Ehitusest, aprill 2015 by Meediapilt OÜ

ehitusEST PR OJE K TE E R I JA E HI TA nr 3 apr i ll 2015

TEHNIKA, MILLELE VÕID LOOTA LIUGONG E-SEERIA

EKSKAVAATORID LIHTNE MASIN KEERULISTEKS TÖÖDEKS

SAADAVAL MAAMESSIL STEND VP-12 Autoriseeritud esindaja Eestis:

Tel: +372 56 924 745 Email: info@akk.ee www.akk.ee www.facebook.com/AsAkkEesti

"Milleks

otsida mujalt?"

CLEAR-CUT FINANCING

Marginaal alates Tasuta kaskokindlustus esimeseks aastaks

0,00%

Kampaania tingimused: • Kliendi intress: • 0% + 3 kuu EURIBOR kuni 3 aastat • 0,99% + 3 kuu EURIBOR 4.-ks ja 5.-ks aastaks • Kampaania kestvus 15.03.2015 kuni 15.06.2015 • Kampaania tingimused laienevad kõikidele uutele GEHL tehnika mudelitele • Kampaania korraldajal on õigus ühepoolselt muuta käesoleva kampaania tingimusi • Kampaania tingimused kehtivad ainult juriidilistele isikutele Lisainfo: Melker Baltik OÜ, Läike tee põik 3, Rae vald +372 6 211 498 | melker@melkerbaltik.eu

SISUJUHT

Seadusandlus vajab korrastamist

Sisu:

änaseks on vustamisele ka valdvälja kuulutakonna arvamusliidtud uus ehirite soovitusi ja ootutusseadustik, plasi. Ehk on sellestki pineerimisseadus ning sut abi, et soodustada ehitusseadustiku ja dialoogi. planeerimisseaduOotame teie soose rakendamise seavitusi, et kajastada väärt ettepanekuid ja dus. Ettevõtjad loovahendada õpetlikke davad, et uuenduskogemusi ka järgmistest on kasu ning tegutsemine muutub tes numbrites: tagasiLiivi Tamm, toimetaja lihtsamaks ja loogiliside ajakirja sisu osas semaks. Samas on teha veel palju: ja ettepanekud on oodatud meioht, et määrused hakkavad dub- liaadressile liivi@meediapilt.ee. Ajakirja EhitusEST sisu aitaleeruma ja loodetud selguse asemel tekib segadus, on täna väga- vad koostöös toimetusega luua gi reaalne. Pole ju suuremat ka- Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti su seadusest, mille täitmise üle Projektbüroode Liit, Eesti Katuseei jõuta korralikult valvet pida- ja Fassaadimeistrite Liit ning Eesti da. Määruste ühtlustamine on aga Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride suur töö: nappi ajaressurssi arves- Ühendus. tades on suur väljakutse õigeks ajaks valmis jõuda. Ajakiri EhitusEST hoiab aren- Ajakirja EhitusEST saab tellida gutel kätt pulsil: loodame, et tööga aadressilt www.meediapilt.ee, jõutakse siiski õigeaegselt valmis. erialaliitude liikmete postkastidesse Käesoleva numbri sisus kajas- jõuab väljaanne tasuta. tame lisaks ehitusseadustiku tut-

Materjalitootjad: ülevaade lk 6 - 7

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011 Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Uudiseid lk 4

Projekteerijad: ülevaade lk 8 Katuse-ehitus: ülevaade lk 10 - 12 Portree: Vassil Hatšuk lk 14 - 17 Kutseharidus vajab uuendusi lk 18 - 20 Külas Tallinna Ehituskoolil lk 22 - 26 Eksperiment: öine erivedu lk 28 - 31 Teede-ehituse uued nõuded lk 32 - 33 Luubi all seadustik lk 36 - 42 Kalle Virkus tulevikuvisoonist lk 44 - 45 Konkurss Aasta tehasemaja lk 46 - 48 Konkurss Aasta betoonehitis lk 50 - 52 Hangete korraldus Soomes lk 56 - 57 Ventilatsioon: põnev labor lk 58

MEEDIAP LT Hoiame Sind pildil

oü

Katuseuudised lk 60- 61 Väärtnõu: oluline innovatsioon lk 62 - 63 Liidud: vajame rohkem selgust lk 64 - 65

ISSN 2382-8382

UUDISED

Maaülikool avab puidutöötlemise tehnoloogia õppekava

esti Maaülikool alustab 2015. aasta suvel vastuvõttu puidutöötlemise tehnoloogia rakenduskõrgharidusõppe õppekavale, kuhu võetakse vastu kuni 25 üliõpilast. Puidutöötlemise tehnoloogia õpe kestab neli aastat ning rakenduskõrghariduse omandanud saavad teadmised ja oskused nii puidu esmaseks töötlemiseks, projekteerimiseks ja disainimiseks kui puittoodete lõppviimistlemiseks. Õppekava on välja töötatud koostöös sektori ettevõtetega, kelle hinnangul on tööturul metsatööstuse ja puidutehnoloo-

Margus Sarmet asus juhtima Riigi Kinnisvara AS-i teadus- ja arendusosakonda

argus Sarmet on asunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus-ja elamuosakonna juhataja ametikohalt RKAS-i värskelt loodud teadus- ja arendusosakonna osakonna juhatajaks. Sarmeti kinnitusel on uuel osakonnal plaanis läbi teadus- ja arendustööde läbiviimise ning koordineerimise muuta ehitamisega seotud maailmapilt kaasaegsemaks, osakonna märksõnadeks on innovaatilisus ja uuendusmeelsus. Püütakse tõsta ka RKAS-i insenerliku sisukompetentsi taset ja toimetada selliselt, et käiku antavad objektid ning kasutatavad metoodikad vastaksid ehitussektori ootustele.

gia keskastme spetsialistide järele suur nõudlus. „Kui 2014. aastal puidutehnoloogia vastuvõtt Võru Kutsehariduskeskuses rakenduskõrghariduses lõpetati, leidis Maaülikool koostöös Haridusja Teadusministeeriumi ning Võrumaa Kutsehariduskeskusega võimaluse selle eriala õpetamise jätkumiseks,“ sõnas Eesti Metsaja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann. „Kuna maaülikoolis on parim metsaja puidualane kompetents, siis on hea meel, et ministeerium otsustas Eesti Maaülikooli tulemuslepingut täiendada puidutöötlemise teh-

noloogia õppekava avamise osas.” Õppetöösse kaasatakse Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse infrastruktuuri ning personali. Suurem praktika maht annab tudengitele hea ülevaate tootmisettevõtte töökorraldusest, struktuurist ja juhtimisest ning oskused puidu ja puidupõhiste materjalide töötlemiseks ning viimistlemiseks. Lõpetanud võivad töötada puidutöötlemise ja mööblitootmise valdkonnas keskastme juhi, spetsialisti, puidutehnoloogi, konstruktori või projekteerijana.

Eesti Puitmajaliidu juhatus laienes

esti Puitmajaliidu liikmete üldkoosolek otsustas laiendada juhatuse koosseisu kahe liikme võrra. Uuteks liikmeteks said Taavi Tuvikese Vipson Projekt OÜ-st ja Aare Roosalu Komforthus Eesti OÜ-st. Juhatuse ridadest lahkus Nordic Houses KT OÜ tegev-

juht Argo Saul, tema asemele asus Saare Erek AS tegevjuht Kaarel Väer. Tuvikese sõnul on tema tegevuse prioriteediks parandada palkmajade mainet, kuna palkmajade energiatõhusus ja tuleohutus on erinevate seadusemuudatuste löögi alla sattunud.

Katuseliit panustab kutseharidusele ja kohalikele standarditele

esti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit plaanib jõulisemalt tegeleda nii kutsehariduse arendamisega kui ka Eesti enda standardite väljatöötamisega. Kutsestandardite loomine ja olemasolu on olulised, et saada käima katuseehitajate eksamite süsteem ja olla valmis 2018. aasta ehitusseadustiku nõuete täitmiseks. 2014. aasta lõpust omandavad

Haapsalu Kutsehariduskeskuses ja Tallinna Mehhaanikakoolis ametit katustele spetsialiseerunud plekksepad ja veebruarist alustas lamekatuste riigieelarveline õppekava Tallinna Ehituskoolis. Katuseliit soovib tulevikus olla üks nendest, kes katuseehitaja kutsetunnistusi väljastab, korraldab koostöös kutseharidusasutustega vajalikke eksameid ja koolitusi.

SUURIM EHITUSMESS EESTIS!

8.-11. apRILL

19. RaHvUSvaHELINE EHITUSMESS EESTI N채ITUSTE MESSIKESKUSES

8. aprill 11-18 9. aprill 10-18 10. aprill 10-18 11. aprill 10-17 Eesti N채ituste AS Pirita tee 28 Tallinn 10127 tel: 613 7337 www.fair.ee/eestiehitab

K체lastajate parkla ka Lauluv채ljakul

ÜLE VA ADE

Kasvuruumi tootjatele jagub Ehitusse investeeritud euro elavdab majandust vähemalt kahe eest, olles seega üks majanduse arenemise mootoreid. Kommenteerib Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees Meelis Einstein. KÜSIS: MATI FELDMANN

Millisena paistab materjalitootjatele Eesti ehitusturg ehitusmaterjalitootjate poolt vaadatuna? Kui vaatame ajajärku alates viimasest kriisist 2009, näeme, et kui ehitusmahud kõiguvad, siis ehitusmaterjalide tootmine on näidanud igal aastal kasvu. Samuti on materjalitootjad pidevalt kasvatanud eksporti: kriisieelne tase saavutati juba 2013. aastal. Ehitushinna muutustes on materjalide hinnatõus, võrreldes teiste komponentidega nagu tööjõud ja masinad, olnud kõige väiksem ja on siiani madalam kui buumi ajal. Võib öelda, et ehitusmaterjalide tootjad on demonstreerinud suurt innovaatilisust. Samas on meil võimsusi rohkem kui vajadusi ja see tekitab hinnasurve, mis paneb ehitaja ja materjalitootja raskesse olukorda. Inflatsioon on küll madal, aga ehituse tootmissisendid tõusevad vääramatus taktis. Sel aastal oodatakse, et EL-i rahastamise uus periood hakkab lõpuks midagi ka ehitusse tooma. See peaks sektorile veidi värsket hingamist juurde andma. Ehitusse investeeritud 1 euro elavdab kogu majandust vähemalt 2 euro võrra ja on seega üks majanduse arenemise mootoreid. Milline on riiklik poliitika? Koostöö või vastasseis? Ei saa öelda, et vastasseis – ettevõtja üldiselt ikka kuulatakse ära, aga otsuste tegemisel tihti ei arvestata. Kahjuks prevaleerib maksuraha kiire kokkukorjamine pikema riiklikult kasuliku strateegia üle.

Meelis Einstein.

Tunneme, et riik ei näe üksikute otsuste tervikmõju, samuti paistab, et seaduste mõjuanalüüsid on ebaprofessionaalsed. Ettevõtja ootab, et valitseks stabiilne tegutsemiskeskkond, aga liiga palju tuleb ette lühikese etteteatamisega majandustegevust halvendavaid muudatusi. Mida ootavad materjalitootjad uuelt valitsuselt? Ootame, et ei otseste ega kaudsete maksude koorem ei suureneks, vaid otsitakse võimalusi selle vähendamiseks. Näiteks peaks vaatama, kas elektrienergia aktsiisi ja rohelise energia osa saab suurtele tarbijatele alandada. Samuti peaks vaatama, kuidas elamufondi uuendada ja selle energiatõhusust parandada ning kas üürikorteri turu elavdamine aitab lahendada noorte perede eluruumi muresid ja tööjõu liikuvust parandada. Paljud materjalitootjad kuuluvad rahvusvahelistesse kontsernidesse. Mis on plussid ja miinused? Suure kontserni ettevõttel on rida eeliseid: näiteks kindlustab kontsern teatud turu ja know how omal alal. Ent otsustamisel seatakse kontserni huvid ettepoole riigi ja kohalikest huvidest, see jällegi ei tule mõnikord meile kasuks. Et suurel rahvusvahelisel grupil on valida, millisesse riiki investeeritakse, siis hinnatakse põhjalikult majanduskeskkonda ning

EETL ehitusmaterjalide müük ja eksport jätkuvalt tõusuteel miljonit eurot 700

müük eksport 600

500

418,7 2014

400

300

200

148,3 100

2001

2003

2005

2007

2009

2011

2013

mängu tuleb riigi konkurentsivõime. Eesti investeerimiskeskkonna atraktiivsus on langenud, Läti ja Leedu on paremad kohad, kus äri teha. Kas Eestisse tulevad betoonteed? Tulevad kindlasti ja esimene proovijupp ehitatakse juba sel aastal Tallinna. Räägime ka Maanteeametiga, et saaks testlõigu teha ühele suuremale maanteele. Siis inimesed saaksid proovida ja ise näha.

Kindel partner teedeehituses

Eksport – milline paistab lähiperspektiiv? Meie tööstuse peamised sihtriigid on Skandinaavia, kus Rootsil ja Norral läheb päris hästi ja Soomeski oodatakse põhjast ülespoole pöördumist. Samal ajal, kui Eestis enam suuremat tõusu ette pole näha, paistab Lätis ja Leedus potentsiaali veel olevat. Lähiajal avaldab mingit mõju Vene turu ärakukkumine: sinna müüsid vähesed, aga natuke kindlasti annab tunda. Milline on prognoos 10-aastase perspektiiviga? Keskmiselt paar protsenti võiksid ehitusmahud aastas kasvada. Kuskil tiksub küsimus, kuidas tulevikus saame ehituses hakkama ilma EL-i raha abita. Praegu paistab, et raha on isegi suhteliselt kergesti kättesaadav, aga pigem napib häid ideid. Majanduskeskkond üldiselt ei ole rahvaarvu vähenemise ja rahutu turvalisuse taustal piisavalt atraktiivne. Tel 53 990 245, info@infraroad.ee, www.infraroad.ee

ÜLE VA ADE

Projekteerijad: erasektor korvab

riigitellimuste languse MERIKE RANNU EESTI PROJEKTBÜROODE LIIT

esti Projektbüroode Liidu liikmesettevõtete statistika näitab, et 2014. aastal osutati ehituskonsultatsiooniteenust 32,6 miljoni euro eest, mis on 5,5 protsenti vähem kui 2013. aastal. Kõige suurem mõjutaja ehituskonsultatsiooniettevõtete 2014. aasta tulemustele oli üleminek ühelt Euroopa Liidu eelarveperioodilt teisele. Enim andis see tunda teede ja rajatiste suunal: infrastruktuuri projektidele väljastati 2014. aastal ehituslube 15,9% võrra vähem kui 2013. aastal. Märgatavat tõusu selles valdkonnas ei ole oodata ka käesoleval aastal, kuna uue perioodi projektide käivitamine võtab veel aega. Suurim tellija, Maanteeamet, teeb küll pingutusi, et teetööde arenduste maht oluliselt ei väheneks. Murelikuks teeb riigi otsus vähendada teede rahastamist ning teehoiu investeeringud siduda lahti laekuvatest kütuseaktsiisi määradest. Aktiivus on liikunud elamuehitussektorisse Kuigi meie ümber toimuv on arendajad teinud ettevaatlikuks, on erasektor siiski aidanud kompenseerida riigitellimuste langust. 2013. aastal andis kaubandusega seotud projekteerimistööde maht olulise osa, 2014. aastal liikus aktiivsus elamuehitussektorisse. Muutunud tendentse näitab ehituslubade väljastamise statistika: 2014. aastal väljastati elamu-

Ekspordi osakaal projekteerimises 2010–2014 protsentides 20

18,6%

2010

2011

2012

2013

2014

29% enam ehituslube elamutele väljastati 2014. aastal võrreldes eelneva aastaga.

ehituses uushoonetele ehituslube 29% rohkem võrreldes 2013. aastaga. Samas kukkus mitteeluhoonetele antud ehituslubade arv kahe aasta võrdluses 13% võrra. Detailplaneeringuid algatatakse varasemast rohkem Detailplaneeringute algatamine kui arendusprojekti esimene faas loob positiivse fooni: 2014. aastal algatati Tallinnas planeeringuid 15% rohkem kui 2013. aastal ja 43% rohkem kui 2012. aastal. Üheks olulisemaks põhjuseks sellise hüppelise kasvu juures on planeeringute uue menetluskorra sisseviimine. Tallinnas annavad eelpool toodud näitajad kaudse signaali sellest, et omanikel on jätkuv huvi väärtustada oma kinnisvara ja liikuda edasi vahepeal seiskunud arendusprojektidega. Liidu liikmete eksport kasvab iga aastaga Majanduslik turbulents on sundinud projekteerimisettevõtteid otsima mahtude stabiilsust eksportturgudelt. Viie aastaga on Eesti Projektbüroode Liidu liikmete eksport kolmekordistunud ligi 19 protsendini kogukäibest. Sektori ekspordivõimalusi laiendab samuti asutamisel olev ehitusklaster. Ekspordiga tegelevad kolmandik EPBL liikmetest, riikidest väärivad esile tõstmist Venemaa, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Ukraina ja Valgevene. Uute ekspordimaadena on lisandunud Holland, Itaalia, Iisrael, Mehhiko, Suurbritannia ning Itaalia.

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2015. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

ÜLE VA ADE

Katuseehitus maadleb odavehituse tõvega Eesti katuseehitust, nagu ka teisi ehitusvaldkondi, vaevavad üsna sarnased mured. Kõike oleks nagu vähe – raha, tellijaid, regulatsioone. Ootused on suured, kuid võimalused kesised ja nende vahel kompromissi leidmine tekitab teinekord ülearuseid pingeid ja ebakvaliteetseid lahendusi. Millised on Eesti katuseehituse turu olukord ja milliseid muutusi see vajaks?

ERKI LOIGOM EESTI KATUSE- JA FASSAADIMEISTRITE LIIT

Meie riigi arengus on palju kasutatud sõnaühendit „üleminekuaeg“ ja sellega on õigustatud mitmeid kiireid, kuid kahtlase kvaliteediga lahendusi. Kui kaua see üleminek siis kestab? Aastatel 1989–1995 ehitatud katused on tänaseks ilmselt kõik ühel või teisel moel uuesti ehitatud, renoveeritud või vähemalt parandatud. Vaadates vanade Euroopa riikide kogemust ja mõttemaailma, siis katuseid ehitatakse kord kolme põlvkonna jooksul ja nende vastupidavus on tihti pikem või võrdne hoone plaanitud elueast. Samal ajal üldistades Eesti katuseehituse mõttemalli – katus on lihtne piirdetarind, mille ehitamisega saavad kõik hakkama ja katuseehi10

taja ei pea olema eriala omaette. Tulemuseks on olukord, kus esineb massiliselt praaki. Eesti katuseehitus maadleb ligi veerand sajandit peale iseseisvuse taastamist endiselt odavehituse lastehaigusega ja lõppu sellele tõvele ei paista nii pea tulevat. Ühiskonna ja turuosaliste suhtumine paduliberaalses majandusruumis annab kõigile võimaluse kõike teha, kuid ehituses selline asi kvaliteetset lõpptulemust ei tooda. Kiirabitöötajana õnneks igaüks töötada ei tohi, aga katuseehituses on kõik teretulnud. See on tekitanud turul olukorra, kus katusele võib minna kätt proovima ükskõik kes, hinnad lüüakse kvaliteetse tulemuse saavutamiseks liiga alla, asjatundlik meister jääb tööta, tellija või lõpptarbija saavad kaheldava tulemusega katuse. Rasked vead aastaid peidus Katusetööde eripäraks on ka asjaolu, et raskemad vead ei pruugi veel aastaid välja paista: katuse konstruktsioonid või tuulutuslahendused on puudulikud ja tulemuseks on riknenud puitosad ja elamiskõlbmatud eluruumid ning nende kahjude kandmine jääb juba majaomaniku kanda. Ehitaja

on selleks ajaks ammu kadunud. Tellijate soovid ja ootused on samuti võrreldes võimalustega väga vastupidised. Garantiid ei väärtustata Ehitus on endiselt valdkond, kus liigub võrreldes muude valdkondadega rohkem sularaha ja neid, kes seda pakuvad ja võtavad, garantiisid tihtipeale oluliseks ei pea. Selle protsessi levimine on otseses sõltuvuses riigi üldisest majandusolukorrast ja katuseehituses ka sellest, kuidas läheb Soome ehitusturul. Kui 2008. aastal buumi tipul oli ka kehva ehitaja leidmine keeruline, siis täna on Eestis tagasi sadu häid oskusi omavaid katuseehitajaid, kellele ei jagu tööd ja neid on lihtne palgata mustalt makstes. Kuigi enamikel juhtudel kõik õnnestub, siis kes vastutab võimalike puuduste eest hiljem? Siinkohal kiidaksin KredExit, kes plaanib finantseerida majade renoveerimist edaspidi tingimusel, et ehitaja annab tehtud töödele mitte seaduses nõutud 2-aastase, vaid 5-aastase garantii. Perspektiivitundega katuseehitajale peaks see 5 aastat olema igati jõukohane ja võiks muutuda kirjutamata seaduseks katusetöödel.

