Eesti ehitab 2015 by Meediapilt OÜ

EESTI E E S T I N Ä I T U S T E M E S S I K E S K U S E S 8 . –11. a p r i l l 2 0 15

Sisu:

www.angrooehitus.ee Laki 16, Tallinn. tel.6563149 ; 5138811

Tere tulemast messile Eesti ehitab! lk 6–7 Eksponentide nimekiri lk 9–10

KVALITEEDIS

Koolitusürituste kava lk 12–13 Mida toob aasta 2015? lk 16–17

EI TINGI

Portree: Linda Madalik lk 18–22 Remondikulud kontrolli alla lk 26–28 Pekingi saatkonnahoone lk 30–34 Aasta tehasemaja lk 36–40 Klassika – linaõlivärv lk 42–43

HINDADES

Ringkäik Kadriorus lk 44–47 Kevadine koolituskalender lk 48 Erinevad katusematerjalid lk 52–55 Vana maja soojustamine lk 56–59 Plats puhtaks – lammutamine lk 60–62 Maaküttega maja soojaks lk 64–66 Päikese- ja tuuleenergia koduõuele lk 68–71 Nutikas kodune elektrisüsteem lk 72–74 Päikeseenergia liitmine küttesüsteemi lk 76 Grafitikunst linnatänavail lk 78–81

AGA KÜLL KÜSI info@ HINNAPA K angr ooeh KUMIST: itus.e e

Hiltoni hotelli ehitustandril lk 84–87 Messihallide plaanid lk 88–91

EESTI EHITAB Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Ajakirja toimetajad: Mati Feldmann ja Liivi Tamm Toimetuse e-post: toimetus@meediapilt.ee telefon +372 5107011 Reklaamiosakonna e-post: reklaam@meediapilt.ee, telefon +372 5210632 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT Hoiame Sind pildil

oü

-10%

MESS taaskord suurem Mess Eesti ehitab on tänavu veelgi kasvanud: ka lisahalli pind on mullusega võrreldes poole suurem. Mess võõrustab külalisi nii Eestist kui väljastpoolt: kohal on ettevõtteid kogu Baltikumist ja Skandinaaviamaadest, samuti näiteks Poolast ja Saksamaalt. „Tänavu tunti meie vastu päris tõsist huvi ka Ukrainast. See plaan veel ei realiseerunud, aga loodame, et järgmisel aastal jõuavad sealsed tootjad Eesti ehitusturule,“ osutab messi projektijuht Epp Sultsmann. „Mul on väga hea meel, et suured ehitusmaterjalide tootjad, teis6

te seas Paroc, Saint-Gobain Ehitustooted või Wienerberger, on ehitusmessi kui ärikeskkonda väärtustanud ning messile tulnud, toetades nii oma turuliidri positsioonilt ka uusi tulijaid,“ kinnitab Sultsmann. „Samuti on oluline, et ürituste ja teabeprogrammi on liitunud uusi tulijaid: näiteks Tuuleenergia klaster korraldab koostöös Eesti Arhitektide Liidu ning Eesti Passiivmajaliiduga koolituspäeva.” Suuremalt on tänavu esindatud ka Eesti Puitmajaliit ja klaster, messi raames kuulutatakse välja Aasta Tehasemaja konkursi võitja. “Ega olegi öelda muud, kui et tulge ja öelge oma sõna kaasa, põhilised üritused toimuvad kolmapäeval ja neljapäeval,“ kutsub Sultsmann. Nagu mullugi, jätkub uute energialahenduste tutvustamine. „Siin on palju uusi küttesüsteemide pak-

kujaid, näiteks Õhkpõrand OÜ,“ osutab Sultsmann. „Ka ehitus- ja viimistlusmaterjalide osas on uusi tulijaid, teiste seas Wellmax Baltic OÜ või Amber Wood SIA. Samuti on mitmeid ettevõtteid, kes on vahepeal messilt eemal olnud, ent nüüd siia tagasitee leidnud. Ventilatsioonifirmadest on selline näiteks ETS Nord AS.“ Ehitusmessi esimesel päeval toimuv traditsiooniline välkfoorum on oma tavaraame pisut muutnud: tänavu on teemaks linnaline elu ja arhitektuurne tulevik. Samuti toimuvad mitmed ökoehituse töötoad Saviukumaja ja partnerite stendis, lisaks väiksemaid seminare ja tooteesitlusi. Välialalt leiab samal ajal nii ehitusmasinaid, tööriistu, puitmajatootjaid kui küttelahenduste tutvustajaid, lisaks esitletakse kaubikuid.

Eesti ehitab korraldajad prognoosivad, et tänavu tuleb ehitushooaja suurimale sündmustele umbes 35 000 külastajat. Foto: Äripäev/ Eiko Kink

Eesti ehitab mess on avatud: Eesti Näituste messikeskuses, Pirita tee 28, Tallinn KOLMAPÄEVAL, 8. aprillil 11.00–18.00 NELJAPÄEVAL, 9. aprillil 10.00–18.00 REEDEL, 10. aprillil 10.00–18.00 LAUPÄEVAL, 11. aprillil 10.00–17.00

Pilet:

tavapilet 6 eurot flaieriga 4 eurot (võimalik trükkida www.fair.ee/eestiehitab) õpilased, üliõpilased, pensionärid 3 eurot erialased õpilas- ja üliõpilasgrupid eelregistreerimisel 2 eurot

Parkimine:

Külastajate sõiduautode tasuline parkimine (parkimistasu 3 eurot) toimub Tallinna Lauluväljaku territooriumil tähistatud parkimisalal ja tasuta parkimine Pirita tee linnast väljuva esimese sõidurea ääres paiknevates parkimistaskutes. Külastajate autode tasuline parkimine messikeskuse parklasse piiratud ulatuses vabade kohtade olemasolul. Palume jälgida parkimist lubavaid ja keelavaid tähiseid ning liikluse reguleerijate märguandeid.

KUIDAS KASUTADA TAASTUVENERGIAT UUTES EHITISTES? Tuuleenergia klaster, Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Passiivmajaliit kutsuvad koolituspäevale

9. aprillil 10.30 – 17.00 messil Eesti Ehitab 2015 Eesti Näituste Messikeskuses (saal A2)

Lisainfo ja registreerimine: www.tuuleenergia.ee

Vaata ajakava lk 12

Horisontaalpuurimine paepinnas, raske ja pehme pinnas

WWW.AGIO.EE

tel. +372 56 51 026

EKSPONENTIDE

nimekiri FIRMA, STEND

3M Eesti OÜ Aeroc Jämerä AS

E-31 B1-20

Dextera UAB

A1-06

GreenecoSolar OÜ

E-51

Diapol Granite OÜ

B2-25

Greenforce OÜ

E-67

Agriland OÜ

V-35

Digga Central Europe -

Haapsalu Uksetehase AS

C-51

Aircom OÜ

C-73

Serafin PUH Andrzej Serafin

V-12

Hades Geodeesia OÜ

E-44

C-71

Dogma OÜ

E-09

Hals Interiors OÜ

D-26

Airwave OÜ Airvitamin Grupp OÜ

C-88

Domus Fortis OÜ

AKVEDUKT OÜ

D-24

Doordec OÜ

Amberwood SIA

E-01

DTC LT UAB

AMEX Technika Zamocowań

E-53

Duschy Marketing OÜ

D-35

Hartico OÜ

E-12

APK Products OÜ

V-05

EB THERM OÜ

D-23

Heikkinen OÜ

V-28

A-Profiil OÜ

V-38

Ecopood OÜ

A1-15

HT Hi Tech Polymers Oy

E-52

Araneo OÜ

E-65

Ecoteso OÜ

A1-01

I.S.E Puit OÜ

C-86

ArevaSolar Estonia OÜ

E-28

Ecotopline OÜ

IK Dinara Rudan SIA

A1-04

Arhdisain OÜ

C-27

Ecovill Grupp UÜ

D-43

Infraroad OÜ

B2-10

EEK-TRADE AS

C-61

Innoelement OÜ

C-44

InteliVENT OÜ

ARP Group OÜ

A1-09

Arsenal Industrial SIA

V-19

Eesti Höövelliist OÜ

Art Doors OÜ

C-05

Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite

Aru Grupp AS

C-03

Liit MTÜ

AruCad Süsteemid OÜ

B2-12

Eesti Standardikeskus MTÜ

Ascar Auto AS

V-31

Hansa Maaler Viimistlustehnika OÜ

E-23

C-08

Hansadoor OÜ

C-81

E-13

Harju Elekter AS

D-34

Fuajee

Interstone Sp.z.o.o C-75

Intervilža JSC/Inowood

B2-31 D-17, D-18 C-58 E-82

B2-34

Isoreal OÜ

B2-13

D-07

Isoroc OÜ

B2-22 B1-03

V-23

Ega Invest UAB

ASSA ABLOY BALTIC AS

C-12

Ehitusplaat OÜ

C-34

Izopanel OÜ

August EstFin OÜ

E-83

Eko Invest

E-80

ITB Sp.z.o.o.Sp.K

E-53

Eksklusiivehitus OÜ

C-87

Jakimer OÜ

C-25 V-30

AVDS Group OÜ/FiestaDesign

B2-06

Balteco AS

C-67

ELTARKO OÜ

C-60

Janssens Eesti OÜ

Baltic TK Group OÜ

C-78

EM - Serv AS

V-07

Ježvitas UAB

C-57

Baltijas Durvis SIA

V-13

Enerest OÜ

Jung Vilnius UAB

C-42

Barrelmann OÜ

V-29

Energogen OÜ

Karu Katus OÜ

E-27

Bauer Veetehnika OÜ

D-01

ENIM JSC

B2-01

KattoCenter Eesti OÜ

C-36

BB Technics Baltic OÜ

E-66

Erek OÜ

C-06

24. märts 2015. a.

BEGIN OÜ

B2-21

Eritex Invest OÜ

C-01

Katusemaailm OÜ

Benders Baltic Nord OÜ

B1-06

ESAKODA MTÜ

E-84

Kipsivalu OÜ

E-42

V-20

Espak AS

C-50

Kisanko OÜ

C-99

C-93

Eston Holding OÜ

B2-17

K-Kate Katuse OÜ

Estonia Linnaehitus OÜ

B2-15

Klaashoone OÜ

Bergu placis SIA Bestair Kaubandus OÜ BK Eesti AS

B2-02

B1-08 D-27

Lk 2 of 5 C-66

B1-07 A1-01a, V-03

BL Tehnika OÜ

D-10

ETS Nord AS

D-13

Klaasplast OÜ

Bobcat Balti OÜ

V-08

FEB AS

E-61

Kliimaseade OÜ

Callefiks OÜ

D-25

Fiiberplast OÜ

E-07

K-Majad OÜ

C-89

Cerbos OÜ

D-16

Finnlog OÜ

C-63

Knap

A1-10

E-36

Fire Experts JSC

E-26

Kodukolle LT OÜ

C-29

KODUSTUUDIO OÜ

C-68

Cleanserv OÜ Comfort Heat UAB

D-40

Cosentino Scandinavia AB Danfoss AS Demostar OÜ

Flagest OÜ GASPRE OÜ

D-41 B2-29

Generga UAB Geosystems Eesti OÜ

A1-02 D-11 C-43 B2-09

A1-22 D-12

KOLTSI KAMINAD OÜ

E-04

KOMINUS POLSKA SP. Z O. O.

A1-13

Korpa UAB

E-14

FIRMA, STEND Korsten Puhtaks OÜ

A1-20

Raidkivi OÜ

D-21

ZeroLiving OÜ

V-33

Korstna Ekspert OÜ

C-77

RAITWOOD Puiduterminal/Rait AS

C-47

Tamec Trade OÜ

E-62

KVN SYSTEMS OÜ

E-69

Rakvere RLR OÜ

Kütte Service OÜ

D-11

Küttemeister OÜ

D-31, V-27

Rautakesko AS Reaalprojekt OÜ

B2-07 C-52

Tehnoturg-T Raadiosidekeskus OÜ E-65a Tehnovaht OÜ

A1-23

Tektum OÜ

A1-07 C-24

Kütteteenus OÜ

V-22

Recticel Insulation

E-20

Tenapors Ltd

Lankmeta UAB

E-10

Rehpol AS

C-35

Teramet AS

B1-09 C-79

C-04

Terrat AS

D-42

Larossa Grupp OÜ

A1-12

Reideni Plaat AS

Lasita Aken AS

C-82

Rekman OÜ

C-65

Texoblock SIA

LAT-SET Ltd

V-18

Reola Gaas AS

D-29

THE Systems OÜ

Layher Baltic UAB

V-36

Revonia Keldrikoda

E-16

Therm OÜ

Rigas Laku un Krasu Rūpnica SIA

C-59

Thermoelement OÜ

C-76

Timbeco Woodhouse OÜ

B1-13 V-24

LED House OÜ

B2-24

Lincona Põrandakeskus

C-23

Rihards 2 LTD

E-11

Lokaator OÜ

C-46

Ristatus UAB

C-56

Toolmaster OÜ

Lossikivi OÜ

C-85

Roms Grupp OÜ

V-10

Toppi Plast OÜ

C-95

Trives OÜ

B1-02 E-38 B1-22

E-25

Ludox OÜ

B2-18

Rotho Blaas Baltic SIA

Luxus OÜ

D-28

Ruuftop OÜ

B1-14

Tulves OÜ

A1-03

M.K. Door OÜ

E-43

Saaremaa Saunad OÜ

V-06

Tööinspektsioon

B2-28

Maaküte OÜ

V-02

Safran OÜ

C-57a

Uksepartner OÜ

C-33

Malmerk Klaasium OÜ

C-37

Saint - Gobain Ehitustooted Eesti AS C-49

Umega AB

D-37

Sakret OÜ

Uninaks AS

B1-10 D-22

Markato MK OÜ Mascus Eesti

B2-23

Saksa Automaatika OÜ

C-32

Uponor Eesti OÜ

Masinateenus OÜ

C-97

Sami AS

V-21

UVG Elektric UAB

E-47

Mecro AS

V-04

Saviukumaja OÜ

Valmieras Stikla Škiedra JSC

C-38

Megalet Grupp OÜ

Fuajee

B1-04

B2-04

B2-26

B2-32

SB Keskkütteseadmed OÜ

D-32

Varustaja 24

SBM Fastwood OÜ

B1-01

Watex Estonia OÜ

D-08

C-64

Sense OÜ

C-45

VBH ESTONIA AS

C-54

C-41

Serfas LTD

C-28

wedi GmbH

E-29

V-26

Seve Ehitus AS

E-32

Veepisar AS

C-80

Monier OÜ

B1-19

SFS intec Oy Eesti Filiaal

C-74

Wellmax Baltic OÜ

C-91

Movek Grupp OÜ

D-03

Sigmasystems OÜ

E-50

VELUX Eesti OÜ

C-22

C-21

MENDALI OÜ

C-13

MIRIDON OÜ MK Blecxa UAB Moderator OÜ

MT Grupp OÜ

V-25

Silmani Elekter AS

C-20

Vennad-Dahl AS

D-15

Muinsuskaitseamet

B2-27

Sindelkatuse OÜ

C-07

Ventroc OÜ

B1-15

Männiku Saekoda OÜ

C-90

Sinear OÜ

B1-12

Vertex Systems Oy

Mööblifurnituur AS

C-98

Skat Keskus OÜ

V-10

Vesmaco OÜ

Naelaremont OÜ

V-34

SKP Aliuminis UAB

E-48

VIA 3L

Nelissen Eesti OÜ

A1-21

SMELTA OÜ

Osmo Baltic OÜ

C-30

Ouman Oy

D-14

C-10 D-04 E-21

B2-01

Wienerberger AS

SOLAR4YOU OÜ

E-64

Viking Window AS

C-02

SolarEst OÜ

E-08

Vilkorst OÜ

D-06

Pakkemeister Hillman OÜ

A1-16

Soome Maja OÜ

Paroc AS

B1-17

Spraytec OÜ

A1-18

Eesti Filiaal

C-92

Pelletiküte AS

D-02

SPU Insulation Baltics OÜ

C-62

Vilma AB

C-40

Penosil Eesti OÜ

C-53

Stamela UAB

C-55

Windberg OÜ

Pinnasetööde Kaubamaja

E-39

Starfeld OÜ

E-46

Vip Fono OÜ

Plastor AS

D-20

Starman AS

E-05

Vizulo SIA

B2-11 B1-11

Primostar OÜ

B2-05

C-31

B1-18

Villeroy&Boch Gustavsberg Oy

C-11 B2-30

Sternoberg OÜ

A1-19

VKG Plokk OÜ

Probus

V-32

Stonelita UAB

D-36

Õhkpõrand OÜ

E-35

Puhastid OÜ/ECCUA

D-30

STRANGKO GRUPP OÜ

Ühinenud Ajakirjad AS

B1-21

Puit & Ehitus OÜ

V-09

Stropuva IR KO UAB

D-38

PUMEKO AS

C-09

Sunair Ventilatsiooniseadmed

D-09

Puumestari OÜ

E-15

Rabota RX OÜ

D-39

V-11

Suwira OÜ

E-24

Systemair AS

C-72

GA? A R R O K ÖÖD T K I Õ K TEEME KSUGA! A JÄRELM. 15,9% l • intress akse al. 0 € • sissema

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2015. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! Tutvu tingimustega: WWW.TOODE.EE/JARELMAKS või lhv.ee/jarelmaks ja küsi nõu meie asjatundjalt. * Järelmaksu pakub AS LHV Finance. Järelmaksu krediidikulukuse määr on 25,64% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 650 €, sissemakse 0%, krediidisumma 650 €, intress 19,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 19,9 €, järelmaksu periood 25 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 819 €.

Eesti ehitab 2015

teabe-, nõustamisja koolitusürituste kava

12.00 Rahvusvahelise ehitusmessi Eesti ehitab 2015 pidulik avamine 12.00 Dektoni ja Silestone esitlus Korraldaja: Cosentino Scandinavia Info ja registeerumine: R.S.V.P. hiljemalt 4. aprilliks Signe Arusoo, sarusoo@cosentino.com, + 372 56 50 8381 Toimumiskoht: A2 seminariruum

15.00 Dektoni ja Silestone esitlus Korraldaja: Cosentino Scandinavia Info ja registeerumine: R.S.V.P. hiljemalt 4. aprilliks Signe Arusoo, sarusoo@cosentino.com, + 372 56 50 8381 Toimumiskoht: A2 seminariruum

12.00 - 17.00 Saviukumaja töötoad KOLMAPÄEVAL, 8. APRILLIL 11.30 Ehitusala välkfoorum: Linnaelu – tehislik, aga üsna mugavaks muudetav ökosüsteem Kas linnaelu vajab arendamist või koguni eelisarendamist? Marek Strandberg, Inseneeria peatoimetaja Avalik ruum linnas Veronika Valk, arhitekt Liit- ja tehisreaalsus kaasaegses projekteerimisprotsessis Martti Kiisa, Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna dekaan Ruumiarhitektoonika käsitlustest Aleksander Jakovlev, disainer Liigume linnaajas Marek Rannala, liikuja Peale loenguid on vestlusring – vaba mikrofon ja linnaelu arutelu aeg Korraldaja: Ehitusala OÜ Info ja registeerumine: Osavõtt tasuta, vajalik eelregistreerimine: www.ehitusala.ee Toimumiskoht: A1 seminariruum

12.00 - 12.30 Töötuba: Roomati paigaldus 13.30 - 14.00 Töötuba: Aluspindade ettevalmistus savikrohvimiseks ja esimese savikrohvi kihi paigaldus 15.00 - 15.30 Töötuba: Savi peenviimistluskrohvi paigaldus ja viimistlus 16.30 - 17.00 Töötuba: Tadelakti & Gekolakti tutvustav koolitus Korraldaja: Saviukumaja Toimumiskoht: Saviukumaja stendis B2-32

NELJAPÄEVAL, 9. APRILLIL 10.30 - 17.00 Koolituspäev: Kuidas kasutada taastuvenergiat uutes ehitistes? AJAKAVA: 10.30 - 10.50 Taastuvenergia ja liginullenergia hooned – milline on Eesti elamumajandus aastal 2030? Jaanus Uiga, Eesti Arengufond/Eesti Maaülikool 10.50 - 11.40 Päikeseelektrisüsteemide planeerimine ja kasutamine ehitistel Andri Jagomägi, Tallinna Tehnikaülikool

11.40 - 12.10 Praktilised näited päikesepaneelide ja -kollektorite kasutamisest Eestis Anti Tiik, Bakeri OÜ 12.10 - 13.00 Ehitisintegreeritud päikeseelektri süsteemid Andri Jagomägi, Tallinna Tehnikaülikool Kohvipaus 15 min 13.15 - 14.00 Eraisiku võimalused ja valikud tuulest elektri tootmisel Criss Uudam, väiketuulikute iseehitaja 14.00 - 14.30 Väiketuulikud – miks ainult asukoht ei ole piisav otsustuskriteerium? Jaanus Uiga, Eesti Arengufond/Eesti Maaülikool 14.30 - 15.15 Praktilised näited Eestis toodetud väiketuulikute püstitamisest ja võrku liitmisest Indrek Gregor, TUGE Energia OÜ Kohvipaus 15 min 15.30 - 16.15 Targad energialahendused ehk läbimõeldud tervikpilt Indrek Raide, Nordic Energy Solutions OÜ 16.15 - 17.00 Hea sisekliima ja energiatõhusus Eesti esimese passiivmaja näitel Kuldar Leis, Eesti Passiivmajaliit Korraldaja: Tuuleenergia klaster, Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Passiivmajaliit Info ja registeerumine: www.tuuleenergia.ee. Koolituspäeva viib läbi Tuuleenergia klastri arendusjuht Mihkel Loorits +372 55 653 326. Toimumiskoht: A2 seminariruum

12.00 - 17.50 Seminar: Puitmajatootjad – teadlikult tuleviku poole AJAKAVA: 12.00 Liginullenergiahoonete nõuded Eestis ja teistes liikmesriikides Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli ja Aalto Ülikooli professor 12.25 Küttesüsteemide järgmiste aastate trendid Marko Ranniku, Bestair AS müügijuht Kohvipaus 13.00 Päikesepaneelide terviklahendused Martin Lall, Energogen OÜ tegevjuht

13.25 Jätkusuutlikud tehnoloogilised arengud puidukaitses Andres Kehman, Akzo Nobel Baltics AS arendusdirektor 13.50 - 14.30 Lõunapaus 14.30 Parameetriline lähenemine arhitektuurile Raul Kalvo, arhitekt, Singapuri Tehnikaja Disainiülikooli teadur 15.00 Kodumaja puitpilvelõhkuja Norras Mihkel Uibo, Kodumaja AS projekteerimise projektijuht 15.30 Maja e-poest. Palmako kogemus Ingrid Lamp, Palmako AS turundusjuht 16.00 Peamised trendid majanduses. Kas puitmajatootja võib kõige rahulikumalt magada? Indrek Neivelt 16.30 - 17.50 Aasta tehasemaja 2015 võitjate autasustamine Korraldaja: Eesti Puitmajaliit ja -klaster Info ja registeerumine: Seminaril osalemine on tasuta. NB! Registreerumine on vajalik, kuna messialal toimuvale seminarile sissepääsu tagab seminarikutse. Registreerumine: pille.laub@puitmajaliit.ee Toimumiskoht: A1 seminariruum

