Benu Apteegi kliendiajakiri, veebruar 2015 by Meediapilt OÜ

Benu ILU JA TERVISE AJAKIRI

Ilmub 4 korda aastas

Hind 1.00 €

BENU kliendikaardiga on ajakiri tasuta

Nr. 1, veebruar 2015

Päikesekiir Anna Levandi:

Pool sajandit rõõmu apteegis

positiivne suhtumine aitab elus edasi

BENU staažikaim apteeker Aime Tolga räägib oma tööst ja elust

Kogu tõde peavalust Kuidas erinevaid peavalusid ära tunda, leevendada ning millal otsida abi arstilt

aart

Kliendik nu.ee www.be

BENU KLIENDIKAARDIGA VÕIDATE ALATI KUIDAS SAADA TASUTA BENU KLIENDIKAARTI?

MIDA ROHKEM OSTATE, SEDA SUUREMA ALLAHINDLUSE SAATE

• Täitke ankeet BENU kodulehel www.benu.ee

Soodustus 3%, kui ostusumma on kuni 10€

• Tulge meie apteeki ja täitke ankeet kohapeal

Soodustus 5%, kui ostusumma on üle 10€

• Nüüd võimalus täita ankeet ka Facebooki lehel

Kliendikaardi soodustused ei kehti retseptiravimitele ega kinkekaardi soetamisel

Lk 6–11

Sisukord Anna Levandi: kui silmad säravad, aitab see vaimu ja keha tervena hoida

Lk 6–11 Julgelt külmetusele vastu – enneta ja ravi!

Lk 12–14 Apteeker Aime Tolga pool sajandit rõõmu apteegis

Lk 16–20

Lk 16–20 Nahk ootab kevadtalvel rohkem poputamist

Lk 22–24 Allergik saab mõistliku elustiiliga oma seisundit oluliselt kergendada

Lk 26–28 Lasterubriik

Lk 30–31 Lk 44–47

Mõnusa kingituse kallimale leiad apteegi kosmeetikaletilt

Lk 32–34 Suvele kergemalt vastu

Lk 36–39 Kevadiselt värsked ja kerged road

Lk 40–43 Suitsetamisest loobumine on eelkõige tahtejõu küsimus

Lk 44–47 Lk 50–53

Kõnni oma südame heaks!

Lk 50–53 Ai, pea valutab!

Lk 54–57 Ristsõna

Lk 58

Toimetus: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee E-post: toimetus@meediapilt.ee Ajakirja toimetaja: Kristina Traks Ajakirja kujundaja: Marju Pottisep Trükk: AS Kroonpress Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik BENU Apteek Eesti OÜ nõusolek.

Hea lugeja! Hoiad käes BENU apteegiketi esimest terviseajakirja. Tahame pakkuda Sulle hüva tervisenõu ja hoida Sind kursis meie tegemistega. Siit ajakirjast leiad asjatundlikke soovitusi, kuidas terviseprobleeme ennetada ning lahendada. Meie soov on olla Sulle partner ja abimees mitte ainult siis, kui oled haigeks jäänud, vaid aidata Sul elada tervena ja rõõmsalt. Esimesse ajakirja oleme valinud lood, mõeldes peatselt saabuvale kevadele. Päikeselise naeratusega ja alati energiast pakatav Anna Levandi räägib oma salanippidest, kuidas olla särav, terve ja rõõmsameelne. Kes mõlgutab mõtteid, kuidas üllatada oma kallimat valentini- ja naistepäeva puhul, siis mõnusa ilukingituse leiab apteegi kosmeetikaletilt. Apteekides müüdavaid ilutooteid tutvustab BENU Tallinna Postimaja Apteegi apteeker Liivi Allikas. Aprill on südamekuu ning meie süda armastab seda, kui end liigutame. Kepikõnd on selleks suurepärane võimalus, seda enam, et see sobib ka eakamatele ja nendele inimestele, kel spordiga seni olnud jahedamad suhted. Eesti Kepikõnni Liidu asepresident Rene Meimer julgustab inimesi, hoolimata vanusest ja soost, kätte võtma kepid ja kõndima. Ta näitab ette õige kepikõnnitehnika, millega kõndides on kepikõnd vägagi tõhus treening. Veel käisime külas Kohtla-Järve proviisoril Aime Tolgal, kes on apteegis töötanud üle poole sajandi ja ütleb, et apteegitöö pole selle aja jooksul talle hetkekski igav tundunud. Lisaks leiad ajakirjast kasulikke õpetusi kaalu langetamiseks, suitsetamisest loobumiseks ning peavalu alistamiseks. Ajakiri on BENU püsiklientidele tasuta ja seda saab kõikidest BENU kaubamärki kandvatest apteekidest üle Eesti. Ajakiri hakkab ilmuma kord kvartalis. Head lugemist! Kaidi Kelt, jaemüügijuht BENU Apteek Eesti OÜ

PERSOONILUGU

Kui silmad s채ravad, aitab see vaimu ja keha tervena hoida Tekst: Heli Lehtsaar Fotod: JULIA-MARIA LINNA, 천htuleht/ scanpix

„Positiivne suhtumine aitab igal pool – nii tööl, asjaajamistes kui pereelus. Uksed avanevad palju kergemini, kui olla rõõmsameelne ja enesekindel,“ usub kunagine tippiluuisutaja ja tänane treener Anna Levandi. Pole kahtlustki, et Anna on ise oma sõnade parimaks tõestuseks. Teleekraanil alati energilise ja säravana paistev Anna on ka kaadri taga samasugune. Üks asi, mis aga teleekraani vahendusel ei pruugi kohe silma jääda, on tema soe ja osavõtlik suhtlemisviis ja siiras huvi vestluspartneri suhtes. Nii loob Anna mõne hetkega vaba ja vahetu õhkkonna – mul tekib tunne, nagu oleksin temaga juba ammu tuttav, kuigi kohtume elus esimest korda.

50. sünnipäeva tähistav endine iluuisutamise täht jätkuvalt heas vormis püsib. Sport, mille lahutamatuteks kaaslasteks on töökus ja tahtejõud, on mänginud Anna elus väga olulist rolli.

„Emotsioonide poolest olen tegelikult servast serva,“ muigab Anna ennast analüüsides, kuid lisab kiiresti, et tegeleb oma emotsioonidega teadlikult ning oskab neid suunata. „Ütleme nii, et oskan olla. Välja lasen paista positiivsust, sest mu sportlased ja pere vajavad positiivsust. Kui treener on rõõmsameelne, siis lapsel ka silmad säravad. Ka perekonnas on häid suhteid lihtsam hoida, sest positiivse inimesega on lihtsam elada kui sellega, kes oma probleemid teiste peale kuhjab,“ nendib Anna.

Moskvas elanud Anna tegi iluuisutamisega tutvust kuueaastaselt, kui isa viis tüdruku uisutama Venemaa suurimale, Lužniki staadionile. Anna treener märkas peagi, et lapsel on annet ning soovitas kooliminekuikka jõudnud tüdruku panna “Häid suhteid on lihtsam hoida, kui oled ise positiivne,” leiab Anna Levandi spordikooli. Teate ju küll – hommikul trenn, ennelõunal kõige kõvem omasuguste seas ning koolitunnid, siis kodused tööd ja õhtul sinna pääseda peaaegu võimatu. „Oli jälle trenn. kooli vastuvõtmise ülevaatus, paluti näidata, mida ma oskan. Tegin kergeid „Ega mina neid koole ei teadnud. Isa hüppeid ning seejärel küsiti, kas ma hakkas ette lugema, et kuhu sa minna ühekordset hüpet oskan. Vastasin, et tahaksid – kas Dünamo spordikooli, mulle ei ole seda keegi näidanud. Siis Tööjõureservidesse või CSKA-sse. näidati mulle see hüpe ette ja ma teMinu jaoks kõlas väga magic see gin selle järgi. Ka järgmised viis hüpet, CSKA ning ütlesin, et tahaksin sinna,“ mis ette näidati, tegin järgi,“ kirjeldab meenutab Anna koolivalikut, kus on Anna otsustavaid hüppeid, mis ta kooli näiteks käinud ka legendaarne ilu vastuvõetute nimekirja viisid. uisutaja Irina Rodnina ja jäähokimängija Vladislav Tretjak. Anna nendib, et kuigi koolis oli tunduvalt andekamaid iluuisutajaid kui Laps ei võinud muidugi teada, et CSKA tema, oli tal lauale lüüa kaks väga ehk armee keskspordiklubi kool oli

Kuigi avalikkusele ja perele paistab välja tema energiline, optimistlik ja särav pool, pole Annagi üliinimene. „Kui on raskemad momendid, tõmbun endasse ja üritan omaette olla. Arvan, et oma muresid ei ole vaja teistele näidata,“ räägib Anna. Loomulikult vajab temagi energia kogumiseks – sest töö treenerina kulutab energiat tublisti – omaette olemise aega. Aega iseendale.

Rõõmsameelsus, sport ja töökus Rõõmus meel ja positiivne suhtumine pole siiski ainsad muutujad selles valemis, mille abiga tänavu suvel

seal korralikult. Sellise kooli läbi käinud inimesel on hilisemas elus palju kergem,“ naerab ta nüüd kooliajale tagasi mõeldes.

Tippspordis aitab püsida töökus, mitte anne Nii tulebki taas korrata tõsiasja, et tippsporti jäävad need, kes metsikult tahavad, mitte tingimata need, kes on väga andekad. „Näiteks teismelisena tekib ju igasuguseid muid ahvatlusi ja kui tahe pole suur, siis antakse alla,“ möönab Anna paratamatust. Tema töötahe on juba lapsest peale olnud suur. „Ma ei ole ühtegi asja pooleli jätnud. Kas see on iseloom või kasvatus, ma ei tea. Aga kui ma midagi teen, siis peab tulemus olema ideaalne. Ka mu isa on maksimalist: kui mul koolis polnud vihikusse kirjutatud kõik päris nii nagu peab, tõmbas isa lehe välja ja pidin uuesti tegema. Ja ma ise tahtsin ka, et kõik oleks perfektne,“ kinnitab Anna.

Anna paneks kõik lapsed kindlasti sporti tegema. “Me ju sööme iga päev, järelikult tuleb ka kehaga iga päev tegeleda,” ütleb ta

olulist trumpi: töökus ja psüühiline vastupidavus. „Esimesed aastad polnud sugugi edukad, olin viimaste seas. Aga tasapisi olukord paranes. Nii et kui esimesse klassi astujatest olid peaaegu 95% iluuisutajad, siis kümnendaks ehk viimaseks klassiks olin alles jäänud ainult mina. Spordikooli jäid püsima mitte need, kes olid looduse poolt andekad, vaid need, kes olid metsikult töökad ja vaimselt vastupidavad,“ meenutab Anna. Ta rõhutab, et psüühiline vastupidavus

“Spordikooli jäid püsima mitte need, kes olid looduse poolt andekad, vaid need, kes olid metsikult töökad ja vaimselt vastupidavad.“

oli väga oluline, sest maailmaareenile võistlema minnes lihtsalt peab väga karastatud olema. „Ja meid karastati

Noore iluuisutaja toetamise ja arendamisega tegeleski peamiselt isa. Just tema õpetas Anna treeninguid analüüsima ning rõhutas, et harjutada tuleb seni, kuni välja tuleb. „Kui sõitsime treeningult koju, siis ta alati palus mul treeneri räägitu ümber jutustada ning oma peas läbi mõelda. Isa rõhutas, et treener ütles, mida tuleb teha, nüüd tee seda 100 korda, kindlasti tuleb välja. Ja kui ei tule, tee veel 1000 korda,“ meenutab Anna. See loogika on teda hiljemgi aidanud, näiteks keeleõppe puhul. Anna end võõrkeeltes andekaks ei pea, erinevalt näiteks abikaasast või vanemast pojast, kes haaravad uusi keeli lennult. „Mina pean õppima, tublisti õppima. Mäletan, et kirjutasin 20 uut sõna paberile, kleepisin lapsevankrile ja vanalinnas paar-kolm tundi ringi kärutades jäid ka sõnad meelde,“ kirjeldab Anna oma keeleõppe nippi. Kui iluuisutamise juurde tagasi tulla, siis kas ka praegu leidub lapsi, kel on libedal jääl liuglemise peale nii palju annet, et teevad keerulise hüppe vaid korra ette näitamise peale kohe ära nagu Anna omal ajal? Anna noogutab

selle, kuhu teised jõuavad seitsme aastaga. Kahju, aga elu on selline.“

Laps vajab trenni iga päev

Möödunud aastal osales Anna iluuisutaja Viktor Romanenkovi treenerina Sotši taliolümpial

jaatavalt ja räägib, et 2010. aastal oli tal algajate rühmas üks 9-aastane tüdruk – uisutaja jaoks tegelikult juba päris vana – kes jäi kohe silma. „Võtsin ta algajate rühmast ära ja kahe aasta

pärast tegi ta kahekordseid ning kahe ja poole kordseid hüppeid. Kuid ta pere otsustas iluuisutamisest loobuda, kuigi laps oli kahe aastaga saavutanud

Spordiga tegelemist peab Anna laste jaoks hädavajalikuks ja kuni kooli lõpuni peaks igapäevane trenn olema lapse elus kindlal kohal. „Keha areneb ja kasvab ning sportimisega pannakse vundament terveks eluks. Kui ehitad algusest peale korraliku vundamendi, siis on täiskasvanuna probleeme vähem. Sport õpetab head kehahoiakut, keha vormis hoidmist, enesedistsipliini. See on kehakultuur! Me ju sööme iga päev, järelikult on loogiline, et ka kehaga tuleb iga päev tegeleda,“ räägib Anna kindlameelselt, lisades, et kui luid ümbritseb korralik lihaskorsett, jagub luudele ja liigestele vähem koormust ning tervisele tuleb see igal juhul kasuks. Kui tihti peaks aga täiskasvanud end liigutama, et tervis korras püsiks? Siin on Anna tunduvalt leebem ja pakub, et tegutseda tuleks tunde

magnificence P AT E N T E E R I T U D

D - G LY C O X

KONTROLLIB NAHA VANANEMIST OTSE SELLE ALLIKAS

KORTSUD – PRINKUS – SÄRA

Põhjapanev avastus, mis tugineb viimastel, rakupõhise vananemise teadusuuringutel. Unikaalne jõud, seda tänu D-GLYCOX kompleksile, kontrollib glükeerumisprotsessi, mis põhjustab pöördumatut kahju naha proteiinidele. LIERAC´i innovatsioon on kätketud aktiivsetesse tekstuuridesse, luues „ilusa naha“ efekti. KASUTAJATELT TAGASISIDE – VAATLUSTULEMUSED - TÕESTATUD EFEKTIIVSUS Pealekandmisel: senisest ilusam nahk 76% naiste arvates, Isegi ilma meigita(1). Peale 7-päevast kasutamist: rohkem pingul (2) nahk 93%. Peale 4-nädalast kasutamist: kortsud (3) vähenenud -40%.

ANTI-GLÜKEERUMINE

Peab vastu isegi aja kulgemisele

INNOVATSIOON

(1) Enesehindamine viidud läbi seerumiga, 58 naisega (2) Enesehindamine viidud läbi seerumi + sametise kreemiga, 55 naisega (3) Kliinilised uuringud seerumi + sametise kreemiga, 55 naisega

S I N U

N A H A

K E E L

Ühinege meiega Facebook´is : Lierac Estonia

Norrakad loodusega sina peal

Alati särava ja heas vormis Anna Levandi moto on lihtne – leia päevas 15 minutit enda liigutamiseks ja pea meeles, et igasugune liikumine hoiab vormis ka vaimu

järgi. „Inimesed on erinevad, kehad on erinevad ja eesmärgid samuti. Natuke võiks loomulikult liigutada, kuid kellele mis sobib, on erinev. Mulle näiteks sobib lühike intensiivne treening, mõnele

teisele võib-olla rahulik metsas jalutamine. Endised sportlased aga vajavad tõhusamat treeningut, sest nende keha nõuab seda,“ räägib Anna. Oluline on ju ka see, et igasugune füüsiline tegevus hoiab vaimu vormis – mõtted liiguvad paremini ja tunne on värskem. Anna toob näiteks oma ema, kes muusikuna pole spordiga sina peal olnud, kuid võimleb igal hommikul. „Ta ütleb, et pärast võimlemist on hoopis teine tunne ja kogu päeva on enesetunne hea,“ vahendab Anna ja lisab, et oma tervisele teevad kindlasti head need pensioniealised, kes iga päev jalutamas käivad – saab nii värsket õhku, füüsilist koormust kui ka teisi inimesi näha. Peaasi on mitte nelja seina vahel konutada!

Uisutamist alustas Anna 6-aastaselt, kui isa viis ta Moskvas Lužkini staadionile uisutama. Ka praegu, treenerina, on ta sageli jääl

Anna ise pühendab spetsiaalselt treenimisele üsna vähe aega, sest töö iseloom – kogu aeg uiskudega jääl – on õnneks aktiivne. Siiski teeb ta vähemalt paar korda nädalas kodus 15-minutilise komplekstreeningu, mis töötab läbi kogu keha. „Leidsin selle internetist, iga harjutus peaks kestma minuti, kuid mõnda ma ei suuda nii kaua teha. Need harjutused hoiavad mind heas toonuses, aga kui ma teeks neid iga päev, siis ma oleks nagu modell,“ naerab Anna. ■

Treenerina Rootsis, Soomes ja Norras töötanud Anna Levandile avaldas norrakate juures muljet nende huvi iga ilmaga õues viibida. „Norrakad väga armastavad väga värsket õhku. Talvel käiakse palju suusatamas, võetakse võileivad ja soe jook termosega kaasa ning istutakse lumele puhkama. Isegi imikud võetakse kaasa, selleks on spetsiaalne kelk,“ meenutas Anna. Ühtlasi tähendas norrakate värske õhu lembus ka seda, et lasteaialapsedki olid iga päev mitu korda õues mängimas, olgu ilm milline tahes. „Kui arvasin, et äkki tänase ilmaga ei peaks õue minema, öeldi lasteaiast, et ostke õiged riided. Mis siis, et need riided maksavad terve kuupalga! Nii et lapsed on pidevalt õues mistahes ilmaga.“ Samas norrakate riiklikku suhtumist sporti peab Anna kummaliseks, sest esiteks ei tohi seal lapsed kuni kümnenda eluaastani üldse võistelda ning 10-13 aastased ei või Põhjamaadest väljapoole võistlustele sõita. „Seda põhjendatakse sellega, et üleliigne stressamine ei ole kasulik. Kuid iluuisutamise ja võimlemise jaoks on see surm, sest meil võistlevad nad juba 6-7 aastastena,“ nendib Anna.

kupongipakkumised veebruaris

ECHINACEA TABLETID N30

-30%

Tugevatoimeline punase päevakübara ekstrakt.

