EhitusEST juuni 2020 by Meediapilt OÜ

number

EH ITUSEST P R O J E K T E E R I J A E H I TA J U U N I 2020

Meie tulevik on puidus Õiged otsused sünnivad koostöös. raitwood.ee

Seadmed kõrgustes töötamiseks! Tõsta OÜ asutati 2018 aasta suvel. Oleme spetsialiseerunud kõrgustes töötamise seadmete rendile. Tõsta pakutavate teenuste ja toodetega on võimalik täpsemalt tutvuda meie kodulehel www.tosta.ee. Tõsta OÜ partneriks on 2009 aastal asutatud Robirent gruppi, mis omab turuliidri positsiooni kõrgustes töötamise seadmete rendi valdkonnas nii Lätis kui ka Leedus. Lisaks tegutsevad nad ka Poolas, Tšehhis, Venemaal ja Ukrainas.

Ettevõte pakutavasse toote nimekirja kuuluvad tipptegijate tooted; Genie, Ommelift, Manitou, Nifty, Magni, Youngman, Layher. Hetkel on Eestis üle 200 tõstuki, Robirent grupile kuulub kokku 2500, mida vajadusel riigist riiki vahetatakse. Renditavate toodete hulka kuuluvad aku-ja diiselkäärtõstukid,korvtõstukid, järelveetavad tõstukid, teleskooplaadurid ning alumiiniumtornid ja alumiinium tellingud.

Pakume oma klientidele kvaliteetseid tõsteseadmeid ja suurepärast klienditeenindust! · Saku vald, Üksnurme tee 8 · Tartu, Puiestee 2F · Remo Jõeorg +372 5346 1322 · www.tosta.ee

SISUKORD

Portree: Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land lk 4–8 Laut sajaks aastaks: betoonist Vahtra suurfarm lk 10–13 Põnev objekt: Patarei vangla ümbersünd lk 14–17 Ventilatsioonisüsteemid ja viiruse levik lk 20–21 Terminid: kivistunud betooni paigaldatavad kinnitid lk 22–24 Tulekul: Ehitus 2021+ ja Teadmistepõhine ehitus lk 25 Nõuded: ohutus teetöödel lk 26–29

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.ehitusest.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee telefon: +372 5668 8515 ja Anneli Ostrat e-post: anneli@meediapilt.ee telefon: +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

www.ehitusest.ee

Tööpostilt elusalt koju: Veikko Vapper jagab kogemusi lk 30–32 Uudised: võistlused, standardid ja uuringud lk 34

ISSN 2382-8382

PORTREE

Sügisel Tallinna Tehnikaülikooli juhtima asuv Tiit Land. Foto: Scanpix/Sander Ilvest/Postimees

TIIT LAND:

kool tuleb viia riigile oluliste otsuste juurde Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu otsustas maikuus, et alates septembrist alustab nn Rauakooli uue rektorina oma viie aasta pikkust ametiaega Tiit Land – palju piiri taga praktiseerinud biokeemik ja senine Tallinna Ülikooli rektor. 4

TEKST: AIN ALVELA

Reisisadamas asuvad laevad, mis Tallinna Ülikooli rektori kuuenda korruse kabineti suurtest akendest kenasti kätte paistavad, praegu küll koroonaviirusest tingitud eriolukorra järellainetuse tõttu seisavad, ent Tiit Land usub, et kui ka viirus peaks sügisel veel elujõuline olema, ja tõenäoliselt ta seda on, siis kõrghariduse andmine ja omandamine ei tohi sellest kannatada ja ülikoolide laborid peavad jääma tööle. Ta on seda meelt, et praktilist tegevust eeldavad õppeained peavad jätkuma ka nakkusohu tingimustes, lihtsalt elu tuleb ümber korraldada nii, et suudaksime ka selle viirusega koos elada. Muide – Tiit Land pole kaugeltki humanitaarvaldkonnast hellitavas ja heas mõttes Rauakooli juhtima suunduv õnneotsija, nagu mõni võib ehk arvata. Tema omaaegne spetsialiteet ning teadusuuringute teema oli sõna otseses mõttes rauauurimine. Tõsi, mitte metalse raua uurimine, vaid raua uurimine organismi sees. Neljast grammist organismis olevast niinimetatud biorauast sisaldub ligi kolm grammi inimese vere hemoglobiinis ning on nimelt oluline selleks, et meie organism suudaks omastada hapnikku, mida on vaja energia tootmiseks. Olgu selle paralleeliga kuidas tahes, aga nüüd, uuele ametile vastu minnes, on Tiit Land optimistlik ja kinnitab, et tema jaoks ei ole vahet, millise suunitlusega on ülikool, sest inimesed jäävad igaühes inimesteks. Mida rohkem valdkondi, seda suurem on potentsiaal koostööks, usub ta. Millises suunas on uuel rektoril siis plaanis Tallinna Tehnikaülikooli lähema viie aasta jooksul tüürida? Küsimustele vastab uueks rektoriks valitud Tiit Land.

Viimase kuu jooksul on tulnud ilmselt palju intervjuusid anda. Mida kõige rohkem küsitakse?

Ikka seda, et mida ma tehnikaülikooli muutma või teistmoodi tegema lähen. Kui tuleb uus rektor uue meeskonnaga, siis arusaadavalt küsitakse, et millised muutused hakkavad tulema. Vastan sellele, et ma ei lähe midagi muutma muutmise pärast. Ma ei kandideerinud sellepärast, et oleks kange tahtmine midagi kohe teistmoodi teha. Kandideerisin sellepärast, et ma näen, et saan ja suudan tehnikaülikooli edasi arendada. Seal on viimasel ajal toimunud niigi ulatuslikke reforme ja pigem näen, et töötajatele on vaja tagada töörahu, sest inimesed vajavad ka stabiilsust. Kas inimestega suheldes on ka välja tulnud, et sealne akadeemiline rahvas hingas valimistulemust kuuldes kergendatult? On ju selge, et kes hingas kergendatult, see annab ka minule sellest märku. Ja vastupidi. Nii et, ega ma ei tea, milline on tasakaal. Eelmine rektor ja mina oleme ilmselt erineva juhtimisstiiliga. Ma pean ennast meeskonnamängijaks. Eks Tallinna ülikoolis on ka reforme tehtud, aga natuke pikemalt. Reformid on vajalikud, aga tähtis on, et inimesed saaksid aru, miks ja kuidas midagi tehakse ja kuidas see neid mõjutab. Kuidas on nii suurt organisatsiooni võimalik juhtida nii, et kellegagi tülli ei lähe? Kindlasti on võimalik, küsimus on selles, mida tüli all silmas pidada. Erinevad arvamused on täiesti loomulik ja orgaaniline ning nende arvamustega kaasnevad ka nn tülipunktid. Aga ma olen siiani suutnud vältida n-ö otseselt tülli minemist. Ka erinevate arvamuste pinnalt on võimalik edasi minna.

Mida te siis õigupoolest juhtima lähete, TTÜ-d või TalTechi? Ma lähen juhtima..., jah, see on hea küsimus, ma lähen juhtima Tallinna Tehnikaülikooli, mis on Eesti ainuke tehnika- ja inseneriharidust pakkuv kõrgkool ning see peaks selgelt kajastuma ka tema nimes. Seda nime asja peaks võtma rahulikult. Aga ei võeta ju. No ei võeta jah. Ehk pole piisavalt harjutud, võib-olla see uus nimi tuli liialt äkki. Ma tean, et tudengitele see meeldib, ülikooli töötajatele tuli see ehk liiga ootamatult. Ideaalis näeksin, et TalTech oleks rohkem väljapoole suunatud nimi, sest see kõlab välismaalase kõrvus hästi. Näiteks osaleb tehnikaülikool praegu Euroopa ülikoolide konsortsiumi rahataotluses ja seal on selle koosluse nimi Eurotech. TalTech sobitub sinna hästi. Eestis ma kasutaks aga ikkagi nimetust Tallinna Tehnikaülikool. Kuhu suunda siis tehnikaülikool teie juhtimise all hakkab tüürima? Soovin, et Tallinna Tehnikaülikool oleks lähema kümne aasta perspektiivis Põhjamaade tehnikaülikoolide võrdluses nendega samal tasemel. Ennekõike tähendab see teadustöö arendust ja innovatsiooni, mille suunas kool minu ametiaja jooksul peaks liikuma. Ühest küljest tähendab see seda, et tehnikaülikool on teadusülikool koos oma erinevate valdkondadega – tugev inseneriõpe, tehnoloogia, IT ja loodusteadused, mis loovad omavahelise sünergia. Üks kindel eesmärk on täppis- ja loodusteaduste õppekavadel, mis ei ole praegu kuigi populaarsed, tudengite arvu suurendamine, mis on tegelikult ka teiste Eesti ülikoolide probleem. Teine suund on teaduskoostöö

