BENU Apteegi kliendiajakiri, Ilu ja tervis, sügis 2015

Ilmub 4 korda aastas

Andrei Korobeinik –

meister aja haldamises

Hiiliv ja salakaval osteoporoos: kuidas seda ennetada?

Mehed trenni!

Tund aega rassimist Body Combati trennis

Meesteeri

Hind 1.00 €

BENU kliendikaardiga on ajakiri tasuta

aart

Kliendik u.ee www.ben

BENU APTEEGI AJAKIRI

ilu tervis ja

Nr. 3, sügis 2015

2

Sisukord Andrei Korobeinik - meister ajaplaneerimises

Lk 6–11 Ilu

Nahk ootab sügiseti eriti hella kohtlemist

Lk 12–14

Tõmba juhe seinast ja läki spaasse!

Lk 16–18 Tervis

Silmad tahavad puhata – luba neile seda!

Lk 20–22

Lasterubriik: Pilk teravaks!

Lk 24

Juta Hiielo – päeval apteegis, õhtul portselani maalimas

Lk 26–29

Süda käib meil kõigil vahel rütmist väljas

Lk 30–32

Salakaval osteoporoos võib tabada igaüht

Lk 34–36

Diabeet kui elamise vorm

Lk 38–41

Viis peotäit puu- ja köögivilju tervise heaks – iga päev!

Lk 42–43

Kokka värviliselt!

Lk 44–47 Meeste-eri Body Combat – tund täis võitlust kujuteldava kaaslasega

Lk 48–50

Kui töömured löövad jalust maha...

Lk 52–54

Mees, mine arsti juurde: mis vanuses mida kontrollida

Hoiame oma mehi!

S

eekordne ajakirjanumber sai sisult mehine. Leiad siit palju lugusid tublidest Eesti meestest ja hulga tervisenõuandeid just tugevamale soole.

Avaloos räägib ettevõtja ja poliitik Andrei Korobeinik sellest, kuidas ta oma kiiret elu haldab ning väga erinevateks tegevusteks aega leiab. Tema üks soovitus on, et veetke vähem aega televiisori ees. „Kui teile aga tundub, et pidevalt aega napib, siis pange kirja, millega te tegelete,“ annab ta nõu.

Puhkust tuleb anda ka silmadele. Seda enam, et enamiku tööst teeme tänapäeval arvutiga ning sellepärast on väga tähtis hoolitseda hea silmanägemise eest. Silmad tahavad regulaarselt puhata ja abi tasub otsida ka apteegist, kus leidub spetsiaalselt silmanägemist toetavaid preparaate. Kindlasti proovi silmaarst Merike Mereni soovitatud silmaharjutusi.

Võib-olla on paljud meist olnud jännis sellega, et kallis isa, abikaasa või vend on nõus arsti juurde minema vaid viimases hädas ja sedagi suure sundimise peale. Perearst Eero Merilind annab meestele põhjaliku juhendi, mis vanuses milliste tohtrite juures võiks kontrollis käia. Ikka selleks, et avastada salakavalad ja märkamatult algavad tõved enne seda, kui need juba meie elukvaliteeti halvendama hakkavad. Tähtsaid tervisenäitajaid nagu vererõhk, veresuhkur ja kolesterool on võimalik mõõta ka BENU Apteekides.

Mehiste teemade vahelt põikame korraks õrna portselanimaailma koos BENU Rapla Apteegi farmatseudi Juta Hiieloga, kelle suur hobi juba kümmekond aastat on portselanimaalimine. Juta õpetab seda kaunist iidset kunsti Raplas ka teistele huvilistele.

Mõnusat lugemist ja värvilist sügist, Kaidi Kelt BENU Apteek Eesti OÜ jaemüügidirektor

Lk 56–58 Toimetus: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee E-post: toimetus@meediapilt.ee Ajakirja toimetaja: Kristina Traks Ajakirja kujundaja: Marju Pottisep Trükk: AS Kroonpress Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik Tamro Eesti OÜ nõusolek.

3

Uudised

Kui oled vähemalt 60-aastane, astu läbi BENU Apteegist ja võta tasuta pääse 30. septembril ja 1. oktoobril toimuvale Eakate festivalile, kus saad kohtuda põnevate inimestega, harida end huvitavatel teemadel ning loomulikult ei puudu ka mõnus meelelahutus.

Ü

ritus toimub Tallinnas Salme kultuurikeskuses. Festivali põhirõhk on harivatel loengutel, näiteks tunnustatud arst Adik Levin räägib tervislikust toitumisest, metsamees Hendrik Relve jagab mõtteid loodusega tasakaalu leidmisest ja BENU apteeker Liia Saava annab nõuandeid immuunsüsteemi tugevdamiseks.

BENU Apteekidel on festivalil oma ala, kus saad kahe päeva jooksul

küsida asjakohast tervisenõu ning lasta mõõta vererõhku ja veresuhkru ning kolesteroolitaset.

Esmakordselt pakume võimalust teha südametervise raportit. Kohapeal saab soetada organismi tugevdavaid toidulisandeid ja tervisetooteid.

Meelelahutust loovad Heidy Tamme ja Eduard Toman ning erinevad taidlusgrupid. Festivali kavaga saad tutvuda kodulehel www.eakate­ festival.ee või BENU Apteegis.

BENU avab ja uuendab apteeke

Küsi tasuta pääset festivalile oma kodule lähimast BENU Apteegist!

©iStock.com/lisafx

Küsi BENU Apteegist Eakate festivali tasuta pääset!

Festivali korraldaja on MTÜ Inkotuba koostöös ajakirjaga 60+. Piletilevi toetaja on BENU Apteek, festivali toetavad Tamro Eesti, Corega, TENA, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Linnavalitsus.

Tallinnas Kawe Plazas asuv apteek on täpselt pealinna suurimal tuiksoonel – Pärnu maantee ja Estonia puiestee nurgal, Vabaduse platsi vahetus läheduses.

BENU Apteek on nüüd taasavatud TalLõppeval suvel avas linna külje all Viimsis BENU kolm uut äsjavalminud kaumoodsa sisustusega b a n d u s ke s k u s e s . apteeki ning Tartus avati BENU BENU ketiga liitus Apteek renoveeritud 16 apteeki Eesti Sepa Keskuses Rimi erinevais paigus. supermarketi kõrval.

Lisaks BENU apteegiketi oma apteekidele on suve jooksul tulnud toekat lisa ka BENU kaubamärgi alla koonduvatele iseseivatele proviisorapteekidele. BENU kaubamärgi võtsid hiljuti kasutusele kokku 16 apteeki: Arukülas, Järva-Jaanis, Koongas, Laagris, Lool, Kiviõlis, Paides, Puhjas, Püssil, Raasikul, Ristil, Tootsis, Toris, Ulilas, Vinnis ja Väätsal.

4

hinga h inga elu sisse

WICK tootesari kombineerib teaduse ja looduse, et leevendada tõhusalt köha ja külmetuse sümptomeid!

Magage külmetus metu us välja Kui te ei saa magada vähemalt seitsee tundi kvaliteetset und, ega võitlemise võime. Püüdke väheneb immuunsüsteemi külmetusega järjekindlalt igal ööl seitse-kaheksa tundi heale ja kvaliteetsele unele pühendada.

Valutav kurk. Kinnine nina. Vilisev köha. Külmetuse või gripi korral tahame vaid voodisse heita ja nädal-kaks maha magada.

Vaevavad sümptomid ei lase teil aga hästi puhata. Kui lõpuks saabub magamaminekuaeg, tunnete te end tegelikult halvemini kui päeval. Õnneks on siin aga seitse loomulikku vahendit, mis aitavad teil lõpetada visklemise ja ühelt küljelt teisele keeramise ning võimaldavad taastavasse ööunne jääda.

1. Loputage nina vabaks. Vabanege hingamist takistavatest ninaeritistest, loputades regulaarselt nina. Nina loputamise komplekte võib leida enamikest apteekidest ning nende kasutamine on lihtne ja valutu. Põhimõtteliselt loputate te ninaõõnt destilleeritud vee ja naatriumkloriidi seguga. See aitab puhastada hingamisteid ja säilitada nende niiskustaset. Kui teile ei meeldi nina loputamise vahend, proovige selle asemel soolalahusega ninaaerosooli.

2. Tehke magamistuba pimedaks. On oluline luua tervislik keskkond, mis soodustab kvaliteetset und. Kuna valgus paneb aju ärkama, püüdke vältida hommikuse valguse silma paistmist. Selleks kasutage pakse kardinaid või mugavat silmadele asetatavat maski. Kui

valgustatud teil on eredalt valgu usta us usta tatu tatu tud ud äratuskell, ärat är atus tus usk skeellll, veenduge, v enduge, et see ei ole öösel teie ve poole suunatud. magamistuba jahedana. Langetage 3. Hoidke magami miistuba t magamistoas temperatuuri. Kehatemperatuuri langedes läheb aju magamisrežiimi. Riiklik unefond (National Sleep Foundation) soovitab hoida magamistoa temperatuuri vahemikus 12 2°C (54º F) kuni 23 8°C 12,2°C 23,8°C (75º F).

4. Käige kuuma duši all. Käige enne magamaminekut kuuma duši all. Duši all käimisele järgnev kehatemperatuuri langus häälestab aju uneks. Boonus – aur muudab ninaeritisi vedelamaks ning niisutab hingamisteid ninas ja kõris.

5. Pange jalga sokid. Pange enne magamaminekut jalga paar sooje sokke. Vastavalt Šveitsis tehtud uuringule aitab jalgade soojendamine kehal puhata ja soodustab uinumist.1 6. Tõstke pea kõrgemale. Haigena magage nii, et pea on veidi tõstetud. Varuge endale mõned täiendavad voodi- või diivanipadjad. Veidi tõstetud peaga magamine aitab vähendada survet nina kõrvalurgetele ja kergendab hingamist.

7. Rahustage oma meeli. Ka siis, kui te olete kurnatud ja tunnete end halvasti, võib mõnikord olla tekkinud psühholoogiline barjäär, mis takistab uinumist. Selleks, et end õigesti unele häälestada, proovige mõnd neist rahustavatest tegevustest: meditatsioon, oma mõtete paberile kirjutamine, rahustava muusika kuulamine või lemmikraamatu lugemine.

Kurt Kräuchi, Christian Cajochen, Esther Werth, Anna Wirz-Justice, Functional link between distal vasodilation and sleep-onset latency?, American Journal of Physiology, 2000; 278(3).

1

Käsimüügiravimid.

Sinex (oksümetasoliinvesinikkloriid), 0,5 mg/ml ninasprei, lahus. Näidustus: Ninakinnisuse sümptomaatiline ravi. ExPexin (guaifenesiin), 200 mg/15 ml siirup. Näidustus: Röga lahtistamine ja väljaköhimise kergendamine ülemiste hingamisteede infektsioonide ja gripilaadse haigestumise ning ägeda bronhiidi korral. ExPexin siirup on näidustatud täiskasvanutele ja üle 14-aastastele noorukitele. Dioppex (paratsetamool, fenüülefriin), 1000 mg/12,2 mg suukaudse lahuse pulber. Näidustus: Ülemiste hingamisteede infektsiooni ja gripi sümptomite (sh peavalu ja teised valud, kurguvalu, ninakinnisus) leevendamine ning palaviku alandamine. TriFlunex (paratsetamool, guaifenesiin, fenüülefriin), 500 mg/200 mg/10 mg suukaudse lahuse pulber. Näidustus: Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonidest ja gripist põhjustatud sümptomite (nõrk kuni mõõdukas valu, palavik, ninakinnisus ja lahtine köha) lühiajaline sümptomaatiline ravi.

Täiendav teave müügiloa hoidja Eesti esindusest: UAB Sicor Biotech Eesti filiaal Teva Eesti esindus, Peterburi tee 81, 11415 Tallinn, tel 6610801 või ravimi omaduste kokkuvõttest: www.ravimiamet.ee Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

5

ET/WICK/15/0014

Müügiloa hoidja: Wick Pharma, Sulzbacher Strasse 40, 65824 Schwalbach am Taunus, Saksamaa

Persoon

Andrei Korobeinik – meister ajaplaneerimises Tekst: BENU Fotod: ÄripäeV, ScanPIX, URMAS LUIK

6

IT-ettevõtjalt, visionäärilt ja poliitikult Andrei Korobeinikult (34) tasub õppida ajaplaneerimist – sel mehel on niipalju asju korraga käsil, et tundub, nagu kestaks tema ööpäevad 48 tundi. Ta jõuab kättpidi juures olla mitmel ITfirmal, juhtida Pärnu volikogu, Maleliitu ning tegeleda mälumänguga. Puslesse mahub veel ka pere ja väike tütar.

K

õige selle juures on ta ise leebelt tagasihoidlik – hoidub pigem meediast ja eelistab tegutseda kuluaarides. Ta on tuntud kunagise legendaarse suhtlusportaali Rate.ee asutajana ning on praegu seotud mitmete IT-projektidega, lisaks juhib Maleliitu ja Pärnu Linnavolikogu. Just tema eestvedamisel korraldati mullu Eestis noorte kiir- ja välkmale EM, tuleval aastal toimub Pärnus juba täiskasvanute EM, kuhu oodatakse osalema 300–400 mängijat. „Kõik on läbirääkimiste tulemus. Kui suudad selgitada, miks Eesti on hea koht ja korraldus kõrgetasemeline, siis ei ole küsimust,“ nendib Korobeinik. Tuleval aastal on ka Paul Kerese 100. sünniaastapäev ja Korobeinik loodab, et rahvusvaheline Maleliit nimetab aasta malehiiu auks just Kerese-aastaks.

Poliitik Korobeinik Kohtume Korobeinikuga Pärnus – just siin ta sündis ja kasvas. Korobeiniku peres kasvab väike tütar ning perel on kodu nii Tallinnas kui ka Pärnus. Kuigi Korobeinik (Reformierakond) 2013. aasta lõpus Riigikogust lahkus, pole ta poliitikale selga pööranud. Nüüd lööb ta kaasa kodulinna poliitelus, olles Pärnu Linnavolikogu esimees. Pärnu võiks tema arvates palju edukam turismilinn olla. Praegu on pigem nii, et turistid põikavad küll korraks läbi, aga kohapealseid teenuseid tarbitakse tegelikult vähe.

Missioonitundest tegutseb Korobeinik ka Maleliidu juures. Ta sõnab, et probleemiks on see, et meie mõistes tippmaletajad ei saa end ära elatada pelgalt malega ja nad peavad ka tavatööd tegema. „Minu eesmärk oligi see, et Maleliit saaks normaalselt jätkata. Suutsime parandada suhteid riigiga, saime erasektorist toetajaid juurde.“ Võiks eeldada, et Korobeiniku kirg tuleneb tema enese heast maletamisoskusest, ent mees tunnistab, et ega ta malelaual väga osav olegi. Vahel küll mängib, aga enda võitude peale panustama ei hakkaks.

IT-ettevõtja Korobeinik Korobeiniku põhikirg on hoopis infotehnoloogia. Ta on praegugi 7

Persoon mitmes firmas osanik ja juhendab tiime mentorina. Ta on näiteks ka üks tutvumisportaali Flirtic asutajatest.

Mõni aeg tagasi avati ka selle mobiilirakendus Flirtic Play. Üks teine tema osalusega firma on seotud ka Elioni nutiTV ja e-valimistega. „Ma arvan, et minu tugevuseks on kogemused ja oskused seoses eraklientidele suunatud teenustega. Oskan nõu anda selle kohta, mida tavalised inimesed tahavad tarbida.“ Kuid milliseid IT-teenuseid nad siis tahavad? Seda enam, et praegusel nutiajastul tundub, et üllatavaid teenuseid on vähe – kõik juba tehtud ja nähtud. „Kindlasti mitte. Suur tulevik on projektidel, mis elimineerivad vahendajad – näiteks taksonduses Taxify ja Uber, kus klient ei pea enam taksofirmaga suhtlema. Panganduses aga TransferWise. Usun, et trend jätkub ning inimeste jaoks muutuvad teenused soodsamaks ja kiiremaks.

Arvan, et 2025. aastaks pole vahendajaid enam üldse vaja,“ arutleb Korobeinik.

Eesti on e-riigina tagaajaja rollis Korobeinik murrab ka igikestva müüdi Eestist kui eesrindlikust e-riigist. Kuigi siiani räägitakse Skype’ist ja võimalusest pea kõik eluvajalikud toimingud internetis teha, oleme Korobeiniku sõnutsi paljudest teistest riikidest hoopis maha jäänud. Ta ütleb, et tipus olime 2000ndatel, ent siis polnud meil veel kõva mainet. „2008. aastal hakkas USA president Barack Obama ehitama USA e-riiki, eeskujuks võeti Prantsusmaa, millest Eesti oli siis tegelikult valgusaastate võrra ees. Meile oli see kindlasti marketingi poolest kaotatud võimalus, aga meid ei teatud siis nii palju. Nüüd teatakse, et oleme tegijad, aga meil pole enam suurt midagi müüa.“ Näiteks pole riiklikud e-kanalid mõeldud üldse kasutamiseks mobiilile. „Käisin mõni aeg tagasi e-riigi lehel telefoniga ja see oli šokeeriv,“ kirjeldab Korobeinik. Need riigid, mis alustasid oma e-võidukäiku hiljem, said paljuski kohe minna üle uutele mobiilsetele lahendustele ja

Öötöö Riigikogus – 2014. aasta riigieelarve kallal pusiti mitu ööd. Pildil koos keskerakondlase Kadri Simsoniga.

8

kasutada alusplatvormiks juba teiste riikide eelnevaid arendusi.

Ent olukord pole siiski lootusetult pilvine. Eestlased on viimastel aastatel üsna edumeelsed näiteks äppidega.

Põnevaid ideid näeb Korobeinik võistlusel Ajujaht, mille žürii liige ta on.

