EhitusEST detsember 2016

ehitusEST PR OJE K TE E R I JA E HI TA nr 13 detsemb er 2016

AASTA EHITAJA:

TARMO POHLAK 체marlaud:

Standardite loomine ja kasutamine visioon:

Maailma esimene puidust k천rgepingemast hanked:

L채hte체lesanne olgu konkreetne

TechnoNICOL-i uued bituumensindlid

Mitmekihilised basaltkihiga kaetud sindelplaadid – SHINGLAS: – ülitugev, kaasaegne ja eksklusiivne katusekattematerjal; – toodetud parimat toorainest ja uusimat tehnoloogiat kasutades; – professionaalide usaldus 30 riigis üle maailma.

Seeria CONTINENT

EN 544

UUS

Tootjagarantii:

60

aastat

55

aastat

20

aastat

Pildil on seeria WESTERN

Kolmekihiline lamineeritud bituumensindel CONTINENT on samm isikupärase ja kordumatu stiili poole. Katus on mahuline, reljeefne ja eksklusiivne ning muudab hoone omanäoliseks.

Continent Africa

Continent America Continent Asia

Seeria WESTERN

Western Conyon

Western Klondike

Western Niagara

Seeria RANCHO

Rancho Brown

Rancho Grey

Rancho Red

Lisainfo: VILJAR AUS Tehniline spetsialist Korporatsioon TechnoNICOL Eesti

Continent Europe

EN 544

Western Prairie

EN 544

UUS

Tootjagarantii:

Patenteeritud kuju, millele maailmas analooge pole. Klassikalises lahenduses on ühendatud kordumatu holograafialine efekt, kaunid värvid, suurepärased tehnilised näitajad ja kõik see väljendub lamineeritud kahekihilises katusesindlis. Seeria WESTERN tutvustab tehnoloogia uusimaid võimalusi.

UUS

Tootjagarantii:

RANCHO – kui aastaid tagasi peeti lamineeritud kahekihilist katusesindlit eliittooteks, siis täna teeme kvaliteedi ja esteetika kõigile kättesaadavaks.

Optimaalset hinda aitavad saavutada kaasaegne tootmistehnoloogia ja madalamad logistikakulud. Seeria on jagatud kolme klassikalisse tooni, millega saab sobivalt rõhutada hoone arhitektuuri. Тel: +372 5124453 viljar.aus@mida.lt www.tn-europe.com www.tn.ru

Koos ehitame parimat

SISUKORD

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek.

Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Aasta ehitaja on Tarmo Pohlak lk 4–9 Ülevaade nominentidest lk 10–13 Ehitushangetest ehitaja pilguga lk 14–15 Ümarlaud: standardite loomine lk 16–19 Seadus: uued määrused tuleohutuses lk 20 Visioon: puidust kõrgepingemast lk 22–25 Koolitused ja seminarid lk 26–28 Katused: kutseeksamid ja MM lk 32–33

Tehases valmistatud palkseinad professionaalsele ehitajale

ISSN 2382-8382

MEEDIAP LT

Rohkem kui 10 000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega Deltabeam, sealhulgas ka Eestis.

PEIKKO EESTI OÜ Vipson Projekt OÜ • Jeedasküla, Vastseliina, Võrumaa Tel 520 8041 • faks 785 1400 • info@vipson.ee

www.vipson.ee

Kriidi 12 Tallinn, 11415, Harjumaa Telefon: +372 60 742 86

A A STA E H I TA J A

TARMO POHLAK:

Tarkus tuleb tegutsedes

Aasta ehitaja on AS-i Merko Ehitus Eesti projektidirektor Tarmo Pohlak, kes võtab auväärse tiitli vastu juba teistkordselt. Seekord tõi talle võidu Hilton Tallinn Park hotelli ehitamise juhtimine: kvaliteedinõuded olid kõrged, ajagraafik pingeline ning lahendusteni tuli jõuda koostöös väga erinevate osapooltega.

TEKST: LIIVI TAMM PILDID: MEELI KÜTTIM, TIIT VEERMÄE

Tarmo Pohlak tunneb Hiltoni hotellis iga nurka ja nurgatagust: ventilatsioonikambrite ülesehitus, vaibamustri klappimine põrandamosaiigiga, spaa veepuhastussüsteemid, infoleti valgustite juhtimine – ringkäigul projektidirektoriga ei jää koheselt vastamata ükski kerkiv küsimus. Tallinna süda4

linnas kõrguva Hiltoni hotelli sünnilugu sai alguse juba 2008. aastal, mil alustati krundi detailplaneeringu koostamisega. Õige hoo sai projektiga tegelemine sisse 2013. aasta algul, mil algas täpsem projekteerimine ning läbirääkimised ehitus- ning sisustustööde läbiviimiseks. „2013. aasta juulis sõlmisime projekteerimise-, ehitamise- ja sisustamiselepingu täismahule,“ mee-

nutab AS-i Merko Ehitus Eesti projektidirektor Tarmo Pohlak. „Olin asjas sees sisuliselt 2013. aasta algusest, koostöös juhatusega tuli vedada lepinguläbirääkimisi ning juulis sai asi lõplikult selgeks ja lepingule allkirjad alla.“ 2013. aasta novembris istus Armin Karu isiklikult ekskavaatorirooli, et anda esimene saatuslik kopalöök vanale hotellihoonele – siia asupaika pidi kerkima esi-

Tarmo Pohlak presidendisviidi kabinetis.

Sisearhitektuuri loomisel oli suur roll Meelis Pressil.

2013.

aasta novembris anti saatuslik kopalöök vanale hoonele, et saaks sündida uus.

mene Hiltoni hotell Eestis ja terves Baltikumis.

Hiltonil oma nägemus Uue hoone sündi assisteeris Hiltoni keti poolt päris suur meeskond. Hotelliketi „piibel“ ehk Hilton Brand Standards nägi ette hotelli tehnilised kvaliteedistandardid, kirjeldas muuhulgas ohutussüsteeme ja hotelli sisearhitektuuri üldisi põhimõtteid seinaka-

tete tehnilistest näitajatest numbritubade kunstivalikuni välja.

Hotelli sisekujundajad pidid lahendusi välja töötades pidevalt ühest silmanurgast seda Hiltoni poolsete nõuete kogumit jälgima.

Hiltoni poolt osales protsessis kaks meeskonda – üks neist tegeles koostöös hoone tellija ja ehitajaga projekteerimise, ehituse, sisustuse teemadega ja vastutas selle eest, et hotell valmiks igati Hiltoni 5

A A STA E H I TA J A

Hilton Tallinn Park hotell spaakompleks.

hotellidele kehtestatud nõuete kohaselt. Teine oli hotelli opereeriv meeskond eesotsas hotelli direktori Daniel Habersatteriga, kes võttis kuu enne avamist üle juba kasutusloaga hoone, komplekteeris ja koolitas personali, testis kuu jooksul kõiki süsteeme köögis toimunud prooviküpsetamistest kuni numbritubade prooviööbimisteni välja. „Meile olid enamasti antud valikuvariandid, mis olid ka projekteerijatele, sisearhitektidele ja arhitektidele lähteülesandeks,“ kirjeldab Pohlak. „Sisuliselt osales pidevalt ca 10 inimest Hiltonist, kes mõtlesid kaasa, osalesid valikute tegemises ja vaatasid läbi ning kooskõlastasid projekte. Palju tuli esitada ka näidistöid, täisvarustuses näidistube tehti projekteerimisega paralleelselt kokku kolm tükki, enne kui kõik paika sai. Mõnda konkreetset lahendust, näiteks pealtnäha tavalist vannitoa he6

lehalli põrandaplaati mõõtudega 600x600mm otsisime Inglise standardi nõuete tõttu peaaegu aastajagu ja kaalusime isegi uut testimist laboris, mis viiks kokku selle konkreetse standardi ja meil levinud libisemisklasside klassifikatsiooni.“ Ranged nõuded Nii mõnedki nõuded olid niisuguseid standardeid järgivad, millega me Eestis varem kokku ei olnud puutunud: „Näiteks tuleohutuse eest vastutav Türgi ettevõte Karina osales koos Hiltoni esindajatega nii süsteemide projekteerimises kui vastuvõtmises.

Kõigepealt oli vaja saada sealt allkiri, alles seejärel Vassil Hartšuki heakskiit. Esimest allkirja oli keerulisem saada,“ kirjeldab Pohlak.

Juba kuu enne avamist ja Hiltoni personali majja tulekut pidi kõik tuleohutusse puutuv – evakuatsiooniuksed, ATS-süsteemid,

Presidendisviit.

Efektne valgusti kõrgub läbi vestibüüli erinevate korruste.

sprinklerid ja tuhat muud pisiasja – töötama ideaalselt.

Meeskond ühte jalga astuma Projektidirektori ja kogu objektimeeskonna roll ei olnud just kadestamisväärne: hakkama tuli saada erinevate osapoolte (tellija, Hilton, kasiinooperaator, arhitekt, sisekujundajad, omanikujärelevalve) ootustega, juhtides paralleelselt ehitus- ja sisustusprotsessi ning logistikat. Objektimeeskonnas juhtis toimuvat tavapärase nelja-viie liikme asemel 20 Merko kiivritega inimest. „Vast see oligi suurim väljakutse, et saada kogu seltskond ühte jalga astuma,“ tunnistab Pohlak. „Kui võtta kokku Hiltoni, Olympicu, Merko, omanikujärelevalve ja projekteerijate meeskonnad, siis tihe igapäevane infovahetus toimus 100 inimese vahel, lisaks veel alltöövõtjad. Hiltoni inimestega suhtlemise tegi keerukaks distants, sest nad asusid erinevates

riikides, Suurbritanniast Türgini välja. Eri teemade läbirääkimised ja kooskõlastamised toimusid paralleelselt, samal ajal kogu aeg ehitati ja sisustati. Vankrit tuli vedada ühele poole, samal ajal filtreerida välja infomüra. Palju sai paika pikkade koosolekute käigus, õnneks oli ka tellija esindaja Meelis Pielberg otsustajana kogu aeg olemas. Kokkuvõttes oli suur privileeg selliste inimestega koos töötada.“ Nõnda tuligi Tarmo Pohlakul tagada, et kogu meeskond teaks oma ülesandeid ja tegutseks konstruktiivselt – naljaga pooleks tunnistab mees, et vahest oleks mõni väiksema kogemusepagasiga projektijuht võinud läbipõlemisenigi jõuda – Pohlakul endal ei olnud võimalust klaasistunud pilguga mõtisklema jääda, sest kõik osapooled tuli koostööle suunata. „Lihtne on öelda, et ei saa, 5-tärni hotellis ei ole võimalik, aga soovi-

Detailid on paigas mustriteni välja.

tan siis ikka ja jälle vaadata probleemile kui võimalusele ja väljakutsele, mis ootab lahendust,“ arutleb Pohlak. „Ehituses pannakse meeskond iga kord nullist kokku ja projektijuht peab aitama selle liikmetel kiiresti ühele lainele jõuda. Ütlen vahel ka noortele, et eksida ei ole vaja karta, kui ei julge eksida, siis ei saa ka edasi, tarkus tulebki läbi vigade. Siinne projekt oli sedavõrd mitmetahuline, et selle teostamises osalenud said kuldaväärt kogemuse võrra rikkamaks, millist ei saa ühestki koolist.“ Pohlaku sõnutsi ongi suurte objektide juures oluline kogu meeskonnaga paika saada eesmärgid, nii suured kui väikesed, ja nende suunas ühtse tiimina töötada: „Kõige hullem on see, kui keegi ei otsusta ja eesmärk on ebaselge.

Mõtted tuleb selgeks mõelda, selle põhjal saab edasi minna ja tehtud otsustele toetuda. Siin oli asi paigas kapinuppude disainini välja.“ 7

A A STA E H I TA J A

Tarmo Pohlak: mugavustsoon pole minu jaoks

T

armo Pohlak tunnistab, et soojas kabinetis e-kirjade kirjutamine ja tähtsate nõupidamiste pidamine võib esmapilgul küll ahvatlev perspektiiv tunduda, ent see ei ole siiski tema jaoks. Oluline on, et elus oleks väljakutseid – piltlikult öeldes tahaks ta pigem olla sündmuste keskel kaevikus, end arendada ja kogutud kogemuste pagasit edasi rakendada. Tunnetus protsessist sünnib Tarmo Pohlaku jaoks ehitusplatsil ja see tunnetus on ehitusäris tohutult oluline.

Kust tekkis mõte oma elukutse ehituse valdkonnaga siduda?

Minu isa oli heal tasemel siseviimistleja ja käisin kunagi kooliajal suviti ikka tema juures taskuraha teenimas, eks sealt see „pisik“ pärit ongi. Nõnda oli päris loogiline, et ma ka TTÜ-s ehitusinseneri erialale õppima asusin ja ma ei ole seda otsust hetkekski kahetsenud.

