Life Magazine Eesti 2014 by Mandatum Life Baltic

2014

Eesti nutikas tulevik Eesti konkurentsieelis – kas spetsialiseeruda või mitte? 18 Energia tuleb metsast 34 Tööelu nomaadid 40 Kirglikud investeeringud 52 Pintslitõmbed tähtede poole 62

Versace parfüümid ametlikult müügil ainult volitatud kauplustes: Tallinna ja Tartu Kaubamaja, Stockmann, I.L.U. poodide kett, Ideaal Kosmeetika poodide kett, Pariisi Vee kauplused, Johnny (Võrus).

ajavaim 2014 Tekstid: Irina Thieulon, Noora Lintukangas, Hele Soomets, Eva Palu Fotod: Bukowskis, Wonder Helsingi, Imre Klaasen, Arne Maasik

„„Andekad inimesed suudavad palju saavutada,“ ütles 83-aastane Beskshire’i esimees ja tegevjuht, kelle peakontoris töötab vaid paarkümmend inimest. „Mina võtan tööle pigem vähem inimesi, kes on tõeliselt andekad, armastavad oma tööd ning võtavad initsiatiivi.““ Bloomberg, 22. jaanuar 2014 Warren Buffet, maailma edukaim investor, ettevõtja ja filantroop

„Paindlikkus on omamoodi kinnisideeks muutunud. Kõik peab olema paindlik: finantsturud, strateegiad, vaatenurgad, hierarhiad. Kõik peab olema kohandatav ja vormitav. Seega nimetaksin praegust ajalooetappi „voolavaks või vedelaks modernismiks“. Voolavus ei tähenda eesmärki kuskile jõuda või mingi parema ühiskonna poole liikuda. Voolavus on praegu püsiv seisund.“ Eesti Rahvusringhääling, 22. jaanuar 2014 Sotsioloog Zygmunt Bauman, maailma üks tunnustatumaid mõtlejaid

„2035. aastaks ei ole maailmas enam ühtegi vaest riiki. Kõik LõunaAmeerika, Aasia ja Kesk-Ameerika riigid (erandiks on ehk Haiiti) ning enamik Aafrika rannikuriike on jõudnud samale tasemele nagu tänapäeva keskmise sissetulekuga riigid.“ Bloomberg, 21. jaanuar 2014 Microsofti asutaja, ideoloogiline juht ja suuromanik Bill Gates filantroopiateemalises arutelus saates „In The Loop”

„Tehnoloogia aitab igal ettevõttel edasi liikuda, olgu see väike või suur, ning selle osatähtsus kasvab järgmisel aastal veelgi. Ettevõtte loomine maksab tänapäeval vaid murdosa sellest mis kunagi varem. Kõik need väikesed asjad, mis alustavatele firmadele varem suurt peavalu põhjustasid, raamatupidamisest kuni veebilehtede arenduseni, on nüüd kättesaadavad ka väikeettevõtete jaoks – see omakorda annab neile suurettevõtetega võrdsed võimalused.” LinkedIn, 11. detsember 2013 Richard Branson, Virgin Groupi asutaja ühes oma postituses LinkedInis, kus suurettevõtjad rääkisid sellest, mis iseloomustab aastat 2014

ajavaim 2014

„Alguses olin ma ainuke disainer, ja see oli naljakas, sest kõik mu tööd olid punased, mustad ja valged ning inimesed arvasid, et see on tõeliselt šikk ja minimalistlik. Nad ei teadnud, et tegelikult olen ma värvipime ja need on ainsad värvid, mida ma näen.“ Bloomberg, 12. august 2013 Paperless Posti tegev- ja kunstiline juht James Hirschfield, kes asutas koos õega 2009. aastal start-up-ettevõtte. Elektroonilisi postkaarte kujundav ja vahendav Paperless Post tegi Harvardi üliõpilasest paari aastaga multimiljonäri

„Kas tahad 2014. aastal nutikamalt töötada? Räägi inimestega. Ära saada neile Twitteris säutse või sõnumeid, vaid proovi vana head silmast silma jutuajamist. Rääkides sünnivad ideed ning see paneb ettevõtted ja inimesedki kasvama.“ LinkedIn, 21. jaanuar 2014 T. Boone Pickens, BP Capitali ja TBP Investments Managementi asutaja ning juht

ajavaim 2014

Intervjuu Henrik Kihlmaniga

Tee oma esemed oksjonil rahaks

Henrik Kihlman, väärika ja pika ajalooga Bukowskise oksjonimaja spetsialist, annab väärisesemete müüjatele mõned näpunäited.

ajavaim 2014

01 Müü oma vara oksjonil kas terviku või osadena.

Meie eeldatav eluiga teadagi pikeneb ning tarbimisharjumused muutuvad – seega pole vanadele esemetele enam nii lihtne uut kasutust leida kui vanasti. Tihti on palju parem oma vara oksjonile panna, kui seda niisama ladustada. Päranduse hulka kuuluvat väärtuslikku maali on näiteks keeruline osadeks jagada, kuid selle müügist teenitud tulu kulub tulevastele põlvedele marjaks ära.

02 Anna perekonna väärisesemetele, mida keegi enam ei kasuta, uus elu. Väärtuslik kell või kaunis

ehe ei tee seifis või panga varakambris seistes kedagi õnnelikuks. Vähe sellest – sobimatutes hoiutingimustes võivad need lausa kahjustuda. Kui sellised asjad kasutult seisma jäävad, siis oleks neile parem uus elu anda ja samas ka veidi raha teenida.

03 Ära karda eksperdilt arvamust küsida. Kui sa pole kindel, kas

tegu on väärisesemega, siis küsi nõu. Eksperdid suudavad ka ainuüksi foto põhjal hinnata, kas üks või teine ese sobib oksjonile.

04 Võta asjatundja appi, kui sa oma asju sorteerid.

Ekspert leiab müügiks minevate asjade seast need, millel on tõeline väärtus. Mõni ese võib ju pereringis väga kõrges hinnas olla, kuid samas ei pruugi selle järele enam tegelikku nõudlust olla. Teisest küljest võib kaugelt sugulaselt kingiks saadud klaaskauss vägagi väärtuslikuks osutuda.

05 Otsi välja esemetega seotud dokumendid. Hinna määramisel tulevad kasuks kõik dokumendid, mis heidavad eseme ajaloole valgust.

06 Vii esemed oksjonimajja hindamisele. Kui kõige madalamas hinnas on kokku lepitud, siis saab sõlmida vahenduslepingu. Oksjonimaja tahab mõnikord eset enne selle lõppväärtuse määramist lähemalt uurida. Hindamine on

tasuta ja ei kohusta müüjat millekski. Vahendusleping sõlmitakse ainult siis, kui osapooled on hinna suhtes kokku leppinud. Hindamise ajal on ese oksjonimaja vastutusel ning nende kindlustatud.

07 Määra esemele mõistlik hind. Oksjonil määravad hinna nõudlus ja trend. Ostjaid ei huvita asjade sentimentaalne väärtus. Eksperdid teavad eseme õiget müügihinda ning oskavad seega määrata hinnavahemiku, mis kataloogi läheb. Lõpliku hinna määrab aga alati ostja. Pane esemele mõistlik hind, sest kui see müümata jääb, kaotab see oma uudsuse ja ei ole enam nii palju väärt.

08 Soovi korral võid seada ka hinna alampiiri. Kui keegi

eset alghinnaga osta ei soovi, võib oksjonipidaja vajadusel ka alla selle kaubelda. Müüjana on sul siiski võimalus seada hinna alampiir. Siis hoolitseb oksjonimaja selle eest, et alampiirist odavamalt tehingut ei sõlmita.

09 Järgi oksjoni etiketti! Oksjonimajad ei kiida

seda heaks, kui inimene enda müüdavatele esemetele pakkumisi teeb.

10 Kasuta tunnustatud oksjonimaja teenuseid.

Suurtel rahvusvahelistel oksjonimajadel on lai kliendibaas ning seega rohkem potentsiaalseid ostjaid, kes on valmis asjade eest head hinda maksma. Ostjad tunnevad ennast turvalisemalt, kui nad teevad oste just mõnest mainekast oksjonimajast.

Loe lähemalt: www.bukowskis.com

ajavaim 2014

4 × hobi Siin on neli harrastust, mis kasvatavad sinu keskendumisvõimet ja arendavad meeli. Seisata, vabasta oma meel ja keskendu millegi uue õppimisele. Hinga sisse vaikust.

Kunst

Valitse oma meelt ja keha

Aeglases koreograafias on igal sammul tähendus ning elegantsed ja pehmed liigutused tunduvad lausa meditatiivsed. Käed teevad laia kaare ja kahemeetrine vibu tõmbub pingule. Kyudo ehk jaapani vibukunst on budo võistluskunst, kus keha ja meel sulavad vibuna kokku. Keha valitsemine ning meele puhastamine on siin tähtsamad kui sihtmärgi tabamine. Lisainformatsioon: www.hikari.fi/kyudo/yleista.html

Puudutad pliiatsiga paberit ja tõmbad joone, siis teise ja kolmanda – vale joont ei ole olemas – ning sellest sünnib kunst. Joonistamise hetkel juhivad pliiatsit sügavalt kehast tulevad impulsid ehk teadvus tegeleb millegi muuga. Teadvuse tsensuurist vabana saab väljundi omapärane kujundimaailm, mille rikkus üllatab sind ennastki. Lisainformatsioon: www.kumu.ee/mida-kumus-teha

Kirjuta oma mälestused sõnadesse See, kui sa mõned oma eluseigad kirja paned, aitab su minevikul selgineda ning mõista paremini olevikku ja seda, kes sa oled. Kirjutamine ei tähenda seda, et sa paned ainult oma teadmised-mälestused kirja, vaid sa mõtled juurde ka midagi uut. Sa arendad oma kujutlusvõimet ja loovust. Loovkirjutamise kursustel õpid oma sõnu paberile panema, et sellest sünniks midagi uut. Uuri lisa internetist märksõnaga „loovkirjutamine“ või vaata www.drakadeemia.eu.

Linnulennult

Su ümber on vaiksed loodushääled ja hingematvad vaated. Kui lennuväli jääb selja taha, on purilendur vaid oma analüüsivõime, lennuoskuse, lennuki võimekuse ja ilmastiku meelevallas. Mõnikord tundub ainuüksi juba õhus püsimine liiga raske. Purilendamist võib võrrelda purjetamisega: sa võid ka kohe uppi minna, kui kiirus liialt madalaks läheb, aga kui liuglema õpid, tekitab see sinus niisuguse vabaduse tunde, mida on raske isegi sõnadesse panna. Lisainformatsioon: www.purilend.ee

ajavaim 2014

Eestlaste uue põlvkonna valgustid pürgivad Hollywoodi Tekst: Eva Palu / Foto: Imre Klaasen

„Filmimehed kahtlesid alguses, kas meie valgustite võimsusest ikka jätkub. Kui aga filmima asuti, siis selgus, et need andsid 15% võimsuse juures nii palju valgust kui vaja. 100% juures sai valgust juba ilmselgelt liiga palju.“

aailma filmitööstus, mis on siiamaani kasutanud vanamoodsaid HMI tehnoloogial põhinevaid valgusteid, astub kohe-kohe murrangulise sammu, et minna üle uutele, LED-valgustitele. Pisut üllatav, kuid üks LED-valgustite edukas tootja pärineb siitsamast Eestist. Vennad Kaur ja Kaspar Kallas said nimelt kolm aastat tagasi valmis oma esimese LED-valgustite partii, mis on pälvinud juba rohkelt kiidusõnu filmimaailma mekast Hollywoodist. Kallased on ise läbi ja lõhki filmimaailma inimesed, tegeledes nii filmide tootmise kui ka järeltootmisega. Nad teadsid seega omast käest, mida filmitööstus tegelikult vajab, ning rakendasid selle teadmise LED-valgustite tootmisesse. „Me poleks neid valgusteid tegema hakanud, kui need asjad oleks juba olemas olnud,“ räägib valgustite sünnist Kaur Kallas. Filmitööstuses praegu valdavalt kasutatavate nn vanade valgustite miinus on lühike eluiga (pirn põleb ca 2000 tundi), lisaks on need plahvatusohtlikud, massiivsed ning üsna kallid. LED-valgustid

kestavad seevastu isegi 20 000 – 40 000 tundi sõltuvalt põletamise intensiivsusest, valgustid on peaaegu hooldusvabad ning ei lähe kuumaks. Tulekahjuriski puudumise tõttu kulub kindlustusele vähem raha ning ka hoolduskulu on peaaegu olematu. Kulueelis on suur argument, kuid filmimehena hindab Kaur Kallas veelgi olulisemaks suuremat loomingulist vabadust, mida režissöörid sellest võidavad. Uued valgustid ei ole enam nii kohmakad ja suured, neid on lihtne transportida, monteerida ja ka stuudioväliselt kasutada. Digital Sputniku valgustikomplekti saab kokku panna nagu Lego, lisades mooduleid vastavalt sellele, kui võimsat valgustit parasjagu vaja on. Kui vanasti tehti filmivõtetel paus, et jahtunud prožektoril värvifiltrit vahetada, siis Kaur demonstreerib, kui lihtne on uue süsteemi korral ühe näpuviipega iPadi ekraanil prožektorilambi värvi muuta ning timmida valgustemperatuuri täpselt selliseks kui vaja. Digital Sputniku LED-valgustid valmivad siinsamas Eestis, Pärnus asuvas

tehases Oshino Eesti. 400 komponenti, millest üks valgusti koosneb, jõuavad Eestisse üle kogu maailma. Kaur Kallas räägib, et nad kasutavad hea meelega just Eesti alltöövõtjaid, kes on käe-jala juures, et kvaliteeti kontrollida ning probleemide korral kiirelt abi saada. Müügis keskendub Digital Sputnik praegu Euroopa ja Ameerika turgudele ning lisaks olemasolevatele müügiesindajatele on loomisel ka tütarettevõte Hollywoodi. Klientideks on nii tehnikat rentivad ettevõtted kui produktsioonifirmad Skandinaaviast kuni Ameerikani välja. LED-valgustid on siiani olnud filmitööstuses kasutuses valdavalt lisavalgustitena, kuid nüüd on selle tehnoloogia ja võimalused nii head, et neid saab täielikult põhivalgustitena kasutada. „Praegu olemegi murdepunktis, kus LED-valgustite tehnoloogia on nii hea, et olemasoleva vana saab välja vahetada,“ teab Kallas. Millal see täpselt toimub, ei tea keegi, kuid Digital Sputnik on selleks õigeks ajahetkeks igal juhul valmis.

Arhitektuur Arne Maasiku fotosilmas

Tekst: Eva Palu / Foto: Arne Maasik

ajavaim 2014

rne Maasik on kahtlemata Eesti tuntuim arhitektuurifotograaf. Ta teab, mis on hea foto saladus: objekt, mida sa pildistad, tuleb läbi kaamera endasse lasta – see suhe on hiljem fotolt nähtav. Arhitektuuri puhul on tema sõnul oluline talletada pildile see, kus hoone asub ja missugune on seda ümbritsev keskkond ning aeg. Arne vaatab maja enne pildistamist igast kaugusest üle. Loomulikult on olulised ka tehnilised tingimused – hea valgus on pool võitu. Kuid Arne silm on laiem – tema portfellis on näiteks ka foto Peterburi raudteejaamast, mille ta pildistas liikuvast autost ja vastu päikest. „Arvasin, et siit küll midagi ei tule, aga pärast vaatasin raamatust, et tuli küll! Ei maksa kunagi karta seda, et asi välja ei tule,“ ütles ta eelmise aasta lõpus ETV-s linastunud dokumentaalﬁlmis „Pildipüüdjad“, kus ta oli üks neljast portreteeritavast Eesti fotograaﬁst. Mehe kodulinn on Tallinn, mistõttu on iseenesestmõistetav, et see linn pälvib tema jaoks teistest rohkem tähelepanu. Praegu tegelebki ta sellega, et pildistab Tallinna linna uusi panoraamvaateid, mis on järg umbes 10 aastat tagasi tehtud vaadeteseeriale. „Need on siis samad vaated 10 aastat hiljem – ma loodan leida uusi lähenemisvõimalusi nii tehniliselt kui sisuliselt,“ räägib fotograaf. See aasta tõotab Arnele tulla põnev ja tihe. Veebruaris avati tema isikunäitus Helsingis Laterna Magica galeriis, kus tuleb esitlusele LIMEN ehk ühe tundmatu arhitektuuriobjekti sisevaatlus. Näituse teine osa peegeldab aga Arne ammust armastust – struktuuride fotografeerimist, näiteks on üleval uus ja varem avaldatud pusadeseeria. Juba on kokku lepitud näitused ka Roomas ja Berliinis.

