Ehitusest, mai 2015 by Meediapilt OÜ

PORTREE

Unikaalne SIME RIIGIHANKED HELIISOLATSIOON SEADUSED TEE-EHITUS

ÜLE VA ADE:

akustik soovitab

Boris Dubovik

pst. krudinat kuuled? meediapilt kasvab...

ajakirjad tprofessionaalile elli d a saa b :

www.meediapilt.ee

SISUJUHT

Korralikkus, mis võtab pantvangiks M

õne aasta eest tades maksta väheviskas üks tunmalt 70% sotsiaaltud Eesti kokk nalja, maksu. Niisugune et meie euronõuded eritingimus kehtiks on paiguti üle vinnii pakkuja kui alldi keeratud: Itaalias töövõtjate kohta. saaks pitsarestorani Esialgne tagasiinspekteerija vististi side oli paljulubav: sellesama traditsiooümbrikupalgad jäid nilise, ent „ebasanikõrvale, madalama taarse“ puust leivalja kõrgema pakkuabidaga vastu pead, mise vahed ei erimida ta keelustada nenud enam kordaLiivi Tamm, toimetaja üritab. des. Kuigi tagasisiEesti ametnikud seevastu ra- de Rahandusministeeriumilt tukendavad põhjamaist korralikkust li negatiivne, tasuks seda ideed ning püüavad direktiive analüüsi- siiski kaaluda, sest kõigi huvides des detailideni korrektselt toime- on lahendused, mis loovad ausatada. Pisikese riigina üritame ol- mat ärikeskkonda. Direktiive läla võimalikult tublid, ent siin pei- bimõeldult ja mõistuse piires Eestub oht jääda omaenese püüdlik- tile soodsalt tõlgendades täidame kuse vangiks. Kes otsib, see leiab nende eesmärki hoopis paremini. ja nii avastame piiranguid ka sealt, kust talupojamõistus neid kartagi ei oskaks. Ajakirja EhitusEST saab tellida RKAS, Maksu- ja Tolliamet ning EEEL on piloothangete kogemu- aadressilt www.meediapilt.ee, erialase põhjal esitanud idee, et pak- liitude liikmete postkastidesse jõuab kuja võiks turu keskmist arves- väljaanne tasuta.

Sisu: Fookuses hanked

lk 6 – 8

Persoon: Boris Dubovik

lk 10 – 13

Probleem: puitsillad

lk 14 – 16

Tee-ehituse uued võimalused

lk 18 – 20

SIME ja Aasta ehitusinsener

lk 22 – 25

Kutsed: pädevuse nõuded

lk 28 – 29

Seadus: CE-märgistus

lk 30

Katuse ohutusjuhend

lk 32

Valmis lamekatuste standard

lk 34 – 35

Katuseuudised Enno Rahuojalt

lk 36 – 37 EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011 Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Akustik Linda Madalik

lk 38 – 41

Olümpiaobjektide tänapäev

lk 42 – 45

Ventilatsiooniuudised

lk 46 – 47

Uut betooni valdkonnas

lk 48 – 50 ISSN 2382-8382

UUDISED

Tulekul puidukonverents M

etsa- ja Puidutööstuse Liit koostöös riigikogu keskkonnakomisjoniga korraldab 3. juunil riigikogus konverentsi, mis kannab pealkirja „Kestlik tulevikumajandus – fookus metsaja puidutööstusel”. Konverentsil räägitakse sektori olulisusest maksumaksjana, uutest turundusvõimalustest, metsaja puidutööstuse tähtsusest tulevikumajanduses ning rollist süsinikubilansis. Oodata on mitmeid põnevaid ettekandeid, teemad ulatuvad Hiina puiduturust Eesti maksuküsimusteni. Lisainfo: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

Kava

9.30–10.00 - Saabumine, registreerimine, hommikukohv 10.00–12.00 - Avasõnad riigikogu keskkonnakomisjoni esimehelt Rainer Vakralt - Tervitused keskkonnaminister Marko Pomerantsilt ja ettevõtlusminister Urve Palolt - Ülevaade Eesti metsaja puidutööstusest. Tutvustab Henrik Välja, EMPL, Puuinfo teemajuht - Metsamajanduse ja puittoodete CO2 bilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine. Räägib Kalle Karoles, Keskkonnaagentuuri metsaseire

Võta kätte ja! tee ära 4

osakonna juhataja - Metsa- ja puidusektor maksumaksjana. Esineb Marek Helm, Maksu- ja Tolliameti peadirektor 12.00 – 12.30 Kohvipaus 12.30 – 14.00 - Hiina puiduturg. Kõneleb Ying Gao, Pekingi metsandusülikooli professor - Turundusinspiratsioon – atraktiivne turundus. Tutvustab Andres Kuusik, TÜ majandusteaduskond, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja Konverentsi moderaator on Henrik Välja, EMPL-i Puuinfo teemajuht.

Structo Industry OÜ alustas tegevust 2004. aastal ning on pälvinud klientide ja koostööpartnerite heakskiidu tänu oma toodete kvaliteedile ja usaldusväärsusele. Kaubamärgiga L-Uks pakume laia materjalivalikut (spoon, värvitud mdf, melamiin, alumiinium, peeglid, klaasid jpm.), kvaliteetset mööblifurnituuri ning kaasaegset tehnoloogiat nõudlike, funktsionaalsust ja loomingulisust ühendavate sisustusideede teostamiseks mõõtmisest paigalduseni. Liuguste osas oleme saavutanud Eestis juhtpositsiooni – toodame ca 500-600 liugust nädalas, millest ligi 50% läheb Soome turule ning laiendame koostööd ka Rootsi edasimüüjatega. Lisaks liugustele ja garderoobidele valmistame kaubanduskeskustele ning bürooruumidele vaheseinu alumiinium- ja puitraamiga ning püstraamita klaasist lahendusi.

EESTI SUURIM LIUGUSTE TOOTJA

Teeme koostööd Eesti, Soome ja Rootsi ehitusfirmade ja edasimüüjatega, ehitusmaterjalide jae- ning hulgimüüjatega ning oleme oma suurklientidele välja töötanud nende spetsiifilistele vajadustele vastavad standardiseeritud tootesarjad, mille tellimuste kogused on varieerunud mõnest ühikust tuhandeteni. Ärikliente teenindab projektimüügi meeskond ning erakliendid on teretulnud külastama meie edasimüüjaid üle Eesti.

Eritellimusel liuguksed, garderoobid ja vaheseinad

Structo Industry OÜ info@L-uks.ee www.L-uks.ee

HANK ED

Riigihangete tingimused vajavad suuremat selgust Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ümarlaual arutleti seadusandluse ja riigihangete üle. Kas madal hind taandub ja asendub kõrge kvaliteedi, usaldusväärsuse ja innovatsiooniga? Kas riigil tellijana on võimalik eemaldada hankelt vajaliku kvalifikatsioonita ettevõtjad, kes on eelnevalt olnud ebakorrektsed ehituskvaliteedi või maksukäitumise osas? 6

Ümarlaual arutlesid valdkonna valupunktide üle Rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu, RKAS-i juhatuse liige Elari Udam, Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe, Lemminkäinen Eesti AS‑i juhatuse esimees/EEEL-i juhatuse liige Sven Pertens ning EEEL-i juhatuse esimees Raivo Rand. Ümarlauda modereeris Sulev Senkel.

Kui võtaksite teema ühe lausega kokku, siis mis on teie eesmärk riigihangete kontekstis? Agris Peedu (Rahandusministeerium): Meie peamine eesmärk uue riigihangete seaduse kontekstis on tõsta hangetel osalejate arvu. Elari Udam (RKAS): Aus konkurents ja õiglased hinnad. Egon Veermäe (Maksu- ja Tolliamet): Riigihanked võiksid olla läbipaistvad.

Hetk ümarlaualt. Vasakult: Agris Peedu, Elari Udam, Egon Veermäe, Sven Pertens ja Raivo Rand.

Sven Pertens (EEEL, ettevõtja): Eraettevõtetest rääkides on eesmärk kasumit teenida. Raivo Rand (EEEL): Liidu jaoks on oluline, et riigihangetel saaks konkureerida võrdsete mängureeglite alusel. Rääkides maksudest ja hangetest, siis kõik turu osalised sooviksid teha ausate ettevõtjate elu lihtsamaks. Mida teha, kui

peatöövõtjast allapoole toimub anarhia? Egon Veermäe (Maksu- ja Tolliamet): Kui olen ehitusettevõtjate liiduga kohtunud ja neid kuulanud, siis probleem on ilmselge: nimelt osutatakse, et ei ole mõtet hankele minna, kuna seal ei võida niikuinii. Pakutakse omamarginaaliga: ikka kaotatakse. Pakutakse naljaga pooleks proovimiseks ka 0-marginaaliga miinus 20 protsenti, ikka kaotus. Jaanalinnumäng tuleb siinkohal lõpetada. Me vaatame täna, palju riik investeerib oma maksumaksja ja Euroopa maksumaksja raha, aga riigieelarve strateegias võiks lahter juures olla – et palju tagasi tuleb. Oleme koostöös Riigi Kinnisvara AS-i ja ehitajatega pakkunud võimaliku lahenduse, et hange oleks läbipaistev ja et hangetel ei saaks osaleda need, kes on ettevõttesse 350-eurose brutopalgaga täistööajaga töötajad palganud: me ju saame aru, et see pole normaalne. Meil oleks võimalus siduda hangetel osalemine nõudega, et turu keskmist arvestades peaks pakkuja maksma näiteks 80% sotsiaalmaksu. Õnneks saame seekord vaadata lätlaste poole, kel on vastavad nõuded riigihangetes sees. Läbipaistvuseks on mehhanismid olemas, ent miks me neid ei rakenda? Lihtne on öelda, miks ei saa. Agris Peedu (Rahandusministeerium): Alltöövõtjate probleem maksukäitumises pole vaid Eesti probleem, see on ka teistes riikides. Tõsi küll, uue riigihangete seadusega tuleb see muudatus sisse, et maksuvõlga hakatakse kontrollima ka alltöövõtjate ja nende alltöövõtjate puhul. See on eelnõus kirjas. Kui nüüd detailidesse minemist väldime, siis lätlaste näite puhul võime ka Eestis alapakkumiste välistamiseks mudeleid konstrueerida, ent milline peaks olema valem, et tuvastatud alapakkumisi kokkuvõttes kõrvaldada? Kehtiv seadus ja uus riigihangete sea-

dus küll lubab võimalike alapakkumiste tuvastamiseks valemeid rakendada, ent mis on mehhanismid, et alapakkujaid kõrvaldada? See on suur väljakutse koht ja siin ei ole ka lätlased vastust leidnud. Mõte, et pakkuja peaks turu keskmist arvestades maksma vähemalt 70% sotsiaalmaksu oli laual, miks see välja jäi? Agris Peedu (Rahandusministeerium): See jäi välja lähtudes Euroopa Komisjoni, Euroopa Kohtu suunistest. Näiteks Suurbritannia on väga aktiivselt püüdnud selliseid keskmikke arvutada, kuid seal tulid negatiivsed kohtuotsused. Aga ka EL-i praktika aja jooksul muutub, see on võimalik. Näiteks juba aasta eest oli meie seaduses sees võimalus arhitektide kogemust hinnata ja vastavalt punkte panna, aga nüüd on see ka EL-s sees. Raivo Rand (EEEL): Selle 70% sotsiaalmaksu maksmise nõude teemal, mida maksuametiga aastapoolteist arutasime, ei olnud meil ühtegi nurinat ega kaebust, et oleks mindud kohtusse. Siin leidis Rahandusministeerium, et see on varjatud kvalifitseerimistingimus. Samas andis see nõue hea kuvandi, mis hakkas levima: ka alapakkujad hakkasid rohkem pakkuma. Parim uudis oli selline nõue oma töötajatele korrektselt palka maksvatele alltöövõtjatele. Just alltöövõtjatest 10–50 töötajaga ausad firmad olid rahul, sest nemad said normaalset töötasu. Seda teemat võiks siiski uuesti vaadata, see nõue toimis turu korrastajana päris hästi. Sven Pertens (EEEL): Ausalt öelda ei ole ma kuulnud kedagi ehitajatest kõva häälega välja ütlevat, et 70% sotsiaalmaksu tingimus ei sobiks. Võib-olla on meie riigisüsteemis liiga palju vastuolude otsimist, olgu siis põhiseadusega või eurodirektiiviga. Selline nõue tuleks sisse viia ja tahaks näha ettevõtjat, kes ütleb, et ei maksa seda 400 eurot ja läheb vaidlema. Praktikas selliseid ettevõtjaid ei ole. 7

HANK ED

Väärtuspõhised hanked tulevad Uue riigihangete seaduse ootuses arutleti Eesti Ehitusettevõtjate Liidu aastakonverentsil väärtuspõhiste hangete teemal: ka see on üks võimalus tõrjuda hangetelt ebakorrektse maksekäitumise või halva kvaliteediga silma paistnud ettevõtteid. „Väärtuspõhistest hangetest rääkides on oluline paika saada täpsed ja objektiivselt mõõdetavad kriteeriumid,“ rõhutas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Sven Pertens. „On vaja teada, kuidas pakkuja on varasemaid lepinguid täitnud, milline on olnud kvaliteet, kas tähtajast on kinni peetud.“ Ehitusettevõtjate hinnangul võimaldab tagasiside varasemate lepingute osas otsustada, kas pakkuja kvalifitseerub järgmisel hankel osalema, rikkumiste põhjal võiks selline ettevõte saada ka vastavalt vähem punkte. Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse liige Elari Udam kinnitas, et väärtuspõhisel proovihankel olid pakkujad asja põhjalikumalt läbi mõelnud: „Kokkuvõttes tekib nii suurem kindlustunne. Peamine on see, et pakkuja suudaks lubatu kokkulepitud kujul ära teha,“ nentis ta. „Muidugi pole siinkohal olemas valmislahendusi, mida kasutada copy-paste meetodil, eks meil on arenguruumi, et mõelda, kuidas neid asju teha.“ Rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu kinnitusel on ka Eestis hankijaid, kes teevad 100% väärtuspõhiseid hankeid, mitte küll ehitusvaldkonnas. 8

Sven Pertens, EEEL

Agris Peedu, Rahandusministeerium

Elari Udam, Riigi Kinnisvara AS

„Lähtuvalt direktiividest oli meil võimalus panna ainukeseks kriteeriumiks madalam hind, ent huvigruppidega konsulteerides leiti siiski, et majanduslik soodsus võib olla prioriteediks siis, kui projekti tehniline kirjeldus on väga detailne,“ rääkis ta. „Hea on see, et uues seaduses saab olema koht kogemuste hindamisel. Oleme siinkohal pöördunud ka liitude poole, et saada nende valdkonnas näidistingimused. Üks analüüs on täna riigihangete portaalis ka juba avaldatud.“ Vastavalt plaanile võib väärtuspõhise hanke puhul kõrvaldamise alus olla ka ettevõtte eelnev ebakorrektne käitumine. „Uues eelnõus on kaks alust kõrvaldamiseks: esiteks, kui on olnud probleeme eelnevate lepingute täitmisel, näiteks on erinevaid hankelepinguid hankijate poolt ennetähtaegselt lõpetatud, määratud leppetrahv jmt. Kõrvaldamise aluseks võib olla ka see, et ettevõte on rikkunud oma valdkonna käitumisreegleid. Suurem muudatus on siiski see, et neid asju ei kontrollita vaid pakkuja, vaid ka alltöövõtjate ning alltöövõtjate alltöövõtjate puhul,“ kommenteeris Agris Peedu.

