Indrek Maripuu. 2012
채ra
soovitab
Vii see ellu
oma ideed ellu viia!
Autor: Indrek Maripuu Keeletoimetaja: Triinu Lehtoja Kujundus: Piret Pärnapuu / Lobe Illustratsioonid: Mari-Lill Pihtje Väljaandja: MTÜ Loovusait, www.maripuu.eu
See osa loob eeldused, et Sa üldse uusi ideid märkaksid. Ränduril on oskus näha uusi kontekste ja märgata probleeme, lai silmaring ning katkematu uudishimu. Tema lemmikfraasid on „miks” ja „miks mitte”.
Uurija
Selles etapis uuritakse välja, millised on head ideed, ja heidetakse teised kõrvale ... Uurija oskab erinevaid ideid võrrelda ja valida välja need, mis sobivad just sellele meeskonnale 2.1 elluviimiseks ning omavad ka turupotentsiaali.
Leiutaja
Selles etapis genereeritakse ideid. Palju ideid. Osa on head, osa mitte nii head. Aga neid on palju. Kui ideid on palju, siis on tõenäoline, et nende seas on ka mõni väga hea idee. Leiutaja oskab näha, kuidas probleeme saab lahendada ning, mis veelgi olulisem, kuidas nendest võiks elujõuline ettevõtmine tekkida.
Elluviija
Selles etapis luuakse vundament idee elluviimiseks. Hea idee on see, mis on õnnestunult ellu viidud. Kõik teised on kehvad ideed. Elluviijal on oskus veenda teisi oma ideede headuses, luua meeskond, planeerida vajalikke tegevusi ning tulla toime ka vastuseisuga.
Loe seda raamatut nii:
Rändur
A algusest lõpuni nagu tavalist raamatut, B risti-rästi, liikudes mööda viiteid, mida leiad mõtete juurest sulgudest. Proovi mõlemat viisi.
Eessõna
1
See pisike raamat sisaldab mitmeid suuri ideid, mis näitavad teed, kuidas leida äriidee ja luua eeldused selle elluviimiseks. See raamat ei põhine akadeemilisel jutul, mis tahab juba teisel leheküljel igavusega ära tappa, vaid isiklikul kogemusel 6 . Ma usun ja loodan, et see harib, lõbustab, paneb kohati isegi vastu vaidlema ja mõtlema. Oluline on, et Sa ei võtaks järgnevat kui lõplikku tõde – see kajastab siiski vaid minu arusaama asjadest. Aga ma mõtlen seda kõike päris tõsiselt. Ja ma poleks seda kõike viitsinud kirja panna, kui ma ei usuks, et sellest teistele kasu võib olla. See väike raamat räägib sellest, kuidas teha asju uutmoodi – teisisõnu, lõpetad senisel moel tegutsemise ning lased mõtted rändama uutele radadele. Ikka selleks, et leida uusi küsimusi, vastuseid ja ideid. See tegevus on samal ajal imeline ja frustreeriv. Sul on vaja mõelda senisest erinevalt ning üldjuhul vajad ka uutmoodi sisendit ja suhtumist ennast ümbritsevatelt inimestelt. Läbimurdeline idee on see, mille uudsust tunned kogu kehaga – terve keha justkui rõõmustaks või protesteeriks, sest nii erinev on see idee senisest. Selle elluviimine nõuab vastupidavust ja distsipliini, aga ka julgust unustada kontroll ning lasta intuitsioonil olla teejuhiks. Usun, et see raamatuke annab inspiratsiooni ja instruktsioone teekonna läbimiseks. Raamat on jagatud neljaks suureks osaks, millest igaühel on oma eesmärk ning mis sisaldab nii nõuandeid kui konkreetseid ülesandeid, mis aitavad Sul seda osa läbida.
Igas osas on kolme tüüpi teadmisi: Jäta meelde! , Tegutse! ja Meeskonnatöö. Esimene on minu arvates oluline meelde jätta, teise all olevaid asju saad üksi teha ning kolmandat peaksite tegema terve meeskonnaga.