12.00 - 17.00 Saviukumaja töötoad 12.00 - 12.30 Töötuba: Korkplaati ja kookoskiudplaati tutvustav koolitus 13.30 - 14.00 Töötuba: Aluspindade ettevalmistus savikrohvimiseks ja esimese savikrohvi kihi paigaldus 15.00 - 15.30 Töötuba: Teise savikrohvi kihi ja džuudikanga paigaldus 16.30 - 17.00 Töötuba: Savi peenviimistluskrohvi paigaldus ja viimistlus Korraldaja: Saviukumaja Toimumiskoht: Saviukumaja stendis B2-32

14.00 - 15.00 Seminar: Töökeskkonna Tööbik (www.toobik.ee) tutvustus Korraldaja: Sotsiaalministeerium Info ja registeerumine: Anni.Katkosild@sm.ee Toimumiskoht: B2 seminariruum

REEDEL, 10. APRILLIL 10.30 - 17.30 Seminar: Energiasäästlik mõtteviis hoonetes – kuidas tegutseda? AJAKAVA: 10.30 - 11.00 Registreerimine ja tervituskohv 11.00 - 11.30 Sissejuhatus teemale, energiasääst ja manipulatsioonid Ragnar Kuusk, MTÜ ESAKODA 11.30 - 12.00 Korterelamute toetusmeetme käsitlus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja 12.00 - 12.30 Majad ei kuluta energiat, inimesed kulutavad Kalle Virkus, TREA energeetika ekspert 12.30 - 13.00 Koskla KÜ elamu renoveerimise tutvustus ja video Kohvipaus 13.15 - 13.45 Õhk-vesi- ja maasoojuspumpade lahendused Marius Vahter, Ait-Nord OÜ müügidirektor 13.45 - 14.15 Päikesekütte võimalused Eerik Kaste, Anrebell OÜ 14.15 - 14.45 Aereco mehhaaniline isereguleeruv niiskustundlik kohtventilatsioon Karl Sooväli, S.F.P.Group OÜ 14.45 - 15.15 Lahendused küttesüsteemide renoveerimiseks Marko Moring, Danfoss AS müügijuht Kohvipaus 15.30 - 16.00 VVV - ventilatsioon vastavalt vajadusele Viljo Kaul, Termex OÜ juhataja 16.00 - 16.30 Päikeseenergiast elektrienergia Ander Pukk, Naps Solar Estonia OÜ tegevjuht 16.30 - 17.00 Säästlik ja pikaajaline LED valgustus Tõnis Keel, Ledshop OÜ juhataja 17.00 - 17.30 Targa maja süsteemide käsitlus Neeme Takis, Peeter Hagen, Uniflex Systems OÜ 17.30 - 17.40 Kokkuvõte ja seminaril osalejate tänamine

Korraldaja: ESAKODA MTÜ ja koostööpartnerid Info ja registreerimine: kuuskragnar@gmail.com või omanikud@omanikud.ee Toimumiskoht: A1 seminariruum

12.00 - 13.00 Seminar: Ülevaade BIM lahendusest Reviti baasil ning Revit/BIM mudelite näited TTÜ Tartu tudengite teostuses Korraldaja: AruCad Süsteemid OÜ Toimumiskoht: B2 seminariruum

13.30 - 16.30 Seminar: Kaabelvõrgu erinevad tehnoloogiad ja nende kasutamine Eesti uusarendustes Korraldaja: Starman AS Toimumiskoht: B2 seminariruum

12.00 - 17.00 Saviukumaja töötoad 12.00 - 12.30 Töötuba: Roomati paigaldus 13.30 - 14.00 Töötuba: Aluspindade ettevalmistus savikrohvimiseks ja esimese savikrohvi kihi paigaldus 15.00 - 15.30 Töötuba: Teise savikrohvi kihi ja džuudikanga paigaldus 16.30 - 17.00 Töötuba: Savi peenviimistluskrohvi paigaldus ja viimistlus Korraldaja: Saviukumaja Toimumiskoht: Saviukumaja stendis B2-32

LAUPÄEVAL, 11. APRILLIL 11.00 - 15.30 Saviukumaja töötoad 11.00 - 11.30 Töötuba: Korkplaati ja kookoskiudplaati tutvustav koolitus 12.00 - 12.30 Töötuba: Savi peenviimistluskrohvi paigaldus ja viimistlus 13.30 - 15.30 Töötuba: Tadelakti tutvustav & Gekolakti praktiline lühikoolitus Korraldaja: Saviukumaja Toimumiskoht: Saviukumaja stendis B2-32

Korteriühistud kimpus

ehituspraagiga

Ehitistele ja projektidele ekspertiise ning omanikujärelevalve teenust pakkuva Accurato Fassaadid OÜ omanike Ruve Visnapuu ja Janek Bahovski sõnul ilmnevad renoveeritavate objektide puudused pahatihti alles pärast garantiiaja lõppu. Tänane ehitusturg, töökultuur ning ehituskvaliteet on nii mõnigi kord allpool arvestust ning vaja on korralikku järelevalvet. „Korteriühistutel soovitame teha ehitajat valides korraliku ja põhjaliku taustauuringu, uurida viimase paari aasta objekte, küsida tellijatelt, mis läks hästi ja mis halvasti,“ soovitab Ruve Visnapuu. „Meie poole on pöördutud ka ehitusfaasis, et asjade seis üle vaadata. Kahjuks oleme näinud objektile jõudes ka väga kurbi üllatusi.“ Fassaaditööde juures on nii mõnigi kord komistuskiviks paigaldusjuhendite eiramine: need on tootjatel erinevad ning pahatihti jäävad olulised detailid tähelepanuta. „Näiteks tootjad ei nõua süvistatud tüübeldamist ning nii ilmuvadki tänavapilti omamoodi lepatriinutäpilised majad, kus lisakinnituse näol on toimunud soojusülekanne väliseina pinnale ning kinnituskohad on sinna välja tulnud. Pikas perspektiivis kah-

justab see aga omakorda fassaadi katet. Tüüpveaks on ka see, et soklisiini ja soojustusmaterjali vahele ei lasta vahtu, kuna tootjapoolne paigaldusjuhend seda ei nõua, “ kirjeldab Ruve Visnapuu. „Sellised vead ilmnevad nii garantiiperioodil kui ka hiljem. Uus määrus korterelamute rekonstrueerimistoetuste tingimustest küll pisut kergendab olukorda, sest nüüd on uues määruses garantiiperiood viis aastat ja tehniline konsultant on kohustuslik. Samas tasub tähele panna, et esimene kohustuslik ekspertiis on Kredex-i kanda, korduvekspertiis aga jääb tellija finantseerida.“ Accurato Fassaadid OÜ-l on tegevusload ka teehoiutööde ja muinsuskaitse alal, kuhu kuuluvad ajaloo-, ehitis- ja tööstusmälestised ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvad objektid. “Meie mitmete ehitusinseneride kogemus

ehitusturul on kakskümmend aastat ja enamgi. Väikese firmana oleme edukalt suutnud ka riigihangetel suurtele ettevõtetele konkurentsi pakkuda. Selle usalduse eest tahame tänada Riigi Metsamajandamise Keskust ja Riigi Kinnisvara AS-i, kelle projektidele omanikujärelevalve tegemine on olnud meile suur au,” ütleb Accurato Fassaadid juhatuse liige ning peainsener Janek Bahovski, kes on ühtlasi ka Kredex-i poolt aktsepteeritud tehniline konsultant. Janek Bahovski sõnul on selgelt näha, et suuremate objektide omanikud-haldajad ning korteriühistud mõistavad igati, et omanikujärelevalve ehitusel ja renoveerimisel on hädavajalik. Eraisikud täna kahjuks veel nii kaugele pole jõudnud ning pelgavad sageli teenuse hinda kalliks. Samas aga lähevad hilisem ekspertiis ning remondikulud alati kordades kallimaks.

Objekti etteteatamata kontroll: on näha, et armeerimisvõrku paigaldatakse valesti, sest tegelikult peab käima segu alla, võrk sisse ja siis segu jälle peale. Võrk peab asetsema segu sees esimeses kolmandikus.

Roosikrantsi 9 fassaad: soojustustööd olid tehtud nii valesti ja valede materjalidega, et inimene oleks võinud seitsmenda korruse kõrguselt pihta saada umbes 100-kilose armeeritud krohviga.

Accurato Fassaadid OÜ-l on ka eritegevuse load. Objektid on muuhulgas:

Mõistlik on omanikujärelevalve tehnilise konsultandina kaasata projekteerimisfaasis:

Häirekeskuse depoo Tartus Valga põhikool Valga raudteejaam Sangaste loss Pärnumaa Kutsehariduskeskus Riigi Metsamajandamise Keskuse looduskeskused ja matkarajad Olerexi tanklad Elistvere loomapark Pärnus KÜ Paimaja 14 Paikusel KÜ Looga tee 7 ja 9 Elvas KÜ Kirde 10 Tartus korterelamu Rahu 9 eramud ja kortermajad.

Ehitusjärelevalve kontrollib ehitusega seotud määruste ja seaduste täitmist kohaliku omavalitsuse poolt, omanikujärelevalve ülesanne ainuüksi tellija esindajana on jälgida, et projekt vastaks tegelikkusele ning tööd oleksid teostatud kvaliteetselt. Mõistlik on kaasata omanikujärelevalve juba algfaasis, et oma eriala eksperdid aitaksid üle vaadata erinevad eriosade projektid, kuulutada välja ehitushanget, võrrelda ning analüüsida ehitajaid ning aidata sõlmida erinevaid lepinguid.

Ringtee 43, 50105 Tartu, Eesti Tel: +372 511 8916 Ruve +372 5196 9389 Janek E-post: info@accurato.ee

www.accurato.ee

Mida toob aasta 2015? Ehitusmahud jäävad mullusele tasemele MART ARRO Saint-Gobain Ehitustooted AS Weber äri-

üksuse direktor, Balti riigid

agu paljudele peamiselt hoonete valdkonnas tegutsevatele ehitusmaterjalide tootjatele, nii oli ka meile eelmine aasta edukas. Suuremate projektide kõrval mõjutas tulemusi väikeehitus ja -remont ehk tööd, mis sageli ehitustööde statistikasse ei mahugi. Olulisel kohal oli ehitus-

materjalide eksport naaberriikidesse. Täna, märtsi algul, usun, et Eestis ehitatavate hoonete ehitusmahud jäävad 2015. aastal enam-vähem eelmise aasta tasemele. Peamise riskina näen käesoleval aastal suurte projektide osakaalu vähenemist ehitusturul, samuti võimalikku ehitusmaterjalide ekspordi langust. Seda enam mõjutavad paljude ehitusmaterjalide tootjate, samuti meie, käekäiku kohalik väikeehitus ja -remont, sealhulgas ehitusmaterjalide eratarbimine. Kohalikud materjalid on siinsel ehitusturul tähtsad, on ju ehitus valdkond, kus traditsioonid ja

harjumused mängivad suurt rolli. Eriti raskete üldehitusmaterjalide puhul pole ka otstarbekas neid kauge maa tagant Eestisse vedada. Hindan Eesti ehitusmaterjalide üldist kvaliteeditaset kõrgeks ja konkurentsivõimet heaks. Sellele vaatamata on ehitusmaterjalide tootjatel oluline pidada sammu arengutega ühiskonnas ja ehituses. Me viibime siseruumides ligi 80% ajast ja seega mõjutavad ehitised olulisel määral meie heaolutunnet ja tervist. Seda silmas pidades oleme seadnud ka oma arendustegevuse sihid ja plaanime käesoleval aastal välja tulla mitme tooteüllatusega.

Ootame mõõdukat kasvu VAIDO LEOSK AS E-Betoonelement, tegevdirektor

audbetoonist elementide kasutamine ehituses on põhjamaades jätkuvalt üks populaarsemaid ehitusviise. Ehituskiirus võimaldab viia alla töömaakulusid, töömaad on keskkonnasõbralikud – väiksema jääkide hulgaga – ning betoon on ajas kestev. Betoonelementide eelised tulevad välja lahenduste puhul, kus on arvestatud nii elementide tootmise kui paigalduse iseärasustega. Seetõttu pakume lisaks betoonelementidest toodetele ka nende paigaldust töömaal ning betoon16

elementide lahenduste väljatöötamist hoonetele. Projekteerimises on trendiks BIM – Building Information Model. Omavahel suhelda suutvad projekteerimise tarkvarad võimaldavad kogu ehitise info talletada ühte projekti ja vältida dubleerimist eri projekteerimis- ning planeerimisetappidel. Raudbetoonelementide tootmine Eestis pole juba aastaid kohalik äri. Üle poole toodetavatest seinaelementidest eksporditakse, teisi tooteliike küll mõnevõrra vähem. Hetkeseis mitmel eksporditurul pole just kiita. Rootsi turg on siiamaani olnud jätkuvalt tugeva nõudlusega, kuid Soome ja Norra turud on madalseisus. Nende turgude taastumine on Eesti betoonelementide tööstusele väga oluline.Minu nägemuses peaks kohaliku turu mahud olema sarnased eelmise aasta mahtudega. Väikest

elavnemist ootan taristusektoris, kus betoonelementide osakaal ei ole küll suur ning sõltub eurorahastuse projektide käivitumisest. Elamuehituses ootan praeguse ehitustaseme säilimist käesoleval aastal ja mõõdukat kasvu lähiaastatel. Eesti riigi poliitika pole viimasel ajal meie sektorile just piisavalt positiivset mõju avaldanud. Kasvavad ressursikasutamise tasud, jätkuvalt oluliselt madalam lubatud koormate kogumass võrreldes põhiliste eksporditurgudega Skandinaaviamaades, eluasemepoliitika puudumine Eestis – need aspektid ei lisa kindlust tulevikku suunatud investeerimisotsuste vastuvõtmisel. Ettevõtjad aga on tublid ning leidnud uusi väljundeid. Kuna betoonelemendid võimaldavad tööjõuefektiivseid lahendusi, arvan, et betoonelementide osakaal ehituses saab olema jätkuvalt kasvav.

Lootused on ekspordil

Teedeehitusse tuleb oluliselt vähem raha

TÕNIS NEILINN

TOOMAS VAINOLA

Malmerk Fassaadid AS, tegevjuht

vatäidete tootjate tootmisvõimsused on juba aastakümneid olnud suuremad kui Eesti ehitusturule vaja. Seega on avatäidete tootjad umbes sama pika aja jooksul tegelenud ka ekspordivõimaluste otsimisega. Arvan, et enam kui pool avatäitjate toodangust leiab täna turu Eestist väljaspool (peamiselt Skandinaaviamaades). Seega, kuna viimased aastad on Eesti ehitusturg olnud madalseisus, on akende ja uste tootjad pidanud veelgi intensiivsemalt otsima turgu välismaalt. Välisturgude maht võrreldes kodumaisega on tohutult suurem. Välisturgudel oma osakaalu suurendamine on seejuures kindlasti võimalik, aga tuleb arvestada, et seal mängib eelkõige rolli tellijate usalduse võitmine ja see võtab aega aastaid. Eesti ehitusturu kokkukuivamise tõttu on konkurents siinsetel töödel läinud üliteravaks. Toodete hinnatase Eestis viitab sellele, et tööd saab see, kes „kannatab rohkem valu“, tarnib küsitust madalama kvaliteediga toote või siis tõenäoliselt susserdab maksudega. Helgema tuleviku lootused saavad meie segmendi jaoks tõenäoliselt olema seotud siiski välisturgudega.

Rudus AS, juhatuse esimees

udus AS-i tegevusalad on betoonisegud ja graniitkillustik. Betooniturg ei kasva. Optimistlikult loodame, et oluliselt ei kahane ka. Hoonete ehituses väike tõusutrend jätkub, veduriks on põhiliselt elamuehitus ja muu erasektori ehitus. Riikliku ehituse osa on väike ja kahanev. Eriti vilets on olukord infraehituse sektoris. Teedeehitusse tuleb 2014–2020 EL-i raha oluliselt vähem kui eelmisel rahastusperioodil 2007–2013. Uue perioodi teine aasta on juba kevadesse jõudnud, aga uusi hankeid on tulnud napilt. Tundub, et see hooaeg läheb jälle mööda. Lisaks sidus riik ennast lahti kohustusest kasutada 75% laekuvast kütuseaktsiisist teede korrashoiuks. Parem pole olukord põllumajanduse sektoris. Kui eelmisel rahastusperioodil investeerisid põllumehed uutesse tootmishoonetesse, siis praegu on olukord nutusem. Riiklikus propagandas on „betoon“ muutunud sõimusõnaks. “Vähem betooni, rohkem pehmeid väärtusi,“ kõlab poliitikute loosung. Niisiis keskendume põhiliselt hoonete ehitusele ja erasektorile. Kogumaht ei ole oluliselt vähenenud, aga ehitused on väiksemad ja tellimuste arv suurem. Praegune hinnatase betooniturul ei ole aga jätkusuutlik. Enamik tootjaid vireleb nulli piiril või kahjumis. Tehnika vajab uuendamist, kuid tänased hinnad seda ei võimalda. Selle

tulemusena kannatavad kliendid ja kvaliteet. Ütlus „palju kära, vähe villa“ kehtib tänasel betooniturul. Kui Eesti ehitaks igal aastal vajaliku 4000–5000 uut eluaset, mitteeluruumide ehitus oleks väikeses kasvutrendis ja poliitikud tunnistaks, et päris ilma investeeringuteta ehitusse ei saa ka riik hakkama, võiks järgmistele aastatele vaadata lootusrikkamalt. Graniitkillustiku poole pealt rääkides kasutatakse valdav osa killustikku infraehituses – teed, raudteed, sadamad, sillad, tunnelid. Infraehituse madalseis mõjutab otseselt graniitkillustiku turgu. Kuna Eestis graniitkillustikku ei kaevandata, tuleb see kõik sisse tuua välismaalt. Konkurents on kõva, killustik tuleb Eestisse põhiliselt Soomest, Rootsist ja Norrast. Aeg-ajalt on kuulda seisukohta, et Eestis kasutatakse liiga palju imporditud killustikku, ent tegelikult kasutatakse graniitkillustikku seal, kus kohalik paekillustik ei pea liikluskoormusele või meie kliimale vastu. Samas tuleb nõustuda, et mõnedes teedeehituse hangetes on Maanteeamet „keeranud kvaliteedinõuetega üle võlli“. Põhjendamatult kõrged ja ebareaalsed kvaliteedinõuded materjalidele väljenduvad kõrgetes hindades, tekitavad ebamõistlikke probleeme ehitajatele ja materjalitarnijatele ja jätavad tihti ausad tootjad üldse pakkumisest kõrvale. Suuremahulist teedeehitust on praegu vähem kui eelmistel aastatel, investeeringud raudtee ehitusse on samuti kuivanud kokku. Loodame, et Maanteeamet lagunevate asfaltkatete uuendamist vajalikus mahus siiski jätkab. Ka Rail Balticu ehituse algus annaks ehitajatele ja materjalitootjatele tööd. 17

Hea

AKUSTIK on

arhitekt, füüsik ja muusik Eesti akustika suurkuju Linda Madalik oskab üllatada: viimati paugutas ta ootamatult püstolit saalitäie arhitektide ees Kosmose IMAXkinos. TEKST: MATI FELDMANN

Linda Madalikku võib iseloomustada kui eesti akustika “grand”, aga mitte “old lady´t”. Kust tekkis mõte stardipüstolit täissaali ees katsetada? Kinos Kosmos toimus arhitektide ja sisearhitektide liidu üritus, kuhu oli ka mind kutsutud. Avaldasin soovi, et tahaksin sooritada katse – mõõta järelkõla kestvust inimestega täidetud kinosaalis. Kosmose ümberehitamise ajal kavandasin saali akustikat mina. Kosmosesse olid planeeritud nahast toolid, ehkki kinosaalides on tavaliselt tekstiiliga kaetud toolid, mis summutavad heli paremini. Samas kehtivad kinosaalidele stan-

LINDA MADALIK Sünniaeg: 27.03.1944 Sünnikoht: Pärnu HARIDUS: 1963–1968 Leningradi Kinoinseneride Instituut, helitehnika eriala 1969–1971 Leningradi Kinoinseneride Instituut, täiendõpe (aspirantuur) Esimene töökoht, foto aastast 1959. Linda Madalik mängis Pärnu Perekonnaseisuaktide Büroo ansamblis viiulit ja oli siis kõigest 15-aastane.