Avatud uus esindus Tallinnas Veerenni 51/ Varre 1 nni Veere

Avatud E-R 8.00-17.00 tel 651 11 95 faks 651 11 96

e Varr

ika

n Teh

ika

n Teh

ni ren Vee

Ehitamiseks vajalikud: - kinnitusvahendid - kemikaalid - tarvikud - tĂśĂśriistad 9 - isikukaitsevahendid

PORTREE

Boris Dubovik: tuleb lõpuni kaevata

TEKST LIIVI TAMM PILDID HELEN RAMMO

Boris Dubovik tunneb vanalinna maju kui iseennast – igal hoonel on oma lugu ja Dubovik oleks Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitse osakonna juhina valmis neid lugusid ükshaaval rääkima. Kui vaid aega oleks.

uboviku büroo on sama inspireeriv kui vanalinn. Raekoja platsis asuva kontori lage ehib 18. sajandist pärinev maaling „Kevadkuninganna“ ning jutuajamiseks teeme endale ruumi laua ümber, kus valitseb tõeliselt loominguline segadus: retrohõnguline töövahend – fotokas Rolleiflex, taotlused, CD-plaadid, muinsuskaitseala kaardid, restaureerimisprojektide kaustad, õpetaja Villem Raami portree, märkmikud… Aegajalt katkestab meie juttu vaid mehe taskutelefon (see heliseb muide „Väikest öömuusikat” – „No mu noored panid,“ muigab ta). Kas riiklik tugi mälestistele on täna piisav? Mõtlen, et kui riik muudab seadusi – näiteks praegu tahetakse luua uut muinsuskaitseseadust – siis võib ju välja mõelda maailma parima lahenduse, ent kui ei ole inimesi, kes seda suudaksid rakendada, siis ei hakka see seadus tööle. Lisaks on oluline riiklik rahaline toetus. Praegu me nõuame eraomanikelt päris palju, ent ka riik peaks rohkem panustama mälestiste kaitsesse. Minu hobiks on keskaegsed linnused: vaadake, millises kurvas seisus nad on üle Eesti. Eriti väikesed vasall-linnused, näiteks Vasknarva, Angerja… Tegelikult tuleks luua plaan, mis nendega teha. Riiklikul tasandil on positiivsed näited pühakodade ja mõisakoolide programm. Ka Tallinnas on toetustest abi olnud ning inimeste suhtumine muutunud: puumajadel on hakatud plastaknaid puitakende vastu vahetama, originaalaknad restaureeritakse, paljudel on ka välisuksed korda tehtud. Kui oleks selline ametikoht nagu muinsuskaitse minister ja see oleks teie töö, mida siis teeksite? (Naerab…) Kohtuksin rahandusministriga. Iga päev. Minu aja jooksul on mitu linnapead olnud ja

Rootsis

pidin barokses majas šoki saama, kui nägin, kuidas maalitud taladega laele oli lihtsalt liftiauk sisse lõigatud. alati kui kohtume, siis nad on öelnud, et Borka, ära jälle hakka raha küsima. Eks nad teadsid, mis jutuga ma tulen… Aga aastatega on ka palju tehtud: keskaegsed tornid, linnamüür, kirikurenessanss oli meie programm, mis oli suur-suur töö. Aga jah, ilma rahata ei saa. Milline on Eesti meistrimeeste tase? Kümne aasta eest käisin Visbys, mis on minu lemmiklinn. Uurisin neilt, et miks te oma linnamüüri ei puhasta? Kui ikka põõsad peal kasvavad, ei ole see sugugi hea. Arvati, et suvel hea ja roheline. Kolme aasta eest võttis aga minuga ühendust kolleeg muinsuskaitseametist ja ütles: „Boris, mulle helistati Visbyst küsimusega, et kuidas meie oma linnamüüri konserveerime ja säilitame – neil on ca 50 meetri pikkune jupp kokku kukkunud.“ Saksamaal ja Põhjamaades restaureeritakse korralikult fassaade, aga selliseid ajaloolisi interjööre ei ole nii palju säilinud kui siin. Meil on iga pisikese krohvitüki originaal tähtis, näiteks Vene tänav 16 on hea näide. Vanalinnas on nii, et kui on ka väike asi, mida saab konserveerida ja eksponeerida, siis seda me ka teeme. Rootsis

aga pidin ükskord barokses majas šoki saama, kui nägin, kuidas maalitud taladega laele oli lihtsalt liftiauk sisse lõigatud. Üsna sageli arvatakse, seda eriti välismaalaste puhul, et muinsuskaitse on midagi sellist, mis kehtib vaid fassaadide ja hoone välisilme kohta ja sees võib teha, mis pähe tuleb. Siis selgitame, et siin on ka sees tegemise puhul nõuded. Iga maja on omaette väärtus ja igale hoonele on vaja läheneda eraldi. Niisugust tööd, nagu meie siin Tallinnas teeme, ma mujal näinud ei ole. Kui vaatan ringi näiteks Saksamaal, siis liiga palju on nn rekonstruktsiooni, vähem konserveerimist – näiteks vana lagi maalitakse üle, et toonid oleksid selgemad. Olete ise müüritööd õppinud, kas vahel tahaks ka ise kellu kätte haarata? Alguses ikka praktiseerisin seda ja selgitasin objektidel: õpetasin, mis on kellukrohv, näitasin oma kätega ette. Nüüd on nii, et lasen soss-sepa töö lihtsalt ringi teha. (Naerab). Näiteks praegu teeme restaureerimistööd Ingeri bastioni käikudes: need on 300 aastat tagasi ehitatud ja viimased kümmekond aastat vee all olnud: lõpus oli vee sügavuseks 2,5 meetrit. Kui hakkasime käike uurima, siis pidin tellima akvalangidega sukeldujad, kes vee all pildistaksid. Noored arhitektid kutsusid müürsepad ja selle asemel, et vana metoodikat arvestada, sellest eeskuju võtta, tõid nad kohale saega lõigatud plokid ja asusid täitma varisenud kohti... Täpselt nagu suvilas. No käskisin muidugi ümber teha, juhtub ka täna selliseid asju. Kes on aidanud saada neid teadmisi, millest täna lähtute? Villem Raam, talle olen kõige enam tänulik (osutab raamitud pildile töölaual). Temaga töötades oli imeline tunne: lähed õhtul magama ja ootad, et see öö läheks ruttu, 11

PORTREE

Boris Dubovik keskaegse elamu dornses vanalinnas: täna asub siin katoliku kiriku abihoone, mille restaureerimisega mitu aastat vaeva nähti.

et saaks jälle ruttu minna ja temaga kohtuda. Tänavu, 30. mail, oleks ta saanud 105 aastaseks… Suurim, mida talt õppisin, oli inimlikkus. Intelligentsus on siin vähe öeldud, teades, mis ta oli elus läbi elanud, tema suhtumine elusse ja oma töösse oli niivõrd tundlik. Olen ikka öelnud, et olen õnnelik inimene, sest mul on kaks isa: üks see, kes mind siia maailma tõi ja teine, kes tegi minust selle, kes ma olen. Ja see teine oli Raam. Kas meenub ka mõni hea näide tema õpetamisviisist? Tegutsesime koos üle Eesti, aga ma ei unusta kunagi, kuidas me Hiiumaal Pühalepa kirikut uurisime. Pidime seal tegema sondaaže ja šurfe. Hakkasin kaevama, et näha, kas müür on seotud. Ühe nurga juures kaevasin vundamendini, teises nurgas ei hakanud nii kaugele kaevama, no ei viitsinud, ei jõudunud enam seda 70 cm lisaks sügavusse minna. Villem sõitis nädal hiljem kohale ja küsis, mis ma leidsin. Siis küsis, mis edasi, mis tuleks veel teha? Vastus oli ilmsel12

ge: tuleb veel kaevata. Ütles head aega ja sõitis ära, et naasta uuesti pooleteise nädala pärast. Kord hiljem sõitsime laevaga ja ta ütles, et olen ta parim hundikoer. Küsisin talt, et kas pärast kõiki neid aastaid, mis oleme koos töötanud, hüüad mind koeraks? Vastuseks kostis ta, et jah, sa oledki hundikoer, ma vaid näitan lõhna ja sa leiad, mis vaja. Kui pikaks venivad teie tööpäevad? See ongi vist mul selline viga, et ma ei oska end välja lülitada, ma ei kujuta ette, kuidas saab tööpäev kell 5 lõppeda ja kuidas saab nii mõelda, et rohkem ei huvita, kõik. Ma ei oskagi end vist välja lülitada, ka öösel mõtlen töö peale… Vanalinn on Teie armastus – kuidas täna on vanalinna tervis, kust king pigistab? Vanalinnas on kolm omanikku: riik, Tallinna linn ja üle poole jääb eraomandisse. Olukord on 10–15 aasta jooksul väga palju paremaks muutunud. Viimastel aastatel on riik rohkem panustanud:

restaureeriti Tervishoiumuuseum, Loodusmuuseum. Linn tegi korda Neitsitorni, uhke projekt on Bastioni käigud. Sel aastal on jäänud teha vaid viimane lõik Maieri trepist kuni selle lõiguni, mis juba on valmis. Sisuliselt saab sel aastal astuda Maieri trepi kõrvaluksest sisse, suunduda Kiek in de Kökini ja sealt juba Neitsitorni kohvi jooma: ühendus Kiek in de Köki ja Neitsitorni vahel on tehtud. Vanalinnas on probleemseim Linnateatri lavaauk. See on nii kaua seisnud ja ei teagi arvata, millal lahendus tuleb. Toompeal on murelapseks tühjalt seisev Kohtu 12. Seal on katus siiski õnneks peal ja tehakse uurimistöid, uus omanik tegutseb. Patkuli platvormi juures Rahukohtu 5 hoonega on sisuliselt lõpetatud. Kui aga vaadata vanalinnast välja, siis teeb muret Patarei vangla, mis seisab ja laguneb. Samas kõrval on Lennusadam jälle suur saavutus. Kas eraomanikud on õppinud hindama vanalinna? Oli aeg, mil euroremont oli popp ja seda ka vanalinnas, ent tänaseks omanikud mõistavad, et see on unikaalne väärtus, kui sul on korter, mille sarnast kellelgi teistel pole. Väga hästi mõjus see, kui vanalinna osas tekkis võimalus linna eelarvest toetust taotleda: näiteks nii, et poole maksis omanik ja teise poole meie amet. On küsitud, et miks on vaja siin niimoodi eraomanikku toetada, aga restaureeritud väärtus jääb ju meie vanalinna alles ka siis, kui omanik vahetub. Mulle oli suur kompliment, kui helistas suure kinnisvarafirma pealik ja küsis: härra Dubovik, tahame osta sellisel tänaval ja sellise numbriga maja. Mis arvate, kas sealt võib midagi põnevat välja tulla, näiteks maalingutega lage või midagi sarnast? Mina vastasin, et loomulikult, sest ma ei tea ühtegi maja vanalinnas, kust me midagi väärtuslikku ei leiaks.

KOGEMUS Jüri Kuuskemaa, ajaloolane: Olen Boris Dubovikku tundnud palju aastaid. Tore on mõelda, et noor inimene tuli siia Lvovist ekskursioonile, sattus Pirita kloostri varemetes kuulama Villem Raami juttu, ning see mõjus sedavõrd sugereerivalt ja inspireeris nõnda palju, et ta koliski siia Eestisse. Ta omandas väga ruttu eesti keele, õppis Tartus kunstiajalugu… Tegu on inimesega, kes püüab vanalinna süvitsi kaitsta: Boris võtab oma tööd hingega ja elab ise üle, kui on probleeme või kui läheb hästi. Mõnikord on ta suhtluses mõne tellijaga võib-olla pisut karmgi, ent ta on siiski oma eriala

KOGEMUS hästi tundev inimene, kes teab, mida soovitab. Tegu on autoriteediga, kes on ka ise uurijana tegutsenud. Inimestele, kes pole Borisiga kokku puutunud, soovitan arvestada, et ta pole mingi kole koll, nagu võib-olla arvatakse, vaid ajalooliste hoonete korrastamise osas ka hea nõuandja. Ei ole sellist olukorda, et ta vaid nõuab, aga abi ei ole. Üks Boris Duboviku erilisi hobisid on linnused. Ta on reisinud näiteks Poolas, Lähis-Idas ja mujalgi ning vanasid ordulinnuseid pildistanud. Niisugune kutsetööga seotud hobi on talle lisateadmisi andnud ning aidanud oma erialal laiemat tausta omandada.

Karl Õiger, ehitusinsener: Kui Dubovikku ei oleks, siis võibolla oleks omal ajal Tallinnas palju väärtuslikku maha lõhutud. Arvan, et ta on tugev inimene, kes suudab muinsusliku väärtusega objektide eest seista. Kui mõnes kohas ei ole säilitamine võimalik, siis saab ta ka sellest aru: näiteks Kultuurikatla galerii talade puhul. Põnev projekt oli meil ka 300 meetri pikkuse jalgratta-trossisõidu planeerimine Pühavaimu kiriku torni ja Raekoja torni vahele. Pühavaimu torn on ju tules kahjustada saanud ja koormuseid pidi hoolega arvutama. Kokkuvõttes on koostöö igati positiivne olnud.

PROBLEEM

Vaida silla õppetund Vaida puust jalakäijate silla lahendusel tehti mitmeid vigu ja nende tulemusel hävis sillakonstruktsioon vaid seitsme aastaga.

TEKST KRISTINA TRAKS PILDID SCANPIX / LAURA OKS/ ÕHTULEHT

Nukker olukord: sillapiirete tugipostid viidi läbi sillateki katte ja seetõttu pääses vesi kandekonstruktsioonini. Täna ei ole teada, kas mädanenud sild taastatakse või mitte.

Nukras olukorras Vaida puitsilla lugu on tõstatanud poleemika, kas ja kuidas puitu sillaehituses kasutada nii, et taolisi möödalaskmisi enam ei juhtuks. 124-meetrine Vaida jalakäijate sild üle Tartu maantee sai valmis 2008. aastal ja valiti aasta parimaks liimpuitehitiseks. Silla rajamine maksis 11,5 miljonit krooni (734 000 eurot), praeguseks on silla remondiks kulutatud juba ca 30 000 eurot ning edasine remont ehk sama ilmega sisuliselt uue silla püstitamine maksaks 287 870 eurot. Seejuures tuleks sild ehitatada olemasolevaga võrreldes kõrgemaks, kuna olemasolev planeeriti erivedude ja kõrgete masinate jaoks liialt madalana. Eelmise aasta suvel hakkas sild

ühest otsast varisema ning tuvastati, et see vajab kiiresti remonti. Praeguseks on selgunud, et sillateki puitkonstruktsioonid on tervikuna läbi mädanenud ja vaja oleks põhjalikku ümberehitust. Maanteeamet aga on otsustanud, et Vaida silda puitsillana ei taastata ja kui seda üldse taastatakse, siis betoonist kattega terassillana. Rõhk on sõnal „kui“, sest viimasel ajal on tõstatunud küsimus, kas jalakäijate silda sellesse kohta ongi vaja. Nimelt on silla püsikasutajateks olnud vaid mõned perekonnad ja tervisesportlased. Esialgu oli sild planeeritud mõttega, et seda hakkavad kasutama rajatava elu- ja ärirajooni inimesed. Need planeeringud pole aga tänaseni veel käiku läinud. Vesi läks konstruktsiooni sisse ja välja ei saanud Kuigi meie lähiriikides Rootsis, Norras ja Soomes on puit sillaehitusmaterjalina aastakümneid au sees olnud, pole Eestis seda eriti kasutatud. Et nõukogude ajal peeti puitu siinmail teisejärguliseks ehitusmaterjaliks, on koolidest tulnud mitu põlvkonda ehitusinsenere, kes nii arvavadki. Miks siis Vaida jalakäijate viadukt ehk kõnekeeles Vaida sild otsustati puidust ehitada? Maanteeameti ehitusvaldkonna sillainsener Kalmer Helgand ütleb, et tõepoolest rajatakse Eestis suuremad sillad ja nende silded kas raudbetoonist või metallist. „Vaida sild on mõeldud 4-realise maantee ületamiseks jalakäijatele, sellel puudub autoliiklus ja seega ei olnud mõttekas rajada massiivset silda. Oli mõistlik ehitada sild, mis valmiks kiiresti ja mille ehituslik maksumus on madalam,“ selgitab ta. „Eestis on ka teisi puidust jalakäijate sildu – näiteks Merirahu, Kose-Lükati ja Tehvandi sillad.“ „Üllatav on silla mädanemise kiirus,“ ütleb Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna dekaan, sillainsener Martti Kiisa. „See viitab olukorrale, kus vesi läks

just niiskusprobleemiga. Puitsildade ehitamisel on maailmapraktikas kasutusel kaks varianti – ehitatakse vettpidava tekikonstruktsiooniga sild nii, et vesi kuskilt silla konstruktsioone kahjustama ei pääse või lastakse vesi läbi sillateki valguda. Ka sellisel juhul pole puit kõige halvemas olukorras, sest vesi valgub küll konstruktsioonidele, kuid samas ta kuivab ka ära. Taoliste sildade eluiga on muidugi väiksem kui nn katusega sildadel, kuid mõlemad variandid on kasutusel näiteks Rootsis.

Saatuslikuks sai üks viga ja aastakümnete asemel sai silda kasutada vaid 7 aastat.