Ilmselt ei kõla üllatavalt, et Korobeinik soovitab noortel ka ülikoolis õppida just IT-d ja teisi reaalaineid. „Keskkoolides tekitatakse suhtumine, et reaalained on väga keerulised ning lapsed ei julgegi neid hiljem ülikoolis valida. Eesti IT-sektoris on umbes 3000 inimest puudu, kuid kohtade arv on ju ülikoolis olemas. Noortel on lihtsalt hirm. Kuid kui juba algklassides näidataks, mida saab kas või legodega teha, seda muret poleks,“ sõnab Korobeinik. „Nii juhtubki, et inimene läheb näiteks filosoofiat õppima ja hiljem imestab, et 400 eurot palka saab. Mille peale sa loodad?“

Mälumängur Korobeinik Korobeiniku enda tööpäevad ei kulge kunagi 9.00–17.00 rütmis. Nii

Andrei Korobeinik zz Sündinud 1980. aastal Pärnus. zz Lõpetanud Pärnu Vene Gümnaasiumi. Õppis Tartu Ülikoolis matemaatikat ja infotehnoloogiat. zz Suhtlusportaali Rate.ee looja. zz 2005. aastal müüs Rate. ee-st 51% ligi 2 miljoni euro eest EMT-le. See tehing tegi tollal vaid 25-aastase Korobeiniku Eesti üheks noorimaks miljonäriks. zz Populaarse kohtinguportaali Flirtic.com üks asutajatest. zz 2011. aastal kandideeris Riigikogu valimistel ning sai 2057 häält. Pääses Riigikokku Rein Langi asendusliikmena ning oli Riigikogu liige kuni 2013. aasta lõpuni. zz Pärnu Linnavolikogu esimees.

Topelt efektiivne

JUUSTE + TIHENDAV VÄLJALANGEMISVASTANE SÄILITAB 2880 JUUKSEKARVA

LOOB 2640 UUT JUUKSEKARVA

TÄNU HÕRENEMIST TAKISTAVALE JA TIHENDAVALE TOIMELE ON MEESTE JUUSTE JUURED ELUJÕULISEMAD NING UUTE JUUSTE KASV INTENSIIVISTUNUD.

JUUSTE VÄLJALANGEMISVASTANE EFEKTIIVSUS KUNI 88%*

TA I M E D E J Õ U D

* kliinilised uuringud viidud läbi sõltumatu laboratooriumi poolt, tõestatud tulemused 90 päevaga 22 katseisikuga.

-20% (01.10.15 - 31.10.15) 9

Phyto Estonia

Persoon on ta oma ajakavva mahutanud viimastel aastatel näiteks ka Kanal 2 mälumängu “Mis? Kus? Mis saab Facebookist?

Millal?”, kus ta on ühe tiimi Kui kuskil kohvikus näha inimesi kaaslase asemel kapten. Saade on Venemaa telefoniekraani vaatamas, võib enamasti kindel olla, samanimelise saate nö sõet inimene on sukeldunud Facebooki. Vähemasti praegu sarversioon. Mõni aeg taon suhtlusportaal Eestis veel ülipopulaarne. gasi avanes Korobeinikul IT-ekspert Korobeinik aga portaali suurde tulevikku ei usu. võimalus osaleda ka idaTa toob välja, et meil juhtuvad paljud asjad 2–3aastase hilineminaabrite saates. „Hästi sega. Näiteks USAs ja Kanadas on saidi populaarsus juba praegu närviline mäng, jäime märgatavalt langenud ja kasutajate osakaalus on aina rohkem vaalguses kaotusseisu, aga nemaid inimesi. Noored ei pea Facebook`i enam cool`iks. suutsime siis ikkagi võita. „Ka MySpace`i langus sai kunagi alguse sellest, Huvitav ja teistmoodi kokui noored nägid, et ka nende emad-vanaemad seda kasutavad. gemus – ikkagi otse-eetris Facebook üritab praegu olukorda lahendada, ostes kokku ja sind vaatab üle Venemaa trendikamaid konkurente – näiteks Instagram – paarkümmend miljonit iniaga ma pigem arvan, et neil ei õnnestu mest,“ kirjeldab Korobeinik. väga pikalt populaarseks jääda.“ Ta ise telerisõber pole, nimetades pildikasti pigem ajakulutajaks. „Keskmine eestimaalane vaatab telerit neli tundi päevas, nädalas teeb juba üle ööpäeva. Ma arvan, et sellest ei võida absoluutselt mitte midagi. Tasub vahel kirja panna, millega oma aega sisustad, võib avastada palju tühja-tähja, mille asemel midagi kasulikku teha.“ Korobeinik toob näiteks New Yorgi kunagise meeri Michael Bloombergi, kes õppis tihedate töökohustuste kõrvalt ise napi kolme kuuga elementaarsed programmeerimisoskused selgeks. Puhas kättevõtmise asi! Korobeinik ise investeerib vaba aega näiteks raamatutesse, ta üritab iga nädal lugeda paar teost.

Tõsi, paberraamatute ajastu on tema jaoks läbi ja ta kasutab e-lugerit, mida on mugav ka reisidele kaasa võtta.

Tulevikus välismaale?

Ajaplaneerimisest hoolimata tundub ikkagi, et Korobeiniku ööpäevades peab vähemalt 48 tundi olema, kui kõik tema kohustused ritta seada.

Korobeinik nendib, et ega tal vaba aega tegelikult väga palju ole ning ta tahaks ka prioriteete pisut ümber sättida. „Natuke korrastaks oma ühiskondlikke tegemisi, näiteks valmistun Maleliitu kellegi teise juhtimise alla andma. Tulevikus tahaks ennekõike tegeleda ikka IT-valdkonnaga,“ sõnab ta, lisades, et juba praegugi on tööd võimalik teha pea igast maailma punktist. „Ei välista, et lähen kunagi ka välismaale elama, aga kõik meie ümber muutub nii kiiresti, et väga pikalt planeerida on mõttetu.“ 10

Andrei Korobeinik oma abikaasa ja tütrega Briti suursaadiku traditsioonilisel kuninganna auks korraldatud kübarapeol.

Kupongipakkumised septembris P SE M

TE R

-25%

BE

VICHY AQUALIA THERMAL SILMAÜMBRUSKREEM 15ML

Tõhus niisutus silmaümbruse nahale.

Pakkumine kehtib 1.09 - 30.09.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

M R

BE

Pakkumine kehtib 1.09 - 30.09.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

R

Toidulisand südame tegevuse toetamiseks.

-25%

BE

MÖLLER´S CARDIO KAPSLID N76

EM

PT Pakkumine kehtib 1.09 - 30.09.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

-25%

R

AUGEN PLUS KAPSLID N30

BE EM

PT

SE

Silmavitamiin.

Pakkumine kehtib 1.09 - 30.09.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Meestele, seksuaalse aktiivsuse ja energia tõstmiseks.

-25% 11

R

CLAVIN ULTRA KAPSLID N8

BE EM

PT

SE

Andrei Korobeinik lõpetas 1998. aastal Pärnu Vene Gümnaasiumi. Eesti keel on tal lapsepõlvest saati suus, ent hea meelega suhtleb ta ka vene keeles ning annab näiteks intervjuusid kohalikele venekeelsetele meediakanalitele.

Kohalikud poliitikud räägivad tihti keeleoskusest kui võluvitsast, ent Korobeiniku sõnutsi pole see integratsiooni näitaja. „Eesti keele rääkimine ei tähenda, et vene noor elab samas kultuuriruumis. Ei tähenda, et nad vaataks samu telesaateid või loeks samu raamatuid,“ arutleb Korobeinik. Kui ta vahepeal Riigikogu saadik oli, kutsus ta pidevalt koolidest gruppe Toompeale parlamenditööga tutvuma. „Küsisin alati laste käest, kas nad tahavad elada edaspidi Eestis. Eesti koolides oli suhe ¼ ehk 20 protsenti tahtis lahkuda, kuid vene koolides soovis seda teha valdav enamus,“ nendib Korobeinik. „Need noored pole rahul olukorraga siin. Ilmselt häirib ennekõike tunne, et nad ei saa siin ühiskonda sulanduda. Riiklik poliitika ei saa vaid keelele keskenduda. Küll inimene õpib keele ära, kui vajadus on, aga inimene peab seda ka siiralt tahtma ja ühiskond peab siiralt huvi pakkuma,“ ütleb ta.

Korobeinik viitab ka vahepeal kerkinud pagulaste teemale ja möönab, et ega eestlased ole ka väga avatud venelasi, rääkimata palju kaugematest riikidest pärit inimestest, soojalt kohtlema.

-25%

SE

Korobeinik integratsioonist: keeleoskus ei näita midagi

TE

Sisaldab fluoriidi, apelsinimaitseline.

P SE

GUM® TUTTI-FRUTTI JUNIOR HAMBAPASTA VANUSELE 7+, 50 ML

Pakkumine kehtib 1.09 - 30.09.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Ilu

Nahk ootab sügiseti eriti hella kohtlemist Tekst: Kristina Traks

Kui suvel polnud eriti aega ega tahtmist kreemipotsikutega mässamiseks, siis sügisel küsib nahk seda enam poputamist. Paljud inimesed avastavad pärast päikeseküllast suve näolt ka ebameeldiva üllatusena sinna tekkinud pigmendilaigud.

K

osmeetik Eva Miller rõhutab, et just järjekindlus naha eest hoolitsemisel on põhiline ilu võti ning ennast ei maksaks hooletusse jätta. Sügiseti on inimesed tema sõnul hädas naha liigse kuivuse ja ei-tea-kust ilmuvate vistrikega. Nimelt on suvesoojuselt rohkem sisehooajale üleminek nahale suur stress ning see väljendub erinevates probleemides. Sügisel algavad mured naha kuivusega. See ei ole probleemiks vaid loomupäraselt kuiva nahaga inimestele, vaid ka neil, kel nahk on tegelikult rasune.

Olenevalt tüübist vajab kuivusele kalduv nahk täiesti erinevaid 12

hooldusvahendeid: rasune nahk küsib niisutavat kreemi, kuid kuiv ja õhuke nahk ei oska nagu midagi sellise kreemiga peale hakata – nahk „kisub“ ja on kuiv ka pärast kreemitamist. Sellepärast vajabki kuiv nahk pigem toitvat kreemi. Hästi sobib kasvõi naturaalne näoõli (astelpaju, kibuvitsa, kuningakepi jne) apteegist või ökopoest. Hea oleks võtta ette ka seerumikuur, mis võiks kesta umbes 10 päeva.

Suvine päike, tuul ja merevesi võivad pahandust teha ka juustele, muutes need kuivaks ja harunenuks.

Oma pikkadest juustest sellepärast siiski loobuda pole vaja, vaid nüüd on aeg juukseid rohkem hellitada – teha neile maske või kasutada juukseõlisid.

Tõhus koorimine happega Kodusest koorimisest tõhusam on happekoorimine, mida tehakse ilusalongides. Sügis on selle protseduuri ettevõtmiseks ideaalne aeg, sest pärast koorimist on mõne aja jooksul vaja tingimata hoiduda päikese võtmisest.

Happekoorimine on iseenesest väga lihtne, lühike, kuid tõhus protseduur, mis aitab lahti saada väga erinevatest iluvigadest. Enne protseduuri tasuks kosmeetikuga kokku

leppida, millisest probleemist vabaneda soovitakse. Nimelt saab happekoorimisest leevendust nii pigmendilaikude, kortsude kui ka vistrikulise naha puhul. Kuigi protseduur ise on lühike, võib nahk ca 5 päeva jooksul pärast seda veel kergelt ketendada.

Kuu aja jooksul pärast happekoorimist soovitab Miller hoiduda päikese kätte minemisest ning saunas käimisest. „Minnes värskelt happega kooritud nahaga päikese kätte, võivad pigmendilaigud uuesti tagasi ilmuda,“ ütleb ta. Samas on happekoorimine tema sõnul pigmendilaikude puhul, millega naised aina enam

Hoia päevitust kauem nahal! zz Küsi apteegist toidulisandeid, mis pikendavad päevituse püsimist. zz Koori nahka ka suvel, sest siis tekib püsivam päevitus. zz Kasuta isepruunistavat kreemi. Selle abil saad jumekas olla aastaringselt. zz Väldi kindlasti solaariumit.

Lihtne test nahatüübi määramiseks

jännis on, tõhus ja toimiv abivahend.

Tõsi – kui pigmendilaikudest on õnnestunud lahti saada, siis edaspidi tuleks päevitamisest hoiduda, sest neil on kuri kalduvus taas tekkida.

Tõmba hommikul puhta sõrmega õrnalt üle puhta näonaha.

Sõrm libiseb takistuseta =normaalne nahk Sõrm takerdub = rasune nahk Sõrme liikumine tekitab ärritust = kuiv või tundlik nahk Sõrm takerdub mõnes näopiirkonnas = segatüüpi nahk

Jälgi oma sünnimärke Piltlikult öeldes peab oma sünnimärkidest olema kogu aeg detailne ülevaade – ega mõni neist ei ole hakanud suurenema, värvi muutma või veritsema. „Kui midagi taolist märkate, tuleb kohe minna arsti juurde, mitte jääda ootama, et ehk saab sünnimärk ise „terveks“,“ ütleb Miller. „Kindlasti ei tohi ise sünnimärke näppida ega neid vigastada ning kui mõni neist asub kohas, kus näiteks riideservaga pidevalt ära hõõrdub, tasuks arstiga nõu pidada sünnimärgi eemaldamise suhtes.“

* 9,99 60ml (*soovituslik)

Arstide poolt enim soovitatud toode armidele ja venitusarmidele.* * Lisainfo: www.bio-oil.com

13 Pakkumine kehtib Benu apteekides 01.sept. – 30.sept. 2015.a.

Ilu

Tunne iluvitamiine!

K

as tead, millised vitamiinid teevad naha klaariks, küüned tugevaks ja juuksed läikivaks? Teejuhiks nn iluvitamiinide ja mineraalainete maailmas on BENU Viru Platsi Apteegi juhataja Sille Krüger.

Kõigepealt rõhutab Krüger, et hea väljanägemise saamiseks ei piisa kindlasti vaid apteegist purgikese ostmisest, vaid ilu ning reipus algab ikkagi seestpoolt – liialdada ei tohiks alkoholi ega kohviga, jätta suitsetamine, toituda mitmekesiselt ning liikuda palju. Neli korda aastas soovitab Krüger ette võtta organismi puhastuse ja muidugi ei tohi unustada puhkamist

– hea ja piisav uni on üks ilus olemise alustalasid.

Apteegist leiab müügilt kompleksvitamiinid ilu heaks, mis on välja töötatud spetsiaalselt nahale, küüntele ja juustele mõeldes. Kasu on neist vitamiinidest Krügeri sõnul aga ainult siis, kui neid võtta õigesti – kuurina vähemalt 2–3 kuud järjest ning vajadusel korrata kuuri mitu korda aastas. Kuna vitamiinikompleksid võivad koostiselt olla erinevad, siis võiks enne apteegiletilt purgikese haaramist pidada nõu kas arsti või apteekriga ja vajadusel teha vereproov, et juba täpselt teada saada, millist vitamiini või mineraalainet organismis puudu on.

Millised vitamiinid ja mineraalained mõjutavad meie väljanägemist?

Mida teeb?

Kus leidub?

A-vitamiin

zz Parandab naha tekstuuri ja aitab kaasa peente kortsude vähenemisele.

C-vitamiin

zz Kaitseb nahka UV-kiirguse eest, zz Marjad, puu- ja köögiviljad. tugevdab E-vitamiini toimet ja on oluline komponent kollageeni moodustamiseks.

zz Piinab pidev väsimus, nahk on kahvatu.

E-vitamiin

zz Antioksüdantne vitamiin, mis kaitseb nahka UV-kiirguse eest.

Seda vitamiini on nimetatud ka energia- ja vastupidavuse vitamiiniks. E-vitamiin takistab kortsude teket ja aeglustab vananemist.

zz E-vitamiini madalat taset on leitud akne, aneemia, vähi, sapikivide jne korral.

B-grupi vitamiinid

zz Hoiavad korras naha-ja närvikoe, zz Loomsetes toiduainetes, aga ka kaunviljateevad head juustele, küüntele, des, pärmis. huultele.

zz Suunurgad pragunevad ja huuled lähevad katki. Inimene tunneb ennast nõrgalt, väsinult, ärritub kergesti ja tekivad unehäired.

Vitamiin H ehk biotiin

zz Takistab juuste väljalangemist ja zz Munakollases, pärmis, maksas, pähklites, hallinemist, enneaegset vananekamas, idudes, neerudes. mist. Annab nahale sära, tagab ka närvisüsteemi normaalse töö, korrastab ainevahetust.

zz Nahk on kuiv, hallikas ja ketendav nahk, vaevab unetus, juuste väljalangemine.

Kaltsium

zz Organismi tähtsamaid minezz Piimas ja piimatoodetes, kalas ja tumeroraale. Oluline luude ja hammaste helistes taimeosades. kasvamise ja tervena hoidmise seisukohalt.

zz Luud hakkavad hõrenema ning suureneb luumurdude risk.

Räni

zz Muudab juuksed elastseks ja zz Maks jt subproduktid, punane liha, läikivaks, väheneb juuste väljaveretooted. langemine, küüned muutuvad tugevamaks ja vähem rabedaks.

zz Organismi immuunsus väheneb, haavad ja luumurrud võivad raskemini paraneda.

Magneesium

zz Kindlustab lihaste lõdvestumise organismis ja vähendab lihaspinget.

zz Jalad lähevad krampi, inimene on püsivalt väsinud ja närviline.

14

zz Loomse päritoluga toiduainetes (kalaõli ja kalamaks, või, rasvased piimatooted).

Mis juhtub puuduse korral?

zz Taimsetes õlides, pähklites, seemnetes, idandites.

zz Inimene omastab magneesiumi kõige paremini välispidiselt. Näiteks tasuks teha magneesiumisoolaga jalavanne või kasutada apteegis müüdavaid magneesiumipihusteid. Toiduainetest on magneesiumirikkad täisteratooted, pähklid, lehtköögiviljad, idandid.

zz Nahk on kuiv ja näib vanana.