ERIALASED TÖÖKOHAD: 1968 Eesti Raadio, heliinsener 1972–1999 AS Eesti Projekt vaneminsener 1972–1980 juhtiv insener, akustika peaspetsialist 1980–1991 akustikabüroo juhataja 1991–1999 Tervisekaitseinspektsiooni füüsika kesklabori juhataja 1999–2002 FIE Linda Madalik, akustikakonsultant alates 1999 Foto aastast 1979, mis on tehtud ujumisvõistlusel, kus Linda esindab projektinstituuti Eesti Projekt.

dardid, mille täitmise eest vastutasin mina. Oluline on, et nii tühjas kui täis kinosaalis oleksid samasugused akustilised tingimused. Ja selleks tuligi katse sooritada? Mis katse käigus selgus? Saali tuli mõõta koos publikuga, kelleks olid arhitektid, nö omad inimesed. Selgus, et varem tühjas saalis mõõdetud järelkõla kestvusele (0,4 sekundit) avaldas publik üsna vähe mõju. See näitas, et ruum on piisavalt maha summutatud. Kosmoses on ühe vaataja kohta palju ruumi, umbes 15 kuupmeetrit, seetõttu oli ruumi raske maha summutada. Tavalises kinosaalis on ühe vaataja kohta umbes viis kuupmeetrit. Seega olid Kosmose katse tule-

mused positiivsed. Teine asi, mis on Kosmose suurele saalile üdini iseloomulik, on puitribistik saali külgseintel, mida oleks tulnud säilitada. Aga see puidust ribistik oleks järelkõla kestvust pikendanud ja regulaarsed helipeegeldused ribidelt võivad nii tugevasti mahasummutatud ruumis tekitada ka heli tämbrimoonutusi. Koostöös arhitekt Urmas Lõokese ja sisekujundaja Pille Lausmäega töötasime välja variandi, et ribistik on saalis edasi, aga see on tehtud helineelavast vahtmaterjalist melamiinist. Uus ribistik neelab heli isegi rohkem, kui oskasin arvata. Kinosaalis tuleb paraku oma akustika täiesti maha summutada, niimoodi, et kõik helisagedused sumbuksid ühtmoodi. See on vajalik sel-

leks, et saaks salvestatud kinoheli tõepäraselt edastada. Mida meie kinode akustika kohta üldisemalt võiks öelda? Inimesed kaebavad, et heli on liiga vali, mõõtmistel üle 100 dB. Võtame näiteks Coca-Cola Plaza, mida enne kino käikuandmist häälestasid Finnkino helispetsialistid. Aga meie kohalikud kinooperaatorid keerasid heli jällegi liiga tugevaks. Järgnesid vaatajate massilised kaebused. Kohalesõitnud Finnkino spetsialistid imestasid: „Kas eesti kinooperaatorid on kurdid või?“ Kas Eestis on puudu akustika spetsialistidest? Ehitusakustika spetsialiste on meil tõepoolest vähe, aga samas

on ka Eesti väike ja väike on ka kohalik tööturg. Akustikaspetsialiste Eestis ei koolitata, kuid selleks on võimalik spetsialiseeruda pärast kõrgkooli, läbides täiendõppe. Ma ise õppisin Peterburis (endises Leningradis) Kinoinseneride Instituudis helitehnika erialal. Ja ehitusakustikasse sattusin ma olude sunnil. Nimelt olen ise ka muusikainimene ja mängisin viiulit. Harjutasin liiga kõlavas klassiruumis: kui klassiruum kõlab hästi vastu, ei pea poognakäega eriti tugevat survet pillile avaldama, sest kõlab ju niigi. Ja see maksis hiljem kätte, parema käe ma „mängisin üle“, kui hakkasin harjutama varakevadises metsas. Tulemuseks oli äge närvipõletik ja ma ei saanudki enam mängida. Pärnu muusikaõpetaja ja sümfooniaorkestri dirigent Ilmar Tõnisson tundis mulle kaasa ja soovitas mul õppida hoopiski Peterburis helirežissööriks. Kuidas töine elu edasi kujunes? Pärast Peterburi tulin tagasi Eestisse ja esimene töökoht oli Eesti Raadios. Seal toimetasid peamiselt konservatooriumi poisid, nende hulgas ka Arvo Pärt. Tundsin nende ees suurt aukartust. Elu-olu oli tollal selline, et kuna ma olin Pärnust pärit, polnud mul Tallinnas kusagil elada, magasin pool aastat Eesti Raadio stuudios. Eks see oli ka üks põhjuseid, miks ma läksin tööle Eesti Projekti, kus mulle pakuti ühiselamukohta Männikul. Minu esimene töö Eesti Projektis oli üks saal, mille akustikat ma kukkusin kritiseerima. Tekkis äge vaidlus, arhitekt vihastas. Kuna olen tähtkujult Jäär, ei andnud ma alla, kuni projektile tehti ekspertiis. Moskva eksperdi seisukoht oli, et ehkki akustikat nii ei tehta, on saali arhitektuur see-eest suurepä-

VIIMASE AJA TÄHTSAMAD TÖÖD Nukuteatri juurdeehitus (2014– 2015); Ugala Teatri renoveerimine (2014–2015); kino Kosmos rekonstrueerimine (2013–2014); Viimsi Spa juurdeehituse kinosaalid (2013–2014); Teater NO99 fuajee rekonstrueerimine jazzkohvikuks (2013); Küberneetika Maja saali renoveerimine (2013); Tallinna Vabalava Teater (2012); Tondiraba Jäähall (2012); Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia õppehoone juurdeehitus (2010–2012); Keila Muusikakool (2011); Tartu AHHAA Keskus (2011); Eesti Jaani kirik Peterburis (2010); Eesti Rahva Muuseum (2008–2010); Eesti Kunstiakadeemia uus õppehoone (2009); Solaris Keskus (2008–2009); Estonia Ooperiteatri renoveerimine (II etapp, 2008); Tallinna Linnateater (2008); Viljandi Muusikakooli Orkestrimaja (2006–2008); Pärimusmuusika Keskus Viljandis (2006–2008); Juudi sünagoog (2006–2007).

rane. Lõpuks jäigi see objekt ehitamata. Aga minu vaidlused arhitektiga viisid selleni, et ... me abiellusime. Ohhoo, see vast oli puänt! Kes on või oli see arhitekt? Ta oli Paul Madalik. Ta ei elanud üle Eesti Projektist koondamist ja sai varsti pärast seda infarkti. Aga mina õppisin arvestama teistega, sest muidu jääd üksi. Sa pead arhitekte tasasel moel veenma, mitte piirama nende loomingut. Ma olen omaks võetud ja saan palju tööd. Ma ei taha mängida esimest viiulit, vaid teist. Räägime veel mõnest teile meeldejäänud objektist. Muusikaakadeemia uus hoone. Ma töötasin seal omal algatusel neli kuud nagu tavaline ehitaja, ehitajad pidasidki mind ta-

vaehitajaks. Ma tihendasin uksi, toppisin kinni pragusid – väiksemaid villaga ja suuremaid seguga. Keegi pidi seda tegema, sest ehitaja sõnul ei olnud neil nii madala kvalifikatsiooniga töömehi. Kord pidas Peep Lassmann, akadeemia rektor, tänaval auto kinni ja teatas, et me võtsime vastu otsuse anda teile Eesti Muusikaakadeemia Auliikme nimetus. Ma ehmusin ja ütlesin selle peale, et teised projekteerijad söövad mu elusalt ära, aga Lassmanni sõnul ei saavat tema enam midagi muuta. Ja läinud ta oligi. Kas kirikute akustikat olete ka sättinud? Üks töö oli uus metodisti kirik Narva maantee ääres. Algul ei lootnud sealt erilist akustikat – kipsplaadist kirik ju. Aga lauljad hakkasid akustikat kiitma, Arvo Pärt valis kord selle kiriku oma teose esiettekandeks. Või Juudi sünagoog Tallinnas Karu tänaval. „Võitlesin“ tellijaga, et teha paremat akustikat, aga nemad vastasid, et mis akustikat siin vaja, meil on vaid palvused. Aga sünagoogi avamisel oli kohal ansambel Iisraelist! Huvitav töö oli ka Peterburi Jaani kiriku renoveerimine. Oli suur õnn taastada saali linnas, kus olin saanud hariduse. Hea akustika reklaamib ennast ise, näitena saab tuua Viljandi Muusikakooli orkestrimaja, mis ehitati kooli õuele. Hoone akustika kavandamisel mõtlesin, et ruum sobiks nii harjutamiseks orkestrile kui helisalvestuseks. Pärast orkestrimaja avamist trügitigi sinna salvestama! Olen Viljandis projekteerinud Kultuuriakadeemia Muusikamaja akustika, mis ehitati vanasse sõjakomissariaati, samuti Kirsimäe Aida. Oma 70. aasta juubelil autasustas Viljandi Muusikakool mind aumärgiga.

Parim akustika on Naissaarel Omari küünis

inda Madalik on tunnustatud õppejõud, olles külalislektoriks EKA-s, Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja TTÜ-s Irina Raua magistrantuuris arhitektidele. “Ma annan praktilist õpetust, kuidas tegelikus elus on asjad käinud. Akustika teooriast ei tule tihti välja, mida ülikooli lõpetanud tegema peaksid. Akustikale ei jäeta õppeprogrammis just palju aega – näiteks heliisolatsioonile on jäetud vaid paar tundi, ehkki seda võiks olla terve semester, see on omaette inseneriteadus,” räägib Madalik. Et saada oma ala professionaaliks, on vaja pühendumist, ent Madalik kinnitab, et kui heliisolatsioon on pigem inseneriteadus, siis ruumiakustika mõistmiseks peab

Saal on intelligentsem kui mina ise. olema ka muusikainimene. “Minu suur eeskuju akustikas, Helmut Oruvee, laulis näiteks meeskooris. Hea akustik peab olema seega ka arhitekt, konstruktor, füüsik ja muusik. Kõiki neid oskusi läheb akustikas vaja,” on ta veendunud. Eestis oma lemmiksaale reastades tõstab ta ootamatult esile Omari küüni Naissaarel. “Nõusta-

sin omal ajal puidust küüni akustikat. Akustika seisukohalt toimus seal midagi arusaamatut ja ma murdsin tükk aega pead. Isegi kui seal esinesid suur orkester ja koor, ei tõusnud heli valjus kunagi ülemäära suureks. Lõpuks ma taipasin põhjust: küüni seinad ja lagi on sedavõrd õhukesed, et ülemäärane heli läheb lihtsalt välja. Minu meelest on see kõige intelligentsem saal Eestis. Või ütleme nii, et minu saalid on intelligentsemad kui mina ise. Seda ütlen ma ka Pärnu ja Jõhvi kontserdimajade kohta, mille akustika olen kavandanud.” Ent milline saal on Eestis täiesti puudu? “Hetkel on suurim puudujääk see, et muusikaakadeemial pole oma saali,” lausub Linda Madalik.

Liivafiltrid Aktiivsöefilrid Kütteseadmed Pehmendusfiltrid Mehaanilised filtrid Rauaeraldusfiltrid Värvikollektsioon Scholten & Bajings

Uus kardinakollektsioon VELUX katuseakendele ning palju uuendatuid tooteid. Külastage meie messiboksi C-22

Seadmete müük, paigaldus, hooldus

Sõbrad arvavad Linda Madalikust:

KAIRE KEMP-TIŠLER

AULO PADAR

SISEARHITEKTUURIBÜROO ARTAKU OÜ

SISEARHITEKT

öötasime Linda Madalikuga koos Coca-Cola Plaza paljusaalilise kino ehitusel, kus meie projekteerisime sisekujundust. Linda Madalik arvutas kinosaalide akustikat. Seal on terve teadus seina sees musta katteriide all peidus. Publiku hulgas tekitas üksjagu elevust hetk, mil Linda mõõtis Coca-Cola Plazas saali järelkõla püstolipauguga, see on tema „firmakatsetus“. Eestis pole palju selliseid akustikaproffe nagu Linda Madalik. Teda iseloomustab see, et ta teeb tööd suure armastuse ja põhjalikkusega. Tihti rohkemgi kui vaja ja seepärast kasutatakse tema heatahtlikkust vahest äragi.

ohtusin Linda Madalikuga Eesti Projektis 1975. aastal. Linda nõustas meid Pirita Olümpia Purjespordikeskuse projekteerimisel – suuremad ühiskondlikud ruumid nagu hotell, söökla, vestibüülid, interklubi, spordisaalid... Suuremad koostööprojektid on meil olnud veel Estonia teatrisaali ja jalutusruumide, samuti Võru Kultuurimaja Kannel ning Põlva Kultuurikeskuse rekonstrueerimine. Inimesena on Linda mõnus, tore, sõbralik ja tagasihoidlik inimene. Samas peab ütlema, et ta on võrdlemisi nõudlik, aga eks nii peabki olema.

Turvatehnika AS:

LED-lahendus toob suure kokkuhoiu LED valgusega on seotud mitmeid hirme ja müüte, ent suurte pindade puhul on rahaline sääst märkimisväärne. Turvatehnika ASi juht Alo Rõõmussaare sõnul on klientidel LED valguslahendustega seotud mitmeid hirme. „Päris palju küsimusi on seotud valgusspektriga,“ osutab ta. „Siin tuleb arvestada, et turul pakutavate toodete kvaliteet on erinev, tootjal ja sellest lähtuvalt ka kvaliteedil on suur vahe. Küsimust ei tasu taandada tootjamaale, näiteks meile tulevad Hiinast vägagi kvaliteetsed valgustid, mida kasutatakse üle maailma paljude tuntud kaubamärkide omanikfirmade poolt nagu näiteks Coca-cola, Hiltoni hotellid jne. Oluline on, et tooted, millel on sama valguse temperatuur (kelvinites-K), võimsus (W) ja valgusviljakus (valguse tugevus luumenites) oleksid täiesti identsed, sõltumata toote partii tootmise ajast. Vähem tähtis ei ole ka tootjapoolne garantiiaeg, mis enamusel meie pakutavayel toodetel on 5 aastat. Lisaks tuleb arvestada sellega, et leed valgustid ei tekitaks häireid raadioseadmetes (häirekindluse garantiiks on esmalt EMC sertifikaadi olemasolu). Kliendile kindluse andmiseks testime müüdavad valgustid üle madalsagedus analüsaatoriga.“ Tööstushoonetele teebki Turvatehnika AS valguslahenduse hinnapakkumise alles pärast mõõdistusi, elektrijooniste läbi töötamist ja olemasoleva valgustuse anlalüüsi. Optimaalse valgustuslahenduse välja arvutamise eelduseks on ka leed toodetel Dialux arvutusfailide olemasolu, mis on tootepõhine. Sellega saame juba algselt vältida vale paigaldusmustrit, ehk nii üle-kui ka alavalgustatusega tsoonide

tekkimist. Soovitatakse ka optimaalse valgustugevusega valgusteid: „Üsna tüüpiline on, et tööstus- ja laohoonetes kõrgele paigaldatud valgustite all ei saa töötajad ilma lisavalguseta jooniseid lugeda.“

Investeering ei too lisakulu Oluline aspekt on tasuvusarvutuse tegemine: siinkohal tuleb arvestada nii olemasoleva lahenduse uuendamise hinda kui ka uute valgustite hinda, samuti elektri hinda, uute ja vanade valgustite võimsuste vahet, nende eluiga ja seda, milline on valgustite töökoormus. „Tööstushoonetes põlevad valgustid 12-24 tundi ööpäevas, töö käib vahetustega. Siinkohal tuleb tasuvusaja arvutamisel rakendada juba valemeid, et arvutada

elektri kokkuhoid,“ osutab Rõõmussaar. „Muudatuste tulemusel väheneb kuu elektriarve kordades. Näiteks ca 1000 m2 suuruse lao puhul, kus valgustid põlesid 10 tundi päevas, oli kuu kulu valgustusele 420-450 eurot, ent pärast süsteemi vahetust kahanes see 145-160 eurole. Vastavalt investeeringu tasuvusajale ja sellele, kui palju on elektriarve vähenenud, arvutame tööstuste puhul ka järelmaksu perioodi. Kokku hoitud rahaga saab finantseerida uue lahenduse ostmist.“ Valgustuslahenduse rekonstrueerimise plussiks on lisaks rahalisele kokkuhoiule ka kokkuhoid tööjõukuludelt: suurte objektide puhul tegeleb ainuüksi lampide vahetamisega eraldi inimene või tuleb osta teenust elektrikäitlusfirmast.

NÄITED KOKKUHOIUST: Viru keskuse parkla valgustuse uuendamisel vahetati välja 430 valgustit igaühes 2 luminofoortoru nominaalvõimsusega 58W. Analoogne LED-toru: 24 vatti.

Töö käik: – Olemasoleva lahenduse mõõdistamine ja võrdlemine normatiivsega valgustatusega – Analüüs, kas normile vastav valguslahendus on piisav – kas on vaja saavutada analoogne või parem valgustatus võrreldes olemasoleva olukorraga? – Valgusarvutustega (Dialux) sobiva leed lahenduse leidmine. – Hinnapakkumise vormistamine vastavalt saadud infole ja tasuvusaja arvutustele.

les

All

K천 i

lid ei ole sam aab kk

Are Not Th

Ü00 500000000000000000000 00000000000000000000

00tu 0ä0i:

Tallinn Tartu Paide Pärnu Jõhvi

Tammsaare tee 118 Vitamiini 2 Jaama 8 Ehitajate tee 18 Linda 15d

Tel. +372 6711 777 Tel. +372 7 426 222 Tel. +372 38 46 777 Tel. +372 44 40 477 Tel. +372 39 72 501

Tallinn Pärnu

Jõhvi

Paide Tartu

00000 jär000: www.esvika.ee

KINNISVARA

Remondikulud kontrolli alla

Mõistliku remondikulutuse suuruse määrab korteri või maja tulevane kasutuseesmärk ning kinnisvara asukoht. AGUR TAMMISTU ARCO VARA TALLINNA ELAMISPINDADE OSAKONNA JUHT

ANNE OJA ARCO VARA KINNISVARAANALÜÜTIK

Remonditud kinnisvara ostetakse meelsamini ja selle eest makstakse rohkem kui tugevat korrastamist vajava korteri või maja eest, ent mõtlematult remondile kulutatud eurod tuleb korstnasse kirjutada. Eesti kinnisvaraarendajad ei paku täna uusarendusi valgete või mustade karpidena, kuna niimoodi müües saavad ehitajad anda garantii ainult sellele, mida nad on valmis ehitanud ja kasutusloa saab siis, kui on paigaldatud elektrisüsteem koos pistikute ja lülititega, sest see vajab kontrollmõõdistamist. Küll aga saab ostja siseviimistluses kaasa rääkida, pakkudes välja oma lahenduse ning materjalid. Kinnisvaraarendaja valitud ehitaja paigaldab need. Kui ostja valitud materjalid on kinnisvaraaren26

daja komplekteeritud materjalidest kallimad, saab summades enamasti teha tasaarveldust. Uute korteritena pakutakse järelturul kuni kuus aastat tagasi ehitatud kortereid. Uute büroohoonete puhul kaotab A+ kvaliteet oma värskuse viie aastaga. Tugevalt kulunud korteri müük Tihtipeale otsivad inimesed kapitaalremonti vajavaid kortereid, et neid ise oma käe järgi remontida. Neid müüakse ka odavamalt. Müüja võiks tugevalt kulunud korteri võimalusel tühjaks teha ja siiski pisut remontida, sest nii laieneb potentsiaalsete ostjate ring ning tõuseb hind: tühjas ja heledas korteris hakkab ostja fantaasia paremini tööle, ta kujutab ette, kuidas uut kodu oma käe järgi kohendada ning sisustada. Tavapärane ostja soovib leida pigem võimalikult heas seisus korterit, ning seda võimalikult soodsa hinnaga: võidunud värvi ning tapeediga korteri müük kipub nii mõnigi kord toppama jääma, seejärel aga tulevad mängu nö spekulandid, kes otsivadki halvas seisus kortereid, et need odavalt üles osta, ära remontida ning kallilt edasi müüa. Kui suuri summasid on mõistlik kulutada? Kui enda jaoks tehtava siseviimistluse ja remondi peale võib kulutada 300 €/m2 ja rohkem, siis müügieelsele kergele remondile

võiks enam hinnatud piirkondades arvestada kuni 200 €/m2. Kui müüki minevat korterit pole aastaid remonditud, on mõtet üksnes parema hinna saamiseks kulutada puhastamisele, pisiparandustele ja värvimisele kuni 100 €/m2. Kõige kallimad asjad on vannitoa sisustus ja köögitehnika. Kui teha korralik vannituba ning paigaldada köögimööbel koos tehnikaga, kulubki remondile 350 €/m2 või isegi rohkem. Sellist remonti tasub teha eelkõige endale, mitte korteri müügiks. Nii köögimööbli kui ka kõigi teiste asjade puhul on olemas nii odavamaid kui ka kallimaid variante. Eestlased ostavad odavat masstoodangumööblit ka veebipoodidest, et saaks kogu sisustuse nelja-viie aasta pärast tuju ja moe muutudes välja vahetada. Suured tööd on mõistlikud hea asukohaga korterites Sisustuses kasutatud skandinaaviapärased toonid meeldivad siiski üldjuhul kõigile: värskelt remonditud korterit ostetakse meelsasti. Meeleolu loomiseks on hea panna akende ette kardinad ja lakke valgustid. Mööblit võib soetada tagasihoidlikult. Enne müüki tasub aknaduksed vahetada ja elektrijuhtmestik korda teha vaid väga hea asukohaga korterites. Sellised korterid asuvad kas Tallinna kesklinnas, Kadriorus, Kalamajas, Kristiines või näiteks ka Rocca al Mares.

Korteriomandi tehingud Tallinnas ajavahemikul 01.02.2015 – 28.02.2015, keskmine hind eurodes KESKLINN

MUSTAMÄE

LASNAMÄE

1-toal, kuni 30 m²

44 000

26 000

21 000

1-2-toal, kuni 50 m²

53 000

38 000

45 000

2-toal, kuni 55 m²

92 000

54 000

60 000

3-toal, kuni 70 m²

128 000

78 000

67 000

4-toal ja suuremad

208 000

106 000

91 000

HAABERSTI

PÕHJA -TALLINN

KALAMAJA

1-toal, kuni 30 m²

22 000

31 000

38 000

1-2-toal, kuni 50 m²

44 000

50 000

67 000

2-toal, kuni 55 m²

71 000

64 000

83 000

3-toal, kuni 70 m²

85 000

110 000

126 000

4-toal ja suuremad

134 000

144 000

164 000

roga. Üldiselt tuleks aga Mustamäe korterit enne müüki remontida pigem tagasihoidlikumalt, kui teha müügieelset täisremonti. Samamoodi on Lasnamäe, Kopli ja Pelgulinnaga,

kuhu ei tasu enne müüki toimuvaks remondiks reeglina veel 300 €/m2 panna. Sama kehtib väljaspool suuri tõmbekeskusi asuvate korterite kohta üle kogu Eesti.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Remondile kuluta mõistlikult

Võib olla kindel, et kui 44-ruutmeetrine kahetoaline korter Mustamäel maksab enne remonti 50 000 eurot ja sellesse paigutatakse 12 000 eurot, saab korteri müüa 62 000 eu-

Majal ja üürikorteril erinev lähenemine

valiteetse ja kaasaegsete lahendustega kivimaja ehitushinnaks on praegu ca 900–1100 eurot ja puitkarkass-elamu korral ca 700–900 eurot ruutmeetri kohta. Kõrgema hinnaklassi materjalidega elamute ehitushinnad algavad ca 1200 eurost ruutmeetri kohta. Pank ja hindajad vaatavad maja selle pilguga, mis hinda on ostja nõus sinu maja eest maksma. Maja hinna paneb paika krundi asukoht. Ehituskulude ja turuhinna vahel on üsna suured käärid kinnisvaraomaniku kahjuks. Maja tasub ehitada vastavalt oma võimalustele ja eelkõige endale, mitte müügiks. Ehituseelarve piiresse jäämiseks tuleb majaehitust kindlasti vaadata kui tervikut, mille puhul pannakse enne tööde algust paika ka pisidetailid ning

taotletakse vajalikud load ja kooskõlastused. Üürikorterisse korralik remont Viie- kuni kümneaastase perspektiiviga soetatud üürikorteri remonti tasub panustada odavast sanitaarremondist rohkem. Valida võiks vastupidava ja kõige odavamast hinnaklassist pisut kallima santehnika. Ka köögi sisustus, turvauks ning pakettaknad olgu pigem pisut kallimad. Seinu värvida, tapeetida ja põrandakatet vahetada tuleb korteriomanikul nagunii, seega võib igakordseks kulutuseks arvestada pigem natuke vähem kui rohkem. Ühtlasi tasub jätta ka üürnikule vabadust, et ta saaks vajadusel seintel oma tooni kasutada: pole mõtet ülikallist tapeeti paigaldada ja nõuda, et viie aasta jooksul keegi seda ei vahetaks.

