EhitusEST, juuni 2019 by Meediapilt OÜ

number

EHITUSEST P R O J E K T E E R I J A E H I TA J U U N I 2019

KÕRGTÖÖDE KESKUS telefon: + 372 56 111 110 info@kukkumiskaitse.ee

AVATUD KOOLITUSED 2019 AutoCAD baaskoolitus 25.-26.06.2019 (vene k.) 27.-28.06.2019; 22.-23.08.2019; 2.-3.10.2019 (eesti k.)

AruCAD Süsteemid OÜ

on ametlik Autodesk koolitus- ja sertifitseerimiskeskus, ning Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner Korraldame standardkoolitusi, eritellimusel kursuseid riigiasutustele ja ettevõttesiseseid koolitusi meeskonnale: - Projekteerijatele - Arhitektidele - Inseneridele - Ehitusvaldkonna spetsialistidele AruCAD Süsteemid OÜ, Lõõtsa 4, Tallinn www.arucad.ee/koolitused, arucad@arucad.ee, tel. 6306551

Revit MEP koolitus tehnosüsteemide projekteerijale 12.-14.06.2019 Revit Family koolitus 17.-18.06.2019, 25.-26.09.2019 Revit Structure - konstruktori töövahend 21. ja 28.-29.08.2019; 14. ja 21.-22.10.2019 Revit Architecture baaskoolitus 3.09 ja 10.-11.09.2019; 23.10 ja 29.-30.10.2019 Revit BIM projekti koordineerimine ja haldus 4.-5.09.2019; 16.-17.10.2019 Civil 3D - teede projekteerija praktiline töövahend 18.-20.09.2019 Revit koostöö ja IFC koolitus 1.10.2019, 4.11.2019 Inventor baaskoolitus 10.-11.06.2019 (vene k.), 08.-09.07.2019, 26.-27.08.2019 (eesti k.)

KOOLITUSED TEGIJALT TEGIJALE

REVIT I AUTOCAD I CIVIL 3D I INVENTOR

Lumion 9 Pro baaskoolitus 9.09.2019, 8.10.2019 www.arucad.ee/koolitused

Chilleri puhurkonvektorid kaugjahutuse piirkondadesse

Õige lahendus kaugjahutuse objektidele Chilleri puhurkonvektorite soojusvahetid valmistatakse optimaalseina vastavalt objekti jahutusvee parameetritele. Täpse dimensioneerimisega saab kindlustada projekteeritud jahutusvõimsuse ja saavutada ruumides soovikohased olmetingimused nii temperatuuri kui ka helitaseme osas.

Innovaatilised jahutuse-, kütmise- ja energialahendused Chiller Oy, Eesti piirkonna esindaja Hr. Ain Kuus / Mob. 506 2986 / info@chiller.fi / www.chiller.eu

SISUKORD

EhitusEST

Ehitusmaterjalitootjate esimene kvartal lk 4 Marje Josing: kiire kasvu aeg on ümber lk 6–8 Ehitusettevõtjate liidul uus juhatus lk 9 Portree: Mitt & Perlebach ning Kristjan Mitt lk 10–14 Seadus: ehitusklaas ja ohutus lk 18 Materjalitootjad arutasid tulevikuplaane lk 19

Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.ehitusest.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee telefon: +372 5668 8515 ja Anneli Ostrat e-post: anneli@meediapilt.ee telefon: +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

www.ehitusest.ee

EKEL võeti EFTA föderatsiooni liikmeks lk 20 TalTech sai tähtajatu õiguse arhitektuuri õpetada lk 21 Kaldkatuseehitajad sooritasid kutseeksameid lk 22

ISSN 2382-8382

Mobiilsed purustid ja sõelad

KUNI

KIIRE ÜLESPANEK

TOITEAVA LIHTNE MUUTMINE

A TEREX BRAND

IDEAALNE LINNAKESKKONDA

Küsi pakkumine: Andrei Sekljutski, tel. 506 5863, andrei.sekljutski@stokker.com

TONNI TUNNIS

E H I T U S M AT E R J A L I T O O TJ A D

Ehitusmaterjalitootjad tegid esimesest kvartalist kokkuvõtte Ehitusmaterjalide müügitulemused I kvartal, mln eurot 2019

2018

2017

2016

2015

118,6

120

100 ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVJUHT

simese kvartali ehitusmaterjalitootjate müügitulemused on tänavu rõõmustavalt positiivsed – kasv võrreldes mullu sama perioodiga on ligi 10%, kuid samas pole tulemused tasakaalus – mõnede ettevõtete jaoks on tegemist hea kvartaliga, mõnede jaoks on tulemused hoopis languses. Positiivse tulemuse taga on eelkõige eksport. Eesti-sisene müük on enam-vähem samasugune võrreldes eelmise aasta müügiga. Tõusujoones on kulgenud seinamaterjalide ja kuivsegude müük. Traditsiooniliselt head on avatäidete müüginumbrid ja mittetraditsiooniliselt mitte nii head betoonelementide müüginumbrid. Betoonelementidega on paremini lood siseturul. Kuna statistikaameti andmetel on I kvartalis ehituslubade väljaandmine veidi kasvanud, siis loodame ehitustegevuse aktiivsuse jätkumist ja ehitusmaterjalide müügi kasvu. Eksport kasvas võrreldes mullu sama perioodiga ligi 20%. Suuremate eksportijatena paistavad silma ehitusvahtude ja hermeetikute tootja OÜ Krimelte, ventilatsioonitooteid turustav AS ETS Nord, puidust avatäi-

69,8

48,8

MÜÜK

EKSPORT

20%

kasvas eksport võrreldes mullusega. dete tootja AS Jeld-Wen Eesti, klaasfassaadide valmistaja AS Metus-Est, terasuste ettevõtted OÜ T-Tammer ning AS Saajos. Avatäidete tootjad peaksid I kvartaliga igati rahul olema – olulise osa oma toodangust eksportisid ka Saint-Gobain Glass Estonia, AS Viking Window, AS Malmerk Fassaadid, AS Saku Metall Uksetehas, AS Klaasmerk, AS Lasita Aken jt. Eksportimisel pais-

EESTI

tavad endiselt silma ka betoonelementide tootjad: OÜ TMB Element, AS Muuga Betoonelement, AS Betoneks, AS E-Betoonelement, AS Lasbet Tootmine, AS Framm. I kvartali tulemused on tootjad teinud ettevaatlikuks – tänavuse aasta prognoosidesse suhtutakse tagasihoidlikumalt, kuid siiski oodatakse endiselt väikest kasvu. Järjest keerulisem on meie ettevõtetel hakkama saada sisendhindade kasvuga, sellepärast oleme tänulikud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, mis on võtnud ette uurida ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasu määrasid, mille langetamine aitaks kaasa ehitumaterjalitööstuse konkurentsivõime parandamisele.

MEIEGA ON LIHTNE!

Uus mugav viis ehitustehnika rentimiseks! 24/7 – rendi veebist iga kell! Uus ja lihtne viis rentida – ainult proovi ja see hakkab sulle meeldima! Usaldusväärne tehnika – vali meie premium-brändide hulgast! Oleme kogu Eestis – oleme seal, kus oled SINA!