Pakkumine kehtib 1.02 - 28.02.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

D-MAX NÄRIMISTABLETID 19,5 MCG N90

-30%

Meeldiva maitsega D-vitamiini närimistabletid kogu perele.

Pakkumine kehtib 1.02 - 28.02.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Anna koos abikaasa Allar Levandiga Eesti Vabariigi 96nda aastapäeva presidendi vastuvõtul

Kolm tähelepanekut Anna Levandilt ❚❚ Need minuvanused, kes pole elus kokku puutunud ei saavutus- ega harrastusspordiga, kipuvad vahel ohkima, et siit valus ja sealt valus ning üks või teine haigus vaevab. Neil, kes on sporti teinud, puuduvad virisemishaigused! ❚❚ Leida päevas 15 minutit enese liigutamiseks peaks igaühel võimalik olema. Lihtsalt tahtmist ja enesedistsipliini on vaja. ❚❚ Igasugune füüsiline tegevus hoiab ka vaimu vormis!

HANERASVASALV BABY 50ML Õrnatoimeline, kuid tõhus, ei sisalda eeterlikku õli ning ei ärrita õrna ning tundlikku nahka.

-30%

Pakkumine kehtib 1.02 - 28.02.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

BIODERMA ATODERM INTENSIVE 200ML

-30%

Niisutav kreem ei ärrita nahka ning on lõhna- ja parabeenivaba. Pakkumine kehtib 1.02 - 28.02.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

NEUTROGENA® NORDIC BERRY KEHAKREEM 200ML

-30%

Toitev kehakreem kuivale ja väga kuivale nahale.

11 jätkub. Pakkumine kehtib 1.02 - 28.02.2015 või kuni soodushinnaga tooteid

Foto: ©iStock.com/Geber86

Julgelt külmetusele vastu – enneta ja ravi!

Tekst: KRISTINA TRAKS Fotod: ISTOCK.COM, ERAKOGU

Kuidas teha nii, et külmetus haigused ei kuuluks enam talveperioodi kohustuslikku kavasse? Mustika keskuse BENU Apteegi proviisor Maria Trahhatšjova jagab väärt nõuandeid, mis tõesti toimivad.

Rahvasuus külmetushaiguseks kutsutav ebamugav kombinatsioon nohustköhast-palavikust pole tegelikult enamasti otseselt üldse külmetamisega seotud, vaid haiguse põhjustajateks on erinevad viirused. Ainuüksi kõige sagedamini külmetushaigusi põhjustavaid rinoviiruseid on enam kui sada erinevat tüüpi, kusjuures ühe tüübi rinoviirusnakkuse läbipõdemine teiste tüüpide suhtes immuunsust ei kujunda. Lisaks rinoviirustele eksisteerib ka suur hulk igasuguseid muid viiruseid, mis võivad ülemisi hingamisteid nakatada ja seeläbi rahvapäraselt külmetushaiguseks nimetatud tõve tekitada. Sellisteks viirusteks on näiteks korona-, gripi-, paragripi-, RS-viirused, adenoviirused. Sügisest kevadeni haigestutakse viirushaigustesse tihedamini seetõttu, et inimesed viibivad rohkem siseruumides. Viirused aga levivad just seal suurepäraselt. Sellepärast ongi põhiline nipp nn külmetushaigustest vabana püsimiseks võimalikult rohke värskes õhus viibimine.

Küllap oleme me kõik kokku puutunud nina luristava ja köhiva töökaaslasega, kes hoolimata ilmselgest viletsast enesetundest üritab tööd teha. Trahhatšjova ütleb, et haige inimene ei peaks tööle minema, vaid ennast kodus ravima. „Me teame, et seda ei tehta, kuid see on tegelikult karuteene iseendale – haigena ei tohi ringi käia juba sellepärast, et organism peab koguma jõudu haigusega võitlemiseks,“ ütleb ta. Me võime tõbisena teisi inimesi nakatada ja ka meil endal võivad püstijalu põdemisest tekkida tüsistused. Nt bronhiit võib minna üle kopsupõletikuks, nohu põskkoopa- või kõrvapõletikuks. Samuti kestab püsti jalu põdemine ka tavaliselt kauem. Ka laste puhul kehtib põhimõte, et kui laps on nohus- köhas, siis on tema koht kodus, mitte lasteaias, kus ta võib teisi nakatada.

AEVASTA ÕIGESTI! Trahhatšjova sõnul aitab väga hästi viirushaigusi ennetada kätepesu.

Kindlasti peaks käsi pesema enne söömist, pärast WC kasutamist, aga ka pärast aevastamist. Muide, aevastamiseks ja köhimiseks on ka õige tehnika. Kõige parem oleks seda teha ühekordsesse salvrätti, mis seejärel ära visatakse. Kui aga salvrätti käepärast pole, tuleks köhida või aevastada varrukasse, mitte aga peopessa nagu enamasti harjunud oleme. Varrukasse köhides väldime teiste inimeste nakatamist. „Kui on nohu, siis peaks vältima silmade ja nina puudutamist, sest nii võivad ninast bakterid sattuda silma ja tulemuseks on lisaks nohule silmapõletik. See võib tulla nii täiskasvanutel kui ka lastel,“ ütleb ta.

TUGEVDA KEHA SEESPIDISELT Kui inimene tunneb, et tal pole energiat ning ta on tihti haige, võiks Trahhatšjova sõnul mõelda, et äkki on organismil puudu mõnest ainest. Siis võiks nõu pidada apteekriga, kes oskab sõltuvalt inimese vanusest ja kaebusest soovitada mõnda vitamiinipreparaati. Vitamiine ei pea võtma pidevalt, vaid pigem kuuridena. D-vitamiin on üks neist, mida soovitatakse kõikidel inimestel hoolimata vanusest meie laiuskraadil sügisest kevadeni võtta. Täiskasvanud inimese annus sõltub sellest, kas vitamiini võetakse profülaktikaks või juba tekkinud vaeguse raviks. D-vitamiini puuduse tunnuseks on muuhulgas ka väsimus ja sagedane haigestumine, kuid seda näitab ka vereanalüüs. Täiskasvanud inimese päevane D-vitamiini annus võiks olla 20-30 mikrogrammi. Immuunsüsteemi korrashoiu seisukohalt on oluline koht ka antioksüdantidel ehk C-vitamiinil, seleenil ja tsingil. Kui üldiselt soovitatakse haiguse ajal vitamiinide võtmisesse paus teha, siis C-vitamiin on see, mida võib võtta ka haigena. Kas lapsele peaks tingimata andma lisaks vitamiine? Trahhatšjova sõnul sõltub see sellest, kuidas laps üldiselt toitub. Kui tema toidulaud on tasakaalustatud, ta sööb kõike ning ei haigestu eriti kergelt, siis lisaks D-vitamiinile polegi tal vaja muid vitamiine võtta. „Kergesti haigestuvat last aga võiks küll turgutada. Näiteks mõjuvad hästi punase päevakübara lastetabletid, ternespiima kapslid. Neid võib anda igal ajal ja ka pärast haigust turgutada immuunsüsteemi,“ räägib ta.

GRIPITEE EI ASENDA PUHKUST Kuigi reklaamidest võib jääda mulje, et gripiteed juues võiks rõõmsalt tööd edasi teha, leevendavad need Trahhatšjova sõnul vaid sümptomeid, kuid ei ravi. „Üldiselt peaks ikka haigena kodus olema ja mitte neid töö juures

• • • • •

Hüpertooniline merevesi (2,3% NaCl) Nohu, sinusiidi ja allergilise riniidi korral Ninakinnisuse leevendamiseks Tihke sekreedi eemaldamiseks Haigustekitajatest ja allergeenidest vabanemiseks

• Isotooniline merevesi (0,9% NaCl) • Ninaõõnsuste loputamiseks nohu korral – vedeldab sekreeti ja kergendab väljanuuskamist • Ninaõõnsuste igapäevaseks hügieeniks • Limaskesta niisutamiseks kuiva õhu korral • Tolmu, allergeenide jms. eemaldamiseks nina limaskestalt

UUS! • Isotooniline meresoolalahus ja dekspantenool • Külmetushaiguste, allergilise nohu, nina limaskesta kuivuse korral • Niisutab nina limaskesta ja soodustab paranemist • Vedeldab sekreeti ja kergendab väljanuuskamist • Mugav taskupakend Tootja: Laboratoires Urgo, Prantsusmaa. Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiiini 4, 51014 Tartu. 13 www.miecys.ee

Leebem variant nohust jagu saamiseks on mereveega nina limaskesta loputamine. See sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele ning nina võib loputada vastavalt vajadusele nii tihti kui tarvis. Foto: ©iStock.com/Ls9907

„Et köha ravida, peab kõigepealt aru saama, kas köha on lahtine või kinnine. Sellest sõltub ravitaktika. Kinnine köha on kuiv, valulik ja haukuv. Lahtise köha puhul on tunda röga liikumist,“ selgitab Trahhatšjova. Kui köha on lahtine, peaks võtma rögalahtisteid, et lima muutuks vedelamaks ja seda saaks kergemini välja köhida.

kontoris jooma, ise samal ajal tööd tehes,“ ütleb ta. „Gripiteed ostes peaks ka apteekriga nõu pidama, sest nad on üsna erinevad – osad neist teevad uniseks, mõned on köha ja mõned kurguvalu vastu.“ Alati soovitab Trahhatšjova haigestudes juurde võtta C-vitamiini kas preparaadina või süüa palju sidrunit, kiivit ning hapukapsast, kus see sisaldub. Haigena tuleb ka palju juua, sest see puhastab organismi. Joogiks sobib puhas vesi, aga ka teed – nt kummelitee, ingveritee, mis on soojendava toimega, samuti paiselehe ja pärnaõie tee. Lastele on eraldi teesegud, millele on ka peale märgitud, mis vanusest neid võib kasutada. „Paljud inimesed ei tea, et ka ravimtaimedel võib olla väga tugev toime ja mitte kõik taimed ei

sobi väikestele lastele,“ märgib Trahhatšjova.

NINAAEROSOOLID – MIDA VÄHEM, SEDA PAREM Nohu puhul tuleb teha vahet, kas nina on kinni või mitte. Kui nina ei ole kinni ja öösel saab rahulikult magada, ei ole vaja kasutada nina lahti tegevaid ravimeid, sõnab Trahhatšjova. Siia kuuluvad tuntud ninaspreid, mille puhul kehtib reegel, et mida vähem neid kasutada, seda parem. Teine variant nohu leevendamiseks on tabletid, kuid nende kasutamisel tuleb ettevaatlik olla südameprobleemidega inimestel. Mõned nohutabletid teevad uniseks ning neid ei tohiks kasutada siis, kui inimesel on vaja autot juhtida.

Kinnise köha leevenduseks on erinevaid variante – näiteks rahustava toimega siirup puhuks, kui köhahoog ei lase öösel magada. Taoline siirup ei ravi köha, vaid lihtsalt pärsib seda. Teine võimalus on köhasiirupid või veeslahustuvad tabletid, mis aitavad köha lahti teha. Need nõuanded kehtivad suuremate laste ja täiskasvanute kohta, seevastu imikutele ei tohi kindlasti anda rögalahtisteid ega köhasiirupeid, sest nad ei oska röga välja köhida. Kõikide ravimite puhul paneb Trahhatšjova inimestele südamele, et lugege kindlasti infolehte või küsige apteekri käest nõu. Ravimitest on kasu ainult siis, kui neid õigesti tarvitada. ■

APTEEKER SOOVITAB MICROLIFE KONTAKTIVABA TERMOMEETER NC150

Apteegiletile on jõudnud multifunktsionaalne termomeeter, millega saab 3 sekundiga otsmikult kehatemperatuuri mõõta. Termomeetriga saab mõõta ka näiteks lapse toidu või piima temperatuuri. Lisafunktsioonideks on palavikualarm, ekraani valgustus, helisignaal, 30 mälupesa ja automaatne väljalülitus.

Aime Tolga

pool sajandit r천천mu apteegis Tekst: KRISTINA TRAKS Fotod: JULIA-MARIA LINNA

BENU apteegikett tähistab aprillis oma teist sünnipäeva, kuid meie staažikaim proviisor Aime Tolga (76) on seda auväärset ametit pidanud juba 50 aastat. Algatuseks tuleb öelda, et hoolimata soliidsest apteekristaažist naudib Kohtla-Järve BENU Apteegis töötav Aime oma tööd täiel rinnal – apteegis on alati huvitav töötada ja kunagi pole Aimel hommikul olnud tunnet, et tööle minna ei tahaks. Aime ei ole põline idavirumaalane, vaid sündinud hoopiski Jõgevamaal Vaimastvere kandis. Tema sünnilugu on üsna eriline. Aime sündis tibatillukese, vaid 900-grammisena. Sünnitusel selgus nimelt, et tema ema ootas kolmikuid. Ellu jäi paraku vaid esimesena sündinud Aime. „Mu ema ei teadnud,

et ta ootab kolmikuid. Tollane meditsiin ei võimaldanud seda kindlaks teha,“ räägib Aime. „Ema suur armastus ja meisterlik hooldus on selle taga, et ma üldse ellu jäin, sest sündisin ju kodus.“ Keerulisest sünnist hoolimata kosus Aime ilusti ja 8-kuuselt hakkas juba kõndima. „Ema ütles, et ta pole kunagi näinud nii väikest inimest kõndimas,“ muigab Aime. Kohtla-Järvele sattus Aime segaste aegade sunnil. Nimelt oli pere talu Jõgevamaal päris heal järjel – oli musta valgekirju tõukari, tõupull, suur hulk sigu. Talus korraldati isegi õppepäevi. Kui Eestimaale saabusid rasked ajad, jäeti talu maha. „Meid oleks saadetud Siberisse, kuid õnneks oli mu isal niipalju kainet mõistust, et talust ära minna,“ räägib Aime. 1948. aastal lahkutigi kodust. 10-aastane Aime viidi alguses vanaema juurde ning ühel ööl laadisid tema vanemad ja 3 aastat vanem vend mõned asjad autole ning lahkusid oma

Aime Tolga põhimõte on see, et iga apteeki tulnud inimene peaks siit ka juhatust saama, kuidas ravimeid võtta

kodutalust. Alatiseks. Täies elujõus talu jäeti täiesti võõratele inimestele.

IDA-VIRUMAALE PAKKU Mõne aja pärast sai pere korteri Kukruse mõisa (praegune polaarmõis). Aime isa, põline põllumees, asus tööle kaevandusse. „Sain oma esimese IdaVirumaa šoki,“ ütleb Aime. Kuidas nii? „Ma tulin maalt, turvalisest talust oma loomade keskelt. Talvel oli minu lemmikkoht hobusesõim. Mõisamajas elas kirju rahvas – osa neist sama keerulise saatusega kui meie, osa venelased. Uus miljöö, uus kool, korteris elamine, ei olnud oma õue, pidi vaatama, et hoovis kakluseks ei lähe.“

1957. aastal lõpetas Aime Kohtla-Järve keskkooli ja läks Tartu metsatööstus keskusesse tööle. Tollal oli soovitatav enne ülikooli astumist kaks aastat töötada, sest siis said eelise sisseastumisel. Aime käis ülikoolis ettevalmistus kursustel ja mõtles, mida õppida. Meditsiin kuidagi tõmbas ja ka isa unistus oli, et üks lastest õpiks meditsiini. Nii läkski Aime apteekriks õppima ja pole mitte iialgi oma valikut kahetsenud. Kui ülikool sai lõpetatud, oli võimalus minna tööle Pärnusse, kuid Aime vahetas kursusekaaslasega sihtkohad ja tuli tööle Kohtla-Järvele. „Ema ütles, et see on liiga ilus, et tõsi olla – sa tuled koju! Kõik, kes tulevad Ida-Virumaale, saavad siin šoki. Paljud ei peagi vastu. Aga mina tulin tuttavasse kohta, mul oli siin palju tuttavaid, vene keel oli enam-vähem selge,“ räägib Aime. Tema töökohaks sai 1953. aastal avatud apteek, seesama, kust Aime oli koolitüdrukuna käinud glükoosidropse ostmas. „Mulle juba siis meeldis apteegiaura – need lõhnad ja väärikad

töötajad. Aga mitte kunagi poleks ma osanud uskuda, et sellest samast apteegist saabki minu töökoht.“ Aasta oli siis 1964. Muide, Aimel on kuupäevalise täpsusega meeles, millal ta tööle asus ja millal ametikõrgendust sai. 50 aasta jooksul on korduvalt muutunud apteegi nimi. Alguses oli see apteekide peavalitsuse apteek nr 193, edasi rajooni keskapteek, siis Ida-Virumaa keskapteek. Tänane apteegihoone on ehitatud 30 aasta eest ning ringkäik selles on kui rännak ajas tagasi. Tundub uskumatu, et üks apteegihoone on nõnda suur (1100 m2). Ajastu hõng on siin ehedalt säilinud – kiviplaatidest põrandad, pikk koridor, pruunides toonides mööbel, väga avarad ruumid ja täiesti retro koosolekuteruum, kus seisatades tekib tunne, et siin on just lõppenud proviisorite töökoosolek. Muide – igal pool on tunda, et sellel apteegil on hea peremees – kõik ruumid on korras ja puhtad. Tõsi, kuna ruumid enam kõik kasutuses pole, on siin jahedavõitu. Siin on eraldi ruumid ravimite valmistamiseks, säilitamiseks

Kohtla-Järve BENU Apteegis valmistatakse ravimeid ka kohapeal

Apteegihoone on muljetavaldavalt suur, kunagi töötas siin ligi 40 inimest

jne. Parimatel aegadel töötas ses apteegis koguni 39 inimest (praegu vaid 5). Ravimeid valmistatakse Kohtla-Järve apteegis senini ja Aime ütleb, et just see meeldib talle apteekritöö juures kõige enam. „Siis on tunne, et oled nagu päris apteeker päris apteegis. Segad kokku rahustava mikstuuri, kus on sees palderjani ja piparmündi tinktuur ning levib mõnus apteegilõhn – super,“ ütleb ta. Õnneks naudingut jätkub, sest pea iga päev on vaja mõni ravim kohapeal valmistada.

TÖÖ KOLME EEST Aime pole piirdunud vaid apteekritööga. Ta on veerandsada aastat tegelenud ka õpetamisega. Paralleelselt apteeki tööle asumisega algas ka töö pedagoogina Kohtla-Järve meditsiinikoolis. Kahe koha peal töötas Aime 25 aastat. „Hommikul 2 tundi koolis ja siis 8 tundi apteegis. Laupäeval täispikad tööpäevad, sest laupäeviti käidi ka koolis,“ meenutab Aime. Ta õpetas

SCHOLL CRACKED HEEL REPAIR CREAM ACTIVE REPAIR K+

Taastav kreem lõhenenud kandadele Mõeldud karedatele, kuivadele ja lõhenenud kandadele. Sisaldab koostisosa Active Repair K+, mis on kliiniliselt testitud ja soodustab naha loomulikke taastumisprotsesse. See stimuleerib rakkude kasvamist ja tekitab loomuliku nahastruktuuri, kiirendades naha taastumist. Siledad, pehmed ja elastsed kannad 7 päevaga.

