Ehitusest 2015 november by Meediapilt OÜ

ehitusEST PR OJE K TE E R I JA E HI TA nr 7 novemb er 2015

55 kandidaati

AASTA PUITEHITIS:

PORTREE:

K A H J U R S E E N TE U U R I J A

Urve Kallavus RAUDTEE:

Viadukt kiirelt paika PROJEKTEERIMINE SEADUS ARHITEKTUUR TEEDEEHITUS Konkurss: EKA arhitektuuritudengite p端stitatud puidust varjualune Tallinna s端dalinnas. Foto: Ott Alver

• ESSBOX System® on uus nutikas kinnitustoodete hoiulahendus. Süsteem koosneb vastupidavast kohvrist ja läbipaistvatest termoplastist tootepakenditest. Süsteem on arendatud korra ja süsteemsuse loomiseks, tööliste töö lihtsustamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks ning kadude vähendamiseks. • Unikaalne ja paindlik terviklahendus on patenteeritud. • ESSBOX System® -i on lihtne kasutada. Spetsiaalsed pesad tagavad toodete korrapärasuse kohvris. • Põhjalikuma informatsiooni leiad siit

www.essbox.ee

www.essve.ee

SISUJUHT

Ideed peaksid Sisu: saama tõelisuseks

julgemalt luua. Raha, uidust katuseharjumus, eurodirekkonstruktsioonis enam kui tiivid kisuvad ühele 15 meetri pikkuse poole, ent uudishimu, silde ja 4-meetrise maailmas katsetatud konsooli lahendus? ideed ja tulevikunäPalun väga, Aspeni gemus teisele poole. Kunstimuusemi Loodame, et leiako ge mu s e p õhme ka ehitusvaldkonjal on see võimalik. nas üles uudishimuRaudteeviadukt pailiku ja julge IT-tiigri. Kui vaid tellija soov ka vähem kui tunniLiivi Tamm, toimetaja seda soosiks. ga? Jah, uudse tõstmiEhitusEST-i kolleegiumisse se metoodikaga on see tehtav, nagu näitab ka Tõrvandi viadukti ko- kuuluvad Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Katuse- ja Fassaadigemus. Kõikide kahtlejate kiuste. Pisikest Eestit on varasemalt meistrite Liit, Eesti Ehituskiidetud innovaatilisuse eest, osu- konsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti tatud näitena kasvõi IT-tiigri läbi- Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride murdelahendustele, ent nii mõni- Ühendus, Eesti Betooniühing ning gi hea mõte kipub täna bürokraa- Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Tagasiside ajakirja sisu osas ja tia rägastikku takerduma. On ju nii tellijal kui ehitajal lihtsam tegutse- ettepanekud on oodatud meiliaadda harjumuspäraselt: keegi ei küsi ressile liivi@meediapilt.ee. ega nori ja odavam on ka. Kuid tegelikult meil ju on talupojatarkust ja tulevikunägemust! Ajakirja EhitusEST saab tellida Kui korralik inseneritöö ja ar- aadressilt www.meediapilt.ee, hitektuursed konkursid aluseks erialaliitude liikmete postkastidesse võtta, saaksime ehitusvaldkonnas jõuab väljaanne tasuta. EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011 Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT Hoiame Sind pildil

oü

ISSN 2382-8382

Tulekul on EEEL-i aastakonevents lk 4

Gregory R. Kingsley ja Aspeni Kunstimuuseum lk 6–8 Aasta puitehitise konkursi põnevad osalejad lk 10–17 Urve Kallavus: seente ilus ja kohutav maailm lk 18–22 Seadus: ehitustoodete omadustest lk 23 Seadus: ehitustööde garantiis on muudatusi lk 24–25 Seadus: ehitamise dokumenteerimisest lk 26–27 Viaduktide paigaldamise uudsed võimalused lk 30–33 Teede-ehitus: turbaalade ületamine on väljakutse lk 34–35 Kalle Kuusk: korterelamute renoveerimislahendustest lk 36–37 Renoveerimine: probleemid hallitusega lk 38–40 Katusetööde normid tekitavad segadust lk 41 Lätis valmis esimene betoontee katselõik lk 42 3

UUDISED

Tulekul EEEL-i aastakonverents

allinna Swissotelis toimub 16. detsembril traditsiooniline Eesti Ehitusettevõtjate Liidu aastakonverents, kus võetakse kokku tänavune aasta, tehakse plaane tulevikuks, arutletakse rahastamisküsimuste üle ning pööratakse tähelepanu uute tehnoloogiate kaudu tekkivatele võimalustele. Sündmuse finaaliks on Aasta ehitaja välja kuulutamine.

16. detsembril kuulutame välja

Aasta ehitaja

Konverentsi kava 9.30–9.55 Kogunemine ja hommikukohv 9.55–10.00 Tervitussõnad ja sissejuhatus EEEL-i juhatuse esimees Raivo Rand 10.00–10.25 Tagasivaade 2015 aastasse, mida ootame aastal 2016? Ettevõtja Jaanus Otsa 10.25–10.50 „Eurorahade jaotus – mida riik tellib, võrdlus eelmise perioodiga. Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Kaie Koskaru-Nelk 10.50–11.20 Kohvipaus 11.20–11.45 Uued tehnoloogiad ja insenerilahendused ehituses. AS Nordecon juhatuse esimees Jaano Vink 11.45–12.10 Mõtteid tulevikuehitamisest läbi isiklike kogemuste: energiatõhususe ABC. Eesti Arhitektide Liit 12.10–13.00 Paneel RKAS-i juhatuse esimees Urmas Somelar, ettevõtjad Tiit Kuuli, Tiit Roben jt 13.00–14.00 Lõunasöök – Aasta Ehitaja 2015 nominentide tutvustamine 14.00 Aasta Ehitaja 2015 välja kuulutamine Päeva moderaator on Ilmar Link. Konverents on EEEL-i liikmetele tasuta, teistele külalistele on osalemistasu 50 eurot + km. Eelregistreerimine ja info tel: 6870435 või liis@eeel.ee.

Toimub Ehitusjuht (tase 6) baaskoolitus

ovembris ja detsembris toimub Ehitusjuht (tase 6) täiendkoolitus, mis kestab 3 nädalat reedeti ja laupäeviti Tallinna Tehnikakõrgkoolis, aadressil Pärnu mnt 62, Tallinn. Esimene õppesessioon toimub 27.–28. novembril, teine sessioon vahemikus 04.–05. detsember ning kolmas sessioon 11.–12. detsembril 2015. Antud koolitus annab 35 inseneri täiendõppepunkti ja lisaks 3 TP-d juhul, kui sooritatakse eksam. Kursustelt osavõtuks on vajalik eelregistreerimine, registreeruda saab EEEL-i kaudu. Lisainfo: www.eeel.ee.

Teemad koolitusel Ehitusseadus ja ehitusalased õigusalused, lepingud (ETÜ) Tehnosüsteemid (seadmed) hoonetes Ehitustööde eelarvestamise alused Tuleohutuse tagamine ehitusel Ehitusfüüsika Ehitustoodete tõendamine Juhtimine ja ehituskorralduse alused Projektijuhtimise alused Ehitustööde dokumenteerimine (täisdokumentatsioon) Ehitusprojekt (EVS811) ja selle osad Töö- ja terviseohutuse tagamine ehitusel Normatiivdokumendid ehituses

inseneri täiendõppepunkti annab koolitus ja lisaks 3 TP-d juhul, kui sooritatakse eksam.

LS0815FL Kasutaja eelised •

Sujuv käivitus.

•

Tükeldus- ja nurksaag üldehitustöödeks.

•

Laser valgustab lõikamisel täpselt saagimisjoont ja kiirendab töötamist turvalisust ohtu seadmata.

LS0815FL

Tükeldus- ja nurksaag kaksikliugraamil 65x305 mm,ketas: 216x30 mm, 1400 W, 14,1kg

DEAWST06

Saealus WST06

149,-

299,-

MAKITA tooted saadaval hästivarustatud ehituskauplustes! Kampaania hind kehtib kuni 31.12.2015 või kuni kaupa jätkub. Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu. Pildid on illustreeriva tähendusega. www.makita.ee

PUITEHITIS

Aspeni Kunstimuuseum saab uhkeldada 15 meetri pikkuse silde ja 4 meetri pikkuse konsooliga. Fotod: KL&A Inc.

GREGORY R. KINGSLEY:

Suured puitkonstruktsioonid on põnevad Konverentsil „Puit, homse elukeskkonna võti“ esineb ettekandega ka Gregory R.Kingsley, kes räägib innovaatiliste puitkonstruktsioonide loomise võimalustest Aspeni Kunstimuuseumi näitel. Uurisime, mida põnevat ta oma ettekandes täpsemalt puudutab. 6

Dr Gregory R. Kingsley President ja tegevjuht tunnustatud Ameerika inseneribüroos KL&A Inc. Ettevõtet hinnatakse üheks kümnest parimast inseneribüroost USA-s. Büroo on tuntud innovaatilise lähenemise poolest nii tehniliste lahenduste leidmisel kui ka planeerimisel. Dr Kingsley on tuntud loomingulise suhtumise poolest. Shigeru Ban-i poolt loodud Aspeni Kunstimuuseumi katusekonstruktsioon paistab silma oma keeruka ja unikaalse lahenduse poolest: 15 meetri pikkune sille, 4 meetri pikkune konsool ja alla meetrise kõrgusega puitsõrestik. Lahenduse leidmise teekonda tutvustab dr Gregory Kingsley ka konverentsi ettekandes. Muuhulgas räägib ta lahendustest, mis valituks ei osutunud.

detaili puhul me katsetasime mitut eri võimalust ja pidime seejärel suunda muutma, kuna lahendused osutusid ebasobivateks kas eelarveliste või muude piirangute tõttu. Viimaks jõudsime umbes kahe töömahuka kuuga lõpliku lahenduseni.

KÜSIS: LIIVI TAMM

Kui oluline on innovatsioon tänapäevases puitehitamises? Just praegu on see väga oluline. Võimalused puidust ärihoonete ehitamiseks laienevad ja on huvitav näha, et enamik uusi seda tüüpi projekte sisaldab mõnda uudset lahendust. Ma usun, et innovaatiline mõtteviis on praeguse nõudluse mootoriks. Ma pole kindel, kas Aspeni Kunstimuuseumi innovatsiooni keegi kusagil kordab, ent loodan, et see annab inspiratsiooni ja aitab kaasa uuenduslikule suhtumisele puitehitistesse. Kaua võttis aega Aspeni Kunstimuuseumi katusekonstruktsiooni lahenduseni jõudmine, kuidas tööd plaanisite? Selleks kulus suurem osa aastast. Peamiselt põhjusel, et mõne

Puidu painutamine.

Mis oli protsessis kõige keerulisem? Sellele küsimusele on palju võimalikke vastuseid. Ma usun, et meie inseneri seisukohast oli väga suureks väljakutseks arhitekti soov luua fermi tarvis kaarduvaid puidust konstruktsioonielemente, mis kõrvalolevaid elemente vaid riivavalt puudutavad, sest see nõudis niisugust painutamist ja tõmbepingeid, mida on puusüü tõttu raske saavutada. Asja muutis veelgi keerulisemaks see, et ristuvad konstruktsioonielemendid pi-

Hetk Aspeni Kunstimuuseumi ehituselt.

did olema samal tasapinnal, mistõttu me otsustasime kasutada sirglõikelisi jätkseotisi, mis omakorda kasvatasid pingeid seotistes veelgi. Need probleemid oli tehnoloogilise lahenduse raskeim pähkel. 15 meetri pikkuse silde ja 4 meetri pikkuse konsooli lahendus ei ole just igapäevane: kuidas jõuate ideede ja lahendusteni, mis näivad esmapilgul võimatud teostada? Kuidas ikkagi õnnestuda? Lühike vastus on järgmine: Kõigepealt tuleb panna kokku õige projektitiim. Minu puhul tähendas see koostööd Hermann Blumeriga Šveitsi firmast Creation Holz, kes on minu arvates maailma parim puiduinsener, ning Franz Tschümperliniga firmast SJB, kes esimesena mainitule kuigi palju alla ei jää. Teiseks on oluline kaasata tootjad ja meistrid töösse juba projek-

Suurepärased vormid, mida puidu abil on saavutatud.

Aspeni

Kunstimuuseumi katuse lahenduseni jõudsime aastaga. teerimisprotsessi varajasel etapil, kuna innovaatiliste puitkonstruktsioonide puhul pole ehitusvahendeid ja -meetodeid võimalik projekteerimisest eraldada. See fakt on sageli vastuolus pakkumise (hanke) protsessiga, ent minu meelest on see väga oluline. Meie projektis oli Spearhead Nelsonist, Briti Columbiast algusest saati väga tihedalt asjaga seotud ja nende panust pole võimalik ülehinnata.

Täpsema ülevaate detailidest annan konverentsil “Puit, homse elukeskkonna võti” Tallinnas, kus mul on tunniajane ettekanne. Millised on järgmised lahendused, mille kallal töötate? Puitehitiste osas on mul praegu äärmiselt huvitav tegeleda mitme suure puitkonstruktsiooniga, kus kasutatakse ristkihtliimpuitu keskmise kõrgusega büroohoonete ehitamisel, samuti tegelen innovaatiliste kaarjate skulptuursete vormidega Dubai Viceroy hotelliga. Viimane töö valmib koostöös selle sama suurepärase puidutootjaga Spearhead, kes ka Aspeni Kunstimuuseumi ehitas. Samuti tegelen USA Olümpiamuuseumiga Colorado Springsis, mille arhitektideks on Diller Scofidio + Renfro. Kahjuks pole see projekt küll puiduga seotud, ent hoonel on äärmiselt dünaamiline strukturaalne geomeetria.

Ü L E VA A D E

55 ehitist kandideerib aasta puitehitiseks Tänavusel „Aasta puitehitise“ konkursil võtavad omavahel mõõtu 55 eriilmelist puitehitist, millest tutvustame toimetuse valikul seitset omanäolist tööd.

TEKST: MERIKE LEES

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit korraldab Puuinfo programmi raames sel aastal juba 13. korda „Aasta puitehitise“ võistlust, kuhu tänavu esitati teiste seas üheksa eramut, neli suvilat ja viis kortermaja. Eraldi grupi moodustasid installatsioonid ning väikevormid. Žürii kiitis läbimõeldud puidukasutust nii konstruktsiooniliste lahenduste kui ka põllumajandus- ja tootmishoonete fassaadide juures. Valimisel arvestatakse hoone või rajatise arhitektuurset ja konstruktiivset lahendust, sotsiaalset konteksti, puitmaterjali kasutust, ehitustehnilist kvaliteeti ja uuendusmeelsust. Tulemused kuulutatakse välja konverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti”.