Mis on see „miski“, mis selle elukutse juures veetleb?

Võib-olla see, et tehtust jääb siiski konkreetne jälg, olgu see siis maja või rajatis. Ka lastele on lihtne seletada, millega isa tegeleb. Tipptasemel ehitusjuht peab olema üheaegselt ehitusinsener, jurist, psühholoog, hea juht ja inimestetundja ning tal peab olema suure pildi nägemise oskust. Esmalt tuleb nõudlik olla enese vastu, siis saab olla nõudlik ka teiste vastu. Ühelt poolt tuleb suuta end karmilt kehtestada, teisalt tuleb erinevates olukordades olla paindlik. Kahte ühesugust maja ei ole olemas ja lahenduste nuputamine köidab mind. Tooksin ehitusobjekti valmimise protsessi osas paralleeli maratonijooksuga: maratoni ettevalmistus ja sooritus eeldab samuti kindlat planeerimist, treenimist ja seejärel kannatlikku sooritust. Olen meeskonnamängija, üksi ei suuda keegi mitte midagi märkimisväärset korda saata. Pean väga oluliseks ka meeskonnaga aktiivset suhtlemist ja inimeste kiitmist: Eestis on see häda, et sageli kritiseeritakse, aga head sõnad

8

tulevad juhtidel harvemini üle huulte. Ja mulle meeldib olla platsil, tunda piltlikult öeldes, et käed on õlised ja jalad tolmused – et nõu anda, peab ise asja sees olema ja selle pagasi looma, millelt edasi liikuda.

Kas vabal ajal leiabki Tarmo Pohlaku spordisaalist?

Jah, maratonid on minu suurim hobi, tegelen kestvusaladega nagu pikamaajooks, ujumine ja rattasõit. Olen Jooksupartneri klubi liige ja koos nendega võtnud osa mitmetest välismaratonidest, näiteks sellel kevadel Rotterdamis ja sügisel Berliinis. Aprillis ootab ees Pariisi maraton ja sügisel Chicago oma.

Maratoni ettevalmistusperiood on minu puhul umbes kuus kuud. Tean mitmeid tippjuhte, kes tegelevad heal tasemel jooksu- või rattaspordiga – kui oled heas füüsilises vormis, on ka vaim erk. 2,5-tunnise jooksutiiru vältel saab mõtteid selgemaks mõelda ja ka nii mõnigi otsus saab vastu võetud.

Põhjalikult mõeldi läbi ka nende hooneosade ruumipaigutus, kuhu iga klient alati ei satu.

Ehitusturg on konkurentsitihe

T

armo Pohlaku hinnangul on Eesti ehitusturg hetkel üsna stabiilne ja suuri muutusi pole ette näha. Ehitusäri on samal ajal jätkuvalt üsna konkurentsitihe, riigipoolsed- ning eratellimused tõusevad kordamööda fookusesse. „Tihe konkurents jääb, vaatamata sellele, et täna on linn eratellimuste toel kraanasid täis.

Eelmisest kriisist on nii palju ehk õpitud, et need projektid, mis pole nii hästi läbi mõeldud, ilmselt siiski kerkima ei hakka.“ Ehitajal tuleb end jätkuvalt pea igale tellijale nullist tõestada: „Hangete võitmiseks on enamasti vaja pakkuda odavaimat hinda ja muud faktorid, nagu eelnev kogemus, ettevõtte ja töötajate võimekus ning organiseeritus jms, maksvusele ei pääse. Kuigi osalesin ka

ise RKAS-e korraldatud kohtumaja hankel, kus oli kasutusel väärtuspõhise hankemudeli elemente, oli selle osakaal siiski nii väike, et kui hind on tunduvalt odavam, siis võidad ka siis, kui kogemusepagasi näitamisel ebaõnnestud.“ Mehe hinnangul tuleb loota ka tellijate teadlikkuse kasvule: 20 aastaga on turule kasvanud niisuguseid kogenud tellijaid, kel on eelnev projekteerimise ja ehitamise kogemus ning kelle ülesandepüstitused on seetõttu professionaalsed.

Samuti oleks Pohlaku hinnangul riiklikul tasemel vaja püüda selle poole, et turu kõikumised ei oleks väga suured: „Näiteks eurorahade eelarveperioodide puhul on olnud tendents, kus esimesed paarkolm aastat ettevalmistustööde tõttu riiklikke tellimusi napib, siis

korraldatakse hanked ning eelarveperioodi lõpus on teatud turusegmendis meeletult tööd. See pole hea, kuna tõstab hindu, samuti ei pruugi kõigile objektidele jätkuda pädevaid pea- ja alltöövõtjaid.

Näiteks vahepeal ehitati linnade kaupa välja kanalisatsioonitrasse, nüüd on see valdkond jälle kokku tõmbunud.“ Tarmo Pohlak rõhutab ka ehitusvaldkonna olulisust riigi majanduses tervikuna: „Arvestades selle osakaalu SKP-s, tuleks riigil raskel ajal ka ehitusettevõtjatele vajadusel appi minna. Näiteks 20% turu kukkumist mõjutab kogu riigi majandust perede sissetulekuteni välja. Oluline on näha tervikpilti ja riiklike tellimutega rasketel hetkedel tuge anda, see osa toimib näiteks Põhjamaades paremini kui meil.“

ramra MD IGU

TOOTMISTEHNIKA MUUK

www.hmtranstech.com www.heltos.cz www.seco-traktory.cz

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele

• Tsementkiudplaadid • Tuuletõkkeplaadid • Krohvialusplaadid • Veekindlad plaadid • Tuletõkkeplaadid

Müük, hooldus Tallinnas

Rannamõisa tee 4F Tel. 50 55 661 607 0048

www.krkmoigu.ee info@krkmoigu.ee

A A STA E H I TA J A

TARTU LÄÄNEPOOLSE ÜMBERSÕIDU 5. EHITUSALA

Hea mulje jätsid kõik nominendid Tänavu Aasta ehitaja tiitli eest võistelnud projektijuhtid tegid hea töö: žürii hinnangul oli objektide ehituskvaliteet ühtlaselt kõrge.

TEKST: LIIVI TAMM

10

PÄRNU RANNASTAADION

MARTIN PAABO JA TARTU LÄÄNEPOOLSE ÜMBERSÕIDU 5. EHITUSALA Nordecon AS esitas „Aasta Ehitaja 2016“ konkursi nominendiks projektijuht Martin Paabo ja seda Tartu läänepoolse ümbersõidu 5. ehitusala projekteerimise ja ehituse juhtimise eest.

Martin Paabol tuli Tartu läänepoolse ümbersõidu 5. ehitusala projekteerimise ja ehituse lepingu täitmiseks vastutada 3 kilomeetri 2+2 maantee projekteerimise ja ehitamise eest. Töö raames ehitati ka 3 maanteeviadukti, üks raudteeviadukt ja üks tunnel, lisaks koguja- ja juurdepääsuteed ning kõik kommunikatsioonid (trassid, side, elekter, tänavavalgustus). „Suured objektid on alati väljakutse omaette, aga siin tegi asja veelgi keerukamaks asjaolu, et 33-tunnises „raudteeaknas“ oli vaja üles võtta vana raudtee, korraldada varem valatud sammaste väljakaeve, pai-

TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM

MAXIMA LOGISTIKAKESKUS

galdada tugiosad, paika tõsta ligi 300 tonni kaaluv raudteeviadukt ja ehitada peale uued konstruktsioonid koos raudteerööbastega.

Kõik kirjeldatu sai tehtud 31 tunniga. Sellist insenertehnilist lahendust ei ole varem Eestis kasutatud ja see on loodetavasti teerajajaks järgmistele sarnastele ettevõtmistele,” iseloomustas Nordecon AS-i teedeehituse direktor Ain Pähkel tehtud tööd.

RAIVO REINEBERK JA JULGE JOONEGA RANNASTAADION Eventus Ehitus OÜ esitas tänavu Aasta ehitaja nominendiks projektijuhi Raivo Reineberki, kes vastutas Pärnu rannastaadioni uue staadionirajatise ja selle juurde kuuluva tribüünihoone ehitamise eest.

Staadion vastab jalgpalliväljaku UEFA 2. kategooria nõuetele ja kasutatav ka IAAFI 2. sertifikaadi tasemel kergejõustikuareenina.

Uues tribüünihoones paiknevad

sisejooksurada, jõusaal, rattaklubi, kohvik, hostel ning staadioni esindus- ja olmeruumid. 1500 istekohaga peatribüüni juures väärib esile toomist selle mitmes suunas konsoolne varikatus, mille suurima kandefermi konsoolse osa pikkus ületab 25 meetrit. „Pärnu rannastaadion on pälvinud Eesti Olümpiakomitee “tunnustatud spordirajatise” märgi ja kandideerib ühtlasi Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiale, olles 8 esitatud töö seast edenenud tänaseks lõppvooru 4 parima nominendi hulka,” iseloomustas rajatist Eventus Ehitus OÜ juhatuse liige Lauri Kaska.

Projektijuht Raivo Reineberki juhtimisel valmis staadion keerulise arhitektuurse lahenduse ja raskete talviste tingimuste kiuste kvaliteetselt ja õigeaegselt. „Raivol on põhjalikud teadmised nii üldehituse kui ka tehnosüsteemide ehituse spetsiifikast

ning ta orienteerub hästi ehitusvaldkonna seadustes ja normdokumentides,” iseloomustas Kaska Reieberki. „Projektijuhina on ta ettenägelik ja innovatiivne ning valdab võrdselt hästi nii rahusäilitamise kui hooandmise tehnikaid.

Kokku on Raivo peatöövõtuga tegelevates ehitusettevõtetes töötanud üle 15 aasta.”

TÕNIS VAHER JA AJASTUTUNDLIK HOTELL LYDIA AS Ehitustrust esitas nominendiks Tartus asuva hotell Lydia valmimist juhtinud projektijuht Tõnis Vaheri. Suvel valminud hotell on meisterlik kombinatsioon vanast ja uuest ning võimaldas projektijuhil rakendada pea kõiki ehitusinseneri oskusi: osaliselt tuli vana säilitada, osalt taastada, ühendades selle uue hoonemahuga. Ehitusobjekti asukoha tõttu tuli leida operatiivselt lahendusi nii logistilistele küsimustele kui eri-

11

A A STA E H I TA J A

HOONEKOMPLEKS “KVARTAL”

nevatele piirangutele: muuhulgas kogu juhtimine, logistika ja tehnilised küsimused veetõrjest kõrvalhoonete kindlustamiseni lahendati Tõnis Vaheri juhtimisel. Ehituse projektijuhina oli Tõnis Vaher ka ühendavaks lüliks tellija, projekteerija ning alltöövõtjate vahel. „Tõnis Vaher on ehituse projektijuht suure algustähega. Teda iseloomustavad head ehitusalased teadmised, organiseerimisvõime ja sõnapidamine,” kiitis AS Ehitustrust juhatuse esimees Kaido Somelar. „Ta on mees, kes panustab ühtviisi nii tehnilistesse teadmistesse kui inimlikesse väärtustesse, olles ühtviisi eestvedajaja taganttorkija.”

AIVAR KULLAS JA KAASAEGNE MEDITSIINIKOMPLEKS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS oli Tartu Ülikooli kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II etapi peatöövõtja: kerkis nii Eesti kui lähiriikide üks kaasaegsemaid meditsiinikomplekse, mis laiub lausa 35 000 ruutmeetril.

Kaasaegse tehnikaga sisustatud eriotstarbeliste arstikabinettide ja ravipalatite ehitamine nõudis tugevaid projektijuhi oskuseid: „Projektijuht Aivar Kullas on täpne ja konkreetne insener, kes la-

12

hendab ülesandeid läbi hea suhtlemisoskuse ja nutikate lahenduste,” iseloomustas Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS-i ehitusjuht Lauri Matteus kolleegi. Žürii sai oma ringkäigul tutvuda tänapäevase onkoloogiakeskusega, kus muuhulgas asuvad kiiritusravi tarbeks uue põlvkonna lineaarkiirendid.

Samuti kuuluvad kompleksi muuhulgas silmakliinik koos operatsiooniplokiga, südamekirurgia osakond, sisekliinik, laborid ning patoloogiateenistus.

EKE KURG JA MOODNE „KVARTAL“ Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS ja projektijuht Eke Kurg vastutas funktsionaalse hoonekompleksi „Kvartal“ ehituse eest Tartu kesklinna. „Kvartal“ on Tartu üks suurimaid ja moodsamaid kaubanduskeskuseid, mis saab uhkeldada maa-aluste parkimiskorruste ning avarate müügipindadega. Hoonet ilmestavad kombineeritud lahendustega fassaadid. Ülemistel korrustel valmivad peagi veekeskus, hotell, samuti bürood.

