Esmaabi Sügis 2014
Elustamine K
ui südametegevus järsku seiskub, lakkab vere ringlemine kehas. Selle tagajärjel katkeb elutähtsate elundite varustamine hapnikuga. Hapnikupuuduse suhtes on eriti tundlik peaaju. Ilma hapnikuta hävivad ajurakud mõne minuti jooksul, seetõttu tuleb elustamist alustada nii ruttu kui võimalik. Paluge kellelgi juuresolijatest helistada häirekeskusesse ja kutsuda kohale kiirabi! Mida kiiremini meedikud kannatanu abistamise üle võtavad, seda paremaid tulemusi annab edasine ravi!
Täiskasvanu elustamine
• Alusta välist südamemassaaži 30 korda rindkerele surudes. Vaata käte asendit juuresolevalt fotolt! • Pigista kannatanu ninasõõrmed oma sõrmedega kinni. Seejärel tee 2 sissepuhumist kopsudesse, kannatanu rinnakorv peaks mõõdukalt tõusma. Surumise ja hingatamise vahekord peab olema 30:2. • Ära katkesta elustamist. Jätka elustamist seni, kuni saabub kiirabi ja võtab kannatanu abistamise üle.
Lehe ilmumist rahastas Eesti Punane Rist, lehe kujundas ja toimetas Eesti Ajalehed AS.
Õigesti osutatud esmaabi võib päästa elu ja tervise
A
astaid tagasi jooksis meie televisioonis Ameerika telesari „Häire 911”. See oli põnev päris elus ette tulnud juhtumitel põhinev vaatamine, millest läbiva sõnumina koorus välja, kui oluline on tunda õigeid esmaabivõtteid. Hulk lugusid olid niisugused, kus kannatanu pääses eluga või väiksemate vigastustega just seetõttu, et temaga koos olnud või talle appi rutanud inimesed oskasid kiiresti ja oskuslikult hätta sattunut aidata. Sageli sõltubki väga palju sellest, millist abi inimene kohe pärast õnnetusse sattumist saab, sageli on küsimuseks elu või surm, sest kliinilise surma puhul on abi vaid koheselt alustatud õigetest elustamisvõtetest. Üksnes kiirabi ootamisele olukorda kõrvalt jälgides ei pruugi hingamise ja südametöö seiskumise korral aega jaguda. Ent isegi siis, kui kannatanu elu ei ole ohus, saab kiirete ja õigete esmaabivõtetega aidata kaasa tema
hilisemale kiiremale tervistumisele. Tean poissi, kelle keha on eluks ajaks rikkunud ulatuslikud põletusarmid, mille tekitas kuum vesi. Selle õnnetuse tagajärjed võinuks olla palju leebemad, kui tema vanaema ja vanaisa vaid osanuks esmaabina kiiresti põletuskohti jahutama asuda. Eesti Punane Rist pakub erinevaid esmaabi koolitusi, et me oskaksime hätta sattunud ligimest aidata. Eile, 14. septembril tähistati ülemaailmset esmaabi päeva, juhtimaks tähelepanu sellele, kuivõrd palju võib ühel ajahetkel sõltuda kannatanu asjatundlikust abistamisest. Kutsume kõiki üles omandama õigeid esmaabivõtteid – me keegi ei tea, millal nendest oskustest võib sõltuda ligimeste elu ja tervis. Ellen Sternhof, Eesti Punase Risti esmaabikoolitaja
Elupäästev küliliasend
Lapse elustamine • Ava hingamisteed, kallutades lapse pead õrnalt taha ja tõstes lõua üles. Imiku puhul aseta sõrmeotsad lõua alla ja tõsta lõug ülespoole. • Alusta 5-st suhu puhumisest. Suru lapse ninasõõrmed nimetissõrme ja pöidlaga kindlalt kinni. Imiku puhul aseta oma huuled ümber suu ja nina. • Jätka südamemassaažiga, soovitatavalt rütmiga 15:2. Kasutada võib ka rütmi 30:2. • Lapse elustamisel kasuta surumiseks ainult üht kätt! Imiku rinnakorvi suru ühe käe kahe sõrmega. • Jätka 2 suust-suhu puhumisega, iga puhumine kestab sekundi. Jätka elustamist, kuni saabub kiirabi!