Eessõna
Ole spontaanne ja kritselda oma mõtted ja ideed kohe siia raamatusse üles. Selleks see ongi. Kritseldamine paneb mõtted teisiti liikuma! Kui hakkad tööle uue idee kallal, siis saad endale uue koopia laadida alla veebilehelt www.maripuu.eu/praktiline-ettevotluskoolitus. P.S. Soovita seda allalaadimise linki ka sõbrale, kellel sellest Sinu arvates abi võiks olla.
Rändur
2 2 Piiri taga
2.1 elanud
inimesed on
loovamad kui teised
on see, et miski pole
Ainus kindel asi
2.2
kindel
Ränduril on oskus näha uusi kontekste ja märgata probleeme, lai silmaring ning katkematu uudishimu. Tema lemmikfraasid on „miks” ja „miks mitte”.
Inimesed, kes on elanud välismaal, on loovamad 2.5 kui ainult kodumaal elanud inimesed. Mida kauem nad välismaal elavad, seda loovamaks nad muutuvad, selgub ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology avaldatud uuringust. Puhkusereiside korraldajate kurvastuseks peab aga ütlema, et uuringus ei leitud seost lühiajalise välismaal viibimise ja loovuse vahel, nii et tegu ei ole mitte uute maade nägemisega, vaid pigem teiste kultuuride ja keelte sügavama tunnetamise ja mõistmisega. Kui Sa ise ei ole välismaal elanud ja kohe kuidagi ei taha sinna aastaks-paariks minna (aga miks mitte!), siis leia oma tiimi inimesi, kellel selline kogemus olemas on. Tom Peters soovitab kogu aeg friike (=eksperte) kollektsioneerida.
Muutused võivad inimest kas tabada või ta võib nendest kasu saada. Ise valid, kumb Sinu kohta kehtib. Otsi aktiivselt uusi teadmisi ja uudiseid. Maa alt ja maa pealt. Oma valdkonnast ja teistest valdkondadest. Kombineeri neid. Google’i asutajad avastasid uue otsingumootori idee, kui otsisid oma doktoritöö jaoks internetist materjale ja mõtlesid, et jube mugav oleks, kui otsingumootor hindaks vastuseid, nagu teadustöid hinnatakse – mida rohkem seda tsiteeritakse või sellele viidatakse, seda parem see ilmselt on ja seda eespool peaks see Sinu nimekirjas olema. Lihtne? Tänapäeval küll. Sa pead kogu aeg olema valmis improviseerima ja tekkivaid võimalusi ära kasutama. Alati aga ei olegi nii lihtne muutusi ja ideid ära tunda. Eriti raskeks teeb muutuste äratundmise asjaolu, et üldjuhul toimuvad need pika aja jooksul ja kui me oleme valdkonnas sees ning väga hõivatud, siis me ei pruugi neid muudatusi tajudagi. Frans Johansson põhjendab seda raamatus „Medici efekt” assotsiatiivsete barjääridega – oma haridusteel või tööl õpime ära reeglid, kuidas asjad on meie valdkonnas seni käinud, ja hakkame asju tegema teatud viisil. Tegelikult arendame ennast headeks koopiamasinateks. Seega – hoia pilk kõrgemal! Vaata teisi valdkondi ja turge! Seal võib olla kergem muutusi märgata ja seejärel ka oma valdkonnas neid nägema hakata. Tehke nimekiri maailma parimatest! Milline on maailma parim reklaamfilm? Teenindusettevõte? Ärimudel? Palgasüsteem? Firmakultuur? Veebilehekülg? Tootedisain? Kopeerige 3.2 maailma parimaid, õppige nendelt, arutage ja mõelge, mida nendelt üle saate võtta.
Rändur
2.2.1
peaks tahtma
2.3
Äriidee algab probleemist 2.4
Küsija
4.14
Iga toode saab alguse mingist ideest. Ideed ei saa LEIDA. Leida saab midagi, mis on juba olemas. Idee tuleb LUUA. Väide „Ma pole veel ideed leidnud” on passiivse inimese vabandus. Teiseks on oluline meelde jätta, et Sinu toode peab lahendama mingi probleemi. Kui Su toode ei ole LAHENDUS, siis parem ära seda tee! Hoiad kokku energiat ja aega. Parem ei ole ka olukord, kui Sa ei tea, MILLISE probleemi 2.7 lahenduseks Su toode on!