MANDATUM LIFE KÜSIS SEL PUHUL ARNE KÄEST PAAR KÜSIMUST: Pilt: Chicago, Michigan Avenue, foto 2007

Kuidas sa fotograaﬁa juurde üldse jõudsid? Mis oli su esimene pilt? Esimest pilti ei mäleta, aga alustasin teismelisena isa kõrvalt, kes ei olnud küll kutseline fotograaf, aga tal olid selles vallas suured teadmised. Hiljem, juba Kunstiakadeemia ajal hakkasin asjaga süsteemselt tegelema, kuna arhitektuuriõpingutes oli foto kasutamine väga tihti vajalik. Sealt edasi kasvas välja oma käekiri ja soov esineda näitustel. Kust läheb see piir, et üks pilt mõjub nagu kunst ja teine, mis tundub samuti tehniliselt igati hea, ei ole seda? Tehniline meisterlikkus on vajalik, aga see ei tee fotost veel meistriteost. Kunst eeldab mingit süsteemi või ideed, mis paneb foto laiemas kontekstis tööle. Samas on väga tihti ilu vaataja silmades, kõlagu see pealegi klišeeliselt. Sellepärast ongi väga palju võimalusi foto valdkonnas kunsti teha.

SISUKORD

Ajavaim 2014

Juhus soosib julgeid

Kuidas osta ja müüa oksjonil. Neli põnevat harrastust. Digital Sputnik teel Hollywoodi ja arhitektuur Arne Maasiku fotosilmas.

„Selleks, et investeerimistegevuse produktiivsust tõsta ning ettevõtete edukale käekäigule, majanduskasvule ja jätkusuutlikule elustandardile alus panna, on vaja julgust!“

Eesti nutikas tulevik Kristjan Lepik

Carolus Reincke Mandatum Life

Energia tuleb metsast Priit Koit

Euroopa on võtnud suuna nutikale spetsialiseerumisele, et tugevdada oma positsiooni gloobalses majanduses. Kuidas tehnoloogia ja tarkuse liit loob väikeriigile head võimalused maailmas suuri asju korda saata, arutleb Kristjan Lepik.

Hajutamine või portfelli aktiivne juhtimine Mandatum Life‘i varahaldur Kristjan Petjärv kirjutab, kuidas investeerimisportfelli aktiivne haldus ja investeeringute hajutamine aitab kaitsta suuremate turulanguste eest.

Euroopa energeetikasektor on murrangulises seisus. Priit Koit Utilitasest räägib energiatootmise efektiivsusest ning taastuvate energiaallikate kasutamisest.

Rahast ja elust Uutest investeerimisvõimalustest, heategevusest ja muust ajakohasest. Lisaks professionaalse golfari soovitused töö ja eraelu tasakaalustamisel.

SISUKORD

Tööelu nomaadid Sally Khallash

Kirest kantud investeerimine Soovid, et investeering pakuks sulle nostalgilist sidet minevikuga või võluks sind oma eripära, erakordsuse ja perfektsusega? Karin Eensaar, Enn Kunila ja Üllar Suvemaa jagavad oma kogemusi.

Q&A: Herrero sündroom Koolitatud töötajate puudus on kogu Euroopas probleem ja konkurents parimate spetsialistide leidmisel läheb aina tihedamaks. Suurettevõtete edu tööturul sõltub nende oskusest hoolitseda välismaa spetsialistide eest. Arutleb Kopenhaageni ülikooli õppejõud Sally Khallash.

Leandro Herrero

Tervis on suur rikkus Raske haigus tabab tihti ootamatult. Samas sõltub palju ka endast ja oma eluviisidest, et seda vältida.

9 nõuannet tugeva kasvu toetuseks Küsime Sonny Aswanilt, kes on investeerinud paljudesse ettevõtetesse, mis on üheksa kõige tähtsamat põhimõtet, mis kasvule kaasa aitavad.

„Kultuuri loob käitumine. Kui inimeste käitumismudelid ei muutu, ei muutu ka üldises plaanis midagi.“

Pintslitõmbed tähtede poole Tähedisainer ja illustraator Jessica Hische on suurepärane näide sellest, kuidas Ameerika unelm täide läheb. Puruvaesest üliõpilasest sai kümne aastaga oma valdkonna üks hinnatumaid professionaale.

LIFE MAGAZINE

2014 VÄLJAANDJA Mandatum Life, Viru väljak 2, 10111 Tallinn, telefon 681 2300 www.mandatumlife.ee PEATOIMETAJA Hele Soomets, hele.soomets@gmail.com STIILITOIMETAJA Karin Kastehein, kkastehein@smail.ee KUJUNDUS Pärtel Eelma, telefon 51 70763, partel@labor.ee FOTOD Imre Klaasen, telefon 50 18345, imre@xsstuudio.ee TRÜKK Printall PABER Kaaned: Galerie Art Gloss250g Sisu: G-Print 90g REKLAAMIPARTNER Nordicom, telefon 5666 7770, reklaam@nordicom.ee VÕTA ÜHENDUST www.mandatumlife.ee E–R 9.00-17.00 Viru väljak 2, Tallinn telefon 681 2300 info@mandatumlife.ee

Kaanepilt: N2 Albiino

RAHA ja ELU

Enne otsuse tegemist tutvu tingimustega ja konsulteeri asjatundjaga.

Üks ootamatu sündmus võib kogu elu kummuli keerata Elu ja raha mõjutavaid otsuseid ei tasu kunagi edasi lükata! Kindlustus kaitseb õnnetuste ja kriitiliste haiguste puhul ning pakub rahalist tuge toimetulekuks. Helista 6812 300 ja küsi personaalset pakkumist.

Mandatum Life’i Insurance SE kuulub koos If P&C Insurance`iga AS Sampo Gruppi, mis on üks tugevamaid finantskontserne Põhjamaades

RAHA JA ELU

Hea lugeja! Kui mõelda, kes on meie jaoks tähtis klient ja kes mitte, siis siin ei saagi piire tõmmata – see oleks kunstlik. Kliendikogemus on igaühe jaoks oluline ja tegelikult me ju ei tea, kas see klient, kellega me just kokku puutusime, on idufirma juht, kelle looming homme komeedina taevasse sööstab, või hoopis meie tore tulevane kolleeg, keda personaliosakond on tikutulega taga otsinud.

minejate kui tulijate jaoks. Kuidas sünnivad tippspetsialistid ja andekad leiutajad – me tahame ju oma tarkuse ja nutikuse poolest silma paista?! Kuidas teha nii, et nad väljast saadud kogemusega Eestisse tuleksid ja siia jääksid? Toome sinuni ka inspireerivaid lugusid inimestest, kes on oma asja ikka südame ja kirega ajanud ning niimoodi õnne ja edu leidnud.

Suhtlemise viis on oluline. Jah, sotsiaalmeedia ning uudsed kommunikatsioonikanalid muutuvad küll üha valdavamaks, kuid igapäevane vahetu suhtlus ei kao siiski kusagile. Vastupidi, ma arvan, et inimesed väsivad e-kanalite anonüümsusest ning oskavad üha enam väärtustada siirast naeratust kellegi näol, mõnest ideest innustunud silmi ja võimalust ka ise kellegagi vahetult oma mõtteid põrgatada.

Tegime seda kõike selleks, et leiaksid ajakirjast Life nii meelelahutust, sisukat lugemist kui ideid. Kui soovid aga meie juurde kohvile tulla, et investeeringute või finantsilise turvatundega seotud teemasid arutada, siis on Mandatum Life sinu teenistuses. Alati.

See kehtib ka ajakirja kohta, mida saab päriselt käes hoida ja mõnusalt lugeda-lehitseda. Loodame, et meie ajakiri kõnetab sind. Oleme siin välja toonud teemad, mis meile olulised tunduvad. Uurime näiteks, kuhu Eesti liigub – mis on meie väikese riigi võimalused. Räägime töörändest, sest maailm on lahti, nii

Imre Madison juhatuse esimees mandatum life baltic

Euroopa on võtnud suuna nutikale spetsialiseerumisele, et tugevdada oma positsiooni globaalses majanduses.

Nutikas tulevik – kogu tarkus keskpõrandale kokku

Eesti ettevõtlus- ja teaduspotentsiaal tuleb vormistada täpseks tegevuskavaks, et 2015. aastal saabuvat toetusraha parimal moel ära kasutada. Tehnoloogia ja tarkuse liit loob ka väikeriigile head võimalused maailmas suuri asju korda saata.

Tekst: Tea Taruste Fotod: Tuukka Koski, Imre Klaasen, Sille Annuk

utikas spetsialiseerumine on uus osa Euroopa struktuurfondide 2014.–2020. aastate rahastusperioodil, mille eesmärk on välja selgitada keskmisest suurema kasvupotentsiaali ja lisandväärtusega ettevõtlusvaldkonnad. See on võimalus saavutada konkurentsieelis investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse.

esti Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik, kes veab eest nutika spetsialiseerumise protsessi Eestis, selgitab, et uus lähenemine – smart specialisation – eeldab, et euroala riigid ja regioonid tegutsevad samal ajal ühesuguste põhimõtete järgi. „Euroopa jaoks tervikuna on see väga oluline programm. Vanal Euroopal on tõsiseid probleeme konkurentsis püsimisega. Kui vaadata majanduslikku üldpilti, siis näeme, et Euroopas on küll tugev teadus, ent ärilisteks ettevõtmisteks pööratakse seda tunduvalt vähem kui innovaatilises Ameerikas või aktiivses Aasias,“ arutleb ta.

Mida pakud maailmale, Eesti?

õtmeküsimused on sellised: mida on Euroopal maailmale pakkuda; kuidas saaks Euroopa targemat äri teha; kuidas teaduspotentsiaal ettevõtluseks pöörata ja luua praktilisi lahendusi? Vastuste leidmiseks tuleb regioonidel eelkõige leida suurema potentsiaaliga valdkonnad ning kindlaks teha kitsaskohad. Lepik rõhutab ettevõtliku avastusprotsessi tähtsust. „See tähendab, et algatused peaksid tulema ettevõtjatelt, mitte ministeeriumi suunistena. Keskkonnas, kus maailma majandus muutub kiiresti ja tehnoloogiad arenevad tormiliselt, ei ole hea mõte riiklike otsustena midagi lõplikult fikseerida,“ räägib Lepik ja lisab, et hoopis tähtsam on luua kvaliteetne pinnas ettevõtete võrsumiseks ja innovatsiooni edenemiseks.

Millist majandust soovime kümne aasta pärast?

uroopa jaguneb programmi kohaselt 220 regiooniks, Eesti moodustab väikeriigina ühe neist. Lepiku sõnul võib programm eri arengutasemega piirkondades ise rolli mängida: „Eesti jaoks on see näiteks märksa tähtsam kui Euroopale keskmiselt. Soome ja Rootsi juba on innovaatiliselt tugevad ning nende võit ei pruugi olla nii suur kui meie oma.“

„See tähendab, et algatused peaksid tulema ettevõtjatelt, mitte ministeeriumi suunistena.“

nalüütiline töö eelisarendatavate valdkondade leidmiseks ja kitsaskohtade teadvustamiseks on Eestil tehtud. Algselt kaheksast kasvualast on sõelale jäänud kolm: infotehnoloogia ja telekommunikatsioon, tervishoiutehnoloogia ja -teenused ning ressursside efektiivne kasutamine, mis sisaldab nii materjaliteadust, tervist toetavat toitu, keemiat kui tarka maja. „Kuigi praegu peame eelkõige silmas nende kolme valdkonna ettevõtteid, ei saa me täpselt öelda, millised on kõige suurema ärilise potentsiaaliga valdkonnad aastal 2020. Seetõttu tegeleb arengufond seirega kogu programmi kestel. Süsteem peab olema paindlik ja ettevõtlussektor kogu aeg kaasatud,“ ütleb Lepik.

Selle aasta võtmeteemaks on see, kuidas programm ellu viia ja innovatsiooni toetada. Lepiku sõnul on edasisi plaane tehes ülioluline arvesse võtta, et muutunud majanduskeskkonnas ei ole mõistlik piiritleda tegevusi riigipiiridega või vaadata äritegevust vaid ühe valdkonna põhiselt. Globaalne ärikeskkond on läinud üha keerulisemaks: enam pole tähtis, millise riigi ettevõttega on tegu, vaid millisel turul ta tegutseb. Lepik toob näiteks eesti poiste loodud TransferWise’i, rahvusvahelise rahaülekannete ja valuutavahetussüsteemi, mis kuulutati mullu parimaks e-teenuseks ning mis pälvis Euroopa tehnoloogiaauhinna. Teenust saab kasutada 40 riigis, TransferWise’i kontorid asuvad Tallinnas, Londonis, Valgevenes ja Ukrainas. „Võime küsida, millise riigi ettevõttega on tegu? Aga minu arvates see polegi tähtis, kuniks nad Eestit nii palju väärtustavad, et üht oma kontorit siin peavad,“ märgib Lepik. Valdkonnad ei saa samuti olla tänapäeval kitsalt piiritletud. „Veel kümne aasta ees vaadati IKT sektorit kui üht valdkonda, ent nüüd on tegemist nn horisontaalse alaga, mis läbib kõiki teisi. Seega pole ka mõeldav, et innovatsiooni eest IKTs kannaks vastutust vaid üks ministeerium – nutikas spetsialiseerumine pole sel moel võimalik,“ kinnitab majandusekspert.

lobaalse konteksti muutusi pole Lepiku arvates Eesti majandust kui tervikut hinnates sageli piisavalt arvesse võetud. „Meie majandust kiputakse võtma kui midagi fikseeritut. 2008.-2009. aasta kriis lõi kaardilaua segi ja sundis ettevõtjaid kiratseva sisetarbimise mõjul otsima uusi eksportturge. Meil arutletakse liiga vähe Eesti majanduse struktuuri üle. Me räägime, kui suur võiks olla SKT ja räägime lühiajalistest väljavaadetest, aga millist majanduse struktuuri me tahame saavutada 10 aasta pärast, sellest me ei räägi,“ mõtiskleb ta. Eesti ettevõtete kohanemiskiirus ja ümberorienteerumine pärast kriisi on kiiduväärt, ent nüüd tuleb üldrahvalikku ettevõtlusalast õpiprotsessi jätkata.

21 majanduslikku üldpilti, „Kui vaadata siis näeme, et Euroopas on küll tugev teadus, ent ärilisteks ettevõtmisteks pööratakse seda tunduvalt vähem kui innovaatilises Ameerikas või aktiivses Aasias.“

epik tunnistab, et jälgib Eesti majanduses ja meedias toimuvat sageli väljaspool olija pilguga. Ta leiab, et me tähtsustame oma rolli kohati üle – me ei peaks unustama, et Eesti on väikeriik ääremaal. „Mulle meeldib ütlus, et maailm ei ole sulle midagi võlgu. Nii nagu ta ei ole võlgu ka ühelegi ettevõttele või riigile. Meil läheb just nii hästi, kui targalt me tegutseme ja kui palju meil on maailmale anda,“ lisab ta.

22 „Reaalselt hakkavad rahad liikuma 2015. aastal. Sel aastal on eesmärk luua struktuur, mille juures tegutsevad kolme võtmevaldkonna fookusgrupid, kuhu on kaasatud targemalt tegutseda soovivad ettevõtjad.“

Tehnoloogia võimendab tarkust Eesti väiksus, mis võimaldab kiiret ja paindlikku tegutsemist, on Lepiku sõnul riigi konkurentsivõimele vaid kasuks: „Me võiksime olla tuntud kui Testbed Estonia, kus uusi innovaatilisi ideid saab hõlpsalt katsetada. Kui me kasutaksime ära Skandinaavia pädevust ja Eesti paindlikkust ja viiksime siin enne suurematele turgudele sisenemist testimisi läbi, siis võidaksid kõik.“ Üheks suure potentsiaaliga alaks, kus Eesti võiks olla suunanäitaja, on IT-lahendusi ja meditsiiniteenuseid ühendav e-tervis. „Meditsiin on staatiline süsteem, kus muutused alles algavad. Haiguste ravist olulisemaks saab ennetustöö ja selle juures võiks tehnoloogilistel lahendustel väga tähtis roll olla. On üsna tõenäoline, et kümne aasta pärast saame oma tervisenäitajaid juba mobiiliga mõõta ning need on kohe näha perearsti süsteemis,“ toob Lepik näite.

esti kui IT-riigi maine on hea, ent häda on selles, et maailmas pole me võimekate tegijatena eriti tuntud. „Eesti IT-valdkonnas on kokku vaid 17 000 töötajat – see on olematu maht. Samas tasub meenutada, et Facebook ostis miljardi dollariga Instagrami, kus töötas vaid 13 inimest. Seega ei tasu meil ennast ka alahinnata. Kui me suudame targa äri jaoks luua hea platvormi, võib käputäis inimesi teha ülisuuri projekte – tehnoloogia võimendab tohutult ühe inimese tarkust,“ räägib Lepik.

utika spetsialiseerumise eestvedaja leiab, et Eesti on paarikümne aasta jooksul oma majandusega väga hästi hakkama saanud. „Aga me ei küsi, miks? Kust ja mille arvelt see edu on tulnud? Vastus on tegelikult lihtne: me oleme olnud hea, see tähendab praktiline, töökas ja odav allhankepartner Lääne-Euroopale. Paraku ei saa see eelis olla Eesti kasvumudel järgmiseks 15 aastaks, sest palgad üha kasvavad ja meie konkurentsivõime selles osas kahaneb,“ tõdeb Lepik ja lisab, et kui meie odavuse eelis haihtub, on ainus võimalus suurendada targema äri osakaalu. Eesti ärisektoril on vaja õppida ennast ka paremini müüma. „Nii mõneski sektoris oleme tugevad tootjad, kuid brändi luua ei oska. Alahindame kommunikatsiooni ja müügioskuse tähtsust ja ei mõista, et intellektuaalne omand annab suure lisaväärtuse – palju raha jääb just sellele, kes teeb brändingu. Eesti puitmajade tootjad on Euroopas esirinnas, aga välismaal müüvad nende tooteid kohalikud ettevõtjad, kes riisuvad koore,“ toob ta näite.