Põrandapinda on hoones kokku 5,4 hektari jagu. „Eke Kurg on äärmiselt hea pingetaluvusega projektijuht, kes tunneb kella ja oskab eelarvet lugeda,” iseloomustas teda

HOTELL LYDIA

ehitusjuht Lauri Matteus. „Ta on oma töös ilmutanud head organiseerimisvõimet ja suurepäraseid suhtlemisoskusi.”

Väljakutseks oli seoses veetasemega ka maa-aluste korruste ehitamine. Terve “Kvartali” perimeeter on tehtud ankurdatud puurvaiadega.

REIN POKK JA ÖKONOOMNE MAXIMA LOGISTIKAKESKUS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS ehitas Rae valda Kurna külla Maxima logistikakeskuse, mis on lähiriikide moodsamaid laokomplekse. Vaatamata hoone 45 000 m2 pindalale on ta kokkuvõttes äärmiselt ökonoomne – kasutatud on erinevaid materjale ja täisautomaatseid lahendusi, mis aitavad säästa energiat ja hoida keskkonda. Hoones asuvad kontorikompleks, külmhoone, kuiv- ja taaraladu koos 130 kauba vastuvõtuplatvormiga, keskust teenindab iga päev ligi 200 veoautot.

Maxima Logistikakeskuse ehitustöid juhtis projektijuht Rein Pokk. „Rein on heas mõttes pedantlik insener, tal on pikaaegne kogemus betoonkonstruktsioonide alal ja head teadmised ehitusfüüsika vallas,” iseloomustas teda ehitusjuht Lauri Matteus.

NOMINENDID

HILTON TALLINN PARK HOTELL Aadress: Gonsiori 20/ F.R. Kreutzwaldi 23, Tallinn Tellija: Kesklinna Hotellid OÜ Peatöövõtja: AS Merko Ehitus Eesti Peamised alltöövõtjad: AS Temiir, AS Savi, OÜ Etem Pärnu, OÜ Profexpert, AS Windoor, AS Maleko, Vanalinna Ehitus OÜ, AS Clik, AS SA.MET, AS KH Energia-Konsult, Telegrupp AS Arhitekt: Meelis Pressi Arhitektibüroo – Meelis Press Projekteerija: OÜ Neoprojekt – Marti Sein Omanikujärelevalve: Sweco EST OÜ – Tiit Purre Ehituslik maksumus: 35,5 miljonit eurot + käibemaks Ehituskestvus: 40 kuud

TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI MAARJAMÕISA MEDITSIINILINNAKU II EHITUSJÄRJEKORRA EHITUSTÖÖD Projektijuht: Aivar Kullas Aadress: L.Puusepa 8, Tartu Tellija: Tartu Ülikooli Kliinikum SA Peatöövõtja: AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg Peamised alltöövõtjad: Hearum AS, TRV Kliima AS, Elektrum Eesti OÜ, Tet-Ko OÜ, Selko Security AS Arhitekt: AW2 Eesti Projekteerija: AW2 Eesti Omanikujärelvalve: Telora-E AS Ehituslik maksumus: 47 713 089 eurot + käibemaks Ehituskestvus: märts 2013–detsember 2015

MULTIFUNKTSIONAALSE HOONE EHITUS, I ETAPP

Projektijuht: Eke Kurg Aadress: Riia 2, Tartu Tellija: TTK Kultuurikeskus OÜ Peatöövõtja: AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg Peamised alltöövõtjad: TMB Element OÜ, Savekate OÜ, Kontek Int AS, Mikrovai OÜ, Klemmer OÜ, KONE AS, Evari Ehitus OÜ, TET-KO OÜ, 1Kelvin OÜ, Hearum AS, Numen Ehitus OÜ, Rekman OÜ, Vesiroos OÜ, Trassiehitus OÜ, Selko Security AS, KA Kilbid

OÜ, Eltam OÜ, Härma Ehitus Eesti OÜ, Uniro Grupp OÜ, Soliidne Kodu OÜ, Elamu Ehitus OÜ, Aluver Tootmine OÜ, ETP Ehitus OÜ, Stonebuild OÜ, Denor Ehitus OÜ, Malistar OÜ, Makmerk Fassaadid AS, Langeproon Hüdroisolatsioonitööd OÜ Arhitekt: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ Projekteerija: Tari AS Omanikujärelvalve: Rispeto OÜ Ehituslik maksumus: 37 000 000 eurot + käibemaks Ehituskestvus: november 2014–mai 2016

TARTU LÄÄNEPOOLSE ÜMBERSÕIDU 5. EHITUSALA PROJEKTEERIMINE KOOS EHITUSEGA Projektijuht: Martin Paabo Aadress: Tartu linn ja Ülenurme vald, Tartumaa, Eesti Tellija: Maanteeamet Peatöövõtja: Nordecon AS Peamised alltöövõtjad: Baltpile OÜ (viadukti vaiatööd), Rakennus Grupp OÜ (betoonitööd), Frendit OÜ (torustikud, truubid), KiirWarren.KL OÜ, (liikluskorraldus), Lionstone OÜ (sillutised, äärekivid), RoadWest OÜ (kõnniteed) Projekteerija: Nordecon AS. Alltöövõtuna Skeleton OÜ, Reaalprojekt OÜ, Estkonsult OÜ, LEONHARD WEISS ENERGY AS Omanikujärelvalve: Matti Urma, Taalri Varahaldus Ehituslik maksumus: 8 207 570 eurot Ehituskestvus: juuli 2014–mai 2015

PÄRNU RANNASTAADIONI UUE TRIBÜÜNIHOONE EHITAMINE JA STAADIONI RENOVEERIMINE Projektijuht: Raivo Reineberk Aaadress: Ranna pst 2, Pärnu Tellija: Pärnu linn, Mait Talvoja, Ago Raudsepp Peatöövõtja: Eventus Ehitus OÜ Peamised alltöövõtjad: JU Metall OÜ, Sahkar TT OÜ, BGM Ehitus OÜ, Savi AS, Arhitekt: KAMP arhitektid OÜ, Jan Skolimowski, Peeter Loo Projekteerija: Pikoprojekt OÜ, Stig Suvemaa

Omanikujärelvalve: P.P. Ehitusjärelevalve OÜ, Peeter Öpik Ehituslik maksumus: 4,68 miljonit eurot + käibemaks Ehituskestus: juuni 2015–juuli 2016

MAXIMA LOGISTIKAKESKUSE EHITUS Projektijuht: Rein Pokk Aadress: Õlleköögi tee 24, Kurna küla, Rae vald, Harjumaa Tellija: Nobela Properites OÜ Peatöövõtja: AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg Peamised alltöövõtjad ja tarnijad: RTS Infraehitus OÜ, Savekate AS, E-Betoonelement, Ruukki Eesti, Primekss Põrandad OÜ, Monik AS, Moodul Projekt OÜ, Henniger Ehitus OÜ, K-Kate Katusetööd OÜ, 1Kelvin OÜ, RTE Torutööd OÜ, Firetek OÜ, Cooltec OÜ, Gasterm OÜ, Lansec AS, Hörmann Eesti OÜ, Saku Metall Uksetehas AS, Alpimer Ehitus OÜ, Nordbrick OÜ, Expolio OÜ Projekteerija: AS Nord Projekt Omanikujärelvalve: AS Telora-E Ehituslik maksumus: 24 078 017 eurot + käibemaks Ehituskestvus: mai 2014–detsember 2015

HOTELL LYDIA Projektijuht: Tõnis Vaher Aadress: Ülikooli 14, Tartu Tellija: OÜ Toomemäe Kinnisvara Peatöövõtja: AS Ehitustrust Peamised alltöövõtjad: Claro OÜ (betoon), Biohouse OÜ (kipsseinad), Seickom OÜ (aknad), Evari (katuseehitus), Karimelt Invest OÜ fassaadiplaadid), Demiir (süvendi kaevamine), Maru (nullkorruse betoneerimine), Terasteenus (vana hoone lammutus), Feliton (ventilatsioon), Ergomeeter (vesi, kanal, küte, tuletõrjevesi), Pristis (nõrkvool), Kodueleketer OÜ (tugevvool), Esvest, Eldingor, Decora (maalerdus) Arhitekt: Allianss Arhitektid Projekteerija: Sirkel & Mall OÜ Omanikujärelvalve: Harri Liblik Ehituslik maksumus: 5,25 miljonit eurot Ehituskestvus: mai 2015–juuni 2016

13

HANKETINGIMUSED

Veiko Pärlin: hankes AS-i Nordecon hankeosakonna juhataja Veiko Pärlini sõnul ei vasta hanke korraldaja pahatihti sisulistele küsimustele konkreetselt, vaid umbmääraselt, mis teeb pakkuja jaoks asja väga keeruliseks.

TEKST: URVE KASK

Ehitusettevõtjad on kurtnud, et nõuded riigihangetes on kohati ebaproportsionaalsed: pakkuja kinnitus võiks olla piisav, et ta ehitustöid asjatundlikult teostab, kaasates vajadusel spetsialisti, mitte nii, et väike ehitusettevõte peaks näiteks palkama oma ridadesse arboristi.

Kuidas hangete tingimusi hindate?

Saab teha nii, et otsitakse koostööpartner, kus vastav isik tööl ja kutsutakse ta pakkumise raames enda meeskonda. Oleme päris palju pakkumisi nii teinud, et kui endal spetsialisti pole, siis otsime ja kaasame koostööpartnereid, leppides kokku, et kasutame nende spetsialiste ja tugineme sellele ettevõttele. Tingimuseks kehtiva seaduse raames on, et ettevõte ja isik peavad sel juhul osalema ka reaalselt töö tegemises, juhul, kui nad osutuvad pakkujaks.

Kohe-kohe tuleb uus riigihangete seadus, millega muutub päris palju: oleme ka ise kaks aastat seadusloome juures olnud. Riigikogus on tõenäoliselt detsembri alguses selle teine lugemine ning vana aasta lõpus või uue aasta alguses võiks seadus vastu võetud saada. Uues seaduses on nii mõndagi, mida enne pole Eestis kasutatud.

Näiteks hankijatele jäetakse heastamise võimalus: kui on mõne ettevõttega mingi asi kehvasti läi-

14

Kohe tuleb uus riigihangete seadus, millega muutub päris palju.

VEIKO PÄRLIN

nud ja võetakse kasutusele meetmed, et olukord tulevikus ei korduks, saab hankija kaaluda heastamise meedet. Me täpselt veel ei tea, kuidas see praktikas välja hakkab nägema, aga see on EL-i direktiivides nii ette nähtud ja liikmesriigid peavad selle üle võtma. Ka kvalifitseerimisdokumente puudutav muutub – need esitab ainult see pakkuja, kes edukaks osutub. Üldiselt siis pole nõuded ebaproportsionaalselt suured? Üksikute hangete puhul tõesti on. Näiteks Tallinna lennujaama lennuraja ehitamise hankeks ot-

sisime Euroopast koostööpartnereid, sest Eestis neid ei olnud. Aga leidsime sellised partnerid ja saime pakkumise esitada. Konkurents oli lõpuks päris suur – kuus firmat, nii et kõik leidsid. Aga võibolla on mõnel väiksemal ettevõttel ehk keerukam – meil on eraldi struktuur hangete osakonna näol, kes otsib ja läbi räägib, see võtab kahtlemata aega.

Kas väärtuspõhise hanke hindamine on liialt subjektiivne?

Väärtuspõhisuse peamine probleem – miks seda väga ei kasutata – on subjektiivsed kriteeriumid.

Objektiivseks kriteeriumiks, mida on võimalik mõõta, on näiteks hind ja kui kaua peab objekt kestma ehk aeg. Ent lisaks on rida subjektiivseid kriteeriume, mille osas on teerajajaks AS Riigi Kinnisvara, kes näiteks Tartu rahvusarhiivi hanke puhul kasutas muid kriteeriume. Selleks moodustati komisjon, milles olid oma ala spetsialistid, kes andsid igale pakkujale punkte. Aga see on siiski suhteliselt subjektiivne – igaüks arvab midagi ja subjektiivsete arvamuste kogum peaks andma objektiivse tulemuse. Eks aeg näitab – uks on lahti tehtud ja ka meie katsetame sellega. See nõuab aega, hankijad ei oska veel asju sõnastada, see nõuab praktikat.

Mõõdetakse imeasju. Oleme näiteks kokku puutunud lavatehnika seadmete hangetega, kus mõõdetakse trosside liikumise kiirust ja funktsionaalsust – kui mitu klikki peab tegema, et käsklus laval toimiks. Aga see on spetsiifiline valdkond ja ehitustegevuses veel sellist väga head näidet pole, millest võiks hakata pakkujad

loeb konkreetsus lähtuma. Ka koolitustel jääb antav vastus ümmarguseks jutuks, kui küsida, kuidas teisi kriteeriumeid nii lahti kirjutada, nii et nad oleksid ka mõõdetavad ja arusaadavad.