ENIM UUSARENDUSI KALAMAJAS Põhja-Tallinnas on enamus arendusprojekte käimas Kalamaja asumis, mujal ehitatakse vähe. Populaarne arenduspiirkond on kesklinna ja Mustamäe vahele jääv Kristiine linnaosa (suuremad uued korterelamuarendused on Kuldnoka 5, Marsi 3, Rästa 18, Spordi 11, Tedre 53). Uusi kortermaju on ehitatud ja ehitatakse ka Piritale (suuremad projektid Tohu tn 2, 4, 5, 7, 6 ja 8, Ranna tee 46a, Padriku tee 11) ja Viimsisse (Tammepõllu ja Laaneveere piirkonnad). Ehitatakse ka Tallinna külje alla: Kasekodu Laagris, Järveküla ja Rootsiküla kortermajad, Sirelikodu Rae vallas ning Uusmäe elupiirkond Sakus.

Kui vajate niidukit, millelt ootate suurt tootlikkust, vastupidavust ja madalaid hoolduskulusid, siis on Teile sobivaim niiduk Grasshopper!

Lai lisavarustuse valik aastaringseks kasutamiseks Maaletooja: AS Baltoil www.baltoil.ee/profgarden aimar@baltoil.ee +372 5156396

Ifö Sign Art 6775

Ifö Sign 6860

Ifö Sign 6875

Ifö Silva vannitoamööbli sari

Ifö iCon Rimfree

Ifö Sense vannitoamööbli sari

Ifö Solid

Ifö Silva vannitoamööbel LED-valgustusega

Ifö Space

Ifö BKFF jalgadega vann

www.ifosanitar.com

Multikultuurne BETOON: Eesti saatkonnahoone

Pekingis

Eesti Vabariigi Pekingi saatkonnahoonest rääkimiseks saame kokku arhitektuuribüroos Studio 3, kus töötab saatkonnahoone üks arhitekt Andres Põime. Juturingis on veel Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud Aivars Alt, kes konsulteeris saatkonnahoone betoonitööde tegijaid. Pekingi saatkonnahoone esitati aasta betoonehitise nominendiks. 30

Välisviimistluse termopuidust fassaadielemendid tarniti Eestist.

ERILISEKS TEEB SAATKONNAHOONE

SEE, ET SELLISES MAHUS EKSPONEERITUD BETOONPINDA PEKINGIS EI LEIA. TEKST: MATI FELDMANN PILDID: VÄLISMINISTEERIUM

Kui vaadata Pekingi saatkonnahoone arhitektuurilist lahendust, siis mingeid idamaiseid jooni sealt ei leia: betoon, klaas, sirged pinnad. Eesti Vabariigi saatkonnahoone eristubki oma selguses ja lihtsuses. Tegemist on Pekingi mastaabis ikkagi väikese hoonega. Lisaks valgele betoonpinnale ja taustvärvitud klaasile on fassaadides kasutatud ka termotöödeldud puitu, mis oli toodetud Eestis. „Moodne arhitektuurikeel on globaalne nähtus ja rahvuslikku koloriiti kannavad Pekingis edasi muinsused,“ selgitab arhitekt Andres Põime. „Kui katta Pekingi tänavapilt kinni nii, et näha jäävad vaid hooned, siis võib see olla suvaline suurlinn, vahet ei tee.

See, kuhu saatkonnahoone kerkis, on uuem diplomaatiliste esinduste piirkond, Eesti naabriteks USA ja Prantsusmaa.“ „Mis saatkonnahoone siiski eriliseks teeb, on see, et sellises mahus eksponeeritud betoonpinda Pekingis ei leia,“ iseloomustab Aivars Alt. Põime lisab, et kohalikud ehitajad ei kujuta ette puhast betoonpinda, vaid nemad kataksid selle millegagi, et jätta pinnast parem mulje. Ja mulje jätmises olevat hiinlased maailmameistrid. Kõlab groteskselt, aga näiteks Pekingi olümpiastaadionil oli betoon lausa üle tapetseeritud. Ehituse peatöövõtja Austriast Projekteerimisprotsess iseenesest ei olnud eriti keeruline, kuid arvestades objekti kaugust tuli te-

ha väga täpsed ja detailised joonised ning seletuskirjad, kuigi alguses sooviti konstruktsioonilahendustele ja eriosadele vaid põhiprojekti detailsuses dokumente. Hiljem ehitustööde käigus tasus see kuhjaga ära, kuna vaidlusaluseid kohti oli vähem. Kuid alati andis midagi teisiti tõlgendada. Sageli tulenesid need nõudmistest, mida kohalikud ametkonnad hakkasid esitama alles ehitustööde käigus, pärast ehitusloa väljastamist. Konstruktsioonilahenduse eripärana võiks nimetada seismikast tulenevaid nõudeid, mida meie rahulikku maapinda arvestades siin pole vaja järgida. Sellest tulenes ka omapärane vundeerimislahedus – vaialus, mis ei toeta otseselt hoonet, vaid on aluseks läbi betoonplaadi ja sobilikult tihendatud pinnasekihi. 31

„Ehituse peatöövõtja oli Austria firma Alpine Mayreder Construction Co. Ltd.,“ selgitab Alt. „Peatöövõtjal oli kogemus Saksamaa saatkonnaga, tema vast kõige tuntum ehitis on Müncheni Baierni meeskonna kodustaadion Allianz Arena. Alltöövõtjad, põhiline tööjõud, oli muidugi Hiinast.“ Kohalikud ehitajad streikisid Kuidas sealsete ehitajate töökultuuri iseloomustada? „Kohati käis töö väga kiiresti ja hästi, see oli imetlusväärne,“ jätkab Alt. „Aga kui midagi neile arusaamatut ette tuli, siis takerdus töö hullemini kui Eestis. Mul „õnnestus“ esile kutsuda ühepäevane streik. Ütlesin ühe töö kohta, et see pole kvaliteetne, mille peale 50–60 ehitajat asusid strei-

PEKINGI SAATKONNAHOONE AUTORID Arhitektid: Andres Põime, Lauri Vaimel Sisearhitektid: Liisa Põime, Reet Põime Konstruktorid: Eele Gerber, Aime Kann, Heiki Meos

kima. Hiina, üldse idamaade inimesel on eksimust tunnistada ääretult raske, väga tähtis on nö oma näo säilitamine. Ehk siis siit ka õppetund, et võõras kultuuriruumis tööd tehes pead arvestama võõra kultuuri eripäradega.“ „Hierarhia on seal on väga pai-

gas: lähed objektijuhi juurde ja tema kaudu liigub korraldus allapoole. Muide, objektijuhte oli seal kaks, Saksa ja Hiina oma, ning ehitusplats oli kolmkeelne – saksa, hiina, inglise. Omanikujärelevalve oli Eestist,“ räägib Põime. Proovitöö oli korralik, esimene korrus enam mitte „Või teine näide erinevast töökultuurist,“ elavneb Alt. „Nagu ikka on kombeks proovitöö. Lepime kokku, et proovitööks on keldrikorrus. See tehti hästi ära ja me eeldasime, et saime standardi paika ja tööd lähevad edasi sama hea kvaliteediga. Ent esimese korruse seinte juures enam nii ei olnud, töö kvaliteet langes märgatavalt, nagu oleks tegu juba teistsuguse kokkuleppega.

Osta ja müü põllumajandusmasinaid, metsatehnikat, lisaseadmeid ning varuosi maailma suurimas rasketehnika portaalis!

Vasakul pildil trepihall, mis läbib kõiki kolme korrust, lõppedes klaaskatusega. Üleval pildil sama trepihall koos sellesse avanevate siseakendega. Alumisel fotol konsoolne betoontrepp.

DEVI küttekaablid: kindel kvaliteet aastakümneteks! DEVI küttekaablitel on 20-aastane garantii!

Tel. 659 3302, 659 3303 www.devi.ee

Suursaadiku residentsi elutuba ja vastuvõtusaal.

Saatkonna esimesed kunstiteosed ja pidulik avamine.

Siinkohal on paslik tsiteerida kohalikke: „Oled nüüd Hiinas, harju sellega!“ Teisest küljest – ehituses oli Hiinas ehitamisperioodil buumiaeg ja paremad ehitajad olid siirdunud mujale.“ Seadmete vedu Hiinasse kallis Kuidas said lahendatud küte ja ventilatsioon? „Saatkonnahoone on kaugküttel. Meile öeldi, et kui me nii ei tee, nagu hiinlased tahavad, siis kasutusluba ei saa. Kui meil on soojussõlm nii viis ruutmeetrit suur, siis seal on see

100 ruutmeetrit. Aga hoonel on dubleeriv gaasikütte süsteem,“ selgitab Põime. „Jahutus, konditsioneerimine on muidugi A ja O. Euroopa seadmed on efektiivsuse poolest Hiina omadest samm või kaks ees, kuid seadmete impordil on peal suured maksud. Hiina majandusmudel näeb ette ainult eksporti. Importi maksustatakse. Seetõttu tulevad seadmed oluliselt kallimad kui Euroopas, sama on kogu muu tehnikaga.“ „Või selline näide, et mingi konstruktsioon tehtaks valmis

Shanghais ja transporditaks siis Pekingisse – võimatu, see on liiga kauge!“ lisab Põime. Ent kas kokkuvõttes võib öelda, et Eesti saatkonnahoone Pekingis kukkus hästi välja? Sellega on mehed kindlalt nõus. „Eriti hästi tuli välja puiduteema: uksed on väga kvaliteetsed, samuti välisviimistluse termopuit ja parkett,“ leiab Andres Põime. „Ja eks debatis plastmassitaoline betoon versus ehe betoon ole teisteski kultuurides samad eriarvamused,“ filosofeerib Aivars Alt.

Kemppi Minarc Evo keevitisseadmed kuhu iganes töö sind ka ei viiks

Minarc EVO 180 elektroodkeevitus • sobib keevitamiseks kuni 4mm elektroodiga • toide 1- faas 220v • voolutugevuse näidikuga • distantsregulaatori valmidus • kaasas kõik vajalikud kaablid ja üks pakk (5kg) 4,0mm läbimõõduga elektroode Eripakkumisena anname kaasa automaatselt tumeneva keevitusmaski, sobiva värvitooni saate valida 4 maski vahel.

MinarcMig Evo 200 traadikeevitus • kaal 13kg • toide 1-faas 220v • Komplekti kuuluvad ka keevituspüstol, maanduskaabel ja gaasivoolik • Vali materjal (Fe, SS,) materjali paksus ja keevita! • Sobib ideaalselt ka generaatortoitega • Tugev löögikindel plastikkorpus Eripakkumisena anname kaasa automaatselt tumeneva keevitusmaski, sobiva värvitooni saate valida 4 maski vahel.

vaata ka www.rkrseadmed.ee

 Hobbiton Home OÜ ehitatud maja sisevaates domineerib mänd, laudisena on väljas kasutatud lehist. Hoone arhitekt on Jani Lahti.

Nordic Houses KT OÜ majad kesk kivist pinnast. Arhitektid Trilog Studiost lõid hooned, mis moodustavad maastikku sulandudes ansambli.

Tender Ehituse 121 m2 suuruses eramus on piisavalt avarust ning valgust. Hoone arhitekt on Lauri Nõmme. Hoone räästalahendus kaitseb fassaadi efektiivselt.

Finnlamelli Eesti OÜ hoone arhitektiks on Nikolai Volkov, kelle nägemuses Pirita piirkonda sobituvad lakoonilised jooned. Esimesel korrusel paiknevad elu- ja majandusruumid, teisel magamistoad. Hoone välispiirded on massiivsest liimpuidust paksusega 240 mm.

AASTA

Tehasemaja:

põnev valik Konkursi Aasta Tehasemaja võitja kuulutatakse välja messil Eesti ehitab. Nominentide seas oli mitmeid eramuid, mis sobivad ka linnalikumasse keskkonda.

Tänavusel konkursil polnud žüriil lihtne otsust teha, sest valida tuli kümnete hästi teostatud puidust tehasemajade vahel. Eramute hulgas leidus nii klassikalist puitarhitektuuri kui lakoonilisi lahendusi.

 GreenCube OÜ moodulmaja lahenduse autoriks on arhitekt Ove Rae. 20 m2 suurusesse moodulisse mahutub elutuba ning vannituba/tualett. Hoone on aastaringselt kasutatav.

 Merwoodi (endine RPM Grupp) kumera katusejoonega maja lahendus on arhitektuurselt hästi õnnestunud. Arhitekt Magnus Knuttsoni 168 m2 suurune hoone valmis lõplikult käesoleval aastal.

 Timbeco Woodhouse ehitatud hoone on Post & Beam tüüpi konstruktsiooniga ning sobitub imehästi loodusesse. Arhitekt: Keiu Tulev.

EstNor OÜ tootis seina-, lae- ja katuseelemendid Eestis, seejärel transporditi detailid Norrase, kus hoone püstitati. Puitkarkassil eramu arhitektuurne lahendus valmis koostöös Torleif Vårdali ning Ülle Maistega.

Eesti puitmaja võõrsil popim kui kodus

asta Tehasemaja žürii esimees Jarek Kurnitski leiab, et Eesti puitmajadel on ka koduturul potentsiaal turuosa kasvatada. Eesti puitmajatootjad on tublid eksportijad, ent miks koduturul sama edukad ei olda? Mõjutajaid on mitmeid, eks oluline on ka maksumuse küsimus. Muuhulgas on musta tööjõu kasutamine eramuehitusel siiski üsna levinud ja nii võib juhtuda, et tehasemajad ei ole hinnalt võrdväärsed. Väikeplokist kivimaja on ka suhteliselt lihtne laduda ning väljast soojustada, lahendused on lihtsamad kui puitkarkasselamu puhul. Võib-olla on pisut kinni ka eelarvamustes: kui teh-

niline lahendus pole korralik, võivad hooned läbi puhuda või ilmnevad niiskusprobleemid, ent selline praak mõjutab ka korralike tootjate mainet. Ka tulekaitsenõuded teevad ehitamise keerulisemaks, ent lõpuks taandub asi ikkagi ehitusmaksumusele. Kui palju jätkuks tootjatel tootmisvõimsust? Mitmed tootjad on end tõepoolest täisvõimsusel välisturgudele suunanud ning koduturule ei keskenduta. Vaadates, milline on nende välja minevate hoonete projektdokumentatsioon, siis on see vägagi kvaliteetne ja põhjalik. Võib-olla Eesti turg ei oota veel hetkel sellist kvaliteeti ja kaasnevat hinda.

Kui teadlikult ostetakse just puitmaja? Kindlasti on tellijaid, kellel on kindel soov kas betoonmaja või puitmaja ostuks, aga hoone hind, asukoht ja planeering on üldjuhul kordades olulisemad. Olenemata materjalist lähevad kaubaks ka üsna inetu arhitektuuriga hooned. Mida tulevik võib tuua? Soomes kogub puitarhitektuur tasapisi populaarsust, turg on arenemas, ka Rootsis on puitehituse osakaal Eestiga võrreldes suur. Võib arvata, et meie puitmajad tõestavad end tulevikus ka koduturul. Küll aga nõuab see töövõtjatelt oskust hooneid korrektselt püstitada ning maksumus peab olema konkurentsivõimeline.

Uus masin loob uusi võimalusi Mainides sõna “Hundegger” tekib teadlikumate puidutöösturite silmadesse sära. Tegu on täisautomaatse CNC puidutöötlemiskeskusega, mis annab piiramatult võimalusi puitdetailide, eelkõige aga liimpuittalade töötlusteks, täpsed nurga all lõikamised, puurimised, freesimised. Puitmaja, -tala või -detaili vajaminev projekt valmistatakse ette 3D programmidega ning joonised saadetakse elektrooniliselt Hundeggeri juhtmasinasse, misjärel toimub CNC puidutöötlemiskeskuses puitdetailide tootmine. 2015. aasta algusest omab Hundegger K2i masinat ka Palmako, mis tagab ettevõtte suutlikkuse pakkuda CNC töödeldud talasid ja lubades seeläbi pakkuda suurema lisandväärtusega materjali nii koduturule kui ka ekspordiks.

Hundegger K2i – puit(maja)detailide töötlemise CNC-keskus

Kuigi Palmakod teatakse ennekõike aia- ja suvemajade tootjana, on alates 2007. aastast toodetud ka liimpuidust konstruktsiooni talasid. Liimpuidu tootmismaht viimastel aastatel on püsinud stabiilselt üle 25 tuhande kuupmeetri aastas. Tooraine kvaliteedi ja saadavuse tagab Palmako kuulumine Eesti suurimasse metsa- ja puidutööstuse kontserni Lemeks Grupp. Põhjamaisest puidust toodetakse lai valik liimpuittalade ristlõikeid nii kontinetaal- Euroopa kui ka Skandinaavia mõõtude järgi. Tootevalikus on nii GL24, GL28 kui ka GL32 tugevusklassiga materiali, mille tootmise jaoks on saadud litsents Stuttgarti Ülikooli juures tegutsevalt Otto Graf’i Instituudilt. Palmako pakub liimpuittoodetena: • liimpuittalasid • duo-triotalasid • profileeritud liimpalki • profileeritud lae- ja seinapaneele • väiksemal määral sõrmjätkatud konstruktsioonipuitu

Idee Palmako, teostus Hundegger K2i – messinäidis erikujulistest ja -mõõtmelistest puitdetailidest, mida uue masinaga teha saab

Liimpuit kandekonstruktsioonides pole enam midagi uut, kuid uued võimalused lõpp-töötluses teevad selle kasutamise senisest veel mugavamaks.

www.palmako.ee

 Õpituba Säästva Renoveerimise Infokeskuses: linaõlivärv haakub aluspinnaga tihedalt ning moodustab vett tõrjuva kihi.

 Värvi kokku segamas: komponentide mõõtmine.

LINAÕLIVÄRVI hea katvus kompenseerib hinna

VIRVE KIIL, MAJATOHTER

valiteetse linaõlivärvi katvus võrreldes plastvärvidega on vähemalt kahekordne, mistõttu arvamine, et linaõlivärv on hirmkallis, osutub vääraks. Linaõlivärv kaitseb puitu efektiivselt – see imendub materjali sisse ja haakub aluspinnaga tihedalt, moodustades vett tõrjuva kihi. Värvitud pinnad kestavad kaua ning nende vananemine toimub “loomulikult”, järk-järgult matistudes, pigmendi osakesed irduvad kelmest ning pind on nn isepuhastuva koostisega. “Ajalooliste hoonete hööveldatud laudisega fassaadid tulekski üle värvida just kvaliteetse traditsioonilise linaõlivärviga, teised värvid tuleks välistada,” on osutanud Rootsi restaureerimiskoolitaja Hans Allbäck. Ka uusehitistel on linaõlivärvi kasutamine mõistlik ja stiilne: siidine pehme läige ja naturaalsus mängivad lõpptulemuses väga olulist osa. Linaõlivärv on oksüdeerudes kuivav värv, mille sideaineks on linaõlivärnits (120–150 kraadi juures keedetud linaõli). Ta sobib nii välis- kui ka sisetöödeks. Värvida võib puitu, betooni, tapeeti jm. Täiesti konkurentsitu on see puidust uste ja akende värvina. Li42

naõlivärv on olnud kasutusel traditsioonilise puitfassaadi profileeritud voodrilaudise värvina alates 19. sajandi algusest. Laialdaselt on teda kasutatud nii puitvoodriga lae-, seina- kui põrandavärvina. Linaõlivärv võib olla ka ökovärv Levinud linaõlivärvi koostis on värnits, titaandioksiid, pigment, kriit, sikatiiv. Retsepte leidub mitmesuguseid ja koostisaineid on erinevates retseptides varieeritud. Linaõlivärvi kõrge kvaliteedi määrab värnitsa puhtus. Kui see on töödeldud proteiinivabaks, siis kuivab värv põhjalikult ja kiiresti (ca 24 tundi), lõhnab vähem, imendub sügavuti, kaitseb paremini. Linaõlivärv toonitakse naturaalsete mineraalsete pigmentidega, mis tagab tooni vastupidavuse valguse suhtes, küll aga piirab veidi toonivalikut, mis aitab ära hoida hea maitse piiride ületamise – erklillad, fuksiaroosad, briljantrohelised fassaadid ei sobi tänavapilti. Vanadele retseptidele tuginevat ning kaasaja keskkonnanõuetele vastavat ökoloogilist linaõlivärvi toodab Rootsis Allbäck Linoljeproducter AB. Värv sündis tipprestauraatorite endi arendustöö tulemusena, kui otsustati, et hea tulemuse saavutamiseks ei tohi

Pane tähele Linaõlivärv on kasutamiskõlblik kaua. Peale värvimist tuleks purk võimalikult õhutihedalt sulgeda. Värvi täiteained settivad põhja ning linaõlivärnits kerkib pinnale ning hakkab tasapisi oksüdeerudes kuivama, kuni kaanetab värvi pealmises kihis. See kiht tuleb pealt noaga ära lõigata, ent tuleks arvestada, et kaduma läheb mingi osa värvi sideainest, mistõttu tuleb enne uuesti värvimist lisada veidi värnitsat, korralikult läbi segada ja vajadusel sõeluda läbi nailonsuka. Linaõlivärvi nime kasutatakse tootjate poolt ka mitte traditsioonilise retsepti järgi valmistatud toodete puhul, kuna see nimi tekitab usaldusväärsust ja on seega lihtsam müüa. Oluline on tutvuda toote koostisega, sõna “linaõlivärv” ei garanteeri kvaliteeti. Kui see etiketil puudub, siis küsida müüjalt või uurida tootja kodulehelt.

Linaõlivärvide toonivalik.

ka maalri tervist ohtu seada. Linaõlivärv võib olla ka ökovärv. Ökoloogiline on nii tootmisprotsess kui ka värvi kasutamine – lahustivaba ja 100% kuivainesisaldusega. Linaõlivärvi katvus sõltuvalt aluspinnast on 15–25 m²/l ühe kihi kohta, enam kui kaks korda suurem kui alküül- ja plastvärvidel. Oluline on pinna ettevalmistus Puidu niiskus linaõlivärviga värvimise ajal olgu alla 15%, värvitav pind peab olema puhas ja kuiv. Kui aluspinnal esineb hallitust, tuleb see täielikult eemaldada. Eeltöödena peske määrdunud pindu seebiveega või värvipesuvahendiga ja hallitanud pindu hallitusvastase pesuvahendiga. Lahtine värv tuleks kõrvaldada kaabitsaga või lihvimise teel. Juhul kui eelnevaks värvikihiks on lateks, siis see tuleb täielikult eemaldada. Uued hööveldatud pinnad tuleks nakkuvuse tagamiseks karedaks lihvida. Vana linaõlivärvi kihti, mis on kõvasti aluspinna küljes kinni, ei pea eemaldama, vaid tuleks liivapaberiga karestada ja üle värvida. Kui aluspind jääb ebatasaseks ja vana värvi servad joonistuvad välja, siis peale uue värvikihi saamist omandab selline pind kordumatu ilme.