Meil kõigil on sees üks pisike mehike, kes soovitab meil tundmatu valdkonna või nähtusega kokku puutudes pigem vait olla ning mitte uurida ja pärida – muidu paned end veel äkki lolli küsimusega piinlikku olukorda. Ära tee sellest mehikesest välja ja võta risk tunduda teistele ebapädev 5.1 . Küsi alati, kui Sa ise ei tea. Uued teadmised annavad uusi mõtteid ja uusi ideid. Vastus Sinu järgmisele küsimusele võib olla just see tükk, mis puslest veel puudu on. See võib olla just see pusletükk, mis aitab Sul probleemi märgata või sellest aru saada. Avastused tehaksegi siis, kui erinevate inimeste teadmised kohtuvad ja võib-olla ka põrkuvad. Küsi alati!
Rändur
Harry M. Warner Warner Bros. 1927
kuulda näitleja häält
suu pihta ei lööda
R채ndur Erica Jong
2.4.1
Probleem on selles, et kui Sa ei riski millegagi, 5.2
siis Sa riskid k천ige rohkem
lahti
2.5
Tee silmad
Rändur
„Enamik inimesi käib mööda maailma, ilma et nad midagi märkaks. Aga kui silmad lahti hoida, võib igasuguseid huvitavaid asju leida,” ütles Pipi Pikksukk. Käi ka lahtiste silmadega, sest Sinu aju on üks maailma parimaid energiasäästumasinaid – läheb kohe stand-by-režiimile, kui Sa talle uusi impulsse ei anna. Kust leida uusi impulsse? See on lihtsamast lihtsam – hakka sihilikult kõrvale kalduma oma igapäevastest rutiinidest. Ja kõnni lahtiste silmadega. Võimalusi on mitmeid. Sõida homme uut teed mööda tööle. Küsi nõu kolleegilt, kellelt ei ole kunagi küsinud. Mine osta viis ajakirja, mida Sa ei ole enne lugenud, ja loe kaks nendest kaanest kaaneni läbi. Loe homme lehest neid lehekülgi, mille tavaliselt vahele jätad. Tee oma sisseostud uues kaupluses. Kui märkad uusi asju 3.1 , siis tee endale teene – hoidu hinnangutest! Üldjuhul ei jagune asjad skaalal hea-halb, õige-vale jne. Vaatle olukordi ja märka detaile. Räägi oma tähelepanekutest teistele. Vaata, kuidas nad reageerivad. Õpi.
Leiutaja
2 3
Kui oled probleemi tuvastanud ja oled kindel, et see on tõesti probleem, siis on aeg hakata lahendusi otsima. Selles etapis kehastudki leiutajaks ja genereerid ideid. Palju ideid. Osa on head, teised mitte nii head 4.3.1. Aga neid on palju. See on normaalne.
Unista!
Kui ideid on palju, siis on tõenäoline, et nende seas on ka mõni väga hea idee. Leiutaja oskab näha, kuidas probleeme saab lahendada, ning mis veelgi olulisem – kuidas nendest võiks elujõuline ettevõtmine tekkida.
Tim Ferris on öelnud, et kui Sa viieaastasena ütled täiskasvanutele, et tahad saada kosmonaudiks, siis nad räägivad Sulle, et see on väärt mõte ja Sinust võib saada ükskõik kes. See tundub neile kahjutu lubadus, umbes nagu Sinu väide, et jõuluvana on olemas. Aga kui oled 20 aastat vanem ja tahad teha midagi pöörast, siis nad enam nii ei arva. Pigem ütlevad, et ole nüüd mõistlik ja realistlik ning õpi endale amet, tee lapsi ja kasvata nad üles. Nõme! Jäta see meelde, kui hakkad ideid genereerima 3.7 .
Hullumeelseid ideid ei ole olemas!
3.1
Leiutaja
Lord Kelvin President Royal Society, 1885
on
lendav masin
Leiutaja
3.1.1
Ă•hust raskem absurd 4.9
Uurija
2 4
Edu saavutamiseks pead julgema teha panuseid 3.2 . Sa ei anna endale kunagi andeks, kui Sa ei proovi 5.8 viia ellu ideed, millesse usud. Eriti juhul, kui keegi teine selle näiteks kaks aastat hiljem edukalt ellu viib. Tee suuri panuseid 5.9 ! Kui Sa päriselt oma ideesse usud, siis on see seda väärt!