5 auhinnakategooriat PEAAUHIND AASTA PUITEHITIS 2015 UPM-KYMMENE OTEPÄÄ AASTA VINEERIAUHIND ARCWOODI AASTA LIIMPUIDUAUHIND RAITWOODI AASTA FASSAADIAUHIND ERIAUHIND PARIMALE TRADITSIOONI TÕLGENDUSELE KAASAEGSES PUITARHITEKTUURIS

25.11.

kuulutatakse välja võitja

Metsaserva suvila Lääne-Virumaal Arhitektid Edina Dufala-Pärn ja Martin Pärn, OÜ Iseasi Konstruktsioon Andres Lehtla, Kuupmeeter OÜ

etsaserva suvemaja asub Karepal kaunil looduslikul metsalagendikul, kus kasvavad looduskaitsealused taimed. „Seetõttu sooviti sinna tagasihoidlikku maja, mis jätaks selle õrna taimekoosluse puutumata ja oleks eemalt vaadates märkamatu,” rääkis arhitekt Edina Dufala-Pärn. Arhitektide taotluseks oli luua lihtne rehielamutüüpi hoone, kuhu eluruum sisse disainida. Plaan oli ehitada kõigi akende ette sirmid, mis sulandaks väliselt hoonet veelgi enam keskkonda ja võimaldaksid ruumi väljast sulgeda, kui pererahvast kodus ei ole. Neid sir-

me hetkel veel lisatud ei ole. „Sees tvaadates pidi ruum olema täiesti avatud vaatega, seda terrassist ja sauna eesruumist kuni köögi ja elutoani välja. Elutoas seistes jääb mulje nagu oleksid metsas,” kirjeldas Dufala-Pärn. Teine korrus jääb hoonet eest vaadeldes nähtamatuks, ainult tagant on näha, et majal on kaks korrust: maja arhailine siluett pöörab sissepoole ja tekitab hoonele teise korruse. Lõunasse avanev katusealune on lõigatud maja sisse ning seal on soe aega veeta ka jahedavõitu suveõhtul. 11

Kalaranna puhkemaja välissein on kaetud peensaetud vertikaalse laudisega.

Eisma kaluriküla Kalaranna puhkemaja Arhitektuuribüroo Emil Urbel

ä ä n e -V i r u m a a l asuv Kalaranna puhkekeskus on kavandatud tervikliku kompleksina. „Lähtusime traditsioonilise Eesti rannaküla struktuurist ja tihedusest,” selgitas arhitekt Emil Urbel. Praegu on külast valmis peahoone ja paargu, järge ootavad kalurimajakesed ja saun. Hooned on puitsõrestikseintega, välissein on kaetud peensaetud vertikaalse laudisega, värvitud helehalli loodusliku muldvärviga. Hoone keskses osas paiknevad ühiskasutusega ruumid, mis on mõlemalt poolt suurte klaaspindadega. „See võimaldab nautida nii merevaadet kui ka lõunapäikest,” märkis Urbel.

Hoones on avarust, mida aitavad rõhutada klaaspinnad.

Lemeks peakontor Tartus Arhitekt Eero Endjärv, Archtect11

emeksi peakontori põnevaima osa moodustavad betoonist vahelage kandvad liimpuitpostid: erinevalt klassikalisest lihtsast lahendusest, kus postid paiknevad vertikaalselt ning koormuse vastuvõtmise suhtes optimaalselt, on postid ise nurga all. „Selle maja kontseptsioon sündis päris mitme asja kokkusulatamisel: ühest küljest ootas tellija, et mõtleksime välja midagi, mis oleks puidu koha pealt väljakutset pakkuv ning huvitav. Teisalt olime suhteliselt piiratud detailplaneeringust, mis määras lubatud mahud ning harjade ning räästaste kõrgustest,“ meenutab hoone arhitekt Eero Endjärv. Lemeksi peakontor on kujundatud kui omalaadne puuallee: keldrist välja kasvavatest betoonkändudest hargnevad puutüved kitsamaks, kuni ladvad katusekorrusel kokku puutuvad. Välisseinad on vahelagede külge riputatud ristkihtpaneelid, laekonstruktsiooniks valiti ristkihtpuidu-liimpuidu komposiit. „Hoone kontseptsioon mõjub kui tugevatel puutüvedel seisev katus – ideega paralleelselt sündis ka mõte panna betoonist vahelagi puidu peale kandma, kuid nii, et ühtegi sirgelt püstiseisvat posti all ei oleks. Pärast mõningaid katsetusi ja erinevate postigeomeetriatega mängimist jõudsime lahenduseni, kus kõik postid ning oksad on sama geomeetriaga,“ lausus Endjärv. „See võimaldas neid ühe vormi järgi teha ning oksad ja harud sai “välja lõigata” sama vormi erineva-

Hoone fassaad planeeriti ribiline, akende piirjooned on taotluslikult ähmased.

Julgelt kasutati puidu võimalusi ka siselahenduses.

test pikkustest. Tulemuseks saime väga suure kokkuhoiu liimpuidu tootmises ning oksi ning harusid erinevalt peegeldades ning pöörates saime ka piisava variatsioonide hulga, mille puhul postid ei tundu üksteist kordavat.“ Lahendus sai sedavõrd stabiilne, et puudus vajadus piki hoonet kulgevatele jäigastavatele seintele. Hoone välislahenduses oli arhitekti sooviks säilitada suhteliselt suur vormiline homogeensus,

et aknad ei hakkaks geomeetriat lõhkuma ega oma rütmi tekitama. Selleks planeeriti kogu fassaad ribiline ja kogu katus ning sein tundub hoonel „mütsina” peas istuvat, samal ajal on akende rütm ning piirjooned üsna ähmased. Eero Endjärve kinnitusel sarnast lahendust siitkandist meelde ei tulegi, ent töö kulges tõrgeteta, seda enam, et abiks oli kogenud konstruktsiooniinsener Eero Tuhkanen. 13

Maantee poole on suunatud mustakarva kaarjas sein.

Klubihoone Nasva jõe ääres Arhitektid Kiira Soosaar ja Tuuli Org Konstruktsioonid Lauri Soosaar ja Priit Reinpõld, KPME Disain

Hetk ehitustandrilt: puitkonstruktsioonid on ehedalt näha.

iira Soosaar ja Tuuli Org projekteerisid Nasva jõe äärde moodsa klubihoone, mille ees olev paadisild jätab mulje, nagu oleks tegu sadamahoonega. Varasemalt asusid sel asukohal kaks külamaja, kuid need mõlemad olid aegade jooksul maha põlenud. Jõekäärus maantee käänakul oli krunt olemas ja sinna otsustas kohalik kogukond rajada uue klubihoone. „Kui projekteerimist alustati, oli Nasva veel küla, kuid vahepeal on ta kasvanud alevikuks. Klubihoone on kahe tähtsa voolu: autodevoolu ja jõevoolu nurgal,” selgitab hoone üks looja Kiira Soosaar. Maantee poole on suunatud maja must kaarjas sein, selles suunas on hoone müra vältimiseks suletud. Maja avaneb hoopis õue ja jõe poole, kust õhtuti on võimalik jälgida päikeseloojangut. Teepoolne ots planeeriti madalam ja hoone tõuseb jõe poole, kus ta on kahekorruseline. Selles küljes paiknevad ka maja kaks terrassi: alumine ja ülemine. Klubihoone ehitati täielikult puitkonstruktsioonidest: talad, seinad, välislaudis, kõik on puidust. Avamispidustused toimusid mullu mai lõpus ning selle aja jooksul on kohalik rahvas uue maja hästi omaks võtnud: siin korraldatakse kontserte, mida mahub kuulama kuni 200 inimest, ning igapäevaselt töötab ka kohvik. Eestlastele omase tagasihoidlikkusega ei tõtanud autorid hoonet eelmisel aastal konkursile esitama, vaid tegid seda sel aastal teiste õhutusel.

Väljast ja seest: mõeldud on nii sadamakapteni vaatele kui külaliste mugavusele.

Karlova paadisadam Tartus Arhitekt: Tõnu Laanemäe, Paik arhitektid OÜ

artu linna tellimusel loodud sadamaala loomise töö võtab Karlova paadisadama arhitekt Tõnu Laanemäe kokku ühe lausega: „Põnev projekt oli.” Tegijate eesmärgiks oli ehitada paadisadam koos sinna juurde kuuluva valve- ja teenindushoonega. Hoonesse planeeriti sadamakapteni- ehk valveruum, teenindusruumid (WC, riietus- ja pesuruumid), hoiuruum, klubiruum koos teenindava letiga ja väikese köögiga ning tehnilised ruumid. „Tartu linn oli koostamas detailplaneeringut ning avaliku ruumi objekti loomisel oli oodatud just visioon. Tekkis võimalus luua huvitav objekt,“ meenutab Laanemäe. „Planeerimisel pidasin silmas, et sadamahoone oleks jõe poolt häs-

ti jälgitav. Algselt nimetatigi seda sadamat ka Sõpruse silla sadamaks, kuna ta paistab Sõpruse sillalt efektsena, hiljem sai sadam linnajao järgi nimeks Karlova.“ Sadamahoone lahenduses jälgiti ka seda, et sadamakapteni jaoks oleks jõgi hästi jälgitav: rõduga kabinet on kujundatud omalaadse kaptenisillana. Kapteniruumi all on avaliku funktsiooniga ala, mida ilmestab suur puittrepp. Arhitekti tänane visioon arvestas ka tulevase jõepromenaadiga, trepid-terrassid saavad tulevikus promenaadi loogiliseks osaks. „Lisaks tuli arvestada, et hoone sobiks ka Siili ja Rebase tänaval oleva arhitektuuriga,“ selgitab Laanemäe. Eelistati mitteimiteerivaid ehi-

tus- ja viimistlusmaterjale, sh puitlaudist, (käsi) valtsplekki, klaasfassaade, (liim)puitkonstruktsioone, puitalumiiniumaknaid ja puitalumiiniumprofiiliga uksi. „Puit sobis siia väga hästi, ta on piisavalt paindlik materjal, omamoodi paralleel tekkis ka puidu kui traditsioonilises laevaehituses kasutatava materjaliga,“ lausub Laanemäe. Ala planeerimisel arvestati, et konstruktsioonid veetaseme tõustes ei kahjustuks, samuti pöörati tähelepanu energiatarbimisele: küttekulusid aitab kontrolli all hoida maaküte ning päikesepaneelid. „Suur tänu ka tegijatele, Nordecon AS-ile, lisaks tegeles puitkonstruktsioonide arvutustega Streng Inseneribüroo,“ sõnas Laanemäe.

A Liimpuidust painutatud kaared on inspireeritud puitpaadist.

Laulukaar Peipsi rannal Arhitekt Andres Kadarik, Tahukas OÜ

rhitekt Andres Kadarik OÜ-st Tahukas projekteeris Kasepää valda Tiheda külaväljakule lauteri, mis meenutab külili keeratud paati. Liimpuidust painutatud kaared on saanud idee puitpaadist. Maa poole avatud laulukaare teine külg on keeratud järve poole. Väljast katab laulukaart topeltlaudis, mis meenutab paadikeret. Laudis on sügavimmutatud ja peaks arhitekti hinnangul kestma 20-30 aastat. „Ega ta igavene ei ole, kuid selliseid katuseid on ennegi tehtud,“ märkis Kadarik. „Võib-olla tuleb mõne aasta pärast millegagi katta. Eks ka puitpaadid peavad ilmastiku kapriisidele vastu.“ Esimest hooaega vallarahva käsutuses ja kasutuses olev järveäärne lauter leidis suvel tihedat kasutust. „Seal istutakse ja käiakse ujumas,“ teadis Kadarik rääkida. „Suve jooksul peeti laulukaare all 6–7 üritust ja ega neid suviseid nädalavahetusi eriti palju rohkem olegi.“

Aitasime renoveerida Rahvusooper Estonia teatrisaali. Aitame ehitada Sinu kodu!

Bauhof müüb aastas vähemalt 190 00 värvipurki, 33 000 elektri- ja 200 000 käsitööriista.