Mädanemise põhjustas vesi, mis konstruktsioonist välja kuivada ei saanud.

konstruktsiooni sisse ja välja kuskilt ei saanud. Kui seda probleemi poleks olnud, oleks see sild kestnud kümneid aastaid. Ma ei oska hinnata, kas oli projekt puudulik, mittetäielik või tegi ehitaja seal omaloomingut, kuid kindel on see, et tulemus oli tehniliselt vale. Kõik suured ja tähtsad aspektid (nt kandevõime) on selle silla juures eeskujulikult lahendatud, samuti on väga õige lahendus sillateki asfalteerimine. Küsimus on pisiasjades – sillatekis on väikesed mõnemillimeetrised pilud, kust vesi pääses silla konstruktsiooni ning niiskuse tõttu tekkis mädanik.“ Rootsis kasutusel kahte sorti puitsildade ehituspraktika Kiisa sõnul on puidu kolm suurimat vaenlast vesi, päike ja putukad. Vaida silla puhul on tegemist

Täpsemad nõuded puidust konstruktsioonidele „Vaida sillatekk kogus vett – ülevalt tuli vesi sisse, aga alt välja ei pääsenud. Ei alt ega pealt polnud visuaalsel vaatlusel näha, et ta seest mädaneb. Õnneasi, et ta hakkas varisema just otsast, sest tegelikult on kogu sillatekk sama halvas olukorras,“ ütleb Kiisa. Maanteeamet on öelnud, et puitu sillaehitusmaterjalina enam ei kasutata. Helgandi sõnul on see lause välja rebitud ühest intervjuust ja asi pole nii kategooriline. „Jah, hetkel Eestis ei ehitata puitsildu, sest meil ei ole plaanis lähiajal rajada ainult jalakäijatele mõeldud sildu,“ selgitab ta. „Puit ei ole välja praagitud materjal, sest ta on hea, odavam ja pole töömahukas. Sellest hoolimata vajavad puitsillad oluliselt rohkem hoolt kui raudbetoon- või metallsillad.“ Hetkel konsulteerib Maanteeamet puiduspetsialistidega, et täiendada teetööde tehniliste kirjelduste nõudeid puitkonstruktsioonide osas. Eesmärgiks on koostada täiendavad nõuded puitkonstruktsioonidele, et tulevikus rajatavatel puitsildadel vältida Vaida sillaga tekkinud probleeme. „Oleme õppinud seda, et rohkem tuleb tähelepanu pöörata sildade planeerimisele, projektide kvaliteedile ja omanikujärelevalvele. Vaida silla puhul oli puudujääke nii planeerimisel, projektis, järelevalves kui ka ehitamisel,“ ütleb Kalmer Helgand. 15

PROBLEEM

Nõu saaks Norrast ja Rootsist Lähiajal on valmimas Eesti Teede klastri tellitud uuring, mis kaardistab Eesti puitsildade olukorra ja vaatleb puitsildade ehitamise praktikaid Rootsis. Nimelt on Põhjamaades puitsildadega seonduvat uuritud 20–30 aastat. „Nad väärindavad teadlikult puitu kui kohalikku ehitusmaterjali ja kõik need vead, mis ilmnesid Vaida silla juures, on Rootsis ja Norras läbi elatud. Tõsi, 30 aastat tagasi. Igal pool on juhtunud selliseid asju, sest teadmised ja oskus projekteerida-ehitada on tulnud läbi kogemuste,“ räägib Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna dekaan, sillainsener Martti Kiisa. „Ehk et neil on olemas täiuslik know-how puitsildade kohta. Meie ootame, et ehk nüüd tehakse juhendmaterjalid ja standardid Eestis ka korda, et enam ei tekiks taolist olukorda nagu Vaida sillaga.“ Millises olukorras on Eesti puitsillad üldiselt? „Eestis on kümne-

Ootus

on, et ehk nüüd korrastatakse juhendmaterjalid ja standardid. te kaupa puitsildasid. On ka avariiohtlikke ja umbes pooled vajaksid tõsist remonti. Näiteks Merirahu sild on selline, et kui kohe midagi ette ei võta, on see paari aasta pärast kadunud,“ ütleb Kiisa. „Üks vanimaid liimpuidust sildu Eestis on Tõrva kaarsild, mis ehitati 1980ndate lõpus. See oli kaua aega Eesti pikima sildega puitkonst-

ruktsioon. Nüüd on ka Tõrva kaarsild halvas seisukorras, kuid ta on ausalt oma elu ära elanud, sest tollal polnud üldse mingit liimpuidu kasutamise oskust.“ Kiisa ütleb, et hoolimata Maanteeameti praegusest küllalt konservatiivsest lähenemisest ei peaks puitu ehitusmaterjalina alahindama. „Kui Suure Väina sild välja jätta, siis Eestis pole ühtegi kohta, kuhu ei saaks ehitada puidust silda,“ ütleb ta. „Põhjamaades on puit väga konkureeriv materjal ning seal on viimase paarikümne aasta jooksul ehitatud tuhatkond puitsilda. Kui puit oleks halb materjal, siis nad ju ei ehitaks neid sildu. Tõsi on aga see, et kui mõni teine ehitusmaterjal andestab väiksemaid vigu, siis puit ei andesta. Ehk puidu kasutamisel tuleb palju tähelepanu pöörata sõlmedele ja tehnilistele lahendustele ning ei piisa ainult kandevõime arvutamisest.“

Rae vallavanem: sild peab sellel kohal kindlasti olema V

aida sild ehitati mõttega, et see ühendab Vaida alevikku ja teisele poole Tartu maanteed planeeritud tööstusala. Äripark ei ole tänaseni teoks saanud ning nüüd on tekkinud arutelu, kas jalakäijate silda sellesse kohta üldse tarvis ongi. Maanteeamet on vastava arupärimise esitanud ka Rae vallavalitsusele. „Vaida ja Aruvalla sõlmede vahekaugus 5 kilomeetrit on piisav Tartu maanteest lääne pool olevate üksikute majapidamiste teenindamiseks. Jalakäijate ja jalgratturite liikumine üle Tartu maantee on alternatiivselt

võimalik Vaida sõlme ja kogujateede kaudu,“ leiab Maanteeameti ehitusvaldkonna juhtivspetsialist Tõnis Tagger. „Vaida jalakäijate silla taastamise vajaduse ja ajakava üle otsustamiseks ootame Rae vallalt arenduste infot. Me ei tee lõplikku otsust enne, kui vald on täpsustanud selle piirkonna detailplaneeringute elluviimise ajakava ning jalakäijate-jalgratturite eeldatava arvu 5, 10 ja 15 aasta pärast.“ Rae vallavanem Mart Võrklaev ütleb, et kõnealune koht on ärimaa ning logistiliselt väga suure potentsiaaliga – Tallinna lä-

hedal, hea ligipääsuga. „Eks masu tegi oma töö, kuid ma ei alahindaks selle paiga potentsiaali – näen, et sinna tekib lähiajal tööstusala,“ ütleb Võrklaev. „Kui nüüd jalakäijate silda üldse mitte ehitada, oleks see tuleviku suhtes lühinägelik. Meie seisukoht on kindlasti see, et kuigi seni on silla kasutus olnud väike, siis uut silda on kindlasti vaja. Üle silla käivad teisel pool Tartu maanteed elavad lapsed kooli ja aleviku elanikud Vaida poldrile tervisesporti tegema. Ebakvaliteetselt tehtud ehitustööst ei peaks otsima põhjusi silla likvideerimiseks.“

TEE-EHITUS

Kiirpindamine või aherainekillustik?

Teetööd Põlvamaal.

Suvel katsetab Maanteeamet Lõuna-Eesti teedel kiirpindamist, mille õnnestumise korral meetodi teine nimi „ühe tunni pindamine” ennast tõesti õigustama hakkab. Äsja valmis Maanteeameti tellimusel ka uuring põlevkivi aheraine paremast kasutusvõimalusest tee-ehituses. TEKST VIVIKA VESKI PILDID ÄRIPÄEV / JULIA-MARIA LINNA, ANDRAS KRALLA

alju autojuhte pahandavad endamisi, et vaevalt kaob teedelt lumi ja libedus, kui juba hakkavad sõitu takistama lõputud teeremonditööd. Eestis veel uue tehnoloogiana võimaldab kiirpindamine ehk ühe tunni pindamine taastada tavaliikluse peaaegu kohe pärast töö lõppu. Maanteeameti ehitusosakonna juhataja Aivo Salum selgitab, et nõndanimetatud kiir- ehk ühe tunni pindamist kasutatakse selleks, et piirata kiirust teel võimalikult väikese aja jooksul ja vähendada tänu sellele liiklejate ajaku-

lu. Salumi sõnul on mujal maailmas kasutusel selline mõiste nagu ühe tunni pindamine. „Kuna tavaliselt hoitakse pindamistööde teostamise järel kiirust piiravaid märke üleval kuni nädal, siis ei ole liiklejad rahul: suvisel ajal on liiklus häiritud pikka aega, piirangutest ei peeta ka kinni ning need ei täida oma eesmärki,” lisab Salum. Sellisel pindamistööl kasutatakse sideainena polümeerbituumenit või polümeerbituumenemulsiooni. Pärast pindamist harjab töövõtja tee lahtisest killustikust puhtaks. Kui ei ole kindel, et killusti-

kuterad on pärast pindamist piisavalt tugevalt kattes kinni ega lenda autorataste alt välja, on soovitav katta värskelt pinnatud killustik õhukese spetsiaalse sideainega (näiteks Fogseal või selle analoog), mis seob terad paremini kinni ning võimaldab avada liikluse peaaegu kohe: kiirust piiravad märgid võetakse maha juba pärast pindamise lõppu ja liiklus võib tavapäraselt taastuda. Aivo Salum kinnitas, et kuna tehnoloogia on Eestis alles uus, siis on nad paika pannud reegli, mille kohaselt pindamistööd, sh kõigi ajutiste piirangute ja lahtise killustiku eemaldamine, tuleb teostada alates pindamistööde algusest 100 minuti jooksul. Töövõtja peab valima maksimaalse pikkusega töötsooni, lähtudes oma võimekusest, kuid see ei tohi olla väiksem kui üks kilomeeter ja pikem kui kolm. Pinnatud lõigul kehtestatakse pärast lahtise killustiku harjamist kiiruspiirang 70 km/h ja järgmisel päeval kell 12 kehtestatakse eelmise päeva töölõikudele kiiruspiirang 90 km/h. Tänavu tehakse Salumi sõnul ka Fogsealiga katmist, kuid seda ei tehta põhipindamistööde aja sees, vaid hiljem. „Juhul kui katse õnnestub, kaalume selle tehnoloogia kasutamist ka edaspidi, eriti suurema liiklusintensiivsusega lõikudel ja siis juba selliselt, et tehnoloogia õigustab oma nime – see tähendab liikluse täielikku avamist ühe tunni jooksul,” selgitab Salum. Suvel katsetatakse Tartumaal Sellel aastal katsetatakse kiirpindamise meetodit Tartu maakonnas Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee esimesel seitsmel kilomeetril ja Reola-Põlva tee kilomeetritel 22–26. Kiir- ehk ühe tunni pindamise ainukese miinusena toob Salum välja selle, et see on tavapindamisest kallim – praeguses võrdluses umbes 20 protsenti. „Seega on seda tehnoloogiat mõttekas kasutada eelkõige suurema intensiivsu-

Suvel

katsetatakse kiirpindamist Tartu maakonnas ja kui see õnnestub, siis kasutatakse seda edaspidigi.

sega teedel, samuti juhul, kui liiklus on selle häirimise vähendamiseks vaja avada kiiremini – näiteks puhkekeskuste marsruudid, jaanipäeva eelsed pindamistööd vmt. Kui otsustatakse sellist tehnoloogiat laiemalt kasutama hakata, väheneb maksumuste vahe kindlasti,” leiab Salum. Aherainejäätmete võimalused Lisaks kiirpindamisele pakub tee-ehituses uusi võimalusi aherainekillustik. Kuna aherainet pole seni palju osatud kasutada, on seda Virumaal mägedesse kuhjatud. Liivaga segatult on seda siiski jõudnud ka mulletesse ja sellest on toodetud killustikku, kuid see on olnud kehvade tugevusomaduste ja vähese külmakindlusega. Nõnda on seda killustikku kasutatud vaid madala kategooria teede jaoks. Äsja valmis Maanteeameti tellimusel Teede Tehnokeskusel uuring, mille käigus uuriti võimalusi aherainet rikastada, vähendades seal nõrga põlevkivi ja nõrgemate paefraktsioonide osakaalu. Selle tulemusel paranevad aherainekillustiku omadused, mis võimaldab seda tulevikus rohkem kasutada ja ühtlasi vähendada põlevkivitööstuse jäätmeid. 19

TEE-EHITUS

Aherainele on tulevikus ehk paremaid kasutusviise kui mägedesse kuhjamine. Pildil VKG kõrval asuv tuhamägi Kohtla-Järvel.

Marek Truu: stabiliseerimismeetod lubab aherainekillustikku laiemalt kasutada

õlevkivi aherainet on kasutatud liivaga segatult mullete ehitamisel ning aherainest toodetakse killustikku, mida kasutatakse muuhulgas ka teede ehitamiseks. Kuna aherainekillustiku tugevusomadused ja külmakindlus jäävad alla kehvematele karjäärikillustikele, on sellise killustiku kasutamine lubatud vaid väga piiratult madalama kategooria teedel. Aheraine puuduliku tugevuse ja külmakindluse kompenseerimiseks algatas Maanteeamet aasta tagasi teadus-arendusuuringu „Aheraine killustiku omaduste kaardistamine Eestis ning nõrga kivi vääristamise teadusuuringud”, et otsida erinevatel keemilistel meetoditel põhinevaid võimalusi nõrga paekivi (sh aheraine) vääristamiseks ja külmakindluse suurendamiseks. Uuring on saanud värskelt kaante vahele ja see tõi kõige perspektiivsemana välja aheraine kasutamise nn stabiliseerimismeetodil.

20%

võimaldab aherainekillustiku kasutamine alandada stabiliseeritud kihi maksumust. Stabiliseerimine on tehnoloogia, mille käigus lisatakse kindlaksmääratud terastikulise koostisega aherainele või aheraine ja freespuru segule sideainet – tavaliselt bituumenemulsiooni ja tsementi (nn kompleksstabiliseerimine), kuid potentsiaali näitas ka

põlevkivituha kasutamine sideainena, mis vajab siiski mõningaid täiendavaid uuringuid. Uuringu põhjal võib täiendavate kontrollimeetmete rakendamisel kohe katseliselt kasutada aherainet kompleksstabiliseeritud segudes, kus suhteliselt nõrk aheraine kaitstakse ja „pakitakse” tihedalt tugevuse ja külmakindluse saavutamise eesmärgil monoliitsesse kihti. Selline kiht ei lase teetarindis olevat vett kergesti nõrga kivini ning viimane on nii mehaanilise kui ka külmumise mõju eest suhteliselt hästi kaitstud. Uuring näitas, et Ida-Virumaal, kus aherainekillustik on nö kohalik materjal ja paekillustikku tuleb „importida” naabermaakondadest, võimaldab aherainekillustiku kasutamine alandada kvaliteeti vähendamata stabiliseeritud kihi maksumust kuni 20 protsenti. Marek Truu, Eesti Tehnokeskuse uuringute projektijuht.

EDULUGU

Erinevad alad on eraldatud ka värvidega: kaitseriietuses töötaja sinises alas tõstab söödakotte.

SIME unikaalne lahendus TEKST LIIVI TAMM PILDID KALJU KUUSIK

Tartu Ülikooli Siirdemeditsiini keskuse hoone (SIME) on üks moodsamaid Põhjamaades ja Ida-Euroopas, kus asub muuhulgas kuni 25 000 hiirt ja rotti mahutav kõrgtasemeline katseloomakeskus.

Ringkäiku SIME-s juhivad SIME katseloomakeskuse juht Mario Plaas, OÜ Pakrum projekteerija Jaanus Somelar ja OÜ Pakrum juht Aivo Veisman.

ingkäigul saab ka EhitusEST lugeja piiluda ruumidesse, kuhu muidu ei satuks. Rangeimasse, kõige puhtamasse tsooni ei ole aga asja isegi SIME juhatajal Mario Plaasil: siia jõudmiseks tuleb läbida kaks garderoobi, vahetada kaks korda riideid ja kolm korda jalanõusid (ka õhudušš on muidugi kohustuslik, sest 30 meetrit sekundis puhuv õhuvool viib antistaatiliselt kombelt bakterid). „Seal olen käinud vaid korra, kui oli avamine. Esimene inimene pidi minema ja võtma autoklaavist puhtad riided,“ räägib mees, kes tunneb maja iga nur-

ka ja detaili. SIME on jagunenud neljaks plokiks: peaukse juurest algavad ruumid, mis puudutavad molekulaarbioloogiat – siin asuvad molekulaarbioloogia, toksikoloogia ja koekultuuri laborid, mille kappides kasvatatakse muuhulgas vähi- või tüvirake. Läbi kahe korruse ulatub elusloomadega katseloomakeskuse osa – siin viiakse läbi eelkliinilisi alusja ravimiuuringuid, siit leiab moodsa aparatuuri ja meditsiinitehnika (muuhulgas on olemas spetsiaalselt väikeloomadele mõeldud 9,4-teslane magnetresonantstomograaf). Sisenemiseks tuleb selga ajada antistaatilised kombed ja näomaskid. „Mis sinna liigub, peab olema puhas, steriilne,“ rõhutab Mario Plaas. „No ka fotoaparaat on põhimõtteliselt keelatud. Teatud asju saab sisse anda läbi lüüside – näiteks selle pliiat-

Keeruline ventilatsioonisüsteem

si lasen etanooliga üle ja teiselt poolt saab välja võtta.” Erinevad alad on hoones eraldatud ka värvidega. Nii sinises, punase kui kollases alas on oma reeglid: „Kui viibid sinises alas ja astud kogemata punasele, siis tagasi sinisesse ei tohi minna, pead minema õue, ringiga tagasi, riiete vahetus ja nii edasi,“ kirjeldab Mario Plaas. Kolmandas tsoonis töötatakse erinevate viiruste ja bakteritega ning neljandas on kõige puhtam ala teisel korrusel, kus kasvatatakse ja hoitakse kalleid hiiri ja rotte (sh geneetiliselt muundatud loomi), keda kasutatakse meditsiiniuuringuteks: „Põhimõte on, et hoones on erinevad alad, kus õhk ei tohi seguneda ja eri alades hoitakse kindlaid õhurõhke. Kui on konstruktsioonileke, siis õhk liigub alati puhtamast poolest mustemasse, kunagi ei tule loomaruumi ega loomkatse ruumi poolt õhku.“ Ruumide õhurõhku jälgivad andurid: kui kuskil on probleem, saadab arvuti veateate. LCD-paneelilt saab jälgida ka terve maja ruumide sisekliimat. Süsteemid on seejuures dubleeritud, sest kui elekter peaks kaduma, elaksid katseloomad sundventilatsioonisüsteemi lakkamise tõttu veel vaid umbes 15 minutit. „Põhimõtteliselt on kõik dubleeritud, välja arvatud niisutus,“ räägib Jaanus Somelar. „Suvel jahutussüsteem, talvel küte, õhuvahetus igal aastaajal. Kui üks ventilatsiooniagregaat millegipärast ei tööta või toimuvad selle hooldustööd, siis asub teine kohe tööle.“ „Mullu oli Tartus suur elektrikatkestus, Maarjamõisa väljal puudus elekter pea 30 minutit, aga meie ei saanud midagi aru,“ lisab Mario Plaas.