STAT I ST I K A

Kasvule pidur peale

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

esti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing arvas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu aastakoosolekul peetud ettekandes Eesti majanduse ja ehitusturu trendidest kõneledes, et langevarjud tuleks valmis panna, sest mullune kasv samas tempos ei jätku. Eesti on viimastel aastatel nautinud kiiret majanduskasvu ning koos sellega on kasvanud nõudlus ka ehitussektoris. Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtjad 2018. aastal nii Eestis kui ka välismaal kolme miljardi euro eest. Võrreldes 2017. aastaga on kasv muljetavaldav 18%, kohalikul turul koguni 21%. „See pole jätkusuutlik,“ nentis Marje Josing ja lisas, et loodetavasti näeme 2019. aastal kasvu aeglustumist. Tõepoolest, ehitusplatsidel kõrguvate kraanade arv Eesti suuremates linnades on läinud nii suureks, et aina enam küsitakse – kas uus buum on käes? Marje Josing nentis, et buumi on päris raske ära tunda, sest turuosalised püüavad viimase hetkeni öelda, et buumi ei ole. Josingu sõnul on ehituses buumi tunnuseks tööjõupuudus, mille tagajärjel halveneb töö kvaliteet. Samuti kaob ära tellijate terve mõistus, mis lahti seletatult tähendab seda, et tehakse otsuseid, mida pärast kahetsetakse. Olgu buumiga kuidas on, kuid majandusekspertide (Müncheni Majandusuuringute Instituut, IFO – toim) hinnangul ootab meid ees maailma majanduskliima jahenemine. Ka meie oluliste ekspordi sihtriikide Soome ja Rootsi eksperdid näevad oma majanduse tulevikku praegusest tumedamates toonides ning see mõjutab otseselt Eesti 6

Ehitushindade kasvu oodata ei ole, kiire hinnatõus oli eelmisel aastal. majandust. „Pooled eksperdid arvavad, et kuue kuu pärast on Eesti majanduse olukord halvem kui praegu,“ viitas Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangule. Majanduskliima jahenemine toob kaasa ka ehitussektori kasvu aeglustumise. Tarbijad on endiselt hoos ja töökohti jätkub Eesti ettevõtjate ja tarbijate hinnanguid kajastav majandususaldusindeks ületab praegu napilt pikaajalist keskmist ning võrreldes möödunud aasta maikuuga nähakse olukorda halvemana. „Majandususaldusindeks on rohkem langenud tööstus- ja teenindussektoris ja tõusnud kaubanduses – inimesed tarbivad tublisti. Palgatõus on 7% aastas ja töökoha kadumise ohtu pole – see on paradiis! Kuid tarbimise peal Eesti majandus ei püsi,“ rõhutas Marje Josing. Ehitussektoris tuleb eraklientide tellimuste puhul arvestada sedagi, et ligi pooled Eesti elanikud elavad peost suhu ehk kulutavad nii palju kui teenivad. Seetõttu kaalub järgmise 12 kuu jooksul uue eluaseme ostmist vaid mõni protsent konjunktuuriinstituudi küsitletud elanikest. Remont oli aga väga või küllaltki tõenäoliselt plaanis viiendikul küsitletuist. Konjunktuuriinstituut mõõdab ehitusvaldkonna ettevõtete kindlustunnet kahe näitaja alusel: tel-

limuste seis ja töötajate arv kolme kuu pärast. Aprillis küsitlusele vastanutest tundsid end kõige kindlamalt rajatiste ehitajad, seejärel elamuehitajad ning kõige väiksem oli kindlustunne mitteeluhoonete ehitajate seas. „38% rajatisi ehitavatest ettevõtetest ütles, et neil on lepinguid praegu tavapärasest rohkem. Rajatiste ehitajatel oli II kvartalis lepinguid sõlmitud 5,9 kuuks töö tagamiseks, ehitusturu keskmine oli 4,5 kuud,“ selgitas Marje Josing. Kui kindlad on ehitajad tuleviku suhtes? Järgmiseks kolmeks kuuks prognoosis ehitusmahtude kasvu 52% küsitlusele vastanud ehitusettevõtetest, kuid aasta tagasi samal ajal oli kasvu prognoosijaid üle kümne protsendipunkti võrra rohkem. Ehitushindade kasvu lähiajal oodata pole. „Väga kiire hinnatõus jäi eelmisesse aastasse, tänavu ütles enamik ehitajaid, et hinnad jäävad samaks,“ selgitas ta. Töötajate arvu suurenemist järgmise kolme kuu jooksul prognoosis veidi alla viiendiku ehitusettevõtetest, aasta tagasi ootas töötajate arvu kasvu kolmandik ettevõtteist. Kvalifitseeritud töökäte puudust peavad ehitusettevõtjad ka kõige suuremaks tegevust piiravaks teguriks ning ilma välistööjõuta sektor hakkama ei saaks. Marje Josing nentis, et kuigi statistikaameti andmeil on ehitussektoris hõivatud umbes 45 000 töötajat, siis töökäte tegelikku arvu me ei teagi, sest statistikaamet uurib registreeritud töötajaid, kuid ehitusettevõtted kasutavad palju ka renditööjõudu, mis statistikas ei kajastu.

Majandususalduse ja kindlustunde indikaatorid sesoonselt silutud

Keskmine (1992–2019) Majandususaldus 100 Tööstuse kindlustunne 2,8 Kaubanduse kindlustunne 8,3 Ehituse kindlustunne -1 Teeninduse kindlustunne 9,6 Tarbijausaldus -10,4 Parem pikaajalisest keskmisest; halvem pikaajalisest keskmisest

Detsember 2018 103,6 6,1 13,8 7,9 7,4 -1

Ehitusettevõtete tegevust piiravad tegurid aprill 2019, % vastanutest

Tööjõupuudus Ebapiisav nõudlus Masinate, materjalide puudus Finantsprobleemid Ilmastik Mitte miski

Mitte-eluhooned 30 49 0 2 6 6

Elamud 20 20 0 0 0 60

Rajatised 38 13 0 6 25 19

Aprill 2019 100,9 -2,7 15,6 -1 9 -1,7

STAT I ST I K A

Eesti majanduse olukord kuue kuu pärast ekspertide hinnangute jagunemine % 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0

2016 parem

2017 sama

2018

2019

halvem

Riik peaks peeglisse vaatama

esti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing nentis Eesti Ehitusettevõtjate Liidu aastakoosolekul ehitusettevõtjate ees kõneldes, et Eesti riigil puudub makrotasemel pikemaajaline ehituse strateegia, mis arvestaks elamufondi amortiseerumise katmisega, taristu arenguga ning mis prognoosiks vajaminevat munitsipaalehituse mahtu. Samuti pole riik olnud omapoolse finantseerimisega abiks majanduslanguse ajal. Bürokraatia ahistab Samas tuleb mikrotasemel regulatsioone ja bürokraatia käsulaudu järjest juurde. „Piltlikult öeldes peab linnumaja ehitamiseks ka

varsti kelleltki loa küsima,“ rääkis Josing, et hetkel ei suudeta eristada olulist ebaolulisest. „Kuid eks mikrotasemel ongi asju lihtsam korraldada kui suurt vaadet omada,“ nentis ta. Eurorahastuse osa ebaselge Oluline küsimus on ka see, kuidas 2021. aastal algav uus Euroopa Liidu eelarveperiood mõjutab investeeringuid ehitusse ja mida on Eestil sellest oodata. „Eurorahad on olnud Eesti ehitusturu jaoks väga olulised – ilma jääks pooled asjad ehitamata. Praegu me ei tea, milliste summadega saame uuel eelarveperioodil arvestada,“ lisas Marje Josing hetkeolukorda analüüsides.

52%

ehitusettevõtetest prognoosis kasvu järgmiseks kolmeks kuuks, mullu samal ajal oli kasvu prognoosijaid üle 10% rohkem.

Ehitusettevõtjate liidul uus juhatus

esti Ehitusettevõtjate Liit valis oma üldkoosolekul uue juhatuse, kuhu kuuluvad Raivo Rand (EF Rand & Tuulberg AS), samuti Tiit Kuuli (Oma Ehitaja AS), Keit Paal (Merko Ehitus Eesti AS), Kaupo Kolsar (Astlanda Ehitus OÜ), Gerd Müller (Nordecon AS), Villu Põldmäe (Clik AS), Jaanus Mesak (Messiehitus OÜ), Sven Pertens (TREV-2 Grupp AS), Ilmar Link (TPJ Inseneribüroo OÜ), Kaido Somelar (Ehitustrust AS), Margus Keerutaja (Sovek AS) ja Kristjan Mitt (Mitt & Perlebach OÜ). Revisjonikomisjonis jätkab Villu Maamägi (AS VMT Ehitus) ja Arsi Kook (AS Restor), kes oli kuni 14. maini ka juhatuse liige. Uueks tulijaks revisjonikomisjonis on Andres Salusaar Embach Ehitus OÜ-st.