SCHOLL FRESH STEP

Värskendav deodorant jalgadele Kohese värskendava mõjuga. Tänu Dual Active koostisele neutraliseerib jalgade ebameeldivat lõhna ning hoiab neid värsketena 24 tunni jooksul.

SCHOLL FRESH STEP

Kingadeodorant Tänu Dual Active koostisele neutraliseerib jalatsite ebameeldivat lõhna. Hoiab jalatseid värsketena 24 tunni jooksul. Sobib igat liiki jalatsitele, ei jäta plekke.

farmakoloogiat ja mõnedele gruppidele ka meditsiinilist ladina keelt: „Tänu lisatööle oli mul lisasissetulek, sain oma elu sisse seada ja reisimas käia.“ Reisimine ongi olnud Aimele suur nauding ja kuni 2000. aastani reisis ta võimalikult palju. Läbi on käidud LääneEuroopa, Vahemere riigid, muidugi on rännatud suure liidu piires ja kõige kaugem reis viis Kuubale. Palju oli ka tööreise. Veel on Aimele meeldinud tantsida. Olid ajad, kus sõpruskond palkas seltskonnatantsuõpetajad ning igal pühapäeval tehti meditsiinikooli ruumides tantsutrenni. Ja siis veel igasugused ühiskondlikud ametid. Neid on Aimel olnud nagu hunt Kriimsilmal. Ta on kaasa löönud ametiühingute tegevuses, Eesti Vabariigi ajal Kohtla-Järve linnavolikogus, farmaatsia seltsis, Eesti Apteekrite Liidus. Viimased 14 aastat aga pole Aime enam välismaal reisimas käinud, vaid teeb igal aastal ühe kindla reisi

Pärnusse – võtab Viiking spaas kardioloogilise paketi ja laseb oma südame põhjalikult üle kontrollida. „Aastal 2000 hakkas mul tervis jukerdama ja mul oli südameoperatsioon. Suurepärane kardiokirurg professor Sulling remontis mu ära ja tegi seda väga hästi. Muidu ma siin praegu teiega ei räägiks,“ sõnab ta. Aime pole tööd tehes endale armu andnud. „Olen seda teinud meie kolme eest,“ selgitab ta. Õigupoolest olnuks tal ju õigus juba 20 aastat tagasi pensionile jääda, kuid alles praegu mõtleb Aime vaikselt koormuse vähendamisele. 2006. aastal loobus ta apteegi juhataja tööst ning töötas edasi proviisorina. Nüüd loodab aprillist veelgi väiksema koormuse peale minna.

APTEEKRITÖÖ ON PÕNEV Mis poole sajandi jooksul apteekritöös on muutunud? Aime ütleb, et eelkõige ravimite sortiment – praegusel ajal on ravimeid oluliselt rohkem kui aastakümneid tagasi. Inimeste hädad on

SCHOLL FUNGAL NAIL TREATMENT SET Küüneseene ravi Hävitab 99,9% küüneseenest. Aitab vältida nakkuse levikut ja kordumist.

SCHOLL 2 IN 1CORN EXPRESS PEN

Konnasilmapliiats Tõhus konnasilmade eemaldamise vahend, mis on mitmekordselt kasutatav. Sobib nii pehmetele kui ka kõvadele konnasilmadele. Märgatav paranemine juba 5 päevaga.

ÜKS SAMM TÄIUSLIKULT SILEDA NAHANI SCHOLL VELVET SMOOTH REPLACEMENT ROLLERS Spetsiaalselt disainitud pöörlevad vastupidavate mikroabrasiivsete osakestega MicraluminaTM otsikud tagavad kauapüsiva tulemuse.

Uus Scholl Velvet Smooth™ elektrooniline jalaviil Viili saladus seisneb spetsiaalses mikrograanulitega kaetud MICRALUMINATM otsikus, mis eemaldab kõva naha õrnalt ja efektiivselt. Ühest otsikust piisab umbes 12 kasutuskorraks.

“Ravimite valmistamine on apteekritöö juures kõige suurem nauding – segad kokku rahustava mikstuuri, levib mõnus apteegilõhn – super,“ ütleb Aime Tolga

apteegist kõne, et tabletid pandaks edaspidi ikka keele alla.

HEA VORMI SALADUS

üldjoontes samaks jäänud, kuigi juurde on tulnud ka täiesti uusi probleeme nagu AIDS, allergiad. “Enne saime kaupa põhiliselt üks kord kuus, nüüd aga iga päev. Kõiki vajalikke ravimeid ei olnud saada, nüüd pole paljudel inimestel raha vajaliku ravimi ostmiseks,“ võrdleb ta. Apteekril on praegu kasutada hoopis teised töövahendid kui varem. Kui vanasti olid töövahenditeks põhiliselt sulepea ja arvelaud, siis arvutita tänapäeval apteegitöö enam võimalik pole. Keerulisi kliente kohtab aga apteegis hoolimata aegadest. Vanasti olid erifondid isamaasõja invaliididele ja veteranidele. Veteranid olid mõnikord vägagi pretensioonikad. Nõudlikke ja probleemseid apteegi külastajaid on praegugi, kuid kõige rohkem teevad apteegitöötajatele muret narkomaanid. „Tuleb uksest sisse ja kükitab maha. Mõni on selline, kes tahab kõike varastada – käib ja kangutab kappide kallal. Mõni hõljub nagu liblikas. Mõni sõimab,“ kirjeldab Aime. Enamasti püütakse pilves inimestega siiski turvameest kutsumata hakkama saada. Aimel on selleks omad nipid – kõvahäälselt lärmava inimesega räägib ta eriti tasasel häälel. Põhjalikud teadmised, hea suhtlemisoskus, täpsus ja korrektsus on omadused, mida Aime proviisoriameti juures väga tähtsaks peab. Apteekrilt oodatakse alati professionaalset nõustamist, abi õige ravimi valikul ning

meeldivat teenindamist. „Mõnevõrra enam vajatakse abi käsimüügiravimite ostmisel. Apteekri soovitus on ka äärmiselt oluline ravi efektiivsuse ja ohutuse osas. Alati peab oskama vestlust alustada. Mõnikord on vaja lihtsalt ära kuulata või hoopiski soovitada arsti poole pöörduda. Nii ei saa, et ulatad ravimi ja võtad raha. Peab inimesi mõistma. Kui ma mõnikord näen, et ta tuleb viimase rahaga, siis ei ole mõtet hakata veel midagi muud pakkuma. Iga inimene soovib, et me talle piisavalt aega pühendaksime. Ta peab saama info arusaadavalt ja lahkuma apteegist rahulolevalt,“ kirjeldab Aime. Leti taga seistes ei saa lubada endale loppis olekut, kammimata juukseid või määrdunud kitlit. Inimesed märkavad tõepoolest lausa uskumatuid detaile. Kord tulnud üks meesterahvas apteeki Aime juurde rääkima, et tema ostis eile Aimelt rohtu, aga tahab selle kohta veel küsida. „Aga mind ei olnud üldse siis tööl. Nii me siis vaidlesime tükk aega, kuni temal äkki langes pilk minu kätele ja ta äkki tunnistas – jaa, ma eksisin, teie ei olnud eile tööl, teil on teistsugused sõrmused sõrmes,“ meenutab Aime. Kas apteegis nalja ka saab? Saab ikka. Rohkem käsimüügis, aga mõnikord ka retseptuuris. „Eilegi oli ühel retseptil tarvitamisõpetus, et tablett panna „vajadusel kella alla“,“ muigab Aime ja lisab tõsinedes, et selliseid keelevääratusi ta tegelikult ei talu. Ka tableti kella alla panna soovitanud arstile läks

Kui küsin, et kuidas Aime nii hea töövõime on säilitanud ja kas tal on selleks mingi eriline retsept, siis raputab ta pead. Polevat. Töö ja tegevuses olemine hoiabki vormis ja erksana. „Meil on perekonnas kõik vitaalsed. Vennas on mul 3 aastat vanem ja jookseb poolmaratone. Jookseb iga päev 7-10 kilomeetrit ja on aastaid pikamaajooksuga tegelenud,“ räägib Aime. Kuigi tal endal lapsi pole, on tal suurepärane suhe oma vennapoja ja tema väikese pojaga. “Vennapojaga mõistame me teineteist poolelt sõnalt, olen teda elus ka palju aidanud, ta on minu jaoks väga oluline ja armas,” ütleb Aime. Oma vennaga polevat tal seniajani pea ühtegi päeva, kui õhtul telefonitsi päevamuljeid ei vahetata. „Vahel ta läheb mulle teatamata maratonile. Siis on telefonis vaikus ja tema „patune“. Teab, et ma muretsen,“ muigab Aime. Mis on igavus, seda tegus Aime muidugi ei tea. Õhtul töölt tulles teeb ta endale mõnusa tassi kohvi, loeb midagi või paneb mängima hea muusika. Valsid ja tangod on tema armastus. Kuid mis on tänaseks saanud Aime kodutalust ja kas Kohtla-Järve on saanud koduseks? Kodutalust polevat enam ammu järel midagi peale kivi hunniku, kuid Jõgevamaad peab Aime endiselt oma kodukohaks. „Ida-Virumaa on ilus – kaunis loodus, pank rannik, järved, tehismäed, Pühtitsa nunnaklooster. Suur kontrast tehastega. Isiklikust seisukohast olen ma jäänud Ida-Virumaale tänutundest – see paik võttis meid oma tiiva alla, meid ei tuldud siia otsima ja saime jääda Eestimaale. Ma olen selle eest tänulik!“ ■

VITAMIINID, MINERAALID, TERVISETOOTED

Nahk ootab kevadtalvel rohkem poputamist Tekst: KRISTINA TRAKS Fotod: ISTOCK.COM, ERAKOGU

Foto: ©iStock.com/AndreyPopov

Näonahk tundub paberkuiv ja justkui number väiksem? Selline tunne on sügisest kevadeni väga paljudele inimestele tuttav ning just seepärast vajab nahk sel perioodil veidi enam poputamist kui suvel.

Kosmeetik Eva Miller ütleb, et naha pindmine kuivus on talveperioodil peamine probleem, mille üle inimesed kurdavad. Kusjuures pole vahet, milline on nahatüüp – see häda kiusab ühtviisi nii kuiva kui ka rasuse nahaga inimesi. Eriti hull on Milleri sõnul just rasuse naha olukord – nahk toodab rasu, kuid pinnakuivusega tekib sellele nö kork peale. Pinnakuivuse tunneb ära selle järgi, et nahk justkui kisub ja nagu ahmiks kreemi sisse, kuid hoolimata kõigiti korralikust kreemitamisest tundub õige pea jälle väga kuiv. Väga paljudel meist pole nahaga mitte mingisuguseid muresid suvel. „Suvel on nahk hea sellepärast, et töötab naturaalne niisutusfaktor – toodame ise rasu ja higi ning see on kõige parem kaitsekiht meie nahale. Kõik kreemid ja kosmeetikumid on vaid abivahendid. Paraku ei tööta naturaalne niisutus külmaga ning sellepärast tekivad igasugused probleemid,“ selgitab Miller. Naha suurim pindmine kuivataja on kuiv õhk siseruumides. Mured naha liigse kuivusega algavad koos kütteperioodiga. Nahale tuleb kahjuks ka see, et pimedal talveajal liigume palju vähem väljas, näeme harvem päikest ja istume rohkem arvuti ees. Ka arvuti oma pidevalt välja kiirgava soojusega kuivatab meie nahka. „Teatakse, et arvutiekraani ainiti vaadates tekib kuiva silma sündroom, kuid et arvutiga töötamine ka nahka kuivatab, seda ei osata seostada,“ märgib Miller. Ühes külmade saabumisega algab ka sallide ja kõrgete kaeluste kandmise aeg. Tundub nii mõnus peita ennast külma eest hiigelsuure ja pehme salli sisse, kuid Milleri sõnul tekitab ka maailma pehmeim sall liikumisega kaelale pidevalt mikrotraumasid. Sellest tulenevalt kipub „salliajal“ kaelale tekkima vistrikke või tõmbub ka kaelanahk hästi kuivaks.

VÄHEM VETT Miller soovitab külmal ajal nägu võimalikult vähem puhastada kraaniveega ning pigem kasutada puhastuspiimasid.

Eriti mõistlik oleks seda teha rasuse naha puhul – õhtul meiki maha võttes puhastada nägu piimaga, seda kergelt nahasse masseerides. Rasune nahk võib-olla ei vajagi pärast seda protseduuri enam kreemi, kuid kuiv nahk ootab veel ka kreemidoosi. „Puhastuspiima kasutamine on esimene abi naha pindmise kuivuse vastu,“ ütleb Miller. „Tavaline kraanivesi kuivatab nahka ja kui kasutada seda, siis oleks vaja pärast nahk veel toonikuga üle töödelda.“ Nägu puhastades hoolitse samamoodi ka kaela ja dekolteepiirkonna eest, sest tähelepanuta jäädes kipuvad need kohad esimesena reetma naise vanust. Milleri sõnul võiks kaela ka masseerida – kuna me kaelal olevaid lihaseid eriti ei kasuta, kipuvad vananemisega kaasnevad kortsud just seal esimesena võimust võtma. Paljud meist armastavad jahedaid talvehommikuid alustada mõnusa kuuma duššiga. Kosmeetiku soovitus on kümmelda pigem jahedama veega, sest kuuma veega eemaldame nahalt selle loomuliku kaitsekihi. Ja kindlasti ei

Hommikune reipusenipp: alusta päeva sooja sidrunijoogiga – viil sidrunit klaasi sooja veega. Annab hea sooja tunde ning saadki erksalt päevale vastu minna! ole vaja ennast iga päev küürida seebi või duššigeeliga, vaid kui eelnevalt pole higistatud ega sporti tehtud, siis võib täiesti vabalt keha lihtsalt veega loputada. Näol ja kehal peaksid olema erinevad pesemisvahendid. Hästi tavaline talvine kaebus on rohked punnikesed ja vistrikud. „Akne puhul ei tohiks lasta asjal kaugele areneda, sest siis hakkavad tekkima armid,“ sõnab Miller. „Ma ei ütle, et ei tohi punne pigistada, kuid seda peab oskama teha. Kindlasti mitte teha seda paljaste sõrmedega, vaid kasvõi salvrätik võtta sõrme ja punni vahele. Nii väldime küünealuste bakterite vistrikusse sattumist. Ja pigem tasuks olla kannatlik, mitte kohe punetavale

punnile kallale tormata.“ Hea vistrike profülaktika pimedamal ajal on valgusteraapia, millel on sarnane mõju suvise päevavalgusega. Arstiga võiks Milleri sõnul konsulteerida sel juhul, kui dekolteele ja seljale kipub massiliselt punne tekkima. Samas tekib paljudel naistel näkku üks vistrik kuus seoses menstruaaltsükliga ja see on täiesti normaalne nähe, millega ei ole vaja arsti poole pöörduda. Ilusa näonaha ja väljanägemise heaks ei piisa siiski vaid hellitavast hoolitsusest ja kallist kreemist, vaid ilu algab siiski seestpoolt. Kevadest sügiseni peaks iga päev võtma D-vitamiini ja miks mitte teha ka talve jooksul vitamiinikuur just juuste, naha ja küünte turgutamiseks. Apteegis leidub mitmeid vitamiinikomplekse, mis mõeldud just ilusa ja terve väljanägemise heaks. Meie näost on näha, kuidas me elame – kas anname endale aega puhata, viibime värskes õhus, sööme head toitu ja magame piisavalt. Luba seda endale! ■

Leia talveks spetsiaalne kreem. Väga võimalik, et sinu suvine lemmikkreem külmemal ajal sugugi ei sobi või pole sellel oodatud mõju. Hea talvine kreem võiks olla väiksema veesisaldusega ja pigem rasvasem, samas ei tohiks ta tekitada rasket tunnet. Hea, kui kreem oleks parabeeni-, lõhna- ja värvainete vaba. Sellise kreemi leiab kindlasti apteegist, küsi julgelt apteekrilt!

Eva Miller

Kreemi ABC

Eva Miller jagab häid nõuandeid kreemide valikuks ja nahahoolduseks külmemal ajal.

Kasuta testreid. Kreemi ostmine võib olla täielik õnnemäng, kui seda enne ostmist proovida ei saa. Kreemi valikul kuula oma sisetunnet – oluline pole mitte ainult see, et pakendil lubatakse kreemile mitmesuguseid häid omadusi, vaid kreem peab sulle ka meeldima nii lõhnalt, tekstuurilt kui ka pakendilt. Kui on võimalik kreemi enne ostmist testida, siis kasuta kindlasti seda võimalust. Anna nahale vaheldust. Meie nahk on tark ja tahab vaheldust. Kui leiamegi hea ja endale sobiva kreemi, siis mõne aja pärast on selle kreemi toime vähenenud. Järelikult on aeg kreemi vahetada. Ei ole vaja iga hinna eest püüda kõiki kreeme lõpuni tarvitada, vaid kui tunnetad, et tegelikult ei taha enam seda kreemi peale panna, siis ongi õige aeg proovida midagi muud. Kallim kreem on enamasti ka parem. Muidugi ei pea tingimata ostma kallist kreemi, kuid paraku on tõsiasi see, et hinna kreemile määrab see, kas selles leidub ka aktiivaineid. Seetõttu kipub olema nii, et hinnalt kallim kreem on ka parem. Üks kord päevas kreemitamist on miinimum. Kreemitama peaks vastavalt vajadusele, kuid üks kord päevas võiks seda kindlasti teha. Eriti kehtib see 35+ vanuses naiste kohta. Selles vanuses hakkavad rakkude uuenemisprotsessid aeglustuma ning nahk vajab rohkem kreemi. Samas pole mõtet kreemitamisega ka üle pingutada: alati polegi vaja peale pesemist nahka kreemitada. See soovitus käib just kombineeritud ja rasuse naha kohta.