PORTREE

ettevõtetega. Tehnikaülikool peab võtma olulise rolli Eesti riiklike strateegiate elluviimisel. Praegu on päevakorras teaduse-, arenduse-, innovatsiooni- ja ettevõtlusstrateegia (TAIES), milles on väga tähtsal kohal ettevõtete ja teadusasutuste koostöö. Lisaks peab tehnikaülikool olema jätkusuutliku arengu põhimõtete ja strateegiate loomise eestvedaja. Selle hulka kuulub ka ringmajandus, mis on üks väljund Euroopa Komisjoni roheleppe täitmisel. Kui kaua kulub sügisel kõigepealt aega suhete klattimisele ja millal saab sisulise tööga pihta hakata? Need asjad käivad käsikäes. Minu esimene tegevus rektoriametis on rääkimine, rääkimine ja rääkimine. Kõigepealt tulebki alustada inimestega suhtlemist, kohtumised uues rektoraadis, kõikide instituutide ja teiste struktuuriüksuste külastamine. See võtab oma aja, aga samal ajal saab käima lükata ka sisulised tegevused. Esimese suure tegevusena on laual tehnikaülikooli uue arengukava koostamine aastateks 2021–2025 koostöös nõukoguga. Ülikooli jaoks on ülimalt oluline ka nn suure välishindamise ehk institutsionaalse akrediteerimise ettevalmistamine, kus välishindajad annavad ülikooli olukorrale hinnangu. Ma loodan väga, et mis puudutab seda nn suhete klattimist, siis sellega jõuame ühele poole sügissemestri jooksul ning jõuludeks on selles osas kõik korras. Ametikohad ülikoolides – peaksid need olema ja jäämagi tähtajatuteks nagu praegu? Meie seadusandlusest tulenevalt on akadeemilised ametikohad tähtajatud. Jah, võib diskuteerida,

Ma lähen juhtima Tallinna Tehnikaülikooli, mis on Eesti ainuke tehnika- ja inseneriharidust pakkuv kõrgkool ning see peaks selgelt kajastuma ka tema nimes. Tiit Land Sündinud 25. september 1964 Võrus. Lõpetas 1989 Tartu Ülikooli füüsika- ja keemiateaduskonna (cum laude). Kaitses 1994 doktorikraadi (Ph.D) Stockholmi ülikoolis (doktorantuur 1990–1994). 1994–1999 – teadur – National Institutes of Health (USA). 2003–2006 – Stockholmi ülikooli neurokeemia osakonna õppedirektor. 1999–2006 – Stockholmi ülikooli neurokeemia ja neurotoksikoloogia osakonna teadur ja lektor. 2006–2011 – Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi keemia õppetooli professor. 2008–2011 – Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi direktor. 2011–2020 – Tallinna Ülikooli rektor. 2020–... – Tallinna Tehnikaülikooli rektor. Allikas: ETISd.

kas oleks parem niimoodi, nagu oli 2015. aastani, kui need ametikohad olid tähtajalised. Toimusid regulaarsed valimised, mis tagas parema võimaluse siseneda noortele akadeemilistesse ametitesse. Siis tuli Euroopa Komisjoni direktiiv ja selle kohaselt on sellised ametikohad nüüd tähtajatud. Aga see on oluline küsimus, sest praegusel juhul on süsteem n-ö lukus – akadeemilistel ametikohtadel on need, kes on sinna saanud ja uued saavad peale tulla alles siis, kui senised inimesed kas emeriteeruvad ea tõttu või lähevad näiteks tööle välismaale. Karjäärimudeli kujundamisel on see aga oluline koht, sest ühest küljest peaksime andma stabiilsuse, et sõltuvalt inimese töö tulemuslikkusest, on teda võimalik edutada. Ent teisest küljest on tähtis, et ülikoolis avataks uusi ametikohti, et noorematel ja väljastpoolt tulejatel oleks võimalik sinna siseneda. See on dilemma – süsteem on justkui täis, aga peame juurde avama uusi akadeemilisi ametikohti. Siin tuleb saavutada tasakaal. Kuidas saavutada ülikoolis harmoonia teaduse ja hariduse vahel? Õppejõud on ka teadlane ning vastupidi – tal on kohustus teha nii teadustööd kui õpetada tudengeid. Küsimus on selles, kuidas motiveerida häid teadlasi tegelema õppetööga. Õppesse on see harmoonia tegelikult juba sisse kirjutatud, sest alates magistriõppest on tegevus juba puhtalt teaduspõhine. Ma saan siin ennast näiteks tuua. Olen hariduselt biokeemik, olen oma elus väga pikalt töötanud laborites katsete kallal, aga olen ka õpetanud ja annan praegugi üliõpilastele biokeemia loenguid. Aga kui ma ise pole seda otseselt uurinud, siis ma ei tee seda kui teadlane. See õpetamine toimub ümberjutustamise teel ja selle kvali-

teet on nigel. Harmoonia on selles sees, minu poolne küsimus on pigem selles, kuidas teadlased, kelle lektori koormus on väike, panustaks rohkem õppetöösse. Selle saavutamiseks peab juhtkond, sh õppeprogrammide juhid tegelema süsteemselt sellega, et õppe- ja teadustegevus oleksid ülikoolis rohkem käsikäes. See on orgaaniline, see peabki nii olema. Biokeemia jõuab otsapidi ka viiruste maailma. Kas koroonakriisi ajal ka professionaalne huvi toimuva vastu tekkis? Ikka tekkis. Lugesin väga suure huviga artikleid, mis sellest rääkisid. Kuna see viirus, SARS-CoV-2, on loomadelt, nahkhiirtelt, tulnud, siis on väga huvitav, kuidas ta ikkagi inimestele n-ö üle hüppas, ning kuidas ta meie rakkudesse siseneb.

Kuidas tehnikaülikooli teadlaste saavutused jõuaksid kiiremini ja sujuvamalt reaalsesse ellu, tööstusettevõtetesse? Siin on märksõna ettevõtete ja kõrgkoolide vaheline koostöö ja koostöö märksõna on inimesed. Ülikoolid on loonud veebipõhise ühisplatvormi nimega Adapter, mille kaudu ettevõtted saavad enda ees seisvatest probleemidest ülikoolidele teada anda. Aga kesksel kohal on ka niinimetatud tööstusdoktorantuurid, kus doktorandid on osa oma stuudiumiajast konkreetsetes ettevõtetes. Selle eelduseks on, et on olemas mõlemapoolne huvi ja vajadus. Nõnda saab ülikool läbi selle doktorandi oma teadustulemusi ettevõtluses rakendada. Sarnaselt võiks toimida ka tööstusmagistrantuur.

Töösturid ütlevad, et riigil on prioriteedid paigast ära – lõviosa riigilt tulevast teadusrahast läheb geeniuuringutele, tööstusele vajalikud rakendusuuringud saavad vaid ülejääva pisku? Küsimus on alus- ja rakendusuuringute tasakaalus või omavahelises vahekorras. Jah, kui vaatame numbreid, siis osaliselt on nendel töösturitel õigus, sest tõepoolest on rakendusuuringute osakaal madalam, alusuuringuid tehakse ja ka rahastatakse rohkem. Kui aga vaatame ajalist konteksti, kuidas selline olukord on tekkinud, siis rakendusuuringute tulemuste n-ö rakendamiseks peab olema ka piisav baas, aga Eesti ettevõtetest enamik on ikkagi suhteliselt väikesed. Loodetavasti aitab siin olukorda parandada TAIES, mis näeb ette rakendusuuringute osakaalu tõst-

SAMA RAHA EEST

ROHKEM! Juba 25 aastat tegevust Ees�s!

Meie eesmärk, see on teie mugavus.