Villa Kadrioru nõlva all Arhitekt Indrek Allmann, Arhitektuuribüroo Pluss OÜ

Kadrioru paarismaja väljaulatuv osa kaeti põletatud lehise laudisega.

nd rek A llma nn projekteeris Kadriorgu kivist, terasest, söestatud puidust ja liimpuidust paarismaja, kuigi esialgne planeering nägi sinna ette väikest klotsitaolist korterelamut. „Mind ennast inspireeris see koht ise ja naabruses paiknevad väikesed puidust villad,“ selgitas Indrek Allmann. Arhitekti meelest ei olnud kastikujuline maja selles piirkonnas põhjendatud valik ja seetõttu üritas ta leida dünaamilisemat lahendust. Selle tulemusel valmis hoone, mis on küll väiksem kui planeering oleks lubanud, kuid seeeest palju atraktiivsem kui kast. Allmann valis villalikuma lähenemise. Puit tundus olema sellele kohale sobilikum materjal kui mistahes kivi ja nii otsiski ta puidu kasutamises innovaatilist lahendust. Ta kasutas arhetüüpset viilkatuse vormi, mida sai natuke painutatud ja millest tulenevad kergelt lainetavad fassaadid. Arhitekti taotlus oli leida selline skulpturaalselt mõjuv vorm, mis annaks mingi omapoolse täienduse keskkonda. Kadrioru villa puhul on tegemist segakonstruktsiooniga hoonega. Konsool on kaetud terasega ja väljaulatuv osa põletatud lehise laudisega. Tegemist on iidse Jaapani tehnoloogiaga, mis on toodud tänapäevasesse võtmesse. Jaapanlased kasutavad põletatud seedrit, Eestis asendati see lehisega. Söestamise eesmärk on tõsta puidu tulekindlust ja vastupanuvõimet ilmastikumõjudele. Eestis ei söestatud puitu käsitöönduslikult nii nagu Jaapanis, kus puit lõhestati pikkupidi ja pandi lõke alt põlema. Meil kasutati traditsioonilisemat põletusmetoodikat – gaasileeki. Indrek Allmann ise katsetas gaasipõletiga lehise põletamist ning õpetas seda siis ehitajale edasi. Põletamise eesmärk oli saada võimalikult hooldevaba pind, sest värvimine ei kesta kaua, õlid ja immutused veelgi vähem, lehis põlispuude läheduses muudab oma tooni aga väga ootamatutes suundades, mistõttu tundus selline söestamine kõige parem valik. 17

PORTREE URVE KALLAVUS:

Seente maailm on ilus ja kohutav Kui ilus! Nii mõtleb materjaliteadlane Urve Kallavus salamisi, kui näeb majaseinal lokkavat vammi – välja ei ütle, et säästa majaomaniku tundeid. Lisaks ilule märkab ta samal ajal ka selle seene kohutavust. TEKST: VIVIKA VESKI PILDID: MEELI KÜTTIM

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) materjaliuuringute teaduskeskuse õppelaboris on Urve Kallavusel üleval näitus ehitisi kahjustavatest seentest. See on varem olnud väljas nii Tallinna kui ka Tartu botaanikaaias ning näitusematerjal on olnud ka loengutes tihedas kasutuses. Kallavus hoiatab, et võib oma näitusel hoogu sattuda ja rääkima jäädagi. „Need on mu „lapsukesed”,” muigab ta. Kallavus peab silmas, et just ehitusmaterjalide seenkahjustuste teema on avarast teadusvaldkon18

nast, millega ta tegeleb, talle kõige lähedasem ja armsam. Muidugi teab ta hästi, kui palju kurja tema „lapsukesed” teha suudavad. Mitte ainult hoonetele, vaid mitmed neist ka inimese tervisele. Nende ekspertteadmiste eest hinnatakse teda Eestis ja kaugemalgi, küsitakse nõu ja abi. Just tänu Tallinna Tehnikaülikooli koostööle ehitajate ja KredExiga pööratakse KredExi uues toetusmeetmes nüüd varasemast palju rohkem tähelepanu hoonete sisekliimale ja õhuvahetuse parandamisele. Oma panu-

se andis sellesse ka Urve Kallavus. Hiljuti sai Urve Kallavus ülesande esindada Eestit ka Brüsselis töögrupis, mis tegeleb ohtlike ainetega ehitusmaterjalides. „Ohtlik” seenenäitus „Õhus on alati hallitusseene eoseid,” räägib Kallavus. „Peabki olema, sest nad on pärit loodusest. Kui looduses ei oleks hallitusseeni, oleks päris hirmus, sest just seened on need, kes võtavad koos bakteritega huumuse tegemisest osa. Kui seda looduse ringkäiku ei oleks, ei oleks seda maailma, kus elame.”

Hallitus on looduse normaalne osa, eosed on alati õhus.

Toaõhuski ei tee hallitusseened halba, kuni neid pole seal keskmiselt rohkem kui õues. Väljas on õhk pidevas liikumises, toal on seinad ümber ja õhuvahetus palju väiksem. Kui siseruumis on palju seeneeoseid, siis nende sisse hingamisel võivad tekkida hingamisteede ärritus, allergianähud või koguni toksikoos, kui seente hulgas leidub selliseid, milles on inimesele ohtlikke mükotoksiine. Oma näitusel on Kallavus inimesele ohtlikud eksponaadid korralikult kilesse pakkinud, et neid saaks lähedalt uurida.

„See must on Stachybotrys,” näitab Kallavus ühe korteri seinast võetud tapeeditüki peal olevat laiku. „Eriti ohtlik, võib põhjustada vähemalt ninaverejooksu,” tõdeb Kallavus oma kogemustele tuginedes. Väikesele lapsele võib see hallitus olla eluohtlik. Teine Stachybotrys’e seene näidis kasvab OSB-plaadil (valmistatakse männipuidu raiejäägist). Kuna see on kihiline materjal, leidub seal alati piisavalt õnarusi, kuhu seeneniidid tungida saavad. Edasi on laual üks veepõhise ak19

Liigniiskusest põhjustatud seenkahjustus. Seenefotod: Urve Kallavus

rüülvärviga ülevärvitud voodrilaud, millel pinnalt koorunud värvikihi all paistavad sinavusseene kolooniad. Kaks-kolm aastat seisis vooder ilma värvita ja siis tõmmati värv peale. „Lõkkekraam,” annab Kallavus oma eksperthinnangu. Keegi ei raatsi aga laudist lõkkesse visata ja nii tehakse Kallavuse sõnul imeasju. Siiski asjatult, sest looduse vastuse ei saa. „Looduse suhtes peab inimene olema aupaklik. Aga aupaklikkus ei tähenda arutut kummardamist, vaid tuleb aktsepteerida seda, mis looduses toimub. Ainult mina saan muuta oma käitumist. Aga kui on juba tehtud valesti, siis ei ole midagi teha – see laudis tuleb ära vahetada,” tõdeb Kallavus. Järgmisena näitab Kallavus tükki linaõlilakiga viimistletud laudisest, mis on võetud suvila seinast. Lakikihi sees ja all kasvavad musta värvi hallitusseente kolooniad. Kuigi lakk toob välja loomuliku puidu ilu, ei tasu seda Kallavuse sõmul Eesti kliimas välisviimistluses kasutada. „Võib, aga siis tuleb lakk osta kunstipoest, selliste pudelikestena (näitab umbes 10 sentimeetrit), kus on rafineeritud linaõli. See linaõli, mida siin on kasutatud, sisaldab 20 protsenti valku ja valk on seenele söök,” nendib ta. Tallinna sadamast saadud raskele vettinud moega puutükile on 20

Stachybotryse hallitusseen laes.

lõigatud aastaarv 1901. See hästi säilinud nott on osa prussist, mis toetas raudteed, mida mööda laevu merest kaldale tõmmati. Seda on ainult anaeroobsed bakterid veidi kahjustanud, aga suure prussi tugevust pole see vähendanud. Ühte lauda on töödeldud hallitusvastase puidukaitsevahendiga, kuid ometi on seal hallitus peal. See tähendab, et hallitustõrjevahend ei ole universaalne. Seal kasvab ainult üks hallituseliik – ainuke, mis suutis mürki taluda. Majavammi pinnaniidistik EPSvahtplastplaadil. „Talle meeldib isegi selle materjali peal edasi liikuda. Läheb ka nende munakeste vahele. Näeb välja määrdunud trikoosärgi moodi,” kirjeldab Kallavus. Harutavad tselluloosi Materjaliuuringute teaduskeskuse labor asub TTÜ peahoone keldrikorrusel. Seal on seadmed paremini vibratsiooni ja elektromagnethäirete eest kaitstud kui kõrgemal. Kallavus ütleb, et nende kelder on üks ääretult mõnus ja hubane paik, kus valgust päikesepaistelistel päevadel küllaga. Seal on kabinetid ja laborid katsete läbiviimiseks, seal nad teevad teadust ja pidutsevadki tähtpäevade puhul. „See on paik, kus ei hakka kunagi igav,” kinnitab Kallavus.

Urve Kallavus doktorikraad 1993, Puidu morfoloogia ja ultrastruktuuri muutused plahvatusliku autohüdrolüüsi käigus Teaduspreemiad ja -tunnustused: 2011 Kaitseministeeriumi hõberinnamärk; 1999 Kuldmärk, TTÜ; 1975, Märk “MENTE ET MANU” Teadustöö põhisuunad: loodusteadused ja tehnika, protsessitehnoloogia ja materjaliteadus Jooksvad projektid: Mitmeastmeliselt struktureeritud keraamika-baasil komposiitmaterjalid kasutamiseks ekstreemtingimustes.

Skaneeriva elektronmikroskoobi arvutiekraanil laiub miski, mis asjatundmatule pilgule tundub kui üks sigrimigri. Kallavus kinnitab, et see on põnev ja tähtis pilt. See kujutab tselluloosi kiulist ehitust. Nad uurivad parasjagu, kuidas valmistada puidumassist peent nanotselluloosi, mida saab kasutada mitmel otstarbel, näiteks farmakoloogias või isolatsioonimaterjalina, või ka valmistada sellest närimiskummi. Kallavus näitab valkjat pudedat massi, mida Kundas tegutsev Estonian Cell AS neile tooraineks

 Hallitusseened termopuidul skaneerivas elektronmikroskoobisl  Urve Kallavus TTÜ Materjaliuuringute teaduskeskuses.

annab. See on haava puitmass. „Puhas, keskkonnasõbralik tehnoloogia,” ütleb Kallavus. Ta räägib, et neile on tähtis see, et kogu tsükkel toimuks Eestis. „Püüame Estonian Celli lõpp-produktist teha midagi, mis oleks veel palju peenem, mille reaktsioonivõime oleks suurem,” selgitab Kallavus. „Pärast saame silmale nähtavalt peaaegu samasuguse massi, aga ta koosneb väga-väga peenikestest ehk nanomeetrilise läbimõõduga kiukestest, mille eripind on hästi suur ja mis suudavad enda külge

haakida näiteks hüdroksüapatiiti, mis on meie luude moodustamisel vajalik. Kui seda toidulisandina tarvitada, võib see edasi lükata osteoporoosinähte.” Kallavus räägib, et praegu huvitab neid, kuidas tselluloosikiudusid veel peenemateks kiududeks harutada. Ta näitab teist tooret, millest nanotselluloosi valmistamist nad katsetavad – rabedamoeline must kräsu. See on furtsellaraani tootmisjääk. Furtsellaraani valmistab Kassari lahes kasvavast vetikast Est-Agar AS, see on agaraine, mi-

da kasutatakse toiduainetes tarrete tekitamiseks. Oma algselt hariduselt on Urve Kallavus pooljuhtmaterjalide tehnoloog. „Ma ei jõua seda ära tänada, sest see oli väga tehniline ala ja ma olen nüüd seadmetes kodus. Mulle seadmed meeldivad, meeldib nendega töötada ja saan ka aru, kuidas need töötavad,” räägib ta. Ehitusmaterjali kahjustuste juurde jõudis ta tänu professor Karl Õigerile. Kallavus oli oma kraadi kaitsnud puidukeemias Läti Riiklikus Puidukeemia Instituudis. Mõned aastad pärast seda ta enda sõnul täpselt ei teadnud, mida teha selles valdkonnas. 1996. aastal tuli professor Õiger tema juurde laborisse ja ütles: „Sa oled nüüd haritud puiduteadlane, vaata, kes siin elavad.” Ja pani mädanenud puunoti lauale. Kui ta esimest korda nägi mikroskoobi all puidul kasvavaid seeni, ei saanud ta enda sõnul mitte midagi aru, aga nähtu tundus huvitav ja ta hakkas ennast ise harima. Käis stažeerimas, näiteks Taanis tuntud mikrobioloogi juures, ja õppis ka ise juurde. Teda huvitab seenkahjustuse tüüpide ja mikroorganismide vaheline seos. Kui seenkahjustus tekib, siis järelikult on mingid tingimused, mis seda soodustavad. Et seenest lahti saada, peame teadma, kuidas ta edasi liigub, kui kaugele võib ta minna ja millised on tema vajadused elutegevuseks. Sõltuvalt sellest, kas seenorganism 21

eelistab kasvukeskkonnana rakuõõnsust või rakuseina, pinda või sisemust, maltspuitu või lülipuitu, tuleb valida sobiv tõrjemeede. Koos maja seenemurega ilmnevad ka terviseprobleemid ja inimesed küsivad tihti nõu, mida teha allergiaga, mis neil on. „Loomulikult tuleb nad saata allergoloogi juurde, aga enne ma siiski uurin, kas ei ole korteris mõnda hallitusseent, mis võiks allergiat põhjustada, et saaks anda arsti jaoks info kaasa,” ütleb Kallavus. Ehitiste kahjustusi uurib ta koostöös TTÜ ehitusteaduskonna teadlastega. Ehitajad uurivad hoonete ehitusfüüsikalisi parameetreid, tema läheneb materjalikeskselt. KredExi finantseerimisel on nad uurinud Eesti elamufondi – paneelmaju, telliskorterelamuid, puitelamuid, rehielamuid. On leidnud mõndagi huvitavat. Näiteks sageli arvatakse, et plastaknad on halvad ja puitaknad head, kuid tegelikult ei ole küsimus selles, millest aknaraam on tehtud, vaid mismoodi on muudetud õhu liikumist ja õhuvahetust korteris akende paigaldamisega. Kui niiskus hakkab kogunema, tekkivad ka bioloogilised kahjustused. Kui aga õhuvahetus on hea, pole nendel aknatüüpidel mingit vahet. Lisaks on võetud osa ka piiriületavast projektist (INTERREG IVA) eesmärgiga välja töötada uuenduslikke ning jätkusuutlikke lahendusi ajalooliste maakirikute ja ka teiste sarnaste omadustega hoonete haldamiseks. Sajandite tarkus Lähitulevikus hakatakse ehitama üha rohkem liginullenergiamaju, koostatakse uusi reegleid hoonete renoveerimiseks, soojustamiseks. „Seoses sellega tekkivad ka uued probleemid,” teab Kallavus. Uued lahendused on tema sõnul

Akende

paigaldamisel ei ole määrav akna tüüp, vaid see, kuidas muudetakse õhu liikumist. head, aga töötavad ainult koos õige ventilatsiooni ja kütterežiimiga. Võib aga juhtuda, et see on tellijale liiga kallis ja nii hakatakse ehitama osaliselt. Siis hakkavad aga tekkima täiesti uut tüüpi kahjustused, mida praegu ei osata isegi ette näha. „Need lahendused ei tohi poolikud olla, nad töötavad ainult tervikuna. Kardan, et meie tööpõld läheb laiemaks,” nendib Kallavus. Ka praegu tehakse poolikuid lahendusi, eriti mis puudutab ventilatsiooni. Sageli pole aga kahjustuste tekkimises süüdi ei projekteerija ega ehitaja, vaid hoopis hoone kasutaja. Parimateks näideteks on märja duširuumi kuivatamine läbi avatud ukse korterisse või põrandaaluste tuulutusavade kinnitoppimine või -katmine, kuna need „augud soklis riivavad silma.” Kallavus peab lugu ka ökoehitusest, kuid leiab, et ehitama asudes tuleb kõigepealt uurida ja lugeda sellealast kirjandust. Samuti on tähtis, et ei hüpataks üle esivanemate kogemustest. „Kui näiteks kasutatakse ökoloogilist ehitustehnoloogiat, kuid materjaliks võetakse laia maltspuidu alaga männipuit, mis lisaks on suvel raiutud, on tulemuseks lihtsalt üks kiiresti mädanev maja,” tõdeb Kallavus.