Kohe pärast kreemitamist ära mine õue. Enne soojast toast pakasesse astumist peaks laskma kreemil imenduda. 10 minutit on miinimum, kuid parem kui kreemitamise ja väljamineku vahele jääb pool tundi. Kasuta ka talvel päikesekreemi. Eriti, kui on oht pigmendilaikude tekkeks, peaks seda kindlasti tegema. Veebruarismärtsis on päike juba väga aktiivne ning lumi võimendab päikesekiirguse intensiivsust veelgi. Mägedesse suusatama minnes peaks päikesekreem olema kohustuslik iluarsenal. Ja veel – ära unusta ka oma lapsi päikesekreemiga kaitsmast, sest ka nende õrn nahk vajab kaitset! Silmaümbrusekreemi võiks hoida jahedas. Hoia seda külmkapis või mujal jahedamas kohas. Jahedana turgutab kreem silmaümbruse õhukest nahka paremini. Talv on ideaalne aeg seerumikuuride tegemiseks. Seerumis on aktiivained ja tavaliselt on müüdav kogus arvestatudki 2-nädalase kuurina. Seerum kantakse nahale õhtuti, lastakse veidi aega imenduda ja siis kantakse peale kreem. Igal kevadel ja sügisel võiks teha ühe seerumikuuri, sest just need ajad on nahale kõige stressirikkamad. Ei solaariumile, jah isepäevitajale. Kuigi ka päikesevaesel ajal sooviks endale head jumet, ei soovita kosmeetikud solaariumipäevitust. Pigem tasub ca kord nädalas kasutada isepäevitavat kreemi. Nendega saavutatud jume püsib umbes nädala. Tasub aga teada, et ka isepäevitajad kuivatavad nahka ja kui sul on väga kuiv nahk, tuleb nahale jätta vahepeal puhkeperioode. Rohkem maske, vähem koorimist. Ideaalis võiks korra nädalas võtta aja maha ja poputada oma näonahka mõne mõnusa maskiga. Seevastu koorimine võiks talvel olla palju leebema koorijaga ning seda võiks teha pigem harvem.

Liia Saava proviisor

Eestimaine heitlik talv teeb tundliku ja probleemse nahaga inimestele alati muret. Hea hoolduse leidmine ei olegi nii lihtne, kui toodete kireva valiku järgi võiks otsustada. Kindlasti tuleb lähtuda oma nahatüübist ning konkreetsest murest – olgu selleks akne, armid või lõhenenud nahk. Eriti oluline on talvel hoida oma nägu, mida soojade riietega kaitsta ei saa. Kui jääd valiku virr-varris hätta, siis küsi nõu arstilt või apteekrilt.

APTEEKER SOOVITAB

ERIHOOLDUS RASUSELE JA AKNELE KALDUVALE NAHALE.

IWOSTINE PURRITIN NÄOPESUGEEL IWOSTINE PURRITIN ÖÖKREEM

Akne on paljude noorte suureks mureks. Spetsiaalselt akneprobleemide lahendamiseks on loodud sügavpuhastav erihooldus. Näopesugeel puhastab õrnalt naha, leevendab ärritusi ja ennetab naha kuivust. Öökreem leevendab aknelöövet ning ennetab uute kollete teket. Kreemil on ka kooriv toime, et muuta nahk siledaks ja kiirendada selle taastumist.

SPETSIAALNE ARMIDE JA VENITUSARMIDE NÄHTAVUST VÄHENDAV NAHAHOOLDUSTOODE. BIO-OIL®

Armid, eriti venitusarmid teevad muret paljudele naistele. Bio-Oil vähendab armide nähtavust ning ühtlustab nahatooni. Toote teeb unikaalseks spetsiaalne õli, mis aitab ennetada naha vananemist ja kuivust.

LEEVENDUS KUIVALE JA ATOOPILISELE NAHALE.

BIOTERMA ATODERM

Paljusid inimesi vaevab kuiv või atoopiline nahk. Bioderma teadlased on koostöös dermatiidi uurijatega loonud püsivalt naha struktuuri parandava sügeluseja põletikuvastase kreemi, mis sobib nii lastele kui täiskasvanutele. Niisutav kreem ei aja nahka kipitama ning on lõhna- ja parabeenivaba.

ERITI TÕHUS JA PRAGUNEMIST ENNETAV HUULEPALSAM.

KLASSIKALINE HUULEPALSAM

Tõhus ja pragunemist ennetav huulepalsam sisaldab mesilasvaha ning mandli- ja avokaadoõli. Palsam ei sisalda säilitusaineid, paraﬁinvaha ega õli.

em /a nd s m ©i St oc k.c o Fo to :

Allergik Foto: ©iStock.com/Issaurinko

saab mõistliku elustiiliga oma seisundit oluliselt kergendada Tekst: Kristina Traks Fotod: iStock.com, Andras Kralla

Allergikute arv Eestis on viimase 20 aastaga oluliselt kasvanud. Kõige enam põhjustavad allergiaid taimede õietolm, koduloomade karvad, kõõm ja eritised, kodutolmulestad ning erinevad toidud. Kevad toob kannatusi eelkõige õietolmuallergikutele ja eriti siis, kui ilm juhtub olema kuiv, päikeseline ning tuuline. Lepp, sarapuu ja kask levitavad siis palju õietolmu ning sellele allergilistel inimestel on raske olla. TÜ Kliinikumi lastearst-allergoloog Kaja Julge ütleb, et allergikuid on täna Eestis umbes viiendik elanikkonnast, mida on oluliselt rohkem kui paar kümmend aastat tagasi. Samas on maailmas palju riike, kus allergiaid on isegi kolmandikul elanikkonnast.

Allergia on oma olemuselt immuunsüsteemi tasakaalutus. Immuun süsteem peaks aktiivselt reageerima haigustekitajatele ning oma keharakkude suhtes olema taluv. Allergia korral aga aktiveerub ta ka kahjutute asjade – näiteks kassikarvade, tolmulestade või õietolmu peale, hakates seejuures tegutsema nii energiliselt, et kahjustab ühtlasi iseennast. 1990ndate alguses võrreldi allergiahaiguste esinemist Eestis muude riikide näitajatega ning siinmail oli siis allergikuid oluliselt vähem kui nn arenenud riikides. „Uskumatu, kui vähe meil oli teistega võrreldes allergiaid,“ ütleb Julge. „Sajandivahetusel hakkas haigus levima ja praeguseks on 20 aasta tagusega võrreldes näiteks laste astma esinemine vähemalt kahe kordistunud, kooliealistel lastel on seda kuni kümnel protsendil. Oluliselt on suurenenud õietolmuallergikute, allergilise nohu ja silmapõletiku esinemine ning selle teke on nihkunud varasemaga võrreldes noorematesse vanusegruppidesse. Enam ei ole üldse

harvad juhtumid, kui pollinoos ehk heinanohu tekib juba eelkoolieas.“ Julge ütleb, et allergikute arv on kogu maailmas kasvanud ja on riike, kus koguni 15 protsenti elanikkonnast põeb astmat. Siiani rääkisime ikka õietolmuallergia sagedasest esinemisest Inglismaal, kus see on lausa igal kolmandal inimesel ja täpset põhjusallergeeni enam ei uuritagi. Inimesed lähevad lihtsalt apteeki, ostavad sealt allergiavastased tabletid ja elavad igapäevaelu edasi. Hiljutised uuringud kinnitavad aga seda, et isegi nii puhta õhuga riigis nagu seda on Island, on õietolmuallergiat juba kolmandikul noortest täiskasvanutest. Reeglina on linnade elanikud maal elavatest inimestest oluliselt allergilisemad, kuid Eestis pole suurt vahet siiski märgatud. Kuigi Eestis on allergia leviku osas Julge sõnul veel kasvuruumi, on astma lastel enamasti siiski kerge kulgemisega. “Vanasti oli astmat vähe ja kui see haigus esines, siis raskel kujul.

s cu k.c om /in .fo © iSt oc Fo to : Fot o

: ©i

Sto

ck.c om

/un

alo zme

Teada on isegi astmast põhjustatud surmajuhtumeid. Sageli nimetati mitteallergilist astmat astmaatiliseks bronhiidiks. Praegu on aga 80 protsenti astmast kerge ning kui seda hakata õigel ajal ravima, siis on haigetel pikki perioode, kus haigustunnuseid polegi,” räägib Julge. Loomulikult võib astma olla ka mitteallergiline ja seda enamasti varases lapseeas. Siis on suurem tõenäosus sellest välja kasvada. Doktori sõnul on sagenenud nii allergiline kui mitteallergiline astma.

LIIGA VÄHE BAKTEREID Miks on allergiahaigusi palju rohkem kui varem, sellele on mitmeid seletusi. Julge toob välja nn hügieeniteooria. Nimelt on viimase poolesaja aastaga oluliselt paranenud inimeste üldised hügieenitingimused ning vähenenud on kokkupuuted mikroorganismidega, millega inimkond oli sajandeid harjunud. Keskkonnas olevad bakterid ja seened, kõige enam aga soole normaalne mikrofloora, on äärmiselt olulised tasakaalustatud

k.com /Erax iStoc Foto: ©

Foto: ©iStock.com/fotojagodka

ion

Soomes on allergia uurijad leidnud huvitava seose allergilise astma sageduse ja asfalteerimise vahel – mida enam asfalti, seda rohkem on ka astmat. immuunreaktsioonide tekkes. Loomkatsetega on tõestatud, et steriilsetes tingimustes ei teki tolerantsust. Taluvusreaktsioonide väljakujunemiseks on hädavajalik kokkupuude bakteritega. “Taluvuse tekkeks on vaja mikroobikontakti. Aga meie joome pudelivett, sööme steriilset toitu ning hävitame toidus olevate mikroobide kasvu pärssivate ainetega bakterite hulka oma seedetraktis,” ütleb Julge. Mitmetes uuringutes on täheldatud ka, et allergikuid on vähem nende laste hulgas, kes on kasvanud loomapidamisega tegelevates taludes. Põhjuseks peetakse nii ema kui lapse varases eas loomadega kokkupuutest ning töötlemata piimast saadud baktereid.

Soomes on allergia uurijad leidnud huvitava seose allergilise astma sageduse ja asfalteerimise vahel – mida enam asfalti, seda rohkem on ka astmat. Mõnikord võib kuulda arvamusi nagu oleks allergiate sagenemise põhjuseks ka vaktsineerimine, kuid ükski teaduslik uuring pole seda tõestanud.

IGA TÄPIKE POLE VEEL ALLERGIA Väikestel lastel on nahalööbed väga sagedased ning 10−15 protsendil esineb ka atoopilist dermatiiti. Julge sõnul tuleb laste toiduallergiat aina juurde ning levinud on ülitundlikkus piima ja muna suhtes. Ka rinnalaps võib kannatada lehmapiimaallergia käes, kui tema ema piimatooteid tarbib. Siiski ei soovita Julge lapsel kahtlaste täppide või karedate põskede tekkimise korral rinnaga toitval emal kohe rangele tatradieedile jääda. “Emad jätavad sellisel puhul enamasti esimese asjana oma menüüst välja piimatooted ning gluteeni sisaldavad teraviljad, kuid mina soovitan esimesena loobuda

Dr Julge kümme nõuannet allergikule Dr Kaja Julge

šokolaadist, kakaost, tsitruselistest, kiivist, tomatitest, pähklitest, halvaast, värvilistest jookidest ja vürtsistest toitudest. Need on sagedasemad nahalöövete põhjustajad kui piim,” ütleb Julge. Ta ütleb, et atoopiline dermatiit võib esineda ka ilma allergiata ning siis tuleb lihtsalt ravida nahka. Vaid kolmandikul atoopilise dermatiidi põdejatest on haiguse põhjustaja allergia, kahel kolmandikul on see vaid nahaprobleem. “Pole vaja karta hormoonkreemi – kui nahk on ikka korrast ära, siis võib ja tuleb seda kasutada ka kauem kui 5 päeva järjest,” lisab Julge. Väikelaste toiduallergiad kaovad enamasti mõne aasta möödudes – lapsed kasvavad nendest välja. Näiteks munaallergia kaob tavaliselt 2-4-aastaselt ning piimaallergia veelgi varem, sageli juba aastaselt. Üldiselt on allergiatega nii, et tekkinud ülitundlikkus ei pruugi jääda saatjaks kogu eluks – see võib tekkida igas vanuses ja võib ka mööda minna. Allergia diagnoosimine on Julge sõnul paras prokuröritöö ja väga palju tuleb patsiendilt küsida. Tehakse nahateste ja määratakse vereproovist antikehasid, kuid tihti on toiduallergiate kindlaks tegemisel palju abi ka toitumispäeviku pidamisest. “On oluline märkida vähemalt nädala jooksul üles kõik, mida ja kui palju laps on söönud, millised olid reaktsioonid nahal, seedetraktis ja hingamisteedes, mis ravimeid kasutati ja kas oli muid haigusnähte lisaks allergiale,” õpetab Julge. “Arstiga koostöös vaadatakse päevik üle ja sealt võibki selguda, mis põhjustab allergiat.” ■

1 Ruumis olgu sobiv temperatuur ja niiskus. Parim temperatuurivahemik on 21 – 22 kraadi ja sobiv niiskus 24 – 45 protsenti.

2 Puhas ja värske õhk. Korraliku

ventilatsiooni olemasolu on väga vajalik. Oluline on ruumide regulaarne tuulutamine. Lühiajaliseks tuulutamiseks saab kasutada avatud akent. Õietolmu allergikud peavad ruumi tuulutamiseks õitsemise perioodil katma akna spetsiaalse filtriga. Energiasäästmiseks umbseks muudetud ruumid on tihtipeale ebatervislikud oma viletsa ventilatsiooni tõttu.

3 Kasuta tubade koristamisel

õiget koristustehnikat – sobivamad on spetsiaalse filtriga tolmuimejad. Pärast koristamist tuuluta tube. Kõik pinnad peavad olema kergesti puhastatavad, maha langenud tolm pühi niiske lapiga. Allergiku kodus võiks olla võimalikult vähe kodutekstiile, sest need koguvad tolmu. Samasuguseid koristamise põhimõtteid tuleks järgida ka töökohas.

4 Olmekeemia kasutamisel tuleks olla tagasihoidlik ja vältida pihustatavaid aineid – eelistada seepe, geele. Pesu ja koristusvahendid olgu värvitud ja lõhnatud. Nii voodi- kui ihupesu peavad olema väga hoolikalt loputatud. Õige on vältida magamistoas toataimi.

5 Tervislik toitumine. Kulinaarse töötlemise viisidest eelistada

keetmist ja aurutamist. Menüüst tuleks välja jätta sageli allergiat põhjustavad toiduained nagu šokolaad, kakao, pähklid, tsitrusviljad, kiivi, tomat, halvaa, maasikad, herned. Hoiduma peaks teravamaitselistest toitudest, värvilistest jookidest ja maiustustest.

6 Kui on tekkinud ülitundlikkus

loomaallergeenide suhtes, tuleks lemmikloomadest loobuda, sest loomakarvad, kõõm ja muud eritised on allergikule haigusnähte tekitava toimega.

7 Liigu palju! Kindlasti peab aller-

gik tegelema kehakultuuriga. Allergia ei ole põhjus, miks koolilaps ei peaks osalema võimlemistunnis. Ta võib osa võtta spordiringide tööst, leides ise oma seisundile sobiva koormuse. Lähtudes allergiaprobleemidest oleks hea nõu pidada raviarstiga, et leida sobiv spordiala.

8 Arvestage oma seisundit ka

elukutset valides. Tervise seisukohalt on väga oluline valida sobiv elukutse, kus puudub kokkupuude haigust soodustavate teguritega.

9 Ei suitsetamisele. Suitsetamine on ruumide suurim saastaja!

 Mida rohkem oma allergiatest

teate ja seda teadmist oma elukorralduses arvesse võtate, seda paremini haigusega elades hakkama saate. Ehk et õppige oma haigust tundma!

LASTE RUBRIIK

MINA OLEN BLANKA. VALVAN, ET BENI JA BELINAT EI ÄHVARDAKS ÜKSKI HÄDAOHT, NII SAAVAD NAD MÕNUSASTI MÄNGIDA.

MINA OLEN BENI VANEM ÕDE BELINA. SUUREKS SAADES TAHAN SAADA ARSTIKS.

MINA OLEN BEN, MEIE PERE KÕIGE NOOREM. MULLE MEELDIB JALGPALLI MÄNGIDA NING KELGUTADA.

MINA OLEN BENU, TÖÖTAN APTEEGIS NING MINU KÄEST SAAB KÜSIDA NÕU, KUIDAS HAIGUSTEST JAGU SAADA.

Värvi mEId ära!

Belina ja Ben läksid kelgutama ning kaotasid kogemata oma vanemad ära. Aita neil ema-isa üles leida!

Mõnusa kingituse kallimale leiad apteegi kosmeetikaletilt Tekst: KRISTINA TRAKS Fotod: ISTOCK.COM, ERAKOGU

Apteekide kosmeetikalettidel leidub kõike, mida kehahoolduseks vaja läheb. Siit saab abi, kui mõni juuste või nahaga seotud mure vajab lahendamist või kui tahaks lihtsalt igapäevaseks kasutamiseks keemiavabamat toodet. Kvaliteetne ilutoode on ka suurepärane kingitus kallimale valentinivõi naistepäevaks!

Tallinna Postimaja BENU Apteegi juhataja proviisor Liivi Allikas

Tallinna Postimaja BENU Apteegi juhataja proviisor Liivi Allikas ütleb, et tavaliselt inimesed tulevadki apteeki kosmeetikatoodet küsima sooviga leida midagi, mis sisaldaks vähem kahjulikke lisaaineid. „Tihti tullakse apteegist abi otsima ka siis, kui tavakosmeetika on tekitanud mingeid probleeme (näiteks allergiat) või pole sellel ilmnenud lubatud mõju,“ sõnab Allikas. Apteegi- ja tavakosmeetika erinevus seisneb peamiselt toodete koostises ja tehtud uuringutes. Nimelt ei kasutata apteegikosmeetikas odavaid sünteetilisi lisaaineid, mida aga leidub rohkelt tavakosmeetikas, kuhu neid nii mõnigi kord lisatakse toote mahu suurendamiseks, omaduste parandamiseks või

säilivusaja pikendamiseks. Need ained ei ole kehaomased ja võivad sellepärast tekitada erinevaid tervise- ja nahaprobleeme nagu näiteks allergilisi reaktsioone, nahakuivust, ketendamist, pooride ummistumist. Apteegikosmeetika tooted on läbinud erinevad uuringud, mis kinnitavad nende toimet. Lisaks saab boonusena apteegist kosmeetikatoodet valides alati nõu pidada apteekriga, kes neid tooteid hästi tunneb. Supermarketist kreemi ostes seda võimalust kindlasti pole.