1
2
3
• Nähes maas lamavat kannatanut, hinda kõigepealt tema seisundit asendis, milles sa ta leidsid. Liiguta teda ainult äärmisel vajadusel. • Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel, kas reageerib või hingab. Kui kannatanu hingab, keera ta külili. • Siruta kannatanu sinule lähemalolev käsivars välja. Teine käsi pane üle ta rinna. Kõverda kannatanu vas-
tasjalg põlvest täisnurka. Haara kaugemast õlast ja puusast. Pööra kannatanu enda poole. • Jälgi, et kannatanu üleval pool asetsev põlv jääks peaaegu täisnurka ja käsi põse alla. • Kata kannatanu soojalt, jälgi hingamist kuni abi saabumiseni.
Infarkt
Insult
Südamelihase infarktile viitab tugev valu rinnus, mis võib kiirguda lõualuudesse, kaela, õlga, käsivarde, ülakõhtu, selga abaluude vahelisse piirkonda. Valu ei kao tegevuse katkestamisel, kannatanul tekib surmahirm, ta on kahvatu ja külmhigine. Lase kannatanul võtta asend, mis on talle kõige parem, ava võimalusel aken, rahusta teda. Ära viivita kiirabi kutsumisega! Vajadusel alusta elustamist!
Insuldi sagedased sümptomid on: • järsku tekkiv kõne- ja neelamishäire • ühe kehapoole nõrkus, tuimus, tundlikkuse langus, suunurk vajub viltu • äkki tekkinud tasakaaluhäire, kannatanu on nagu purjus • äkki tekkiv väga tugev peavalu Kutsu viivitamatult kiirabi! Insuldiga patsient vajab kiiret arstiabi!
Esmaabi
Nikastus K
Põletus P
õletusi võib saada kõikjal, kus on tegemist tule ja kuumusega. Tavaliselt jagatakse põletused kolme erinevasse astmesse ning esmaabi põletuse korral on jahutamine. Põletusohvrit kahjustab kõige enam vedelikukaotus, kehatemperatuuri muutused, veremürgituse oht ja valu. Õnneks on enamik põletustest suhtelisest väikesed ja piisab kohe antud esmaabist. Tähelepanu peab pöörama, kui on näha nahapunetus, -turse, kiiresti tekkinud villid. Hingamisteede põletuse korral hakkab kannatanu köhima, kähisema – helista numbril 112 ja täida abi saabumiseni saadud korraldusi.
Põletuse esmaabi
• Jahuta põletuskohta külma veega vähemalt kümme minutit. • Eemalda kõik ehted, mis võiksid kuumust säilitada ja takistada • verevarustust kätes ja jalgades. Võimalusel eemalda ka riided. • Kata põletus nii puhtalt kui võimalik, et vältida põletiku tekkimist vigastatud piirkonnas. • Šoki korral aseta kannatanu lamama ja tõsta jalad ülesse. Laste puhul tõsta üles ka käed. • Kata kannatanu soojalt. • Rahusta kannatanut. • Helista kohe numbril 112 ja kutsu abi. • Ära anna kannatanule süüa ega juua. • Jää kannatanu juurde abi saabumiseni.
Mida ei tohi põletuse korral teha
• Ära kasuta põletuse korral kreeme, salve, vaseliini. • Ära kasuta põletuse jahutamiseks jääd, see võib põhjustada lisavigastusi. • Ära kata põlenud piirkonda materjalidega, mis võivad nahakihtide külge kleepuda.
Põletuse staadiumid:
• I staadium – punetav nahk, tugev valu • II staadium – villid, punetus, valu • III staadium – mustjas nahk, kannatanu valu ei tunne, mille tagajärjel võib väga kiiresti välja kujuneda eluohtlik seisund – šokk.