Riik peab kavandama oma investeeringuid pikemalt. Üldkoosolekul räägiti ka ehitusturu olukorrast ja leiti, et turu reguleerimiseks on vaja senisest täpsemat tegevusplaani. „Tuleb analüüsida majandust ja ettevõtluskeskkonda pikemas vaates,“ sõnas liidu tegevjuht Indrek Peterson. „Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toel prognoose ka luuakse. Riik peab läbi mõtlema, milliseid objekte on 10, 20 või 30 aasta lõikes vaja ehitada ja kavandama oma investeeringuid. Kui erasektoril on keerulisemad ajad,

võiks riik rohkem panustada ja ka vastupidi. Samuti tuleb analüüsida demograafilist olukorda, et mõista, kui palju ja millal on elamispindu juurde vaja.“ Olulise teemana toob ta esile solidaarvastutuse, millega määratletaks koostööpartneritele esitatavad nõuded: „Kui on teada kriteeriumid, millele peab vastama aus ettevõte, saab kontrollida vastavust kokkulepitud nõuetele. Tellijal ja ehitusettevõtjal peaks maksu- ja tolliameti keskkonnas olema võimalik ettevõtjat kontrollida. Nii tellijal kui ka peatöövõtjal on võimalik teha teadlik valik, ent kui ta otsustab siiski sõlmida lepingu töövõtjaga, kes ei vasta kõigile nõuetele ja see töövõtja paneb lepingu perioodil toime rikkumise, siis rakendub solidaarvastutus ka tellijale või peatöövõtjale.“

ROHKEM KUI TRÜKK SISUSTUSPILDID • fotokapa • fotolõuend • fototapeet

JOONISTE

VALMISTAME

• printimine • kopeerimine • skaneerimine

• objektitahvleid • silte, viitasid • bännereid

INFO JA TELLIMINE 681 6454 • 5662 9007 hinnainfo@grano.ee

SOKOPRO PROJEKTIPANGATEENUS

ESINDUSED TALLINNAS www.grano.ee

Mustamäe tee 50 Rävala pst 8

PORTREE

KRISTJAN MITT:

Tallinna elamumaale on äge konkurents

Hiljuti Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatusse valitud ehitusfirma Mitt & Perlebach OÜ osanik Kristjan Mitt ütleb, et kui mullu oligi ehituses buumi hõngu tunda, siis tänavu on turg naasnud stabiilse arengu teele. 10

Kristjan Mitt usub, et tänapäevaste ehitiste juures jäävad märksõnadeks energiasääst ja mugavus. Foto: ÄP/Andras Kralla

TEKST: AIN ALVELA

Aastal 2010 koos Andres Pärlojaga asutatud Mitt & Perlebach on siinsel ehitusturul tegutsetud aja jooksul valmis ehitanud 70–80 hoonet või rajatist. Ehitatakse enamvähem kõike, alates elumajadest, lõpetades kaubanduskeskustega. Umbes kolmandik tehtust on enda ehk siis Hepsorile tehtud ehitised, kaks kolmandikku töödest on aga teostatud teistele arendajatele. Oma projektide arendamiseks on loodud eraldiseisev firma OÜ Hepsor OÜ, mille alla luuakse iga projekti jaoks eraldi tütarettevõte:

Mitt selgitab, et see lahendus arendusprojektide haldamiseks on vajalik neile korraliku rahastuse saamiseks. See on Hepsori ning Mitt & Perlebachi tavapärane tegevusstrateegia – esimene teostab arenduse, teine ehitab hoone valmis ning seejärel müüakse see ärihoonete puhul edasi, kortermajade puhul aga antakse maja haldamine üle juba korteriühistule, kes omakorda palkab seda tegema mõne haldusettevõtte. Nii püsitakse kummagi ettevõttega konkreetsel tegevussuunal ega võeta enda õlule lisakohustusi, mis ühe ega teise firma põhiliste tegevusalade hulka ei kuulu. Millest ettevõte senini on hoidunud, või kui täpne olla, siis peaaegu hoidunud, on riigihangetel osalemine. Nõnda ongi ettevõtte portfellis seni vaid üks riigihanke võit, kui saadi endale Kiviõli seikluspargi pereturismikeskuse 1,5 miljoni euro suuruse mahuga hange. „Ei ole praegu meie tegevusvaldkond,“ ütleb Kristjan Mitt. Üldiselt näeb Mitt, et ehitamise juures püüdleb iga projekt konkreetse krundi võimalusi arvestades järjest rohkem kohapealse energia võimalikult rohke ärakasutamise suunas. Märksõnad ongi energiasääst ja mugavus, kusjuures eriti märgatav, ja ehk ka suhteliselt lihtsamini teostatav, on see büroo-, kaubandus- ja tootmishoonete puhul. Mõnevõrra pikema vinnaga, aga siiski järjekindlalt jõuavad säästlikud lahendused ka elamuehitusse. Areng projektist projekti Mullu sai Mitt & Perlebach valmis rohelise mõtteviisiga rajatud nn rohemaja Tallinnas aadressil Järvevana tee 7B, kus on kasutatud mitmeid Eesti oludes uudseid ehitustehnilisi ja energiasäästlikke lahendusi. Rohemaja näol on tegemist 2014. aastal Mitt & Perlebachi rajatud Sõpruse pst 157 ärihoone täiustatud variandiga.

Küsimustele vastab Kristjan Mitt Kas ehitusturule on jõudnud buum? Kui vaadata ehitusmahtusid, siis nende poolest tundus eelmine aasta tänavusest isegi, kuidas öelda – keerulisem. Kuidagi liialt palju ehitamist oli 2018. aastal ja eriti palju oli lõpusirgel just suuri objekte – T1, Tallinna vangla, Eesti Kunstiakadeemia. Meil endil olid Manufaktuuri elumajad, kus korraga oli töös 280 korterit. Näib, et sel aastal ehitusmahud langevad ja targem ongi võrrelda ülemöödunud aastaga. Ja sellisel juhul tundub praegune maht täitsa mõistlik. Paljud ettevõtjad, eriti maakohtades, ütlevad, et praegu on hullumeelsus mingit farmi- või tootmishoonet ehitama hakata? No ei tea, mulle tundub praegune aeg just mõistlik. Hangetel, ka neil, kus meie osaleme, on ikka päris tugev konkurents. Ja see, et sisendhinnad on palju kõrgemal, kui paar-kolm aastat tagasi, on ka reaalsus. Ehitamise hind sõltub kõige rohkem tööjõu hinnast ja kui keskmine palk tõuseb 6–8% aastas, siis paratamatult kallineb ka ehitus. Tähendab see seda, et praegu tasubki ehitaja seisukohast vaadatuna ehitada suhteliselt keerulisi asju, mis ka kallimad, selle asemel, et lautade ja laohoonetega jännata? Ma ei ütleks päris nii. Eks lihtsamaid asju on ka ehitajal lihtsam ehitada, riskid on väiksemad, tähtajad lühemad jne. Ma nii ei väljenduks, et ehitaja valib, mida teha ja mida mitte. Oleme siin kõigesööjad ja teeme ikka neid töid, mida turult sobiva hinnaga kätte saab.