15

Ilu

T천mba juhe seinast ja l채ki spaasse!

Tekst: Kristina Traks Fotod: ISTOCK.COM, BENU

16

Kas teadsid, et...

Eesti umbes nelikümmend spaad on justkui loodud mõnusa sügispuhkuse veetmiseks.

Paljud neist asuvad ka looduslikult kaunites kohtades ehk et lisaks mõnusatele protseduuridele saad imetleda ka Eestimaa ilusat värvilist sügist.

zz Eesti spaatraditsioonide alguseks loetakse 1820. aastaid, kui avastati Haapsalu ravimuda tervistav toime. zz Just mudaravilate rajamisega Eestisse seostatakse 19. sajandil tollase uue majandusharu turismi teket. zz 1830. aasta suvel viibis Haapsalu kuurordis juba 260 supelvõõrast. zz Haapsalu meremuda oli see tõmbenumber, mis meelitas Haapsallu tervist parandama nii Vene tsaari õukonna kui ka Peterburi kõrgintelligentsi. zz II maailmasõja ajal sai Pärnu kuurortist paik, kus turgutati rindelt ravile ja puhkusele saabunud sõdureid. zz Nõukogude defitsiidiajal oli tuusik sanatooriumi kättesaadav vaid valitutele, peamiselt töölistele. Eesti sanatooriumid olid kuulsad üle liidu – näiteks Estoniasse tuldi lähedalt ja kaugelt ning koguni 24ks päevaks, sest just nii kaua kestis toona tuusik sanatooriumi.

S

paad on Eestis tegutsenud ligi 200 aastat ning kui vahepeal võis tunduda, et meie spaad on mõeldud vaid välisturistidele, avastavad ka eestimaalased aina enam neid mõnusaid ja moodsaid puhkamiskohti. Eesti Spaaliidu tegevjuhi Aire Tofferi sõnul oli eelmisel aastal oli umbes 40 protsenti kõikidest spaades ööbinud külastajatest eestlased ja see on aegade suurim protsent. „Eks siinsete inimeste spaapuhkuse ostuotsused on paljuski tingitud ka sellest, et palju on erinevaid sooduspakkumisi ja kampaaniaid. Lõplik otsus spaasse lõõgastuma minna tehakse aga tihti siiski spontaanselt,“ räägib ta.

Spaades meeldib käia kõigil – lapsed armastavad neid veekeskuste tõttu ning perekonniti on nädalavahetus spaas armastatud nädalalõpu veetmise võimalus. Spaa kinkekaart on ka suurepärane kingitus – miks mitte rõõmustada oma lähedasi mõnusa mõnepäevase puhkusega! Samuti on ka paljud firmad avastanud toreda viisi oma töötajate tänamiseks – saadavad nad mõneks päevaks spaasse lõõgastuma.

©iStock.com/LUNAMARINA

Kahte liiki spaad Spaasid on laias laastus kahte liiki – ravispaad (medical spa) ja heaoluspaad (wellness spa). „Ravispaad on hinnatud nende külastajate seas, kes ootavad eelkõige raviprotseduure. Kõikidel ravispaadel on Terviseameti väljastatud nn taastusravi litsents ning nendes asutustes on

tööl taastusarstid, füsioterapeudid, erinevate raviprotseduuride tegijad jne. Kui üldiselt arvatakse, et ravispaad on pigem eakamate inimeste jaoks, siis soovitan ka noorematel ja täistööjõus inimestel võtta pakette ravispaades – lihaspinged kummitavad ületöötamise tõttu juba ka noori inimesi ning puhkus ravispaas on hea viis ennetada tõsisemaid tervisevaevusi,“ selgitab Toffer. „Ravispaadesse tulijad vaatab arst üle ja annab oma soovitused. Samas ei maksa karta sõna „ravi“, sest nende pakettide ostmiseks ei pea inimene sugugi haige olema. Lõõgastust ja ehk mõne häda ennetust vajame kõik ning just see on ravispaade mõte.“ Heaoluspaast leiab erinevaid kehahoolitsusi, massaaže, iluteenuseid ja muidugi ka lõõgastusteenuseid.

Spaasid on Eestis palju, nad on väga erineva suurusega, asuvad üle Eesti laiali ning pakuvad ka küllalt erinevaid teenuseid. Kuidas siis leida endale kõige sobivam puhkamiskoht?

Toffer soovitab võtta spaade kodu­ leheküljed ja põhjalikult pakutavat uurida. Tõsi on see, et mõned spaad on suunanud oma tegevused pigem vanematele inimestele ja lastele ei pruugi seal leiduda piisavalt põnevat tegevust. Näiteks on läbi aegade Eesti eakamate inimeste lemmikspaa Värska Sanatoorium. On ka lõõgastuspaiku, mis on suunatud just lasteta inimestele ja kuhu ei ole soovitatav lapsi kaasa võtta. Nii näiteks pakub Viimsi Spa võimalust lõõgastuda ilma lasteta – Spa18+ kolmetunnine lõõgastus on 17

Ilu

mõeldud vaid täiskasvanutele ning kellel kodus lapsehoiuvõimalust pole, saab jätta lapsed lõõgastumisajaks spaa lastekeskusesse mängima. Üldiselt panustavad spaad jõudsalt laste tegevustesse ning lastega pered on neisse ka väga oodatud.

Ehitatakse juurde lastetubasid, korraldatakse lastele vahvaid mänge, meisterdamisi ning pakutakse spetsiaalselt lastele mõeldud hoolitsusi.

Kes aga mäletab endisaegseid sanatooriume ühes pikkade pimedate koridoride ja arstilõhnaga, peaks Tofferi sõnul minema neid vanu paiku uuesti vaatama. „Sa võid üllatuda, sest kõik endisaegsed sanatooriumid ehk tänased ravispaad on teinud läbi väga põhjaliku uuenduskuuri. Endisaegsest nostalgiast ei ole järel midagi,“ ütleb Toffer.

Mõtle pikalt ette!

Küsin Tofferilt ka soovitusi, mida silmas pidada spaasse minnes. „Kõige esimene soovitus – võta puhkust!,“ toob ta välja täiesti universaalse 18

soovituse. Edasine sõltub juba ajast ja ka rahalistest võimalustest. Kui aega napib, piisab ka paaripäevasest lõõgastusest, samas ravi eesmärgil soovitab Toffer ette võtta nädalase kuurortravipaketi.

Võrdle spaade pakutavaid teenuseid leheküljel www.estonianspas.eu Üldiselt tasuks oma plaanid teha varakult, sest asja viimasele hetkele jättes võib halva üllatusena selguda, et väljavalitud spaas soovitud kuupäeval vabu tube enam polegi. Eriti kriitilised ajad on koolivaheajad ja ka paljud nädalavahetused, seevastu nädala alguses on tavaliselt spaades vaiksem. Siit ka erinevad hinnad – ööbimine ja protseduurid on üldiselt veidi odavamad nädala esimeses pooles, kallimad aga nädala lõpupoole.

Toffer soovitab ette broneerida ka hoolitsuste ja protseduuride ajad, sest kohapeal võib selguda, et sobivaid vabu aegu enam polegi.

Põhjaliku ülevaate Eestis tegutsevates spaadest leiab spaaliidu kodulehelt www.estonianspas.eu. Seal on ka viited iga ettevõtte kodulehele ning saab erinevate spaade teenuseid juba täpsemalt uurida. Kusjuures tasub võrrelda teenuste kirjeldusi, sest mitte kõik spaad ei paku ühesuguseid teenuseid, vaid vastupidi – üritavad klienti üllatada just erinevate teenustega.

Milliseid protseduure võtta, jääb igaühe enda otsustada. Läbi aegade on spaakülastajate lemmikuks klassikaline massaaž ning sügis-talvisel perioodil tahetakse end turgutada ka soolakambris. Toffer soovitab julgelt proovida kõike, mis tundub põnev, uus ja eksootiline. Ega teistmoodi seda oma lemmikut ei avastagi, sest spaad pakuvad kokku mitut sada erinevat protseduuri.

19

Tervis

Silmad tahavad puhata – luba neile seda!

Tekst: Mariliis Pinn Foto: SCAnpix/TEET MALSROOS ÕHTULEHT

Arvutiga töötades süveneme tihti tegevusse nii põhjalikult, et unustame silmi puhata. Silmaarstid soovitavad silmade säästmiseks mitte unustada tööpause ja hoiatavad olukorra eest, kus arvutist pilku tõstmata töötad järjest tunde.

20

F

ilmirežissöör, muusik ja riigi­ kogu liige Hardi Volmer on lühinägelik. Prille on ta seetõttu kandnud juba viiendast klassist alates. Arvutiga tööd tuleb tihti ette, kuid Volmer ütleb, et ega ta midagi väga erilist silmade säästmiseks ei teegi. „Silmatilku ma ei kasuta, kuid tihti suunan pilgu ekraanilt eemale kaugusse. See aitab ka üldise väsimuse vastu ja nii ei tunnegi, et silmad väsinud on,” räägib ta. „Näiteks Toompeal, riigikogu kabinetis saan aknast välja vaadata ja Vene kiriku kupleid imetleda. Kodus töölaua tagant paremal paistab suur park, võimalusi on,” on Volmer rahul. Tihedaid “silmapause” soodustab Volmeri sõnul ka fakt, et ta on suitsumees. „Silmad küll puhkavad, kuid ülejäänud organismile on see halb," konstanteerib ta.

Pikki tekste Volmer arvutist ei loe. „Kui on juba üle paari lehekülje vaja lugeda, siis prindin selle välja. Kui ise kirjutan, siis teen sagedasti pause,” lisab ta.

Prillid on Volmeril kaugele vaatamiseks, lähedal oleva teksti lugemiseks ta prille ei vaja. Prillipoodi ja silmaarstile satub ta harva, kuigi ehk põhjust vast oleks. Nimelt on aja jooksul nägemine pisut viletsamaks jäänud. „See protsess on õnneks siiski üliaeglane,” lisab ta. Nägemist korrigeerivat laserlõikust pole Volmer kaalunud. „On akuutsemaid muresid. Prillid ei häiri nii palju. Hambaarsti juurde peaks hoopis minema.”

Hästi nägemiseks peavad prilliklaasid piinlikult puhtad olema ning

Volmer ei salli absoluutselt, kui prillid on mustad. „Puhastan neid sageli – kohe kui adun, et prillil on puru, sõrmejälg või mingi udu peal,” selgitab ta. Prillide puhastamiseks on tal spetsiaalsed vahendid, millest seemisnahast lapike on kõige parem.

Kreutzwaldi Silmakeskuse silmaarsti Merike Mereni sõnul on iga inimene erinev ja seetõttu taluvad silmad ka erinevalt näiteks tööd arvutiga. Igal juhul manitseb ta mõistlikkusele ja rõhutab tööpauside olulisust. Sellega nõustub ka Nõmme Silmakeskuse silmaarst Aili Neier. „Mitu tundi jutti ei tohiks ekraani vaadata,” ütleb Meren. Samas tuleb hoolitseda, et silma limaskest oleks pidevalt niiske. „Üks tund tööd, 10–15 minutit puhkust. See annab ka ajule võimaluse puhata,” lisab ta. Kes tunneb, et silmad väsivad kiiremini, peab pause tegema sagedamini.

Laste silmad on veelgi õrnemad ning nemad peaksid pause tegema tihedamini. „Mudilased tohivad järjest 30 minutit ekraani vaadata ja sellele peaks järgnema sama pikk paus. Vanematel koolilastel võiks rütm olla 45 minutit tööd ja 15 minutit pausi,” õpetab silmaarst. „Kindlasti ei tähenda see paus, et tegin tunni arvutis tööd, siis 15 minutit mängin tahvliga või vaatan televiisorit või loen. Tuleb

puhata kõikidest ekraanidest, lapsed võiksid minna mängima – teha hoopis midagi muud.”

Aili Neier lisab, et kui on puhkepaus ekraanist, ei tohiks lugeda ka raamatut. „Paus aitab puhata ka sund­a sendist, mis sülearvutit või nuti­seadet kasutades tekib,” lisab ta.

Silmi liigselt pingutades on oht, et need jäävad kuivaks, mistõttu kaob niiske kaitsekiht ja tekib põletikuoht. „Silmad on kuivad, justkui liivaterad oleks silmas, vahest ka valusad,” kirjeldab Meren. Seetõttu soovitab ta kindlasti kasutada kunstpisaraid. „See pole ravim ja neist sõltuvust pole mõtet karta. Kindlasti on mõistlikum silmi niisutada, kui olla kuiva silma sündroomi tõttu pidevas silmapõletiku nõiaringis,” ütleb Meren.

Kui arvutiga tööd tehes tundub pilt enam mitte harjumuspäraselt terav, tuleks kindlasti pöörduda silmaarstile. „Hambad ristis uduse pilguga arvutitööd teha ei tasu, sest silma lihas peab nii rohkem pingutama,” räägi Meren.

Lastel, kellele on määratud prillid, võiks silmi lasta kontrollida kord aastas, täiskasvanutel kord paari aasta tagant.

Silmaarst kiidab ka väga silmaharjutusi ning soovitab neid teha silmade treenimiseks ja lõdvestamiseks.

1 10-15 tund tööd

minutit puhkust

Arvuti sunnib puhkama On olemas programmid, mis annavad sulle pausivajadusest märku.

Leebemad tuletavad meelde, et on vaja puhata, karmimad teevad arvuti või muu ekraani kasutamise mõneks ajaks võimatuks.

Eyeleo (http://www.eyeleo.com) tuletab meelde kui on aeg pausiks.

Ka saab sõbraliku lõviga koos teha silmavõimlemist.

Workrave pakub palju võimalusi, kuidas oma pause seadistada ja isegi võimalust päevast ekraanitarbimist piirata. Lisaks antakse soovitusi, mida pauside ajal teha.

21

Tervis

Kuiva silma sündroom

©iStock.com/SednevaAnna

BENU Papiniidu Apteegi proviisor Margot Lehari sõnul toetavad nägemist spetsiaalsed nn silmavitamiinid. Üks hea silmapreparaat peaks sisaldama E-vitamiini, karotenoide nagu luteiini või zeaksantiini, beetakaroteeni, B6-vitamiini, C-vitamiini, foolhapet. Et kõiki neid ained pole võimalik ühte tabletti kokku panna, peaks silmapreparaati paari-kolme kuu tagant vahetama.

Lehari soovitab silmapreparaate apteegist küsida eelkõige silmaprobleemidega inimestel, eakatel, diabeetikutel aga ka nendel, kes töötavad palju silmadega ja arvuti taga.

Vanarahvas soovitas hea silma­ nägemise huvides palju mustikaid süüa, kas sellel soovitusel on ka tõepõhja all? „Loomulikult! Mustikas parandab verevarustust silmades, ta on tõhus antioksüdant. Kuigi kliinilised uuringud on kohati vastuolulised, eriti need, mis puudutavad nägemisteravust, siis igal juhul mõjutavad mustikates leiduvad ained silmi positiivselt,“ ütleb Lehari.

Paljud arvutiga töötavad inimesed tunnevad, et silmad on õhtuks väsinud, punetavad, silmas on nn liiva­tera-tunne ja tekib pisaravool.

Need sümptomid on enamasti silma sarvkesta kuivuse tunnused. Kuiva silma põhjustavad lisaks arvutitööle ka päike, tuul, silmaoperatsioonid, teatud ravimid, läätsede kandmine jne. Tavaliselt piisab silmade pilgutamisest, aga kui erinevatel põhjustel on pisarate teke puudulik või on pisara koostis muutunud, siis läheb vaja abivahendeid. Lehari soovitab sellisel puhul kasutada niisutavaid silmatilku. Kui silmad on nii kuivad, et tilku läheb vaja pidevalt, tasuks valida need silmasõbraliku säilitusainega. Eriti raske kuivuse korral tuleb vaadata õlilisandiga silmatilgad, mis aitavad taastada ka silma sarvkesta lipiidkihti. Sobivaimad silmatilgad ja -preparaadid aitab valida apteeker.

22

©iStock.com/CentralITAlliance

Millist silmapreparaati apteegist valida?

Võimle silmadega!

Silmavõimlemine on eriti oluline neile, kes veedavad suurema osa ajast arvuti ees. Neid harjutusi oleks hea teha kaks korda päevas, 10 minutit korraga.

Siia-sinna-siia-sinna Vaadake otse.

Suunake pilk nii üles, kui vähegi võimalik. Seejärel suunake pilk samamoodi alla, paremale ja vasakule.

Korrake seda mitu korda.

Silmaringid

Tehke silmadega rahulikke ringe: kõigepealt 5–10 korda päripäeva, siis 5–10 korda vastupäeva.

Pliiats kaheks

Võtke pliiats või pastakas, mille peal on mingi väike kiri. Sirutage pliiats enda ette ning tooge see aeglaselt oma silmade poole, kuni pliiats näib muutuvat kaheks.

Viige pliiats uuesti kaugemale, seejärel hakake seda taas ninale lähemale tooma. Proovige nii, et pliiats püsiks ühekordsena võimalikult kaua, vähemalt 10 sekundit.

Puhake silmi, vaadates 2–5 minutit ruumi kaugemasse punkti või aknast välja kaugusse.

Tehke seda harjutust 4–5 korda.

Udune tekst

Otsige selle harjutuse jaoks mõni väikese tekstiga ese, näiteks raamat, postkaart vms. Sirutage käsi koos tekstiga välja.

Tooge tekst tasapisi silmadele lähemale. Üritage hoida seda selge ja teravana vähemalt 10 sekundit ning 5–10 cm kaugusel silmadest.

Kui tekst läheb uduseks, vaadake vahepeal kaugemale.

Siis vaadake uuesti teksti ning tooge see taas lähemale, kuni tekst muutub silme ees uduseks.

Lõpetuseks vaadake kaugusse ja lõdvestage silmad.

Kahest kolm

Võtke kaks pliiatsit. Asetage üks pliiats umbes 20 cm kaugusele ninast, teine aga käepikkuse kaugusele.