A ASTAT KOGEMUST!! VILLAARE OÜ pakub oma klientidele soodsaid hindasid ja kvaliteetseid ehituslahendusi koos projektijuhtimise teenusega. Meie ehitusinseneridel ja meeskonna spetsialistidel on pikaajalised töökogemused aastast 2005.

Teenused: • ehituse peatöövõtt, • projektijuhtimine, • üldehitusteenus, • kinnisvaraarendus.

Kinnisvaraarendus Tartu kesklinnas Kroonuaia 38, mis valmib 2015 kevadel

Suuremad objektid:

Korterelamu ehitus

Laohoone ehitus

Lisainfo: www.villaare.ee

Korterelamu fassaadi ja katuse soojustamine

KADRIORG:

Uued, vanad ning Barbie ja Keni majad Et n채ha, kuidas edeneb Kadrioru majade renoveerimine ja uute hoonete ehitamine, tegime koos Eesti Kunstiakadeemia teaduri ja lektori Oliver Orroga jalutusk채igu selles ajaloolises linnaosas. TEKST: MATI FELDMANN PILDID: JULIA-MARIA LINNA

Alustame Kadrioru trammide lõpp-peatusest ja keerame paremale J. Poska tänavale. Esimene huvipakkuv maja J. Poska 41 on kole ja käestlastud, elanikke pole. Paikneb ta aga kahe uusehituse vahel, millest üks valmis alles eelmisel aastal. „See juba kaua tühjana seisnud peletis on tegelikult üks uhkemaid puitpitsilise kaunistusega maju Kadriorus. Maja kuulus kunagi Vene preestrile, sellest ka hoone venepärane laad. Omanik proovib seda maja utoopilise hinnaga müüa,“ selgitab Oliver Orro. „Me asume praegu Vanas slobodaas, mis Kadrioru puhul tähendab kunagist lossiteenijate alevit.“ Liigume edasi J. Poska 33 ja 35 ette. „Mul on hea meel, et need restaureeritud said. J. Poska 35 on üks vähestest lossiteenijate hütikestest, mis veel järel on, maja sees taastati uhke barokne ahi,“ räägib Oliver. Piilume tänavapoolsest aknast sisse – tõepoolest, uhke ahi! Värvipass lubab jätta Barbie maja roosaks Teisel pool tänavat on värvide pillerkaar – kõrvuti lausa neoonne roosa ja sinine. „Me kutsume neid silmatorkavaid maju Barbie (J. Poska 26) ja Keni majaks (J. Poska 26A). Need on päris heaks orientiiriks Poska tänaval: kas nendest majadest siiapoole või edasi.

Õnnetu Barbie maja sai praeguse ilme umbes 10 aastat tagasi, mil linnalt värvipasside tellimine või värvilahenduste kooskõlastamine muinsuskaitsega polnud veel kohustuslik. Ka tänapäeval on see nõutav vaid teist tooni värviga ülevärvimisel, samasuguse roosaga võib omanik maja aga aegade lõpuni värskendada ja kellelgi pole võimalik sellesse sekkuda. Võib ju öelda, et las igaüks värvib kodu oma maitse järgi, kuid tegelikult lõhuvad sellised lahendused päris palju linnaosade ajaloolist ilmet, peenemalt öeldes muudavad kromaatilist identiteeti,“ resümeerib Oliver. Vaidlusalune on täiesti uus maja J. Poska 22, mis on kummalise arhitektuurikeelega (arhitekt Emil Urbel). Majal on kaks kõrget korrust ja veel kõrgem katusekorrus. Maja kõrgus on võetud parempoolse naabermaja järgi. „Aga ta mõjub selles asukohas ikkagi natuke liiga suurena, ilmselt ei sobinud arhitektile päris hästi ka ette antud planeeringutingimused, mistõttu tulemus sai väheke veider,“ leiab Oliver. Samuti vasakut kätt jääb suur ja madal roheline maja (J. Poska 14), mis oli pikka aega müügis, ent nüüd ilmselt uuele omanikule müüdud. „Maja on mitmes järgus ehitatud ja nõukogude ajal remonditud. Huvitavad on tõusva päikese motiivid katuseviiludel, samuti on majal uhke 19. sajandist pärit uks. Sees on 45

ilus interjöör, parkett maas. Loodame, et see maja saab vastutustundliku omaniku käes ka kenasti restaureeritud.“ J. Poska 19 kinnistul on mitu maja. „Need on siin Tallinna vanimad puumajad, ehitusaeg ulatub 18. sajandi esimesse poolde. Siin on üks huvitav sopiline maja, vägeva mantelkorstnaga. Tore, et majavamm on ära mürgitatud, maja korda saanud. Sellel on palju ümberehitamisjärke, iga jupp on ise ajast, osad ka nõukogude majavalitsuste ajast. Püüdsime koos restaureerimisarhitekt Katrin Etverkiga teha nii, et see ka pärast maja korrastamist näha jääks, sest pikk ajalugu ja palju muudatusi on selle ehitise eripära ja väärtus,“ leiab Oliver. Kadriorgu on tulemas lasteaed Poska tänava slobodaast väljudes on järgmine huvitav hoone õrnroosa fassaadiga Eduard Vilde Muuseum (Roheline Aas 3) koos kahe abihoonega. „Need on nõndanimetatud kastellaaniõue hooned. Kastellaan oli lossi ja pargi ülevaataja, kes pidi asjadel silma peal hoidma ka ajal, mil tsaaripere Kadriorus ei viibinud. Hiljem elas siin pargi peaaednik. 1920. aastate lõpus anti siit üks korter teenekale kirjanikule Eduard Vildele. Riik oli Vildele tasuta korteri lubanud, kuid piinlikult kaua otsiti elavale klassikule sobivat pinda. Tollastes ajalehtedes ilmusid karikatuurid teemal, kas Eesti riik ei leia Eduard Vildele korterit,“ selgitab Oliver. „Muuseumi taga paikneb täna presidendi kantselei autobaas.“ Vilde juurest edasi, möödume laste mänguväljakust, mille asemel olid kunagi välibasseinid koos tribüünidega. Basseinide riietusruumi maja, madal paviljoni moodi hoone, on kenasti korda tehtud ja saanud rohelise asemel kollase kuue. Siin tegutseb nüüd lastemuuseum Miia-Milla-Manda. Kunagiste välibasseinide juurest rühime pisut mäkke ja meie ette jääb suur kollane tondiloss (L. Koidula 23), osa aknaauke tühjad, elanikke või püsiasukaid pole siin olnud ammu. „See on siis meie Fräulein

8. Pildid: 1. J. Poska tänaval nagu mujalgi Kadriorus on uus ja vana kõrvuti. 2. EKA teadur ja lektor Oliver Orro preestri maja J. Poska 41 ees. 3. Lossiteenijate hütikesest taastatud nägus maja J. Poska 35. 4. Nn Barbie ja Keni majad J. Poska 26 ja 26A. 5. Fräulein Stift, aadlipreilide instituut L. Koidula 23. Tondiloss. 6. Eri aegadel ehitatud maja J. Poska 14 tõusva päikese motiiviga. 7. Eklektiline uusehitis Mäekalda 13. Ühepereelamu. 8. Sopiline, eri ajastutel kohendatud maja J. Poska 19.

Stift, kunagine aadlipreilide instituut. Hiljem paiknes siin vene kool. Siia pidi tulema Vene Muuseum, aga ei tulnud. Piinlik on, et linn pole suutnud maja korda teha. Praeguste kavade järgi tuleb siia lasteaed, maja taga on sobilik suur krunt. Ainuke asi, kas kitsas tänav suudab vastu võtta kõiki lastevanemate autosid,“ muretseb Oliver. Oleme keeranud Mäekalda tänavale. Eklektiline uus ühepereelamu, Mäekalda 13, tõmbab endale kohe pilku. Aiaposti küljes on ka infotahvel, mis osutub aga majaomaniku valitud tsitaadiks ühest kirjandusteosest. „Aga Kadrioru majad ongi oma ajastutes

puukeskus@puukeskus.ee tel 605 4930

www.puukeskus.ee

• • • • • • • • • • • •

olnud edevad. Kui omal ajal midagi arhitektuuriliselt uut tekkis, siis kerkis vastavas laadis mõni hoone kohe ka Kadriorgu. See konkreetne maja näiteks Kalamajja ei sobiks, aga Kadriorgu küll.“ Maja arhitekt on Indrek Allmann. Lossi alumise aia taastamine tähendaks saagimist Enne Kumut, praktiliselt Kumu külje all (Mäekalda 7, 9, 11) on kolm kena tsaariaegset suvilat, milliseid rohkem võis omal ajal leida Narva-Jõesuust, seal on need Orro sõnul praeguseks aga suuresti hävinud. Keerame Kumu juurest vasakule presidendilossi poole. Paremat kätt jääb Peetri Maja. Tunnen huvi, kas Peetri Maja tõepoolest pärineb Vene keisri Peeter I ajast. „Selle maja müürid võivad olla veel vanemad kui Peeter I. Aga Peeter I selle maja pärast Põhjasõda ostis ja tõi siia esimesed kastanid. Kastaneid varem Eestis ei tuntud. Veel kuulus Peetri Maja juurde regulaarne, korraliku planeeringuga aed,“ räägib Oliver. Jõuame mäest alla Luigetiigi juurde. „Tore, et taastatud said Kadrioru kanalid, siin peab tänusõnad ütlema eurorahadele ja Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimisele. Põhimõtteliselt on tegu liiklussõlme sadevee ülevooluga ja see vesi, mis kanalites voolab, on pärit Ülemistelt,“ selgitab Oliver. Üks suur töö ootab Kadriorus veel ees – lossi alumise aia taastamine. Lossi ülemine aed Kunstimuuseumi õuel on taastatud. Alumine aed asub Luigetiigist kohe üle tee. Praegu on see ala kaetud põlispuudega, mis aia algkujul taastamiseks tuleks kõik maha võtta. Võib ette kujutada, et see tekitab inimestes tugevat vastuseisu. Umbes 15 aastat tagasi, kui teema üles tõusis, võttis kadunud kirjanik Mati Unt, kes elas sealsamas Poska tänaval, puude mahavõtmise vastu sõna. Ent tõsi on ka see, et Kadrioru alumist aeda selle barokses vormis ei mäleta ka kõige vanemad inimesed – niivõrd ammu oli see seal. Oleme tagasi trammide lõpp-peatuses, paar äärmiselt huvitavat kultuurikilomeetrit läbi jalutatud.

Saematerjalid Höövelprussid Sise- ja välisvoodrilauad Põrandalauad Saunamaterjalid Terrassimaterjalid Liimpuitplaadid Lae- ja seinapaneelid Vineerid OSB-plaadid Melamiinplaadid MDF-, HDF-, PKP-, PLP- plaadid

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT! jooniste printimine, koopiad projektipangateenus skaneerimine, vektoriseerimine köitmine, kiletamine visiitkaardid, kleebised bännerid, sildid, objektitahvlid roll-up stendid plaadile trükk - KAPA, PVC, BIP erikujuline lõikus CNC pingil Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee Tallinnas: Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9 Täidame tellimusi üle Eesti, kättetoimetamine kullerpostiga

www.koopia3.ee

Kevad täis erialakoolitusi Uus ehitusseadustik

Seminari kava

Lektor: Helje Johansoo, EEEL õigusnõunik 10.00–11.30 Ehitusseadustiku jõustumine ja selle rakendumine Kehtivuse kaotavad seadused Ehitusseadustiku eesmärk ja ülesehitus 11.30–12.00 KOHVIPAUS 12.00–14.00 Uued mõisted ja põhimõtted Isikute kohustused – omanik, omanikujärelevalve, ettevõtja, pädev isik. Projekteerimistingimused, ehitusteatis ja ehitusluba. Kasutusteatis ja kasutusluba 14.00–14.30 LÕUNA 14.30–15.45 Eriosa – energiatõhusus, kaitsevööndid, eritööd Riiklik järelevalve ja vastutus 15.45–16.00 Küsimused-vastused, tunnistused Seminar toimub kolmapäeval 15. aprillil 2015 kell 10.00–16.00

Ehituskeskuses Rävala pst 8, Tallinn. Osavõtutasu 90 eurot, üliõpilastele ja kutseõppeasutuste õpetajatele 50 eurot.

Energeetika Avastuskeskusest Kultuurikatlani – praktilisi näiteid tööstusehitiste renoveerimisel

Seminari kava 10.00–10.30 Registreerumine ja tervituskohv 10.30–11.15 Tööstusmälestiste restaureerimisest; erisused Mart Keskküla, AS Restor peaarhitekt 11.15–12.00 Reaalsed probleemid Energeetika Arenduskeskuse taastamisel Mart Keskküla, AS Restor peaarhitekt 12.00–12.45 Ettekanne Kultuurikatla ja kultuurikilomeetri piirkonna planeeringust. 12.45–13.30 Lõuna 13.30–14.15 Ringkäik Energeetika Arenduskeskuses

14.30–15.30 Ringkäik Kultuurikatla avatud ekspositsioonis 15.30–16.00 Küsimused-vastused, tunnistuste väljaandmine Seminar toimub neljapäeval 21. mail 2015 kell 10.00–16.00 Energeetika Arenduskeskuses ja Kultuurikatlas Tallinnas Põhjapuiesteel. Tunnistused seminarist osavõtjatele Eesti Ehitusinseneride Liidu täiendõppe arvestuspunktidega. Osavõtutasu 90 eurot (üliõpilastele ja õpetajatele 50 eurot).

Teadmistepõhine ehitus 2015 EKVÜ, TTÜ ja EEL korraldavad järjekorras neljanda iga-aastase ehitusala spetsialistide foorumi Teadmistepõhine ehitus. Tule ning kuula kõige uuemaid ehitusala teadus-, arendus- ja rakendustulemusi. Foorum toimub 16.aprillil kell 08.30–16.00 Koht: Meriton Grand Conference & SPA Hotel, Toompuiestee 27, Tallinn Registreerumine: www.ekvy.ee

Tee kvaliteetse katuseni on minu jaoks alati tähendanud mõtestamist, hoolikat planeerimist ja korralikku annust käsitööd. KIRSI-MERILIN PÕLDARU TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMETI VANEMSPETSIALIST FOTOD: ERM, KIRSI-MERILIN PÕLDARU

K e

m i ä K

KILTKIVI

Ehitamise tempo on nii kiire, et sageli kaalutlemist ei toimugi ja teadvustatud otsuste asemel tehakse valikud reklaamvoldikutest või ainult hinnast lähtudes. Võimalusi on aga palju rohkem. Vanadaami riietamine Hoone osadele sobiva kattematerjali valimine sarnaneb daami riietamisele, kui uskuda armastatud arhitektuuriajaloolast Ants Heina. Olulised on sobiv vorm, kulumise taluvus, lihtne hooldamine ja muidugi see, et materjal ehitise iseloomuga kokku läheks. Katus kui hoone ääreala võiks olla ka visuaalselt raamistav ja anda sellele pisut aktsenti. Olemasoleva, mõõdukalt rekonstrueeritava hoone puhul on parim kattematerjali tüüp tavaliselt seesama, mis hoone ehitusajal paigaldati. Taluarhitektuurile on ikka olnud omased kättesaadavad materjalid nagu õled (mitte nii kättesaadavad tänapäeval), roog või puit. Tsaariaegsetel ja ennesõjaaegse vabariigi linnamajadel on see üldjuhul klassikaline valtsplekk; ennesõjaaegse vabariigi traditsioonilistel hoonetel keraamiline kivi; funktsionalistlikel madala kelpkatustega majadel valtsplekk või tõrvapapp (tänapäeval ru-

D I E S U T A

ETERNIIT

Hoone osadele sobiva kattematerjali valimine sarnaneb daami riietamisele. beroid). Stalinistlikel hoonetel on katusekattematerjaliks keraamiline kivi, valtsplekk ja kesklinnast väljaspool ka eterniit. Sõjajärgselt 1945.–60. aastatel kerkinud individuaalmajadel kivi – nii S-kivi kui valtskivi – või eterniit, mida esineb isegi rohkem, nii lainelise kui siledate diagonaalplaatidena. 1960. aastate modernismiga saabus lamekatuste ja ruberoidi trend, 1990. aastate euroremondi tulekuga profiilpleki trend. Seega vanematele majadele sobiva materjali leidmine ei tohiks olla väga keeruline. Planeerimine ja projekt Segadus tekib aga siis, kui heauskne majaomanik läheb poodi oma vanadaamile „uut kübarat“ otsima. Eelkõige tuleks alustada planeerimisest ja palgata

mö öd a...

Reflex, Oventrop– Karpateks OÜ VOLITATUD EDASIMÜÜJA EESTIS

Boilerid Paisupaagid Õhueraldussüsteemid Survehoidmissüsteemid

Põrandaküttesüsteemid Radiaatoriventiilid Liiniseadeventiilid Päikeseküte Tarbevesi Termostaadid www.karpateks.ee | Tel: +372 5040 371 | heiti@karpateks.ee

ETERNIIT

korralik projekteerija, kes valiks sobiva kübara daamile, mitte ei sobitaks daami kübaraga. Võib ju mõelda, et mis see mõnel plekitükil vahet tegemine siis ära on, projekteerimise raha võiks otse materjali ostu suunata. Ent ehitusseaduse järgi nõuab piirdekonstruktsioonide muutmine üldjuhul põhjendatult projekti. Tänapäevase katuse paigaldamine vanale majale vajab tuulutuse ja katusealuse ruumi kasutuselevõtu korral ventilatsiooni läbiviikude planeerimist. Läbi tuleb mõelda hoone tulekindlus ja katusele ligipääs, lahendada keerulisemad neelud ja sõlmed ning valida sobivat tüüpi ja suurusega vihmavee äravoolurennid ja -torud. Kaaluda tasub ka päikeseküttepaneelide või integreeritud päikesekütte paigaldamist. Osa eeltööst moodustab ka ehitaja valimine. Närvide säästmiseks tuleks uurida ehitaja ja alltöövõtjate tausta varasematelt tellijatelt ning omanikujärelevalvelt. Võib paluda töövõtjal näidata töövõtulepinguid töömeestega. Katusemaastike ilu on detailides Kui planeerimise ja bürokraatia stressirohke pool kõrvale jätta, võivad katused väga maagilised olla.

MÜÜGIL UUS TOODE KIVILIIV 1-4 MM

(Kf ≥ 739 m/ööp) TOODAME JA PAKUME

PEALE KILLUSTIKU KA

ERINEVAID SEGUSID Info ja tellimus tel. 657 1144 või tellimus@killustik.ee

PLEKK

Variatsiooniderohked katused on andnud põhjust rääkida lausa katusemaastikest. Katuste maastiku võimsaima kogemuse saab Eestis kindlasti Tallinna vanalinnas, kui Toompealt all-linna poole vaadata, kus katuste kontsentratsioon on meeldivalt kange. Vihjamaks kunagisele käsitöötraditsioonile katuseääri lubjaga tihendada, on tänapäevalgi kivikatuse harjad, servad ja viilupoolsed ääred sageli valgena markeeritud. Olgugi, et kivid ise ei ole enam tellisvõlvides elavatel leekidel igaüks oma tooni põlenud. Kivikatuste merele lisab tooni muidugi Oleviste kiriku vaskplekk-katus, mis jääb ilmselt igavesti lusta-

KIVI

kalt musta-rohe-kolla-laiguliseks, sest katust parandatakse tahvlite kaupa. Vaskplekk on plekk-katustest kõige pikema elueaga ja seetõttu võiks vähemalt ühiskondlikele hoonetele seda tihemini paigaldada. Müüride sisesele vaatele ei jää alla ka eeslinnade katusemaastikud, mis üha enam kenade plekk-katetega kaetud saavad. Tsingitud terasplekk alles 1920. aastatel meile jõudiski ja seda said endale lubada vaid jõukamad, enamik pidid leppima tõrvatud katusepapiga. Tänapäeval joonistub sama paralleel välja klassikalise valtspleki ja Klassik-profiilkattega. Kuid ka nende erinevus hakkab pisut hägustuma, kui pro-

PILBAS

fiilplekile paigaldatakse katusepealsed valtsrennid, ehitatakse korstna ümber krae, vajadusel tehakse korstna taha sadul ning vormistatakse kenasti ääred. Need omanikud, kelle majal ehitusaegne plekk veel alles, võiksid enne uue katuse paigaldamist spetsialistiga kaaluda vana kattematerjali restaureerimist, sest tsingikihi paksus tänapäevasel plekil on mitu korda õhem kui vanal heal inglise plekil. Need omanikud, kes majale siiski uue valtsplekkkatuse viimasel kümnendil on saanud, peaksid katuse eluea pikendamiseks pleki kruntimise ja värvimise lähiajal ette võtma. Uusehitistel on katusekattema-

LAUD

terjalide valik märksa laiem. Kuid kui hoonet projekteerida funktsioonipõhiselt, nagu loogiline on, ning materjalid valida hiljem vastavalt ruumilisele kogemusele ja hoone planeeritavale, tavaliselt 50-aastasele elueale, siis jõutakse katusekattematerjali osas ikka kuidagi ootuspärasele tulemusele. Korrektuurid mõnes entusiastlikus loov-inimeses teeb kindlasti turg ja kiire arendustegevus, sest on ju kattematerjalid need, mille pealt esmajoones kokku saab hoida. Kuid ausalt öeldes ei ole materjalide üle mõtisklemine ega sõlmede kallal nokitsemine arhitektide seas kuigi levinud. Julgustan seda rohkem tegema.

Kuidas MILJÖÖALAL nutikalt maja soojustada? Miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevad ajaloolised hooned täidavad meie linnaruumis rolli kultuurimaastiku ilmestajana, ent elanikele on oluline ka nende hoonete kommunaalkulude suurus. TARMO-ANDRE ELVISTO SÄÄSTVA RENOVEERIMISE INFOKESKUS

Kindlasti kasvab nende inimeste hulk, kes oskavad vanas originaalfassaadis nii ilu kui ajaloolist kultuuriväärtust näha. Tahame elada huvitavas väärtuslikus majas, aga ka mugavates ja soodsates tingimustes. Kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuded kaitsealuste ja miljööalade väärtuslike hoonete kohta otseselt ei kehti, kuid kes tahab elada miljööalal keskkonnavaenu56

likus (CO2 põhjustab kliimasoojenemist) majas ja lisaks üüratuid arveid maksta? Miljööaladega seondub ikka pigem keskkonnasõbralikkus ja nii peaks see ka jääma. Vägagi oluliseks argumendiks kortermajade korrastamisel, kuhu kategooriasse kuuluvad ka suuremas osas miljööväärtuslikud hooned, on riiklikud toetusmeetmed, mis aitavad renoveerimist rahastada. Toetusvõimalused 15%, 25% ja 40%, mida KredEx jagada plaanib, kõlavad ju ahvatlevalt. Kuidas siis kindlustada, et primitiivsed nõuanded – majad esmajärjekorras villa ja kilesse mähkida, rikkuda fassaadide ehedus, aknad välja vahetada – ei survestaks meie kultuurmaastikku ning kuidas teha, et me ei kaotaks suuremate toetuste taotlemise tuhinas väärtuslikku miljööd? Tundub, et tänaseks on siiski targemaks saadud ja räägime juba kompromissist ning võimalikest nutikatest lahendustest. Kui-

gi toetusmeetmete määrused pole veel ametlikult allkirjastatud, on seni arutatud tööversioonis tehtud miljööalade hoonetele erand. Heaks alguseks ja üheks eelduseks on see, et KredExi toetusmeetmetes on plaanitud kehtestada miljööalade hoonetele võrreldes muude kortermajadega riikliku toetuse nõuded vastava toetuse 15%, 25% või 40% saamiseks ühe energiatõhususe klassi võrra nõrgemad. See järeleandmine iseenesest nõrgestab oluliselt survet, et majaomanikud peaksid toetuse saamiseks ilmtingimata ajaloolist väärtust rikkuma asuma. Kuidas aga ikkagi energiakokkuhoid saavutada, kui villa ja kilesse mässimine ning akende vahetamine ära jäävad ja kas seda nõutud kokkuhoidu on ikkagi vaatamata tehtud järeleandmisele võimalik saavutada? Siin tulevadki appi arukas lähenemine ja nutikad lahendused, millest mõningad siinkohal välja toome.