PORTREE

Kuidas te ise enda projekte valite? See on täpselt samamoodi. Ei ole nii, et lähen maaturule, kus pakkumises 50 erinevat elamu-, laoja büroohoonekrunti, valin endale parimad ja muudkui ostan. Ka seal on väga suur konkurents, kõik tahavad aktiivselt osta. Sellel turul on praegu raha selgelt rohkem kui mõistliku hinnaga krunte. Meie näiteks ei ole sel aastal Eestis ostnud mitte ühtegi krunti, sest nende hinnad on erakordselt kõrged. Kahe-kolme-neljakordsed võrreldes mõistliku hinnatasemega. Kuivõrd tänapäeval arendus ja ehitus käivad n-ö käsikäes – ehitajad arendavad ja arendajad ise ka ehitavad? Kui võrrelda kümne aasta taguse ajaga, siis jah, enamik arendajatest ise ei ehitanud. Nüüd võib küll öelda, et kümnest suuremast elukondliku kinnisvara arendajast kaheksa, isegi üheksa, ehitavad enda objekte ise. Meie oleme kogu aeg ise endale ehitanud. Millised suunad valitsevad praegu elamuarenduses ja -ehituses? On igasuguseid trende. Küsimus on selles, millist usku on arendaja. Ka meil on erinevaid asju käsil. Merekalju elurajoonis, mida me ehitame Novirale, on keskmised korterid umbes saja ruutmeetri kandis, samas mõnele teisele tellijale teeme kuuekümne ruutmeetri suuruseid. Kõik sõltub arendaja tooteportfellist ja selle täitmise valikutest. Aga tunne ütleb küll, et keskmise ehitatava korteri suurus on pigem vähenemas. Mis veel praegu ehitusturgu mõjutab? Näiteks see, kui maa on niivõrd kallis, et ehitusettevõtte tellijad ei suuda seda osta, siis on lähema paari-kolme aasta perspektiivis ka ehitajal tööd vähem. Aga

Kui maa on niivõrd kallis, et ehitusettevõtte tellijad ei suuda seda osta, siis on lähema paari-kolme aasta perspektiivis ka ehitajal tööd vähem.

Võib see mingil hetkel lõppeda kinnisvaraturu või finantssektori ülekuumenemisega? Seda on kõige paslikum võrrelda eelmise buumiga. Ma näen küll, et täna on arendajad ja meie tellijad toonasest rohkem turvatud ja kapitali on. Kui kümme aastat tagasi sai maad osta ka laenu eest, siis nüüd enam ei saa, mistõttu igas projektis on rohkem selle arendaja enda raha sees ning ta suudab ükskõik millisele turu kõikumisele kauem vastu pidada.

ehitushinna mõttes on kõige suurema kuluga sisend ikkagi tööjõud. Kui nüüd ajas ette vaadata, näiteks kui peaks algama Rail Balticu ehitus, siis tulevad võib-olla mängu ka sellised tegurid, et nõudlus ületab pakkumist või mingitest masinatest on puudus. Aga seda mõju näeme turul alles siis, kui need ajad käes on. Ma ei oska selle kõige mõju prognoosida seda enam, et me ise selles valdkonnas ei ehita.

Mis siis veab seda nõudlust uute elamispindade järele? Tallinnas kahtlemata rahvaarvu kasv ja üldse linnastumine Eestis. Kui aastas lisandub meil umbes 3000 uut korterit, siis Tallinnasse ja Harjumaale tuleb igal aastal juurde 5000–7000 elanikku. Vaadates seda statistikat ja arvestades, et vahepealsel 50 aastal me kvaliteetset uut elamispinda ei rajanud, siis on suur nõudlus arusaadav ja on selge, et Eestis tasub ehitada. Ja siit veel edasi – noortel tasub ehitust õppida.

Kaks aastat tagasi tunnistasite meedias, et võõrtööliste palkamisega seonduv on väga segane ja ka seadust järgida soovival ettevõtjal on keeruline kõiki nõudeid järgida. On nüüdseks midagi muutunud? Nojah, kaks aastat tagasi kõik justkui ehmatasid, et Eesti ehitusobjektidel on ühtäkki ukrainlased. Täna on see reaalsus igal pool. Seadusandlus on nüüd kindlasti selgem kui toona, aga sama kindlasti on seal veel teemasid, kuidas seda kõike saaks selgemaks ja läbipaistvamaks muuta. Kohalikult tööturult üldse leiab kellegi sobiliku? Kui ma võrdlen eelmise aastaga, siis praegu on lihtsam töötajaid leida. Reaalsus on see, et turule on tulemas tohutu hulk kortereid.

Kas siis õpitakse? Ma loodan küll. Meil on väga noor kollektiiv. Praeguseid suundi vaadates tundub, et tulevik on üürimajade päralt? Ehitajal ei ole vahet, kas ehitame kortermaja või muuseumi. Ja ka sellel pole vahet, kas need korterid lähevad müügiks või üüritakse neid välja. Meile on tähtis koostöö pädeva tellijaga, kes saab aru, mida ta tellib ja et meil on temaga kokku lepitud mõistlikes tingimustes. Eks üüriäri ole ju tegelikult finantseerimise äri. Situatsioonis, kus Eesti pangandusturul ei ole seda konkurentsi, soovi ja võimekust rahastada kinnisvara soetamist näiteks nii, nagu seda tehakse Skandinaavia riikides, on

seda raske Eestis arendada. Kui Skandinaavias saad 30-aastase laenu tagasimaksegraafiku 2% intressimääraga, meil on aga 15-aastane tagasimaksegraafik intressiga 4%, siis siin ei tasugi seda äri ajada. Esmalt on tarvis finantseerimise pool korda saada, ehitaja jõuab ehitada väga kiiresti ja väga palju. Pigem on küsimus, kellele ehitada. Praegu on turul eraisikud ja väikeettevõtted, kes investeeringu eesmärgil ostavad väikesi kortereid ja rendivad need välja. See tendents valitseb pigem Tallinna kesklinnas. Mis viiks ehitusettevõtja seisukohalt elu ka maale? Maakohtades ehitab kõige rohkem riik, ka põllumajandus, kaubandus, võib-olla tööstus. Siin tuleb taas mängu pidev linnastumise protsess ja kas me oleme üldse

võimelised seda Eestis n-ö ümber keerama. Ma ei usu seda. Kõige positiivsem versioon on see, kui me suudaksime seda targalt juhtida. Ma olen ise Viljandist pärit ja 20 aastat tagasi oli seal 30% rohkem inimesi kui praegu. Minu klassis oli 38 õpilast, neist praegu elab Viljandis kolm. Ja see tendents ei muutu – igal pool mujal rahvaarv väheneb, vaid Tallinn kasvab. Kooliõpilastest ligi 48% õpib Tallinnas või Harjumaal. Seega väikelinnades ja maa-asulates peaks elamispinda kogu aeg vabanema ja üle jääma. Ning ehitushind on seal kallim kui hind, mille eest maja või korterit ollakse nõus ostma. Kas nullenergiamajade ehitamise üleüldine nõue on kohane? Ma leian, et riigi seatud üldine suundumus energiasäästuks

on õige. Hooned tarbivad ju meeletult palju energiat ning tänased investeeringud annavad tulemust järgmised 50–60 aastat. Iseasi, kas korter-elamute puhul selline kodutehnika tasemel täppismõõtmine on tähtis. Ma arvan, et ei ole suurt vahet, kas osta koju A- või B-klassi külmik või kas hoone on projekteeritud piiripealse A-energiaklassi hoonena või tugeva B-klassi hoonena. Korterite osas võib küll öelda, et kõik, mis tänapäeval ehitatakse, on väga hea. Ning korteri energiakulu sõltub ennekõike ikkagi sellest, kuidas sa energiat tarbid. Kui üks inimene paneb endale leedvalgustid, teine aga kaevandab Bitcoine, siis kahtlemata avaldub see kõik ka tema energiaarves, olgu hoone energiaklass milline tahes.