Liigutage esimest pliiatsit ninale lähemale ning hoidke seda 10 sekundit, kuni tagumine pliiats näib muutuvat kaheks.

Nüüd suunake pilk 10 sekundiks tagumisele pliiatsile. Samal ajal paistab esimene pliiats kahekordsena.

See harjutus parandab loomulikku topeltnägemist, mis esineb alati, kui meie vaateväljas on mitu eset. Sel ajal, kui jälgime üht eset, tekib meile teisest topeltkujutis, kuid enamasti ei pane me seda tähele.

Silmad sissepoole

Võtke pliiats ning asetage see silmade kõrgusele, umbes käepikkuse kaugusele.

Tooge pliiats järk-järgult silmadele lähemale, kuni see asub silmadest umbes 6 cm kaugusel.

Hoidke pilku pliiatsil kümmekond sekundit, siis pange pliiats käest.

Puhake silmi.

Allikas: Kreutzwaldi Silmakeskus

AugenPlus – et silmad püsiksid terved!

AugenPlus on silmade tervist toetav preparaat, mis sisaldab kõiki silmade heaks terviseks vajalikke koostisosi: piisavas annuses (10 mg) luteiini, zeaksantiini, foolhapet, vitamiine B6, B12, C ja E. Luteiin on looduslik aine, mis paikneb silma võrkkestas ja kaitseb silmi erinevate kahjustuste eest. Seetõttu kutsutakse luteiini ka looduslikeks „kaitseprillideks“.

AugenPlusis sisalduv luteiin on eriline, kõrge kvaliteediga FloraGLOTM luteiin, mistõttu organism omastab seda paremini kui teisi luteiini vorme.

Uuenduslikult sisaldab AugenPlus ka foolhapet, mis kompleksis vitamiinide B6 ja B12-ga parandab silmade verevarustust.

AugenPlus kapsleid soovitatakse kasutada kõigil, kes peavad oma igapäevatöö tõttu silmi päevast päeva koormama, samuti neil, kes tunnevad, et silmad väsivad kiiresti. Tänu kõrgele luteiini sisaldusele aitab AugenPlus tugevdada ka eakate inimeste silmade tervist.

Silmavitamiin AugenPlus sisaldab kõiki silmade heaks terviseks vajalikke koostisosi.

AugenPlus kapslid on müügil apteekides.

Esindaja Eestis KBM Pharma, tel. 7 338 080

23

Lastele

Pilk teravaks!

SÖÖ MUSTIKAID! NEED ON SILMANÄGEMISELE KASULIKUD.

VANEMAD EI LUBA MUL HÄMARAS LUGEDA, SEST SEE RIKUB SILMANÄGEMIST.

ARVUTIGA ON TORE MÄNGIDA, AGA MITTE PIKALT – MUIDU SILMAD VÄSIVAD.

24

VAATA KAUGELE JA SIIS LÄHEDALE! SEE ON SILMADEGA VÕIMLEMINE.

Apteeker soovitab

Paljud protseduurid, mille puhul veel hiljuti pidi pöörduma arsti poole, on täna tehtud lihtsaks ja toodud inimestele koju kätte. Nii võib apteegiriiulilt leida meditsiini­seadmeid ja tooteid, mis aitavad nii haiguseid varakult avastada kui ka krooniliste tõbedega seotud protseduure mugavamaks muuta.

Liia Saava, proviisor

Prontosan Wound Spray 75 ml Haava ja põletuse tõhus ja valutu esmaabi UUS! Mugavas spreipudelis kaasaegne haavasprei kõikide pindmiste haavade esmaabiks ja korduvaks puhastamiseks.

Hoiab ära haavapõletiku, soodustab haava kiiret paranemist ja ennetab armi teket.

Leia novembrikuu 3=4 testribade kupongipakkumine – ostes X-Sensor testribad, saad kaasa tasuta glükomeetri.

Innovaatiline X-mini plus glükomeeter Võimaldab erinevate funktsioonidega muuta veresuhkru mõõtmise lihtsaks ja mugavaks. Glükomeeter on kohe kasutusvalmis ega vaja kodeerimist.

Tulemus 5 sekundiga. Vajalik verekogus ainult 0,3 mikroliitrit. Tulemuste vahemik 0,6-33,3 mmol/l. Testriba valgustus. Mälumaht on 500 tulemust, ka 7, 14, 30 ja 90 päeva keskmised tulemused.

Erinevad funktsioonid: söögiaja –ja kehalise liikumise märgistus, hüpo­ glükeemia alarm, mugav testriba eemaldusfunktsioon. Glükomeeter töötab koos X-Sensor testribadega.

Kaasaskantav, vaikne, kõikide ravimite manustamiseks sobiv inhalaator KIWI KIWI on väikseim inhalaator, mis ühendab endas parimaid inhalaatori omadusi. See on hääletu, patareide ja adapteriga töötav ning tänu sellele väga mugav kaasas kanda ja lihtne puhastada. Erinevalt samuti vaiksetest ultraheli inhalaatoritest, kasutatakse siin uut "VÕRK"-tehnoloogiat, mis eelisena võimaldab inhaleerida kõiki vees lahustuvaid ravimeid, mida teie raviarst teile ette näeb.

Kuna tegemist on meditsiiniseadmega, siis lugege hoolikalt kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga.

TOIDULISANDID

Strath tõmmis 250ml ja Strath tabletid N100 Strathi tooted on valmistatud plasmolüüsitud looduslikust pärmist Saccharomyces cerevisiae, mis on tuntud kui rikkalik B-vitamiini allikas, andes lisaenergiat kogu päevaks. Tooted on 100% looduslikud ja ei sisalda kunstlikke lõhna- ega magusaineid ning säilitus- ega värvaineid. Samuti on tooted laktoosivabad ning Strath tabletid ka gluteenivabad.

Strath tooted on sobilikud kogu perele.

25

Persoon Pärast tööpäeva lõppu sukeldub BENU Rapla Apteegi farmatseut Juta Hiielo tihtipeale hoopiski pintslite, värvide ja portselani maailma. Juta on üle 10 aasta nakatunud portselanimaalimise pisikust ning juhendab juba aastaid Raplas ka teisi selle ala huvilisi.

Juta Hiielo – päeval apteegis, õhtul portselani maalimas Tekst: Kristina Traks Fotod: Julia-Maria Linna

26

Kupongipakkumised oktoobris BE O O KT O

-30%

R

BIODERMA SEBIUM GLOBAL NÄOKREEM 30ML Vistrikulisele nahale.

Pakkumine kehtib 1.10 - 31.10.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

BE O O KT O

-25%

R

LACTACYD INTIIMPESUGEEL 200ML

Igapäevaseks intiimhügieeniks.

Uuena pumbaga pudelis.

Pakkumine kehtib 1.10 - 31.10.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

R

-25%

BE

O

Küüneseene eemaldamise vahend.

O KT

O

SCHOLL FUNGAL NAIL TREATMENT 3,8ML

SCHOLL SOOLATÜÜGASTELE KÜLMUTUSPIHUSTI 80ML Pakkumine kehtib 1.10 - 31.10.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

O

-25%

R BE

Efektiivne antimikroobne käte desinfitseerimisvahend, mis ei kuivata nahka.

O KT

O

J

Pakkumine kehtib 1.10 - 31.10.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

27

R

-25%

BE

Annab elujõudu ja soodustab kaltsiumi ning magneesiumi imendumist.

O

VITAMIIN D3 30MCG KAPSLID N100

O KT

O

uta kodus vaatavad kõikjalt vastu kaunid kunstiteosed – seinataldrikud, tassid, taldrikud, kannud, toosid, kellad – kõik erinevates portselanimaali tehnikates maalitud. Lillemotiivid, maastikud, linnud-loomad. Ühelt taldrikult leian koguni heegelmustri, mis kraapimistehnikas värvi sisse on uuristatud.

Portselanipisikuga nakatus Juta 2004. aastal, kui läks koos töökaaslastega Raplas Mai Kolossova juhendatud portselanimaali kursustele. Juta töid uurides on esimene küsimus, et kas portselanimaalija peab ka väga hästi joonistada oskama? Üllatusega selgub aga, et see pole sugugi nii. „Ma ei osanud joonistada selles mõttes, et ma looksin peast visandeid. Lapsena tegelesin piltide maha joonistamisega, aga see oli ka kõik. Portselanile maalimiseks ei pea sugugi oskama suurepäraselt joonistada, vaid kõik on kinni hoopis kavandis. On isegi olemas spetsiaalsed kopeerid, millega saab joonistatava esemele ette kanda,“

PURELL DESINFITSEERIV GEEL 60ML

Pakkumine kehtib 1.10 - 31.10.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Persoon selgitab Juta. „Hea oleks muidugi joonistatav enne paberil läbi proovida, aga ma pean tunnistama, et ei taha seda kuigi tihti teha. Kui on tulnud hea idee, tahaks ju ruttu-ruttu päriselt selle kallale asuda, mitte enam eeltöödega tegeleda.“ Enamasti alustatakse portselanimaali õppimist sõrme- või kraapimistööga. Klassikalisele pintsliga maalimisele lisaks on hulk igasuguseid muid tehnikaid – värvi saab tupsutada, kanda tööle kortsutatud kile meetodil või tõmmatakse ese hoopis värvist läbi. Üks raskemaid tehnikaid on Juta sõnul sülitamine, mille tulemusena näib töö selline nagu oleks ta imekerge värvivihma kätte jäänud. „Värv puhutakse läbi metallpulga esemele. Tundub väga lihtne, kuid tegelikult on siin hulk nüansse – kuidas puhuda nii paraja tugevusega, et värvi tuleb parajalt, aga mitte ka niipalju, et ta voolama hakkaks,“ räägib Juta.

Kodune töövahendite arsenal on Jutal muljetavaldav – suur kohvritäis kõikvõimalikes toonides värve, kaks mapitäit erinevas suuruses pintsleid, kraabitsaid, spaatleid, kaustade­viisi kavandeid ning spetsiaalne põletus­ ahi. Muide, hinnalisim värv Juta värvikohvris on tilluke purgike kullavärviga – 2 grammi seda hinnalist kraami maksab vähemalt 50 eurot.

Ideid ammutab Juta kõikjalt enda ümber – ajakirjadest, internetist, ka nähtud töödest. Võimalusel katsetab ta ka Youtubest leitud õppevideosid erinevate tehnikatega. „Pinterest (www.pinterest.com – toim.) on aga üks väga „ohtlik“ koht. Õetütar näitas mulle seda ja hoiatas kohe alguses, et ma endale ajalimiidi peale paneksin, sest sinna võib muidu imetlema jäädagi,“ räägib Juta.

Üheksa pintslitõmmet ehk roos Igal suvel on Juta käinud Pärnus portselanimaalimise kursustel ning õppinud palju Liisel Leppiku käe all.

Juta meenutab üht 3-päevast kursust, kus kogu selle aja õpiti üheksat pintsli­ tõmmet ehk väikese roosi maalimist.

28

Portselanitöö värvid segab Juta kahhelplaadil. Kui vaja, saab samas ka töövõtteid lihvida ja alles seejärel portselannõu peale maalima hakata.

„Tundub kummaline, aga neid tõmbeid on väga raske õppida ja roosi maalimise oskust peetaksegi tõelise meistri tunnuseks. Nii me siis harjutasime kolm päeva. Kolmanda päeva lõuna paiku tundus mulle, et on juba roosi moodi, aga juhendaja ütles, et ei, ikka veel on kapsas, mitte roos,“ muigab Juta. Muide, tõeliseks meistriks saavat alles siis, kui oled suutnud 2000 roosi moodi roosi ära maalida. „Ma olen selles mõttes ikka väga algaja veel, olen vast 20 roosi joonistanud,“ ütleb Juta. Ka sel suvel käis ta jälle roosi joonistamist õppimas.

Arusaadavalt läheb taolise peene töö jaoks vaja tohutut kannatlikkust ja rahulikkust. Juta aga ütleb, et ta ei ole tegelikult loomult kuigi kannatlik.

Samas on portselanimaaliga tegelemine seda õpetanud. Töö nõuab ka suurt täpsust, alustades juba sellest, et väriseva käega on üsna võimatu korrektset tulemust saavutada kuni selleni välja, et töö ise peab väga

puhas olema – värvi sisse sattunud puru võib kogu asja ära rikkuda. Täpsuse mõttes võrdleb Juta maalimist oma igapäevatööga – ka apteegis ei lähe lohakus kohe üldse mitte.

Juta veab aastaid ka ise Raplas portselanimaali gruppe. Praegu juhendab ta kahte gruppi ning koos käiakse kaks korda kuus.

Miljon pisiasja Juta jutust koorub välja, kui nüansirohke tegevus portselanimaalimine tegelikult on. Kauni tassi või taldriku saamiseks kulub tunde ja lausa päevi.

Väga oluline on näiteks see, millises järjekorras värve esemele kanda. Kogenud silm näeb ära ka vead, mida tavainimene üldse tähele ei pane. Juta näitab üht uhket ploomimotiiviga kannu ning lisab, et sellel on palju vigu – toonid olevat valesti. „Näiteks tuleb läbi mõelda, milline lille õieleht või marjakobara mari on kõige tagumine. Sellestki sõltub toon, sest eesmärk on saada võimalikult ruumiline pilt.“ selgitab Juta. Keeruline on teha ka väga väikest maalingut, sest see eeldab ülitäpset pintsli valdamist. Ja pintsli valdamine tuleb ainult

harjutades – portselanimaali võtteid peab koguaeg harjutama, see ei ole nagu jalgrattasõit, et korra õpid ära ja oskad eluaeg. „Õppida on siin alal kogu aeg. Kuigi ma olen üle 10 aasta alaga tegelenud, siis mul on ikka vahel selline tunne, et olen esimeses klassis,“ räägib Juta.

Kui kaua ühe töö valmimine aega võtab? See sõltub sellest, mitu põletamist on vaja esemele teha. Ühekordse põletamisega enamasti hakkama ei saa, sest üks kord ahjus kuni 800-kraadises kuumas käinud töö on üsna plass ja hele. „Alles pärast esimest põletamist hakatakse värvidega toone ja varjundeid juurde andma. Kuus korda ahjus käimist on täiesti normaalne, kusjuures kõige keerulisemad tööd võivad ka 20 korda põletuses käia. Mida rohkem erinevaid toone ja varje on, seda enam peab ta ahjus käima. Näiteks valgeid marju või lilli tehes tuleb arvestada 6–8 põletamisega – iga kord paned veidike

värvi juurde. Tausta ja mustrit ei saa korraga teha, vaid töö peab käima vahepeal ahjus.

Näiteks teed tausta, siis käib ahjus ja alles siis saad motiivi peale joonistada,“ selgitab Juta.

Kõige sagedamini võtab Juta portselanitöö ette siis, kui tulemas on lähedaste või sõprade sünnipäevad. On ju unikaalne käsitsimaalitud ese suurepärane kingitus. Ta teeb esemeid valmis kohe terve ahjutäie ja paneb korraga põletusse. Kodus olevaid asju Juta ära ei kingi, sest need on kas õppetööd, pooleliolevad esemed või hoopis ebaõnnestunud tööd.

Kes aga tahaks ise proovida kätt portselani­maalis, siis soovitab Juta seada sammud kõigepealt mitte käsi­ töötarvete poodi tarvikute järele, vaid hoopis mõnele kursusele. „See on ala, kus on lisaks pealehakkamisele vaja ka spetsiifilisi teadmisi. Samuti saab kursustel käies aimu, kas selline nokitsemine üldse sobib,“

Kas teadsid, et … zz Portselanimaalimine sai alguse Hiinast 7.-8. sajandil. zz Euroopas hakati portselani­ maaliga tegelema alates 18. sajandist. zz 19. sajandil sai portselanimaalist Põhja-Ameerika ja Euroopa keskklassi naiste elitaarne hobi. zz Euroopa kõige esimene portselanivabrik oli Meisseni vabrik Dresdeni lähedal Saksamaal. zz Eesti kuulsaim omaaegne portselanitööstus oli 1924. aastal loodud Nikolai Langebrauni tööstus.

Langebraun oli esimene, kes Eestis selle alaga tegelema hakkas. ütleb Juta. Temal endal pole portselanivaimustus 10 aastaga üle läinud ja Juta loodab, et niipea ei lähe ka – tahaks veel palju õppida ja katsetada.

29

©iStock.com/tomazl

Tervis

Süda käib meil kõigil vahel rütmist väljas

Tekst: Mariliis Pinn Fotod: ISTOCK.COM

Südamerütmihäireid ehk arütmiat esineb kõigil inimestel ja teada on üle 80 erineva rütmihäire. Paanikaks pole siiski enamasti põhjust, sest juba puhtstatistiliselt ei saa olla nii, et süda ööpäeva jooksul vaid ühesuguseid lööke teeks.

30

„I

gasugune südamelöök, mis ei tule siinussõlmest, on rütmi­häire. Ööpäevas teeb süda umbes 200–300 vahe­ lööki. Kokku teeb süda ööpäevas 100 000–120 000 lööki ja statistiliselt ei saa olla kõik löögid ühesugused,” selgitab kardioloog Jüri Kaik.

Täiskasvanud inimese süda lööb rahuolekus

60–80 korda minutis

Koheseks muretsemiseks pole aga põhjust. „Mõned tundlikud noored inimesed panevad neid vahelööke hästi tähele. Me uurime neid siis ja tuvastame, et kõik on korras,” räägib Kaik. Samas on murelikuna lihtne sattuda ka nõiaringi, sest ärevus põhjustab stressi ning see võib rütmihäireid süvendada. Siis on vajalik arsti kinnitus, et kõik on hästi.

Arstile tuleb pöörduda, kui vahelöögid hakkavad enesetunnet segama, kui on varem diagnoositud mõni südamehaigus, mille süvenemise ohumärk on arütmia või kõrgvererõhutõbi. Korra aastas peaksid kardioloogi vastuvõtul käima kõik üle 40-aastased mehed ja üle 50-aastased naised ning ka need naised, kel on menopaus alanud. Regulaarselt kontrollitakse ka võistlevaid sportlasi.