Maja soojustamine mõtle põhjalikult läbi

Vana hoone renoveeriti energiatõhususklassi B kuuluvaks, säilitati originaalaknad ja originaallaudis. Autori foto.

VÕIT

14% KÜTTEKULUDELT ON LENDERITÜÜPI MAJADES, KUI SOOJUSTADA VAHELAED

Vahelaed soojaks Lihtsaima lahendusena kasutada seal, kus võimalik, isolatsiooni maksimaalselt: näiteks pööninglagedel puistevilla 40 cm. Sellega võib näiteks kahekordsel Tallinna tüüpi hoonel võita küttekuludelt aastas umbes 13%. Kahekorruselise Lenderi maja puhul on võimalik saavutada efekt 14 % (TTÜ puitelamute uuring). Pööningulagede soojustamist loetakse tavaliselt kõige kuluefektiivsemaks hoone välispiirete soojustamise meetmeks. Siiski sõltub tulemus lisaks erinevustele olemasolevas soojustuses ka hoone parameetritest, näiteks korruselisusest ja lõplik arvutamine jääb spetsialistile. Keldri põranda soojustamine on teine väljast varju jääv piirete lisaisoleerimise meede, millega küll samaväärset efekti kui laepealsega ei saavutata, kuid pakutud 3% pole samuti paha. Tähelepanu õhutihedusele Teiseks oluliseks tingimuseks, mis annab märgatava küttekulude kokkuhoiu, kuid ei pruugi ajaloolist välimust oluliselt mõjutada, on tark ja läbimõeldud õhutiheduse tagamine. See on kaasaegse ehitamise ja renoveerimise tegelike küttekulude kokkuhoiu saavutamise üks võtmetegureid, mille vastu eksitakse praktikas liigagi sageli. Näiteks kinnitas TTÜ poolt läbi viidud uuring, et renoveerimise käigus õhupidavus enamasti ei paranenud, vaid vastupidi – halvenes. Ühe põhjusena võiks tuua kaasaegsete materjalide oskamatut kasutamist vanade hoonete juures. Üsna sageli asendatakse vana saepurutäidis oskamatult mineraalvillaga ja hoone läheb külmemaks. Vi-

ga ei pruugi olla mitte mineraalvillas, vaid vales paigalduses, mille juures unustatakse tuule- ja aurutõkked paigaldamata või paigaldatakse valesti. Uuringutes ja arvutustes on vanade hoonete õhutiheduse kaasaegsele tasemele tõstmine üks energiatõhususe saavutamise varjatumaid ja samas olulisemaid vorme. Erinevad uuringud näitavad saavutatavat energia kokkuhoidu 5–30%. Tulemus sõltub loomulikult vana maja tegelikust olukorrast ja saavutatud efektist. Samas on väga oluline, et õhutiheduse parandamise nimel tegutsedes ei pakitaks vana maja kilesse. Kasuta õhutiheduse tagamiseks kindlasti difuusseid materjale! Vana maja konstruktsioonid on ajalooliselt olnud difuussed, veeauru läbi laskvad, rahvakeeles hingavad. See olukord tuleks säilitada. Selle reegli rikkumine on eriti ohtlik puumajade puhul, kuid tekitab probleeme ka ajalooliste kivimajade juures, kus kasutatud difuusseid lubimörte. Kindla peale minek on kasutada konstruktiivse palkhoone puhul väljaspool tuuletõkkekangast, seespool piisab korralikust tihedast lubikrohvist. Puitmaja õhutihedaks muutev materjal peaks olema kas traditsiooniliselt oma toimivust tõestanud või kontrollitud laborikatsed läbinud ja testimistel kindlaks tehtud sobiva difusioonitakistuse väärtusega materjal. Näiteks ProClima Solitex Fronta difuusioonitakistus väärtusega 22 on puhul selge, et ta ei kujune oma aurutakistuse Sd < 0,05 poolest probleemiks palkmajade tuuletõkkeks kasutamisel. Väikene aurutakistus ja hea tuuletakistus, ning mis väga oluline, kindel kinnitamise ja hea jätkukohtade

katmise võimalus teipimisega, teevad tuuletõkkekanga praktikas kindlamini toimivaks tuuletõkkeks just vanade palkkonstruktsioonist majade, oma loomu poolest mitte väga tasaste palkseinte tarvis. Paraku kasutatakse praktikas meil palkmajade puhul sageli ka mitte teadaoleva aurutakistusega katteid või lausa kilesid, mille kasutamine on tuuletõkkematerjalina palkmajade puhul lubamatu. Muidu head tuuletõkkeplaadid ei pruugi palkmajade puhul lubatud efektiivsuses toimida just ebatasase aluspinna tõttu, samuti puuduvad neil sageli head lahendused jätkukohtade katmiseks, lisaks panevad nad olemasolevaga võrreldes uue pinna ikkagi rohkem eenduma kui kangas, mis ruumi ei võta. Selle tõttu võib ajaloolise väärtuse ja energiaefektiivsuse parima optimaalse lahenduse saada väljastpool profiilllaudise all väikse aurutakistuse ja hea tuuletakistusega tuuletõkkekangast kasutades. Seestpoolt aga näiteks 2cm lubikrohvi või Fermacell plaati kasutades. Eraldi tuleks muidugi käsitleda niiskeid ruume. Üldreegel on, et sisemine aurutakistus olgu suurem kui välimine. Ning vana palkmaja konstruktsioon tervikuna olgu difuusne. Oluline ventilatsioonisüsteem Pea inseneridega nõu ja võta kasutusele nutikas ventilatsioonisüsteem. See ülesanne ei pruugi lihtne olla, kuid mitte ka võimatu. Kui me arvame, et tänapäeval pole puitmajal ventilatsiooni vaja, siis eksime rängalt. Küsimus on selles, millist ventilatsioonisüsteemi kasutada. Kõige energiatõhusam tuleks kindlasti igas korteris oma soojavahetiga sundventilatsioonisüsteemi ehitamine. Aga kas selleks on ruumi, kas kuluefektiivsus tasub ära? Idee poolest parima kombinatsiooni vana maja iseloomu ja vajaliku väiksema sekku-

Küttesüsteemi korrastamisega on võimalik saavutada väga olulist energia kokkuhoidu. mise juures annaks soojuspumba põhimõttel töötav ventilatsioonisüsteem. Samas nõuab selline süsteem korteriomanikelt ühist tegutsemist ning jääb küsimus, kas see ka praktikas töötab. Meil ei olda eriti harjunud soojamajandusega ühiselt miljööaladel majandama. Miinimum, mis ventilatsioonisüsteemide osas tuleb tagada, oleks piisav sundväljatõmme. Reeglina toimub see pesuruumidest ja köögist. Ilma normaalse väljatõmbeventilatsioonita ei saa eluruume tänapäevastele nõudmistele vastavaks lugeda. Teoreetiliselt võib niiskuse nõutava taseme tänapäeval kontrolli all hoida ka automaatse niiskusekogujaga, kuid õhupuhtust ehk CO2 ja muude jääkgaaside ohutut taset see ikkagi ei taga. Vähemalt vajaliku sissepuhkeklappidega väljatõmbeventilatsiooni tagamine on eelduseks, et hoone mõistliku õhutiheduse tasemele viia. Sisemine isolatsioon Ohutus ulatuses sisemise isolatsiooni kasutamine on võimalus, mis tuleb samuti hoolikalt läbi kalkuleerida. Lihtsamaks teeb sisemise isolatsiooni kasutamise kind-

lasti toimiv ventilatsioonisüsteem, mis hoiab õhuniiskuse kontrollitud tasemel. Samas on siseisolatsiooni paigaldamise juures olulised ka kasutatud materjalide omadused ja nende koostöö konstruktsiooniga. Kapillaaraktiivsed materjalid toimivad teatud piirides kindlamini ja ei riku seejuures varem olulisena väljatoodud maja kui terviklikult difuusselt toimiva süsteemi põhimõtet. Sisemine lisaisolatsioon on näiteks Saksamaal igati aktsepteeritud lahendus, ent ühe aga-ga: iga vana maja on unikaalne ja konkreetse maja jaoks pakutud lahenduse toimivus peab olema projekteerija poolt dünaamilise simulatsiooniprogrammiga läbi arvutatud ja selle toimivus tõestatud. Loomulikult vastutab seal ka insener enda lahenduse toimivuse eest. Senise kogemuse põhjal võib väita, et niiskustehniliselt ei saa probleemi tekitada näiteks ventileeritud puitmajas seestpidiseks soojustamiseks kasutatud kuni 5 cm puitkiudplaat või pillirooplaat, millele mineraalsed krohvid peale on kantud. Sellised materjalid lubavad kergemini säilitada või luua ka ajaloolist interjööri ega võta palju ruumi. Mõistlikus ulatuses, sobivate materjalidega ja kontrollitud sisekliimaga ruumides saab selline lisasoojustus hoida oluliselt kokku kütteenergiat ja parandada elamise mugavust. 5 cm puitkiudsoojustust tavalisel palkseinal võib anda 5–10% kütteenergia kokkuhoidu ja lisaks parandada sisemist õhutihedust. Akende renoveerimine Meie miljööaladel küllalt levinud kuueruudulised vanad aknad, originaalis koos seinapaksuse aknalengiga, on võimalik renoveerida soojajuhtivusarvu U väärtusele 1,6. Energiasäästlikud uued aknad leitakse reeglina vahemikus

U=1–1,4. Näeme, et vahe ei olegi nii suur, kui sageli arvatakse. Restaureeritava akna soojajuhtivuse tulemused saadi mitte arvutades, vaid reaalsete mõõtmistega Lundi ülikoolis, kus vanad aknad restaureeriti hea tava järgi ja ainsa muutusena kasutati sisemisel raamil kõvakattelist selektiivklaasi. Klaasid kinnitati traditsioonilise linaõlikitiga, aknad värviti linaõlivärviga. Akende soojaisolatsiooni näitajate võrdluse juures on alati oluline kindlaks teha, kas jutt käib tervest aknaplokist, mis tähendab raami koos lengiga, või vaid klaaspaketi soojaisolatsiooni väärtusest. Sageli on ette tulnud, et uute akende müüjatele meeldib rääkida pigem klaaspaketi U-väärtusest. Segadusi tekib alatihti ka pakettide ääriste soojajuhtivusega. Vanade akende puhul on nende eeliseks sageli kuni seinapaksune ak-

naleng, mille soojaisolatsioon tuleks samuti akna kui terviku mõistes arvesse võtta. Kindlasti ei ole mitte kõikide miljööalade hoonete aknad renoveerimist väärivad ning alati tuleb konkreetselt otsustada ning spetsialistidega nõu pidada. Ajaloolise väärtuse puhul tasub originaali säilitamisele tähelepanu pöörata. Renoveeri küttesüsteem Küttesüsteemi korrastamisega on võimalik saavutada väga olulist energia kokkuhoidu. Mida konkreetsel hoonel on võimalik kasutada ja kui energiatõhusaid kütteallikaid ja lahendusi on võimalik kasutada, peaks juba jääma iga objekti põhiseks. TTÜ arvutustest võime lugeda, et ahiküttelt õhk-vesi soojuspumbale üleminekul võib saavutada energiatõhususarvu ETA parane-

mist Tallinna tüüpi maja puhul kuni 49 %. Nutikad võimalused Arvesse tuleks võtta ka nutikad tehnilised lahendused automaatikas ja taastuvenergia kasutamises ja isetootmises. Päikesepaneelid eelkõige sooja tarbevee tootmiseks, aga ka päikesepaneelid elektrienergia tootmiseks, on meie kliimas tänaseks oma efektiivsust tõestanud. Miljööaladel tulevad need kõne alla, kui nendega ei rikuta tänavapoolse fassaadi ilmet. Võimalusena viia energiatõhususarv vajaliku tasemeni, et toetust saada, võib neist lahendustest abi olla. Soovitame Säästva Renoveerimise Infokeskuse poolt uurida erinevaid võimalusi, et teha hoone korda niimoodi, et selle väärtused säiliksid ning ülalpidamine edaspidi kalliks ei läheks.

Dvigateli tööstushoone lammutamine. Foto: Äripäev/Raul Mee

Rutiinivaba töö:

LAMMUTAMINE Aprillis alustatakse rahandusministeeriumi, endise ENSV Plaanikomitee hoone, lammutamist, et teha plats puhtaks uuele nn superministeeriumile. Kas lammutustegevus on tänases Eestis hoogustumas, seda uurisime Purustaja OÜ juhatuse liikmelt Kuido Kasklalt. 60

KÜSIS: MATI FELDMANN

Rahandusministeeriumi hoone näeb ju kena välja, mitte väga ammu sai hoone uue fassaadi. Ja nüüd otsus – lammutada? Kõrguse poolest võib rahandusministeerium olla kõrgeim hoone, mis Eestis lammutatud. Suhteliselt kenale väljanägemisele vaatamata on hoone sisemus amortiseerunud, näiteks on hoones kitsad nõuka-aegsed liftid. Ruumi on vaja uuele superministeeriumile, mis tuleb tänasele kohale ja võtab oma alla lisaruumi Pärnu maanteele lähemal, purskkaevude pool.

Purustaja OÜ juhatuse liige Kuido Kaskla.

viimase variandi kasuks otsustatud. Lammutamine on majanduskonjunktuuri suhtes tundlik nagu ehituski. Kinnisvaraarendused, investeeringud uute tööstusobjektide ja infrastruktuuri rajamisse mõjutavad meie tegevusala igapäevast käekäiku. Lisaks toob lammutusturule raha Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIKi) finantseering. See on eriti tõhus meede omavalitsuste jaoks – omavalitsus paneb ise ainult 10%. Võib öelda, et KIK-i meede kasutusest väljalangenud ning maastikupilti reostavate hoonete lammutamiseks täidab eesmärki hästi.

Selle intervjuu tegemise ajal polnud selge, mis firma selle suurejoonelise lammutustöö endale saab, aga mis on olnud Purustaja OÜ suurimad objektid? Eelmisel aastal lammutasime Ahtme soojuselektrijaama – viimaste aegade suurim objekt. Siis veel Viru kaevanduse lammutamine, nii selle allmaarajatised kui maapealsed hooned nagu rikastusvabrik, katlamajad, garaažidtöökojad ja kompressorihooned. Tallinnas lammutasime veel endise Dvigateli tootmishoone. Oleme kasutanud ka õhkimist: näiteks Ahtme soojuselektrijaama kaks korstnat, mis olid 100 meetri kõrgused, samuti elektrijaama põhiploki. Leidsime, et selline meetod on kõige kiirem, ohutum ja ratsionaalsem viis.

Räägime lammutamisel tekkivate materjalide taaskasutamisest. Tonnaažilt taaskasutatakse 98– 99% materjalist. Betoonipuru on väga sobiv ja läheb hoonete põrandaaluse pinna tagasitäiteks või maa-alade tõstmiseks. Armatuur vanametalli kokkuostu, puit energiatoormeks, klaas taaskasutusse. Ainult mõned materjalid nagu ruberoid, eterniit jäävad taaskasutamata ning leiavad ladestuspaiga ehitusjäätmete prügilas.

Järjest lammutatakse endiseid koolimaju. Kas lammutamine on Eestis hoogustunud? 2007–2008 renoveeriti Tallinnas mitmeid koole. Osa koolimaju jäi aga finantseerimisest kõrvale, samuti on oma töö teinud demograafiline kõver. Kui kõikidesse koolimajadesse enam õpilasi ei jagu, siis tuleb otsustada – kas leida hoonele uus otstarve või lammutada. Paari Tallinna kooli puhul on

Mis teeb lammutamistöö huvitavaks? See ei ole rutiinne töö, vaid selles on omajagu poisikeselikku elementi. Loomingulisust on päris palju, sest hooned on erinevad. Läheneme individuaalselt, lammutusprojekti paneme kokku eelkõige jäätmekäitlusest lähtudes ja ka sellest, kui palju jäätmetest õnnestub pöörata rahaks. Osa lammutustööd tehakse käsitsi nagu

Kellele kuuluvad lammutamisel tekkivad materjalid? Üldjuhul lammutusfirmale. Näiteks vanametalli eest saadav raha kajastub tellija jaoks lõpphinda alandava tuluna lammutamise eelarves.

eterniitkatuse mahavõtmine, uste ja akende eestvõtmine, põrandakatete ülesvõtmine. Edasi teeb töö tehnika – haaratsid, kivipurustid, betoonipulbristajad, hüdrovasarad, magnetseparaatorid metalli väljasorteerimiseks. Kivimaterjal veetakse ära. Lõpp on enamasti ühesugune: tellija saab sileda platsi. Kas mööda Eestit ringi sõites jääb pilk sageli peale neile hoonetele, mis vajaksid lammutamist? Ääremaadel rahvaarv ei kasva ja seetõttu jäävad hooned tühjaks, näiteks Ida-Viru kaevandusasulad Sirgala, Viivikonna, samuti oleks palju elumaju lammutada Valgas. Samas iga tondiloss on oma ajalooga, räägib oma lugu. Üle Eesti ootab lammutamist mitusada kortermaja ja selleks on vaja riiklikke meetmeid. Nüüd on meetmega

tulnud välja ka KredEx, kellel on meede eluhoonete lammutamiseks (KIK-il eluhoonete meedet pole). Üks vana komme on uuele ehitisele nurgakivi panek: kiiskav silinder, mille sisse lähevad tänased ajalehed, mündid ja mis nurgakivi panekul betooni müüritakse. Kas lammutuste käigus on mõni selline ka välja tulnud? Meie praktikas pole seda ette tulnud. Võimalik, et kopajuht ei tunne nüüdseks korrodeerunud silindrit ära, peab seda torujupiks ja hammustab krõks! läbi. Kui teadlikult asjale läheneda, tuleks uurida vanu ajalehti ja muid dokumente, kuhu nurgakivi pandi. See võtaks aega, aga kust seda kiire tegutsemise käigus võtta? Mõni ajaloohuviline võiks selle oma hobiks võtta. Eks kunagisele ENSV Plaanikomiteele pandi ka ju nurgakivi.

AINULT MÕNED MATERJALID NAGU RUBEROID, ETERNIIT JÄÄVAD TAASKASUTAMATA.

MAA kütab maja soojaks Maaküte on efektiivne kütteliik ning horisontaalsete kollektorite paigaldamise kõrval on üha enam hakatud eelistama vertikaalseid lahendusi: soojuspuurauke ja puurkaeve. TEKST: TEA TARUSTE

„Kohalike omavalitsuste suhtumine on positiivsemaks muutunud ja mõne aasta jooksul on neid massiliselt rajatud. Tellija soovil on maasoojuskaeve tehtud ka vanalinna,“ märkis Puurtööde OÜ juhatuse liige Antti Asu. Soojuspuuraugud on heaks alternatiiviks horisontaalsele või spiraalsele maakollektorile. Eelisteks on suurem vastupidavus ja kasutegur, mis ei sõltu ilmastikust. Samuti saab neid ehitada väikestele kruntidele haljastust kahjustamata või juhtudel, kui paekivi tõttu ei ole võimalik horisontaalkollektorit paigaldada. „Vertikaalkontuur on küll märkimisväärselt kallim kui horisontaalkontuur, ent samas ka aasta lõikes 10–15% efektiivsem. Lisaks on sellega võimalik kasutada passiivjahutust aastaringselt, horisontaalkollektoriga vaid kuu,“ selgitas soojusenergeetika ettevõtte AITNord OÜ müügiinsener Raul Kukk. Vali õige vertikaalkontuuri tüüp Laiemalt on levinud kaks vertikaalkontuuri tüüpi: kinnine ja avatud. Energiakaev ehk tavaline puurkaev on avatud süsteem, mille puhul rajatakse vähemalt kaks

VERITKAALKONTUUR KUNI

15%

EFEKTIIVSEM KUI HORISONTAALKONTUUR puurkaevu: ühest võetakse vesi, mis pumbatakse läbi soojuspumba soojusvaheti ning suunatakse mööda teist kaevu tagasi maapinda. Avatud süsteem on küll ökonoomne, ent Kuke sõnul on selle keskkonnareostuse oht tunduvalt suurem kui kinnisel süsteemil ning selle rajamiseks on raske luba saada. Kaasaegsem ja levinum lahendus on soojuspuuraugu ehk kinnise süsteemi rajamine. Vastavalt vajadusele puuritakse õige sügavusega soojuspuuraugud, mis varustatakse kontuuriga ning seejärel tamponeeritakse (reostuse vältimiseks valatakse või surutakse kaev täis savilahust, kasutades

spetsiaalselt ettenähtud savigraanuleid või kohapeal valmistatud savi). Sellisel juhul sanitaarkaitseala ega veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata. Soojuspuuraukude keskkonnareostuse oht on väiksem ja ka luba ehituseks on lihtsam saada. Igale tööle eelneb põhjalik geoloogiline uuring Kui sügavale puuraugud puuritakse ja kui palju neid vaja on, sõltub maapinnast, hoone küttevajadusest ja paljust muustki. Puuraukude sügavus jääb 50–200 meetri piiridesse ja keskmiselt on eramu küttevajaduse katmiseks vaja puurida üks kuni kaks puurauku (keskmiselt 1 m puurauku 1 ruutmeetri köetava pinna kohta). Puuraugu väikseim kaugus maja seinast on 2–3 meetrit. Antti Asu selgitas, et erineval geoloogilisel läbilõikel on erinev soojaandvus: kõige enam saab sooja dolomiidist ja lubjakivist, kõige vähem savist. Veeküllastunud maast saab pisut enam soojusenergiat kui kuivast maast. „Pirita kandis näiteks on sinisavi ja sealt saab sooja maa seest vähem kätte, Kohila ja Saku kandis aga lubjakivi. Ka sinisaviga piirkonda võib soojuspuuraugud rajada, aga siis tuleb puurida sügavamale ja rohkem kaevusid ning lõppkokkuvõttes läheb see ebamõistlikult kalliks,“ nentis Asu ja lisas, et maja energiatarvidusest oleneb, kui palju auke vaja on.

