EhitusEST detsember2014 by Meediapilt OÜ

ehitusEST PR OJE K TE E R I JA E HI TA n r 1 d e t s e mber 2014

AASTA EHITAJA:

Ahto Aruväli ÜLEVAADE

Konkursi nominendid Fookuses: seadused PROJEKTEERIMINE ETTEVÕTLUS MATERJALID LAHENDUSED

TUT VUSTUS

EhitusEST: ühiselt sündinud hea mõte

iin ta on: esiseid, sestap on mahumene numkas osa ajakirja avaber ajakirjast numbrist pühendatud EhitusEST, mis paAasta Ehitaja valimikub lugemist ehitussele, kelleks 2014. aasvaldkonna professiotal valiti projektijuht Ahto Aruväli. naalile. Tänavusel konkurAjakirja sisu aitavad koostöös toimetusesil tuli nominentidel läbida eriti tihe sõel, ga kokku panna Eesti sest tiitlile kandideeEhitusettevõtjate Liit, Eesti Projektbüroode ris tervelt 18 projekLiivi Tamm, toimetaja Liit, Eesti Katuse- ja tijuhti. Merko Ehitus Fassaadimeistrite Liit ning Eesti Eesti AS projektijuht Ahto Aruväli Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride suutis Tondiraba Jäähalli valmimist Ühendus. kindlalt ohjata. Ehitaja sai mahukad Ajakiri ilmub kuus korda aastas: tööd tähtajaks valmis ning hoone veebruaris, aprillis, juunis, oktoobehituskvaliteet annab tunnistust, et ta on jaksanud tähelepanu pöörata ris, novembris ning detsembris. Siit saab edaspidigi lugeda, mida ar- ka detailidele ning neid lausa filigvavad erialaliitude juhid ning etteraanse täpsusega viimistleda. Head lugemist! võtjad valdkonna käekäigust, kus punktides ehitusseadustik täpseAjakirja EhitusEST saab tellida mat tähelepanu vajab, millised on edulood, kust teisedki õppida saaks aadressilt www.meediapilt.ee, ning milliste probleemidega ehitaerialaliitude liikmete postkastidesse jõuab väljaanne tasuta. jad ning materjalitootjad igapäevaOotame tagasisidet ajakirja sisu selt maadlevad. osas meiliaadressile Lisaks püüame ülevaatlikult kaliivi@meediapilt.ee. jastada valdkonna tähtsündmuEhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011 Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT Hoiame Sind pildil

oü

Sisu: Projekteerijad: hangete korraldamine vajab selgust lk 4 – 5 Ehitusettevõtjad ootavad riigilt pikemat plaani lk 6 - 8 Materjalitootjad: müük olgu aus ja nõuded selgemad lk 10 - 11 Aasta Ehitaja on Ahto Aruväli lk 12 - 15 Aasta Ehitaja nominendid lk 16 - 28 Seadusemuudatused vajavad tähelepanu lk 32 - 33 Toimivusdeklaratsioonid bürokraatiamasinas lk 34 - 35 Teedeehituse kvaliteet põhjustab vaidluseid lk 36 - 40 Edulugu: kuidas edukalt eksportida? lk 42 - 45 Hoonete energiatõhusus lk 46 - 49 Erialaliitude infoküljed lk 50 - 57 3

ÜLE VA ADE

PROJEKTBÜROOD:

Hangete korraldamine vajab selgust Eesti Projektbüroode Liidu hinnangul peaks konsultandi valik riigihangetel olema väärtuspõhine ning lepingud muutuma selgemini mõistetavaks.

Täna on riigihangete puhul hankija lepingut ettevalmistavaks pooleks. „Lepingute tase ja pädevus on väga erinevad, lugemine tihti keeruline ja sisu mitmetimõistetav,“ osutab Tõnis Tarbe Eesti Projektbüroode Liidust probleemidele, mida ta näeb. „Sooviksime jõuda sinnani, et riigi ja omavalitsustega sõlmitavatel lepingutel oleks ikkagi kindlad tüüptingimused, lisanduksid eritingimused, info töö sisu, aja- ja maksegraafiku kohta. Eesti Projektbüroode Liidu juhatuse esimees Merike Rannu soo-

vitab siinkohal kasutada FIDICi vormi: „Riigisisesteks tegevusteks võiks kasutada FIDICi Valge raamatu analoogi, see aitaks kaasa tasakaalustatud lepingute tekkimisele. FIDIC on paljudes maades aktsepteeritav kui vaikimisi tüüplepingu vorm ja toimiks hästi ka siin. Euroopa hanked fondidest, mida finantseerib näiteks EBRD ja Maailmapank, on tegelikult FIDICi põhised.“ Täna on selles osas pooleli läbirääkimised Rahandusministeeriumiga ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga: „Looda-

Eksport

aitaks turu kõikumiste pinget leevendada ja looks stabiilsust.

me väga järgmisel aastal kokkuleppeni jõuda,” hindab Rannu. Eesmärk on välja töötada üks konkreetne lepingu vorm, mis võtab arvesse kõiki olulisi aspekte. Fookuses eksport Järgmisel aastal on Eesti Projektbüroode Liidu fookuses ka ekspordi küsimused. „Suurem osa meie liikmeid tegeleb ekspordiga, soovime võimekust veelgi avardada,“ tunnistab Rannu. „Suhtlus käib nii EASi kui MKMi, samuti erialaliitudega, ent tundub siiski, et meie haru tõelist potentsiaali pole riik veel teadvustanud: on ju tootmisharu keskkonnasäästlik ja väga suure vaimse potentsiaaliga. Teadmistepõhise tootmisharu puhul müümegi teadmist, lisandväärtus on 100% ja välja saab müüa kõiki projekti osi, eriti insenerteenust. Meie valdkond pole mingil juhul väiksema lisandväärtusega kui näiteks IT-teenused, millest on riiklikul tasemel tunduvalt rohkem rää-

gitud. Heaks näiteks on siinkohal Rootsi eksportiv AS Tari, kes paikneb Tartus.“ Projekteerimine ületab riigipiire – oma teadmisi ja oskusi saab eksportida otse Eestist ning välismaale kolimine pole eelduseks: lapsed saab üles kasvatada Eestis ning ka maksumaksja raha jääb siia. „Vahet pole, kas tegutseda Tõrvas, Valgas, Viljandis või Eestist väljas, sidetehnika on tänapäeval hästi arenenud,“ nendib Tarbe. Olukorra Eesti turul muudab keeruliseks meie turu kõikumine: täna on projekteerijad tellimuste ja hinnapoliitika osas 2004. aasta tasemel, samal ajal on turusituatsioon toonase ajaga võrreldes hoopis teine. Et Euroopa Liidus on projekteerimistööde hinnad Eestiga võrreldes oluliselt kõrgemad, aitaks eksport turu kõikumiste pinget leevendada ning looks stabiilsust. Merike Rannu sõnutsi on murekohaks ka hinnapõhised hanked:

„Projekteerimist ostetakse enamasti nagu pliiatsit: odava hinna põhjal,“ nendib ta. Tõnis Tarbe hinnangul oleks riigi ja omavalitsuste tellimustes mõistlik eelnevalt paika panna arukas sihthind, milles oleks analoogselt põhjanaabrite praktikaga määratletud ka projekteerimise osa: kui hange läheb sihthinnast palju alla, on tõenäoline, et ka saadav kvaliteet on oluliselt madalam, kui ta peaks olema. „Projekteerimine on teenus, mida riik võiks osta mõistliku hinnaga,“ nendib Tarbe. „Riigi suuremate tellijatega oleksid mõistlikel tingimustel riigihanked väga vajalik samm, praegu on RKASega olnud pikad läbirääkimised väärtuspõhiste hangete teemal.“ Oluline vastutuskindlustus Projekteerijatel oleks vaja ka selgemat ülevaadet erinevatest kindlustuse pakettidest: käivitunud on arutelu, kas turul võiks olla mitu erinevat vastutuskindlustuse paketti, mis annaks nii suurtele kui väikestele büroodele võimalusi. Täna on erinevad riskid ühtmoodi kindlustatud, mis on viinud selleni, et ühelt poolt muutuvad kindlustusseltsile makstavad summad osade ettevõtete puhul väga suureks, samal ajal pole kindlustusseltsid suurte summade puhul huvitatud lepingu sõlmimisest, viidates, et selline leping on vabatahtlik. „Kokkuvõttes on hädas nii kindlustusseltsid kui ka meie. Otsime koos kompromissi. Oleme suuremate kindlustusandjatega ning Kindlustusseltside Liiduga suhelnud, et leida mingi lahendus. Üheks võimaluseks ongi see, et luuakse erinevad kindlustuspaketid, mis võimaldaks erinevaid riske erinevalt kindlustada,“ nendib Tarbe.

ÜLE VA ADE

Ehitusettevõtjad ootavad riigilt pikemat plaani Ehitusettevõtjatele valmistab muret Eestis levinud projektipõhine majandamismudel, mis põhjustab suuri kõikumisi ehitusturul ning on sektori taaskord langusesse pööranud. gem lähiaastatel oodata ehitusturu langustrendi jätkumist.

KÜSIS : LIIVI TAMM VASTAS: INDREK PETERSON

Kui käesoleva aasta II kvartalis langesid ehitusmahud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4%, siis III kvartalis oli langus juba 8%. Viimastel aastatel on suur osa rahast sisse tulnud läbi europrojektide, ent praeguses rahastamisperioodis on neid investeeringuid oluliselt vähem. See on ka peamiseks ehitusmahtude vähenemise põhjuseks. Vaatamata erasektori mõningasele elavnemisele ei suuda see kaugeltki katta riigipoolsete investeeringute vähenemist. Mida näitab statistika? Ettevaatlikuks teeb muuhulgas mitteeluhoonete kolmanda kvartali ehituslubade väljastamise statistika, mis näitab eelmise aasta sama perioodiga võrreldes juba mõõdukat langust. Selle mõju peaks lähema poole aasta jooksul avalduma ka ehitusmahtudes. Kui sektori elavdamiseks lähiajal täiendavaid meetmeid ei rakendata, siis on pi-

Indrek Peterson, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht

Kuidas on lood teedeehituses? Ka rajatiste ehituse osas pole olukord kiita ja seda eriti teedeehituses. Seni kehtis teeseaduses regulatsioon, mis kehtestas riigieelarves teehoiu rahastamiseks kulud üldsummas, mille suurus vastab vähemalt 75-le protsendile kütuseaktsiisi kavandatavast laekumisest ehk teisisõnu laekuvast kütuseaktsiisist oleks vähemalt 75% ulatuses tulnud rahastada teede ehitamist. Seni on riik suutnud teeseadusega kehtestatud nõuet ka enam-vähem täita. Viimastel aastatel on see protsent reaalselt küündinud 70-ni. Märkimata ei saa aga jätta, et selles 70%-is sisaldusid ka EL toetusfondide rahad, mis tähendab, et riigi enda panus oli kehtestatud piirist oluliselt madalam. Täna oleme jõudnud seisu, mida tööandjad juba mõne aasta eest ette nägid: uues perioodis on ehitusinvesteeringuteks raha oluliselt vähem, samas survestavad rii-

Ehitustööd 2006–2014 3000

miljonit eurot

2500 2050 2000 1500 1000 500 0

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

Ehitussektoris hõivatud inimesed 100

tuhat inimest

80 59,9

60 40 20 0

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

gieelarvet valimislubadustega võetud kohustused, millele katteallikate leidmine saab olema suureks väljakutseks. Olukorda peegeldab ilmekalt ka hiljuti riigikogus vastu võetud teeseaduse muudatus, mis jõustub 1. jaanuarist ja mille kohaselt on teehoiu rahastamiseks seatud 75% määr aktsiisimaksu kavandatavast laekumisest teeseadusest välja võetud. Kuna riigil pole enam kohustust aktsiisimaksu laekumistest raha teedeehitusse suunata, siis võib eeldada, et raha läheb teedeehitusse oluliselt vähem ja teede olukord halveneb. Oleme arvamusel, et nii korras meie teed veel ei ole, et investeeringute kärpimist lubada saaksime. Valitsusel on plaan rahastamisperioodi lõppu kavandatavad investeeringud ettepoole tuua, et selle arvelt puudujääk katta, ent

SOODA- ja KLAASPRITSITÖÖD Eemaldame mustuse, värvi ja muud kattekihid kahjustamata puhastatavat pinda ja keskkonda.

SoodaHai OÜ GSM: 566 58 804 E-post: info@soodahai.ee

Aiamajakese puitpinna puhastamine

Grafﬁtist puhastamine

Kortermaja fassaadi puhastamine

Rõdude samblast puhastamine

• PLASTIK- JA PUITPINDADE PUHASTAMINE • KLAASIST PINDADE PUHASTAMINE • KIVIST JA METALLIST PINDADE PUHASTAMINE • MÖÖBLI JA FASSAADIDE PUHASTAMINE • TÄNAVAKIVIDE PUHASTAMINE • PAATIDE PUHASTAMINE • MÄLESTUSMÄRKIDE PUHASTAMINE • GRAFFITI EEMALDAMINE

www.soodahai.ee

ÜLE VA ADE tekib küsimus, mida me teeme kolme-nelja aasta pärast, kui pole enam kasutada ei EL ega aktsiisirahasid? Teedeehitusega tegelevate ettevõtjate jaoks on turukõikumistega seotud riskid eriti suured, sest teedeehitus on seotud suurte alginvesteeringutega (teedemasinad, asfalditehased, karjäärid), äriplaanid on koostatud 15-20 aastast perspektiivi arvestades. Mis aitaks turgu stabiliseerida? Ühe abinõuna oleme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teinud ettepaneku, mis puudutab aastast 2019 ja 2020 jõustuvaid uusi energiatõhususe nõudeid. Näiteks võimalikult kiiresti käivitada hoonete energiatõhususele suunatud meede, mille kohaselt neile, kes on valmis juba alates 2015. aastast liginullenergiastandardile vastava hoone ehitama, võiks riik kehtestada 20-25% investeeringutoetuse. Meetme positiivsed mõjud: Avaldab elavdavat mõju ehitussektorile. Toetab ausat konkurentsi ja parandab ehitusettevõtjate maksekäitumist (ehitajatel peab olema vastav pädevus ning majanduslik võimekus ja nad ei saa olla maksupetturid). Toetab 20/20/20 eesmärkide saavutamist ja aitab tasandada 2020. aastast karmistuvate hoonete energiatõhususe nõuetega seotud hüppelist ehitushindade tõusu. Seoses majanduse elavnemisega suureneb riigi maksutulu. Stabiilsel või ebastabiilsel ehitusturul on ka laiem mõju, kasvõi haridusmaastikule mõeldes. Täna ei suuda Eesti haridussüsteem meie suurtele turu kõikumistele reageerida, ehituses töötab ca 50% oskustöölisi, ülejäänud on ehitusalase väljaõppeta. Kui tekib hetkeline buum, pole kvaliteetset tööjõudu võtta, kui mahud vähenevad, siis tekib jälle surve väljarändeks, mis

langesid ehitusmahud 3. kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. tööjõu probleemi veelgi võimendab. Seda teemat on korduvalt kirjeldanud ka Konjunktuuriinstituut. Kuidas on seadusandlusega? Mis puudutab ehitusseadustikku, siis oleme veendunud, et nüüd, kus majandustegevuse register on saanud uue vormi, ei tohiks vastutavad spetsialistid tegutseda rohkem kui kolme ettevõtja pädeva isikuna. Kahjuks on täna registris vastutavaid spetsialiste, kes on enam kui 20 ettevõtte juures vastutavaks spetsialistiks registreeritud. Selline olukord muudab kogu ehitustegevuse protsessi kvaliteedi nõuete tagamise formaalseks. Kuidas kommenteerite üürimajade ehitamist? Üürimajad pole nn riigikapitalismi arendamine, pigem näen seda riigi ja erasektori partnerlusena. Kui mõtleme, miks täna ehitatakse müügiks, mitte üüriks, siis seepärast, et müügiks ehitades on investeering tunduvalt tasuvam. Samal ajal turul üürikorterite järgi nõudlust on. Meie ettepanek on, et kui maksuseaduse mõttes ehitisi liigitame, siis võiks ju ka üüripindade ehitamise liigitada äripindade alla, millel on käibemaksuerisus, sest ka üüripind on sisuliselt ärili-

ne pind. See muudaks ka arendaja „mustal“ üüriturul tegutsejatega võrreldes konkurentsivõimelisemaks. Seega saaks mõned asjad lihtsate muudatustega paremaks teha. Analoogselt Helsingiga võiks teha elamuarenduskavasid, mis arvestab 10-20 aasta demograafilise perspektiiviga. Üürimajade ehitamise idee rakendamisel on suur mõju ka majanduse elavdamisele ja sektori turgutamisele. Lisaks võiks selle siduda energiatõhususe meetmega ja need ühendada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellis TTÜst ka hinnaanalüüsi, kust ilmnes, et läbi ehitusinvesteeringute laekuks riigieelarvesse maksutuludena ca 30%. EEEL tegi analoogse analüüsi juba 2008. aastal ja on hea tõdeda, et meie järeldused leidsid kinnitust. Igal juhul on see win-win olukord: kui riik annab investorile 15-20% investeeringutoetust, on tulu riigieelarvesse igal juhul suurem, lisaks vähendaks see töötust. Meetmete puhul on see eelis, et riik saab endale jätta taganemistee: kui turg hakkab üle kuumenema, siis saab meetme ajutiselt peatada. Ja nii peakski ehitusturg toimima, tagades, et aastased kõikumised ei ületaks 5% piiri. Kus olete liidu saavutustega rahul? Liidu jaoks oli üks saavutus, et oleme suutnud TEAN nimekirja käivitada (tunnustatud ehitusettevõtjate ametlik nimekiri). Täna on küll registreeringuga ettevõtjaid suhteliselt vähe, ent loodame, et nende arv tulevikus jõudsalt kasvab. Oleme mõelnud Rahandusministeeriumi poole pöörduda, et TEAN nimekiri saaks riigihangete seaduse mõistes veelgi suurema jõu. Kui TEAN nimekirja on registreerunud juba suurem arv ehitusettevõtteid, siis pole ka eratellijal põhjust tegijat mujalt otsida.

GENEO . ESILEKERKIV AKEN. ®

ENERGIASÄÄSTLIK

Küsige GENEO profiilist tooteid REHAU aknatootjatelt!