Südame arütmia pole üldiselt probleem inimestele, kes teevad tervisesporti, toituvad tervislikult, väldivad ülekaalu, suitsetamist ja alkoholiga liialdamist. „On ka juhuseid, kui inimene on pöördunud muu hädaga arsti poole ja südame kontrollimisel oleme leidnud potentsiaalselt eluohtlikuks arenevaid seisundeid nagu ventrikulaarne tahhükardia ja torsades de pointes ehk torsaad,” selgitab Kaik. Äkksurm ongi Kaiki sõnul tänapäeva kardioloogia suurim probleem.

„Need on seisundid, mis on ravitavad esimesel neljal minutil,” Mis on selgitab ta. Samas südamerütmihäire? loetakse neid juhtumeid küllalt Tekib siis, kui on probleeme südame löögiharvadeks. sageduse või rütmiga.

Mõnel juhul Süda lööb liiga aeglaselt, liiga kiiresti või on aga ka arsebaregulaarse rütmiga. Mõned rütmihäitil äkksurma rete tüübid on täiesti ohutud, kuid mõned potentsiaali võivad olla eluohtlikud. Seetõttu on alati väga keeruline kõige parem saada selle kohta arstilt diagnoosida. arvamus.

Näiteks noortel sportlastel. „Raske on diagnoosida hüpertroofiat ehk vasaku vatsakese seina paksenemist, mis võib olla nii haiguse osa või ka täiesti normaalne spordist tingitud lihase kasv,” toob Kaik välja.

Südamerütmur tuleb appi

Miks läheb süda nö rütmist välja?

Mõned võimalikud rütmihäirete põhjused: zz zz zz zz zz zz zz

zz zz zz

zz zz zz

Südame koronaartõbi Südameklapi defektid Südamelihasepõletik Südameinfarkt Kõrge vererõhk Stress Liialdamine kofeiini, nikotiini ja alkoholiga, narkootikumide tarbimine või mürgistused Mõnede ravimite tarbimine Kilpnäärmehaigused Mineraalainete vaegus (nt kaaliumi ja magneesiumi puudus) Kõrvalekalded vere koostises Tugev kõhupuhitus Psühholoogilised põhjused

Paljusid äkksurma juhtumeid suudab ära hoida implanteeritav kardioverter-defibrillaator. „See tikutoosi suurune aparaat salvestab südametöö andmed, analüüsib lööke, kui vaja, siis annab mitu järjestikkust elektrilööki, mis reeglina taastavad normaalse rütmi.” lisab Kaik. Südamerütmureid paigaldatakse Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Rütmihäiretevastased ravimid on oma tähtsust olulisel kaotanud, kuna nad võimaldavad kas katkestada rütmihäire või seda mingil määral ära hoida, kuid mitte välja ravida.

Paljud südamerütmihäired ei vaja aga üldse ravi. Neid võivad põhjustada mure, stress, menstruatsiooni­ tsükkel, kevad, sügis, loetleb Kaik.

Südamearst Arvo Rosenthal paneb inimestele südamele, et nad ise endal südamerütmihäireid ja sellega seotud haigusi diagnoosima ei hakka. „Infomüra on sellel teemal palju,” ütleb ta. „Tulge arsti juurde, teeme EKG ja siis saab midagi konkreetse inimese kohta öelda. Tuleb lähtuda personaalse meditsiini printsiibist ehk igale inimesele personaalselt läheneda, siis on võimalik ka õigesti abi anda.”

31

©iStock.com/khz

Tervis

Tule 30. septembril ja 1. oktoobril Eakate festivalile Tallinnas Salme Kultuurikeskuses. BENU Apteegi alal mõõdame sinu tervisenäitajaid ja anname kasulikku tervisenõu! Tasuta kutsed üritusele ootavad meie eakaid kliente BENU Apteekides!

Kuidas elada „rütmist väljas“ südamega?

Ü

ldiselt on paljud arütmiatüübid põhjustatud südamehaigusest. Südamehaiguse õige raviga kaob enamasti ka arütmia.

Tervislike eluviisidega saab aga ise väga palju ära teha.

See tähendab, et kehakaal tuleb hoida kontrolli all, vältida suitsetamist, alkoholiga liialdamist ja narkootikume. Asja juurde käib ka sportimine ning stressi maandamine lõõgastavate tehnikatega.

Lase regulaarselt mõõta oma vererõhku ja kolesteroolitaset ning hoia need kontrolli all. Sportimise asjus pea nõu arstiga – liikuma peab, kuid ülepingutamist peab vältima. Toitudes tervislikult, liikudes palju ja muretsedes vähe teeme oma südamele ainult head ning nõnda saab ka ennetada võimalikke rütmihäireid.

Allikas: AOP Orphan

32

Kuidas rütmihäired tunda annavad? zz Subjektiivne tunne, et süda lööb kas liiga aeglaselt või liiga kiiresti (palpitatsioonid, „kappav“ rütm) zz Ebaregulaarne südamerütm zz Valud rindkeres zz Hingeldus zz Pearinglus, peapööritus zz Nõrkus, higistamishood, minestamine

NB! Südame rütmihäire võib esineda ka ilma igasuguste sümptomiteta.

SÜDAMEASPIRIIN ON

ENNETAB INFARKTI JA INSULTI!

EE-070314-361

Vaid 1 tablett päevas

Tromboosi profülaktika südameinfarkti riski korral; stenokardia ja infarkti kahtluse korral ning südameinfarkti, ajuisheemia ja ajuinsuldi järgselt.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

33

Tervis

Salakaval osteoporoos v천ib tabada iga체ht Tekst: Liis Konovalov Fotod: BENU, ISTOCK.COM

Iga lapski teab, et tervete ja tugevate luude ja hammaste jaoks peab jooma palju piima.

Kuidas aga v채ljendub see, et luud ei ole tugevad ja mida saab teha, et neid tugevamaks muuta?

34

Mõranevad ja kergesti murduvad luud Kuigi võib arvata, et mis seal ikka – tänapäevase tehnika ja raviga kasvab murtud luu kiiresti kokku, siis reieluukaela murd võib võimalike tüsistuste tõttu lõppeda surmaga. Muid kaebusi peale murdude osteoporoos enamasti ei põhjusta. Arsti juurde jõutaksegi kas korduvate luumurdude või märkamatuks jäänud murdudest tingitud valude tõttu ning patsient võib abi otsida mitme spetsialisti juurest enne, kui ta luutiheduse uuringutele suunatakse.

Tälli selgitab, et kasutusel olevate ravisoovituste järgi tuleks luutihedust mõõta 65-aastastel ja vanematel naistel ning üle 70-aastastel meestel.

Kui inimene on nendest vanusegruppidest väljas, on luutiheduse uuring

Osteoporoosi riskifaktorid Mittemuudetavad Vanus Naissugu Osteoporoos perekonnas Eelnev luumurd Rass Menopaus Pikaajaline glükokortikosteroidravi zz Kroonilised haigused zz Hüpogonadism meestel zz zz zz zz zz zz zz

Muudetavad zz zz zz zz zz zz zz zz

Alkoholi tarbimine Suitsetamine Madal kehakaal Halb toitumine Söömishäired Östrogeenide defitsiit Kehaline inaktiivsus Sage kukkumine

(Allikas: osteoporoos.ee)

ehk densitomeetria näidustatud korduvate luumurdude, varase menopausi või mitmesentimeetrise pikkuse kao korral.

Ellenile (60), kes kurtis igapäevast seljavalu, soovitas perearst üha tugevamaid ja tugevamaid valuvaigisteid.

Saanud lõpuks neuroloogi vastuvõtule, soovitas see densitomeetriat.

Selgus, et luude seisukord ei ole enam kiita ja valud on ilmselt põhjustatud selgroolülide kokku vajumisest.

Nüüd võtab Ellen ühe tugevatoimelise Fosavance tableti nädalas ja ka seljavalud on kadunud.

Tavaliselt hakkab luude mass vähenema pärast viiekümnendat eluaastat, seetõttu osati Elleni juhtumi puhul luutihedust uurida. Martil (29) aga kulus palju erakorralise

©iStock.com/letterberry

I

nimese keha toeks on luudest koosnev skelett. Ilma selleta ei püsiks me püsti ega saaks liikuda, seetõttu on luude tervis äärmiselt oluline. Luukude koosneb elusatest rakkudest, mis aitavad luudel kasvada ja ennast parandada.

Selliseks organismi normaalseks talitluseks on olulised valgud ja mineraalid. Elu jooksul toimuvate pidevate protsesside abil lammutatakse vana luukude ja asendatakse see uuega.

Luukoe ülesehitamine toimub kuni 30. eluaastani – selleks hetkeks omandatakse luu tippmass.

Luuhõrenemise korral on pidevas ülekaalus luukoe lammutamine, mistõttu väheneb luude mass ja muutub nende struktuur. Kui normaalne luu­ struktuur on üsnagi tihe, siis poorne luu näeb välja nagu pesukäsn või paljude aukudega Šveitsi juust. Osteoporoosi tekkimine sõltub ühelt poolt luu maksimaalsest massist, mis on saavutatud noores eas, ja teiselt poolt luukao kiirusest vananedes.

Osteoporoosil on otsene seos naissuguhormoonidega, mis on abiks uue luukoe ehitamisel. Kui nende teke organismis väheneb, siis ehitatakse vähem ka uut luukudet – nii ongi peamiselt ohus menopausiealised naised. „Üha rohkem räägitakse osteoporoosist seoses rahvastiku vananemisega,“ tõdeb reumatoloog Sandra Tälli. Teema on oluline, kuna osteoporoos tõstab plahvatuslikult luude haprusmurdude esinemist.

35

Tervis

©iStock.com/Mizina

Kuidas ennetada luuhõrenemist?

meditsiini osakonnas veedetud tunde enne, kui üks arst tegi ettepaneku luutihedust mõõta. Selgus, et kui normaalne luutihedus ehk Tskoor on +/- 1SD, siis Martil oli see -3.

Osteoporoosiks loetakse juhtumeid, kus luutihedus on väiksem kui -2,5 ja on esinenud luumurdusid.

Marti meenutab, et kooliajal pidi ta vahetunnis aset leidvatest rüselustest kiivalt eemale hoidma. Iga pisimgi kokkupõrge – näpu ukse vahele jätmine, palli löömine või üle maas oleva spordikoti hüppamine – võis lõppeda mõraga. Samuti lõppesid mõradega kehalise kasvatuse tunnid, millest ta lõpuks ka vabastati. Pärast diagnoosi saamist kirjutati talle välja ravim Fosamax, lisaks sai ta soovituse kaltsiumirikkaks toiduvalikuks. „Igal hommikul pool tundi enne sööki pidi tableti sisse võtma,“ meenutab Marti aastatetagust kogemust. „See oli üsna tüütu.“ Tänapäevased ravimid mitte ainult ei väldi luukoe hõrenemist, vaid aitavad seda ka taastada. Marti juhtumi puhul oli ravi efektiivne ja viimased kümme aastat pole tal probleeme esinenud. Kord aastas käib ta luutihedust mõõtmas ning seni kuni numbrid on normis, võib rahulikult oma igapäevaelu jätkata. Pärast eelmisel aastal kogetud tugevat traumat oli Marti kindel, et tegu on taas kooliajast tuttava mõraga. Röntgenis 36

ja mineraale. Osteoporoosi seisukohalt on neist tähtsaimad zzTarvita igapäevaselt kaltsiumi. kaks – kaltsium ja zzVõta iga päev D-vitamiini.

D-vitamiin. zzLiigu palju.

Kaltsiumi saamizzVäldi alkoholi ja kohvi joomist. seks on tavapärane zzÄra suitseta! toitumissoovitus tarzzVäldi kukkumist ning enneta bida rohkelt piima ja seeläbi luumurde. piimatooteid. Sandra Tälli ütleb, et kuigi kaltsiumi leidub ka salatites, rohelistes lehtköögiviljades, ubades, pähklites ja mandlites, on seda kõige lihtsam kätte saada piimatoodetest. Ta lisab, et uuringutes on leitud taimetoitluse ja osteoporoosi vaheline seos, kuna taimetoitlastel võib esineda madalamat kaltsiumi ja D-vitamiini taset. „Muidugi vajab see valdkond veel uuringuid,“ sõnab ta ning soovitab normist madalama luutihedusega inimestel tarbida kaltsiumi­ seda aga ei tuvastatud, seega on luud preparaati 500–1000 mg päevas. taastanud oma normaalse tiheduse.

Taimetoitlased võiksid tarbida kaltsiumiga rikastatud taimseid piimasid.

Ennetuse lihtne retsept – D-vitamiin hoolitseb meie kehas toitumine ja liikumine selle eest, et kaltsium saaks siirduda luukoe sisse. Seega peab inimese orOsteoporoosi ennetuses on suur ganism saama lisaks kaltsiumile ka varoll õigel eluviisil. Arvatakse, et liikujaliku koguse niinimetatud päikesevimine tugevdab ainult lihaseid, ent tamiini. „Toidust saame me D-vitamiini piisav igapäevane koormus on vajaainult 10% päevasest vajadusest,“ lik ka luude tiheduse suurenemiseks. selgitab Tälli, et enamus vajamineLisaks peaks meie igapäevane toiduvast D-vitamiinist on toodetud nahas sedel sisaldama piisavalt vitamiine päikesekiirguse toimel. Ta kinnitab, et Eesti kliimat arvestades vajavad ka normaalse luutihedusega inimesed sügis-talvisel perioodil täiendavalt Dvitamiini ja peaksid võtma seda vähemalt 800–1000 toimeühikut päevas, samas kui D-vitamiini puudusega patsiendid peaksid tarvitama keskmiselt 1600 toimeühikut päevas. „Selliste annuste juures ei ole vaja karta üleMaailmas registreeritud annustamist,“ ütleb ta. Suvel pole aga vaja D-vitamiini pärast muretseda, reieluukaela murdude sest päike teeb oma töö.

2050* arv (mln) Tälli leiab, et kuigi osteoporoosi avaldumine sõltub üsna palju geneeti6,26 kast, saab ka inimene ise oma elukvaliteeti mõjutada. Väga oluline on saavutada nooruses kõrge luu tippmass, mistõttu just noorukid peavad tähele1990 panu pöörama toitumisele ja treeningule. Vanemas eas on oluline kõrval1,6 dada kukkumist põhjustavad tegurid, * – prognoos sest kui luumurde ei esine, siis saab ka osteoporoosiga koos eksisteerida.

(Allikas: Eesti Osteoporoosi Selts)

Luumurdude arv kasvab osteoporoosi tõttu plahvatuslikult

Kaltsium D3 vitamiiniga

100 tabletti Tõhus kompleks Sinu luude ja liigeste heaks

• Tugevdab luustikku ja hambaid • Tagab päevase, kaltsiumi, tsingi ja magneesiumi vajaduse • Annab päevase D3-vitamiini vajaduse • Mõjub turgutavalt närvisüsteemile Annustamine: 1-2 tabletti päevas veega sisse võtta.

Kaltsium D3 vitamiiniga on müügil kõikides apteekides 37üle Eesti! www.tervisepyramiid.ee

Tervis

Diabeet kui elamise vorm Tekst: BENU Fotod: ERR fotoarhiiv

Kuidas leppida teadmisega, et sinu kaaslaseks on edaspidi diabeet? Oma kogemusest räägib näitleja ja lavastaja Ago-Endrik Kerge (76), kellel 37 aasta eest diagnoositi esimest tüüpi suhkruhaigus.

K

uigi Kerge peab end süstima viis korda päevas ning pidevalt toitumist jälgima, ei näe ta selles suurt probleemi. Pigem hoopis kiidab, et distsiplineeritud toitumine on tervisele hästi mõjunud.

Balletisolistina alustanud ning hiljem ka näitejuht-lavastajana töötanud Kerge oli alati heas vormis. Ega tantsijana teisiti saagi, vahel laval ehk mõni kergem vigastus tuli, aga see oli ka kõik.

1978. aastal reisis ta abikaasa Elle Kulli ning sõprade Urmas Kibuspuu ja Jüri Krjukoviga Tadžikistanis ja Usbekistanis. „Kolleegid muudkui naersid mu üle, sest kogu aeg otsisin tualetti. Janu oli ka suur, aga mõtlesin, et

põhjuseks on palavad ilmad,“ meenutab Kerge. Toona ta veel arsti juurde ei läinud, kuid olukord ei läinud ka Eestisse tagasi jõudes paremaks. Õnneks soovitas üks tuttav, et mingu Kerge ikkagi kontrolli. „Ma olin sellisest haigusest väga vähe kuulnud, aga peagi oli asi selge,“ nendib Kerge. „Jahmatus oli suur.

Tolle aja süstlad ja kõik muu... mõtlesin, et on nüüd siis sellist asja vaja..."

Tema vastas seisis toona range moega venelannast arst. Suure õllesõbrana uuris Kerge, kas lemmikjooki ikka võib tarbida. „Ei, mitte mingil juhul!,“ pahandas arst ja luges ette pika nimekirja toiduainetest, mida kõike süüa-juua ei tohi. „Rääkis, et

"Kui mul seda haigust poleks, siis kühveldaksin siiani ükskõik mis kell, ükskõik mida ja kui palju sisse.“

38

Ago-Endrik Kerge

R

-25%

BE

LARFASOL IMEMISTABLETID N18

EM V O N

Pakkumine kehtib 1.11 - 30.11.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

EM

V O N R

-25%

BE

zz 1939. aastal sündinud Eesti näitleja ja lavastaja zz Lõpetas Tallinna Koreograafiakooli (1959), töötas balletisolistina Estonia teatris (1959–1967) ja Leningradi Music Hallis (1967– 1969). Seejärel pöördus tagasi Estoniasse. zz Lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunsti erialal (1976, 7. lend). zz Pälvis tähelepanu August Kitzbergi „Kosjasõidu“ lavastuse uudse lahendusega ning asus näitejuht-lavastajana tööle Tallinna Riiklikku Akadeemilisse Draamateatrisse. zz Aastatel 1985–1990 oli Vanemuise teatri näitejuht. zz Abielus näitlejanna Elle Kulliga.