KEEVITUSSEADE QUBOX Qubox´i hind alates: 3200.- eur+km

Tartu: Vasara 52 D, 50113 Pärnu: Tallinna mnt.84 , 80010 Tallinn: Vana-Tartu mnt.18 , Ladu 10

www.cedo.ee Lühinumber 1691

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee

PORTREE

mist, samuti on kavas luua rakendusuuringute keskus. Kas hea teadlane on, peab olema, ka hea müügimees? Nojaa, kindlasti. Samas teame, et on raske leida teadlast, kes on ka hea müügimees. Selleks tuleb eraldi müügimehed palgata, et mingi toode või produkt n-ö massidesse jõuaks. Teadlaselt ei saa oodata, et ta selle maha müüks, aga ta peaks suutma näidata, milline on selle potentsiaal. Lisaks maasikakorjajatele on meil puudus ka inseneridest ja oskustöölistest. Kellest kõige rohkem ja kuidas siin ülikool mängu saab astuda? Kui maasikakorjajad kõrvale jätta, siis meie riigis on kõige suurem puudus IT-spetsialistidest. Ka siin on dilemma – peame küll oluliseks, et eelistame ja koolitame Eesti tudengeid, aga neid lihtsalt ei jätku. Meie ülikoolid on ITvaldkonnas edukad ja suutnud ennast Eestist väljapoole müüa. Kui me hakkame nüüd välisüliõpilaste tulekut siia piirama, siis kaotame oma innovaatilise potentsiaali. Puudus on ka tehnoloogiavaldkonna spetsialistidest, aga samamoodi, meie tudengitel puudub huvi nende erialade vastu. Me ei saa ju gümnaasiumi lõpetajat sundida ülikoolis füüsikat, matemaatikat või keemiat õppima.” Seega tudengid kolmandatest riikidest on olulised? Üle poole välistudengitest on nendest nn kolmandatest riikidest. Kui me nad hülgame, siis see maksab kätte. Ma oleksin väga ettevaatlik kolmandatest riikidest tulijate piiramisega, eriti selle põhjendusega, et võtame ennekõike oma tudengeid. Ka haridus- ja teadusministeerium seadis ülikoolidele eesmärgi muutuda üha rahvusvahelisemaks, oli ka ette antud

Teadlaselt ei saa oodata, et ta toote või teenuse maha müüks, aga ta peaks suutma näidata, milline on selle potentsiaal.

number, kui palju meil peaks olema välistudengeid aastaks 2020. See number täitus juba paar aastat tagasi. Võib-olla on probleem selles, et oleme liiga kiiresti liikunud. Nüüd peame vaatama, et ülikoolidele võiks kehtestada põhimõtted, millistel õppekavadel, millistes valdkondades me avame rahvusvahelist õpet ja et välistudengid oleksid piirkonniti tasakaalus. Aga me ei tohi lähtuda sellest, et näiteks Venemaalt tulev tudeng ei ole eelistatud võrreldes Prantsusmaalt tuleva tudengiga. Aga kuidas tagada, et meie oma majandus ikka ka spetsialiste peale saaks? Kindlasti ei tohiks välistudengid ülikooli ressurssi välja viia. Tõepoolest võib küsida, kas välistudengi õpetamine on õiglane või mitte, sest kasutame nende õpetamiseks ju ka Eesti maksumaksjalt saadud raha. Kui välistudeng läheb pärast õpinguid siit ära, siis on õigustatud ootus, et me ei peaks teada õpetama. Samas peaks tegema kõik selleks, et need välismaalt tulnud spetsialistid, keda meil on kõige rohkem vaja, jääksid siia, kasvõi mingiks ajaks.” Kuidas ülikool valib, millistel õppekavadel õpe avada? „Aastal 2013 läbiviidud kõrgharidusreformiga kaotati ära riiklik

tellimus, nüüd on ülikoolidel vastutusvaldkonnad. Tehnikaülikooli puhul on üheks vastutusvaldkonnaks näiteks tehnika, tootmine, tehnoloogia ja selles grupis olevad õppekavad. Küsimus on selles, kas me peaksime avama õpet, kus ühele bakalaureuse õppekavale näiteks inseneerias tuleb ütleme kaks või viis tudengit. Kui õppekava jääb vastutusvaldkonda, siis see ka igal juhul avatakse. Riiklikult olulistele õppekavadele peaks ülikool ikkagi avama vastuvõtu. Näiteks terves maailmas ainulaadne ettevõte Silmet ootab tehnikaülikoolilt pikisilmi, millal hakatakse õpetama noori keemiainsenere? Nende personali keskmine vanus on 60+ ja kõik on nõukogude liidu kõrgkoolide haridusega.

See on väga tõsine teema. Loodusteaduslikke aineid õpib väga vähe tudengeid. Ülikool saab koostöös ministeeriumiga teha teavitustööd nende erialade vajalikkuse kohta ning motivaatorina panna välja stipendiume nende erialade õppuritele. Üks võimalus on lisaks erialasele õppele tuua sellele juurde rohkem üldist ettevõtluse, meeskonnatöö, probleemide lahendamise jmt alast õpet. Selle juurutamisega soovin tehnikaülikoolis kindlasti tegeleda. Mis nüüd ühest ülikoolist teise siirdudes töös sisuliselt muutub? Ega töös otseselt midagi muutugi. Rektoriamet tähendab ennekõike inimestega rääkimist, suhtlemist. Tuleb elada sisse uude keskkonda. Usun, et üle üheksa aasta pikkune kogemus ühe ülikooli rektorina annab tugeva aluse ja ühe ülikooli jutimine ei ole teise juhtimisest niivõrd erinev, et tuleb mingeid kardinaalselt uusi asju õppima hakkama. Inimesed on mõlemas ikka inimesed.

Teadmistepõhine ehitus 2020 Viru konverentsikeskuses 2.09.2020

08.30–09.00 Registreerumine ja kohv 09:00–12:30 Suur saal Grande 1

AVASEKTSIOON 09.05–09.25 Energiapoliitika kujundamine,

kaugkütte ja kaugjahutuse valdkonna perspektiivid Timo Tatar, MKM 09.25–09.45 Ehituse pikk vaade

Jüri Rass, MKM 09.45–10.05 Ehitusregistri uuendamine

Taavi Jakobson, MKM

ja mõõtmismeetodid probleemsetes hoonetes (inglise keeles) Heidi Salonen, Aalto Ülikool 13.50–14.10 Rõhkude erinevuse ja

ventilatsiooni roll sisekliimaprobleemidega koolimajade renoveerimisel (inglise keeles) Camilla Vornanen-Winqvist, Aalto Ülikool 14.10–14.30 Niiskuse mõõtmine ja

mikrobioloogilised uuringud Eestis Kalle Pilt, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus 14.30–14.50 Niiskusturvalisuse haldamise

10.05–10.30 Niiskusturvaline ehitamine -alt

kava projekteerimises ja ehitusprotsessis

tuulutatud põrandad (inglise keeles) Miimu Airaksinen, RIL

Kristo Kalbe, TTÜ

10.30–11.00 kohvipaus 11.00–11.30 Hoonete süsinikujalajälje

regulatsioon (inglise keeles) Matti Kuittinen, Soome keskkonnaministeerium 11.30–11.50 Hoonete pikaajaline

rekonstrueerimise strateegia Jarek Kurnitski, TTÜ 11.50–12.10 Energiatõhusus, teadlik disain ja

tehnosüsteemid arhitekti töös Jaan Kuusemets, TTÜ 12.10–12.30 Tuleviku linna uuringud (inglise

keeles) Jenni Partanen, TTÜ 12:30–13.30 Lõuna 13.30–17.10 Paralleelsektsioon

BIM JA NIISKUSTURVALISUS Ruum Grande 3 13.30–13.50 Mikrobioloogilised tundemärgid

• • • • •

13.30–17.10 Paralleelsektsioon

ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA Ruum Grande 1 13.30–13.50 Sisekliimastandardi uus rahvuslik

normlisa EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019 Jarek Kurnitski, TTÜ 13.50–14.10 Õhu liikumise kiirus ja

kasutajakogemus moodsates büroohoonetes Martin Kiil, TTÜ, O3 14.10–14.30 RKAS-i uuendatud tehnilised tingimused Mikk Maivel, RKAS 14.30–14.50 Madaltemperatuurilise võrgu

14.50–15.10 Niiskuse väljakuivamine

arendamine kaugküttes Igor Krupenski, HeatConsult

teraspaneelist

14.50–15.10 Õhuhaarde ja heitõhu avade

Targo Kalamees, TTÜ

paigutamise alused Ülar Palmiste, TTÜ

15.10–15.30 kohvipaus 15.30–15.50 BIM-projekteerimise arengud –

BIM koordinaatori kogemus Ülari Mõttus, IC Project Management 15.50–16.10 Kaugseire kasutamine ehitusprotsessi kaardistamises Raido Puust, TTÜ 16.10–16.30 Ehitusprotsessi digitaalkaksikud: mis see on ja miks seda on vaja? Ergo Pikas, Aalto Ülikool 16.30–16.50 Betoonelemendi diagonaalsidemete külmasild Paul Klõšeiko, TTÜ 16.50–17.10 Külmasildade arvutuste lihtsustamine Jaanus Hallik, TTÜ

15.10–15.30 kohvipaus 15.30–15.50 Ärikinnisvara tehnosüsteemide

diagnostika ja mudelipõhine juhtimine Marko Eltermann ja Dagmar Teppe, R8 15.50–16.10 Ärikinnisvara rekonstrueerimise vajadus vs tänane tegevus ehitusturul Helena Kuivjõgi, TTÜ 16.10–16.30 Sooja vee ja küttesüsteemi

ringluskaod korterelamutes Anti Hamburg, TTÜ, TTK 16.30–16.50 Heitvee soojustagastuse lahendused hoonetes Karl Sachris, Novarc/ TTÜ 16.50–17.10 Ehitusmaterjalide süsinikujalajälje arvutus LCA metoodikaga ja tööriistad Anni Oviir, Bionova

Tasu EKVÜ ja EEL liikmetele 40 €, mitteliikmetele 80 € ja üliõpilastele 20 €. Kohtade arv on piiratud. Koolituse hind sisaldab lõunat. NB! Eelnev registreerumine on kohustuslik www.ekvy.ee (EKVÜ liikmed registreeruvad oma konto alt sisse logides). EEL liikmetel ja üliõpilastel palume registreeruda e-maili teel ekvy@ekvy.ee . Üliõpilased peavad märkima õppeasutuse ja eriala ning sisseastumise aasta. Koolituse läbinud saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu täienduskoolituse punkte: 6,6 TP. Koolituse läbinud saavad ehitiste energiatõhususe kutseala täienduskoolituse punkte: 6,6 TP.