Ninaverejooks N
inaverejooks algab tavaliselt üsna ootamatult. Verd võib tulla kas tilkadena või pideva nõrgema või tugevama vooluna. Ninaverejooks tekib enamasti ninaõõne vigastuse või koljumurru tagajärjel. Lastel võib ninaverejooksu tekitada ka n-ö viirusnakkus ehk külmetuse põdemine, vahel on sagedased verejooksud tingitud nina anatoomilisest iseärasusest. Ninaverejooksu ajal võib kannatanu rohkesti verd alla neelata või hingamisteedesse tõmmata, see võib põhjustada oksendamist või ägedat köha ning hingamisraskust. Ninaverejooks võib olla ohtlik, kui kannatanu verekaotus on suur. Kui ninaverejooks järgneb peatraumale, võib erituv veri olla vedel, veetaoline, see on väga tõsine haigusnäht ja vajab kiiret abi. Vanematel inimestel võivad ninaverejooksud ilmneda ka kõrgenenud vererõhu tõttu. Ninaverejooksu puhul tuleb kannatanu asetada istuma. Vabasta tema kael ja rindkere rõivaste survest. Kalluta kannatanu pea ja ülakeha ETTEpoole. Käsi kannatanul hingata läbi suu ning suruda sõrmede ja pöidlaga ninasõõrmed kinni (vajadusel pead seda tegema ise) vähemalt 10 minutiks. Kukla ja otsmiku piirkonnale võib asetada külma. Külmakotti (eriti jääkapist võetud „herned”) ei tohi asetada otse nahale! Külmakoti alla tuleks asetada rätik või mõni muu riideese! Seejärel kontrolli, kas verejooks on lakanud. Kui ei ole, jätka sõõrmete kinnisurumist veel 10 minuti jooksul. Kui tarvis, võib seda veel korrata. Vahepeal ära luba kannatanul pead tõsta. Juhul kui 30 minuti pärast ei ole verejooks lakanud või algab uuesti, vii kannatanu haiglasse või helista numbril 112 ja kutsu abi. Pärast ninaverejooksu lakkamist soovita kannatanul vältida tugevat nuuskamist, köhimist ja füüsilist pingutust.
õige sagedamini nikastatakse (väänatakse) jalga hüppeliigesest ja kätt randmest. Nikastuse põhitunnuseks on valu, mis tugevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Mõne tunniga liigese piirkond tursub, hiljem ilmub traumeeritud kohale ka nahaalune verevalum. Valu tõttu on liigutused piiratud või koguni takistatud. Esmaabi põhireegel põrutuste ja nikastuste puhul on 3K meetod: külma, kõrgemale, kompressiooni. Kannatanu pannakse istuma või lamama, king ja sokk (sukk) võetakse jalast. Kahjustatud piirkonda tuleb asetada midagi külma (jääkott, külmutatud herned vms) vähemalt 10–15 minutiks. Jäse tuleb tõsta veidi kõrgemale (padjale). Kui hoiad kahjustatud jäset kehast madalamal, võib see turset oluliselt suurendada. Valulikku liigese jahutamist võib korrata iga tunni järel. Jahutatud liigesele tehakse tugiside (rõhkside), mis hoiab ära ulatuslikumad liigutused. ÄRA PANE värskelt traumeeritud piirkonnale soojendavaid geele ega kompresse, need suurendavad turset oluliselt.
Võõrkeha hingamisteedes L
ämbumine võib tekkida võõrkeha sattumisel hingamisteedesse. Täiskasvanul võib häälepaelte vahele jäänud toidupala söömise ajal rääkides või naerdes ülemised hingamisteed sulgeda. Tavaliselt vallandub tugev köhahoog ja kannatanu köhib võõrkeha ise välja. Suurte võõrkehade korral võib tekkida häälepaelte kramp ja
lämbus. Kannatanu ei ole ise suuteline köhima ja hingama, nägu ja huuled muutuvad sinakaks ja teadvus kaob. Juhul, kui abistatav ei ole võimeline ise võõrkeha välja köhima, toimi järgmiselt. • Asu kannatanu selja taha. • Painuta tema ülakeha ettepoole ja anna kämblatüvega 5 kiiret ja
tugevat lööki abaluude vahele, andes käskluse: „Köhi, köhi!” • Kui löökidest ei ole abi, kasuta Heimlichi võtet. • Aseta käed kannatanu selja tagant ümber tema ülakõhu. Suru üks käsi rusikasse ja haara teise käega sellest. Tõmba jõuliselt vahelihast taha-üles, korda vajadusel 5 korda.
