Hind 0,78 ¤
Ilmub aastast 1999
Nr 39 (968) 30. september 2015 R A H V A
P O L I I T I K A L E H T
TEGELIKULT TAHTSID NAD EDGARIT TAPPA
KORDUVAD TEGEVUSED: Küüditajad tulid ka pimedas. Nemad oma nägu ei varjanud, sest massimeedia ja rahva meelsuse mõjutamist polnud ühe parteiga riigis vaja. Videotõmmis Virgo Kruve, ETV / TV3, 22./23. september 2015
Kapo peadirektor Arnold Sinisalu ütles Kesknädalale, et kui on laip, siis pole tähtis, kas ta on tapetud ühe või kümne noahoobiga. Selline oli vastus pressikonverentsil Kesknädala küsimusele: kas kapo ikka jõuab lühikese aja jooksul tegelda mitme korruptsioonijuhtumiga – alles on pooleli Tallinna Sadama juurdlus, kus üks mees võttis üle miljoni euro (meedia spekuleerib kokku juba 30 miljoni euroga), aga nn Savisaare juhtumis räägib prokuratuur seitsme kaht-
lustatava mehe suhtes mõnesajast tuhandest eurost, mis teeb ju ühe mehe kohta rohkem kui sada korda väiksema summa? Samuti ei soovi maksumaksja poolt ülal peetavad jõustruktuurid, mis on loodud Eesti riikluse kaitseks, tunnistada, et ajaloolispoliitiliselt paistab kogupilt siiski ühest laibast erinevat
– olgu ta tapetud siis ükskõik mitme noahoobiga. Tegelikult on nii kapo kui ka prokuratuur korraldanud aastakümnete pikkuse ajujahi Edgar Savisaare suhtes – aga Sinisalu (ja tema käskijate) suureks pahameeleks, et mitte öelda – hämminguks, jookseb saakloom ikka veel ringi, nuga seljas. Kas laibatootmine on ikka veel pooleli?
Mihkel Kärmas ütles 23. septembri ETV-s „Pealtnägijat“ ja selles intervjuud Sinisaluga sisse juhatades: Näete, siin istub mees, kes võttis rajalt maha Edgar Savisaare! No palju õnne. Absoluutselt teemaväline vist on küsidagi: kuhu jääb inimlikkus? Tervisliku seisundiga arvestamine? Savisaare-vastaste jaoks võib ju praegu olla põnev – kambaga alandada hallipäist invaliidi ratastoolis. Kuid Sinisalu jt võimukandjad ei tea, mil-
liseks kujuneb nende endi tulevik. Kesknädalale millegipärast tundub, et „struktuurid“ võivad saada kogeda tulevikus sarnaseid õudusi, mida nad abitusse seisundisse jäetud ja lähedastest jõhkralt eraldatud Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare vastu Hundisilmal toime panid. What goes around, comes around – kõik tuleb ringiga tagasi. Võib-olla kapo ja prokuratuuri ametnikule ei mahu pähe, et on olemas ka kõrge-
mad jõud. Kosmiliste seaduste vastu ei saa. Kui Saatus tabab teid ennast abitus seisus, siis enam nii tore pole. Ainult et kui Savisaare suhtes te suutsite toime panna ebaõigluse ülima akti (et mitte öelda – sigaduse), siis teid ennast tabab õigluse karistus. Sest Eestis pole veel mitte kunagi nii olnud, et tuuled ja ajad ei pöördu. Kesknädalised
KESKNÄDAL
2 uudised
JUHTKIRI
30. september 2015
NÄDALA NUPUD
KALLE KLANDORF Tallinna abilinnapea, Keskerakond
Nii nagu nädalavahetusel Keskerakonna volikogu istungil nenditi, oli
eelmine nädal erakonna jaoks raske ning täis ebameeldivaid ootamatusi. Teisipäeval, 22. septembril toimunud mastaapsest läbiotsimisest teavad ning Edgar Savisaarele, Kalev Kallole ja viiele tuntud ettevõtjale esitatud kahtlustustega on tõenäoliselt kursis ka kõik Kesknädala lugejad.
Vaevalt et Eestis on neid inimesi, kes toimunu üle rõõmustaksid – kui, siis ehk poliitiliste oponentide seas, kes näevad võimalust pildile pääseda ning püüavad kurjakuulutamisega kellegi poolehoidu võita. Arvan siiski, et rahvas ei lase end sellisest käitumisest eksitada ning pigem oodatakse fakte ja selgust kui parastamist.
Just selguse huvides analüüsis ka Tallinna linnavalitsus nelja episoodi, mis sisaldusid prokuratuuri kahtlustuses. Võin väita, et mingeid eksimusi pole tehtud. Linn on järginud seadust. Kahtlustuses toodud episoodide nõrkust teab ka prokuratuur ise, nagu selgus kogemata välja saadetud sisedokumendist. Miks kahtlustuse esitamisel ja kõigi menetlustoimingute läbiviimisel on küljes ilmse kiirustamise märk, seda teab ainult prokuratuur ise. Võib-olla aastate pärast saame meiegi teada.
Taotlus linnavolikogu esimehe ja linnapea ametist kõrvaldamiseks juba mainitud vastuolulisele kahtlustusele tuginedes on kahtlemata pretsedent. Rahva mandaadi tühistamise kavatsusest võime välja lugeda, justkui põhiseadus enam ei kehtikski – või siis kehtib valikuliselt.
KESKMÕTE: Paratamatult tekib paralleel tuntud reformierakondlase Kristen Michaliga, kes oli justiitsministriks ajal, mil tema alluvuses töötasid inimesed, kes uurisid temaga seotud kriminaalasja.
Linnavolikogu esimehe suhtes kohus prokuratuuri taotlust ei rahulda-
nud, otsus linnapea kohta tehakse avalikuks Kesknädala ilmumise päeval. Paratamatult tekib paralleel tuntud reformierakondlase Kristen Michaliga, kes oli justiitsministriks ajal, mil tema alluvuses töötasid inimesed, kes uurisid temaga seotud kriminaalasja. Siis mäletatavasti ministri ametist kõrvaldamist ei taotletud.
Mida peaks praeguses olukorras arvama või tegema üks tavaline
poliitikast huvituv inimene? Esmajoones jääma rahulikuks, ning mitte laskma end kaasa kiskuda Keskerakonna oponentide tulistest sõnavõttudest stiilis „olen ju kogu aeg teadnud, kui korruptiivne on Tallinn ja selle juhid“. Esiteks, nii see kindlasti pole, ja teiseks, käimasolev menetlus kahtlemata on Tallinna opositsioonile poliitilise retoorika jaoks kui taeva kingitus. Olen täiesti veendunud, et nad minetavad peagi oma tagasihoidlikkuse ning asuvad Keskerakonda ründama kõikvõimalike vahenditega. Kuna Tallinna areng on jätkuv ja edukas, siis muid argumente ju opositsioonil polegi.
Kokkuvõtteks kasutan Kalev Kallo sõnu laupäevaselt volikoguistungilt: „Võtame vastu selle võitluse, mis meie jaoks teisipäeval algas, võitleme, ja võidame!“
Aadress: 10130 Tallinn, Toom-Rüütli 3/5 Tellimine ja levi: 6 177 717 Peatoimetaja Urmi Reinde Uudistejuht Indrek Veiserik Toimetaja Tiit Maksim
urmi@kesknadal.ee 6 274 583 indrek@kesknadal.ee 6 274 571 tiit@kesknadal.ee 6 273 465
Toimetus käsikirju ei tagasta. Kesknädalas ilmunud artiklid väljendavad nende autorite arvamust, mis ei pruugi kokku langeda toimetuse omaga.
Levi AS Express Post ja AS Eesti Post Lehte kirjastab MTÜ Vaba Ajakirjandus
Prokurör Laura Vaik eksis meelega? Kesknädalani jõudnud info kohaselt võis prokurör Laura Vaik (pildil) oma töödokumendi Tallinna linnapea Edgar Savisaare kaitsjatele saata sihilikult. Kuna me seda ametlikult tõestada ei saa, panime pealkirja järele küsimärgi. Meenutuseks – Savisaare, Kallo ja suurärimeeste nn altkäemaksuasja menetlev prokurör Vaik saatis Savisaare kaitsjale Oliver Nääsile meilitsi prokuratuuri salajase töödokumendi. Meediale kinnitas ta, et tegi seda ekslikult. Savisaare advokaat Üllar Talviste polnud oma aastakümnete pikkuse karjääri jooksul seesugust prohmakat näinud. „Täitsa pekkis,“ kommenteeris eksimust üks uurimisega seotud ametnik. Vaigu saadetud dokument on ilmselt koostatud enne 22. septembril Riigiprokuratuuris antud pressikonverentsi – memona peaprokurör Lavly Perlingule, et mida peaprokurör võiks ajakirjanikele rääkida ja mida mitte. Kuid see tekst paljastab tegelikult uurimise ääretult nadi seisu ja tõendite puuduse. Suure tõenäosusega just sellest tingituna esineski Perling pressikonverentsil niivõrd ebakindlalt. Muret võisid tema näost näha kõik kokkutulnud ajakirjanikud, samal ajal kui tema kõrval istunud kapo peadirektor Arnold Sinisalu pakatas rahulolust ja viskas „villast“. Kesknädal usub, et Vaik ei saatnud oma töödokumenti Foto: Scanpix
Kiri erakonnakaaslastele
Savisaare kaitsjatele juhuslikult või kogemata. Riigiprokuratuuris töötab siiski ka inimesi, kes olid Savisaare protsessi „peaga vastu puud“ algatamisele algusest peale vastu. Ausale, mõistlikule ja südametunnistusega osale prokuratuurist pidi näha olema, et olemasolevate kahtlustuste najal protsessi võita ei õnnestu. Jõustruktuurid on Keskerakonna-vastaste nõiajahtide alustamisega niigi kaotanud avalikkuse silmis suure osa oma usaldusväärsusest – näiteks eriti räige oli abilinnapea Vladimir Panovi käeraudade-juhtum aastal 2003, mis päädis viie aasta möödudes Panovi võiduga. Seega uue fiasko kartus on prokuratuuris suur. Lavly Perling täitis aga ilmselgelt ebameeldivat ülesannet. Poliitilisele angažeeritusele viitab poliitikute ringkonnis visalt leviv arutelu kas IRL-i ministrite algatusest või Reformierakonna sadamaskandaali summutamisest. Kuid Vaigu avalikustunud kirja järel oli piduri tõmbamiseks juba hilja. Võib-olla korraldati Vaigu n-ö näpukas selleks, et prokuratuur võiks end hiljem, läbikukkumise korral pisutki kaitsta. Ja kui keegi riigiprokuratuurist on poliithuvide pilli järgi tantsinud, s.t valet ja selle levitamist produtseerinud (eraldi teema ongi meedia eelnev teavitamine!), siis tuleb ka vastutada. Kui tegelikku niiditõmbajat ei tuvastata, vastutab peaprokurör Perling.
Teemad, mis Savisaare ründamise varjus kadusid 1. Pagulased 2. Sead. 3. Lehmad. 4. Tallinna Sadam. 5. Holsmeri ja Lillo altkäemaksuküsimine Leedolt. 6. Michali skandaalne püsimine (2012) justiitsministri kohal. 7. Riigieelarve. 8. Presidendi otsevalimine. 9. Õiguskantsler Riigikogus. 10. India laevakaitsjad. 11. Eesti – Vene piir. 12. Ukraina.
13. Koalitsiooni tervis (pigem – haigus). 14. Postimehe peatoimetaja turbulents. 15-ndana oleks seisnud selles rivis ka Eston Kohver (pildil), kelle kohta aga laupäev tõi otsustava vabanemissõnumi – mille valguses muutub muidugi kogu Eesti-poolne kontseptsioon Kohveri vangistamisest üldse. Selge see, et Kohver nabiti kinni ainult selleks, et Venemaa saaks oma Dresseni tagasi. Russkije svoih ne brosajut, nagu ütles RTR-i saatelõigus üks (nais)kommenteerija. Jah, venelased omi hätta ei jäta – erinevalt eestlastest, kes omadele ainult häda kaela toovadki.