Kuidas hindate, kas bürokraatlikuks on muutunud ka tootejuhenditega seonduv – välja prinditakse kärutäite kaupa tootejuhendeid jmt?

Mõnikord tõesti armastatakse paberit, kuigi meie tahame võimalikult palju oma ettevõttes digitaliseerida. Võib olla paber on olnud veendumuseks, et kui see on olemas, siis peaks kõik korras olema, aga kas see ikka on nii? Ent asi hakkab paremuse poole liikuma.

Millised ootused ja lootused on uue seadusega seonduvalt?

Oleme oma ettepanekud teinud ja eks paistab, mis seaduses täpselt on. Tõenäoliselt on ka selliseid teemasid, mille peale me pole tulnud, nii et alles hiljem selgub, et tegu on kitsaskohaga, millele pole osatud mõelda.

Mind häiris uue seaduse eelnõus kõige enam, et pakkumise esitamise tähtajad on väga lühikesed, kohati lühemad kui praeguses seaduses ette nähtud minimaalsed tähtajad. Põhjuseks see, et kui olemasolevas seaduses on ehitustööd eraldi reglementeeritud, siis uues eelnõus pole neid reglementeeritud ning teiste valdkondade puhul, mis pole nii keerukad, nähakse, et pakkumise esitamise aeg võiks olla lühem. Aga meie puhul, kel ehitustöö on komplitseeritud ja arvutused nõuavad palju aega, on vähendatud sellega tähtaegu. Kui rahvusvaheliste hangete puhul on täna ajaks 52 päeva, siis uues 30 või

35 päeva, millega me ei saa nõustuda. Probleemiks on ka vaidluste esitamise tähtajad, mille vastu sõdime – suurte ja kallite hangete puhul on aeg liialt lühike, mille jooksul ei jõua projekti läbi töötada. Aga kuidas läheb, seda veel ei tea, majanduskomisjonis oleme oma ettekande igal juhul ära teinud. Üllatav oli, et kui anti võimalus sõna sekka öelda eelnõu koostamise käigus, siis minu teada on kokku ainult kolm firmat tagasisidet andnud selle kohta, mis eelnõus võiks olla, mis on üllatav – ei nähtud võimalust algfaasis sisendit anda. Probleem on täna ka selles, et kui pole saadud aru seadusest ja seletuskirjast, kuidas peaks ühte või teist asja tõlgendama ning küsitakse rahandusministeeriumi nõuandetalitusest selgitust, siis selgituse juurde märgitakse, et see pole siduv. Ehk kui vaidluseks läheb, ei pruugi see vastata lõplikule tõele. Kui seadusandja selgitused oleksid siduvad, ei tekiks olukorda, kus osade hangete puhul küsitakse hankijatelt EL-i struktuurfondide raha tagasi – on olnud vaidlus, on saadud rahandusministeeriumilt seisukoht, mis ei ole siduv ja lõpuks on otsustanud kohus, et on toimunud rikkumine, mille tagajärjel nõutakse osa toetusi tagasi. Soovime, et uue seadusega annaks seadusandja eelsiduva otsuse, sest täna on hankijad üsna keerulises olukorras – saad selgituse, aga kohtus rahandusministeeriumi selgitus ei pruugi lugeda.

Mis veel täna murekohaks on?

Pakkujatel on alati võimalik juurde küsida ja hankija peab sel juhul kolme päeva jooksul vasta-

ma. Kui dokumentatsioon on kehvasti ette valmistatud, küsitakse palju küsimusi, saamaks selgeks, mida tahetakse. Markantsemate hangete puhul on olnud üle 300 küsimuse. Probleemiks on, et mitmed hankijad ei anna sisulisi vastuseid sisulistele küsimustele, vaid vastatakse umbmääraselt, kuigi küsimus on konkreetne. See, et küsimustele ei saa sisulisi vastuseid, kas ebapädevusest või mingil muul põhjusel, on suureks probleemiks.

Teiseks murekohaks on, et projektdokumentatsioon on tihti vigane. Pakkumise ajal vead ei selgu veel, paljudel juhtudel realiseeruvad need ehitustööde käigus ja hankijad on kogu vastutuse lükanud pakkuja õlgadele, kuigi hankijad on tellinud projektdokumentatsiooni, mida pole kontrollitud – ekspertiise pole tellitud, selgitamaks, kas need on normide ja õigusaktide nõuete kohaselt tehtud.

Nii tekivad väga suured vaidlused ehitustööde käigus. Kõige pädevam on kokkuvõttes ehitaja, kes peab alla neelama projekteerimisvead või püüdma kohtus vaieldes saada õigust endale, mis on samas väga kulukas. Kuna ehitaja loetakse kõige pädevamaks, peab ta oma pädevuse piires tagama vastavuse, aga miks projekteerijad ja omanikujärelevalve ei vastuta? Ei saa nii olla, et ehitaja vastutab 100%. See on natuke paigast ära. Võiks olla nii, et kelle viga on, see ka vastutab ja kindlustusettevõtted kompenseerivad vigade korral.

Aga suurte hangete korral ei jätku projekteerimise vastutuskindlustusest vea kahju tagamiseks, sest ehitustööde puhul on maksumus suur ja ehitaja peab oma ressurssidest asja parandama.

15

ÜMARLAUD

Olulised standardid ehituses Eesti ehitusvaldkonna erialaliitude esindajad ja Eesti Standardikeskuse esindaja pidasid nõu, kuidas aidata kaasa standardite loomise protsessile, nende kättesaadavusele ning kasutatavusele.

TEKST: LIIVI TAMM PILDID: MEELI KÜTTIM

16

Kuidas peaks toimuma standardite loomine?

Indrek Peterson: Üks võimalus on, et erialaliidud räägivad omavahel läbi ja lepivad kokku, kes võtab millise valdkonna vastutada: tundub, et kõigil samaaegselt pole ajaliselt võimalik kõikide standardite uuendamisega kursis ja kaasas olla. Kui teame, kes millise valdkonna katmisega põhiliselt tegeleb, jätkub ka rohkem aega ja tarkust.

Lisaks võiks läbi arutada uuendamisel olevate standardite arvamusküsitluste tähtajad: nädalaga ei jõua võõrasse standardidokumenti süveneda, samuti võtab info otsimine teatud aja.

Mis puudutab Eesti standardeid, siis tehnilise poole osas tundub, et uuendamise puhul oleks mõistlik lisada ka vana versioon, kus oleks uuendused lisaks näha, et oleks

Ümarlauas osalesid Tiit Kerem (EKVÜ), Peeter Kärp (EKFML), Indrek Peterson (EEEL), Toomas Vainola (Eesti Betooniühing), Enno Rebane (EETL), Kalle Karron (EKEL) ja Kairi Tänavsuu (Eesti Standardikeskus).

lihtsam järge pidada. Lisaks oleme mõelnud, et äkki võiks erialaliitudel olla sarnaselt tehnikakõrgkooliga standardi dokumentidele tasuta juurdepääs – oleme liitudena ju hea tava edasikandjad ja juurutajad ning oleks hea, kui vajadusel saaks neid vaadata. E-poe kaudu pangaandmeid edastades on sisselogimine üsna tülikas.

Kairi Tänavsuu: Standardikavandite kommenteerimise põhimõte on avatus ning kaasatus.

Kavandeid saab kommenteerida läbi kommenteerimisportaali. Algupäraseid standardikavandeid saavad kommenteerida kõik huvitatud osapooled, eelduseks on EVS e-poe konto olemasolu.

Kommenteerimisportaali kasutuselevõtmise tingis vajadus muuta standardikavandi tekst soovijatele igal ajal kättesaadavaks ja tagada,

et kõigil kommenteerijatel on uusim versioon dokumendist.

Paljude kommentaaridega standardikavandite korral hõlbustab kommenteerimisportaal kommentaaride paremat haldamist, võimaldades genereerida kõigist laekunud kommentaaridest ühe koondfaili.

Kalle Karron: Meil on praegu ehitusprojekti standard arvamusküsitlusel ja on tunne, et vormile on siiski pisut keeruline ligi pääseda: kui peab olema konto, mille avamiseks tuleb sisestada pangaandmed, siis tekib olukord, kus ettevõttes näiteks ühel inimesel on konto, aga see ei pruugi olla sama inimene, kes kommenteerib dokumenti.

Kui minult on küsitud PDF-i, mida kommenteerida, siis olen viidanud, et see peaks toimuma läbi standardikeskuse portaali ja saan juba reaktsioonist aru, et võib-olla jääb kokkuvõttes kommenteerimata. Kui toimuvad Standardikeskuse kodulehe arendused, siis võiks kaaluda võimalust, et sisse saaks logida ka näiteks mobiil-ID kaudu, ilma pangaandmeid sisestamata.

Indrek Peterson: Võib-olla peaks kokku kutsuma infotunni, kus kokku saaksid valdkonna erinevad osapooled, et seal teemad ühiselt läbi arutada: vaataksime tervikut, kus punktides on erinevad liidud huvitatud kaasa rääkimisest, kus on standardite osas katmata teemasid ja kuidas neid lahendada.

Kuidas on lood standardite kättesaadavusega?

Peeter Kärp: Kui standardeid näha ei ole, siis neid ka ei kasutata.

Parem levik ennetaks nii mõnegi ehitusvea.

Kairi Tänavsuu: Standardeid saab igal ajal e-poe vahendusel osta või soovi korral kasutada sirvimis-

teenust. Samuti on kõigi standardite eelvaated tasuta e-poes loetavad. Lisaks saab tasuta standardeid lugeda Tallinna Tehnikaülikoolis, Rahvusraamatukogus ja Tartu Ülikoolis ja meie klienditeeninduses. Meie teenuste lehel on ka tasuta nii infoteenus kui ka monitooringuteenus, mis tuleb aktiveerida – nii saab määratleda, milliste standardite muutumise kohta soovite edaspidi regulaarselt infot saada.

Peeter Kärp: Mujal maailmas toimib ka nn ühiskondlik kokkulepe selles osas, milline on hea ehitustava. Meil tekitab ka info üleküllus segadust: kui materjale on väga palju, ei jõua ükski ettevõte neid hallata.

Tiit Kerem: Probleem on selles, et nõudeid on toodud niivõrd erinevates kohtades, ei ole ühest kohta, kust üheseid vastuseid saada.

Keskmine ehitaja lihtsalt ei leia infot üles ega tea, kust seda otsida.

Mida suurem ettevõte, seda rohkem standardeid järgitakse, probleemid ilmnevad eelkõige väiksemate ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, kus võib sagedamini juhtuda, et järelevalve ja projekt on nõrgem ja ka lõpptulemus oleneb sellest.

Kalle Karron: Standardite järgimine on küll vabatahtlik, samas kohtupraktikas arvestatakse, et neid peaks järgima, kuna standardites kirjas olev on kohtu poolt loetud heaks ehitustavaks.

Kuidas kommenteerida standardite 5-aastast kestvust?

Tiit Kerem: Kui standardid kehtivad 5 aastat ja siis hakatakse rääkima nende uuendamisest, tuleks läbi mõelda, kas nende uuendamine on alati vajalik.

Kairi Tänavsuu: 5-aastase pe-

17

Indrek Peterson: erialaliitudel võiks olla standarditele tasuta ligipääs.

Peeter Kärp: standardite parem levik ennetaks nii mõnegi ehitusvea.

rioodilisusega vaadatakse üle olemasolevate standardite aja- ja asjakohasus ning vajadusel neid muudetakse.

Samuti võib mitte midagi muuta ja leppida kokku, et hindame standardi ajakohasust uuesti järgmise viie aasta pärast. Standardid kehtivad niikaua, kuni üldsus leiab konsensuslikult, et see tuleks tühistada.

Kui aktiivsed on erialaliitude liikmed ise uuenduste kommenteerimisel?

Indrek Peterson: Olen uuendamisel olevaid standardeid saatnud ka meie liikmetele, paraku on ka tagasiside sageli tagasihoidlik ja palju arvamusi esitatakse alles siis, kui standard on juba kinnitatud. Mõne standardi puhul jääbki kaasamine nõrgaks, sest ei tule piisavalt tagasisidet, et kuidas dokumendi muutmise väärtust ja asjakohasust hinnata.

Tiit Kerem: Need, kes on aktiivsed, teevad ise ettepanekuid ja need, kes on passiivsed, need alles siis, kui standard ilmub, see on paratamatu.

Indrek Peterson: Eks iga osapool hindab ka oma vaatenurgast, näiteks meie jälgime sidusust ehitusseadustikuga, et ei oleks vastuolusid.

18

Tiit Kerem: olulisi standardeid võiks teemade kaupa grupeerida.

Kas täna on kaasatus piisavalt laiapõhjaline?

Enno Rebane: See on oluline, et infot saaks piisavalt suur inimeste hulk, kes seda ka laiali annaksid. Meie teeme oma liikmetele ka kokkuvõtteid ja saadame eraldi infot materjalitootjaid puudutavate standardite ja nende muutuste kohta.