Selles etapis oled uurija ja uurid välja, millised on head ideed ja millised tuleb kõrvale heita. Uurija oskab erinevaid ideid võrrelda ja valida välja need, mis just sellele meeskonnale elluviimiseks sobivad ning ka turupotentsiaali omavad.
4.1 Loovustehnikaid 3.6 ja abivahendeid 3.7 kasutades võid luua sadu uusi ideid. Tegelikult aga vajad ju vaid paari tõeliselt head ideed. Õigete ideede väljavalimiseks on vaja nii ratsionaalset analüüsi 4.5 kui ka intuitsiooni 4.4 . Usalda oma kõhutunnet – kõht teab tulevikust sama palju kui aju. Usalda ja varsti näed, et oled laululinnu kinni püüdnud 5.12 . On oluline, et enne parimate ideede valima hakkamist lepite kokku kriteeriumid, mille alusel ideid hindate ja tingimused, mida sobivad ideed peavad täitma. Need võivad ühest küljest olla organisatsiooni sisulise tegevusega seotud kriteeriumid, nagu näiteks maine, olemasolevad tootmisressursid, müügikäive, tasuvusaeg, elluviimise aeg vmt. Teisest küljest on olulised idee loovust hinnata aitavad kriteeriumid, nagu uuenduslikkus, teostatavus, detailide rohkus, paindlikkus. Pane kirja, millistele kriteeriumitele teie ideed peavad vastama!
Uurija
Kas otsustad nii, nagu ise tahad Newcastle’i Ülikooli uurija Melissa Bateson leidis oma uuringus, et kui me kas või arvame, et keegi meid jälgib, siis me muudame oma käitumist väga oluliselt 3.2.1 . Ta paigutas kohvinurka hinnakirja, mille ülemisse äärde olid joonistatud silmad, ning jälgis, kui palju inimesed kohvi eest raha maksid. Seejärel asendas silmad lilledega. Ta kordas testi erinevates firmades ja erinevate motiividega. Tulemuste võrdlemine näitas, et silmadega hinnakirja puhul maksid inimesed kohvi eest rohkem kui siis, kui jälgimist ei tunnetatud 5.1.1 .
4.2
Või otsustad, et vältida teistega konflikti
4.3
Viska praht minema! T u r Ajurünnaku rusikareegel on, et hea idee leidmiseks on vaja suurt hulka ideid. Suure hulga ideede häda on aga see, et siis on ka palju ideid, mida ei saa kuidagi headeks nimetada 3.4 . Hinnake 4.7 kõiki ideid kahe kriteeriumi alusel: milline on turupotentsiaal ja millised on Sinu (või tiimi) oskused ja teadmised. Või võtke kriteeriumid eestpoolt 4.1 . Veel parem oleks, kui teeksite selle ülesande läbi mitu korda – kasutades erinevaid kriteeriume. Paigutage ideed allolevale teljestikule ja visake minema need, mis jäävad punktiirist allapoole. Teisi tasub edasi kaaluda.
u p o t e n t s i a a l o s k u s e d
j a
t
e
a
d m i s e d
Joonista see parem omale seina peale
Uurija
s i n u
4.3.1
ideelootusetu ei tundu alguses absurdne, siis on see
Albert Einstein 5.2
Uurija
4. 4
vali välja!
Mis on selles idees uut?
Mis meil sellest ideest kasu oleks?
Millised on selle äri esmased sihtrühmad
Kuidas sellega raha saab teenida
4.11 ?
5.4 ?
Milline on turupotentsiaal? Kas see kasvab või kahaneb? Kui kiirelt? Kui palju on teisi pakkujaid?
Milline on selle idee unikaalsus konkurentide ees
4.15 ?
Kas see vastab meie oskustele? Kui ei, siis kas saame neid oskusi hankida või kaasata?
Mis on järgmised sammud
5.1 ? Kes ja mis ajaks neid teeb?
Vali välja näiteks kolm või viis parimana tunduvat ideed. Kritselda nende kohta pilt – kritseldamine paneb mõtted teisiti liikuma ja avab uusi vaatenruki. Ja ära teisi ideid ära viska! Võib juhtuda, et tuled siia tagasi ja valid midagi, mille praegu kõrvale jätad.