HIIBUSE NÄDAL
KESKNÄDAL
30. september 2015
õigus 3
Tallinn rünnaku põhjustega ei nõustu Tallinna linnavalitsus kinnitab, et prokuratuuri esitatud kahtlustuse kõigis episoodides on linn järginud seadust. Ühtlasi rõhutab linnavalitsus, et prokuratuuri ja kaitsepolitsei poolne jõukasutus linnavalitsuse läbiotsimiseks oli ebaproportsionaalne, sest kõik episoodidega seotud dokumendid on kättesaadavad avalikes dokumendiregistrites või on neid võimalik teabenõude korras saada. Esimene episood – Promptus Capital OÜ soov vahetada kinnistuid Tallinna linnaga.
Promptus Capital OÜ saatis 16. veebruaril 2015 Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele ettepaneku vahetada Tallinna linnale kuuluv kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a Promptus Capital OÜ kinnistuga aadressil Mäekalda tn 14. Linnapea edastas ettepaneku abilinnapea Eha Võrgule tutvumiseks ning arvamuse kujundamiseks. Promptus Capital OÜ ettepanekule vastas 10. aprillil 2015 abilinnapea Kalle Klandorf, kes teatas, et soovitud maadevahetus pole võimalik, sest L. Koidula tn 34a kinnistuga on arvestatud Kadrioru pargi arengus ning see on linnale vajalik kinnistu.
Teine episood – ebaseaduslik ehitis aadressil Sihi tänav 108.
11. augustil 2014 väljastati ehitusluba Sihi tn 108 üksikelamu laiendamiseks, kuid hilisem ehituskontroll tuvastas, et olemasoleva projekti järgi säilitatav hoone on lammutatud ja ehitustöid ei teostata kinnitatud ehitusprojekti alusel. Seejärel tehti ettekirjutus ehituse peatamiseks. 22. juunil 2015 edastati omanikule tutvumiseks ning arvamuse ja vastuväidete esitamiseks elamu osalise lammutamise ettekirjutuse eelnõu. Lähtuvalt esitatud vastuväidetest ning seoses 1. juulil 2015 jõustunud uute õigusaktidega täiendas amet
ettekirjutuseelnõu ning edastas 21. augustil 2015 omanikule tutvumiseks täiendatud eelnõu, millele omanik esitas 1. septembril 2015 vastuväited. Esitatud arvamuses toodu on hetkel läbivaatamisel ning linnaplaneerimisametis on ettevalmistamisel lammutuskorraldus.
40 eurot/m2. Tähtajalise lepingu sõlmimise korral oli ettevõte nõus tasuma kõrgemat hinda kui turuhind, 41,80 eurot/m2. See muudatus toob linnakassasse iga kuu, võrreldes varasema lepinguga, 336,59 eurot rohkem.
Kolmas episood – Mündi tn 2/Raekoja plats 10/Saiakang 1 keldrikorrusel asuvate äriruumide rendileping.
Tallinna välissuhete osakond suhtles pakkumuse saamiseks Meriton Hotelli ja Viru Hotelliga. Meritoni kasuks otsustati soodsama hinna tõttu. Pakkumisi tuli vaadata kompleksselt, nii ruumide renti kui majutust. Majutuse hinnas oli 10-eurone toahinna vahe (Meritonis ühene tuba 60 eurot, Virus 70 eurot).
Tallinna linn ja Osaühing Estkompexim sõlmisid 24. aprillil 1997 tähtajalise rendilepingu nende ruumide kasutamiseks toitlustamisel. Pärast lepingutähtaja möödumist avaldas osaühing soovi lepingulist suhet jätkata ning 24. aprillil 2002 sõlmiti samade ruumide tähtajaline rendileping, millega rentnik kohustus muuhulgas investeerima äriruumide parendusteks vähemalt 500 000 krooni. 27. juunil 2007 sõlmiti osaühinguga samade äriruumide kasutamiseks uus tähtajaline leping. 12. aprillil 2010 sõlmiti uus leping, millega rentnik kohustus investeerima parendusteks 12 782,333 eurot. 14. märtsil 2011 läksid üürniku õigused ja kohustused üle Estkompexim Toitlustus OÜ-le seoses Osaühing Estkompexim jagunemisega. 2014. aastal tellis Tallinna Kesklinna Valitsus ekspertarvamuse 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ-lt äriruumide turuüüri teadasaamiseks. Ekspertarvamuse kohaselt on see
Neljas episood – INTA Kongressi osalejad.
Viies episood – Kultuurikatla kommunikatsioonisüsteemide/ võrkude ehitushange.
Riigihanke pakkumuste esitamise kuupäev oli 29. august 2014 kell 14.00. Avamise protokolli kohaselt esitati 4 pakkumust — OÜ Astlanda Ehitus ühispakkumuses koos aktsiaselts Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, Antfire Tuleohutuslahendused OÜ, Caverion Eesti AS, RIITO Ehituse AS. 3. septembril 2014 kvalifitseerusid kõik pakkujad peale Caverion AS-i, kel puudusid vajalikud registreeringud. Otsust ei vaidlustatud. 15. septembril 2014 tunnistati edukaks RIITO Ehituse AS pakkumus kui kõige odavam pakkumine. 24. septembril 2014 vaidlustas
otsuse Antfire Tuleohutuslahendused OÜ, väites, et RIITO Ehituse AS-i pakkumus on põhjendamatult madal. Hankija otsustas üle kontrollida kõik pakkumused ning tühistas 15. septembril 2014 otsuse. 21. oktoobril 2014 käskkirjaga tunnistati vastavaks kõik pakkumised peale RIITO, sest hankija leidis, et RIITO on teinud pakkumisel olulisi minetusi. Käskkirjaga tunnistati edukaks pakkumuseks ühispakkujate Antfire
landa andmeid, mistõttu anti täiendav võimalus süüdistusi ümber lükata. Samuti küsiti väidetavate valeandmete kohta informatsiooni algallikast ehk Skanska AS-ist. Skanska AS-i ja Antfire/Tarfix viimased selgitused saadi 11. novembril 2014. 13. novembril 2014 toimunud vaidlustustega seotud istungile Anfire/Tarfix esindaja kohale ei ilmunud. Kaaludes kõiki argumente ja võttes aluseks kohtupraktikat kvalifitseerimiseks esitatud valeandmete osas, leidis hankija, et Antfire/Tarfix kuuluvad valeandmete esitamise tõttu hanKAHTLUSTUS KAOTAB kelt kõrvaldamisele ning edukaks tunSISU: Üks dokumentidest nistati Astlanda/ (Hillar Tederi episood), R a n d & Tu u l b e r g kus linnavalitsus teatab (vt pakkumus. Vahepeal esitas hankija viimane lause): “Lähtuvalt Antfire’ile ja Asteeltoodust, ei ole Teie poolt landale ettepanekud soovitud maadevahetus pakkumuste jõusvõimalik.” oleku tähtaja pikendamiseks, kuid tähtaega pikendas Tuleohutuslahendused OÜ ja üksnes Astlanda. Antfire esitas osaühing Tarfix pakkumus. 3. vaidlustuse 27. novembril 2014 novembril 2014 esitas vaidlus- enda menetlusest kõrvaldamtuse Astlanda Ehitus OÜ seoses ise osas, kuid tema pakkumuse Antfire Tuleohutuslahendused jõusolek oli selleks ajaks mööOÜ ja OÜ Tarfix poolt kvali- dunud ning vaidlustus jäeti läbi fitseerimiseks esitatud valeand- vaatamata. Kuna otsust ei vaidlustatud, siis metega. Kuna süüdistused oli tõsised, sõlmis Kultuurikatel ehitussaadeti Antfire’ile täiendavate lepingu OÜ-ga Astlanda Ehitus dokumentide esitamise nõue ja aktsiaseltsiga Ehitusfirma kvalifikatsiooni tõendamiseks. Rand ja Tuulberg. Antfire’i esitatud andmed ja tõendid ei lükanud ümber Ast- Raepress 24. septembril
Kesknädala küsitlus
Millele paneb mõtlema Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe kahtlustamine altkäemaksuvõtmises? Ülo Paloveer, mesinik Tüütsmäe külast Võrumaalt: „See on mingisugune mäng, kus minu arvates tõmbab niite Reformierakond, et varjutada Tallinna Sadamaga seonduvaid afääre. Jääb ka arusaamatuks, miks oli Edgar Savisaare kodus Hundisilma talus politseioperatsiooni läbiviimiseks vaja rakendada märkimisväärselt palju kaitsepolitseinikke ja koeri. Lõplik juriidiline lahendus sõltub ennekõike õiguskaitseorganite oskusest ja tahtest teha oma tööd sõltumatult, professionaalselt ja eetiliselt.“
„Minu arvates näitab toimunu Eesti poliitilise eliidi allakäiku ja meenutab kohati sea tuhnimist rukkis. Tundub, et koalitsioonierakonnad soovivad, et suurim opositsioonierakond lõheneks või jätkaks nõrga juhiga ega poleks enam arvestav poliitiline konkurent. Seni on Keskerakonna eestvedamisel kõige rohkem korda saadetud Tallinnas, mille üheks visiitkaardiks on tasuta ühistransport. Pealinnas loodi ka Eesti kapitalil põhinev ühistupank. Võimalik, et Savisaare poliitikast isoleerimise katse taga on ka selle rahvuspanga põhjalaskmise plaan.“
Vello Mikk, pensionär Elvast: „Juhtum on absurd. Olen isiklikult kohtunud Edgar Savisaarega ja elukogenud mehena tunnetan, et tegemist on ausa inimesega. Eks tema materdamine algas aga juba nn lindiskandaalist.“
Eevi Paasmäe, Sillamäe abilinnapea: „Tegemist on järjekordse Edgar Savisaare vastu suunatud mustamisoperatsiooniga, mille lõpptulemust on praegu veel keeruline prognoosida.“
Maie Niit, Otepää lihatööstuse Edgar juhataja ja omanik:
Jozsef Weinrauch, Pala vallavanem:
„Edgar Savisaare kahtlustamine on provokatsioon – Tallinna Sadamas toimunud korruptsiooni varjamiseks. Usun, et Keskerakonna võimuletulek oleks sumbuma kippunud Eesti ühiskonnaelule igati värskendav.“ Olga Tamm, Jõgeva ettevõtja: „Edgar Savisaar on taasiseseisvunud Eesti riigi rajaja ja rahvusriigi patrioot. Jagan Keskerakonna üldist arvamust, et tema kahtlustamise taga on poliitilised motiivid ja plaan Keskerakond Tallinnas võimult kõrvaldada. Mõeldes Savisaarele soovin väga, et jumal talle ikka tervist ja elujõudu annaks.“ Heiki Post, Kasepää külavanem, Peipsimaa köögiviljakasvataja: „Öeldakse, et kus suitsu, seal tuld. Kuid Edgar Savisaare kahtlustuse puhul ma nii ehk ei väidaks. Spekulatsioonidest ei saa veel järeldusi teha. Loodan, et Eesti õiguskaitsesüsteem töötab õigusriigi vääriliselt.“
Olavi Annuk, aktiivne osaleja laulvas revolutsioonis, taasiseseisvunud Eesti esimene Jõgeva vallavanem: „Olen poliitikahuviline ja külastanud ka erinevate erakondade sündmusi. Erakondade rahastamine on keeruline ja vastuoluline temaatika, millega on vist probleeme olnud kõikidel parlamendierakondadel. Edgar Savisaare kahtlustusega seotud summad on veel suhteliselt tagasihoidlikud ja tekib küsimus, kas kahtlustuse menetlemiseks oli tarvis sedavõrd jõulist ja demonstratiivset politseioperatsiooni. Mõtlema paneb seegi, mida mõtles Kadri Simson, kui avaldas, et Edgar Savisaar kiirustas, kui teatas enda kandideerimisest Keskerakonna esimeheks.“ Tallinlanna (palus nime mitte avaldada): „Arvan, et Edgar Savisaar pole korruptsioonikahtlustes süüdi. Kardan, et tema kõrvaldamisega Tallinna linna juhtimisest ja Keskerakonna esimehe
kohalt läheks olukord Eesti poliitikaelus veel sitemaks.“
Küsitles Jaan Lukas Toimetuselt: Kesknädal püüdis saada ka n-ö tasakaalustatumaid vastuseid, lootes leida vastajat, kellelt võiks oodata kriitilisemat suhtumist Keskerakonda. Kuid ei reformierakondlased ega muudki Keski-vastased polnud vastamiseks valmis.