Vanasti langetati ehituspuiduks täiskasvanud puu, mille maltspuidu ala oli võimalikult kitsas. Ka langetati puud talvel, mil vete liikumine puutüves oli peatunud. Maltspuidu osa tahuti tüve pealt maha, kuna lülipuit on keskkonnakindlam. Vanarahva tarkusel on tema sõnul see eelis, et see on tekkinud pika aja jooksul. Vanades säilinud hoonetes on sajandite kogemus sees. See ei tähenda seda, et siis olid kõik ehitusmeistrid targemad. Tehti vigu ka, aga valesti ehitatud majad on juba ära lagunenud, pole meieni jõudnud. Kallavus räägib, et kui soovime uue ehitamise juures kasutada vana ehitise osasid, peab enne palju uurima ja vaagima. Need osad on säilinud mingil põhjusel, mis tuleb üles leida. See võib tunduvalt pikendada uue ehitise eluiga. Kui tegu on ajaloolise hoonega, tuleks arvestada muinsuskaitse soovituste ja nõudmistega. Iga päev toob uut Kallavus tunnistab, et on tundnud tehniliste alade vastu huvi juba lapsest saadik. Tahtis teada, mis on asjade sees, „aitas” isal remontida autot või lennutas koos vennaga mudellennukeid. Tallinna Polütehnilisse Instituuti (TPI) õppimaminek oli tema jaoks iseenesestmõistetav valik. Siiski ei köida Urve Kallavust üksnes tehniline valdkond. Ta näiteks armastab ka väga kududa ja on palju õmmelnud, on tegelenud kalligraafiaga. Samuti on ta suur koerasõber. Varsti kümneaastaseks saava Šveitsi valge lambakoera La Roccoga on ta osalenud nii näitustel kui ka koeraspordi võistlustel, võitnud ka auhindu. Koduaias on tal väike kasvuhoone, kus talle meeldib jälgida, kuidas taimed tärkavad ja viljad valmivad. Ta tunnistab siiski, et suurem osa ajast kulub tööle, väga palju tuleb lugeda ka erialast kirjandust.

Ehitustoodete olulised omadused Ehitised peavad tervikuna ja eraldi osadena sobima kavandatud kasutusotstarbeks, võttes eelkõige arvesse ehitiste olelusringi kestel neis viibivate inimeste tervist ja ohutust.

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

Arvestades tavalist hooldust, peavad ehitustooted vastama järgmistele ehitistele esitatavatele olulistele nõuetele (CPR-is nimetatud põhinõueteks) majanduslikult otstarbeka kasutusaja jooksul. Mehhaaniline vastupidavus ja stabiilsus Tuleohutus Hügieen, tervis ja keskkond Kasutamise ohutus ja juurdepääs Kaitse müra eest Energiasäästlikkus ja soojapidavus Loodusvarade säästev kasutamine (vt Ehitustoodete määruse CPR I lisa)

Ehitustoodete direktiivi CPD ajal oli kuus olulist nõuet, ehitustoodete määruse CPR ajal lisandus üks nõue – loodusvarade säästev kasutamine. Seda seitsmendat nõuet ei ole Euroopas veel suudetud sisustada, praegu üritatakse leida ühist keelt asjakohaste standardite koostamisel [Euroopa standardiorganisatsiooni CEN tehnilises komitees TC 350 Sustainability of construction Works (jätkusuutlik ehitamine)]. Ka 3. nõude puhul pole veel Euroopas kehtivate ühtlustatud nõueteni jõutud, standarditegi puhul koostamistöö alles käib – nõudeid ja klassifikatsiooni koostab Euroopa Komisjon, standardeid tehniline komitee TC 351 Construction products – Assessment of release of dangerous substances. Eurokoodeksid ehk projekteerimisstandardid on ette nähtud eelkõige 1. ja 2. põhinõude täitmise tagamiseks. Olulised omadused Ehitustoodete olulised omadused (põhiomadused) on need ehitustoodete tunnused, mis on seotud ehitistele esitatavate oluliste nõuetega (põhinõuetega). St, et näiteks harmoneeritud standardis peavad olema toodud kindlasti need ehitustoote omadused, mille kaudu täidetakse ehitisele esitata-

Hea teada Lühidalt on olulised omadused lahti kirjutatud Ehitustoodete määruse CPR lisas I, näiteks: 1. Mehhaaniline vastupidavus ja stabiilsus Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et neile mõjuvad tõenäolised koormused nende ehitamise ja kasutuse ajal ei põhjusta: a) kogu ehitise või selle osa kokkuvarisemist; b) vastuvõetamatult suuri deformatsioone; c) kahju ehitise teistele osadele või sisseseadele või paigaldatud seadmetele kandekonstruktsiooni suure deformatsiooni tagajärjel; d) juhtumist tulenevat kahju, mille ulatus on algse põhjusega ebaproportsionaalne.

vaid olulisi nõudeid. Ehitustoodete määruse CPR ja harmoneeritud standardite ühenduslüliks on mandaadid – Euroopa Komisjon annab Euroopa standardiorganisatsioonile mandaadi ehk ülesande vastava standardi koostamiseks, kandes ühtlasi hoolt selle eest, et kõik antud toodet käsitlevad olulised omadused sisalduksid mandaadis ja sealt tulenevalt standardis. Peale ehitustoodete direktiivi jõustumist koostas Euroopa Komisjon pikema dokumendi, kus kirjeldati ükshaaval lahti olulistesse omadustesse puutuv. Tegemist on ehitustoodete direktiivi CPD tõlgendusdokumentidega. 23

SEADUS

Ehitustööde garantiis on muudatusi Ehitusseadus, mis kehtis alates jaanuarist 2003, sätestas §-s 4 nõuded ehitustööde garantiile – vähemalt kaks aastat ehitustööde üleandmisest. Alates 1. juulist 2015 hakkas kehtima uus ehitusseadustik ja selle rakendamise seadus, milles enam ehitustööde garantiid sätestatud ei ole. HELJE JOHANSOO EEEL-i ÕIGUSNÕUNIK

1. juulil kehtima hakanud ehitusseadustik tõi ehitusgarantii teemal kaasa olulised muudatused. Varem kehtis ehitusgarantii ehitusseaduse alusel igale ehitise omanikule. Sellist seadusega tagatud õigust enam ei eksisteeri. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusega muudeti võlaõigusseadust. Näiteks täiendati töövõtulepingute peatükki § 642 uue lõikega 21: Töövõtulepingu puhul, mille esemeks on ehitamine ehitusseadustiku mõistes ja mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku ja tarbija vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul töö tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Käesolevas lõikes sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Mida see tähendab? See tähendab seda, et seadusega sätestatakse garantiikohustus vaid nn tar24

Uus säte võlaõigusseaduses annab eelise tarbijale ehitusettevõtja ees. bijalepingute puhul. Kui ehitustööde tellija on tarbija, siis reguleeribki see garantiid kahe aasta jooksul töö üleandmisest tellija kasuks. Tellija ei pea tõendama, et see on töövõtja ehk ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada garantiiaja jooksul ilmnenud puudused oma vahendite arvelt. Seadus eeldab, et need on töövõtja puudused. Muudatus tehti ka müügilepingute peatükis nimelt täiendati võlaõigusseaduse § 218 lõikega 21 järgmises sõnastuses: VÕS § 218 lg 21 Müügilepingu puhul, mille esemeks on kinnisasi või selle osa, korteriomand või piiratud asjaõigus, mille osaks on ehitis, või hooneühistu liikmesus, ning mis on sõlmitud majandus- ja

kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast ostja vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul ehitise tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas ehitise üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus ehitise või puuduse olemusega. Käesolevas lõikes sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Müügilepingute juures tähendab see, et võlaõiguses on eeldus, et mis vahe on kas ostad valmis ehitise või tellid selle ehitamise. Müügilepingust ja ehitustöövõtulepingust tulenevate nõuete aegumine erineb oluliselt ehitusgarantiijärgsete nõuete aegumisest. Müügilepingu esemeks oleva ehitise puudusest tulenevad nõuded aeguvad kolme aasta jooksul alates ehitise ostjale üleandmisest, ent uusehitiste puhul mitte varem kui viie aasta möödumisel ehitise valmimisest. Ehitise puuduse tõttu ehitustöövõtulepingust tulenevad nõuded aeguvad viie aasta möödudes töö vastuvõtmisest. Kui tegemist on ehituse töövõtulepinguga, kus tellija ei ole tarbija, vaid juriidiline isik, ehitustööde garantiid ühegi seadusega enam reguleeritud ei ole. Varem kehtis see kõiki-

de turuosaliste vahel, tegemata vahet kas tarbijaks on juriidiline isik, eraisik, riik või keegi muu. Uus säte võlaõigusseaduses annab eelise tarbijale ehitusettevõtja ees. Tarbija eelis seisneb selles, et ostes või lastes ehitada maja või korteri, saab tarbija ehitajalt nõuda 2 aasta jooksul maja või korteri vastuvõtmisest kõikide puuduste kõrvaldamist ja puuduste olemasolu eeldatakse alati! Kuid eratarbijale seadusega antud garantii ei ole vastuvaidlematu. Nimelt annab seadus ehitusettevõtjale õiguse keelduda garantiitööde tegemisest, kui ta tõendab, et puudus, millele tarbija viitab, on tekkinud korteri või maja mittesihipärasest kasutamisest või muul viisil, ning mitte ehitaja ebakvaliteetsest tööst. See tähendab, et ehitustööde garantii tuleb kokku leppida lepingus. Sellisel juhul ei ole see küll

Fassaaditelling hind alates 16 €/m2

tellija seadusest tulenev õigus, vaid lepingust tulenev töövõtja kohustus. Oluline on kokku leppida garantiiaja alguses ja kestuses, selles, kas garantiiajal tehakse ülevaatusi, kas antakse ka tagatis jne. Kuidas aga toimida siis, kui lepingus kokkulepe puudub? Ühest küljest võiks öelda, et kui lepingus garantiikokkulepe puudub, ei ole ka ehitustöödele garantiid olemas. Siin tuleb appi ehitusseadustikus sätestatud printsiip, et ehitada tuleb vastavalt heale tavale. Kindlasti võime öelda, et ehitustöödele garantii andmine on olnud kaua aega aktsepteeritud hea käitumisreegel selles valdkonnas (vt ka ETÜ 2013). Juhul, kui ehitusgarantiist tulenevate nõuete esitamise õigus on seoses garantii kehtivusaja möödumisega või muul põhjusel lõppenud, võib tellija esi-

tada ehitaja vastu ehitustöövõtulepingust tulenevaid nõudeid, mille tähtaeg on enamasti viis aastat alates töö tellijale üleandmisest. Võrreldes ehitusgarantiist tulenevate nõuete maksmapanekuga on ehitustöövõtulepingust tulenevate nõuete esitamine tunduvalt keerulisem, sest tellija peab vaidluse korral tõendama, et puudus, mille kõrvaldamist või kõrvaldamise kulude hüvitamist ta soovib, oli olemas juba töö tellijale üleandmise hetkel. Ehitusgarantiist tulenevate nõuete maksmapanekul ei pea garantiiga õigustatud isik kandma sellist tõendamiskoormist. Ehitusgarantii maksmapanekuga seotud tõendamiskoormise eelisel on äärmiselt suur praktiline tähendus vaidluse kohtulikul lahendamisel ja just see muudabki ehitusgarantiis kokkuleppimise tellija jaoks väga atraktiivseks.

SEADUS

Ehitamise dokumenteerimisest Käesoleva aasta 12. septembril jõustus majandus- ja taristuministri määrus, mis sätestab nõuded ehitamise dokumenteerimisele, aga ka ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele. Määruse nõudeid kohaldatakse alati siis, kui ehitise ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitusseadustiku kohaselt dokumenteerib ehitamise ehitav isik.

MERLE SALMISTU JURIST

Ehitusseadustiku § 15 lg 3 kohaselt loetakse ehitusdokumentideks eelkõige järgmisi dokumente: teostusjoonised, ehituspäevik, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid, muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, st seadmete seadistus- ja katsetusprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid. Sätte sõnastusest tuleneb, et tegemist on mitteammendava loeteluga ning selline regulatsioon on pälvinud ka ehitusettevõtjate kriitika. Ettevõtjate hinnangul ei sätesta seadus piisava täpsusega, millised dokumendid on kindlasti vaja koostada ning tellija võib hiljem nõuda ka selliseid dokumente, mida ettevõtjal ei ole võimalik enam tagantjärele koostada ega esitada. Seega on väga oluline, et ehitamise dokumenteerimise nõuded, sh ehitusdokumentide ammendav loetelu, oleks kokku lepitud ehituslepingus. Määruse kohaselt tuleb ehitusdokument koostada viivitamata pärast dokumenteeritava sündmuse toimumist või dokumenteerimiskohustuse tek-

kimist ning see allkirjastatakse ehitise eest vastutava pädeva isiku poolt, hiljemalt kolme tööpäeva jooksul ehitusdokumendi koostamisest. Määruses on uue nõudena sätestatud, et ehitamise ajal peavad kõik ehitusdokumendid olema kättesaadavad ehitise omanikule ja asjassepuutuvale isikule (näiteks omanikujärelevalve teostajale) ehitusplatsil või reaalajas andmeside võrgu kaudu. Miks on vaja ehitamist dokumenteerida? Ehitusdokumentidele kehtestatud nõuded peavad tagama selle, et ehitamine oleks jälgitav ja läbipaistev ning et mõistliku pingutuse ja kuluga oleks võimalik tuvastada ehitise ja selle osade omadused ning tegevused, mis on vajalikud ehitise kasutamiseks ja korrashoiuks kogu ehitise kasutus-ea jooksul. Nii võimaldab ehitamise dokumenteerimine tuvastada ehitamise kvaliteeti, asjatundlikkust, kasutatud ehitusmaterjale või -tooteid, aga ka ehitamise vastavust ehitusprojektile. Selline info võib olla väga vajalik ehitisele kasutusloa andmise menetluses ning kasu-

tusaegse korrashoiu tagamiseks, aga ka hiljem ehitise juures täiendavate tööde tegemiseks. Lisaks ehitusseadustikule ja selle rakendusaktidele on ehitamise dokumenteerimise olulisus sätestatud ka teistes õigusaktides. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 kohaselt loetakse kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid asja päraldiseks, mis tähendab, et ehitamise ja ehitisega seotud õigused ja kohustused laienevad ka ehitusdokumentidele. Samuti sätestavad võlaõigusseaduse töövõtulepingut reguleerivad sätted (VÕS § 641 lg 1), et mitte ainult töö ei pea vastama lepingutingimustele, vaid lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kellele tuleb ehitusdokumendid üle anda? Õigusaktide kohaselt tuleb ehitusdokumendid üle anda kohaliku omavalitsuse üksusele ning alates 1. aprillist 2016.a. elektrooniliselt ka ehitisregistrile. Nimetatud nõuded ei mõjuta ehitaja kohustust anda ehitusdokumendid üle tellijale (kinnisasja omanikule) – seda tuleb teha viivitamata pärast ehitise valmimist ning sõltumata sellest, et ehitusdokumendid on esitatud asjaomastele asutustele. Ehitusdokumendid, mida ei esitata ehitisregistrile ega kohaliku omavalitsuse üksusele, peab ehitise omanik säilitama vähemalt seitse aastat. Ehitamise dokumenteerimise nõuetest Pärast ehitusseadustiku jõustumist 1. juulil 2015.a. on tellijate ja ehitajate vahel tõstatunud vaidlused selle pinnalt, millised nõuded kehtivad ehitamise dokumenteerimisele juhul, kui ehitamist alustati enne ehitusseadustiku jõustumist, kuid tööd lõpetatakse pärast ehitusseadustiku jõustumist.