BETOON

Laut

sajaks aastaks

Vahtra suurfarmi uued laudad peavad vastu pidama 100 aastat – just niisuguse lähteülesande andis ettevõtte omanik projekteerijale. TEKST: LIIVI TAMM

2019. aasta sügisel valmis Mapri Ehitusel Pärnumaa nelja suurima põllumajandusettevõtte hulka kuuluva Weiss OÜ Vahtra suurfarmi teine etapp: uues laudas on kohti 500 piimalehmale, aasta betoonehitise konkursil eripreemia noppinud uude farmi mahub kokku enam kui 1000 lehma. Farmi ühe omaniku, Weiss OÜ juhataja Kalmer Metsaoru sõnutsi on Weiss 25 aasta jooksul pidevalt lautasid rekonstrueerinud: „Kui Ameerikas asuti 1950. aastatel külmasid vabapidamislautasid välja mõtlema, tehti rahalisel kaalutlusel otsus ehitada sisuliselt kerged puukuurid, mis aga 25 aastaga amortiseerusid. Toonane tehno10

loogia täienes pidevalt ja miks ehitada kapitaalselt, kui lahendus on juba järgmisel hetkel vananenud. Tänaseks on vabapidamine sisuliselt peensusteni välja arendatud, seega otsustasime üheksa aastat tagasi ehitada vaid üks kord ja niimoodi, et hoone peaks vastu vähemalt 100 aastat.“ Loomapidamisel tekivad lämmastik ja metaan, mis panevad puidu pehkima ja raudpostid roostetama. Materjali valides jõudis mõte vanade talukohtade maakivist vundamentide ja otsaseinteni, mis ajahambale vastu pidanud. Siit jõuti raudbetoonini, seda hoolimata faktist, et taasiseseisvunud Eestis ei ole ühtegi loomakasvatushoonet täielikult raudbetoonist kandekonstruktsioonil ehitatud.

„Hind on umbes 10% kallim kui soodsam alternatiiv, ent kokkuvõttes tasub ära,“ usub Metsaoru ning toob võrdluseks kolhoosiaegse Uulu karjalauda, mille konstruktsioonid on hästi säilinud vaatamata faktile, et viimased 11 aastat on hoone katuseta. „Ja paljudes teistes 1950. aastatel ehitatud laudahoonetes on tänaseni tootmine sees, olgu siis põllumajandusettevõte, vihmaussikasvandus või mööblitööstus,“ räägib Metsaoru. Talvised väljakutsed Vahtra suurfarmi kompleks koosneb kahest laudahoonest, kumbki mõõtudega 32 meetrit korda 200 meetrit. Kaks laudahoonet on omavahel ühendatud lüpsikoja ja koridoriga. Ehitaja Mapri Ehitus OÜ-le said esimese lauda juures suurimaks väljakutseks ilmataadi uperpallid – vesine suvi ja külm talv. „2017. aasta suvel pidevalt sadas. Samas näitas see ära kohad, kus võis probleeme tulla. Ehitaja

Vabapidamine on tänapäevaks peensusteni välja arendatud, seega otsustati ehitada üks kord ja korralikult.

Aasta betoonehitise konkursil pälvis Weiss OÜ eriauhinna tellija sihipärase tegevuse eest betooni kasutamisel. Auhinda võtab vastu Kalmer Metsaoru.

sai siiski hakkama – mullune sügis näitas, et ei tekkinud mingeid mõrasid laudahoone betoonis, drenaaž toimib,“ teab Metsaoru. Vesisele suvele järgnes ehitusaastal talvine käre külm. „Meil oli vaja järjest põrandavalu teha, sest laudas ei tohi olla töövuuke,“ osutab Metsaoru. „Seega hoiti plusskraade sees diiselgeneraatoriga.“ Lahenduse juures on eriline sildeline monoliitsest betoonist vahelagi mõõtudega 18 x 24 meetrit, mille all asub kuni 2,2 meetri sügavusele ulatuv mitme eri tasandiga 20-meetrise raadiusega lüpsikarusselli vundament. „Kui oleks väikegi külmakerge, oleks karusselliga halvasti,“ teab Metsaoru. „Betooni kulus uhkelt, et see kinni seisaks.“ Mida aga tellija täna teisiti teeks? „Esimese lauda juures saime oma idee teostumist näha ja veendusime, et meie mõte toimib. Kõrvale ehitasime teise samasuguse, kus aga oskasime juba rohkem pisiasjadele tähelepanu pöörata,

nurki ja detaile lihvida nii, et oleks võimalikult optimaalne. Näiteks avakohad said väga täpselt betooni sisse konstrueeritud – aken paika, mastiks vahele ja valmis,“ kirjeldab Metsaoru. „Ei mingit vahede täitmist vahuga ega plekkide paigaldamist. Kolm aastat pidevat pusimist, mõtlesime, õppisime, ehitasime.“ Kaks ei jää kolmandata Metsaoru lubab, et kaks lauta ei jää kolmandata. „Esimese mõtlesime, teise viksisime, kolmandale tahaks ilu ka sisse panna,“ lubab ta muheledes. „Oleme esimese kahega rahul, praktilised ja toimivad, kolmanda hoone juures on plaan arhitektuursete detailidega tegeleda. Midagi hingele.“ Pisut peab ta siinkohal siiski aega varuma, sest pangast finantseerimisotsuse saamine võtab aega. „Plaan on kasutada sama ehitajat, siis pole vaja uuesti lahendusi leiutada ja piike murda,“ arvab Metsaoru.

BETOON

Fakte laudahoone kohta: Hooned on ehitatud r/b kiilvaiadest vundamenditaldmikega. Monteeritavatel raudbetoonpostidel sammuga 7,2 x 12,6 meetrit asuvatele lõugtaladele toetuvad 12,6-meetrise sildega õõnespaneelid. Õõnespaneelid paigaldati 8-kraadise kalde alla, mis nõudis montaaži käigus stabiilsuse tagamiseks erilahendust. Välisseinad on soojustatud kolmekihilistest r/b paneelidest. Huvitav on hoone lüpsikoda, mille 5 meetri kõrguse suure sildelise (24 x 24 meetrit) järelpingestatud monoliitbetoonist vahelae all asub kuni 2,2 meetri sügavusele ulatuv mitme eri tasandiga 20-meetrise raadiusega lüpsikarusselli vundament. Hoonetes asuvate vaheseinte ehitamisel on kasutatud nii monoliitbetoonist seinakonstruktsiooni lahendusi kui ka betoonõõnesplokke. Kogu kompleksi peale kokku on astmelisi ja eritasanditega 100–200 mm paksuseid pinnasele toetuvaid

betoonpõrandaid 14 000 m2. Lisaks rajati 100 mm paksuste tänavakividega kompleksi teenindusteed ja platsid kogumahuga 11 000 m2. Katustelt ja platsidelt kogutava vihmavee tarbeks ehitati 3000 m3 mahtuvusega monoliitsete r/b seintega lahtine tuletõrjeveehoidla. Ülevaade suurfarmi ehitusele kulunud ehitusmaterjalidest: 638 betoonposti ja -tala, 303 seinaelementi, 948 õõnespaneeli, valatud betooni kogus oli ligi 3000 kuupmeetrit, kogu kompleksi kaal ligi 15 000 tonni. Lisaks kasutati katusekonstruktsioonis 630 tihumeetrit puitu, üle 200 tonni katusekattematerjali ja ca 20 kilomeetrit elektrijuhtmeid. Suurfarmi ehitust finantseeriti PRIA 0,5 miljoni eurose toetuse, SEB panga 5 miljoni eurose laenuga ja Weissi omavahenditest. Suurfarmi ehituseks kulus kokku 638 betoonposti ja -tala.