Indrek Peterson: Sünergia pool teeb siiski paiguti muret, olen olnud paari sellise dokumendi sünni juures, kus kirjutavad kaks inimest, küsimus on selles, kuidas spetsialiste ja ettevõtete esindajaid suuremal hulgal sinna protsessi haarata. Riik ei ole ju samas standardite loomist finantseerinud.

Toomas Vainola: Jah, keskmise suurusega või väikesel ettevõttel ei olegi niisugust ressurssi, pole inimest, kes istuks laua taha ja teemaga tegeleks, nemad tegutsevad ehitusplatsidel.

Kalle Karron: On ka häid näiteid, näiteks ehitusprojekti standardi koostamise osas. Komiteesse kuulus 24 inimest, valiti välja protsessi koordineeriv ja vastutav projektijuht, kes moodustas 6 väikest erialaspetsiifilist tiimi. Igal tiimil omakorda vastutav isik, kel kohustus lisaks arutelude korraldamisele ka füüsiliselt dokumente kirjutada n-ö teksti toota. Arutelude

Enno Rebane: on oluline, et infot saaks piisavalt suur hulk inimesi.

käigus tuleb palju häid mõtteid ning nende süsteemne kirjapanek on väga oluline. Samas peab silmas pidama, et ka tiimide poolt materjali kokkukirjutamisel oleks tulemus ühtlane, et kirjutatu ei läheks liialt laiaks ega muutuks käsiraamatuks. Siin on standardi koostamise projektijuhil oluline roll täita.

Peeter Kärp: Üsna tavaline on siiski see, et üks või kaks inimest kirjutavad materjali valmis ja seejärel kommenteeritakse.

Kas juhtub, et standardimist hakatakse kasutama oma huvides?

Tiit Kerem: Jah, sellist asja on ette tulnud, et üritatakse turu käitumist mõjutada.

Kairi Tänavsuu: Standardite koostamisel kaasame tehniliste komiteede töösse teadaolevaid huvipooli ja hoiame komiteesid huvipoolte osas balansseerituna. Koostamisprotsessi kohustuslik osa on avalik arvamusküsitlus, mille läbi saavad kõik eksperdid, kes ei kuulu standardimise tehnilisse komiteese, avaldada arvamust ning esitada parendusettepanekuid.

Kas standardite hulk pole liialt suur, millega tuleb kursis olla?

Tiit Kerem: Ehitamise osas on ilmselt võimalik tavaehitamisele

Toomas Vainola: väikesel ettevõttel kulub aeg ära ehitusplatsil.

Kalle Karron: kohus loeb standardeid heaks ehitustavaks.

olulised standardid välja valida, aga minnes spetsiifilistesse toodetega seotud valdkondadesse, kus EL-i standardid on olemas ja Eestii pole, on keerulisem.

Peeter Kärp: Reaalsus on paraku see, et massiliselt standardeid

Kairi Tänavsuu: tasub liituda standardi monitooringu teenusega.

siiski ei kasutata, parem on olukord peatöövõtjate osas. Hanke seletuskirjadesse kirjutatakse sisse, et kasutama peaks kõiki asjakohaseid standardeid, aga kui neid on näiteks 25 000, siis see lihtsalt ei toimi.

Indrek Peterson: On selline sündroom, mille nimi on „ma ei tea, et ma ei tea“ ehk et ei hakata dokumente muretsemagi.

Projekteerija peaks välja tooma olulisemad standardid, nt konstruktsioonide ja katendite puhul, see suunab neid ka ostma.

Tiit Kerem: Mõnikord üritab projekteerija enda elu lihtsaks teha, andes viiteid standarditele, millest ta ka ise midagi ei tea. Kui viidete arv ületab viit, tõstab töövõtja käed üles ja teeb nii, nagu ta harjunud on. Kuidagi tuleks olulisi standardeid teemade kaupa grupeerida, kui valdkonnas on neid nt 4000 või ka 2000, siis oleks oluline välja tuua, mis on olulised ehitustegevuses. Siin tuleb selgelt lahutada tootmine ja ehitamine, sest toote standardeid kasutatakse tootmises ja paigalduse omasid platsil, samuti tekiks projekteerijal arusaam, mille hulgast otsida.

SÄÄSTA LOODUST, HOIA SOOJUST! ISOVER klaasvilla valmistamiseks kasutatud toorainetest moodustab taaskasutatud klaas üle 80%.

Klaasi taaskasutamisega kaasnev kasu: ✔ Kasvuhoonegaaside ehk CO2 emissiooni vähendamine ✔ Energiakasutuse vähendamine, loodusressursside säästmine – klaasi tootmine liivast, soodast ja muust kulutab 3 x enam energiat kui kasutatud klaasist ✔ 100% ehk lõpmata kordi ümbertöödeldav www.isover.ee/klaasi-taaskasutamine

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused

SEADUS

Ehituslike tuleohutusnõuete määrus uueneb

MARGUS PIIK PÄÄSTEAMETI OHUTUSJÄRELEVALVE OSAKONNA EKSPERT

S

iseministeeriumi eestvedamisel toimusid 2015. aastal ka arutelud määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ tööversiooni üle, mille käigus käidi ükshaaval läbi kirjapandud sätted.

Eelnõu väljatöötamisse kaasati inimesi erialaliitudest, riigiasutustest ja eraettevõtetest. Ühtlasi valmis ka määruse seletuskiri, mis on leitav valitsuse eelnõude infosüsteemist.

Eesoleva aasta esimesel poolel jõustub uuendatud kujul ehitiste tuleohutust reguleeriv määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Ehituslike tuleohutusnõuete määrus on läbinud siseriikliku kooskõlastusringi, mille käigus edastati eelnõu ministeeriumitele, omavalitsusliitudele ja erialaliitudele arvamuse avaldamiseks Eelnõude infosüsteemis. Tänaseks on ehituslike tuleohutusnõuete määrus edastatud arvamuse avaldamiseks Euroopa Komisjoni, mille käigus on võimalik liikmesriikidel ja huvitatud osapooltel esitada arvamusi eelnõu kohta kuni 02.02.2017.

Määrusega muudetakse ja täpsustatakse ehitisele esitatavaid tu-

20

leohutusnõudeid. Muutmise põhjuseks on eelkõige asjaolu, et kehtiv määrus on kirja pandud kaheteistkümne aasta tagust parimat teadmist arvestades. Selle ajal jooksul on ehitusvaldkonnas toimunud suured muutused – kasutusele on võetud uued tehnoloogiad, uuenenud materjalid, ka hoonete funktsionaalsused on muutumas.

Seoses uuendatud määruse jõustumisega hakkab kehtima ka määruse seletuskiri. Määruse seletuskirjas selgitatakse vähemal või rohkemal määral määruse sätteid.

Seletuskirjas on samuti toodud mõningad joonised mõne määruses antud sätte visualiseerimiseks või võimaliku lahenduse pakkumiseks.

Määruses sätestatud nõuded kehtivad uutele ja ümberehitatavatele hoonetele, olemasolevatele hoonetele kõik määruses kehtestatu ei laiene. Tagasiulatuvalt saab esitada evakuatsiooni ja päästemeeskondade ohutusega seonduvaid nõudeid ning määruses on tehtud konkreetsed viited sätetele, mis kehtivad olemasolevatele hoonetele.

2017.

aasta 2. veebruarini saab Euroopa Komisjonile esitada ettepanekuid määruse kohta.

Mõned märksõnad tehtud muudatustest Puidu laiema kasutamise võimaldamine – uuenenud määrus lubab senise nelja korruse asemel püstitada kuni kaheksakorruselist puidust elu-ja büroohoonet (I ja V kasutusviis). Teadlikult ja turvalisuse kaalutlustel ei ole lubatud kõrgeid puithooneid ehitada näiteks lasteasutusena ja suurte rahvahulkade kogunemishoonetena.

Avatäited ja tehnosüsteemid tuletõkkekonstruktsioonis – tuletõkkeuste puhul on suurima muudatusena lisatud tingimus, et lisaks tule leviku tõkestamisele peavad tuletõkkeuksed piirama ka suitsu läbitungimist.

Tuletundlikkus – uue nõudena on sätestatud tuletundlikkused hoones kasutatavatele torupaigaldise isolatsiooni- või kattematerjalile ja kaablite tuletundlikkusele.

Fassaadi tuletundlikkuse osas ei piirata enam suitsu tekkimist välisseina välispinnal ja õhutuspilu välispinnal. Suitsu tekkimist piiratakse ainult õhutuspilu sisepinnal.

Ehituslike tuleohutusnõuete määruse jõustumine toob kaasa ka ehitiste tuleohutuse standardite (standardiseeria EVS 812) ülevaatamise ja muutmise.

Standardites muudatuste teostamine on päästeametil kavas 2017. aastal, mis sõltub ka Eesti Standardikeskuse standardimiskavast.

Pakkumised 2016 Vaata kõiki pakkumisi makita.ee!

COMBOKIT CLX201SAJ

LED PROŽEKTOR 199 € 10,8 V

DEADML805

149 € 18 V

Komplektis akutrell ja akulöökkruvi-keeraja (DF331DZ + TD110DZ).

• 10,8 V Li-ion • Suurepärane komplekt väiksemate ehitustööde jaoks • Mõlemal tööriistal LED-töökohavalgusti • MAKPAC kohvris

11-osaline Torison otsikute komplekt

+

B-28597

AKUPUHUR DUB362Z

• 18 V / 230 V • Kakskümmend 0,5 W valge valgustusega LED-lampi annavad heleda ja ühtlase valguse • Valgustusnurga vaba reguleerimise nupu abil saab valgusallika vertikaalsuunas pöörata soovitud suunda 360° • Süsteem lülitab tööriista toitevoolu automaatselt välja, et pikendada aku eluiga • 4 asendisse pööratav valgustipea: 0°, 45°, 90°, 110°

299 € 18 V

AKUKETTSAAG DUC302Z

299 € 18 V

Ilma aku ja laadijata!

Ilma aku ja laadijata!

• 2 x 18 V Li-ion • Maks. õhu kiirus 54 m/sek • Kaal koos standardse akuga 4,1 kg • Universaalne puhur ehitusplatsil, õues ja aias kasutamiseks • Komplekti kuulub pikk puhumistoru • Seadmel on kaks akupesa

• 2 x 18 V Li-ion • Keti samm 3/8” • Keti paksus 1,1 mm • Lati pikkus 300 (12”) mm • Kaal koos standardse akuga 4,6 kg • Võimas akukettsaag ehitus- või puutöödeks • Keti ja lati vahetamiseks ning pingutamiseks pole vaja tööriistu • Automaatne ketiõlitus

Piirimäe 13, 76406 Saku vald, Harjumaa, Eesti

www.makita.ee

liaal,

EDASIMÜÜJAD Tallinn: B&B Tools Estonia AS, Kadaka tee 131 • Boxes OÜ, Kadaka tee 44 • Decora AS, Laki 36 • Makserv OÜ, Laki 32 • Mass AS, Kalda 7D • Tallmac Tehnika OÜ, Mustamäe tee 44 • Terätoimituse Eesti OÜ, Kalmistu tee 26J • Kolm Ruutu OÜ, Linnu tee 45 Tartu: B&B Tools Estonia AS, Tähe 127 • Decora AS, Riia 128 • Cedo Kaubandus OÜ, Vasara 52D • Makserv OÜ, Ringtee 26 • Tallmac Tehnika OÜ, Riia mnt 130 • Taivoster Baltic OÜ, Turu 45b Jõhvi: Tallmac Tehnika OÜ, Linda 15D Narva: B&B Tools Estonia AS, Võidu 19 Pärnu: Cedo Kaubandus OÜ, Tallinna mnt 84 • Decora AS, Lai 18 Viljandi: B&B Tools Estonia AS, Leola 58 • Decora AS, Leola 53 • Siimals, Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla AS, Tehnika 30, Uuemõisa Paide: Vaaros OÜ, Pärnu 8 Jõgeva: Decora AS, Puiestee tn 38 • Estem Tehnikakaubad OÜ, Kesk 3 Kuressaare: Ehitusmees OÜ, Pikk 59 Põltsamaa: Decora AS, Viljandi mnt 2 Viimsi: Decora AS OÜ, Randvere tee 9 • Soosing OÜ, Tulbiaia tee 4 Tabasalu: Soosing OÜ, Ranna tee 13 Võru: Decora AS, Lepa 2 Valga: Wal-Bro OÜ, Pikk 3a Hinnad kehtivad kuni 31.12.2016. Hinnad on soovituslikud ja sisaldavad käibemaksu. Pildid on illustreeriva tähendusega. Osa tooted on tarnitavad tellimisel.