Tellijad on mõnikord (kuid siiski põhjendamatult) asunud seisukohale, et sellisel juhul tuleks ehitamine tervikuna dokumenteerida uute nõuete kohaselt ning ümber vormistada ka kõik need ehitusdokumendid, mis on koostatud enne uute nõuete jõustumist. Esmalt on oluline, et koos ehitusseadustiku jõustumisega 1. juulil ei jõustunud veel ehitamise dokumenteerimist reguleeriv määrus – määrus jõustus alles 12. septembril, mil ehitusseadustiku jõustumisest oli möödunud juba ligikaudu 2,5 kuud. Põhimõtteliselt valitses perioodi jooksul olukord, kus ehitamise dokumenteerimise nõudeid ei olnud rakendusaktiga detailselt sätestatud ning kehtisid üksnes ehitusseadustikus ehitamise dokumenteerimisele kehtestatud nõuded. Ehitusseadustik ega selle rakendamise seadus ei andnud aga vastust küsimusele, kuidas tuleb dokumenteerida enne seadustiku jõustumist alustatud ehitamine. Siinjuhul tuleb lähtuda põhimõttest, et tagasiulatuvalt kohalduvad sätted on keelatud, kui see toob kaasa isiku kohustuste või vastutuse suurenemise. Seetõttu ei saa ka eeldada, et ehitusettevõtjad oleksid kohustatud enne uute nõuete kehtima hakkamist koostatud ehitusdokumendid uuesti koostama. Olukord selgines ehitamise dokumenteerimise määruse rakendussätetega – määruse § 16 lõikes 1 on sätestatud, et ehitamise üksikule osale või etapile, mida on alustatud enne määruse jõustumist (enne 12. septembrit), kohaldatakse ehitamise alustamisel kehtinud ehitamise dokumenteerimise nõudeid. Kui hoone vundamendi rajamist alustati enne uute nõuete kehtima hakkamist, siis see ehitustöö dokumenteeritakse seni kehtinud nõuete kohaselt. Järgmised tööd tuleb dokumenteerida uute nõuete järgi.

Hea teada Ehitamise dokumenteerimine ja hea tava Ehitusvaldkonnas on tekkinud olukordi, kus ehitaja survestab tellijat ehitusdokumentide kinnipidamisõigusega senikaua, kuni tööde eest on täielikult tasutud. Teisalt, tööde vastuvõtmine ja nende eest tasumine on tellija jaoks seotud mitte üksnes ehitamisega, vaid ka ehitamise juurde kuuluvate dokumentide üleandmisega. Juhul, kui ehitusdokumente tellijale üle ei anta, ei ole tellijal võimalik kontrollida ehitamise vastavust nõuetele ega esitada töövõtja vastu pretensioone seoses ehitamise kvaliteediga. Seetõttu on oluline ehituslepingus kokku leppida ehitusdokumentide üleandmisega seonduv. Ehitusvaldkonnas on hea tavana tunnustatud „Ehituse töövõtulepingu üldtingimused“ (ETÜ 2013), mille kohaselt toimub tööde lõplik vastuvõtmine pärast seda, kui lisaks muude nõuete täitmisele on töövõtja tellijale üle andnud kogu täitedokumentatsiooni, milleks loetakse ehitamise tehnilisi dokumente õigusaktides sätestatud mahus ja ulatuses, kuid siiski vähemalt kaetud tööde aktid, teostusjoonised, töökoosolekute protokollid, kasutusjuhendid, ehitustööde päevikud ning ehitustoodete vastavusdeklaratsioonid või -sertifikaadid. Tellijal on õigus keelduda tööde vastuvõtmisest (täitmisakti allkirjastamisest) seni, kuni kõik vaegtööd on kõrvaldatud ning nõuetekohased dokumendid esitatud. Kui kõik muud täitmisakti allkirjastamise eeldused on täidetud, kuid töövõtja üle antud täitedokumentatsioon ei vasta õigusaktidele või lepingule, on tellijal õigus kinni pidada kuni kaks protsenti lepingu hinnast, kuni esitatakse nõuetekohane täitedokumentatsioon.

FEM-Design

IMPACT

WIN-Statik

PRE-Stress

VIP-Energy

StruSoft – innovaatiline tarkvara ehituses Rootsi tarkvarafirma StruSoft AB on viimase 30 aasta jooksul loonud hulga insenertarkvara just ehitusvaldkonnas tegutsejatele. Tarkvara ulatus on küllaltki lai. Nii on näiteks ehituskonstruktori suunale mõeldud lõplike elementide meetodit kasutav 3D-modelleerimise ja arvutustarkvara FEM-Design, ja samas on lihtsamate argisemate insenerülesannete lahendamist võimaldavad tarkvarapaketid WIN-Statik ning PRE-Stress. Monteeritavate raudbetoonelementide planeerimis- ja tootmistsüklis osalejatel on võimalik kasu lõigata IMPACT tarkvara abil, samas kui hoonete energiatõhususe ja -tarbe analüüse saab koostada VIP-Energy-ga. Projektijuhtimiseks ja projektide jälgimiseks on olemas BIMcontact, mis on pilvepõhine BIM (Building Information Modelling) lahendus dokumentatsiooni hoidmiseks, haldamiseks ja jälgimiseks. Ettevõte pakub kõigile oma tarkvaradele ka tugiteenust. StruSoft AB-d esindab Balti riikides StruSoft EST OÜ.

StruSoft on välja kasvanud ehitusettevõtte vajadusest tarkvara järele Skandinaavia juhtiv ehitusfirma Skanska vajas tarkvara, mille abil oma projekte efektiivsemalt ellu viia. Kuna vajadus oli suur ja turul pakutav ei olnud piisav, alustati oma tarkvara arendusega ning 90-ndate aastate alguseks oli loodud alus lõplike elementide meetodil arvutuste jaoks, millest tänaseks on välja arendatud FEM-Design tarkvara.

FEM-Design on progressiivne 3D-modelleerimise tarkvara lõplike elementide meetodi kohaseks konstruktsiooni analüüsiks ning betoon-, teras- ja puitelementide dimensioneerimiseks vastavalt Eurokoodile. Unikaalne kasutajasõbralik keskkond põhineb juba tuntud CAD tööriistadel, mistõttu on mudelite loomine ja konstruktsiooni kohandamine kiire ning intuitiivne. Mudelit saab importida ka DWG-failist või levinud BIM-tarkvaradest Tekla ja Autodesk Revit, mis säästab aega ja väldib topelt

töö tegemist. FEM-Design-i selge ülesehitus teeb sellest ideaalse tööriista erinevate konstruktsiooniülesannete lahendamiseks alates lihtsast elemendist ning lõpetades kogu ehitise stabiilsuse kontrollimisega, olles seetõttu üks parimaid praktilisi töövahendeid ehituskonstruktorile. Programmis luuakse ja optimeeritakse lõplike elementide võrgustik automaatselt, kuid ka kasutajal on võimalik teha võrgustikus täiendusi. Tarkvara võimaldab arvutatud konstruktsiooni kohta kuvada tulemusi erinevate 3D-graafikute, kontuurjoonte, värvikaartide ja lõigetena. Samuti on olemas võimalus vaadata resultantjõude, mis muudab monteeritavate elementide hindamise lihtsamaks. Dimensioneerimisel on abiks automaatika, mis soovitab kõige efektiivsemat ristlõiget või armatuuri vastavalt eelnevalt tehtud valikutele. FEM-Design-i on sisseehitatud dokumentatsioonimoodul, mille abil saab koostada projektiga koos uuenevat dokumentatsiooni.

vajumised, mis on sageli analoogsed kogu vundamendi ulatuses, ei anna aga realistlikku pilti sellest, kuidas koormused tegelikult pinnasele mõju avaldavad. Klientide tagasiside põhjal oli vajadus kasutada vundamendi ja pinnase käitumise määramiseks täpsemaid meetodeid. StruSoft kaasas uue pinnasemooduli väljatöötamiseks geotehnika valdkonna tippspetsialiste ning lõi uue geotehnilise mooduli 3D Soil. Moodul võtab pinnase arvestamisel kasutusele tavapärase vedruanaloogia asemel hoopis lõplikud elemendid, mis on innovaatiline viis pinnase deformatsioonide täpseks väljaarvestamiseks.

FEM-Design 3D Soil - uus geotehniline moodul annab alusvundamendi omadustest täpsema pildi

FEM-Design Eestis kasutusel juba üle 10 aasta

Ehitise sisepinged arvutatakse reeglina detailideni, samas kui vundament modelleeritakse vajumiste järgi, et simuleerida aluspõhjale jääva pinnase deformatsioone. Nimetatud

Esimeseks FEM-Design tarkvara kasutajaks Eestis võib lugeda Inseneribüroo Pike OÜ, kes alustas nimetatud programmiga juba aastal 2001. Tänaseks on FEM-Design-i

www.strusoft.ee

FEM-Design

abil loodud üle 40 projekti Eestis ja naaberriikides. IB Pike referentside nimekiri kõrgete hoonete rajamisel on üpris pikk. Nii on näiteks enamus viimastel aastatel Technopolis Ülemiste AS poolt kavandatud Ülemiste City kõrghoonetest projekteeritud IB Pike osavõtul.

Aastal 2002 projekteeriti FEM-Design tarkvara abil Tallinna kesklinnas asuv City Plaza büroohoone. Selle 23-korruselise betoonkandekonstruktsiooniga hoone teeb eriliseks asjaolu, et tegemist on ühega esimestest kõrghoonetest, mis on projekteeritud ja modelleeritud Eesti inseneride poolt. Varasemalt tehti tugevusarvutusi peamiselt peatöövõtjate partnerite juures Soomes ja Rootsis. IB Pike on kasutusele võtnud kõik FEM-Design tarkvara moodulid kaasaarvatud uudne 3D Soil, mis aitab ettevõttel püsida tiheda konkurentsi tingimustes efektiivsena.

Betooni spetsialistid StruSoft-i tarkvaravalikus on palju just betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonidele suunatud tooteid. Olles välja kasvanud ehitusfirmast, mis tegeles peamiselt betoonelementidega ning ka turutingimused soosisid monteeritavate raudbetoonelementide kasutamist, saigi ettevõte keskenduda rohkem just betoonkonstruktsioonidele. Spetsialiseerumist on näha nii FEM-Design-is, kus on võimalik arvestada betooni pragunemiste, roome ja mahukahanemistega, kui ka monteeritavate raudbetoonelementide planeerimis- ja toomistsüklis kasutatavas IMPACT tarkvaras. IMPACT on spetsiaalselt välja töötatud erinevat tüüpi ehituslike elementide ja nende

IMPACT

WIN-Statik

PRE-Stress

VIP-Energy

ühenduste käsitlemiseks ning on loodud töötamaks koos AutoCAD-i, AutoCAD Architecture ja Revit-iga. IMPACT-i abil saab insener projekteerida tervikliku ehitise ning luua sellest kolmemõõtmelise BIM mudeli millest omakorda saab genereerida automaatselt tootmis- ja detailijoonised tehastele, monteerimisjoonised ehitajale, raportid ja muu vajaliku info projektijuhtimiseks. Kogu info on mudeli, jooniste ja raportite vahel pidevalt seotud. Samuti on tarkvaraga on võimalik planeerida transporti ja ladustuspaiku platsil või simuleerida projekti ajalist kulgu. Tarkvara kasutavad monteeritavate elementide tootjad, ehitajad ja konsultatsioonibürood üle maailma. Eestis on suurimaks IMPACT-i kasutajaks PCC PROJEKT AS. PCC PROJEKT AS juhataja Tarmo Idarand: „PCC kasutab IMPACT-i ja Strusoft-i arvutustarkvarasid alates 2005. aastast. Selle aja jooksul oleme me IMPACT-i kasutanud rohkem kui 150 projektis. IMPACT on algusest peale põhinenud andmetel ja mudelil ning võib öelda, et IMPACT oli BIM süsteem juba 10 aastat tagasi, kui laiem üldsus BIM-ist veel midagi kuulnud ei olnud. Projekteerija seisukohalt on IMPACT-i suurimaks eeliseks see, et projekteerija saab keskenduda projekteerimisele ja jooniste ning raportite koostamise rutiinsed tegevused teeb tema eest tarkvara. Lisaks aitab tarkvara vältida projekteerimisvigu, kus projekteeritud elemendid ei sobi omavahel kokku või on spetsifikatsioonis mingid asjad valesti kokku loetud.“

PCC PROJEKT-i viimaste aastate olulisemateks IMPACT-i projektideks on: h Büroohoone Entré Lindhagen, Kungsholmen, Stockholm (PCC projekteeritud netopind ca 40 000 m2) h Nya Karolinska haiglakompleksi laborihoone, Solna, Stockholm (netopind ca 30 000 m2) h Korterelamu Kv Rosteriet 7, Liljeholmen, Stockholm (225 korterit, netopind ca 30 000 m2)

Iga klient on oluline StruSoft-i tarkvara kasutajaskond on järjest laiem ning ettevõte on tõsiselt pühendunud programmide arendamisele kasutajate soovide ja tagasiside põhjal. Pakutava tugi- ja hooldusteenusega liitunud klientidel on võimalik osaleda aktiivselt tarkvara arendusettepanekute tegemisel. Programmide arendamine klientide infole tuginedes võimaldab StruSoft-il olla uuenduslik ja tulevikku suunatud arenguga ettevõte, tehes tihedat koostööd juhtivate ehitusettevõtete, insenerprojekteerimise ettevõtete ja erialaliitudega, nõustades ettevõtteid ja betoonelementide tehaseid üle kogu maailma. Stojan Lumilaan Tarkvara konsultant, tehniline müük ja tugi StruSoft EST OÜ Suur-Sõjamäe 10, Tallinn 11415 Harjumaa, ESTONIA +372 566 22 559 stojan.lumilaan@strusoft.ee

www.strusoft.ee

R AU DT E E

Viaduktide uudsed lahendused Nordecon AS-i projektijuht Arto Lille tutvustab Baltikumis innovaatilisi montaažilahendusi raudteeviaduktidele.