GENEO® – RAU-FIPRO-st aknad, mida võib uhkusega esitleda. Täna, homme ja ülehomme. www.rehau.ee/geneo

ÜLE VA ADE MATERJALITOOTJAD:

Müük olgu aus ja nõuded selgemad 2014. aasta kolme esimese kvartali tulemused on kokku löödud: rahalises plaanis kasvati paar protsenti, samal ajal on ehitushinnaindeksi ehitusmaterjalide osa Statistikaameti andmetel miinuses, mis ei luba tuleviku suhtes liiga optimistlik olla. Ettevõtete kasumlikkus on vähenenud, sest tihe konkurents surub alla pakkumiste hinnapiiri: sisuliselt üritavad paljud ettevõtted end kahjumlikkuse piiril elus hoida. „Talv tuleb madala kasumlikkusega üle elada ning järgmisel aastal on väga vaja kasumlikkust tõsta,“ lausub Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juht Enno Rebane. „Küsimus on ettevõtlus- ja maksukeskkonnas. Kui vaadata statistikat, siis ilmneb, et näiteks paljudes aknaid tootvates ettevõtetes on keskmine kuu brutopalk mõnisada eurot. Palju müüakse eraisikutele ilma käibemaksuta ja lisaks hoitakse kokku tööjõumaksudelt. Need, kes maksavad samal ajal palka ausalt ja ametlikult, satuvad mõistagi ebavõrdsesse olukorda. Täna ootame ka riigilt paremat järelevalvet, et Maksuameti poolt kontrollitaks ka väikeseid firmasid,“ osutab ta. Teise olulise punktina toob Rebane esile vajaduse Euroopa ra10

had võimalikult kiiresti kasutusele võtta, mis elavdaks sektorit. Nõuded tekitavad segadust Turul tekitavad segadust ka nõuded, palju arusaamatusi on näiteks tehniliste andmete, toimivusdeklaratsioonide, CE-märgise ja energiasäästu teemadel. „Meil toimetatakse samaaegselt Soome, Eesti, Venemaa või Türgi nõuete järgi küsimata, mis oleks meil Eestis normaalne. Vaja oleks süstematiseeritud materjale ja juhendeid koostoimes õigusaktidega, et oleks selgem, kuidas on mõistlik asju teha,“ selgitab Enno Rebane. “Et oleks ohutu ehitada ja elada, peaks riik organiseerima ning juhtima sellise süsteemi teket. Kui erialaliit juhendeid teeb, siis need luuakse oma kompetentsi raames, aga erinevad kompetentsid peaksid kokku saama ning kokku sobima.“ Ühe võimaliku lahendusena näeb ta riigi koostööd TTÜ-ga. „Oleme küll ka omalt poolt üri-

tanud juhendeid luua, näiteks Tööinspektsiooni heakskiidul on valminud juhend katusetööde ohutuks teostamiseks ja kasutusjuhend tõstustele, RKASga koostöös koostati juhend nõuetest akendele-ustele, tegeleme EPS-soojustuse juhendi ning betooniga, mis toovad välja tehnilised lahendused hoonete ohutuks muutmisel,” osutab Rebane. “On tähtis, et ettevõtjad ja isikud saaksid aru, kuidas on Eestis mõistlik ja normaalne ehitada.“ Tublid eksportijad Üheksa kuu kokkuvõttena Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete müügikäive siiski kasvas paar protsenti, ulatudes 317 miljoni euroni. „Positiivne tulemus tekkis eelkõige tublide eksportijate betoonelementide, samuti seinamaterjalide, sillutuskivide ning soojustusmaterjalide osas, keerulisem on seis killustiku ja liiva osas,“ osutab Rebane.

EETL ehitustoodete müük

500 miljonit eurot 400

317,3 300 200 100 0

150

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

EETL ehitustoodete eksport miljonit eurot

113,9

120 90 60 30 0

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

EETL ehitustoodete müük Eestis

400 miljonit eurot

puukeskus@puukeskus.ee tel 605 4930

350 300

www.puukeskus.ee

250

203,4

200 150 100 50 0

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Prioriteetsed valdkonnad: Võrdne keskkond. Koostöö Tehnilise Järelevalve Ametiga dokumentatsiooni korrastamise ja Maksuametiga ausa töötasu teemal. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu liikmed peavad täitma häid tavasid, sh eeldatakse, et ettevõtte puhul makstakse piirkonna keskmisest kõrgemat töötasu ning ümbrikupalga mittemaksmist. Praegused standardid ei järgi Euroopa ehitustoodete määrust (CPR), järgmine aasta toob standarditesse täiendusi. Oluline oleks tähtsamad neist eesti keelde tõlkida kui näited, milline võiks toimivusdeklaratsioon olla. Juhendite täpsustamine: ohutusklaasi alane juhend, EPSsoojustuse juhend, talviste betoonitööde juhend, katuse ja aluskatete juhend.

• • • • • • • • • • • •

Saematerjalid Höövelprussid Sise- ja välisvoodrilauad Põrandalauad Saunamaterjalid Terrassimaterjalid Liimpuitplaadid Lae- ja seinapaneelid Vineerid OSB-plaadid Melamiinplaadid MDF-, HDF-, PKP-, PLP- plaadid

A ASTA EHITAJA

Ahto Aruväli: elu parim kogemus Aasta Ehitaja on valitud. Selle auväärse tiitliga pärjati Tondiraba Jäähalli projektijuht Ahto Aruväli. TEKST: LIIVI TAMM PILDID: MERIKE KÜTT

Tondiraba Jäähalli peaareenil saab tegeleda muuhulgas jäähoki, iluuisutamise, võrkpalli, korvpalli või iluvõimlemisega, samuti korraldatakse hoones kontserte. Aastaringselt on avatud kaks jääspordialade harjutusväljakut ning jääkeegli hall. Edukalt lahendati keerukad tehnosüsteemid, muljet avaldavad 2000-ruutmeetrine betoonpõrand ja Eesti suurimad puitfermid. AS Merko Ehitus Eesti projektijuht Ahto Aruväli on saavutusega silmnähtavalt rahul. 2000-ruutmeetrisel betoonpõrandal ei pais12

Tondiraba Jäähall

ta ühtegi pragu ja võimsad puitfermid sunnivad külalisi tunnustavalt noogutama. Betoonpindadega nähti tõsist vaeva. “Esimene tööprojekti joonis tekkis arhitekti ja ehitaja koostöös tokiga liivale visandades,” räägib Aruväli ja kirjeldab, kuidas esimesel maa-alusel korrusel betoonseinte puidumustrit luues algset mustrit õige pisut nihutati, et ka naelte kinnituskohad filigraanseks saada. „Küsimus oli millimeetrites,“ teab Arumägi ja lisab pisut kahetsevalt, et täna vaid harjutusväljaku perimeetris ning tualettide ees nähtav pind oleks võinud olla ka esimese korruse publikualas. „Võite vaadata, sama kvaliteet, pole nii, et üks koht oleks välja valitud. See kõik on võimalik vaid siis, kui arhitekt ja ehitaja teevad koostööd. Kiitus projekteerijatele,“ lisab ta. Esimeseks suuremaks väljakutseks said pinnasetööd. „Alustasime 5. mail ning 18. juunil oli nurgakivi panek. Pooleteise kuuga olime pinnasetöödega graafikus ning betoonitööd käisid. Betoonimees-

kuud kulus Tondiraba Jäähalli ehitamiseks.

tega meil väga vedas, vahepeal oldi lausa nelja brigaadiga ehitusplatsil, töötasid kaheksa kraanat ja samas valasime põrandaid,“ kirjeldab Aruväli. Olukorras, kus töö- ja tootejooniseid tuli teha 2500 elemendile, tuli tööde järjekord piinliku täpsusega läbi mõelda. Aega kaotada ei tohtinud, sest enne suure lume saabumist pidi hoone karbi kinni saama. „Kui peahallil katust pole, ei tee ühtki sisetööd. Novembri lõpus tõstsime viimase fermi paika. Mul on tunne, et miski nagu hoidis meid, et asi õnnestuks,“ meenutab

mees. Kui hoone karp kinni, võis kogu meeskond nautida pikki jõulupühi. „Jõulude ajal ning jaanipäeva paiku ei tasu vinti üle keerata, siis ei tule tööst niikuinii õiget asja,“ teab kogenud projektijuht. Aruväli olekust kiirgab uhkust õnnestunud töö üle kogu Tondiraba ringkäigu vältel: Jääkeegli hallile tegi jää sama kodanik, kes Sotši olümpial, kontrolliti isegi vooliku marki, et vesi jõuaks väljakule soovitud temperatuuriga. Heliisolatsiooni esimesel katsetusel panime Rammsteini peale. Toimis! Järelkaja kestvus suures saalis on täna 2,1 sekundit. Akukon tegi akustiliste lahenduste välja töötamisel väga kiiduväärt tööd. Fermid toodi 280 kilomeetrit eriveona läbi Eesti – aga ära toodi. „13. juunil oli maja sisuliselt valmis. Palju aitasid arhitektide julged mõtted ja ning kogenud konstruktor Paavo Pikandi julgustus. Objektimeeskonnast oli Ando Valk meeletute kogemustega. Sellise tiimiga võiks elu lõpuni rahulikult tööd teha,“ kiidab Aruväli. 13

A ASTA EHITAJA

Ahto Aruväli: kogemused õpetavad Ahto Aruväli räägib enda kohta, et on lihtne maapoiss LääneVirumaal Laekvere vallas asuvast Rahkla külast. „Näen talvel üle põllu Baruto maja,“ muheleb ta. Seda, et talle joonestada meeldib, sai Aruväli aru juba Avinurme Keskkoolis õppides, ent lõplik elukutse valik sai tehtud sõjaväes. „Ilma naljata. Väljas oli pakast -20 kraadi, istusin kuuse all valvepostil ja siis see otsus sündis,“ ütleb ta. Sõjaväest tulles oli mees Tallinna Tehnikakõrgkooli avaaktusel, et hakata õppima hoonete ehitust. „Olen pakutud haridusega väga rahul,“ kiidab ta. Õpipoisist tegijaks Peale kooli läks Ahto Aruvälil mõned kuud aega, et aru saada: olen paberitega õpipoiss. „See, et olen insener ja maailm valla, oli küll tore, aga roheline olin ja mul oli vaja vitsad kätte saada. Esimesel suuremal tööl olin objektijuhiks projektijuht Urmas Piirsoole ja tagantjärgi ütleksin, et oma ko-

gemustega tegi ta minust inimese. Kui ma tema alluvusse ei oleks sattunud, poleks praegu neid objekte, mida olen teinud. Ta õpetas ka juhtimist ning et enne tegutsemist tuleb mõelda.“ Enne Tondiraba projekti juhtis Aruväli ka Rakvere Aqua Spa ehitust. „See oli päris keeruline ja järsk vastutus, aga seda kogemust oli vaja. Teadsin nüüd siin Tondirabas, mis vigu tuleb vältida.“ Projektijuht jõudku kõikjale „Projektijuht peab vajadusel suutma telefonitsi asju ajada ja rääkida samal ajal kahe inimesega,“ muheleb Aruväli. „Ikka juhtub kellegagi probleeme, kui objektil töötab 300 meest, aga kui ei lase probleemidel kasvada, siis saab hakkama.“ Ehitusvaldkonda laiemalt vaadates teevad Aruvälile muret kutsetunnistustega seonduvad nõudmised. „Ma pelgan, mis 3-4 aasta pärast saama hakkab, eriti, mis puudutab platsil töötavaid insenere. Standardite välja töötamis-

se tuleks kaasata ka platsiinsenere, et kutsetunnistuse nõuded oleksid realistlikud. Mina olen teinud 5 aastat objektijuhi ja 10 aastat projektijuhi tööd, ent täna on 29aastane ülikooli lõpetaja, kes on teinud paar korteri remonti, väga paljudest suurte kogemustega projekti- ja objektijuhtidest paberite järgi peajagu üle. Milles need objektijuhid süüdi on? Selles, et nad on valel aastal sündinud ja õppisid Tallinna Tehnikakõrgkoolis? Aastakümneid on teada, et see kool valmistabki ette rohkem platsi kallakuga insenere ja ma ei tea täna ehitusettevõtet, kes selle peale viltu vaataks. Loodan, et üleminekuperioodil tunnistatakse tekkinud probleemi ja asja parandatakse.” Probleemiks on Aruväli hinnangul ka see, et palju lahtise peaga töömehi ja insenere on läinud üle lahe: „Soome riik süstib ehitusse raha, et turgutada majandust. Ka Eesti võiks sellest õppida. Muidugi kõike mõistlikkuse piires – uut ehitusbuumi vaja ei ole.“

Tondiraba Jäähall

Aadress: Varraku 14, Tallinn Tellija: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Omanikujärelevalve: Tallinna Linnaehituse AS Peatöövõtja: AS Merko Infra Projekteerija: Civen OÜ; Paavo Pikand Arhitektid: Ott Kadarik ja Mihkel Tüür Sisearhitektid: Kadri Tamme koostöös Liis Mägi ja Eeva Massoga Peamised alltöövõtjad: Peetri Puit OÜ, Maleko AS, Monik OÜ, AEK OÜ, E-Betoonelement AS Ehituslik maksumus: 26,49 miljonit eurot + km Ehituskestvus: 14 kuud

Tondiraba Jäähall: 4500 raudbetoonist elementi 1350 kuupmeetrit liimpuitu 2000 ruutmeetrit ilma ühegi vuugita valatud betoonpõrandat kuni 62 meetri sildega puitfermid 8,7 kilomeetrit jahutustorusid väljakutes jää tegemiseks.

Võrratu puidutöö

Tondiraba Jäähalli võimsad puitfermid valmistas Peetri Puit OÜ. Need sillutavad nüüd 61-meetrist ava. Tegu on Eesti suurima mahuga liimpuitlahendusega. Fermide Tallinna transportimiseks tuli korraldada 7 meetri laiune erivedu, mis võttis enda alla 2 sõidurada. Nii liikusid Põlvamaalt Tallinna suunas kolmesed autokolonnid saateautodega. „Pelgasin, et kas linnast ikka tullakse läbi, aga tuldi,“ rõõmustas Aruväli. Et vastu pidada 280-kilomeetrine vahemaa ja vältida määrdumist, tuli iga detail piinliku hoolega kinni katta, mis oli lausa projekt projektis. 15

A ASTA EHITAJA

Foto: Tiit Veermäe

Ülemiste liiklussõlm NOMINENT: AS MERKO EHITUS EESTI PROJEKTIJUHT TIIT JOOSTI Ülemiste liiklussõlme ehitusprojekti juhtimine tähendas kogenud projektijuht Tiit Joosti jaoks sisuliselt mitmekümne väiksema projekti üheaegset juhtimist: liiklussõlme kuus rajatist, sõidutee, kergliiklusteed ning kommunikatsioonid. Protsessi muutis keerulisemaks Ülemiste järve naabrusest tingitud kõrge pinnavesi, lisaks tuli töötada pidevas liiklusvoolus, toimiva rongiliikluse ja töötavate kommunikatsioonide alas. Kogu ehitustegevuse juhtimiseks oli moodustatud lisaks torutööde, kommunikatsioonitööde ning betoonitööde meeskonnale 20-liikmeline projektimeeskond. Tipphetkel oli objektil tööl 250 inimest. Kokku on valminud liik16

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus: ....................................................................... Ülemiste Liiklussõlm Tellija: ................................................................................ Tallinna Kommunaalamet Peatöövõtja:............................................................... AS Merko Ehitus Eesti Projekteerija: ............................................................ K-Projekt AS Omanikujärelevalve: ...................................... Teede Projektijuhtimise AS Ehituslik maksumus: ...................................... 37,386 miljonit eurot (+ km) Ehituskestvus: ........................................................ 34 kuud

lussõlmes 8,7 kilomeetrit teid ja 7 kilomeetrit kergliiklusteid, asfalteeritud on 155 000 ruutmeetrit. Tiit Joostil jagub erialast kogemust 17 aastat, sellest viimasel üheksal aastal on ta juhtinud suuremahulisi ning suure avaliku huvi all olevaid projekte. Ämari lennubaasi eest on talle neli aastat tagasi antud ka Aasta Ehitaja tiitel. Hetkel juhib ta Tallinna trammiteede rekonstrueerimise projekti.

250

inimest töötas objektil tipphetkel.

K체si endale j천ulupakkumist!

A ASTA EHITAJA

Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine NOMINENT: AS EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG PROJEKTIJUHT REIN POKK Rein Pokki insenertehnilised teadmised ja betoonialased kogemused olid Ülemiste liiklussõlme ehitamisel asendamatud: olid ju kohati 15 meetrit alla Ülemiste järve taset ulatuvad ehitussüvendite tööprojektid töövõtja koostada. Täna võib Rein Pokki eestvedamisel valminud tunnelite ja viaduktidega igati rahul olla ning ka betoonitööde kvaliteeti tuleb kiita. „See oli suur töö,“ nendib Pokk. „Alates raudtee nihutamisest, et autotunnelit ehitada ja lõpetades sellega, et suur osa välistrassidest tuli ümber teha. Töid tuli planeerida elavas liiklussõlmes.“ Ka koostööpartnerite hinnangul kureeris Rein Pokk tööd oskuslikult.