• Juhul, kui võõrkeha ei eemaldu, helista 112 ja kutsu abi. • Alusta kunstlikku hingamist kuni kiirabi tulekuni. • Võib-olla õnnestub võõrkeha puhuda ühte bronhi ja kannatanu saab hingata teise kopsupoolega. Bronhi sattunud võõrkeha on võimalik hiljem haiglas eemaldada.
Esmaabi
Foto: Shutterstock
Sidumine S
idumise eesmärgid on verejooksu peatamine, haava kaitsmine, eritise eemaldamine haavast, haavapiirkonna toestamine. Kõiki müügil olevaid sidemeid on võimalik asendada käepäraste vahenditega, milleks sobivad rätik, käterätik, voodilina või särgi küljest rebitud riideriba.
Kuidas toimida tugeva verejooksu korral
• Avalda haavale survet. • Hoia haava nii puhtalt kui saad. • Kui on võimalik, pane esmaabi andmiseks kätte ühekordsed kindad. • Aseta haavale seda kattev survepadi – selleks võid kasutada sidemerulli. • Võimalusel palu kannatanul endal avaldada haavale survet. • Verejooksu vähendamiseks toeta vigastatud jäset ja tõsta see südame tasapinnast kõrgemale. • Fikseeri survepadi sidemega. • Survepadi peaks sulgema haava, nii et verevarustus säiliks. • Kui verejooksu peatamine ei õnnestu, lisa teine side survepadja peale ja fikseeri see rullsidemega. • Jälgi elutähtsaid funktsioone (teadvus, hingamine, pulss) ja vajadusel kutsu kiirabi.
Kui haavas on võõrkeha
• Peata verejooks ilma võõrkeha sügavamale surumata. • Väldi šoki teket ja vähenda selle toimet. • Ära võõrkeha haavast eemalda. • Kutsu kiirabi ja jää kannatanu juurde abi saabumiseni. • Kui on võimalik, pane esmaabi andmiseks kätte ühekordsed kindad. • Aseta padjandid (sidemerullid) mõlemale poole võõrkeha. • Mähi rullside ettevaatlikult ümber võõrkeha ilma sellele survet avaldamata. • Fikseeri vigastatud kehaosa. • Jälgi kannatanu elutähtsaid funktsioone. • Sidemerullide puudumisel võid kasutada kolmnurkrätikut, valmistades sellest „kringli” või „pärja”. • Fikseeri „pärg” või „kringel” kleepplaastri abil.
Jälgige õnnetuspaigal ka neid inimesi, kes vaikivad, nende vigastus võib olla väga tõsine.
Liiklusõnnetuse korral kehtivad esmaabi juhised Ellen Sternhof
L
iiklusavariid on ühed sagedamini juhtuvad õnnetused, mis võivad olla ettearvamatute tagajärgedega. Esmaabi õppinud inimene võib sellises olukorras osutuda hädavajalikuks. Esmaabi andmise käitumismudel sõltub õnnetuse raskusastmest, ent igas olukorras tuleb siiski järgida nelja juhist, mis võivad päästa kannatanu(te) elu. Nendeks on ohutuse tagamine, kannatanu seisundi kindlaks tegemine, abi kutsumine ja esmaabi andmine.
Liiklusõnnetuse kohale sattudes käituge järgmiselt.
1. vähendage auto kiirust, ent ärge pidurdage järsult; 2. peatage auto ohutult vastavalt kehtivale liiklusseadusele; 3. pange selga ohutusvest, tähistage liiklusõnnetuse koht ohutusmärgiga; 4. abi andma minnes jälgige hoolikalt liiklust, et tagada enda ohutus sündmuspaigal; 5. seejärel tehke kindlaks, kui raske õnnetusega on tegu ja millist abi vajatakse. Õnnetusjuhtumi raskusest oleneb abistaja tegutsemine ehk päästmisahel. Raskema liiklusõnne-
tuse korral helistage viivitamatult hädaabinumbrile ja teavitage juhtunust. Täitke saadud korraldusi! Sündmuskohal tehke kindlaks, kas kannatanu(d) on teadvusel, selleks kõnetage vigastatuid. Tehke kindlaks vigastuse ulatus. Peatage nähtavad verejooksud. Kasutage autoapteegi ja/või käepäraseid vahendeid. Rääkige kannatanuga abi saabumiseni ja uurige, mis teeb talle enim valu ning kas ta saab oma käsi ja jalgu liigutada. Kui kannatanu kaotab teadvuse, on vahepeal hangitud info kiirabiarstidele abiks. Kontrollige pidevalt teadvuse kaotanud kannatanu(te) hingamist. Hingamise lakkamisel alustage viivitamatult elustamisega.