SIME tehnoloogiline ventilatsioon jaguneb üldjoontes kaheks: Tehnoloogiaseadmed, mis vajavad eriventilatsiooni: puuri- ja pudelipesumasinate äratõmbed, autoklaavide kohtäratõmbed, tõmbekappide väljatõmbesüsteemid, õhukuivatid ja seadmete avariiventilatsioon. Kõikides loomaruumides (ka enamuses looma käitumiskatsete ruumides ja laborites) tuleb hoida etteantud rõhku kõrvalruumide suhtes, et tagada kindel õhuliikumine „puhtama“ õhuga ruumide poolt „mustema“ õhuga ruumide poole. Erinevate puhtustega ruumitüübid on tähistatud erinevat värvi põrandatega. Ruumidevahelist õhurõhkude erinevust saab tagada ainult ruumi sissepuhke- ja väljatõmbe õhuhulkade erinevusega, võttes arvesse ruumidevahelisi õhulekkeavasid (uste ebatihedusi, siirdeõhureste või ülerõhuklappe). Ruumidevahelise õhurõhkude tagamise teeb keeruliseks asjaolu, et paljud ruumid on omavahel seotud ning näiteks ühe ruumi valed õhuhulgad võivad põhjustada häireid mitmes teises ruumis. Ning lisaks asjaolu, et loomaruumides on energiasäästmise eesmärgil projekteeritud muutuvate õhuhulkadega nõudluspõhine ventilatsioon: õhuvahetust reguleeritakse ruumis ammoniaagi, CO2- ja temperatuuriandurite näitude järgi. Ruumidevahelist õhurõhkude erinevust logitakse pidevalt: kui automaatika annab häire, siis ei saa kasutaja erineva puhtusega ruumide vahelisi uksi avada. Ukse avanedes ruumidevaheline rõhkude erinevus hetkeks kaob, kuid taastub ukse sulgudes.

SIME: SIME1 ehk hoone esimene variant (viie korrusega) eelprojekt valmis mais 2010 ja põhiprojekt 2010. aasta lõpus SIME2 ehk hoone vähendatud variant (kolme korrusega) põhiprojekt valmis augustis 2012 ja tööprojekt 2012. aasta lõpus SIME pindala on 4790 ruutmeetrit Ehituse kogumaksumus on 8,7 miljonit eurot, millest 3,5 miljoni euroga toetas sihtasutus Archimedes Euroopa Liidu rahadest. Projekteerisid U-Disaini arhitektid Uko Künnap ja Andrus Vahrusev, VKKV eriosad: OÜ Pakrum Ehitaja: AS Nordecon

EDULUGU

Aasta ehitusinsener: Jaanus Somelar SIME kliimasüsteemide projekteerimine tõi insener-projekteerija Jaanus Somelarile Aasta ehtusinseneri tiitli. „Sisuliselt projekteerisime seda hoonet kaks korda,“ meenutab Jaanus Somelar OÜ-st Pakrum. Esimene hoone oli 5-kordne, kusjuures loomaruume oli umbes sama palju kui täna, ent laboreid oli poole rohkem. Lihtsalt masuga seonduvalt läks ehitushind lõhki ja tuli otsast alata. Täna ongi näha, et laboreid oleks tegelikult juurde vaja.“ Somelar ise osutab tagasihoidlikult, et kliimasüsteemide projekteerimine oli meeskonnatöö: „Peatehnoloog (hoone projekteerimise ajal) oli SIME katseloomakeskuse juhataja Mario Plaas. See on haruldane ja suur õnn, kui tellija esindaja on asjadega sellisel määral kursis ja oskab niimoodi kaasa mõelda. Marioga arutasime ka lähteülesande läbi: kust ja kuhu õhk tohib liikuda, kui uks avatakse, mõtlesime läbi kogu tehnoloo24

Sündinud 1971 Tartus 1994 lõpetas EPMÜ maaehituse eriala bakalaureuseõppe Töötanud Tartu Ehitus AS-is (1994–1996, eelarvestaja, objektijuht), Eviko AS-is (1996– 1997, eelarvestaja) ja Pakrum OÜ-s (1997–..., projekteerija) Projekteerinud ventilatsiooni-, suitsutõrje- ja jahutussüsteeme mh Pärnu Haiglale (2005), Tornimäe kõrghoonele (2005), Tartu Ülikooli spordihoonele (2006), Tartu Ülikooli Keemiahoonele (2006–2008), Emajõe Ärikeskusele (2006–2007), Molycorp (Silmet) tootmis-laborihoonele (2011), Vanemuise teatrile (2011), TÜ Siirdemeditsiini keskusele (2012), Pärnu kaubanduskeskusele (2013).

ka konsultandi väljastpoolt Eestit – Eesti juurtega Leif Stromfelt jagas tegijatele väärtuslikku infot just BSL3 laborite kohta. „Peatöövõtja projekteeris osaliselt ka SIME tehnoloogiat. Tema käest saime ka soovitusi ventilatsioonisüsteemi projekteerimiseks,“ meenutab Somelar. „Tegelikult aga ei ole üksi võimalik sellise hoone projekteerimisel ja ehitamisel suurt midagi ära teha. Suur osa meie firma kontorist töötas eriosade projekteerimise kallal – kes rohkem kontoris arvuti taga, kes rohkem tellijaga nõupidamislaua taga. Ning väga tähtis roll sellise hoone ventilatsioonisüsteemide toimimisel on ka automaatika projekteerijal-ehitajal ja ventilatsioonisüsteemide ehitajal.“

gilise plaani ja siis sain edasi projekteerida, et milline ventilatsioonisüsteem millist konkreetset koridori teenindab ja millised on rõhud.“ Peatöövõtja Nordecon kaasas

Täpsed mudelid Töö käigus joonestati tööprojekti mahus VKKV süsteemidest mudelid. Need mudelid olid ka ehitaja poolt kasutuses, kui keevitati kokku BSL3 laboriploki ventilatsioonisüsteemide terastorudest

CV:

õhukanaleid. Alguses tuli selgeks teha nõuded ja mõisted ja see osutus keerulisemaks ülesandeks, kui esmapilgul arvatagi võis: pikaks ajaks muutusid Jaanus Somelari lugemiselamuseks Põhja-Ameerika loomkatsete ja laborite standardid, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni nõuded loomaruumide ja laborite rõhkudele ja õhu liikumisele. „Tavaehituse standardeid sai rakendada vaid ülemisel bürookorrusel,“ räägib Somelar. „Meil Eestis on määratletud see, et loomaruumis peaks õhuvahetus toimuma 20 korda tunnis, aga kas on vajalik hoida erinevates ruumides erinevat rõhku, kuidas saame reguleerida õhuhulkasid vastavalt loomade hulgale ning hoida kahjulike ainete kontsentratsioon lubatud piirides, see tuli kõik selgeks teha.“ Õhu liikumise kindel suund Kõige keerulisemaks tööks osutusidki kõige “puhtamate” ja kõige “mustemate” ruumide ventilatsioon: näiteks kõige “mustemate” ruumidega BSL3 laborites (Bio-safety Level3-Laboratory) peame kaitsma hoopis inimest ja väliskeskkonda.„Kõige raskem oligi mõelda, kuidas süsteem õiget pidi töötaks,“ tunnistab ta.

Somelar osutab, et tavaolukorras on ehitusprotsessis vastutusrikkaim töö konstruktoritel, kelle töö halb kvaliteet võib ohustada elu. Halvasti projekteeritud ventilatsioonisüsteemi puhul on tavalises kontoris umbne või palav, ent SIME puhul võib ventilatsioonisüsteemide rike põhjustada loomade hukkumise ja kahju on suur: „Õhuvahetust ei saa vähendada. Elektrikatkestuste puhuks tegime eraldi tegevuskava, on olemas varugeneraator, lahendus peab toimima ka hoolduse ajal, kui üks seade on katki, peab teine andma 100%.“ Haruldane töö Somelar tunnistab, et SIME kliimasüsteemide projekteerimine oli väga põnev projekt ja niisuguseid töid tuleb Eestis harva ette: „Oma karjääri algusest meenub Aeroci tehase tehnoloogia aurukatlamaja ja -süsteem ning Pärnu haigla projekteerimine, viimase aja tegemistest Molycorp-Silmeti labor, kus on niisugune tõmbekappide kontsentratsioon ja hapetega töötamine, mida mujal ei näe. Võib öelda, et meie keemiahoone on selle kõrval leebe koht. Huvitav on olnud ka Ahhaa keskus, just hoone kuju on seal põnev.”

Meeskond nõu pidamas (vasakult): SIME katseloomakeskuse juhataja Mario Plaas, insener-projekteerija Jaanus Somelar ning OÜ Pakrum juhataja Aivo Veisman.

SOMELAR: VÄLJA MÕTLEMISE PÕNEV OSA

aanus Somelar on töötanud Pakrumis juba 15 aastat. „Tänapäeval on tavaline, et kõike tahetakse ruttu ja tulemust oodatakse kohe, ent Pakrumis on mulle võimaldatud selline ajavaru, et asjad saavad tehtud kvaliteetselt,“ kiidab Somelar. “Kui saab teha selliseid projekte nagu SIME, siis ei muutu töö üksluiseks. Põnev on just välja mõtlemise osa, joonistamine on juba vormistamise küsimus. Näiteks SIME puhul oli mõtlemist 70% ajast ja joonistamist 30%, ent mõne suure kaubanduskeskuse puhul võib olla ka vastupidi.“ Mees hindab ventilatsiooniinseneride üldist taset Eestis heaks, ent hea lahendus sünnib ikka siis, kui tellijaga ühte jalga astutakse. „Näiteks arendaja, kes plaanib pindu välja rentida, ei mõtle esmajoones sellele, kas ruum on madala ekspluatatsioonikuluga, tema tahab hoone võimalikult odavalt valmis teha.“ Somelar on õppinud Maaülikoolis ja hindab sealt saadud baasteadmisi: „Kool peaks eelkõige teooria selgeks tegema, praktikat saadakse tööle asudes niikuinii. Selles osas peab silmas pidama, et haridus ei muutuks pealiskaudseks.“ Mees ise veel teisi õpetama ei kipu: „Võib-olla vaatame veel viis aastat ja siis mõtleme,“ naerab ta. „Esimesel töökohal projektijuhteelarvestajana andsin korraks üht kursust, siis olin ikka päris algaja, nüüd on vast teine olukord. Õpetamine on väga raske töö.“ Ent kuidas sündis elukutsevalik? Jaanus Somelari kinnitusel oli selles osas siht silme ees juba keskkoolis: „11. klassis pidime kirja panema oma elukutsevaliku ja mina kirjutasin, et ehitusinsener. Lapsena käisin suviti ikka onul ehitustöödel abiks, ju see mõte niiviisi tekkis ja külge jäi.“

K UTSED

Pädevuse nõuded üha täpsemad Uue ehitusseadustiku §10 sätestab asjatundlikkuse põhimõtte, mille eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused.

Andres Piirsalu TEKST ANDRES PIIRSALU, EESTI EHITUSINSENERIDE LIIT

eadmiste ja oskuste kandjaks ettevõttes on pädev isik, kelle oskuste taset peegeldab töö eripärale vastav kvalifikatsioon. Seega on ettevõtja pädevuse garandiks tema heaks tegutsevad isikud. Kui seni võis vastutava spetsialisti pädevust tõendada kõrgkooli diplomi ja kolmeaastase töökogemuse alusel, siis peale üleminekuperioodi alates 2016. aasta 1. juulist (ehituse tegevusalal 2018. aasta 1. juulist) saavad ettevõtjad tegutseda vaid kutset omava pädeva isiku toel. Pädeva isiku kvalifikatsiooni saab tõendada haridusel ja tööko-

gemusel põhineva kutseseaduse kohase kutsega. Vastavalt Ehitusseadustiku § 24le peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud muuhulgas järgmistel tegevusaladel: ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine; ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine; omanikujärelevalve tegemine; ehitusuuringud; ehitusprojekti ekspertiis; ehitise audit; liiklusohutuse audit; avalikult kasutatavate teede korrashoid; liikluskorralduse projektide tegemine. Olulise aspektina tuleb mainida, et seosed tegevusalade ja pädevalt isikult nõutava kvalifikatsiooni (kutsetaseme) vahel on selgemalt määratletud. Siiani ei eristatud pädeva isiku kvalifikatsioonitaset majandustegevuse registris (MTR). Samuti ei piiranud MTR‑i registreering tegevusvolitusi ja nii võis ka kogenematu spetsialist vastutada väga keerukate objektide eest. Taoline uus lähenemine ehitusvaldkonnas annab võimaluse ka tellijatele selgemalt aru saada, milliste tööde teostamisega pädev isik suudab hakkama saada. Ehitusseadustik asetab omanikule kohustuse tagada, et vahetult tema korral-

dusel tehtavat tööd teeks töö eripärale vastavate ning piisavate teadmiste ja oskustega (kvalifikatsiooniga) isik. Kvalifikatsiooni saab hinnata isikule antud kutsetunnistuse alusel, kus on ära toodud kutsetase ja ametiala (ehitusseadustikus tegevusala). 1. septembril 2008. aastal jõustus 8-tasemeline Eesti kvalifikatsiooniraamistik (EKR), mille kohaselt 6., 7. ja 8. tase on kõrghariduse kvalifikatsioonid. EKR põhineb Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF). Volitused kutsestandardis EQF keskendub inimeste tegelikele teadmistele ja oskusele neid rakendada. Vastutava spetsialisti volituste ulatus olenevalt kutsetasemest on täpsemalt välja toodud kutsestandardis. Kutsekoja inseneride kutsenõukogu otsusega 6.1-7.4/10 kinnitati 5. juunil 2013 ehituse valdkonna 6., 7. ja 8. taseme kutsestandardid üldehituse, teedehituse ning keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide erialadel. Ehitusvaldkonnas on kutseandjaks nendel erialadel Eesti Ehitusinseneride Liit (teedeehituse erialal koostöös Asfaldiliidu ja Maanteeametiga). Kui 7. ja 8. kutsetaseme saamise üheks eelduseks on ülikooliharidus, siis kuuendat taset saab taotleda rakenduskõrg-

Tabel 1 Eriala

Alleriala

Üldehitus

Hoonete ehitus Sadamaehitus Geotehnika

Teedeehitus

Sillaehitus Teeehitus Raudteeehitus

Keskkonnatehnika ja hoonete Küte, ventilatsioon ja jahutus tehnosüsteemid Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Välisveevarustus ja kanalisatsioon Hüdrotehnika

hariduse baasilt. Ehitusinseneride Liidu kõrval on ehitusvaldkonnas kutseandjakska Eesti Ehitusettevõtjate Liit, kes muuhulgas annab ka kutseid Ehitusjuht, tase 6 ja Tööjuht, tase 5. Tehtud tööd ja ametiala Erialad jagunevad allerialadeks ja kutse antakse konkreetsel allerialal (kõrgoolis omandatud) ja ametialal (tööelus praktiseeritud). Kui isik on lõpetanud ülikoolis üldehituse allerialale vastava õppekava ja tegelenud tööelus hoonete projekteerimisega, siis saab ta taotleda kutset hoonete ehituse allerialal projekteerimise ametialal. Senini oli võimalik vastutava isiku MTR-i registreeringut iga aasta pikendada, toetudes kunagi esitatud kõrgkooli diplomile ja kolmeaastasele töökogemusele, vaatamata sellele, kas isik tegutseski enam antud alal. Uue korra järgi kinnitab vastutava isiku jätkuvat pädevust iga viie aasta tagant pikendatav kutsetunnistus. Välistatud ei ole kutse omamine mitmel ametialal ja isegi mitmel allerialal. See aga nõuab ka vastavat töökogemust ning akadeemilist ettevalmistust ning täiendusõpet. Näiteks seitsmenda taseme vastutava spetsialisti kutse pikendamiseks on vaja koguda 80 täiendusõppe punkti (TP) ja kaheksan-

Napib

täiendusõppe koolitusi, ent täiendusõppe kava täiendatakse erialati. da taseme kutse pikendamiseks 100 TP-d. Kui hinnata 1-päevase koolituse TP-de väärtuseks keskmiselt 5 TP-d (olenevalt lektori kvalifikatsioonist ja õppuse sisust), siis 7. taseme kutse pikendamiseks oleks vaja osaleda viieaastasel perioodil igal aastal ca kolmel-neljal koolitusel. Täiendusõppe kõrval saab määravaks kutsetaseme hoidmisel või tõstmisel töökogemus ehk tööd, mida on tehtud vähemalt 2 aastat kutse taotlemisele eelnenud 5 aasta jooksul. Oluline on siinjuures tähele panna, et kutse taotlemisel peavad tehtud tööd vastama taotletavale kutsetasemele, aga ka ametialale. Kutse taotlemiseks teisel erialal on vaja täiendavat akadeemilist õpet puuduvate eeldusainete osas.