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus: ..............................................Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tellija: .......................................................Tallinna Kommunaalamet Peatöövõtja: ....................................AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg (konsortsioumis koos .........................................................................ASga Merko Ehitus Eesti ja Tallinna Teede ASga). Projekteerija:....................................K-Projekt AS, EstKonsult OÜ, IB Järelpinge OÜ Ehituslik maksumus: .............37 573 000 eurot + km Ehituskestvus: ...............................22 kuud

Ülemiste liiklussõlm ja Tartu maantee rekonstrueerimine NOMINENT: TALLINNA TEEDE AS PROJEKTIJUHT MAREK RAND Aasta Ehitaja nominent on Tallinna Teede ASis alates 1998. aastast töötanud Marek Rand. Tallinna Tehnikaülikooli teedeehituse eriala lõpetanud mees on viimastel aastatel vedanud näiteks Veerenni tänava ja Filtri tee ühenduse valmimist või Jäneselja ristmiku ehitust, samuti Ülemiste liiklussõlme teise etapi ning Tartu maantee rekonstrueerimise vastutusrikkaid objekte. Hetkel tegeleb ta J.Smuuli tee ja linna piiri ehk Suur-Sõjamäe tänava rekonstrueerimise projektiga. Marek Rand on teedeehituse ja remondi valdkonnas töötanud kokku 17 aastat. 18

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus: ..............................................Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimise 2. etapp, .........................................................................Tartu maantee rekonstrueerimine (Vana -Tartu mnt/Tähnase tee) Tellija: .......................................................Tallinna Kommunaalamet Peatöövõtja: ....................................Tallinna Teede AS Projekteerija: ...................................K-Projekt AS Ehituslik maksumus: .............9 488 000 eurot Ehituskestvus: ...............................15 kuud

A ASTA EHITAJA

Vääna-Jõesuu veetorustikud NOMINENT: MERKO INFRA AS PROJEKTIJUHT PEETER LAIDMA Vääna-Jõesuu projekti juhtis projektijuht Peeter Laidma, kes on spetsialiseerunud just veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisele. Projekti eripäraks oli selle suur maht – 144 km vee- ja kanalisatsioonitorustikke paigaldati kitsaste tänavatega elamupiirkonnas. 2400 kinnistule loodi veevärgiga liitumise võimalus ning korrastati uuesti asfalt, tänavad, haljastus jmt. Kogu torustik suudeti valmis ehitada ühe aastaga, lõpetades esimese kolme osa tööd poolteist aastat enne lõpptähtaega. Peamised alltöövõtjad olid Ferel Ehitus OÜ, Gabariit OÜ, MSM OÜ, Ducto OÜ, Findesk OÜ, Trassiehitus OÜ ja Timberston Ehitus OÜ.

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus: ..............................................Vääna-Jõesuu vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitustööd Aadress: ...............................................Vääna-Jõesuu, Harjumaa Tellija: .......................................................OÜ Strantum Peatöövõtja: ....................................Merko Infra AS Projekteerija: ...................................Infragate Eesti OÜ (Kaupo Kaskla) Ehituslik maksumus: .............22,483 miljonit eurot + km Ehituskestvus:................................17,5 kuud

Energia avastuskeskus NOMINENT: AS RESTOR PROJEKTIJUHT MEELIS SAAN Vana elektrijaama hoone rekonstrueerimist kaasaegseks Energia avastuskeskuseks juhtis AS Restor projektijuht Meelis Saan. Projektijuhi roll oli suur juba pakkumise tegemisel: kogu protsess tuli läbi mõelda, pidi leidma tehnilised lahendused ja tegema kompromisse, et mahtuda rahalistesse piiridesse, säilitades seejuures algse kontseptsiooni ja funktsionaalsuse. „Süvendasime keldrikorrust 1,3 meetri võrra, rajasime drenaaži,“ kirjeldas Meelis Saan Aasta Ehitaja žüriile. „Keeruliseks osutus ka 3000 tonni pinnase ja betooni minema toimetamine.“ Ka Muinsuskaitseamet tunnustas tehtud tööd “2014 Aasta Ehitismälestisena”. 20

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus: ..............................................Energia avastuskeskuse rekonstrueerimine Aadress: ...............................................Põhja pst.29, Tallinn Tellija: .......................................................Sihtasutus Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus Peatöövõtja: ....................................AS Restor Projekteerija: ...................................KAOS Arhitektid OÜ; arhitektid Margit Argus, Margit Aule, .........................................................................Sander Aas, Pelle-Sten Viiburg Ehituslik maksumus: .............2 649 150 eurot + km Ehituskestvus: ...............................12 kuud

Noblessneri loometsehh NOMINENT: YIT EHITUS AS PROJEKTIJUHT RAUL REBANE 1913. aastal ehitatud paekivist laohoone rekonstrueerimine nõudis YIT Ehituse projektijuhilt Raul Rebaselt mitmekülgsust: tal tuli juhtida nii projekteerimist kui ehitamist ning leida ühine keel tellija BLRT Grupp ASi, Muinsuskaitseameti ja teiste partneritega. Hoones õnnestus säilitada muinsuskaitselised detailid kooskõlas kaasaegse büroo nõudmistega. Silmas tuli pidada ka 12 rentniku erinevaid vajadusi. Rebase sõnul oli koostöö Muinsuskaitseametiga konstruktiivne: „Nõudmised olid igati mõistlikud ja leidsime lahendused,“ ütles ta. Kõige keerulisemaks osutus trepikodade sissevalamine, sest tööd komplitseerisid kandvad talad.

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus:................................................Creative House/Noblessneri loometsehh Aadress:.................................................Peetri 11, Tallinn Tellija:.........................................................BLRT Grupp AS Peatöövõtja:......................................YIT Ehitus AS Projekteerija:....................................ARS Projekt OÜ; arhitekt R.Tamme Ehituslik maksumus:...............2,5 miljonit eurot + km Ehituskestvus:................................12 kuud

Büroohoone Navigator NOMINENT: YIT EHITUS AS PROJEKTIJUHT AIGAR KRISTOVALD YIT Ehitus ASi projektijuht Aigar Kristovaldi juhtimisel kerkis büroohoone Navigator plaanipärases graafikus: karp sai püsti kuue kuuga. Capital Mill OÜ võttis büroohoone ehitajalt vastu 2013. aasta lõpus. Tulenevalt rentnikest viimaste kontoripindade väljaehitamine veel käib. Esindusliku hoone kuue maapealse ja ühe maa-aluse korruse ilme kujuneb kogu perimeetrit katvast klaaspinnast, lisaks on hoone „sisselõigetes“ kasutatud esimese korruse kõrguseid pealt rohelusega kaetavaid kaldpindu. Hoone on esimesena Baltikumis saamas ka energiatõhusa ehitise LEED Gold sertifikaati.

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus:................................................büroohoone Navigator Aadress:.................................................Laeva 2, Tallinn Tellija:.........................................................Capital Mill OÜ Peatöövõtja:......................................YIT Ehitus AS Projekteerija:....................................YIT Ehitus AS; arhitekt Urmas Lõoke Ehituslik maksumus:...............12 miljonit eurot Ehituskestvus:................................16 kuud

A ASTA EHITAJA

Siirdemeditsiinikeskus NOMINENT: NORDECON AS PROJEKTIJUHT AIN REBANE Tartu Ülikooli tellimusel rajatud siirdemeditsiinikeskus (SIME) on üks keerukamate tehnosüsteemidega ehitisi, mida Nordecon oma 25-aastase ajaloo vältel on püstitanud. Teaduskompleksi projekteerimis-ehitustöövõttu juhtis ettevõttes 1996. aastast töötanud projektijuht Ain Rebane. Hoone on jagatud viieks erinevaks tsooniks, kus õhu liikumine peab nakkuste levimise välistamiseks olema garanteeritud suunas. Esimesel ja teisel korrusel on ülerõhk, et vältida nakkuste tungimist neisse ruumidesse. Samuti on keskuses kaks spetsiaalset infektsiooniblokki, kus töötatakse viirustega: vältimaks nende levikut, on need tsoonid tugevas alarõhus.

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus: ..............................................TÜ siirdemeditsiinikeskuse hoone projekteerimisja ehitustööd Aadress:.................................................Viljandi mnt 42, Tartu Tellija: .......................................................Tartu Ülikool Peatöövõtja: ....................................Nordecon AS Projekteerija:....................................OÜ Roolaht ja Partnerid, Pakrum, Nortes-I, U-Disain; arhitekt: .........................................................................Uku Künnap Ehituslik maksumus: .............7 228 800 eurot + km

Aruvalla-Kose teelõik NOMINENT: NORDECON AS PROJEKTIJUHT MADIS PADU Projektijuht Madis Padu juhtis Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimist ja ehitamist. Projekteerimisja ehituslepingu suurim väljakutse oli tähtaeg: kahe ja poole aastaga oli vaja valmis projekteerida ja seejärel ehitada 13 kilomeetrit 2+2 sõidurajaga maanteed, 20 kilomeetrit koguja- ja juurdepääsuteid ning 7 kilomeetrit kergliiklusteid. Samuti kuulusid tööde hulka kaheteistkümne silla ja vidadukti ning Eesti esimese ökodukti projekteerimine ja ehitamine, lisaks 7 kilomeetri jagu müratõkkeid. Aruvalla-Kose objektil tegeles ehitustöödega igapäevaselt sadu inimesi ja kümneid alltöövõtjaid. Madis Padul tuli neid juhtida ja tagada pingelisest ajagraafikust kinnipidamine. 22

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus: ......................Maantee E263 .................................................Aruvalla-Kose teelõigu .................................................projekteerimine ja ehitus Tellija: ...............................Maanteeamet Peatöövõtja/projekteerija: .................................................Nordecon AS ja .................................................Ramboll Eesti AS Ehituslik maksumus: 40 816 115 eurot + km

Madis Padu on teedeehitusega tegelenud aastast 1999, karjäär projektijuhina algas 2006. aastal, objektide ja meeskonna suurus ning vastutus on sealt alates pidevalt kasvanud. Ta on juhtinud näiteks Tallinna lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimist, Mäo möödasõidu ning Kaarepere eritasandilise ristmiku projekteerimist ja ehitamist.

T-TAMMER OĂ&#x153; Peterburi tee 47b, 11451 Tallinn Tel 614 5500 Faks 614 5501 info@tammer.ee www.tammer.ee

A ASTA EHITAJA

Topi liiklussõlm NOMINENT: AS TEEDE REV-2 PROJEKTIJUHT MEELIS SEPPAM Topi liiklussõlme valmimisse olid kaasatud erinevad kontserni tütarettevõtted ja üksused ning Meelis Seppamil tuli tööd koordineerida. Tal õnnestus luua tugev meeskond, kellega koos viidi projekt planeeritust oluliselt varem lõpuni. Meelis Seppami pingetaluvus võimaldas tal lahendada ka kriisiolukordi: näiteks tuli korduvalt töö peatada ja kutsuda eridemineerijad, kes viisid ära Männiku karjääri liivaga objektile sattunud lõhkekehad. Ta hoidis ka projekti eri partneritega head kontakti, kuni eraldi kliendiürituse korraldamiseni välja. Hetkel omandab ta teist kõrgharidust ning käib täiendkoolitustel: 2014. aasta sügisel omandas ta Läti põhimaanteede ehitamise litsentsi.

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus: ..............................................Topi liiklussõlme ehitus Aadress: ...............................................Laagri, Harjumaa Tellija: .......................................................Maanteeamet Peatöövõtja: ....................................AS Teede REV-2 Projekteerija: ...................................K-Projekt AS Ehituslik maksumus: .............6 271 162,08 (koos km-ga) Ehituskestvus: ...............................12 kuud

Valgejõe-Rõmeda teelõikude 5 ja 7 ehitus NOMINENT: AS TEEDE REV-2 PROJEKTIJUHT HEINO VÄLI Valgejõe-Rõmeda teelõikude ehitus hõlmas nii olemasoleva tee rekonstrueerimist kui ka kahe viadukti ja ühe silla ehitust, mida juhtis Heino Väli. Heino Väli eestvedamisel valmistati objektil ka freespurust, liivast ja killustikust tehiskruusa. See innovaatiline lahendus on üheltpoolt keskkonnasäästlik lähenemine, teisalt oli see ka majanduslikult optimaalsem, sest ehitusele sobiv killustik oleks tulnud kohale tarnida üsna kaugelt. Objektil kasutatud lahenduse kinnitas ning tunnustas tellija ehk Maanteeamet, kelle tagasiside kohaselt kaalub amet taolise lahenduse lisamist lähiajal ka üldistesse normidesse. 24

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus: ..............................................Valgejõe-Rõmeda teelõikude 5 ja 7 ehitus Aadress: ...............................................E20 Tallinn-Narva maantee Loobu-Liiguste lõik, .........................................................................Pikasaare-Loobu lõigul, Viitna-Koljaku maantee lõik Tellija: .......................................................Maanteeamet Peatöövõtja: ....................................AS Teede REV-2 Projekteerija:....................................T-Model OÜ Ehituslik maksumus: .............9 943 042 EUR + km Ehituskestvus: ...............................23,5 kuud

A ASTA EHITAJA

Pärnu mudaravila NOMINENT: ASTLANDA EHITUS OÜ PROJEKTIJUHT JANNO NURME Astlanda Ehitus OÜ projektijuht Janno Nurme juhtis 1927. aastast pärit ajaloolise Pärnu mudaravila hoone restaureerimistöid ja uue hotellihoone juurdeehitust looduskaitsealuses Pärnu rannapargis. Hooned on ühenduses kahe galeriiga. Vana hoone keskmises ja parempoolses tiivas asuvad spaa hoolitsusruumid koos basseinide, saunade ja raviprotseduuride ruumidega. Vasakpoolses tiivas meditsiinikeskus ja ajaloolise hõnguga neli sviiti. Siin tuli ehitajal teha tihedat koostööd Muinsuskaitseametiga. Hotellihoonest leiab hotellitoad, lobby, restorani ning köögi. Juurdeehituse maht oli seejuures 4481,6 m² ning restaureeritav pind 2342,9 m².

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus: ..............................................Pärnu mudaravila restaureerimis- ja juurdeehitustööd Aadress: ...............................................Ranna pst 1, Pärnu Tellija: .......................................................Mudaravila Investeeringud OÜ Peatöövõtja: ....................................Astlanda Ehitus OÜ Projekteerija: ...................................juurdeehitus Resand OÜ ja restaureerimine Sajas Projekt OÜ Arhitekt:.................................................Allianss Arhitektid OÜ; sisearhitektuur: Vaikla stuudio OÜ Ehitusmaksumus: .....................6 892 350 eurot + km Ehituskestvus: ...............................12 kuud

Physicum, Tartu Ülikooli Füüsika Instituut NOMINENT: ASTLANDA EHITUS OÜ PROJEKTIJUHT MARGUS UUVITS Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi valmimist juhtis OÜ Astlanda Ehitus projektijuht Margus Uuvits, kes on tõusnud karjääri jooksul ehitusettevõtte töödejuhatajast projekteerimise ja ehitustööde projektijuhi ametikohale. Füüsika Instituudi uus hoone laiub 13 000 ruutmeetril, ühe katuse alla toodi varem erinevates hoonetes tegutsenud õppe- ja teadustöö. Hoones asub regiooni moodsaim materjaliuuringute keskus ja on loodud võimalused nanotehnoloogilisteks uuringuteks. OÜ Astlanda juhatuse esimees Kaupo Kolsar tõstis esile Margus Uuvitsa teadmisi ja kogemusi, mis võimaldavad tal osaleda ka insenertehniliste lahenduste loomisel. 26

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus: ...................................................Physicum (Tartu Ülikooli Füüsika Instituut) Aadress: ....................................................Ravila 14 c, Tartu Tellija: ............................................................Tartu Ülikool Peatöövõtja: ........................................Astlanda Ehitus OÜ Projekteerija: .......................................Pikoprojekt OÜ; arhitekt Kadarik Tüür Arhitektid OÜ Ehituslik maksumus: ................14 073 149 eurot + km Ehituskestvus:....................................24 kuud

Lottemaa NOMINENT: EVENTUS EHITUS OÜ PROJEKTIJUHT KAIDO KARULA Lottemaa teemapargi valmimist juhtis Eventus Ehitus OÜ projektijuht Kaido Karula. Lottemaa väljub tavapärase projekti mõõtmetest, seda nii arhitektuuri, keerukate konstruktiivsete lahenduste ja kõikvõimaliku atribuutika kui kiire ajagraafiku poolest. Teemapargi joonisfilmile sarnanev ja taotluslikult ebakorrapärane väljanägemine on ilmselt enamusele tuttav. “Naersime, et tuleb ehitada, nagu loomad oleks teinud. Aga olles harjunud laudu sirgelt asetama, oli taotluslikku segadust vahel raske saavutada,” rääkis Karula. Žüriile avaldas muljet viimistletud ja detaile arvestav ehituskvaliteet.

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus:................................................Lottemaa teemapargi hoonete ja rajatiste ehitustööd Aadress:.................................................Pärnumaa, Tahkuranna vald, Reiu küla, Linnaku Tellija:.........................................................OÜ Lottemaa Teemapark Peatöövõtja:......................................Eventus Ehitus OÜ Projekteerija:....................................Architec OÜ Arhitekt:.................................................Architec OÜ Ehituslik maksumus:...............4 558 193 eurot + km Ehituskestvus:................................8 kuud

Puit- ja puitalumiiniumaknad Kaheraamsed aknad Sise- ja välisuksed EI-30 sile- ja tahveluksed Rekman OÜ | Paneeli 4, 11415 Tallinn Telefon: +372 601 45 51, +372 601 45 52 | Faks: +372 601 45 59 E-mail: rekman@rekman.com | www.rekman.ee

A ASTA EHITAJA

Kortermajad Kosemetsa teel NOMINENT: RAND JA TUULBERG AS PROJEKTIJUHT LAURI TUULBERG Kosemetsa tee korterelamute valmimist juhtis Lauri Tuulberg. Hoone on Y-kujuliselt jagatud kolme tiiba ümber keskse trepikoja nõnda, et igas tiivas paikneb üks korter. „Hoone kuju võimaldab pinda maksimaalselt ära kasutada,“ rääkis Tuulberg. „Igal korteril on kolm välisseina ja kontakt naabritega on vaid vahelae kaudu, seega võimaldab lahendus eramule omast privaatsust.“ Ehitamise muutis keeruliseks ka asjaolu, et suured puud paiknevad hoonele väga lähedal ja neid taheti kindlasti säilitada. Tähelepanuväärne on fassaadikattematerjaliks kasutatud kiltkivi, mille paigutus ja kinnitus oli Eestis esmakordne.

Nimetus: ..............................................Kortermajade ehitus Aadress: ...............................................Kosemetsa 11/ 13/ 14, Tallinn Tellija: .......................................................Kosemetsa OÜ Peatöövõtja:......................................AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg Projekteerija:....................................EstConsult OÜ; arhitekt Salto AB OÜ Ehituslik maksumus: .............3,7 miljonit eurot + km Ehituskestvus:................................13 kuud

Logistikakeskus

Lao- ja tootmishoone

NOMINENT: KRISTJAN KOTKAS

NOMINENT: JOONAS MATTEUS

Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS projektijuht Kristjan Kotkas juhtis Narva tööstuspargi Kadastiku logistikakeskuse valmimist. Hoone on uues tööstuspargis esimene: tööd algasid tühermaal, kuhu tänaseks on kerkinud hooned koos kommunikatsioonidega. Tegu on ühe suurima uue laohoonega Narvas: juulis 2013 valmis 8000 m2 suurune lao- ja bürookompleks, millest kontor moodustab 1200m2. Kolmanda etapina on valmimas 21 300 m2 suurune hoone. Tellija OÜ Febparts on Venemaa kodanikele kuuluv firma ning seetõttu oli ka töökeeleks vene keel. Kristjan Kotkase juhtimisel suudeti kõik tööd korraldada plaanipäraselt ning püsiti graafikus.