HOONE VAJUB, TÕSTAME PAIKA! VÕTA ÜHENDUST MEIE SPETSIALISTIDEGA GEOLIFT teostab geotehnilisi inseneritöid, mille abil saab betoonpõrandat ja vundamenti tõsta või loodida ning pinnast stabiliseerida. Meie pakutava tehnoloogiaga pole vaja kaevamist ega lammutamist, tööd tehakse puhtalt ja kiiresti. Sobitame töid viisil, mis ei häiri kliendi tavapärast elurütmi. Meie meeskonnas on oma ala spetsialistid, kellel on rohkem kui kümneaastane kogemus

ehituses, mis hõlmab sealhulgas geoloogiat, geotehnikat ja materjaliteadust. Meeskonna liikmed täiendavad ennast pidevalt, et tagada klientidele ajas kestev parim lahendus.

Kui vajate konsultatsiooni ära vajunud maja, hoone, betoonpõranda, vundamendi, betoonist kõnnitee, lennuvälja, platsi või asfalttee osas, siis pöörduge meie spetsialistide poole.

Polimaris OÜ info@geolift.eu

et.geolift.eu tel: 529 5240

Vanerex OÜ Veemeistri Vanerex tee 7, Haage, OÜ Tartumaa 9995 Vanerex OÜ Tartumaa Veemeistri tel tee5650 7, Haage, Veemeistri tel tee5650 7, Haage, 9995 Tartumaa tel 5650 9995

Vahtra laudakompleks, suurfarm Tellija: Weiss OÜ Arhitekt: Pekko Projekt OÜ Konstruktor: Pekko Projekt OÜ Ehituse peatöövõtja: Mapri Ehitus OÜ Betoonitööd: Mapri Ehitus OÜ ja Reme Grupp OÜ Montaažitööd: Rivest OÜ Raudbetoonelemendid: TMB Element OÜ, Narva Bark OÜ Betooni tarnija: HC Betoon Raketis: Doka

100

aastat ja enam peaks uus laut kestma.

Vineerist riiulisüsteemid ja Vineerist riiulisüsteemid ja sisekatted kaubikutele Vineerist riiulisüsteemid sisekatted kaubikuteleja sisekatted kaubikutele

vanerex@vanerex.ee FB: www.facebook.com/vanerex vanerex@vanerex.ee vanerex@vanerex.ee FB: www.facebook.com/vanerex FB: www.facebook.com/vanerex

www.vanerex.ee www.vanerex.ee www.vanerex.ee

PÕNEV OBJEKT

Patarei ümbersünd TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA FOTOD: MEELI KÜTTIM

arsti 200 aastat Tallinnas Kalarannas merepiiril laiunud Patarei kompleks on olnud kasutuses nii linna kaitsva merekindlusena, soldatite kasarmuna kui ka vanglana. Kuue aasta pärast algab Patareis taas uus ajajärk, kui massiivsete müüride vahel hakkavad tegutsema bürood, restoranid ja hotell. Patarei merekindlust on paari sajandi vältel muutnud nii loodus kui ka inimene. Näiteks loksus 19. sajandil vastu mereäärse kaarja goržihoone seina meri, kuid praeguseks on meri maa ees paarikümne meetri võrra taandunud. Inimkäega tehtud ümberehituse etappegi on olnud üksjagu. Artur Ümar, kes on merekindlust rekonstrueeriva ja arendava US Real Estate’i Patarei merekindluse projektijuht, tutvustas, et 19. sajandi alguses ehitatud ligi 250 meetri 14

pikkuses goržihoones on olnud vähe ümberehitusi, v.a 1930. aastate alguses vangla jaoks ehitatud üksikkambrimaja. „Kuid asi, mis rikkus kogu kompleksi loogika, on 1930. aastate keskel ehitatud sidehoone, mis visuaalselt lõhkus suure sisehoovi,“ nentis Ümar. Militaarajaloo eksponaat Rekonstrueerimise käigus on plaanis eksponeerida nii palju vana, kui vähegi võimalik. Näiteks goržihoone 90 kasematis, mille laskeavadest vaatas omal ajal välja sadu kahureid, on siiani säilinud konksud ja tõmbeaasad, millega kahureid nihutati ja hoonesse tõsteti. Ka 1,8 meetri paksused seinad ja imposantsed võlvid annavad aimu hoone militaarsest minevikust. Just seda kavatsetaksegi maksimaalselt eksponeerida ja õnneks on merekindluses vana ja väärikat piisavalt säilinud, et tulevastele põlvedele militaarajaloost jutustada.

Samuti nendib Artur Ümar, et küllap on Patareis rohkem asju, mida me tema kohta ei tea, kui seda, mida teame. „Näiteks ilmselt ei ole selles hoones hüdroisolatsiooni. Teadmatus teeb projekteerimise keeruliseks,“ kinnitas Ümar, lisades, et küllap toovad selgust suvel algavad arheoloogilised uuringud. Rekonstrueerimisele seab piiranguid ka tõik, et merekindlus on muinsuskaitse all. „Hoone planeerimisel lähtume muinsuskaitse piirangutest, hoonest ja tema praegusest struktuurist. Näiteks võiks ju merekindlusesse suurepärase merevaatega korterid ehitada, kui ruumiplaneeringut muuta, aga seda me ei tee,“ selgitas Artur Ümar ja lisas, et oluline on hoida merekindlus linnarahvale ja külalistele avatud. Nii tuuaksegi 19. sajandi kaitsekasarmu 21. sajandisse sel moel, et mereäärse kaarja goržihoone kasemattidesse seavad end sisse bürood

ja restoranid-kohvikud. US Real Estate’i arendusdirektor Martin Kolga selgitas, et kindluse merepoolsele esimesele korrusele tulevad restoranid ja muud söögikohad, teisele ja kolmandale korrusele büroopinnad. Lisaks on plaanis taastada hoone merepoolne võimsus, lastes pinnast allapoole, mis annab võimaluse praegu päris maapiirile ulatuvaid laskeavasid paremini eksponeerida ning rajada jalutamiseks paslik promenaad.

Lahingutegevus pole Patareid kunagi puudutanud, nii et suurtükiauke me seintest ei leia.

Martin Kolga demonstreerib merekindluse kaarja goržihoone välismüüri paksust.

Hoone planeerimisel lähtume muinsuskaitse piirangutest, hoonest ja tema praegusest struktuurist. Näiteks võiks ju merekindlusesse suurepärase merevaatega korterid ehitada, kui ruumiplaneeringut muuta, aga seda me ei tee. Artur Ümar

Klaaskatuse alla einestama Patarei sisehoov kaetakse klaaskatusega, mille alla jääb 5000 ruutmeetrit pinda. See loob võimaluse tekitada goržihoone esimesel korrusel asuvatele restoranidele terrassid nii mere kaldale kui ka katusega kaetud sisehoovi. On ju kaitse tuulte ja vihma eest meie kliimas vajalik ka aasta soojematel kuudel. Kolga lisas, et hoovi klaaskatuse all leiavad koha ka omapärased bürood. „Need meenutavad Äripäeva toimetust Lutheri kvartalis, kus klaaskatuse all on avatud kontoripind, tööruumid jääksid vanade müüride vahele,“ tõi Kolga näite. Oma koha leiavad Patareis ka külaliskorterid, sündmuskeskus ja kontserdisaal. Praegune 5000 ruutmeetri suurune Patarei muuseum jääb alles ning Eesti Mälu Instituudi kasutada, seal eksponeeritakse vanglaajastut. „Muuseumis näeme narivoodeid, türgi klosette ja muid vanglateemalisi detaile ja interjööri,“ kirjeldas Artur Ümar. Lisaks olemasolevate hoonete rekonstrueerimisele rajatakse Patarei sisehoovis kõrguva korstna juurde uusehitis. „Seal on 10 000 ruutmeetrit maapealset ehitusõigust, kuhu on planeeritud bürood, korterid ja I korrusele piirkonna toidupood,“ avaldas Kolga. Seega on Patareis kokku 30 000 ruutmeetrit väljaüüritavat pinda ja kogu brutopind ulatub 50 000 ruutmeetrini. 15

PÕNEV OBJEKT

Kabel polegi kabel

Uuestisündi ootamas.

Artur Ümar teab Patarei ajaloost rääkida ka ühe kurioosse loo. Nimelt on väärikad ajaloolased, kelle nimesid ta nimetama ei hakka, Patareist raamatu kirjutanud. „Raamatus on üks joonis, kus kujutatud hoonet on kirjeldatud Patarei kabelina. See näebki välja nagu puupitsidega historitsistlik kabel. Ajaloolased on lisanud infot ka selle kohta, kuidas kadunuke viidi sepistatud käruga kabelist Kalamaja kalmistule. Aga see, mida viidi, polnud kadunuke, vaid soldatite väljaheited. Sest kui joonisesse süveneda, pole tegemist mitte kabeli, vaid peldikuga.“

Merele avatud linn Südalinna mereäärne piirkond muutub järgmise kuue aasta jooksul tundmatuseni: linnahallist Noblessnerini ulatuvale alale rajatakse tuhatkond korterit ja 80 000 ruutmeetrit äripinda. Arendajate seast leiame näiteks Pro Kapitali, Kapitelli, US Real Estate’i, YIT Ehituse jt. „Kui linnahall oli esimene hoone, millega raiuti aken Läänemerele, siis nüüd hakatakse kogu perimeetrit avama, nii et inimesed pääseksid vabalt mere äärde,“ võttis Artur Ümar piirkonna lähiaastate arenguplaanid kokku.