Kui siiani rajati olemasoleval raudteel enne uue viadukti ehitustöö algust rongidele kallid ümbersõiduraudteed, mille pikkuseks on vähemalt pool kilomeetrit, siis nüüd võimaldab uudne viaduktide tõstmise või nihutamise tehnoloogia seda vältida. „Oleme varem ka ise ajutisi raudteid rajanud. Näiteks Ülemiste liiklussõlmes enne tunneli ja raudteeviadukti ehitamist, samuti Tartus IV ehitusalas enne raudteeviadukti ehitustöid,“ kirjeldab Arto Lille Nordecon AS-ist. „Aga ajutised raudteed on kallid, ehitamine võtab aega ja võib juhtuda, et ajutist raudteed ei saagi rajada, kuna selleks pole kõrvalkinnistutel lihtsalt ruumi.“ 30

Esimene tutvus uue tehnoloogiaga sai Arto Lille sõnutsi üllatuslikult tehtud Youtube´i vahendusel. „Seda on jah, pisut naljakas meenutada, aga umbes viie aasta eest me niiviisi tänaste lahendusteni jõudsime,“ meenutab Lille. „Mõttevälgatusest kasvas välja lahendus, ja nüüd olen katsetanud nii raudteeviadukti nihutamise kui tõstmise tehnoloogiat. Põhimõtteliselt on võimalik ka kombineeritud variant.”

Arto Lille:

Diplomeeritud raudteeinsener ja teedeinsener, töötanud ehitusfirmas Nordecon AS 15 aastat. Objekti- või projektijuhina juhitud suuremate objektide hulka kuuluvad Koidula raudteejaam (raudteeviaduktide ehitamine, suuremahulised pinnasetööd), Muuga raudteejaama seisupark, Ülemiste liiklussõlmes ajutised raudteed, Topi liiklussõlme raudteeviadukt koos Juuliku-Tabasalu teega, samuti Tartus IV ja V ehitusalal raudteedega seonduvate tööde juhtimine.

Eeltöö iga minuti kohta Arto Lille kinnitusel oli alguses kahtlejaid ja kõhklejaid päris palju, seda eriti paljukogenud ja kindlate töömeetoditega harjunud raudteeinseneride hulgas – müüdimurdmise tööd tuli palju teha. “Kui ikka ollakse harjunud 30 aastat kindlat lahendust eelistama, siis alguses tundub mõte suure viadukti tõstmisest liigse riskeerimisena,” naerab ta. “Kõik aga õnnestus plaanipäraselt ja lahendus õigustas end.” Ükskõik, millise tehnilise lahenduse kasuks otsustatakse, on Lille kinnitusel määrava tähtsuse-

Liugtalade paigaldamine Topi viaduktile. Fotod: Nordecon AS

ga detailideni läbimõeldud eeltöö: „Kui meile antakse aken 48 tunniks, siis peab projektijuht olema veendunud, et kogu vajalik tehnika on olemas. Juhul, kui eelneva kontrolli kiuste peaks midagi katki minema, tuleb hooldebrigaadil olla stardivalmis,“ kirjeldab ta. „Projektijuhil on minuti täpsusega ajagraafik ja kui mõne tööga jäädakse pisut maha, peab järgnevaid töid sellevõrra kiirendama. Oluline on enne tööde algust üle kontrollida raudtee pikiprofiil ja projekteeritava viadukti ümbruskond, samuti tuleb teha geodeetilised mõõdistused looduses.“ Vaiatööde lahendus Olgu tegu viadukti nihutamise või tõstmisega, on vaja teha ka vaiade puurimistööd .„Enne vaiatöid tellisin ka geoloogilised uuringud veendumaks, et vaiad ikka ulatuvad paemassiivi vähemalt meetri ulatuses,“ meenutab Lille. Vaiatööde tegemiseks akna ajal eemaldatakse raudtee liiprid ja vajadusel ka rööpad. Vaiatöödeks kasutati KellyCasing meetodit:

Topi ja Tõrvandi raudteeviaduktide tehnoloogia Kaks viadukti on üsna sarnased: mõlema puhul on tegemist kohalvalatud järeltõmmatud sildeehitisega. Samas on projektlahendus ja sellest lähtuvalt valitud montaažitehnoloogia erinev. Viadukti parameetrid: Topi viadukti avaehitus kaalus koos tagaseina, tiibade ja raudtee pealiseehitusega 325 tonni, pikkus oli 31 m, laius 4,2 m. Avaehituse kõrgus: 2.5 m. Tõrvandi avaehitus kaalus 295 tonni, pikkus 31m ja laius 4,2m. Avaehituse kõrgus: 3.9 m. Aeg: Topi raudteeviadukti paigaldamisel oli rongiliiklus ajutiselt 48 tunniks katkestatud, Tartu raudteeviadukti puhul vältas katkestus vaid 31 tundi. 48-tunnises aknas teostati suuremas mahus pinnasetöid ja paigaldati ka tugimüürid, mida 31-tunnises aknas ei tehtud.

„Kõigepealt märkisime looduses vaiade asukohad ja seejärel laotasime raudtee muldkeha peale geotekstiili. Vaiad puuriti läbi raudtee muldkeha, puurimise ajal eemaldati pinnas manteltorust ja kui saavutati projektijärgne sügavus, paigaldati armatuurkarkass toru sisse. Nüüd oli järjekord juba betoonimikserite käes ja alustati betoneerimist alt üles. Seejärel laotati geotekstiil vaia asukohtadele ja taastati raudtee pealisehitus,“ kirjeldab Lille. „KellyCasing meetod on parim Eesti pakutav lahendus.“

Uue tehnoloogia eelised: Uue viaduktide montaažitehnoloogiaga ei pea ronge ümber suunama ajutisele teele. Rongid sõidavad kogu ehituse aja ühel ja samal niidil ja kui alustatakse viadukti paigaldustöödega, siis katkestatakse rongiliiklus teatud jaama vahel maksimaalselt kaheks ööpäevaks.

R AU DT E E

Raudteesõrestiku paigaldamine.

Kolm uudset tehnoloogiat

iaduktide kiireks paigaldamiseks sobivad nii nihutamise kui tõstmise tehnoloogia, samuti saab tehnikaid kombineerida. 1. Nihutamise tehnoloogia Viadukti nihutamine toimub liugtalade peal, kasutades lükkamiseks spetsiaalseid tungraudasid. Seda meetodit kasutati 2014. aastal Laagris, Topi liiklussõlmes. Töömaal oli kõik detailselt läbi mõeldud: samal ajal, kui üks brigaad tegeles tugiosadega, tegeles teine brigaad juba viadukti nihutamise aknas liugtalade kandeplaatide aluse ehitustöödega. Enne kandeplaatide paigaldust kontrolliti aluse kandevõimet, seejärel paigaldati suured metallplaadid ja nende peale liugtalad. „Kõik ehitusinsenerid olid elevil, et kuidas ikkagi 325 tonni kaaluv betoonkeha liikuma saada? Eestis ega ka Baltikumis polnud ju varem sellist tehnoloogiat kasutatud,“ meenutab Arto

Lille. „Ja siis ühel hetkel hakkaski tekiplaat liugtalade peal liikuma, kusjuures lükkamiseks kasutati spetsiaalseid tungraudasid. Ajal, mil suur ja võimas betoonelement vaikselt liikus, kontrollisid geodeedid pidevalt olukorda. Kokku kulus viadukti nihutamiseks 7,5 tundi.“ 2. Tõstmise tehnoloogia Tõstmise tehnoloogia puhul tõstetakse kogu avaehitus koos tagaseinte ja külgtiibadega ühekorraga õigesse asukohta. Seda tehnikat kasutati Tõrvandi viadukti paikatõstmisel. Tekiplaat kaalus ligi 300 tonni, ent ülivõimas kraana tõstis viadukti paika 37 minutiga. „Kraana paigaldamisel oli abiks veel kaks 100-tonnist mobiilset kraanat. Kokku pandi see mobiilne kraana kolme päevaga,“ meenutab Lille. Tõstmise tehnoloogia kasutamiseks tuleb üsna palju ära teha eeltööde faasis: selgitada, kus on kraana asukoht, kus paikneb eelnevalt

betoneeritud betoonelement raudtee suhtes, samuti tuleb enne akent teha proovitõste, et vähendada riske põhiaknas. 3. Kombineeritud tehnoloogia Lisaks tõstmisele ja nihutamisele on võimalik ka kombineeritud variant. Näiteks saab kasutada kahte võimsat raudteekraanat. Hetkel meie raudteedel siiski nii võimsat tehnikat ei ole. Võimalik on kasutada ka raudteekraanat koostöös autokraanadega. „Tegime kodutöö ka kombineeritud variandi jaoks: kõik arvutused olid olemas ja programmis see tehnoloogia töötas, kuid siiski on see lahendus riskantsem,“ kommenteerib Lille. „Siin peavad ideaalselt töötama kõikide masinate operaatorid, mingil juhul ei tohi üks alustada tõstega varem, sest see põhjustaks teisele kraanale ülekoormuse. Muidugi on see lahendus tunduvalt odavam kui kaks eelnevat varianti.“

Proovitõste, Tõrvandi viadukt.

Tugiosade paigaldus.

Töö käik: Eeltööd

Projektijuht valib kogenud meeskonna. Kogu protsess tuleb väga põhjalikult läbi töötada, sest kui tööd on juba käimas, on väga keeruline midagi muuta. Lisaks ajagraafikute ja skeemide koostamisele tuleb looduses olukorraga tutvuda. Tehakse otsus tehnoloogia osas. Läbirääkimised raudtee akende osas: kooskõlastamiste peale kulub enam kui 2 kuud. Aknad saadetakse Eesti Raudtee AS-ile kooskõlastamiseks 2 kuud enne tööde algust. Nii tellija, insener kui ka Eesti Raudtee AS soovivad samuti vähemalt 1 kuu tutvuda töödeprogrammiga ja alles seejärel avaneb kooskõlastamise võimalus. Kui Tehnilise Järelevalve Amet on tutvunud ehitusprojektiga ning väljastanud ehitusloa, siis saab alustada ehituse ettevalmistustöödega. Enne tööde alustamist peab edastama Eesti Raudtee AS-ile taotluse raudteemaal töötamiseks.

Põhitööd

Kaablite ümbertõstmine. Lisaks valatakse enne põhiakent raudteeviadukti avaehitus koos tiibadega ja tagaseintega ning pealesõiduplaadid ja tugimüürid. (Vähemalt 28 päeva enne põhiakent). Vajadusel kontaktvõrgu liinide eemaldamine, vana teesõrestiku lahti võtmine. Raudtee muldkeha väljakaevetööd kindlas mahus. Nihutamise tehnoloogial on vaja täpselt teada, mis sügavuseni kaevata, et mitte üleliigset materjali välja kaevata. Kui väljakaevetööd on valmis, paljanduvad varem sisse puuritud vaiasambad, need mõõdistatakse, et selgitada, et vaiad on sirged ja õigel asukohal. Vaiasambad lõigatakse projektikõrguselt maha ja alustatakse vaiapeades puurimistöödega. Tugiosade paigaldamine. Paigaldamisel kasutatakse kraana abi. Et pott-tugiosad täpselt paika saada, peab geodeet kontrollima, et oleks tagatud projektijärgne

kõrgus ja asukoht ning seejärel paigaldatakse nende ümber väike raketis ja valatakse kiirkivineva jootebetooniga. Kui betoon on saavutanud piisava tugevuse, saab alustada tekiplaadi paigaldustöödega. Viadukti nihutamine/tõstmine. Kui viadukt on paigas, tuleb koheselt alustada ka viadukti otstes pealesõiduplaatide aluse ehitusega, kihtide kaupa rajatakse PSP alus, paigaldatakse dreentorud, monteeritakse pealesõiduplaadid, seejärel toimuvad hüdroisolatsioonitööd, ballasti aluskihi ehitamine, geotekstiili ja geovõrgu laotamine. Viadukti peale paigaldatakse ballast (graniitkillustik) raudteeekskavaatoriga 25 cm kihina, seejärel juba enne akent raudtee kõrval valmis ehitatud raudteesõrestik. Ballasti lisamine raudtee-ekskavaatoriga ja raudtee hopperitega. Töörong koos killustikvagunitega saabub objektile ja liiprikastid täidetakse ballastiga. Seejärel teevad töö toppimismasin ja ballasteerija.

T E E- E H I T U S Sektsioon 4 ehitus, kergkruusa katmine geotekstiiliga.

Sektsioon 4 ehitus, tehakse ettevalmistusi kergkruusa paigaldamiseks.