VISIOON

Disainmast rajab puidule teed Kui Elering käivitas selle aasta märtsis koostöös Eesti Arhitektide Liiduga konkursi kõrgepingeliini disainmasti ideekavandi leidmiseks, võis oodata, et tulemas on midagi uut.

TEKST: ELEN LUHT

„Kõrgepingeliinid, mobiilimastid, maanteesillad ja magistraalkraavid on meie kultuurmaastiku kõige uuem kihistus. Ja nii nagu suureneb meie teadlikkus elukeskkonnast, nii suurenevad ka meie nõudmised sellele. Selle pärast on igati loomulik samm, et taristule tehtavate suurte investeeringute puhul kaalutakse ka nende ruumilist ja visuaalset mõju,” kommenteeris kevadel Eesti Arhitektide Liidu asepresident Kalle Komissarov.

Disainmasti asukohaks on kavandatud Ääsmäe-Haapsalu ja RistiVirtsu maanteede ristmiku piirkond Risti aleviku lähistel.

Et ideekonkursi võidab aga puidust soorebane, oli ootustest ilmselt suurem üllatus just materjali poolest. Võidutöö autorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam, arhitektuuripraksise PART (Practice for Architecture, Research and 22

50

aastat kestab atsetüülitud puit välitingimustes.

Theory) asutajad, kes tõdevad, et esitasid puidust töö just provokatiivsetel eesmärkidel. „See hakkab asuma looduskaunis kohas, seal on linnuvaatlusala, raba, soo. Kuidas sa paned sinna selle metallist sõrestiku? Ja ta on maantee ääres.

Ma usun, et kõik on poolt, et see võiks olla midagi sellist, mis kõnetab või muudab seniseid arusaamu,“ ütleb arhitekt Sille Pihlak. „Kuna Eesti üks suuremaid ekspordiartikleid on puit, siis meie arvates võiksid ka arhitektid sellest

majandusharust kasu lõigata. See on pidev probleem, et me võtame Eestis puidu maha, aga ei väärinda seda, vaid saadame allhankena välismaale. Me ei pea 14-korruselist puitkõrghoonet ehitama Norrasse, kui need on Eesti ehitajad, kes ehitavad Eesti materjalist. See on aspekt, mida võiks parandada.“ „Oleme oma ettevõttes algusest peale puiduga töötanud, installatsioone ja eksperimentaalseid asju teinud. Kui võistlusest kuulsime, siis oli esimene mõte puit. Sellist asja varem tehtud ei ole, et nurgamast oleks selliste pingete ja raskuste all puidust,“ tõdeb Siim Tuksam. „Kui suudaksime kehtivat süsteemi kallutada, raja sisse käia, siis Eesti saaks olla esimene, kes toonud mängu sellise uue elemendi,“ ütleb Sille Pihlak. „Puidumeeste seas levib ütlus, et 80-ruutmeetrine väikeperemaja kasvab Eestis tagasi ühe minutiga. Kui me saame nii kiiresti selle materjali tagasi ja nii ökonoom-

Visioon: selline hakkaks välja nägema puidust mast erineva rakursi alt vaadeldes.

selt, loodust reostamata, siis on vähe põhjuseid, miks see ei peaks olema puit,“ lisab ta.

Koostöö Austria inseneridega Puitkonstruktsiooni kõige keerulisemaks kohaks osutuvad Tuksami sõnul sõlmed. Kui sõlmedesse pääseb vesi, siis see on esimene koht, kust asi mädanema hakkab. Seega sai kavandi tegemisel otsustatud, et sõlmi peab võimalikult vähe olema, et ohtu minimeerida. Pärast seda oli Tuksami sõnul selge, et mastiks on üks sirge pulk, mis hoiab kaableid üleval.

Aga et kaablid peavad olema üksteisest teatud kaugusel, tuli teha juurde teine haru ning kaks jalga, mis seda püsti hoiavad. „Kuna nurgamast peab olema jäik, siis kuju on sellest konstruktiivsest loogikast ja geomeetrilistest piirangutest kokku tulnud,“ selgitab Tuksam. „Tavapäraste meetoditega peaksime intuitsiooni põhjal objekti välja mõtlema. Aga me kasutame algoritmilisi meetodeid ehk mudel on üles seatud niimoodi, et parameetritega on võimalik kõiki asju muuta: jalgade kaugust peatüvest, kõrgusi. Kui lasta arvutil tuhandeid eri versioone läbi arvutada, mis võttis umbes paar tundi aega, siis ta jõudis lõpuks kõige optimaalsema lahenduseni, kus on kõige vähem puitu kasutatud ja kus kõik geomeetrilised nõuded on rahuldatud,“ räägib Tuksam prot-

23

VISIOON

sessi algusest. Tuksami ja Pihlaku koostööpartnerid on Austria insenerid Bollinger & Grohmann, kes selle programmiliidese on loonud. „Nemad panid kogu inseneritarkuse meie mudelisse sisse, et meie saaksime selle vormiga mängida ja samal ajal lugeda, kui palju see maksma läheb ja kui hästi ta püsti püsib,“ sõnab Tuksam.

Inspiratsioon Norra sildadest Ideekonkursi võitja kuulutati välja juunis. Pärast seda algas n-ö bürokraatiaperiood, kuna tegemist on riigiasutusega ning kõik tegevused peavad läbima mitmeid protsessikihte ning korraldada on vaja hankeid.

Nurgamasti eeldatavaks püstitamise ajaks on 2019. aasta. „Elering on seda ideed väga toetanud. Oleme läbinud hindamisfaasi ja teame, et seda on võimalik teha, aga projekteerima ei ole veel saanud hakata. Lõplikud valikud on tegemata,“ sõnab Tuksam ja Pihlak täpsustab, et otsuseni jõudmiseni on vaja veel mitmeid etappe läbida, et võimalikke möödalaskmisi välja filtreerida. „Vead ei tulene materjalist, vead tulevad sellest, kui keegi on vea teinud. Sama hästi võiks juhtuda ükskõik mis maja või sillaga see sama asi,“ ütleb Pihlak. „Vaida sild on taak, mis kõikidele puitarhitektidele või puidu väärindajatele on ette pandud.

Jah, see oli halvasti ehitatud, ilma järelevalveta.“ Pihlaku kinnitusel alustasid nad disaini otsimisel just sõlmede lahendusest, inspiratsiooniks aastasadu püsinud puidust sillad Norras.„Puidu ristlõige ei tohi saada vett ja meie pakkusime ka välja, et kõik natukenegi horisontaalsed pinnad on plekiga kaetud, mis kaitseb otsese vihma eest. See näeb välja, justkui oleks lumi langenud objektile. Ja kui nurga all tuleb vihm, siis selle kaitseks on ribid, mida on näha ainult ülevalt

24

Mast talvises maastikus.

Suuri asju saab teha riskides, riskid tuleb läbi mõelda. vaadates,“ selgitab ta. Materjal, mida Tuksam ja Pihlak on mudelit luues vaadanud, on Accoya Woodi atsetüülitud puit, millel on sertifikaat väliskeskkonnas 50 aasta peale. „Sellest on juba ehitatud sildasid, skulptuure, lihtsalt materjal ise on uus, see ei ole veel 50 aastat eksisteerinud,“ ütleb Tuksam.

Näiteid, et puidust saab taolisi asju ehitada, on võtta praegu vaid välismaalt. Näiteks Soome Jyväskylässe paigaldati paar aastat tagasi liimpuidust kandemast.

Austrias on kõrgematele aladele alpikeskkonda projekteeritud liine, loetleb Sille Pihlak näiteid ja kaasamõtlejaid sarnase kliimaga piirkondadest. „Peamine küsimus

on ikkagi selles, et seda ei ole varem tehtud. Kuni päriselt ei eksisteeri sellist torni, mis oleks 50 aastat püsti püsinud, siis keegi ei tea, kas sertifikaadid ja inseneride jutt vastavad tõele või mitte,“ nendib Tuksam. „Suuri asju saab teha ainult riskides. Selleks, et riske võtta, tuleb kõik võimalikult hästi läbi mõelda ja kaasata kõik erinevad pooled. Usun, et selle kompetentsiga, mis me oleme kokku ajanud, on see võimalik teha niimoodi, et sellega ei juhtu midagi.“ Miks just soorebane?

Sille Pihlak: „Kui me seda modelleerisime, siis see post hakkas rohkem ja rohkem näima nagu soorebane, kes soos tagajalgadele toetudes istub ja üles vaatab.

Mõnes mõttes on see mingisugune lustliku loo rääkimine, sest kui maanteed mööda sellele lähened, siis igal kilomeetril näeb ta hoopis teistsugune välja. See on ka üks aspekt, millele rõhusime – kordumatu vaade asjale.“

Puit: väljakutse inseneridele HENRIK VÄLJA, EESTI METSA- JA PUIDUTÖÖSTUSE LIIDU TEGEVJUHT

P

uit on meie olulisim loodusvara, mis on ka suurepärane ehitusmaterjal – kerge, taastuv ja loodussõbralik. Metsarikka riigina peaksime olema eesrindlikumad selle kasutamises ja mitte ainult kõrgepingeliinimasti puhul, vaid üleüldisemalt mastaapsete ehituste juures.

Suurim väljakutse puidu kasutamisel ehituses on insenerilahenduste väljatöötamine, millega on tagatud ehitise tugevus ja kestvus ajas. Nagu võis kuulda Viini Tehnikaülikooli õppejõu professor Wolfgang Vinteri loengus puitarhitektuurikonverentsil mõni nä-

€ 26 000

€ 145 000

dal tagasi, ei ole praegusaja puitehituse trendides mitte midagi enneolematut – kõrgeid puithooneid on ajaloos ehitatud juba aastatuhandeid. Paraku on nii Eestis kui mujal maailmas puit ehitusmaterjalina viimasel 60 aastal vähem tähelepanu saanud kui teised ehitusmaterjalid, mistõttu on ka teadmised selle materjali kasutamise kohta hääbunud. Viimase paarikümne aastaga on aga toimunud puidu kui ehitusmaterjali taastulemine ja ülikoolides tehakse palju arendusja teadustööd puitkonstruktsioonide teemal. Ehitisi, mis seniseid tõekspidamisi puitkonstruktsioonidest ümber lükkavad, tekib aina rohkem, olgu selleks siis 7-korruseline tappliidetega Tamedia büroohoone Šveitsis või 18-korruse-

€ 125 000

FURUKAWA 375

CATERPILLAR 336ELH

CATERPILLAR 988H

1999 Avesco Estonia Mascus id: 132E266C

2014 Avesco Estonia Mascus id: EE27E431

2006 Avesco Estonia Mascus id: B2F547DC

€ 79 000

€ 72 500

€ 19 000

KOMATSU D155AX-5

KOMATSU PC450LC-8

JCB 4CX-4WS

2001 Avesco Estonia Mascus id: 426B5B6F

2012 Avesco Estonia Mascus id: 5531734F

2000 Baltem AS Mascus id: 63A21CE5

€ 26 000

€ 20 000

€ 36 000

FIAT-KOBELCO D 150

KOMATSU PC 180 LC-7 K

CASE CX210B

2003 Baltem AS Mascus id: 074920FA

2004 Baltem AS Mascus id: 2145114E

2007 Runso Masinakaubandus OÜ Mascus id: 611EE011

€ 18 900

€ 52 000

€ 58 000

KOBELCO SK 135 SRL

LIEBHERR L 580 2PLUS2

KEESTRACK EXPLORER 1500 3D

2000 Runso Masinakaubandus OÜ Mascus id: 0EE04F5E

2007 Runso Masinakaubandus OÜ Mascus id: B2B3B649

2008 Runso Masinakaubandus OÜ Mascus id: AE4908E7

Vaata ka teisi pakkumisi!

line elamu Kanadas. Sellest hoolimata ei ole me jõudnud veel maailma kõrgeimaks peetava puitkonstruktsiooni ületrumpamiseni, mis on 180 m kõrgune puidust raadiosaatjatorn Poolas 1920.aastatest. Ei ole küsimus, kas kõrgepingeliini masti ehitamine puidust on võimalik – kindlasti on. Loodan, et lahenduste väljatöötamisel saavad ennast proovile panna ka Eesti spetsialistid, kelle hulgast tõuseb esile aina enam puitkonstruktsioonidest huvituvaid insenere.