Välismaa foobiast on vaja üle saada

Eestil tuleks konkurentsivõime suurendamiseks tihendada sidemeid välismaa ja välismaalastega. Mõnikümmend aastat tagasi olid nii ettevõtluse regulatsioonid, kliendid kui töötajad lokaalsed, ent nüüd võib ka tööjõud asuda eri piirkondades. „Läheb väga raskeks, kui klient asub ainult Eestis. Samuti vajame mitmetes sektorites tööjõudu väljastpoolt. Euroopas on sisserändajate probleem tõsine, aga tuleb arvesse võtta, et sealsed immigrandid on peamiselt lihtsama töö tegijad. Eestil tuleks panustada tarkadele inimestele, kes siia kultuuriliselt kõige paremini sobituks,“ arvab Lepik.

üsimus on ka selles, kuidas luua viljakas platvorm, et targa äri ettevõtted tahaksid just Eestis tegevust alustada. Milline on Eesti uus majandusmudel ja sellele vastav maksusüsteem? Ettevõtjad arvutavad väga põhjalikult, kas neil tasub luua firma Londonis, Berliinis, Tallinnas või Riias. „Eestis on küll lihtne ettevõtet alustada, aga meie maksumudel jääb ajale jalgu. Läti näiteks lahendas sotsiaalmaksu teema ära ja kehtestas tööjõukuludele ülemise maksupiiri. Eesti tööjõumaksud on aga alustavale ettevõtjale, kes alginvesteeringuid tehes nagunii riski võtab, ebasoodsad,“ räägib Lepik. Investeeringute tulumaksuvabastus on Eestisse meelitanud paljusid ettevõtteid, kuid pigem on need nn vana majanduse ettevõtted, kes avavad siin mõne oma tootmisüksuse. Alustavat ettevõtet tulumaksuvabastus eriti ei aita, pigem on tähtis tööjõumaksude teema. Samuti vajaksid Lepiku sõnul muutmist mõned optsioonide maksustamise aspektid.

„Kui mullu oli maailmas üle 200 miljoni töötu, siis kümne aasta pärast on see arv kahekordistunud.“ Nutikas Eesti kui Põhjamaa Singapur Nutikas spetsialiseerumine on hädavajalik ka kasvava tööpuuduse valguses. „Kui mullu oli maailmas üle 200 miljoni töötu, siis kümne aasta pärast on see arv kahekordistunud. Tehnoloogiate arenedes on inimtööjõudu üha vähem vaja. Riigid, kes rõhuvad lihtsamale tööle nagu Hiina, on varsti väga keerulises olukorras,“ hoiatab Lepik. Lahendusena näeb ta nn tarkade töökohtade loomist, mida töö automatiseerimine ei mõjuta. Ja siinkohal on asjatu karta, et välismaalaste tulek tõstab eestlaste tööpuudust. Eesmärk pole olemasolevaid väärtusi ümber jagada, vaid neid kasvatada: „Targad välisfirmad ei võta meie töökohti ära, vaid pigem loovad neid juurde, kasutades lisaks ka kohalikke reklaamitootjaid, juriste, meenete tootjaid, restorane, kohvikuid, hotelle...“

ui Eesti tahab olla edukas ja tark, tuleb just praegu julgelt mõelda ja tegutseda nii ärilises kui riigijuhtimise plaanis uut moodi. Lepiku sõnul on seni alahinnatud Euroopa Liidu rahade mõju Eesti majandusele: me oleme SKTd vaadates rahul, aga ei küsi, kui suure osa sellest tõi Euroopa raha. „Periood 2014–2020 on väga kriitiline, et nutikaks spetsialiseerumiseks suunatud toetussummad looksid tugeva baasi edasiseks kasvuks. Me ei saa enam jääda lootma abirahadele,“ räägib Lepik. Teadus- ja arendustegevuse toetamiseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning haridusministeeriumile eraldatud kogu perioodi peale 150 miljonit eurot struktuurfondide raha. Lepik usub, et kui seda summat suudetakse hästi kasutada, on mõju riigi majandusele märkimisväärne. Lisaks jagatakse Kredexi kaudu 57 miljonit eurot investeeringuteks. „Reaalselt hakkavad rahad liikuma 2015. aastal. Sel aastal on eesmärk luua struktuur, mille juures tegutsevad kolme võtmevaldkonna fookusgrupid, kuhu on kaasatud targemalt tegutseda soovivad ettevõtjad,“ selgitab Lepik, kes usub, et kui Eestis suudetakse nutikaks saamisel saavutada koostöö teadlaste ja ettevõtjate vahel ning ühitada riigi ja kodanike huve, võiks tulevikus rääkida Eestist kui Põhjamaa Singapurist.

E O

len näinud kaht tsüklit, mil EL struktuurfondide rahasid on laiali jaotatud. Esimene neist oli väga naiivne, teine pisut asjalikum ja ma usun, et see, mis nüüd algab, on neist kolmest kõige elulähedasem, arvestades rohkem ka ettevõtjate häält. Esimese kahe tsükli kõige suuremaks probleemiks on olnud meetmete jäikus ning see, et ajal, mil ministeeriumide vahel oli summa juba kokku lepitud, lõppes koostöö ja igaüks hakkas oma liivakastis mängima. Ka sel korral on samasuguseid tendentse näha, kuid näiteks nutika spetsialiseerumise meede on ministeeriumideülene ning arengufondi hallata.

ttevõtjate valmisolek tarka äri ajada on kahtlemata aasta- aastalt paranenud. Osalt tänu sellele, et teadus-arendustegevuse ja innovatsiooniga seotud teemad on ühiskonnas pidevalt fookuses, aga kindlasti ka seetõttu, et firmade tooted-teenused on muutunud keerulisemaks ning uuenduste vältijad tõrjutakse konkurentsist välja. Tahaksin siin kiita ka riiki, kes on hoolimata võtmevaldkondade esmapilgul aeglasest arengust uue tsükli käivitamisel arvestanud tööstusharude suhteliselt pika arengutsükliga. IT valdkonna õitseng ei ole ju saabunud mõne aasta, vaid aastakümnetega. Mulle meeldib, et kestvalt on fookuses üks valdkond ja ei püüta paari-kolme aasta tagant eelisarendatavaid valdkondi vahetada. IT ja tervise valdkonnad on peamised, kust tuleks kasvu otsida.

„Mulle meeldib, et kestvalt on fookuses üks valdkond ja ei püüta paari-kolme aasta tagant eelisarendatavaid valdkondi vahetada.”

rengufondi üks moto nutika spetsialiseerumise programmi käivitamisel on olnud see, et kõike ei reglementeerita väga jäigalt ning jälgitakse pidevalt, kuhu on vaja ressursse suunata. Loodetavasti suudavad nad sama liini ka jätkata. Kui nutika spetsialiseerumise meetmeks eraldatav raha aastate peale ära jagada, siis kindlasti ei jätku sellest summast, et tööstusharusid n-ö ümber pöörata. Programm täidab oma eesmärgi ka siis, kui suudab tekitada innovaatilisi sähvatusi ja toetada edulugusid, mis hiljem edasi areneksid ning oleksid uutele tulijatele eeskujuks.

Erki Mölder, Teenusmajanduse Koja juhatuse liige

N „Meil on ühelt poolt valdkonnad, kus teadussaavutused on märkimisväärsed, aga ettevõtlus kesine, näiteks küberjulgeolek; teisalt aga need, kus ettevõtlussektor on teadustegevusest tugevam, näiteks innovaatiline majaehitus.”

Urmas Varblane, Tartu Ülikooli majandusteadlane

utika spetsialiseerumise puhul on kindlatest valdkondadest rääkimise asemel olulisem esitada küsimus, millised on need tegevused, mis ülikoolide, tehnoloogiate ja ettevõtluse kokkupuutekohti tugevdavad ja arendavad. Keskne eesmärk on ju uute tehnoloogiate ja lahenduste rakendamise kaudu tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet. Väga tähtis on siin ettevõtjate roll – nemad näevad kõige paremini oma alal peituvaid võimalusi. Need planeeritavad tegevused ei ole universaalsed: kas räägime infotehnoloogiast, terviseteenustest või innovaatilisest majast – tegevuste eripära väljatoomine vajab valdkonnaspetsiifilist teadmist, mis ei saa olla ühe inimese peas.

eil on vaja inimesi (olgu nad kas arengufondis, EASis või majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis), kellel on vastava valdkonna teadmised ning kes on võimelised rääkima ettevõtjate ja teadlastega. Arutletakse ka selle üle, milline on eelmisel toetusperioodil loodud juhtimismeetmete roll edaspidi. Mis saab tehnoloogia arenduskeskustest, klastriprogrammist ja teistest riiklikest programmidest? Väga täpselt on vaja läbi mõelda, kuidas Eesti riik oma juhtimisstruktuuridega nutikat spetsialiseerumist toetab ja milline peaks olema koostöö ministeeriumide vahel. Nutikal spetsialiseerumisel on ka regionaalne aspekt. Eesti on Euroopas algselt määratletud küll ühe regioonina, ent programmis nõutakse nüüd ka riigisisese regionaalse arengu visiooni.

uroopa toetussõltuvusest oleme üsna kindlalt priid juba järgmisel perioodil, alates 2021. aastast. Just seetõttu on väga tähtis nutika spetsialiseerumisega võimalikult hästi hakkama saada, kasutada toetusmeetmete raha efektiivselt ja sihipäraselt ning valdkondade vajadusi-võimalusi silmas pidades. Näiteks IT puhul võib nutikas spetsialiseerumine tähendada tehnoloogiliste lahenduste rakendamist eri valdkondades, tööstustes, teenustes; põlevkivitööstuse puhul aga oleks nutika spetsialiseerumise eesmärk töötada välja uus tehnoloogia, mida Eesti saaks maailmale müüa. Või võtame vajaduste poole: kurdetakse, et Eestis on vähe IT spetsialiste ja neid tuleks siia kohale meelitada, aga milliseid spetsialiste meil täpsemalt vaja on? Meil on ühelt poolt valdkonnad, kus teadussaavutused on märkimisväärsed, aga ettevõtlus kesine, näiteks küberjulgeolek; teisalt aga need, kus ettevõtlussektor on teadustegevusest tugevam, näiteks innovaatiline majaehitus.

rvestades, et järgmisel aastal jõuavad toetusrahad kasutusse, on ettevõtjail praegu viimane aeg oma hääl kuuldavaks teha: tuua välja tegevused, mis nende arvates aitaksid paremini kaasata Eesti ja muu maailma uusi tehnoloogiaid ning lahendusi, et tõsta oma konkurentsivõimet.

MANDATUM LIFE VIRU VÄLJAK 2 TALLINN, www.mandatumlife.ee

Must kuld Mandatum Life kliendina oled valitute seltskonnas. Oleme osa edukast Sampo Grupist ja avame Sulle uksed suurima varahaldusettevõtte BlackRock börsidel noteeritud indeksinvesteeringutele võrdväärselt maailma suurinvestoritega. Investeerimine läbi Mandatum Life varahalduse on personaalne ja paindlik.

Helista 681 2340 ja lepi kokku aeg kohtumiseks.

RAHA JA ELU

Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ja konsulteeri investeerimisnõustajaga. Indeksifondidesse investeeritakse läbi investeerimisriskiga elukindlustuslepingu.

Hajutamine v천i

portfelli aktiivne juhtimine Tekst: Kristjan Petj채rv / Illustratsioon: Wonder

Hea investeerimisportfell on hajutatud, et riskid oleksid v천imalikult v채iksed ja tootlus suur. Kuid samas ei pruugi see meid kaitsta suuremate turulanguste eest. Lahendus seisneb portfelli aktiivses haldamises.

ästi koostatud investeerimisportfelli iseloomustab asjaolu, et see on hajutatud varaklasside ja paigutuste vahel. Kui portfellis on näiteks 20 ettevõtte võlakirjad, siis aitab see maandada ühe või teise ettevõtte pankrotistumisega seotud riski. Teisalt võimaldab varaklasside mitmekesisus just sellise portfelli kokku panna, mis vastab soovitud riskiprofiilile. Kuna võlakirjad ja aktsiad liiguvad sõltuvalt turuolukorrast tihti ise suunas, siis aitab hajutamine reeglina saavutada parema riski ja tootluse suhtega portfelli. Hajutamisega tekitatav lisaväärtus ja portfelliteooria on juba aastakümneid üks majandusõpikute läbivaid teemasid. Siiski võib täheldada trendi, et maailmamajanduse globaliseerumise ja finantsturgude kiire arengu tõttu on korrelatsioon varaklasside ja finantsturgude vahel märgatavalt tõusnud. Üha enam kipuvad finantsturud ja varaklassid sõltumata turuolukorrast ühes suunas liikuma. Heaks näiteks on hiljutine finantskriis, kus enamik varaklasse langes ühel ajal ja me nägime negatiivseid numbreid peaaegu kõigis regioonides. Nii et kuigi hajutamine parandab portfelli riski ning tootluse suhet, ei pruugi see tõsta meie kaitset suuremate languste eest. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb tegelikult portfellis pidevalt muudatusi teha, et investeeringute struktuur oleks turuolukorraga vastavuses.

Kuigi hajutamine parandab portfelli riski ning tootluse suhet, ei pruugi see tõsta meie kaitset suuremate languste eest.

Aktiivne haldamine

Aktiivne portfelli haldamine nõuab pidevat turgude jälgimist ning üpris suurt portfelli, et pääseda ligi laiemale investeerimisinstrumentide valikule. Oleme Mandatum Life’i absoluutse tootluse portfellides tihti kasutanud aktiivseks juhtimiseks tuletistehinguid, mis võimaldavad turuolukorrast lähtuvalt kiiresti portfelli riskitaset suurendada ja vähendada. See võimaldab vähendada portfelli volatiilsust ilma, et me peaksime ebasoodsas turuolukorras väikese likviidsusega varad portfellist ära müüma. Lisaks sellele on tuletistehingutega riskide juhtimine kuluefektiivsem ja võimaldab tehingutasudelt kokku hoida. Samuti on tuletistehingutest kasu, et kaitsta portfelli valuutakursside kõikumise eest, maandades välisvaluutas noteeritud paigutustega seotud riski.

ortfelli aktiivsel juhtimisel on heaks vahendiks ka indeksaktsiad ehk ETFid. Need võimaldavad muuhulgas siseneda mõnda spetsiifilisse regiooni või sektorisse, kus hajutatud aktsiaportfelli koostamine ei oleks kulude ja likviidsuse mõttes ratsionaalne. Indeksfondide valik on äärmiselt suur ja võimalused peaaegu piiritud. Seetõttu alustasime mõni aeg tagasi koostööd BlackRock iShares’iga, maailma suurima börsil kaubeldavate fondide pakkujaga. Kasutame iShares’i tooteid kliendiportfellide juhtimisel ning vahendame teatud tooteid ka otse klientidele.

indlasti ei tasu ka unustada, et hajutamine varaklasside lõikes ja õigete ettevõtete valik võib portfellile arvestavat lisaväärtust anda. Tihti ei suuda erainvestor turul tegutsevaid ettevõtteid põhjalikult analüüsida ning tal on raske head portfelli kokku panna. Siin pakuvad lisaks absoluutse tootluse portfellidele lisaväärtust ka traditsioonilised investeerimisfondid, kus fondijuht ja analüütikud on parimad ettevõtted välja valinud, muutes portfelli struktuuri aeg-ajalt vastavalt turuolukorrale ja majandustsüklitele. Ka sel moel on võimalik portfelli riski ning tootluse suhet parandada.

