedimärgised: 26 õppeasutust baastaseme ja 4 hõbetaseme märgist.
Ettevõtlikkuse, ettevõtlus- ja karjääriõpe ka Sinu või Sinu lapse kooli? Vaata lähemalt ja liitu meie programmidega:
Edu ja Tegu – ettevõtlus- ja karjääriõppe materjalid algklassist kõrgkoolini, heade praktikate kogumikud, koolitused ja seminarid õpetajatele, STARTERi töötoad koolidele. www.ettevõtlusõpe.ee
Junior Achievement Eesti – mini- ja õpilasfirmade programmid algklassist kutsekoolini. www.ja.ee
Ettevõtlik Kool – tööriistad õpetajale ja haridusjuhile koolis ja lasteaias. www.evkool.ee
CMYK / c0 m100 y66 k35 CMYK / c0 m0 y0 k100
Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond
Eesti tuleviku heaks