Uurija
Usalda oma vaistu ja
Kas arvasid, et male on käik-käigult teadlik mõttetöö? Ei ole. Bambergi Ülikooli teadlased eesotsas professor Dietrich Dörneriga leidsid oma uuringus, et maleprofid on pigem õpitud vaistlikkuse meistrid. Nad tunnevad peaaegu instinktiivselt ära kuni 50 000 kombinatsiooni, mis aitab neil välgukiirusel otsustada. See on kiire ja optimaalne tee võidule, sest juba pärast kolme käiku on võimalik üle 9 miljoni käiguvariandi. Kui juba malemeistrid usaldavad intuitsiooni, siis, ma kardan, ei ole ka Sul pääsu. Vähemalt osaliselt tuleb Sul loota oma intuitsioonile. See kasvab muidugi koos kogemusega, aga ära alahinda seda kunagi. Võta ette need ideed, mida Sa eelmises harjutuses veel välja ei praakinud, ja vaata neid. Millised tunduvad head? Miks? Oluliseim hea äriidee kriteerium (kasumi teenimise potentsiaali kõrval) on idee jäljendamine keerukus konkurentide poolt. Reaalsuses on just piisava konkurentsieelise puudumine enamuste ideede suurimaks nõrkuseks. Natuke selgust aitavad tuua ka järgnevad küsimused (vasta nendele iga idee kohta eraldi).
4.12
Mis Miks
on Sinu kliendi ta peaks Sinu tegelik vajadus lahendust eelistama Usu või ära usu (parem siiski usu) – klient ei taha Sinu toodet! Ta tahab, et asi saaks aetud. Ta mõtleb, mida on vaja teha, ja „palkab” toote, mis tema arvates on sobivaim. Kui üks kiirtoidu pakkuja soovis tõsta oma jäätisekokteilide müüki, korraldas ta kõige tõenäolisemate ostjate seas uuringu, milliseid arendusi kliendid ootavad. Hoolimata asjalikust tagasisidest ning elluviidud muudatustest ei tõusnud müük aga karvavõrdki. Seejärel analüüsiti jäätisekokteili ostjate harjumusi. Selgus, et 40% ostudest tehti varahommikul, ostjad olid enamasti üksinda, ei ostnud üldjuhul ühtegi teist toodet ja jõid oma kokteili autos. See oli piisavalt kummaline ja nad otsustasid inimeste käest küsida, miks nad seda kokteili ostavad. Selgus, et ostjateks olid mööda kiirteed tööle kihutavad näljased inimesed. Kokteili ostmisel oli kaks peamist eesmärki: igavuse peletamine pikal autosõidul ja nälja peletamine kuni lõunani. Jäätisekokteil oli selleks ideaalne toode – seda sai tarbida ühe vaba käega, see ei määrinud käsi ega riideid ja selle sai osta suhteliselt kiirelt. Milline on Sinu kliendi tegelik probleem? Millel Su arvamus põhineb 5.5 ? Muide, mida Sina oleksid selle kiirsöögifirma juhina teinud, et oma müüki tõsta?
Vahel tundub tõesti, et Su idee on nii uudne, et sellel polegi konkurente. Tegelikult ei ole see usutav. Seda juhtub haruharva – kuidagi on inimesed ju seda vajadust ka senimaani rahuldanud. Mõtle sellele! Kas oskad oma toote või teenuse „iva” tuua välja ilma keerutamata ja kiirelt? Kolme lausega? Kui ei oska, siis Sa ei saa sellest ise ka aru. Miks peaksid kliendid nüüd Sinu lahendust eelistama 4.5 ? Kuidas nad üldse Sinu tootest teada saavad 5.5 ? Mida võivad senise lahenduse pakkujad 4.10 ette võtta?
See kiirtoidurestoran tõstis müüki peamiselt kahe muudatuse abil: kokteil tehti veidi paksemaks, sest siis sai seda pikemalt nautida, ning söögikohtadesse paigaldati ainult kokteiliostjatele mõeldud iseteeninduskioskid, et hommikul tööle kiirustavad inimesed ei peaks seisma järjekorras koos teistega, kellel aega rohkem.