Katuseehitajad saavad õppesuuna

iiklikult on katuseehitusse varem suhtutud üleolevalt ja esimesed katsed kutseharidussüsteemis spetsialiseerunud katuseehitajaid koolitada, on kandnud edu alles nüüd, kui Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu kauaaegne eestvedaja Peeter Kärp on suutnud mitmete aastate töö tulemusena lükata Tallinna Mehhaanikakoolis ja Haapsalu Kutsehariduskeskuses käima riiklikule õppekavale põhineva katuseehitajate õppesuuna. Et koolitada katuseehitajaid, oli tarvis luua katuseehitusreeglid, mis üle-eelmisel aastal samuti katuseliidu eestvedamisel kehtestati nii metall-, kivi- kui eterniitkatuste kohta. Sel aastal saab kaante vahele ka lamekatuste ehitami-

Kiirabitöötajana õnneks igaüks töötada ei tohi, aga katuseehituses on kõik teretulnud. se reeglistik. Nendele reeglitele tuginedes loodud õppekavade järgi õppivad grupid lõpetavad kursused suveks 2015. Arvestades 2018. aastast tekkivat litsentside nõuet katusemeistritele, on praegused õpilased (kelle hulgas on ka mui-

de aastaid töötanud katusemeistreid!) teinud väga tubli ja ettevaatava valiku. Praktilised eksamid muutuvad kohustuslikuks nagunii. Hetkel puudub küll selge arusaam, kes ja kus hakkab läbi viima atesteerimisi ja mida need endast kujutavad. Siinkohal ootaks Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit endisest paremat koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga ja Majandusministeeriumiga, kelle kompetentsi selliste otsuste ja regulatsioonide loomine tihti kuulub, kuid kus asjaajamine võib võtta uskumatult palju aega ja energiat. Eesmärk aga on õilis, jättes turule tublid ja kvalifitseeritud meistrid, mis omakorda tagab kvaliteetsed tulemused, õiglased hinnad ja rahulolevad tellijad.

TÄNAVAKIVI PAIGALDUS MAAKOLLEKTORITE PAIGALDUS • 2.5, 5 ja 8 t kummiroomikutega ekskavaatorid • 13 ja 21 t metallroomikutega ekskavaatorid • Bobcat- ja laadur-ekskavaatorid • pakume ka erinevaid lisaseadmeid: hüdrovasarad, kihvad, haarats planeerimiskopad Astrum Ehitus OÜ pakub oma klientidele laias valikus teenuseid. Selleks omame kaasaegseid töövahendeid ning kasutame kogemustega tööjõudu ja tehnikat. Kummijuku tööd Treileriveod Kaeve- ja planeerimistööd Tee-ehitustööd Vee- ja kanalisatsioonitrassi tööd

MÜÜGIL UUS TOODE KIVILIIV 1-4 MM

(Kf ≥ 739 m/ööp) TOODAME JA PAKUME

PEALE KILLUSTIKU KA

ERINEVAID SEGUSID Kogemused aastast 200 2001 Astrum Ehitus OÜ • Vaida Vaida, Hoidla tee 9 tel 50 34 935 • astrumehitus@gmail.com • www.astrumehitus.com

Info ja tellimus tel. 657 1144 või tellimus@killustik.ee

Eestlane ei oska kvaliteeti müüa

asutatavate materjalide kvaliteet on Eesti katuseehituses pigem odavamasse klassi jääv. Normide järgimise ja kontrolli osas oleme võrreldes Läti või Leeduga oluliselt paremad, kuid siiski eelistatakse minimaalse maksumusega normikohaseid tooteid. Tihti ei tehta vahet, millist toodet kasutada erinevates keskkondades, kuid ka Eestis on mõningane erisus katusematerjalide kasutamisel näiteks mõnel väikesaarel või keset Järvamaa põlde. Vastutustundetus ei lasu materjalide osas mitte vaid tellijate kõhnal rahakotil, vaid Eesti ettevõtete epideemilisel probleemil – eestlased ei oska müüa. Lihtne on teha pakkumine odavaimale lahendusele, saades sellega endale kin-

Eesti

on piisavalt väike maa, et valemängijad häbiposti panna. del tellimus selle asemel, et pingutada töös tellijatega ja teenida ise rohkem ning pakkuda kliendile ootuspärast kvaliteeti. Alati ei peagi kvaliteetne toode või teenus olema suurusjärgu võrra kallim. Seega tasub panustada töösse

klientidega ja tootearendusse, samal ajal lasugu riigil ning erialaliitudel kontroll turul toimuva üle. Eesti on piisavalt väike maa, et valemängijad häbiposti panna ja seeläbi hoida latti kõrgel. Eestis on väga palju häid meistreid: eestlane on nõukogude perioodil karastunud ja andnud edasi leidlikkuse kasutamise geeni. Kui selle saaks nüüd ühildada tellijate soovidega, tootjate panusega, küll siis ka see panustatud raha läheb õigesse kohta ja võitjaks on kõik osapooled. Arengud selles osas on olemas, kuid nad on liiga aeglased ja mõjutatavad. Isiklikult pooldan riigi suuremat sekkumist kontrollmehhanismidesse, mis jätaks turule tegutsema vaid asjatundjad. Erki Loigom

Uponor Uni Pipe PLUS TULEVIK ON K E E V I S Ü H E N D U S T E TA Uponor Uni Pipe PLUS toob projekteerija ja paigaldaja töösse märkimisväärseid eeliseid:

40% parem painutatavus võrreldes tavalise komposiittoruga; 15% väiksem materjalikulu paigaldusel;

15% väiksem materjalikulu paigaldusel; 30 minutit lühem paigaldusaeg*. *Keskmise vannitoa paigaldise puhul

Vaata ka paigaldaja lojaalsusprogrammi UPONOR&MORE!

www.uponor.ee

Muudame ideed reaalsuseks

CE-märgi vajalikkuse VOOSKEEM

Toimivusdeklaratsioonist ja CE-märgist, kas KINNITUSTARVIKUTE sektoris kiputakse täna vinti üle keerama? 1. juulist 2013 asendati kehtiv ehitustoodete direktiiv 89/106/EMÜ (CPD) ehitustoodete määrusega (CPR nr 305/2011). On arusaadav, et see väljakuulutatud muudatus tõstis üles hulga küsimusi ja kahtlusi seoses ehitustoodete CE-märgise vajalikkusega. Ajakirja EhitusEST esimesest numbrist (2014.12) jäi mulje, et paljudel kinnitustarvikutel ei ole vaja toimivusdeklaratsiooni ning bürokraatiamasin ajab hulluks ehitaja või tootja kes peab palkama kontorisse eraldi inimesed, et täita nõudliku ehitusjärelevalve soove. Küsime kõigepealt: millal toode määratletakse ehitustootena? Uues määruses määratletakse ehitustoode tootena, mis: • on püsivalt paigaldatud ehitisse või selle osadesse; • samuti, kas toode mõjutab ehitistele esitatavate nõuete toimivust: Üleval asuvat vooskeemi järgides näeme läbi kinnitustarvikute prisma erinevaid tegureid, mis mõjutavad ehitusnõuete toimivust ühel või teisel viisil. Kui üks neist punktidest on täidetud, siis kinnitustarvikul peab kaasas olema info omaduste kohta, kus seda soovitakse kasutada. Toimivusdeklaratsioon Kui tootja või levitaja pakub CE-tunnustusega ehitustooteid, peavad nad EL-s antud ehitustoote varustama CE-märgisega ja deklareerima ehitustoodete toimivust vooskeemis nimetatud nõuete osas konkreetse dokumendiga, mida nimetatakse toimivusdeklaratsiooniks (DoP e Declaration of Performance).

See toimivusdeklaratsioon peab olema nõudmisel kättesaadav. Sellest, kas toode on ka reaalselt turustatud ehitusobjektile, annab kinnitust tarnija kaubaga väljastatud saateleht vihjega objektile, kus antud tooteid kasutatakse. Toimivusdeklaratsioone saab koostada ja CE-märgiseid anda ainult neile ehitustoodetele, mida reguleeritakse ühtlustatud standardi (EL-i standardite) või Euroopa hindamise dokumentidega. Euroopa hindamise dokumente (EAD) hakati välja andma peale 2013. aasta juunit olemasolevate Euroopa katsetamissuuniste (ETAG) põhjal, mille andis välja EOTA. Need on kehtivate ETA tunnustuste aluseks. Kas CE-märgis kinnitustarvikutel Eestis on vajalik või nõutav? Vajalik on see kindlasti, kuna Eesti on väike riik, mis ühines Euroopa Liiduga perioodil, kus kehtivat Euroopa ehitustoodete määrust (CPR) veel ei olnud ning detailsemad siseriiklikud ehitamise standardid kinnitustarvikute sektoris puudusid. Ehituses tekkis palju praaki, kus kinnitused, mis kalleid materjale koos hoidsid, kas purunesid või ei kestnud plaanitult ajas. Samuti paljudes ETAG e ETA juhisdokumentides on kohustus projektis märkida toote nimi ning see, mis dokumendi alusel on see testitud või saavutanud CE-märgise (projekteerija saab tehnilise info). Eesti ehituses on kinnituskruvid peaaegu 100% imporditavad tooted, mis tähendab, CE-märgistus on nõutav, kui vooskeemi rohelise noolega olukord on kolmel korral JAH tulemuse saanud. Kuna kruvid, kui ehitustooted on Eestisse imporditud. Siit tekib teine küsimus: millisest CE-märgistusest me räägime?

Täna tuleb palju imporditavaid tooteid Kaug-Idast, mille päritolumaa tollidokumentide järgi ei pruugi olla Hiina, kuid omab patenteeritud Hiina CE-märgist pakendil (Chine Export), millega tootja deklareerib, et toode on valmistatud Hiinas (Manufacturer declares that the product is made in China). Siin jäävad Eestis EL-i turu kaitseks kehtestatud määratud maksud erinevates sektorites saamata ning ehitustoote (kinnitustarviku) kvaliteet on kontrollimatu. Kuidas see mõjutab Eestit ? See on põhjus, miks Eesti on üks neist vähestest riikidest, kus puudub TAB liige, kes tegeleks kinnitustarvikute jm CE-märgistust vajavate ehitustoode (ETA) sektoris. TAB koondab enda alla omavahel seotud hindamise ja testimise organisatsioonid, kes väljastavad EL-i tootjatele "Euroopa vastavushindamise" (CE e prantsuse keeles: Conformité Européenne) dokumendi, millega tootja saab kinnitada, et toode vastab EL-i standarditele (Manufacturer declares that the product conforms to EU standards). Kui turg oleks kontrollitud, siis oleks Eestis tootmisega tegelevaid ettevõtteid rohkem, kes kasutavad omakorda kohaliku TAB-ettevõtte teenuseid, mis võimaldaks suurendada CE-märgistuseta toodete kasutamist Eestis ehitustoodete sektoris.

Enno Rahuoja SFS intec Oy Eesti ﬁliaali juht www.sfsintec.biz/ee Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu liige www.katuseliit.ee

PORTREE Ehitusprojektide ja detailplaneeringutega tegeleva inspektor Vassil Hartšuki tööstiili iseloomustab ütlus: kui projektil juba Hartšuki allkiri all, siis hoonet enam süütada pole võimalik. TEKST: LIIVI TAMM PILDID: MERIKE KÜTT

Vassil Hartšuki kontori ukse taga on pidev järjekord. Tal tuleb kontrollida nii eramute, kaubanduskeskuste kui korterelamute projektlahendusi ja nende vastavust tuleohutusnõuetele. Kooskõlastajad teavad: parem on kohe õigesti teha, sest järeleandmisi ei tule.

Vassil Hartšuk: normid on täitmiseks 14

Kui kaua võtab aega kooskõlastamise protsess? Projektiga saab meie poole pöörduda, kui kohalikus omavalitsuses ehitusloa menetlust on alustatud. Eramu projektile saab üldjoontes kooskõlastuse poole tunniga, suurte projektide puhul on protsess pikem. Teine võimalus on dokumendid digitaalselt saata, aga meie jaoks pole see hetkel väga hästi toimiv lahendus: probleemi puhul peame kirjalikult vastama ja heakskiidust keeldumist põhjalikult selgitama. Samal ajal praktika näitab, et inspektori poolt kirjutatu võib ikkagi jääda segaseks ja tekivad uued küsimused. Esitatakse uus projekt, taas kontrollin, kas parandused on nõuetele vastavalt sisse viidud ja pean jälle vastuse kirjutama. Lisaks telefonikõned ja täpsustused, seega on lõpuks lihtsam ja parem kokku saada.

Ma küll kirjutan arvamuse, ent see ei pruugi arusaadav olla. Mina arvan, et vastan spetsialistile, ent alati ei õnnestu suhelda spetsialisti tasemel. Kui projektis on kolmanda korruse tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusklassiks märgitud 180, ent esimese korruse kandekonstruktsioonid on 60, siis siin on vastuolu. Aga ka selliseid projekte on olnud. See, kuidas arhitekti tausta ja taset kontrollitakse, on juba teine asi.. Mis töö etapis Teie poole pöördutakse? Taotlejad soovivad saada tõlgenduse osas kindlustunnet. Ja selles osas on tõesti parem pöörduda varem, mitte hiljem. Ma kirjutan tavaliselt (suure objekti puhul) eelprojektile, et tahan ka põhiprojekti eriosade lahendust näha. See lihtsustab tööd, sest mida varem tuleohutuse lahendusest aru saan, seda kindlam võib olla, et hoone vastuvõtmisel ei teki probleeme. Mõnikord küsitakse: kas tõesti pean ka eriosade projekti teile näitama? Ma vastan, et ei pea seaduse järgi, kuid see on meie kõikide (hoone kasutajad, projekteerijad, ehitajad..) huvides. Kui objekti vastu võtmisel probleem avastatakse, on hullem lugu. Ämbriga suurt tulekahju ei kustuta ning kui sprinklersüsteem ei ole projekteeritud nõuetele kohaselt, ei saa seda lahendust läbi lasta. Olukorras, kus ehituskonstruktsioonid on juba paigas, ent need ei vasta nõuetele, muutub asi kriitiliseks. Teatud toimingud lihtsalt tuleb ära teha, seadust võib kritiseerida, aga teha pole midagi, nõudeid tuleb täita. Suurte objektide puhul võtan vastu ka väljaspool vastuvõtuaega, arutame, millised lahendused sobivad. Enamus projekteerijaid teavad, et pöörduvad spetsialisti poole ja püüavad saadud nõu-

Seadust võib kritiseerida, aga teha pole midagi, nõudeid tuleb täita.

annet arvestada. Juhtub küll ka seda, et projekteerija mängib tuleohutuse arvel tellija kasuks, kelle soov on püha asi. Viimasel ajal on sellistest juhtumitest õnnestunud küll kõrvale hoida. Kas esitatavate projektide tase oleneb ka büroost? 25 aastat tagasi olid projekteerijad koondunud suurtesse organisatsioonidesse nagu Eesti Projekt ja Tööstusprojekt, siis oli ühe organisatsiooni sees tihedam suhtlus kui täna, mil arhitekt ja eriosade projekteerija tulevad sageli erinevast ettevõttest. Projekteerijad teevad alltöövõtu korras koostööd erinevate firmadega, seega ei saa esile tuua, et ühe tase teisest tuntavalt parem või halvem oleks. Kui palju tehakse tellija soovil projekti muudatusi? Kui tellija tahab projekti muuta, on parem see kompleksselt vaadata ja analüüsida, mida mingi muudatus kaasa toob, sest ka ukse vahetus võib olukorda muuta, rääkimata suurematest ümberkorraldustest. Kui kontseptsoon on paigas, siis see realiseerub ehituse käigus ja probleeme objekti vastuvõtmisel ei tule.

Kuidas hindate seadusandluse ja muude juhendite kvaliteeti? Meie õigusaktid ja standardid on nii mõnigi kord üsna üldsõnalised. Projekteerija vajaks rohkem konkreetsust, sest palju on jäänud tõlgenduse küsimuseks. Väiksemate hoonete puhul on selge, et mida detailsemad normid, seda lihtsam on projekteerijal ja meil: nõue on üheselt arusaadav. Täna tekitab nt ehitustoote nõuetele vastavuse tõendamine päris palju segadust, näiteks see, milline tõendav dokument tuleb esitada. Võtame näiteks kaabelduse: milline dokument on ikkagi korrektne ja mis tõendab kaabli tulepüsivust? Olen ka ise kaasa aidanud sellele, et meie valdkonna standardid valmiksid. Koostöös Toomas Randmaaga osalesime kõrghoone tuleohutuse ja suitsutõrje standardi koostamisel. Õigusaktide osas on hinnangut küsitud ja meie oma arvamuse ka anname. Eks meie soovitusi võetakse arvesse, mitte küll täies osas. Ent kas tänased normid arhitektidele liialt piiravad ei ole? Arhitektil ei ole eramute puhul suuri piiranguid materjalikasutuse osas, tuleb küll arvestada, et evakuatsiooniks on ette nähtud määratud arv uksi. Kitsendused on pigem küttesüsteemi osas: kamin sobib küll, ent korstna tüüp ja paigalduse viis on standardis paika pandud. Arhitekt tuleb meie juurde eelprojektiga, olles standarditest üle vaadanud põhinõuded, ent eraldi küttesüsteemi projekti ta ei loo. Eelprojekt on siiski üldine dokument, kus viidatakse, millistele üldistele nõuetele ehituskonstruktsioonid, küttesüsteem, elekter ja ventilatsioon peavad vastama, ent konkreetset lahendust arhitekt selles osas ju ei loo ja talle pole seega ka kitsendusi.

PORTREE Kuidas otsus selle elukutse kasuks sündis? Olen pärit Ukrainast. Isa hakkas rääkima minuga sellest erialast, kui olin 15-aastane, muidu tahtsin lenduriks saada. 1979. aastal lõpetasin Lvovis tuletõrjekooli ja mind suunati siia tööle. Asusin tööle normatiiv-tehnilises osakonnas, mille juht oli toona Raimond Raudsepp. Aasta töötasin, seejärel läksin neljaks aastaks Moskvasse inseneri eriala omandama. Seejärel suunati mind Eestisse tagasi ja nii ma valdkonnas tänaseni töötan. Mis teeb töö huvitavaks? Mulle meeldib, et puutun kokku erinevate inimestega ja et iga projekt on omamoodi. Eks aastad on andnud projektide lugemise oskuse. Kui arhitekt kirjutab oma seletuse ja eriosade projekteerija kirjutab oma, siis tuleb vaadata projekti tervikuna, mitte vaid tuleohutuse osa. Mõnikord juhtub ka nii, et eriosade projekt on täpne, aga arhitekt paneb kirja, et hoone varustatakse suitsuanduritega. Tekib küsimus, kuidas on siis alarmseadmetega? Soovitan, et oleks kohe mõistlikum kirjutada automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, et kasutusel oleks õiged mõisted. Olen kaua valdkonnas töötanud ning oskan projekteerija poolt esitavatele lahendustele hinnangu anda. Mõnikord pakun ka ise lahenduse, kuid juriidiliselt on see millegi pärast seadustevastane. Olen rahul, kui saavutan eesmärgi ja projekt vastab nõuetele. Mõtlen läbi dokumentatsiooni, kontrolltabeli, selle, kus asume ja kuhu tahame jõuda, mis raskused võivad tekkida. Peab olema kontroll selle üle, mis on tehtud ja tegemata. Püüan oma töö organiseerida nii, et objekt valmiks tuleohutus-

Arhitektuurimuuseumis Antifire Tuleohutuslahendused OÜ esindajatega nõu pidamas.

nõuetega arvestades. Siis tean, et olen oma töö hästi teinud. Kas tööd tuleb ka koju kaasa võtta? Juhtub ikka. Tööl ei jõua kõike läbi vaadata: vastuvõtt, keegi helistab, ent projektiga on vaja tegeleda nii, et keegi ei sega. Seega on hea süveneda nädalavahetusel või õhtul kodus. Abikaasa pole küll sellega nõus, et töö koju tuleb, aga… Õnneks on lapsed juba suured ja lapselastel endal palju tegemist. Kas Eesti süsteem tuleohutusnõuete kontrolliks on hea? 20 aastat tagasi olin veendunud, et peab olema just riiklik süsteem. Nüüd olen näinud, kuidas näiteks Rootsis ja Soomes annavad tuleohutuse osas heakskiidu mitte inspektor, vaid kindlustusfirma esindaja, kes pakub ka lahendusi. Siis on inspektoril pärast lihtne ka oma allkiri anda. Selline süsteem on seal aastaid päris hästi toiminud.

KOGEMUS Ahto Aruväli, AS Merko Ehitus Eesti projektijuht

artšukiga koostööd tehes on kindel, et kui platsilt lahkud, siis hinges on teadmine, et oled ühe järjekordse eksami sooritanud positiivselt. Hartšuk teeb tööd hingega, orienteerub määrustes ja standardites ja aitab lahendusi leida. Seejuures peab projektijuht või projekteerija suutma põhjendada, miks on mingi lahendus valitud, ehitusprotsessis tuleb temaga olla konstruktiivne. Tõstaksin esile ka tema hämmastamapanevalt fotograafilist mälu: Hartšuk mäletab täpselt, kus kaks nädalat varem mingi süsteemi juures pooleli jäädi. Ta mäletab isegi seda, mis ta on kooskõlastanud projektis aasta või kaks tagasi. Ka Tondiraba jäähall ehitati Hartšuki pilgu all ja isegi mina projektijuhina ei mäleta selliseid detaile kui tema.