KESKNÄDAL
4 poliitika
Keskerakond ja õigusriik löögi all „Muidugi kaitseme oma erakonna esimeest ja volikogu esimeest kõigi demokraatlike vahenditega, mis meil on. See pole ainult võitlus nende nimel, vaid ka võitlus õigusriigi poolt ja õigusliku nihilismi vastu,” ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal 26. septembril erakonna volikogul. Võitlus käib nende poliitiliste jõudude vastu, kelle juhtimisel kisti Edgar Savisaar ja Kalev Kallo skandaali ning kes tahavad Eestis kehtestada uut „vaikivat ajastut“, suukorvistades opositsiooni. INDREK VEISERIK
Toobal loodab, et süüdistuseni ei jõuta seegi kord ja asi kukub kokku nagu 2012. aastal: „Loodan, et selles loos ei ole KAPO-l oma Onksioni ja Varest, kes valetades ja vassides võimaldavad süüdistust esitada ja kohtusse minna. Kui kohtusse jõutakse, siis selgub kindlasti ka see, et iga meie sammu on jälgitud ja iga
otsus, kas ta lubab või ei luba Tallinna linnapeal oma tööd jätkata. Kõrgeim võim peaks olema Eestis rahva käes,“ märkis Simson. Ta taunis olukorda, kus ärimehi, kes julgevad kohtuda keskerakondlastega või kelle nimi on keskerakondlaste märkmikus, võidakse määrida kahtlustustega. „Keskerakonna puhul on ärimeestel vaja erilist julgust, et oma ilmavaadet toetada,“ ütles Simson. Tema sõnul on Keskerakonnal vaja teha
FOTOGRAAF TÖÖTAB: Keskerakonna volikogu esimees Kalev Kallo oli meedia keskpunktis. Foto: Urmi Reinde sõna lindistatud. Kõiki meie koosolekuid, jutuajamisi, arutelusid, nii isiklikke kui ka erakondlikke. Juba see on ebanormaalne, et opositsioonipoliitik peab elama pideva jälgimise all, et tal ei ole õigust eraelu puutumatusele jne.”
Keskerakond – võimulolijate ainus tujurikkuja
Toobali sõnul ei võeta võimulolijate täiesti ilmseid võimu kuritarvitusi tõsiselt. „Michali ja Rosimannuse ukse taha maskides mehed ei ilmu, isegi kui leidub nt Burkhardt, Silver Meikar, Jüri Mõis või Vjatšeslav Leedo, kes avalikult kinnitavad, et võimuerakonnas ringleb kahtlane raha. See-eest toimub opositsioonipoliitikute lausjälitamine. Ja vähimagi kahtluse puhul ilmutakse ukse taha maskides, näidatakse jõudu ja algatatakse avalik laimukampaania. Mida me ütleks sellise riigi kohta – et seal on demokraatiaga kõik tipp-topp, et õigusriigina tahaks just sellisest riigist eeskuju võtta?” küsis Toobal. Tema sõnul on Keskerakond löögi all, sest „oleme selle seltskonna ainus tujurikkuja – nende jaoks on riigiasjades kaasa rääkimise õigus vaid tipp-poliitikute ja tippametnike kitsa ringi, poliitiliselt soositud ettevõtjate kitsa ringi ning neile lojaalsete avaliku arvamuse kujundajate asi.“
Simson: erakond jäi skandaalis ühtseks
Keskerakonna aseesimees Kadri Simsonil oli hea meel, et enamik inimesi ei valinud skandaalis tsentriste süüdistavat poolt. Vastupidi, paljud inimesed väljendasid erakonnale oma toetust. „Kahe aasta eest kohalikel valimistel hääletas Tallinnas Keskerakonna poolt üle 115 000 inimese. Nüüd on kohtuniku käes
kolm asja: erakonna liikmed peaksid selgitama olukorda oma piirkonna inimestele; kindlasti ei tohiks kapselduda n-ö kaitselahingutesse; tuleb jätkata tavapärast tööd. „Oleme selles skandaalis erakonnana väga hästi toiminud,“ tunnustas aseesimees. Avaldusega esines ka n-ö kahtlusalune, Tallinna linnavolikogu ja Keskerakonna volikogu esimees juhatuse liige Kalev Kallo. Välispoliitikast andis põhjaliku ülevaate Europarlamendi saadik Yana Toom.
Õigusriigi maine kadumas
Järjekordsed rünnakud Keskerakonna vastu panid ausaid inimesi küsima: kui kaugele selles alatuses minnakse? Volikogul osalejate nägudel peegeldus mure oma riigi pärast. Mis riik see on, mis kiusab taga opositsioonipoliitikuid, kuid pigistab silma kinni võimuparteide kahtlastes rahaallikates – Tallinna Sadama tühjaksvarastamises, IRL-i elamislubadeäris, Leedo, Meikari jmt süüdistuste suhtes? Prokuratuuri ja kapo järjekordne rünnak opositsiooni vastu vähendab Eesti kui õigusriigi mainet veelgi. Keskerakond käitub aga vaimselt tugevana, isegi murdumatuna. Seistakse nende väärtuste eest, mille nimel Eesti Vabariik 1991. aastal taasloodi. Vastaste hoopidele reageeritakse väärikalt. Läbi aastatuhandete on taga kiusatud neid, kes seisavad tõe eest ja jäävad veendumustele kindlaks. See, et Keskerakond ei soovi huntidega koos ulguda ja julgeb kartelliparteidest erineda, ongi põhjus, miks teda järjekindlalt üritatakse verele pureda. Loodetavasti peavad varsti häbiga taanduma need, kes algatasid õigusriigi-vastase rünnaku Keskerakonna vastu.
NB! Priit Toobali kõne täispikk tekst Kesknädala 30. septembri portaalis.
30. september 2015
Justiitsterrori ajaloo jätkumine Kapo initsieeritud „korruptsiooniskandaal“ Keskerakonna ja tema liidri Edgar Savisaare vastu tõestab poliittehnoloogilist silmakirjalikkust põhimõttel – kellel jõud, sellel õigus. Jõud on alati repressiivaparaadi kamandaja käes – „jõuministeeriumid“, sh politsei, kaitsepolitsei, prokuratuur. Aga ka kohtuorganid. Nii formaalselt kui ka sisuliselt. Politsei allub siseministrile, prokuratuur allub justiitsministrile, ka maakohtud ja apellatsioonikohtud on Justiitsministeeriumi haldusalas. Vaatamata formaalsele sõltumatusele ja parteivälisusele on ja jääb kohtunik kodanikuna teatud maailmavaate ja poliitilise eelistuse kandjaks.
Käimasolevat skandaali iseloomustab see, et lahingukäsu prokuratuurile andis justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL-i nn poistebänd) vahetult pärast lootuste põrumist, et Savisaar pärast invaliidistumist vabatahtlikult poliitikast lahkub. Kadus lootus Keskerakonna hävitamiseks rahulike meetmetega, nii nagu Rahvaliit hävitati Villu Reiljani kõrvaldamisega.
Et eesmärgiks polnud eetilise õhustiku puhastus, vaid parteipoliitiline sõda Keskerakonna vastu, ilmneb eriti selgelt katses Savisaar Tallinna linnapea toolilt paanilise kiirusega lahti kangutada enne igasugust õigusmenetlust. Sest niikaua kui Keskerakond valitseb Tallinna, niikaua on sel erakonnal võimalus riigis tagada ligi kolmandiku hääleõiguslike kodanike sümpaatia ja toetus. Üks asi on selgem kui prillikivi – käimalükatud ofensiiv on silmakirjalik katse rakendada poliitilise võitluse vankri ette riigi jõustruktuurid.
Käsk anti sedavõrd kiireloomuliselt,
Kas tegemist on ootamatute arengutega? Ei!
TIIT TOOMSALU jurist, ekspoliitik
et traageldatud „süüdistuse“ neljal episoodil puudus tõenduslik taust ka prokuratuuri enda sisehinnangul. Kogu süüdistuse alusmüüriks näib olevat emotsionaalne lootus altkäemaksu reaalsuses. Altkäemaksusüüdistus lahjenes ja rääkima hakati „soodustuste saamisest“, seejärel teatati, et ega Savisaar midagi eriti saanudki, põhiosa läinud parteile. Lõpuks ilmnes, et puudub igasugune prognoos, kui palju keegi sai või andis. Kaasnes juriidiline ebakompetentsus – väites, et Hillar Teder lubanud parteile laenu anda, unustasid kapo ja prokurörid, et seadusega on parteidele lubatud laenu anda vaid pankadel.
Tegemist on traditsiooniga, mida rakendatakse juba üle 20 aasta erinevate erakondade vastu ja võimutäiust nautivate paremerakondade poolt. Samas vaadatakse mööda paremerakondade ja nende liidrite korruptiivsetest üleastumistest – Laari „idarahade“ ja VEB Fondi sertifikaatide skandaalid, IRL-i viisaskandaal või siis Siim Kallase 10 miljoni dollari afääri sumbumine. Selles reas ilmneb jõustruktuuridega manipuleerimine kogu oma värvikuses poliittehnoloogilistes huvides. Tundub, et summutamise ritta on paigutumas ka Tallinna Sadama juhtum, kus tegijaks võivad olla nii reformistide ja sotside kui ka isamaa-
laste korruptiivsed huvid, mis taandatakse üksnes „rööpmeseadjate“ (juhatus ja nõukogu) vastutusele.
Juurdunud traditsioonid
Kriminaalmenetlused on läbi 20 aasta olnud tõhusateks meetmeteks ebasobivate erakondade poliitmaastikult kõrvaldamisel või marginaliseerimisel. Aastail 1994–2001 represseeriti samamoodi Vaino Väljase asutatud ja allakirjutanu poolt jätkatud Eesti Demokraatlikku Tööparteid (hiljem Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei ja Vasakpartei). See päädis Kentmanni tänava parteihoone protsessiga, mille käigus mulle kui parteijuhile esitati kriminaalsüüdistus. Kümme aastat hiljem käivitus maarahva huvide eest seisnud Rahvaliidu marginaliseerimine kriminaalsüüdistusega Villu Reiljani vastu. Nüüd on seatud eesmärgiks Keskerakonna nõrgestamine, lõhestamine ja marginaliseerimine – lahtisaamisega mehest, kes jäärapäiselt keeldub pärivoolu kaasa minemast. Ka reanimobiili kaasamine Hundisilma operatsioonile johtus kainest arvestusest – äkki mees saab infarkti, ning edasine oleks juba meedikute vastutusala.
Pilk tagasi
Justiitsministeeriumi rünnak Tööpartei vastu algas, kui Toomsalu jul-
Enneolematu atentaat Eesti opo Savisaare vastu suunatud kahtlustustel on selgelt poliitiline alltekst, sest meediashow võimaliku altkäemaksu ümber Tallinna ehitustel on olnud vägev. Inimesed peavad siiski endale aru andma, et meediapilt pole elu. MAX KAUR PhD, Mustvee linnapea
Alati võib leiduda mõni ärimees, näiteks keegi Slava, kes kingib sünnipäevaks kella, aga pärast jookseb kaitsepolitseisse üles andma, et „õhus on kolossaalne altkäemaks“. Nii mõnigi ärimees loodab oma eesmärke saavutada manipuleerimise, valetamise või provokatsioonide kaudu. Kas meil peab siis sellepärast elu elamata jääma? Võtke nüüd neid altkäemaksulugusid linnaehituses realistlikult. Tegemist on reasündmusega. Mingit altkäemaksu ei ole. Alati on ehituses lihtsalt keegi, kes jääb konkurentsis alla, ja siis kaebab. Kogu maailmas on selliseid juhtumeid linnaehituses kokkulugematu arv. Ei ole see olukord ka Tartus või Pärnus sugugi teistmoodi.