Paneeli tn. 2 projekteerimise-ehituse töövõttu juhtis Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS projektjuht Joonas Matteus. Tootmis- ja laohoone ehituse ja büroohoone rekonstrueerimise projekti käigus tuli hakkama saada erinevat tüüpi töödega alates lammutusest uue hoone püstitamiseni. See õnnestus hästi, kuna juba projekteerimise faasis olid hästi paika pandud erinevate töövõttude piirid ja mahud ning nii püsiti edukalt võrdlemisi tempokas töödegraafikus. Objekti külastades pälvis žürii tähelepanu ja kiidusõnu korrektselt teostatud betoonpõrand.

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus: ......................................Kadastiku logistikakeskus Aadress: .......................................Kadastiku 23a, 23b, 25a, Narva tööstuspark Tellija: ...............................................Febparts OÜ Peatöövõtja: ............................AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg Projekteerija:............................OÜ Projektbüroo 363 Ehituslik maksumus: .....10,5 miljonit eurot + km Ehituskestvus: .......................13 kuud (III etapp)

OBJEKTI ISELOOMUSTUS Nimetus: ..............................................Lao- ja tootmishoone ehitus Aadress: ...............................................Paneeli 2, Tallinn Tellija: .......................................................Letona Properties OU Peatöövõtja: ....................................AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg Projekteerija:....................................RTG Projektbüroo AS Ehituslik maksumus: .............3 107 480 eurot+ km Ehituskestvus: ...............................11 kuud

SE ADUS

Seadusemuudatused vajavad tähelepanu Alates 1. juulist 2014 jõustus uus majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (edaspidi: MsüS), mille ülesanne on sätestada majandustegevusega tegelemise õiguse tingimused ja kord. Seadusega tehti muudatusi ja täpsustusi väga paljudes eriseadustes, muuhulgas muudeti alates 1.juulist 2014.aastal ehitusseadust, teeseadust ja elektriohutusseadust. HELJE JOHANSOO EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIDU ÕIGUSNÕUNIK

Ehitusseaduses nimetatud tegevusaladel muutusid toimingud seoses majandustegevuse registriga (edaspidi MTR). Varasem kohustuslik registreerimiskohustus asendus teatamiskohustusega: majandustegevusteate esitamisega registrile. Üleminekuna kanti kõik 1. juuli 2014 seisuga MTR-is registreeritud ettevõtjad üle uude registrisse ja nende teatamiskohustus loeti sellega täidetuks. Oluline muudatus, erisus võrreldes eelnevaga on see, et ettevõtja tegevuse alustamisel või muudatuste sisseviimisel peab ettevõtja poolt esitatud vastutav spetsialist andma oma kinnituse õigussuhte kohta antud ettevõtjaga. Need vastutavad spetsialistid, kes olid registris 01.07.14 seisuga, nimetatud kinnitust esitama ei pea ja siinkohal loetakse, et vastav kohustus on täidetud. Uuendusena on vastutaval spetsialistil võimalus loobuda oma kinnitusest registri kaudu. Vastutav spetsialist peab oma asjatundlikkust ja pädevust edaspidi tõendama vaid kutsetunnistuse alusel. Üleminekuajad on pro32

jekteerimise, omanikujärelevalve, projektide ja ehitiste ekspertiiside, ehitusuuringute tegemise tegevusaladel alates 1. juulist 2016. aastal ning ehitamise tegevusalal alates 1.juulist 2018. aastal. See tähendab, et peale nimetatud tähtaegu ei saa oma pädevust tõendada ehitusalase kõrghariduse diplomi ja töökogemusega. Teavitamise kohustus oktoobri lõpuks MsüS andis ka teatud üleminekuaja täpsustuste ja muudatuste tegemiseks MTR-is: 120 kalendripäeva jooksul seaduse jõustumisest arvates ehk kuni oktoobri lõpuni. Andmete tähtaegselt esitamata jätmise korral ei ole teatamiskohustus täidetud (ilmselt langesid ka registrist välja). Mis juhtumil oli siis seda vaja teha? Näiteks need ettevõtjad, kelle registreeringud olid alates 01.05.2014.a peatatud (registris punasena) seetõttu, et andmete õigsuse kinnitust ei oldud 15. aprilliks esitatud. Tähtaeg 15 aprill andmete õigsuse kinnitamiseks enam ei kehti, järgnevatel aastatel tuleb teatud kinnitus esitada koos juriidilise isiku majandusaasta aruandega

või füüsilisel isikul koos tuludeklaratsiooniga. MTR-i andmete esitamisel või nende muutmisel on hetkel kaks võimalust: kas ühtse Eesti teabevärava kaudu elektrooniliselt või esitades need Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab andmed registrisse. Läbi Eesti teabevärava andmete esitamisel on toimingud tasuta, läbi Tehnilise Järelevalve Ameti tuleb tasuda riigilõiv 10 eurot vastavalt riigilõivuseadusele (§ 333). Alates 01. juulist 2016.a saab andmeid MTR-i edastada vaid elektrooniliselt kas otse Eesti teabevärava kaudu või läbi notari. Muudatused kutsetunnistuste kehtivuses Ehitusseaduse rakendusosas §724 tuuakse ära erisused seaduse jõustumisel kehtinud kutsetunnistuste kehtivuse kohta. Kui kutsetunnistus oli varem väljastatud tähtajatult, siis edaspidi väljastatakse kõik kutsetunnistused tähtajaliselt. Tähtajatutele kutsetunnistustele anti kehtivuse aja lõpp kuni 30. juunini 2019.a. Tähtajalised kutsetunnistused kehtivad tunnistusel näidatud pädevuse ulatuses ja märgitud tähtajani.

Uued seadused menetluses Käesoleval hetkel on Riigikogu menetluses kolm uut seaduseelnõud, mis muudavad kehtetuks ehitusseaduse ja palju eriseadusi ehitamise kohta, nagu näiteks teeseadus, elektriohutusseadus. Edaspidi saavad ühes seaduses olema reguleeritud kõik ehitustööd, mis hetkel sätestatud eriseadustes. Nimetatud eelnõud on ehitusseadustiku eelnõu, planeerimisseaduse eelnõu ning planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamise seaduse eelnõu. Nende seaduste jõustumise ajaks on kavandatud 1. juuli 2015. aasta. Aega ei ole palju jäänud, ootame lõplikke tekste, et siis aegsasti välja tuua suuremad muudatused, mis meid ees ootavad.

Teatamiskohustusega tegevusalad Ehitusseaduse alusel koos kutsetasemete äranäitamisega väikseim nõutav kutsetase: EHITAMINE: 5 PROJEKTEERIMINE: 7 EHITUSPROJEKTIDE EKSPERTIIS: 7 EHITUSUURINGUD: 6 OMANIKUJÄRELEVALVE: 6 EHITISTE EKSPERTIIS: 8 Tegevusalad, mille puhul ei ole teatamiskohustust ja pädevust saab tõendada vastava kutsetunnistusega koos kutsetasemetega: ENERGIAMÄRGISE VÄLJASTAMINE: vähemalt 5. kutsetase. ENERGIAAUDIT: vähemalt 6. kutsetase.

MAJANDUSTEGEVUSE TEOSTAMISE

võimalust:

TEGEVUSLOA ALUSEL TEATAMISKOHUSTUSEGA VABA TEGEVUS

SE ADUS

Toimivusdeklaratsioonid bürokraatiamasinas 1. juulist 2013 lõplikult jõustunud ehitustoodete määrus CPR tekitab segadust ja bürokraatiat: isegi järelevalve ei tea nii mõnigi kord, milliseid dokumente nõuda ja milliseid mitte. TEKST: LIIVI TAMM

„Toimivusdeklaratsioonide teema tekitab tõesti palju segadust. Paljudel juhtudel on nii, et isegi järelevalve jaoks on segane, milliseid dokumente on vaja nõuda, rääkimata maaletoojatest või kauplustest. Kui iga kruvi kohta on vaja esitada tohutul hulgal dokumente ja kasutusjuhendeid, muutub asi absurdseks,“ osutab Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juht Enno Rebane. „Lokaalset pahandust on palju, sisuliselt trükitakse dokumente, mis eksivad õigusaktide vastu, sest toimivusdeklaratsiooni nõutakse ka tootelt, millel seda ei saagi olla. Sageli puudub ühtne arusaam, mida on vaja.“ Selge on see, et kõik materja34

lid peavad vastama nõuetele, Eesti või Euroopa omadele, ning kui toode käsitlusala mõistes ei kuulu Euroopa alla, siis tuleb järgida Eesti nõudeid (vajalik on varasemast tuttav vastavusdeklaratsioon). „Kui tootel on olemas harmoneeritud tehniline kirjeldus, st Euroopa standard või Euroopa tehniline hinnang (ETA), siis koostab tootja sellise toote turule laskmisel toimivusdeklaratsiooni ning need tooted on vajalik varustada ka CEmärgisega. Need tooted, mille kohta harmoneeritud tootestandardid või Euroopa tehnilised hinnangud puuduvad, katavad endiselt siseriiklikud normid ja toimivusdeklaratsiooni neilt toodetelt nõuda ei tohi,“ selgitab Enno Rebane. Samas on värskelt rakendunud majandus-

ja taristuministri määrus tee-ehitusmaterjalide ja -toodete kohta (määrus nr 74, 27.09.2014), milles on kehtestatud vastavusdeklaratsiooni nõue mitteharmoneeritud toodetele. „Seda reguleerib ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrus nr 44 aastast 2013. Tootel peab olema kaasas info omaduste kohta, aga seal pole öeldud, mis kujul see avaldatakse.“ Seda, kas tootele on harmoneeritud tehniline kirjeldus ja kas see on jõustunud, saavad ametnikud kontrollida Nando leheküljelt. Enno Rebane soovitab nõu küsida ka Tehnilise Järelevalve Ametilt, samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonnast, kus see teadmine on olemas.

Kipume vinti üle keerama

VILLU PÕLDMÄE, CLIK AS

äna on Euroopa KVVK ehitustooteid, millel on toimivusdeklaratsioon, tegelikult üsna vähe. Asja mõte oli toimivusdeklaratsiooni osas algselt see, et tooted Euroopa siseselt lihtsamini liiguksid, ent täna on ühiseid standardeid veel väga vähe. Väga palju on teadmatust ja segadust. See, kui palju ja milliseid dokumente küsitakse, kipub sõltuma konkreetsest järelevalvest. Algne idee kipub kaduma, sest kipume eestlaslikult vinti üle keerama. Nii mõnigi kord on objekti dokumentatsiooni kaust absurdselt paks: nõutakse toimivusdeklaratsioone ka selliste toodete kohta, millel neid ei saa olla. Meil on mõnedel objektidel tööl eraldi inimene, kes tegeleb paberitööga, mõnikord tundub juba, et kontoritöö muutub olulisemaks kui ehitamine.

Toimivusdeklaratsiooni ei nõuta kõigilt toodetelt Siseriiklikult reguleeritavad tooted, millelt ei tohi nõuda toimivusdeklaratsiooni (eeldusel, et selle toote kohta ei ole koostatud ETA-t), on näiteks: Betoonisegud (EN 206 standard on olemas, ent see pole harmoneeritud standard ja kuulub siseriiklikult reguleeritavate hulka: st peab olema vasta-

vusdeklaratsioon ja tootmisohje sertifikaat – täpselt nagu varemgi). Tuletõkkeuksed Tuletõkke vaheseinad ja muud erinevad tuletõkketooted Suur osa ehituskruvidest Sarrusteras Suur osa plasttorudest

Kõrgtehnoloogiline puit ettevõttelt Accsys Technologies

www.accoya.com

VASTUPIDAV, STABIILNE JA LÜHEM HOOLDUSINTERVALL

Louis Vuitton fasaad, Cancun, Mexico

KOMPROMISSIDETA PUIT. Ideaalne akende, uste, fassaadikatete ja paljude teiste erinevate ehitusprojektide jaoks.

Paljudel juhtudel on nii, et isegi järelevalve jaoks on segane, milliseid dokumente on vaja nõuda.

KAUAKESTEV

TAGATUD KVALITEEDIGA

MÕÕTMETE STABIILSUS

SÄILITAB TUGEVUSE JA KÕVADUSE

PÄRINEB SÄÄSTLIKULT MAJANDATAVATEST METSADEST

SUUREPÄRASELT VIIMISTLETAV

UV-KINDEL

KERGESTI TÖÖDELDAV

MÜRGIVABA JA TAASKASUTATAV

LOOMULIK ISOLATSIOON

SAADAVAL:

www.fastwood-accoya.com

Enno Rebane, EETL juht

PEFC/30-31-040

ACCOYA® and the Trimarque Device are registered trademarks owned by Titan Wood Limited, a wholly owned subsidiary of Accsys Technologies PLC, and may not be used or reproduced without written permission.

PROBLEEM

Teede kvaliteet kütab kirgi Nii Maanteeamet kui ka teedeehitajad leiavad, et teede kvaliteet jätab paiguti soovida, probleemide põhjustes aga alles püüatakse üksmeelele jõuda. TEKST: VIVIKA VESKI

Oktoobris tutvustas Maanteeamet teedeehitajatele garantiiobjektide analüüsi tulemusi: üheteistkümnest objektist leiti puudusi kümnel. Kas ei vastanud katendite kihtide paksus projektile, avastati tee alumistest kihtidest vale materjal või leiti mõni muu puudus. Maanteeameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirk täpsustab, et kvaliteedist rääkides tuleb vahet teha teedeehitusel ja teede olukorral. „Kui räägime riigimaanteede ehitusest, siis Maanteeamet kvaliteediga rahul ei ole, kuigi jah, viimasel paaril aastal on see paranema hakanud,” kinnitab ta. „Kui aga rääkida teede olukorrast, siis suurema liiklussagedusega maanteed on üsna heas seisus, kuid kõrvalmaanteed on alarahastatud ja seetõttu ka kehvemad. Probleem on selles, et mida kauem me neid korda teha ei suuda, seda kulukamaks see lõppkokkuvõttes muutub.” 36

Sven Pertens, Lemminkäinen Eesti ASi juht ja Eesti Asfaldiliidu juhatuse esimees on seda meelt, et teede olukord Eestis ei ole piisavalt hea. See on tema hinnangul seotud teehoiu ebapiisava rahastuse ja teekatete keskmist arvestuslikku eluiga ületava vanusega. Pärast seda, kui Maanteeamet avalikustas probleemsete teelõikude kvaliteedikontrolli tulemused, on üldsusel kujunenud arusaam, et teede lagunemise peamine põhjus on teedeehituse ebapiisav kvaliteet. „Nii see siiski ei ole. Maanteeameti kontrollkatsed ei näita teedeehituse kvaliteedi üldist taset Eestis, vaid annavad vastuse küsimusele, miks konkreetsed üksikud teelõigud juba garantiiajal lagunema hakkasid,” selgitab Pertens. Samas saab tema sõnul kasvõi juba selle kontrolluuringu põhjal järeldada, et teedeehituse kvaliteet Eestis võiks olla parem: „Tel-

lija ja ehitajate arusaam läheb kohati lahku selles, mis on kvaliteediprobleemi põhjustanud: kas reaalsetele liiklusoludele mittesobiv tehniline lahendus, ehitajapoolne kvaliteedinõuete rikkumine või mingi muu faktor.” Vastuolulised hanketingimused Kui teehoiu finantseerimine kõrvale jätta, on ehitajate viimase aasta suurimad probleemid olnud mitmeti tõlgendatavad hanketingimused ja tellija tegevus, kui ta ehitusprojekti läbiviimise käigus kontrollib nendest tingimustest kinni pidamist. Pertensi kogemusel on pakkujad nõuete täitmisel käitunud erinevalt. Mõni on võtnud suuremaid riske ja eeldanud, et tellija teeb teatavaid mööndusi materjalide ning tehnoloogiate koha pealt. Teised on lähtunud tellija kinnitusest, et nõuete täitmise kontroll on süstemaatiline ning tellija mingeid jä-

Sven Pertens, Lemminkäinen Eesti ASi juht ja Eesti Asfaldiliidu juhatuse esimees. Foto: Äripäev, Eiko Kink

Riik

omalt poolt peab tõhustama järelevalvet, et see ei täidaks mitte politseilist funktsiooni, vaid ennetavat rolli. Kaupo Sirk, Maanteeameti peadirektori asetäitja

releandmisi ei tee. Turul olijad on mängureegleid mõistnud ja vastavalt neid ka erinevalt järginud. Vahel on ka hanke kutse tingimustes kirjapandud nõuete sõnastus olnud vastuoluline või jätnud erinevaid tõlgendusvõimalusi. „Näiteks „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhises” on olnud sõnastuse vigu, mille parandamisega Maanteeamet koostöös Asfaldiliiduga tegeleb,” lisab Pertens. Ta lisab, et probleeme on olnud ka tehniliste projektide ebapiisava kvaliteediga. Karmistunud normid Pertens tõdeb, et aja jooksul on muutunud ka normid ja katsemetoodikad, mistõttu ehituskvaliteedi vastavust hinnates on õige kasutada neid norme ja metoodikaid, mis kehtisid konkreetse hanke läbiviimise ajal. „Kui ehitus vastab vanadele normidele, kuid uute katsemetoodikatega läheb vas-

tuollu, saame tõdeda, et ehitaja ei ole reegleid rikkunud, kuid praegu enam sellisel viisil ehitada ei lubataks. Omaette küsimus, kas sellisel juhul on lagunemise põhjuseks ehitamise ajal kehtinud puudulikud ehitusnormid. Valdavalt on nende normide järgi ehitatud teed siiski vajaliku aja vastu pidanud, mistõttu üldistusi teha ei saa,” leiab Pertens. Sirgi kinnitusel analüüsis Maanteeamet katsetulemusi siiski kehtinud lepingutingimustele tuginedes. „Seal ongi käärid sees. Vahepeal on Maanteeamet tingimusi karmimaks muutnud küll mingis osas, aga analüüsitud teelõikude lepinguid see ju ei puuduta. Normdokumendid vananevad, nende toimimise analüüsist otsitakse välja nõrgad kohad ning uuendatakse, see on loomulik protsess,” lisab Sirk. Maanteeameti analüüsist selgus, et kõige üldisemad on probleemid as37