KOGEMUS

Mart Keskküla, Restor AS peaarhitekt

Boris Dubovik, Kultuuriväärtuste Ameti miljööalade osakonna juht

assil Hartšuk tegeleb ka vanalinna piirkonnaga, seega on meil olnud palju kokkupuudet restaureerimisprojektidega. Muinsuskaitseliste vanalinna majade puhul ei saa alati rida-realt norme järgida, niisuguste objektide puhul peavad kokku saama projekteerija, Muinsuskaitseameti ja Päästeameti soovid. Hartšuk on spetsialist, kel on teadmisi ja oskusi niisuguses keerulises olukorras kaasa mõelda: selline koostöö aitab alati leida paremaid lahendusi. Ta on olnud inspektoriks praktiliselt kõigil muinsuskaitsealustel vanalinna objektidel, millega oleme tegelenud. Koos oleme alati jõudnud positiivse tulemuseni.

eie koostöö vältab juba mitukümmend aastat. Kui saime tuttavaks, oli Vassil alles kogemusteta inspektor. Restaureerimise valdkonnas on aga teatavasti sage vastuolu riiklike normide ja mälestiste säilitamise vahel. Mäletan, et seisime kord Mustpeade maja juures ja osutasin portaalile: see on Põhja-Euroopas unikaalne, aastast 1597. Küsimus on, mida teha uksega – kas raiuda 16. sajandist pärit portaal lahti, sest normi kohaselt peavad kõik uksed avanema välja? No portaal on siiani alles. Vassil Hartšuk ei ole tavaline ametnik, kes ajab ainult paberil järge, vaid ta on valmis otsima kompromisse. Kui vaatame objekti koos,

siis mõtleme, mis võiks olla lahendus. Teine ilmekas juhtum on seotud mu töökohaga, kus kabineti lage ehib 18. sajandist pärinev lõuendile maalitud „Kevadkuninganna“. Tellisin tuletõrjesignalisatsiooni projekti ja projekteerija tõi selle kaante vahele panduna kohale. Projekteerija oli anduri koha joonistanud täpselt lae keskele, nagu norm ette näeb. Küsisin, kas Hartšuk on kooskõlastanud ja sain jaatava vastuse. Järgnes telefonikõne Vassil Hartšukile, kes tuli kohale. Lakke osutades küsisin, kuhu maalingul andur tuleks paigaldada. Olgu öeldud, et lõpuks paiknevad kaks andurit seinal. Vassil Hartšuk otsib alati lahendusi, seepärast austatakse teda nii projekteerijate kui ehitajate hulgas.

Kevad soodsa plokiga! Roclite plokist ehitatud maja on tugev ja hea soojapidavusega. Ruumis ei teki suuri temperatuurikõikumisi – plokkide hea soojusisolatsioonivõime tagab, et külmal ajal pole liiga külm ega suvel liiga kuum. Poorbetoon on sama „hingav“ materjal kui puit. Roclite müüriplokid reguleerivad tänu oma poorsusele hästi õhuniiskust, luues elamiseks soodsa mikrokliima. Keskonnasõbralikud poorbetoonplokid on ökoloogiliselt puhtad ega eralda ümbritsevasse keskkonda kahjulikke ühendeid.

k üriplok

€ 2 2.2 x600S

0x300 clite 20

mü

Saadaval on laias valikus mõõdutäpsed ja kergesti paigaldatavad müüri- ja vaheseinaplokid. Avade sildamiseks on saadaval U-plokid ja sillused. Roclite plokkidest on võimalik ehitada kuni kolmekorruselist maja (kandvates konstruktsioonides). Roclite ehitusplokkidega on töö kiire ja aitab kokku hoida nii aega kui raha.

Vaata lisa www.roclite.eu

K UTSEHARIDUS

Kutsehariduse rahastamine vajaks remonti Viimastel aastatel on kutsekoolid hädas suure väljalangejate arvuga ja ehituse valdkonnas on olukord keskmisest veelgi keerulisem: viimastel aastatel on lõpetajate osakaal ehitusvaldkonna kutseõppes langenud koguni alla 60%.

TEKST: LIIVI TAMM

Tundub, et seni kehtinud pearahasüsteem kutsehariduses on oma aja ära elanud ja ei toeta piisavalt kutsehariduse väärtustamist, mistõttu vajab see kardinaalset muutmist. Ka hiljutine Praxise uuring osutab, et keskmine väljalangevus alates 2008.–2009. õppeaastast on kasvanud. Praxise analüütiku HannaStella Haaristo kinnitusel on väljalangevus kutsehariduses ja kõrghariduses oluliselt suurem, kui panna see võrdlusesse üldkeskharidusega, kus näitajad on mõnevõrra väiksemad. Väljalangevus on ka üks teguritest, mis mõjutab kasvu suunas kvalifitseerimata tööjõu osakaalu tööjõuturul. Nagu 2014. aasta kevadel EKI (Eesti Konjunktuuri Instituut) 18

poolt läbiviidud ehitussektori tööjõualasest uuringust nähtub, pole täna 50 protsendil ehituse valdkonna töötajaist erialast ettevalmistust. Turu suured kõikumised teevad koolide elu kibedaks „Et saavutada kunagi olukord, kus erialase ettevalmistusega oleks vähemalt 80 protsenti töötajatest, tuleks igal aastal suunata ehitussektorisse vähemalt 1100 väljaõppe saanud töölist. Viimastel aastatel siirdus aga kutseõppeasutuste lõpetajatest ehitusettevõtetesse tööle kõigest 500–600 ehitajat aastas, kellest omakorda sooritas edukalt kutseeksami 350–400 lõpetajat,“ osutab Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Indrek Peterson ja hoiatab, et kui asi nii jätkub, siis probleem tööjõu kvaliteediga ehitussektoris pigem süveneb.

„Haridussüsteem ei suuda täna tööturu vajadustega kaasas käia ja lisaks pingestavad olukorda ka suured kõikumised ehitusturul, mille mõju võib tööhõive vajadust drastiliselt muuta,“ nendib Peterson. Samuti mõjutab noorte huvi ehitajate elukutse vastu ehitaja elukutse madal prestiiž: loodetakse, et ehitaja füüsiliselt rasket elukutset vältides saab elus lihtsamini läbi. Paljudel ehitusvaldkonna erialadel võetakse kutsekooli vastu sisuliselt kõik, kes selleks soovi avaldavad, nende hulgas on aga palju niisuguseid noori, kel pole reaalset motivatsiooni, tahet ega võimekust õpinguid lõpule viia. Lõpetajate osakaal ehituserialadel on väike Tuleb tunnistada, et kutsehariduse reform on meil küll „kivis ja betoonis“ läbi viidud – ilusad koolihooned on Euroopa rahade eest kõikjal valminud, kuid kutsehariduse sisulise reformi läbiviimisest oleme veel kaugel. Tundub, et täna kehtiv rahastamismudel on oma aja ära elanud ja ei motiveeri koole piisavalt õppekvaliteeti tootma, vaid on suu-

Keskmine väljalangevus on kasvanud:

ERIALA Ehituspuusepp (sh palkmaja ehitaja) Ehitusviimistlus

2010/2011 sisseastujate arv

Lõpetajate arv

2011/2012 sisseastujate arv

Lõpetajate arv

2012/2013 sisseastujate arv

Lõpetajate arv

2013/2014 sisseastujate arv

102

142

130

358

313

431

247

458

211

429

Keskkonnatehnika lukksepp

Kinnisvarahooldus

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus

275

210

270

185

278

164

266

Puit- ja kiviehitiste restauraator

169

121

105

106

Teedeehitus

Maaparandus- ja vesiehitus

1153 2014.a. lõpetajate ametlik statistika puudub tabelist.

814

1132

770

1152

632

1030

natud pigem kvantiteedile, kuna pearaha makstakse koolidele mitte tasemenõuetele vastavate lõpetajate arvu pealt, vaid koolinimekirjades olijate arvu järgi. Selline rahastamismudel tingib olukorra, kus koolid on huvitatud kõik soovijad tingimusteta vastu võtma – ka sellised, kellel reaalselt puuduvad vajalikud eeldused ja soov ehitajaks saada. „Tänane pearahasüsteem pigem süvendab probleeme,“ osutab Peterson. „Koolid on motiveeritud õppijaid nimekirjades hoidma, raha jookseb ja näiliselt on kõik hästi, ent lõpetajate osakaal on lubamatult väike.“

Tänane pearahasüsteem pigem süvendab probleeme.

Indrek Peterson, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht

Pearaha arvestus vajab ümbervaatamist Petersoni hinnangul võiks rahastamismudelit muuta näiteks selliselt, et pearaha arvestus toimuks mitte kooli nimekirjas olevate õppijate arvu järgi, vaid pigem kooli edukalt lõpetajate arvu ja õppeperioodi jooksul omandatud tõendatud kompetentside, EKAPite summarse väärtuse alusel. Toome ühe näite: kui täna maksame koolidele ühe õppija pealt aastas 2000 eurot ja lõpetajate arv

on alla 60 protsendi, siis teeb see ühe eduka lõpetaja kohta aastas 2000/0,6 = 3300 eurot. Kuna üks õppeaasta sisaldab õppekavas 60 EKAP-it, siis saame jämetalt arvestades 1 EKAP-i väärtuseks 3300/60 = 55 eurot. Et motiveerida lõpetamist ja väärtustada VÕTA süsteemi paremat rakendumist kutsehariduses, võiks rahastamismudel sisaldada kahte põhikomponenti:

Õppeaasta jooksul õppijate poolt omandatud EKAP-ite kogusumma, mida arvestatakse näiteks koefitsiendiga 0,8 + õppeaastal lõpetanute õppekavade summaarne EKAP-ite väärtus x 0,2

K UTSEHARIDUS Selline mudel motiveeriks koole senisest rohkem lõpptulemusele panustama ja võimaldaks ka õpingu katkestanute omandatud kompetentse väärtustada ja paremini läbi VÕTA süsteemi rakendada. Loomulikult eeldaks selline mudel (koostöös tööturu kutseandjatega) kompetentside omandamisel ja tõendamisel kogu õppeprotsessi läbiva kvaliteedi- ja hindamissüsteemi rakendamist. Lisaks võiks kaaluda veel ka nende lõpetajate pealt täiendava koefitsiendi rakendamist, kes lõpetavad kooli koos kutsetunnistusega. 1. märtsist jõustunud kutseseadus määratleb, et alates 2016. aastast sooritavad kõik lõpetajad kutseeksami: koolid muutuvad uue kutseseaduse kohaselt sisuliselt kutseandjateks, seega on kontroll ka lõpetajate taseme üle kutseeksami näol tagatud. Vastuvõtt lävenditega Petersoni hinnangul oleks süsteemi selline muutus suunatud õppurite nimekirjas hoidmise asemel tulemustele, lisaks saaksid koolid vastuvõtul lävendid kehtestada: „Meil on vaja tõsta ehitushariduse prestiiži ja see on seotud ka lävenditega. Täna on levinud arvamus, et kui kusagile mujale vastu ei võeta, siis ehitajaks saab ikka.“ Ta osutab, et täna ei rakenda enamus koole ehituse erialadel sisseastumisel isegi motivatsioonivestlust, osutades, et koolidel on täita ka nn sotsiaalne roll ja kuhu nood õppurid siis minema peaksid – kas tänavale? „Kui sisseastumisele aga mingit lävendit ei kehtestata, mistõttu probleemsed õppurid koolide nimekirjadesse varjuvad, siis on selge, et ühiskond tegelikku probleemi ei teadvusta. Probleem lihtsalt ei paista välja,“ arutleb Indrek Peterson.

Soome statistika: ehitusala kutseõppes viimastel aastatel väljalangevus kõigest 4-8% Väljalangenute osakaal (%)

Arhitektuur ja ehitus

Kutsekool

Rakenduskõrgkool

Kõrgkool

40%

ehitusvaldkonna kutseõppureist langeb Eestis juba tavakoolist välja. Skandinaaviamaade näitel suunatakse need noored, kellel on suhtlemis- või keskendumisprobleemid, käitumisraskused või kelle vaimsed eeldused ei võimalda tavakoolides õppimist, pigem alternatiivsesse õppeasutusse, näiteks „metsakooli“, kus on loodud vastav keskkond ja kus on tööl vastavad eripedagoogikat valdavad spetsialistid, kes nendega pidevalt

2008/2009

4,4

2009/2010

5,5

2010/2011

5,7

2011/2012

5,6

2008/2009

7,8

2009/2010

8,2

2010/2011

8,1

2011/2012

8,2

2008/2009

4,2

2009/2010

2010/2011

5,5

2011/2012

4,3

ja süsteemselt tegelevad. Selle tulemusena omandavad seal ligikaudu 80 protsenti noortest mingi eriala täisväärtuslike ühiskonna liikmetena, keda tööturg hädasti vajab. Näiteks Soome statistika kohaselt on sealse ehitusala kutseõppes viimastel aastatel väljalangevus kõigest 4-8%. „Kui meil langeb üle 40% ehitusvaldkonna kutseõppureist juba tavakoolist välja, siis tekitab see paratamatult hulgaliselt valulikke küsimusi meie haridussüsteemi jätkusuutlikkuse osas. Või on tõesti meie noorte keskmine tase meie naabritest nii palju nõrgem – ei tahaks uskuda,“ lausub Peterson. K äesoleva l a a st a l ong i Haridusministeeriumil päevakorras uue rahastamismudeli jõustamine, ent selle sisuga pole erialaliitudel täna olnud võimalust veel tutvuda. Peterson loodab siiski, et ka tööandjatele ja erialaliitudele jäetakse võimalus selles protsessis veel enne kooskõlastusringile saatmist kaasa rääkida.

HUVITAV HOONE

Uus ja uhke ehituskool Vastu talve kolis Tallinna Ehituskool uuenduskuuri läbinud ruumidesse. TEKST: LIIVI TAMM PILDID: JULIA-MARIA LINNA

Tallinna Ehituskooli uue hoone õppetöökojad on sisustatud tasemel, mis nii mõnegi tootja kadedaks teeksid. „Kõige olulisema muutusena saime korralikud õppetöökojad. Vanast majast jäi sisuliselt paika vaid karkass, ent kogu planeering on uus, katust tõsteti, lisandus keldrikorrus,“ loetleb kooli arendusdirektor Tõnu Armulik. „Hoonet aitavad muuhulgas kütta 36 katusele paigaldatud päikesepaneeli, lisaks kogume vihma22

vett, mida kasutatakse tehnoloogilise veena näiteks tööriistade pesemiseks.“ Uuenduste käigus lammutati hoovis kolm õppetöökodadeks kohaldatud viilhalli: „Sellest oli esimesel hetkel pisut kahjugi, sest nende seisukorrale polnud suuri etteheiteid, aga muidu ei oleks uus hoone ära mahtunud,“ selgitab mees. Eh it use peatöövõtja ol i Bauschmidt OÜ ja nende alltöövõtjate kaudu said nii mõnedki õpilased „käe tsemendiseks“ – kodukooli ehitamine võimaldas saada erialast praktikat. Korraliku sisseseadega õppeklassid Tõnu Armulik alustab tutvustavat ringkäiku õpilaste riietusruumidest. Läbi galerii suundume 3295 m² laiuvasse praktikamajja, kus toimub valdav osa väljaõppest. Uudistame ehitusviimistleja-

te õppetöökoda, kus boksides dekoratiivvärvitehnikaid katsetatakse, vaatleme, kuidas õppureil PVC-põrandakatte paigaldus välja tuleb, küsime, kuidas õhtune pottsepakursus õhksoojuskamina tööpõhimõttest aru sai – ahi näeb igatahes välja aus ja moodulkorsten on juba paika pandud. Kontrollime klassikalise müüritöö katsetust: fiboplokkidest laotud seina. Avaral pinnal tegutsevad ka plaatijad, kelle õppeklassist leiab nii kunstipäraseid mosaiikpindu kui korralikult vuugitud kahhelplaatidest seinu. „Plaatijail tuleb kogu tsükkel läbi teha. Pinna ettevalmistus, hüdroisolatsioon, plaatimine, vuukimine,“ kirjeldab Armulik. Eriti uhke on Ehituskool puiduosakonna sisseseade üle, sest siin on enamus masinaid uued. „Tisleriõpe hakkab siiski puidukäsitööst pihta, siit liigutakse ju-

Ehitusviimistlejad tööhoos.

ba edasi,“ tutvustab ta. „Õpitakse kasutama nii lailint-lihvpinki, nelikanthöövlit kui freese. Puidutöötlemiskeskuses on meil ka üks viieteljeline tööstuslik CNC-pink, mille baasil õpetame operaatoreid mööblitootjatele. Töökoda on sisustatud tasemel, mis nii mõnegi Eesti mööblitootja kadedaks teeks.“ Uued viimistluskambrid ning õppestendid Õpperuumides on ka tõmbega viimistluskamber ning korralik automaatikaga ventilatsioonisüsteem, mis tööpingi käivitamisel siibri avab, lisaks paigaldati puiduosakonda niisutussüsteem, et saavutada ruumis optimaalne niiskustase. Kool on rahul ka elektrikute kaasaegsete õppestendide ning keskkonnatehnika õppesuuna sisseseadega, muuhulgas korralike keevitusboksidega.

Samm-sammu haaval saab selgeks nii katusekonstruktsiooni kui puitpõranda tegemine.

Peagi on segu valmis ja saab ladumise juurde asuda.

HUVITAV HOONE

 Viimistlejate õppetöökoja boksides harjutatakse pinnaviimistluste tegemist. Hetkel on tähelepanu dekoratiivvärvidel. Bokse kasutatakse üha uuesti, kuni see võimalik on, seejärel ehitatakse uued.

Enne praktiline töö, siis praktika

allinna Ehituskoolis tutvustatakse traditsiooniliste erialade kõrval ka uusi õppesuundasid. Uutest erialadest tõstab kooli arendusdirektor Armulik esile lamekatusekatja aastase õppe, mis töötati välja koostöös Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liiduga, lisaks on sügisest kindel plaan alustada ka betoneerijate õppega. „Kõigi erialade koolituskavas on alguses vaja koolis läbi teha prak-

tiline töö, seejärel saavad õppurid minna praktikale ettevõtetesse, kus omandatud teadmisi rakendada. Ja eks vilumus tuleb siis juba töö käigus,“ nendib Tõnu Armulik. „Meil üldiselt õpilastele praktikakohtade leidmisega probleeme ei ole, pigem uurivad ettevõtted meilt, et kas meil on huvilisi pakkuda. Eks julge kolmandik ehitusmahtudest tuleb Harjumaalt ja siin peitub ka põhjus, miks ettevõtted nii aktiivsed on.“

Koolil

üldiselt õpilastele praktikakohtade leidmisega probleemi pole.

Tõnu Armulik on uhke puidutöötlemiskeskuse tööstusliku CNC-pingi üle, mis lubab välja õpetada operaatoreid puidutööstustele.

Mööblirestauraator peab hakkama saama nii pehmemööbli vedrude vahetamise kui vana kummuti spooni parandamisega.

Tallinna Ehituskooli renoveerimine: Kool loodi 1947. aastal, aadressil Pärnu maantee 162 on tegutsetud alates 1962. aastast. 2007. aastal tegi kool taotluse õppekeskuse renoveerimiseks ja järgmisel aastal tuli positiivne otsus 14 miljoni euro eraldamise osas. Ehituse peatöövõtja oli Bauschmidt, projekteeris Sirkel ja Mall, järelevalve korraldas Vealeidja, abiks hangete korraldamisel ja taotluste vormistaisel oli RKAS. Pärast kolm aastat väldanud detailplaneeringu menetlemist algas 2013. aastal ehitustöö, mis vältas 11 kuud. Oktoobri lõpus 2014 kolis kool asenduspinnalt tagasi renoveeritud koolimajja. Tallinna Ehituskooli uues majas saab õppida hästi sisustatud õppetöökodades, hoones on raamatukogu, sööklaruumid, nõupidamistesaalid ja muu vajalik, lisaks loodi võimalused sportimiseks ja ehitati aula kuni 110 osavõtjaga üritusteks.