Altkäemaks ja poliitiline valik
Hoopis teine asi on näiteks tõesti altkäemaks Alstomilt – siin on meie kapo vait kui sukk, sest Alstomiga on seotud selle erakonna juhid, kes kaitsepolitsei peadirektori asetäitjale
neid tellimusi teiste erakondade mustamiseks annavadki! Muide, pange tähele, kapo peadirektori asetäitja ei teinud teist nägugi, kui selle partei esindajad võitlesid välja elamislube Venemaa allmaailmategelastele. Savisaare vastu suunatud lool on selgelt poliitiline alltekst, mis on suunatud suurima opositsioonipartei liidri vastu. Ütleks enamgi – on kahtlus, et võimalikku Savisaare tapmise katset märtsis ning praegust altkäemaksuafääri on juhitud samast keskusest, millel eesmärgiks iga hinna eest Savisaarest vabaneda – n-ö koha tegemine kellelegi teisele. Näiteks silmas pidades vene valijaid. Võib arvata, et kapo kogenematut peadirektorit on jälle tillist tõmmatud. Järjekordne nobekäpp „Simm“ või „Dressen“ on suunanud protsesse oma huvides. Pole see mingi vandenõuteooria, sest kaitsepolitsei juhtivtöötaja Indrek Põder vahistati ja pandi vangi, kuna püüdis kogu Eesti riigiaparaati panna tantsima Moskva tegelinskite pilli järgi. Tundub, et välismaised eriteenistused on kapot ennegi koostööle meelitanud saavutamaks selle riikliku jõustruktuuriga manipuleerides oma eesmärke.
Savisaare jalahaigus paistab pärast 9/22 teises valguses
Endiselt on vastuseta küsimused, mis tekkisid seoses Edgar Savisaare ootamatu haigestumisega märtsis 2015. Pärast seda, kui ettearvamatult kokku kukkunud Vene tippajakirjanikul Vladimir Kara-Murzal oli täpselt samasugune kliiniline pilt nagu Savisaarel ning Kara-Muzra väidab kindlalt, et teda mürgitati, oleks kapo pidanud ammu olema tagajalgadel. Võimalik atentaat poliitilisse eliiti kuuluva ekspeaministri, endise siseja majandusministri, pealinna nüüdse linnapea ning praeguse opositsiooniliidri vastu on Eesti poliitilises praktikas enneolematu. Asjatult on kaotatud palju aega. Sellistes asjades kuriteojäljed jahtuvad ja mõne aja pärast kaovad üldse. Aga teoreetiliselt kujutagem ette juhtumit, et näiteks midagi sellist toimub mõne suure lääneriigi opositsioonipartei juhiga. Võite kindlad olla, et tolle riigi õiguskaitseorganid on kohe tagajalgadel. Miks? Aga sellepärast, et Lääne demokraatias on opositsioon „Tema Majesteet Opositsioon“, lahutamatu osa võimustruktuurist, sama tähtis kui võimulolev partei. Faktiliselt
diktatuur 5
30. september 2015
e Eestis et president Lennart Meri tegi tagasihoidlikust Justiitsministeeriumi asekantslerist Juhan Partsist riigikontrolöri ja siis parteijuhi ja peaministri – teenete eest Tööpartei väljaajamisel. Tulemusena näeme Vasakpartei paratamatut marginaliseerumist.
Villu Reiljani protsess
VILLU GRILL: Foto meediaterrori klassikast –Villu Reiljan grillijälgedega näos. Tulemus – pole Villut poliitikas, pole tema maarahva erakonda, Eesti aga tapab oma sigu ja lehmi. Kõik algas partei rahastamise nullimisest. ges ja suutis korraldada Kentmanni 13 (praegune kohtumaja – milline pilge!) rendikäibe 100%-se hõive ja saadud rahadega välja anda parteilise ajalehe „Eile.Täna.Homme“, aga tuua meediasse ka iganädalase telesaate „Vasakpilk“. (Erakonna varasemad finantsressursid hävitati, kui kutsuti ellu Sotsiaalpanga pankrotiprotsess.) Poliittehnoloogilist värvingut kannab ehedalt fakt, et Tallinna linnakohus esmalt jättis Justiitsministeeriumi hagi rahuldamata, apellatsioonikohus oma otsuses aga kirjutas mitu lehekülge „kui paha ikka nõukaajal kompartei oli“. Sellest piisas, et õiguskuulekas otsus tühistada ja uueks läbivaatuseks komplekteerida poliitiliselt kuulekas kohtukoosseis. Meetod käsi-peseb-kätt viis selleni,
Lehitsesin huviga Riigikohtu otsust 30. juunist 2014, millega purustati Reiljani erakonna rahastuslik jalgealune. Tänaseks on erakond samuti marginaliseeritud. (Rahvaliidust välja kasvanud Helmede rahvusradikaalsel ääreparteil vaevalt et tulevikku on.) Kokkuvõttes: ei keskkonnaminister Villu Reiljan ega põllumajandusminister Ester Tuiksoo küsinud ega saanud sentigi altkäemaksu. Pole tuvastatud seonduvaid rahavoogusid ka Rahvaliidule. Esmane süüdistus „altkäemaksu küsimises“ tühistati Riigikohtu otsusega. Kõik kõnealuste ministrite ametialased teod olid seaduspärased ja seaduskohased. Kummalegi neist inkrimineeriti süüdistajate „poliittehnoloogiliselt väärastunud ettekujutusest johtuv“ kohtualuste soov saada kasu. Kusjuures – kummagil juhul oli tegemist mitte raha saamisega, vaid nn „hüvede väidetava saamisega“. Täpsemalt: korterikasutuse võimalusega kas tuttavale (Reiljan) või endale (Tuiksoo). Esimesel juhul oli tegemist heatahtliku vahendusega ilmselt sümpaatsele inimesele, teisel juhul siiralt naiseliku arusaamaga sellest, et kaunis kodu ajutiseks kasutuseks (elamise ajaks Tallinnas) ei tohiks olla patt. Ei tahaks korrata, et tõendid (telefonikõnede lindistused), millele rõhus prokurör, olid saadud eeskirju rikkudes ja neist tulenev omakasutaotlus on käsitletav vaid tõlgendusena – kohvipaksult ennustamisena.
Tagasi tänasesse
Midagi sellesarnast toimub hetkel ka Keskerakonna ja Savisaare kaasuses. Kõik neli väidetavat episoodi on seadusega lubatud; ühelgi juhul ei ole Savisaar ainuotsustaja; esitatud pole ühtegi tõendit, et linnapea on survestanud kollektiivset otsustusprotsessi. Seega on tegemist poliittehnoloogiliselt kahepalgelise toore ründega euroopaliku süütuse presumptsiooni kui väärtuse vastu, hägustades seda euroopaliku korruptsioonivastasuse väärtusega. Teatavasti kolme tilga vere andmine kuradile tähendab, et kurat saab ka käe. Loetletud protsessid tõestavad katastroofilist eetilise jalgealuse kaotust Eestis, rohelise tee avamist omavolile, justiitsterrori süvenemist. Ükski erakond ei paotanud suud, kui Paul Varulist justiitsminister ründas Mart Laari käsul Tööparteid. Ja kui tervelt 85 vasakpoolset sõsarparteid saatsid oma kongressilt Pariisis peaminister Mart Siimannile Tööpartei ründamise vastase protestiläkituse, ilmus ajakirjanduses vaid – Toomsalu ässitab rahvusvahelist avalikkust Eesti Vabariigi vastu. Ükski erakond ei tõusnud tagajalgele, kui poliitiliselt vägistati Rahvaliitu. Nüüd on kord Keskerakonna käes. Et ka sotse selles mängus mitte unustada, siis meenutagem – nende üks maskott Liia Hänni vastas Riigikogu IX koosseisu põhiseaduskomisjoni esimesel istungil (päevakorras oli tema valimine komisjoni esinaiseks) allakirjutanu küsimusele, miks ta nõudis parlamendi tribüünilt Väljase partei varade poliitilist natsionaliseerimist, häbelikult naeratades: „Siis oli see vajalik.“ Lõpuks kõigutamatu aksioom: poliitikat ei tehta rahata ja võidab see, kellel on rohkem raha.
ositsiooniliidrile MÕRVAKATSE: Maikuus viidi Vene publitsist ja ühiskonnategelane Vladimir Kara-Murza kriitilises seisundis haiglasse. Arstid diagnoosisid tal arteriaalse vererõhu järsu languse. Patsient kannatas kopsupõletiku ja neerude talitushäire all. Teda hoiti kunstlikult elus ning probleemid levisid teistele organitele. Tal oli samasugune kliiniline pilt nagu kevadel ootamatult haigestunud Edgar Savisaarel. on opositsioon õiguskaitseorganite ülemus, nii nagu on seda võimupartei. Opositsiooni kaitstakse sama valvsalt kui valitsust, sest võõrriikide huvi on mõjutada mitte ainult tänast, vaid ka homset poliitikat.
Eestis õiguskaitseorganid opositsiooni ei kaitse
Meil siin Eestis lääneriigi järele ei lõhna. Opositsioonipartei juhtivad tegelased on pideva jälitamise, uurimise ja kohtu alla andmise subjektid. Kui nendega aga midagi juhtub, siis õiguskaitseorganid ei kõssagi. Et küsite, kus on kapo avaldus pärast ekspeaminister Savisaarega märtsis juhtunut? Õige, seda ei ole. Ja uskuge mind, see ei ole normaalne! Kindlasti
on väga oluline see, mis juhtus Edgar Savisaarega. Veel tähtsam aga on see, et demokraatlik riik reageerib sellele, mis toimub tema tähtsaima opositsiooniliidriga. Normaalses olukorras vastav organ uurib ja teeb avalduse. Näiteks: asja uuriti ja midagi kahtlast ei tuvastatud. Nii tehakse, et informeerida üldsust, maha võtta asjatuid kahtlusi. Ei ole tähtis, kas midagi kahtlast toimus valitsus- või opositsioonipoliitikuga. Näiteks Saksamaal, pärast juhtiva Bundestagi saadiku Andreas Schockenhoffi surma, mille puhul kahtlustati ebaloomulikku surmapõhjust, asuti kohe asja põhjalikult uurima ning kohus käskis viivitamatult teha lahkamise.
Põgene, vaba laps!
Elame maailmas, mis sarnaneb külma sõja aegsele tapmiste ja mürgitamiste maailmale. On inimene, on probleem, ei ole inimest, ei ole probleemi. Võtkem näiteks uudis Londonist, kus tuntud tegelane on mürgitatud gelsemium elegans’iga. Ei, me ei loe konspiratiivseid spioonilugusid, see on uudis pärismaailmast. Peame endale aru andma, et ka Eesti-suguses riigis on olemas selge ja pidev oht, et välised jõud võivad rünnata; manipuleerida mitte ainult võimupoliitikuid, vaid ka opositsionääre. See oht on pidev ja jääv. Seepärast on Eesti eriteenistuste õige käitumisjoonis väga oluline. Aga Savisaare ründamise juhtumis eelmisel nädalal oli see käitumisjoonis vale. Siiski ei maksa Edgar Savisaare pärast üleliia muretseda ega tekitada igasugu kaudseid seoseid selle pinnalt, et tal on mingid vanad sõbrad, kes olid tema sõbrad ka aastakümneid tagasi ning kes on tõesti teda toetanud igasugustel aegadel. Kõigel sellel puudub kriminaalõiguslik perspektiiv. Savisaar jätkab Keskerakonna esimehena, Tallinna linnapeana, varsti võib-olla peaministrina ja miks mitte Vabariigi Presidendina. Tema vaenajate käed jäävad lühikeseks – laulva revolutsiooni liidrit rahva südamest niisama välja ei püüa, sest me „ei viitsi mõeldagi püüdjate paelust, kuid püüdjail on vaja just vaba last“. Ainult et Edgar Savisaar on vaba liider, kes ei põgene, vaid jääb oma rahvaga lõpuni.