PROBLEEM faldi koostise ja teede muldkehade tiheduse ning materjalivalikuga. Probleemid materjalidega Ehitajate kogemusel võivad hanketingimused nõuda lähtematerjale, mida on keeruline hankida: “Eelmisel aastal muudeti dreenkihis kasutatava liiva filtratsiooniteguri määramise katsemetoodikat ja välistati sellega paljud Eesti karjäärid, kust seni ehitamiseks materjali oli hangitud,” tõdeb Pertens. See tähendab, et logistiliselt ja rahalises mõistes on teedeehitajatel varasemast keerulisem toime tulla. „Seejuures puudub varem kasutusel olnud ja uue metoodika põhjal mõõdetud filtratsiooniteguritel omavaheline korrelatsioon ehk ühene seos,” rääkis ta. Maanteeameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirk selle ehitajate väitega ei nõustu. Ta nendib, et filt-

ratsioonimooduli määramise põhimõte on kehtinud 1999. aastast. Oluline muudatus on aga selles, et Maanteeamet on hakanud nõudma dreenkihi ja muldkeha materjalide vastavust nõuetele, mis ongi toonud kaasa selle, et mõned seni kasutatud sobimatud või „piiripealsed” materjalid enam Maanteeameti nõuetele ei vasta. “Nõuete arvulisi väärtusi on Maanteeamet samas leevendanud – just sellepärast, et võimalikult palju kasutada kohalikke materjale,” kinnitab Sirk ja osutab, et Maanteeamet on Tallinna Tehnikaülikoolilt aastatel 2012–2013 tellinud ka uurimustöö, mille põhjal nad võivad järeldada, et vaid 10–15 protsenti karjääride materjalidest ei vasta Maanteeameti praegustele nõuetele. Ehitajate hinnangul on dreenliivast veelgi keerulisem saada

nõuetekohast tardkivikillustikku: “Kehtiva asfaltkatete ehitamise juhendi kohast tardkivikillustikku, mis vastaks sada protsenti kõrgema klassi nõuetele, lähiümbruse riikides lihtsalt ei toodeta,” nendib Pertens. Nõuetekohane tardkivikillustik Maanteeamet avaldas 2010. aastal oma juhise, lisades nimetatud seeria nõuetele veel mõned, et tagada kvaliteetsema killustiku kasutamine. „Kuid need nõuded ei ole kindlasti sellised, mis välistaksid naaberriikidest Eestisse tarnitavad materjalid,” tõrjub Sirk ehitajate etteheiteid. „Vastupidi – Eestisse tarnitavad tardkivikillustikud pärinevadki peamiselt Soomest, Rootsis ja Norrast.” Pertensi sõnutsi pole Skandinaavias toodetud killustik, mida seal tee-ehitusel kasutatakse, siis-

ILMSELT SOODSAIM PAKKUMINE! UHTNA PUIT OÜ

MÜÜGIL UUS TOODE KIVILIIV 1-4 MM

(Kf ≥ 739 m/ööp) TOODAME JA PAKUME

PEALE KILLUSTIKU KA

ERINEVAID SEGUSID Info ja tellimus tel. 657 1144 või tellimus@killustik.ee

1. Teeme järgi kõiki vanu proﬁillaudu, pitskarniise ja kujundame sarikaotsi. 2. Värvitud voodrilaud: kuusk; 21 × 95, 125, 150; al 10,50 €/m2 3. Põrandalaud B: kuusk, mänd; 28 × 95, 120, 145; al 7,98 €/m2 4. Sisevoodrilaud: kuusk, mänd; STV, 16 × 100, 125; al 5,5 €/m2 5. Saunavoodrilaud: lepp, oksavaba; 15 × 65, 87; al 15,97 €/m2 6. Tugevussorteeritud saematerjal: C16, C18 ja C24 7. Terrassilaud: kuusk, mänd, lehis, termotöödeldud, immutatud ja naturaalne; al 5,75 €/m2 8. Servamata laud: kuusk, mänd, tamm, saar, sanglepp; al 5,75 €/m2 9. Kümblustünnid, sisaldavad roostevaba ahju ja treppi; al 599 € Ostame kokku tammeja saarepakku ning metsakinnistuid üle Eesti. Kogu projekti pakkumine on veelgi soodsam.

Tehke päring ja anname endast parima, et pakkuda parimat hinda.

Transport üle Eesti! Tel 528 8224, 516 5192 www.uhtnapuit.ee; e-post: uhtnapuit@gmail.com

Kehtiva

asfaltkatete ehitamise juhendi kohast tardkivikillustikku, mis vastaks sada protsenti kõrgema klassi nõuetele, lähiümbruse riikides lihtsalt ei toodeta. Sven Pertens, Lemminkäinen Eesti AS juht

ki Eesti nõuetele sada protsenti vastanud. Pertens ei tea, et üheski teises riigis peale Eesti nii ranged nõuded oleksid. Tänavu on Lemminkäinen Eesti AS tarninud Skandinaaviast piisava kulumiskindluse ja nakkega tardkivikillustikku ja tegelenud selle pesemise, täiendava purustamise ja sõelumisega, et täita Maanteeameti hanke tingimuste ja asfaltkatete ehitamise juhendi nõudeid tera kujule ja muule. „Sisuliselt oleme juba valmistoodetud lähtematerjalist, mida Skandinaavias sobib kasutada, omakorda uut lähtematerjali tootnud – sellist, mida ka Eestis lubatakse kasutada,” märgib Pertens. Ta toob välja, et kui olukorda lihtsustatult kirjeldada, on ehitajatel nüüd kolm põhilist võimalust: esiteks võib ehitaja loobuda osalemast hangetel, mille tingimus-

tes sisalduvad raskesti täidetavad nõuded, mille tulemusena ettevõtte turuosa väheneb. Teine võimalus on hakata Skandinaaviast imporditud killustike baasil ise nõuetele vastavat materjali tootma. See on seotud uuringute, katsetuste ja materjali vääristamisega – täiendav purustamine, sõelumine, ladustamine ja transport. See nõuab aega ja suuri kulutusi. Kolmas võimalus on „kohendada” laboritulemusi või materjalisertifikaate, arvestusega, et tellijal puudub piisav võimekus või tahtmine materjalide vastavust kontrollida. Sellega võtab ettevõte teadlikult riske ja rikub kehtestatud reegleid, eesmärgiga suurendada turuosa. Pertens avaldab lootust, et Eesti tee-ehitusettevõtjatel jätkub kujunenud olukorras sisemist eetikat käituda hea ehitustava kohaselt.

PROBLEEM

Hea tee sünnib tegijate koostöös Teedeehituse kvaliteet sõltub Lemminkäinen Eesti ASi juhi ja Eesti Asfaldiliidu juhatuse esimehe Sven Pertensi hinnangul paljudest teguritest ja nende koosmõjust. Tulemuse määravad normid, eeskirjad ja juhendid, geoloogilised uuringud, tehniline projekt, õige tehnoloogia ja ehitusmaterjalide valik, tellija kompetents ja nõudlikkus, hangete korraldus, ehitaja professionaalsus, kogemus ning eetilisus, järelevalve kvaliteet ja palju muud. Riigi ülesanne on seejuures ta-

gada teehoiu stabiilne ja vajalikul tasemel rahastamine, õige lähteülesande püstitus, hangete asjatundlik läbiviimine ja pakkujate võrdne kohtlemine ning jälgida, et kõik asjaosalised, sealhulgas projekteerija, ehitaja ja ehitusjärelevalve, täidaksid oma ülesandeid nõuetekohaselt. Projekteerija ülesanne on koostada oludele, vajadustele ning normidele vastav tehniline projekt. Ehitaja ülesanne on ehitada projektikohaselt ning head ehitustava järgides ning käituda eetili-

selt, see tähendab mitte suurendada projekti kasumlikkust ehituskvaliteedi arvel. Ehitusjärelevalve ülesanne on kontrollida ehitaja tööd, ehituse ja materjalide vastavust projektile, normidele ning hanketingimustele. Kui kõik teevad oma tööd nõuetekohaselt ja asjatundlikult, siis saavutatakse ka vajaliku kvaliteediga lõpptulemus. „Üldjuhul, sest inimlikke eksimusi ja üksikuid kvaliteedianomaaliaid tuleb ka siis ette ja kõiki muutujaid 100 protsenti kontrollida ei suuda,” lisab Pertens.

Lembit Makstin: Kogemus paneb numbrid paika Kogenud teedeehitaja Lembit Makstin tõdeb, et Eesti teedeehituse normid on aja jooksul muutunud Euroopa normidele vastavaks, kuid sama palju tuleks arvesse võtta ka Eesti oma tingimusi. „Ega need Euroopa normid halvad ole, aga kohalik kogemus on ka oluline,” leiab Makstin. Ta toob näite, kuidas mõni tee on väga vana, aga väga hästi vastu pidanud ja tugev, mõni teine objekt on ehitatud aga hoopis kõrgematele nõuetele vastava toorainega, kuid ei pea vastu. Hanked võidetakse enamasti odavama pakkumisega, odavama toorainega, aga seda toorainet ei ole ehitajad endale ette ostnud, et sellega katseid teha. Siin tuleb jällegi kogemus mängu. Makstin võrdleb söögitegemisega. Kogenud kokk ei järgi täpselt etteantud retsepti, kuid tal on oma nipid ja toit tuleb hea. „Kogemus paneb numbrid paika,” ütleb Makstin. 40

Ega need

Euroopa normid halvad ole, aga kohalik kogemus on ka oluline.

Teid ehitatakse tuhandeid kilomeetreid ja need peaksid võimalikult ühtlased tulema. Praegu aga ehitusettevõtted mehi ületalve palgal ei hoia, kevadel palgatakse uued. Ometi on ehitamise nagu klaverimängugagi: kogu aeg tuleb harjutada. Nõudeid on muudetud rangemaks, kuid nii nagu liikluski ei muutu paremaks vaid sellest, kui korda karmistada, sama on ka ehitamisega. „On vaja koolitust, õpetust, aga usaldama peab ka,” tõdeb ehitaja. Seos ei ole siin Makstini sõnul lineaarne, et kohe, kui karmistad norme ja tõstad hindu, paraneb ka kvaliteet. „Vahepeal olid normid leebemad, aga tulemus justkui parem,” meenutab ta. „Enam-vähem parajad normid, enam-vähem kogenud mehed, järelevalve ja hooldus peab ka olema, see on ülitähtis,” võtab Makstin kokku retsepti, kuidas ehitada häid teid, mis ka hästi vastu peavad.

Havator Kraana OÜ pakub kvaliteetset tõsteteenust kraanadega 30 kuni 1250 tonni, mis on suurim kraanade tõstevõime Baltimaades. Havator pakub kraanateenuseid, eritransporti, monteeritavate elementide kokkupanekut ja sadamakraanade teenuseid. Samuti on Havatori grupi pakutavate teenuste lahutamatuks osaks tõsteplatvormid. Havator pakub terviklikke projektilahendusi koostöös oskuslike partneritega. Havator tegutseb Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal ja Baltikumis. Korporatsiooni käive on enam kui 110 miljonit eurot aastas ja selles töötab enam kui 600 inimest. Meeldivale koostööle lootma jäädes!

Havator Kraana OÜ Info: +372 5697 2470; +372 5697 2471 www.havator.ee

Aruküla tee 51, Jüri, Rae vald, Harjumaa, 75301 Eesti Follow us:

EDULUGU

Eestis toodetud puitmaja kokkupanek Norras. Foto: Renee Mikomägi

Eksport: hea soovitaja mõjub Skandinaavia ehitusturule sisenemisel oodatakse Eesti ettevõtetelt korralikke referentse, olulised on ka head isiklikud suhted ja oskus läbi rääkida ning mõnikord aitab jalga ukse vahele saada alltöövõtt sealsetele tehastele. TEKST: HELI LEHTSAAR

„Ehitus pole selline sektor, kus otsepostitused toimiksid, klient tuleb, kui on referentse ette näidata,” iseloomustas VMT Tehased AS-i juhatuse esimees Peeter Kuum oma kogemust Skandinaavia turgudel. VMT Tehased toodab peamiselt metallkonstruktsioone ning 80% Viljandis, Põltsamaal ja KarksiNuias valmistatust läheb ekspordiks. Ettevõtte esimene ekspordiriik oli Soome ning põhjanaabrid

on senini kõige suurem sihtturg: näiteks praegu Helsingisse ehitatava Osuuspankki peakontori metallkonstruktsioonid on valminud VMT Tehastes. Ekspordimahult järgnevad Rootsi ja Norra ning vähesel määral on müüdud ka Šveitsi, Hollandisse ja Saksamaale. „Ise tulid,“ vastas Peeter Kuum muiates küsimusele, kuidas Rootsis esimesed kliendid saadi. „Paljud kliendid on ise meie poole pöördunud, sest varasematelt tellijatelt on info meie kohta liikuma hakanud. Kuid loomulikult teeme ka ise müügitööd,“ selgitas Kuum. Üks osa müügitööst on ka messid. „Oluline on ka see, et meil on olemas toimiv sertifitseeritud kvaliteedisüsteem,“ lisas Kuum. Töö kiidab tegijat Norrasse puitmaju müüva EstNor OÜ omaniku ja tegevjuhi Renee Mikomägi sõnul oli algusaegade suurim takistus norrakate umbusk. „Usaldus tuli välja teenida,“ meenutas ta. Tema sõnul pole võrreldes 14 aasta taguse ajaga palju muutunud, nii et igal alustaval ettevõttel tuleb trollidemaal vaeva näha. „Eks nad vaatavad siiani Eestit kui Ida-Euroopat ja norrakad, kellel puudub eestlastega varasem kogemus, samastavad kahjuks Eesti, Läti, Leedu, Poola või Venemaa ettevõtteid,“ nentis Mikomägi. Sealset ärikultuuri Eesti omaga võrreldes leidis Mikomägi, et norrakad on avatumad kui eestlased ning kokkuleppeid on mõnevõrra lihtsam sõlmida. „Sõbralikud inimesed, kellega on hea koostööd teha. Uue koostööpartneri omaksvõtmine käib aeglaselt, aga kui see kord juhtub, siis sujub kõik hästi. Lepingute sisu ei ole neile väga oluline. Tihti on nii, et saadame kliendile lepingu põhja üle vaatamiseks ja sealt ei tule ühtegi muudatuse soovi, kohe allkirjastatakse. See näitab, et norraka jaoks ei ole

Eks nad

vaatavad siiani Eestit kui Ida-Euroopat. Renee Mikomägi

paber kõige olulisem. Meenub üks Norra klient, kes ei soovinud maja tellides kirjalikku lepingut teha, väites, et tema jaoks ei ole paberil mingit tähtsust, loeb vaid aumehelik kokkulepe. Siiski saime lõpuks ka lepingu allkirjastatud, sest peame oluliseks, et kõik oleks edaspidiste arusaamatuste vältimiseks kirjalik, “ rääkis Mikomägi. Negatiivse poole pealt tõi ta välja norrakate kombe mitte kinni pidada maksetähtaegadest, mis kipuvad nädala või isegi kuu üle minema. „Eestis saadetakse kohe järgmisel päeval meeldetuletus, aga kui Norras mõne nädala pärast helistame ja uurime, miks maksmata, siis nad imestavad, et juba nii vara ühendust võtame,“ nentis ta. Norras on ka teistsugused ehitusreeglid ja -nõuded võrreldes sellega, millega Eestis harjunud oleme. „Näiteks paljud konstruktsioonilised lahendused ja ehitustehnilised sõlmed lahendatakse teistmoodi. Norras ehitades on äärmiselt oluline ennast kurssi viia kohalike lahendustega ja neid hoolikalt järgida, vastasel juhul tuleb kokku puutuda Norra ehitusjärelevalvega, kes väga ei kipu halastama,“ täpsustas Mikomägi. Sel aastal võeti tugevamalt sihikule Rootsi turg ja värvati rootsi keelt rääkiv müügiinimene, kes arendajate ja ehitusettevõtetega kontakti otsib. Samuti plaanitakse Rootsi ehitusmessidel osalemisest

iga-aastane traditsioon kujundada. „Rootsis elab rohkem inimesi kui Norras ning ühe sihtturu peale lootmine on riskantne,“ selgitas Mikomägi tagamaid. Paljulubav Rootsi turg Raudbetoonelementide tootja Muuga Betoonelement vaatab lisaks Soome eksporditurule ka Rootsi poole, sest erinevalt Soomest on sealsel ehitusturul nõudlus suur. Mis aitab Rootsi turule siseneda? „Alati tuleb osata õigeid vastuseid anda,“ muigas ettevõtte Rootsi turu müügi projektijuht Jürgen Paat ja selgitas, et oluline on suhtlemisoskus ja nii müügiinimese kui tema esindatava ettevõtte usaldusväärsus. Samuti ei saa löögile, kui pole ette näidata referentse ning pole kedagi, kes sind soovitaks. Jala ukse vahele saamiseks soovitas Paat ühe võimalusena ühendust võtta Rootsi tehastega ja neile alltöövõttu teha – sellega küll suurt midagi ei teeni, aga kontakte saab luua. Rootsi elamuehitusturgu peab Paat lähema viie aasta vaates Eesti ehitusmaterjalitootjatele väga perspektiivikaks, sest sealne nõudlus ületab kohalike materjalitootjate võimalusi ning nii vaatavadki rootslased näiteks Baltikumi ja Saksamaa materjalitootjate poole. „Rootsi turg on nii suur, et sealt saavad tüki kõik Balti riikide ehitusmaterjalitootjad. Ei pea turu pärast kaklema nagu Eestis,“ märkis Jürgen Paat. Tema sõnul on praegu Stockholmis puudu umbes 150 000 korterit, mida lähemal ajal tahetakse ehitama hakata. Rootsi ärikultuurist rääkides kiidab ka Paat rootslaste sõnapidamist: kui suuliselt midagi lubatakse, siis on see sama hea kui oleks leping alla kirjutatud. Samas meeldib rootslastele palju koosolekuid pidada: „Käin vähemalt kolm korda kuus kohapeal, vahel ka kaks korda nädalas“.