K UTSEÕPE

Tõnu Armulik: ehitusvaldkonna kutseõppe mainet tuleb tõsta

äna on pea igaühel Eestis võimalik gümnaasiumis õppida ja ühiskonna hoiak on üldhariduse osas soosiv, ent kutseõppe maine vajaks parandamist. Viimased 10–15 aastat on küll ka kutseharidusse raha suunatud, ent probleemid jätkuvad. „Üsna hästi on eristatavad kaks õppijate gruppi: need, kes tulevad pärast põhikooli lõpetamist kutsehariduse õppesse ning need, kes tulevad keskhariduse baasil,“ kirjeldab Tõnu Armulik. „Esimese grupi puhul on tõsiselt motiveeritute osakaal väiksem, nii noored inimesed ei teagi veel, kuhu liikuda ja mida nad soovivad. Keskharidus tuleb omandada kolm korda kiiremini kui gümnaasiumis. Samas keskhariduse baasil õppijate õppekavad keskenduvad suuremas mahus erialaõpingutele, siin ei ole erandiks ka see, et sisse astutakse kõrghariduse baasil, et end täiendada.“ Üha rohkem õppijaid keskhariduse baasil Tallinna Ehituskooli tullakse täna ca 3/5 põhihariduse ja 2/5 keskhariduse baasil. „Trend on sinnapoole, et keskhariduse baasil tulijate osakaal suureneb ja see suhe võib tulevikus muutuda ka vastupidiseks. Väljalangevus on täna jätkuvalt tõsine probleem,“ osutab Armulik. Populaarsemate erialadena toob ta esile ehitusviimistlejate kutseõppe, kus koolil on võimalik tulevasi õppureid konkursil valida: „Üldiselt on siiski olukord selline, et kui õpilasel näib potentsiaali olevat ja ta soovitud erialale sis-

Mida teevad kutsekoolid õpilaste leidmiseks? Koostöö erialaliitudega, ollakse ka ise liitude liikmed. Tutvustatakse erinevaid võimalusi: tasemeõpe, täiendõpe, päevane ja õhtune õpe. Koostöö töötukassaga (õppimine koolituskaardi alusel). ESF-i programm läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi, mis pakub tasuta täiendusõpet. Rahvusvaheline koostöö, et saata õpilasi läbi programmide välisriikidesse praktikale.

se ei saa, siis tehakse talle ettepanek omandada mõnd analoogset eriala samas koolis. Meil on väiksem huvi elektrikute õppe vastu, kus tegelikult peitub päris palju potentsiaali. Ilmselt on sellel erialal õppimine keerukam, reaalteadmisi on vaja rohkem rakendada. Andekaimad vaatavad pigem akadeemilise õppe poole ja nii oleme olukorras, kus baas võimaldaks enamat, ent huvilisi pole piisavalt.“ Uus lähenemine, mille kohaselt kutsekoolid saavad ise õppekavasid välja töötada, on Armuliku hinnangul positiivne: „Aastaga saame uued õppekavad EKAPtesse viidud. Kui mõistlikult läheneda, saab rakenduskava kohaldada vastavalt vajadustele ja see on teretulnud. Aeg õppekava reformiks on küll pisut lühike ja seega ka segadust palju.“ Armuliku hinnangul kannab kutsekool ühiskonnas ka omalaadset sotsiaalset rolli, andes ka väik-

semate võimetega lastele võimaluse leida endale sobiv väljund ja koht tööjõuturul: „Lõpetajate tasemele pole üldiselt suurt ette heita, Soomes on nn „pearaha“ Eestist 10 korda suurem ja ka elatustase on kõrgem, ent lõpetajate tase on laias laastus sama. Kui aga vaatame väljalangevust, siis põhjused on siin erinevad. Paljude ees seisab valik, kas töötada või õppida ja otsus tehakse sissetuleku kasuks. Nii mõnedki helgemad pead lahkuvad praktika käigus, sest ettevõtted teevad hea pakkumise ja noormehed loobuvad koolist. On ka selliseid, kes tahaksid oma valikut korrigeerida.“ Õpetajate leidmine koolidele väljakutseks Sobivate õpetajate leidmine on kutsekoolidele samuti paras väljakutse. „Töötasu ei ole täna väga oluline motivaator,“ tunnistab ta. „Meil on aga suur hulk selliseid kutseõpetajaid, kümne ringis, kes on vahepeal ära olnud ja siis kooli tagasi tulnud.“ Tõnu Armuliku hinnangul võiks ühe võimaliku hoovana suurendada tsükliõppe osakaalu, sest õppetöö korraldamisel sessioonide kaupa oleks haridus kättesaadav ka neile, kes juba tööl käivad. Ehitusvaldkonna õpe on Eestis praegu päris killustunud: 18 kooli on Eesti kohta päris palju ja üks võimalus oleks valdkonna kutseõpet koondada pisut vähematesse kutsekoolidesse. „Ka turu kõikumised on suured ning õppurite huvi tekib pärast madalseisu väikese inertsiga,“ arutleb Armulik.

15 aastat kogemusi

Rahvusvahelised multimodaalsed ülegabariidiliste- ja raskevedude täislahendused • Rahvusvahelised ülegabariidilised veod ja ekspedeerimine • „Võtmed kätte“ transpordilahendused • Eriveoste insenertehnilised lahendused • Ladustamine, pakkimine, komplekteerimine • 2D/3D projekteerimine ja simulatsioonid • Import/eksportdokumendid • Eriload, kooskõlastused, marsruudiuuringud • Riskianalüüsid ja kindlustus • Konsultatsioon

Kaarlaid OÜ

Aruküla tee 51, 75301 Jüri Harjumaa, Estonia

T: +372 600 0200 F: +372 600 0203

kaarlaid@kaarlaid.ee www.kaarlaid.ee

KOGEMUS

EKSPERIMENT

HIIGLASE kulg öös Öine erivedu Tallinnast Paldiski sadamasse andis aimu, millega peavad igapäevatöös rinda pistma ülegabariidiliste vedude korraldajad. TEKST: LIIVI TAMM PILT: URMAS SALU

Hiiglaslik Estanc AS-i mahuti meenutab välimuselt kosmoselaeva: „Otsekui Tereškova unistus,“ poetab keegi. See plastmassgraanulite ümbertöötlemiseks mõeldud mahuti peab öö varjus turvaliselt Paldiski sadamasse jõudma. 28

Vedu korraldab OÜ Kaarlaid: töö marsruudiga, lubade vormistamine ja mõõtmine on juba tehtud, jäänud on laadimine ja transport. Vastavalt veoloale on lubatud liikuda ajavahemikus üheksast õhtul kuueni hommikul. Meie plaanime teekonda alustada kell 10 õhtul, ent enne tuleb veos kinnitada. Kell kaks päeval jõuan Estanki Pildikülas asuvale laoplatsile, kus toimetajat tervitab valvurkoer (kel muide üsnagi ambitsioonikas nimi – Kapo). Vaatleme, kuidas hiiglaslik mahuti liigub sildkraana toel aeglaselt veoki suunas. Kraana ühel otsal märgib elektrooniline tabloo kandami raskuseks 17 800, teisel otsal kõigub 29 000 kilogrammi. Mahuti laskub raskete kettide toel aeglaselt oma kohale.

- Palju on? 22. Aga sul? - 23. Ei nüüd 21,5. Mõõdulindid käes, timmitakse mahuti tagaosa treilerile, hõõrdeteguri suurendamiseks lähevad vahele ka kummitihendid ja sama skeemiga sätitakse paika ka esiosa. 17 sentimeetrit, viisteist, viisteist ja pool..jah, nii jääb. Koorem vaetakse veelkord üle ja otsustatakse see siiski poole meetri võrra tahapoole liigutada. „Kaalu saab ka kohe paar tonni maha,“ hõikab veokijuht. Kinnitamine vältab tunde Kella kolmeks on veos paigas. Edasi kinnitamine. See on aeganõudvaim osa – töö mitmekümnetonnise kandevõimega kettide ning kaablitega, viltide ning tihenditega vältab kuueni õhtul, ent siis on

MARSRUUT: Põrguvälja tee – Tallinna ringtee – Jüri liiklussõlme ümbersõit (tagasipööre Tartu maanteele), Tallinna ringtee – Kurna – Õlleköögi tee – Kangru – Luige – Kanama – Keila – Paldiski Lõunasadama tee. ANDMED: Mass: 80 tonni Kõrgus teepinnast: 5.90 meetrit Laius: 5.50 meetrit Pikkus: 27 meetrit, sõidukist tahapoole 2 meetrit. VÄIKE SELETUSSÕNASTIK: Taga on väike – ligineb sõiduauto Eemalt tuleb suur – ligineb rekka Jälgi liini – elektriliin ülal Valmis – manööver edukalt sooritatud.

kõik õhtuseks väljasõiduks valmis. „Meie jaoks on see siiski üsna keskpärase suurusega ülegabariit,“ tunnistab tegevjuht Andres Lampe. “Siin on hea see, et raskuskese on detailil pikkupidi keskel.“ Kümme minutit enne kella 11 õhtul oleme valmis, sest graafikus tuleb püsida. „Kui oleme laevakoha saanud, siis tuleb õigeks ajaks kohale jõuda. Liini väljalülitused on ka kellaajaliselt paigas,“ räägib projektijuht Kaido Liivoja, kelle juhitavas saateautos ma toimuvat tasakesi jälgida tohin. Täna on saateautosid kolm – nende arvu määravad veose gabariidid. Fotograaf Urmas lahkub ees, et Tartu maantee valgustatud lõigul pilte püüda. Meie aga stardime. Asukoht teises saateautos

on toimuva jälgimiseks päris mugav – kui esimene saateauto liigub kõrguslatiga treileri ees, siis meie jälgime koos Kaido Liivojaga pöördeid tagant. Kohtades, kus kõrguslatt liinideni ulatub, tuleb neid käsitsi kergitada. Saateautod annavad veokijuhile suuniseid: - Liin. Võta seda pisut paremalt, jah, ka vasakult tuli läbi. - Paremal märk, oled ilusti, jah, märgist oled möödas. - Siin on teel laiust küll, laseme tagant mööda. - Lähed laiusega väikestest märkidest üle, aga ma ei liiguta neid. - Mine nüüd vaikselt, palju ei jää ruumi, nüüd ilusti möödas… Meie treilierijuht on samal ajal vana rahu ise. Ka saateautost juhen-

dava Kaido lemmikväljend näib olevat rahustav „tehtud“ – iga liini, probleemse liiklusmärgi või viadukti läbimisel kinnitab ta juhile: „Tehtud. Edasi.“ Vahepeal laseme mööda ühe väikeauto ning liigume edasi. „Üldiselt arvestatakse meiega autojuhtide poolt, aga on ka olukordi, kus tullakse sõimama, on ka politseisse helistatud,“ tunnistab Kaido. „Loomulikult kooskõlastatakse iga vedu, aga on isegi niisuguseid juhuseid, kus saame riielda seepärast, et saateautol on vilkurid. Kogu märgistus on selleks, et kaasliiklejaid kaitsta, aga see ei ole igaühele jõukohane teadmine.“ Liiklusmärkidest mööda Tallinna ringtee remont on tippinud teeveere täis ajutisi liiklusmärke – neist mahub meie koonusekujuline veos kõrguselt üle. Südaööks jõuame Klooga ülesõidule – siin lükkab raudteetööline hetkeks voolu välja. Paldiskini ei ole enam suuri pöördeid ette näha. „Täna läks rahulikult,“ nendib Kaido, kui sadama tuled paistma hakkavad. Enam ei lähegi kaua. Kell on 00:30. Tehtud. Tagasiteel on Kaidol aega ka karjääri kurioosseid juhtumeid meenutada: „Aastaid tagasi varastati meil Koplis saateauto. Saateautojuht läks korraks liiklusmärki sättima, ei lukustanud selleks momendiks ust ja järgmisel hetkel sõitis auto lihtsalt minema. Kolleegid asusid jälitama, ärandaja ei osanud vilkurit välja lülitada, nii et masin oli märgatav. Ühel hetkel sai ka ärandaja sellest aru ja põgenes… Teinekord aga sõitis roolijoodik lihtsalt küljelt sisse… Päris keeruline juhus oli ka sõiduautoga, mille roolis olev vanainimene ei soostunud pisut kõrvale tõmbama. Siis ongi targem kogu koormaga ise teepervele sõita ja mõnda aega oodata.“

KOGEMUS

Hetked laadimisplatsilt ja kinnitamine. Fotod: Vahur Krautmann

Eriveo planeerimine nõuab

legaba riid iliste vedude korraldajad teevad uute teelõikude planeerimisel koostööd projekteerijate ja Maanteeametiga, ent on ka lõike, kus ettevõtja on „kinni mängitud“. Erivedudele spetsialiseerunud OÜ Kaarlaid müügijuhi Vahur Krautmani kinnitusel tuleb ülegabariidiliste vedudega arvestada ka maanteede ning viaduktide planeerimisel: “Oleme Maanteeameti ja projekteerijatega päris palju laua taga istunud ning andnud ka omapoolseid soovitusi,“ nendib ta. „Nii mõnegi ringi planeerimisel on ettevõtjate ja tööstuste vajadust transpordiks ka arvesse võetud, näiteks Nehatu silla puhul, Jüri väikese ringi projekteerimisel, ringristmikul teel Keilast Paldiskisse, Saue ja Keila vahelisel maanteel. “ Probleemsem on olukord Tallinna linnas: „Soo tänaval on valgustuspostist postini neli meetrit, marsruudi läbimiseks tänavajagu laternaid eemaldada ja tagasi panna on üsna kulukas. Sisuliselt on sealsed tootjad kin-

ni ehitatud. Ega neil muud polegi teha, kui tuleb piirkonnast ära kolida. Pargasega vedu on mitukümmend korda kallim ja tootjad ei ole nii suureks kuluks valmis,“ tunnistab OÜ Kaarlaid tuulegeneraatorite raskevedusid korraldav Himre Beljäev. Marsruut paika Kui veose gabariidid – kõrgus, laius ja raskus on teada, algavad marsruudiuuringud. „Osa marsruute on juba hästi sisse töötanud, näiteks tee sadamasse, aga on aga veoseid, mille puhul iga kord tuleb nuputada uus lahendus,“ selgitab Vahur Krautman. „Probleemsed kohad on enamvähem teada,“ lisab Baltikumi projektijuht Kuido Liivoja. „Näiteks erinevad viaduktid, muuhulgas Vaida puusild oma kõrguse tõttu, (4.80), samuti teatud ringristmikud. Mõnikord otsene marsruut ei sobi, näiteks Vändra ja Suure-Jaani kandis on palju alleedega kohti ja kui okste kärpimine pole lubatud, tuleb teine tee valida. Suured tammed muudavad keeruliseks ka

juurdepääsu Eesti Näituste messihallile.” Ülegabariidilise veo organiseerija peab arvestama ka maantee olukorraga – töö käigus viga saanud teekate tuleb taastada. „Mõne suuremamahulise töö puhul võib ettevalmistamiseks kuluda ka aasta. Estlinki trafo vedamiseks tuli muuhulgas Voka sild laiemaks ja tugevamaks muuta, lisatöö, mille maksumus oli üle 25 000 euro,“ nendib Himre Beljäev. Oluline pakkimine Eriveo planeerimisel on teravdatud tähelepanu all ka kauba kaitsmine. „Kombaini puhul piisab klaasile vineeri kinnitamisest, ent vahel tuleb terve saadetis eraldi puitkasti paigutada, et läbida näiteks 5000-kilomeetrine teekond Kasahstani. Sageli tuleb otsustada ka kiletamise kasuks: nii jõudsid sihtpunkti Narva kolledži valgest betoonist paneelid ning Tondiraba jäähalli puitfermid,“ osutab Krautman. „Meil on olnud olukordi, kus klient

Öine teekond sihtpunkti. Foto: Urmas Salu

aega on võtnud kuskilt allhankena pakkimise ega kujuta ette, kuidas kate teel püsib,“ räägib Himre Beljäev. „Kui näiteks kate pealt tuule alla võtab ja elektriliini puudutab, peame koheselt teavitama elektrilevi dispetšerit. Katkestus võib mõjutada mõne tööstuse toimimist ja siin on hooletus päris kulukas.“ Väga oluline on transpordi planeerimisel ka kliendi poolt esitatud mõõtude õigsus. „Ka 20-sentimeetrine kinnitusaas tuleb arvestada gabariidina ja kui mahuti on 3-meetrise läbimõõduga, millele lisanduvad tõstekõrvad, siis ka tõstekõrvad kuuluvad koorma külge. Kontrollime gabariidi ka enne väljasõitu üle,” osutab Krautman. Erivedude ampluaa rutiini ei võimalda: „Muuhulgas veeti ära Ülemiste järve maandunud lennuk. Põnevad on olnud Tondiraba jäähalli puitfermide 7 meetri laiune erivedu läbi Tallinna, samuti tuulepargi tiibade vedamised pikkusega kuni 60 meetrit, raskeim oli 350 tonni kaalunud veos õlitehase uue ploki ehitusele,“ kirjeldab Vahur Krautman.

OLULINE TEADA: Veose planeerimisel on vaja läbida erinevad etapid: marsruudi planeerimine, teavitused ja kooskõlastused, veose kinnitamine ja pakkimine, takistuste analüüs. Mõnikord on vaja marsruuti eelneva analüüsi tulemusel ka muuta, seetõttu on piisav ajavaru planeerimisel oluline. Kui veos on üle 6 meetri lai, tuleks vähemalt 15 päeva ette teatada. Kui marsruut eeldab ka kõrgepinge väljalülitamist, tuleb taotlus teha eelneva kuu 15ndaks kuupäevaks, seega planeeritakse vedu poolteist kuud ette. Veoloa väljastamine võib tulevikus varasema praktikaga võrreldes pikeneda: 15 veoloa väljastaja asemel jäi ametkondliku struktuuri korrastamise järel järgi vaid 3 inimest. Tulevikus tuleb praegu tavapärase ühe päeva asemel arvestada 2-5 tööpäevaga. Tellimuses peavad gabariidid paigas olema: kui 5-sentimeetrine erinevus kirjeldatust on mõistetav, siis poole meetri puhul võib juhtuda, et veos ei mahu enam marsruudile. Arvestada tuleb ka konkse ja muid kinnitusvahendeid.

Kinnitamine: mängus on elud

ii mõnigi kord üritavad näiteks lõunasuunast tulevad välisveod kinnitamise kuludelt kokku hoida. Siin on aga koht, kus kompromisse teha ei tohi. “30 tonni kaaluvat ekskavaatorit ei maksa üritadagi rihmadega kinnitada, siis on see sama hästi kui lahtiselt,“ hoiatab Vahur Krautman. „Soomes oli aastaid tagasi õnnetus, kus paberi rull läks pidurduse käigus veerema ja pihta sai taga sõitnud koolibuss, lapsed said surma. Pärast seda muudeti sealsed seadused karmimaks, ent kas on ikka vaja õnnetus ära oodata? Kui veos pole korrektselt kinni, siis välja sõita ei tohi. Meil on minevikust üks kogemus ka õnnetusolukorraga. Korraldasime rauast fermide transporti, mida kinnitasime eelnevalt mitu tundi. Soomes sõideti meie rekkale sisse, ent koorem jäi paika ja autojuht pääses vigastusteta. Oleks koorem olnud halvasti kinnitatud, siis olnuks detailid kabiinis.“ 31

TEE-EHITUS

Teeseadus kolib ehitusseadustikku 1. juulil 2015 jõustub ehitusseadustik ja seni teehoiu valdkonda reguleerinud teeseadus tunnistatakse kehtetuks. Teehoiuga seotud nõuded viiakse üle ehitusseadustikku ning vedude ja liiklusega seonduv liiklusseadusesse, lisaks uuendatakse 2015. aasta jooksul teeseaduse alusel kehtestatud määrused ja koostatakse mõned uued määrused.