Töö telli tuntud tegijalt

aakütte rajamisse on kaasatud puuraukude tegija ja soojuspumpade paigaldaja. Asu sõnul jõuavad soojuspuurkaevu rajamise tööd nendeni sageli läbi maasoojuspumpasid paigaldavate ettevõtete, kuhu kliendid eelkõige pöörduvad. „Me teeme projekti, hangime kooskõlastused, puurime augud, paigaldame kaevudesse soojuskollektorid, tamponeerime kaevud, viime soojusülekandetorustiku hooneni. Soojuspumba paigaldab mõni meie koostööpartner,“ kirjeldas ta protsessi. Kukk soovitas soojuspumba valikul jälgida firma vanust ning referentse, et olla kindel teenusepakkuja oskustes ja kogemustes:

„Kindlasti tasuks eelistada Eesti Soojuspumba Liidu liikmeid. Kõige tähtsam on esmalt selgeks teha, kas hoone, kuhu on plaanis pump paigaldada, vastab soojuspumba poolt seatud nõudmistele. Nimelt peavad soojuspumba kasutamiseks olema kasutusel madalad küttevee pealevoolu temperatuurid.“ AIT-Nord OÜ teeb koostööd erinevate puurijatega ning tavaliselt suudab parima hinna pakkuda puurimisettevõte, kes on puuritavale objektile lähedal. „Pinnase tüübist sõltub ka, kui võimsat tehnikat keegi puurimiseks kasutab. Mida võimsam tehnika, seda sügavama augu saab puurida. Moodsam tehnika võimaldab ka kiiremat puurimist,“ märkis ta. Maa-

küttesüsteemi elueaks arvestatakse Kuke sõnul ligi 20 aastat, tasuvusaeg võib olenevalt objektist olla 2–15 aastat: „Kindlat reeglit pole. Tööde garantii on kaks aastat, seadmetele on võimalik anda kuni viieaastane garantii. Nagu iga küttesüsteem, nii vajab ka maasoojuspump hooldust.“ Süsteemi hind sõltub võimsusest. Horisontaalkollektoriga võrreldes on puurimine 3–4 korda kallim. „Keskmiste eramute puhul läheb pool kuludest soojuspumbale, pool kaevu rajamisele. Näiteks 10 kW maasoojuspumba süsteemi hinnaks on ligi 14 000 eurot (lisandub käibemaks), millest 7000 maksab puurimine ja 7000 maasoojuspump koos paigaldusega,“ tõi ta hinnanäite.

Vertikaalne lahendus

Horisontaalne lahendus

Loa saamiseks võib kuluda 1,5 kuud

ui on soov rajada vertikaalkontuuriga soojuspumbasüsteem, tuleb esmalt pöörduda kohalikku omavalitsusse ning küsida sealt põhimõtteline nõusolek ja projekteerimistingimused. Seejärel saab valida tööde teostaja, kes reeglina teeb ka puuraukude projekti. „Puurkaevude rajamiseks annab kohalik omavalitusus kirjaliku nõusoleku. Koos kirjaliku nõusoleku taotlusega esitatakse ehitusprojekt, mis läheb kooskõlastamisele keskkonnaametisse. Iga puurkaevu tegemine vaadatakse eraldi läbi, geoloogilisest läbilõikest sõltub, milliseid kihte võib kaev läbida ning milliseid kihte tohib puurides avada. Alles pärast keskkonnaameti kooskõlastust väljastame kirjaliku nõusoleku,“ selgitas Saku vallavalitsuse ehitusspetsialist Raivo Remmelg. Puurtööde OÜ juhatuse liige Antti Asu sõnul tööde tellija peale esmase kohalikust omavalitsusest nõusoleku küsimuse edasise asjaajamise ega ka eriliste ettevalmistustöödega tegelema ei pea. „Paberimajanduse ajame meie korda. 66

HINNAPAKKUMISE NÄIDIS Puurkaevude projekteerimine (360 eurot) Transpordikulud Puurimistööd ~180 meetrit (3 x 60m puurauk) Manteltoru Ø140 mm ~ 36 meetrit (3 x 12m) Torutaguste tsementeerimine Paariskollektor ja lisatarvikud Keevisliidesega U-aas, 15kg otsaraskused Kollektori paigaldamine ja kaevu tamponeerimine savilahusega Kollektori kaeviku kaevetööd ja paigaldus Puurkaevude puhastus ja proovipumpamine Staatilise ja dünaamilise veetaseme määramine Deebiti määramine Puurkaevude andmete keskkonnaregistrisse kandmine Hind: 8100 eurot KM 20% 1620 eurot Kokku: 9720 eurot Allikas: Puurtööde OÜ

Kuna igal instantsil on menetlemiseks seadusega paika pandud aeg, võiks arvestada 1,5 kuuga. Õue peal pole samuti vaja midagi ette valmistada. Puurmasinad on väikesed ja hea manööverdamisvõimega. Töid saab teostada aastaringselt, talvekülm takistuseks ei ole,“ rääkis ta.

Maaküte.ee on sõltumatu maasoojuspumpade infoportaal, kust saab alla laadida tasuta käsiraamatu.

MIS EI SÄRA, TOO ÄRA! Ettevaatust, -tähistusega lambid sisaldavad ohtlikke aineid ja need tuleb koguda olmejäätmetest eraldi! KASUTATUD LAMPE SAAB (1:1) TASUTA ÄRA ANDA LAMPE MÜÜVATES KAUPLUSTES JA KOGUMISKOHTADES.

KAS UTATUD LAM BID

Osale taastootmise ahelas! EKOGAISMA EESTI OÜ / 6626 844 / info@ekogaisma.ee / www.ekogaisma.ee Halogeen- ja hõõgniitlampe vastu ei võeta!

Otsi tootelt lahuskogumise märgist

Luminofoortorud

Erikujulised päevavalguslambid

Kompaktsed päevavalguslambid

Säästulambid

Madalrõhulahenduslambid

Kõrgrõhulahenduslambid

LED lambid

PÄIKE ja tuul toovad kütte ja elektri Päikeseelektri väiketootmiseks geograafilisi piiranguid pole, tuuleenergiat tuleb see-eest püüda õiges kohas. 68

TEKST: VIVIKA VESKI

Üha rohkem leidub Eestis kodusid, kus suur osa elektrist toodetakse kohapeal, lisaks neid, kus vett soojendatakse päikese või tuule abil. Ervin Bernhardt Harjumaalt Sõmeru külast Eesti Energia käest elektrit ei osta. Tal on kodus tuulik ja päikesepaneel ning sellest piisab. Päikesepaneel tuli maja ostes kaasa, tuuliku soetas Ervin seitse aastat tagasi lisaks. „Suurt muud valikut ei olnud,” põhjendab Ervin oma otsust. Lähim alajaam asub 1,2 kilomeetri kaugusel ning sealt traatide vedamine majani oleks läinud vähemalt sama kalliks kui maja ise – vanas rahas umbes miljoni. Pärast seda aga oleks tulnud veel kalli elektri eest tasuma hakata. Nüüd saabki Ervini pere oma majas elektrivõrguga liitumata kenasti hakkama, sealjuures millestki olulisest loobumata. Kodu valgustavad väikese elektritarbimisega LED-lambid, neile piisab madalast 12-voldisest pingest, ka arvutid töötavad selle peal.

Lapsed tahavad vaadata televiisorit, selle jaoks on inventer, mis muundab madalpinge 220 voldiks. Alternatiivelektrist külmkapi jaoks siiski ei piisa, talvel pole seda aga Ervini sõnul vajagi, sest toitu saab hoida õues. Suvel tuleb aga appi bensiinigeneraator, mille abil tunnike päevas kappi külmutades püsib toit värske. Samuti toob bensiinigeneraatori toodetud elekter vee majja. Soojaks kütab vee gaasiboiler, samuti on majas gaasipliit. Pesupesemise kohta ütleb Ervin, et sellega on neil väike petukaup, kuna neil on linnas väike korter alles, kus nad käivad pesu pesemas. „Pesumasinad on tänapäeval nii targad, et tahavad ise vett soojendada, see aga võtab palju elektrit,” põhjendab Ervin pesumasina puudumist maal. Ta teab, et mõned on ise pesumasinaid ka ümber ehitanud, et need tarbiksid külma vett. Elukvaliteet püsib Ervin tõdeb, et elukvaliteedi langust nad välise elektrivõrguta majja kolimise tõttu igatahes

PÄIKEST PAISTAB EESTIMAAL PÄIKESEPANEELI JAOKS PIISAVALT.

Taastuvenergia OÜ juht Sven Lõokene. Foto: Äripäev/Andras Kralla

tundnud ei ole. Tarbimist on ehk küll veidi tulnud koomale tõmmata, kuid ega nad enne ka viis tundi päevas telerit vaadanud. Kokkuhoid on hea ka endale ja ökoloogilisele jalajäljele. Kuigi Ervin on ise disaineri, mitte tehnilise haridusega, on ta koduse elektrisüsteemi välja mõelnud ja paika pannud ise. Kilovatise

tuuliku otsis ta välja interneti kaudu ja ostis selle 2008. aastal umbes 50 000 krooniga Hiinast. Hind tundus hästi odav, sest näiteks Taani tuulik oleks maksma läinud kahekolmesaja tuhande ringis. Tuuliku vinnas Ervin vintsiga üles ja see töötab siiamaani, tootja garantii kehtib 15 aastat. Tuulegeneraatoril ja päikesepaneelil on akud taga, need koguvad elektrit päikese- või tuulevaeseks ajaks. Akusid on kokku umbes 500 ampertundi. Päev otsa töötav tuulik laeb akud nii täis, et kolm päeva on mureta. Ja kui jääb puudu, tulebki appi bensiinigeneraator. Sellele kulub nädalas umbes viis-kuus liitrit bensiini. Päike kütab vett Rapla lähedal Valtu külas elav Jürgen Zink alternatiivse energiapüüdja abil praegu elektrit ei tooda, vaid alles vaeb seda plaani. Neli aastat tagasi maja katusele pai-

galdatud päikesepaneel soojendab tarbe- ja küttevett. Päikesepaneeli ostis Jürgen Hiinast, tegelikult kaks tükki koos naabrimehega, sest nii oli kõige soodsam. Aasta eest vahetas Jürgen välja ka maja küttesüsteemi ja nüüd on neil päikese- ja pelletikütet kombineeriv täisautomaatne süsteem. Jürgen räägib, et soetas päikesepaneeli eeskätt sellepärast, et talle meeldib uusi asju testida. Nüüd on ta väga rahul. Päikest paistab Eestimaal Jürgeni sõnul päikesepaneeli jaoks piisavalt. Ja polegi vaja, et päike lausa säraks pilvitus taevas – kui on veidi valgem ja selgem ilm, siis sellest aitab küll. Päikesepaneel koos paigalduse ja süsteemiga läks Jürgenil maksma nelja tuhande euro ringis. Ta julgustab, et seda esialgset investeeringut ei maksa karta, sest see hakkab ennast kohe tagasi teenima. Müüb elektrit teistele Tarmo Kadakas Läänemaalt Linnamäelt on üks esimesi eestlasi, kes sai üldvõrguga mikrotootja liitumise ja on praegu suurendamas algselt paigaldatud päikeseelektrijaama tootmisvõimsust. Ka on tal pikaajaline kogemus tuulikuga. Tarmo liitus Imatra elektrivõrguga 2011. aastal ja müüb sinna oma kodus toodetud elektrit. Ta toob näite, et kaks aastat tagasi oli tema aastane elektriarve kõigest 160 eurot. Suvekuudel sai miinusarveid, sügise poole tuli hakata ise peale maksma. Tarmo räägib, et tema tegeleb alternatiivenergiaga huvist asja vastu, olles ise ka elektrooniku haridusega. Eksperimenteerimise huvist alustas ta aastail 2007 kuni 2008 ise tuuliku ehitamist. Nüüd on ta jõudnud aga sinnamaani, et tõdeb, et ka pealtnäha sombusel Eestimaal on ikka päike see, kust tasub energiat ammutada.

HEADE TUULEILMADEGA TOODAB TUULIK

5000 KILOVATT-TUNDI ELEKTRIT AASTAS.

Ka Sven Lõokene Taastuvenergia OÜst räägib, et nende ettevõte müüs tuulikuid aastaid tagasi, aga praegu enam mitte, kuna päikesepaneelide hinna vähenemine on väiketuulikud on-grid-lahenduste (töötavad ühendatuna üldisesse elektrivõrku) turult välja söönud. „Väiketuuliku tasuvus ranniku ääres, tuultele avatud kohas on umbes kakskümmend aastat ja tema eluiga samuti kakskümmend aastat. Lisaks vajab see hooldust ja teeb müra. Päikesepaneelide tasuvus on umbes kümme aastat ja eluiga nelikümmend aastat ning otsest hooldust see ei vaja,” võrdleb Sven Lõokene. Tuulik õigesse kohta See-eest Priit Kaselaan Harjumaalt Raasiku vallast toodab kodus elektrit tuulikuga ning müüb ka ise väiketuulikuid. Ta ütleb, et põhjus tuuliku kasutuselevõtuks oli väga lihtne – et vähendada igapäevaseid püsikulusid. Tuulik hakkas elektrit tootma kaks aastat tagasi. Heade tuuleolude korral saab ta tuulikuga umbes poole oma elektritarbest – 5000 kilovatttundi aastas. Tema tuulik ja mast on pärit Hiinast, inverterid on SMA toode Saksamaalt ja ülejäänud süsteem on komplekteeritud Eestis. Maksis 42 000 eurot, aga 70 protsenti sellest kattis KredEx. Küsimusele, millal hakkab tuulik ennast ära tasuma, vastab Priit: „Minu jaoks kajastub tasuvus energiaga varustuskindluses. Samuti rohelises energias ja teadmises oma ökoloogilise jalajälje vähendamisest, mis väljendub selles, et tarbin minimaalselt läbi põlevkiviahjude toodetud elektrienergiat.” Tuulikute müüjana on ta kogenud, et huvi tuulikute vastu on võrreldes paari aasta taguse ajaga ühest küljest kahanenud, teisalt aga kasvanud. Vähemteadli-

kud inimesed tunnevad vähem huvi ja ootavad pigem riigi toetust, kui söandavad ise asja käsile võtta. “Kes on aga endale teema piisavalt selgeks teinud, teavad seda, et õiges paigalduskohas tasub tuulik ennast normaalse aja jooksul piisavalt ära,” selgitab Priit. Väiketuuliku paigaldamise juures ongi sellele õige asukoha leidmine kriitilise tähtsusega. „Asukoht, asukoht ja veel kord asukoht!” tõdeb ta. Plussenergiamaja poole Priit soovitab huvilisel tulevasel reaalsel paigalduskohal kõigepealt aasta otsa tuult mõõta. „Tuul, mida inimene maapinnal tihti tunneb, ei pruugi olla piisavalt tugev ja kvaliteetne,” tõdeb ta ja rõhutab, et lisaks tugevuse-

le on tuule kvaliteet samuti tähtis. „Nimelt kui tuuliku vahetusse lähedusse jääb mõni objekt, mis jääb ette, siis muudab see tuule väga turbulentseks ja see omakorda mõjub seadmele laastavalt,” põhjendab ta. „Nii võib juhtuda see, et elektrituuliku tööshoidmiseks tuleb seda pidevalt parandada ning see pikendab märgatavalt tasuvusaega või muudab tasuvuse hoopis olematuks.” Kindlasti on tuulikut tema sõnul mõttetu paigaldada tiheasustusalale. „Seda loomulikult tuule kvaliteedi pärast, aga kuna tegemist on liikuvate osadega, siis on see ka ohuallikas,” selgitab Priit. Ranniku lähedusse või mõnele saarele tasub tema kinnitusel aga tuulik paigaldada küll.

„Loomulikult on esmatähtis ümbritsevate objektide vähesus, et tuul oleks kvaliteetne. Samas on meil paigaldatud üks tuulik Tartu külje alla ja selle toodang on võrreldav rannikuäärse tuuliku omaga,” lisab ta. Lisaks on Priidul kodus ka maasoojuspump ja päikesepaneelid. Tänu ilusatele päikeselistele ilmadele annavad paneelid ka päris korralikult toodangut ja vähendavad omakorda jõudsalt püsikulusid, mis lähenevad nullile. „Lähiajal loodan oma süsteemi niipalju täiustada, et oleks võimalus elektritootmisega plussi jõuda ja seeläbi mitte enam rääkida passiivmajast ega ka mitte liginullenergiamajast, vaid juba plussenergiamajast,” ütleb Priit Kaselaan.

Nutikas kodune elektrisüsteem MADIS SÄREKANNO SCHNEIDER ELECTRIC EESTI

oduste elektrilahenduste puhul lubavad LED-valgusallikad küll märgatavat kokkuhoidu, aga tähelepanu vajab süsteem kui tervik. Elektrisüsteemi planeerides tuleb silmas pidada nii kasutusmugavust, elektrienergia säästu kui ohutust. Kokkuhoidu saame luua iseenda tarbimisharjumusi muutes, nutikad seadmed on vaid abiks. Säästmisega üle piiri minnes võime samas jõuda mugavuse märgatava kadumiseni. Üle piiri minekuks on mitmeid võimalusi: näiteks liiga palju eri seadmeid kokku kuhjates teeme oma elu ise keeruliseks, teine oht on soov kasutada kokkuhoiukohana kõige odavamaid seadmeid, mis kipuvad katki minema ja võivad ümbritsevat ohustada. Säästu ja mugavust pakkuvad seadmed jagunevad paigutusviisilt kaheks: ühed paigutatakse elektrikilpi ja teised seina, standardsete lülitite ja pistikupesade kohtadele.

SÄÄSTAD

30%

ENERGIATÕHUSATE SEADMETEGA. 72

Impulssreleega saab ühte või mitut tarbijat lülitada rohkem kui kahest kohast ning kaabeldus on lihtsam (nt vahekoridori tule lülitamine eri tubadest). Taimereid kasutatakse läbikäidavates ruumides valgustuse mingi kindla aja sisselülitatuna hoidmiseks. Taimerit juhtiva nupu vajutusega lülitatakse valgustus sisse, see põleb 1–20 minutit ning lülitub seejärel välja. Osad mudelid annavad enne kustumist valgustuse vilkumisega märku. Taimeriga on paslik juhtida näiteks läbikäidavate koridoride, keldribokside ja trepikodade valgustust. Aeglülitid on lihtsamad programmkellad. Aeglüliti lülitab iga päev mingil kindlal kellaajal vajaliku seadme või valgustuse sisse ja määratud kellaajal välja. Seadmeid saab programmeerida sissevälja lülitama terve nädala ulatuses. On nii elektrooniliselt kui ka mehaaniliselt seadistatavad programmkelli. Programmkellade „ülemine ots“ on aasta lõikes seadistatavad seadmed – segu programmkellast ja kontrollerist. Näiteks kombinatsioon termostaadist, kohalolekuandurist ja programmkellast annab meile võimaluse reguleerida kütet nii ajaliselt kui ka inimeste kohaloleku järgi – ruumi sisenedes lülitatakse küte sisse või köetakse sõltumata inimeste kohalolekust ettenähtud ajal ruumi. Hämaralüliti on peaasjalikult õuevalgustuse reguleerimiseks ja lülitab selle sisse siis, kui on piisavalt hämar. Kui ei ole võimalik kasutada välist valgusandurit – nt ei saa vedada kaablit või on väljas palju segavaid valgusallikaid – võetakse kasutusele astrokell. Need kellad teavad, millal päike mistahes maailma punktis tõuseb ja loojub, samuti arvestavad nad suve- ja talveaega. Lisaks on olemas programmeeritavad

astrokellad, millele saame „öelda“, mis päeval me soovime õuevalgust ja mis päeval mitte. Dimmerid võimaldavad valgustugevust reguleerida ja elektrienergiat kokku hoida. Lisaks pikendavad dimmerid valgusallikate eluiga – neil on sees nn soft start süsteem, mis pingestab seadmed sujuvalt. Kui vähendada pinget 10%, pikeneb valgusallika eluiga kuni kaks korda. Dimmerid toimivad hõõg- ja halogeenlampidele, viimasel ajal ka LEDvalgustitele. Nn säästupirnid ei ole sujuvalt reguleeritavad ehk dimmerdatavad, kui tootja pole seda otseselt pakendile märkinud. Päevavalguslampide dimmerdamiseks on vaja eraldi seadmeid. Termostaadid on ruumis etteantud temperatuuri hoidmiseks. Nad reguleerivad andurist saabuva info järgi elektriradiaatorit, põrandaküttekaablit, aga ka vesipõrandakütte süsteemi. Termostaadil võib lisaks põhitemperatuurile olla teine, vähendatud režiim, mida rakendatakse öösel või kodust ära olles. Samuti on temperatuuri üle külmumispunkti hoidmise režiim, mis sobib suvemajadesse, kus vesi jäetakse talveks torustikku. Saadaval on ka nädalase programmkellaga termostaadid, mille kasutamisel on võimalik päeva kaupa erinevaid kütmise režiime kasutada. Prioriteedirelee võimaldab jagada elektritarbimise koormust hoones ning suurema koormuse korral anda mõnele tarbijale teatavaks ajaks sekundaarse prioriteedi. Ehk kui lülitame sisse veekeedukannu, mille võimsus on 2 kW kandis ja meil on veel võimsaid tarbijaid kasutusel, võib tekkida oht, et peakaitse lülitub välja. Prioriteedirelee lülitab ülekoormuse tekkel mõneks ajaks välja näiteks elektriboileri.

Uued lahendused UUDISTOODE EESTIS

M-Creativ sari. Värviliste kleebistega isekujundatavad lülitid ja pistikupesad.

Triikimispesa. See on pistikupesa, mis katkestab toite 15 minuti kuni 8 tunni järel, aeg on reguleeritav. Nii võib sõita rahulikult kontserdile muretsemata, kas triikraud jäi pistikusse. USB-laadimispesa. 2 USB-liidesega laadimispesa, mis võimaldavad “seinast” laadida mobiilseid seadmeid laadepingega 5 volti.

Öövalgusega pistikupesa. Hämaruse saabudes süttib pistikupesa allservas valgusanduriga LED-riba ja valgus kumab põrandale. See pannakse tavaliselt käiguteele, mitte magamistuppa. LED-valgustite dimmerid. Pakutakse ka LED-valgusallikatele sobivaid dimmereid, millega valgustugevust reguleerida. Vajalik on sobivustabeli või katse-eksitusmeetodi abil seadmete koostöös veendumine. Kõik LED- valgusallikad ei ole dimmerdatavad.