LUKSUSLIK LÕHN, SUUREPÄRANE TEKSTUUR Kuna apteegikosmeetika tooraine ja valmistamine on üldiselt võrreldes tavakosmeetikaga kallim, võib nende toodete hind olla pisut kõrgem. Samas ei pruugi see tingimata nii olla – leidub ka vägagi rahakotisõbralikke tooteid. „Üldiselt aga kipub nii olema, et kallim kreem on ka parem – ta on parema tekstuuriga, imendub ülihästi ja lõhn on väga mõnus. Seda kasutades saab mitu positiivset emotsiooni korraga ja miks mitte end siis mõnikord hellitada,“ ütleb Allikas. Samas lisab ta, et ei maksa häbeneda oma hinnatundlikkust, vaid anda apteekrile teada, kui palju ollakse valmis ilutootele

kulutama. Siis saab koos valida mõne odavama toote. „On olemas ka lausa mõneeuroseid kreeme, mida inimesed palju kiidavad. Meile väga meeldib, kui inimesed räägivad oma võimalustest ausalt, sest nii me saame kõige paremini aidata.“ Päris mitu riiulitäit on apteegis juuksehooldusvahendite all. Siin leidub kõike – ampulle, seerumeid, tilkasid, lahuseid spetsiifiliste juuksemurede lahendamiseks. Rääkimata igapäevaseks kasutamiseks mõeldud šampoonistpalsamist. Kes soovib, leiab siit kingituseks mahedalt mõnusa juuksetoote. Eraldi vahendid on nii meestele kui ka naistele ning loomulikult erinevatele juuksetüüpidele. Kõige enam kipub inimesi kiusama kõõmaprobleem ning selle leevenduseks osatakse Allikase sõnul juba ka tooteid küsida. Hädas ollakse ka juuste väljalangemisega, mis teeb muret nii naistele kui meestele. „Meestel on see rohkem pärilikkusest tingitud, naistel aga kipuvad stressiperioodidel juuksed peast kukkuma,“ räägib Allikas. Juuksekao peatamiseks on pakkuda terve hulk erinevaid vahendeid. Et endale kõige sobivam välja valida, soovitab Allikas apteekriga nõu

pidada. Samamoodi tasuks selgeks teha ka see, kuidas erinevaid vahendeid kasutada, sest see võib toodete lõikes üsnagi erineda. „Kui nüüd toode on leitud, siis tuleks seda ka järjekindlalt tarvitada, sest sel moel saate ka oodatud tulemuse,“ ütleb ta. Loomulikult leidub apteegis ka iga päevaseid juuksehooldusvahendeid sõltuvalt juuksetüübist. Kui kasutatakse mõnd ravivat toodet, soovitab Allikas ka näiteks igapäevaseks juuksepesuks mõeldud šampooni valida samuti apteegikosmeetika hulgast, sest muidu võib juhtuda, et tavakosmeetika oma kahjulike lisaainetega nullib ära raviefekti. Kas šampooni peaks ka mingi aja tagant välja vahetama? „Kui on leitud sobiv toode, mis teie juustele hästi sobib, siis ma ei näe küll põhjust seda teha,“ ütleb Allikas.

avameelselt oma kogemustest. Ja seda on tore kuulda ja vajadusel edastada,“ sõnab Allikas.

AKNET EI PEA KANNATAMA Apteeker ütleb, et tihti näeb ta inimesi, kellel on probleeme aknega. „Sellele on olemas tõhus ravi ja halba nahka ei pea kannatama. Minge arsti juurde ja laske endale ravi määrata! Eriti just mehi ja noorukeid julgustan ma seda tegema,“ sõnab Allikas. Kui akneprobleemid väga suured ei ole, siis oskab apteeker soovitada ka esmase sobivaima puhastusvahendi ja kreemi apteegikosmeetikast.

Talveperioodil kurdavad paljud inimesed väga kuiva naha üle, näiteks kipuvad jalasääred kestendama. Ka selleks puhuks leidub kõikvõimalikke kreeme erineva koostise ja hinnaga. Ja muidugi on murekohaks külmal ajal just käed. Ikka kipuvad nad karedaks minema ning halvimal juhul hakkab nahk sõrmeotstest lausa lõhenema. „Tulge ja küsige abi, leiame tõhusa kätekreemi,“ ütleb Allikas. „Tasub nõu pidada, sest kui käed on juba kuivad ja lõhenevad, siis pole enam vaseliinist abi, vaid kindlasti on vaja midagi tõhusamat.“ Ka siin julgustab ta mehi – hoolitsege oma käte eest ja ärge häbenege kätekreemi kasutamist! Üks universaalne soovitus kõikide kreemide kasutamisel on see, et neid võiks kasutada pidevalt, mitte ainult siis, kui nahk juba tuntavalt „kisub“ või käed karedaks on muutunud. Näiteks käsi võiks kreemitada igapäevaselt 2-3 korda ja kindlasti ööseks. Ravikreemide kasutamisel koos baaskreemiga on oluline jälgida, et neid ei pandaks igapäevase kreemiga

©iStock.com/fotografiche

Ja veel – kui te olete leidnud endale hea toote, siis ärge häbenege sellest järgmine kord apteeki tulles apteekrile ka teada anda. „Meil on tagasiside üle alati hea meel ja selles osas võiksime oma põhjanaabritelt eeskuju võtta – nemad alati räägivad väga hästi ja

Apteegikosmeetikas ei kasutata sünteetilisi lisaaineid, mida leidub rohkelt tavakosmeetikas, kuhu neid lisatakse toote mahu suurendamiseks, omaduste parandamiseks või säilivusaja pikendamiseks.

Kui käed kipuvad kuivaks muutuma, kreemita neid 2-3 korda päevas

Paljusid ravikreeme soovitatakse nahale kanda ööseks. Kui raviskeemi kuulub mitu ravivat kreemi ja lisaks baaskreem, määrab nahaarst ka vastava skeemi kreemide kasutamisel. Ikka selleks, et ravi oleks tõhus ja tulemuslik.

©iStock.com/Melpomenem

SEESPIDISED ILUVAHENDID – KA HEA KINGITUS!

üksteise otsa, vaid kreemide peale kandmisel oleks vahe, et need saaksid imenduda. Tähtis on ka see, mis järjekorras kreeme nahale kantakse.

Me kõik teame, et nahk peegeldab organismi üldist tervislikku seisundit ja et kui kehas on mingeid vitamiine või mineraal aineid puudu, siis peegeldub see ka meie välimuses – juuksed ja küüned võivad muutuda hapraks, nahk jumetuks. Välimuse seespidiseks turgutamiseks leidub mitut sorti kompleksvitamiine erinevatelt tootjatelt. Näiteks vitamiinikompleks probleemse naha puhul või vitamiinid,

mis mõjuvad küünte, juuste ja naha tervisele. Allikas ütleb, et seda viimast vitamiinikooslust inimesed väga armastavad ning on ka tagasisidet, et see tõepoolest mõjub positiivselt. Et erinevate tootjate valmistatud vitamiinikompleksid on ka oma koostiselt veidi erinevad, soovitab Allikas neid ostes kindlasti apteekriga konsulteerida. „Kui juba mõnda vitamiini tarvitatakse, siis peab vaatama, et iluvitamiine juurde võttes üle ei pingutaks,“ ütleb ta. Vitamiine võetakse enamasti 3-kuuliste kuuridena ja üld juhul on Allikase sõnul juba kuuajase tarbimise järel näha, kuidas need mõjuvad – näiteks juuksed näivad tervemad ja küüned on tugevamad. Üldiselt julgustab Allikas inimesi apteegist läbi astuma mitte ainult siis, kui on vaja mõnda spetsiifilist ravimit, vaid otsima ka ilutooteid siit. „Tundke huvi selle vastu, mida sisaldavad kosmeetikatooted ning lubage endale parimat,“ on tema soovitus. ■

Liia Saava proviisor

Ilus nahk, tihedad juuksed ning tugev tervis teevad igale naisele rõõmu. Paraku soodustab külm ja pime aeg stressi teket ning nõrgestab meie immuunsust. Seetõttu tuleb oma keha eest hoolitsemine talvel luubi alla võtta. Turguta organismi vitamiinikuuriga ning hoolitse stressis naha ja juuste eest. Kui naistehädad kimbutavad, siis pea kindlasti nõu arsti või apteekriga.

LIVOL MULTI KOGU PERELE

Täiuslik kombinatsioon 12 vitamiinist ja 10 mineraalainest, mis tagab päevase vitamiinivajaduse ja toetab immuunsüsteemi. LIVOL MULTI sobib nii täiskasvanutele kui lastele alates 11. eluaastast.

LEEVENDUST NAISTEHÄDADELE SAAD ECOVAG KAPSLITEST.

ECOVAG VAGINAALSED KAPSLID

Bakteriaalne vaginoos on sageli esinev mikroobide normaalse koosluse häirumine, mis põhjustab ebameeldivat voolust. Vaginoosi saab ennetada ja leevendada EcoVag piimhappebakteritega vaginaalsete kapslitega, mis aitavad taastada tupe mikroorganismide loomuliku tasakaalu. Kapsleid on soovitatav kasutada ka pärast tupepõletiku ravi ja antibiootikumikuuri.

APTEEKER SOOVITAB

VITAMIN C PRO EXPERT

Talvisel ajal on immuunsuse tugevdamine tähtis. Eestisse on jõudnud uus C-vitamiini preparaat, mis sobib eriti hästi inimestele, kellel on tundlik seedetrakt või probleeme kõrvetistega. Vitamin C Pro Expert ei ole erinevalt teistest c-vitamiini preparaatidest happeline ning toime terveks ööpäevaks tagab vaid üks kapsel.

JUUSTEHOOLDUSE KATEGOORIAS ANNE&STIIL ILULEMMIK 2014 KONKURSI VÕITJA.

PHYTOCYANE AMPULLID

Stress, dieet ja hormonaalsed muutused kurnavad juukseid ning toovad kaasa juuste hõrenemise. Phytocyane ampullid aitavad juuksesibulat tugevdada, nahka kaitsta ja vereringet parandada. Toode soodustab juuste kasvu ja rakkude uuenemist. Juustele läike ja tiheduse andmiseks on ampullidesse lisatud B5 ja B6 vitamiine kombineerituna siidi proteiinidega.

Suvele

Tekst: KRISTINA TRAKS Fotod: ISTOCK.COM, ERAKOGU

kergemalt vastu selgitab Holsting. Ta nimetab seda olukorda „ühe küpsise sündroomiks“: „Söön alguses ühe küpsise. Veresuhkur tõuseb, päris hea on olla. Aga juba mõne hetke pärast on tunne, et kuhu jäi see ülejäänud küpsisekarp. Siis ei ole mõtet enam rääkida ühest küpsisest, vaid ei saa enam pidama, sest nälg tundub nii suur.“

Nutrimedi toitumisnõustaja Külli Holsting

Eratreener Taimi Ainjärv

Kes meist ei tahaks suvele vastu minna kergema ja saledamana? Kuidas mõistlikult ja tulemusrikkalt kaalu langetada, annavad nõu Nutrimedi toitumisnõustaja Külli Holsting ja eratreener Taimi Ainjärv. Toitumisnõustaja Külli Holsting kummutab levinud arvamuse nagu oleks kaalulangetamine vaid salatilehtede närimine ja pidev näljatunde kannatamine. Vastupidi – toitumisnõustaja esimesi soovitusi on see, et süüa tuleks regulaarselt iga kolme tunni tagant. Kolm korralikku söögikorda pluss kaks vahepala peaks mahtuma igasse päeva. „Regulaarselt söömine on oluline sellepärast, et siis ei lähe kõht liiga tühjaks ja ära jääb üleliia suurte toidukoguste ahmimine väga näljasena,“ ütleb Holsting. „Regulaarselt süües hoiame ka veresuhkrut

tasakaalus. Veresuhkru suur kõikumine on aga väga tihti just see põhjus, miks kehakaal kipub kogunema ja miks ei suudeta seda vähendada.“ Veresuhkru tasakaalustamise mõte on, et me tarvitaksime igal toidukorral süsivesikuid ja pisut valku, vältimaks veresuhkru kiiret tõusu. Vähendada võiks seevastu kohvi ja musta tee tarbimist, sest need omakorda tõstavad veresuhkrut. „Veresuhkru kiirele tõusule järgneb alati kiire langus ja sellel hetkel me tunnemegi nälga – haaraksime ükskõik mida nälja vaigistamiseks,“

Kui me pidevalt magusat näkitsedes muudkui oma isu petame, kõigub veresuhkur koguaeg suure amplituudiga. See tähendab, et keha peab tootma insuliini, mille ülesandeks on võtta verest glükoos ja rakkudesse transportida. Aju on esimene, kuhu see jõuab, edasi transporditakse seda lihaskonda ning viimasena maksa, mis saadab ülejäänud suhkru rasva rakkudesse. Need oma suurenemisega kasvatavadki kehakaalu.

Kolm nõuannet alustajale Holsting annab kolm universaalset nõuannet, kuidas kaalulangetamisega alustada. Esimene asi on regulaarsete söögiaegade paika panemine – süüa tuleb iga kolme tunni tagant. „llma seda nõuannet jälgimata ei ole võimalik kaalulangust saavutada,“ sõnab Holsting. Teine nõuanne on juua piisavalt vett. Keha vajab päeva jooksul iga kilo kohta vett 25-35 ml. Veevajadus sõltub ka sellest, mida me parasjagu teeme. On selge, et rasket tööd või sporti tehes kaotame rohkem vedelikku ja on vaja enam juua. Tihti ei teata aga seda, et ka kuivas õhus, nt köetud ruumides

viibides, vajab keha rohkem vett. „Kõige halvem on see, kui me ei tunne janu ära ning haarame pigem kuiva võileiva järele selle asemel, et hoopis vett juua,“ ütleb Holsting. Hea oleks kaalu langetamist alustades pidada ka toitumispäevikut. Selle abil saab jälile varjatud probleemidele nagu näiteks salamaiustamine või emotsionaalne söömine. Pange kirja, mida ja millal te sõite. Kirjapandust selgub, kas toidusedel on tasakaalus või liialdate mõne toidugrupiga. Näiteks üsna levinud on, et piima tooteid tarbitakse ülemäära palju. Neid peetakse väga tervislikuks (mida nad muidugi ka on), kuid neid on vaja süüa päeva jooksul vaid 1-2 portsjonit. Kusjuures eelistada võiks piimatooteid, kuhu ei oleks lisatud suhkrut.

Isud kontrolli alla Mõnikord on tunne, et magusaisu on võimatu kontrolli all hoida ja mida rohkem magusat süüa, seda enam tahaks seda veel. Siin on jällegi

„Eriti talvisel ajal sööme me pigem keedetud-aurutatudvokitud toitu ja ka mõned inimesed arvavad, et nende seedeprobleemid on põhjustatud toore toidu söömisest. Aga kui me toorest ei söö, siis jätame end ilma just nendest ensüümidest, mis seedimist parandaksid.“ mängus veresuhkru kõikumine. „Kui toituda nii, et veresuhkru kõikumise amplituud pole väga suur, oleme vabad ka äkki ründavatest isudest,“ ütleb Holsting. „Soov pidevalt maiustada kaob.“ Tõsi, mõnikord võib suur magusaisu viidata ka näiteks kroomi puudusele, kuid toitumisnõustaja sõnul on siiski tavalisem, et isude taga on veresuhkru pidev kõikumine. Toidukordade vahe peaks olema 3 tundi. Et nii tihe söömine võiks lõhkuda hambaid, ei maksa karta, sest tingimuseks on ju see, et süüakse tervislikku toitu. „Kui iga 3 tunni tagant küpsiseid süüa, mõjub see muidugi hammastele halvasti. Seevastu puuvili ja seemned vahepalaks hoopis puhastavad hambaid,“ ütleb Holsting. Muide, pähkleid-seemneid ei

pea kaloririkkuse pärast kartma, neid tuleks aga süüa mõõdukalt ehk nii peotäis päeva jooksul. Köögivilju soovitab nõustaja süüa 5-7 portsjonit päeva jooksul ja hea oleks kui pooled neist toorelt. „Eriti talvisel ajal sööme me pigem keedetud-aurutatud-vokitud toitu. Paljud arvavad, et nende seedeprobleemid on põhjustatud toore toidu söömisest. Aga kui me toorest ei söö, siis jätame end ilma just nendest ensüümidest, mis seedimist parandaksid,“ selgitab Holsting.

Rohkem kala, vähem liha Holsting soovitab süüa kala, sest selles leidub väärtuslikke oomega3-rasvhappeid. Just nende ainete

Microlife uued vererõhuaparaadid on kliiniliselt testitud ja rütmihäirekindlad!

BP A6 PC

BP A3 Plus

Kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga!

BP A2 Basic

põhimõte, et pigem vähem, aga paremat-ehedamat.“

puudust on peetud vereringehäirete, meeleoluprobleemide, seedimismurede ja immuunsuse languse põhjuseks. Kes kala sugugi ei armasta või ei hakka sellele rahakott peale, soovitab ta võtta toidulisandina kalaõli. Kalaõli müüakse ka kapslitena ja mõnusalt sidrunimaitselisena.

Toitu ostes võiks alati pakendilt lugeda, mida see toiduaine sisaldab ning kui lisaainete nimekiri on liialt pikk või

©iStock.com/gzorgz

Lihatarbimist kommenteerides ütleb Holsting, et tihti inimesed liialdavad sellega. „Liha oli vanasti pidupäevatoit, seda ei söödud iga päev,“ sõnab ta. „Ka praegu ei peaks seda sööma iga päev, vaid piisab täiesti, kui lubada endale liha üle kahe päeva. Lihakogus päevas võiks olla 170-200 grammi ehk käelaba suurune tükk.“ Ta annab ka hea idee – toitu valmistades mõelge lihast kui lisandist köögiviljadele, mitte vastupidi.