EDULUGU Millised võiks olla esimesed sammud uuele turule sisenemiseks? Peeter Kuum, VMT Tehased AS:

oovitan sektorist selge pildi saada, et mõista, kas on mõtet minna. Kui vastus on jah, siis kontakte aitab luua EAS ning ka saatkonnad viivad müüa ja osta soovijaid kokku. Eduks on olulised isiklikud suhted ja lubadustest kinni pidamine ja kui mingil põhjusel lubadust pidada ei saa, siis tuleb õigel ajal teatada. Renee Mikomägi, EstNor OÜ:

eie oleme norrakaid Eestisse külla kutsunud tootmist vaatama ja üldiselt tulevad nad hea meelega.Samuti on tähtis, et oleks varasemaid töid ette näidata. Usalduse võitmine võtab aega. Inglise keelt räägitakse Põhja-

maades hästi, kuid kindlasti on veel lihtsam, kui Eesti ettevõttes osatakse sihtturu keeles suhelda. Jürgen Paat, Muuga Betoonelement:

ootsis ei müü mitte toode, vaid inimene, kes seda pakub. Suhtlemisoskus ning usaldusväärsus liigutavad mägesid. Uute klientide leidmiseks on oluline leida soovitajaid – rootslane tahab teada, kes sa oled. Tuleb arvestada, et võib kuluda aasta nö peaga vastu seina jooksmisele. Kontaktidega võivad aidata näiteks Eesti-Rootsi Kaubanduskoda, Eesti Maja, EETL ning samalaadne organisatsioon Rootsis. Soomes hästi töötav praktika, et võetakse kiiver näppu ja käiakse mööda ehitusobjekte, Rootsis ei toimi.

EAS vahendab kontakte Ekspordipartneri otsing. EAS pakub seda konsultatsiooniteenust kaheksal turul, et aidata leida välisturgudel ekspordipartnerit. Hind: turu kohta 500 eurot +km. Kontaktiotsingu teenus. EASi ekspordinõunikud aitavad leida andmebaasidest võimalike klientide, edasimüüjate või muude äripartnerite kontakte peaaegu kogu maailmas. Hind: tasuta. Eelnõustamise teenus. EASi ekspordinõunikud aitavad leida esmase info ekspordituru kohta, et otsustada, kas see turg on sobilik ettevõtte tootele/teenusele ning kuidas turule sisenemist planeerida. Hind: tasuta, umbes 2 tundi konsultatsiooni. Lisainfo: www.eas.ee/et

GO Well OÜ Kiisa tn 8, 11313, Tallinn Tel. +372 6400 313 GSM +372 5690 3993 e-mail: info@gowelltrail.eu www.gowelltrail.eu Kvaliteetsed haagised Saksamaalt BLYSS-Transporttechnik GmbH ametlik esindaja Eesti Vabariigis

Lõuna-Korea kogemus: ole huvitav, eristu Birgit Linnamäe, Nordic Vision Group

trateegi ja praktilise nõunikuna olen tegelenud ehitusvaldkonna tööstusettevõtete nõustamise ja juhtimisega ligi 15 aastat. Neli aastat tagasi aitasin okaspuusaematerjalist hööveldatud ehitus- ja viimistlusmaterjali tootval OÜ-l Finlaid siseneda Lõuna-Korea turule. Oluline oli sealne sobilik majandusseis, kasvav ehituskonjunktuur, kohaliku puidu kui ressursi vähesus, isiklik kogemus äritegemisel Aasia riikidega, kultuuride ja inimeste tundmine ning diplomaatilised oskused. Esimeseks müügitehinguks kulus vähemalt aasta, vahel rohkem. Turu avas lisaks sobilikule tootele asjatundlik, inimlikult huvipak-

kuv esitlus, mis muutis höövelmaterjali müügi sisseostjate jaoks teistest eristuvaks ostuteenuseks. Minu rusikareeglid, mis on aidanud ettevõtteid välisturgudele viia: esiteks peab arvestama, et suurema edutõenäosuse annab keskendunud ja lõpuni, so otsuste ja tegevusteni läbimõeldud strateegia. Kes? Kuidas? Mis? Miks? Millal? Läbimõeldus annab ka edaspidisteks müügivestlusteks ettevalmistuse. Alati ilmneb suurem selginemine läbirääkimisi pidades. Tuleb arvestada ootamatustega. Teiseks saab sarnaste toodete turul eristuda toote- ja teenuse nüanssidega, inimestevaheliste suhtlemisega: kes pakub sobivaimat teenust, elamust. Inimeste ootus elamuseleteenusele võib olla erinev: lakoonilisusest suure värvikuseni.

Kolmandaks võiks mõelda, millise sõnumiga panna esimestel suhtlusminutitel klient endast ja oma toodetest huvituma. Otsekontaktis selgub, kas leitakse mingi ühine huvide nüanss või hoopis eristutakse. Nii teeb ehk kalastushuvilisest elektritööriistade müüja teise kalastushuvilisega paremad tehingud või hoopis müüb purjetamishuviline puitu autohuvilisele ja mõlemad on rõõmsad. Kokkuvõttes: tunnen toodet ja pakun oma toote müügi teenust, saan inimeste keelest ja äritavadest aru, olen isikuna ebakonventsionaalne ja huvipakkuv. LõunaKoreas töötas minu kasuks lisaks asjatundlikkusele ka fakt, et olin kaugelt tulnud heledanahaline ja pikka kasvu naine mehises majandusharus.

Täname oma kliente ja koostööpartnereid meeldiva koostöö eest. Soovime kõigile häid pühi! AS Kunda Nordic Tsement

ENERGIA

Eestil oma lähenemisviis hoonete energiatõhususe tõendamisele Tulenevalt Euroopa Liidu direktiivist hoonete energiatõhususe kohta on liikmesriigid, sealhulgas Eesti, kohustatud uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete osas järgima energiatõhususe nõudeid ning tagama, et hoonetele väljastataks energiamärgis. TEET TARK HEVAC OÜ JUHTAJA, VOLITATUD KÜTTE- JA VENTILATSIOONIINSENER

Vastavalt Euroopa Liidu direktiivile peavad alates 2019. aastast kõik uusehitised, mida omavad ja kasutavad riigiasutused, olema liginullenergiahooned. Alates 2021. aastast laieneb nõue kõigile uusehitistele. Kuni sinnamaani peavad uued ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Liikmesriikidel on õigus ise kehtestada energiatõhususe tõendamise ja märgiste väljastamise korrad ning metoodikad. Seetõttu võivad eri riikide hoonete energiatõhususe miinimumnõuete tõendamise põhimõtted ja energiamärgised väga suurtes piirides erineda ega ole sageli omavahel lihtsasti võrreldavad. Hindame summaarset tarbimist Energiatarbimise reguleerimiseks ja energiatõhususe miinimumnõuete tõendamiseks on erinevaid lähenemisviise. Mõnes riigis on sätestatud piirväärtused hoone komponentidele, näiteks välispiirete soojusläbivus-

2013.

aastal muutus Eestis energiatõhusust reguleeriv õigusruum. tele (nn U-arvud), ventilatsioonisüsteemi SFP-le vms. Eestis on mindud teist teed. On reguleeritud hoone summaarne energiatarbimine, võttes arvesse energiakandjate kaalumistegureid ja lokaalsetest taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat. Näiteks hoone kütteenergiatarve (soojuskadu) ei sõltu mitte ainult välispiirde komponendi U-arvust, vaid ka välispiirde komponendi pindalast. Üldjuhul on akna U-arv oluliselt suurem välisseina omast. Mida suurem on ak-

na osakaal fassaadi pindalast, seda suurem on soojuskadu läbi fassaadi. Mida ebakompaktsem on hoone, seda suurem on hoone välispindala ja suurem soojuskadu. Seega, ainult U-arvu reguleerimine ei pruugi hooneid energiasäästlikumaks muuta. Üks tehnosüsteem mõjutab teise süsteemi energiatarbimist. Näiteks vähem elektrit tarbiv valgustus suurendab küttetarbimist, kuna hoonesse eraldub vähem vabasoojust. Hoone on üks tervik ja sellele tugineb ka Eesti lähenemisviis – lähtutakse summaarsest energiatarbimisest, mitte komponendipõhistest näitajatest. Hoonete energiatõhususe hindamiseks kasutatakse Eestis kahte mõistet: KEK ehk kaalutud energiaerikasutus ja ETA ehk energiatõhususarv. KEK iseloomustab olemasolevat hoonet ja see saadakse üldjuhul tegelikult tarnitud ja eksporditud energiate alusel, st see tugineb hoone tegelikule ja mõõdetud energiabilansile. ETA iseloomustab uue või oluliselt rekonstrueeritava hoone energiakasutust ja see saadakse arvutuslikul teel, st tegemist on prog-

Arvestades,

et elektri kaalumistegur läks suuremaks ja piirväärtused väiksemaks, karmistusid oluliselt hoonete energiatõhususe miinimumnõuded.

noosiga standardtingimustel. ETA arvutamise põhieesmärgiks on tõendada ehitatava või oluliselt rekonstrueeritava hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele, kaasa arvatud liginullenergiaja madalaenergiahoonete nõuetele. Hooned jagunevad klassidesse Sõltuvalt hoone KEKi või ETA väärtusest jagatakse hooned klassidesse. Kõige energiatõhusam on klass A ja ebatõhusam H. Sõltuvalt hoone kasutusotstarbest on klassideks jaotamisel erinevad skaalade väärtused. Näiteks ujula tarbib ühe köetava pinna ruutmeetri kohta palju rohkem energiat kui elamu. Seetõttu poleks õiglane nende hoonete energiatõhusust hinnata sama skaala väärtuste alusel. 2013. aastal muutus Eestis energiatõhusust reguleeriv õigusruum. Seetõttu on oluline konkreetse hoone korral selgeks teha, millal on hoonele koostatud energiamärgis ja arvutatud ETA või KEK. Uus ETA määramise metoodika hakkas kehtima alates 09.01.2013. Oluliseks erinevuseks võrreldes vana metoodikaga oli elektri kaalumisteguri suurenemine varase-

malt 1,5-lt 2-le, vabasoojuste mõningane muutus ja energiatõhususarvu piirväärtuste muutus. Üldjuhul läksid ETA piirväärtused väiksemaks. Arvestades, et elektri kaalumistegur läks suuremaks ja piirväärtused väiksemaks, karmistusid 2013. aasta alguses oluliselt hoonete energiatõhususe miinimumnõuded. Paljud hooned, mis said enne 2013. aastat ehitusloa, poleks seda enam saanud. Uus metoodika Uus KEK-i arvutamise metoodika ja energiamärgise väljastamise kord jõustus alates 03.05.2013. Sellega muutusid täielikult energiamärgise kujundus ja klasside skaala väärtused. Raske on orienteeruda eri kasutusotstarbega hoonete energiatõhususarvu ja kaalutud energia-erikasutuse väärtuse kWh/ (m2.a) põhjal ning otsustada, millena on hoone energiatõhusam, millena mitte. Näiteks kumb on energiatõhusam: kas korterelamu, mille KEK on 160 kWh/(m2.a), või KEKiga 320 kWh/(m2.a) tervishoiuhoone? Kuigi tervishoiuhoone KEK on kaks korda suurem elamu

omast, võib hoopis tervishoiuhoone olla energiatõhusam. Tulenevalt kasutuse iseärasustest peaks tervishoiuhoone energiatarve olema palju suurem kui elamu oma. Alates 2013. aasta maikuust on energiaklassi skaalad viidud vastavusse nii, et sõltumata hoone kasutusotstarbest vastab A-klassile liginullenergiahoone, B-klassile madalaenergiahoone, C-klassile uue hoone energiatõhususe miinimumnõue ja D-klassile oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe miinimumnõue. Miinimumnõude piirväärtus on vastava ETA klassi vahemiku maksimaalne väärtus. Näiteks väikeelamu puhul on liginullenergiahoone piirväärtus 50, madalenergiahoonel 120, uuel hoonel 160 ja oluliselt rekonstrueeritaval hoonel 210 kWh/(m2.a). Lehekülje pöördel olevas tabelis on toodud alates 2013. aastast kehtima hakanud KEK ja ETA klassid ning energiatõhususe miinimumnõuded. Neid klasse kasutatakse hoonetel, millele koostati energiamärgis pärast 3. maid 2014. Kui energiamärgis oli koostatud enne seda kuupäeva, kajastub märgisel vana energiaklassi skaala. 47

ENERGIA Energiaklassid ning energiatõhususarvu piirväärtused mullu kehtima hakanud määruste kohaselt KEK või ETA, kW/h/(m2./a)

ETA, kWh/(m2. /a)

Klass

Kasutusotstarve

Uus

Oluliselt rekonstrueeritav

Väikeelamu

≤50

51...120

121...160

161...210

211...260

261...330

331...400

≥401

160

210

Korterelamu

≤100

101...120

121...150

151...180

181...220

221...280

281...340

≥341

150

180

Büroohoone

≤100

101...130

131...160

161...210

211...260

261...320

321...400

≥401

160

210

Ärihoone

≤130

131...160

161...210

211...270

271...330

331...390

391...460

≥461

210

270

Avalik hoone

≤120

121...150

151...200

201...250

251...310

311...390

391...490

≥491

200

250

Haridushoone

≤90

91...120

121...160

161...200

201...250

251...310

311...390

≥391

160

200

≤270

271...300

301...380

381...460

461...540

541...620

621...700

≥701

380

460

≤130

131...160

161...230

231...280

281...330

331...390

391...460

≥461

230

280

≤100

101...140

141...190

191...240

241...300

301...380

381...480

≥481

190

240

≤130

131...160

161...210

211...270

271...340

341...420

421...510

≥511

Tervishoiuhoone Kaubandus/ terminal Koolieelne lasteasutus Muud hooned

SAVITELLISED JA TELLISPLAADID

ökoloogiliselt puhtad ja allergiavabad • looduslik materjal – ökoloogiliselt puhtad ja allergiavabad (ei sisalda kemikaale) • palju värve – üle 70 erineva värvitooni, ka antiiksed toonid • ilmastikukindlad – taluvad hästi temperatuuri ja väliskeskkonna muutusi • kõrge kvaliteediga – vastavad Benor, CE ja ISO standarditele ning kvaliteedinõuetele • hooldusvabad – kivi ei nõua hooldamist • kauakestvad – kivi säilitab oma välimuse aastakümneteks.

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT! jooniste printimine, koopiad projektipangateenus skaneerimine, vektoriseerimine köitmine, kiletamine visiitkaardid, kleebised bännerid, sildid, objektitahvlid roll-up stendid plaadile trükk - KAPA, PVC, BIP erikujuline lõikus CNC pingil Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee Tallinnas: Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

Nelissen Eesti OÜ 44 20 266; 50 22 038 info@nelissen.ee

Täidame tellimusi üle Eesti, kättetoimetamine kullerpostiga

www.nelissen.ee

www.koopia3.ee

Tabelis tähistab punane värv liginullenergiahooneid, sinine madalaenergiahooneid, roheline uute hoonete miinimumnõuet ja kollane oluliselt rekonstrueeritavate hoonete miinimumnõuet. Teades hoone energiaklassi, on uue lähenemisviisi korral lihtne hinnata, kuivõrd energiatõhus on hoone Korterelamu KEKga 160 kWh/(m2 . a) vastab klassile D, st kui tegemist oleks uue hoonega, siis see hoone ehitusluba ei saaks, sest pole täidetud energiatõhususe miinimumnõuded [150 kWh/(m2 . a)]. Tervishoiuasutus KEK-iga 320 kWh/(m2 . a) vastab klassile C. Hoone täidab uute hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid, saaks ehitusloa ja on arvestades hoone kasutusotstarvet eelmainitud korterelamust energiatõhusam.

KEKi ja ETA määramist reguleerivad õigusaktid: Vabariigi Valitsuse määrus nr 68, 30.08.2012, “Energiatõhususe miinimumnõuded” (edaspidi “VV 68”); Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 63, 08.10.2012, “Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika” (edaspidi “MKM 63”); Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 30, 23.04.2013, “Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord” (edaspidi “MKM 30”). Määrused VV 68 ja MKM 63 käsitlevad põhiliselt energiatõhususarvuga seonduvat. VV 68 sätestab energiatõhususe miinimumnõuete tõendamise üldised põhimõtted, energiakandjate kaalumistegurid ja ETA piirväärtused ehitatavatele ning oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele. Määruses VV 68 on defineeritud liginullenergiaja ma-

dalaenergiahoone mõisted. Määruses MKM 63 on toodud energiatõhususarvu määramise metoodika ja arvutuspõhimõtted. Määruste VV 68 ja MKM 63 põhieesmärgiks on kehtestada ehitatavatele (projekteeritavatele) ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele energiatõhususe miinimumnõuded, st piirväärtused, millest suuremate energiakuludega hooneid ei tohi ehitada, ning miinimumnõuete tõendamise põhimõtted. Määrus MKM 30 käsitleb metoodikat, millest on vaja lähtuda olemasolevate hoonete energiamärgise koostamisel. Määruses on toodud nõuded olemasolevate, ehitatavate ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete energiamärgise vormistamisele ja väljaandmisele, samuti energiatõhususarvu ja kaalutud energiaerikasutuse klasside skaalad.

KESKKONNASÕBRALIK MÜÜRIPLOKK

www.roclite.eu

Viru Keemia Grupp AS tütarettevõte VKG Plokk OÜ asub Ahtmes ajaloolises poorbetoontoodete tootmiskompleksis. VKG Plokk OÜ investeeringud tootearendusse ja tootmisse andsid võimaluse tulla turule uue põlvkonna müüriplokiga ROCLITE. Patenteeritud keskkonnasäästlik tootmine ning Saksa firma Masa-Henke täpsed tootmisliinid võimaldavad toota kvaliteetseid müüriplokke.

ROCLITE PLOKK ON: kerge ja kvaliteetne tugev ja täpne ● soodne ja soojapidav ● kergesti paigaldatav ● hea helipidavusega ● ●

Roclite seinaplokke kasutatakse müüri-, seina- ja vaheseinamaterjalina. Plokid ühendatakse omavahel peenteramördiga või plokiliimiga.