MÄRT PUUST EESTI ASFALDILIIT, EESTI ASFALDILIIDU TEGEVJUHT

Ehitusseadustik toob kaasa mitmed muudatused pädevuse tõendamisel. Paljudel teehoiutööde tegevusaladel tegutsemiseks on teeseaduses nõutav tegevusluba, mille saamiseks peab ettevõtjal olema vähemalt üks kvaliteedi eest vastutav töötaja. Ehitusseadustikuga muutub tegevusloa kohustus teavitamiskohustuseks ja pädevuse tõendamine hakkab toimuma tema heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendamise kaudu. Seadustikus on loetletud tegevusalad, millel tegutsemiseks peab pädeva isiku kvalifikatsioon ole32

ma tõendatud. Samade tegevusalade kohta kehtib ka teatamiskohustus majandustegevuse registrisse (MTR). Kvalifikatsiooni tõendamiseks sobib kutseseaduse kohane kutsetunnistus ja üleminekuajal teeseaduse kohane tegevusluba või pädevustunnistus. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (edaspidi seadus) sätestab kolme aastase üleminekuaja, so 1.07.2015 kuni 30.06.2018, mille jooksul kehtivat tegevusluba või pädevustunnistust omanud füüsiline isik võib jätkata loale või tunnistusele vastavat kutsetegevust ka juhul, kui tegevusloal või pädevustunnistusel märgitud kehtivuse tähtaeg saab üleminekuajal läbi. Kuidas hankijad formaalse tähtaja ületanud loa või tunnistusega isikute tegevusõigust praktikas käsitlevad, näitab aeg. Üleminekusätted selgemaks Küsimusi on tekitanud ka üks seaduse säte, mis ütleb, et kui tegevusluba või pädevustunnistust omavale füüsilisele isikule ehitusseadustikuga täiendavaid nõudeid ei kehtestata, saab jätkata tegevusloale või pädevustunnistusele vas-

tavat kutsetegevust vaid kuni loa või tunnistuse kehtivuse lõpuni. Praktikas võib see tähendada seda, et pärast 1. juulit vastava dokumendi aegumisel tuleb olla kohe valmis kutsetunnistuse taotlemiseks. Kuna termin „täiendavad nõuded“ on jäänud seaduses täpsemalt lahti kirjutamata, on täna võimalik tõlgendada, et inseneri kutse omandamisega ning hoidmisega kaasnev täiendkoolituse kohustus on täiendav nõudmine ja seega rakendub üleminekuaja säte kõigi täna tegevusluba või pädevustunnistust omavate isikute suhtes. Siiski tasuks kaaluda seaduse sõnastuse täpsustamist üleminekusätete osas. Teine oluline küsimus, milles seadusandja püüab turuosalistega enne ehitusseadustiku jõustumist üksmeelele jõuda, on tegevusalade vastavate kvalifikatsiooni- ja kutsetasemenõuete kehtestamine. Artikli kirjutamise ajaks oli valminud vastav määruse eelnõu, kuid arutelud turu osapooltega tingimuste täpsustamiseks seisid alles ees. Põhiküsimuseks kujunes Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis (edaspidi

TEMT) autoteede ehituse ja ekspluatatsiooni erialal õppinud ja lõpetamisel keskerihariduse omandanud isikute, keda on umbes 50 inimest, võimalus taotleda kutsetunnistust ja jätkata tegevust oma senisel ametialal. Fookuses kutsekvalifikatsioon Määruse eelnõu järgi saab teede ehitusala tegevusaladel edaspidi tegutseda vastutava isikuna vaid teedeinseneride 6.–8. taseme kutsetunnistuste omanikud. Kutsetunnistuse saamise haridusalaseks eelduseks on üldjuhul 6. kutsetasemel rakenduskõrghariduse diplom teedeehituse erialal, 7. ja 8. tasemel vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom teedeehituse erialal, TEMT-i keskeriharidust loetakse haridusseaduse järgi aga kesk- ja kõrghariduse vahepealseks hariduseks. Kas lahenduseks võiks olla teedeinseneride kutstandardite täiendamine erisuste lisamise teel või 5. kutsetaseme loomine ning vastava standardi koostamine ning sellele tasemele seniste õigustele säilitamine määruse eelnõu täiendamisega või mõni muu lahendus, selgub järgnevate arutelude käigus. Oluline on seejuures arvestada, et üks oluline grupp ettevõtteid ja isikuid ei saaks uute nõuete kehtestamisega senisest tegevusest kõrvale tõrjutud. Sellele on muuhulgas viidatud ka ehitusseadustikus, et kvalifikatsiooninõuete puhul tuleb kaaluda tegevusalale juurdepääsu piiramise vajalikkust, sobivust ja proportsionaalsust. Oma roll tegevusõiguse muudatuste rakendamisel on ka riigil, kes hankijana tegutsedes ning riigihanget läbi viies võib pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks nõuda lisaks ettevõtte pädevusele ka teenuse osutamise või ehitustööde juhtimise

Oluline

on arvestada, et oluline grupp ettevõtteid ja isikuid ei saaks uute nõuete kehtestamisega senisest tegevusest kõrvale tõrjutud.

eest vastutava isiku andmeid tema kogemuse, hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta. Üleminekuajal tuleks võimaldada kutsekvalifikatsiooni tõendamist ka kutsetunnistusega, et seeläbi motiveerida ettevõtjaid vastavaid pädevusi omandama ja kutseid taotlema. Koolituste info süstemaatiliseks Kolmeaastane üleminekuaeg on vajalik ka selleks, et korrastuks täiendõppe korraldus ning kutse taotlemiseks ja taastõendamiseks vajaliku täiendhariduse saamine oleks lihtsamalt ette planeeritav. Teedeklastri korraldatud tööjõuuuringus andsid ettevõtted enamasti tagasisidet, et siiani on Eestis kõiki vajalikke täiendkoolitusi pakutud, samas 71% vastajatest leidsid, et vajalik oleks luua keskne koolituse kalender, kust saaks infot kõigi Eestis toimuvate koolituste kohta. Kalender saab olema üks osa laiemast täiendkoolituse korralduse süsteemist. Tänaseks pole selle arendamiseni seni küll veel jõutud, kuid huvi selle loomise vastu on üles näidanud mitmed täiendkoolituse korraldajad. Arendustöödeks loodetakse leida täiendavaid vahendeid Euroopa Liidu toetusmeetmetest. Kokkuvõttes julgen olla kutsetunnistustel põhinevale pädevuse tõendamisele ülemineku suhtes optimistlik, sest muudatusel on selge positiivne mõju elukestva õppe põhimõtete juurutamisele teede valdkonnas. Samuti tahaksin tunnustada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teedetalitust, kes on muudatuste ettevalmistamise protsessi kaasanud kõik turu osapooled. Täna on küll põhjust eeldada, et lõpplahendus saab olema kõiki osapooli rahuldav ning tööjõu pädevuste ja kompetentside tõusule positiivset tõuget andev.

SE ADUS

Ehitusseadustik sai uued raamid Käesoleva ajakirja numbri ilmumise ajaks on Riigi Teatajas avaldatud kõik kolm seadust, mis puudutavad ehitamise valdkonna kodifitseerimist: ehitusseadustik (RTI 05.03.2015, 1); planeerimisseadus (RTI 26.02.2015, 3); ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RTI 23.03.2015, 3). HELJE JOHANSOO EEEL ÕIGUSNÕUNIK

Projekteerimistingimuste taotlused, ehitusteatised ja ehitusloa taotlused, kasutusteatised ja kasutusloa taotlused esitatakse pädevale asutusele kuni esimese aprillini 2016.a. Pädev asutus kannab nimetatud dokumendid ehitisregistrisse. Toome siin ära vaid osa muudatusi, ehitusseadustik sisaldab aga paljudel juhtudel veel nüansse.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Seoses uue ehitusseadustikuga tulevad ka muudatused projekteerimistingimuste väljastamise alustes ja taotluste menetlemisel. Kehtiv ehitusseadus (EhS) § 19 sätestab, et ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimused. Uue ehitusseadustiku kohaselt projekteerimistingimused jagunevad: projekteerimistingimused detailplaneeringu kohustuse puudumisel; projekteerimistingimused detailplaneeringu olemasolul. Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise 36

(oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Projekteerimistingimuste nõudmise alus sisaldab 3 olulist tingimust, mis peavad esinema korraga ja tegemist on: ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatisega; hoone või olulise rajatise: püstitamise või rajamisega või laiendamisega üle 33% esialgu kavandatud mahust; olukorraga, kus puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Kas on tegemist ehitusloakohustusega ehitisega, selle leiame ehitusseadustiku lisast 1. Näiteks: kui on tegemist üle 60 m² ehitisealuse pinnaga hoonega, siis tema püstitamiseks on vaja taotleda ehitusluba. Seega on tegemist ehitusloakohustusliku hoone püstitamisega. Detailplaneeringu olemasolul võib pädev asutus põhjendatud juhtudel väljastada projekteerimistingimused, kui: detailplaneeringu koostamisest on möödas üle viie aasta; detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud uusi asjaolusid või on oluliselt muutunud planeerin-

guala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia; detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist. Projekteerimistingimustele on sellisel juhul antud ühene tähendus – need täiendavad olemasolevat detailplaneeringut. Nimetatud tingimuste seaduse tasemel reguleerimine on vajalik selleks, et olukordades, kus detailplaneeringu koostamine on liialt koormav, oleks avalikku ruumi kujundaval haldusorganil võimalik siiski ehitustegevust teatud määral suunata. Täiendused võivad hõlmata: kasutamise otstarvet, sealhulgas sihtotstarvete osakaalu, kui mõlemad sihtotstarbed on varasemas detailplaneeringus ette nähtud; hoonestusala tingimusi, sh hoonestusala suurendamist, vähendamist, keeramist või nihutamist, kuid mitte rohkem kui 10% esialgsest lahendusest; kõrguse või sügavuse muutmist, kuid mitte rohkem kui 10% ulatuses esialgsest lahendusest; arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi; maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta; ehitusuuringu tegemise vajadust; haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtteid; planeeringuala hoonestuslaadi, sealhulgas krundijaotust, kui see on seotud ehitusliku kompleksi ehitamisega, tingimusel, et ei muutu planeeringualale esialgselt antud ehitusõigus. Pädev asutus koostab projekteerimistingimuste eelnõu, korraldab selle kohta eelkõige elektroonilise arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise ning väljastab seejärel projekteerimistingimused 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kui pädev asutus otsustab menetluse korraldada avatud menetlusena, antakse projekteerimistingimused 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. Projekteerimistingimused kehtivad 5 aastat. Põhjendatud juhul võib pädev asutus projekteerimistingimuste kehtivuseks sätestada teistsuguse tähtaja või muuta projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega. Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot (vastavalt riigilõivuseaduse muudatustele, mis jõustuvad 01.07.2015.a). Kehtiva seaduse alusel riigilõiv ei olnud nõutav.

tel 662 6324 info@brubakken.ee www.brubakken.ee

puukeskus@puukeskus.ee tel 605 4930

www.puukeskus.ee

• • • • • • • • • • • •

Saematerjalid Höövelprussid Sise- ja välisvoodrilauad Põrandalauad Saunamaterjalid Terrassimaterjalid Liimpuitplaadid Lae- ja seinapaneelid Vineerid OSB-plaadid Melamiinplaadid MDF-, HDF-, PKP-, PLP- plaadid

SE ADUS EHITUSTEATIS VÕI EHITUSLUBA

Kehtivas EhS-s on kolm võimalust, kas on vaja ehitada ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel või on vaja esitada teatis. Ehitusseadustik näeb ette ehitusteatise või ehitusloa nendel juhtudel, mis on toodud seadustiku lisas 1. Lisas on toodud ka ehitised, mille puhul ei ole kumbki nõutav. Ehitusteatise menetluse sissetoomisega ehitusseadustikku soovitakse: vähendada halduskoormust; võimaldada isikutel vähem ohtlikke või avaliku huvita ehitisi ehitada ehitusloata; võimaldada avalikul võimul saada infot ehitatavate ehitiste kohta, mis võimaldab ka efektiivsemalt läbi viia järelevalvet. Kas kavandatava ehitise ehitamiseks on vaja taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatis, tuleneb ehitusseadustiku lisas 1 toodud tingimustest. Ehitusteatist ei saa samastada ehitusseaduses sätestatud ehitamise alustamise teatisega. Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Isikul on soovituslik koostada ehitise ehitamiseks ehitusprojekt, kuid ehitusteatise menetlemise üldreegel on, et pädev asutus ei saa ehitusprojekti nõuda. Ehitusprojektiga koos saab ehitusteatist nõuda erandina vaid juhtudel, mis toodud ehitusseadustiku lisas 1. Näiteks ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 meetri kõrguse hoone püstitamisel. See tähendab, et lisas 1 toodud juhtudel on ehitusprojekt kohustuslik koos ehitusteatisega. Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates.

EHITUSLUBA

Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ehitusluba on nõutav ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud juhtudel. Koos ehitusloa taotlusega esitatakse nõuetele vastav ehitusprojekt. Kui ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks on tehtud ekspertiis, tuleb esitada ka ekspertiisiakt. Kui vaatleme seadustiku lisa 1, siis seal on toodud juhtumid, mil vaja ehitusteatist 38

või ehitusteatist koos ehitusprojektiga. Ehitusloa kohustuse juures ei ole lisatud ehitusprojekti, see aga tähendab, et tulenevalt ehitusseadustikust vajab ehitusluba alati ehitusprojekti. Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Pädev asutus annab ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. Ehitusloa taotluse võib esitada igaüks. Pädev asutus kaasab menetlusse omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik. Vajadusel kaasab ka piirneva kinnisasja omaniku. Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. Ehitamise alustamise teatises esitatakse andmed ehitise, ehitamise alustamise aja, omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku nime, isiku- või äriregistri või muu registrikoodi või isikukoodi puudumise korral sünniaja ja omanikujärelevalve tegija ning ehitamist teostava isiku kontaktandmete kohta. Ehitamise alustamise teatisel on mõju ehitusloa kehtivusele, st kui ehitamise alustamisest on teavitatud, kehtib ehitusluba 7 aastat. Ehitamise alustamise teatis tuleb esitada vaid ehitusloakohustuslike ehitiste puhul. Muudetakse ka ehitusloa taotlemise eest riigilõivu alates 01.07.2015.a. Näiteks elamu ehitusloa taotlemisel on riigilõiv 150 eurot, mitte-eluruumi puhul 250 eurot. Kui ühe ehitusloa alusel taotletakse ehitusluba korraga mitmele ehitisele, tuleb tasuda riigilõivu iga ehitise pealt.

HEA TEADA Riigi Teatajas on 23.märtsil 2015.a avaldatud uus seadus – seadme ohutuse seadus. Selle seaduse kohaselt muutuvad kehtetuks alates 01.07.2015 järgmised seadused: surveseadme ohutuse seadus; küttegaasi ohutuse seadus; masina ohutuse seadus; elektriohutusseadus; lifti ja köistee ohutuse seadus.

Akutrell DDF456SP1F

279€

Väga võimas ja kompaktne üldtööriist professionaalseks kasutamiseks. Kiirlaadija, 2 x 4.0Ah akut! Maks.pöördemoment (Kõva/pehme)50 / 36 Nm Maks.läbimõõt puidus 38 mm Maks. läbimõõt terases 13 mm MAKPAC KOHVRIS!

MAKITA tooted saadaval hästivarustatud ehituskauplustes! Küsi Makita tooteid edasimüüjatelt. Lisainfo: www.makita.ee Kampaania hind kehtib kuni 01.05.2015.Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu. Pildid on illustreeriva tähendusega.

SE ADUS

AKNA soojusjuhtivust tuleb deklareerida Nii tellijatel kui järelevalvel tasub akna tootja või müüja käest uurida, kust pärineb tootja poolt esitatud soojusjuhtivuse väärtus – kas arvutuse on läbi viinud asjatundja. ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

Vastavalt harmoneeritud tootestandardile EVS-EN 14351-1 on akna üks olulistest omadustest soojusjuhtivus Uw. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 2013. aasta määrusele nr 49 on Eestis välisakende puhul nende soojusjuhtivuse deklareerimine kohustuslik. Harmoneeritud standardi kohaselt peab tootja deklareerima standardakna (standardsuuruses toote) soojusjuhtivuse. Akna standardsuurus on 1230 mm × 1480 mm (laius × kõrgus). Standardsuuruse käsitlus võimaldab erinevaid aknaid omavahel võrrelda. Arvutuse ja katse meetod Akna soojusjuhtivust on võimalik leida eelkõige kahel eri viisil: arvutusega (vastavalt standardile EVS-EN ISO 10077-1 ja standardile EVS-EN ISO 10077-2) või katsega (vastavalt standardile EVS-EN ISO 12567-1 või standardile EVSEN ISO 12567-2). Enamikul juhtudest akna soojusjuhtivus arvutatakse, seega on vajalik ja oluline arvutuste õige ja korrektne sooritamine. Arvutuse usaldusväärsust suu-

Oluline: Aknad peavad vastama standardi EVS-EN 14351-1:2006+A1:2010 nõuetele ja olema CE-märgistatud Kõikidel akendel peab soojusjuhtivus olema deklareeritud Erinevate akende võrdlemiseks kasutatakse standardakna (1,23 × 1,48 m) soojusjuhtivust Uw Usaldusväärse akna soojusjuhtivuse arvutuse teeb erapooletu asjatundja – tunne alati huvi, kes on arvutuse teinud! Alates väärtusest 1 tuleb soojusjuhtivus esitada täpsusega 0,1; väärtuse puhul alla 1 tuleb soojusjuhtivus esitada täpsusega 0,01 – st näiteks 0,80, mitte 0,8.

Arvutuse usaldusväärsust suurendab kolmanda erapooletu osapoole poolt läbiviidud arvutus.

rendab oluliselt kolmanda erapooletu osapoole poolt läbiviidud arvutus. Näiteks teostab kolmas osapool akna komponentide EVS-EN ISO 10077-2 põhise arvutuse, leides Uf raamidele ning joonsoojusjuhtivuse Ψ, edasi võib tootja ise arvutada EVS-EN ISO 10077-1 põhise akna soojusjuhtivuse Uw. Soovitame nii tellijatel kui järelevalvel uurida alati akna tootja või müüja käest, kust pärineb tootja poolt esitatud soojusjuhtivuse väärtus – kas arvutuse on läbi viinud asjatundja. Tootja poolt esitatavad andmed peavad olema kontrollitavad ja vastama standarditega ette nähtud nõuetele. Komponentide soojusväärtused Akna soojusjuhtivus Uw leitakse akna komponentide soojusväärtuste alusel – see tähendab klaaspaketi soojusjuhtivuse Ug, aknaraami soojusjuhtivuse Uf ja klaaspaketi ja aknaraami vahelise joonsoojusjuhtivuse Ψ alusel. Soovitame kõigil järelevalvega tegelejatel tutvuda asjakohaste põhimõtetega ja küsida toodete puhul ka nende komponentide soojusväärtusi. Sealjuures tuleb meeles pidada, et tutvudes tootja tundlike tõendusandmetega tuleb järelevalve esindajal tagada ka nende andmete konfidentsiaalsus.

Leica iCON telemaatika „EarthMover“ - tarkvara pinnaseteisalduse jälgimiseks

EarthMover aitab Teil:  Ära hoida hilinemisest, trahvidest ja töö

ümbertegemisest tekkida võivaid lisakulutusi  Vähendada objektil kasutatava kütuse kulu,

seeläbi vähendada CO2 saastet  Suurendada objekti turvalisust vähendades

inimeste arvu, kes viibivad objektil töötavate masinate vahetus läheduses  Reaalajas jälgida töö edenemist ja veenduda,

et esialgsed eesmärgid saavad täidetud EarthMover:  Ühildub Teie olemasolevate tarkvaralahendustega  Lihtne kasutada, töötab nutitelefonis ja tahvelarvutis

i nt e l l i g e n t C O ns t r uc t i o n

Leica Geosystems masinautomaatika ametlik maaletooja: THEK Automaatika OÜ Pärnu mnt 101A, 78304 Märjamaa Tel 50 69 388, www.thek.ee

SE ADUS

Ehitustoodete tõendamissüsteemid

ageli vaieldakse selle üle, millise dokumendi peaks ehitustoote müüja oma tootega kaasa andma. Kas see on sertifikaat või deklaratsioon või mõlemad? Siinkohal täpsususteks, et jutt käib Euroopa harmoneeritud tootestandarditele vastavatest toodetest – harmoneeritud valdkonna ja harmoneerimata valdkonna toodete erisustest oli juttu EhitusEST-i detsembris ilmunud numbris. Harmoneeritud valdkonna ehitustoodete nõuded on määratud Euroopa Ehitustoodete määruses (CPR – Conctruction Products Regulation), seal on toodud ka tõendamissüsteemide määratlused – täpsemalt toimivuse püsivuse hindamise ja kontrolli süsteemid (systems of assessment and verfication of constancy of performance ehk lühendatult AVCP). Tõendamissüsteem määrab kindlaks, kui rangelt ja milliste menetlustega tuleb ehitustoote nõuetele vastavust hinnata. Viis erinevat süsteemi Süsteeme on kokku viis: 1+, 1, 2+, 3 ja 4. Sertifikaat väljastatakse süsteemide 1+, 1 ja 2+ puhul, süsteemide 3 ja 4 puhul sertifikaati ei koostata. Millise tooteperekonna puhul milline süsteem kehtib – see on pandud paika Euroopa Komisjoni otsusega. Iga harmoneeritud standardi lõpus on toodud lisa ZA – selles on esitatud viited asjakohasele komisjoni otsusele koos tõendamissüsteemi äranäitamisega, lisaks veel deklareerimisele kuuluvate omaduste nimekiri, CE-märgistuse näide ja väljastatavate dokumentide nõuded.