Kapo ja kolm sajandit ajalugu
Kesknädala toimetuselt: Eesti Päevaleht tellis Oudekki Loonelt alljärgneva artikli. Loone kirjutaski 24. septembri EPL-is vajadusest Kapo rolli piirata. Paraku toimetati artiklist välja kõik viited n-ö Savisaare-kriisile. Kesknädal avaldab täisversiooni, kus oleme paksu kirjaga ära märkinud EPL-ist välja jäänud laused. Teada on, et EPL toimetuses siiski mõni inimene võitles Loone kirjutise avaldamisõiguse eest väga – olgu see öeldud tunnustuseks, et osa ka n-ö peavoolus töötavaid inimesi püüab teha tasakaalustatud ajakirjandust. OUDEKKI LOONE koostööd, kuid Kapol endal ei tohiks Kummalisel kom- olla näiteks mingit õigust kellegi bel tuleb 21. sajan- arreteerimiseks. Eestis on olemas di Eestis veel kord kaheldamatult pädev Keskkrimiette võtta küsimus naalpolitsei, kelle ülesannete hulka sellest, miks Kapol kuulub tegelemine nii terrorismi, ei tohiks olla koh- ekstremistide kui ka korruptsioonituvõimu. Kumma- kuritegudega. Rääkimata üldisest lisel, kuna tegelikult politseistruktuurist, inimestest, kes võiks ju arvata, et see probleem on iga päev põhiseaduslikku korda kaitükskord ja igaveseks ära lahendatud sevad ja kuritegudega võitlevad. – filosoof Montesquieu poolt, head Muide, ka politseiprefektuuride juu267 aastat tagasi. res eksisteerivad majanduskuritegude Vabas ühiskonnas on kolm omava- talitused. Justiitsministeerium tuletas hel sõltumatut võimu – seadusandlik, juba 2009. aastal meelde, et majankohtu- ja täidesaatev võim on oma- duskuritegude menetlejana on Kapo vahel lahutatud. Uurimisasutused, roll äärmiselt küsitav ning võib prokuratuur ja politsei kuuluvad oluliselt kahjustada tema võimekust kohtuvõimu alla ning peavad olema Eesti julgeoleku tagamisel. Täna on eristatud nii valitsuse kui ka parla- viimane aeg hoiatuste peale tegutsemendi tegemistest. da. Kapo ainsaks rolliks tuleb jätta Ka täna pole salateenistustel koh- vastuluure ja riigisaladuste kaitse. See tuvõimu üheski oma nime auga kaitseb meie riiki välisohu eest. kandvas demokraatias ei Euroopas Põhiseadusliku korra kaitsega ning ega Ameerikas. Salateenistused on terrorismi ja korruptsiooni vastu võitülesehituslikult seotud valitsuse- lemisega saab suurepäraselt hakkama ga ehk ühe poliitilise osapoolega. politsei. Euroopa demokraatia mudel Kui neile anda ka kohtuvõim, siis ei sisalda kuskil salateenistustele kohhakatakse paratamatult tegelema tuvõimu andmist. Ameerika mudel uurimistega, millel on poliitiline ka mitte, isegi lapsed teavad, et CIA iseloom, muutudes nii potentsiaal- ei tohi teha operatsioone oma kodu seks relvaks opositsiooni vastu. pinnal. Salateenistuste olemasolu õigustab Kas me tõesti tahame jätkata ainult ja ainult vajadus kaitsta riiki mudeliga autoritaarsest minevivälisagentide eest, olgu need siis Ees- kust, mida me kahjuks liiga hästi ti kodanikud või mitte. Teiste sõnade- mäletame? KGB järgi nostalgiat ga, salateenistuste ainus funktsioon tundvatel isikutel soovitan oma saab olla vastuluure. Salateenistused tundeid rahustada Okupatsiooniei tohi omaenda riigi pinnal omada de Muuseumis. Eesti riik tuleb aga mingit rolli. Isegi mitte terrorismi ja ehitada vaba ja demokraatlikuna, kus ekstremismiga võitlemist. salateenistused riigi pinnal ühtegi Äärmisel juhul võib Kaitsepolitsei operatsiooni ette võtta ei saa. teha nendes juhtumites kohtuvõimuga
KESKNÄDAL
6 kirjad
TALLINNA TV 5. – 11. oktoober
18:00 TÄNA. Uudised ESMASPÄEV, 05.10 18:10 Birgitta festival 2015 08:00 Nädal +* 19:00 TÄNA. Lühiuudised 08:30 Linnaosa lood* 19:02 Monitor 09:00 Kultuurimeeter* 20:00 TÄNA. Uudised 09:30 Peeter Võsa. Saaga* 20:30 OTSE: TeleTallinn 10:00 Nädal +* 21:20 Horisont 10:30 Lõõtspillipidu Harmoonika, 22:05 Tervisevõti. Dr Viktor 2015 3/4* Vassiljev 11.00 Keskkonnanädal* 22:40 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 11:30 Inimese mõõde* 22:50 Mõtleme taas* 12:15 Korvpall. Nymburk vs BC 23:20 Poolkuu Igor Gräziniga* Kalev/Cramo* 23:50 TÄNA. Uudised* 14:00 Info TV 16:35 TeTeVeke: Multifilm. Sammy 00:20 TeleTallinn* 01:10 Info TV seiklused 18:00 TÄNA. Uudised REEDE, 09.10 18:10 Draamaseriaal. Armastuse 08:00 TÄNA. Uudised* mõrkjas mekk 08:30 Läbi aegade. Neitsitorn 19:00 TÄNA. Lühiuudised (2013) 19:02 Ühistegevuse pooltund 09:00 Birgitta festival 2015* 19:30 Terve tervis 09:50 Tervisevõti. Dr Viktor 20:00 TÄNA. Uudised Vassiljev* 20:30 TÄNA + 10:25 TÄNA. Uudised* 21:00 Täna maailmas 10:35 Horisont* 21:20 Märkmeid maalt 2/3. Piim rentslisse või lehmad tapale? 11:20 Monitor* 12:05 Kas tohib?* 21:50 Rockumentalist 3/3 12:35 Arvutitark (2014) 22:20 TÄNA. Uudised 13:05 TeleTallinn* 22:30 Hotell Rwanda (USA, 13:55 Info TV Mehhiko, Lõuna-Aafrika, 16:10 Horisont* 2004) 16:55 Tervisevõti. Dr Viktor 00:20 Terve tervis* Vassiljev* 00:50 Märkmeid maalt 2/3. Piim 17:30 TeTeVeke lastele rentslisse või lehmad 18:00 TÄNA. Uudised tapale?* 18:10 Inimese mõõde. Mika 01:20 TÄNA. Uudised* Keranen 01:50 TÄNA +* 19:00 TÄNA. Lühiuudised 02:20 Täna maailmas* 19:02 Teatrijutud* 02:35 Info TV 19:30 Kultuurimeeter 20:00 TÄNA. Uudised TEISIPÄEV, 06.10 20:30 TÄNA + 08:00 TÄNA. Uudised* 21:00 Täna maailmas 08:30 TÄNA +* 21:20 OMG Music TV 09:00 Draamaseriaal. Armastuse 21:50 Siseimpeerium (USA, mõrkjas mekk* Prantsusmaa, Poola, 2006) 09:50 Terve tervis* 00:50 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 10:20 TÄNA. Uudised* 01:00 TÄNA. Uudised* 10:30 Ühistegevuse pooltund* 01:30 TÄNA +* 11:00 Rockumentalist 3/3* 02:00 Täna maailmas* 11:30 Märkmeid maalt 2/3. Piim 02:15 OMG Music TV* rentslisse või lehmad 01:45 Info TV tapale?* 12:00 Kellaviietee* LAUPÄEV, 10.10 12:30 Muuseumirott* TÄNA. Uudised* 13:00 Multifilm. Sammy seiklused* 08:00 08:30 TÄNA +* 14:25 Info TV 09:00 Inimese mõõde. Mika 16:30 Terve tervis* Keranen* 17:00 Ühistegevuse pooltund* 09:50 Terve tervis* 17:30 TeTeVeke lastele 10:20 TÄNA. Uudised* 18:00 TÄNA. Uudised 10:30 Kultuurimeeter* 18:10 Draamaseriaal. Armastuse 11:00 Ühistegevuse pooltund* mõrkjas mekk 11:30 OMG Music TV* 19:00 TÄNA. Lühiuudised 12:00 Teatrijutud* 19:02 Kultuurinädal pealinnas 12:30 TeleTallinn* 19:30 Päikeselõks (BBC, 2015) 13:20 Inimeste lood 20:00 TÄNA. Uudised 13:50 Info TV 20:30 TÄNA + 16:15 Rockumentalist 3/3* 21:00 Täna maailmas 16:45 Horisont* 21:20 Mõtleme taas 17:30 TeTeVeke lastele 21:50 Poolkuu Igor Gräziniga TÄNA. Uudised 22:20 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 18:00 Koos parima sõbraga (2011) 22:30 Itaalia miniseriaal. Perekond 18:05 18:30 24 tundi Palamusel ehk XVIII 6/14 Suur Paunvere Väljanäitus 00:15 TÄNA. Uudised* 19:00 Aleksei Turovski lood (2011) 00:45 TÄNA +* 19:30 Lõõtspillipidu Harmoonika, 01:15 Täna maailmas* 2015 4/4 01:30 Info TV 20:00 TÄNA. Uudised 20:30 Kas tohib? KOLMAPÄEV, 07.10 21:00 Itaalia miniseriaal. 08:00 TÄNA. Uudised* Kuningajaht - narkorühm 1/6 08:30 TÄNA + * 22:40 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 09:00 Draamaseriaal. Armastuse 22:45 Kultuurimeeter* mõrkjas mekk* 23:15 TÄNA. Uudised* 09:50 Päikeselõks (BBC, 2015)* 23:45 Kas tohib?* 10:20 TÄNA. Uudised* 00:15 Lõõtspillipidu Harmoonika, 10:30 Kultuurinädal pealinnas* 2015 4/4* 11:00 Mõtleme taas* 00:45 24 tundi Palamusel ehk XVIII 11:30 Poolkuu Igor Gräziniga* Suur Paunvere Väljanäitus* 12:00 OTSE: LV Pressikonverents Info TV 12:30 Itaalia miniseriaal. Perekond 01:15 6/14* 14:15 16:00 16:30 17:00 17:30 18:00 18:10 19:00 19:02 20:00 20:30 21:00 21:20 22:20 22:30 00:10 00:55 01:25 01:55 02:25 02:40
Info TV Mõtleme taas* Poolkuu Igor Gräziniga* LV Pressikonverents* TeTeVeke lastele TÄNA. Uudised Draamaseriaal. Armastuse mõrkjas mekk TÄNA. Lühiuudised Meedia keskpunkt TÄNA. Uudised TÄNA + Täna maailmas Dokumentaalfilm: Englas. Vana soldat TÄNA. Uudised (subtiitritega) Varast röövides (USA, 2007) Meedia keskpunkt* Kultuurinädal pealinnas* TÄNA. Uudised* TÄNA +* Täna maailmas* Info TV
PÜHAPÄEV, 11.10
08:00 TÄNA. Uudised* 08:30 Kas tohib?* 09:00 Koos parima sõbraga (2011)* 09:25 Aleksei Turovski lood (2011)* 09:55 Lõõtspillipidu Harmoonika, 2015 4/4* 10:25 TÄNA. Uudised* 10:30 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 11:05 Itaalia miniseriaal. Kuningajaht - narkorühm 1/6* 12:45 Märkmeid maalt 2/3. Piim rentslisse või lehmad tapale?* 13:15 Monitor* 14:00 OMG Music TV* 14:30 Mõtleme taas* 15:00 Poolkuu Igor Gräziniga* 15:30 Kultuurimeeter* 16:00 Terve tervis* 16:30 24 tundi Palamusel ehk XVIII Suur Paunvere Väljanäitus* 17:00 Sultan Suure radadel 1/3* 17:30 TeTeVeke lastele NELJAPÄEV, 08.10 18:00 OTSE: Korvpall. Saratovi 08:00 TÄNA. Uudised* Avtodor vs BC Kalev/Cramo 08:30 TÄNA +* 20:00 Nädal + 09:00 Draamaseriaal. Armastuse 20:30 Peeter Võsa. Saaga mõrkjas mekk 21.00 Krimiseriaal. Tabaja (BBC, 09:50 LV Pressikonverents* 2015) 10:20 TÄNA. Uudised* 21:55 Pillimeeste klubi 10:30 Meedia keskpunkt* 22:55 Nädal +* 11:15 Dokumentaalfilm: Englas. 23:25 Peeter Võsa. Saaga* Vana soldat* Märkmeid maalt 2/3. Piim 12:15 Varast röövides (USA, 2007)* 23:55 rentslisse või lehmad 13:55 Inimese mõõde* tapale?* 14:40 Info TV 00:25 Pillimeeste klubi* 16:15 Teatrijutud* 01:25 Inimeste lood* 16:45 Meedia keskpunkt* 01:55 Info TV 17:30 TeTeVeke lastele
30. september 2015
Kuulsa pressikonverentsi keha Kogu Eesti vaatas seda pressikonverentsi. Meesosaline säras õnnest, naine aga krimpsutas nägu ja peitis silmi. Kui Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu ja riigi peaprokurör Lavly Perling esinesid Savisaare korruptsiooni teemalisel pressikonverentsil, siis rääkisid suud ja kehad täiesti erinevat keelt. Arvan, et kõik nägid seda. Loodetavasti on Youtube’is seda võimalik uuesti vaadata. Tõde ja vale olid pressikonverentsil kõrvuti ja koos. Lahus ja läbipõimunud. ANTI RONK ajakirjanik
Püüan analüüsida seda, mida nägin ja mis mulje see jättis. Isiklikult minule. Targematel ja kehakeele-spetsialistidel palun mind täiendada ja parandada. Arvan, et Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu tundis ennast hästi sellepärast, et sai korraga mitu töövõitu. Usun, et eelmisel aastal üle piiri varas-
ohvitserina töötades oleks olnud mehel niipalju julgust ja autunnet, et endale kuul pähe lasta; Stalini ajal oleks mees lihtsalt vangi pandud või sunnitööle saadetud. Riigi ja rahva julgeoleku eest vastutava inimesena oleks ta võtnud endale vastutuse ja tagasi astunud. Kuna midagi sellist ei juhtunud, siis lootis ta ennast parandada või mõne tagataskus olnud trumbiga seda heastada. Millegi
tahtnud olla. Arvan, et tubli naine langes väljapressimise ohvriks. Sinisalu (või keegi teine) võis teda selleks sundida. Mulle paistis, et Savisaarele kahtlustuse esitamine, töökoha ja kodu läbiotsimine oli peaprokuröri jaoks väga vastumeelne samm. Ju ta teadis, et kahtlustuse punktid ei pea vett ning ta nullib sellega kogu prokuratuuri usaldusväärsuse ja autoriteedi.