Liites omavahel Eesti tugeva puidutööstuse ning ehitussektori, võiksime jõuda puitehituse valdkonnas maailmakaardile, pakkudes keskkonnasõbralikke ehituslahendusi tiheda asustusega suurlinnadesse.

www.mascus.ee

ehitusjooniste printimine projektipanga teenus objektitahvlite ja bännerite trükk erikujuliste šabloonide lõikus reklaamtrükised INFO JA PAKKUMISED tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@grano.ee GRANO DIGITAL AS Rävala pst 8, Tallinn / tel 660 4702 / revala@grano.ee Mustamäe tee 50, Tallinn / tel 656 2421 / kadaka@grano.ee

www.grano.ee

KOOLITUS

EKEL alustas targa tellija koolitustega KALLE KARRON EESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTETE LIIDU TEGEVJUHT

K

õik soovivad head hoonet – nii tellija, ehituskonsultant kui ehitaja ja kuigi hoonet loovad arhitekt ja eriosade projekteerijad, ei saa tellija rolli hea lõpptulemuse saavutamisel alahinnata. Selleks, et ehitusprojektide tellimise, sealhulgas lähteülesande koostamise osas nõu anda, alustas Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit koostöös majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-iga käesoleva aasta novembris seminaride läbiviimist Eesti eri paigus – toimunud on koolituspäevad Tallinnas ja Tartus. Osalejateks peamiselt kohalike omavalitsuste ametnikud (vastutavad juhid, ehitusnõunikud, hankespetsialistid), kuid ka teised organisatsioonid, kes ehitusprojekte tellivad.

Seminaril keskendutakse lähteülesande koostamise olulistele nüanssidele, et lõpptulemuseks oleks hea hoone.

Vaadatakse, millise pädevuse ja kvalifikatsiooniga spetsialistid peaksid hoonet projekteerima. Räägitakse, milliseid tingimusi peaks arvestama lepingu ettevalmistamisel ning kuidas maandada võimalikke riske.

Küsitakse, kas tellida ehitusprojekt ehitusinfomudelis projekteerituna?

Uuritakse, kas ehitusprojekti hankimisel tuleks arvestada lisaks majanduslikule soodsusele ka kvaliteeti markeerivate kriteeriumitega.

Loodetavasti aitab teadmiste jagamine ning mõttevahetus kaasa tellijate ning ehituskonsultantide vahelisele paremale koostööle ja tulemuseks on head ehitusprojektid, kus kõik nüansid on hästi läbimõeldud ning projekt arvestab tellija vajadusi parimal moel, samuti on selles vähem vigu ning ümbertegemisi.

26

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu tegevjuht Kalle Karron.

Foto: Julia-Maria Linna

Parima tulemuse saavutamiseks: Oluline on tellija läbimõeldud ja kirjapandud lähteülesanne: lähteülesande sisukusest ja kvaliteedist saab alguse ehituse tervikprojekti õnnestumine või ebaõnn. Edu on tagatud, kui tellija kirjeldab oma soovi lähteülesandes selgesõnaliselt, valib endale õige partneri ja osaleb ise aktiivselt protsessis. Tellija soov peab olema läheülesandes ühtmoodi arusaadav nii tellijale kui ehituskonsultandile.

Kui tellijal on piisavalt vajalikke erialaseid teadmisi ning kogemust, siis koostab ta lähteülesande ise. Kui kompetentsi napib, tuleks töö tellida ehituskonsultandilt. Kindlasti peaks tellija selles protsessis ise aktiivselt kaasa lööma, et oma vajadused ja soovid esile tuua.

Projekteerimisprotsessi esimeses faasis saab toimuda lähteülesande täpsustamine – projekteeri-

mine on loominguline arendustegevus ning just eelprojekti koostamise jooksul saab projekt kasvada ja tellija-projekteerija koostöös paremaks minna.

Vahel jääb tellija huvi projekteerimisprotsessis osalemiseks väheseks. Olles kogu vastutuse projekteerimise eest sisse ostnud, jäädakse ise kõrvale ning piirdutakse dokumentatsiooni vastuvõtmisega. Protsessis osalemine on siiski oluline: tellijal tuleb alati asjadega kursis olla ning tähtsamad valikud ehituskonsultandi toel ikkagi ise teha.

Tellijal on kõige rohkem võimalusi lõpptulemuse mõjutamiseks heas või halvas suunas. Seda eeskätt projekteerimise alguses – tellija lähteülesande tegemisel, kuid samuti ka eskiisi ja eelprojekti koostamisel. Mõjutada saab ka hiljem, kuid siis on ümbertegemise otsused oluliselt kallimad.

PROFESSIONAALSED KINNITUSLAHENDUSED PÕHJAMAISESSE KLIIMASSE

www.essve.ee

Essve kaubamägi esindaja Eestis on B&B Tools Estonia AS

E N E R G I ATÕ H U S U S

REHVA – EUROVENT seminar keskendus energiatõhususele JAREK KURNITSKI REHVA TECHNOLOGY AND RESEARCH COMMITTEE JUHATAJA

E

UROVENT Summit-i raames Krakowis toimunud REHVA seminar tõi kokku ligikaudu 100 osalejat ja lausa kolm peaesinejat Euroopa Komisjonist.

Põhiteemadena oli arutusel direktiivide uuendamine, sisekliima nõuete kaasamine ja rahvuslikud liginullenergia definitsioonid.

Uuendamisel on energia-tõhususe direktiiv EED ja hoonete energiatõhususe direktiiv EPBD.

Olulised sisekliimanõuded Mis puutub tervisele ohutu hoonete sisekliima tagamise miinimumnõuetesse, siis praegune EPBD neid otseselt ei sisalda ja samuti ei ole EL-i tasemel ühtegi muud õigusakti, kus teemat oleks käsitletud. Seega antud küsimus on jäetud liikmesriikide vastutada. Sisekliimanõuete vajalikkus tõstatus suhteliselt teravalt EPBD ülevaatamise käigus, kuna sisekliimaprobleemid on laialdaselt käinud kaasas energiatõhususe parandamisega, sealhulgas ka Eestis. Komisjoni hindamine näitas sisekliimanõuete vajalikkust ning Claudia Canevari Euroopa Komisjoni energiadirektoraadist võttis teema kokku järgmiselt: EPBD ja sisekliima kvaliteet ei ole omavahel vastuolus.

Rahvuslikes regulatsioonides on sisekliima osas tühikuid – nõudeid ei ole kehtestatud.

Olemasolevatele hoonetele on praktiliselt võimatu leida kohustuslikke sisekliima miinimumnõudeid.

Euroopa Komisjon on aval-

28

Seminar Claudia Canevari Euroopa Komisjoni energiadirektoraadist tutvustas energiatõhususe direktiivi EED ja hoonete energiatõhususe direktiivi EPBD uuendamist.

EED ülevaatuse käigus on tehtud põhjalikud mõjuhinnangud ja mitmed modelleerimised energiatõhususe eesmärkide mõjust majandusele ja keskkonnale.

Uuendatud EED peab seadma uue energiatõhususe eesmärgi 2030 a, mis tuleb praeguse 2020 20% eesmärgi asemele.

2030 energiatõhususe eesmärk ei ole veel lõplikult paigas, sest 2014.aastal kinnitati Euroopa Ülemkogu poolt tingimuslikult EL-i tasemel eesmärk 27% klausliga, et see vaadatakse üle 2020. aastaks ning eeldatavasti tõstetakse 30% peale.

Euroopa Parlament on välja pakkunud ambitsioonikama kohustusliku eesmärgi 40%. Praeguseks baasiks on valitud 27%, kuid mõjuhinnangud on koostatud ka tasemetele 30%, 33%, 35% ja 40%.

danud ametlikud soovitused EU 2016/1318, et kindlasti jõuda liginullenergia eesmärkide täitmiseni 2020. aastal. Põhilised soovitused peegeldavad komisjoni muresid seoses madala ambitsiooniga liginullenergianõuetega mitmetes riikides ning samuti ajakava väljakutsetega, sest 2020. a läheneb kiiresti. Mõned kesksed soovitused olid, et tuleks sätestada kõrge ambitsioonikusega liginullenergia rahvuslikud nõuded, mis ei tohiks olla vähem ranged kui kuluoptimaalsed tasemed, kasutada lokaalset taastuvenergiat arvestavat summaarse energiakasutuse arvutusmetoodikat (Eestis kasutusel) ning pöörata tähelepanu sisekliima tagamisele.

Eesti metoodika kooskõlas Liginullenergia (uute hoonete) rahvuslike nõuete õige taseme leidmiseks soovitatakse riikidel lähtuda parimast olemasolevast tehnoloogiast turul, finantsaspektidest ja poliitilistest asjaoludest.

Komisjon on andnud ka numbrilised liginulli viitetasemed kolmes kliimatsoonis. Kui võrrelda riikide poolt sätestatud nõudeid komisjoni tasemetega, siis on näha, et näiteks Austria, Küpros, Soome, Läti, Malta, Rumeenia ja Sloveenia seisavad silmitsi nõuete madala ambitsioonikuse probleemiga ning eeldatavasti peavad hakkama oma valikuid komisjonile selgitama või korrigeerima. Eesti liginullenergianõuded vastavad suhteliselt hästi toodud tasemetele, arvestades, et tabeli väärtused ei sisalda büroohoonetes seadmeid ning elamutes valgustust ja seadmeid, mis Eesti metoodika järgi energiatõhususarvu sisse arvutatakse.

TÖÖOHUTUS

Kolmandiku raskete tööõnnetuste põhjuseks puudulik väljaõpe REIN REISBERG

Registreeritud tööõnnetused ehituses

TÖÖINSPEKTSIOON

A

astal 2015 juhtus kõige rohkem raskeid tööõnnetusi ehituses (119) ja nii tööõnnetuste kui raskete tööõnnetuste arv ehituses kasvab järjepidevalt, seda vaatamata asjaolule, et mullu kontrollis tööinspektsioon ehitusettevõtteid varasemast rohkem.

Tööõnnetuste vältimiseks peavad ohutusse igapäevaselt panustama nii tööandjad kui töötajad.

Kulukad õnnetused Sotsiaalministeeriumi andmetel ühe tööõnnetuse keskmine kulu ettevõttele (2012. aasta statistikale tuginedes) on 1137 eurot. Seega on tööandja jaoks kokkuhoid tööohutuselt näiline ning probleemid saabuvad ühes tööõnnetustega. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri andmetel toob iga läbimõeldult töökeskkonda panustatud euro tagasi 2,50– 4,80 eurot.

2015. aastal olid puudulikust väljaõppest ja juhendamisest tingitud õnnetused kokku 12 212 töövõimetuspäeva põhjuseks.

Tööinspektsiooni töötajate hinnangul oli mullu lausa 37% juhtudel raskete või surmaga lõppenud tööõnnetuse üheks põhjuseks töötajate puudulik väljaõpe ja juhendamine. Statistika kohaselt on suurimas ohus äsja tööelu alustanud noored ning töökohta vahetanud inimesed, kes ei ole uusi töövõtteid veel omandanud. Nendega toimub 35% kõigist tööõnnetustest.

Olukorda saab ja peab parandama ning juhtiv roll on siin tööandja-

30

õnnetuste arv 500

410 400

300

354 360 365 294

200

100

0

2011

2012

2013

2014

2015

tel, kes teevad töökeskkonna ohutust puudutavaid otsuseid.

Oluline sissejuhatav juhendamine Tõhusaks lahenduseks on juhendamise ja väljaõppe parendamine. Tulemuslikus ja pika perspektiiviga ettevõttes on uuel töökohal alustavale inimesele korraldatud sissejuhatav juhendamine, esmajuhendamine, vajadusel väljaõpe ja hiljem vajadusel ka täiendjuhendamine. Oodatud tulemusteks on muuhulgas uute töötajate kiirem sisseelamine ja areng, ladusam töövool ja kõrgem tootlikkus, püsivam ja vilunum töötajaskond ning klientide rahulolu.

Kokkuvõttes on turvalisem töökeskkond nii töötajate kui ka tööandja huvides, see sünnib tööandja vedamisel koostöös töötajatega.

Juhendamisel oluline roll õnnetuste vältimisel Sissejuhataval juhendamisel tutvustatakse töötajale töökorraldust ning vastavaid eeskirju, ohutut töötamist, töötaja kohustusi ja õigusi, töökeskkonna hoidmist ning samuti antakse töötajale juhiseid õnnetusohu või tööõnnetuse korral käitumiseks.

Esmajuhendamine viiakse läbi juba töökohal. Selle käigus tutvustatakse ohutusjuhendeid tehtava töö ja kasutatavate seadmete kohta, vajalikke kaitsevahendeid, õigeid tööasendeid ja -võtteid, esmaabivahendite asukohta, ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta.

Väljaõpe on juhendamise käigus saadud teadmiste praktilise kasutamise omandamiseks. Sel ajal töötab uus töötaja kogenud töötaja juhendamisel. Väljaõppe võib jätta korraldamata ainult siis, kui töötaja on töötanud eelnevalt samalaadsel tööl, tunneb ohutuid töövõtteid või kui tema töölaad seda ei nõua. Tavaliselt on igas töökeskkonnas mingeid erisusi ja on otstarbekas väljaõpe korraldada, kuid tulenevalt töötaja eelnevast kogemusest võib see olla lühem.

Täiendjuhendamine tuleb korraldada juhul, kui miski tööga seoses on oluliselt muutunud.