Uute nõuetega harjumise periood

ehnikaülikooli Avatud Ülikool koostöös EEL-iga on koostamas täiendusõppe kava, et anda võimalus neile, kes soovivad tõsta oma kvalifikatsioonitaset või kes soovivad saada kutset mõnel muul kui varem omandatud erialal. Juba on käivitunud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri täiendusõppe programm. Iga muudatus vajab harjumisaega, nii on ka pädeva isiku kvalifikatsiooninõuete esitamisel esinenud eksimusi, kui hankedokumentides (HD) on kirjeldatud kutsetasemele vastavaid tegevusi või nõudeid isiku volituste ulatusele. Näiteks on esinenud juhtumeid, kus HD-s on nõutud projekteerimistööde spetsialistilt kuuenda kutsetaseme olemasolu, kuid projekteerimise õigus algab 7. kutsetasemest. Samuti ei ole osadel ehitusvaldkonna erialadel omanikujärelevalve tegemise õigust kuuendal kutsetasemel, mida on samuti mõnikord nõutud. Kui ehitusseadustik on asjatundlikkuse põhimõtte ja pädeva isiku kvalifikatsiooninõude selgelt määratlenud, siis paraku ei saa seda öelda riiklike ekspertide määramise kohta kohtuekspertiisiseaduse alusel. Vastavalt kohtuekspertiisiseadusele võivad kohtuekspertidena tegutseda isikud, kellel on kõrgharidus ja vähemalt kaheaastane töökogemus. Ehitusvaldkonna kutsestandardite kohaselt peab ehitiste ekspertiiside tegemiseks olema vastutaval spetsialistil kutse Eesti kvalifikatsiooniraamistiku kaheksandal kutsetasemel ja vastav kutsetunnistus. Oleks loogiline, et juhtumi korral, mil algatatakse kohtulik menetlus ja küsitakse ekspertiisi ehitusvaldkonnas, siis pöördutaks teemat valdava ja ehitusseadustiku mõistes pädeva isiku poole. 29

SE ADUS

Ehitustoodete CE-märgistus (CPR), täpsemalt selle artiklitest 8 ja 9. Ehitustoote nõuetele vastavuse tõendatuse aluseks on toimivusdeklaratsiooni väljaandmine. Kui tootja on koostanud toimivusdeklaratsiooni, peab ta oma tootele kinnitama või tootega kaasa andma CE-märgistuse.

Enno Rebane

CE-märgistus peab olema kinnitatud kõikidele ehitustoodetele, mille kohta on koostatud toimivusdeklaratsioon. TEKST: ENNO REBANE, EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT

CE-märgistust peavad Euroopas kandma paljud tooted, mitte ainult ehitustooted. Näiteks elektri seadmed, masinad, mänguasjad jne. Kuid ehitustoodete CE-märgistus on kõigist teistest erinev, eelkõige selle tõttu, et peale kindlaksmääratud kujundusega sümboli „CE“ peab selles olema veel olulist teavet tootja ja tootega seonduva kohta. Ehitustoodete CE-märgistuse nõuded tulenevad otse Euroopa ehitustoodete määrusest 30

CE-märgis annab infot CPR, artikkel 8 (2) sätestab: kinnitades või olles kinnitanud tootele CE-märgise, märgivad tootjad, et nad võtavad vastutuse ehitustoote vastavuse eest deklareeritud toimivusele ning ka kõikidele käesolevas määruses ja muudes asjakohastes liidu ühtlustamisvaldkonna õigusaktides sätestatud kohaldatavatele nõuetele, mis käsitlevad märgise kinnitamist. Ehitustootele omistatud CEmärgistus tähendab, et toote omadused on hinnatud asjakohase harmoneeritud (ühtlustatud) tehnilise kirjelduse (kas harmoneeritud tootestandard või Euroopa tehniline hinnang) kohaselt. Nii garanteeritakse, et toote omadused on hinnatud ühesugustel alustel ühesuguste dokumentide (näiteks katse- ja klassifikatsiooni standardid) järgi ja järelikult on ühtmoodi mõistetavad üle kogu Euroopa majanduspiirkonna. Peale informatsiooni andmise toote kohta teavitab CE-märgistus, et kõik vajalikud hindamisprotseduurid on läbi viidud – näiteks on vajadusel kaasatud teavitatud katselabor ja/või teavitatud sertifitseerimisasutus. Samuti on tootjale antud seeläbi kindlus, et

ta võib oma toodet müüa Euroopa riikides ja ei pea tegema korduvaid katsetusi või sertifitseerimistegevusi teistes riikides. Võimalusel tuuakse CE-märgistus ära otse tootel, kui see pole võimalik või pole majanduslikult mõistlik, esitatakse CE-märgistus ehitustoote pakendil või antakse ehitustoote dokumentatsiooniga kaasa. Üks ehitustoodete määruse CPR erisusi võrreldes 1989. a kehtestatud Euroopa ehitustoodete direktiiviga on see, et nüüd on CE-märgistus kõikides riikides kõikide harmoneeritud tehnilist kirjeldust järgivate ehitustoodete puhul kohustuslik. Direktiivi kehtivusajal olid mitmed riigid (nt Soome ja Rootsi) seisukohal, et CE-märgistus on vabatahtlik. CPR kehtib täies mahus alates 01.07.2013. a. Tähelepanu nõuetele Sisulisest küljest on CE-märgistus varasemaga võrreldes jäänud suhteliselt samasuguseks. Parimat teavet asjakohase CE-märgistuse kohta saab näiteks harmoneeritud standardi lisast ZA, kus on toodud CE-märgistuse näidis. Samas peab endiselt tähele panema, et harmoneeritud standardis toodud nõuded võivad erineda ehitustoodete määruses CPR toodud nõuetest: päris suure hulga standardite puhul ei ole jõutud neid muuta, st sisse viia määrusest tulenevaid nõudeid. Kui nõuded on erinevad, kehtivad ehitustoodete määruse kui kõrgema taseme õigusakti nõuded.

TechnoNICOL-i uued bituumensindlid

Mitmekihilised basaltkihiga kaetud sindelplaadid – SHINGLAS: – ülitugev, kaasaegne ja eksklusiivne katusekattematerjal; – toodetud parimat toorainest ja uusimat tehnoloogiat kasutades; – professionaalide usaldus 30 riigis üle maailma.

Seeria CONTINENT

EN 544

UUS

Tootjagarantii:

aastat

Pildil on seeria WESTERN

Kolmekihiline lamineeritud bituumensindel CONTINENT on samm isikupärase ja kordumatu stiili poole. Katus on mahuline, reljeefne ja eksklusiivne ning muudab hoone omanäoliseks. Continent Africa

Continent America Continent Asia

Seeria WESTERN

Western Conyon

Western Klondike

Western Niagara

Seeria RANCHO

Rancho Brown

Rancho Grey

Rancho Red

Lisainfo: VILJAR AUS Tehniline spetsialist Korporatsioon TechnoNICOL Eesti

Continent Europe

EN 544

Western Prairie

EN 544

UUS

Tootjagarantii:

Patenteeritud kuju, millele maailmas analooge pole. Klassikalises lahenduses on ühendatud kordumatu holograafialine efekt, kaunid värvid, suurepärased tehnilised näitajad ja kõik see väljendub lamineeritud kahekihilises katusesindlis. Seeria WESTERN tutvustab tehnoloogia uusimaid võimalusi. UUS

Tootjagarantii:

RANCHO – kui aastaid tagasi peeti lamineeritud kahekihilist katusesindlit eliittooteks, siis täna teeme kvaliteedi ja esteetika kõigile kättesaadavaks. Optimaalset hinda aitavad saavutada kaasaegne tootmistehnoloogia ja madalamad logistikakulud. Seeria on jagatud kolme klassikalisse tooni, millega saab sobivalt rõhutada hoone arhitektuuri. Тel: +372 5124453 viljar.aus@mida.lt www.tn-europe.com www.tn.ru

Koos ehitame parimat 31

JUHENDID

Katuse ohutus vajab tähelepanu TEKST: ENNO REBANE, EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT

älispiirete puhul – katus, seinad, avatäited jms – ei lõpe tööd nende ehitamisega, sest välispiiret tuleb ka püsivalt hooldada. Eriti oluline on vajalikud tegevused läbi mõelda katuste puhul, kus turnimine võib ilma asjakohaste ohutustarvikute ning ohutute hooldusja remondivõtete läbimõtlemiseta muutuda ohtlikuks tegevuseks. Eelkõige rõhume siinkohal tellija ja omaniku läbimõeldud tegevuse vajalikkusele – hoone hooldusja remonditööde ohutuse eest vastutab eelkõige omanik. Katuselahenduse kavandaja peab kindlasti olema asjatundja. Alati võib kasutada miinimumnõuetest rangemaid nõudeid, sellega suurendatakse ohutust. Koostöös Tööinspektsiooniga on Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit koostanud juhendi, mille abil mõista ja leida lahendusi ohtude minimeerimiseks katusel katuse ekspluatatsiooniperioodil. Katuse ohutusjuhendi eesmärk on anda juhiseid katuste hooldusja remonditööde ohutuks läbiviimiseks ning anda teavet, millele tuleb tähelepanu pöörata katuste kavandamise ja ehitamise ajal, et tagada hilisem ohutus hooldusja remonditöödel. Kirjeldatakse katusetööde erinevaid aspekte – kuidas katusele minna, kuidas seal liikuda ja kuidas töökohal katusetöid teha. Katuselt allakukkuva lume ja jää ohu korral tuleb inimvigastuste vältimiseks rajada hoone sissepää-

Olulisemaid üldised nõudeid, mille kohta juhendist lugeda võib: Hooned, mille väliskatusel tohib liikuda, peavad olema varustatud tarvikutega, mis kaitsevad allakukkumise ja sellega kaasnevate inimvigastuste eest. Hoonetel peavad olema nõuetele vastavad juurdepääsupaigaldised, va juhtudel, kui need on ilmselgelt mittevajalikud. Kaitsetarvikuid tuleb paigaldada sellises mahus, et katusetööde käigus oleks inimeste ohutus tagatud kogu katusel. Püsivalt kinnitatud juurdepääsupaigaldised ja kaitsetarvikud peavad olema piisava tugevuse ja jäikusega ning valmistatud vastupidavast materjalist. Ohutusköite jaoks ettenähtud paigaldised peavad olema nii tugevad, et need tagaksid kukkumisel ohutuse; tugevusnõue kehtib ka taoliste paigaldiste kinnituste kohta. Katusel, millel tohib liikuda, peab olema sobiv libisemisvastane kaitse ja katuse kuju peab piirama katusepinnast läbikukkumise ohtu.

sude juurde vastavad kaitsetarvikud või -paigaldised. Katusel hooldus- või muid töid tehes on oluline kasutada asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Sealjuures ei tohiks katusetööde juures kasutada kaitsevööd, vaid kukkumise puhul hoogu pidurdavaid kererakmeid. Juhendis on viidatud erinevatele standarditele, mis seostuvad katusetöödega, sealhulgas harmoneeritud Euroopa ehitustoodete standarditele, mille järgimine on kohustuslik (katusekivid, plekist katusetooted, rullmaterjalid, katusetarvikud jne). Katusetarvikuid tuleks kontrollida vähemalt üks kord aastas ning vajadusel teha vajalikud remondi- ja asendustööd.

Katuse ohutusjuhend on kõigile vabalt kättesaadav aadressilt www.eetl.ee/et/ abiks-tootjale/ juhendid või Töö inspektsiooni veebilehelt.

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2015. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! 33

K ATUSEUUDISED

Uus lamekatuse standard

Eesti rahvusliku lamekatuse standardi koostamiseks kulus peaaegu aasta, ent tänaseks on see valmis: standard püüab luua ühtset arusaamist lamekatuste puhul kasutatavatest terminitest, eriti nendest, mis võivad põhjustada segadust või kaksipidi mõistmist.

ALO KARU, TEHNIKAMAGISTER, HOONE PIIRDETARINDITE EHITUSEKSPERT

Lamekatuse standardi ellukutsujaks oli Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse liige Riho Reispass, algteksti koostas Alo Karu, ent projektkomitee oli laiapõhjaline. Standardis on suures osas eeskuju võetud Soome kvaliteedinõuetest ja rakendusjuhistest, samuti on sisse toodud mujalt Euroopast võetud lahendusi. Mõnes osas on standard Soome rakendusjuhistest erinev, kuna osa lahendusi on sellised, mida kasutataksegi kogu Euroopas vaid Soomes. Suurimad erinevused Soome rakendusjuhistega on PVC katete klassifikatsiooni ja tuulutuse ning muude plastrullmaterjalide osas, käidavate katuste, katuseaedade ning pööratud katuste lahenduste ning kinnituse osas. Alljärgnevalt on toodud võrdlusi Soome vastavate rakendusjuhistega, sest Eesti projekteerimis- ja ehituslepingud sisaldavad suures osas Soome kvaliteedinõudeid RYL 2010, mis viitavad rakendusjuhistele RIL 107 ja Toimivat katot. Katuses kasutatavate materjalide kvaliteedikriteeriumid (va PVC kate) on standardis praktiliselt üks ühele üle võetud Soome rakendusjuhistest. Seda tehti eelkõige segaduste vältimiseks. 34

Standard

võtab eeskuju Soome nõuetest ja juhistest.

Standardis on välja toodud põhilised lamekatuse konstruktsiooni ja hüdroisolatsiooni alused ja nõuded nendele. Aurutõkkematerjalid on Soome rakendusjuhiste järgi klassidesse jaotatud ning antud nende kasutusjuhised. Tutvustatakse põhilisi lamekatustes kasutatavaid soojustusmaterjale ja nende minimaalseid nõudeid. Katuse tuulutamise osa on soomlastest põhjalikum: välja on toodud ka tuulutamist mittevajavad katusekonstruktsioonid ning nõuded tuulutusele on mõnevõrra leebemad. Katuse kinnituse osa on käsitletud soomlastest oluliselt põhjalikumalt. Katuse hüdroisoleerimise peatükk käsitleb kõiki Euroopas enamlevinud bituumenrullmaterjalide paigaldusmeetodeid. Eraldi on välja toodud hüdroisolatsiooni ülespöörded ja sõlmlahendused. Soomlastest oluliselt põhjaliku-

malt on käsitletud plastrullmaterjali. Põhitähelepanu on pööratud PVC katetele kui Euroopas ja Eestis enimkasutatavale materjalile. Suurimaks erinevuseks on see, et Eesti standard ei nõua PVC katte tuulutamist ega jaota neid klassidesse. Seda ei nõua ka ükski siinkirjutajale teadaolev plastrullmaterjalide tootja. Käidavate katuste ja katuseaedade osas on välja toodud nii tavapärase kui pööratud katuse lahendused. Pööratud katuste puhul on suurimaks erinevuseks Soome rakendusjuhistega dreenimati asukoht. Dreenimatt paigaldatakse ETAG 031 järgi soojustuse peale, mitte alla, nagu seda teevad soomlased. Eraldi peatükk käsitleb renoveerimist ja rekonstrueerimist ning niiskete ruumidega hoonete katuseid. Standard sisaldab arvukalt jooniseid nii selgitavana teksti sees kui ka eraldi lisana: välja on toodud katuse põhikonstruktsioonid ja erinevad sõlmlahendused, käidavad katused, katuseaiad ja katuseparklad. Eraldi on tutvustatud plastrullmaterjali lahendusi. Joonised on põhimõttelised ega pruugi seepärast konkreetsetele objektidele üks ühele sobida. Standardi järgi ehitatud katuse eeldatav kasutusiga on 25–50 aastat.

TÖÖRIISTAPOOD Standard sisaldab järgmisi teemasid: Normiviited ja terminid Üldised nõuded Liigitamine Aluskonstruktsioonid Kalded Aurutõke Soojustamine Tuulutamine Kinnitamine Bituumenrullmaterjalid Plast- ja kummirullmaterjalid Sõlmlahendused Käidavad katused, haljaskatused, liiklusega koormatud katused Niiskete ruumidega hooned Rekonstrueerimine ja renoveerimine Lisa A – erinevate katuselahenduste sõlmjoonised Lisa B – näiteid kinnitusarvutuse aruandest

Tööriistad õiglase hinnaga!

KEEVITUSSEADMED TÖÖRIISTAD GENERAATORID SURUÕHUSEADMED JNE.