Tavapärasest aktsiate valikust ja hajutamisest on olulisemaks muutunud õigete varaklasside ja regioonide valik ning nende vahel liikumine turuolukorda arvestades.

ige strateegia sõltub investori profiilist ning portfelli koostamisel tuleb arvesse võtta mitmeid faktoreid. Kindlasti on mõistlik konsulteerida professionaalse investeerimisnõustajaga. Oluline on leida investeerimismärkidele vastav riskitase, mida võib mõõta näiteks aktsiate osakaaluga portfellis. Sama tähtis on ka portfelli struktuur. Kui me ei tea, millal portfelli paigutatud vahendeid võiks vaja minna, siis tasuks eelistada languste eest paremini kaitstud aktiivselt juhitud portfelli. Stabiilsem portfell võib osutuda vägagi kasulikuks, kui meil on tarvis vahendeid realiseerida ning turuolukord ei ole just kõige parem.

ui aga likviidsusvajadust ei ole ja periood võib olla pikem, tasuks kaaluda ka passiivsemaid investeerimislahendusi. Indeksfondid ja tavapärased investeerimisfondid liiguvad turuga sarnasemalt ning võivad headel aastatel näidata väga häid kasvunumbreid. Tuleb ainult meeles pidada, et sellisel juhul on ka langused reeglina suuremad ja kindlasti oleks hea aktiivselt juhitud osa suurendada, kui investeerimisperiood hakkab lõpule lähenema.

inantsturud on viimasel aastakümnel märkimisväärselt muutunud. Tavapärasest aktsiate valikust ja hajutamisest on olulisemaks muutunud õigete varaklasside ja regioonide valik ning nende vahel liikumine turuolukorda arvestades. Edu saavutamiseks on laias laastus kaks võimalust: • vali välja paigutused, millel on pikas perspektiivis tugev kasvupotentsiaal; • teeni tulu lühiajalistest trendidest. Hea portfell lõikab aktiivse juhtimisega aga mõlemast kasu!

Kristjan Petjärv

Eesti investeerimistoe juht, varahaldur mandatum life baltic

Kolumn

Illustratsioon: Tommi Vallisto

„Selleks et investeerimistegevuse produktiivsust tõsta ning ettevõtete edukale käekäigule, majanduskasvule ja jätkusuutlikule elustandardile alus panna, on vaja just julgust.”

Juhus soosib julgeid P

roduktiivsed investeeringud on tuleviku kasvumootoriks. Infrastruktuuri, tööstusesse ja tehnoloogiasse tehtud investeeringud võimaldavad tulevikus tootmist laiendada, samas kui tööjõudu investeerimine suurendab inimeste kerkinud sissetulekute kaudu toodangu tarbijaskonda. Tarbimisest, riiklikest kulutustest, netoekspordist ja investeeringutest, mis moodustavad kõik kokku rahvamajanduse kogutoodangu, on just investeeringud need, mis aitavad tuleviku majanduskasvu ennustada. Investeeringuid suunavad ühest küljest kasumit tõotavad võimalused ning teisest küljest kapitali maksumus. Finantskriisist saadik on maailmamajanduse monetaarne likviidsus märkimisväärselt tõusnud. Äärmiselt madalad intressimäärad ja keskpankade stimuleeriv rahapoliitika on saadavaloleva raha hulka suurendanud ning loonud ettevõtetele soodsa investeerimiskeskkonna. Ehkki USA ettevõtete kasumid on tõusnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele, on investeeringute osakaal riiklikus toodangus siiski langenud. Madalal investeerimisaktiivsusel on selged põhjused, kuid üles jäävad küsimärgid ettevõtete edasise kasvuootuse osas. Kriisieelne üleinvesteerimine lõi liigset võimekust eelkõige nendes töös-

tussektorites, mis olid seotud Hiina infrastruktuuri ja USA kinnisvarabuumiga. Sellele järgnenud strukturaalne nihe suunas investeeringud nendest sektoritest kõrvale ning maailmamajanduse tagasihoidlik taastumine ei ole kaasa toonud piisavalt suurt tootlust, et madalat investeerimisaktiivsust kompenseerida. Veel üks võimalik investeerimisaktiivsuse languse põhjus on uute tehnoloogiate rakendamine, mis on tõstnud tõhusust ning vähendanud kulusid. Samal ajal vähendab see tulevikus nõudlust traditsioonilisteks peetavate investeeringute järele. Ka ettevõtted on keskendunud mittemateriaalsetele investeeringutele, mis võibki seda tendentsi seletada. Heaks näiteks on see, et investeeringuid bränditeadlikusse ei võeta traditsiooniliste investeerimisaktiivsust järgivate majandusandmete puhul arvesse. Mullu suvel USAs tehtud SKT arvutusmeetodi muudatuse eesmärgiks oli paremini kajastada mittemateriaalsete investeeringute mõju majandusele. Huvitaval kombel näitavad USAs hiljuti tehtud uuringud, et kui võrrelda investeeringute taset müügi osakaaluga, siis investeerivad eraettevõtted börsiettevõtetest peaaegu poole rohkem. Börsiettevõtete riskikartlikkuse taga on ilmselt rangemad läbipaistvuse nõuded ning investeerimissurve, mis on suuna-

tud pigem kulukärbete ja suurema tõhususe kui kõrge riskiga investeeringute poole. Süüdistatud on ka tippjuhtkonna puudulikke ergutusskeeme, mis sõltuvad aktsiaturu sooritusest. USAst võib sellest palju näiteid leida, kuid ka Soomes on samad probleemid. Oleme olnud tunnistajaks erasektori majanduse negatiivsetele investeeringutele, mis käisid käsikäes tööstussektori üleliigse võimekuse kõrvaldamise ning infotehnoloogia sektori restruktureerimisega. Avalik sektor seisab silmitsi dilemmaga, kuidas leida õiget tasakaalu investeeringute vahel, mis tagavad eakate heaolu ning noorte hariduse kvaliteedi, jättes neile siiski valikuvabaduse. Juhus soosib julgeid. Selleks et investeerimistegevuse produktiivsust tõsta ning ettevõtete edukale käekäigule, majanduskasvule ja jätkusuutlikule elustandardile alus panna, on vaja just julgust. Tegutseda tuleb siis, kui kapital on odav.

Carolus Reincke varahaldur mandatum life

TÄIESTI UUS RANGE ROVER SPORT

PÜÜAB PILKE IGAL NURGAL Jõuline välimus sobib perfektselt stiilse interjööriga. Topeltpõhjus püüda imetlevaid pilke. landrover.ee

HIND ALATES 60

800 €

KUUMAKSE ALATES

578 €

Kuumakse tingimused: sissemakse 15%, periood 60 kuud, jääkväärtus 25% ja läbisõidupiirang 25 000 km aastas Kombineeritud kütusekulu alates 7,3 l/100 km, CO2 emissioon alates 194 g/km Inchcape Motors Estonia OÜ on Land Roveri ametlik esindaja Eestis. Läike tee 38, 75312 Peetri alevik, Rae vald Harjumaa, tel: +372 663 0600

Energia tuleb metsast Tekst: Tea Taruste / Fotod: Imre Klaasen

Euroopa energeetikasektor on murrangulises seisus. Üleminek fossiilsetelt kütustelt taastuvatele energiaallikatele nõuab investeeringuid, mida EL-i poliitika praegu ka toetab. Eestimaisele kapitalile kuuluv kontsern Utilitas plaanib järgmisel viiel aastal investeerida 120 miljonit eurot, et tõsta energiatootmise efektiivsust ning vähendada sõltuvust importkütusest.

tilitase kontserni kuuluvad AS Eraküte ja AS Tallinna Küte, soojus- ja elektrienergiat tootev Tallinna Elektrijaam OÜ ja Väo Hake OÜ. Utilitase juhatuse liige ja partner Priit Koit liitus kontserniga 2013. aasta märtsis. Viieteistaastase investeerimispankuri kogemusega Koidu jaoks oli Utilitasesse minek asjade loomulik käik. Aastaid paljude suurettevõtete tehinguid nõustanud mehe töises portfellis on ka Veolia gruppi kuuluva Prantsuse energeetikafirma Dalkia konsulteerimine seoses ettevõtte plaaniga rentida 2001. aastal Tallinna Soojuselt pealinna soojusvõrgud – nii loodi Tallinna Küte. Kümme aastat hiljem otsustas Veolia grupp oma globaalseid ambitsioone aga kärpida, et vähendada võlakoormust. Kuna prantslaste jaoks polnud Eesti turg kõige olulisem tegutsemiskoht, pandi Tallinna Elektrijaam müüki. 2012. aastal müüs Dalkia ära ka Tallinna Kütte ja Erakütte. Koit, kes töötas varem investeerimispankades SEB Enskilda ja Suprema Securities ja kes on nõustanud tehinguid nii energeetika, telekommunikatsiooni, infrastruktuuri, prügimajanduse kui ka toiduainetööstuse valdkondades, peab saadud kogemusi väga väärtuslikuks. „Ükskõik kas tegemist on ettevõtte ostu-müügi, kapitali laienduse või börsile viimisega, tuleb endale alati selgeks teha ettevõtte mudel, tugevused-nõrkused, väärtust loovad tegurid ja riskikohad. Sama ülesanne on mul ka Utilitases: selgitada välja väärtuste allikad ja vajalikud tegutsemissuunad, lähtudes sellest, mida investor, laenuandja ja partnerid ettevõttelt ootavad. Utilitase grupi ettevõtetel on tugev juhtkond ja kogenud meeskond. Igapäevane töö on hästi juhitud – minu ülesanne on aidata suuremate investeerimisplaanide elluviimisel ja toetada pikemaajalist strateegilist tegevust,“ räägib ta. Meil tuleb oma visioone tehes arvestada, millised on Euroopa Liidu kliima- ja energiaalased eesmärgid. Kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine, üldine energiatarbimise kahandamine, taastuvenergiaallikate laiem kasutamine on peamised märksõnad. „Just jaanuari lõpus esitas Euroopa Komisjon uued eesmärgid: vähendada aastaks 2030 heitmete osakaalu 40% võrreldes 1990. aastaga ja suurendada taastuvenergia osakaalu lõpptarbimises samaks ajaks 27%-ni. See annab tunnistust Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika põhisuundade jätkumisest,“ märgib Koit. Ühelt poolt eeldab nende eesmärkide saavutamine seda, et lõpptarbija nõudlus väheneb – see omakorda saavutatakse hoonete soojustamise ja väiksema energiatarbimise teel. Teisalt on muidugi vaja, et energia tootmine oleks võimalikult efektiivne.

tilitas toodab Tallinna Elektrijaamas energiat nn kombitsüklis, kus elektri ja soojuse tootmine käib samaaegselt. See võimaldab sissepandavast kütusest maksimaalselt energiat saada. Koidu sõnul on Tallinna elektrijaam hea näide sellest, et energeetiline efektiivsus võib ületada isegi 100%. „Kui toota tavapärases elektrijaamas ainult elektrit, on efektiivsuse näitaja 35-40%; kui toota katlamajas vaid soojusenergiat, on näit 85-90%. Kombitsüklis ja kõiki tehnoloogilisi võimalusi kasutades võib aga saavutada enam kui 100% efektiivsuse. Siin on tohutud reservid peidus. Mõistagi on seda võimalik teha suuremas mastaabis – kaugküttevõrgus, mis tähendab, et ülejäävat soojust saab müüa tarbijatele,“ selgitab ta.

Õiguslik järjepidevus tagab investeeringud Euroopa Liidu eesmärk, et aastaks 2020 tuleks viiendik ja 2030. aastal juba 27% tarbitavast energiast taastuvatest allikatest, paneb ka tootjad tegutsema. Taastuvenergiatasude poliitika motiveerib ettevõtjaid vastavaid investeeringuid tegema. Utilitase investeeringute plaan järgmiseks viieks aastaks on 120 miljonit eurot, millest 60% läheb tootmisseadmetesse, ülejäänu aga võrkude renoveerimiseks. „Õiguslik järjepidevus on investeeringute puhul väga oluline ja selles osas tahaks küll rohkem kindlust, kui seda praegu on. Peame arvestama, et investeeringud tootmisjaamadesse, mis võimaldavad jätkusuutlike kütuste kasutamist, on palju suuremad kui näiteks gaasi tarbivate jaamade puhul. Hilisem ühikuhind on aga märksa odavam. Kuna investeeringud on päris mahukad ja pika tasuvusajaga, siis ongi riskikoht see, kas poliitika toetab ka edaspidi taastuvate energiaallikate kasutamist,“ rääkis Koit. Ida-Euroopa kaugküttesektor on Euroopast vaadates spetsiifiline ja erandlik nähtus, lõviosa EL-is väljatöötatud meetmetest on seotud elektrienergia tootmise ja tarbimisega. Samas võimaldab just kaugküte toota energiat odavamatest kütustest, näiteks väheväärtuslikust puidust ja olmeprügist, ning suurendada efektiivsust, kasutades ära koostootmisprotsessis toodetava soojuse.

leminek fossiilsetelt kütustelt alternatiivsetele iseloomustab kogu Eesti kaugküttesektorit. Paljude maagaasi või põlevkiviõli kasutavate soojusvõrkude ühikuhind on kasvanud, ehkki tarbimine väheneb. Biomassi kasutamine fossiilsete kütuste asemel mõjutab soojusenergia ühikuhinda. „Meil on jätkusuutlikud võrgud, kus tarbimistihedus on piisav ning kus on peaaegu juba üle mindud kohalikule ja odavamale kütusele. Baaskoormuskütuseks on nüüd põlevkiviõli ja gaasi asemel biomass – Jõgeval valmis äsja biokütusel töötav katlamaja, Raplas on ehitus plaanis sel aastal. Kütuse asendamine vähendab lõpptarbija jaoks hinda nendes võrgupiirkondades üle 20%,“ märkis Koit. Eraküte on Rapla katlamaja valmimisel läinud kõigis võrgupiirkondades üle kohaliku biomassi ja vähesel määral ka turba kasutamisele. „Praegu kasutatakse Väo elektrijaamas, mis annab veerandi meie aastasest tarbimisest, 90% ulatuses aga biokütust ning 10% ulatuses turvast. Tänu Iru prügipõletusblokile saab ära kasutada ka elektri tootmisest tekkivat jääksoojust, mis peaks tänavu moodustama 17% aastasest müügimahust,“ selgitab ta. 2015. aastal lisandub Väo jaama kõrvale biomassi kasutav katlamaja, mis annab eeldatavasti 19% müügimahust. Seega peaks 60% aastasest energiamahust, mida Utilitase grupi ettevõtted Tallinnas müüvad, olema 2016. aastast kaetud kohalike või taastuvenergiaallikatega. Ülejäänud 40% moodustaks gaas, mille osakaalu on edaspidi kavas kahandada 20%-ni.

Metsarisust saab energiaallikas Kohalike taastuvate energiaallikate puudust meil karta ei ole. Biomass kui kütus on peamiselt puiduhake, mida toodetakse raiejäätmetest ja väheväärtuslikust puidust. „See on uus turg raiejäätmele, mida polnudki varem mõtet metsast välja tuua. Kui on nõudlus, tuleb ka pakkumine. Eestis on ju tohutult lepavõsa, millest haket toota. Lisaks saab kasutada energia tootmiseks puitu, mida varem eksporditi paberi- ja tselluloositööstuse tooraineks Soome, kus on paraku nõudlus vähenenud,“ arutleb Koit ja lisab, et Utilitases peaks järgneva kahe aasta jooksul puiduhakke maht kahekordistuma. Kaugküttevõrkudes tekib alati mingi soojuskadu. „Kaugküte võimaldab saavutada mastaabiefekti, toota soojust võimalikult odavast kütusest ja rakendada koostootmist. Sellise tsentraalse tootmisega kaasneb alati teatud kadu soojuse ülekandel tarbijateni. Meie eesmärk on see, et odavamast tootmisest saadav efekt ületaks soojakadudega seotud kulud,“ märgib Koit. Ta tunnistab, et trasside renoveerimine on kulukas ja ei pruugi alati hinnalangust kaasa tuua. „Utilitasel on ligi 500 km trasse, soojuskaod on 16%. Võrkudesse investeerimisel keskendume just magistraalide kordategemisele, et tagada tarnekindlus ja viia 2017. aastaks võrgukaod allapoole, kui on konkurentsiameti ette antud 15%,“ selgitab ta.

oit ei usu, et energiatootmise tehnoloogiates on lähima paarikümne aasta jooksul suurt revolutsiooni oodata. „Meie püüame ära kasutada parimad hetkel turul olevad tehnoloogilised võimalused, aga samas on oluline ka töökindlus, nii et alati tuleb lahendus enne järele proovida.“ Võib eeldada, et kasvav taastuvenergiaallikate kasutamine ja taastuvenergia tehnoloogiate arendamine suurendab nende konkurentsivõimelisust. „Läbimurret võiks ehk loota uute tehnoloogiate arenduses, mis on seotud energia säilitamise ja akumulatsioonivahenditega. See omakorda võimaldaks veelgi laialdasemalt alternatiivseid energiaallikaid tarvitusele võtta,“ sõnab Koit.