Kupongipakkumised novembris

M.E.E.S TABLETID N30

Tõhus elujõu ja energiavitamiinide kompleks meestele.

Pakkumine kehtib 1.11 - 30.11.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

R

-25%

BE

EM

V O

N

VICHY ANTIPERSPIRANT 48H 50ML spetsiaalselt meestele.

Pakkumine kehtib 1.11 - 30.11.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Vahel lubab endale isegi šokolaadi

PROSTACHECK® N1

-25%

Kiirtest eesnäärme tervise kontrollimiseks.

Pakkumine kehtib 1.11 - 30.11.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

39

R

3=4

BE

KÜSI APTEEKRILT TESTRIBADE JUURDE TASUTA GLÜKOMEETER!

EM

GLUCOCARD X-SENSOR TESTRIBAD N50

V O

N

Inimene kohandub vajadusel kõigega ja nii läks ka Kergega. Tõsi, raske oli leppida, et näiteks õlut juua ei saa. Kui ta 7–8 aastat hiljem Tšehhimaal reisis, jõudis ta kõrvu, et seal on üks sort, mis sobib ka diabeetikutele. Ta ostis kohe mitu pudelit ja nautis. Tegelikult pole piirid nii ranged ja praegu lubab ta aeg-ajalt endale ka tavalist õlut, ta lihtsalt oskab planeerida, mille arvelt seda teha. „Tänapäeval on selge, et diabeetikud võivad praktiliselt kõike süüa-juua.

Näiteks, kui joon õlut, söön leiba vähem.“ Kerge lisab, et tema üheks kireks on ka šokolaad. Seda ostab ta harva, kuid seda magusam preemia on. „Liha võib süüa muidugi piiramatutes kogustes. Ja nõukogude ajal

MAKSAFUNKTSIOONI KIIRTEST N1

R BE EM V O

süsivesikud peavad normis olema. Mina mõtlesin, et mis pagana süsivesikud, ei tea sest midagi.“

N

Näitleja ja lavastaja Ago-Endrik Kerge on diabeediga elanud 37 aastat ning näeb haiguses ka positiivseid külgi – see distsiplineerib toitumist jälgima.

Pakkumine kehtib 1.11 - 30.11.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Tervis

Ago-Endrik Kerge lavastatud "Kuulsuse narrid" on aegade jooksul naerutanud paljusid televaatajaid.

oli nali selles, et tomatid, mida suhkruhaige võib manustada tonnide viisi, olid kevadel-suve hakul kõige kallimad toiduained, kuid minu toitumisharjumustega need sobisid.

Sain ikka uhkustades öelda, et ma odavaid asju ei söö, vaid ikka kõige paremat,“ muheleb ta.

Kerge ütleb, et aastatega on palju muutunud aparaatide ja süstalde osas. Nõukogude ajal olid nõelad võrdlemisi paksud ja süstimine pehmelt öeldes valus. Tal on kodus ka aparaat, millega veresuhkrut mõõta. Ta teeb seda õhtuti enne magamaminekut. „Kas teate, kui palju on teiesuguse tavalise inimese veresuhkru tase,“ uurib Kerge. Raputan pead. „Umbes 5,2. Täiesti tavaline ja elab öö üle. Kui mul on viis, siis magama ei läheks, sest tean, et võib langeda ka kahe peale.

Kui on seitse-kaheksa, siis on juba hästi,“ kirjeldab Kerge. Kui tase on liiga madal, sööb ta näiteks mõne võileiva. Need olid tal varem igaks juhuks ka teatris kaasas. Ta meenutab, kuidas kord etenduse ajal tundis, et veresuhkur langeb liiga madalale. „Too mu võileib,“ poetas ta Elle Kullile. Kergel õnnestus see publiku jaoks märkamatult ära süüa ning tükk jätkus.

Viis süsti päevas Võileivalugu jääb aega, kui Kerge haigusega alles kohanes. Nüüd on toitumisrutiin enam-vähem paika timmitud ja probleeme esineb harva. „Räägiks suhkruhaiguse positiivsetest külgedest – tänu sellele olen nüüdseks juba 37 aastat regulaarselt õigel ajal ja õigeid koguseid söönud.

Kui mul seda haigust poleks, siis kühveldaksin siiani ükskõik mis kell, ükskõik mida ja kui palju sisse,“ räägib ta.

Kergel on kindlad kellaajad söömiseks ja need kõiguvad vaid tunnike siia-sinna. Hommikusöök on kella üheksa 40

paiku, lõuna kell 13, õhtusöök kell 18 ja mõni kerge võileib magamamineku eel. Insuliini süstima peab ta viis korda päevas, iga toidukorra eel või järel ning korra varahommikul ja enne magamaminekut. Viis tundub palju, ent Kerge selles probleemi ei näe. Ta sõnab, et teda lohutas juba haigestumise ajal rootslastelt kuuldu, et suhkruhaigust ei pea üle põdema. „See on mitte niivõrd haigus, vaid lihtsalt üks elamise vorm,“ ütleb Kerge.

I tüübi diabeet Kuulub haiguste rühma, mida nimetatakse auto­immuunhaigusteks.

Kui keegi sugulastest on põdenud I tüübi dia­ beeti, on haigestumise risk ligikaudu 0,3–04 protsenti. Kui üks vanematest on diabeetik, suureneb risk ligikaudu 5 protsendini. Kui dia­beeti põeb teie kaksikõde või -vend, siis on risk haigestuda 30–50 protsenti.

Sümptomid: zz zz zz zz zz zz zz

Suurenenud uriinikogused Pidev janutunne ning kaalulangus Väsimus ja nõrkus, koormustaluvuse langus Suurenenud söögiisu Naha sügelus Haavad paranevad aeglaselt Öösiti võivad tekkida säärelihaste krambid

NB! I tüübi diabeeti ei ole võimalik ennetada!

II tüübi diabeet Tekib tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 45 ja rohkem.

Esmane ravi on dieet, kehakaalu kontroll ja füüsilise koormuse suurendamine. Kui vaatamata sellele püsib veresuhkur kõrge, tuleb raviskeemi lisada tabletid või mõnel juhul ka insuliin.

Sümptomid:

zz Suukuivus, janu zz Sage urineerimine zz Väsimus ja töövõime langus Haigustunnused võivad avalduda tagasihoidlikult või üldse puududa. Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhusliku vereanalüüsiga.

Vaata, millistes BENU Apteekides saab mõõta veresuhkrut http://www.benu.ee/terviseinfo/ tervisenaitajate/.

Riskifaktorid: zz zz zz zz zz zz zz zz

Vanus üle 40 eluaasta Diabeedi esinemine perekonnas Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine Eelnenud veresuhkru omastamise häire Kõrgenenud vererõhk Kõrgenenud kolesterool Eelnevad südame- ja veresoonte haigused Naistel rasedusaegne diabeet

(Allikas: diabeet.ee)

ustatud ag

eks

g

a

M

CANDEREL GREEN Stevia looduslik suhkruasendaja t r a k ti d e

Canderel Green suhkruasendajad on valmistatud looduslikust magusainest – suhkrulehe ekstraktist. Suhkruleht on Lõuna-Ameerikast pärinev taim, mida on tänu magusaks tegevatele omadustele kasutatud magustamiseks juba sadu aastaid.

Canderel Green suhkruasendajad sobivad diabeetikutele ja inimestele, kes soovivad vähendada suhkru tarbimist.

Canderel Green on saadaval pulbrina, tablettidena ja pulbripakikestena.

Maaletooja: AS Oriola

Rohkem infot: www.canderelproducts.com/ee

41

Viis peotäit puuja köögivilju tervise heaks – iga päev!

©iStock.com/nikkytok

Tervis

Tekst: Kristina Traks Foto: ISTOCK.COM

Viis peotäit puu- ja köögi­ vilju on minimaalne kogus, mis iga inimene peaks päeva jooksul sööma. Kusjuures ei piisa sellest, kui süüa päeva jooksul ära viis suurt õuna, sest tarbida tuleks just võimalikult erinevaid ja erivärvilisi vilju-marju.

K

uigi enamik inimesi teavad, et puu- ja köögiviljad on tervisele vajalikud ning neid tuleks süüa, tarbitakse neid enamasti ikkagi liiga vähe, näitab Tervise Arengu instituudi (TAI) eelmisel aastal tehtud uuring.

Näiteks köögiviljade kogus, mida inimesed enamasti viimase nädala jooksul endi hinnangul sõid, oli vaid 100–200 grammi päeva kohta. See on kolme korda vähem kui minimaalne 300-grammine soovituslik kogus.

Neid mehi-naisi, kes söövad päevas köögivilju alla 300 grammi on lausa 71 protsenti. Köögi- ja puuviljade mittesöömise põhjustena tuuakse välja peamiselt nelja põhjust: pole rahaliselt võimalik neid endale lubada – seda tunnistas lausa kolmveerand küsitletutest; pole ideid (vt

42

köögiviljatoitude retsepte järgmistel lehekülgedel) ega aega nende valmistamiseks ning puu- ja köögiviljad lihtsalt ei maitse.

Miks?

Kehakaalu kontrolli all hoidmise teema puudutab väga paljusid inimesi ning puu- ja köögiviljad sobivad sellest aspektist toidulauale suurepäraselt. Neis on palju vett ja kiudaineid ning üldjuhul vähe rasvu ehk et nad täidavad hästi kõhtu, andes seejuures vähe energiat.

500

grammi puu- ja köögivilju = miinimumkogus iga päev Soola tarbimisega liialdamine on hulga haiguste riskiteguriks, kuid puu- ja köögiviljades leidub naatriumi ehk soola üht komponenti minimaalselt. Seetõttu soovitab Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi eelistada just värskeid vilju, mitte

konserve, kuhu võib olla lisatud soola. Tervislik kehakaal ühes väiksema soolatarbimisega aitab hoida kontrolli all vererõhku.

Meie keha vajab iga päev vitamiine ja mineraalaineid ning puu- ja köögiviljad on suurepärased nende allikad. Kas puu- ja köögiviljades leiduvaid vitamiine võiks asendada nn purgivitamiinidega? Pitsi sõnul omastab meie organism vitamiine-mineraalaineid kõige paremini toidust, kus on nende omavaheline tasakaal imendumise tagamiseks kõige optimaalsem. „Kindlasti on mõnel juhul purgivitamiinide lisaks võtmine õigustatud (nt foolhape enne raseduse planeerimist, D-vitamiin lastel ja eakatel), kuid toitu nendega asendada ei tohi,“ lisab Pitsi.

Puu- ja köögiviljades leidub ka erinevaid fütotoitaineid, mida seostatakse südame-veresoonkonna­ haiguste ja osade vähkkasvajate vormide ennetamisega. Kui mõnda vitamiini-mineraalainet võime saada juba väikesest kogusest (nt päevase soovitusliku koguse C-vitamiini paarist kibuvitsamarjast), siis fütotoitainete haigusi ennetav toime algab alates 500 grammist puu- ja köögiviljadest päevas.

Kui palju?

Seega, iga inimene peaks sööma päevas vähemalt viis portsjonit (üks portsjon on umbes peotäis) ehk 500 grammi puu- ja köögivilju ning marju.

Ideid puu- ja köögivilja nutikaks serveerimiseks See on miinimumkogus ja tegelikult võiks neid süüa veelgi rohkem. Hea, kui tarbitav oleks mitmekesine – viiest peotäiest kaks moodustaksid puuviljad-marjad ja ülejäänud köögiviljad.

Samas väga liialdada ka ei maksaks – naised võiksid piirduda umbes 9 portsjoniga päevas ja mehed 15 portsjoniga.

Eelkooliealiste laste puhul on soovitatavad kogused veidi väiksemad ja portsjoni määratlemiseks võiks aluseks võtta lapse peo suuruse.

Mida? Üldine nõuanne on, et mida erinevamaid ja erivärvilisi vilju sa sööd, seda parem on. Kusjuures tasub

zz Tee suppi! zz Tee hautisi ja värvilisi vokiroogi! Nendesse kulub palju köögivilju ning kasutada saab ka väga erinevaid vilju. zz Peida köögivilju hakklihatoitudesse, kastmetesse, putrudesse! zz Leiuta ja katseta! Kartuliputru tunnevad kõik, aga kas tead, et suurepärase köögiviljatambi saab ka näiteks porganditest või kaalikatest. zz Maitsesta vähema soolaga! Kasuta soola asemel hoopis rohkem ürte (tilli, peterselli, rosmariini, salveid, iisopit jne). zz Tee köögiviljapirukaid! zz Puuviljadest saab valmistada lõputul hulgal magustoite. zz Laste lemmikud on smuutid – ideaalsed vahepalaks või magustoiduks. zz Asenda moos värske kraamiga. Peotäis marju hommikumüslile või pudrule riivitud õun on tervislikum valik kui suhkrurikas moos.

Allikas: www.toitumine.ee

teada, et eestlaste läbi aegade suur lemmiktoiduaine kartul üldse köögiviljaks ei kvalifitseerugi, vaid ta liigitatakse suure tärklisesisalduse tõttu hoopis leiva ja teraviljatoodete gruppi. Puu- ja köögiviljadeks loetakse kõik aia- ja metsaviljad, eksootilised viljad (sh marjad, arbuus, melon jne) ja koguni seened. Kusjuures arvesse

lähevad kõik, nii värskelt, salatina kui ka kõikvõimalike toitude koostises (nt supp, puder, hautis, vormiroog jne) leiduvad viljad. Seetõttu võib näiteks ühe päevase puuviljaportsjoni asendada mahlaga, kuigi korralik puuvili on parem. Samas nektar ja mahlajook kuuluvad maiustuste gruppi ning puuviljana arvesse ei lähe.

43

Tervis

Kokka värviliselt!

Köögivili on kuldaväärt tooraine kõikvõimalike toitude valmistamiseks.

Kasuta võimalikult palju kodumaist köögivilja, mida nüüd, sügisel, ju kõikjalt võtta on. Põnevama maitse lisamiseks miksi hulka ka eksootilisemaid vilju ning valmibki huvitav ja tervislik toit!

Retseptide autorid on toidu­blogijad Olga Kaju, Kärt Peterson ja Taavi Arus.

44

Lillkapsasalat (2-le) zz zz zz zz zz zz zz zz zz zz zz zz zz zz zz

100 g lillkapsast 200 g tomateid 1 punane sibul Poole sidruni mahl Peotäis hakitud rohelist sibulat Peotäis peterselli Peotäis piparmünti Vürtsisegu: 0,25 tl musta terapipart 0,25 tl vürtsi 0,25 tl kaneeli 0,25 tl muskaati 1 küüslauguküüs Oliiviõli Soola Soovi korral granaatõunaseemneid

Riivi lillkapsas ja pane kaussi. Haki tomatid ning punane ja roheline sibul. Lisa lillkapsale. Seejärel haki petersell ja piparmünt võimalikult peeneks ning lisa kaussi.

Purusta vürtsisegu uhmris ühtlaseks ja pane väiksesse kaussi. Lisa purustatud küüslauguküüs, sidrunimahl ja oliiviõli. Vispelda hoolikalt kokku.

Kalla kaste salatile ja sega läbi. Vajadusel lisa salatile veel sidrunimahla või soola. Soovi korral puista kaunistuseks peale granaatõunaseemneid. Serveeri kohe.

Pastinaagihummus sinepiseemnetega (2–4-le) zz zz zz zz zz zz zz zz

1 keskmine pastinaak 1 purk kikerherneid 1 küüslauguküüs 1 spl tahini’t (seesamiseemne pasta) 1–2 spl sidrunimahla 1 spl sinepiseemneid 0,5–1 tl soola 2 spl külmpressitud oliiviõli

Koori pastinaak, kata õli ja soolaga ning rösti 180-kraadises ahjus pehmeks, umbes 20–30 minutit.

Kurna kikerhernekonserv ja jäta pool vedelikust alles.

Pane kikerherned, küüslauk, küpsetatud pastinaak, tahini, 1 spl õli, pool sidrunimahlast ja soolast köögikombaini ja püreesta. Kui segu on liiga paks, lisa vähehaaval kikerhernestest kurnatud vedelikku, aga mitte rohkem kui 100 ml. Maitse ning lisa soovi korral veidi sidrunimahla ja/ või soola ning sega sisse sinepiseemned.

45

Tervis

Vürtsikas tomati-oa pajaroog

Porgandikeeks krõbeda müslikattega

(2–3-le)

(4–8-le)

1 sibul 50 g porrulauku 240 g punaseid konservube 3 suurt tomatit 8 kirsstomatit Maitseaineid (meresoola, valget pipart, purustatud tšillit ja Cayenne’i pipart) zz 1 spl agaavisiirupit/mett zz Oliiviõli praadimiseks

zz zz zz zz zz zz zz zz zz zz zz

zz zz zz zz zz zz

Tükelda sibul ja porrulauk väikesteks tükkideks. Nõruta oad sõelal ja loputa jooksva vee all, kuni need enam ei vahuta. Prae sibul klaasjaks, lisa tükeldatud tomat ja nõrutatud oad. Hauta köögivilju pannil kaane all 30–40 minutit madalal kuumusel. Kirsstomatid on maitserohkemad kui tavalised, seepärast võiksid kasutada mõlemaid sorte, kuid võid valiku langetada ka ainult kirsstomatite või tavaliste tomatite kasuks. Kasuta viimasel juhul lihtsalt topeltkogust.

Maitsesta pajaroog soola, pipra, purustatud tšilli ja Cayenne’i pipraga. Kuna tomat annab roale hapukust, siis kasuta magustamisel agaavisiirupit või mett.

Serveeri riisiga või iseseisva roana.