4-5 kilo kuus

tundmatu, valida mõni teine toiduaine. „Õppige mittesoovitatavad lisaained selgeks ja vältige toiduaineid, mis neid sisaldavad,“ annab Holsting nõu. „Ja kui võimalik, siis ostke mahetoitu. Toitu ostes võiks kehtida

Kiirustada kaalulangetamisel pole kindlasti mõtet – 4-5 kg kuus kehalt kaotada on täiesti hea tempo. Siis saab keha sellega hakkama ja nahk jõuab ilusti tagasi tõmbuda. Kiire kaalulanguse tagajärgedeks võivad olla ka sapi- ja neerukivid. Kiiret kaalulangust lubavatesse imedieetidesse ja internetis müüdavatesse dieedilisanditesse soovitab Holsting suhtuda pigem skeptiliselt. „Kui müüakse mõnda pulbrit, mis toidu peale puistades peaks aitama kaalu langetada, siis jätke pigem see raha alles või ostke selle eest täisväärtuslikku toitu,“ ütleb ta. Populaarse ja levinud paleodieedi kohta arvab Holsting, et see on hea selles mõttes, et õpetab sööma rohkem aedvilju ja marju, kuid üldiselt tarbitakse

MYFITNESSI KLUBIDES OOTAVAD SIND: · RÜHMATREENINGUD · JÕUSAAL · PERSONAALTREENINGUD · SPINNING · UJULA (ROCCA AL MARE KLUBIS)

KUPONG KEHTIB KUNI 28.02.2015

myfitness.ee

TULE TRENNI! SELLE KUPONGI MYFITNESS ETTE- TALLINN NÄITAMISEL TARTU NARVA 1X KLUBI- PÄRNU KÜLASTUS VILJANDI 3 EUR

liiga palju loomseid valke ja rasvu, mis aga mõjub kurnavalt maksale ja neerudele. „Vaevalt, et meie esivanemadki igal õhtul liha sõid, sest ega jahiõnne ju alati ei olnud,“ muigab ta. Teine levinud dieet on gluteenivaba toitumine. Holsting ütleb, et teravilja gluteenihirmus oma toidusedelist täielikult välja lülitada ei tohiks, sest mitte kõik teraviljad ei sisalda gluteeni ja kõigil inimestel pole gluteeni seedimisega ka probleeme. „Kui midagi toidust ära jäetakse, tuleb see asendada. Näiteks kui ei söö enam gluteeni, siis valida gluteenivabad teraviljad nagu kaerahelbed, tatar või ka eksootiline kinoa,“ õpetab ta. Juhtub aga nõnda, et kaal ei taha hoolimata pingutustest langeda või on väga raske end kaaluvähendamise kursil hoida, soovitab ta nõu küsida toitumisnõustajalt. „Meie aitame välja selgitada, miks kaalulangetamine ei õnnestu, miks tekivad tagasilöögid ja milliste toiduainete kombineerimisel hätta jäädakse,“ ütleb ta. „Vahel on vaja üsna väikest muudatust, et kaal alanema hakkaks.“

Liikumiseta ei saa kuidagi Kui toidusedel on läbi mõeldud, siis ainuüksi sellest jääb kaalulangetamise juures tavaliselt väheks – vaja oleks ka senisest enam liikuda. Eratreener Taimi Ainjärv soovitab alustada rahuliku tempoga kõndimisest (milline on õige kepikõnnitehnika, vaata lk 50-53 – toim.), mida alguses teha pool tundi. Kui enesetunne on hea, tõsta tempot ning kõnni kauem. Väga hea on ka ujumine ja suplemine, kuid kui spordiga pole kaua aega tegeletud, siis jooksmist soovitab Ainjärv alustuseks vältida. Madala intensiivsusega ehk aeroobses tempos tuleks liikuda iga päev vähemalt pool kuni paar tundi. Parim tempo on selline, et suudad liikumise ajal vabalt ilma hingeldamiseta rääkida. Kas kaalulangetaja peaks tingimata hakkama käima ka mõnes spordiklubis? „Ei pea tingimata minema, sest kodus saab samuti teha erinevaid harjutusi ning kõndimiseks tuleb lihtsalt õue minna,“ ütleb Ainjärv. „Lihtsalt oleks vaja iga päev leida endale aega ja liikuda kasvõi pool tundigi.“ Kui liikumisharjumuse loomiseks oleks siiski vaja nõu, soovitab Ainjärv aru pidada personaaltreeneriga. Siis saab koos just selle inimese tausta, tervist ja varasemat treenitust arvestades panna kokku kõige mõistlikuma harjutamiskava. Juhtub aga motivatsioon liikumiseks kaduma, annab Ainjärv nõu mõelda sellele, kui hea enesetunde liikumine annab. „Raske on tegelikult vaid esimestel nädalatel, sest regulaarne treenimine tekitab heas mõttes sõltuvust. Hiljem on juba kerge trenni minna,“ ütleb ta. „Võtke trenni kaasa sõber või pereliige, sest nii motiveerite samuti üksteist liikuma!“ ■

kupongipakkumised MÄRTSIS SILVASLIMTM COLONCLEAN 260G

Looduslike kiudainete kontsentraat, mis aitab täita kõhtu ja reguleerida seedetegevust.

-30%

Pakkumine kehtib 1.03 - 31.03.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

VITAMIN C PRO EXPERT KAPSLID N40

Kiire ja kauakestva toimega uudne C-vitamiini preparaat immuunsuse tugevdamiseks.

-30%

Pakkumine kehtib 1.03 - 31.03.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

MERZ SPEZIAL DRAŽEED N60 Vitamiinid, mis tagavad terve ja värske naha, tugevad küüned ning siidjalt läikivad juuksed.

-25%

Pakkumine kehtib 1.03 - 31.03.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

ECOVAG BALANCE VAGINAALSED KAPSLID N10

-25%

Tupekapslid tupe mikroorganismide loomuliku tasakaalu taastamiseks.

Pakkumine kehtib 1.03 - 31.03.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

IWOSTIN PURRITIN NÄOPESUGEEL 150ML

-30%

IWOSTIN PURRITIN ÖÖKREEM 40ML 39 jätkub. Pakkumine kehtib 1.03 - 31.03.2015 või kuni soodushinnaga tooteid

Kevadiselt värsked ja kerged road Kuna peenralt saadavat värsket kraami tuleb veel mõned kuud oodata, võiks seni kostitada end idanditega. Neid võib osta poest valmiskujul või panna kodus seemned idanema. See ei ole üldse keeruline! Kõige sagedamini idandatakse liblik õieliste seemneid: läätsesid, mungubasid, kikerherneid, ristikut, lutserni. Seemneid saab osta ökopoodidest, kus neid müüakse pakendatuna või lahtiselt. Idandamiseks sobivad ka teraviljad nagu nisu või oder.

©iStock.com/ajafoto

Idandada võib kas spetsiaalses idandamisnõus, kuhu saab panna idanema mitut sorti seemneid või ka kõige tavalisemas klaaspurgis. Kui kasutada tavalist klaaspurki, läheb vaja veel marliriiet purgisuule sidumiseks. Algatuseks pane purki väike kogus seemneid. Ettevaatust kogusega, sest idanedes paisuvad need korralikult. Leota seemneid umbes ööpäeva jagu väheses vees. Edasi pane purk päikesevalguse eest kaitstud kohta ning loputa seemneid 1-2 korda päevas. See käib nii, et seemnetele kallatakse vesi peale, loksutatakse purki ja kallatakse vesi pealt ära. Paari päeva pärast ilmuvadki idandid ning võidki hakata neid nautima. Ampsa neid niisama või kasuta mitmesugustes roogades. Proovi ja üllatu! Fotod: ISTOCK.COM

Roheline võrsejook (ühele) Vaja läheb: ❚❚ Peotäis isekasvatatud või poest ostetud odra- või nisuvõrseid ❚❚ Vett ❚❚ Maitseks sidrunimahla Valmista nii: Pane võrsed veega blenderisse ja surista nii kaua, kuni vedelik on ilus ereroheline. Kurna jook, maitsesta sidrunimahlaga ja naudi kohe! Allikas: www.nutrimed.ee

Saleneja vitamiinisalat (kahele)

Vaja läheb: ❚❚ Poolt granaatõuna ❚❚ Viil arbuusi (koos seemnetega) ❚❚ Paar peotäit mustikaid (värsked, kuivatatud või sügavkülmutatud) ❚❚ Mango- ja banaaniviile ❚❚ Mõned maasikad (või peotäis vaarikaid) ❚❚ Üks kiivi ❚❚ Ühe sidruni mahl ❚❚ 1 spl jahvatatud lina-, seesami- või päevalilleseemneid (võid nende asemel kasutada ka samade seemnete idandeid).

Valmista nii: Tükelda arbuus. Lisa mango- ja banaaniviilud, poolitatud maasikad, kiivi viilud, mustikad ja granaatõuna seemned. Pigista salatisse värske sidruni mahl ning puista serveerimisel üle jahvatatud seemnetega. Head isu!

Tervislikud mitmeviljapannkoogid (neljale) Kellele ei maitseks pannkoogid! Asendades neis osa nisu jahu kaerahelveste, rukki- ja täisterajahuga, saame tava pärasest erineva maitsega tervislikumad pannkoogid.

peenemaks. Kui sa selle operatsiooni juba ette võtsid, siis tee korraga suurem kogus, sest isejahvatatud kaerajahu on mõnus mujalgi toitudes kasutada.

Vaja läheb: ❚❚ 1,5 dl kaerahelbeid ❚❚ 1 dl nisujahu ❚❚ 1,5 dl täisterajahu ❚❚ 2 sl rukkijahu ❚❚ 1,5 tl küpsetuspulbrit ❚❚ 0,5 tl söögisoodat ❚❚ 0,5 tl soola ❚❚ 2,5 dl petipiima ❚❚ 2 muna ❚❚ 2 sl õli

Sega kuivad koostisained suures kausis põhjalikult kokku. Teises nõus klopi kokku petipiim, munarebud ja õli. Munavalged vahusta eraldi tugevaks vahuks. Kalla kokkusegatud vedelad ained jahusegu keskele tehtud süvendisse ning sega taigen ühtlaseks. Püüa vältida taigna ülesegamist. Kõige lõpuks sega hästi õrnalt juurde vahustatud munavalged.

Tee nii: Kõigepealt rösti kaerahelbed: laota need ahjuplaadile ja rösti aeg-ajalt segades 200 kraadi juures 6-7 minutit. Seejärel jahvata röstitud kaerahelbed kohvimasinaga veidi

Määri suur praepann tilgakese õliga ning lase pliidil tuliseks minna. Tõsta pannkoogid lusikaga pannile ning prae niikaua, kuni koogid hakkavad pealispinnalt mulle ajama – see on märk, et nad tuleb ümber keerata. Prae ka teiselt poolt ning vanaema stiilis pannkoogid ongi valmis. Naudi kodumoosi või meega! Retseptide allikas: www.toitumisnoustajad.ee

Suitsetamisest loobumine on eelkõige Tekst: Triinu Laan Fotod: Scanpix

tahtejõu küsimus Poliitik Sven Sester oli kirgik suitsetaja. Sellest pahest loobus ta teleeksperimendi käigus ja lähedaste suurel toel

„Suitsetamist maha jätta on väga lihtne, ma olen seda tuhandeid kordi teinud,“ ütles juba Mark Twain. Poliitik Sven Sester jättis suitsetamise maha kuus aastat tagasi ja vastupidiselt Mark Twainile pole pärast seda ühtegi suitsu tõmmanud. “Mulle meeldis suitsetada ja ma ei mõelnudki mahajätmisele, see lihtsalt kukkus niimoodi välja,” tunnistab Sester nüüd. “Nendel päevadel kui ma veel suitsetasin, polnud mul mingit plaani suitsetamisest loobumiseks. Olin kirglik suitsetaja, tõmbasin kaks pakki päevas. Sellise koguse tõmbamiseks on vaja praktiliselt kogu aeg suitsetada,“ nendib Sester. “Hommikul võtsin mitu pakki kodust kaasa, üks pakk sai ju poole päeva peale tühjaks. See oli aeg, kus ma isegi autot ära parkides ja koduukse poole minnes tõmbasin ühe suitsu.” Suitsetamist alustas Sven Sester 17-18 aastaselt. „Ema selgitas mulle küll suitsetamise kahjulikku poolt, aga nagu ikka noored inimesed, ei kuulanud ma oma vanemaid.” Öeldakse, et suitsetamise jätab inimene maha siis, kui arst ütleb, et tervis on käest ära läinud või kui sul on kellegagi kihlvedu. “Pean tunnistama, et tervis oli mul korras. Oleks mingeid ohusignaale olnud, ma oleksin selle peale varem hakanud mõtlema. Selle tõttu, et kuskil ei löönud ühtegi alarmkella, ei olnud mul ka soovi suitsetamist maha jätta. See oli minu jaoks väga mugav harjumus. Kui tahtsid kellegagi juttu ajada, ütlesid, et „lähme teeme ühe suitsu ja räägime!“,” selgitab Sester. Ka oli toona ühiskonna suhtumine leebem ning enamus tema suhtluskonnast suitsetas samuti. “Täna ma võin öelda, et tutvuskonnas igast kümnest võib-olla üks suitsetab. Minu ümbruskondki on teinud suure muutuse läbi, “ tõdeb ta.

Tubakas on terviserisk number üks ❚❚ Südame-veresoonkonna haigustele - 40% juhtudest ❚❚ Kroonilistele obstruktiivsetele kopsuhaigustele - 80% juhtudest ❚❚ Pahaloomulistele kasvajatele 30% juhtudest - sh. kopsuvähile 90% juhtudest ❚❚ - 40% on neist haigustest ennetatavad tervislikke eluviise järgides Allikas: Tiiu Härm, Tervise Arengu Instituut, suitsetamisest loobujate nõustaja Vähinädala pressikonverents, 30.09.2010, Tallinn

Suitsetamislevimus Eestis 16-64 aastaste meeste seas: ❚❚ Igapäevasuitsetajad: 38,6% ❚❚ Juhusuitsetajaid: 7,4% ❚❚ Endised suitsetajad: 26,9% ❚❚ Mittesuitsetajad: 27,1%

Suitsetamislevimus Eestis 16-64 aastaste naiste seas ❚❚ Igapäevasuitsetajaid: 17,1% ❚❚ Juhusuitsetajaid: 8,2% ❚❚ Endiseid suitsetajaid: 20,0% ❚❚ Mittesuitsetajaid: 54,8% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2008

Uus elu sai alguse 2008. aasta novembris, kui Sester sai kõne ETV saatejuhilt Marko Reikopilt, kes tahtis teha teles eksperimenti. Kõigepealt tuli minna arsti juurde ning kontrollida, milline on suitsetaja väljahingatav õhk ja nikotiinisisaldus. Siis tuli 36 tundi olla suitsuta, misjärel hinnati juba otse-eetris, kas ja millised muutused on toimunud suitsetaja väljahingatavas õhus. “Kui Reikop mulle helistas, siis ta ei öelnud, et ma peaksin suitsetamise maha jätma. Tema soov oli näidata, mis võib juhtuda 36 tunni jooksul. Mul ei olnud mingit soovi ja tahtmist suitsetamist maha jätta,” rõhutab Sester. Juhtus aga see, et televaatajad said aru, et mees kavatsebki suitsetamisest loobuda. „Kõik need toetavad telefonikõned ja SMSid, mis ma pärast saadet sain, innustasid ja ma mõtlesin, et ehk võiks ju proovida.” Tagantjärele vaadates olidki kõige raskemad need esimesed 36 suitsuvaba tundi. “Ega ma sel hetkel ei teadnud ju, et need saavad olema mu esimesed 36 tundi. Arvasin, et need on mu ainukesed,” meenutab Sester. Salaja ta suitsu ei tõmmanud. „Ma iseennast ei petnud, juba sellepärast, et olin andnud kellelegi sõna ja teiseks, iseennast ei ole ju mõtet petta,“ selgitab ta. Sester ei kasutanud ühtegi suitsetamisest loobumise aseainet, kuid suitsetamisharjumust seljatada oli keeruline. “Käsi küünitas suitsupaki poole igal hetkel, mil ta oli varem harjunud seda tegema. Ka siis, kui olin auto ära parkinud ja autost välja astunud, olin ma ju harjunud suitsu ette panema. Kui ma tegin intensiivset tööd – kirjutades, loometöö ajal läks mul tavaliselt kolossaalsel hulgal suitsu. Ahelsuitsetajana võisin suits suitsu järel tõmmata, sellest loobuda oli kõige raskem. Siis otsisid käe ja pilguga seda kohta, kust suitsu võtta.“ Sester tuletab tänuga meelde oma lähedasi ja sõpru, kes talle tol ajal toeks olid ja julgustasid. „Ma ka ise

„Nüüd ei pea enam juturääkimiseks suitsunurka minema, nii et ma pole millestki ilma jäänud.“ soodustasin seda, rääkisin igale tuttavale ja sõbrale, kes vähegi kuulata viitsis, kui tore on suitsetamist maha jätta. Mida rohkem ma rääkisin, seda raskem oli mul teha uuesti kannapööret tagasi. Lõin endale ise olukorra, kus mul oli raske sisemiselt muudatust teha ja uuesti suitsetama hakata.“ Suitsetamisest loobumisele aitas kaasa ka 2007. aastal vastu võetud tubakaseadus, mis keelas avalikes ruumides suitsetamise. „Tagant järele vaadates tekitas tubakaseadus olukorra, kus suitsetajatel on võimalikult ebamugav. Selles mõttes oli see mulle kergem, et ühiskonnas oli tekkinud arusaam, et suitsetamine ei ole popp.“

Suitsetajad teavad väga hästi, et suitsetamine mõjub kahjulikult südameveresoonkonnale ja kopsudele.”Teadsin suitsetama hakates, et suitsetamine kahjustab kopsusid ja et suitsetajate eluiga on lühem. Need asjad pole ühelegi suitsetajale uudis. Elustiili muutva krõksu käimiseks on aga vaja mingit päästikut. Minu jaoks oli selleks päästikuks mind ümbritsevate inimeste siiras heameel, seda sa ju varem ei tunneta. Kui sa teed kardinaalse muudatuse, siis inimesed märkavad seda ja hakkavad toetama. Oli näha, et minu lähedastele ei olnud see ükskõik.“

Kardioloog: kõrge vererõhk ja suitsetamine – need on surmav kombinatsioon

Nüüdseks on tekkinud olukord, kus Sester ei taha suitsetajatega ühes ruumis viibidagi. „Tagantjärgi ma imestan, et ma nii intensiivselt tõmbasin. Mulle tundub ka, et inimesi, kes suitsetavad, on järjest vähemaks jäänud. Nüüd ei pea enam juturääkimiseks suitsunurka minema, nii et ma pole millestki ilma jäänud.“ ■

Kardioloog Arvo Rosenthal

Meditsiiniuuringute järgi on ammu teada fakt, et suitsetamine on tugev riskitegur südame-veresoonkonna haiguste tekkeks. „Juba aastal 1930 tõestati teaduslikult ära, et suitsetamine on tervisele kahjulik. See on väga hea äri,“ nendib südamearst Arvo Rosenthal. „Loomulikult on olemas inimesi, kes teevad kakskümmend aastat, viiskümmend aastat suitsu ja nende tervis on korras.“

“Tundub, et suitsetajaid on vähemaks jäänud,” nendib Sven Sester. “Ühiskonnas on tekkinud arusaam, et suitsetamine ei ole enam popp.”

Samas on teada, et iga põlema pandud sigarett tõstab vererõhku ja kiirendab pulssi. „Krooniline suitsetaja ütleb muidugi, et teeb seda selleks, et end rahustada, tegelikult aga juhib ta sel ajal oma tähelepanu kõrvale tava pärastest mõtetest ning hetkeks tekib näiline pingelangus, aga vereringe reageerib suitsule alati ja väga konkreetselt,“ rõhutab kardioloog.