Utilitas (kuni 29.08.2013 OÜ Elekter ja Küte) Kontserni kuuluvad: • kaugkütteteenust pakkuv AS Eraküte (seitsmes Eesti linnas: Tallinn, Haapsalu, Kärdla, Rapla, Jõgeva, Valga, Keila) • AS Tallinna Küte • soojus- ja elektrienergiat tootev Tallinna Elektrijaam OÜ • käidu- ja hooldusteenuste pakkuja Väo Hake OÜ Omanik Kristjan Rahu 2011. aastal omandas 90 miljoni euroga 85% osaluse Prantsuse firmale Dalkia kuulunud Tallinna Elektrijaamas. 2012. aastal omandas 80 miljoni euro eest Dalkialt Tallinna Kütte ja Erakütte. Grupi ettevõtted varustavad soojusega 4445 hoonet. 2013. aastal müüdi 1,8 TWh soojus- ja 177 GWh elektrienergiat; konsolideeritud käive 131 miljonit eurot. Investeeringud põhivarasse 9,5 miljonit eurot ja varade maht aasta lõpul 204 miljonit eurot.

RAHAST

ELUST

Fotod: Mandatum Life / Wonder Helsingi

Uued investeerimisvõimalused Eestis

Eelmisel aastal alustas Mandatum Life koostööd BlackRock iShares’iga, mis on börsil kaubeldavate fondide (ETF-d) turuliider. Partnerlus annab Mandatum Life’i klientidele võimaluse investeerida iShares’i ETF-desse. iShares on maailma suurim ETF-ide fondivalitseja, kelle tootevalikus on 600 fondi, mis investeerivad aktsiatesse, võlakirjadesse ja toorainetesse mitmes regioonis üle kogu maailma. iShares haldab üle 750 miljardi USA dollari väärtuses äri- ja eraklientide vara.

„iShares’il on hea meel teha koostööd juhtiva investeerimisriskiga elukindlustuse lahenduste pakkujaga. Meie koostöö on Soome ja Baltikumi turul ainulaadne ning annab Mandatum Life’i laiale kliendibaasile investeerimisriskiga elukindlustuse kaudu ligipääsu iShares’i fondidele. Investorid lõikavad kasu laienenud tootevalikust ning võimalusest kombineerida olemasolevaid tooteid iShares’i paindlike, läbipaistvate ja kuluefektiivsete lahendustega,“ ütleb Geir Espeskog, BlackRock iShares’i Skandinaavia juht.

Golf ja elu Roope Kakko on Soome professionaalne golfar, kelle tööks on ühelt golfväljakult teisele reisida. Siin on viis põhimõtet, millega ta tööd ja pereelu tasakaalus hoiab. 1. Planeerimine. Kui tuleb palju reisida, siis on aja planeerimine väga oluline. Elu tuleb natuke ette planeerida, et pere jaoks jääks rohkem aega. 2. Austus. Ühe töö on sama oluline nagu teise oma. Mõlemad peavad tundma, et neid väärtustatakse. 3. Ühine aeg. Hea on teha üheskoos lõbusaid asju, mis lõõgastavad, toovad naeratuse huulile ja teevad südame soojaks. 4. Töö jääb tööle. Tööl olles keskendu sajaprotsendiliselt tööle, kuid kodus jäta see kõrvale – seal on olulised teised teemad. 5. Majandusasjad olgu selged. Kui rahaasjad on kontrolli all, siis on ka vähem stressi. Nii võib keskenduda olulisele ehk elamisele.

Mandatum Life’i aastatepikkune golfiarmastus – 2014. aastal kohtume Niitvälja golfiradadel!

Mandatum Life'i varahaldus sai SFR uuringu auhinna Mandatum Life'i varahaldus sai Skandinaavia finantsuuringute keskuse (SFR) uuringu põhjal Platinum Award’i parima institutsionaalse varahalduri kategoorias. Projekti käigus hinnati 14 kriteeriumi alusel Soome parimaid varahaldusettevõtteid. Parima keskmise tulemuse saajat pärjati auhinnaga. „Mandatum Life'i varahalduse osakond asutati viie aasta eest, kuid meie institutsionaalne meeskond praeguses koosseisus on töötanud koos kaks-kolm aastat. Meie varahaldusteenuse nurgakivideks on läbipaistvus ja kliendi vajadustele suunatud teenused. Just seetõttu oleme eriti rõõmsad positiivse tagasiside üle klienditeeninduses,“ ütleb tiimijuht Carl-Richard Lundell.

Lundelli sõnul on auhind eriti tähtis, sest see tähendab, et laia investeerimistoodete valiku pakkumine ja konkurentsivõimelised hinnad on end õigustanud. See näitab, et kindlustuslepingu kaudu investeerimine toimib ka institutsionaalsete investorite seisukohast.

Aktiivne turgude jälgimine annab konkurentsieelise

Lisaks väljapaistvale klienditeenindusele sai Mandatum Life uuringus positiivset tagasisidet ka aktiivse turu jälgimise, viimase aja investeeringute tootluse, hea maine ja ettevõtte stabiilsuse eest. „Uuring näitas, et kõige rohkem paistsime silma aktiivses turu jälgimises. Usun, et distsiplineeritud ja läbipaistev investeerimisotsuste langetamise mudel on iga kliendisuhte alustalaks. Esikoha andis meile aga kogu varahaldusteenuse väljapaistev sooritus tervikuna,“ räägib Lundell. Skandinaavia finantsuuringute keskuse iga-aastane uuring on erapooletu ning selle aluseks on üle 90 investoriga läbi viidud intervjuud.

Kliendid hindavad Mandatum Life’i teenindust kõrgelt Eelmise aasta juunist alates mõõdab Mandatum Life Net Promoter Scor’i abil järjepidevalt klientide rahulolu teenindusega Eestis ja Lätis. Küsitluse tulemusena on näha, et ettevõtte pingutus teeninduskvaliteedi tõstmisel kannab vilja – eriliselt kõrged hinnangud on kuue

kuu kokkuvõttes saanud nõustajate professionaalne tase ja suhtumine klienti. Mandatum Life kui teenindusettevõte oskab hinnata klientide tagasisidet ja õppida kommentaaridest, et pakkuda jätkuvalt klientidele head teenindust ja asjalikke nõuandeid.

Heategu on hea tegu Mandatum Life’is on hea tava anda vähemalt korra aastas oma panus heategevusse. Viimane kord oli selleks SA Carolin Illenzeeri Fond, mille eesmärgiks on raha ja mitterahaliste vahendite kogumine teenistuses langenud või raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelaste laste toetamiseks. Fond lähtub oma tegevuses hoolivusest ja heast tahtest, selleks et

aidata katta Eesti eest võidelnud kaitseväelaste laste koolituskulud või toetada nende huvitegevust. Langenud ja raskelt vigastatud Eesti sõdurite lapsi on kõigil headel inimestel võimalik toetada kogu aeg, ka suurtest heategevuskampaaniatest väljaspool. www.carolinillenzeerifond.ee

Purjetasime ka sel aastal Helsingi-Tallinna purjeregatil. Annetus lastehaiglale tänavu 9800 eurot!

Tööelu nomaadid Koolitatud töötajate puudus on kogu Euroopas probleem ja konkurents parimate spetsialistide leidmisel läheb aina tihedamaks. Suurettevõtete edu tööturul sõltub tulevikus nende oskusest hoolitseda välismaa spetsialistide heaolu ja selle eest, et nad võimalikult sujuvalt uude keskkonda sisse elaks. Tekst: Anna Väre / Illustratsioonid: Wonder

laasist pilvelõhkuja ülemiselt korruselt avanevad linnale hingematvad vaated. Stiilselt sisustatud avatud planeeringuga kontoris töötab suurepärase väljaõppega professionaalidest koosnev meeskond, teiste seas ka Hans, hiljuti õpingud lõpetanud 24-aastane majandusteadlane. Ehkki tema töökohaks on praegu Zürich, võiks ta sama hästi töötada ka Londonis, Šanghais, Kopenhaagenis või Sao Paulos. Nimelt tabab kõiki neid linnu peagi suur ekspertide põud. Prognooside kohaselt on 2020. aastaks maailmas puudu 85 miljonit eksperti, mis tähendab, et suurettevõtted hakkavad nende nimel vahendeid valimata konkureerima. Kuigi Hiina ja India töölisklass moodustab kogu maailma töölisklassist lausa 40%, ületab nende riikide kasvumäär RKT juba praegu neljakordselt. Olukord on sarnane ka teistes jõudsalt arenevates BRICi riikides Brasiilias ja Venemaal, kus haridus- ja väljaõppesüsteem ei vasta enam ettevõtete kasvavatele nõudmistele. Sealsete ettevõtete töötajatele esitatavatele nõuetele vastab oma hariduse ja väljaõppe poolest vaid ligikaudu 10–25% õpingute lõpetajatest. Viimase kümne aasta jooksul on tööränne kasvanud enneolematud 42%. „Tööjõu puudus on vältimatu tõsiasi. Heaks uudiseks on samas see, et inimesed on varasemast rohkem valmis välismaal tööd otsima. Koguni 80% kõrgharidusega tööealistest inimestest peab välismaal töötamist enda jaoks mõeldavaks variandiks,“ selgitab Kopenhaageni ülikooli teadlane Sally Khallash. Khallash, maailma juhtivaid teadlasi töörände alal, on ise pärit Iraanist ning õppinud Harvardis ja Oxfordis. Ta uuris Oxfordi ülikoolis kirjutatud doktoritöös töörände ülemaailmseid suundumusi ning võimalikke tulevikustsenaariumeid. Hetkel töötab Khallash Oxfordis külalisteadlasena ning juhib Londonis asuvat uurimisettevõtet Global Talent Strategy, mis uurib töörände arengusuundi ja pakub nõustamisteenust juhtimis- ja personaliprobleemidega maadlevatele ettevõtetele.

„Ennustatakse, et 2030. aastal on Euroopas puudu 8,3 miljonit töötajat.“

hvatlevad metropolid nagu London ja New York seadsid oma ettevõtetele ja töötajatele juba ammu edukvoodi. Suurlinnade teenused ja sünergia sunnivad paljusid ettevõtteid rajama oma peakontori äärmiselt kallitesse asukohtadesse, kus kohtuvad nõudlus ja pakkumine. Edu järele janunevad spetsialistid lähevad sinna, kus konkurents on kõige karmim, sest tee tippu on seal kõige lühem. „Tööjõud liigub alati sinna, kus on raha. Äri- ja meelelahutuskeskusena tuntud hiigellinnad meelitavad lisaks tippspetsialistidele ligi kõikvõimalikke teisi inimgruppe. Neid linnu iseloomustab ühe joonena see, et nad pakuvad kõigile võimalust oma elukvaliteeti parandada,“ ütleb Khallash. Lisaks hiigellinnadele koguneb oskusteave ka väiksematesse keskustesse, mis võistlevad spetsialistide nimel oma kategoorias. „Väiksemad metropolid nagu Helsingi ja Kopenhaagen pakuvad ettevõtetele head teenusevõrgustikku ja infrastruktuuri odavamalt kui hiigellinnad. Lisaks kogunevad nende ümber omakorda uued teenindus- ja teadmiskeskused,“ lisab Khallash. Ettevõtete ja tööjõu käsikäes liikumise tulemuseks on sellised kontsentreeritud piirkonnad nagu Silicon Valley Californias ja Doha Kataris. „Pärast seda, kui Dohasse saabusid ettevõtted Shell, Atkins ja HSBC, on sellest kiiresti saanud oluline keskus. Võõrtööjõu sissevool sunnib neid linnu rajama uusi teenuseid, näiteks rahvusvahelisi koole, lasteaedu ja lennujaamu,“ ütleb Khallash. Thomas Friedman käsitleb oma raamatus „The World is Flat“ tehnoloogia arengu ja üleilmastumise mõju ettevõtete asukohtadele. Kuna info liigub tänapäeval kõikjale samal kiirusel, ei ole paiknemiskoht kõigis tegevusvaldkondades enam võtmetähtsusega. Kulude kärpimiseks on paljud suurettevõtted rajanud oma peakontori esimese kategooria linnadest eemale. Nike valis oma jalatsite koduks Oregoni ning Facebooki rahvusvaheline peakontor asub Dublinis. Ikeat juhitakse aga Hollandist Leidenist. „Kui suurlinnades pakutavad teenused pole ettevõtte tegevuseks vajalikud, siis miks sinna kolida ja rohkem maksta?“ küsib Friedman.

una vajadus tööjõu järele suureneb pidevalt, siis peavad isegi edukad lääne ettevõtted hakkama leiutama uusi viise, kuidas endale töötajaid leida. Ennustatakse, et 2030. aastal on Euroopas puudu 8,3 miljonit töötajat. Kolm aastat tagasi oli Euroopas esimest korda pensionäre rohkem kui töötavaid inimesi. BRICi riikide tööjõu puudus on juba kaasa toonud palgainflatsiooni: Šanghai ja Hongkongi investeerimispankurid teenivad märksa rohkem kui Londonis või New Yorgis ning ka katusekorterid on seal palju kallimad. Ennustatakse, et tulevikus on maailmas samaaegselt nii strukturaalset töötust kui tööjõu puudust. Tippspetsialiste võetakse tööle üha kõrgemate palkade eest, kuid lihttööliste olukord halveneb. Hansu-suguste noorte spetsialistide ligimeelitamiseks on tuhanded suurettevõtted hakanud ülikoolidele annetusi tegema. Näiteks Boeingu Hiina haru ja USAs asuv Microsoft spondeerivad ülikoolide õppekavasid, pakuvad tudengitele praktikavõimalusi ning on rajanud ka oma instituudi. Paljud tudengid leiavad töökoha juba õpingute ajal, ronides seega juba aegsasti karjääriredelit pidi ülespoole. Ränne on tihti rangelt reguleeritud ja lubade saamine on aeglane protsess. Seetõttu proovivad paljud ettevõtted oma riikide immigratsioonipoliitikat mõjutada, tehes lobitööd ja luues poliitikutega lähedasi suhteid. „Kohalik ettevõte võib alati ettekäändeks tuua töökohtade loomise ja kasvu edendamise. Samuti võib ta ähvardada, et viib tegevuse mujale, kui ta soovitud inimesi palgata ei saa. Sellisel juhul jääb riik lisaks töökohtadele ilma ka maksutulust,“ selgitab Khallash.