ROCLITE ON LOODUSSÕBRALIK JA KESKKONNASÄÄSTLIK Roclite ehitusplokid saadakse autoklaavmeetodil kõrgel temperatuuril liiva, põlevkivituha ja vee segust. Poorbetoonplokid on ökoloogiliselt puhtad ega eralda ümbritsevasse keskkonda kahjulikke ühendeid. Järgitakse jäätmevaba tootmise põhimõtteid – põlevkivituhk võetakse taaskasutusse. Põlevkivituha kasutamisega plokkide tootmisel jäetakse loodusesse „väiksem jalajälg“. Plokkide hea soojapidavuse annab poorides olev õhk. Pärast autoklaavimist on Roclite plokid kerged ja tugevad ning neist on võimalik ehitada kuni kolmekorruselist maja (kandvates konstruktsioonides). Lisaks headele omadustele on toode ka keskkonnasäästlik – 100 000 m3 kergplokkide tootmiseks jääb Eestis kaevandamata 25 600 tonni lubjakivi, 2000 tonni savi, 16 800 tonni liiva ja 4100 tonni kipsi. 100 000 m3 ROCLITE-plokkide tootmiseks kasutatakse ca 39 000 tonni põlevkivielektrijaamade lendtuhka.

uudised

Eesti Projektbüroode Liit

EESTI PROJEKTBÜROODE LIIT ÜHENDAB EHITUSKONSULTATSIOONI TEENUSEID OSUTAVAID ETTEVÕTTEID

Tartu Uus Loodusmaja

Liitu kuuluvad 66 ehituse valdkonnas konsultatsiooniteenust pakkuvat firmat, kelle hulgas on nii arhitekti- kui ka inseneribüroosid. Seisame valminud hoone kasutajate huvide eest, et nad jääksid rahule nii ehituse kvalteedi kui insenerilahendusega, peame oluliseks kvaliteetse ehitustöö nõuete kehtestamist ehitusprojektides. Eesti Projektbüroode Liit on Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC), Eesti KaubandusTööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu liige. EPBL EESMÄRGID JA TEGEVUSSUUNAD: Projekteerimiskonsultatsioonitegevuse arendamine ja oma liikmete tegevuse toetamine nii sise- kui ka välisturul. Usaldusväärse liikmeskonna loomine, nende tegevusest avalikkuse informeerimine. Liikmete ühiste huvide esindamine ja kaitsmine. Liikmetevahelise informatsiooni vahetamine ja suhtlemise soodustamine. Avatud ja ausate konkurentsipõhimõtete kasutamine ja propageerimine. Liikmeskonna esindamine koostöös samalaadsete rahvusvaheliste organisatsioonide ning erialaliitudega. Projekteerimiskonsultatsioonialase informatsiooni kogumine ja analüüsimine.

Ehitusprojekt 2013 on Viljandi Gümnaasium Eesti Projektbüroode Liidu liikmed valisid Aasta Ehitusprojektiks Salto AB projekteeritud Viljandi Gümnaasiumi. Muinsusväärtusega vana koolihoone juurde on oskuslikult sobitatud moodsas võtmes lahendatud juurdeehitis, mis kasutab ära looduslikku pinnareljeefi. Viljandi Gümnaasiumi uus hoone koos vana olemasoleva muinsuskaitselise koolihoone ning Ugala teatriga loob antud alal ühtse terviku.

Projekteerija: Salto AB OÜ Projekteerimise lepingu sõlmis Salto RKASga, projekti koordineerimise ja inseneriosade tegemise lepingu ASga Nord Projekt. Konstruktsioonid projekteeris AS Nord Projekt ja OÜ Printsiip, KVVK osa LTKV Projekt OÜ. Elekter: AS Nord Projekt. Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium Ehitaja: AS Oma Ehitaja

HINDAMINE:

Konsultandi kvaliteedipõhine valik

Ülemiste liiklussõlm Viljandi Gümnaasium

OÜ Vihula Mõis Ida-Viru Keskhaigla

OÜ Vihula Mõis Enamik Vihula mõisa hooneid on ehitismälestised ja kogu territoorium looduskaitseala. Hoonetes on kasutatud kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi: maakütet (30km torusid), päikesepatareisid, soojusvahetiga ventilatsiooni, uusi puhastusseadmeid. Projekteerija: Restor AS Tellija: OÜ Vihula Mõis Ehitaja: Restor AS

Ülemiste Liiklussõlm Liiklussõlme rekonstrueerimise projekt on Eestis ainulaadne insenertehnilise ja tehnoloogilise keerukuse poolest. Projekt sisaldab muuhulgas 8,05 kilomeetrit teid, kolme jalakäijate tunnelit, ühte autotunnelit ja sõiduteeviadukti ning kahte raudteeviadukti. Projekteerija: K-Projekt AS Tellija: Tallinna Kommunaalamet Ehitaja: AS Merko Ehitus Eesti

Tartu uus loodusmaja Tartu loodusmaja kompleks koosneb energiatõhusast õppehoonest ja ümbritsevast loodushariduslike õpperadadega pargist. Kahekorruseline hoone on osaliselt mäenõlva süvistatud, selle silmapaistvaim osa on läbi kahe korruse kõrguv kasvuhoone. Projekteerija: Karisma Arhitektid OÜ Tellija: Tartu Linnavalitsus Ehitaja: Merko Tartu AS

Ida-Viru Keskhaigla Kohtla-Järve uus aktiivravikompleks on funktsionaalselt seotud olemasolevate hoonetega ja võimaldab kinnistut edasi arendada Ida-Viru maakonna kompetentsining tervisekeskuseks. Valmiva hoone eesmärkideks oli funktsionaalsus ja sobivus keskkonda. Projekteerija: AB Kalle Rõõmus AS Tellija: SA Ida-Viru Keskhaigla Ehitaja: Oma Ehitaja AS

Konsultandi kvaliteedipõhine valik tähendab projekteerimisfirmade selekteerimist nende kvalifikatsiooni, vilumuse, võimekuse ja aususe alusel. Tähtsamad tunnused, mille abil saab hinnata konsultandi sobivust konkreetse projekti läbiviimisel, on alljärgnevad: erialane pädevus: erialaselt pädev konsultant peab suutma pakkuda kliendile välja töörühma, mille haridustase, väljaõpe, kogemused ja otsustusvõime on antud projekti jaoks piisavad. korraldusoskused: konsultandi käsutuses peavad olema kvalifitseeritud tööjõud ja vajalikud ressursid, et ta saaks pidada kinni ajagraafikust ja tagada töö planeerimise tõhusaimal viisil. Klient peab samal ajal olema pidevalt informeeritud projekti kulgemisest. ressursside olemasolu: klient peaks välja selgitama, kas konsultandil on käepärast piisaval arvul vilumusega töötajaid ning kas tema rahalised ressursid on küllaldased, et tööga toime tulla. erapooletus: kui klient palkab konsultandi, kes kuulub mõnda FIDICi liikmesassotsiatsiooni, võib ta olla kindel, et konsultant peab kinni FIDICi eetikakoodeksist. Konsultant saab töötasu ainuüksi nende honoraride näol, mida talle maksavad kliendid. hinnastruktuuri õigustatus: konsultandid peavad saama adekvaatset töötasu, sest see tagab, et nad on võimelised pakkuma kõrge kvaliteediga teenuseid, pöörates vajalikul määral tähelepanu üksikasjadele ja alternatiivsetele võimalustele. professionaalne ausus: vastastikune usaldus ja ausus on õli, tänu millele töötab kliendi ja konsultandi vaheliste suhete masinavärk. kvaliteedi tagamise süsteem: mõlemad pooled peavad selgesti aru saama, et kvaliteedi all peetakse silmas vastavust kliendi kehtestatud nõudmistele. Tutvu juhendiga : http://epbl.ee/et/info

uudised Eesti Ehitusettevõtjate Liit

EEEL-I LIIKMELISUS ON ANDNUD EHITUSFIRMADELE VÕIMALUSE LEIDA PROBLEEMIDELE LAIEMAT KÕLAPINDA

EEEL/EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT EEEL on ehitusettevõtjaid ühendav mittetulundusühing, mis asutati 1991. aastal. Liidu eesmärk on kooskõlastada ja koordineerida oma liikmete tegevust ehitustegevuse majanduspoliitilistes küsimustes ja suhetes töövõtjatega ning nende organisatsioonidega. EEEL on oma struktuurilt avatud, võimaldades nii regionaalsete kui ka erialaliste alaliitude moodustamist. Liidu liikmeteks olevad ehitusettevõtjad annavad oma ehitustegevusega üle 50% kogu Eesti ehituskäibest. EEEL-il on oma esindaja kõikide ehitusharidust pakkuvate kutseõppeasutuste nõunike kogus. Samuti on EEEL esindatud tööandjate esindajana tarbijakaitse komisjonis, töövaidluskomisjonis ja paljudes muudes institutsioonides. Alates 2004 on EEEL Euroopa ehitusfirmasid ühendava katusorganisatsiooni FIEC liige. EEEL-i kuulub 01.12.2014.a seisuga 102 liiget. EEEL-i liikmelisus on andnud ehitusfirmadele võimaluse leida probleemidele laiemat kõlapinda, et saavutada seeläbi kiiremini konstruktiivseid lahendusi. PEAMISED TEGEVUSED 2014/2015.AASTAL: Aktiivne osalemine seadusloome töös. Kutseomistamine: EEEL-il on kutseandja õigused ehitustööliste ja Ehitusjuhi kutsetele. Ehitustöölise kutseeksamite korraldamine kutseõppeasutustes. Ehitustegevust puudutava informatsiooni väljaandmine ja levitamine. Osalemine partnerina rahvusvahelise BUILDEST projekti töös. Liidu liikmetele täiendkoolituste korraldamine. Liikmetele ehitusteemaliste õppereiside korraldamine. Alates 2009. aastast korraldab EEEL „Aasta Ehitaja“ konkurssi. Ehituse,- Kinnisvara,- ja Geomaatika Kutsenõukogu töö juhtimine. Liikmetele õigusabi ja konsultatsioonide pakkumine. TEAN nimekirja pidamine/haldamine ja TEAN komisjoni töö korraldamine ja juhtimine. Majanduse elavdamisele suunatud ettepanekute väljatöötamine ja esitamine.

Liit taotleb TEAN nimekirjale suurema jõu Riigihangete läbipaistvuse suurendamiseks on EEEL arendanud tunnustatud ehitusettevõtjate ametliku nimekirja (TEAN) e-keskkonna, mille eesmärgiks on muuta ausate ja edukate ehitusettevõtjate riigihangetel osalemine hõlpsamaks. Ühtlasi võimaldab loodud keskkond ehitusettevõtete laialdasemat esitlemist erasektoris. Täna on küll registreeringuga ettevõtjaid suhteliselt vähe, ent loodame, et nende arv tulevikus jõudsalt kasvab. Liit plaanib sellel teemal ka Rahandusministeeriumi poole pöörduda, et TEAN nimekiri saaks riigihangete seaduse mõistes veelgi suurema jõu. Selleks tuleks selgemalt määratleda aus maksekäitumine ning ettevõtte majanduslikud eeldused, samuti referentsinõuded, mis tagavad ettevõtja vastavuse tellija poolt esitatud nõuetele vastavalt TEAN nimekirja klassiregistreeringu tingimustele. Täna toetab seda ideed nii Maksuamet kui suuremad hankijad, näiteks RKAS.

Üürieluasemete teemal peeti nõu EEEL on seisukohal, et riiklike üürikorterite ehitamine aitaks elavdada ehitusturgu ning see võiks olla heaks näiteks riigi ning erasektori partnerlusest. Sel teemal on toimunud mitmeid üritusi, sealhulgas ümarlaud, kus osalesid Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, riigi ning eraettevõtete esindajad. Ühiselt leiti, et tegutsema peaks terviklikku pilti silmas pidades. Uute elamute arendamine peaks käima käsikäes olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimise ning vajadusel amortiseerunud elamufondi lammutamisega.

50%

kogu Eesti ehituskäibest annavad EEEL liikmed.

HEA TEADA:

Ootame ehitusettevõtjaid liituma

Žürii ringkäigul Tondiraba Jäähallis. Foto: Enno Rebane

Aasta ehitaja valiti tihedas konkurentsis Eesti Ehitusettevõtjate Liit valib parimat ehitajat alates 2009. aastast. Konkursi eesmärgiks on leida parim ehitusjuht, kelle töö on pälvinud tunnustuse nii töö tellija, arhitekti, projekteerija kui ka omanikujärelevalve poolt, laiemaks eesmärgiks on ehitaja ameti propageerimine ja oma ala parimate tunnustamine. Tänavusel konkursil oli eriti rohkelt osavõtjaid: tiitlile kandideerisid 18 ehitusjuhti ning väärikaid kandidaate võitja kohale oli palju. Seekord kuulusid Eesti Ehituset-

tevõtjate Liidu korraldatava konkursi žüriisse Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht ja ühtlasi žürii esimees Indrek Peterson, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Ilmar Link, ettevõtja Lembit Makstin, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juht Enno Rebane, arhitekt ning Eesti Projektbüroode Liidu juhatuse aseesimees Tõnis Tarbe, Riigi Kinnisvara AS ehitusjuhtimisosakonna juht Igor Gerasenkov ja ajakirja EhitusEST toimetaja Liivi Tamm, kes valisid Aasta Ehitajaks 2014 Ahto Aruväli (Merko Ehitus Eesti ASi projektijuht).

Eelnevalt on tiitli võitnud:

Tarmo Pohlak (2009) poolt juhitud Tallinki büroohoone ehitus Tiit Joosti (2010) poolt juhitud Ämari lennubaasi ehitus Arvo Kirotus (2011) poolt juhitud Tallinna Reoveepuhastusjaama biofiltri ehitustööd Keit Paal (2012) poolt juhitud Tallinna Ülikooli Loomemaja NOVA õppehoone Aivo Pedak (2013) poolt juhitud Viljandi Riigigümnaasiumi ehitustööd

EEEL-i liikmelisus on andnud ehitusfirmadele võimaluse leida probleemidele laiemat kõlapinda ja saavutada seeläbi kiiremini konstruktiivseid lahendusi. Pea veerandsaja aasta jooksul oleme Eesti ühe vanima erialaliiduna seisnud hea ehitusettevõtluse kõrge maine eest Eestis, osalenud ehitussektori korrastamiseks ja ladusamaks toimimiseks järjepidevalt ehitusvaldkonda puudutava seadusloome kujundamise ning ehitushariduse moderniseerimise protsessis. Nii oleme välja töötanud ehitusettevõtja hea käitumistava ja eetikareeglid, mille eesmärgiks on ebaausa konkurentsi piiramine ning vildaka ärieetika taunimine ehitusturul. EEEL-i eestvedamisel on valminud mitmed olulised ehitussektori ettevõtluskeskkonda korrastavad ja reguleerivad dokumendid: Ehituse töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013); Standard “Ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamine”. Riigihangete läbipaistvuse suurendamiseks oleme välja arendanud tunnustatud ehitusettevõtjate ametliku nimekirja (TEAN) e-keskkonna. Siiski ei tegele me üksnes ehitusturu korrastamisega, vaid pakume ehitusettevõtjatele ja spetsialistidele konkurentsivõime parendamiseks koolitusprojektide, õppereiside, seminaride ning konverentside näol ka erinevaid koolitusvõimalusi. Oluline tegevus liidu töös on kindlasti liikmete nõustamine. Oodatud on ka ettepanekud mõne aktuaalse teema või probleemi osas, millega liit peaks tegelema ja mis võiks kokkuvõttes tuua kasu kõikidele liikmetele. Kui oled huvitatud ehitusvaldkonna arendamisel ja ettevõtluskeskkonna kujundamisel kaasa rääkima ja kui toetad hea ettevõtlustava ning ausa konkurentsi põhimõtteid, siis oled oodatud EEEL-i liimeskonnaga liituma ja ka liidu töös aktiivselt kaasa lööma.

uudised Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus 54

LIIT, MIS ÜHENDAB EESTI KÜTTEJA VENTILATSIOONIINSENERIDE PAREMIKU EKVÜ LIIKMED Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusse kuuluvad 270 kütte- ja ventilatsioonispetsialisti, teisisõnu suur osa Eesti kütte- ja ventilatsiooniinseneride paremikust. Tänu otsusele võtta ühingu liikmeteks ka üliõpilasi, on noorte spetsialistide osakaal ühingus tunduvalt tõusnud, mis omakorda tähendab paremat integreeritust valdkonnas ja valdkonna üleselt. Ühing korraldab oma liikmetele ja valdkonnaga seotud inimestele erialast täiendkoolitust, osaleb kutseomistamisel ning teeb koostööd erinevate ministeeriumite ja ühiskondlike organisatsioonidega, mis vajavad erapooletut ja kompetentset erialast informatsiooni. SUUNAD Tegevusaastate jooksul on EKVÜ tegevus hõlmanud mitmeid arengusuundi. Kui algul tegeleti põhiliselt tehniliste päevaprobleemide lahendamise ja erialaste normide ja standardite välja töötamisega, siis tänaseks on fookus nihkunud energiatõhususega seotud probleemidele. EKVÜ on välja andnud kaks soojusvarustuse, santehnika ja ventilatsioonitoodete kataloogi ja erialase teatmiku. 2010. aasta suvel ilmus EKVÜ ja SA KredEx koostöös ka ligi 300-leheküljeline raamat „Hoonete energiatarve ja sisekliima“, millest tänaseks on ilmunud täiendatud kordustrükk. EKVÜ on ka ehitiste energiatõhususe valdkonna kutseandja. Uued kutsestandardid on kinnitatud Inseneride Kutsenõukogus 5. juunil 2013. Anname välja järgmiseid kutseid: energiaaudiitor 6, energiaaudiitor 6 osakutse elamute energiaauditite tegemine, diplomeeritud energiatõhususe spetsialist 7, volitatud energiatõhususe spetsialist 8. Ühing jätkab ka järmistel tegevusaastatel kutseomistamistegevust, arendab koolitustegevust koostöös nii era- kui avalike organisatsioonidega ning on partneriks tehnilist haridust andvatele (kõrg)koolidele tulevaste spetsialistide koolitamisel ja riiklikele institutsioonidele.