Oma uurimustöös selgitas Rosenthal välja, et suitsetajatel on uue infarkti saamise risk kolm korda kõrgem kui mittesuitsetajatel. Lisaks suitsetamisele on veel teisi riskitegureid, mis võivad põhjustada südame-veresoonkonna haigusi. „Kui inimene on juba keskeas, vanust üle 60, kui tal on siis veel kõrge vererõhk ja kolesteroolitase ning diabeet ja kui ta veel suitsetab ka, siis on juba väga lihtne öelda, et lähiaastatel ootab teda infarkti- või insuldioht,“ loetleb Rosenthal. „Juba kaks riskitegurit koos – kõrge vererõhk ja suitsetamine – neid koos nimetatakse surmavaks kombinatsiooniks. Millal see surm tuleb, see on juba saatuse teha.“ Ta tuletab meelde veel ka kolmanda ohu, mida paljud võib-olla ei teagi – jalaarterite lubjastumine. „Eestis võetakse iga päev suitsumeestel ära poolteist jalga ehk kahe päeva kohta kolm jalga,“ selgitab ta, et just suitsetamine on üks gangreeni tekkimise ohuallikatest.

UUS!

Tubakast loobumise meditsiinilist nõustamisteenust antakse tubakast loobumise nõustamise kabinettides (lisateave www.tai.ee ja www.terviseinfo.ee). Suitsetamisest loobumise nõustamisteenus on patsiendile tasuta. Nõu ja abi nii eesti kui vene keeles saab ka üleriigiliselt tasuta telefonilt 126 ja Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefonilt 800 2233. Samas on hea teada, et peaaegu kõiki riskitegureid on võimalik elimineerida. „Välja arvatud pärilikkus. Kui ikka emal või isal on olnud infarkt, siis seda ei saa kuidagi muuta. Kõiki teisi asju saab – vererõhu saab kontrolli alla võtta, ülekaalu saab vähendada, suitsetamisest saab loobuda, kolesterooli nivood alla võtta,“ on arsti sõnul kõik inimese enda teha. „Kahju on neist inimestest, kes seda ei ole õigel ajal taibanud,“ lisab ta. Aitamaks patsienti suitsetamisest loobuda, kirjutab Rosenthal neile välja sõltuvust vähendava toimega ravimeid. Samas rõhutab ta, et suitsetamise

mahajätmine on tahtejõu küsimus. „Ega rohi sigaretti käest ei kisu, ennekõike on tähtis taipamine ja inimese kindel otsus.“ Võimalikeks abivahenditeks suitsetamisest loobumisel on ka nikotiini sisaldavad nätsud ja plaastrid. „Kui sõltlane nikotiini ei saa, siis esimesed kolm kuud on väga rasked, inimesed võivad muutuda väga närviliseks ja ei suuda taluda suitsuta olemist,“ selgitab ta, et nikotiini sisaldavad tooted natuke leevendavad võõrutusest tingitud nähte, aga jällegi – kui kindlat otsust ei ole, siis ei aita ka plaastrid suitsetamist maha jätta. ■

Vähendab suitsetamistungi

alates 60 sekundist

Aitab vabaneda sõltuvusest! Nicorette Coolmint, 1mg/pihustuses, suuõõnesprei, lahus. Toimeaine: nikotiin. Näidustus: tubakasõltuvuse ravi täiskasvanutel. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: McNeil AB. 47

BENU Apteegi kinkekaart – suurepärane kingitus oma kalliMAle! Tee oma lähedastele väärt kingitus BENU kinkekaardi näol. Kinkekaardid väärtusega 10 eurot on saadaval kõigis BENU apteekides üle Eesti. Kinkekaart väljastatakse kaunilt kujundatud kinkeümbrikus. Kaart kehtib üks aasta.

Rimi raha koguneb ka BENU Apteekides Kui sul on „Sinu Rimi“ kaart, saad sellega Rimi raha koguda ka BENU apteekides. Ostes BENU Apteegist kosmeetikatooteid või toidulisandeid, esita kaart enne ostu apteekrile ja kogud Rimi raha 5% ostusummalt. Teenitud Rimi raha saad kasutada Rimi kauplustes üle Eesti. Rimi raha ei kogune retsepti- ja käsimüügiravimitelt ning kinkekaartide ostmisel.

BENU kaubamärgiga on liitunud 25 iseseisvat apteeki

BENU Apteegid saavad värske ilme

25 apteeki seitsmest Eesti maakonnast on võtnud kasutusele BENU kaubamärgi. Nüüd on BENU apteeke Eestis kokku 105.

Teeme oma apteeke ilusamaks ja vahetame välja vana mööbli. Ikka selleks, et teha BENU Apteek klientidele meeldivaks, mugavaks ja pakkuda laiemat kaubavalikut.

BENU kaubamärki hakkasid kasutama seitse Ida-Virumaa, viis Saaremaa, viis Pärnumaa, kolm Harjumaa, kaks Raplamaa, kaks Lääne-Virumaa ja üks Järvamaa apteek, mis kõik tegutsesid seni Apteek1 kaubamärgi all. Kokkulepe on sõlmitud veel 21 iseseisva apteegi liitumiseks BENU Apteegiga.

Kõige värskemalt on uue sisu saanud Posti apteek Haapsalus Posti tn 26 ja Võru apteek asukohaga Vabaduse pst 10b, Võru. Tere tulemast meie uue ilmega apteekidesse!

BENU Apteek kingib uue ilmakodaniku sünni puhul beebipaki Iga lapse sünd on suur rõõm! Õnneliku sündmuse tähistamiseks kingib BENU Apteek vanematele tasuta beebipaki, kuhu meie apteekrid on valinud beebihooldustooteid, mis kuluvad ära imiku hooldamiseks esimestel elukuudel. Beebipaki saamine on lihtne – tuleb minna BENU Apteegi kodulehele www.benu.ee ja täita seal beebipaki ankeet. Seejärel võtta kaasa beebi sünnitõend ja külastada mõnda BENU Apteeki. Apteeker väljastab teile beebipaki. Soovitame registreeruda ja tulla beebipakile järele enne beebi kolmanda elukuu sünnipäeva!

BENU Apteegi omatooted on hea hinna ja kvaliteediga! BENU Apteegi omatoodete valikust leiab nüüd erinevaid tervisetooteid, lahustuvaid vitamiine ja mineraalaineid, plaastreid, rasedusteste, termomeetreid, maniküürivahendeid, hügieenitarbeid ja paljusid teisi tooteid. BENU omatoodete valik täieneb pidevalt! Loe lähemalt www.benu.ee.

Kliendikaart www.benu.ee

BENU kliendikaardiga ostud apteegist soodsamalt! BENU kliendikaardi omanik on kasulik olla, sest nii saad osa mitmetest eripakkumistest ja ostusoodustustest! Kui ostusumma on kuni 10 eurot, saad ostult 3 protsenti soodustust. Kui ostusumma ületab 10 euro piiri, saad ostu 5 protsenti soodsamalt. NB! Kliendikaardisoodustus ei kehti retseptiravimitele, kampaaniatoodetele ja kinkekaartide ostmisel. Kliendikaardi saamiseks mine BENU Apteegi kodulehele www.benu.ee ja täida ära elektrooniline kliendikaardi taotlusankeet. Ankeeti saad täita ka ükskõik millises BENU apteegis. Kui ankeet on täidetud, väljastab apteeker sulle TASUTA kliendikaardi.

Haara kepid, kutsu sõbranna kaasa ja minge välja kõndima! Kepikõnd on suurepärane viis tugevdada südant ja miks mitte alustada liikumisharrastuse juurutamisega just sel kevadel. Seda enam, et aprill on ju südamekuu.

Kõnni oma

südame heaks! Tekst: KRISTINA TRAKS Fotod: JULIA-MARIA LINNA

Soome spordifilosoof Lauri Pihkala on liikumise kohta tabavalt öelnud: „Me ei lakka liikumast seetõttu, et vananeme, vaid vananeme seetõttu, et lakkame liikumast“. Ja nii ongi. Liikumisharrastus ei peata küll vananemist, kuid leevendab ja aeglustab vananemisega seotud muutusi ning nende tagajärgi. Isegi kui noorena on tehtud sporti, kaovad liikumisharjumused tihtipeale vanuse suurenedes. Igal inimesel on selleks omad põhjused: haigused, valud, liikumisvõime vähenemine, huvipuudus, väsimus, laiskus, puuduvad treeningvahendid või ka lihtsalt hirm kukkumise ees. Eesti Kepikõnni Liidu asepresident ja kepikõnni juhendaja Rene Meimer ütleb kõikide nende põhjuste kohta lihtsalt – need on välja mõeldud. „Isegi kui väga aeglaselt liikuda, on see ikkagi parem, kui diivanil istuda,“ sõnab ta. „Kui suudate kõndida, suudate ka kepikõndi teha.“ Kepikõnni kohta sõnab Meimer, et see sobib ideaalselt just vanemas eas ning üha enam on sellest hakatud ka Eestis aru saama. Ta meenutab oma juhendatud tasuta eakate kepikõnnikursusi, kus oli huvilisi väga palju – kord tulnud lausa 50 soliidses eas prouat keppidega kõndimist õppima. „Mis siis, et mõned olid mantlite ja kontsakingadega ja mõned suutsid vaid väga aeglaselt liikuda – peaasi, et nad tulid,“ rõõmustab Meimer. Ta julgustab ka mehi rohkem kepikõnniga tegelema. „Ei ole sugugi nii, et see on vaid vanemate prouade harrastus,“ ütleb Meimer, kes ise on jooksnud üle 50 maratoni, kuid nüüd, vanemas eas, tegeleb just kepikõnniga. „Tihti võib näha, kuidas noored ja ülekaalulised mehed jooksevad. Nad teevad endale niimoodi liiga. Selle asemel, et võtta kepid ja minna kõndima. See on sama hea trenn kui jooksmine. Kes ei usu, tulge minuga Nõmmele tõusude peale kõndima.“

Rene Meimer näitab ette õige kepikõnnitehnika: samm hoogsaks, käed vaheldumisi käima. Vältige asendit, kus käed on sirgelt ette sirutatud ja õlad ebaloomulikult tõstetud

VALI ÕIGE VARUSTUS Kepikõnnitreeninguid võiks alustada sobiliku varustuse valimisest. Kõigepealt kepid. Need peavad olema õige pikkusega ehk küünarvars peab moodustama keppi maha toetades täisnurga. Meimer soovitab kepi pikkust poes kindlasti proovida, sest mitte alati ei oska isegi müüjad inimesele sobiva pikkusega käimiskeppi soovitada. Tüüpiline on, et inimesele soovitatakse

osta liiga pikad kepid. Nendega on aga keeruline, kui mitte võimatu, omandada õiget kepikõnnitehnikat. Kepi käepideme juures on oluline, et see oleks käes mugav ning käepideme rihma abil saaks kepi panna käe külge. Kummalgi käel on oma kepp ning keppidel on vastav tähistus L (left – vasak) ja R (right – parem). Meimer kiidab Eesti firma ILUUM keppe, mis on reguleeritava pikkusega.

1. Lohistamine. Kinnitage kepid käte külge ja kõndige alguses keppe lohistades (ärge võtke neid kätte, las nad ripuvad). Samal ajal jätkake käte liigutamist.

Kõnnikeppidel on kummiotsikud, mis on mõeldud asfaldil käimiseks. Kui lähete kõndima metsarajale, võtke need ära

Korralikud kõnnikepid maksavad kuskil 20-30 eurot. Keppidel on kummiotsad, mis tuleb eemaldada, kui minnakse kõndima maastikule. Kummist otsad on mõeldud vaid asfaldil käimiseks, sest muidu koliseb metallotsaga kepp iga sammu juures ebamugavalt ning põrutab liigeseid. Jalanõud soovitab Meimer valida sellised, millel on kannakumerus ning mis on jooksujalanõudest jäigemad ja ka veidi kõrgemad, et toetada jalavõlvi ja pöida. Sirge tallaga või ka jooksmiseks mõeldud jalanõud hästi ei sobi. Jalanõud võiksid olla number suuremad. Kindlasti otsida käimisjalanõusid spordipoest ja küsidagi müüjalt jalatseid käimiseks. On olemas ka spetsiaalsed nordic walking (kepikõnni rahvusvaheline nimetus – toim.) jalanõud, mis ongi just kepikõnniks mõeldud. Meimeri sõnul on kõige tähtsam valida õiged kepid ning sobilikud jalanõud, muu riietuse kohta kehtib põhimõte, et see võiks olla sportlik, mugav ja ilmastikuga sobiv.

TEHNIKA PAIKA! Kepikõnni tehnika on väga lihtne ja loomulik. Jalg astub ette üle kanna, rullub üle labajala ja tõuke lõpetab varvas. Astutakse veidi pikema sammuga kui tavapäraselt. Käed liiguvad vahelduvalt ja kepp asetub maha alati koos vastasjala kannaga. Kepikõnni tehnikat on kõige parem õppida kolmeastmeliselt:

2. Toetamine. Jätkake liikumist ja jälgige, kuidas kepp nagu iseenesest maha asetub. Kui käsi liigub tahapoole, haarake käepidemest. Leidke rütm nii, et kepp asetuks maha koos vastaskannaga. 3. Tõuge. Tõugake keppi alla ja taha kepi teraviku suunas, nagu lükkaksite kepiga oma keha edasi. Suusatajatele on see hästi tuttav liigutus. Kepi nurk maa pinna suhtes jääb kogu aeg samaks. Nende nõuannete järgi toimides oletegi kätte saanud õige kepikõnninipi! Siinjuures hoiatab Meimer, et väga oluline on teha kepikõndi õigesti. Küllalt palju võib näha ka vales asendis ja vale tehnikaga kõndimist, mida treenerid nimetavad lehmalüpsja asendiks – käed on sirgelt ette sirutatud, õlad tõstetud, keha pinges. Tund aega vales asendis kepikõndi teha on üsna ebamugav, kuid õige tehnikaga on see liikumine mõnus. „Kõik, kes on saanud õige nipi kätte, ütlevad, et oi – see on ju nii kerge,“ sõnab Meimer. „Algajatel piisab täiesti sellest, kui alustada käega tõuget puusa kõrguselt ning kepp

Õige tehnikaga kepikõnd on tõhus treening

lõpetab tõuke reiega ühel joonel (käsi all). Sportlikumad kõndijad käivad pikema sammuga – käsi liigub kepiga sirgeks taha ning tõuge on jõulisem.“

TUND KÕNDIMIST KORRAGA Liikumise eesmärk on üldvastupidavuse parandamine ja see toimub pikaajalisema rahuliku liikumisega. Parem on, kui kõnnitakse maastikul, mitte asfaldil. Tallinnas leiab mõnusaid kõndimiskohti näiteks Nõmmel, Pirital, Männikul, Stroomi metsas. Oluline on ka liikumise regulaarsus. „Vägisi ja vastumeelselt ei tasu kõndima minna, kuid tuleks harjutada endale külge regulaarne liikumisharjumus. Ma ei soovita kepikõndi teha iga päev, sest vahepeal peab puhkama ka. Üle päeva tund aega kepikõndi on alustamiseks väga hea. See muidugi ei tähenda, et vahepealsetel päevadel passiivne ollakse, vaid siis võiks tegeleda muu liikumisega – käia ujumas või jalutada niisama,“ õpetab Meimer. Kui tund aega järjest kõndimist tundub liiga kaua, siis alustage poolest tunnist ja pikendage kõndimisaega iga nädal 5 minuti võrra kuni tunnini korraga. Ja kui tund aega kõndides on tunne hea, siis käige rohkem – 1,5 tundi korraga. Kes aga tahavad kepikõnniga kaalu alla võtta, siis neile ütleb Meimer, et

alla tunnise treeninguga ei toimu midagi ja kaalulangetamise nimel võiks järjest kõndimise aeg olla poolteist tundi. Tempo valik on väga individuaalne ja siin peab jälgima oma sisetunnet. Rusikareegel on, et kui kõndides hakkab soe, siis on tempo paras. Kui liikuda liiga aeglaselt, ei saa keha koormust. Liiga kiiresti kõndides aga võib endale liiga teha ja siis tuleks tempot lihtsalt alandada. Sportlikematel inimestel soovitab Meimer hankida ka pulsikella, millega on hea pulsisagedust liikumise ajal jälgida. Optimaalse südamelöögisageduse vanema ealiste inimeste puhul saame, kui 180st lahutame oma vanuse. Ehk näiteks 60-aastastel on see 120 lööki minutis. Kellel aga on probleeme tervisega (näiteks südamega), võiksid enne kepikõnniga tegelemist nõu pidada oma arstiga ja teha kindlaks, mida ja kui palju nad üldse teha võivad. Et aga tund metsarajal ei tunduks igav, kutsuge sõbrannagi liikuma. Saate arutada maailma asju, tunda rõõmu liikumisest ning kahekesi koos on ka turvalisem!

Huvitavaid fakte kepikõnni kohta ❚❚ Kepikõnni eelkäijaks peetakse suusatajate suvetreeninguid, kus käidi suusakeppidega maastikul jooksmas, et kätelihaseid ka suvel vormis hoida. ❚❚ Meie mõistes kepikõnni algusaastaks võib pidada 1997. aastat, kui Soomes hakati seda soovitama tavainimestele, töötati välja spetsiaalsed käimiskepid ja õppematerjalid. ❚❚ Kepikõnd koormab oluliselt vähem liigeseid kui jooksmine või hüppamine. ❚❚ Keppidega kõndides saavad koormust ka õlavöö, ülakeha ja nimmelihased. ❚❚ Inimene kulutab kepikõnnil 46 protsenti rohkem energiat kui tavaliselt käies.

kupongipakkumised APRILLIS MEGARED OMEGA - 3 KRILLIÕLI 500MG KAPSLID N20 ERITI TUGEV

-30%

Pakkumine kehtib 1.04 - 30.04.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

MÖLLER’S OMEGA-3 ARTHRO KAPSLID N76

-30%

Pakkumine kehtib 1.04 - 30.04.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

DOPPELHERZ VITAL TONICUM 500ML

-30%

alkoholi- ja suhkruvaba

Pakkumine kehtib 1.04 - 30.04.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

MICROLIFE VERERÕHU APARAAT BP A3 PLUS

-30%

Pakkumine kehtib 1.04 - 30.04.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

SCHOLL VELVET SMOOTH ELEKROONILINE JALAVIIL

-30%

53 jätkub. Pakkumine kehtib 1.04 - 30.04.2015 või kuni soodushinnaga tooteid

Ai, pea valutab! Kui teil hiljuti pea valutas, saate enesele lohutuseks öelda, et sama mure käes vaevleb palju inimesi. Isegi nii palju, et peavalu on kõige levinum probleem, millega arsti vastuvõtule minnakse. Kuid ainuüksi enese lohutamisest ei piisa – on hea teada, et peavalu saab leevendada ja isegi ära hoida. Ja siin ei pruugi ravimid sugugi alati peaosa mängida.