SUURIMAST HARJUMAA MAARDLAST KÕRGMARGILISEST PAEKIVIST

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad plaadid • tuletõkkeplaadid

www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

• KILLUSTIK • PAEKIVI • KIVILIIV 1-4 MM • SIDUMATA SEGUD (TELLIMISEL) ja KOHALEVEDU

Info: tel. 657 1144 tellimus@killustik.ee www.killustik.ee

PORTREE

Roheline mõtteviis ja omanäoline büroomaja

Büroohoones on 200 tasuta parkimiskohta, elektriautode laadimispunkt, jalgrataste hoiuruum ning kohvik. Fotod: Maris Tomba

itt & Perlebach OÜ rajatud A-energiaklassiga büroomaja aadressil Järvevana tee 7B avati mullu sügisel: esmakordselt kasutati Eesti kontorimajas energiat salvestavat konstruktsiooni. Nii on maja vahelagedesse peidetud 37 000 meetrit torustikku, mis muudab põrandad ja laed ühtseks kütte- ja ka jahutuselemendiks. „Seetõttu puuduvad tavalised radiaatorid või jahutusseadmed,” ütles arendaja, OÜ Hepsor juhatuse liige, Henri Laks. Tugev eelis näiteks konditsioneeride ees on see, et kui konditsioneer puhub ruumi õhku, sageli otse inimestele peale, mõjutades tervist, siis siin majas tuleb küte või jahutus kiirgusena vahelagede ja põrandate kaudu ruumidesse. 9 miljonit maksnud büroohoone

Hea teada

Asukoht: Järvevana tee 7b, Tallinn Arhitektid: Arhitektuuribüroo Pluss OÜ Tellija ja arendaja: Hepsor OÜ / ehitaja: Mitt & Perlebach OÜ Maja ehituseks kulus 4904 kuupmeetrit betooni ning hoone kaalub ligi 17 000 tonni. Kütte- ja jahutussüsteem saab energia maasse paigaldatud 10 000 meetrist maaküttekontuurist.

fassaadi katab lehisest voodrilaud ning aknaid varjavad liigse päikese eest puidust sirmid ja ribid. Ka siseviimistlusest leiab looduslähedasi materjale ja rohkelt puitu, suisa 75% tarbeveest kogutakse sademetest.

www.ruukki.ee

MURETUD FASSAADILAHENDUSED Tallinna lennujaama parkimismaja 100-aastase elueaga Cor-Ten terasest fassaadilahendus loodi tihedas koostöös arhitektibüroo Ideab Project OÜ, ehitaja KMG Inseneriehituse ja Ruukki vahel. „Oleme hoonele valitud toodetega väga rahul. Need loovad elegantse ja kaasaegse välisilme. Parkimismaja on saanud tunnustust ja positiivset tagasisidet,“ märkis Margot Holts, Tallinna Lennujaama kommunikatsioonijuht. Vaata lisaks: www.ruukki.ee

REKLAAMTEKST

180° vaadet 100% head maitset

180° on lummavate merevaadetega fine dining restoran ajaloolises Noblessneri sadamas, hoones, mille on projekteerinud Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ. Siit avaneb 180-kraadine vaade söögisaali keskel asuvale köögile: sisearhitektuuribüroo A3 loodud interjööris lisavad õdusust kaarjad seinad, mis ehitati bauroc kergplokkidest nende kerget töödeldavust, loodussõbralikkust ja tugevust arvestades. Restorani saabuja on tähelepanu keskpunktis: külalised juhatatakse lounge´i, kus serveeritakse suupisteid ning Michelini-tärniga pärjatud peakokk Matthias Diether tutvustab restorani. Söögisaali liikudes ja seal ringi uudistades tekib vauefekt: avarus, kõrged laed, kaarjad seinad. „Kindlasti on külalisele huvitav, et kokad on avatud köögis otsekui püüne peal ja igaüks saab osa nende panusest ja pingutusest,“ kirjeldab restorani esindaja Kairi Normak kogemust. „Peakokk Matthiase soov oli, et ruumide kujundus oleks taustaks kokakunstile ega hakkaks domineerima,“ täiendab

sisearhitekt Aet Seire. „Seepärast loobusime ka värvide pillerkaarist, vältisime ultramoodsaid lahendusi ja eelistasime vanu ja ausaid materjale.“ Restorani ehitusega alustati mullu kevadel, tööde üleandmis-vastuvõtmisakt kannab 1. augusti kuupäeva ja täna, mil pea aastajagu külalisi võõrustatud, on tehtuga rahul nii tellija, sisearhitekt kui ehitaja. Efektsed kumerad seinad bauroc-plokkidest Ehitajale oli suurimaks väljakutseks tehnosüsteemide paigutamine väga kitsastesse oludesse. „Nagu Mercedese kapotialune,“ muigab AS Merko Ehitus Eesti objektijuht Taavi Kotkas tehtut kirjeldades. „Ventilatsiooniagregaadid asuvad abiruumide lagede taga ja alles siis, kui suured agregaadid paika said, saime aktiivselt alustada seinte ladumisega.“ Restorani ruumilahenduse ja sisekujunduse eest kandsid hoolt sisearhitekt Aet Seire, Hillar Mänd ja sisearhitektuuribüroo A3. Tänu detailsetele joonistele teadis ehitaja täpselt, mida on vaja saavutada. „Ehituseks materjale valides pakkusime

180degrees.ee

www.bauroc.ee ideid, muuhulgas tegime ühise otsuse laduda restorani 5-meetrised kaarjad seinad bauroc-plokkidest. Teadsime, et see on kindel, efektiivne ja toimiv lahendus,“ põhjendas Taavi Kotkas. Plokke saab kergesti töödelda, et nii anda seintele soovitud kumerus. Ka viimistlemiseks on erinevaid võimalusi: siinses restoranis loodi marmoreering, mis tekitab lasuurse läbikumava üldmulje ning täpiks i-l on kaarseinte läbimõeldud valguslahendus. „Niisugused ümarad nurgalahendused mõjutavad ruumi, loovad voolava üldmulje. Pisut lõivu tuli efektsele lahendusele maksta köögiosa ruumi planeerides, sest ümar vorm vajab kandiliste seadmetega arvestamisel pisut enam ruumi, ent kokkuvõttes saavutati nii lounge´i kui söögisaali poolt vaadates terviklik ja loomulikuna mõjuv sisearhitektuurne lahendus,“ räägib Aet Seire. Koostöö on edu võti „Töö sujus, edu võti oli ka hea koostöö ehitaja, sisearhitekti, restoranipidaja vahel,“ kiidab Taavi Kotkas. „Kiidan ka all-

töövõtjaid, näiteks Gustaf Tallinn OÜ-d, kes vastutas üldehitus- ja siseviimistlustööde eest ja sai suure mahuga töödega hästi ja õigeaegselt valmis. Samuti tegi tublit tööd müüriladuja Nordbrick OÜ ja teisedki töövõtjad.“ Koostööga on igati rahul ka Kairi Normak: „Olen selle restorani sünni juures olnud algusest peale. Kõik lahendused otsustati ühiselt ning ruumide kasutuseesmärki arvestades. Külalised kiidavad tervikkontseptsiooni ning seda kuidas iga detail moodustab ühtse ja tervikliku elamuse. Restorani üldmulje on avar, modernne, muuta ei tahaks siin midagi.“

SEADUS

Ehitusklaas ja ohutus

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVJUHT

hitusklaas ja ehituses kasutatav turvaklaas/ohutusklaas peab vastama asjakohaste Euroopa harmoneeritud tootestandardite nõuetele ning klaastoote kohta peab tootja olema koostanud toimivusdeklaratsiooni (inglise k DoP, declaration of perfomance) ja toode peab olema CEmärgistatud. Nii teame me klaastoodete omadusi ja oskame neid asjakohaselt ning ohutult kasutada. Klaasist tuleneda võivaid ohte tuleb konstruktsioonide kavandamisel arvesse võtta. Kasutuspõhine jaotus Kasutuspõhiselt võime eristada turvaklaasi ja ohutusklaasi. Turvaklaasi kasutatakse puhkudel, kui võidakse rünnata isikut või tema vara (inglise k security, näiteks klaasi sissemurdmiskindlus, kuulikindlus, plahvatuskindlus), ohutusklaasi kasutatakse isikute kaitsmisel õnnetusse sattumise eest (inglise k safety, näiteks isiku kukkumisoht, vigastusoht). Klaaskonstruktsioonid dimensioneeritakse ja klaasi tüüp valitakse nii, et selle purunemine ei põhjustaks inimestele kukkumisohtu ja purunemisel tekkivad killud ei põhjustaks vigastumisohtu. Purunemiskoormusi taluvana ehk turvaklaasina/ohutusklaasina kasutatakse kas karastatud või la-

Üldkasutatavate ruumide uksed ja aknad.