Talle jäi töökoht alles. Kuul jäi rauda. Vangi polnud vaja minna. Tagasi pole ka vaja astuda. Vabandada pole ka enam vaja Kohveriga seotud jama pärast. Kõik halb on möödas. Mees on jälle õnnelik ja saab rahulikult magada. Minu hinnangul on peaprokurör Lavly Perling šantažeeritav. Muudetud väikeseks ja tühiseks etturiks kellegi malelaual. Ja tundub, et suhteliselt kergesti. See naine ei saa käituda nii, nagu nõuab tema töökoha eetika, moraal ja õiglustunne. Keegi saab teda mõjutada ning sundida rikkuma seadusi, mille järgi prokurörid oma tööd peavad tegema. Seadust järgima. Eesti kui õigusriigi mainet hoidma. Arvan, et Perling mõtleb praegu selle üle, kas tagasi astuda või mitte.
PEADIREKTORI SÄRA JA PEAPROKURÖRI PIIN:
Foto: Indrek Veiserik
Arnold Sinisalu ja Lavly Perlingu pressikonverents, millest sai alguse mitu päeva kestnud meediashow. Kõrgete riigiametnike kehakeel andis põhjust selle üle diskuteerimiseks. Ühe analüüsi esitas ka Linnar Priimägi TTV-s (vt ka Kesknädala veebist). tatud Kohveri tõttu rippus tema töökoht juuksekarva otsas. Mitte elu, aga töökoht. Sellist apsakat, kus varastatakse ära sinu üks parimatest töötajatest, saab julgeolekustruktuurides parandada: a) töölt lahkumisega, b) enesetapuga või c) vanglasse sattumisega. Kõrge julgeolekuohvitserina küllap mõlgutas Sinisalu kõiki neid variante. Ajas tagasi rännates – tsaari-
sellisega, mis muudaks Kohveri varastamise tühiseks apsakaks. On ka neljas võimalus. Selle jätan arvamusartikli lõppu.
Meediasse tilkunud „sisemiseks“ kasutamiseks mõeldud dokumendid seda ka kinnitasid. Juba järgmisel päeval.
Peaprokuröri piin
Sinisalu aga säras terve pressikonverentsi aja. Tal oli nii magus naeratus näol, millist ma pole ühelgi inimesel varem näinud. Kahtlustan, et millegagi sundis ta andma Perlingule korralduse Savisaarele kahtlustuse esitamiseks.
Riigi peaprokurör Lavly Perling aga lausa piinles sellel pressikonverentsil. Ei teadnud ta, kuhu silmi peita, kuidas istuda... Suu tegi imelikke grimasse. Tundus, et see pressikonverents oli viimane koht, kus ta oleks
Neljas võimalus
Neljas võimalus on see, et Sinisalu õnneliku näo taga võib olla hoopis telefonikõne Tallinnast, Moskvast või Washingtonist. Moskvast tuleks ehk suuline õlalepatsutus selle eest, et Kohveriga läksid asjad nagu kokku lepitud. USA võimukoridoridest selle eest, et pikk hoovõtt sai läbi ja et tühjast kõminast sündinud kahtlustus Savisaarele lõpuks esitati.
Vastupanuvõitlus politseiriigiga Kui täidesaatev võim sekkub valimiste tulemusse politsei kätega ja sildistab opositsioonierakondi, siis kaob valimistel mõte ja koos sellega demokraatia. Edgar Savisaar oli Eestimaa Rahvarinde liider. Rahvaliikumine kehastas ideed iseseisvast Eesti riigist ja andis vundamendi praegusele demokraatia elementidega riigikorrale. See on täielikus vastuolus praegu võimul olevate liidumeelsete erakondadega – Reformierakonna ja tema abiparteidega (SDE, IRL). Nendesse on sulandunud teised taasiseseisvumise algusaastate liikumised, mis vastandusid Rahvarindele. Koos Edgar Savisaare ja Eesti Keskerakon-
naga kaoks viimane osa selle iseseisvuse kandjatest, mis de jure ja de facto likvideeriti 1. mail 2004 Euroopa Liitu astumisega. Siis ei ole enam küsimus, kas võõrkeelsete sõjaväebaaside loomine, raha väärtuse õõnestamine rahatrükiga, üleliiduliste direktiivide seaduseks muutmine ja uued migrandid (väidetava tööjõuna), vaid kõige tegemise kiirus ja see, kuipalju Brüssel meile selle eest abiraha maksab. Praegusest eelarvest on kuuendik EL-i abirahad, millele
tuleb lisada omafinantseering. KGB kiusas võimu oponente taga vaikselt, ilma sellele tähelepanu tõmbamata. Tänapäeva parteistunud politsei teeb sellest meedias etenduse, kus kohale kutsutakse fotograafid ja kaamerad. Nad teavad, et tõendeid kohtus karistuse saavutamiseks pole ja lühikese mäluga valijad ei huvitu faktidest ning lasevad ajakirjanikel ennast mõjutada. Poliitiliste ideede võitlus on muutunud ärapanemiseks riigi
jõustruktuuride abil. Meenutage Eestimaa Rahvaliidu saatust. Samuti seda, et kohuke ja Pärnu linnajuhid mõisteti Riigikohtus õigeks. Keila-Joa majatehing ja kirikurahaskandaal ei jõudnud isegi süüdistuseni. Küll aga said kriminaalkaristuse võimuparteilased Margus Hanson, Vello Järvesalu ja Anna-Maria Galojan (kõik Reform) ning korruptsiooni eest trahvi Andres Jaadla (endine Reform) ja Kalev Vapper (IRL). Praegu on küsimus süüdistustega kohtusse minemises ja selles, kas Arnold Sinisalu ja Lavly Perling julgevad tunnistada oma alluvate töös tõendite puudumist või jätkavad skandaali uute vaa-
KESKNÄDAL
30. september 2015
akeelest Kaks kõnet oleksid olnud päris sarnased. „Tubli mees, Sinisalu! Eesti kõige pikema ajalooga vabadusvõitleja, Rahvarinde käilakuju, nälgivate laste ja pensionäride ning hambaravi eest võitleja on nüüd ohutu. Oleks ju kohutav, kui ta kahe kuu pärast jälle Keskerakonna juhiks valitakse. Tubli mees, Sinisalu! Oled oma kolmteist seeklit auga ära teeninud.“ Kõige huvitavam on aga see, et mitte kedagi ei huvita, kas nende kahtlustuste taga on ka mõni tõene fakt või mitte. Eestis võib kahtlustada suvalist inimest ükskõik milles, ning sellega ära
Nagu valitsusele, nii ka kapole on suurimaks vaenlaseks inimesed, kelle maksude eest neile palka makstakse. rikkuda tema karjääri, elu ja tervise. Mitte keegi ei vastuta. (Selle eest tuleb tänada tublisid riigikogulasi.) Nii on see läinud juba kümnete, kui mitte sadade tublide Eesti inimestega. Kurvem on, et kapo ei seisa enam Eesti kodanike ja riigi julgeoleku eest. Ta on muudetud poliitikute tööriistaks, millega kõrvaldatakse oponente, ärimehi, teisitiarvajaid, endisi vabadusvõitlejaid. Nagu valitsusele, nii ka kapole on suurimaks vaenlaseks inimesed, kelle maksude eest neile palka makstakse. Usun, et poliitiline (valitsuse) surve oli kapo peadirektorile nii võimas, et tema nahka võis päästa ainult üks „heategu“ – opositsiooniliidri kõrvaldamine. Iga hinna eest! Kes on järgmine? Ossinovski? NB! Isiklikult ma ühessegi erakonda ei kuulu. Aga selline jama, mis Eestis toimub, ajab isegi Aafrika katku surnud seal maksa üle kopsu. Ka pärast seda, kui teda on korduvalt gaasitatud.