Uurija
eksis
4.14
Napoleon
Legendi järgi ütles Napoleon Waterloo lahingu hommikul oma kindralile, et Wellington on niru kindral ja inglased kehvad sõdurid ning üleüldse võidavad nad selle lahingu juba lõunaks. Mis tegelikult juhtus, on ju teada. Enesekindlus on hea, aga mina-tean-seda-asja-ja-mind-teistearvamus-ei-huvita-suhtumine viib äärmiselt harva suure eduni. Kuula teisi 2.8.1 ! Ja kuula kindlasti ka neid, kelle puhul Sa arvad, et sealt ei tule midagi. Loova lahenduse otsimisel peab igaüks saama võimaluse kaasa rääkida. Väldi arrogantsust ja ära alahinda teisi! Kas oled oma plaanides liiga enesekindel?
Kas Sa oled või
Mõlemad on head valikud. Kõik teised on üldjuhul kehvad valikud – inimesed ei viitsi süveneda Sinu toote ebamäärastesse eelistesse. Tooted jagunevad kaheks. Üha raskem on hakkama saada keskpärasusega – üks grupp tooteid püüab meeldida ostjatele, kes on valmis tasuma kõrget hinda, teine aga neile, kes on nõus tasuma vaid väga madalat hinda. Kõik muu on nagu soov istuda kahe tooli vahel 4.11 .
Uurija
4.15
kõige odavam kõige parem?
2 5 Elluviija
Reklaamifirma Saatchi & Saatchi asutaja Paul Arden on öelnud, et hea idee on see, mis viiakse ellu. Kui ei viida ellu, siis ei ole hea idee. Lihtne! Selles etapis luuakse vundament idee elluviimiseks. Elluviijal on oskus veenda teisi oma ideede headuses 5.7 , luua meeskond 2.1 , planeerida vajalikud tegevused ning tulla toime ka vastuseisuga 5.8 .
september okt oo b er
st ug u
märts a pri
a
ll ma i
juun i
j u ul
i
Hakka pihta 5.8 nüüd ja pane kirja, mida Sa täna ära teed! Aga homme? Ära vaeva ennast liiga pikkade plaanide tegemisega – keskendu eelkõige järgmisele paarile suurele asjale. Ja hoia pilk maksimaalselt 12–18 kuu kaugusel – nii saad selle paari olulise asja sihiku paika. Pikemate plaanide tegemine on jura!
ar
Idee ei saa õnnestuda, kui Sa selle elluviimisega ei alusta 5.9 ! Idee elluviimine või millegi uuendamine sisaldab aga alati ebaõnnestumise riski 5.10 . Ära lase läbikukkumise hirmul kasvada suuremaks kui on uute ja erinevate asjade katsetamise soov. Poksijad ütlevad, et see, kes ainult kaitseb, ei võida kunagi knock-down’iga. Alusta kas või väikeste sammudega, aga alusta.
br u
5.1
Kohe!
sember ja e r de t a nu ar v ee
Hakka pihta!
e mb v o n
Elluviija
hulljulge otsuse
5.1.1
Iga eduka äri käivitamiseks tegi keegi kunagi Peter Drucker
5.1
5.2
Veidrik või kangelane?
Elluviija
Ameeriklane ei arva, et pankrot on häbiasi, aga eurooplane arvab. Jaapanlane arvab ka – ta teeb harakiri. Hea, et me Jaapanis ei ela! On selge, et kaugeltki mitte kõik uued ideed ei ole edukad ja kõik teed ei vii sihile. Anna endale aeg-ajalt võimalus 5.11 veidi kõrvale kalduda ja eksidagi ning vaata, mida leiad. Võib-olla näiteks mingi uue maasikakorjamise koha. Pealegi on teadmine sellest, mis ei tööta, sama väärtuslik kui teadmine sellest, mis töötab. Ära hooli teiste jutust ja ära lase nende hirmudel ennast rajalt kõrvale kallutada! Keskmine inimene toetabki vaid keskmisi ideid. Keskmine on aga keskpärane. Seth Godin ütleb, et läbikukkumist mingi idee või ülesande elluviimisel aktsepteeritakse vaid siis, kui läbikukkuja üritas ellu viia tavalist keskpärast ideed. Idee oli sellisel juhul enamikule arusaadav ning ebaõnnestumine kirjutatakse selle arvele, et kõik asjad ei saagi õnnestuda. Hoopis hull on aga lugu siis, kui läbikukkumine tabab „väljaspool raame” ideed 5.1.1 – sellist läbikukkujat kipume pidama veidrikuks. Püüdis siin oma mingit imelikku ideed ellu viia, ehkki meie „teadsime” algusest peale, et see ei saagi õnnestuda. Veidrikuks tembeldamine on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed ei julge uute ideede eest tulihingeliselt seista – meil on hirm läbikukkumise korral teiste silmis veidrik tunduda.