Eluruumide uksed ja aknad.

mineeritud klaasi. Kui karastatud klaasi purunemine ja pragunemine võib põhjustada kukkumisohtu – näiteks rõdupiirded – kasutatakse lamineeritud klaasi või lamineeritud ja karastatud klaasi kombinatsiooni. Kukkumise eest võib kaitsta ka sobiva kaitsekonstruktsiooniga. Üldkasutatav või eluruum? Üldkasutatavate ruumide uste puhul kasutatakse turvaklaasi/ ohutusklaasi juhul, kui klaasingu kõrgus põrandapinnast on väiksem kui 1500 mm. Turvaklaasi/ ohutusklaasi kasutatakse ka nende ustega piirnevates akendes ja klaasseinades juhul, kui raami- või seinaosa ukseava ümber on väiksem kui 300 mm.

Üldkasutatavate ruumide akende puhul kasutatakse turvaklaasi/ ohutusklaasi juhul, kui klaasingu kõrgus põrandapinnast on väiksem kui 700 mm. Käiguteega piirnevad horisontaalsete jaotusteta selged ja läbipaistvad klaaspinnad on soovitav klaasi tugevusest sõltumata tähistada 900–1500 mm kõrgusele püsivalt kinnitatud märgistega. Eluruumide ustes ja akendes kasutatakse turvaklaasi/ohutusklaasi, kui klaaspinna kõrgus põrandast on alla 700 mm. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on koostanud ohutute klaasingute juhendi, mida võib tasuta alla laadida. Loe juhendit lähemalt: www.eetl.ee/et/avataited/juhendid

E H I T U S M AT E R J A L I T O O TJ A D

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit valis uue juhatuse

est i Eh it usm aterja l ide Tootjate Liit valis aastakoosolekul uue juhatuse: juhatuse esimees on taas AS-i Kunda Nordic Tsement tegevjuht Meelis Einstein, kes juhtis liitu ka aastatel 2011–2019. Lisaks kuuluvad juhatusse Martin Ojala (AS Malmerk Fassaadid, avatäite tooterühma juht), Rene Raamat (AS Rudus, betooni tooterühma juht), Mart Arro (AS Saint-Gobain Ehitustooted, ehitustoote tooterühma juht), Veljo Haube (OÜ Väo Paas, sideaine ja täitematerjali tooterühma juht), Hanno Pangsepp (AS Ruukki Products, terase tooterühma juht), Kaimur Kivi (AS Jeld-Wen Eesti), Rasmus Kurm (AS

Framm), Vallot Mangus (OÜ TMB Element), Egon Mats (AS Lasita Aken) ja Ivar Sikk (AS Bauroc). Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu uus revident on Margus Puusepp (AS Wienerberger). Liit pöörab tähelepanu järelevalvele ja võrdsetele konkurentsitingimustele, olulisel kohal on juhendite ettevalmistamine ning standardite tõlkimine-koostamine. „Juhenditest on värskelt valminud ehitusklaasi juhend, mis kirjeldab ohutute klaasingute – karastatud ja lamineeritud klaasiga seonduvat ning loodetakse lõpule jõuda paisutatud polüstüreeni EPS juhendi koostamisega. Samuti aidatakse kaasa betooniala erinevate juhen-

dite (tolerantsid, transport, paigaldamine jne) koostamisele,“ kirjeldas liidu tegevjuht Enno Rebane tänavusi plaane. „Standardite töö on tavapäraselt kõige suurema mahuga. Tsemendi, betooni, täitematerjalide, akende-uste, müürikivide, terastoodete, katusetoodete jne materjalide standardite kõrval on tõlgitud/tõlkimisel ka üldstandardid – näiteks metalliala terminoloogiat või täitematerjalide vastavushindamist käsitlevad standardid. Tõlgitakse konstruktsiooniterasest kuumvaltsitud toodete standardiseeria standardeid ning betooni katsetamise standardeid, tegeletakse ka klaasfassaadide standardiga.“

ANNA VANALE TÄNAVAKIVILE UUS ELU! ENNE PÄRAST

Vanad tuhmiks muutunud ning sammaldunud tänavakivid ei vaja välja vahetamist. Anname neile uue kauni välimuse Tikkurila Patio Kivikuullote lasuuriga. Valida on 11 värvitooni vahel. Vaata tehtud töid ja küsi pakkumist: astrumkivi.ee Tel +372 511 2406 urmas@astrumkivi.ee

UUDISED

EKEL võeti Dublinis EFCA föderatsiooni liikmeks KALLE KARRON EESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTETE LIIDU TEGEVJUHT

ublinis 9. mail toimunud Euroopa ehituskonsultatsiooniettevõtete liitusid koondava föderatsiooni EFCA üldkoosolekul kinnitati Eesti ühehäälselt erialaliidu EFCA 28. täisliikmeks. EFCA president Kevin Rudden väljendas Eesti liitumise üle heameelt. Aastakoosolekul osalesid Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) juhatuse liige Maidu Saar ja tegevjuht Kalle Karron, kes osutasid, et Eesti erialaliit soovib läbi EFCA arendada koostööd ja suhtlust eeskätt Skandinaavia riikide liitudega. „Dublini kohtumisel suheldi teiste seas ka Soome, Rootsi ja Taani erialaliitude esindajatega,” rääkis Karron. Kõnelused vältasid aasta Kõnelused Eesti liitumise osas Euroopa erialaliiduga vältasid ligi aasta: juba mullu septembris kohtus EKEL-i esindus Berliinis EFCA presidendi Kevin Ruddeni, EFCA juhatuse liikme Kimmo Fischeri ja peasekretäri Jan Van der Putteniga, kohtumisele oli kaasatud ka Läti erialaliit LIKA. President Rudden tunnustas toona Balti riikide omavahelist koostööd, sealhulgas igaaastase Balti ehituskonsultantide kohtumise korraldamist. Oluliseks pidas ta infovahetust Euroopa Komisjoni ning Euroopa Liidu institutsioonidega: „Nii saab mõjutada positiivselt insenerkonsultantide huvisid puudutavate EL-i õigusaktide koostamist ning muudatuste sisseviimist,” rääkis

EKEL-i juhatuse liige Maidu Saar, EFCA president Kevin Rudden ning EKEL-i tegevjuht Kalle Karron. Foto: EKEL

Rudden. EKEL-i juhatus arutas ühinemist mitmel koosolekul ja tegi otsuse liitumise kohta tänavu 6. veebruaril. Toimus ka aastakonverents Lisaks toimus Dublini kohtumise teisel päeval ka EFCA aastakonverents, mille teemaks oli „Tulevikutrendid – talendid, töövahendid ja tehnoloogiad”. Konverentsil räägiti ehitussektori digitaliseerimisest – tootlikkuse suurendamisest, sellest, kuidas parandada juhtimist ning kasutada tehnoloogilisi lahendusi. Digiehituseks ja tootlikkuse kasvuks vajalik digitehnoloogia on olemas, näiteks BIM-integreeritud platvormid, virtuaalreaalsus, 3Dprintimine, asjade internet, aga ka plokiahela tehnoloogia, et saavutada andmete ühtsus ning suurem turvalisus.

Hea teada EFCA on asutatud 1992. aastal ning ühendus on seadnud eesmärgiks, et liidus oleks esindajaid igast Euroopa liikmesriigist. EFCA aastakoosolekute vahelisel ajal käivad koos töörühmad, juhatus teeb lobitööd Euroopa parlamendis ja komisjonides tõstatatud eelnõude koostamisel. Lisaks kogutakse statistilisi andmeid ning koostatakse perioodilist Barometeri-nimelist kokkuvõtet Euroopa ärikeskkonna ja turu kohta. Barometer annab ülevaate ohtudest ja soovitused tulevikuväljavaadetele (turgude jahenemine, probleemid, madal kasum jne). Samuti koostatakse liikmete ideede põhjal tulevikunägemus (Future Trends). EFCA juures töötab noorte inseneride programm ning ühendus annab välja iga-aastast tiitlit „Young Professional”, tunnustades ning julgustades noori ehitusinseneri haridust omandama.