Näiteks vahetatakse töövahendeid või ülesandeid, töötaja on olnud pikalt töölt eemal või põhjustanud tööõnnetuse või ohtliku olukorra.

Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.

TAHAN PARIMAT! Vähemaga ei lepi!

TALVEJOPEGA saad KINGITUSEKS WINDSTOPPER® TALVEMÜTSI!

*SNICKERS Workwear

TASUTA*

(art 1100/0404 või 1128/0418)

SNICKERS Workwear WINDSTOPPER® talvemüts art 9093/0418 TAVAHIND 43 €

Snickers Workwear AllroundWork 37.5®-isolatsiooniga talvejope art 1100/0404

130 €

SNICKERS Workwear Rip-Stop talvejope art 1128/0418 HIND

95 € Jopega kaasa TASUTA MÜTS art 9057/6658

Jopega kaasa TASUTA MÜTS art 9093/0418

Pesu komplektiga kaasa TASUTA KINDAD art 9578/0448

SNICKERS Workwear pikkade varrukatega XTR alussärk

SNICKERS Workwear A.I.S fliis

9430/0418 HIND

HIND

HIND

60 €

SNICKERS Workwear pikad XTR aluspüksid 9431/0418 HIND

179 €

1133/6658 HIND

58 €

3619/0404 HIND

143 €

SNICKERS Workwear Hi-Vis talvepüksid, EN 471 klass 2

SNICKERS Workwear Power Winter talvepüksid

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

SNICKERS Workwear Hi-Vis talvejope, EN 471 klass 3

1178/0404

8012/0400

64 €

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.12.2016 või kuni kaupa jätkub!

SNICKERS Workwear talvejope

113 €

3639/6658 HIND

124 €

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA HAAPSALU Maslovi 1 Ehitajate tee

PAIDE Pikk 2

JÕGEVA Tallinna mnt 7

TÜRI Türi-Alliku

UUS KAUPLUS RAPLA Tallinna mnt 2a

K ATU S E M E I STR I D

Eksamid on täies hoos.

Värsked kutsetunnistusega katusemeistrid nüüd olemas PEETER KÄRP

E EKFL

esti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu eestvedamisel on ametikoolidest tulnud esimesed kutsetunnistusega plekkja lamekatusemeistrid: riikliku õppekava alusel saadud teadmiste ja oskustega meistrid on andnud esimesed meistri- või sellitaseme eksamid. Selle tulemuseni jõudmiseks on eelnenud suur panus paljude Eesti katuseturul toimetanud katuseliitu kuuluvate ettevõtjate ja entusiastide poolt. Meistrite koolitamiseks vajaminevate koolitusprogrammide loomiseks tuli esmajärjekorras luua rahvuslikud katuseehituse standardid, mis on tänaseks olnud jõus varsti viis aastat.

Rahvuslik standardisari EVS920 on loodud enamlevinud katusekatetele Eestis – plekk-katusele, lamekatusele, kivi- ja eterniitkatusele. Ees on töö aluskatuse ja turvatarvikute standardi loomiseks. Samuti tuli koostada kutsestandard katuse-

32

katja elukutse kirjeldamiseks, mis koostöös kutsekojaga ka tehtud sai. Järgnes õppekavade loomine ja kinnitamine, õpetajate ja õppeasutuste leidmine ja baas kutsehariduse andmiseks oli loodud. Kokku on see võtnud ligi 8 aastat.

Hetkel koolitatakse katuseehitusele spetsialiseerunud plekkseppasid Haapsalu Kutsehariduskeskuses ja Lasnamäe Mehaanikakoolis Tallinnas. Lamekatuse õppesuund tegutseb Tallinna Ehituskoolis.

Mõlemas õppesuunas on käimas kolmas õppeaasta, kuid kutseandmiseks vajalike eksamite andmine sai koostöös Indrek Petersoniga EEEL-st hoo üles just 2016. aastal.

Tänase seisuga on kutseeksami teinud 18 ehitusplekkseppa ja 6 lamekatusekatjat, lähikuudel lisandub kindlasti veel eksami sooritanuid. Tänaseks on Eesti katuseturul 4 meistritaseme plekkseppa, ainuke ehitusliku kõrgharidusega plekksepp Kalvi Kondio (Valtsimees OÜ),

Tõnu Kraav, Kalle Kolde ja Roman Shahmatov, 3 esimest õpetavad ka noori ehitusplekkseppasid.

Lamekatusekatjatest on 2 meistritasemel eksami nii PVC- kui bituumenrullmaterjali alal sooritanut Toomas Läätsim ja Mart Ponder (firmast Westhaus OÜ), kes on Eestit esindanud ka MMvõistlustel, samuti on bituumenrullmaterjali alal meistritaseme eksami sooritanud Veigo Aus ja Valeri Kolhonen.

Kutseeksamite ja kutse andmise pikaajalisem eesmärk on Eestis jõuda olukorrani, kus katustel toimetavad oma oskusi tõestanud töölised. Katuseehitaja peab valdama elementaarset ehitusfüüsikat, tundma materjale ja meistritasemel ehitaja olema kursis ka normide ja seadustega. Seetõttu on võimalik taotleda nii sellioskusi kinnitavat III taset kui IV taseme meistri kutset. 2018. aastast ei ole kutsetunnistuseta katuseehitajal enam riiklikele objektidele asja.

Noorte katuseehitajate MM: edukas Eesti MARKO PONDER EESTI KATUSE- JA FASSAADIMEISTRITE LIIT

E

JUHATUSE LIIGE

esti võistkonnad on katusemeistrite MM-ist osa võtnud juba kolmel korral.

Võistlused toimuvad kolmes kategoorias: viilkatus (kivi), metallkatus (valts) ning lamekatus (PVC, SBS ning vedelplast). Üritus ise toimub kaheaastase tsükliga, esmakordne MM eestlaste osalusega toimus aastal 2012. Seekordne MM leidis aset Poolas, Varssavis, 26.–28. oktoobril 2016.

Eesti oli Poolas toimunud MM-il taaskord edukas MM-ile pääsevad ainult parimad ja nende väljaselgitamiseks korraldab Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit eelnevalt kohaliku võistluse, mis kannab nime Baltroof.

Nagu nimigi ütleb, siis sellest võistlusest võtavad osa ka lähemad naabrid teistest riikidest nagu näiteks Läti ja Venemaa. Võistluste tulemusena saatis Eesti seekord esindused MM-ile Poolas välja kahes kategoorias: metallkatused ning lamekatused.

MM-võistlused ise on osavõtjatele väga pingelised: välja tuleb panna kõik oma parimad oskused ja tähelepanuta ei või jätta ühtegi pisiasja – rahvusvahelised kohtunikud annavad punkte hea töö eest ning võtavad ära iga eksimuse eest.

Näitasime ka seekordsetel võistlustel üles kõrget katuseehituse taset ning lamekatuse võistkond saavutas pronksmedali. Võistlejateks Marti Ilves, Kristo Maamägi ja juhendaja Janek Ilumets Brikks Baltic OÜ-st. Metallkatuse võistkond tuli neljandale kohale, mis on samuti väga hea tulemus.

Võistlejateks Edgar Karpov, Sten Randmaa ja juhendaja Andres

Pingelised hetked katusemeistrite MM-ilt: metallkatused (ülal) ja vedelplast.

Annula Katusekeskus OÜ-st.

Järgmine MM toimub kahe aasta pärast Riias.

IFD kongress ja töögrupid ning Eesti esindajad Paralleelselt MM-iga toimus ka IFD (The International Federation for the Roofing Trade) iga-aastane kongress. EKFML on IFD liige ning panustab koos teiste riikidega katuseehituse arengusse ka maailma mastaabis.

Kongressil arutatakse katuseehituse tulevikuplaane, seda, kuidas korraldada ja muuta katuseehituse taset maailmas paremaks.

Selle üheks väljundiks on ka ülalkirjeldatud MM-võistlus.

Lisaks tehakse IFD aastakongressil kokkuvõtteid erinevate rahvusvaheliste töögruppide katuseehituse alastest uuringutest, samuti tutvustatakse uusi ehitusmaterjale ja -võimalusi.

Tähelepanuta ei ole ka seadusandlus ning uusi standardeid ja reegleid, mis katuseehitusele kaasa aitavad, koostavad erinevad rahvusvahelised IFD töögrupid. Sinna on kaasatud ka Eesti esindajad. IFD kongressist võtsid seekord Eesti esindajatena osa Enno Rahuoja ning Marko Ponder.

Lisainfot katuseehituse MM-i ja IFD kongressi kohta leiab Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu kodulehelt www.katuseliit.ee 33

KONVERENTS

SBE16 konverents tõi Tallinnasse üle 150 osaleja JAREK KURNITSKI

R

SBE16 TEADUSLIK JUHT

a hv usva hel i ne konverents Sustainable Building SBE16, Build Green and Renovate Deep korraldati uudsel viisil Tallinnas ja Helsingis. Eesti ja Soome ehitusinseneride liitude korraldatud konverentsi ettekanded toimusid kahel esimesel päeval Tallinnas ning kolmandal päeval sõitsid osavõtjad Helsingisse.

Tutvuti terviklikult arendatava ja väljaehitatava Jätkäsaari piirkonna ning Espoo metrooga. Konverents võlus publikut tugevate peaesinejate ning artiklite avaldamisega Energy Procedia ajakirjas: kõik need on vabalt saadaval ning leiduvad üldkasutatavatest teaduslikest andmebaasidest. Artiklid läbisid teadusliku komitee poolt ka retsenseerimise.

Keskenduti kolmele põhiteemale: tervikliku renoveerimise tehnilised lahendused ja tulemused, liginullenergiahoonete küsimused ning jätkusuutlikkuse hindamise tööriistad, sh ka ehitusprotsessi küsimused.

30

riiki oli esindatud konverentsil sh 26 osalejat Soomest.

Eesti jäi vaid napilt teisele kohale.

34

HAMK Ohutlevykeskus – ilmselt Soome kõige energiatõhusam mitteelamu, ETA=64.

Teemad ja järeldused: Soome oli hästi esindatud mitmete uusehituse, renoveerimise js taristuteemadega. Üks põnevamaid ettekandeid oli arhitekt Kimmo Lylykangaselt: Kimmo suutis suurepäraselt avada jätkusuutlikkuse kohasidusust ning eraldas asjad, mis on mõõdetavad kvantitatiivselt ning mis ei ole. Keskne sõnum oli, et mõõta tuleb, kuid tuleb aru saada, kuidas kasutatud mõõdik toimib ning mis valdkonda see kuulub.

Kahjuks ei ole olemas ühte kõikehõlmavat mõõdikut ning praktikas tuleb tegutseda suure indikaatormaatriksiga. Kõige huvitavam Soome uusehitus oli Hämeenlinna tehnikakõrgkooli uus hoone HAMK Ohutlevykeskus, mis on tõenäoliselt Soome energiatõhusaim mitteelamu. Energiavaiade, soojuspumba, vabajahutuse ning muude tehniliste lahendustega saavutati suhteliselt kulutõhusalt nii madal energiatõhususarv kui ETA=64.

Eesti oli tugevalt esindatud liginullenergia ning renoveerimise teemadega. KredEx-i renoveerimise toetussüsteem ning selle poolt turule toodud renoveerimislahendused

pälvisid suurt tähelepanu. KredEx-i 40% toetusele vastav tervikrenoveerimine on sedavõrd põhjalik ja süstemaatiline, et vähestel Euroopa riikidel on midagi sarnast vastu panna. Soome riik on pigem panustanud uusehitusse. Ühe peaesinejana rääkis nimekas Hong Kongi arhitekt, Hong Kongi Hiina Ülikooli professor Edward Yan-Yung NG, Hong Kongi kogemusest kompaktse ja säästliku linnakeskkonna kujundamisel. Ta on oma töös spetsialiseerunud mikrokliimakaartide ehk piirkondlike tuule-, temperatuuri- ja kiirgusandmete koostamisele, mis on võetud kasutusele linnaplaneerimisel.

Konverentsi peaesinejad olid Norra Teadus- ja Tehnoloogiaülikooli professor Arild Gustavsen, kes rääkis praktilistest kogemustest nullenergia näidismajade rajamisel, Soome arhitekt Kimmo Lylykangas, kes on spetsialiseerunud energiatõhusate majade projekteerimisele ning rääkis jätkusuutlikkuse hindamisest ehituses, ning Hollandi sisekliimakonsultant Atze Boerstra, kes rääkis heaolu ja tööviljakuse teemadel.

t l i p a i d e e m

VOLDIB JA

KLEEBIB SULLE PÜHADEKS

KAUNEID JÕULE SOOVIDES JA JÄTKUVALE KOOSTÖÖLE LOOTES

www.meediapilt.ee

H채id j천ule ja heldet uut aastat!

Uue aasta ootel, vana aasta saatel, soovime teil rahulikke p체hi ja soovide t채itumist!