Mäherdune tõmblemine! Ühe poliitilise nõiaprotsessi anatoomiast Meedias, aga mitte üksnes seal Kultuur on inimese jalajälg, millest jääb maha nii või ettevõtja, otsustab justiitsminister Reinsalu Kas ükski vähegi isepäi mõtlev indiviid ei tea või ei mõista, kuidas kogu Keskerakonna eliit on pideva ja erilise, teravdatud tähelepanu all, mis lähtub kapost, meediast või mistahes Keski-vastasusest huvitatud institutsioonist? Arvestades meie kaasaja võimalusi, et pea iga persooni, liiati veel võimulaadsetes ametites olijaid, olema võimalik jälitada-jälgida millal tahes ja kus iganes, on Keski võtmepersoonid eelnimetatud struktuuridel otsekui peopeal. Seepärast niisugune koordineeritud kogupauk ja selle mastaapsus suurt nagu ei hämmastagi. Milline koostöö Edgar Savisaare lõpliku hävitamise (vähemasti – kukutamise) eesmärgile pühendumuses! Sedavõrd kontsentreeritud tuustimisele vaatamata üksnes Keskiga seonduvates kontorites ja kodudes võib leida ilmse paralleeli nõukaaja jõustruktuuride tegevusest. Vahest on praegune isegi küünilisem, sest meil väidetavalt kehtivad demokraatlikult sätestatud inim- ja kodanikuõigused? Asjaolu, et ka ärimehed on sellesse altkäemaksuprotsessi kaasatud, on pigem farss, sest kui ka midagigi leitaks, jääb süükoorem ikkagi saaja kraesse. Ent läbi aegade on teadaolevalt olnud ükskõik millist „jälge“ imelihtne „lavastada“ – ikkagi väljaõppinud otsijad-tegijad. Seniajani, kui Eesti meedia on Reformi kontrolli all ja tema poolt mõjutatav, kuuleme, loeme ja vaatame üksnes tema ainutõde ning mõtlemegi ikka nii „kuidas peab“. Seepärast olekski vast etem, kui Eestimaale tuleks üha enam võõramaalasi (pagulasi), kellega manipuleerimine on hoopis küsitavam. Siinkohal siiras kaastunne veel isepäi mõtlejaile, keda surutakse taluma, mäluma ja lõpuks ka seedima sedavõrd massiivselt produtseeritavat suisa tapjalikku mentaliteeti. Eelkõige on see pandud suunama noorema generatsiooni (kuni 40-aastased) mõttemalle. Vanem põlvkond küllap mäletab meediat ja jõustruktuure, kus kõik, kes ei soostunud ühepoolse ja ühesuunalise elunägemusega, kuulutati rahvavaenlasteks. Praegune kooslus „meedia + Reform“ on üsna ligilähedane nõukaaja postulaadile, mille kohaselt võim tugines trafaretsele väljundile „partei ja parteitute ühisblokk“. Telepildis (ja mitte üksnes selles) käib muljetavaldav elementaarse inimväärikuse allutamine, milles avalduvad suisa vaimse inkvisitsiooni sugemed psüühilise „ratta peale ajamise“ näol. Sest ründajate lõppresultaat ei saa ega tohi ju äparduda! Küllap Reformi ja IRL-i tagatubades ongi juba (vähemasti mõtteis) tõstetud pokaale: Tehtud!!! Siinjuures „au“, „kuulsus“ ja „kiitus“ sellele osale kirjutavast pressist, kes vähem kui ööpäevaga suutis erilisel hulgal leida eetilisi (?) ja aatelisi (?) autoreid (kõik väga hästi infitud!) ning kogu nende poolt kokku kirjutatu hoobilt trükki panna. Paistab üpris tõenäoline, et need materjalid olid juba aegsasti talletatud. Leo Mürkhein, Tallinn
Õiendus ja vabandus Kesknädal vabandab eelmises, 23. septembri lehes ilmunud vea pärast! Lk 6 artikli „Ilmus raamat – 20 aastat Vene vägede lahkumisest“ juures ilmus ühe autori (JAAK HAUD) foto asemel teise mehe (ENN TUPP) pilt. Veebiväljaandes parandasime vea ära, paberkandja puhul vabandame siinkohal nii Jaak Haudi kui ka Enn Tuppi ees. Toimetus
Virgo Kruve, MTÜ Eurosaadik
positiivset kui ka negatiivset. Viimast isegi vististi rohkem. Tuletagem meelde, kui paks on see inimkonna kõntsakiht, mis koosneb valedest, pettustest, seaduserikkumistest, nõia- ja poliitilistest protsessidest. Sõdadest rääkimata. Ungari poeet Sandor Petöfi unistas kord selle kõntsakihi mahapesemisest, aga ta ei uskunud seda toimuvat.
Eesti kui Euroopa kultuuri „rikastaja”
Seda inimlikku usku on kõvasti kahandanud Euroopa tulnukriik Eesti, kes veerandsaja taasiseseisvusaastaga, neist viimased kümme aastat EL-i liikmena, on tekitanud vastikult paksu rämpskultuurikihi, mis tsiviliseeritud Euroopale on tegelikult vastuvõtmatu. Vahemärkusena: oma upsakuses hakkame vahest alles nüüd mõistma, miks meie sugulased ja naabrid (Soome, Rootsi) nii väga ei soovinudki Eesti iseseisvumist. Eestis rikutakse igapäiselt põhiseadust, teisi seadusi, kodanikuõigusi. Elunormiks on saanud ka riiklikul tasemel valetamine, parasiteerimine, varastamine. Valitsusparteide tellimusel meil jälitatakse poliitilisi vastaseid. Permanentselt on võetud hävitamisele tugevaima opositsioonipartei juht Edgar Savisaar ja tema erakond. Maksumaksja rahaga ja jõustruktuuride abil viiakse läbi poliitilisi nõiaprotsesse. Eestis on tõepoolest tekkinud valetamise kultuur, seaduserikkumise kultuur, poliitilise jälitamise kultuur, inimese alandamise kultuur, korruptsioonikultuur jpt, mis 21. sajandi Euroopat hämmastavad. Mitte aga meid, eestlasi.
Hei, Savisaar, äkki oled altkäemaksuvõtja?
Pattulangemisteooria annab võtme, et igas inimeses peitub liiderdaja, varas jne. Sellest põhimõttest, aga poliitilise valikuga, ongi meie õigusministrid ja nende käsualused lähtunud. Muidugi käiks vägivalla-aparatšikutel ülejõu peatada iga tänaval vastutulev inimene hirmutusega: „Kuule, sa võid olla varas, hakkan sind uurima!” Minister peab leidma „õige” objekti, kelleks on kahtlemata tugevaima opositsioonipartei juht, jälitatud, mõnitatud ja ikka veel elus Edgar Savisaar. See ohtlik Savisaar. Oma partei rikkalikest kogemustest lähtudes ja tiivustunud teadmisest, et Eestis tegeleb altkäemaksuvõtmise ja -andmisega iga teine ametnik
(IRL): ka Tallinna linnapea peab olema korruptant! Ning annabki oma õigusamatsoonidele ja opritšnikutele käsu: hakake kõikvõimalikul viisil, kuludest hoolimata, jälitama Savisaart; tasuks on ametikõrgendus ja regaalid kindlustatud! Kindralipagunite ja uute sinekuuride terendusel asuvadki riigi õigusvalvurid igat Savisaare sammu ja sõnajuppi jäädvustama. Teevad seda kohtu loal ja pikemat aega. Kahtlustuste kaardimajake on aga visa valmima. Siis tuleb ministrilt käsk: on aeg rakendada äraproovitud (kurikuulus 500 € altkäemaksu kaasus!) tõendite väljaõngitsemise mudelit! Kus siis – ettekäändeks savijalgadel kahtlustused – murdiski maskides ja maskideta, jälituskoerte ja kiirabiga (ikkagi humaansus!) jõuk sisse Hundisilmale, Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea eramusse. Inkvisiitorid, kel eesmärk pühendab abinõu, kohtlesid ratastoolis olevat vastupanuliikumise sümbolit kui asja. Asusid teostama oma püha toimingut – asitõendite (võimalike) otsimist. Vististi ei leitud, aga ära viidi kaubikutäis Hundisilma peremehe kirjalikku ja elektroonilist vara. Arvata on, et esialgsed neli kuriteos kahtlustuse episoodi langevad ära. Võimalik, et mõni patuke või seaduserikkumine tuhnitavast materjalist leitakse. Kas see aga kohtusse jõuab ja kas sellest tuleb järjekordne kohtumõistmise praak, nagu see juhtus Reiljani protsessi puhul, näitab aeg.
Eestil juba rikkalikult kohtuäpardusi
Igatahes on Euroopa kohtutoad meie kohtuäpardustest tüdinud. Kogu sellest õiglus- ja õigusrikkumiste epopöast võib juhtuda, et Eesti on sulgenud oma ukse Euroopa poliitilisse kultuuriruumi; et mitte öelda: see uks on Eestile suletud sealtpoolt. Eestile endale oleks sellest Savisaare protsessist kahtlemata kasu. Isegi järjekordse õiguspraagi korral, millest on rahvale küllalt. Ka korrektse kohtupidamise korral, olgu tulemus süüdi- või õigeksmõistev, on samuti tulu nähtav. Kohtualuste õigeksmõistmise korral, mida on põhjust eeldada, võib see protsess saada isegi saatuslikuks protsessi vallandajatele – kuritegelikele poliitikutele ning põhimõttelagedatele ja ebakompetentsetele õigusvalvuritele. Ants Metsla, Vändra, Pärnumaa
Pätid on ülbeks läinud
Pime ja sombune sügis on jälle käes. Maainimene on üksikul kruusateel tõttamas metsa, otsima oma viimaseid lehmi ja sigu, kes tapu eest sinna peitu pugenud. Linnainimene püüab magistraalil pakku pääseda hullunult tuhisevate kapokate jms eest ja vajaks kindlust, et tast nagu muuseas üle ei sõidetaks. Olen tähele pannud, et Keskerakond hoolib tõeliselt Eesti rahvast ka laiemas tähenduses: närveldamiseta bussisõit, munitsipaalmajad, noorte huvitegevus. Olen erialalt sotsiaaltöötaja ja tahan ka midagi ära teha, et kindlustada turvalist liiklemist Eesti inimestele. Ühistupangal on suur hulk potentsiaalseid investoreid, kes pole enam nõus, et keskmiselt vähemalt 11%-lt Eesti finantsasutuste aastakasumist jääb seal oma palka, pensioni ja pensionifondi hoiustavale Eesti investorile vaid heal juhul 1%, ja kui arvestada suurpankade maiast koostööd kiirlaenufirmadega, jääb Eesti investoreile 1% 100%-lt aastakasumist. Ühistupanga potentsiaalsed investorid, kes me ei saa kuidagi nõus olla, et meie oma riik voolab peagi lõplikult ära kellegi võõrasse kukrusse, tehkem esimene väike investeering selle heaks! Pangem igaüks 3–5 eurot Eesti liiklejatele jagatavate, sotsiaalselt mõtestatud helkurvestide alla ning jagagem ühiselt neid vajavatele liiklejatele! Arvata võib, et ka Tuulberg, Teder ja Kofkin enda au häbisse ei jäta ning ühinevad lahkesti meie toreda sotsiaalselt mõtestatud ettevõtmisega.
Nüüdse võimuliidu tegevus meenutab 1991. a. Moskva 8-liikmelise erakorralise komitee oma. Looduses on nii, et kui metslooma rünnatakse, ning ta saab sellest aru, ründab ta vastu vahendeid valimata. Praegune Toompea võimuliit näitab enda hingelise erutuse seisundit. Selle asemel, et tegelda riigifirma Tallinna Sadam ümber toimuvaga, summutatakse rahva silmis seda hoopiski. Käsil on järjekordne Edgari-vastane lavastus – täielik „Stenbocki lasteaia“ näitemäng. Appi on võetud õiguskaitseorganid, kus on samuti korrumpeerunud ametnikud, kes hoolega täidavad reformistide–isamaalaste käske. Hale on neid vaadata, prokurörilgi alles lapsenägu. Nii on see olnud alates lindiskandaalist. Tundub, et see on valitsusliidu viimane hingetõmbeaeg enne suurt katastroofi. Riik käib allamäge. Eestisse tuuakse pagulasi. Aga ega mustad tööle hakka, vargile aga küll. Kuid võib-olla näitavad mustad neile koha kätte? Kui nad ikka suurearvulise massiga ründavad Toompead ning muulased appi lähevad… Rünnata on vaja vaid Toompead, mitte linna puruks lõhkuda. Täiesti kohane oleks nende tegutsemine ka Viljandimaal Abja vallas asuvas Ärma talus, hetkel kui Ärma Toomas-Hendrik kohal on ning politseijõududest ei piisa. Presidendi käes on olukorra lahendamise võti: vallandada Taavi Rõivas peaministri ametikohalt ning teha Kadri Simsonile (ilmselt temale, minu arvates, kuna Edgar on ikkagi haigevõitu ning talle jääks endiselt Tallinna linna juhtimine) ülesandeks moodustada uus valitsus. Aga president ei tee seda, sest kuidas sa niiviisi solvad oma poissetüdrukuid? Teine võimalus on välja kuulutada uued Riigikogu valimised. Seda ainult tingimusel, et keelustataks elektrooniline hääletamine. Teada asi, elektrooniliselt antud häältest varastati ära tubli portsjon Keskerakonnale antud hääli. Selline on minu arvamus hetkeolukorrast. Olen Edgariga ühevanune. Aga mida ma ei mõista, on see: mida saaks lihtrahvas ära teha? Oleks nagu vaja uut Rahvarinnet või midagi taolist? Teie seal, targemad pead koos, mida Teie sellest arvate? Soovin edu ja jätkuvalt vastupidavust võitlemiseks rahva enamuse poolt vihatutega!