46

3 keskmist porgandit (200 g) 50 g võid 2 muna 80 g suhkrut 150 g nisujahu 2 tl küpsetuspulbrit 1 tl kaneeli 1 dl keefirit 50 g kuivatatud jõhvikaid 0,25 tl soola 4 spl müslit

Koori ja riivi porgandid. Sulata või ja lase sel veidi jahtuda. Vahusta muna ja suhkur. Sega omavahel jahu, kaneel, sool ja küpsetuspulber. Lisa jahtunud sulavõi ja keefir munasegule, seejärel kuivained koos jõhvikatega, riivitud porgand ning sega õrnalt kokku. Vala võitatud keeksivormi, puista peale müsli ja küpseta 180-kraadises ahjus 50–60 minutit.

Kui keeks kipub vahepeal pealt liiga pruuniks minema, kata see fooliumiga ja küpseta edasi. Kontrolli küpsust puutikuga. Enne lõikamist lase keeksil vähemalt 30 minutit taheneda.

Vaata veel köögiviljaretsepte aadressilt http://toitumine.ee/ kampaania/kaal/retseptid/

naprokseennaatrium

Kiire lahendus valule

Kui valu annab märku ... vali kiire lahendus.

Nalgesin S (naprokseennaatrium) leevendab kiiresti nõrka ja mõõdukat valu (nt hamba- ja peavalu, lihase-, liigese- ja seljavalu, menstruaalvalu).

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Täiendavat informatsiooni saab müügliloa hoidja Eesti esindusest: Pärnu mnt. 141, 11314 Tallinn, Eesti. Tel: +372 6671658

47

Meeste-eri

Body Combat – tund täis võitlust kujuteldava vaenlasega Tekst: Kristina Traks Foto: URMAS LUIK

Rühmatreening ei ole kindlasti vaid muusika taktis kepslemine, vaid sobib väga hästi ka meesterahvale. Tamro Baltikumi kaubakategooriate juht Krister Tamm proovis MyFitnessi Pärnu klubis Body Combati trenni ja sattus vaimustusse.

B

ody Combat põhineb enesekaitsevõtetel ja võitluskunstidel ning sisuliselt on tegemist ägeda võitlusega muusika saatel. Sellepärast nähakse mehi neis treeningutes ka suhteliselt tihti. Päeval, mil Krister Body Combatis käis, sattus ta aga olema ainuke tugevama soo esindaja. Veel on meeste lemmiktrenniks 48

rühmatreeningutest Body Pump. Teadagi – kangid, raskuste tõstmine.

Krister on ka muidu sportlik. Kuni 10. klassini tegeles ta Kreeka-Rooma maadlusega, edaspidi on olnud suureks armastuseks korvpall, mida ta vähemalt korra nädalas mängib. Suvel käib Krister jooksmas ja on osalenud ka mitmetel rahvajooksudel. Maratoni pole küll veel tihanud ette võtta, kuid poolmaratoni küll. Saalitrennidest on Krister enne kokku puutunud Body Pumpi, jooga ja strechinguga.

Et Krister polnud enne Body Combatis käinud, uuris ta netist enne natuke ette, mis teda trennis ootab. „Tahtsin teada, mis mind ees ootab ja et ma ikka sobivaimad riided selga paneks,“ selgitab ta. Riietus peakski olema mugav ja sportlik, jalanõud libisemiskindlad. Mingit erivarustust selles trennis aga vaja ei lähe.

Tamro Baltikumi kaubakategooriate juht Krister Tamm (punases särgis) käis Pärnu MyFitnessi klubis Body Combati trennis ja vaimustus intensiivsest ning võitluslikust tunnist.

Esiplaanil treener Mailis Stolts.

Kerge soojendus ja siis täiega peale!

Treening algas kerge soojendusega, mille käigus õpiti (või korrati üle) peamised liikumiskombinatsioonid. Ja siis läks lahti! „Klobisime kujuteldavaid vastaseid käte ja jalgadega. Hästi palju oli poksielemente, jalalööke, täielik võitlus,“ kirjeldab Krister. „Mina olin seal esimest korda ja muidugi ma kippusin teistest maha jääma, läksin omadega segi. Teised aga tundusid kõik vanad kalad olema ja ikka väga ägedasti võitlesid.“ Kombinatsioonid olid Kristeri sõnul algajale esimeseks tunniks ehk natuke keerulised, kuid samas on ta kindel, et järgmises tunnis oleks juba palju lihtsam. „Mulle meeldis ka väga see, et kõik harjutused tehakse oma keharaskusega – abivahendeid ei kasutata,“ ütleb ta. Krister kiidab ka trenni head muusikat, mis ei lasknud mõtetel uitama minna ja hoidis täiega trenni juures.

49

Meeste-eri Body Combat – mis trenn see on?

zz Kuulub Les Millsi süsteemi ning on inspireeritud erinevatest võitluskunstidest. Trenn on üles ehitatud kindlatele harjutustele ja liikumiskombinatsioonidele, mis varieeruvad iga kolme kuu tagant. Sobib suurepäraselt nii naistele kui ka meestele. zz Liigutused sisaldavad endas jala- ja rusikalööke ning enesekaitseliigutusi. Tund kestab 60 minutit ja on jagatud kümneks eri osaks.

Alustatakse soojenduse ja löökide õppimisega, järgneb intensiivne treening, kus töötatakse läbi kogu keha. Tund lõpeb venitusega. zz NB! Ole valmis selleks, et pärast esimest trenni tunned neid lihaseid, mille olemasolust sul varem aimugi polnud!

Jõusaali treeninguga ei anna Body Combatit Kristeri sõnul aga üldse võrrelda. Jõusaalis kipud ju viilima, istud niisama pinkidel, ajad inimestega juttu, jalutad ringi – Body Combatis aga polnud selliseid vabu hetki. „Ma vahepeal ikkagi natuke kella piilusin, et kaugel me juba oleme. Isegi joogipausid olid selles trennis väga kiired – väike lonks ja kohe edasi. Hästi intensiivne trenn ja efektiivselt veedetud tund. Minul tuli higi juba esimese 10 minutiga,“ kiidab ta.

Järgmisel päeval tunned, et käisid trennis Et trenn tõesti asja ette läks, tundis Krister juba tunni lõpupoole, sest maiuspalaks oli lõppu jäetud kõhulihaste seeria. „Selleks ajaks olin ma ikka päris väsinud juba. Aga piinlik nagu viilida ka, kui kõik teevad. Trenni keskel tegime tugeva kätekõverduste seeria ja ehkki oli võimalik treeneri soovitusel põlved maha toetada, ei saanud ma vana maadlejana (ja ainsa mehena trennis!) sellist kompromissi endale lubada. Motivatsiooni mõttes ongi selline ühistrenn hea, seal lihtsalt ei saa viilida,“ sõnab ta. Päev hiljem tunneb Krister neid lihaseid, millest tal tavaliselt aimugi pole. „See on hästi hea tunne, mulle meeldib.

Näitab, et trenn on läinud asja ette.

Hea on ka see, et see trenn võttis läbi kõik lihased,“ ütleb ta.

Kas julged ka teistele inimestele just Body Combatit soovitada? „Täiesti kindlasti! Mulle meeldis see trenn isegi rohkem kui Body Pump, just sellepärast, et seal sai ennast tühjaks rahmida. Pea sai ka töömõtetest tühjaks. Seniproovitud saalitrennidest oli see minu arvates parim!“ ütleb Krister.

50

Enne kui trenni tormad, pea asjatundjaga nõu!

MyFitnessi treener Raido Ilp jagab meestele soovitusi rühmatreeningute osas. zz Kuula treeneri soovitusi ja pea enne treeninguid nõu. Konsulteeri füsioterapeudi või spordiklubi personaaltreeneriga, et leida endale sobiv treeningkoormus ja treeningstiil. Leia endale treener, kes on valmis pikemaks koostööks, kui vaid ühekordne pealiskaudne suhtlus. zz Alusta lihtsamatest treeningutest. Les Mills Body Pump, mille leiab kõikide suuremate spordiklubide treeningplaanist, on algatuseks väga hea. Edaspidi võiksid proovida ka juba keerulisemat koordinatsiooni nõudvaid rühmatreeninguid. zz Tee igapäevasest liikumisest endale harjumus. Treenerina soovitan liikuda igapäevaselt, kuid see ei tähenda, et iga päev peaks intensiivselt treenima. Piisab 2–3st intensiivsest treeningust nädalas, mis vahelduvad rahulikuma liikumisega. Samas peab muidugi arvestama ka üldist treenitust. Treeningud ja liikumine võiksid saada igapäevaelu meeldivaks lahutamatuks osaks, mitte kohustulikuks periooditi rassimiseks. zz Proovi erinevaid treeninguid. Kui sa käid erinevates trennides, ei muutu treening tüütavaks ja tõenäoliselt ei tüdine sa nii kergesti. Erinevates treeningutes ja erinevates spordiklubides käivad ka erinevad inimesed ning ega sotsiaalne faktor spordiklubis käimisel pole vähemtähtis. zz Anna kehale ka puhkust. Treenerina pean pausiks ka sellist treeningut, mis on taastav – kas see on siis võimlemine, kepikõnd, sörkjooks. Arvestama peaks aga jällegi treenitusega, sest ka kepikõnd võib vähemtreenitud inimesele olla intensiivse treeningu eest. Treenimise kõrval on sama oluline ka taastumine. zz Ära unusta kehale ehitusmaterjali anda. Kehal ei ole võimalik treeningutest kvaliteetselt taastuda, kui puudub nö ehitusmaterjal. Juba treeningute ajal vajab keha nii süsivesikuid kui ka valku. Harrastussportlane ei peaks süsivesikute peale ehk niipalju mõtlema, kuid valkude tarbimine vahetult pärast intensiivsemat treeningut võiks olla üks treeninguga kaasnevaid harjumusi.

Apteeker soovitab

Terves kehas terve vaim. Ükskõik milline terviseprobleem murendab meie enesekindlust, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu nii väikestele kui suurtele tervisega seotud küsimustele, et haigusi ennetada ja vajadusel kiiresti reageerida. Alati võib pöörduda nõu saamiseks ka apteekri poole, kes soovitab uusimaid ja tõhusamaid lahendusi.

Liia Saava, proviisor

Enterosgel® – uus innovatiivne abimees mürkide väljaviimisel

Tõhus abiline sinu soolestikule Saccharomyces boulardii

Enterosgeli poorne struktuur imab soolestikust kahjulikke aineid ja viib need organismist loomulikul teel välja. Tänu sellele mõjub Enterosgel® tõhusalt kõhulahtisuse ja oksendamise puhul ning kergendab kaasnevaid seedehäireid. Geel kiirendab ka alkoholi väljaviimist kehast ja vähendab alkoholi mürgiste laguproduktide mõju maksale ja neerudele.

Antibiootikumide kasutamise järgselt stimuleerib normaalset mikrofloora kasvu. Tänu allergeenide sidumisele soolestikus leevendab geel ka allergiaid, ekseeme ja dermatiite. Lisaks on Enterosgel® suurepäraseks vahendiks organismi puhastuskuuride tegemisel. Sobib kasutamiseks kõigile – imikutest kuni kuldse eani välja. Maitsetut geeli tarvitatakse kas lahjendatult veega või ka lahjendamata.

Boulardii sisaldab pärmseent Saccharomyces boulardii, mis aitab soolestikul korralikult toimida, takistades meile võõraste mikroobide elutegevust.

Saccharomyces boulardii pärmseent esineb ka inimese soolestikus, mistõttu preparaadina kasutades kandub see kiiresti soolestiku seintele ja toimib tõhusalt. Kuna Saccharomyces boulardii on pärmseen, mitte bakter, talub ta hästi antibiootikume ega hävine soolestikust antibiootikumravi käigus.

Boulardii zz sobib kasutamiseks antibiootikumravi ajal kõhulahtisuse ennetamiseks või leevendamiseks zz soovitav kasutada paar päeva enne kirurgilisi protseduure zz soovitav kasutada reisidel. Alustage toote tarvitamist juba mõned päevad enne reisi ja jätkake kogu reisi aja.

Purell desinfitseeriv geel

iWhite® – sügisele vastu valgema naeratusega!

Toodet iseloomustab erakordne antimikroobne efektiivsus ja ainulaadne tootevalem – hügieeniline käte desinfitseerimis­ vahend, mille kasutamine on meeldiv, värskendav ning kliiniliselt tõestatud.

Toode on läbinud ärritusvastased- ja allergiatestid, sisaldab naha niisutajaid, mis säilitavad käte niiskuse tasakaalu. Hävitab 99,9% bakteritest, mis võivad olla tervisele ohtlikud. Apteekides saadaval pakendid 60ml ja 350ml pumppudel, 30ml ripatsiga pudel suurepärane vahend kaitsmaks end bakterite, viiruste eest nii ühistranspordis kui ka matkal, reisil, üritusel.

iWhite Instant2 hammaste valgendamise eeltäidetud vormid 10tk Uudne kodustes tingimustes kasutatav hammaste valgendamise tehnoloogia, mis muudab hambad kuni 8 tooni valgemaks, eemaldab neilt plekid, tugevdab struktuuri ja taastab hambaemaili. Ei sisalda vesinikperoksiidi, mistõttu on 100% ohutu ega muuda hambaid, igemeid tundlikuks. Lihtne kasutada – pakendis on geeliga eeltäidetud vormid, mida saab kohe kodus kasutada. iWhite’i kiire mõju on näha juba pärast esimest kasutuskorda!

51

Meeste-eri

Kui töömured löövad jalust maha…

Tekst: Mariliis Pinn Fotod: Benu, Istock.com

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri viimase uuringu kohaselt kogeb Euroopas ligi neljandik meestest tööstressi.

Meestele on eriti omane mure töösoorituse ja tööga toimetulemise pärast, kuid stressi põhjustavad ka suhted.

K

oolitaja ja õppejõud, koolitusfirma Arikano juhataja Jaana Liigand soovitab kõigepealt selgeks teha, mis on stressi allikad.

“On see siis asjade kuhjumine, halvad suhted, üle jõu käivad tööülesanded või hoopis alla oma võimete töötamine,” selgitas ta põhjuseid, mis võivad stressi tekitada.

Laias laastus on kolm stressi leevendamise viisi – enesetunde leevendamine, olukorra muutmine ja suhtumise muutumine. “Enesetunnet leevendab meditatsioon, hingamisharjutused,” ütleb ta. „Olukorda saab iga inimene ise muuta. Kui stressi põhjus on näiteks igapäevane kahetunnine sõit tööle, tuleb kas elu- või töökohta muuta. Kui töö ei vasta võimetele, tuleb tööd muuta või otsida teine töö.“ Kõige keerulisem on suhtumist muuta. Levinud on müüt, et inimene saab suhtumise sündides kaasa. Kaasaegne psühholoogia seda arvamust ei kinnita. „Inimene sünnib puhta 52

lehena, käitumuslikud jooned omandab ta elu käigus ja kui lapsepõlvest pole saanud kaasa õigeid võtteid, siis neid jooni on tõesti raske muuta. See nõuab enesejuhtimist, distsipliini ja emotsionaalset intelligentsust,” lisab ta.

Kui mees tunneb, et stressi haldamine on muutunud suureks probleemiks, siis soovitab Liigand pöörduda spetsialisti poole. „Oleneb kui suur probleem on. Natuke saab ennast muuta igaüks. Kui on tõsine häda, siis parima abi saab terapeudilt. Kindlasti tasub lugeda ka vastavateemalist kirjandust,” ütleb ta.

Testi, kui palju stressi töö põhjustab www.pekonsult.ee/stress.php

Hinga ennast stressist üle! Üks võimalus stressi vastu kiiret abi saada on õige hingamine. “Mehed otsivad just kiireid ja lihtsaid tehnikaid, mis kohe toimiks,” toob välja holistilise regressiooniteraapia terapeut ja joogaõpetaja Kadi Kütt. Märksõna aeglane meditatsioon peletavat mehed aga eemale. Õige hingamine aitab luua vaimset tasakaalu. „Just vaimne tasakaal võiks olla meie tormlevas ja stressirohkes elus üks olulisi

arengueesmärke. Hingamist tasakaalukamaks ja stabiilsemaks muutes muutub ajutegevus automaatselt rahulikumaks. Sisemine dialoog, millega meie aju pidevalt tegeleb, rahuneb.

See vähendab aju hapniku tarbimise vajadust ja nii jääb ülejäänud kehale rohkem energiat. Arvestades sellega, et hapnik on keha jätkuvas uuenemisprotsessis üks kõige olulisemaid elemente, tähendab see, et suureneb keharakkude võime end parandada,” räägib Kütt.

Hingamisprotsessi käigus toimub midagi enamat, kui lihtsalt vere rikastamine hapnikuga ja jääkainete põletamine. Osates kontrollida oma hingamist, suudame ravida nii psüühilisi kui füüsilisi hädasid, võita hirme, taluda valu ning kontrollida oma emotsioone. „Õige hingamise mõjul suureneb meie vaimujõud, eluga rahulolu, enesevalitsemine ja hingejõud,” lisab Kütt.

Abi saab ka apteegist BENU Sõbra Apteegi proviisor Astrid Oolberg soovitab kõigepealt igal mehel üle vaadata oma igapäevased käitumis- ja toitumisharjumused. On teada, et füüsiline aktiivsus on üks vahend vaimse stressi leevendamiseks. Teiseks tuleks rohkem süüa aed- ja puuvilju, piirata alkoholi

tarbimist. Kolmandaks hoida oma vorm ja vaim värskena, osata puhata ja mitte lasta end viia kurnatuse viimase piirini. Kõigele sellele lisaks on võimalik leida erinevaid tervist toetavaid preparaate, mis sisaldavad endas nii vitamiine, mineraalaineid, aminohappeid ja ka toniseerivaid lisandeid.

Noorematele meestele mõeldud preparaadid sisaldavadki organismile vajalikke vitamiine, mineraalaineid ning aminohappeid ning lisaks veel toniseerivat ainet, näiteks ženženni.

Kõik eelpoolnimetatud koostisosad aitavad vältida väsimust ja kurnatust.