Toimivuse püsivuse hindamise ja kontrolli süsteemid

Tehase tootmisohje Tootetüübi kindlaksmääramine tüübikatsetuse vms alusel Tehases võetud proovide edasine katsetamine vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile Tehase ja tehase tootmisohje esmane ülevaatus Tehase tootmisohje pidev järelevalve ja hindamine Enne toote turule laskmist võetud näidiste kontrollkatsetamine tootja teavitatud asutus (sertifitseerija, katselabor) Seega on hulgaliselt tooteid, nide müürikivid, betoonelemendid, mille puhul sertifikaati ei koosta- teraskonstruktsioonid, puitkonstta. Näiteks süsteem 4 kehtib sillu- ruktsioonid), ka suur osa täitematuskivide ja plekist katusetoode- terjalidest. te puhul. Süsteem 3 kehtib näiteks avatäidete, soojustusmaterjalide ja Info harmoneeritud standardist rullmaterjalist katusekatete puhul. Oluline on tähele panna, et ühe Toimivusdeklaratsioon tuleb ja sama tooteperekonna puhul koostada kõigi harmoneeritud võib kehtida mitu tõendamissüsvaldkonna toodete puhul, süstee- teemi – näiteks välisuste ja akenmide 1+, 1 ja 2+ puhul peab toimi- de puhul kehtivad tõendamissüsvusdeklaratsiooni koostamiseks teemi 3 nõuded, tuletõkkeavaolema olemas ka sertifikaat. Kõige täidete puhul tõendamissüsteerangema süsteemi 1+ alla kuulub mi 1 nõuded (st need tooted tuleb praegu vaid tsement, tulevikus ka sertifitseerida) ning siseuste pusarrusteras ja kõrgendatud tule- hul (siis, kui vastav standard valohutusnõuetega kaablid. Süsteemi mib, täna veel siseustele harmo1 alla kuuluvad näiteks parenda- neeritud standardit ei ole) kehtud tuletundlikkusega tooted – st tivad tõendamissüsteemi 4 nõutooted, mille tuletundlikkust toot- ded. Tõendamissüsteem pannakmise käigus parendatakse – näi- se kirja ka toimivusdeklaratsiooni. teks teatud lisandite lisamise või Täpseimat teavet konkreetse tooorgaaniliste ainete sisalduse piira- te tõendamissüsteemi kohta anmise teel. Süsteem 2+ on suhteliselt nab selle harmoneeritud standard. laia leviulatusega – näiteks kuulu- Lisainfot teemast pakub Euroopa vad siia kandvate konstruktsiooni- Komisjoni Nando koduleht. Enno Rebane de tooted (kandvate konstruktsioo-

• ESSBOX System® on uus nutikas kinnitustoodete hoiulahendus. Süsteem koosneb vastupidavast kohvrist ja läbipaistvatest termoplastist tootepakenditest. Süsteem on arendatud korra ja süsteemsuse loomiseks, tööliste töö lihtsustamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks ning kadude vähendamiseks. • Unikaalne ja paindlik terviklahendus on patenteeritud. • ESSBOX System® -i on lihtne kasutada. Spetsiaalsed pesad tagavad toodete korrapärasuse kohvris. • Põhjalikuma informatsiooni leiad siit

www.essbox.ee

www.essve.ee

INTERVJUU

Teadmistepõhine ehitamine muutub üha olulisemaks Ehitusvaldkonnas muutub üha olulisemaks, kuidas võimalikult oskuslikult olemasolevaid teadmisi praktikasse rakendada ning ehitada kuluefektiivsemalt ja säästlikumalt, kasutades võimalikult vähe energiat nii hoone püstitamisele kui utiliseerimisele. Mõtteid jagab Arengufondi teadmistepõhise ehituse ekspert Kalle Virkus. le võtmine jääb alla 1% olemasoleva elamufondi mahust.

KÜSIS: MATI FELDMANN VASTAS: KALLE VIRKUS, Arengufond

Kraananokkade arv linnapildis pidi näitama majanduskasvu tempot: Tartus vana kaubamaja ehitusplatsil on korraga ametis neli kõrgkraanat. Majandus peaks kasvama mühinal? Päris otsest seost kraanade arvu ja majanduse kasvu vahel muidugi ei ole. Hoopis vastupidi – riiklikke tellimusi võib kasutada hoopis majanduse elavdamiseks madalseisust üle saamiseks. Eesti ehitusturgu mõjutavad sisemiste tegurite kõrval ka võimsad välistegurid. Nii näiteks oli ja on ka edaspidi CO2 -rahade mõju kogu ehitusturule selgelt tuntav. Kui hinnata hetke elamuehitust Eestis, võiks see aktiivsem olla – praegused ehitusmahud ei kata elamute loomulikku väljalangevustki. Uute eluasemete iga-aastane kasutuse-

Kehtib omamoodi nali, et uued ehitusmaterjalid peavad olema olemasolevatest odavamad, efektiivsemad ja vähemalt 50-aastase kasutuskogemusega. Arengufondi teadmistepõhise ehituse ekspert Kalle Virkus

Mida riik omalt poolt saaks teha, et ehitussektorit hoogustada? Üks hea viis on toetada olemasolevate hoonete, eriti korterelamute renoveerimist. Saksamaal on korterelamuid renoveeritud lausa massiliselt ning uuritud ka selle protsessi kaasnevaid mõjusid. Nii on selgeks saadud, et iga renoveerimisse investeeritud miljon eurot loob 12 kuni 19 töökohta ja toob maksutuluna riigile tagasi viis miljonit eurot. Milliseks hindate sektori pädevust ja valmisolekut uuenduslike, teadmistepõhiste tehnoloogiate rakendamiseks? Uute tehnoloogiate rakendamiseks valmisolek on Eesti ehitussektori üks suuremaid probleeme. See tegevus ei ole võimalik il-

ma hästi haritud töötajaskonnata, kuid just Eesti ehitussektor paistab Euroopas silma kõige madalamalt eriharidust omavate töötajatega. Kui 2012. aastal oli ehitussektoris eriharidusega töötajaid 49%, siis 2014. aastaks oli see osakaal langenud juba 41,5%-ni. Õnneks entusiastlike ettevõtete eestvedamisel uuendusi Eestis siiski rakendatakse. Peamised ehituses rakendamist vajavad uued tehnoloogiad on BIM (Building Infomation Model) ja mitmesugused integreeritud projektijuhtimise meetodid. Mõlema osas on eestvedajaks Riigi Kiinisvara AS, mis riigi omanduses oleva ettevõtte puhul on igati loogiline ja kiiduväärne. Samas oleks vaja riigipoolset aktiivset tegutsemist normide ja standardite kehtestamisel. Kuivõrd kriitiline on järelkasvu ja tööressurssi teema uuenduste elluviimisel ja sektori üldises arengus? Probleemiks on haritud tööjõu Eestisse tööle saamine ja jäämine. Naljaga pooleks võiks isegi väita, et Eestis saadav ehitusalane haridus on liiga hea, et selle omandanud noored ka Eestisse tööle jääksid. See omakorda on hoopis keerulisem probleem, mille lahendamisega ehitussektor iseseisvalt hakkama ei saa. Kui kiiresti ehitusmaterjalid, ehitustehnoloogiad uuenevad? Mitme aasta pärast või kas üldse võiks rääkida elumaja 3D-printimisest? Ehitus on üks kõige konservatiivsemaid tegevusalasid. Mis puutub uue elumaja printimisse, siis selle osaks tuleks olla optimistlikult skeptiline. Mingil hetkel on see kindlasti võimalik, ent vajab tõsist arendustegevust materjalide osas, mis oleksid prinditavad ja samal ajal sobiksid kasutamiseks meie vahelduvas kliimas.

Teisest küljest pööratakse üha enam tähelepanu ehitamises kuluvale energia kogusele. Hoone käigus hoidmiseks ja sisekliima tagamiseks vaja mineva energia kogus on uute hoonete puhul kordades väiksem kui veel viisteist aastat tagasi ehitatutes, liikudes tasapisi, ent kindlalt nulli suunas. Üha olulisemaks muutub kulutada võimalikult vähe energiat ka hoone püstitamise ja utiliseerimisega seoses. Kas potentsiaalsed prinditavad materjalid saavad olema energiasäästlikud? Seda on praegu võimatu öelda. Küll võib väita, et Eesti on rikas teadaolevalt ainukese taastuva ehitusmaterjali, puidu poolest. Eesti on üks Euroopa suurimaid puitmajade eksportijaid. Puitehituse tehnoloogiat tasub siin küll arendada. Näiteks Tartu ettevõte Kodumaja AS on osaline hetkel maailma kõrgeima 14-korruselise puidust elu- ja büroohoone ehitamisel Bergenis, mis näitab, et puit sobib meie kliimas suurepäraselt ka mitmekorruseliste hoonete ehitamiseks. Kinnisvaraanalüütikud nendivad, et ehitushind ei sõltu asukohast, aga turuhinna vahe on mitmekordne – linna kasuks ja maapiirkonna kahjuks. Kas uusehitus kolib suurematesse linnadesse ja maale jääb vaid ehitus oma tarbeks?

Teadaolevalt määravad kinnisvara hinna kolm tegurit – asukoht, asukoht ja asukoht. See on küsimus riigi- ja haldusreformiga tegelejatele, aga nii näib see küll olevat ja seda mitte ainult meil, vaid selline nähtus on üpris universaalne. Kas arvestataval määral endale energia tootmine – olgu see siis elektrituulik või päikesepaneelid – on Eestis realistlik? Endale energia tootmine on minu hinnangul realistlik. Seda ju-

hul, kui arvutame aasta lõikes ja kui on võimalik müüa üleliigne elekter võrku, mille siis pimedal ning tuulevaiksel ajal tagasi saame osta. Palju suuremas mastaabis on hiljuti avaldatud üleeuroopalise energialiidu plaanid just sellise probleemi lahendamisele suunatud – piisavate riikidevaheliste ühenduste puhul saab üleliigse elektri suunata sinna, kus seda parasjagu vaja on. Kas poleks pigem lihtsam ehitada ka Eestisse üks korralik tuumaelektrijaam, selle asemel, et tegeleda killustatud alternatiividega? Kindlasti oleks see lihtsam, aga kas ka mõistlik? Arvata võib, et kui neljanda põlvkonna tuumaelektrijaamad ükskord reaalselt tööle hakkavad, saaks sellele küsimusele konkreetsemalt vastata. Milline võiks olla meie idee energiamaailmas läbi lüüa? Kas lahenduseks võiks olla hoopis viimasel ajal laineid löönud põlevmaterjal graptoliitargilliit, vanema nimetusega diktüoneemakilt? Lühemas perspektiivis võib igasuguseid asju põletada, alates põhust ja lõpetades põlevkivigaasiga. Pikemas perspektiivis tuleb piltlikult leppida sellega, et kõiki lampe ei saa korraga põlema panna. Pole olemas energiatiheduselt ja efektiivsuselt samaväärset alternatiivi naftatoodetele. Pigem võiks Eesti võimalus olla regionaalne bioenergeetika. Mitmes Euroopa riigis kogub populaarsust liikumine “100% RES Communities”, mis sai alguse Saksamaal. Praeguseks tegutseb see liikumine veel Prantsusmaal, Austrias, Belgias, Sloveenias, Ungaris, Itaalias ning Tšehhis.

SÜNDMUSED

Matek AS ridaelamu. Kurnitski: Selle Norras asuva puitkarkass-elementmaja fassaadimaterjalina on kasutatud püstlaudist. Fassaadi räästata lahendus võib olla tundlik ilmastiku kapriisidele.

Aasta tehasemaja: võistlustules kortermajad Messil Eesti Ehitab kuulutatakse välja Eesti Puitmajaliidu konkursi „Aasta tehasemaja“ võitjad. Nominentide hulka kuulub tänavu ka mitmete tootjate kortermaju, mida iseloomustab žürii esimees Jarek Kurnitski. 46

„Tänavu esitati konkursile meeldivalt palju töid ja valiku tegemine oli päris keeruline,“ hindab Jarek Kurnitski žürii ette laotunud saaki. „Nägime päris huvitavaid lahendusi. Ma ise julgustaks looma hooneid, mille puhul puitmaterjali vormikeel ja isikupära efektselt välja tuleksid. Tarekeseliku kuju ning betoonilikku vormilahenduse vahele jääb hulgaliselt võimalusi.” Kurnitski hinnangul oleksid meie kliimas pigem kohased räästaga lahendused ja läbi tuleks mõelda vihmavee äravool: “Hoone peab ka viie aasta pärast hea välja nägema, värvitud fassaad peab püsima. Tänavu on osade hoonete puhul ka teadlikult mängitud sellele, et puidu vananemisel tekiks looduslik halli karva pind.“

Harmet OÜ korterelamu Norras. Kurnitski: See puitmoodulmaja on puidust korterelamu päris hea näide. Hoonel on rõdudega liigendus, materjalikasutus toob puidu kui materjali vormikeele päris hästi esile, värvitud laudist kaitsevad küljeseintel räästad. Antud kõrgusega korterelamu lahendus puithoonena on ka rahaliselt mõistlik.

Estnor OÜ korterelamu Norras. Kurnitski: selle elementmaja puhul on ilmselt teadlik kaalutlus, et hoone omandaks ajaga ilmastiku mõjul hallika tooni. Norras on räästata viilud puithoonetel viimastel aastatel moodi läinud, see trend tuleneb telliskivihoonete vormist.

Kodumajatehase AS ühiselamu. Kurnitski: see puitkarkassruumelementmaja on lihtsa vormiga, ratsionaalse tehnilise lahendusega ja ilmselt ajas hästi kestev maja. Erinevaid materjale on mõistlikult kombineeritud. Hoone paigaldati vaid kolme päevaga ning sisetöödeks kulus 3 kuud.

KONK URSS

Puitmajatootjad tahaks ka kodus rohkem ehitada Eesti majatootjad on edukad välisturgudel, kuid unistavad ehitamisest koduturul: huvi puitehitiste vastu on elavnenud, ent kasvuruumi jätkub. PILLE LAUB EESTI PUITMAJALIIT

estis on ligi 140 ettevõtet, mis oma peamise tegevusena toodavad puitmaju. Alates 2010. aastast on puitmajasektori tootmis- ning ekspordimahud kasvanud keskmiselt 15% aastas. Sektor annab tööd pea 2600 inimesele ja ettevõtete käive on kokku üle 270 miljoni eurot, sh ekspordi osakaal 235 miljonit eurot. AS Matek tegevjuhi ja Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe Sven Matsi sõnul on puitmajatootjatel põhjust rahul olla, kuna sektor on arenev ja suure tulevikupotentsiaaliga. „Puidust ehitamine trügib senisest järjest enam betooni- ja kiviturule,” kommenteerib Mats. Puitmajatootmine kogub hoogu „Kui veel kümmekond aastat tagasi tegeles Eesti puitmajasektor suures osas eramajade ja suvilate tootmisega, siis täna on suur osa meie toodetest just mitmekordsed kortermajad, sotsiaalobjektid ning puitelementfassaadid betoonkarkassiga kõrghoonetele. Eestlased projekteerivad ja ehitavad maailma kõrgeimat puitkonstruktsioonmaja, mille valmimine on märgilise tähendusega ning toob tähe-

140

ettevõtet Eestis toodavad peamise tegevusena puitmaju.

lepanu ja loodetavasti ka uusi tellimusi.” Paraku rändab kogutoodangust ligikaudu 90% Eestist väljapoole, peamiselt Skandinaaviasse, Saksamaale ja Suurbritanniasse, kuid ka Lõuna-Aafrikasse ja Lõuna-Koreasse. 2014. aastal on Eesti tootjatel 49 ekspordi sihtriiki. Eesti käsitöö-palkmajad on väga hinnatud Prantsusmaal ja masintoodetud palkmajad Jaapanis. Tallinna külje all tegutsev Timbeco Woodhouse OÜ on 10 aasta jooksul saatnud Jaapanisse juba üle 1400 merekonteineri jagu palkmaju. Eesti turg ootab kasvu Kuigi Eesti on Euroopa suurim puitmajade eksportöör, ehitatakse kodus puidust vähe. Matsi kinnitusel võiks just siin luua pööraseid maailma „kõige kõigemaid” puitlinnakuid ja ehitisi, mida siis muule maailmale suunaviidana näidata. „Täna oleme erialaringkondades tuntud asjalike ja kvaliteetsete toodete tarnijate ning püstitajatena. Samas on meil olemas potsentsiaal luua puitmajast bränd, nö puitmajade šveitsi kell - “Eesti puitmaja”, mis oleks hinnatud ja tuntud üle ilma,” arutleb Mats. 2013. aastal Eestis välja antud 4905-st ehitusloast pisut enam kui pooled väljastati puithoonetele. Ehitusregistri statistikast selgub, et kõige sagedamini kasutatakse puitmaterjali ühele leibkonnale mõeldud elumaja ehituses. Millal hakkavad Eestis kerkima puidust suuremad hooned, veel ei teata.

KONK URSS

Aasta betoonehitis: Tondiraba jäähall. Konkursi peaauhind kuulub Kadarik Tüür Arhitektid OÜ-le. Foto: Merike Kütt

Betoonimeistrid väärivad tunnustust Võime uhked olla, et betoonitööde kvaliteet Eestis on tasemel. „Paigalvalu betoonpindade osas oleme tehnoloogiliste oskuste ja heade rakistega firmalt Peri isegi Soomest paiguti ees,“ räägib Aasta betoonehitise žürii esimees Aadu Kana. TEKST: LIIVI TAMM

Betoonitootjad on retseptuuri arendanud ning Eesti raketisepark on tublisti edasi arenenud. Ka ehitajad on omandanud vajalikud oskused. ..Tulevikku vaadates võiks ka arhitektuursete lahendustega julge50

malt edasi minna, näiteks katsetada voolava vormiga pindu, need mõjuvad betoonis väga hästi,“ lausus Aadu Kana. Pinnaviimistlusena on Eestis jätkuvalt populaarsed patineeritud punakas-pruunid pinnad, üha rohkem soovitakse ka musta ja rohelist värvitooni. „Trendikas on ka graafiline betoon, ent see tehnika on päris kulukas ja tänavu ei olnud selliseid võistlustöid ka Aasta betoonehitise konkursil. Niisuguse laheduse ilmekaks näiteks on Eesti Maanteemuuseumi välialad Varbusel, Põlvamaal, mis paari aasta eest pärjati Aasta betoonehitise konkursil arhitekti eripreemiaga.“ Aadu Kana hinnangul väärivad esile tõstmist ka meie betoonelemendi tootjate tehtud elementide gabariidid: „Siin on saavutatud väga häid tulemusi. Kiidusõnu tuleb öelda ka logistika ja väljaveo osas.

Restaureeritud Vääna mõisa tõllakuur (arhitekt Tiina Linna).

Saatkonnahoone Pekingis arhitektuuribüroolt Studio-3 OÜ.

aastat on toimunud konkurss Aasta betoonehitis. Paigaldusel on osasid elemente tulnud tõsta kahe kraanaga.“ Ka sillad-kaid-viaduktid on Aasta betoonehitise konkursil läbi aastate tugevalt esindatud olnud. „Mulluseks võidutööks sai Ülemiste viadukt ja tunnel ning mitmetasandilisi liiklussõlmi tekib aina juurde. Näiteks Haabersti ringi ehitust oleme aastaid oodanud. Ja tulevikku vaadates, kes teab, võib-olla kunagi ehitame ka tunnelit Helsingisse,“ arutleb Aadu Kana. „Samas tuleb arvestada, mida lubab teostada Eesti riigi rahakott. Oskused võimaldaksid tootjatel teha rohkemat ning kui majanduse olukord lubaks, oleks ka betoonehitiste hulgas rohkem tõelisi pärle. Tänaseks on oma elukaare lõppu jõudnud mitmed ehitised – peagi langeb rahandusministeeriumi hoone ning kes teab, võib-olla kunagi jõuab aeg, kui lammutatakse ka Mustamäel.“

KONK URSS

Betoonipäev Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuse saalis: pea-auhinna võitus Tondiraba jäähall. Vasakult: Paavo Pikand – Civen OÜ, Marika Utkin – Novarc Group AS, Marek Ruud – HC Betoon AS, Tiit Vasar – E- Betoonelement AS, Rene Raamat – Rudus AS, Rein Ilves – Tallinna spordi- ja noorsooamet, Ahto Aruväli – AS Merko Ehitus Eesti, Ott Kadarik – Kadarik Tüür Arhitektid OÜ, Kadri Tamme - Kadarik Tüür Arhitektid OÜ, Raivo Vesiaid – Peri AS, Mihkel Tüür - Kadarik Tüür Arhitektid OÜ.

Aasta betoonehitise konkurss tähistas juubelit

asta betoonehitise konkurss on läbi aja väärtustanud ehituskvaliteeti ja arhitekti väärt ideed. „Tänavune võidutöö, Tondiraba jäähall, jäi silma väga kõrge kvaliteedi poolest. 2000m² betoonpõrandat ja ei ainustki pragu,“ osutab žürii esimees Aadu Kana. „Konkursitöödes on viimastel aastatel armastatud ka reljeefseid laudispindu, nii ka Tondiraba jäähallis. Võidutöö oli nii betoonine, et palju edasi siit ei oleks enam saanudki minna.“

Tu ge v a k s kon k u re nd i k s Tondiraba jäähallile oli konkursil Pekingi saatkonnahoone, mis saavutas hääletusel tubli teise koha. Hoone on ehitatud monoliitbetoonist ning valgest monoliitbetoonist pidid valmima ka välisseinad, kuid lõpuks tehti need kiudbetoonelementidest. „Pekingis olid teatavad probleemid kohaliku ehituskvaliteediga ning kauguse tõttu ei olnud žüriil võimalik hoonet ka üle vaadata, aga hoone arhitektuurne lahendus on väga hea,“ lausus Kana.

„Tänavusel konkursil kogus kiidusõnu ka Tartu Ülikooli Physicumi hoone oma fassaadilahendusega, sümpaatsed olid rekonstrueeritavate objektidena ka Vääna mõisa tallikuur ning parkimismaja Ülemiste Citys. Lisaks kerkis esile Lauri Tuulbergi korteri lahendus Kosemetsa tee kortermajas. Sellisel määral betooni kasutamist ka sisearhitektuuris ei näe just igapäevaselt: betoonine oli isegi lastetoa rippvalgusti,“ osutab Aadu Kana. “Tuulbergi korter pärjati ka tellija eripreemiaga.”