Selle kupongiga

Palju kaasatuid: Projektkomitee (EVS/PK 51) koosseisu kuulusid Riho Reispass Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidust (OÜ Katusefirma), Kaido Hanikat Eesti Ehitusinseneride Liidust (OÜ Conviso), Jaanus Natka Eesti Projektbüroode Liidust (Novarc Group AS), Enno Rebane Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust, Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liidust, Paavo Penjam (AS Maleko), Enno Rahuoja (SFS Intec OY Eesti Filiaal) ning Kati Käär (K-Kate Katused OÜ). Kavandi ekspertiisi on teinud Enn Tammaru. Standardi koostamisele aitasid kaasa Rauno Šanin, Riho Oras (Conviso OÜ), Jüri Vähi (AS Paroc), Indrek Sniker (SG Ehitustooted AS), Valev Kasari /Keraplast OÜ) jt asjatundjad.

www.cedo.ee

1691 TARTU: Vasara 52D PÄRNU: Tallinna mnt. 84

KÕIK kau.20b15ad kuni 31.12

Soodustus ei keh� eripakkumistele ega olemasolevatele soodustoodetele

-20

Seeria katuseehitusreeglid: EVS 920-1:2013

„Katuseehitusreeglid. Osa 1: Üldnõuded“

EVS 920-2:2013

„Katuseehitusreeglid. Osa 2: Metallkatused“

EVS 920-3:2013

„Katuseehitusreeglid. Osa 3: Kiudtsement laineplaadist katused“

EVS 920-4:2013

„Katuseehitusreeglid. Osa 4: Kivikatused“

EVS 920-5: 2015

„Lamekatused“ 5. Osa 35

K ATUSEUUDISED

Standardite loomine jätkub Katuse- ja Fassaadimeistrite Liitu ootab ees kibekiire aasta, sest uue juhatuse eestvedamisel käib mitme standardi koostamine ning töö kutsete süsteemiga, samuti oodatakse liidu uue juhi Enno Rahuoja kinnitusel uusi liikmeid, eriti oodatud on fassaadiehitusele spetsialiseerunud ettevõtted.

lulise tööna seisab Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidul ees kutsestandardite koostamine: lamekatusekatja kutsestandard on tänaseks valmis, töörühm on valukohad läbi rääkinud ja konsensusele jõudnud. „See oli päris suur töö,“ tunnistab liidu juhatuse esimees Enno Rahuoja. „Töögrupp käis koos poole aasta jooksul ja päevad läksid vahel päris pikaks. Tegu on riigi projektiga läbi EVS-i. Lamekatusekatja standardile tuli ka üle 500 parandusettepaneku, mis läbi töötati.“ Fassaadimeistrid on oodatud liituma Plaanis on teha ettevalmistusi aluskatete standardi loomiseks, sest vaatamata asjaolule, et aurutõke, soojustus, tuuletõke, roovituste vahede küsimus jmt on katuse või fassaadilahenduse kvaliteedi üks olulisemaid määrajaid, puudub valdkonda reguleeriv standard. Sellest lähtudes kutsub Enno Rahuoja liiduga liituma uusi fassaadidele spetsialiseerunud firmasid: „See on oluline just seepärast, et saaks kaasata neid ettevõtteid standardite loomisesse ning ühtlasi ergutada standardikomiteede loomist.“

me täna tööd,“ räägib Rahuoja. „Lisaks on oluline on see, et aitaksime ka liidu väiksematel liikmetel end uudiste ja seadusandlusega kursis hoida. Püüame infot jagada näiteks läbi uudiskirja, et soovijad saaksid end aegsasti koolitustele ja muudele sündmustele registreerida.“

EKFML-i juhatuse esimees Enno Rahuoja.

Olulise tegevusena näeb Rahuoja tänavu ka kutsetunnistustega seonduvat, nimelt soovib Katuseja Fassaadimeistrite Liit saada kutsetunnistuste väljastajaks oma liidu liikmetele. „Teame oma liikmeid, seda, milline on olnud kellegi kompetentsus ja kogemus. Kui nüüd see liige on läbinud kutseomistamiseks vajalikud koolitused ja läbib ka eksamid, siis oleks loogiline, et liit saaks talle ka kutse anda, selle nimel tee-

Kindlustusnõuded tekitavad jätkuvalt küsimusi Ebaprofessionaalse tööjõu kasutamine ning ebaõnnestunud materjalivalik katusetöödel on Eestis jätkuvalt probleemiks, samal ajal tuleb nn “lendavate katuste” sündroom kinni maksta kindlustusfirmadel. “Kummastav on olukord, kus kindlustusfirma võtab parandustöid tegema ettevõtte, kes algselt katuse paigaldas ehk sisuliselt saab tööd see, kes kord juba praaklahenduse on loonud,” räägib Enno Rahuoja. “Tegelikult peaksid kindlustusjuhtumite puhul olema eelistatud niisugused ettevõtted, kes teevad oma tööd kvaliteetselt, isegi, kui sellisel töövõtjal on ette näidata vähem objekte. See on hea ehitustava küsimus, kus töö võiks läbi kindlustuslepingute tublidele tegijatele tulla. Niisugune praktika kindlasti ka distsiplineeriks turu osalisi.”

2015. aastal tuleb tegeleda nii standardite kui kutseküsimustega Aasta katuse konkurss 2014–2015 kokkuvõte ning võitja väljakuulutamine 2016. aasta esimese kvartali lõpus. Viilkatuse aluskatuse standardi tegemise ettevalmistus – alustuseks on plaanis komitee loomine EVS alla. Kutsestandardite loomine: Lamekatusekatja kutsestandardi eeltöö on juba valminud ning Plekkseppa kutsestandard on loomisel, viimane valmib 2015. aasta kolmandas või neljandas kvartalis. Järgmiseks sammuks on viilkatuse kutsestandardi koostamine ehitajatele. Kutsete omistamine. Eesmärk on omistada liidu liikmetele pärast eksami läbimist oma ala ehitaja kutsetunnistused. Hetkel on selles küsimuses käimas läbirääkimised, et saada õigus kutsetunnistuse väljastamiseks. Fassaadi valdkonna partnerite ja ehitajate kaasamine Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu liikmeks, et tulevikus luua standardeid eelkõige tuulduva fassaadi sektoris. Ekspertiisi valdkonna partnerite kaasamine liidu liikmeskonda, et pakkuda partnerliitudele ja erasektorile ka ekspertiisi teenuseid. Koostöö kindlustusliiduga ning vastastikune harimine. Tööinspektsiooni ja Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu koostöö läbi erinevate koolituste.

liiget on Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidul täna, uued liitujad on oodatud. 37

AK USTIK A

Müra: pääsu pole? Heliisolatsiooni olulisust tunnistavad kõik, samas on Eestis valdkonna nõuete ümber palju segadust, teadmatust ja teinekord pahatahtlikkustki. Akustik Linda Madalik osutab, et nõuete ühtlustumine Euroopas mõjutab meidki.

TEKST: LIIVI TAMM PILT: TIIT MÕTUS

Linda Madalik

Kuidas on Eestis lood elamute heliisolatsiooniga? Meil ei ole müra osas tavalisi ehitusnorme ja see muudab heli isolatsiooniga seotud probleemid just elamute puhul teravaimaks. On küll olemas standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, ent paljud ehitajad ja projekteerijad arvavad, et standard ei ole kohustuslik. Samas on kohtupraktika siiski näidanud, et kui keegi on andnud asja kohtusse ja rikku-

mised tõestatakse, siis see on siduv dokument. Olemasolev standard sündis ju Teie kaasabil? Hakkasime asjaga tegelema juba enne iseseisvuse välja kuulutamist: kutsuti kokku ehitusreeglite nõukogu, kes töötas välja ehituse ja projekteerimisnormide eelnõu EPN 16.1 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Toimusid tõsised arutelud ja kui kõik eelnõud said valmis, siis leidsid kõik osapooled, et on igati mõistlik lasta normdokumentidel kolm aastat eelnõuna toimida. Selle aja jooksul oleks saanud selgitada, mis probleemid kaasnevad ning soovijad oleksid saanud avaldada oma seisukoha. Kui aeg sai täis, siis oleks võetud eelnõud vastu ka normidena, ent siis tekkis muutus: nimelt sooviti normi asemel edastada info standardina. Mingil põhjusel leidis standardikomitee, et eelnevalt tegutsenud ehitusreeglite nõukogu ei ole seaduslik. See saadetigi laiali ja tuli alustada otsast peale. Mis on aga vahe normil ja standardil? – tänast standardit ikkagi müüakse, ent norm oleks olnud tasuta kättesaadav igaühele. Aga mis on põhiline: norm on tingimata kohustuslik, aga standardi kohustuslikkuse kohta on eriarvamusi. Möödus mitu aastat ja läksin siiski standardi koostamise töögrupile appi, eks nad ka viitasid, et muidu hakkavad ka oma teadmiste põhjal seda koostama. Nii sai see asi standardina tehtud ja 2003. aastal ka välja antud. Kuidas ehitajad standardi vastu võtsid? (Naerab). No alguses ikka helistati ja oldi väga pahased. Standardi nõuded on võrreldes veneaegsete normidega rangemad, need on sarnased Põhjamaade omadega, mille ma ka aluseks võtsin. Samas kui meil täna Eestis toodetakse moodulmaja, siis saamegi tänu sellele Skandinaaviasse ja mujale Euroopasse müüa, et ka heliisolatsiooni

küsimused on sealsetele normidele vastavad. Nüüd on rahunetud, sest standardi täitmist ei kontrollita niimoodi kui normi. Läti ja Leedu kohendasid oma akustika-alast seadusandlust pisut hiljem kui Eesti, neil on nõuded esitatud normina. Tegelikult oleks meil heliisolatsiooni miinimumnõuded siiski vaja õigusaktidesse viia. Kuidas uued hooned akustika osas dokumentidele vastavad? Sageli loeme projekti kokkuvõttest, et hoone vastab standardile EVS 842:2003 „Ehitise heli isolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, ent sisu vaadates tuleb tunnistada, et ei vasta ta midagi. Kui nüüd tark inimene vaatab, et kirjas on, et vastab, aga tegelikkus on midagi muud, siis saab seda ju vaidlustada. Riigihanke puhul peab standardit järgima, ent kuna kontrollmõõtmisi ei tehta, jääb see vastavus nii mõnigi kord vaid paberile. Mis siis hea tulemuse uusehitiste juures keeruliseks muudab? Näiteks tüüpiline 200 mm paksune raudbetoonpaneel seinakonstruktsioonis võimaldab üldiselt saavutada piisava heliisolatsiooni. Kui on ujuvpõrand, siis ka see vastab enamasti löögimüra nõuetele. Samas ehitatakse üha enam kergbetoonelementidest ja sageli ei anna need materjalid heliisolatsiooni osas vajalikke nõudeid välja: oleks vaja teha kipsplaa-

Korteri

ostja ei saa täna valida ja ennustada heliisolatsiooni kvaliteeti.

tidest vooderdus, mille tulemusel sein pakseneb. On hooneid, kus miinimumnõuded ei ole täidetud, samas ei ole mitmete materjalide kohta vajalikke mõõtmisandmeid, mida projekteerimisel aluseks võtta. Küsimus on ka selles, kas nõuded on üldse piisavad ja rahuldavad inimest. Näiteks toon olukorra, kus inimene teatas: mul on kanaaria lind (nii väljenduski), koer ja klaver. Valgel ajal mul lind sädistab ja koer ulub, kui olen tööl ja õhtuti mängin klaverit, aga ma tõesti tahaks naabritega hästi läbi saada. Küsis minult, kas selles majas, kuhu ta tahaks kolida, on piisav heliisolatsioon? Mina soovitasin naljaga pooleks küsida maaklerilt. Aga maakler ju ei tea, sellist infot ei ole Eestis saada, millega inimene saaks arvestada kinnisvara soetamisel. Tegelikult inimesel ei ole võimalik kortermajja korterit ostes tellida paremat akustilist tulemust, ta ei saa sellega arvestada. Akustilised parameetrid ei mõjuta korteri hinda, st ostja ei saa valida heliisolatsiooni kvaliteeti ja puudub teave akustiliste parameetrite osas. Privaatsus on võimalik vaid eramu puhul, aga kõigil ei ole nii palju raha. Põhjamaades on olemas selline asi nagu hoone akustiline pass, kus on kirjas, millised on akustilised tingimused. Kuidas on need küsimused lahendatud Euroopas? Euroopas ühtlustati heliisolatsiooni nõudeid, sest ka ehitised on kaup ja selleks, et müüa, tuleb neid hinnata sarnastes ühikutes. Töö selleks kestis neli aastat, kõik EL-i liikmesriigid olid esindatud, pandi paika kriteeriumid ja töötati välja dokument, mis jagab elamute heliisolatsiooni klassidesse: keskmine, keskmisest parem, keskmisest nõrgem (näiteks vanade hoonete puhul) jne. Idee teha sellised klassid algatati aastaid tagasi Põhjamaade poolt ja loodi ka vastav töögrupp, kus minagi 39

AK USTIK A olin osaline. Korterite heliklasside dokumendi vastuvõtmisel tekkisid aga lõpuks ikkagi vastuolud ja Rootsi hääletas vastu, mispeale jäi asi toppama. Meil oli mõte lisada akustiliste tingimuste liigitus ka meie projekteerimisnormide eelnõusse ning standardisse, ent see jäi sellega seonduvalt samuti katki – Standardiamet viitas asjaolule, et ka Põhjamaades jäi see ühine dokument nö. „õhku“. Samas kehtestati Põhjamaades ühise normdokumendi asemel heliklasside normdokument igas riigis eraldi. Euroopa Komisjoni juures tegutseb teadusalast koostööd koordineeriv asutus COST, kelle eestvedamisel on nüüdseks koostatud korterite akustilisi tingimusi käsitlev normdokument, mis ühtustaks heliisolatsiooni nõuded Euroopas. Kuidas hinnata arhitektide ja materjalitootjate teadlikkust? Eks see ole keeruline teema, on ka seda olnud, et kui viitan probleemile, siis kirjutatakse numbrid üles, kehitatakse õlgu ja midagi ei muutu, et no kui pole hea, siis pole. Tegelikult on olulised just heliisolatsiooni kontrollmõõtmised, mis peavad olema järjepidevad, muidu on raske tõestada, et mingi konkreetne materjal on probleemne. Kas standardit on plaanis edasi arendada? Tõtt-öelda helistati Standardiametist selle küsimusega: kuna 2003. aastast on päris palju aega möödunud, oleks vaja toonast standardit pisut täiendada. Ütlesin siis, et tegelikult ei ole mõtet teha kosmeetilisi parandusi, dokument tuleks põhjalikult ja uuesti lahti kirjutada. Uus standard peakski paika panema ka elamute heliisolatsiooni, tuleb ka määratleda, kas nüüd tuleks hakata heli isolatsiooni hindama madalamatelt sagedustelt (alates 50 Hz) analoogselt Euroopas väljatöötatud 40

LINDA MADALIK Sündinud: 27. märts 1944 Pärnus Akustikakonsultant alates 1999 HARIDUS: 1963–1971 Leningradi Kino inseneride Instituut, helitehnika eriala ja aspirantuur VIIMASE AJA TÄHTSAMAD TÖÖD Nukuteatri juurdeehitus (2014–2015); Ugala Teatri renoveerimine (2014–2015); kino Kosmos rekonstrueerimine (2013–2014); Viimsi Spa juurdeehituse kinosaalid (2013–2014); Teater NO99 fuajee rekonstrueerimine jazzkohvikuks (2013); Tallinna Vabalava Teater (2012); Tondiraba Jäähall (2012); EMTA õppehoone juurdeehitus (2010–2012); Keila Muusikakool (2011); Tartu AHHAA Keskus (2011); Eesti Jaani kirik Peterburis (2010); Eesti Rahva Muuseum (2008–2010); Solaris Keskus (2008–2009); Estonia Ooperiteatri renoveerimine (II etapp, 2008)

COST TU0901 ettepanekutele. Probleem on selles, et Eestis pole niisugust institutsiooni, kes tegeleks akustika küsimustega – mõnes riigis on ka akustikalaborid, ent meil ei ole isegi rahvuslikku akustikaühingut. Samas on teema väga oluline, ka elanike huvisid tuleb kaitsta. Uue standardi loomiseks tuleb luua töögrupp. Eestis on vähe selle ala professionaale, seega on mul sellist töögruppi vabatahtlikkuse alusel ja ilma rahastuseta väga keeruline luua. Samuti tuleks kindlasti osa võtta konverentsist EuroNoise 2015, et saada aimu, mis on teoksil teistes riikides. Mis on nõukogude perioodi korterelamute probleemid?