NB! Pidage silmas, et kannatanuid võib autost välja tõsta vaid juhul, kui nad vajavad elustamist või on auto süttimise oht! Esmaabi andes luumurde ei lahastata, sest valesti lahastamine võib vigastust suurendada! Vajaduse korral toestatakse vigastatud piirkonda. Kui kahtlustate kannatanul lülisambavigastust, toestage tema pead abi saabumiseni. Pea-, kaela- või lülisambavigastust võib kahtlustada juhul, kui kannatanu on unine, uimane, ülierutuv või kaotab teadvuse. Ta ei mäleta,
mis temaga juhtus, tal on tugev peavalu, iiveldus või oksendamine, ta on kergesti ärrituv, käitub imelikult või tekivad krambid. Kaelas või seljas esineb valu või ülitundlikkust. Kaelatuge võib paigaldada ainult selle asetamist õppinud inimene. Oskamatust abist võib tekkida lisavigastus. Mootorrattaõnnetuse puhul on tüüpilisemad vigastused: ajutrauma, koljumurd ja sääreluudemurd. Õnnetusse sattunul võtke kiiver ära ainult siis, kui teda on vaja elustada. Jalgratturite vigastused on mootorratturite omadega samalaadsed, kuid üldjuhul kergemad. Seaduse kohaselt peavad kõik jalgratturid, kes on nooremad kui 16, kandma kiivrit, kuid on soovitav, et kiivrit kannaks iga jalgrattur. Kiivri kandmine võib õnnetuse korral päästa elu! Pidage meeles, et kui kannatanut on vaja õnnetuskohalt eemale viia, siis teda ei tassita, vaid lohistatakse ettevaatlikult, et kannatanut võimalikult vähe koormata ja liigutada. Jälgige õnnetuspaigal ka neid inimesi, kes vaikivad, nende vigastus võib olla väga tõsine. Peale nähtavate vigastuste võivad tekkida sisemised verejooksud, seetõttu on vaja jälgida kannatanu välimust ja
käitumist. Vältige kannatanuga suhtlemisel järgmisi väljendeid: kõik on korras, ma tean, mida sa tunned, pulmadeks paraneb ära vms. Me ei tea kunagi, kuidas keegi end sel hetkel tunneb, saame vaid lohutada ja anda esmaabi, olles kannatanu juures kiirabi jõudmiseni. Kiire reageerimine ja oskuslik tegutsemine võivad päästa inimese elu!
Peopesahaav
• Kui on võimalik, pane esmaabi andmiseks kätte ühekordsed kindad. • Vajuta puhas padjand tugevalt vastu peopesa ja palu kannatanul vigastatud käsi rusikasse suruda. • Seo kannatanu sõrmed, nii et need oleksid ümber padja. • Toesta kannatanu käsivart nii, et see jääks tõstetud asendisse. • Jälgi kannatanu seisundit ja kutsu vajadusel kiirabi.