Üürile anda erineva suurusega tööstus-, lao-, büroo- ja kaubanduspinnad üle Eesti: • Mustamäe tee 50, Tallinnas

• Kadaka tee 5, Tallinnas

• Plasti 16, 18, 20, Tallinnas

• Madara 29, Tallinnas

• Aida 5, Pärnus • Pärnu mnt 67a, Tallinnas • Järveküla tee 87, Prestone Kaubamajas, Kohta-Järvel • Vabaduse 1, Semu Kaubamajas, Võrus

I N N OVAT I I V S E D 3D

BIM

CAD

L A H E N D U S E D

D I M E E T S ARUCAD SÜ PROJEKTE

AHENDUS L A R A V K R E R I M I STA

tele e ja ehitaja l e d i r e n e e s n i disaineritel a j e l e d i t k e arhit

EGIJALE ! T T L A J I G E T OOLITUSED

ud edasijõudn baastase ja nnale d ja meesko e s l a a u d i v i ind

TUGITEENU

SED

mine id, nõusta n o o i s t a t l u kons imine sertifitseer e t s i m d a e t RRAL KÜSIMUSTE KO

w ww. ar uc ad

.e e | in

VÕTKE JULGES

am 51 | Su ur -S õj e | te l. 63 0 65 .e ad uc ar @ fo

TI KONTAKTI!

äe 10 , Ta lli nn

A.K.K. turustab hiinlaste Ühinenud kultuuridevaheline oskusteave ning paranenud kvaliteet

Masinaehitus on suurim ja mahult oluliseim tööstussektor Hiinas. Arenenud siseriiklik tootmistööstus on oluline faktor teiste valdkondade arendamiseks nagu keemiatööstus, energeetika, lennundus ja infrastruktuur. Hiina tootmisaktiivsus vähenes 2015 aasta alguses esmakordselt peale kaheaastast järjepidevat tõusu, mis on signaaliks maailma suuruselt teise majanduse muutustest. Hiina on muutmas oma tootmisfilosoofiat ning sellega ühes arenemas dünaamilisemaks tootjariigiks, kus riigiosalusega suurtehaste ning eraettevõtete rõhuasetus on asetunud toote kvaliteedi parendamisele ja tootmisefektiivsuse suurendamisele. Nende arengutega on välisettevõtted üha enam oma tootmisi ümber paigutamas Hiina, kus olulisemaks muutunud kõrgetehnoloogiline tootmine on võimalik madalamate tööjõukuludega. Sellist tendentsi järgides väheneb ühest küljest eelis madalamatele tootmiskuludele, kuid suureneb kohalike töötajate kompetentsus ja tööjõu produktiivsus. See omakorda tähendab, et kohalikud tootjad on väärtusahelas liikumas kõrgemale positsioonile, pakkudes lisandväärtust läbi toote disaini, kasutusalade ja turndusvõimaluste. Kõrgetehnoloogiliste masinate arenduse, monteerimise ja ehituse edukaks näiteks on Guangxi Liugong Machinery CO. Ltd., kes on oma valdkonnas ainus rahvusvahelise kvali-

teediautasu pälvinud tehnikatootja. Veelgi enam, Liugong on üks vähestest Aasia tootjatest, kelle tootmiskvaliteet ületab rahvusvahelised standardinõuded. 2011 aastaks tõusis ettevõte mitmesuguste masinate valmistamise alal maailmas esikohale, tootes aastas rohkem kui 75 000 masinat. Tootevalikus on rataslaadurid, ekskavaatorid, buldooserid, teede-ehitusmasinad, karjääritehnika ja betoonimismasinad.

Liugong Machinery on jõudnud maailmaklassi tootjate hulka

Et saavutada konkurentsivõimalist kvaliteeti kasutab Liugong tootmises kõrgtehnoloogilisi süsteeme ja tuntuid koostööpartnerite toodangut. Tooteid iseloomustab lisaks hinna-kvaliteedi juhtpositsioonile tugev järelturg ja müügitugi läbi rahvusvaheliste müügikeskuste ning kohalike distribuutorite. Liugong’i tütarfirma Liugong Machinery Europe B.V. peakontor asub Hollandis, mille soodne asukoht tagab kiire varuosade kättesaadavuse kogu Euroopas. Liugong on seadnud eesmärgiks olla Hiina ettevõttena maailma parimate ehitusmasinate tootjate hulgas, mida aitab täita tipptehnoloogia kasutamine tuntud tootjatelt nagu Cummins, Kawasaki, ZF, Yanmar, Nissan, Perkins, KYB jpt, samuti ühisfirmad käigukaste ja veermikke tootva Saksamaa ettevõttega ZF ja maailma tuntud mootoritootjaga Cummins (USA).

tippkvaliteeti AS A.K.K. on alates 2014 aastast Liugong kaeve- ja tõstetehnika ametlik esindaja Eestis ja Lätis, kuid ettevõttesse kuulub pikema Liugong kogemusega meeskonnaliige, kes alustas Liugong masinatega tegevust 2011 aastal. Ettevõtte eesmärgiks on Hiinas valmistatud tehnika turustamise Balti riikides ning selle läbi muuta Hiina päritolust seonduvaid müüte tehnika kvaliteedi osas. AS A.K.K. on tegutsenud 22 aastat rasketehnika valdkonnas ning omab laialdasi kogemusi järelteeninduses – hooldus, remont ja varuosade kiire kättesaadavus. 16.-18. aprillil toimuval Maamessil esitleme esmakordselt uut Liugong E-seeria ekskavaatorit, mis on laialdast populaarsust kogunud nii Skandinaavias kui ka Inglismaal. Lisaks E-seeria ekskavaatorile tutvustame rataslaadureid ja teisi Liugong masinaid.

Kohtume maamessil stend VP-12. AS A.K.K. Uus 9, 78301 Märjamaa, Eesti Tel: +372 56 924 745 E-post: info@akk.ee www.akk.ee

www.facebook.com/ AsAkkEesti

PROJEK TEERIMINE

Soome kogemus: kvaliteet otsustab Eestit külastas Soome Projekteerimis- ja Konsultatsioonibüroode Liidu SKOL juht Matti Mannonen, kes tutvustas Soome hangete poliitikat ka ajakirjale EhitusEST. KÜSIS: LIIVI TAMM

Mis hindamiskriteeriumite alusel Soomes projektlahenduste pakkumisi hinnatakse? Hinna kalkuleerimisel tuleb vaadata tervikut, arvestama peab nii hinda kui kvaliteeti. Kui lähtuksime vaid madalaimast hinnast, siis tuleks kasutada ka odavaimat tööjõudu, kes ei ole tõenäoliselt nii kogenud, samuti tuleks vähendada projektile kuluvaid töötunde, mis vähendab kliendiga suhtlemist. Vaid hinna faktorit arvestades esitatakse lõppkokkuvõttes vähem alternatiivseid projektlahendusi, see viib keskpärase tulemuseni ja tähendab enamasti kõrgemaid kulusid hoone haldamisel. Niisugust tulemust ei soovi keegi. Hinnapõhine hange ei garanteeri, et kliendi eesmärk peegelduks projektis. Hind on ju siiski oluline? Projekteerimislahenduse pakkuja loomulikult teab, et oluline on saavutada hea hind, ent Soomes on üldreegel see, et mida keerulisem objekt, seda olulisem on kvaliteet. Uute lahenduste puhul võib kvaliteedi hinde osakaal projekteerimislahenduses ulatuda 70–

Matti Mannonen.

80 protsendini, tüüpprojekti puhul, mida on vaja vaid veidi kohaldada, on hinna ja kvaliteedi faktori vahekord umbes 50:50. Projekteerimisetapil seotakse 90 protsenti hanke kogumaksumusest, seega on raha suunamine hea projekteerimistulemuse saavutamisse tark investeerimisotsus. Kas pädevuse hindamine hankel osalevates ettevõtetes protesti ei tekita? Pakkumiste hindamisel on muidugi teatud osa subjektiivsusel, ent kvaliteedipõhise valiku tegemisel on väga oluline läbipaistvus: on vaja selgust, milliste näitajate põhjal toimub hindamine ja millist kvalifikatsiooni on tarvis. Pakkujale peavad kriteeriumid sel-

ged olema ja kui hindamise skaala on pakkujatele arusaadav, siis see vähendab vaidluste tõenäosust. Kui tavalised on vaidlused ehitusperioodil? Kui hange oleks vaid hinnapõhine, tuleks ehitusperioodil ilmselt rohkem vaidlusi ja see on juba rahaline kulu. Mõistlikum on projekteerimise staadiumis pisut rohkem kulutada selle asemel, et hiljem asju ümber teha. Mida on endaga kaasa toonud uus EL-i hangete direktiiv? Meie hangete seadus baseerus vanal direktiivil, ent uus, mullu kevadel vastu võetud EL-i direktiiv peaks jõustuma kahe aastaga ja seepärast loome hetkel uut riigihangete seadust. Uus EL-i direktiiv rõhutab senisest veelgi enam kvaliteedi aspektile teenuste ostmisel. Siinkohal tuleb ka kliente julgustada, et nad kasutaksid seda praktikat ja seadusandlusest lähtuvaid võimalusi. Seaduse sõnastamisega alustasime töögrupiga kohe, töögrupp käib koos alates eelmisest kevadest. Igal nädalal lisanduvad uued kommentaarid, see on mahukas protsess, kuhu on paljud kaasatud. Dokumendi kokku panemisel küsitakse ka ettevõtjate arvamust. Seaduse tööversioon peab valmima enne suve, sellele saab veel kommentaare saata ning sügiseks valmib lõplik versioon, mis saadetakse parlamenti.

Standardiseerimismeetod kvaliteedi ja hinna kaalumiseks Kvaliteedi ja hinna punktid peavad olema standardiseeritud, et soovitud kaalud oleksid hindamisel kindlaks määratud. Hinna ja kvaliteedi muutusi tuleb arvesse võtta, et tagada erapooletu hinnang. Helsingi Ülikooli matemaatika ja statistika osakonnas on välja töötatud meetod, milles kasutatakse statistilisi mee-

todeid soovitud kvaliteedi ja hinna kaalu paigutamiseks hindamisraamistikku. Seda on kasutatud mitmetes Soomes toimunud hindamistes, saades häid tulemusi, hiljuti esitleti seda Brüsselis Euroopa Komisjoni ametnikele. Informatsiooni meetodi ja kalkulatsioonitabeli kohta leiate veebilehelt www. skolry.fi

Standardiseerimise põhimõte seisneb alljärgnevas: igast muutuvast väärtusest x lahutatakse eeldatav väärtus μ (keskmine) ning saadud tulemus jagatakse seejärel standardhälbega.

Rahalised hinnad ja kvaliteedipunktid tasakaalustatakse nii, et kummagi standardhälve on üks. Mõlemad parameetrid korrutatakse koefitsiendiga (= seadistatud % - kaal). Parameetrid summeeritakse ning võitjaks loetakse kõrgem väärtus.

Standardiseerimismeetodi positiivne mõju Pakkuja teab, et võitja valimisel on peamisteks teguriteks hea kvaliteet, kompetentsus ja piisavad ressursid, mitte odavaim hind. Võitmiseks peab pakkuja eesmärgiks seadma kõrge kvaliteedi. See eeldab järgmist: Kõrgeima kvalifikatsiooniga ekspertide pakkumine Kvaliteetse tööplaani koostamine Piisavate ressursside pakkumine töö teostamiseks Aja eraldamine parimate lahenduste leidmiseks projekti käigus Aja eraldamine suhtlemiseks kliendiga, teiste planeerijatega, töövõtjatega ning lõpptoote kasutajatega. Klient saab paremad pakkumised ning saab osta kvaliteetseid teenuseid. Hea planeerimine vähendab vigu, erimeelsusi ja pretensioone elluviimisel. Lõpptoode vastab kliendi soovidele või isegi ületab neid.

Tere tulemast Bostiku maailma!

Pakume laias valikus: PAIGALDUSLIIMID SEINA- JA PÕRANDALIIMID TAPEEDILIIMID URETAANMASSID HÜDROISOLATSIOON PÕRANDASEGUD Jne...

BOSTIK´u ametlik esindaja Eestis: Flagest OÜ, botik@ﬂagest.ee; +372 58859781, +372 6 700 442

VENTIL ATSIOON

Ventilatsioonilabor Club Fresh Air.

Mektory uus ventilatsioonilabor

uu aega avatud TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory uus ventilatsiooni showlabor Club Fresh Air on külastajate seas populaarne. Ventilatsioonilabor „Club Fresh Air“ asub innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory prototüüpimislaborite korrusel: tehnilise sisustusega labor-showruum pakub tegevust nii lastele, üliõpilastele kui valdkonna professionaalidele. Ettevõtte jaoks on aga olemas keskkond, kus katsetada erinevaid lahendusi. Huvi labori vastu on suur „Huvi on olnud oodatust suurem. Kui esmane eesmärk oli 1000 külastajat aastas, siis nüüd on selge, et külastajaid tuleb kordades rohkem,“ lausus TTÜ kütte ja ventilatsiooni õppetooli professor Hendrik Voll. „Samuti loodame, et avatud labor ja siinsed võimalused aitavad suurendada õpilaste huvi ventilatsiooniinseneri elukutse vastu.“

Labori

vastu on huvi tundnud Põhjamaade ning Baltikumi ülikoolid.

Laboris saab ülevaate ventilatsioonisüsteemi komponentidest ja näpunäiteid hästi toimiva ventilatsiooni kavandamiseks: „Laboris on viis erinevat ventilatsiooni lõppelementi. Tossutestidega tutvustatakse agregaatide omadusi sissepuhkeõhu jagunemisel ruumis kombineerituna showvalgustuse ja muusikaga,“ lausus Voll. Labor on pälvinud tähelepanu ka rah-

vusvahelises plaanis. „Huvi on üles näidanud mitmed Põhjamaade ja Baltikumi ülikoolid,“ nentis Voll. Parimad lahendused tootmisesse Labori toetaja ja ventilatsiooniettevõtte ETS NORD AS-i juhatuse esimees Urmas Hiie kinnitusel on külastajail võimalus meisterdada oma õhujagaja ning katsetada seda reaalsetes tingimustes. „Näeme selles erakordset tootearendussuunda, kus parimaid lahendusi premeeritakse ning võetakse meie õhujagajate tehases tootmisse,“ kinnitas ta.

Koostöös valminud lahendus

Labor loodi koos ettevõtetega Swegon Eesti OÜ, ETS NORD AS, Hevac OÜ, AS Hiieko, Siemens OY Eesti filiaal, OÜ Airwave, BL Tehnika OÜ, Systemair AS. Loovtoetajad: Alari Teede, Andrus Andreson ja Priit Juurmann “DJ P. Julm”.

K ATUSEUUDISED

Lamekatuste ajalugu talletamas

lo Karu Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidust on kogumas infot Eesti lamekatuste ajaloo kohta: esimese vabariigi ja nõukogudeaegne materjal hakkab kaduma, seega oleks hea talletada nii erialakirjandust, inimeste mälestusi, fotomaterjali, tehnoloogilisi kirjeldusi, lamekatuse materjalide tootmise infot. Samuti oleks teretulnud materjal ja info ka Euroopa või muu maailma lamekatuste ajaloost. Lugejate abi meie lamekatuste ehituse ajaloo ülestähendamisel ning säilitamisel oleks tulevikuperspektiivi silmas pidades ilmselt ka mõne artikli kirjutamisel või koguni eraldi väikese raamatu väljaandmisel igati teretulnud. „Eraldi soovin üles tähendada

Kõik sellised lamekatuse näited on oodatud.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel toimunu. Missugused ettevõtted ja millal tekkisid, milliseid materjale paigaldati, kes olid omanikud ja põhikaader. Samuti pakub suurt huvi üheksakümnendate aastate fotomaterjal. Kui keegi teab mõnda raamatut või ajakir-

ja, kus on midagi täpsemalt kirjutatud lamekatustest, võiks samuti teada anda. Oodatud on ka kaasaegsed hea resolutsiooniga fotod veneaegsetest lamekatustest,“ tutvustas Alo Karu. Materjalid on oodatud meiliaadressile alokaru66@gmail.com

Klaasplasti head omadused Flagmore AS on tegelenud klaasplastiga Eestis juba üle 10 aasta. Peamiseks toodanguks on klaasplastist lipumastid, millega oleme kindlad turuliidrid Euroopas. Oleme suurimad komposiitmaterjalide tootjad Eestis ja seetõttu parimaks partneriks just suuremate mahtude ja projektide korral. Meie erioskused ja seadmed võimaldavad toota mitmesuguseid silindrilisi ja koonilisi ümardetaile, poste ning torusid. Otsime koostööpartnerieid, kellele võiks klaasplastist abi olla. Ühendust võiksid võtta kõik ﬁrmad, kelle toode võiks saada konkurentsivõimelisemaks, kasutades komposiite. Aitame kaasa mõelda ja pakume suuremate projektide elluviimisel lahendusi. Veidi klaaspalstist: Klaasplast on madala tihedusega materjal, mille kasutusala tänapäeval on väga lai. Tal on väga madal soojusjuhtivus (see on täiesti võrreldav puitmaterjaliga), ning lisaks

terasele lähedane tugevus, bioloogiline stabiilsus, niiskus- ja ilmastikukindlus. Klaasplast on hea elektri isolaator. Klaasplastil on ka terasest madalam venitusmoodul (trensil modulus), kuid suurem tugevuspiir (tensile strength), lisaks on ta terasest 3,5 korda kergem. Materjal

Tugevuspiir Mpa Steel 400 Auluminium 483 Glassfibe (E-Glass) 2000

Venitusmoodul Gpa 200 69

Tihedus g/cm3

2,6

Flagmore AS Info.ee@flagmore.com 6036026 www.flagmore.ee

7,8 2,8

IFD valib maailma parimat katust

aailma kolme kontinendi katusemeistreid ja erialaliite koondav organisatsioon IFD (International Federation For The Roofing Trade) kuulutas taaskord välja konkursi maailma parima katuse leidmiseks. Auhindu hakatakse jagama neljas kategoorias: parim fassaad, kivikatus, metallkatus ja lamekatus. Korra on Eesti katusemeistritel juba õnnestunud peapreemia endale napsata: 2011. aastal võitis teadus-

Teaduskeskus AHHAA katus.

keskus AHHAA katus maailma parima metallkatuse tiitli. Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit plaanib ka seekord esitada kandidaadid erinevatesse kategooriatesse, liit ootab ettepanekuid väärikatest kandidaatidest. Tänaseks on juba laekunud infot nii Aasta Katuse konkursil osalenute kandideerimissoovist kui

mitmetest teistest hiljem valminud katustest. Kandidaatide esitamise lõpptähtaeg konkursile on 31. august, selleks ajaks peab olema koos ka vajalik dokumentatsioon. Konkursile saab esitada projekte, mis on valmis saanud ajavahemikus 1. september 2013 kuni 31. august 2015. Täpsem info: info@katuseliit.ee

USALDUSVÄÄRSED KATUSE- JA HÜDROISOLATSIOONIMATERJALID Katuse – ja hüdroisolatsioonimaterjalid » Bituumen- ja polümeersed rullmaterjalid uutele katustele ja vanade paranduseks. » Rullmaterjalid sildade ja sõiduteede hüdroisolatsiooniks. » Rullmaterjalid vundamentide hüdroisolatsiooniks.

Valmistame katuse- ja isolatsioonimaterjale vastavalt vajalikele tehnilistele parameetritele ja kasutusviisile.

Paindlik SHINGLAS katuseplaat: » Hea heliisolatsioon, veekindlus, tugevus ja kõrge kvaliteet. » Sobib välimuselt erinevatesse keskkondadesse. Mineraalvill » Kerged mineraalvillaplaadid katustele ja fassaadidele. » Kerge vill heliisolatsiooniks. » Tugev vill lamekatuste soojustamiseks.

Ekstrudeeritud polüstüreen » Sobib pööratud ja traditsiooniliste katuste soojusisolatsiooniks, samuti rõdudele. » Kasutatakse vundamentide ja keldrite osas ning soojendusega põrandate soojusisolatsiooniks, mis on kokkupuutes pinnasega. » Soojustus külmhoonetele ja jäähallidele ning sõidu- ja raudteede ehitamisel.

ARVAMUS

Andrus Väärtnõu: rohkem innovatsiooni Ajakiri EhitusEST uuris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna uue juhi Andrus Väärtnõu nägemust valdkonnast: millele on plaanis keskenduda ja mis vajaks valdkonnas parandamist?