Üks vana lugu räägib, kuidas kaks konna kukkusid koore sisse – üks kaotas lootuse ja uppus, samal ajal kui teine püüdis järjekindlalt välja hüpata ning pääseski lõpuks välja tänu sellele, et oli väsimatu hüppamisega koore võiks muutnud ja jalgade alla tekkis toetuspind. Mõnikord võib ideele toetuse leidmine või projekti tööle saamine võtta samuti kaua aega. Kui idee esimene kord tagasi lükatakse, siis ära seda veel kõrvale jäta. Vähemalt osa inimeste kõrvade vahele istutasid Sa seemne ning algas idee inkubatsiooniperiood. Osa nendest on varsti Sinu ideega nõus! Ära seda hetke maha maga!
lõpetada!
Oska
5.9
kannatlik!
5.10
Kannatlikkus on lahe, aga ei maksa ka unustada vana indiaani tarkust, mis soovitas surnud hobuse seljast maha ronida. See on selles olukorras ainus arukas tegu. Kannuste andmine ei aita. „Irdi ajal oli nii, et teeme nii kaua kui teeme. Seni, kuni tükk valmis. Ta võis tõsta esietendust siia-sinna, kuidas temale sobis. Selline juhtum näiteks, et meil oli tükk kohekohe välja tulemas. Dekoratsioonid laval, kostüümid, suur töö oli tehtud. Ird istus saalis. Keset proovi järsku tõusis ja ütles: „Kurat, ärme seda tee! Nii sitt tükk, raisk!” Ja läks. Tükk võeti maha. Järgmine päev oli unustatud kõik. Me olime sellega aga mässanud kaua.” Nii rääkis näitleja Aivar Tommingas ühes vanas intervjuus Kaarel Irdi pühendumisest. Oleks kõik nii julged ja targad! Mõnikord me jätkame mingeid tegevusi, kuna oleme selle alla juba hea hunniku raha või aega matnud. See raha või aeg on läinud niikuinii. Ükskõik kui palju seda on olnud, ei ole see ikkagi piisav põhjus tegevuse jätkamiseks. Margus Mikomägi intervjuu Aivar Tommingaga: www.teatritasku.ee
Mida teha saad? 1 Lepi sellega, et oled ekslik ja teed vahel vigu. 2 Kui muul moel mõistus „koju ei tule”, siis kaasa otsustamisse inimesed, kes vanade otsuste juures ei olnud.
3 Keskendu oma eesmärgile. Otsuseid tehakse selleks, et saavutada mingid eesmärgid. Varasemate otsuste kaitsmise asemel vaata, kuidas Sa parimal moest praegusest olukorrast soovitud olukorrani jõuad.
Elluviija
Mida veel
5.11
meeles
pidada
Maailm on hakanud liiga palju väärtustama juhte, kes töötavad oluliselt rohkem kui 40 tundi nädalas. Me usume, et nad on pühendunumad. Järelikult kasulikumad. Uuringud aga ütlevad, et nädalas keskmiselt 4–5 tundi öö kohta magav inimene on oma sooritusvõimelt võrdne inimesega, kelle vere alkoholi sisaldus on 1 promill, mis vastab kergele joobele. Kui Sa ei tea, kuhu Sa jõuda tahad, siis jooksedki igale poole ning tundubki, et aega on vähe. Hõivatus ja tõhusus on sageli vastandid – kui oled kogu aeg hõivatud, siis ei ole aega mõelda, kuidas saaks arukamalt. Pareto reegel ütleb, et 80% tulemusest sõltub 20% tegevustest. See ütleb meile selgelt, et selle asemel, et teha rohkem töötunde, tuleb tähelepanu suunata sellele, et taibata, milline osa Sinu tööst on see kriitiline 20%. Edasi on juba lihtne – tee seda senisest veel paremini ja unusta rahumeeli osa sellest 80%-ist. Aega on kõigil ühe palju. Vähemalt ööpäevas on see nii.