Üks tulevikupiltidest, mille US Real Estate edastas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile pakkumise esitamiseks. Lõplik lahendus tuleb teistsugune, kuna ees ootab arhitektuurivõistluse korraldamine. Foto: Arhitekt11.

REKLAAMTEKST

Lagedi kodud:

kõrgete lagede lummus Loft-stiil, kõrged laed, suured aknad, mugav planeering, loogiline ruumijaotus, terrassiga suur õueala, varikatusega parkimiskoht, madalad püsikulud, bauroc-plokkidest konstruktsioon, mugav ja kiire ühendus Tallinnaga. Plusse saab Lagedi Kodu iseloomustamisel üles lugeda enam, kui jätkub kahel käel sõrmi. „Meie arendusprojektide omapäraks on julge ja eristuv disain ning see oli ka seekord üheks olulisemaks sisendiks arhitektidele,“ rääkis Everaus Kinnisvara juhatuse liige Janar Muttik Lagedi Kodu projekti tutvustades. „Soovisime Lagedile arendada ühekordseid kõrgete lagedega avaraid maju. Olen arhitektide projekteeritud lahendusega väga rahul ja mis peamine, lahendus meeldib väga ka klientidele.“

HEA TEADA:

Lähteülesanne kui väljakutse „Detailplaneeringu tingimused olid üsna detailsed ja suunasid tulemust,“ tunnistab Raadius Arhitektid OÜ arhitekt Kaspar Stroom. „Näiteks pidi loodava hoonekompleksi katusekalle olema 15 kraadi: 60-meetrise ridaelamu puhul oli piisavalt peamurdmist, milline lahendus oleks parim. Algülesanne polnud lihtsate killast, aga tihti juhtubki nii, et keerulistest tingimustest sünnivad põnevad lahendused.“ Nii asusidki arhitektid looma ridamaju, arenduse osaks olevaid paaris-

Kvaliteetsed ja ökonoomsed lahendused Põnevaks lahenduseks kujunes ridaelamute ja paarismajade loft-stiil ehk elutoas paiknev vahekorrus, avatud kõrge laega elutuba. Samuti on põnevaks lahenduseks ridaelamute liigendatus nii, et ka keskmistes boksides pääseb eesaiast tagaaeda ilma siseruume läbimata, mistõttu mõjuvad Lagedi Kodu ridaelamud pigem eramute kui klassikaliste ridaelamutena. „Mõte, et aeda jõudmiseks tulnuks teha ring ümber 60-meetrise ridaelamu, ei tundunud mõistlik kellelegi. Seegi oli üks ar-

Lagedi Kodu arendab pikaajalise arenduskogemusega Everaus Kinnisvara, www.everaus.ee. Projekteerijad on Raadius Arhitektid, www.raadius.ee. Rajatakse 4 ridaelamut (kokku 21 boksiga), 7 paarismaja ja 1 eramu. Kasutatakse kvaliteetseid materjale: bauroc plokid, valtsplekk, puit ja klaas. Lagedi Kodu esimene etapp valmib 2020. aasta sügisel. Kohe seejärel plaanitakse alustada teise etapi ehitusega.

maju ning eramut: kokkuvõttes moodustab kvartal ühtse terviku ja lõpptulemuses midagi juhuslikku ei ole.

Põnevaks lahenduseks kujunes vahekorrus, avatud kõrge laega elutuba. Ruumide siseviimistlus on neutraalsetes toonides – valge, hall, puit.

Everaus Kinnisvara arendusprojektide omapäraks on julge ja eristuv disain.

hitektuurse kontseptsiooni lähtekoht, et liikumine peab olema mugav,“ lisas Kaspar Stroom. „Lisaks disainile oli oluliseks märksõnaks energiatõhusus ning seetõttu soovisime Lagedil kasutada maakütet ja sundventilatsiooni ning ehitada baurocist,“ selgitas Janar Muttik. „Teadsime varasematele kogemustele toetudes, et see kontseptsioon toimib. Baurociga seob meid pikaajaline koostöö, nende plokkidest edeneb ehitamine kiiresti ja materjali kvaliteedis saab kindel olla.“ Samal nõul olid arhitektid: „Soov kasutada materjalina bauroc ECOTERM+ 375 plokke tuli arendajalt, ent see on igati arusaadav – nii on lihtne ja kiire ehitada, plokk täidab nii kandeploki kui ka soojustuse funktsiooni. Olen seda usku, et mida lihtsam konstruktsioon, seda töökindlam. Lagedi arendus on hea näide, et kõigis tarindites, ka avades, sillustes ja vahelagedes, saab bauroci lahendustega hakkama. Nii on hoone ka soojapidav.“ Looduslikud ja traditsioonilised materjalid Lagedi Kodu majades on bauroc ECOTERM+ plokkseinad kaetud roovitise ja laudisega, osaliselt ka valtsplekiga, et rõhutada hoone liigendatust ja geomeetriat. Valtsplekki saab kasutada nii katusel kui seinas, see andis võimaluse huvitavateks

Pilkupüüdvaks arhitektuurseks nüansiks on klaasfassaad, mis katab umbes 50% majade tagaseinast.

üleminekuteks ja puhta kehandi tekkeks. „Eelistasime Lagedi Kodu projekteerides looduslikke ja traditsioonilisi materjale, vältisime tehislikke imiteerivaid lahendusi. Puidu ja pleki kooslus on ennast õigustanud,“ kiidab Stroom. Lisaks baurocist konstruktsioonile ja traditsioonilistele viimistlusmaterjalidele on pilkupüüdvaks arhitektuurseks nüansiks klaasfassaad, mis katab umbes 50% majade tagaseinast. Põnevaks lahenduseks kujunes vahekorrus, avatud kõrge laega elutuba. Ruumide siseviimistlus on neutraalsetes toonides – valge, hall, puit. „Pöörame oma arendusprojektides suurt tähelepanu ka ruumide kasutusmugavusele. Mõtleme ruumilahendused alati põhjalikult ja kaalutletult läbi,“ lisas Janar Muttik. Igas ridaelamuboksis ja paarismaja osas (90–130m2) on kolm magamistuba, elutuba, saun, vannituba, tualett ja panipaik ning vahekorrus, mis on kasutatav mitmel erineval otstarbel. „Lagedi Kodu on perekodu, mistõttu alla kolme magamistoa ei olnud mõistlik plaanida,“ tunnistab Stroom. „Iga ruutmeeter on oskuslikult ära kasutatud.“ „Ruumide siseviimistlus on neutraalsetes toonides – valge, hall, puit. Jälgime, et ehitiste välis- ja siseilmed moodustaksid ühtse modernse terviku,“ selgitas Muttik. „Juhuslikke lahendusi meie arendusprojektidest ei leia.“

V E NT I L ATS I O O N

Ventilatsioonisüsteemid ja viiruse levik JAREK KURNITSKI TTÜ EHITUSE JA ARHITEKTUURI INSTITUUT

riolukorras kehtestati hoolekandeasutuste ja mitteelamute ventileerimise ja tuulutamise täiendavad nõuded majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nr 8 määrusega, mis jäid esialgu kehtima ka peale eriolukorra lõppu. SARS-CoV-2 viiruse levikust on tänaseks kogunenud olulisel määral teaduslikku infot. Ventilatsiooni olulisuse teaduslik tõendus on tulnud nn. superlevikuga juhtumitest, mille puhul nakkuse on saanud mitmed nakkusekandjaga samas ruumis viibinud inimesed, sh ka need, kes on olnud lähikontakti 1–2-meetrisest distantsist oluliselt kaugemal. Värskes teaduskirjanduses on sellistest juhtumitest raporteeritud näiteks ühes restoranis, suuremates ja väiksemates bussidesning ühes konverentsikeskuses. Kõiki neid juhtumeid iseloomustab nõuetekohasest ventilatsioonist kordades madalam ventilatsiooni määr, mis on olnud suurusjärgus 1 liiter sekundis välisõhku inimese kohta. Pidevalt viibitavates mitte-eluhoonete ruumides tagab nõuetekohane ventilatsioon ligikaudu 10 liitrit sekundis välisõhku inimese kohta. Nakkusohu seisukohalt on just ventilatsiooni määr inimese kohta ning ruumis viibimise aeg kriitilise tähtsusega. Nakkuslikku kontsentratsiooni ja doosi siiski veel ei teata. Küll on olemas tõendus, et korraliku ventilatsiooniga haiglates ei ole 2-meetrise distantsi puhul nakkusi saadud.