ANDRUS VÄÄRTNÕU MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI EHITUS- JA ELAMUOSAKONNA JUHATAJA

Mind ajendas tööle asuma soov aidata kaasa ehitussektori arengule. Siinjuures on tähtis meeles pidada, et ehitusektori all ei vaata ma mitte kitsalt ainult ehitust-projekteerimist, vaid kogu ehituse elukaart kavandamisest-planeerimisest kuni haldamise ja lammutamiseni. Olles pikalt töötanud nii erakui riigile kuuluvates äriühingutes kinnisvara valdkonnas, olen tugevalt kogenud, et kogu sektor vajab edendamist: oleme tõenäoliselt kinni jäänud oma mugavustsooni või on Eesti antud valdkon62

nas tegutsevad ettevõtted liiga väikesed, et kaasas käia kogu maailmas antud valdkonnas toimuvate muutustega. Mahajäämus on juba tänaseks suur ja kui midagi radikaalset ette ei võeta, siis suureneb veelgi. Nt Soomes tehti esimesed hoonete BIM-is projekteerimised üheksakümnendatel, kuid meil on mudelprojekteerimine jätkuvalt vaeslapse olukorras. Ma ei taha siinjuures kindlasti väita, et BIM-i arendamine üksikuna võttes oleks mingi imerohi meie muredele, kuid ta on üks oluline nurgakivi, mis aitab meil muuta ehitussektorit efektiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks, mis omakorda aitaks kaasa ka muude eesmärkide saavutamisele – kas siis hoonete energiatõhusamaks muutmisele, raiskamise vähendamisele või parema elu- ja töökeskkonna loomisele. Suurem lisandväärtus Tähtis on meeles pidada, et puhtalt ehitamisega seotud sektoris on hetkel hõivatud ca 10% tööjõust ja sektor annab ca 7% SKP-st. Kui sinna juurde liita muud ehitatava keskkonnaga seotud valdkonnad nagu planeerimine, haldamine,

materjalitööstus, kinnisvara vahendus, siis on kogu ehitise elukaart mõjutava sektori mõju Eesti majandusele veelgi suurem. Ja kui sektor ei toimi efektiivselt, siis selle teemaga tuleb aktiivselt tegeleda. Erinevate riikide kogemuste põhjal on hinnatud, et sektoris innovaatilisemate lahenduste kasutamine võimaldaks suurendada lisandväärtust 15%–20%. Need on mõtlemapanevad numbrid. Ehitussektori arendamisel on suur potentsiaal kogu Eesti majandusele; samuti on see ellujäämise küsimus – paljud arenenud riigid näevad, kuidas kiiremalt innovaatilisi lähenemisi üle võtvad naaberriigid võtavad ka „koduturul“ kohalikelt ettevõtetelt turgu käest, rääkimata sellest, et seetõttu väheneb ka kohalike ettevõtete ekspordivõimekus. Ei saa öelda, et ehitusvaldkonnas ei ole tegeletud valdkonna arendamisega, saavutamaks edu ja ehitamaks kaasaegsemaid, säästlikumaid ning ohutumaid ehitisi. Ehitusektor on üks enim standardiseeritud ja normeeritud valdkondi. Samas peame aga tõdema, et see on olnud kindlasti vajalik tegevus, kuid see ei ole muutnud sektori ettevõtteid võrreldes Põhjamaade riikide sarnaste ettevõtetega innovaatilisteks ja efektiivseteks. Naaberturgudel tegutsedes on meie edu paljustki olnud seotud madalamate tööjõukuludega, mitte kaasaegsema lähenemisega. Olles töötanud selles sektoris

kaua, siis ma ei ole kindlasti siinjuures ka naiivne ning arvestades sektori ettevõtete inertsust ja tellijate madalat teadlikust, ei ole muudatuste läbiviimine kerge ülesanne. Koostöös huvigruppidega innovaatilisema ehituskeskkonna loomisele tuleb panustada palju energiat ja aega ning kui me teeme seda õigesti, siis neid vilju hakkame nägema tõenäoliselt alles 5–10 aasta pärast. Samas tuleb alustada kohe (tegelikult juba eile) – heaks näiteks on IKT-sektor, kus me näeme, kuidas see sektor on saanud tuule tiibadesse, olles edukas nii koduturul kui ekspordis, kuid ehitussektor tammub piltlikult öeldes paigal. Juba tehtust ei piisa Innovatsioon võib antud juhul olla ka olemasoleva parima teadmise kiire üle võtmine – viimasel aastakümnel on maailmas innovaatilisema ehitamise arengusse palju panustatud ja meil tuleb parim praktika vaid kokku „korjata“ ning see toimivaks süsteemiks kokku panna. Samuti ei pea me väga kaugele vaatama – Põhjamaades ja Briti saartel on ehituse innovatsiooni panustades olulist edu saavutatud. Samas ei saa öelda, et sektoris ei ole innovatsiooni osas midagi tehtud. Paljud projekteerijad

BIM on tavakäsitlusest laiem Ehituse innovatsiooni puhul räägitakse palju BIM-ist kui ühest imevahendist. Palju on BIM-i osas ka skeptikuid ja tihti tuleb vastuseis sellest, et teadmatusest nähakse BIM-i kui vaid 3-dimensioonilist ehitisinfo mudelit, kuid seda tuleks vaadelda laiemalt. BIM on ingliskeelne akronüüm, mis on lühend mõistest Building Information Modeling. Kuid siin on tähtis tõlgendamine. Building antud mõistes võib tähendada nii ehitist (ehk ehitise info), kuid ka ehitus/ehitamist (ehk protsessiga seotud info). Akronüümis olev täht M tähendab algupäraselt mudelit/modeleerimist, kuid viimasel ajal on hakatud teda defineerima ka kui management, ehk juhtimine. Ja kui tähe I (info) asemel võtta tähenduseks antud artikli kon-

tekstis innovatsioon, siis omandab akronüüm BIM hoopis laiema tähenduse ja muutub olulisemalt selgemaks, miks me BIM-i puudutava temaatikaga peame laiemalt tegelema. Vaadates ka kaasaegsemaid projektijuhtimise meetodeid (nt IPD, timmitud ehitus), jõuame seeläbi loogilisele arusaamisele, et innovaatilisema ehituskeskkonna loomisel peame panustama sellele, et kogu ehituse elukaare protsessis oleks oluline info osapooltele avalik, koostöö käiks võrdsetel alusel, infot jagatakse omavahel ning koostööks kasutatakse kaasaegseid tehnilisi lahendusi, mis võimaldab kas siis kiiret infovahetust, vigade tuvastust, suurte andmemahtude haldamist vms. Toonitada tuleb märksõnu nagu avatus ja koostöö.

on aastaid teinud BIM-is projekte (nt ArchiCADi kasutajad), kuid nad on kasutanud neil olevat tarkvara enamasti vaid 3-dimensioonilise arhitektuurse lahenduse loomiseks ja sellega on ka piirdutud – koostööd (mudeli jagamist) teiste osapooltega ei ole toimunud ja informatsiooni on mudelis liiga

vähe. Ehitusettevõtted on juurutanud projektijuhtimise tarkvara, kuid vähe on tähelepanu pööratud osapoolte koostööle. Kõrgkoolid on teinud seminare ja täiendanud õppekavasid. Eesti keelde on tõlgitud Soome COBIM 2012 juhend. Tegevus pole siiski alati olnud piisavalt koordineeritud.

Kuidas edasi minna? Arvestades nii tava, kogemust kui Eesti ettevõtete väiksust, on vaja teha valikuid. Vajalik on kindlasti riigi, erasektori (nii töövõtjad kui tellijad) ja teadusasutuste tihe koostöö – see ei pruugi isegi tähendada suuri kulutusi, vaid edumeelsete isikute ajalist panust. Kuna igasse valdkonda ei jõua korraga panustada ja kõik ehituse elukaare osapooled ei ole võimelised või valmis alguses panustama, siis kindlasti tuleb vaadata, kus on võimalik saada kiiresti olulist edu. Nt projekteerimissektoris on val-

misolek suurim ja sellelt platvormilt oleks võimalik ka kiiresti edasi minna. Kui projekteerijad produtseerivad kvaliteetseid BIM-projekte, siis on juba ehitajal kergem adapteerida innovaatilisemaid lahendusi ka oma tööprotsessi (see on vaid üks näide). Kindlasti ei tohi siin kinni jääda BIM-i kui „jooniste“ tasemele, vaid rõhutada ja toetada tuleb ka protsessi avatust ja osapoolte koostööd. Ka riik saab olla sektori edendamise oluliseks mootoriks – sh koostöös luua innovaatilisema

ehituse tööriistu (sh juhendid, regulatsioon, koostöös teadusasutustega parandada koolitust ja kasvõi luua sõnavara…), olla esimene adapteerija (rakendades sektorit arengut edendavaid tingimusi hangetesse, nt BIMis projekteerimise nõue), vaadata üle hangete tegemise protsess (mis aitaks kaasa suuremale koostööle jne), luua/ täiendada võimalusel e-keskkondi (nt ehitusregistri arendused), et suurendada koostöö tegemise võimalust osapoolte (töövõtjad, tellijad, riik, KOVid) vahel.

ARVAMUS

Millised probleemid ootavad teie valdkonnas lahendamist? Mida riik ootab? TÕNIS TARBE

Seadusandlus vajab korrastamist

EESTI PROJEKTBÜROODE LIIT

INDREK PETERSON EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT

hituskonsultatsiooni teenust pakkuvatele ettevõtetele on oluline, et riik kirjutaks lahti need valdkonna lähituleviku suunad ja lahenduse põhimõtted, mis on riigi seisukohast olulised. Meie valdkonnas on üheks oluliseks teemaks seadusandluse korrastamine ehitusvaldkonna mõistete ning definitsioonide osas. Kehtima hakkavale ehitusseadustikule on vaja alamakte, kaasajastamist vajaks tehniliste näitajate kogumik, samuti nende arvutamist puudutav, äsja kehtima hakanud määrus. Oluline on ehitiste rohemärgise teema, eeskätt ootame neid teese ja suundi, mida riik peab vajalikuks. Tähtis teema on mudelprojekteerimine: BIM väljundid on standardiseerimata, väljundite ja andmete ühendamine ehitusprojekti tööfaasidega tuleks lahti mõtestada.

etkel pean kõige olulisemaks ehitusala ettevõtluskeskkonda mõjutava seadusandluse korrastamist: arvestades, et 1. juulist jõustub uus ehitusseadustik, mis hõlmab enda alla nüüdsest ka teedeehituse, elektripaigaldise osa, siis on täna üle mitmekümne hetkel veel kehtiva määruse, mille sisu ja sõnastus tuleb uue ehitusseadustikuga enne 1. juulit kooskõlla viia. See saab olema MKM-i ehitusosakonnale kindlasti suureks väljakutseks. Kuna muudatusi on palju, siis on oluline, et pärast määruste muutmiste jõustumist ei jääks määrustesse ehitusseadustiku sisu osas vasturääkivusi ning tekiks suurem selgus. Suur kaal saab olema ka ettevõtjate ja teiste turuosaliste teavitamisel uue ehitusseadustiku jõustumisega kaasnevatest olulis-

test muudatustest. Lisaks MKMile on siin kindlasti oluline roll ka liitudel. Oleks väga tervitatav, kui tulevikus suudaks ehitusseadustiku temaatikat ministeeriumis hallata üks osakond, mis muudaks ettevõtjate suhtlemise MKM-iga lihtsamaks. On oht, et määrused võivad hakata dubleeruma. Ühe probleemina näen seoses ehitusseadustiku jõustumisega võimalikku alamaktide või määruste dubleerimist. Näiteks: reguleeritud tegevusalade määrus, mida kavandatakse kehtestada nii ehitusala tegevusaladele kui teedeehitamisega seotud tegevusaladele eraldi. Samuti kavandatakse kehtestada eraldi määrused ehitusalal ja teedeehituse alal omaniku järelevalve tegevuste reguleerimiseks. Leian, et kui tuua ehitusseadustikuga hõlmatud kõik reguleeritud tegevusalad ühe määruse alla, oleks regulatsioon ettevõtjate jaoks ülevaatlikum ja oluliselt arusaadavam, kuna vajalikud nõuded ja regulatsioonid on ühest dokumendist leitavad. Samas aitaks see vältida ka võimalikke vastu-

olulisi kattuvusi määruste vahel või „veelahesid“ vajalikes regulatsioonides, mis võivad kogemata mõlemast määrusest välja jääda. Seoses sellega võiks ehitusseadustiku osas alamaktide arvu pigem vähendada, muidu võib vastuvõetud ehitusseadustiku muudatused osutuda vaid fassaadi korrastamiseks. Eks üks kodifitseerimise algne mõte oligi selles, et seadusruumi selgemaks muuta. Lahendamist vajab kindlasti ka registreeringute teema: seaduses on kirjas, et majandustegevusteade on esitatud, kui majandustegevuse registris on olemas pädeva isiku kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga. Pädev isik ei või samal ajal tegutseda rohkem kui kolme ettevõtja pädeva isikuna. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses §16 lg 16: „Ehitusseadustiku §-s 25 sätestatud teatamiskohustus loetakse ehitusseadustiku jõustumise ajal täidetuks, kui ettevõtjal oli ehitusseadustiku jõustumise ajal kehtinud seaduse kohaselt vastaval tegevusalal teatamiskohustus täidetud või kehtiv tegevusluba.“ See tähendab, et kõik olemasolevad registreeringud kantakse automaatselt uude registrisse üle. Seoses selle sättega tekib tõsine probleem uue MTR-i sisulise rakendumisega, mis peaks võimaldama sisulist pädevust mitteomavate ettevõtjate välistamist uues registris. Võib-olla oleks lahenduseks see, kui määrusega kehtestada nõue, mille kohaselt ettevõtja peaks teatud aja möödudes oma andmed registris üle kinnitama. See aitaks probleemsed registreeringud (kus näiteks 1 vastutav spetsialist on seotud üheaegselt mitmekümne ettevõttega) registrist välja sõeluda, sest andmete üle kinnitamise korral register üle kolme ettevõtte alt vastutaval

spetsialistil enam kinnitust anda ei võimalda. Oluliseks teemaks on ka majanduse elavdamisele ja liginullenergiamajade nõudele ülemineku motiveerimisele suunatud toetusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine, mis motiveeriks rohkem ettevõtjaid ja tellijaid energiatõhusaid lahendusi otsima ning rakendama juba enne 2020. aastat ning aitaks seeläbi turul uute tingimustega ka paremini kohanduda.

Juhendid selgemaks

kuidas tuleb ehitusmaterjalide puhul Eestis deklareerida. Ühtlustada tuleks üldehitusmaterjalide MKM määruse ja teedeehitusmaterjalide MKM määruse nõuded – see tähendab muuta kõikjal mitteharmoneeritud valdkonna toodete puhul vastavusdeklaratsiooni koostamise nõue kohustuslikuks. See tähendaks selgust, et harmoneeritud valdkonna toodete puhul tuleb koostada toimivusdeklaratsioon ning mitteharmoneeritud valdkonna puhul vastavusdeklaratsioon. Veel parem oleks koostada kahe määruse asemel üks.

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT

ikemas perspektiivis olen endiselt seisukohal, et vajalik on süstematiseeritud ehitusjuhendite kogumik. See tähendab, et läbi hästi süstematiseeritud dokumentide ja juhendite saaks ehitamise hea tava ka endale konkreetse sisu. Et igal soovijal oleks võimalik juba enne ehitamist süsteemselt otsida ja leida vajalikke materjale, mitte nii, et arusaamine ehitusse sobivatest detailidest tekib alles pärast Riigikohtu otsust. Juba on olemas palju sobivaid materjale – näiteks koostatakse katuseehitamise standardeid ja on EETL-gi koostanud katuse ohutuse või avatäidete kasutamise juhendid. Tegemist peab olema süsteemiga ning erinevad materjalid peavad kokku sobima – seda saab teha ikkagi ministeeriumi juhtimisel – ehk ministeerium ei pea seda tegema mitte ise, vaid näiteks ehitusala ülikoolide, koolide ja teiste organisatsioonide kaasabil. Lühemas perspektiivis on ehitusmaterjalide seisukohalt vaja enam selgust, millised omadused ja

Oluline koostöö AIVAR UUTAR EESTI KÜTTE- JA VENTILATSIOONIINSENERIDE ÜHENDUS

eie liidu ja MKM-i ehitusosakonna vaheline koostöö on olnud läbi aegade konstruktiivne ja dialoogipõhine: meie poole on pöördutud väga paljudes küsimustes seisukohtade saamiseks. Oleme omaltpoolt proovinud olla sisukas partner, et peegeldada meie liidu liikmete vajadusi ning valdkonna arengut puudutavaid teemasid. Ideed, millele EKVÜ soovitab tähelepanu pöörata: Kuulata ära kõikide ehitusvaldkonna erialaliitude mured enne suuremate ümberkorralduste tegemist. Hinnata ehitusavaldkonna haridusega seotud teemasid pikemas vaates. Hinnata erasektori ja avaliku sektori koostöö parendamise võimalusi. 65

UUDISED

Eesti ehitab: seminare professionaalile Kolmapäeval, 8. aprillil algusega kell 11.30 Ehitusala välkfoorum: Linnaelu – tehislik, aga üsna mugavaks muudetav ökosüsteem. Avaliku ruumi loomisega seotud küsimuste üle arutlevad Marek Strandberg, Veronika Valk, Martti Kiisa, Aleksander Jakovlev, Marek Rannala. Neljapäeval, 9. aprillil kell 10.30 - 17.00 koolituspäev: Kuidas kasutada taastuvenergiat uutes ehitistes? Korraldaja: Tuuleenergia klaster, Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Passiivmajaliit Koolituspäeval arutatakse, milline võiks olla Eesti elamumajandus aastal 2030, kuidas kasutada päikeseelektrisüsteeme, kuidas on Eestis lahendatud väiketuulikute püstitamine ja võrku liitmine

ning millised võiksid olla targad energialahendused. Lektorid: Jaanus Uiga, Andri Jagomägi, Anti Tiik, Andri Jagomägi, Criss Uudam, Indrek Gregor, Indrek Raide, Kuldar Leis.

partnerid. Arutluse all on korterelamute toetusmeetme tingimused, küttesüsteemide renoveerimine, ventilatsiooni planeerimine, päikesekütte võimalused jpm.

12.00 - 17.50 seminar: Puitmajatootjad – teadlikult tuleviku poole Korraldaja: Eesti Puitmajaliit ja -klaster Seminari teemadering on lai ulatudes liginullenergiamajade nõuetest puitehitiste tehnoloogiate analüüsini. Seminari raames kuulutatakse välja konkursi Aasta tehasemaja võitja.

12.00 - 13.00 seminar: Ülevaade BIM lahendusest Reviti baasil ning Revit/BIM mudelite näited TTÜ Tartu tudengite teostuses Korraldaja: AruCad Süsteemid OÜ

Reedel, 10. Aprillil 10.30 - 17.30 seminar: Energiasäästlik mõtteviis hoonetes – kuidas tegutseda? Korraldaja: ESAKODA MTÜ ja koostöö-

13.30 - 16.30 seminar: Kaabelvõrgu erinevad tehnoloogiad ja nende kasutamine Eesti uusarendustes Korraldaja: Starman AS Lisaks toimuvad iga päev Saviukumaja praktilised töötoad.

Kõik meie ümber uueneb. Renoveeritud tootmishooned, pilkupüüdvad fassaadid, korrastatud teed ja platsid hoonete ümber. Paljut me märkame, aga palju jääb meie silmadele varjatuks – torustikud – nad annavad endast tunda kui midagi on valesti, paraku alles siis kui oleme taastamistöödega hiljaks jäänud.

Ennetagem probleeme – torustikele uus elu Peaaegu 20 aastat on AS Terrat pakkunud Tellijatele torustike renoveerimisel alternatiivlahendusi lisaks tavalisele kaevamisele. Oleme investeerinud seadmetesse, mis muudaks keerukad torutööd kergemini teostatavaks, meie igapäevatoimetusi häirimata. Üheks selliseks on kaevamiseta (No-Dig) tehnoloogiad, mis võimaldavad torustikud taastada lahtikaevamisi tegemata või ehituskonstruktsioone lõhkumata. BRAWOLINER® on surveta torustike (vihmaveepüstikud, sademeveeja kanalisatsioonitorustikud) renoveerimissüsteem hoonete sees, mis paiknevad põrandate all või konstruktsioonide sees. Torustik võib paikneda nii vertikaalselt kui horisontaalselt. Tööd teostakse vaatluskaevude või -luukide kaudu, pole vaja lõhkuda põrandaid ega seinakonstruktsioone. Tegemist on elastse tekstiil- või viltvooderdisega, mis immutatakse vaikudega ja paigaldatakse suruõhu abil olemasoleva toru sisse. Vaikudega immutatud vooderdis kivistub ümbritseva keskkonna temperatuuril. Protsessi kiirendamiseks kasutatakse sooja vett või auru. Pärast kivistumist moodustub uus veetihe ja tugev toru olemasoleva vana toru sees. Renoveeritud torustike eluiga on üle 50 aasta. BRAWOLINER® on mõeldud väikese läbimõõduga (50mm-225mm) surveta torustike renoveerimiseks. Paigaldamisel pole takistuseks ka 90º nurgad. Samuti võib vana toru läbimõõt olla muutuv.

Nõustamine ja konsultatsioonid ISO 9001 - ISO 14001 OHSAS 18001

BUREAU VERITAS Certification

AS Terrat Tutermaa, Harku vald, 76617 HARJUMAA Telef: +372 679 0977; Faks: +372 679 0976 E-post: info@terrat.ee; www.terrat.ee

Ifö Sign Art 6775

Ifö Sign 6860

Ifö Sign 6875

Ifö Silva vannitoamööbli sari

Ifö iCon Rimfree

Ifö Sense vannitoamööbli sari

Ifö Solid

Ifö Silva vannitoamööbel LED-valgustusega

Ifö Space

Ifö BKFF jalgadega vann

www.ifosanitar.com

VALGUS

AUDIO/VIDEO

KÜTE/JAHUTUS

Turvalise ja targa maja lahendused. Juhi oma kodu nutikalt ja säästlikult ainult ühe seadmega. Turvatehnika AS | Tondi 49, 11316, Tallinn Telefon: 6 715 039 | E-mail: info@Qts.ee turvatehnika.eu | ledtehnika.ee Oleme avatud: E-R 9-17

VALVE