Stipendiumi võitja Karl-Villem Võsa

Selgus stipendiumi saaja: Karl-Villem Võsa 2014. aasta sügisel pani EKVÜ läbi TTÜ Arengufondi välja 1500 euro suuruse stipendiumi Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna edukale inseneri- või doktoriõppe üliõpilasele. Stipendiumile laekus kuus avaldust. Kõik kandidaadid olid äärmiselt tugevad ja komiteel, kuhu kuulusid Aivar Uutar (EKVÜ esimees), Hendrik Voll (TTÜ kütte ja ventilatsiooni õppetooli juhataja), Urmas Hiie (ETSNord juhatuse esimees), Kalev Kundla (AS Clik hooldusosakonna juhataja) ja Peeter Uhtjärv (AEK juhatuse liige), oli väga raske välja valida parimatest parim. Lõplik otsus langes kütte ja ventilatsiooni õppetooli kolmanda kursuse üliõpilase Karl-Villem Võsa kasuks. Karl-Villem on pärit Hiiumaalt ja paistab silma erakordselt tugeva reaalainete oskusega. Väärib veel märkimist, et keskkooliks valis Karl-Villem hoopis Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi, et saada ka humanitaarainetes sama tugevaks. Karl-Villem oli kandidaatidest ainus, kes teadis juba väikese poisina, mis eriala ta edaspidi ülikoolis omandada soovib. Õnnitleme Karl-Villemit stipendiumi saamise puhul. Kõik EKVÜ stipendiumikonkursil osalejad saavad õiguse osaleda ühe aasta jooksul tasuta EKVÜ koolitustel ja seminaridel.

UUS RAAMAT:

„Hoonete energiatarve ja sisekliima“

õpilast 18. koolist osales võistlussarjas.

Detsembri alguses jõuab poelettidele täiendatud kordustrükk ülipopulaarseks osutunud raamatust „Hoonete energiatarve ja sisekliima“, mis põhineb suurel määral juba varem ilmunud Enno Abeli rootsi- ja ingliskeelsetele raamatutele, kuhu kaasautor Hendrik Voll lisas peatüki „Ühiskondlike hoonete fassaadi kavandamise mõju päevavalgusele ja jahutuskoormusele“. Tähtsaim täiendus on tehnikamagistri Teet Targa kirjutatud peatükk 11 “Energiatõhususe tõendamise põhimõtted Eestis” lisaga I. Raamat on mõeldud arhitektidele, projekteerijatele, ehitusettevõtjaile, kinnisvaraarendajatele ja tehniliste erialade üliõpilastele.

keskkonna ning keskkonnasäästliku mõtteviisiga. Samuti oli eesmärk teha esimesed sammud selleks, et vabaneda erialaga kaasas käivast igavast „torujüri“ mainest, näidates noortele, et eriala on midagi palju enamat ja huvitavamat. Võistlussarjas osales kokku ligi 200 kooliõpilast kaheksateistkümnest koolist. Milline oli meie tegevuse tulemus? TTÜ Keskkonnatehnika 35le kohale, mille koosseisus on ka kütte ja ventilatsiooni eriala, kandideeris 84 noort inimest, nende seas ka 8 kuldmedaliga lõpetajat. Kuna paljud traditsioonilistest inseneriõppekavadest olid TTÜs alakonkursiga, saadi õppekavale vastu võtta rohkem tudengeid, kui oli õppekavale ette nähtud kohti. Keskkonnatehnika õppekava oli sellel aastal TTÜ õppekavadest enim populaarsust võitnud õppekava. Võistlussarjast õnnestus ülikoolil saada 2014. aastaks tervelt 18 uut tudengit.

Raamat annab põhjaliku ülevaate hoonete kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuslahenduste kavandamisest, nõudmistest sisekliimale ning selle mõjutajatest, päevavalguse ja fassaadide kavandamisest, hoonete energiatõhususest, tasuvusarvutuste tegemisest. Enam kui 300-leheküljelise raamatu autorid on Rootsi Chalmersi Tehnikaülikooli professor Enno Abel, TTÜ ehitusteaduskonna kütte- ja ventilatsiooni õppetooli professor ja juhataja Hendrik Voll ja 8. taseme volitatud kütte- ja ventilatsiooniinsener ning 8. taseme volitatud energiatõhususe spetsialist Teet Tark. Raamatu kordustrükk on valminud Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse eestvedamisel ja toetajate kaasabil. Raamat on nüüdseks jõudnud ka poelettidele. Raamatut saab tellida Eesti Kütte- ja Ventilatsiooninseneride Liidu kaudu.

Võistlussarja võitjad Jakob Westholmi Gümnaasiumist koos võistlussarja läbiviijatega. Vasakult teine Paul Nael on sügisest TTÜ keskkonnatehnika õppekava tudeng

Torujüri eriala võimas taassünd Eesti vajab aastas 12–15 ülikooli lõpetavat kütte- ja ventilatsiooniinseneri, et eriala säiliks jätkusuutlikuna. Neid koolitab Eestis vaid Tallinna Tehnikaülikool, ent viimastel aastatel on sellel erialal lõpetajate arv jäänud alla kümne. Tõehetk saabus 2013. aasta sügisel, mil keskkonnatehnika õppekavale, mille alla kuulub ka kütte ja ventilatsiooni eriala, asus õppima vaid neli uut tudengit. See oli ülikooli ülivõimsalt kõige nõrgem konkurss. Veel nukram on aga see, et nendest neljast tudengist on peale esimest aastat jätkamas vaid üks. 2013. aasta sügisel valiti TTÜ kütte ja ventilatsiooni õppetoolile uus juht professor Hendrik Voll. Lisaks eriala populariseerivatele loengutele gümnaasiumites korraldas Hendrik koostöös Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusega (EKVÜ) õpilastele võistlussarja „Päikeseenergiast energiasäästlike hooneteni“, mida toetas ka Haridus- ja Teadusministeerium. Võistlussarja põhieesmärk oli tutvustada teadustegevust hoonete energiatõhususe valdkonnas, suurendada kooliõpilaste huvi tehnika ja tehnoloogia valdkonna hariduse omandamise vastu ning seostada erinevaid gümnaasiumis õpitavaid valdkondi ümbritseva elu-

LIGIKAUDU

200

uudised Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit 56

EESTI KATUSE- JA FASSAADIMEISTRITE LIIDU EESMÄRGID KOOLITUS Eesmärgiks on viia erialane info oma koolitusklassi ja praktikumide läbi turuosalisteni, aga ka kutsekoolideni ja muude õppeasutusteni. Plaanime luua infokeskuse koos raamatukoguga. TURU KORRASTAMINE, LITSENTSISÜSTEEM Eesmärgiks on luua litsenseerimissüsteem, mille järgi toimuks katusemeistrite atesteerimine. Ajalooliselt on paljudes Euroopa maades toiminud tsunftide ja gildide süsteem, mida näiteks saksakeelsetes maades rakendatakse edukalt tänaseni. Esmalt õpipoisi staatus, mille käigus omandatakse erialaseid oskusi meistrite käe all, seejärel eksami sooritamine. Eksami sooritamisel on õigus alustada iseseisvat tööd erialameistrina. Liidu ülesanne on luua teoreetilinepraktiline metoodika, koostada eksamimaterjalid ja moodustada tunnustatud eksamikomisjon. TOOME VÄRSKE INFO MAAILMAST EESTI TEGIJATENI Osaleme erialaüritustel ja proovime parimad palad sealt tuua liidu liikmeteni. SEADUSANDLUSE LOOMINE, NORMIDE JA KATUSEEHITUSE REEGLITE LOOMINE Eesti turul puuduvad ühtselt aktsepteeritavad katuseehituse normid ja reeglid. Kogu protsess toimub tootjate paigaldusjuhendite ja seetõttu ärihuvide alusel. Liidu eesmärk on luua reeglistik kasutatavate materjalide omaduste, töövõtete ja meetodite kohta. Paljude katuseliikide kohta ei ole mitte mingit reeglistikku üldse olemas. Olemasolevad standardid on keeruka sõnastusega, praktilise kogemuseta koostatud tõlked, mis ei ole kohandatud Eesti turu jaoks. Meie eesmärk siinkohal seda olukorda parandada. EKSPERTIISIDE JA EKSPERTHINNANGUTE KOOSTAMINE EKFML pakub teenusena katusetööde ja -materjalide ekspertiisi ja koostab soovitusi. ÜRITUSTE JA KONKURSSIDE KORRALDAMINE ERIALAINIMESTELE Erinevate ürituste organiseerimine katusevaldkonnas toimuva laiemaks tutvustamiseks. Korraldame katusemeistrite mõõduvõtmisi ja selgitame võitjad konkursil Aasta Katus. LIIDU KOHUSTUS ON SEISTA LIIDU LIIKMETE PÕHJENDATUD ÕIGUSTE EEST SUHETES TELLIJATE JA TÖÖVÕTJATEGA. Leia professionaalne ehitusmeister siit: www.katuseliit.ee/liikmed-uus-2/

Alates novembrist saab omandada katuseplekkseppade kutset Haapsalu Kutsehariduskeskus ja Tallinna Mehaanikakool avavad novembris esmakordselt Eesti kutsehariduse ajaloos ehitusplekkseppade õppekavad. Lisaks valtsplekile puudutavad õppekavad ka profiilpleki paigaldust, vihmaveesüsteemide toimimist ja annavad baasteadmised ja -oskused aluskatustest. Kutse omandamiseks tuleb läbida karjääri planeerimise ja ettevõtluse aluste, ehitusplekksepa baasteadmiste, plekkdetailide valmistamise ning paigaldamise, valtskatuste paigaldamise, profiilplekk-katuste paigaldamise, vihmaveesüsteemise paigaldamise, plekk-katuste remondi ja hoolduse ning katuse turvatoodete paigaldamise õppemoodulid. Ühtekokku on õppekava maht 60 ainepunkti. Mida õppekava läbija oskab? Ta peab oskama nii projekti lugeda kui plekksepatöid teha ning lahendada alates aluskatusest kõike ülespoole. Puusepa oskused ei ole antud töömehe teema. Lisaks on tal algteadmised oma ettevõtte loomisest.

Valmimas on uus lamekatuste standard Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu eestvedamisel on valmimas lamekatuste standard, mis on hetkel avalikul kommenteerimisringil. Standard on järg eelmisel aastal ilmunud EVS 920 sarja standarditele, millega määrati normid eterniit-, kivi- ja metallkatuste ehitusele. Algatamisel on aluskatuste, ventileeritavate fassaadide ja katuse turvavarustuse standard. KOOLITUSKALENDER TALV 2014-2015 Majandustarkvara tutvustus: eelarvestamine, võimalused väikeehitajale Üldine majandusharitus Metallkatuste standard Lamekatuse standardi kavand Kindlustusfirmade koolitus – Kuidas käsitleda kindlustusjuhtumeid?

Maailmameistrivõistlused noortele katusemeistritele Bukarestis

Rumeeniast Eestile hõbemedal 19.-22. novembrini toimusid Bukarestis maailmameistrivõistlused noortele katusemeistritele. Sellelaadne MM toimub sagedusega kord kahe aasta jooksul ja seekordsed võistlused olid juba järjekorras kahekümne viiendad. Sarnaselt eelnevatele kordadele võisteldi kolmes kategoorias: lamekatused, kivi- ja metallkatused. Sel aastal esindasid Eestit varasuvisel Baltimaade meistrivõistlustel Lätis edukad olnud firmad: kivikatuste võistlusel suurte võistluskogemustega OÜ Liiwimaa Katusemeistrid, lamekatustes OÜ Westhaus ja metallkatuste konkurentsis Katusekeskus OÜ, mis tuli hõbemedalile. Võistkonna juhendajaks oli Andres Annula, võistlesid Siim Moldau ja Edgar Karpov. Kaks esimest päeva oli võistlejatele ette antud kindlad ülesanded ja eesmärk. Kolmandal päeval oli ülesanne peasponsori materjalidest nö vabakava noorte meistrite enda oskuste ja fantaasia alusel. Mitmel varasemal korral on selleks olnud erinevate fassaadilahenduste paigaldamine või uudistoodetest katusesõlmede loomine. Kui kohustuslike ülesannete juures hinnatakse peamiselt ette-

OSAVÕTJAD:

meeskonda viieteistkümnest riigist antud ülesandest kinnipidamist, siis vabakavas peetakse olulisemaks loomingulisust ja sõlmede toimivust. Sel aastal võtsid võistlustest osa 29 meeskonda viieteistkümnest riigist. Eesti meeskonnad on MMil

esindatud teistkordselt, eelmistelt võistlustelt Šveitsist tuldi koju kolme medaliga. Samaaegselt maailmameistrite selgitamisega toimus maailma katusemeistrite iga-aastane kongress, kust võttis osa ka Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit. Kongress erines oluliselt viimastel aastatel toimunutest. Kui erinevate tehniliste komiteede (lamekatused, viilkatused ja fassaadid) istungid, kus tegeleti katuseehitusreeglistiku täiendamisega, olid tavapärased, siis põhiline aeg kulus IFD struktuurimuudatuste ja uue põhikirja arutelule ja vastuvõtmisele. 57

SÜNDMUS

Konkursi „Aasta betoonehitis“ nominendid selgunud “Aasta betoonehitis 2014” nominendid on teada. Eesti Betooniühingu tegevdirektor Peeter Kokk rääkis ajakirjale EhitusEST, et tähtajaks saabus 13 tööd, seega veel rohkem kui mullu, mil kandideeris 10 ehitist. „Võitja kuulutatakse välja Betoonipäeval, mis toimub 2015. aasta märtsi esimeses pooles,“ lausus ta. “Aasta betoonehitise” konkurssi korraldavad Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, et kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule ning tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet. Konkureerivad ehitised – hooned ja rajatised –, mis antakse tellijale üle 2014. aasta jooksul ning mida ei ole antud konkursile varem esitatud. Esitada võis ka konstruktsioone ja menetlusi. Võidab objekt või menetlus, mille puhul on olnud oluline panus Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ja nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.

nominenti tänavusel konkursil, mullu oli nominente 10.

Konkursi „Aasta betoonehitis 2014“ nominendid

Kaldkriipsude vahel: ehitis – arhitektuur / konstruktor / ehitaja / betoonitööd / betooni tarnija / raketis / AS Tallinna Sadam, Vanasadama uue kruiisikai ehitus - / - / Corson OÜ / AS BMGS Eesti Filiaal / Insenerehituse AS, Rakennus Grupp OÜ / AS HC Betoon, AS Betoonimeister / Peri AS Dirhami väikelaevade tootmis- ja hooldusbaas, külalistemaja ja kalatööstuse tootmishoone – / OÜ Liis Projekt, Maaja Niisuke / E-Betoonelement AS / OÜ Raua Ehitus / E-Betoonelement AS / E – Betoonelement AS / - / Eesti Vabariigi Suursaatkond Pekingis – OÜ Arhitektibüroo Studio-3, Andres Põime, Lauri Vaimel, sisearhitekt Liisa Põime / OÜ Estkonsult / Alpine Mayreder Construction Co Ltd / Beijing Zulin Formwork & Scaffolding Co Ltd, konsultant Aivars Alt / Logyaun Decorating Materials Company, China State Constuction Engineering Corporation Limited / Beijing Zulin Formwork & Scaffolding Co Ltd Forellikasvatus Jõestepõllu kinnistul, Järvamaa, Koigi vald, Rutikvere küla - / - /Mellson Grupp, Aivar Vahtel/ HR Restauraator OÜ/ HR Restauraator OÜ/Betoonimeister AS / - / Kosemetsa 11/13/14 Tallinn, kortermajad – Salto AB OÜ / Estkonsult OÜ / AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg / Savekate OÜ / AS HC Betoon,AS Rudus, OÜ Kiili Betoon, AS Muuga Betoonelement / - / Kiisa avariielektrijaam – Kiisa, Saku vald, Harjumaa – Wärtsilä Finland OÜ / E-Betoonelement AS / Wärtsilä Finland

OÜ, E-Betoonelement AS / E-Betoonelement AS / - / Pirita tee 26, Tallinn, korterelamu – Asum Arhitektid, Henno Sillaste, Sander Aas / E-Inseneribüroo OÜ / Nordecon AS / AS Lasbet Tootmine / - / Tartu Ülikooli õppe- ja teadushoone PHYSICUM, Tartu - Kadarik Tüür Arhitektid OÜ / OÜ Pikoprojekt, AS Tari / Astlanda Ehitus OÜ / OÜ Savekate / OÜ TMB Element, OÜ TM Betoon, / - / Tallinna Päästedepoo ja Üldhäirekeskus, Osmussaare tee 2, Tallinn – Kuu OÜ, Joel Kopli ja AS Amhold, Jane Teresk / AS Amhold / Ramm Ehituse OÜ / E- Betoonelement AS / - / Tondiraba Jäähall – Kadarik Tüür Arhitektid OÜ / Civen OÜ / AS Merko Infra, AS Merko Ehitus Eesti / AS Merko Ehitus Eesti / Rudus AS, HC Betoon AS, E-Betoonelement AS / Peri AS Valukoja 4 C parkimismaja Tallinnas – Novarc Group AS, Ilmar Klammer / Nordecon Betoon OÜ, Andrei Kervališvili / Nordecon Betoon OÜ / HC Betoon AS / Doka Eesti OÜ Vääna mõisa tall-tõllakuur – / T-Linnaprojekt OÜ, Tiina Linna / TA-Konsult OÜ, Eero Tuhkanen / OÜ Vanalinna ehitus / HR Restauraator OÜ / Betoonimeister AS / Peri AS Ülemiste Keskuse laiendus – AMB International Architects & Designers SIA, Einar Aakeroy, Lauri Laisaar, Jaanika Ots, Katrin Kõlu / EA Reng AS / Fund Ehitus OÜ / Lasbet Tootmine AS / - /.

Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad.

LAIENEMINE!

ARENG JÄTKUB. Benninghoven’i integreerimisega on Wirtgen Group’st saanud juhtivate tehnoloogiate tarnija kogu teedeehituse tsüklile: kivimite töötlemine, asfaltsegude valmistamine, laotamine, tihendamine ja seejärel taastusremont. Usaldage Wirtgen Group’i meeskonda! www.wirtgen-group.com/technologies

Road and MineRal Technologies

www.wirtgen.ee Wirtgen Eesti OÜ Betooni 26 · 11415 Tallinn Tel.: +372 60 66188 · e-Mail: info@wirtgen.ee