ELIMINEERIMINE Patogeen eemaldatakse füüsiliselt

INSENERTEHNILISED LAHENDUSED Eraldavad inimese ja patogeeni

ADMINISTRATIIVSED LAHENDUSED Juhised inimestele mida teha

ISIKUKAITSEVAHENDID Maskide, kinnaste jne kasutamine

KÕIGE EFEKTIIVSEM

2 3 4

VÄHEM EFEKTIIVNE

Vastavalt klassikalisele nakkuse haldamise püramiidile US CDC on kuni vaktsiini ja ravimi puudumiseni õhustussüsteemide lahendused kõige efektiivsem viis nakkusriski vähendamiseks ning nt maskid on kõige alumisel tasemel.

Vastavalt kehtestatud määrusele ventilatsiooni käiduaega pikendatakse ning ventilatsiooni ei tohi öösel ja nädalavahetusel välja lülitada. Ventilatsioon peab töötama tavapärases päevarežiimis alates kaks tundi enne hoone kasutusaega kuni kaks tundi peale kasutusaja lõppu. Hoone kasutusaja välises režiimis peab ventilatsioon töötama vähemalt 40-protsendilisel tootlikkusel.

Määruse nõuded hoone ventileerimisele ja tuulutusele:

Ventilatsioonisüsteem peab hoone või selle eraldi kasutatava osa kasutusvälisel ajal töötama vähemalt 40-protsendilisel tootlikkusel (edaspidi vähendatud tootlikkus). Vähendatud tootlikkusel töötav ventilatsioonisüsteem lülitatakse maksimaalsele projekteeritud tootlikkusele vähemalt kaks tundi enne hoone või hoone osa igakordse kasutamise algust. Ventilatsioonisüsteemi võib vähendatud tootlikkusele tagasi lülitada kaks tundi pärast hoone või hoone osa igakordset kasutamist. Vannitoa ja tualettruumi väljatõmbeventilatsioon peab töötama pidevalt maksimaalsel projekteeritud tootlikkusel. Hoones, kus puudub ventilatsioonisüsteem või see ei toimi, tuleb ruume intensiivselt tuulutada. WC-des on nõutud pidev ventilatsioon täiskiirusel, et tagada õige õhu liikumise suund ja vältida saasteainete levimist teistesse ruumidesse. Ventilatsiooni pikendatud käiduaja ja pideva kasutuse nõuded on vajalikud selleks, et ventileerida välja võimalikud viiruseid kandvad peenosakesed.

liitrit sekundis välisõhku inimese kohta tagab nõuetekohane ventilatsioon mitte-eluruumide pidevalt viibitavates ruumides. Hoonetes, kus pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, peavad töötajad ruume intensiivselt tuulutama, näiteks 15 minuti jooksul kui sisenetakse ruumi, kus teised inimesed on varasemalt viibinud, või vähemalt üks kord tunnis. Määrus esitab tagastus- ja ringlusõhuga ventilatsioonisüsteemidele olulised nõuded, mille järgi tuleb need süsteemid ümber seadistada.

Määruse nõuded tagastus- ja ringlusõhuga ventilatsioonisüsteemidele:

Hoonepõhine tagastusõhuga ventilatsioonisüsteem lülitatakse täielikult ümber välisõhule, sulgedes selleks tagastusõhuklapid ja avades värskeõhuklapid. Ruumipõhine ringlusõhuga jahutus- või kütteseade lülitatakse välja. Juhul kui seadet ei ole võimalik välja lülitada või see on vajalik ruumi temperatuuri tagamiseks, hoitakse see käigus ja tagatakse pidev õhuvool läbi seadme. Seega on oluline üle vaadata tagastusõhuga (ehk retsirkulatsiooniga) ventilatsioonisüsteemid, mis

on tihti kasutusel näiteks kauplusladudes ja ostukeskuste hoonetes. Need süsteemid tuleb koheselt sajaprotsendiliselt värske õhu peale lülitada, et vältida peenosakeste tagastumist läbi ventilatsioonisüsteemi. Pikemas perspektiivis, juhul kui tagastusõhu kasutusest ei ole võimalik loobuda, võib nende süsteemide väljatõmbeõhku paigaldada UVC ultraviolettkiirgusel töötavad sterilisaatorid, mis tuleb vastavalt õhuvooluhulgale ja kiirusele dimensioneerida. Ka muude ventilatsioonisüsteemide töös võib olla vajalik üle vaadata nt rootorsoojustagastite tihendite tehniline seisukord ja kontrollida, et rõhkude erinevus oleks sissepuhkest väljatõmbe poole, millega välditakse väljatõmbeõhu lekkimist sissepuhkeõhku. Ruumipõhised ringlusõhuga jahutus- ja/või kütteseadmed on näiteks puhur-konvektorid (fancoil), split-seadmed ja jahutustalad. Juhul kui puhur-konvektoreid ja split-seadmeid ei ole võimalik välja lülitada, kuna need on aktiivses kasutuses ruumi temperatuuri tagamiseks, tuleb seadmed ümber seadistada nii, et nende ventilaatorid kogu aeg töötaksid. Seda sõltumata sellest, kas seade jahutab või soojendab õhku. Jahutustala ei ole võimalik välja lülitada ja selle läbi tagab pideva õhuvoolu käigus olev ventilatsioonisüsteem. Need meetmed aitavad vähendada peenosakeste kontsentratsiooni siseõhus ning väldivad olukordasid, kus seadmete käivitamisel nende pindadelt või filtritest vabaneb suures kogus peenosakesi.

Täiendavaid juhiseid on toodud Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse (EKVÜ) kodulehel ja TTJA kodulehel ka kodudele.

TERMINIVARA

TERMINID

Kivistunud betooni paigaldatavad kinnitid RIHO ORAS TEHNIKAKANDIDAAT, VOLITATUD EHITUSINSENER, CONVISO OÜ VANEMKONSULTANT, EESTI EHITUSINSENERIDE LIIDU ASEESIMEES

elnevates EhitusEST-i numbrites on „Terminivara“ rubriigis ilmunud artiklid „Ehitusalane oskussõnavara selgemaks“, „Ehitusprojekti etapid ja osalised“ ning „Ekspertiis ja eks-

perdid“. Käesolev tehniline teema on välja kasvanud ligi kaks aastat tagasi Betooniühingu korraldatud koolitusest pealkirjas toodud teemal, mille moderaatoriks mind paluti. See sundis mind sellesse teemasse süvenema. Esimene ülesanne oli selles valdkonnas enda jaoks süsteemsus paika panna. Selgus, et erialakirjanduses on kivistunud betooni paigaldatavaid kinniteid väga erinevalt jaotatud. Teine tõ-

demus teemasse süvenedes oli see, et paljude kinnitite kohta polnudki meil eestikeelset kindlat terminit. Järgnevalt olen pakkunud endapoolse jaotuse ning tabeli terminite ja määratlustega. Seda tööd tehes konsulteerisin suuremate kinniteid tarnivate firmade Hilti ja Würthi vastava ala spetsialistidega. Täpsustusi lisandus ka eelmainitud koolitusel osalenud asjatundjate poolt.

Õõnsuse täitmine paisuva seguga

Segu injekteerimine eelpuuritud avasse

Kapsliga paigaldatav segu

Sissetulistatavad

Käsitsi sisselöödavad

Eelpuuritud avasse käsitsi sisselöödavad

JAOTUS

ÜLDMÕISTED

TERMIN

MÄÄRATLUS EHK DEFINITSIOON

järelpaigaldatud kinnitid post-installed fasteners jälkiasennetut kiinnikkeet пост-установленные крепежи

Kivistunud betooni paigaldatavad kinnitusvahendid mõjuvate jõudude betooni ülekandmiseks. (Alternatiivne või vastandlik lahendus on sissebetoneeritud ankrud või taridetailid.)

alusmaterjal base material perusmateriaali базовый материал

Materjal, millesse kinniti paigaldatakse ja millele kantakse üle kinnitile rakendatav jõud.

varuankrud anchors of redundant use varaankkurit предохранительные анкера

Ankrud, mis on paigaldatud juhuks, kui mõne põhiankru kandevõime raugeb või saab liigse paigutuse, misjärel toimub jõudude ümberjaotumine naaberankrutele.