„BRIC-i riikide tööjõu puudus on juba kaasa toonud palgainflatsiooni.“

ajandusteadlasest Hansu karjäär on kolme aastaga edukalt edenenud. Ta töötab juhtival kohal ning käib oma firmat sageli ka avalikult esindamas. Ühel esmaspäeva hommikul helistab talle värbaja ühest Vene firmast. Konkureeriv ettevõte tahab teda poole suurema aastapalga eest endale meelitada. Khallashi sõnul on selline agressiivne värbamisstiil Venemaal tavaline. Juhtide palgad on viimase aastaga tõusnud lausa 60% ning lisaks kõrgetele palkadele pakutakse neile suurepäraseid lisaboonuseid. Venemaal on edukas inimene peaaegu kõikvõimas. BRIC-i riikides tegutsevate ettevõtete hulgas on tavaks saanud ka selline värbamismeetod, et välismaal õppinud ja seal töötavad kohalikud meelitatakse koju tagasi. Khallashi sõnul on viimasel paaril aastal välismaalt koju tagasi pöördunud üha rohkem inimesi. Ehkki tööränne on suurem kui kunagi varem, peavad paljud välismaale siirdunud siiski pettuma. Uues riigis on raske kohaneda ning sisserännanute rahulolu tase on kohalike omast madalam. Kõrgem elatustase ei tähenda automaatselt õnnelikkust. Mittekuuluvustunne on eriti suureks probleemiks just Aasiast tulnute jaoks, kuna seal moodustavad perekesksus ja ühtekuuluvus olulise osa inimese identiteedist. „Tulevikus iseloomustab tööelu juurtetus ning killustatus. Kui inimesed tööd otsides korduvalt kolivad, siis pole neil tihti soovi ega isegi võimalust uue kultuuriga lõimuda,“ selgitab Khallash. Kui inimene aga uues keskkonnas püsivaid suhteid ei loo ning tema lähedased on teisel pool maakera, siis võivad esile kerkida teatud ohud. „Inimsuhted, mis põhinevad üha enam näost näkku suhtlemise asemel virtuaalsel läbikäimisel, suurendavad inimeses tunnet, et tal pole juuri. Kõige halvemal juhul võib see eraldatus tekitada temas küsimusi oma töö või lausa elu olulisuse kohta,“ hoiatab Khallash.

ereinimesele tekitab koduriigist lahkumine mitmeid probleeme. Väga vähesed spetsialistid on valmis aastateks pere juurest ära välismaale tööle minema. Seega tuleb arvesse võtta ka seda, kuidas lapsed uue keskkonna, kooli ja kultuuriga kohanevad, eriti juhul, kui ka järgmine töökoht võib asuda teises maailma otsas. Pidevad muutused ärimaailmas on inimeste mõttemaailma mõjutanud. Ehkki spetsialistidele on tulevikus küllaldaselt tööd, ei kaasne ka kõige kindlama töökohaga mingeid raudseid garantiisid. Inimesed kohanevad muutustega ja vahetavad vajadusel ka tegevusvaldkonda. Vähesed näevad ennast terve elu vaid ühes ettevõttes karjääri tegemas, olgu see töö nii võimalusterohke kui tahes. Juba aasta pärast võib olukord olla täiesti teistsugune. Khallashi sõnul võtavad ettevõtted kõiki neid probleeme tõsiselt. Kuna lihtsaid ja valmis lahendusi pole, siis otsitakse neid eksperimenteerides ning konsultante kaasates. Khallash ise soovitab suurettevõtetel koostada põhjalik strateegia, kus tuuakse ära tegutsemisplaan ja praktikad eri olukordades. Välismaalastest töötajate värbamise ja kaasamise juures tuleks silmas pidada kultuuriliste, töökultuuriliste ja juhtimisalaste erinevuste vähendamist. „Mitmekultuuriliste meeskondade juhid peaksid endale võtma vastutuse ka tavade ja väärtuste segunemise eest. Oluline on teada, kuidas eri taustaga inimesed saavad üksteist ettevõttes ja võõras kultuuris oma koha leidmisel aidata.“ Khallash rõhutab, et töötajatele tuleks anda võimalus suhelda ettevõtte vabaaja üritustel isiklikul tasandil. Kui mujalt tulnud töötajal on kaasas ka perekond, siis on oluline ka pere ühisettevõtmistesse kaasata, et nad ennast tõrjutuna ei tunneks. „Tulevikus on üheks oluliseks konkurentsiteguriks ettevõtete oskus pehmendada neid negatiivseid külgi, mis on seotud võõrriiki tööle minekuga. Edukates ettevõtetes peetakse seda esmatähtsaks küsimuseks.“

Kopenhaageni ülikooli õppejõud ja Oxfordi ülikooli külalisõppejõud Sally Khallash on spetsialiseerunud tõõjõuliikumise uurimisele.

Hea võimaluse kasutan nii mängus kui elus alati ära. Ifi kindlustus annab mulle kindlustunde, mis aitab välisturniiridel olles täielikult mängule pühenduda.

Eesti esireketi Jürgen Zoppi meelerahu toetab If Kindlustus.

Kindlustusteenuse pakkuja on If P&C Insurance AS. Tutvu kindlustustingimustega www.if.ee ja küsi lisainfot telefonil 1211.

Võta rahulikult, meie aitame Sind.

Tervis on suur rikkus Raske haigus tabab tihti ootamatult. Samas s천ltub palju ka endast ja oma eluviisidest, et haigust v채ltida. Tekst: Eva Palu / Illustratsioon: Wonder

gal aastal diagnoositakse Eestis ligi 6500 uut vähijuhtu ning ligikaudu pooltel neist juhtudest õnnestub inimestel ka paraneda. Oluline on teada, et inimene on enamasti suuteline paljude pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjused ise ära hoidma.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja Vahur Valvere sõnul saame tervislike eluviisidega ära hoida või edasi lükata isegi kaks kolmandikku vähkkasvajatest. Selleks tuleb loobuda suitsetamisest ja alkoholi liigtarbimisest, toituda tervislikult ja tegeleda regulaarselt tervisespordiga. Pisitasa muutubki eestlaste eluviis tervislikumaks, kuigi arenemisruumi on veel küllaga. Näiteks on kuue aastaga vähenenud igapäevasuitsetajatest meeste osakaal, kuid siiski on neid 24–40-aastaseid mehi, kes iga päeva suitsu ette paneb, lausa 40%. Vaatamata rohketele terviseradadele ja kergliiklusteedele ei ole liikumisharrastajate osakaal meeste seas tõusnud. „Pigem on tõusnud nende meeste osakaal, kes hindavad oma füüsilist vormi halvaks või väga halvaks,” räägib perearst Ruth Kalda. Lisaks teeb perearstidele muret meeste kõrge stressitase Eestis. Kalda sõnul on stress üks viimase aja levinumaid meeste tervisehädasid, millega seonduvad ka üleväsimus, masendus ja õnnetu olek. Stressis meeste hulk on üsna suur igas vanusegrupis – viimase ehk 2012. aastal tehtud uuringu järgi tunneb stressi sõltuvalt vanusegrupist 40-48% meestest ning see näitaja on kuue aasta taguse uuringuga võrreldes tunduvalt tõusnud. „Kui näiteks depressiooni tõttu sai 2012. aastal ravimeid 8–11% 35-54aastastest meestest, siis 2006 olid need näitajad 3–4% juures,“ räägib Kalda.

Tihti ongi igapäevased toimetused, suhtlemine ja liikumine hästi olulised, et tervenemisprotsess kiirelt kulgeks. Samas ei ole tervislikud eluviisid ja õige toitumine kindel tervise tagatis, sest näiteks kopsuvähki esineb ka mittesuitsetavatel inimestel. Vähi kahtluse korral tuleb Valvere sõnul kohe pöörduda oma perearsti poole. Kui kahtlus on kinnitust leidnud, suunatakse patsient eriarsti ehk onkoloogi juurde, kes teeb vajadusel lisauuringud, ja siis määrab arstide konsiilium ravi. Esialgne šokk ja teadmatus võivad olla muserdavad. Inimesed reageerivad erinevalt, üks jääb voodisse, teine asub kiirelt tegutsema. Ka paranemisprotsess on individuaalne, mõni on kuni täieliku tervenemiseni haiguslehel, teisel hoiab motivatsiooni üleval just see, et ta saab tööl käia ja aktiivne olla. Tihti ongi igapäevased toimetused, suhtlemine ja liikumine hästi olulised, et tervenemisprotsess kiirelt kulgeks. Ennetavalt tuleks mõelda, kuidas haiguse raviperioodil igapäevased finantskohustused kaetud saaks, samuti on hea, kui inimesel on kriitiliste haiguste kindlustus, mis aitaks raviperioodi rahalises mõttes valutumalt üle elada. Ruth Kalda paneb aga kõigile südamele, et oluline on kiirete tööasjade kõrval ka tervisele tähelepanu pöörata ja häda korral abi otsida. Tihti takistavad seda täiesti inimlikud põhjused, hirm või kiired ajad, kuid iga-aastaseks terviseuuringuks või riiklikeks sõeluuringuteks võiks ikka aega leida. Eriti tähelepanelikud peaksid arstide sõnul olema need, kes kuuluvad riskigruppi või kelle sugulased on põdenud ühte või teist rasket haigust.

48 Sõeluuringud aitavad vähki varakult avastada

änapäeva vähiravi võimaldab Eestis peaaegu pooled esmaselt diagnoositud vähihaigetest terveks ravida. Ka päris mitmete vähipaikmete, näiteks rinna- ja eesnäärmevähi vormide korral saame Valvere sõnul rääkida vähist kui kroonilisest haigusest. See tähendab, et haiged elavad sageli kauem kui 10 aastat ja saavad ravi üksnes haiguse ägenemise korral. Valvere soovitab olla ise aktiivne ja osaleda sõeluuringutes, et vähki võimalikult varakult avastada. Eestis on näiteks juba 10 aastat võimalik osaleda rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringuprogrammides ning järgmisel aastal plaanib Eesti alustada käär- ja pärasoolevähi pilootprojektiga. Ta lisab, et mehed vanuses alla 50 eluaasta saavad oma perearsti juures teha ka veretesti eesnäärmevähi varaseks avastamiseks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tervis on tõesti meie suurim rikkus ja kui ühel hetkel saavad inimesed aru, et majanduslik võimekus ja edukus sõltuvad kõige enam tervisest, siis muudavad nad ka eluviisi. Üks Eesti tippjuht, kes seisis eelmisel suvel isiklikult vähihaigusega silmitsi, ütles, et suurim õppetund oli talle eelkõige see, et tuleb jääda alati optimistiks, asuda kohe tegutsema, usaldada Eesti arste ja nende ravimeetodeid, jagada oma positiivset ellusuhtumist ka teistega; mitte mõlgutada omaette muremõtteid, vaid olla aktiivne ja suhelda nii palju kui võimalik. Kui tervis ja energiatase raviprotseduuride ajal lubab, siis oleks kindlasti hea vastavalt enesetundele tööl edasi käia, sest see hoiab toonuse erksana ja teiste head soovid kuluvad ju ka alati marjaks ära. Ja alati tasub meeles pidada, et iga päevaga areneb ka meditsiin edasi ning paljud varem ravimatud haigused on juba saanud tõhusad ravimid ja ravimeetodid, et inimene saaks asjast võitjana välja tulla. Selles mõttes on AEG üks väga hea ravim. Kuid kõige olulisem on ikkagi ise uskuda ja arste usaldada.

Kriitiliste haiguste kindlustus aitab finantsiliselt, kui häda käes

gal aastal diagnoositakse Eestis üle 80 000 südame- ja veresoonkonna haigusjuhu, mis on Eestis enimlevinud kriitiline haigus. Südame- ja veresoonkonna haigused on ka meie peamine surma põhjus, moodustades poole kõigist surmajuhtumitest. Eestis diagnoositakse aastas 6500 uut vähijuhtu ja sellistesse rasketesse haigustesse nagu Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi haigestub üle 800 inimese. Vältimatuid südame-, neeru- ja kopsuoperatsioone tehakse ligi 600-le. Ligi 22000 eestlastele määratakse aastas püsiv puue, paljud neist vajavad aktiivset kõrvalist abi igapäevaseks toimetulekuks. Meie väikese rahvaarvu juures on need mõtlemapanevad numbrid. Õnnetused ja haigused ei hüüa tulles. Me kõik tahame inimväärselt elada ja hakkama saada, ka rasketes olukordades. Paljud muretsevad, kuidas tagada lähedaste heaolu ka siis, kui neid endid enam toetamas pole. Me ei saa sageli ära hoida ei haigusi ega õnnetusi, meil pole võimalik vältida valu ja hirmu, mis nendega kaasnevad. Küll aga saavad kõik inimesed katta raskel ajal tekkivaid rahamuresid elukindlustuse abil.

Mandatum Life’i pakutavad riskikindlustused aitavad raskesse haigusesse haigestudes finantsilist poolt kontrolli all hoida. Riskid meie elus mõjutavad väga tugevalt ka meie lähedasi ja kogu perekondlikku elu, seega riskikindlustuse vajaduse üle otsustades tuleks arvesse võtta kogu perekonna elustandard ja võimekus kohustustega hakkama saada. Kriitiliste haiguste kindlustust on võimalik lisada oma elukindlustuslepingule. Kindlustuskaitse eest makstakse perioodiliselt teatav summa ja kui tervise risk peaks tegelikkuseks saama, makstakse kokkulepitud summa finantsilise stabiilsuse tagamiseks. Nõnda on võimalik anda oma panus, et toetada rahaliselt oma tervenemisprotsessi ja vajadusel võtta töölt eemale jäädes oma tervise huvides aeg maha. Kriitiliste haiguste kindlustuskaitse alla kuulub 18 enim levinud rasket haigust, nagu näiteks südameinfarkt, insult, vähk, elutähtsa organi siirdamine ja neerupuudulikkus. Kindlustuskaitse ulatuse saate määrata ise kuni 100 000 euroni. Hüvitis makstakse välja maksuvaba ühekordse summana kriitlise haiguse esmadiagnoosimisel.

Allikad: Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa.

Tugev kasv

9 nõuannet, mis seda toetavad Kasvufaasis ettevõtteid tõukab tagant soov, et maailm oleks homme parem paik kui täna. Küsisime Sonny Aswanilt, kes on investeerinud paljudesse ettevõtetesse, mis on üheksa kõige tähtsamat põhimõtet, mis edu toovad.

3. Hoia ennast asjade käiguga kursis Sul peab investeerides olema selge pilt asjade käigust. Kindlasti tuleb tegeleda ka analüüsimise ja prognoosimisega. Meie jaoks on edu tähendanud alati teekonda, mitte sihtpunkti.

2. Ära jää loorberitele puhkama 1. Tee endale selgeks, miks, millal ja kuhu sa investeerid Investeeringute puhul on hästi oluline õige ajastus ja tugev meeskond. Ja loomulikult peab pikaajaline eesmärk selge olema.

Ettevõte ei kasva iseenesest. Selleks on vaja korralikku strateegiat, finantsplaneerimist ja riskijuhtimist – siis on ka kasv jätkusuutlik.

„Ma usun inimestesse – nemad on minu ettevõtte suurim väärtus. Ma palkan alati parimaid – neid, kes on tõeliselt pühendunud. Ja mu usaldan neid täielikult.”

4. Inimesed. Ja veel kord inimesed Ettevõtte juhtkond peab olema väga hea, aga tohutult oluline on meeskonna roll. Ma võin rääkida oma kogemusest: paljud meie võtmeinimesed Eestis on Tolaram Groupi meeskonnas olnud alates ajast, mil me Eestis tegevust alustasime. Ma olen nendega 10–20 aastat koos töötanud ja näen, kui suur on nende panus. Juba minu vanaisal Jaava saarel olid tööl inimesed, kes töötasid temaga koos üle 30 aasta.

8. Suhtle Võrgustikud ja suhtlemine on väga tähtsad. See nõuab küll vahel süstemaatilist tööd, kuid tasub kuhjaga ära. Samas laieneb suhtlusvõrgustik ka ettevõtte igapäevategevuse käigus kogu aeg. Hoia nende inimestega sidet. Mina peangi oma suureks tugevuseks suhete loomist eri kultuuritausta kuuluvate inimestega.

7. Tea, millal lõpetada, aga ära anna alla Ma võin öelda, et kui miski ei tule välja, siis ei tasu venitada, muidu kaotad ainult aega. Analüüsi, konsulteeri ja otsusta. Samas olen ma veendunud, et kunagi, mitte kunagi ei tohi alla anda. Isegi kui asjad ei lähe alati nii, nagu sa oled plaaninud, ei ole see veel lõpp.

5. Motivatsioon Vii oma ettevõtte visioon iga inimeseni firmas. Nad peavad teadma, kuhu ja miks ettevõte liigub. Loo toimekas töökeskkond, kus inimesed usaldavad üksteist, ning võtke ka väljaspool tööaega midagi koos ette.

6. Tee asju kirega Kui sa hoolitsed ettevõtte eest samamoodi nagu lapse eest, siis ei lase edu ennast kaua oodata. Suhtu tõelise kirega sellesse, mida sa teed.

9. Ole sina ise Eesti majandust peetakse avatuks ja see iseloomustabki siinset turgu ja suhtlemist. Samas on igal inimesel ja ettevõttel omad tõekspidamised ja veendumused. Oluline on siin leida tasakaal.

1963. aastal Indoneesias sündinud Narinder Kumar (Sonny) Aswani töötab Singapuris asuvas Tolaram Groupis alates 1985. aastast ning on üks grupi omanikest. Aswani juhib Tolaram Groupi Eesti haru ning on siin tegutsenud ligi 20 aastat. Tolarami suuremad investeeringud Eestis on Baltimaade juhtiv jõupaberitootja Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, pehme paberi ettevõte Horizon Tissue, tekstiilitööstus Qualitex, tervisespordi ja vaba aja veetmise klubi Status Club. Tolaram tegutseb ka kinnisvarasektoris: suuremad projektid on Pagari 1 hoone rekonstrueerimine korterelamuks ja sellele endise funktsiooni tagasiandmine ning endise Balti Manufaktuuri ala arendamine. Aswani on Eesti aukonsul Singapuris ning teda on autasustatud Valgetähe IV klassi ordeniga.

Kirest kantud

investeerimine Tekst: Eva Palu / Fotod: Imre Klaasen, Annika Metsla

Soovid, et investeering pakuks sulle nostalgilist sidet minevikuga või võluks sind oma eripära, erakordsuse ja perfektsusega? Maailmas kogub üha enam hoogu investeerimine vanadesse viiulitesse, vääriskividesse ja uunikumautodesse.

nimeste jaoks, kes paigutavad raha vääriskelladesse, kallitesse veinidesse või haruldastesse viiulitesse, ei olegi niivõrd oluline, kui palju nende müügist võiks mõne aasta pärast tulu lõigata, vaid eelkõige just asja emotsionaalne võlu. Üks peamisi argumente nn kireinvesteeringute puhul on asja rariteetsus. Kui sa oled heal järjel, siis võid sa muidugi alati endale veel mõne kalli kella osta, kuid näiteks teist Treskilling Yellow’d, haruldast Rootsi postmarki aastast 1855, ei saa sa kunagi, sest seda võib maailmas olla vaid üks eksemplar. Sama lugu võib olla mõne haruldase, looduslikult roosa teemandiga – selle omaniku jaoks on tähtis just see tunne, et tema valduses on midagi eriti haruldast ja kordumatut.