Paneelelamute juures on kasutatud 220 mm õõnespaneele, vahelagedesse oli planeeritud 3 kih-

ti puidkiudplaate, et sammumüra summutada. Minu poole pöörduti projekteerimise ajal Ehituskomiteest ja uuriti, kas see on piisav, mispeale osutasin, et ei ole. Seepeale teatati Ehituskomiteest, et kui niikuinii ei ole piisav, siis võtame veel ühe kihi puitkiudplaate vähemaks. Eks nii sai ka Moskva ees head muljet jätta. Mõeldudtehtud ja nii meil paneelelamud sammumüra osas läbi kostavadki. Olukord muutub aga täiesti talumatuks, kui keegi teeb remonti ja eemaldab need kaks kihti vanu ja viletsa väljanägemisega puidkiudplaate. Parketi alusvaip siinkohal ei aita ja tekib heliisolatsiooni normide tohutu ületamine. Asjaõigusseaduse kohaselt on vahelagi ühisomand ja muudatused või parandused ei tohi ühe poole olukorda halvendada, selline muudatus tuleb kooskõlastada. Samas kohtus küsitakse, et milline oli olukord enne remonti? Ja sellele küsimusele ei oska keegi vastata, sest mõõtmisi ei ole ju tehtud. On väga kahju, et ühistute esimehed ei tea, mida muudatused võivad kaasa tuua. Sammumüra ei saa ka altpoolt isoleerides vähendada, sest see tuleb ülevalt alla ka mööda seinu, abi on ainult sellest, kui ülemise korruse põrandale lisada elastne kiht. Vaipadest on ka alati abi. Olen näinud ka päris kurbasid juhuseid, kus pensionär on investeerinud mitme kuu pensioni, paigaldanud lakke villaplaadid, ent midagi pole paremaks muutunud – ülevalt kostavad sammud ikka läbi. Tekibki küsimus, et kui inimesele soovitatakse toodet, mis ei aita või kui näiteks lasteaiale pakutakse mõõtmisteenust, mille tulemustega pole midagi peale hakata (näiteks mõõdetakse laste kisa), siis kas on tegu pahatahtlikkusega? Sel juhul peaks seda kuidagi ohjeldama. Lollusele samas muidugi piiri ei panna ei õnnestu…

Uudne kliimaseadme kontseptsioon Uudne Uudne kliimaseadme kliimaseadme kontseptsioon kontseptsioon Uudne kliimaseadme kontseptsioon hotellide, büroode ja eramute tarbeks hotellide, hotellide, büroode büroode ja eramute ja eramute tarbeks tarbeks hotellide, büroode ja eramute tarbeks TMTMTM

Vaikse ala mõiste GRAND GRAND Vari GRAND Vari Vari TM Eestis tundmatu GRAND Vari -PUHURKONVEKTOR -PUHURKONVEKTOR -PUHURKONVEKTOR -PUHURKONVEKTOR

„Minu arvates on ka vaikus loodusvara,“ hindab Linda Madalik. „Selles osas olen Euroopa Liiduga nõus, et iga liikmesriik võiks tõepoolest üle vaadata, kus võiksid olla need alad, kuhu tööstust või muud potentsiaalset müra allikat püsti ei panda.“ See, millised detsibellid sellise Unikaalne GRAND VariTM -puhurkonvektor sulandub „vaikse ala“ piirnormiks panna, on EL-i iga liikmesriigi teha. „Kas see piir on näiteks 35 või 40 detsibelli, on iga riigi ühtseks tervikuks sisekujundusega. Stiilne, silmator enda otsustada, samas on selliste alade loomine vabatahtlik. Väljaspool Euroopa Liitu on näiteks Norra sellistmatu reguleeri-rest jääb ainsaks nähtavaks komponendiks. S mist vajalikuks pidanud,“ nendib Madalik. „Eestis pole ükspakub ki ministeerium või arhitekt siiski selle vastu huvi tundud.“ sisekliima tagamiseks kas jahutuse-, kütmise Osades riikides, näiteks Inglismaal, on ka seadused, mis mõlemad funktsioonid, mugavalt ja lihtsalt käsitletav puudutavad täisehitatud alasid. „Näiteks ehitas Eesti mullu Londonisse saatkonda ja seal esitati nõue, et ehitamise tulemusena tohib müra lisanduda 0 dB, ühesõnaga müra ei tohtinud juurde tekkida. Tehti olemoleva taustKaasaegne EC-ventilaator koos originaalse konstru müra mõõtmised, edasi oli päris palju probleeme sellega, moodustab seadme mille sarn et kuidas ikkagi saatkonna jahutusseadmeid sioonilahendusega summutada,“ osutab Madalik. „Samas Eestis selle peale ei mõelda.“

ei ole varem saadaval olnud. Seadme patenteeritud võimaldab õhu haarde ja tagasipuhke ruumi läbi üh Tähtis heliisolatsioon Unikaalne GRAND Vari-puhurkonvektor -puhurkonvektor sulandub Unikaalne Unikaalne GRAND GRAND VariVari-puhurkonvektor sulandub sulandub Heliisolatsioonina mõistame ehituskonstruktsioonisama (avatäite) elemendi , segunematult ja mõlemat õhuvoo ühtseks tervikuks sisekujundusega. Stiilne, silmatorkaühtseks ühtseks tervikuks tervikuks sisekujundusega. sisekujundusega. Stiilne, Stiilne, silmatorkasilmatorkaomadust vähendada heli ülekannet ruumide vahel või välistakistamata. matu rest jääb ainsaks nähtavaks komponendiks. Seade matu matu rest rest jääb jääb ainsaks ainsaks nähtavaks nähtavaks komponendiks. komponendiks. Seade Seade keskkonna ja ruumide vahel. Eristatakse õhumüra isolatsiooni TM

pakub sisekliima tagamiseks kas jahutuse-, kütmisepakub pakub sisekliima sisekliima tagamiseks tagamiseks kaskas jahutuse-, jahutuse-, kütmisekütmisevõi või või ja löögimüra isolatsiooni. Avatäidete puhul räägime peamiselt mõlemad funktsioonid, mugavalt ja lihtsalt käsitletavalt. mõlemad mõlemad funktsioonid, funktsioonid, mugavalt mugavalt ja lihtsalt ja lihtsalt käsitletavalt. käsitletavalt. õhumürast. Oluline on tähele panna, et ainult avatäite headest heli isoleerivatest omadustest ei piisa, vaid ruumi pääseb heli kõikide ruumi piirdekonstruktsioonide kaudu, seega Kaasaegne EC-ventilaator koos originaalse konstruktKaasaegne Kaasaegne EC-ventilaator EC-ventilaator koos koos originaalse originaalse konstruktkonstruktpeavad olema sobivalt planeeritud nii välissein kui avatäited. TM sioonilahendusega moodustab seadme mille sarnast Unikaalne GRAND Vari -puhurkonvektor sulandub sioonilahendusega sioonilahendusega moodustab moodustab seadme seadme mille mille sarnast sarnast Avatäite akustiliste omaduste hindamiseks kasutatakse õhuei ole varem saadaval olnud. Seadme patenteeritud ei ole ei ole varem varem saadaval saadaval olnud. olnud. Seadme Seadme patenteeritud patenteeritud rest restrest müra isolatsiooni indekseid. Nimelt sõltub heliisolatsioon ühtseks tervikuks sisekujundusega. Stiilne, silmatorkavõimaldab õhu haarde ja tagasipuhke ruumi läbi võimaldab võimaldab õhuõhu haarde haarde ja tagasipuhke ja tagasipuhke ruumi ruumi läbi läbi ühe ühe ja ühe ja ja müraallika tüübist ja müraallikale iseloomulikust sageduskamatu rest jääb ainsaks nähtavaks komponendiks. Seade rakteristikust ja seda tuleks väljendada graafiliselt. Võrdluse sama elemendi , segunematult ja mõlemat õhuvoolu sama sama elemendi elemendi , segunematult , segunematult ja mõlemat ja mõlemat õhuvoolu õhuvoolu sisekliima tagamiseks kas jahutuse-, kütmise- või lihtsustamiseks on välja töötatud õhumüra isolatsiooni in- pakub takistamata. takistamata. takistamata. deks R’w (see tähistab ehitisel reaalselt mõõdetud tulemust, mõlemad funktsioonid, mugavalt ja lihtsalt käsitletavalt. laboris mõõdetud tulemust tähistatakse Rw), mida saab Suurepärane kasutamiseks numbritubades, Suurepärane Suurepärane kasutamiseks kasutamiseks numbritubades, numbritubades, väljendada ühe arvuna ja mis saadakse õhumüra isolatsiooni kabinettides ja olmeruumides. kabinettides kabinettides ja olmeruumides. ja olmeruumides. normgraafiku võrdlemisel mõõdetud heliisolatsiooni graaKaasaegne EC-ventilaator koos originaalse konstruktVentilaatori ja ventiili juhtimine 0…100 % ulatuses. Ventilaatori ja ventiili juhtimine 0…100 % ulatuses. Ventilaatori ja ventiili juhtimine 0…100 % ulatuses. fikuga. Müraallika spektrist lähtuvalt tuleb seda veel täpmoodustab mille sarnast sustada, milleks kasutatakse spektri lähendustegurit ja mis sioonilahendusega Nn. tõmbetuule-vaba jahutus ja soojendus. tõmbetuule-vaba jahutus ja soojendus. Nn. Nn. tõmbetuule-vaba jahutus jaseadme soojendus. liidetakse õhumüra isolatsiooni indeksile: R’w + C. Näiteks EC-tehnoloogiale vastav rest, madal ventilaatori rest EC-tehnoloogiale vastav rest, madal ventilaatori EC-tehnoloogiale vastav rest, madal ventilaatori ei ole varem saadaval olnud. Seadme patenteeritud C tähistab olmemüra, Ctr transpordimüra, C50-5000 madalsaenergiatarve. energiatarve. energiatarve. võimaldab õhu haarde ja tagasipuhke ruumi läbi ühe ja geduslikku müra (EN ISO 10140-2:2010). Vajadusel tuleb Hõlbus filtri hooldus resti avamisel. Hõlbus hooldus avamisel. Hõlbus filtrifiltri hooldus restiresti avamisel. kõik need parandused liita indeksile. Tavaliselt jääb ehitises sama elemendi , segunematult ja mõlemat õhuvoolu Tippklassi energiaefektiivsus. Tippklassi energiaefektiivsus. Tippklassi energiaefektiivsus. mõõdetud tulemus 2–3 dB alla laboris saadud tulemusele, Chiller Oy • Ain Kuus, Eesti esindaja kontaktandme takistamata. kui on tegemist raske kivikonstruktsiooniga, kergkonstruktsioonide puhul märksa enam. Kui arvestame heliisolatsiooni Tel. 506 2986 • ain.kuus@chiller.fi madalatel sagedustel (alates sagedusest 50 Hz), siis jääb Chiller • Ain Kuus, Eesti esindaja kontaktandmed Chiller Chiller Oy •Oy Ain•Oy Ain Kuus, Kuus, Eesti Eesti esindaja esindaja kontaktandmed kontaktandmed Suurepärane kasutamiseks numbritubades, kergkonstruktsioonide heliisolatsioon tunduvalt madala506 2986 • ain.kuus@chiller.fi Tel. Tel. 506Tel. 506 2986 2986 • ain.kuus@chiller.fi • ain.kuus@chiller.fi maks kui raskete kivikonstruktsioonide oma. kabinettides ja olmeruumides.

Suurepärane kasutamiseks numbritubades, kabinettides ja olmeruumides. Ventilaatori ja ventiili juhtimine 0…100 % ulatuses Nn. tõmbetuule-vaba jahutus ja soojendus. EC-tehnoloogiale vastav rest, madal ventilaatori energiatarve. Hõlbus filtri hooldus resti avamisel. Tippklassi energiaefektiivsus.

Ventilaatori ja ventiili juhtimine 0…100 % ulatuses. 41 Nn. tõmbetuule-vaba jahutus ja soojendus.

AJALUGU

Tallinna Olümpiapurjespordikeskus oma täies hiilguses: unustamatud hetked olümpiaunistusest aastal 1980.

Olümpiarajatiste tänapäev

Arhitekt Peep Jänes ja teadur Oliver Orro heidavad ülevaatliku pilgu Moskva olümpiamängude raames tehtud ehitustöödele. Enam kui paarikümne tuhande ehitaja käe all valmisid näiteks Pirita purjespordikeskus, teletorn, Olümpia hotell, postimaja ja linnahall. Orro hinnangul ongi viimane ainuke, millega praegu tõsiseid probleeme.

PRAEGUSEKS ERAKÄTES: Tallinna Olümpiapurjespordikeskus on arhitektide Henno Sepmanni, Peep Jänese, Ants Raidi ja Avo-Himm Looveeri poolt 193 000 m² suurusele maa-alale 1980 aasta olümpiaregatiks projekteeritud spordikompleks. Sinna kuulub 18 hoonet ning kompleks pälvis 1981. aastal NSVL-i riikliku preemia. 21 aastat oli TOP riigi omanduses, alates 2002. aasta. märtsist kuulub aga Regati Valduse OÜ-le.

TEKST KAROLIINA VASLI PILDID SCANPIX, PEEP JÄNES

1974. aasta sügisel otsustati, et 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregatt toimub Tallinnas ja see tõi pealinnas kaasa tõelise ehitusbuumi. Olümpiamängudeks ehitati mastaapne Pirita purjespordikeskus, kuhu kuulub 18 hoonet: jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, töökojad, olümpiaküla enam kui 600 kohaga ja palju muud. Üks arhitektidest oli Peep Jänes. Viimase sõnutsi alustati planeerimisega 1975. aastal, ent ajaga priisata polnud. „Põhimõtteliselt projekteeriti ja ehitati üheaegselt, et õigeks ajaks valmis saada,“ meenutab ta. Jänese sõnul oli hoone

toonaste võimaluste juures moodne ja kasutati parimaid materjale. Tõsi – veidi luges ka hind ja poliitiline suunitlus. Esiti taheti viimistlusmaterjale soomlastelt, ent kõrgemalt poolt keelati see ikkagi ära. „Tegevust kontrolliti pidevalt, iga õhtu olid koosolekud ja arutati, kas ja mis tehtud,“ meenutab ta.. Jänes on toona tehtud tööga rahul, ent nendib, et tänaseks päevaks pole hiilgusest suurt alles. „Ka siis mõtlesime selle peale, mis edasi saab? Ütlesime ka valitsusjuhtidele, et olümpiamängud kestavad kaks nädalat, peaks mõtlema tuleviku peale. Aga öeldi ikka

nii, et tehke nagu oleks vaid olümpiamängud.“ Rikastasid linnapilti Peep Jänes ise elab Pirital ja möödub hoonekompleksist tihti, aga niisama sinna asja pole. Paar aastat tagasi külastas ta sealset restorani, ent rahvast oli vähe. „Aga kokkuvõttes kõik selle ajaga seotud hooned kindlasti rikastasid linnapilti,“ leiab ta. „Ehitati hooned nagu linnahall, Olümpia hotell ja teletorn. Varem selliseid suuri tervikobjekte polnud,“ mõtiskleb ta. Jänes märgib, et objektidel tegutses toona ehitajaid näiteks ka Leedust ja Lätist, sest 43

AJALUGU ainult oma jõududega poleks välja tuldud. Dmitri Bruns (Tallinna peaarhitekt aastatel 1960-1980) on varasemalt meedias öelnud, et kokku lõi kaasa ligi 23 000 ehitajat. Saatuse nöök on Jänese sõnutsi see, et kuigi hooned valmisid just olümpiamängude jaoks, siis tegelikult oli üritus mastaabilt oodatust väiksem. Pärast Nõukogude Liidu sõjalist sissetungimist 1979. aastal Afganistani otsustasid USA ja paljud teised lääneriigid mänge boikoteerida. Ehituses nii head kui halba Jänes kiidab sedagi, et Poola restauraatorid vanalinna restaureerisid: „Kindlasti andis see parema ilme, nad tegutsesid siin veel ka pärast olümpiamänge. Muinsuskaitsjad muidugi vaatasid veidi viltu, aga õnneks kätt ette ei pandud.“ Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna lektor ja teadur Oliver Orro aga ütleb, et siin tehti nii head kui halba: „Mõned ehitised said tõesti kenasti restaureeritud, kuid esines näiteks ka fassaadide võõpaVASTANDLIK SAATUS: Tallinna linnahall oli 1980. aastal igati eesrindlik – seal oli lisaks 4200-kohalisele saalile jäähall ning kohvikud. Toona oli linnahalli ametlikuks nimetuseks V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee. Aastate jooksul toimus seal palju kontserte ja laatu, ent 2009. aasta lõpus hoone suleti ning seejärel on ta lihtsalt lagunenud. Praegu seal jalutades näeb enamasti vaid inimesi, kes linnahalli katusel õlut rüüpavad või seintele grafitit sodivad. Linnajuhid on linnahalli tulevikku vaagides aastaid rääkinud niiöelda valgest laevast ehk teisisõnu oodatakse potentsiaalseid investoreid. Vahepeal spekuleeriti, et huvi võiks tunda Tallinna Sadam, ent selle juht Ain Kaljurand kinnitas avalikkusele, et huvi pole mitte linnahalli, vaid üldise sadamapiirkonna arenduse vastu.

mist keemiliselt koostiselt ajaloolistele hoonetele sootuks sobimatute värvidega. Kerkis ka uusehitisi, mille sobivus vanalinna miljööga vägagi kaheldav.“ Ta lisab, et näiteks esindustänavaks kujundatud Narva maantee äärest ning ka mitmelt poolt mujalt linnast lammutati hulganisti puumaju, millest mõned võinuks oma asukoha poolest alles jääda ja olnuks tänapäeva muinsuskaitseliste arusaamade järgi ilmselt märksa huvipakkuvamad, kui nende asemele kerkinud ehitised. Orro nendib, et varem või hiljem on taoliste mastaapsete üritustega seoses valminust palju üleliigseks osutunud, ent võrreldes mitmete teiste linnadega on meil selles osas siiski üsna hästi läinud. „Pirita TOP, Olümpia hotell, Tallinna lennujaam ja teised hooned on küll ühel või teisel määral ümber ehitatud, kuid üldiselt oma endise ilme siiski säilitanud – seda suuresti ka tänu muinsuskaitsele – ning samas toimivad praegu üsna kenasti, vähemalt tühjaks jäämine neid lähiajal ei ähvarda,“ märgib ta. „Mööda omal ajal

uhkeldavalt laiana tundunud ja just Moskva olümpia ajaks rekonstrueeritud Pirita teed on nüüd võimalik korraldada Viimsi ja kesklinna vahelist liiklusvoogu. Kui seda poleks tollal nii üledimensioneeritult suurejoonelisena rajatud, oleksime praegu suurte probleemide ees.“ Tühjalt seisev linnahall Orro hindab, et tõsiseid hädasid on meil olümpiaobjektidest vaid linnahalliga, millele Tallinna linn pole kõigile pingutustele vaatamata suutnud paljude aastate jooksul mõistlikku rakendust leida. Kokkuvõtlikult nendib Orro, et olümpiapärand pole vaid ehitusliku iseloomuga. „Selle hulka kuuluvad lood ja legendid, isiklikud mälestused ja emotsioonid, aga näiteks ka suveniirid, mitmesugused disainitooted ja muu taoline, mis aitab neid mälestusi elus hoida. Minulgi, kes ma toona veel sündinudki polnud, ripub praegu köögis vanaema kummutisahtlist leitud punakaspruun froteerätik olümpiarõngaste ja purjekamotiiviga ning uhke aastaarvuga „1980“.“

1. UUENDUSKUUR: Teletorni ehitusega alustati 1975. aastal. 314 meetri pikkune Eesti kõrgeim hoone avati pidulikult 11. juulil 1980, kohal oli kogu tolleaegne nomenklatuur. Toonast tegelikkust ilmestab üks tolleaegsetest teletorni töötajatest Igor Lukas: „Kuigi olümpiaks läks kogu see kupatus tööle, /.../ lülitati järgmisel päeval vesi välja ning kuni järgmise kevadeni oli meil kuivpeldik.“ 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm oli külastajatele avatud 26. novembrini 2007, mil see tuleohutusnõuetele mittevastavuse tõttu suleti. Torn taasavati uuenduskuuri läbinuna 2012. aasta kevadel. 2. TÄNASENI ESINDUSHOTELL: 26-korruseline ja 405 toaga Olümpia hotell avati 1980. aasta aprillis. Üritusel osalesid teiste hulgas ka EKP KK esimene sekretär Karl Vaino ja

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul. Hotell tegutseb edukalt tänase päevani, kandes praegu nime Radisson Blu Hotel Olümpia. 3. TASAPISI KASVANUD: Esimene lennujaam ehitati Ülemiste järve äärde aastail 1928-1929, et teenindada Soome lennukeid. Lennujaama hoonet hakati ehitama aastal 1932 ning neli aastat hiljem avati osaliselt valminud lennurajad. 1980. aasta purjeregati ettevalmistuse käigus pikendati lennurada ja ehitati uus reisiterminal, mille arhitektiks oli Mihhail Piskov ning sisekujundajaks Maile Grünberg. Jaanuarist 2006 kuni septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi ning võimekus reisijate läbilaske suhtes kasvas kaks korda. 2009. aastal nimetati lennujaam ümber Lennart Meri nimeliseks.