Peahaav
• Kui on võimalik, pane esmaabi andmiseks kätte ühekordsed kindad. • Palu kannatanul enne sidumise alustamist istuda. • Kasuta kolmnurkrätikut haavapadjandi fikseerimiseks. • Suru rullsidemest haavapadjand veritsevale kohale. • Murra kolmnurkrätiku alaserv ääriseks. • Aseta kolmnurkrätik kannatanu pähe, nii et pööratud ääris oleks allpool ja rätiku alaserva keskkoht oleks vahetult kannatanu kulmude kohal. • Mähi kolmnurkrätiku otsad otse kõrvade kohalt kindlalt ümber kannatanu pea. • Aseta rätiku otsad kannatanu kukla taga kolmnurkrätiku tipu kohal risti. • Too rätiku ristatud otsad ette kannatanu otsmikule. • Seo otsad otsmiku keskkohal täpselt rätiku äärise peal sõlme. • Hoia kannatanu pead ühe käega paigal ja tõmba rätiku tipp alla. • Sideme tihendamiseks suru rätiku tipp otse alla. Foto: Shutterstock
Muuda autosõit turvaliseks • Last sõiduta autos üksnes tema vanuse ja kasvuga sobivas turvatoolis. • Turvavöö kaitseb sind ja kaasreisijaid õnnetuse korral. Ära alusta sõitu enne, kui reisijate turvavööd on kinnitatud. • Kõrvaltegevused autoroolis on lubamatud. Sõidu ajal mobiiltelefoniga rääkimine võib jääda sinu viimaseks tegevuseks. • Alkoholi- ja narkojoobes olekus sõidukijuhtimine on lubamatu. • Kihutamine seab ohtu nii sinu kui ka lähedaste ja kaasinimeste elud. • Mootor- või jalgrattaga sõites kanna alati kiivrit. Just kiiver võib päästa sinu elu ja vähendada peavigastuse ohtu.
Kui on võimalik, pane esmaabi andmiseks kätte ühekordsed kindad. Aseta haavale seda kattev survepadi.
Esmaabi
Tule õpi õigesti esmaabi osutama! Kiire ja oskuslik tegutsemine võib ära hoida lähedase inimese seisukorra halvenemise ning vahel ka hukkumise. Eesti Punane Rist korraldab kogu Eestimaal esmaabikursusi, mis annavad vajalikud teadmised ja praktilised oskused.
Tallinna linna Selts Eha 8 10137 Tallinn tel 660 5343 mob 521 0140 mob 521 0 141 Paldiski linna Selts Sadama 8 76805 Paldiski tel 674 1050
Sillamäe linna Selts Viru 7 40233 Sillamäe tel 392 4101 mob 520 0729
Järvamaa Selts Suur-Aia 2–2 72711 Paide tel 385 1104 mob 511 4454
Narva linna Selts Vestervalli 2A 20307 Narva tel 354 5702 mob 5190 8311
Kohtla-Järve
TALLINN
Narva
Rakvere
Raplamaa Selts Mahlamäe 8–3 Rapla 79511 tel 489 4120 mob 5347 9168
Jõhvi
HARJUMAA LÄÄNE-VIRUMAA
Kärdla
Ida-Virumaa Selts Vahtra 6 30322 Kohtla-Järve tel 337 3306 mob 508 4452
Rapla Haapsalu
HIIUMAA
JÄRVAMAA Paide
RAPLAMAA Türi
LÄÄNEMAA
Läänemaa Selts Jaama tn 8a–29 90504 Haapsalu tel 473 7053 mob 5564 5900
IDA-VIRUMAA
Jõgeva
JÕGEVAMAA
Jõgevamaa Selts Rohu 6–18 48306 Jõgeva mob 506 2889
Põltsamaa
PÄRNUMAA TARTUMAA
VILJANDIMAA SAAREMAA
Tartu
Viljandi
Pärnu
Kuressaare
PÕLVAMAA
Tartumaa Selts Jakobi 19 51006 Tartu tel 742 3247 mob 520 4706
Põlva
Saaremaa Selts Lasteaia 12 93813 Kuressaare tel 453 3613 mob 512 5380
VALGAMAA Võru
Pärnumaa Selts Kuninga 30a 80014 Pärnu tel 447 4474 mob 512 2881
Täiendav info: www.redcross.ee
Viljandimaa Selts Leola 10 71012 Viljandi mob 514 7389
Valga
VÕRUMAA Valgamaa Selts J. Kuperjanovi 3a–34 68205 Valga tel 764 3856 mob 525 7250
Võrumaa Selts Olevi 23–3 65607 Võru tel 782 4103 mob 513 3238
Põlvamaa Selts Aasa 5–6 63304 Põlva mob 522 7777