Tarvitades ühe tableti päevas aitavad need toidulisandid hoida mehe vitaalse ja energilisena. Üle 50-aastastele meestele mõeldud vitamiine ja mineraalaineid sisaldavad preparaadid aitavad küpsemas eas mehe hoida terve ja elujõulisena.

On preparaate, mis sisaldavad Serenoa palmi ekstrakti, et vähendada eesnäärmega seotud probleeme.

Paljude preparaatide koostises leidub lükopeeni, et kaitsta veresooni ja südant. Märkimist tasub luteiini sisaldus, mis hoiab silmanägemise korras.

Kõik meestele mõeldud kompleksid sisaldavad kindlasti vitamiini E, tsinki ja pantoteenhapet, mis mängivad olulist osa testosterooni tootmisel.

Hingamisharjutus südamerütmi korrastamiseks zz Võta iga päev paar-kolm 3-minutilist pausi ja hinga nende jooksul rahulikult 6 korda minutis (ehk 1 sisse-välja hingamine 10 sekundi jooksul). zz Säärane hingamisrütm justkui ujutab organismi üle rahulolutundega. zz Iga kord, kui stressilained kipuvad üle pea kokku lööma, tee paus ja hinga!

(Allikas: Kadi Kütt, Holistilise regressiooniteraapia terapeut ja joogaõpetaja)

Paljud mehed töötavad infotehnoloogia valdkonnas, mis nõuab kiiret reageerimist ja head kontsentreerumist. Letsitiin on siin asendamatu, kuna soodustab mälu ja kontsentreerumisprotsesse.

Eraldi toob Oolberg välja macat ehk mugulkressi sisaldavad kapslid. Macat on mehed kasutanud juba tuhandeid aastaid, sest see parandab pingelisel perioodil stressitaluvust, üldist enesetunnet ning annab juurde energiat. Lisaboonusena suureneb vitaalsus ning tõuseb kehaline ja seksuaalne võimekus.

Alati võib meestele soovitada kalaõli. Kalaõlis sisalduvad omega-3 rasvhapped koos E-vitamiini lisandiga aitavad kaasa normaalsele südametegevusele. Vitamiini D lisand kalaõlis aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

Kõike tuleb elus teha mõõdukalt ja nii soovitab apteeker mõõdukust ka toidulisandite tarbimisel. Oolbergi sõnul on siiski tähtsaim osata teha tööd töö ajal ja puhata puhkuse ajal ning tunda rõõmu oma perest ja lihtsatest asjadest.

53

10 ©iStock.com/mabe123

Meeste-eri

54

juhist stressi leevendavateks hingamisharjutusteks zz Parim aeg hingamisharjutuste tegemiseks on vahetult pärast ärkamist. Võid need võtta appi ka mistahes ajal päeva jooksul, kui tunned väsimust või tüdimust. zz Kõht ei tohi hingamisharjutusi tehes olla ei liiga täis ega ka mitte liiga tühi. zz Tee harjutusi vaikses ruumis, hoides silmi kinni – nii on lihtsam keskenduda ja ka kasu harjutamisest on suurem. zz Kanna harjutusi tehes mugavaid rõivaid. zz Istu sirge seljaga, hoides selgroogu, kaela ja pead ühel joonel.

Jalad on taldadega kindlalt maas või lootosistes. Nii saab energia kõige paremini kehas liikuda. zz Hinga nina kaudu, sest ninasõõrmed peavad kinni õhus leiduva

zz

zz zz

zz

tolmu. Ära tee hingamisharjutusi, kui nina on külmetuse või allergia tõttu kinni.

Harjutusi sooritades pane tähele, et su keha ei oleks pinges. Keskendu ja ole täielikult kohal! Kui tekib peapööritus, hingeldus või ebamugavustunne, istu mõned minutid rahulikult kinnisilmi. Jätka, kui oled rahunenud.

Pööra tähelepanu ka väljahingamisele.

Harjutuse lõppedes istu mõni hetk kinnisilmi, hinga rahulikult ja lase harjutusel oma kehale ja meelele mõjuda.

Kuula oma keha ja ole tema vastu leebe! Alustuseks tee pigem vähem kui liiga palju harjutusi.

Apteeker soovitab

Tugev tervis on täisväärtusliku elu alus. Proviisorina soovitan pöörata rohkem tähelepanu haiguste ennetamisele ja immuunsüsteemi tugevdamisele. Ikka selleks, et sügis oleks nauditav ja heitlikus kliimas võimu võtvad viiruspuhangud ei pääseks meile ligi. Esimeste külmetusnähtude ilmnemisel tasub kindlasti pidada nõu apteekriga, et leida kiire leevendus ja tõhus ravi.

Liia Saava, proviisor

Vabastab köhast kogu pere PROSTA-Check® kiirtest eesnäärme tervise kontrollimiseks Mõeldud mehele vanuses 45–75 aastat. Just selles vanuse­vahemikus peab eesnäärme funktsiooni kontrollima vähemalt kord aastas. Nüüd on võimalik eesnääret mugavalt, valutult ja privaatselt kontrollida kodus PROSTA-Check® kiirtesti abil, milleks on vaja ainult mõni tilk sõrmeotsa verd.

Brontex lahus 7,5mg/ml 100ml Brontex siirup 3mg/ml 100ml Brontex tabletid 30mg N20

Kasulik astelpajuõli imemistabletis!

Toimeaine: ambroksool Käsimüügiravimid Näidustus: Röga lahtistamine produktiivse köhaga kulgevate ägedate ja krooniliste bronhopulmonaalsete haiguste korral.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Larfasol imemistabletid N18

TOIDULISAND

Larfasol imemistabletid astelpajuõli, C-vitamiini ja naturaalse mentooliga. Ei sisalda säilitus- ega kunstlikke värvaineid. Aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitusele.

55

Meeste-eri

Mees, palun mine arsti juurde!

ŠiStock.com/Neustockimages

Tekst: Kristina Traks Fotod: istock.com, BENU

56

Oma auto eest hoolitseb mees enamasti eeskujulikult ning kiliseva-koliseva-tossava autoga ringisõitmine käib uhkuse pihta. Perearst Eero Merilind soovitab ka oma tervist perioodiliselt arsti juures kontrollida – just nii nagu autoga käiakse ülevaatusel.

„M

e võime oma tervist võrrelda auto vanusega – mida noorem auto, seda pikema aja tagant ülevaatust tehakse, vanemat autot aga kontrollitakse juba igal aastal. Sama lugu on tervisega,“ selgitab Merilind. Paraku on reaalsus sageli just vastupidine – mehed naljalt arsti juurde ei lähe ja nõnda võib nii mõnigi tõsine haigus pikkadeks aastateks märkamata jääda ning tasahilju organismi laastada. Sellised hiilivalt algavad haigused on näiteks kõrgvererõhktõbi, suhkruhaigus. Tihti avastataksegi need haigused juhuslikult, näiteks autojuhtidele kohustusliku tervisekontrolli käigus.

Enamus uuringuid saab ära teha perearsti juures. Tõsi on, et uuringuteks on Eesti perearstidele ette nähtud üsna vähe raha, mistõttu võiks hea tervise nimel ka mõned uuringud endal ise täiendavalt juurde osta. Sellegipoolest julgustab Merilind mehi arsti juurde tulema.

57

Meeste-eri

Mis vanuses mida kontrollida?

40 60

zz Tervisekontrolli teemad on samad, kuid nüüd on vaja kontrollis käia tihedamalt. Vererõhku, kolesterooli ja veresuhkrut võiks mõõta iga kahe aasta tagant. zz Alla 50-aastased võiksid teha soolevähikontrolli. Kui arsti juurde minna ei julge, saab apteegist osta testi, mis on natuke sarnane rasedustestiga. Sellega mõõdetakse peitverd väljaheites. Merilind soovitab seda testi teha eriti juhul, kui on probleeme seedimisega, oled märganud verd väljaheites või kellelgi peres on olnud soolehaigusi. Positiivse testi saamisel tuleb kiiresti oma perearsti poole pöörduda. zz Alates 55. eluaastast oleks soovitatav ka meestel kontrollida luutihedust, seda eriti juhul, kui selja­ valud piinavad. Kuigi luuhõrenemine on rohkem naiste probleem, esineb seda ka meestel. zz Tähelepanu eesnäärmele! Selles vanuses soovitab Merilind teha PSA eesnäärmetesti ning korrata seda alates 50. eluaastast alguses iga 5 aasta tagant ning vanemas eas veelgi tihedamalt. Tegemist on vereprooviga, mida saab teha perearsti, meestearsti või uroloogi juures. PSA veretest annab viite, et eesnäärmega on probleeme. zz Suitsumehed võiksid röntgenuuringuga kontrollida oma kopse, eriti juhul, kui muret teeb nn suitsetaja köha ning suitsu on tehtud enam kui 15 aastat.

-aastased

18 40 -aastased

zz Vähemalt iga viie aasta tagant mõõta vererõhku, kolesteroolitaset ja veresuhkrut. Kui avastatakse kõrvalekalded normist, siis tuleb neid näitajaid mõõta tihedamalt ning vastavalt näidule kõigepealt püüda probleemi kontrolli alla saada elustiilimuutusega ja kui see ei

aita, siis määrab arst ravi. zz Hambad korda! Tee endale reegliks, et käid läbi elu korra aastas hambaarsti juures isegi siis, kui millegi üle ei kaeba. zz Korra 2 aasta jooksul võiks lasta silmi kontrollida.

Kui otseselt kaebusi pole, saab seda hõlpsasti lasta teha prillipoes. zz Kas oled vaktsineeritud? Hiljemalt ülikooli alguseks peaksid olema kõik vaktsineerimised tehtud, sest paljudes välismaa ülikoolides on see oluline nõue. zz Aeg-ajalt tasub end kontrollida suguhaiguste suhtes, eriti kui on olnud kaitsmata vahekordi. Seda saab teha naha- ja suguhaiguste arsti, meestearsti juures või ka anonüümses kabinetis. zz Nii nagu naised peaksid ise iga kuu oma rindu kontrollima, peaksid mehed kontrollima oma munandeid – seal ei tohiks olla mingeid sõlmekesi ega muutusi.

Kui avastad midagi tavapärasest erinevat, konsulteeri oma pere- või meestearstiga. Ka see rutiin peaks kestma läbi elu. zz Iga 5 aasta jooksul võiks teha perearsti juures üldise kehalise ülevaatuse. Selle käigus võib arst märgata probleeme, millele ise ei ole osanud tähelepanu pöörata, samuti saab läbi arutada liikumisja toitumisharjumused, alkoholi- ja tubakatarbimisega seonduva jne.

58

65 zz zz zz zz zz

zz Vererõhku, veresuhkrut ja kolesterooli võiks nüüd kontrollida korra aastas või vastavalt individuaalsele raviplaanile. zz Kui jalad kogu aeg külmetavad, siis tuleks minna arsti juurde, sest pidevalt jahedad jalad võivad viidata tõsisele vereringehäirele ja veresoonte lubjastumisele (ateroskleroos).

Peitvere uuringud soolevähi avastamiseks tuleks üle 75-aastastel meestel teha igal aastal.

Suitsetajatest mehed peaksid igal aastal käima kopsukontrollis.

Lase igal aastal kontrollida silmanägemist ja silmapõhju. Eriti, kui oled diabeetik.

Lase kontrollida kuulmist, sest vanas eas kipub kuulmine langema. Võib-olla läheb vaja kuulmisaparaati.

PSA test igal aastal.

BENU OMATOOTED = HEA HIND + KÕRGE KVALITEET VITAMIINID, MINERAALID, TOIDULISANDID

www.benu.ee 59

BENU APTEEGID BENU APTEEGID TALLINNAS Aia 7 Kaubahalli Rimi Mustakivi 3a Mustakivi Selver Tartu mnt 87 Sikupilli Keskus Õismäe tee 105a Õismäe tee 1b Nurmenuku Keskus Ehitajate tee 137 Õismäe Polikliinik Sadama 6/8 Sadamarket J. Sütiste tee 17 Merivälja tee 1 Regati Maja Vesivärava 37 Torupilli Selver Madala 3 Narva mnt 21 Comarket Gonsiori 3 Narva mnt 7 Põhja pst. 17 Põhja Rimi Supermarket Kari 3 Grossi Toidukaubad Lastekodu 11a Keskturg Pärnu mnt 326 Pärnu mnt 76 Sõle 63 Kopli Polikliinik Paasiku 2a Grossi Toiduaubad Tulika 31/ Endla 45a Narva mnt 1 Postimaja Vilde tee 101 Szolnok Tammsaare tee 116 Mustika keskus Pärnu mnt 15 Kawe Plaza

                       

BENU APTEEGID HARJUMAAL

Aruküla tee 25 Jüri  Nelgi tee 1 Viimsi Vallamaja Kaluri tee 5 Haabneeme Kase 10 Aegviidu  Kreutzwaldi 7 Kehra Jaama 11 Keila  Rae 38 Paldiski Konsum  Rae 14b/14c Paldiski Maxima  Vaela tee 4 Kiili Maxima  Keemikute 25 Maardu turg Papli 2 Loksa  Piiri 12a Aruküla Veskitammi 4 Laagri Saha tee 11 Loo Tallinna mnt 19 Raasiku Pärnu mnt. 556a Laagri RIMI  Randvere tee 9 Viimsi Rimi  

BENU APTEEGID TARTUS JA TARTUMAAL

 Kreenholmi pst 39F Narva Vestervalli 15 Narva  Mõisa 5 Narva Pavlovi 12A Sillamäe Tškalovi 3 Sillamäe Viru pst. 22/1B Sillamäe Keskpuiestee 35 Kiviõli Soo 3 Kiviõli Puškini 13 Narva  Vestervalli 15 Narva Polikliinik Kerese 3 Kerese Selver, Narva  Tiimani 20 Maxima, Narva  Kangelaste prospekt 5-62 Narva  Kreenholmi 50 Narva  Viru 1 Püssi Rakvere mnt 71 Megamarket,  Narva BENU APTEEGID PÄRNUS JA Kalevi 32a Kohtla-Järve  PÄRNUMAAL Keskallee 6 Kohtla-Järve Papiniidu 8/10  Järveküla tee 68 Selver, Kaubamajaka Keskus  Suur-Jõe 57 Suurejõe Selver  Kohtla-Järve Põhja-Allee 4 Säästumarket, Linaküla Kihnu  Kohtla-Järve Pikk 11 Pärnu Rakvere mnt 29 Maxima, Jõhvi  Suur-Sepa 14 Pärnu Riia mnt 17/19 Pärnu BENU APTEEGID RAPLAS JA Karja 4 Pärnu RAPLAMAAL Koonga vald Koonga Hariduse 3 Rapla  Kesk 7 Tootsi Lasteaia 12 Tervisekeskus, Rapla Pärnu mnt 3 Tori Kasvandu tee 12 Kaiu, Raplamaa Pärnu mnt 65 Kilingi-Nõmme  Tööstuse 5 Kohila Vana-Asula 2 Järvakandi BENU APTEEK LÄÄNEMAAL Viljandi mnt 8-2 Käru Jaama 1 Risti Posti 26 Haapsalu  Pärnu mnt 12-14 Lelle Rannarootsi tee 1, Ridala vald  BENU APTEEGID RAKVERES JA Rannarootsi keskus Sõbra 56 Selver Sõbra 58 Prisma Ujula 2 Konsum Turu 14 Zeppelini Keskus Vahi 62 Vahi Selver Soola 7 Grossi Võru 77 Aardla Selver Aleksandri 8 Elva tee 1 Puhja Rannu Noormaa küla Lossi 3 Alatskivi Oja 17 Kallaste Kesk 4 Ulila Koosa küla Vara vald Sepa 21 Sepa keskus

       

BENU APTEEGID PAIDES JA JÄRVAMAAL Pärnu mnt 63 Maxima, Paide Vee tn 3 Paide Kase 1 Järva-Jaani Lasteaia 4 Aravete Tallinna mnt 4 Türi

Apteekides müüdavad kosmeetikasarjad Apteekides tasuta jagatav ajakiri

 Vichy  60+

Veterinaartoodete saadavus



www.benu.ee

BENU APTEEGID NARVAS JA IDA-VIRUMAAL

LÄÄNE-VIRUMAAL

Laada 27 Rakvere Kroonikeskus Pargi 26 Kunda  Tuleviku 1 Rakvere Polikliinik Rakvere mnt 3 Haljala Vallamaja Salutaguse tee 6 Laekvere Sõpruse 1A Vinni  Pikk 33 Maxima Tapa Jaama 1 Grossi Toidukaubad Tapa Mere 63a Võsu

 Eucerin

 Bioderma

 Avene

 



BENU APTEEGID VÕRUS, VALGAS JA VALGAMAAL

Kooli 2 Maxima, Võru  Vabaduse 10b Võru  Põllu 2 Antsla Sänna mnt 4 Rõuge Raja 5 Selver, Valga  Valga 3 Kevade Keskus, Tõrva  Lipuväljak 28 Konsum, Otepää 

BENU APTEEGID VILJANDIS JA VILJANDIMAAL Jakobsoni 2 Mulgi Market, Viljandi Vaksali tn 11A Kantremaa Apteek Viljandi mnt 6 Kolga-Jaani Oru tn 1 Abja- Paluoja

BENU APTEEGID SAAREMAAL

Kihelkonna mnt 3 Kuressaare Säästumarket Turu 2 Kuressaare Mustjala 3 Kuressaare Lossi 1 Kuressaare Aia 25 Kuressaare Liiva Muhu vald

BENU APTEEK HIIUMAAL Linnumäe küla Hiiumaa Selver

  



BENU APTEEGID JÕGEVAMAAL Kesk 4 Selver, Jõgeva Lossi 9 Põltsamaa Kesk 6-9 Torma Pala küla Pala vald Tartu mnt. 3 Mustvee

 

BENU APTEEGID PÕLVAMAAL Tartu mnt 21 Ahja Mäe tn 2A Põlva Võru mnt 1 Räpina Räpina mnt 2 Veriora Pikk 30 Värska



 Lierac



 Bodysol