4. POSTKONTORIST KAUBANDUSKESKUSEKS: Tallinna südames asuv postimaja ehitati postitöötlemiseks, -väljastamiseks ja telefoniteenuste tarbeks, hoone arhitektid on Raine Karp ning Mati Raigna. Postimaja algsel ehitusel oli mitu äpardust – mitte päris õige materjali ja ebapiisava kandevõimega raudbetoonist konsooltalade kasutamise tõttu vajusid talaotsad ära ning hoone toestuseks tuli fassaadile paratamatult lisaposte paigutada. Kes tausta ei tea, sellele võis tunduda, nagu peaksidki need seal olema. Hoone esimesel korrusel asus kaugekõnede saal, teisele korrusele viis Eesti esimene eskalaator, kuid paraku läks see peagi rikki ning asendati 1988. aastal tavalise trepiga. 2008. aastal pandi postkontori kinnistu müüki. Hiljem ehitati hoone täielikult ümber.

VENTIL ATSIOON

EKVÜ valis uue eestseisuse E

esti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus valis uue eestseisuse, kelle hulgast valiti kolmeliikmelisse juhatusse Allan Hani, Jarek Kurnitski ja Aivar Uutar. Eestseisus valiti kolmeks aastaks. Igapäevatööd korraldab sekretär Pille Kasekamp. Aivar Uutar kinnitas, et järgmisel kolmel aastal keskendutakse peamiselt hoonete sisekliimale ja energiatõhususele ning inseneride tööd puudutavate regulatsioonide karmistumisega seotud tegevustele. Teine fookus järgmistel

aastatel puudutab inseneride tegevusõigust, mis muutub kutsete põhiseks. „Mis puudutab energiatõhusust, siis peaksime püüdlema sinnapoole, et hoone valmimisega seotud osapooled teeksid tihedamat koostööd: nii tellija, arhitekt, projekteerija, ehitaja kui teised seotud osalised,“ rääkis ta. „Piltlikult öeldes: kui arhitekt tahab klaasist maja, insener nullenergiamaja, ehitaja vaatab samas, et iga niisugune lahendus on väga kallis, siis tekib lõppkokkuvõttes olukord, kus keti iga osapool

sikutab oma suunas ja lõpuks kett katkeb nõrgimast kohast. Oluline on vaadata tervikut ja nii edasi liikuda, sest hoone tervislik sisekliima ja hea energiatõhusus on ühine eesmärk.“ Kutsete tõendamise osas tõi ta esile, et hetkel valitseb selles vallas päris palju segadust. „Püüame omalt poolt kommunikeerida, miks pädevus vajalik on ja mida kutsete süsteem võimaldab. Kutsuksin siinkohal ka ehitussektori inimesi koostööle, et üle vaadata täiendõppe kavad,“ lausus Aivar Uutar.

Sisekliima ja tööviljakus: uuring võttis luubi alla koolid ja büroohooned J

Tallinna Tehnikaülikoolis tänavu välja antud uus juhendmaterjal.

arek Kurnitski, Mart Murdvee, Teet Andrus-Kõivu ja Mare Teichmanni eestvedamisel on valminud raamat, mis tutvustab koolimajade ja büroohoonete sisekliima mõõtmiste tulemusi ning selgitab sisekliima mõju sooritusvõimele. Büroohoonete ja koolimajade sisekliima uuring viidi läbi Tallinna Tehnikaülikoolis Riigi Kinnisvara AS-i toetusel kuues koolimajas ning kuues büroohoones. Uuringu käigus selgus, et büroohoonetes oli oluliselt parem sisekliima kui koolimajades, kus oli enamuses hoonetes puudulik ventilatsioon. Ainult üks koolimaja vastas ligilähedaselt sisekliima nõuetele, kuigi sisekliima hindamisel lähtuti EVS-EN 15251 standardist, mis on ka aluseks praegu ettevalmistatavatele sisekliima miinimumnõuetele. Puudulik ventilatsioon või ventilatsiooni puudumine koolimajades põhjustas õpitulemuse drasti-

lise languse, näiteks ühe näite puhul põhjustas puudulik ventilatsioonisüsteem võrreldes normatiivse baastasemega õpitulemuse languse 21%. Mitmetes koolimajades oli ventilatsioon ka teadlikult välja lülitatud energia säästmise kavatsusega, ent lisaks halvale mõjule laste tervisele võib niisguguse teguviisi tulemuseks olla hoopis küttearvete suurenemine, kuna õhutamiseks avatakse niisuguses olukorras paratamatult aknaid. Uutes büroohoonetes mõõdetud tulemused peegeldasid valdavalt head sisekliimat ja probleemid olid reeglina teisejärgulised (nt ülekuumenemine pigem kütteperioodil). Autorite hinnangul ei saa väikese valimi tõttu välja tuua õpitulemuse languse numbrit kogu Eestis, ent uuringu tulemusi tuleb võtta tõsise ohu märgina. Juhendis saab tutvuda ka konkreetsete mõõtmistulemustega ning seda saab soetada EKVÜ-ga kontakteerudes.

Parim üliõpilastöö Raimo Simsonilt Aasta lõpus välja kuulutatud konkursi „EKVÜ parim üliõpilastöö” võitjaks osutus Raimo Simson, kes ühtlasi esindab Eestit Euroopa erialaliidu REHVA võistlusel. Ülikooli, üliõpilaste ning töömaailma lähendamiseks ellu kutsutud EKVÜ üliõpilasvõistlusel valiti taaskord välja Eesti parim lõputöö. Põhitingimusena pidi lõputöö olema kaitstud ning töö teema keskenduma hoonete tehnosüsteemide, sisekliima või energiatõhususe valdkonnale. Taoline ettevõtmine on toimunud juba alates aastast 2003. Teemaidee inspiratsioon igapäevaelu probleemidest Raimo Simsoni lõputöö teemavalik oli ajendatud uudsest soojustagastusega ventilatsiooni renoveerimislahendusest korterelamutele, mis kiiresti turuosa vallutas, kuid paljudel juhtudel problemaatiliseks kujunes – nimelt sai teemaks ruumipõhiste seadmete baasil ventilatsioonisüsteem. Sellise lahenduse eelisteks tavapärase soojustagastusega mehaanilise süsteemi ees peetakse muuhulgas torustiku puudumist, suhteliselt lihtsat paigaldust ja esteetilist välimust minimaalsete korterisiseste töödega ning kõrget soojustagastust, mistõttu selline võimalus ka palju populaarsust kogus. Lõputöö uuris selliste seadmete toimimist renoveeritud korterelamutes ning tekkinud probleemide põhjuseid. „Kuna seadmed paigaldatakse välisseina, on üheks olulisimaks seadmeid mõjutavaks faktoriks õhurõhkude erinevus siseruumi ja väliskeskkonna vahel. Esmalt tuli välja selgitada, millistes piiri-

des seadmete töötingimused muutuvad, teostades selleks mõõtmisi. Saadud tulemusi arvestades sai seadmeid laboritingimustes katsetada, määrates seadmete olulised töökarakteristikud – ehk siis sõltuvused õhurõhkude erinevuse ja seadmete tootlikkuse, õhu temperatuuride ning soojustagastuse vahel. Kogu eelneva info põhjal koostati hoone ja seadmete simulatsiooni mudelid, mille abil sai analüüsida lahenduse toimimist kogu aasta lõikes,“ kirjeldab Raimo Simson. Tulemused näitasid, et rõhu olukord õhupidavate piiretega hoones on märkimisväärselt erinev renoveerimiseelsest olukorrast, seda eelkõige alumiste korruste korterites. „Teatud tüüpi seadmete madalrõhu ventilaatorid ei suuda tekkiva alarõhu olukorraga toime tulla, päädides nii madala sissepuhkeõhu temperatuuri, suurte õhuvooluhulkade erinevuse kui ka praktiliselt olematu soojustagastusega. Lisaks võimendab probleemi ka seadmete müratase, mis ei võimalda võimsuse suurendamise teel rõhuerinevuse kompenseerimist,” kirjeldas ta. Osa seadmeid tulevad toime ka suurema alarõhuga Positiivsema poole pealt järeldus tehtud uuringu tulemustest, et leidub ka niisuguseid seadmeid, mis ka suurema alarõhu tingimustes suhteliselt hästi toime tulevad. „Seega lõputöö peamiseks järelduseks võiks tuua projekteerimises üsnagi elementaarse asjaolu, et olulist tähelepanu seadmete valikul tuleb pöörata töötingimuste ning seadme karakteristikute kokkusobivusele,“ nentis Raimo Simson.

Hetk auhinna üleandmiselt: Raimo Simson ja EKVÜ juhatuse liige Jarek Kurnitski.

Uuriti

uudseid soojustagastusega ventilatsioonilahendusi korterelamutes.

BE TOON

Tallinna betoontee katselõigust PRIIT WILLBACH TEHNIKATEADUSTE DOKTOR

innatänavate staatiline koormus ning kiirendusest ja pidurdusest tekkivad teekonstruktsiooni kahjustused sunnivad otsima lahendusi, mis tagaksid teekatete pikaajalise püsimise. Üheks uuenduslikuks tehnoloogiaks teeehituses on betoonkattega teede ning tänavate rajamine. Betoonteede (tsementbetoonteede) rajamise tehnoloogia on 20. sajandi lõpus teinud suuri edusamme. Eestile sobivate lahenduste väljatöötamisel saame toetuda KeskEuroopa (Saksamaa, Hollandi) ja Põhja-Euroopa (Soome, Rootsi) riikide, samuti USA ja Austraalia pikaajalistele betoonkatendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise kogemusele. Regioonid erinevad Samas on igas riigis (regioonis) omad eripärad, mistõttu ei saa kõiki lahendusi üks-üheselt üle võtta. Erinevad on klimaatilised olud (Eestis näiteks suur sademete hulk, suur külmatsüklite arv talveperioodil), geoloogilised ja hüdro geoloogilised tingimused (nõrgad ja külmakerkeohtlikud pinnased), naastrehvide lubamine, kloriidide kasutamine talihoolduses jpm. Õigesti dimensioneeritud ja nõuetekohaselt ehitatud betoonkate on väga pika kasutusajaga ning madalate hooldekuludega. Kogemused näitavad, et 40 aastaks projekteeritud kate võib tegelikkuses olla kasutuskõlblik märksa pikemalt ilma remonttööde vajaduseta. Kuigi ka asfaltkatet on võimalik sama pikaks ajaks projekteerida, tekib 40-aastase ekspluatatsiooni jooksul siiski vajadus mitme suurema remondi järele, näiteks perioodiline pindamine ning

Tallinnas Sõle tänaval Nisu bussipeatuse eksperimentaalne betoonkattega bussitaskute rajamine. Tööde teostajad – Tallinna Teede AS ja Rudus AS, 2014. Fotod: Martin Aare.

ülekate. Seevastu betoonkatte puhul on vajalik ainult jälgida katte haardeomadusi ning vajadusel tuleb katet karestada. Et saavutada betoonkatte taolist töökindlust, tuleb aga rangelt kinni pidada ehitustehnoloogilistest nõuetest. Väikesed hooldekulud Betoonkatte kasuks räägivad kõige rohkem hooldekulude vähesus ning teekasutajate suurem sääst, võrreldes asfaltkattega. Betoonkatte hooldevajadus on võrdlemisi väike: iga 10–12 aasta järel tuleb taastada kattepinna karedus teemantfreesimise teel ning iga 12 aasta järel võib eeldada teatud koguse vuukide remondivajadust. Asfaltkatte puhul tuleb suure liiklussageduse korral ette näha iga 10 aasta järel asfaltbetoo-

nist ülekate koos eelneva tasandusfreesimisega. Väikesed hooldekulud Seega saavutatakse tsementbetoonteede puhul teehoiu (ehitamine + teehooldus) kulutuste vähenemine võrreldes asfaltbetoonkattega teedega kuni 30%. Teekasutajate kulude vähenemise põhjustab ka betoonkatte parem tasasus ning katte jäikusest tingitud kütusekulu vähenemine. Kütuse kulu betoonkattel väheneb hinnanguliselt kuni 3% võrra. Milliseid keskkonnaalaseid probleeme tekitavad sagedased teede-tänavate remontimisest põhjustatud ümbersõidud ning liiklusummikud, võime iga-aastaselt näha Tallinnas. Betoonteede puhul väheneb tänu betoonpinna teemantfreesimisele ka liiklusmüra.

Kahe aastaga jõuti palju Teostatud on teoreetilised uurimistööd. Rajatud on eksperimentaalsed betoontee lühilõigud. 2014. aastal renoveeriti katseliselt kolme Tallinna ühistranspordipeatuse bussitaskud – rajati betoonkattega bussitaskud. 2015. a veebruaris valmis Tallinna Kommunaalameti tellimusel betoontee katselõigu projekt. Katselõik rajatakse Paldiski mnt ja Järveotsa tee ristmiku piirkonda. Betoontee pikkus – 500 m, betoonpind – üle 6000 m2. Betoonkatendi (armeerimata betoonplaat) konstruktsiooniks on valitud 2 varianti: 1) betoonplaadi paksus 25 cm; 2) betoonplaadi paksus 20 cm, millele paigaldatakse SMA16 5 cm paksune kiht (asfalt-betoon). Betooni kivinemisel lõigatakse katendi ülakihti nii piki- kui ka põikvuugid, liigendades katendi 3,75 x 4,5 m plaatideks. Betoontee katselõigu ehitamise riigihange kuulutati välja 13.05. Pakkumuste esitamise tähtaeg: 5.06. Katselõigu ehitamine 2015. aasta suveperioodil.

BE TOON

Betooniühingu üliõpilastööde võistlus ootab osalejaid Betooniühingu üliõpilaspreemiad on loodud betooni ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks ning valitakse Eesti kõrgkoolide betoonialaste lõputööde hulgast. Osaleda võivad kõigi Eesti kõrgkoolide üliõpilaste lõputööd. Preemiate määramiseks tuleb Eesti ülikoolidel ja kõrgkoolidel esitada oma ettepanekud lõputööde preemiate kandidaatide kohta Eesti Betooniühingu juhatusele. Iga kool võib esitada kuni 2 et-

tepanekut. Esitamise tähtaeg on 12. juuni. Lõputöö peab olema seotud betooni või tema koostisosade või betoontoodetega, näiteks betooni/betoontoodete/betoonkonstruktsioonide kavandamine, projekteerimine, ehitamine vms. Mullu said üliõpilaspreemiad Veiko Zovo (TTÜ ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehituse eriala magistritöö „Betoonkonstruktsioonide väsimusarvutus 3,6 MW tuulegeneraatori vundamen-

di näitel“), Martin Truuts (TTÜ ehitusteaduskonna ehitustehnika eriala magistritöö „Lainete ja liikuva jääga koormatud elektrituuliku vundamendi arvutamine 30 meetri sügavuses meres”) ja Aleksandr Tsõgankov (TTÜ ehitusteaduskonna ehitustehnika eriala magistritöö „Erinevate jäitevastaste soolade mõju betooni külmakindlusele”). Eesti Betooniühing annab üliõpilaspreemiaid välja alates 2007. aastast.

Selgus parim kõrgkooliõpik

Õpiku koostaja Vello Otsmaa.

Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel toimus viiendat korda parima kõrgkooliõpiku konkurss, kus võitjaks valiti Vello Otsmaa raamat „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” ja tõlkeõpik „Orgaaniline keemia”. Kõrgkooliõpikute konkursi eesmärgiks on tunnustada eesti teaduskeele arendamist. 50

Raamatu „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” andsid 2014. aastal koostöös välja Eesti Betooniühing ja Tallinna Tehnikaülikool. 2014. aasta parimad õpikud valisid välja programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017” ekspertkomisjonid ja programmi juhtkomitee.

Raamatu on koostanud Tallin na Tehnikaülikooli õppejõud, Eesti Betooniühingu auliige Vello Otsmaa, kaasautoriteks on Johannes Pello ja Kaido Sooru. Raamatuga on kaasas ka CD-ketas arvutusprogrammiga „Normaallõike kandevõime diagrammid”, mille koostasid Vello Otsmaa ja Kaido Sooru.