TalTech sai tähtajatu õiguse arhitektuuri õpetada Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri juurde kuuluv kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas, et Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuriõppekaval on nüüd tähtajatu õigus integreeritud arhitektiõppes õpetada ja väljastada õppekava läbimisel arhitekti akadeemiline kraad ja diplom. Viieaastase arhitektuuri õppekava lõpetaja omandab magistrikraadi ning arhitekti 7. kutsetaseme. TalTechi arhitektuuri ja urbanistika akadeemia juhataja Kimmo Lylykangas selgitas, et tehnikaülikooli arhitektuuriõppe korraldamise õigus oleks lõppenud 2019. aasta lõpus. „Akadeemia jätkab õppekava arendamist, sh uute õppejõudude kaasamist, et tugevdada põhivaldkondade arengut ja

rahvusvahelist koostööd,“ rääkis Lylykangas. TalTechi arhitektuuri viieaastane õppekava on tehnilise kallakuga, mis tähendab, et lisaks kunstilisele mõõtmele arvestatakse sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnaalaste ja insenertehniliste arengutega. „Kaasaegne arhitektuur ei põhine enam pelgalt visuaalsel kujutisel, vaid see peab konkreetses keskkonnas „toimima“ ja vastama seejuures ka kõikidele energiatõhususe, keskkonnahoiu ja muudele tehnilistele nõudmistele, millest paljud on paika pandud Euroopa Liidu poolt,“ selgitas ta. „Tulevased arhitektid peavad omandama teadmised hoonetest kui kompleksetest tehnilistest süsteemidest, et olla võimelised konkureerima maailma tipparhitektidega.“

Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee

Hea teada Õpingud koonduvad kolme stuudio ja lõpukursustel kahe süvendatud meistriklassi ümber. Elamute projekteerimise stuudio erialaprojekte toetavad tehnilised erialaained nagu puit- ja kivikonstruktsioonid, tehnosüsteemid, välistrassid jt. Ühiskondlike hoonete projekteerimise stuudio erialaprojekte toetavad teras- ja betoonkonstruktsioonide, ehitusakustika, energiatõhususe jt erialaained. Linnaehituse projektide stuudio erialaprojekte toetavad linnaplaneerimise teooriad ja 21. sajandi linnaehituse arengusuunad, linna- ja eluasemesotsioloogia, ehitusõigus, vertikaalplaneerimine, sotsioloogilised juhtumiuuringud, liiklus jt erialaained.

K ATU S

Kaldkatuseehitajad sooritasid kutseeksameid PEETER KÄRP EESTI KATUSE- JA FASSAADIMEISTRITE LIIT

aldkatuseehitaja eriala kutseeksami tegid 14. mail Tallinna Ehituskoolis 15 katuseehitajat: 9 eksamitegijat Haapsalu Kutsehariduskeskuse kaldkatuseeriala lõpetajatest ning 6 kogemustega katuseehitajat tööturult. Kaldkatuseeriala hõlmab nii kivi-, profiilplekk- kui eterniitkatuste ehitamist, samuti kuulub kaldkatuseehitaja õppekavva puitkatuste ning bituumensindelkatuste ehitus ning katuseakende paigaldus. Tase avaldab muljet Eksamitegijate tase oli suhteliselt korralik, kindlasti üle Eesti katuseturu keskmise. Enamik neist on töötanud kaldkatuseehitajana juba mitu aastat. Eesti 3 esimest meistrieksami sooritanud katusemeistrit on Vaiko Ülejõe, Guido Ilves ja Vaiko Ilves katuseehitusfirmast Katusepartner. Ülejäänud 12 eksamitegijat sooritas III taseme kutseeksami. Eksamikomisjoni kuuluvad ehitushariduse ja pikaajaliste kogemustega katusefirmade esindajad ning katusemeistrite liidu partnerliikmete esindajad. Haapsalu Kutsehariduskeskuse kaldkatuseeriala esimene lend lõpetas eelmisel aastal, aasta alguses alustasid õpinguid kaldkatuse erialal õppegrupid nii Tallinna Ehituskoolis kui Haapsa lu Kutsehariduskeskuses. Aastasadade jooksu l on Euroopas välja kujunenud 3 klassikalist katuseehituse eriala – ehitusplekksepp (hõlmab käsivaltskatuste ehitamist erinevatest ple-

Kaldkatuseehitaja kutseeksami sooritanud Ingemar Osi, Vaiko Ülejõe ning Tanel Plakso firmast Katusepartner katusemeistrite MM-l Riias. Foto: Peeter Kärp

kiliikidest: teras-, alumiinium-, vask- ning titaantsinkplekk), lamekatusekatja (lamekatuste ehitamine nii bituumen- kui PVCrullmaterjalidest) ning kaldkatuseehitaja. Tänaseks on võimalik kõiki neid kolme klassikalist katuseehituseriala õppida Eesti erinevates kutsehariduskoolides: ehitusplekksepad õpivad Haapsalu Kutsehariduskeskuses n i ng Ta l l i n n a L a sn a m äe Mehaanikakoolis, lamekatuseehitajad Tallinna Ehituskoolis ning kaldkatuseehitajad Tallinna Ehituskoolis ning Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Valida saab pädevad tegijad Loodud on ka kutsestandardid, mis hõlmavad nii teoreetilist kui praktilist õpet eelpool nimetatud erialadel. Kutseeksameid saab soorita-

da III (oskustöölise ehk selli ) tasemel ning IV ehk meistri tasemel. Kutseeksameid viiakse läbi Tallinna Ehituskoolis (kald- ja lamekatuseehitaja erialal) ning Lasnamäe Mehaanikakoolis ehitusplekksepa erialal. Eksamid koosnevad nii teoreetilisest kui praktilisest osast. Tänaseks on kutseeksami sooritanud ca 80 katuseehitajat, lähema paari aasta jooksul moodustub loodetavasti piisav hulk kvalifitseeritud ning tarifitseeritud katuseehitajaid, mis annab võimaluse nii eratellijatele kui riiklikus ning munitsipaalehituses valida pakkujate hulgast tõendatud pädevusega katuseehitajaid. See aga omakorda tagab juba sarnaselt Lääneja Kesk-Euroopa riikidega katuseehituse korraliku taseme ning motiveerib ka kõiki katuseehitusturul osalejaid oma oskusi ja teadmisi täiendama.

Minu parkett nagiseb ja teeb häält! Miks?

Eestlased on tõeline loodusrahvas, sest väga palju eelistatakse kodudes just puitpõrandat. Seejuures aga ununeb väga kiiresti, et puit on naturaalne materjal, mis näiteks õhuniiskuse tasemest sõltuvalt kipub paisuma või kahanema, tuues paratamatult kaasa „häälitsemise“ või praod. Ja need nähtused muide on igati normaalsed. Viimases kehtivas (alates 2013) ehitus- ja viimistlusnormides (siseviimistluse RYL-käsiraamat) on punktis 752.5 öeldud: „Valmis parkettpõrandalt ei nõuta hääletust“ ning „Puidust põranda looduslikust liikumisest tulenevad häälitsused on lubatavad“. Ujuvalt paigaldatud (aluspõrandast lahti, liimivaba ühendusvuugiga) laudparkett teeb häält seetõttu, et parketiplaadis (laudadest koosnevas tervikpõrandas) tekkinud sisepinged ei jaotu üle põranda võrdselt laiali ning kogunevad teatud kohtadesse. Pingekohtadele astudes liiguvad lauad üksteise suhtes imevähe üles-alla ning puidu hõõrdumisel vastu puitu tekib pragisev, nagisev ja õhukesel jääl kõndimist meenutav heli. Mis tekitab parketiplaadis sisepingeid ja paneb selle häälitsema? Põhjuseid on erinevaid, aga tihti ei pruugi nad esineda eraldiseisvalt, vaid ka koosmõjus. Õhuniiskus ja sisekliima Puit püsib mõõtmetelt stabiilne, kui suhteline õhuniiskus on vahemikus 40–60%. Meie laiuskraadil on see talviti oluliselt madalam ja suviti oluliselt kõrgem. Usutavasti on enamik inimesi kokku puutunud vanade massiivsete puidust ustega, mis talvisel kütteperioodil käivad kergelt ja pigem on lengi ja ukse vahel vahe, kust isegi tuul sisse puhub. Ja suvel, kui õhuniiskus on kõrge, ei taha uks hästi kinni minna, sest puit on paisunud. Täpselt