Maanteeameti ehitusosakonna juhataja Aivo Salum täpsustas, et eesmärk on leida turbaväljade ületamise lahendus Tallinna-Tartu neljarealise maantee lõigul Kosest Mäoni. Ta lisas, et saadud tulemusi on võimalik kasutada ka tulevasel Rail Balticu kiirraudtee ehitusel, kus samuti tuleb ületada ulatuslikke turbavälju. Klassikaline lahendus selliste aladele ehitamisel on olnud teealuse turba väljakaevamine ja asenda

Otsitakse lahendust turbaalade Järvamaale Võõbu külla rajatud kümnel katselõigul otsitakse parimat tehnilist lahendust, kuidas ehitada maantee üle ulatuslike turbaväljade. TEKST: VIVIKA VESKI, PILDID: LEMMIKÄINEN

Maanteeameti ehitusosakonna juhataja Aivo Salum selgitas, et eesmärk on leida turbaväljade ületamise lahendus Tallinn-Tartu neljarealise maantee lõigul Kosest Mäoni. Ta lisas, et saadud tulemusi on võimalik kasutada ka tulevasel Rail Balticu kiirraudtee ehitusel, kus samuti tuleb ületada ulatuslikke turbavälju. Klassikaline meetod ei sobi Klassikaline lahendus selliste aladele ehitamisel on olnud teealuse turba väljakaevamine ja asendamine mõne kandva pinnasega. Turbaalade sügavus Kose ja Mäo vahelisel lõigul on valdavalt üks kuni neli meet-

rit. Klassikalisel viisil tegutsedes tuleks välja kaevata kokku kuni miljon kuupmeetrit turvast, ladustada see ja asendada liivaga. Salum tõdes, et tegu oleks väga kuluka ja keskkonna mõttes küsitava ettevõtmisega. Turvast on varem jäetud ka mulde alla geotehnilisi tugevusmeetmeid kasutamata, kuid enamasti on sellega kaasnenud hiljem suured ebatasasused, vajumised ja praod. „Sellised defektid suurendavad oluliselt hilisemaid kasutaja- ja hooldekulusid,” märkis Salum. Tulevase maanteetrassi alale on ehitatud kuus 30-meetrist katselõiku. Tulemuste analüüsi osas lisatakse neile kuuele hiljem veel neli arvutuslikku lahendusvarianti. Kokku saadakse seega 10 erinevat konstruktsiooni võrdlusalternatiivi. „Lisaks klassikalisele väljakaevamisele ja tagasitäitmisele ehitatakse ka ühe- ja kahekordse geotekstiiliga, ühe meetri kõrguse geokärjega, Fibo kergkruusaga ja ESP geofoam’i ehk maakeeli vahtplastiga lõigud,” selgitas Salum. Arvutuslikes variantides kasutatakse metallurgiatööstuse jäätmeid, pinnase- ja betoonvaiu ning massstabiliseeringut. Maanteeameti teede arenguosakonna juhataja asetäitja Taavi Tõnts selgitas lisaks, et Ramboll Finland OY-st on neil kaasatud geotehnika ekspert, kelle tea-

MENTIDE

Sektsioon 3 ehitus, toimub geokärje täitmine killustikuga.

U USE INSTR T S Ö Ö T U PUID JA MÜÜK HOOLDUS

ixteritus.ee www.ma9d 260

91 Info tel: 56 ixteritus.ee info@mad

MADIX TERITUS OÜ AMETLIK ESINDAJA

Tootmisjuht: +372 5648 7053 Müük: +372 5624 8856 myyk@madixteritus.ee Meeri küla 61615, Tartumaa

ületamiseks da on rajatud kuue kõrvuti oleva konstruktsiooniga katselõik Euroopas üsna unikaalne. Katselõigud ehitab Lemminkäinen AS. Projekti on kaasatud lisaks Maanteeameti spetsialistidele ka Tallinna Tehnikaülikooli ja AS-i Ramboll Eesti eksperdid. Et võrrelda erinevaid lahendusi ja kiirendada vajumite imiteerimist, veetakse katselõikudele liivakiht, et tekitada ülekoormus. See annab võrreldavad tulemused kiiremini. Abiks ballastkiht „Kaalusime ka võimalust, kus autod katseaja jooksul lõikudest üle sõidavad, kuid see oleks ehituse poole kallimaks teinud, sest pealesõiduteed oleksid olnud väga pikad põhimaantee kiiruste kohta,” ütles Tõnts. Kuna liikluskoormus hajub katendis küllalt kiirelt sügavuse kasvades ühtlaseks koormuseks, siis saab seda lahendust asendada umbes meetri kõrguse ballastkihiga. Mõõtmiseks on paigaldatud konstruktsiooni nn „mõõtemajakad”, mille kõrgusi kontrollitakse kogu ehitamise ajal ja hiljem ka vajumise käigus ühe aasta jooksul. Katse tulemused selguvad 2016. aasta lõpuks. Kui mõni konstruktsioonidest läbib katse edukalt, lisatakse väljavalitud tehnoloogia ehituse hankesse.

www.sprider.ee

• Asfalteerimine • Sprider seadmete müük, hooldus ja remont • Tehnika rent

Anti Liivak tel: +372 56860030, E-mail: anti@sprider.ee

R E N OV E E R I M I N E Korterelamute kuluoptimaalne tervikrenoveerimine liginullenergiahooneks

Piskust ei piisa Kalle Kuusk uuris oma doktoritöös korterelamute renoveerimislahendusi ja jõudis järeldusele, et ainult väiksemaid renoveerimistöid tehes ei ole võimalik olemasolevate korterelamute energiatarbimist oluliselt vähendada. KALLE KUUSK DOKTORITÖÖ, TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Ehitisregistri andmetel on Eestis ligikaudu 27 000 korterelamut kogupinnaga 34 miljonit ruutmeetrit. Umbes 90% korterelamutest on ehitatud enne 1990. aastat ja ligikaudu pool korterelamute kogupinnast on rajatud aastatel 1960– 1990. Seega on Eestis hulgaliselt korterelamuid, mis on jõudnud oma elueas etappi, kus rekonstrueerimise vajadus tõuseb üha enam päevakorda. Kuna suur osa korterelamutest on rajatud suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul, siis tekib taoliseid korterelamuid korraga palju. Enne 1990. aastat püstitatud korterelamute ehitamise ajal ei olnud energiatõhusus peamine prioriteet, sageli ongi just olemasolevate korterelamute suur energiatarbimine üks rekonstrueerimise peamisi põhjuseid. Sellest lähtuvalt valitud doktoritöö teemal „Korterelamute kuluoptimaalne tervikrenoveerimine liginullener36

giahooneks“ püüab muuhulgas anda nõu, kuidas edasi liikuda ning tegeleda energiatõhususe parandamisele suunatud rekonstrueerimise erinevate küsimustega nagu erinevate energiatõhususklasside saavutamine, rekonstrueerimise kuluefektiivsus, vajalik investeeringute maht. Põgusalt käsitleti ka toetuse mõju ja vajalikkust. Väikestel töödel väike mõju Määramaks korterelamute praeguse olukorra energiakasutust, analüüsiti rekonstrueerimata tellis- ja suurpaneelkorterelamute energiakasutust. Tulemused näitasid, et mõõdetud energiakasutuse alusel asuvad tellis- ja suurpaneelkorterelamud energiamärgise klassis F. (Märgise klass H on kõige väiksema energiatõhususega ja märgise klass A kõige parem). Märgise klass C tähistab uute elamute energiatõhususe kriteeriumit, märgise klass B tähistab madalenergiahoone kriteeriumit ja märgise klass A liginullenergiahoone kriteeriumit. Korterelamute

Taust Doktoritöö tegeles korterelamute energiatõhususe parandamisele suunatud rekonstrueerimise erinevate küsimustega, näiteks erinevate energiatõhususklasside saavutamine, rekonstrueerimise kuluefektiivsus, vajalik investeeringute maht ja põgusalt käsitleti ka võimaliku toetuse mõju ja vajalikkust. Doktoritöö on täies mahus kättesaadav Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus http://digi.lib.ttu.ee/i/?2501

Foto: Toomas Huik/Postimees

energiakasutuse analüüs näitas ka, et väiksemad rekonstrueerimistööd nagu otsaseinte lisasoojustamine, katuse lisasoojustamine ei ole korterelamute energiatarbimist oluliselt vähendanud. Statistiliselt ei ole näiteks renoveerimata korterelamute ja ainult otsaseina soojustanud korterelamute energiatarbimisel olulist vahet. Selle alusel võib öelda, et ainult väiksemaid renoveerimistöid tehes ei ole võimalik olemasolevate korterelamute energiatarbimist oluliselt vähendada. Vajalik on terviklik rekonstrueerimine. Seega on vaja leida lahendusi, kuidas liikuda energiamärgise skaala tagumisest otsast skaala esimese otsa ehk siis liginullenergiahoone suunas. Selleks kasutati referentshoonete (4 tellis- ja 3 suurpaneelkorterelamut) energiarenoveerimise simulatsioonarvutusi. Referentshoonete näitel analüüsiti üksikute energiasäästu meetmete (välisseina soojustamine, katuse soojustamine, akende vahetus, soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldus, päi-

kesekollektorite paigaldus jne) ja meetmete kogumite mõju, eesmärgiks oli leida korterelamute rekonstrueerimise kuluoptimaalsuse tasemed ja hinnata selleks vajalike investeeringute mahtu. Üksikutest energiasäästu meetmetest andis mõnevõrra oodatult kõige suurema energiatarbe vähenemise välisseinte lisasoojustamine (kuni 30%). Kuid kuna ainult üksikute meetmete rakendamisest ei piisa korterelamute energiatarbimise oluliseks vähendamiseks, siis tuleb parima tulemuse saamiseks üksikud meetmed ühendada energiasäästupakettidesse. Hoone kõikide välispiirete soojustamine, akende vahetus ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi rajamine võimaldab saavutada uuele korterelamule seatud energiatõhususe nõuded. Selleks, et saavutada madalenergia tase, võib sõltuvalt hoone tüübist ja suurusest olla vajalik ka päikesekollektorite paigaldus sooja tarbevee soojendamiseks. Seda siis lisaks välispiirete soojustamisele ja soojustagastusega ventilatsioonile. Kuluefektiivsusel piirid Madalenergiahoone taseme saavutamine võimaldab jõuda korterelamute tehnilise energiasäästupotentsiaalini (energiatarbe vähenemine kuni 70%), mis on veel kuluefektiivne. Edasine energiatarbe vähendamine ehk siis liginullenergiahoone taseme saavutamine ei ole hetkel veel kuluefektiivne. Erinevate energiatõhususe tasemete kogukulude analüüs näitas, et korterelamute rekonstrueerimise kuluoptimaalne tase on sõltuvalt hoone tüübist kas uue korterelamu energiatõhususe tase või madalenergia korterelamu energiatõhususe tase. See võimaldab järeldada, et suurusjärgus 60–70% energiatarbimisest on võimalik vähendada nii, et

korteriomanike 20 aasta kogukulud ei suurene. Vaja kompleksset lähenemist 20 aasta kogukulude arvutuses võeti ehitushinna määramisel arvesse ainult energiasäästu töid nagu soojustamine, küttesüsteemi vahetus jne. Arvesse ei võetud energiasäästuga otseselt mitte seotud töid nagu võimalik konstruktsioonide tugevdamise vajadus ja elektrisüsteemi vahetus. Kui ka võimalikud mitte energiasäästule suunatud tööde maksumused arvesse võtta, siis on kuluoptimaalse rekonstrueerimise kogumaksumus suurusjärgus 200 € netopinna ruutmeetri kohta. Suur investeeringuvajadus takistab kompleksse rekonstrueerimise läbiviimist. Korterelamute olemasoleva olukorra energiatarbimise analüüs näitas, et seni korteriomanike poolt läbi viidud väiksemad rekonstrueerimistööd ei ole oluliselt vähendanud korterelamute energiatarbimist. Riiklikult seatud energiasäästu eesmärkide täitmiseks on vajalik korterelamute kompleksne rekonstrueerimine. Kuigi kompleksne rekonstrueerimine oleks pikemas perspektiivis majanduslikult otstarbekas, siis ainult korteriomanike investeerimisvõimekusest sageli ei piisa, et saavutada uue hoone energiatõhususe või madalenergiahoone energiatõhususe tase. Seetõttu on vajalik korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks finantsmeetmete rakendamine. Teostatud rekonstrueerimisprojektide maksumuste analüüs näitas, et toetuse olemasolu on tõstnud oluliselt ka korteriomanike omapoolseid investeeringuid energiatõhususe parandamiseks. Erinevate meetmete eesmärgiks peaks olema rekonstrueerimine selliselt, et saavutatakse uue hoone või madalenergiahoone energiatõhususe tase.

R E N OV E E R I M I N E

Hallitus vannitoas

Hallitus kiviseinal

Hallitus – kas probleem või pseudoprobleem Viimastel aastatel on ehitusprotsessis sagenenud vaidlused hallitusteemalistes küsimustes. Seda nii nii ehitaja ja omanikujärelevalve kui ehitaja ja tellija vahel. Tekkinud vaidlused on pikendanud ehitusprotsessi ning mõnedel juhtudel toonud juurde olulisi planeerimatuid lisakulutusi nii ehitajale kui tellijale. KALLE PILT EESTI MÜKOLOOGIAUURINGUTE KESKUS SA

Hallitus puitseinal

Paljud probleemid on tingitud teadmatusest või siis eksiarvamustest hallitusseente olemuse ja arengu osas. Toome lugejani mitmed põhitõed hallitusseente arengust ja näiteid erinevates keskkondades tekkinud probleemide tõsiduse ja lahenduste osas. Enamus ehitusspetsialiste teab, et hallitusseened vajavad arenguks niiskust ehk vett erinevates olekutes, paljud teavad ka seda, et lisaks sellele on hallitusseente arenguks vajalikud soojus ja toitained. Mõned on kuulnud ka sellest, et hallitusseened kasvavad otse substraadil ehk ainel, mida nad lagundavad ning ei tungi kuigi sügavale ainesse ning seda, et hallitusseente osakesed ei suuda tungida läbi vähese õhuläbilaskvusega materjali või materjali, mille omavahel ühenduses olevad poorid on väiksemad kui 1 µm. Kuid kui hakatakse planeerima ehitustegevust ja/või analüüsima erinevaid olukordi ehituses, siis ei suudeta sageli oma teadmisi ehituses tekkinud olukordadega kokku viia ning te-

Hallitus kipsseinal

hakse otsuseid, mis loovad uusi takistusi ehitusprotsessi jätkamiseks. Järgnevalt vaatleme erinevaid enimlevinud ehitusmaterjale erinevates keskkonnatingimustes ning analüüsime hallitusseente arenguvõimalusi materjalides ja nende levikut ümbritsevasse keskkonda. Mineraalvilla spetsiifika Kõigepealt vaatleme, kuidas saab tekkida mineraalvillas hallitusseentele sobiv keskkond. Mineraalvilla õhuläbilaskvus on suur, sõltuvalt materjali tihedusest. Niiske välisõhk tungib kiiresti mineraalvilla ning seetõttu tasakaalustub õhus suhteline niiskus villas kiiresti välisõhu suhtelise niiskusega. Vastavalt VTT laboris (Soome) tehtud uuringutele hakkavad hallitusseened arenema alates õhu suhtelisest niiskusest 70%. Kas see tähendab, et arvestades Eesti keskmist suhtelist õhuniiskust (82% EMHI-i andmetel) ning asjaolu, et villa paigaldamisel on konstruktsioonid välisõhu-