Almar Glustsenko
Kalev Raud
Isamaine viis Tallinn 10130 Toom-Rüütli 3/5 Kesknädal
Savisaart tappa ei suudetud – nüüd on sõjaplaan muudetud: määrime pistist pähe – ei tohix olla ju vähe. J. Ermann
Aita päästa elusid ja Eestit! tustega, et prokurör Laura Vaik lükkaks ümber oma senised järeldused „töödokumendist“: „seega ei saa ma kinnitada,“ „praegu info puudub,“ „ei ole võimaldanud vahetust“, „hankemenetluses võivad ju osaleda kõik“. Näomaskidega jõustruktuuride rünnak võimukonkurendile toimus 22. septembril ehk vastupanuvõitluse päeval. Minu jaoks oli see sümboolne algus uuele vabadusvõitlusele – seekord Brüsselist juhitud liidu ja selle Toompeal asuvate asehaldurite vastu.
kirjad 7
Küllus küll, aga… Nõukaajal oli enamikust toidukaupadest puudus, lihasaaduste letid olid sageli lausa tühjad. Aga see kaup, mis müügile tuli, oli see-eest, noh kas just alati kõrgekvaliteediline, aga igatahes normaalselt söödav. Praegu valitseb toidukaupade küllus, isegi vorstisorte lamab ja ripub iga kaupluseketi poodides lausa kümneid. Aga otsi nende hulgast vorst, mida mõnuga süüa suudad! Endise nimetusega vorst pole hoopiski endise headusega. [---] Millega ja miks küll rikutakse Eesti Vabariigis toidukraami? Et odavamalt toota ja ratsa rikkaks saada? Sellisest kaubaküllusest läheb ju suur osa prügimäele, nii kauplustest kui ka kodudest. Nõukogude plaanimajandus ajas koguseid taga, plaanid oli vaja täis saada. Tuleb välja, et vabaturumajandusel ja konkurentsil üsna samasugune viga. Raimo Männis, Laagri, Harjumaa
KESKNÄDAL
8 varia
30. september 2015
Nädala juubilar JÜRI MARTIN 75 1962. a kevadel oli Jüri Martin 22-aastane. Mina olin siis 14 ja käisin Tartu V Keskkooli 7. klassis. Meie koolimaja asus Näituse tänaval, vanas Rostovtsevi eraülikooli hoones, sinna kõrvale ehitatud ja koridoriga ühendatud puumajas. Täna on Rostovtsevi ülikooli hoones Tartu Ülikooli Juridicum; puumaja hävis tulekahjus ja selle asemel on nüüd lillepeenrad. Just nendesamade lillepeenarde kohal, puumajas, oli meie kooli võimla ja aula, kõik ühes saalis koos. Ja selles saalis kohtusid koolilapsed kahe üliõpilasega – Jüri Martini ja Andres Tarandiga. Kuulajate hulgas ka mina. „Onud” üliõpilased rääkisid Kaug-Ida ja Siberi ekspeditsioonidest ning kõigest põnevast, mida nad seal uurisid ja inimlikult kogesid. Nende lõpulause oli – mäletan tänini hästi: Kui teil vähegi võimalust on, siis sellist tegevust tahame teile küll soovitada. Seega võin mõelda, et Jüri Martin on minugi elu mõjutanud. Mu teadlaseelu kaheldamatult suureks osaks on olnud ekspeditsioonid Valgele, Barentsi, Tšuktši, Ohhoota, Jaapani, Araali, Kaspia ja Mustale merele ning Vaiksele ookeanile. Kodusele Läänemerele muidugi ka.
Idas, Antarktikas, Alaskal, Kreekas, Keenias, Seishellidel, Madagaskaril, Sri-Lankas, Indias, Malediividel, Pennsylvanias, Great Smoky Mountains Rahvuspargis USA-s jm.” Juba see „ja muuga” lõppev nimekiri annab põgusa, kontsentreeritud pildi akadeemik Martini haardest, tema tegevuste ja ettevõtmiste ampluaast.
Küllap on Jüri Martin ka ise oma tolleaegset soovitust tõsiselt võtnud. Tsiteerides Vikipeediat: „Nii teadusliku uurimistöö huvides kui ka rännumehepisikuga nakatununa on Jüri Martin osalenud kümnetel ekspeditsioonidel Kaukasuses, Polaar-Uuralis, Lääne- ja Lõuna-Siberis, Kaug-
Jüri Martini teadustöö üks kandvaid küsimusi, millele vastust otsitakse, on rohkem teada saamine sellest, kuidas mõjuvad õhu kaudu levivad saasteained sammaldele ja samblikele, samuti metsadele ja muule taimestikule. Selline lai vaatenurk annab selge viite tema kui
damisel valmimas veel kolm doktoritööd. Juubilari organisaatorivõimed ei ole avaldunud mitte ainult Euroakadeemia rajamises ja juhtimises. Ta on Teaduste Akadeemia polaaruuringute komitee, Maailma Metsade Monitooringu Foorumi, MTÜ Eesti Euroinfo Ühingu juhatuse, Rahvusvahelise Lihhenoloogia Assotsiatsiooni ning Academia Ecologica Universalis liige, aastast 1997 kaaspresident. Ta oli üks Eesti Polaarklubi asutajatest 31 aastat tagasi.
Bioloogidiplomi sai Martin Tartu Ülikoolist 1964. aastal. Bioloogiakandidaadi kraadi kaitses ta juba neli aastat pärast ülikooli lõpetamist (1968). 20 aastat hiljem, 1988. a kaitses doktorikraadi ja veel kaks aastat hiljem valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Jüri Martini teadusliku uurimise objektiks on samblikud. Eeskätt noorematele lugejatele tasub meenutada, et nõukogudeaegsed teaduskraadid läbisid enne nende kinnitamist mitu filtrit ja kontrolli. Tolleaegne kandidaadikraad on võrdsustatud tänase doktorikraadiga, aga doktorikraad oli juba väga tõsine kvaliteedimärk. See vastas vähemalt kolme kandidaadikraadi ehk kolme tänapäeva doktoritöö mahule. Martin on rohkem kui veerandsaja teadusartikli ja mitme monograafia autor või kaasautor.
ökoloogi ja looduskaitsealase mõtleja haardele. Viis, kuidas Martin probleemile läheneb, ei ole vaid vaatlus ja loodusliku objekti kirjeldus. Tema uurimused ja järeldused toetuvad radionukleiidide, raskmetallide, väävli jt saasteainete sisalduse määramisele analüütiliste meetoditega. Jüri Martini teadlaseteel on töökohtadest kesksel kohal Tallinna Botaanikaaed. Selles Eesti Teaduste Akadeemia asutuses töötas ta aastatel 1969–1988 vanemteadurina, asedirektorina
ja lõpuks 10 aastat direktorina. Tähelepanuväärne on Martini tegevus pedagoogi ja kõrghariduse organisaatorina. Aastast 1997 on ta Euroakadeemia rektor ja professor. Kõrgkooli asutamine ja säilitamine meie kõrghariduse üldises turbulentses taustsüsteemis on juba iseenesest saavutus omaette. Ta on juhendanud tähelepanuväärset hulka teaduskraadide kaitsjaid – kaheksa magistriväitekirja ja üks doktoriväitekiri kõnelevad enda eest. Praegu on tema juhendamisel või kaasjuhen-
„Meedia keskpunkt“ Tallinna TV-s kesknädalal, 30. septembril kl 19 Keda ohustab Edgar Savisaar, et teda kardetakse nii hirmsasti, et sellepärast isegi õigusriigi illusioonist loobutakse? n Miks loodi ETV venekeelne telekanal, kui venelased pidid ju eesti keele ära õppima? Miks nutab Rahvusringhääling rahapuuduse üle, kui samal ajal üks rahaneelav telekanal juurde tehakse? Miks seda raha ei antud eestikeelsetele saatejuhtidele, et eestlased paremaid saateid näeks? n Kas Eesti erakondi saabki võita vaid Kapo, mitte aga valija tahe? Pätsu aeg tagasi koos oma Popo-ga – poliitilise politseiga? n
Vaata kindlasti! Saad teada, mis Eestimaal tegelikult toimub. Saates Heimar Lenk, Urmi Reinde, Mart Ummelas
Postimees, esimene variant
Postimees, teine variant
„Kujutan ette, kuidas Savisaar, kui tal vähegi mahti on, vaatab näiteks Tallinna TV-st saadet „Meedia keskpunkt“, ning mida ta mõtleb, kui kuuleb ja näeb tallalakkujate halleluujat.“
„Kui „Horisondis“ oleks kas või kümme protsenti nendest emotsioonidest ja vaimumõõkade vehklemisest, mida leiab TTV saates „Meedia keskpunkt“ (mille sisuga võib nõustuda või mitte, aga selle erakordsust Eesti telemaastikul tuleb tingimusteta tunnistada), võiks seda teinegi kord vaadata.“
Olev Remsu, 29. september (Kn toimetuselt: Remsu on kandideerinud valimistel ERSP ja Isamaaliidu nimekirjas, viimati 2002. aastal. Siis sai ta 44 häält.)
Hendrik Alla, toimetaja, 25. september
Jüri Martini kodanikunärvi iseloomustab ilmselt kõige paremini see, et ta on olnud erakonna Eesti Rohelised esimees. Ta oli Riigikogu IX koosseisu liige. Praegu on ta Rohuneeme külavanem ja 2014. a lõpus Viimsi vallavolikogu ühehäälselt valis Martini valla aukodanikuks. Viimsi vallavolikogu esimees Priit Robas märkis sel puhul järgmist: „Jüri Martin on teadlasena põhjendanud Rohuneeme maastikukaitseala loomise vajadust, korraldanud Rohuneeme maastikukaitseala seisundi uuringuid ja hinnanguid ning koostanud mitmeid sellekohaseid ettepanekuid. Ta oli Naissaare maastikukaitseala kaitse-eeskirja korrektuuriks vajalike uuringute töörühma juht ning on avaldanud selle kohta mitmeid uuringuid ja publikatsioone.” Akadeemiku tööd on tunnustatud ja esile tõstetud lisaks eeltoodule veel mitmel erineval moel. Ta on saanud Karl Ernst von Baeri medali, UNESCO
Klubi “Keskpäev” alustab hooaega laupäeval, 3. oktoobril kell 12.00 Keskerakonna Haabersti piirkonna büroos (Õismäe tee 57 A). Külla tuleb meediategelane, kolumnist ja poliitanalüütik Jakko Väli Info telefonil 655 00 80 või 53 33 73 60 Juhatus
programmi „Inimene ja biosfäär” (MAB) medali, Suure Looduskaitsemärgi, Kuninganna Victoria mälestusmedali, Henry Fordi Euroopa looduskaitsepreemia, Ühendatud Euroopa ja Rahvusvahelise Socratese auhinna. Martin on Viini Rahvusvahelise Ülikooli auprofessor. Elu pakub põnevaid kokkusattumisi. Vahetult enne selle kirjutise ärasaatmist teisipäeval, 22. septembril toimus Lennusadamas Meremuuseumi ja Polaarklubi ettevõtmisel merefoorum „Inimese jalajälg Antarktikas ehk miks Antarktisel enam koeri pole”, esinejateks Andres Tarand ja Jüri Martin. See oli peaaegu uskumatu kokkusattumus, et nüüd, 51 aastat hiljem räägivad needsamad mehed koos oma töödest ja tegemistest, ja mina olen jälle nende kuulajate hulgas. Mu küsimusele, kas nad mäletavad üle 50 aasta tagust esinemist koolilastele, vastas Jüri Martin, et jah, ta oli Tartu V Keskkoolis pool aastat praktikal ja kindlasti õhutas ta noori kaasa elama maailmas toimuva suhtes, olema uudishimulik, valmis rändama ja avastama. Küllap on 75-aastane teadlane selle soovituse kohaselt nii ise elanud kui ka sama vaadet teistesse süstinud. Palju õnne, lugupeetud akadeemik Jüri Martin! Palju jõudu, huvitavaid ja sisukaid tegevusi tulevikuks! Andres Kollist Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktor, keemiakandidaat
Tartus Neljapäeval, 1. oktoobril kl 14 rahvusvahelise eakate päeva tähistamine haridusosakonna saalis (Raekoja plats 12) koos linnavolikogu ja linnavalitsuse esindajatega. Esmaspäeval, 12. oktoobril kl 15 Tartu linnaelu probleemide arutelu koos prof. Olev Rajuga. Teisipäeval, 13. oktoobril kl 10–12 nõustab tartlasi Keskerakonna Tartu büroos (Ülikooli 12) jurist Asta Liivak (tasuta).
PEETER-JAAN NOPPEL 28.07.1945 – 19.09.2015
Mälestame erakonnakaaslast. Kaastunne lahkunu perekonnale. Keskerakonna Tartu linna piirkond