sama toimub meie nelja aastaajaga Ando Andreson kliimas ka parketiga, ja see on täiesti Lincona projektimüügi juht normaalne. Suvisel ajal nagiseb parkett tänu paisumispingetele rohkem, kaks kuni kolm nädalat pärast kütteperioodi algust kõrgest õhuniiskusest tekkinud pinged ja helid aga kaovad. Õhuniiskusest tulenevat kriuksumist ja nagisemist ei teki, kui puitparkett ujuvpaigalduse asemel maha liimida. Parketi planeering ruumis On väga oluline, et parketiplaadid erinevates tubades oleksid üksteisest eraldatud. Parketi planeerimisel erikujulistesse ruumidesse (L-kuju, T-kuju) peaks deformatsioonivuukide arv ja asukoht olema eraldi läbi mõeldud ning arvutatud. Kuigi parketitootjate paigaldusjuhendi järgi võib ilma deformatsioonivuugita paigaldada 8-10 m, siis meie kliimas on soovitav siiski ühe parketikilbina nii suurt pinda ühes tükis mitte paigaldada. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata parketilaudade suunale kitsamates koridorides. Hoolimata ruumi sisenevast valgusest tuleks püüda kitsastes koridorides parketilaudu paigaldada piki koridori. Kui ilmneb vajadus paigaldada parketilauad koridoriga risti, siis on tingimata vajalik otsajätku tegemine iga teise lauarea keskossa. See maandab võimalikke kumuleeruvaid pingeid kõrvuti asetsevates ridades. Kui koridor on ühenduses teise ruumiga, tuleks neid käsitleda eraldi ruumidena ja teha nende vahele deformatsioonivuuk.

Liiga väike deformatsioonivuuk Üks põhjuseid, miks parkett hakkab nagisema, on põhjustatud liiga väikesest deformatsioonivuugist seina ja parketi vahel, parketi ja parketi vahel suurtel pindadel või lävepakkude all. Deformatsioonivahe peab keskmise suurusega ruumis olema vahemikus 8–10 mm ja selle suurus oleneb ka näiteks sellest, millisel aastaajal parkett on paigaldatud. Talvel paigaldades peab jätma suurema deformatsioonivuugi, et suvisel, kõrgema õhuniiskusega perioodil saaks parkett vabalt paisuda ja liikuda. Suvel paigaldades jäetakse deformatsioonivahe väiksem, et talvisel kütteperioodil, kui puit kahaneb, parketivahed liistu alt välja paistma ei hakkaks. Samuti oleneb deformatsioonivuugi suurus sellest, kas parkett paigaldatakse ruumi suhtes pikku- või ristipidi. Ukselengid ja lävepakud Ka ukselengid põhjustavad tihtilugu ujuvpaigaldatud parketi nagisemist, sest need paigaldatakse vahetult vastu põrandat, mis tekitab parketiplaadile surve ega lase sel „vabalt liikuda“. Tegelikult peab ukselengi ja parketi vahele paigaldamisel jätma väikese vahe – justkui ukselengi „õhku paigaldama“. Lävepakkude paigaldamisel on oluline, et need oleks kinnitatud nii, et ei takistaks parketiplaadi liikumist. Raske mööbel Raske mööbel on üks nagisemist tekitavatest põhjustest, millele tihtilugu tähelepanu ei osata pöörata. Raske mööbli surve põhjustab sama efekti

nagu parketile paigaldatud ukseleng ehk parkett ei saa „vabalt liikuda“. Kõige sagedasemad probleemiallikad on raske raamaturiiul, köögimööbel või köögisaar, sest need on põrandale kõige suuremat punktkoormust avaldavad esemed. Halvemal juhul ei päädi selline situatsioon mitte ainult naginaga, vaid koht, kuhu pinge on koondunud, võib lainena üles punduda või tekitada prao parketilaudade vahele. Aluspõranda seisukord Aluspõrand on oluline võtmesõna, mis võib samuti olla parketi nagisemise kaudne põhjus. Ebatasane aluspõrand lubab parketilaudadel liigselt liikuda ning laudade omavahelisest hõõrdumisest tekib heli. Aluspõrand peab olema lubatud tasasuspiirides ±2–3 mm kahemeetrisel lõigul. Kui konarused on lubatud normist suuremad, tuleb aluspõrand lihvida või tasandada selleks ette nähtud segudega tootja ettekirjutuse järgi. Lisaks aluspõranda tasasusele on oluline enne paigaldamist kontrollida ka betoonist aluspõranda vastavust niiskusnormidele. NB! Eriti hoolikas ole põrandakütte puhul! Tuvastamata põhjused Puitparketi ujuva paigalduse korral ei tohiks põranda häälitsemist pidada üllatavaks ja ebaloomulikuks ning alati ei pruugi sellele leida ka adekvaatset selgitust. Seda kinnitab ka juba ülal välja toodud siseviimistlustööde RYL-is kirjutatu: „Valmis parkettpõrandalt ei nõuta hääletust“ ning „Puidust põranda looduslikust liikumisest

Pea meeles! Puit on looduslik materjal, mistõttu tuleb arvestada, et sõltuvalt ruumi tasakaaluniiskuse tasemest võib puit kahaneda, mille tagajärjel võivad parketilaudade vahele vahed sisse kuivada või paisuda ja teha häält – nagiseda, kriuksuda. See on igati normaalne nähtus, sest puit on looduslik ja elus materjal.

tulenevad häälitsused on lubatavad“. Ehk teisisõnu, kui kõik võimalikud ja teadaolevad kriuksumist tekitavad põhjused on elimineeritud, võib parkett siiski vahel nagisema jääda. See on naturaalse materjali eripära, milles ei saa süüdistada parketitootjat, ruumi sisekliimat, ehitajat, müüjat ega halbade juhuste kokkulangevust. Alati on alternatiiv põrand maha liimida – see kaotab ka kõik naginad. Mis on RYL-käsiraamat? RYL-käsiraamatud on ehitusalal üldiselt heaks kiidetud hea ehitustava ja normatiivide kirjeldused ning need uuenevad keskmiselt iga 10 aasta tagant. RYL-is on esitatud kvaliteedinõuded ehitusmaterjalidele ja toodetele, tööprotsessile ja valmis ehitustöödele. Lubatud kõrvalekalded on esitatud tabelites või on kirjeldatud kvaliteediklasse täpsustavate selgitustega. Hetkel kehtib „Sisetööde RYL 2013: Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd“.

Paigaldamine mahaliimimise meetodil Kuigi Eestis on levinud põranda paigaldamine ujuval meetodil, siis aasta-aastalt kasvab vajadus mahaliimitavate parkettide järgi. Mahaliimimine annab parketile suurema stabiilsuse, tänu millele saab eelmainitut vältida. Parketi mahaliimimise eelised: ■■ Vähendab sammumüra ja kriuksumist. ■■ Saab ilma paisuvuugita paigaldada suuremaid alasid (tubade vahele ei pea paisuvuuki jätma ega üleminekuliistu paigaldama). ■■ Võimalus mustrisse paigaldada. ■■ Väiksem soojuskadu – põrandakütte korral tuleb soojus paremini läbi.

Kuidas leida nagina põhjustaja? 1. Määra nagina tekkeaeg. 2. Kontrolli, kas parkett on nõuetekohaselt paigaldatud: ►►Hinda põrandat visuaalselt, muuhulgas ruumi kuju ja suurust. ►►Kõnni mõned korrad üle põranda ning fikseeri, kas nagin esineb paiguti, alati sama koha peal või üle kogu põranda. ►►Hinda, kas nagina esinemiskohtades on näha ja tunda parketiplaadi õõtsumist.

►►Võta lahti sokliliistud ja kontrolli deformatsioonivahe olemasolu ja suurust. ►►Kontrolli, kas parkett saab igas suunas vabalt liikuda (ukselengid, lävepakud, lükandustega kapiuste siinid, radiaatoritorud, trepp, raske mööbel, uksepiirajad jne). ►►Kontrolli parketiplaadi tasasust rihtlatiga. Kui saab fikseerida normidest kõrvalekalduvat ebatasasust, võib kahtlustada aluspõranda deformeerumist.

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine – leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö. 2019. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!