INFRAPUNAKÜTTEPANEEL

Uudistoode Wellen-Technology infrapunaküttepaneel sobib kõikidele tarbijatele, kes soovivad lihtsat, mugavat, tervislikku ja energiasäästlikku küttelahendust. Infrapunaküttepaneelide populaarsus tõuseb iga aastaga. Infrapunaküttepaneelid on kõige efektiivsemad elektril põhinevad küttekehad. Enamikul juhtudel kütavad infrapunaküttepaneelid efektiivsemalt ning soodsamalt kui tavalised elektriküttekehad. Wellen-Technology küttepaneel sobib hästi kortermajadesse, kui kütteperiood ei ole veel alanud. See sobib sügisel, kevadel ja ka talvel, kui teile tundub, et teie korter on jahedavõitu. Termostaadiga saate reguleerida oma kütet kontorites, suvemajades, tööruumides ja paljudes teistes ruumides, kus te pidevalt ei asu. Sellega välistate oma veetorude külmumise. Aktsiisisoodustuse kadumise tõttu alates 1. maist kallineb ligi 2200 eramu ja kortermaja ning õliküttel töötavate vallamajade ja hooldekodude kütmine 40%. Infrapunaküttepaneel sobib hästi ka nende hoonete kütmiseks. Mis on infrapunaküttepaneel ja kuidas see töötab? Infrapunaküttepaneel toodab soojust, mis on sarnane päikesesoojusega. Infrapunaküttepaneel toodab ainult kauginfrapunakiirgust. See on analoogne päikesesoojusega, mis on kasulik inimesele ja loodusele tervikuna.

Infrapunapikklainetel on omadus läbistada, murduda, kiirata ja peegelduda. See on infrapunakütte ja tavaliste konvektsioonküttemeetodite vahe. Infrapunaküttepaneel ühtlustab soojuse terve ruumi ulatuses ning kaotab külma õhuvoolu tunde, mis tuleb aknast, välisseinalt või põrandalt. Infrapunakiired kiirgavad seadmest väljapoole igas suunas, soojendades kõiki lähedalolevaid esemeid ja inimesi. Inimene tajub hubast ja mahedat soojuskiirgust oma naha kaudu. Infrapunaküte akumuleerib soojust ümbritsevatesse esemetesse, seintesse ja põrandasse, mis kiirgavad omakorda soojust ruumi tagasi. Seinad, põrandad ja esemed on toas seejärel meeldivalt soojad ja kuivad. Infrapunaküttepaneel hakkab soojust andma 30 sekundi möödudes pärast paneeli sisselülitamist. Infrapunaküttepaneelid sobivad nii lisa- kui põhikütteks. Infrapunaküttega köetavates ruumides on temperatuur jaotunud ühtlaselt. Infrapunakütte kiirgussoojus loob hubase ja püsiva toatemperatuuri. Infrapunaküttepaneelid hoiavad ära aknaklaaside jäätumise ja uduseks tõmbumise ning niiskuse ja hallituse tekkimise teie ruumides. Küttepaneelid võtavad vähe ruumi ja kasulik pind muutub suuremaks. Neid on lihtne paigaldada ja eemaldada. Kuna paneelide valik on suur, alates peeglitest kuni piltideni, siis saate neid sobitada igasuguse interjööri ja sisekujundusega. Wellen-Technology seadmete tööiga on 20 aastat ja tootjal on vajalikud sertifikaadid, mis garanteerivad toodete kvaliteedi.

EDASIMÜÜJAD: Tartu- Effex AS, Rebase tänav 3, 50104 Tartu | Tel. 73 02 310 Tallinn- Effex AS, Ehitajate tee 108, 12915 Tallinn | Tel. 67 55 100 Tartu- SLO Eesti AS, Tähe 135 F, 51013 Tartu | Tel. 6 272 277 Tallinn- SLO Eesti AS, Kesk-Sõjamäe 3A, 11415 Tallinn | Tel. 6 272 200 Pärnu- SLO Eesti AS, Ehitajate tee 18, 80010 Pärnu | Tel. 6 272 260 Rakvere- SLO Eesti AS, Niine 4a, 44313 Narva | Tel. 6 272 270 Narva- SLO Eesti AS, Vahtra 5, 21003 Narva | Tel. 6 272 280

www.heasoojus.ee

Rakenda õigeid kilbi kaitseseadmeid

ui tulla liitumiskilbi poolt elektrikilbi sisendisse, jõuame esmalt pealülitini, millega saab kogu maja või korteri elektriühenduse ohutult vooluvõrgust lahutada. Seejärel tulevad liinikaitselülitid. Tuleb aga arvestada, et odavad kaitselülitid võivad põhjuseta rakenduda või ka üldse mitte rakenduda – viimasel juhul võivad kaablid süttida või ühendatud kodumasin rikneda. Seaduse kohaselt peavad kõik nähtavalolevad pistikupesad olema tarbija huvides ühendatud läbi 30 mA rikkevoolukaitsme. Kindlasti peaks rikkevoolukaitset rakendama näiteks elektriboileri ees, sest on oht saada duši all elektrilöök, kui boileris tekib näiteks roostetamise või tehase praagi tõttu voolu-

leke. 30 mA seade kaitseb inimest surmava elektrilöögi eest, sest ahel lülitatakse välja sedavõrd kiiresti, et inimene tunneb voolu vaid lühiajaliselt. Soovitatav on kasutada seadet iga väljuva grupi jaoks. Üks seade ei tohiks kaitsta rohkem kui 5–6 tarbijat, seda järgides väldime valerakendumisi. Kahjuks on levinud valearusaam, et automaatkaitselüliti kaitseb ka inimest. Siinkohal tuleb üle korrata – liinikaitselüliti töötab kaablite ja ühenduste kaitsena, rikkevoolukaitse on inimeste kaitseks. Rikkevoolukaitsme 300 mA versioon on mõeldud kaablite isolatsiooni vigastustest tuleneva tulekahjuohu vältimiseks. Rikkevoolukaitsmetest edasi tulevad eelpool kirjeldatud lisaseadmed.

Liigpingepiirik on küll kallis, kuid vajalik tarvik koduseadmete kaitsmiseks äikese eest. Kui pikselöök tabab elektrivõrku või juhtub rike alajaamas, kaitseb liigpingepiirik kodust elektrivõrku. Oluline on teada, et elektrikilbil peab olema kilbiskeem koos ahelate tähistusega. See hõlbustab rikete avastamist. Korteri elektrikilp võiks sisaldada kuni 40 A kaitselülitit, mis piirab tarbitavat võimsust 8,5 kW-ni, väljundahelate kaitseks reeglina 6–25 A automaatkaitselüliteid ja 30 mA rikkevoolu kaitseseadmeid, mis kaitsevad inimesi elektrilöögi eest. Sisendiga paralleelselt ühendatakse liigpingepiirik. Madis Särekanno, Schneider Electric Eesti

Siseviimistlus- ja maalritööd Kevadel hinnad soodsamad! Trepikodade renoveerimine Büroopindade viimistlus Fassaadide värvimine Suuremahulised värvitööd: tootmishooned, laod jne.

4seina OÜ telefon 5818 8580 e-post info@4seina.com

©FLC/ ADAGP

Klassika võtab jumet LS 990 Le Corbusier´ värvipaletist Olles saanud innustust XX sajandi nimeka arhitekti Le Corbusier´ unikaalsest värvipaletist, pakub firma JUNG uuendatud klassikalist lülititesarja LS 990 Les Couleurs®, milles on esindatud Le Corbusier´ eksklusiivsed värvitoonid. Lisaks lülititele, pistikupesadele ning pöörd- ja klahvdimmeritele on selles kollektsioonis esindatud ka nuppmoodulid nutimaja süsteemide juhtimiseks. Kogu Les Couleurs® värvispektrit esitletakse veebileheküljel www.jung.de/les-couleurs AS EFFEX Rebase 3, Tartu 50104, ESTONIA Tel: +372 7302310 Fax: +372 7302311 www.effex.ee effex@effex.ee

Talger Elektrotehnika OÜ Betooni 14, Tallinn 11415, ESTONIA Tel. +372 6 838 800 Faks +372 6 838 810 www.talger.ee talger@talger.ee

UUS TREND:

Soojuspump koos päikeseküttega MARKO RANNIKU BESTAIR OÜ

äikeseenergia liitmine küttesüsteemidesse on tõusev trend, kuna energia ammutamise kulu seisneb ainult ringluspumba voolutarbes, mis väiksematel süsteemidel võiks jääda 30–80 W juurde. Kahtlemata on viimasega võimalik säästa märkimisväärselt küttekuludelt ja pikendada oluliselt soojuspumba eluiga. Eriti efektiivne on päikesekütte integreerimine küttesüsteemi, kui majapidamises on bassein. Enamasti planeeritakse soojuspumpade elueaks 13–15 aastat. Selle aja möödudes on suure tõenäosusega oma aja ära elanud kompressor, mille vahetamise kulu võib ulatuda kuni paari tuhande euroni. Päikeseenergia lisamisega pikendame seadme eluiga märkimisväärselt. Päikeseküte aitab säästa Varakevadest hilissügiseni hoonele ja tarbeveele vajalik energia on võimalik saada päikeseküttest isegi kuni 90% ulatuses. Enamasti on levinud päikeseenergia kasutamine tarbevee soojendamiseks. Olenemata sellest, kas energiat ammutatakse õhust, veest või maast, on tarbevee kütmine just päikeserikkal perioodil väga soodne. Asendades olemasoleva küttesüsteemi soojuspumbaga, on tarbevee sääst suurim, sest tarbevee vajadus on 365 päeva aastas, olenemata välistemperatuurist, kas see

Õhk-vesi kombineeritud päikesega.

on -25°C või +25°C. Kasutegurid väga madalate välistemperatuuride juures on kuni 1,5-kordsed ja seda -25°C juures, samas võib kasutegur olla isegi 8-kordne või veel enam ja seda +25°C juures. Kasutegur (COP) näitab, palju toodab soojuspump energiat oma tööks tarbitava energia suhtes. Seega võib päikesekütte tasuvusaeg venida ainult tarbeveele integreerides isegi kahekümne või enama aastani. Päikesekütte investeeringu juures tuleks kaaluda energia salvestamist mitte ainult tarbeveele, vaid ka hoone küttele. Isegi samas mahus päikesepaneelide kogusega, mis on esialgselt planeeritud ainult tarbeveele, võiks kasutada kombineeritud lahendust, kus ühes mahutis on nii tarbe- kui ka küttevesi. Siis saame ammutada energiat mõlemasse ja soojadel perioodidel soojuspumpade toodetavat energiat ei vajata. Nii lühenda-

me kompressori töötunde ja tõstame küttesüsteemi eluiga. Mahuteid kahte sorti Kombineeritud mahuteid on kahte tüüpi: “mantel”-tüüp ehk tarbeveeboiler kütteveemahutis; tarbevee soojusvaheti ehk siug kütteveemahutis. Viimase lahenduse eelis on energia ülekandmise oluliselt kõrgem efektiivsus, justnimelt integreeritud roostevaba tarbevee soojusvahetiga (ehk siuga). Idee viimase lahenduse puhul on kütteveemahuti, mis kannab oma energia üle tarbevette, mis soojadel perioodidel on omakorda ammutatud päikeseenergiast, külmematel perioodidel soojuspumbast. Sellega säästame ruumi katlamajas, kuna puudub vajadus paigaldada kütteveemahuti ja tarbeveeboiler eraldi, samuti hoiame kokku paigalduskuludelt.

 Tallinnas Hiiu-Õismäe jalgrattatee alguses asuv suurejooneline pannoo, Baltic Session 2014 võistlustöö.

Kaasaegsed

KOOPAMAALINGUD

 Edward von Lõnguse taies Tartus, Lossi tn 36, otse Riigikohtu kõrval.

 Tartus Võidusilla küljel paiknev Edward von Lõnguse miniatuur.

Grafitikunstnikke sodijate armeeks tituleerida oleks ülekohtune: seintele sodimise ja sõnumiga teoste vahel on pikk maa. TEKST ja PILDID: MATI FELDMANN

Grafitikunsti hinnates tuleb tõdeda, et nii mõnigi sein oleks grafitita igavam. Tallinna ja Tartu grafitikunsti võrreldes torkab silma, et Tartu oma on teravama sõnumiga. Tartus eristub kindlasti kunstnik või loominguline rühmitus Edward von Lõngus oma šabloonidega tehtud detailsete grafititega. Tallinnas leiab tõeliselt suurejoonelisi visuaale, seinale kantud näiteks Baltic Session 2014 raames.

 Hiiul Baltic Session 2014 raames: kas kunstnik kandis seinale iseenda näo?

 Edward von Lõnguse Terminaator-Kalevipoeg nõuandva siiliga, Tartus Võidusilla küljel.

 Padakonn Edward von Lõnguselt. Tartus Kastani tänaval.

 Grafitikunst ise on langenud sodijate ohvriks. Kujutatud on new age poepidajat. Autorite kollektiiv. Tartus Aleksandri ja Soola tn nurgal.

 Edward von Lõnguse Lydia Koidula Tartus, Magistri tn 4. Paremaks ligipääsuks tuli nihutada prügikonteinereid. Üksik palmisaar Kadaka pst viadukti all Tallinnas.

Hilton Tallinn Park hotell.

Jõukas kosilane HILTON 2016. aastal võetakse Baltimaade esimeses Hiltoni ketti kuuluvas Hilton Tallinn Park hotellis vastu esimesed õnnelikud ja luksust armastavad külalised. Hetkel on aga 2015. aasta märtsi lõpp ja ehitusplatsil käib vilgas töö, et kõik arhitekt Meelis Pressi loodud ideed reaalsuseks muuta. 84

Meeskond objektil. Paremalt alates: Meelis Press, Meelis Pielberg, Signe Sillasoo (ajakirjanik), Mari Maidla.

TEKST: SIGNE SILLASOO PILDID: HELEN RAMMO On päikeseline ja tuuline 19. märtsi pärastlõuna. Seisan juuste lehvides Hilton Tallinn Park hotelli ehitusplatsi värava taga. Täna avaneb mul võimalus heita pilk selle hoone sisemusse – tolmusele ehitusplatsile, kus saalib ringi päevas ligi 70 ehitusmeest, et hoone käesoleva aasta detsembriks valmis saada. Uus maja pakub uusi võimalusi Hilton Tallinn Park hotell kerkib 1969. aastal valminud ning algselt Kungla hotelli, viimati Park Hotel & Casino nime kandnud, 8-korru-

selise ja 121 numbritoaga amortiseerunud hotellihoone asemele. „Aastakümnete eest olid ehituse kvaliteet ja arhitektuurilised lahendused nagu öö ja päev võrreldes tänasega,” nentis uue 13-korruselise hotelli- ja meelelahutuskompleksi arhitekt Meelis Press. Just seepärast võetigi ette uue maja ehitamine. Lisaks oli vana maja juures puudu parkimiskohtadest, konverentsiruumidest ja üldalast, kus kliendid mõnusalt aega saaksid veeta. Oleme koos Meelis Pressi, Kesklinna Hotelli OÜ projekti inseneri Mari Maidla, Olympic Entertainment Group ASi juhatuse liikme Meelis Pielbergi, AS Merko Ehitus

Eesti vastutava spetsialisti Indrek Tarto ja fotograafiga mööda treppe ja ragiseva liftiga valmiva hoone katusele jõudnud. Silm haarab maja kõrval kulgevat liikluskeerist ja Politseiparki, sadamas seisvaid laevu ja vanalinna torne. Katusele pääsemine on siiski erandlik, sest katuseaeda või restorani sinna tulemas pole. Restoran asub hoone teisel korrusel, niisamuti SPA ja konverentsikeskus, esimesel korrusel hakkab paiknema kasiino. Kosilane omade nõudmistega Hotelli operaatoriks saab Hilton Worldwide, kuigi kaalukausil oli Pielbergi sõnul ka teisi ko-

Hilton Tallinn Park hotelli ehitus.

silasi. Üheks põhjuseks, miks valik just Hiltoni kasuks langes, oli hotelliketi ülamaailmne kliendibaas ja müügivõrk, samuti brändi tuntus. Mainekas koostööpartner ei jäta muidugi esitamata omapoolseid nõudmisi. Nii oligi Hiltonil ehitajatele anda ligi 600-leheküljeline manuaal. „Pigem tehnilist laadi ettepanekud näiteks heli- ja tulekindluse ning muu seesuguse kohta. Neil on parimad praktikad, kuidas hotelli opereerida,“ sõnas Pielberg ja lisas juurde, et arhitekt sai ikkagi vaba pliiatsiga oma mõtted paberile panna. Hoone siseilme tuleb moodne ja skandinaavialik, märksõnadeks on puhtad selged pinnad, valged, mustad ja hallikad värvitoonid. Sisekujunduse loomisel on M. Pressi Arhitektuuribüroo AS-le abiks Vertti Kivi dSign disainibüroo Soomest, kes loonud Viking Line´i laevade ja Finnairi lennukite sisekujunduse. Luksuslikud võimalused Katuselt alla liikudes jõuame luksuslike sviitidega korrustele, kus hakatakse võõrustama kõige tähtsamaid külalisi. Lisaks tuleb

8725

m2 ehk täpselt jalgpalliväljaku jagu on majal klaasfassaadi. viimasele korrusele veel Executive Lounge, eraldi registreerimisala ja väike koosolekuteruum. Seisatame ühes tulevastest sviitidest. Kujutan ette öist vaadet – näha on Gonsiori tänaval looklev autoderivi. Teisel küljel paistab tuledes Politseipark laternate, veesilmade ja lopsakate taimedega, mis sinna Meelis Pressi sõnul tulema peaksid. Luksus ja vaade missugune. Liigume treppe mööda alumistele korrustele. Indrek Tarto sõnul on praeguseks hoone kandekonstruktsioonid valmis. Hetkel paigaldatakse siseseinu, käib kommunikatsioonide paikapanek, samuti fassaaditööd. Ka on alustatud üksikute siseviimistlustöödega. Mari

Maidla sõnul on Lasnamäele lattu ehitatud kaks hotelli näidistuba, kus erinevad detailid on läbi mängitud, et hiljem üllatusi ei tekiks. Seni polegi mingeid suuri üllatusi ehituse käigus ette tulnud. Küll aga väljakutseid, neist suurim oli vana hoone lammutamine kesklinna liiklusrohkes piirkonnas. Hoone põnevad nüansid Meie ringkäik lõppeb hoone esimesel korrusel, kuhu peaks tulema 1500 m² suurune kasiino eraldi tsoonide ja VIP-alaga, enne seda viskame veel pilgu peale, mis järgus on hoone teisel korrusel asuvad 170 kohaga restoran, ligi 750 inimest mahutav suur konverentsikeskus ning spaa. Kõik need üllatavad põnevate lahendustega – restorani juurde kuuluvad avatud köök, veini- ja liharuum, samuti veesilmaga terrass. „Konverentsiruumide eripäraks on avarus, 6 meetri kõrgusel asuv lagi ning uks, kust saab vajadusel auto või näiteks kaelkirjaku sisse tõsta,” naljatas Pielberg. Lobby´s on aga allalastud põrand, kus külaline saab tugitoolis istudes baarmeniga mõnusalt silm-silma kõrgusel suhelda.

HILTON TALLINN PARK HOTELL Kerkib Tallinna aadressile Gonsiori 20/F.R.Kreutzwaldi 23 Tegu on esimese Hiltoni hotelliga Baltikumis Kinnistu pindala on 4876 m2 Hoone maht on ca 26 500 m2, millest 23 400 m2 on maa peal ja 3100 m2 maa all. Hoone kõrgus maapinnast on 44,9 m Hoonel on üks maa-alune korrus ja 12 maapealset korrust Hoone koosneb 3-korruselisest madalast ja selle peal olevast 9-korruselisest kõrgest hoonemahust

Hoones asub hotell, Olympic kasiino, konverentsikeskus, spaa ning restoran Hotellis on 202 tuba, neist 27 on erinevad sviidid (2-, 3- ja 4-toalised) Hotellis on enam kui 400 voodikohta, üle 170 restoranikoha ja 7 erinevas suuruses multifunktsionaalset konverentsiruumi, kuhu mahub üle 750 inimese Investeering ca 36 miljonit eurot Ehituse peatöövõtja, projekteerimistööde korraldamine, hoone sisustamine ja möbleerimine: Merko Ehitus Eesti Arhitekt: Meelis Press Hotellioperaator: Hilton Worldwide

Hotell kui suur ekraan

Ülemisel pildil hotelli tulevane välisilme, alumisel eksklusiivne hotellituba.

Arhitekt Meelis Press armastab julgeid valguslahendusi. Kesklinna linnapilti hakkab sära juurde andma tema kavandatud Hilton Tallinn Park hotell, mille fassaadist saab valmis saades suur ekraanipind. Kes juhtunud õhtusel ajal Tallinna sadama kandis ringi jalutama, on näinud ilmselt Tallinki peakontorit: hoonet, mille fassaad aegajalt värvi muudab, olles kord punakates, siis rohelistes või sinakates toonides. See on üks varasematest Meelis Pressi töödest. Põneva valguskuue saab endale ka kavandatav uus hotell. Nimelt on hoone välisfassaad arhitekti sõnul pimedal ajal kasutusel hiiglasliku ekraanipinnana, millelt kuvatakse abstraktseid kineetilisi kujundeid, mis on pidevas muutumises. Näiteks saab fassaadile joonistada pilvi või muid kujutisi, tõi Press lihtsa näite. Ekraani pikslid moodustuvad numbritubade vahelistest kitsastest VV6 sisevalgustatud akendest ja on pikselhaaval protsessorist juhitavad. Pikslite valgustamiseks kasutatakse VV2 leedvalgusteid, lisaks on piksel-akende klaas kaetud kollase rastertrükisega. “Maja peab olema ikkagi elav organism, mitte surnud objekt,” toonitas Press maja valguslahendustest rääkides.“Ka on fassaadi pargipoolne külg kaarjas, mis koondab valgust ja paneb seeläbi pargi pinnale mänglema päikselisel päeval nö päikesejänku.”

Messihallide plaanid A-1

B-1

B-2

hall C

hall D

hall E 90

v채lipind

PROFESSIONAALSED PAARIMEHED Töökas Toyota Proace Peatamatu Toyota Hilux

Toyota PROACE ning Toyota Hilux on iga töömehe unistuste tööriistad – vastupidavad ja võimsad, paindlikud ning säästlikud. Tõsiselt hea hinnaga Hilux - hinnavõit kuni 3900 eurot Proace on puhas töövõit - hinnavõit kuni 5900 eurot

Broneeri proovisõit toyota.ee Kütusekulu 6,4-8,6 l / 100 km, CO2 emissioon 168-227 g/km. Kampaania kestab kuni 30.06.2015 või seni, kuni kampaaniaautod on saadaval. Fotod on illustratiivsed.