„Mõned neist on koguni nii kallid, et võid piltlikult öeldes poolt Tallinna vanalinna oma sõrmes kanda.“

õige populaarsemad ongi kireinvestorite seas teemandid ja teised vääriskivid. „Mõned neist on koguni nii kallid, et võid piltlikult öeldes poolt Tallinna vanalinna oma sõrmes kanda,“ räägib Eesti üks väheseid gemmolooge Karin Eensaar. Karin on naine, kes teab, millest räägib. Ta on Londonis diplomeeritud rahvusvaheline gemmoloog, kes on töötanud Antwerpeni teemantibörsil ning peab nüüd rahvusvahelist juveelibrändi by karine, mille põhirõhk just iseloomuga vääriskividel. Kuidas teemandid oksjonile jõuavad? Karini sõnul kaubeldakse enamasti teemandibörsidel pärandatud või kollektsionääride müüki pandud teemanditega. Vanad teemandid tuleb reeglina üle lihvida, sest tänapäevane masinlihvitehnika toob nende sära rohkem esile ning vaatamata väikesele kaalukaotusele muudab see kivikese palju väärtuslikumaks. Teine teemantide allikas on kaevandused. Kaevandatud tahumata teemandid jõuavad esmalt müüki kaevandusfirmade oksjonitel. Karin ütleb, et sellised teemantkristallid näevad välja nagu luitunud pudelikillud merevees ning selleks, et kristallis peituvast aimu saada, lihvitakse selle sisse nn aken ja piilutakse siis luubiga tulevase teemandi ilu. Lihvitud kristallid ehk siis juba teemandid jõuavad seejärel teemandibörsidele, kus diilerid nendega tutvuvad ja nende seast kliendi jaoks sobilikud välja valivad. Ka Karin on sellise börsilaua taga istunud, nii müüja kui ka ostja rollis. Teemandite kvaliteedi mõõdupuud on üsna selgelt paigas. Neid hinnatakse nelja C järgi: color ehk värv, clarity ehk puhtus, carat ehk suurus ning cut ehk lihv. Mida parem näitaja iga C lõikes on, seda kvaliteetsem ja kallim teemant.

Intensiivsed kollased, roosad, tume- ja helesinised või veelgi haruldasemad rohelised ja punased (kõik looduslikult värvilised!) teemandid müüakse peamiselt oksjonitel, et hinnast maksimumi kätte saada. Viimatisel Sotheby oksjonil müüdi näiteks üks roosa teemant 32 miljoni euro eest. Põhjaeurooplastele, sealhulgas eestlastele ei ole teemandid just väga omane teema, kuid Karin on erand, keda paelub kivide pikk ja võimas ajalugu. Teemante saab lausa mitmeid põlvkondi edasi pärandada ja nende hind ainult kasvab. Isegi kui sulle ehte disain ei meeldi, võid kivi vormist lahti võtta ja teise panna – see on aegumatu. Nendel, kes tahavad teemanditesse investeerida ja kellele on oluline likviidsus, soovitab Karin osta just kõrgemate C-dega kive, sest need saab soovi korral kasvõi kuu aega pärast oksjonit juba rahaks pöörata.

„Meie pere oli kultuuri- ja kunstilembene, ema viis mind sageli kunstinäitustele ja kui mul võimalused tekkisid, hakkasin koju kunsti ostma.“

n ka neid inimesi, kelle jaoks ei ole investeeringu tulusus esmatähtis, vaid määravaks saab emotsioon, mis ühe või teise esemega kaasa tuleb, ja muidugi ka ainulaadsus. Kuigi Eesti klassikalise kunsti meistriteoseid saab üsna kergesti tagasi rahaks teha, pole Eesti suurima klassikalise kunstikogu omanik Enn Kunila veel ühtegi teost müünud. Enn ei investeeri kunsti raha pärast. Kunst on talle lihtsalt juba lapsepõlvest saadik meeldinud. „Meie pere oli kultuuri- ja kunstilembene, ema viis mind sageli kunstinäitustele ja kui mul võimalused tekkisid, hakkasin koju kunsti ostma,“ räägib Enn, kes on tänaseks kunsti kogunud juba 20 aastat ja kelle huvi on aastatega süvenenud. Viimasel ajal on ta endale eesmärgiks võtnud klassikalise eesti maalikunsti tutvustamise laiemas maailmas. Ta teab, et punastamiseks ei ole meil põhjust, sest tuntud lääne kunstiajaloolased kiidavad meie kunstnike head taset. Enn on algusest peale võlutud olnud just eesti kunsti kuldajast, see on periood 20. sajandi algusest 1945. aastani ja mida esindavad Konrad Mägi, Ants Laikmaa, Nikolai Triik, Elmar Kits ja teised. Selle aja tööd on kõige rohkem hinnas ka oksjonitel – autoritest on tulnud kõige kõrgemat hinda maksta Konrad Mäe tööde eest. „See on väärtusel põhinev hind,“ ütleb Enn. Tema meelest ei saagi ühegi maali hind olla ebamõistlikult kõrge, sest kui on selle hinnaga soovijaid, siis on teos järelikult seda ka väärt.

„Ega ta ei olegi väga teistsugune kui tänapäeval, sest aja jooksul ei ole auto üldehituses ju midagi nii kardinaalselt muutunud – lihtsalt sõitmine on nüüd turvalisem ja mugavam.“

MG PB Midget aastast 1935.

Autod on nagu pereliikmed – neid ei tahetagi igaühele pakkuda ja esmalt püütakse neid ikka lähitutvusringkonna inimestele müüa.“

õrvaltvaatajale võib see imelik tunduda – miks peaks keegi ostma kalli hinna eest ebamugava vana auto, mille aknad ei pruugi korralikult avaneda ja mille maksimaalne kiirus on 50 km tunnis?! Kuid Üllar Suvemaa teab, et emotsioon, mida sellise autoga sõitmine tekitab, teeb selle väärtuse mõõtmatuks. Lisaks on see tulus investeering. Hea näide on 1935. aasta inglaste MG Midget – selle uunikum-auto ostis eestlane Inglismaa oksjonilt ja lasi selle kuni viimase mutri-poldini restaureerida. Auto hinnaks tuli umbes 100 000 eurot, kuid selline rariteet, mida on maailmas toodetud vaid 528 eksemplari, on omanikule muretu investeering – selliste autode järelturg on sama hästi kui garanteeritud. Üllar on ametilt ehitusinsener, keda paeluvad autod sedavõrd, et ta rajas koos vennaga LaitseRallyPargi ning selle kõrvale ka vanade autode kogu. Nimelt tuli tal rallipargi arendamise käigus mõte, et ühes korralikus autoteemapargis võiks ka üks võimalikult vana ralliauto olla. Sobiva eksemplari – Ford T Speedster aastast 1920 – leidis ta kuulutuse abiga Ameerikast. Eestisse naastes oli Üllaril aga lisaks Fordile veel kaks uunikumi kaasas. Ja kui juba kolm, siis võiks neid veelgi rohkem olla, mõtles mees ja tänaseks on tema kogus kümme tõldautot, mis pärit ajast enne Teist maailmasõda, lisaks endise Nõukogude Liidu aegseid sõidukeid ning BMWsid aastatest 1950-70. Kõik need autod on täiesti sõidukorras ja kasutuses emotsioonisõitudeks, näiteks pulmade puhul, sest seismist tehnika ei armasta. Kuigi vanade tõldautodega Tallinnast Tartusse Üllar pigem ei sõidaks (nt 1920. aasta Ford T optimaalne liikumiskiirus on 50 km/h), on mees ühe 1930. aastast pärit Buick Model 27-ga omal ajal Riiast Tallinnasse sõitnud. Tehnika arenes juba tollal ülikiiresti – kümmekond aastat nimetatud Ford Tst hiljem toodeti selliseid autosid, mis sõidavad 90–100 km tunnis. „Ega ta ei olegi väga teistsugune kui tänapäeval, sest aja jooksul ei ole auto üldehituses ju midagi nii kardinaalselt muutunud – lihtsalt sõitmine on nüüd turvalisem ja mugavam,“ räägib ta. Vanade autode järele tuleb sõita Eestist välja: Üllar on neid ostnud Ameerikast, Inglismaalt, Saksamaalt, Ukrainast. Tänapäeval leiab infot pakkumiste kohta internetist, kuigi on ka privaatseid oksjoneid. Samas on kollektsioneeritavate investeeringute puhul tavaline, et need kasvavad hinge külge. „Autod on nagu pereliikmed – neid ei tahetagi igaühele pakkuda ja esmalt püütakse neid ikka lähitutvusringkonna inimestele müüa,“ räägib Üllar. Saksa vanahärra, kellelt ta ühe auto ostis, oli näiteks väga mures, kas auto pakendatakse ikka korralikult ära, et ta transpordil viga ei saaks. Üllari kogus on näiteks üks „ameeriklane“, mille endise omanikuga ta suhtleb siiamaani tihedalt interneti teel – kahest autohuvilisest on saanud sõbrad. Üllar jagab põhimõtet „kunst kuulub rahvale“, mistõttu tema vanade autode kogu on kõigile huvilistele LaitseRallyPargis näha. Ta rõhutab, et kogu ei ole loodud investeerimise eesmärgil, kuigi autode hind on juba kahekordistunud. „Minu eesmärk on puhas emotsioon – mulle lihtsalt meeldib nendega sõita ja nende tausta uurida,“ räägib mees.

Euroopa kireinvestorite lemmikud on vääriskivid Vääriskivid ja kellad – 31,7% Kunst – 17,7% Luksusesemed, nt antiikesemed ja vein – 16,2% Allikas: Rahapaigutused kireinvesteeringutesse, Maailma jõukuse raport 2013 (World Wealth Raport 2013)

Kireinvesteeringute tulusus Nn kireinvesteeringud on jaanuaris avaldatud Coutts Indexi põhjal viimase seitsme aastaga dollari baasil tõusnud 82%. Kõige tulusam on olnud investeerimine vanadesse autodesse, sest nende väärtus on selle ajaga tõusnud isegi 257%, järgnevad kellad (176%) ja juveelid (146%).

Herrero sündroom Leandro Herrero on endine psühhiaater, kes hakkas inimeste asemel organisatsioone analüüsima ning avastas mitmeid sarnasusi. Herrero sõnul levib muutus organisatsioonis väga kiiresti ühelt inimeselt teisele – täpselt nagu viirus. Tekst: Elna Nykänen Andersson / Fotod: Tuukka Koski

„Kultuuri loob käitumine. Kui inimeste käitumismudelid ei muutu, ei muutu ka üldises plaanis midagi.“ Olete kirjutanud mitu juhtimisalast raamatut ning töötanud välja uue Viral Change’i mudeli muudatuste juhtimiseks. Kohe räägime sellest lähemalt. Alustuseks küsiksin aga, mis tekitas psühhiaatris huvi juhtimise vastu? Töötasin 15 aastat kliinilise psühholoogia vallas ning mitmetes ravimifirmades juhtival ametikohal. Märkasin nende aastate jooksul midagi väga huvitavat: ehkki ettevõtete kultuur, suurus ja asukoht olid peaaegu samad, käis nende käsi siiski täiesti erinevalt. Mõni saavutas suurepäraseid tulemusi, samal ajal kui teist saatis üks ebaõnnestumine teise järel. Hakkasin mõtlema, miks see nii on. Winston Churchill ütles kord: „Meie anname uutele ehitistele kuju, aga hiljem kujundavad need meid endid.“ Mind huvitab käitumismudelite kujundamine. Nii et juhtimise uurimine oli minu jaoks igati loogiline samm.

Paljudes ettevõtetes tahetakse senist tegutsemisviisi ning organisatsioonikultuuri muuta. Mida juhid peaksid teadma inimeste käitumismudelite kohta? Enamik reegleid, millest organisatsioonides lähtutakse, on ju kirjutamata – neid ei ole juhendis ja neid ei saa õpetada. Kultuuri ei saa luua koolitusprogrammidega, sest see koosneb mitmetest tegutsemisviisidest ning käitumismudelitest. Inimesed käituvad kindlal viisil, jäljendavad üksteist ja nii kultuur levibki. Meie käitumismudelid mõjutavad teineteist vastastikku nii heas kui halvas mõttes. Kultuuri uuendamine on väga lihtne. Seda loob nimelt käitumine. Just sellepärast ongi nii, et kui inimesed oma käitumismalli ei muuda, ei toimu ka üldisemat muutust. Programmidest ei ole kasu, kui inimeste käitumine ei muutu. Sellisel juhul on tegu vaid muudatuse illusiooniga.

„Ülalt alla mudelit võib küll kasutada teadlikkuse tõstmiseks ning juhiste andmiseks, kuid rohujuuretasandil ei muuda see suurt midagi.“

Tavaliselt viiakse mingit projekti, millega tahetakse muudatust esile kutsuda, ellu „ülalt alla“ põhimõttel: korraldatakse seminare, tehakse PowerPointi esitlusi ning saadetakse e-posti teel memosid laiali. Te ütlete, et Viral Change’i mudeli puhul võivad isegi kaks-kolm väikest muudatust inimeste tegutsemisviisis tuua kaasa märksa suuremaid muudatusi organisatsiooni tasandil. Kuidas see käib? Minu mudeli puhul algab muudatus rohujuuretasandil. Asi on selles, kuidas me asju teeme, näiteks kuidas me jagame infot ja ressursse. Tegutsemisviisides võib korraga aset leida kolm kuni viis väikest muudatust, mis seonduvad ka suuremate projektidega. Kolm väga mõjukat töötajat, kellel on head kontaktid ning keda inimesed usaldavad, võivad kaasa tuua palju suurema muudatuse kui 30 töötajat, kellel neid eeldusi pole. Muutuseks ei ole vaja seminare ega juhatuse käske. Piisab sellest, kui väike grupp inimesi oma käitumist muudab ja teised sellega kaasa lähevad. Mis siis juhatuse ülesandeks jääb? Juhatus valib välja inimesed, kes saaksid muudatust kõige tõhusamalt läbi viia, ning paluvad nende abi. Juhatuse ülesandeks on pakkuda rohujuuretasandil toetust, et mitteametlikud võrgustikud toimiksid. Muidugi peab muudatuste protsessil olema eesmärk, mille juhatus on paika pannud. Sõltuvalt sellest valitakse välja kaks kuni kolm käitumismudelit ning istutatakse need võtmeisikute abil organisatsiooni, et need seal edasi leviksid. Käitumismudelid on nagu viirused või nakkushaigused. Nad levivad ühelt inimeselt teisele, põhjustades epideemia. Organisatsiooniline muudatus sarnaneb oma olemuselt paljude sotsiaalsete liikumiste ja poliitiliste kampaaniatega.

Kui ruttu tulemusi võib oodata? Kuna muudatuste eesotsas on töötajad, keda kolleegid tunnevad ja usaldavad, siis võib märkimisväärseid muudatusi organisatsioonikultuuris oodata juba kuue kuu pärast. Kõik sõltub ettevõtte eesmärkidest, kuid näiteks otsustusprotsesse ja klienditeenindust saab ka lühema ajaga muuta. Tegu on tavalise sotsiaalse nähtusega, mis kaasab kiiresti kõiki. Mis traditsioonilisel muudatuste juhtimisel viga on? See ei toimi tõhusalt. Inimesi pommitatakse infoga lootuses, et see muudab nende käitumist, kuid kasutult. „Ülalt alla“ mudelit võib küll kasutada teadlikkuse tõstmiseks ning juhiste andmiseks, kuid rohujuuretasandil ei muuda see suurt midagi. Uuringud näitavad, et koguni 75–80% tavapärastest muudatuste juhtimise programmidest läheb vett vedama. Just seetõttu on inimesed ka nii väsinud. Sotsiaalse jäljendamise mudelit ei ole aga vaja nullist leiutada, sest see on inimestesse sügavale sisse kodeeritud – me võime näha seda lasteaias, tänaval, kogu ühiskonnas. Ärimaailmas hakatakse samuti vaikselt aru saama, et jäljendamises ja rohujuuretasandil peituvat potentsiaali saab ära kasutada. Viral Change’i mudelis juhivad muudatust mõjukad inimesed, kes nakatavad oma kolleege uue tegutsemismustriga. Kuidas juhatus need mõjuagendid välja valib? Selleks on mitu võimalust. On keerulisi meetodeid, näiteks sotsiaalvõrgustike analüüs ja kaardistamine. Teiseks äärmuseks on intuitsioon. Aga võib ju ka inimestelt lihtsalt otse küsida, sest võtmeisikud on ju teada. Inimesed vastavad näiteks nii: „Peeter ja Mari ei tööta küll kõrgel kohal, kuid neid usaldatakse ning neil on mõjuvõimu.“ Just selliseid inimesi peaks muudatuste juhtimisse kaasama. Tegelikult võib neid nimetada omamoodi aktivistideks, kes suudavad inimesi inspireerida ja panna end jäljendama.