Krohvitud seinal

le avatud, polegi võimalik hallitusseente levikut vältida? Kui vaatleme ainult õhuniiskust, siis teoreetiliselt see ongi nii. Kuid hallitusseened vajavad arenguks ka toitaineid, milleks on orgaaniline aine. Mineraalvill nagu nimetuski ütleb, on mineraalse päritoluga ning selle orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike. Seetõttu on uues mineraalvillas hallitusseente kolooniate tekevõimalus minimaalne, kuid aastatega kolooniate võimalus suureneb, sest mineraalvillas ladestuvad õhus lenduvad orgaanilised ühendid ning tolmuosakesed. Suur õhuläbilaskvus mõjub hästi ka märgunud mineraalvilla kuivamisele, liiter vett kuivab õhulistest mineraalvilladest välja ööpäevaga. Siiski tuleks jälgida, et märgunud mineraalvilla ei suletaks konstruktsiooni. Tähelepanu kipsplaadile Teine levinud ehitusmaterjal on kipsplaat. Kui mineraalvillas oli orgaaniliste ainete osakaal väike, siis kipsplaadis kasutatakse kar-

R E N OV E E R I M I N E tongi ühe põhilise koostisosana. Kipsplaadi puhul on seega vajalik põhiliselt järgida niiskuse tasakaalu. Kuna kips ja kartong mõlemad on hügroskoopsed materjalid, siis tasakaalustub kipsplaadi niiskusesisaldus vastavalt ümbritsevale keskkonnale. Kestvalt suure õhuniiskusega (Rh üle 70%) keskkonnas paikneva kipsplaadi kartongi niiskusesisaldus võib tõusta üle hallitusseente kolooniate tekkeks vajaliku niiskusesisalduse. Kui kipsplaadid on ladustatud virna, siis nende vahel puudub õhu liikumine ning kahjustada võivad saada ainult pindmised plaadid, kuid kui plaadid on paigaldatud konstruktsiooni, siis on mõlemad küljed avatud ümbritseva keskkonna tingimustele ning oht niiskes keskkonnas suureneb. Eriti ohtlik on olukord siis, kui kipsplaadid puutuvad kokku veega. See võib olla nii sademevesi, aluspinnast imenduv kapillaarvesi või mingil muul moel tekkinud plaadiga kokkupuutes olev vesi. Sellistel puhkudel imendub kipsplaati kiiresti suurel kogusel vett, mis sealt aeglaselt hakkab välja kuivama. Hallitusseente kolooniate teke kipsplaadi pinnale on nendel puhkudel vältimatu. Sellest tulenevalt soovitame kasutada kipsplaati ainult madala keskmise suhtelise õhuniiskusega piirkondades (kasutusklass 1) ning vältida kipsplaadi kokkupuudet veega. Betooni katmine Kolmas materjal, millele soovime tähelepanu pöörata on betoon. Betooni valmistamisel kasutatakse olulisel määral vett, mis aurustub betooni pinnalt mitu nädalat pärast valamist, tõstes kogu ümbritseva keskkonna õhu suhtelist niiskust. Betoon on enamasti an-

Seminar annab infot Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA korraldab 26.novembril Tallinnas ja 27.novembril Tartus seminari, kus lisaks Eesti spetsialistidele tulevad rääkima Norra ja Soome valdkonna tipptasemel tegijad (info www.mycology.ee). Seminarile on oodatud kõik ehitusvaldkonna spetsialistid – nii tellijad, ehitajad kui omanikujärelevalve teostajad.

orgaaniline, kuid tihti sisaldab betoon orgaanilisi lisandeid, mis satuvad sinna liivaga, lisaainetega või juhuslikult. Betooni õhujuhtivus on väike ning seetõttu kuivab märgunud betoon aeglaselt. Neil põhjustel on betooni pind ideaalne hallitusseente kolooniate tekkeks. Tuletame meelde ka asjaolu, et kolooniad on ainult betooni pinnal ning ainult poorse kergbetooni puhul ka kuni sentimeetri sügavusel betooni poorides. Kui hallitusseentega on kaetud betooni aluskihi pind, siis valades sinna peale väikese õhuläbilaskvusega katte- või viimistluskihi, pole ohtu, et hallitusseened satuvad ruumiõhku. Kui aga katta betoon mitteõhutiheda materjaliga (nt ripplagi, kipsplaat, parkett, laudis vms), siis kanduvad märgunud betoonikihil arenema hakanud hallitusseente eosed ruumiõhku ning ohustavad ruumide kasutajate tervist. Orgaaniline puit Viimaseks materjaliks valisime puidu. Puit on läbinisti orgaaniline materjal ning seetõttu oleks justkui puidu pind hallitusseente arenguks eriti soodne. Samas on

aga puit poorne ja hügroskoopne materjal ning juhuslikult puidu pinnale sattunud vesi imendub kiiresti puitu. Seetõttu ei hakka töötlemata puidu pinnal hallitusseened arenema enne, kui puidu rakuseinad ning poorid on veest küllastunud (alates niiskusesisaldusest 35%). Selline keskkond on värskel kuivatamata puidul. Kuivatatud puidul saab tekkida selline olukord ainult veega kokkupuutes (kasutusklass 3), mitte ainult kõrge suhtelise õhuniiskusega keskkonnas (kasutusklass 2). Värvitud, lakitud, õlitatud või muude pinnakattevahenditega töödeldud puit toimib aga erinevalt. Seal saavad hallitusseente kasvu määravateks teguriteks pinnakattevahendi omadused. Katsed värvidega Värvide ja silikoonide osas on Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA käimas katse määramaks nende vastupanu hallitusseente arengule. Katseks valiti juhuvaliku alusel ehitusmaterjalide poodidest erinevad heledad silikoonid ja värvid, piserdati neid hallitusseente eoseid sisaldava vesilahusega ning paigaldati labori termokappi ideaalsetesse keskkonnatingimustesse. Tulemused selguvad järgmise aasta alguses. Kokkuvõtteks võib väita, et hallitusseente kasvu üle tuleb otsustada iga materjali puhul eraldi, lähtuvalt materjali ja seda ümbritseva keskkonna täpsematest omadustest. Kui kõiki tingimusi hallitusseente arenguks pole, siis seened ei arene. Lähtuvalt eelpoolkirjutatust võib analüüsida kõiki ehitusmaterjale ning hinnata nende riske seoses hallitusseente arenguga.

Katusetööde segased normid

ERKI LOIGOM Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit

atuseliidu ees seisab meeletu tööpõld. Eesti ehitusturg, ka katuseehitus, on arenenud 25 aastat väga liberaalses majandusruumis ja seeläbi on lõputu tegevusvabadus hakanud kohati karmilt kätte maksma. Kuigi meil puudub veel oma „Maxima juhtum“, on katuseehitusalast ebapädevust ja lohakust siiski palju. Selle teemaga haakub üks valdkond, mis katuseehitajatele on aastaid hämmingut tekitanud: see on projektide vastavus tegelikkusele ja ehitamine vastavalt projektile. Eesti rahvuslikud katuseehitusreeglid on üsna värske dokumentide kogum, mis arusaadavalt ei ole muutunud veel nii populaarseks, et viiteid nendele hankedokumentides võiks kohata pidevalt. Enamasti vaatavad meile vastu projektis nõuded kasutada Soome ehitusnorme. See on muutunud omamoodi tapeediks, sest Soome normid näiteks kitsamalt plekkkatuste ehituses on väga karmid ja ilmselt nende järgi ehitatud katuseid Eestis praktiliselt pole. Nõuded ja tegelikkus Tekib küsimus, miks projekteerijad nõuavad RYL-i nõudeid, miks tegelikult ehitatakse ikka nii nagu „tavaks“ ja miks omaniku järelevalve ei nõua projektide vastavust reaalsele elule või vastupidi – ei nõua ehitamist projektikohaselt? Miks puudub järelevalvel vastutus? Eelarvestajad on tihtipeale sunnitud hangetel osalemiseks esitama pakkumisi, mis kuidagi ei vasta esitatud nõuetele ja kui aus olla, ei peakski. Eesti enda katuseehitusreeglid on meie nõudmistele paremini vastavad ja soovitame kasutada neid. Toon lihtsa võrdluse plekk-katuse valdkonnast. Soome

RYL-nõuded ei tunnista katuseplekina õhemat kui nimipaksusega 0,60 mm terasplekki. Seega peaks kõik sellise nõudega projektid ka nii Eestis ehitatud olema? Julgen väita, et 99% meie teraskatuseid ei ole sellele nõudele vastavad. Antud näites toodud kõrvalekalle aga ei ole kuidagi eluohtlik või ebaturvaline, Eesti norm (ja ka enamus muu arenenud maailm) tunnistab ka 0,50 mm nimipaksusega toorainet. Selliseid näiteid, kus RYL-nõue ja lõpptulemus ei lange kokku, on katuseehituses võimalik tuua lõputult. Samasse valdkonda kuulub ehitusdokumentatsiooni kogumine ja käsitlemine. Riigihangete seaduse võimalus Eestis ehitatakse enne ja pärast korjatakse sertifikaate ja dokumente, nende sisukust hinnatakse pigem paberipaki kaalu järgi. Loogiline oleks enne igasuguse hanke- ja ehitustegevuse alustamist kulutada koosolekuaega tellija, ehitaja ja järelevalve vahel, et esitada kõik sertifikaadid, spetsifikatsioonid ja vastavusdeklaratsioonid, sõlmlahendused. See tagab ehitusprotsessi parema sujuvuse ning üllatuste ja ootamatute lisatööde vajaduse vähenemise. Väga sagedasti kohtame olukorda, kus alles tööde järgselt selgub, et kasutatud toodetel puuduvad toimivusdeklaratsioonid ja tunnistused ning lõputu vaidluste (loe: arvete tasumise venitamise) virr-varr läheb pöörlema. Siinkohal on samuti palju abi pidevast harimistööst nii tellijate kui töötegijate hulgas, et olukord aastatega paranema hakkaks. Palju aitaks ka riigihangete seaduse printsiipide muutmine, mis hakkaks eelistama kvaliteeti odavale hinnale.

B E TO O N

Lätis valmis esimene betoontee katselõik

ätis, Salduse lähedases Kumase lubjakivikarjääris esitleti Läti esimest betoontee katselõiku. Tegemist on 500-meetrise nn RCC-betoonist lõiguga, kus betooni mahapanekuks on kulude kokkuhoidu silmas pidades kasutatud asfaldilaotureid jt asfaldimasinaid. Läti Maanteeameti juhi Jānis Lange sõnul on ta rõõmus, et Cemex realiseeris sellise pilootprojekti. „Lätis puudub betoonteede ehitamise kogemus. Plaanime nüüd kahe aasta jooksul põhjalikult uurida, kui palju läheks betoonteede ehitamine maksma ja kas see oleks mõistlik.” Kokkuhoid hoolduselt Cemexi esindaja Eric Michael Trusiewicz’i kinnitusel saab sellise betoonteega hoida kulusid kokku umbkaudu 20%: „Selle tee (Kumase projekt) ruutmeetri maksumuseks kujunes 45 eurot, ent võrreldes asfaltteega on kordades odavam selle hooldamine ja remonditööd, arvestades kogu betoontee eluiga. Esimene hooldus on vajalik alles 20 aastat pärast tee ehitamist. Täna oleme valmis investeerima teedeehitusfirmadesse, varustama neid betoonteede spetsialistidega ning korraldama ka väljaõpet.“

Betoontee katselõikude ehitamine Lätis. Fotod: Cemex

Kindel tehnoloogia Valminud betoontee katselõik on rajatud nn RCC-tehnoloogiaga (roller-compacted concrete) – tavapärasest kuivemast betoonisegust, mis paigaldatakse asfaldilaoturiga ning tihendatakse tavaliste teerullidega. Sama tehnoloogiat kasutades on Lätis rajatud juba ka kaks suurt tööstusala-väljakut – Salaspilsis ja Dobeles. RCC-tehnoloogia sai alguse 1970. aastatel Kanadas, kus seda tänaseni laialdaselt kasutatakse.

Milline on 2015. aasta parim betoonehitis?

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad välja konkursi

„Aasta betoonehitis 2015” Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi (hooneid ja rajatisi), mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni kui struktuurmaterjali eeliseid. Konkursile võib esitada 2015. aastal tellijale üle antud betoonehitisi või neis kasutatud konstruktsioone või menetlusi. Esitajaks võivad olla füüsilised või juriidilised isikud. Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, raketise tarnija ning betooni tarnija. Vajadusel annab žürii välja eriauhindu. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 1. detsember 2015. Võitja kuulutatakse välja Betoonipäeval 2016. aasta märtsikuus. Konkursi tingimusi ja ettepanekute esitamise vormi vaata:

http://www.betoon.org/konkursi-tingimused/ Lisainfo: Peeter Kokk, Eesti Betooniühing tegevdirektor tel 648 1918; e-post: betoon@betoon.org

Tondiraba jäähall – peauhind konkursil “Aasta betoonehitis 2014”

Haara kontroll oma kodu üle.

Täielik ülevaade. Kontrolli oma koduseid seadmeid ja elektrisüsteeme läbi ühe Enviro paneeli. Valgustus, kardinad, muusika, sensorid, ajaandurid, kütte-, jahutus- ja valvelahendused. Kõik on lihtsasti hallatav ja jälgitav ühest kohast.

VALGUS

JAHUTUS

KARDINAD

KÜTE

MUUSIKA

SENSORID

JÄLGIMINE

AJASTUS

VALVE

SEADISTUS

KELL

Mitmed kontrollitavad seadmed Valgustus: 6 erinevat lehekülge. Igal lehel 9 erinevat valgustit. Jahutus: 9 jahutusseadet. Kardinad: 6 halduslehekülge. Põrandaküte: 9 põrandakütte moodulit. Muusika: 8 muusika mängijat. Valve: 6 valve seadistust:

Turvatehnika AS | Tondi 49, 11316, Tallinn Telefon: 6 715 039 | E-mail: QTS@QTS.ee

turvatehnika.eu | ledtehnika.ee Oleme avatud: E-R 9-17