Tekst: Heli Lehtsaar Fotod: ISTOCK.COM, ERAKOGU

Neuroloog ja Eesti Peavalu Seltsi president doktor Mark Braschinsky rõhutab, et peavalu puhul on väga oluline inimese teadlikkus ja (tervise-) käitumine – kuidas erinevatel peavaludel vahet teha, kuidas peavalusid ennetada ja kuidas neid ravida. Tema sõnul on peavalude ennetamisel mitmeid nö universaalseid soovitusi. Nende hulka kuuluvad regulaarne – vähemalt 3 korda nädalas – füüsiline aktiivsus trenni tehes, adekvaatse une-ärkveloleku režiimi tagamine, k.a. sobiva magamisasendi leidmine, toitumuslikud soovitused, välditavatest peavalu esilekutsuvatest faktoritest hoidumine jms. „Lisaks võib arst anda peavalude all kannatavale inimesele mitmeid teisi soovitusi, mis on juba palju individuaalsemad ning sõltuvad nii peavalu tüübist, peavalude sagedusest, kaasuvatest haigustest ja inimese senisest elustiilist ja hoiakutest. Meie kultuurikeskkonnas kiputakse alahindama kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, mille eesmärk on muuta patsiendi mõttemustreid ja käitumist. Mujal maailmas on see oluline ravivõta just nendele inimestele, kellel pea tihti valutab ning kelle peavalud ei allu muudele ravisoovitustele,” räägib Braschinsky.

Peavalu ei pea kannatama

Doktor Braschinskyl on peavalude käes kannatavatele inimestele hea uudis: nimelt saab valdava enamuse peavalude puhul inimest aidata – kas leevendada juba alanud peavalu või peavalu liigist sõltuvate soovitustega vähendada peavalude sagedust. „Nagu praktiliselt iga haiguste rühmaga, on ka peavalu valdkonnas nn raviresistentseid juhtumeid, mille korral ravi ei pruugi olla alati efektiivne. Õnneks esinevad sellised olukorrad kogu peavalude spektrit arvestades väga harva,“ sõnab ta. Millal aga ei peaks inimene rahulduma enam valuvaigistite söömisega, vaid

peavalu põhjuse välja selgitamiseks arsti poole pöörduma? „Kui pea valutab rohkem kui kümnel päeval kuus ning seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul, siis soovitan tungivalt pöörduda oma arsti poole, kes määrab individuaalselt sobiva raviskeemi. Raviskeem ei tähenda vaid medikamentoosset ravi, vaid sageli koosneb mitmest mittemedikamentoossest soovitusest – füüsiline aktiivsus, toitumisega seonduv, koostöö psühholoogiga jms. Samuti on mõistlik alustada koostööd arstiga siis, kui harvemad peavaluhood alluvad halvasti käsimüügi ravimitele või peavalude sagedus on mitme kuu vältel selgelt sagenemise trendiga,“ soovitab Braschinsky.

Millal võib peavalu olla märk mõnest haigusest? Mark Braschinsky sõnul on inimesel lihtsam ise ära tunda pingetüüpi peavalu, mis on kõige sagedasem peavalu. Pingetüüpi peavalu puhul on valu enamasti mõlemapoolne, harvem

ühepoolne, pigem suruva/pressiva iseloomuga, tugevuselt kerge või mõõdukas ja sellega ei kaasne olulisi teisi kaebusi. „Kõik teised peavalud, mis langevad sellistest kriteeriumidest välja, võivad vajada arstlikku konsultatsiooni. Ka siis ei ole kõik põhjused “tõsisema haiguse” tunnus, kuid vajaksid siiski vähemalt korra koos arstiga süvenemist,“ juhendab neuroloog inimesi oma peavalusid ära tundma ja vajadusel abi otsima.

Pea valutab, aga põhjust ei tea? Hoolimata sellest, et tänapäeva meditsiin suudab paljut, võib siiski juhtuda, et peavaludega arsti juurde pöördunud inimesel ühest ja selget valude põhjust ei leita. Miks? Mark Braschinsky selgitab, et kõik nn esmased peavalud ongi sellised, mille korral inimese peas, kaelas või mujal organismis pole midagi “käega katsutavat”, mida saaks kas röntgen- või tomograafiapildile püüda või sedastada laboratoorse analüüsiga.

Milline rohi avitaks?

Veel selgitab ta, et rahvastiku uurimuste põhjal on just esmaste peavalude esinemissagedus kõige kõrgem – kuni 90% kõikidest peavaludest, mis inimesel üldse tekivad. „Teisisõnu, vaid umbes 10% on selliseid peavalusid, mida me nimetame sekundaarseteks ehk kui peavalu on mõne teise haiguse avaldussümptom. Just sekundaarsete peavalude kahtlusel teeb arst lisauuringuid, mis peavad sellisel juhul esile tooma peavalu algse põhjuse,“ ütleb Braschinsky.

Neuroloog Mark Braschinsky sõnul sobib valdav enamus käsimüügis olevaid valuvaigisteid ka peavaluhoo raviks. Vältida tuleks kombinatsioonravimeid, s.t selliseid tablette, mis sisaldavad enam kui ühte toimeainet.

Lahti seletatult tähendab see, et inimesel ei maksa loota, et pingetüüpi peavalu, migreen, kobarpeavalu ja sellesarnased sündroomid ning teised esmased peavalud röntgenpildilt näha on. „Seetõttu võibki jääda mulje, et meditsiin ei leia põhjust. Ikka leiab! Ja selleks, et see põhjus, esmaste peavalude näol, oleks võimalikult täpne, peab inimene arstile võimalikult täpselt kirjeldama oma peavalusid, kaasuvaid sümptomeid, esilekutsuvaid faktoreid jms,“ rõhutab Braschinsky.

„Esmased peavalud pole ravitavad opioidsete (ehk morfiini taoliste) valuvaigistitega, millest Eestis on vabalt kättesaadavad kodeiini sisaldavad ravimid (enamasti kombinatsioonravimi koosseisus, sageli koos kofeiiniga, mis läheb vastuollu juba eelneva soovitusega eelistada peavalu ravis monoteraapiat). Vastavalt migreeni Euroopa ravijuhistele on käsimüügi ehk esimese rea valuvaigistitest eelistatud alustamine lahustuvate valuvaigistitega, kuna eriti migreeni korral on väga oluline ravimi võimalikult kiire imendumine. Kui aga migreenihooga kaasneb oksendamine, siis selles faasis on suukaudsete ravimite kasutamine keerulisem,“ juhendas Mark Braschinsky.

Laias laastus on olemas kahte tüüpi peavalusid: esmased ja teisesed. Esimesed on ilma kindla põhjuseta, teised aga seotud kas mingi kindla haiguse või seisundiga.

Esmased peavalud Pingetüüpi peavalu ja migreen algavad enamasti kas nooremas täiskasvanu- või lapseeas. Pingepeavalu võib vallandada stress, väsimus, arvutitöö või muul põhjusel sundasendi tagajärjel tekkinud lihaspinge. Kui pinged kestavad, siis peavalu tõenäoliselt kordub. Sagedamini meelekohtades, aga ka teistes pea piirkondades ning koguni terves peas esinev valu on suruv ja pigistav nagu liiga kitsas müts. Kerge või mõõdukas ning talutav valu võib kesta poolest tunnist terve nädalani.

Migreeni all kannatab umbes 20% naistest ja 8% meestest. Migreen erineb pingetüüpi peavalust – sagedamini on see pulseeriv, „tuksuv”, enamasti valutab üks peapool. Tihti kaasnevad valuga kaebused: iiveldus, oksendamine, valgus- ja mürakartus. Migreenihoo ajal ei talu inimene ka kergemat füüsilist koormust ning eelistab pigem lamada vaikses ja pimedas ruumis, peites end sageli teki alla. Kui migreenihoogu ei ravita, siis kestab see vähemalt 3 tundi, aga reeglina mitte üle 3 ööpäeva.

Kolm levinumat peavalu – tee neil vahet

Haigused, mille üheks sümptomiks on peavalu: ❚❚ Sinusiit ehk põskkoobaste põletik Sinusiidi puhul valutavad näopiirkonnad, mis on põsk koobaste läheduses. Valu tugevneb näiteks hüppamisel, pea raputamisel ja teiste järskude liigutuste puhul. Samuti võivad põskkoobaste piirkonnad näol olla tundlikud. Vahel võib esineda kerget alumiste silmalaugude turset. Sinusiidi muudeks sümptomiteks on palavik ning halb enesetunne. ❚❚ Kõrgenenud vererõhust tingitud peavalu Mõõdukalt kõrgenenud vererõhk on üsna tavaline ega kutsu esile peavalu. Väga kõrge vererõhu puhul aga võib tekkida ka peavalu. Vererõhust tingitud peavalu esineb tihti ärgates pea kuklaosas ning on loomult pulseeriv. Vererõhku langetav ravi on selliste patsientide puhul tavaliselt efektiivne ka peavalu vastu. ❚❚ Peatrauma Enamik inimesi kaebab peavalu üle isegi pärast kerget peapõrutust. Valu algab sellisel puhul tavaliselt mõne tunni või päeva möödudes. Puhkus ning voodis lamamine leevendab peavalu. Samuti võib võtta aspiriini või paratsetamooli. Kui trauma on olnud tõsine ning inimene on kaotanud teadvuse isegi väga lühikeseks ajaks, tuleb kindlasti konsulteerida oma arstiga. Pulsi aeglustumine, unisus, teadvusetus võivad anda märku koljusisesest verejooksust, mis omakorda võib tõsta koljusisest rõhku. Selline seisund vajab kirurgi sekkumist. Allikas: patsienditrükis „Kuidas vabaneda peavalust?“, peavalu.ee

Kas teadsid? • Peavalu on laialt levinud terviseprobleem, mis on arsti poole pöördumise põhjustest esikohal. • Esmased peavalud tekivad üsna sageli juba noorelt, teismelisena või isegi lapseeas. • Kroonilise peavalu all kannatab Eestis umbes 58 000 inimest – seda on sama palju kui Narvas, Eesti suuruselt kolmandas linnas elanikke. • Pingetüüpi peavalu esineb elu jooksul 80 – 90 % inimestest. • Peavalu raviga tegelevad Eestis perearstid ja neuroloogid, Tartu Ülikooli Kliinikumis on ka Peavalu Kliinik, kus lisaks arstidele töötavad Eesti esimesed kvalifitseeritud ja välismaal koolitust saanud peavaluõed. • Peavalude sageduse vähendamiseks ja peavalude ennetamiseks saab inimene üht-teist ära teha – kindel režiim, sobiv elustiil, head toitumisharjumused, sportimine. • Kui pingetüüpi peavalu juba tekkinud on, võib valu leevendada ka harjutuste tegemine, mis leevendavad pingeid kaelalihastes. Harjutusi saad vaadata veebi lehelt www.peavalu.ee Allikas: www.peavalu.ee

Peavaluõde aitab kroonilisi peavalutajaid TÜ Kliinikumi Närvikliinikus alustasid 2013. aasta lõpus tööd Eesti esimesed peavaluõed. Kuna peavaluhaiged vajavad multidistsiplinaarse meeskonna ravi, koolitatigi Taanis välja kaks peavaluõde. Lisaks neuroloogile ja peavaluõele kuuluvad meeskonda ka psühholoog ja füsioterapeut. Peavaluõe vastuvõtule pääseb neuroloogi suunamisega. Järgneb intervjuu peavaluõe Kristi Rätsepsoga. Millised peavalupatsiendid peavaluõe nõustamist kõige enam vajaksid? Kindlasti vajaks peavaluõe nõustamist ravimite liigtarvitamisest tingitud peavaluga patsiendid, kroonilise migreeni ja kroonilise pingepeavaluga patsiendid. Neuroloogi juurde on uus visiit patsientidel 6 kuu pärast. Mis vahet on patsiendi jaoks, kas ta käib oma murega

neuroloogi vastuvõtul või peavaluõe nõustamisel? Patsiendi jaoks on väga suur erinevus. Neuroloog paneb patsiendile õige diagnoosi ja määrab ravi ning peavaluõe vajaduse. Iga patsient, kellel pea valutab, ei vaja peavaluõe nõustamist. Peavaluõde on see, kes jälgib ja nõustab haiget edaspidi. Kui neuroloog on raviplaani paika pannud, siis võib haige jääda peavaluõe juurde käima. Kui on näha, et profülaktiline tablettravi ei sobi oma kõrvaltoimete tõttu või ei mõjuta peavalude sagedust, siis suuname tagasi neuroloogi juurde. Milline on peavaluõe töö patsiendiga? Kui patsient käib neuroloogi juures ja ta suunatakse järgmise sammuna peavaluõe vastuvõtule, jääb peavaluõde haiget jälgima ja nõustama. Peavaluõe vastuvõtule pöörduvad patsiendid koos peavalupäevikuga. Nõustame patsiente valuvaigistite tarvitamise osas, vaatame peavalupäeviku alusel

seda, kuidas aitab profülaktiline ravi. Räägime migreeni põhilistest esilekutsuvatest faktoritest ja regulaarse füüsilise aktiivsuse olulisusest, töö- ja puhkerežiimist. See, kui tihti patsient käib peavaluõe juures, on väga individuaalne. Enamus patsiente käib kahe kuu tagant, sest varem ei ole tulemused nii selgelt näha. Samas on patsiente, kes käivad nelja kuu tagant või sagedamini, kes soovivad ise tulla ja rääkida sellest, kuidas neil läheb elu koos peavaluga. Anname oma haigetele ka telefoninumbri, kuhu nad saavad helistada, kui on kiireloomuline küsimus või mure. Kui pikad on järjekorrad peavaluõe juurde? Peavaluõe vastuvõtule saab neuroloogi suunamisega, järjekorrad on 2-3 kuud. Kui patsient on Eesti Haigekassas kindlustatud, siis on teenus patsiendile tasuta.

RISTSĂ&#x2022;NA Autor: Ilmar Trull

BENU APTEEGID BENU APTEEGID TALLINNAS Aia 7 Kaubahalli Rimi Mustakivi 3a Mustakivi Selver Tartu mnt 87 Sikupilli Keskus Õismäe tee 105a Õismäe tee 1b Nurmenuku Keskus Ehitajate tee 137 Õismäe Polikliinik Sadama 6/8 Sadamarket Merivälja tee 1 Regati Maja Vesivärava 37 Torupilli Selver Madala 3 Narva mnt 21 Comarket Gonsiori 3 Narva mnt 7 Põhja pst 17 Põhja Rimi Supermarket Kari 3 Grossi Toidukaubad Lastekodu 11a Keskturg Pärnu mnt 326 Pärnu mnt 76 Sõle 63 Kopli Polikliinik Paasiku 2a Grossi Toiduaubad Sõle 16 Pelgulinna Polikliinik Tulika 31/ Endla 45a Narva mnt 1 Postimaja Narva mnt 90 Musta Luige Keskus Vilde tee 101 Szolnok Tammsaare tee 116 Mustika keskus

Kreutzwaldi 7 Kehra Jaama 11 Keila Rae 38 Paldiski Konsum Rae 14b/14c Paldiski Maxima Vaela tee 4 Kiili Maxima Keemikute 25 Maardu turg  Papli 2 Loksa Pärnu mnt. 556a Laagri RIMI 

   

                

BENU APTEEGID HARJUMAAL Aruküla tee 25 Jüri Nelgi tee 1 Viimsi Vallamaja Kaluri tee 5 Haabneeme Kase 10 Aegviidu

BENU APTEEK JÄRVAMAAL Lasteaia 4 Aravete

Apteekides müüdavad kosmeetikasarjad

www.benu.ee

BENU APTEEGID NARVAS JA

 IDA-VIRUMAAL   Kreenholmi pst 39F Narva  Vestervalli 15 Narva   Mõisa 5 Narva Pavlovi 12A Sillamäe   Tškalovi 3 Sillamäe Viru pst 22/1B Sillamäe Soo 3 Kiviõli BENU APTEEGID TARTUS Puškini 13 Narva  Kalda tee 43 Annelinna Keskus  Vestervalli 15 Narva Polikliinik Sõbra 58 Prisma  Kerese 3 Kerese Selver, Narva  Ujula 2 Konsum  Tiimani 20 Maxima, Narva  Turu 14 Zeppelini Keskus  Kangelaste prospekt 5-62 Narva  Vahi 62 Vahi Selver  Kreenholmi 50 Narva Soola 7 Grossi  Rakvere mnt 71 Megamarket,  Võru 77 Aardla Selver  Narva Aleksandri 8  Kalevi 32a Kohtla-Järve  Keskallee 6 Kohtla-Järve BENU APTEEGID PÄRNUS Järveküla tee 68 Selver,  Papiniidu 8/10  Kohtla-Järve Kaubamajaka Keskus Põhja-Allee 4 Säästumarket,  Aida 7 Pärnu Keskus  Kohtla-Järve Linaküla Kihnu Rakvere mnt 29 Maxima, Jõhvi  Pikk 11 Pärnu Metsa 26 Sonda Suur-Sepa 14 Pärnu Riia mnt 17/19 Pärnu BENU APTEEGID RAPLAS JA Karja 4 Pärnu Suur-Jõe 57 Suurejõe Selver  RAPLAMAAL Hariduse 3 Rapla  Lasteaia 12 Tervisekeskus, Rapla BENU APTEEK LÄÄNEMAAL Kasvandu tee 12 Kaiu, Raplamaa Posti 26 Haapsalu  Tööstuse 5 Kohila Rannarootsi tee 1, Ridala vald Vana-Asula 2 Järvakandi Rannarootsi keskus

 Vichy

BENU APTEEGID RAKVERES JA LÄÄNE-VIRUMAAL Laada 27 Rakvere Kroonikeskus

 Eucerin

 Bioderma

 Avene



 Lierac

Kasemäe 12 Kunda Pargi 26 Kunda Tuleviku 1 Rakvere Polikliinik Rakvere mnt 3 Haljala Vallamaja Pikk 33 Maxima Tapa Mere 63a Võsu

BENU APTEEGID VÕRUS, VALGAS JA VALGAMAAL Kooli 2 Maxima, Võru Vabaduse 10b Võru Raja 5 Selver, Valga Valga 3 Kevade Keskus, Tõrva Lipuväljak 28 Konsum, Otepää

 

    

BENU APTEEGID PAIDES, VILJANDIS JA VILJANDIMAAL Pärnu mnt 63 Maxima, Paide Jakobsoni 2 Mulgi Market, Viljandi Viljandi mnt 6 Kolga-Jaani

BENU APTEEGID SAAREMAAL

Turu 2 Kuressaare Mustjala 3 Kuressaare Lossi 1 Kuressaare Aia 25 Kuressaare Liiva Muhu vald

BENU APTEEK HIIUMAAL Linnumäe küla Hiiumaa Selver

 

 



BENU APTEEGID JÕGEVAMAAL Kesk 4 Selver, Jõgeva Lossi 9 Põltsamaa

 Bodysol

 