61 Lugude rääkimine on juba kaua aega moes olnud, eriti kaubamärkide puhul. Ka teie rõhutate lugude tähtsust. Milline roll neil muudatuste juhtimises on? Lugusid on vaja teisel tasandil. Esiteks on vaja üht suurt lugu, mis jutustab organisatsooni kohast maailmas ning eesmärkidest. Kuid sellest üksi ei piisa, lisaks peab olema ka väiksemaid lugusid, mis räägivad muudatustest ja saavutustest. Mõned aastad tagasi olid levinud lood töötajatest, kes tegid nädalavahetusel kangelastegusid, päästsid ettevõtte ja jõudsid seega selle kuukirja esikaanele. Kuid inimesed unustavad need lood kähku ära, sest nendega ei saa samastuda. Need mõjuvad pigem negatiivselt. Selle asemel on vaja koguda ja levitada väikeseid lugusid, näiteks sellest, kuidas Peeter ja Mari teatud olukorras käitusid ja kuidas nad organisatsiooni muutsid. Inimesed tahavad tunda, et nad on justkui osa ühest või teisest loost. Millised kogemused teil Viral Change’i mudeli ellurakendamisel on? Oleme seda kasutanud mitmes valdkonnas. Alustasime ravimitööstusega, liikudes edasi finantssektorisse. Praegu kasutatakse seda näiteks ka transpordivallas. Töötame USAs ning püüame muuta kuulsate kollaste koolibusside töökorraldust, eriti ohutuse seisukohast. Meie mudel töötab kõikjal, kus on vaja muuta senist asjade ajamise viisi. Selle mudeli puhul on tulemusi numbrites raske mõõta ning tabelina salvestada. Kas muudatuste juhid usaldavad teie mudelit? Mõned inimesed on skeptilised ja mõtlevad, mis siis neile selle uue mudeliga veel teha jääb. Me koolitame neid, selgitades, et nendesarnaseid juhte tuleb üha juurde ja see toob endaga kaasa positiivsed muutused. Mõned tunnevad kergendust, sest saavad

Kes? Leandro Herrero on Hispaania psühhiaater ja juhtimiskonsultant, kes on viimased 30 aastat töötanud Suurbritannias.

tänu sellele mudelile jagada oma vastutust uute muudatuste eesotsas olevate inimestega. Juhtide roll on endiselt äärmiselt oluline, kuid tegutsemisviiside muutmine toimib kõige paremini teiste inimeste kaudu. Kui juhid näevad, et asjad arenevad jõudsalt, siis lähevad nad tavaliselt põnevile ning tulevad kaasa. Paljudes ettevõtetes on korraga vaja läbi viia mitmeid muudatusi. Kuidas sellises olukorras organisatsiooni juhtida? Meil on vaja uusi tööriistu. Vanad loodi siis, kui tulevikku oli lihtsam ette ennustada ning muutused olid lineaarsemad. Tänapäeva maailm muutub kiiresti. Paljud ettevõtted võtavad korraga liiga palju muudatusprogramme ette: personaliosakonnal on oma programm, kvaliteedikontrollil oma jne. Inimesed väsivad niimoodi ära ning juhtide olukord muutub keerukaks, kuna nad ei mõju enam usutavalt. Juhi peamiseks ülesandeks on seega luua selgust ja lihtsust. Korraga peaks toimuma vaid ükskaks suuremat muudatuste programmi ja algatust. Mõelge sellest nagu ärimaailma Panama kanalist. Kui 20 laeva proovib korraga läbi kanali trügida, on tulemuseks suured kokkupõrked. Milline on suhtluse roll muudatuste juhtimises? Kuidas see muutub? Suhtlus on jätkuvalt väga oluline. Varem arvasime, et midagi muud ei olegi vaja. Arvasime, et suhtlust ei saa kunagi liiga palju olla. Kuid see pole tõsi. Mõnikord läheb kanal umbe. Suhtlusel on oma koht, kuid see üksi ei muuda meie tegutsemisviisi. Ettevõtte kanaleid pidi tormava infotsunami toime on piiratud. Infot tuleb hallata nagu muuseumieksponaati. Kõige olulisem on koguda ja taastada inimestelt endilt pärit lood, mida nad tahavad kuulata. Nutikad organisatsioonid ei pommita oma töötajaid liigse infoga.

Mis? Herrero spetsialiseerub muudatuste juhtimisele. Lisaks raamatule „Viral Change“ on ta kirjutanud mitmeid muid juhtimisalaseid raamatuid, millest viimane, „Homo Imitans“, avaldati 2011. aastal. Ta juhib ka konsultatsioonifirmat The Chalfont Project.

Kus? Herrero reisib üle kogu maailma ja peab loenguid muudatuste juhtimise teemadel. Täpsemalt on tema ideedega võimalik tutvuda kodulehel leandroherrero.com.

õned edulood on nii inspireerivad, et neid lausa peab jutustama. Jessica Hische lugu on just üks sellistest. Alles kümne aasta eest oli Hische graafilise disaini tudeng, kellel oli raske ots otsaga kokku tulla. Nüüdseks kujundab aga imeliselt andekas illustraator projekte maailma tuntuimatele brändidele, nagu Penguin Books, New York Times, Tiffany & Co, American Express, Nike ja Victoria’s Secret. Tema loomingut on avaldatud maailma suurimates professionaalsetes disaini- ja illustratsiooniajakirjades ning ta on ka ise disaininud kaks fonti, Snowflake’i ja Buttermilki. Ta on graafiliste disainerite seas kõrgelt hinnatud auhinna ACD Young Guns laureaat ning tema nimi on olnud kaks korda Forbesi 30 kõige lootustandvama alla 30-aastase kunstniku ja disaineri nimekirjas. Ise nimetab ta end pühendunud kassiarmastajaks. Hische teeb ka fantaasiarikkaid videoid, mis sotsiaalmeedias alati hittideks saavad ning kulutulena levivad. Tegu pole kokkusattumusega, kuna tal on Twitteris üle 65 000 järgija. Kuidas Hischel see kõik niivõrd tiheda konkurentsiga valdkonnas õnnestus?

lustame algusest ehk Pennsylvania kaguosast. Tavalises keskklassi perekonnas sirgunud Hische armastas lapsena joonistada. Tema vanemad ei tegelenud ise kunstiga, ent hoolitsesid alati selle eest, et tüdrukul oleks pliiatsid ja paber käeulatuses. Hische joonestas hunnikute viisi kodu korruseplaane ning nende koera igapäevaste jalutuskäikude trajektoore. Keskhariduse otsustas ta omandada kunstikallakuga ametikoolis, millele järgnesid õpingud mainekas Tyleri kunstikoolis Temple’i ülikooli juures.

„Kui ma graafilist disaini õppima asusin, ei olnud mul sentigi. Mul polnud raha, et oma kooliprojektide jaoks fonte osta. Seetõttu hakkasingi ise fonte looma.“ Hische avastas üsna ruttu, et graafilise disaini juures nautiski ta kõige rohkem tähtede disaini ehk igasuguste tähekombinatsioonide, lausete ja sõnade joonistamist. Peagi taipas ta, et see tuli tal väga hästi välja. Tema portfelli kogunes hulk tähedisaini projekte ning pärast lõpetamist sai ta töökoha New Yorgis asuvas mainekas graafilise disaini agentuuris Louise Fili Ltd. Hische disainis tähti raamatukaantele, pakenditele ning ajalehepealkirjadele. „Õppisin nende aastate jooksul palju. Louise Fili on jätkuvalt mu kangelane ja mentor.” Ehkki töö oli hästi tasustatud ja põnev, ei visanud noor kunstnik ka õhtul kodus pliiatsit nurka. Hische töötas hilisõhtuti öölambi valgel freelance-projektide kallal. „Ma vaimustun kergesti, kuid tüdinen samuti ruttu. Võtan seega vastu ainult projektid, mis ruttu valmis saavad, ning töötan korraga mitme asja kallal.“ Pikad päevad kontoris ning hilised töötunnid kodus muutusid igapäevaseks, kuid 2009. aastal tuli vastu võtta otsus: kas lõpetada freelance-töö või riskida ja panna alus oma ärile. Hische valis viimase variandi, ehkki konkurents on selles valdkonnas väga suur. Uustulnukad seisavad oma portfooliotega disainiagentuuride uste taga järjekorras ning vabakutselisi disainereid on New Yorgi ja San Francisco taolistes linnades tohutult. Hische sõnul on võimalus edu saavutada suurem, kui teha seda, mis endale tõeliselt korda läheb. Ta on ise selle elavaks näiteks. Ja tema disainitud fondid on tõeliselt kaunid.

„Ma saan vabal ajal teoks teha uusi ideid, mida tellitud projektides ei ole võimalik kasutada.“ Ettevõtjakarjääri alguses disainis Hische dekoratiivseid esitähti, mida kasutatakse ajalehepealkirja või muu teksti alguses. Ta disainis tähestikust kaksteist versiooni ning laadis html-koodid vabavarana üles (DailyDropCap.com). Lehekülg kogus kiiresti populaarsust, sest graafilised disainerid, illustraatorid ja blogijad hakkasid seda jagama. Kuulujutud levisid ning tellimusi hakkas tulema lausa lademetes. „Mulle pandi hüüdnimeks Drop Cap Girl. Tegin selle veebilehe enda rõõmuks, aga lõpuks pani see mu karjäärile aluse,“ ütleb Hische rahulolevalt. Pärast Drop Cap’i on Hische lihtsalt oma lõbuks mitmeid projekte ette võtnud. „Ma saan vabal ajal teoks teha uusi ideid, mida tellitud projektides ei ole võimalik kasutada.“ Kui Hische ja tema Facebookis töötav abikaasa abiellusid, panid nad internetti üles erakordselt kauni pulmakutse (jessandruss.us), mis sai samuti väga populaarseks. Üks teine projekt „Mom, This is How Twitter Works“ on praktiline ja visuaalselt detailne juhend Twitteri kasutamiseks. Hische tuli sellele mõttele siis, kui märkas, kui paljud inimesed Twitteri funktsioone valesti kasutavad.

Kes? Jessica Hische (29) on Ameerika tähedisainer ja illustraator, kes aeg-ajalt tegeleb ka veebidisainiga. Mis? Hische erialaks on tähtede disainimine. Lisaks raamatukaantele, reklaamidele ning ajalehepealkirjadele kujundab ta tähti ka näiteks sellistele hiigelettevõtetele nagu Tiffany ja Google. Kus? Pärast karjääri Brooklynis elab Hische nüüd San Franciscos ning peab üle kogu maailma loenguid tänapäevasest käsitööst. Hische ideede, loomingu (ja kassidega) saab lähemalt tutvuda Twitteris (@ jessicahische) ja kodulehel jessicahische.is/awesome.jessicahische.is/awesome.

ische mõtles oma vabal ajal välja ka internetikampaania, vabakutselistele ja loomeinimestele suunatud mõttekaardi nimega „Should I Work For Free“ (shouldiworkforfree.com). Kas selleks, et tulevikus tööd kindlustada, peaks oma teenust poole hinnaga müüma? Klient lubab edaspidi hästi tasustatud projekte, kui me esimese töö väga odavalt teeme. Kas me peaksime pakkumise vastu võtma? Selle dilemmaga puutub kokku enamik ettevõtjaid. Hische nõuanne on lihtne: „Ei peaks, kui tegu pole just sinu ema või mittetulundusühinguga.“ Hische on ka ise mitmeid projekte lihtsalt lõbu pärast teinud. Kuid tasuta töö ei tasu end ära ning oma oskusi pole mõtet ka liiga odavalt müüa. „Odava töö tegija mainet pole kellelgi tarvis! Kui alguses oma teenust odavalt pakkuda, on väga raske hiljem kõrgemat hinda küsida.“ Hische ei soovita loomeinimestel töö eest tunnihinda küsida. Lõpptulemus, kliendi õigused ja talle üle antav autoriõigus on palju olulisemad kui tegelik tööle kulunud aeg. Tellija vaatenurgast on projektipõhine hind ka läbipaistvam. Kui tunnihinda maksev klient nõuab projektis mitmeid muudatusi ja kohandusi ning see osutub väga ajamahukaks, siis võib lõpphind kliendile ebameeldiva üllatusena tulla. Hische lähtub hinna küsimisel ka kliendi turuosa suurusest. Suur hargmaine ettevõte maksab rohkem kui kohalik jäätisemüüja. Kui rahvusvaheline rõivakett tellib oma reklaamikampaania jaoks tähtede disaini ning soovib nende täielikku kasutamisõigust, siis on õiglane hind vähemalt 20 000 dollarit. „Püüdke seda summat tunnihinnas väljendada!“ selgitab ta.

„Odava töö tegija mainet pole kellelgi tarvis! Kui alguses oma teenust odavalt pakkuda, on väga raske hiljem kõrgemat hinda küsida.“

ähtede disainimine on algusest lõpuni käsitöö. Esmalt joonistab Hische kliendile pliiatsiga mõned mustandid. Kui mustand on kinnitatud, loob ta lõpliku versiooni arvutis graafikaprogrammiga. Loomingut ei saa arvutiga teha ning tasustatud töö põhineb alati käsitsi tehtud joonistel. Vaatamata äärmisele spetsialiseerumisele on Hischel õnnestunud end oma oskustega hästi ära elatada. „Mul on palju kliente ja palju tööd. Tulevikus võib klientide arv küll väheneda, kuid ma saan lisasissetulekut oma fontide ja muude tööde autoritasudest.“ Ehkki Hische bränd on tugev, ei plaani ta oma agentuuri avada. „Olen oma loomingu koha pealt täielik kontrollifriik. Tahan vastu võtta ainult need ülesanded, mida ma suudan oma kõrgete standardite kohaselt lõpule viia. Tunnen oma nõrkusi ja tugevusi väga hästi ning tean seega, et pean jääma üksikettevõtjaks. Minust saaks kohutav ülemus.“ Teiste julgustamine ja nõustamine meeldib Hischele aga väga. Kui küsida temalt näpunäiteid algajale ettevõtjale, on tal kohe varuks küllaga nõuandeid.

•

Uuri välja, mida sa ise tahad teha, ja seejärel näita seda ka teistele. Kui tahad disainida raamatukaasi, aga neid sinu portfoolios ei ole, siis neid sinult tõenäoliselt ka ei tellita.

•

Ole inimestega kena. Loo uusi tutvusi ja näita ennast heast küljest. Keegi ei taha ebameeldiva inimesega koostööd teha.

•

Tee tutvust samal alal tegutsevate inimestega. Nad on sinu suhtlusvõrgustik, mitte konkurendid. Hästi maksvad kliendid leiavad sind reeglina soovituste põhjal, mitte telefoniraamatust.

•

Jälgi oma eriala viimaseid trende. Ole kursis kuumade teemade ja uudistega. Uuri välja, kes on kes. Nii jagub alati vestlusteemasid ning suhtlus oma ala inimestega muutub lihtsamaks.

•

Aita teisi. Kui keegi sind karjääri alguses aitab, siis pea meeles ka neid, kes pärast sind tulevad. Räägi neile asju, mida koolis ei õpetata ja avalikult äriringkondades ei arutata.

•

Ja veel üks nõuanne: tee seda, mis sulle meeldib. Kui tahad endale rahuldust pakkuvat tööd, siis ära mõõda oma edu uhkete ametinimetustega visiitkaardil ega suure vastutusalaga. Tõeline edu tähendab rõõmuga tehtud tööd. „Ärge otsige ühte suurt tegurit, mis peaks kõik pusletükid tööelus kokku viima. Selle asemel mõelge, milline peaks olema teie unelmate tööpäev. Nii teete lõpuks neid asju, mida tõeliselt naudite.“

Kui raha saaks valida Rahal pole kunagi olnud nii palju võimalusi. Meie investeerimislahenduste valik on laiem kui kunagi varem. Liigu koos turgude tõusude ja mõõnadega või võta eesmärgiks stabiilsem tootlus koos meiega pikemas perspektiivis. Naudi võimalusi, mida ainult suurimad saavad pakkuda. Kui raha saaks valida, tuleks ta raha juurde. Tutvu võimaluste ja tingimustega lähemalt: www.mandatumlife.ee

RAHA JA ELU

Enne lepingu sõlmimist konsulteeri investeerimisnõustajaga. Indeksfondidesse investeeritakse läbi investeerimisriskiga elukindlustuslepingu.

MANDATUM LIFE VIRU VÄLJAK 2 TALLINN 681 2300