Elluviija
Otsusta ära, mida tahad!
5.12
Kiida
ennast
Ära vaata ainult neid asju, mida veel teha on vaja. Vaata, kui palju on juba tehtud, ja tunne sellest ka rõõmu. Pane kohe praegu kirja.
1 Mida oled viimasel ajal ära teinud? 2 Mida oled oluliselt edasi arendanud? 3 Milliseid takistusi oled ületanud? Kiida ennast nende edusammude eest ja pea meeles, et pead protsessi nautima! Pane oma kalendrisse kirja, et teeksid sama asja vähemalt kord kuus.
Elluviija
Jooksin ligemale 10 aastat mööda Tallinna tänavaid ja ehitasin Firmat. Konsultatsiooni- ja koolitusfirmat. Ühel hetkel sain aru, et oravana rattas jooksmine ja asjade tegemine nii, nagu kõik teised teevad, ei vii soovitud kiirusega edasi. Tegime kannapöörde. Kolisime perega Põlvamaale ja hakkasime ehitama Loovusaita – kohta, kuhu nii endal kui teistel oleks võimalik tulla, aeg maha võtta, kogemusi vahetada, süveneda, mõelda ja otsida. Enne seda aitasin kümmekond aastat Eesti organisatsioonidel panna kokku äriplaane, tasuvusanalüüse ja strateegiaid ning küsida euroraha nende plaanide elluviimiseks. Selle töö raames korraldasin sadu ajurünnakuid erinevates organisatsioonides ning mind hakkas huvitama, kuidas inimene mõtleb ning kuidas on võimalik oma mõtlemist suunata teistest erinevale rajale. Oma kogemustele tuginedes oleme kokku pannud metoodika, mis aitab treenida out‑of‑box-mõtlemist – teen selle põhjal koolitusi ja valmimas on nende oskuste treenimisele suunatud lauamäng 3.7 . Nende tööde kõrvalt olen viis aastat Tallinna Tehnikaülikooli tudengitele ettevõtlust õpetanud, olnud AS Keila Taastusravikeskus nõukogu esimees, portaali juhtimine.ee toimetaja ja hobinäitleja TELE2 seriaalis. Täna olen üks eestvedajaid väikeses hariduskogukonnas Rosmal (Põlvamaal). Hariduse olen omandanud Eestis ja Rootsis ning saanud Tallinna Tehnikaülikoolist MBA‑kraadi, aga palju põnevam on olnud tudeerida neurolingvistilist programmeerimist (NLP), Rootsi loodust ja kultuuri ning waldorfpedagoogikat, lisaks käia erinevatel ärijuhtimisega seotud koolitustel Eestis ja mujal. Kõik see kokku on vorminud minu maailmapilti ja andnud päris unikaalse kompoti :) www.maripuu.eu E-post: indrek@maripuu.eu Telefon: 501 0539 Skype: indrekmaripuu
Autorist
Autorist
2 6
Olen Indrek Maripuu. Endine jooksja.
See
on selle raamatu
Alustava ettevõtja suurim vaenlane ei ole idee- ega rahapuudus, vaid . . . aeg. Iga nädalaga, mil takerdutakse „õige” äriidee loomisse või siis olemasoleva äriidee analüüsi kasvab tõenäosus, et muutunud on varem kaardistatud kliendivajadused ja turule on sisenenud uued konkurendid.
Mart Brauer ettevõtja ja ESA inkubatsioonijuht
t a g a k a a s Sestap on edukad pigem need ettevõtjad, kes suudavad võimalikult kiiresti turule tulla uue tootega, mis ei lahenda küll täies ulatuses kliendi probleemi, kuid võimaldab koguda klientidelt tagasisidet ja tootearenduse toel õige lahenduse suunas liikuda. Käesolev töövihik aitabki ettevõtjal astuda esimesed olulised sammud sellise lahenduse avastamise teel.
Hetkel tundub, et tegelikult läheb see raamat edasi aadressil www.maripuu.eu/blogi