TOOTED

TERMIN

MÄÄRATLUS EHK DEFINITSIOON

laienev ankur expansion anchor laajeneva ankkuri распорный анкер

Eelpuuritud avasse paigaldatav ankur, millele rakendatav jõud kantakse põhimaterjalile üle ankru otsapiirkonna laiendi kaudu, täpsemalt laiendi ja põhimaterjali kontaktpinna hõõrde ja/või rakendatud jõu suunas mõjuvate survepingete komponendi abil. Jaotus: 1) kiilankrud; 2) löökankrud; 3) süvalõigatava otsaga ankrud.

kiilankur wedge anchor kiila-ankkuri клиновой анкер

Ankur, millele rakendatav jõud kantakse põhimaterjalile üle ankru otsapiirkonna laiendi ja põhimaterjali kontaktpinna hõõrde abil. Jaotus: 1) hülss-tüüp (sleeve-type); 2) polt-tüüp (bolt-type); 3) koorikplaat-tüüp (shield-type).

pöördemomendiga kontrollitav kiilankur torque-controlled wedge anchor momenttirajoitteinen kiila-ankkuri клиновой/распорный анкер с контролируемым моментом затяжки

Ankur, millele rakendatava jõu ülekanne saavutatakse mutri pingutamisel tekkiva poldi tõmbejõu mõjul ankru koonilise otsa laiendamisel vastu põhimaterjali tekkiva hõõrdejõu abil. Mutri pingutamisel mõõdetakse võtmega rakendatavat pöördemomenti, et tagada nõutav kinnitusjõud ja vältida poldi materjali ülemäärast pingestamist.

piirsiirdega kontrollitav löökankur deformation-controlled wedge anchor lyöntiankkuri забивной анкер с регулируемым предельным смещением

Ankur, millele rakendatava jõu ülekanne saavutatakse südamiku sisselöömisel tekkiva ankru külgpinna laiendamisel vastu põhimaterjali tekkiva hõõrdejõu abil. Südamiku sisselöömisel jälgitakse südamiku siirde pikkust, et tagada nõutav kandevõime ning vältida liigseid ankru ja põhimaterjali deformatsioone. Tegemist on lahtivõetava liitega. Jaotus: 1) sisselöödava koonusega (internally threaded cone-down type; flush anchor); 2) sisselöödava vardaga (shank-down type); 3) sisselöödava hülsiga (sleeve-down type).

laieneva otsaga ankur (koonusotsaga ankur) undercut anchor takakartioankkuri анкер с подрезкой

Ankur, millele rakendatav jõud kantakse põhimaterjalile üle süvendi laiendatud osa kontaktpinna (interlocking surface) kaudu. Jaotus: 1) süvend lõigatakse enne ankru paigaldamist 2) süvend lõigatakse samaaegselt ankru paigaldamisega, süvalõikava otsaga ankur (self-undercut anchors).

isekinnituv kruvi self-tapping screw itsekiinnittyvä ruuvi самонарезающий шуруп (саморез)

Eelpuuritud avasse paigaldatav või otsepaigaldatav kinniti, millele rakendatav jõud kantakse põhimaterjalile üle keerme ja põhimaterjali vahel tekkivate kontaktpingete abil moodustuva jõu kaudu. Jaotus: 1) puurkruvid (self-drilling screws), betoonist alusmaterjali puhul praktikas mittekasutatav 2) isekeermestavad kruvid (thread-forming screws).

betoonikruvi, kruviankur concrete screw, screw anchor betoniruuvi, ruuviankkuri бетонный шуруп, анкер-шуруп

Isekeermestav kinniti, millele rakendatav jõud kantakse betoonile üle kruvi keerme ja kruvi sissekeeramisel moodustatava betooni sisekeerme vahel tekkivate kontaktpingete abil moodustuva jõu kaudu.

sissetulistatavad kinnitid power actuated fixings ammuttavat kiinnikkeet крепления прямого монтажа (пристрелка)

Otsepaigaldatav kinniti, millele rakendatava jõu ülekanne saavutatakse ankru ja põhimaterjali vahel tekkiva hõõrdejõu abil. Sissetulistamine võib toimuda järgmiste tehnoloogiate abil: 1) püssirohuga; 2) gaasiga; 3) kokkusurutava vedruga; 4) hoorattaga.

TERMIN

MÄÄRATLUS EHK DEFINITSIOON

keemiline ankur bonded anchor tartunta-ankkuri химический анкер

Eelpuuritud süvendisse paigaldatav ankur, millele rakendatav jõud kantakse põhimaterjalile üle nakkeseguga, mis on paigaldatud ankru ja kandeelemendi vahelisse õõnsusesse. Jaotus naket tekitava materjali järgi: 1) polüestervaik; 2) vinüülestervaik; 3) epoksiidvaik; 4) tsemendipõhised segud; 5) hübriidsegud. Nakke tekitamise tehnoloogiad: 1) seguga täidetud õhukeseseinalise kapsli paigaldamine õõnsusesse (glass or skin capsule); 2) segu injekteerimine eelpuuritud avasse (injection); 3) õõnsuse täitmine paisuva seguga (bulk mixing).

pöördsulguv ankur (vedruklapp-ankur) spring-loaded anchor jousiankkuri(ruuvi) складной анкер

Õõnsusesse paigaldatav riputi, millele rakendatav jõud kantakse õõnsuse põhjale üle pärast ankru sisestamist põiksuunda pööratud otsiku kaudu.

ÜKSIKTERMINID

TERMIN

MÄÄRATLUS EHK DEFINITSIOON

hülss sleeve hylsy гильза, патрубок

Seest õõnes avatud otstega kest või ühest otsast suletud tupp.

tüübel plug tulppa дюбель

Eelpuuritud süvendisse paigaldatud plastikust või puidust detail, mis võimaldab kruvi kinnitamist sellesse. Kruvile rakendatud jõud kantakse tüüblile keerme kaudu ja sellelt põhimaterjalile kruvi sissekeeramisel tüübli laienemise tõttu tekkiva tüübli ja põhimaterjali kontaktpinna hõõrde või surve abil. (Ehituskonstruktsioonide juures nimetatakse tüübliteks ka erinevate elementide vaheliste nihkejõudude ülekandmiseks kasutatavaid erineva kujuga ühenduselemente.)

UUDIS

Ehitus 2021+ „Kvaliteetne ruum” 25. novembril toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalis valdkonna suurüritus Ehitus 2021+, mida korraldavad Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Konverents toob taas ühisesse arutellu ehitusettevõtjad, arhitektid ja ehitusinsenerid. Toimub paneeldiskussioon, ettekannetega esi-

nevad valdkonna tipud nii Eestist kui välismaalt, peaesinejana astub üles Rootsi riigiarhitekt Helena Bjarnegård. Erialaliidud kuulutavad üritusel pidulikult välja, kes nopivad tiitlid „Aasta ehitaja“, „Aasta ehitusinsener“, „Aasta ehitusprojekt“, „Aasta digitaalse innovatsiooni projekt“. Konverentsi juhtlause on sellel aastal „Kvaliteetne ruum“. Meie loodud ruum kasvab ja areneb koos meie endiga, peegeldades seda, kes me oleme ning mida tähtsaks pea-

me. Kas tahame luua kiirustades ja ainult võimalikult odavalt? Või võtame aega, et mõelda läbi ja teha paremini? Selge on see, et parimat elukeskkonda ei saa luua üksi. Külg külje kõrval peame rajama vundamendi, mis tulevikus ühegi raskuse all ei mõrane. Ehitus 2021+ ongi see koht, kuhu tulevad kokku ehitiste loojad ja kasutajad, et ruum saaks meie ühiste ideaalide nägu. Et ruum saaks kvaliteetseks. Lisainfo: eehitus.ee/ehitus-2021

Teadmistepõhine ehitus 2. septembril Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ehitusinseneride Liit ja Teadmistepõhise ehituse tippkeskus korraldavad ehitusvaldkonna otsustajate ja spetsialistide konverentsi 02.09.2020 algusega kell 8:30 Viru konverentsikeskuses Tallinnas. TE2020 toob kuulajate ette kaks uut professorit – kaasaegse arhitektuuri professori Jaan Kuusemetsa ja tuleviku linna professori Jenni Partaneni. Tulevikku vaatavad Timo Tatar ja Jüri Rass MKM-st ning nende kolleeg Matti

Kuittinen Soome keskkonnaministeeriumist, rääkides muuhulgas hoonete süsinikujalajälje regulatsioonist ning energia- ja kliimapoliitikast. Tutvustatakse hoonete pikaajalist rekonstrueerimise strateegiat, mille abil tuleb olemasolev hoonefond terviklikult rekonstrueerida 2050. aastaks. Paralleelsektsioonidest esimene keskendub BIM-ile ja niiskusturvalisusele. Kaugseire ja mudelite rakendused on ehitusprotsessis kohta leidmas ja võimaldanud aega kokku hoida. Niiskusturvalisuseks on vaja niiskuse haldamist ja mõõt-

mist. Mikroobsete kahjustuste lahendamise kogemust tutvustavad Soome ja Eesti spetsialistid. Teine paralleelsektsioon on energiatõhususest ja sisekliimast. Vaatluse all on õhu liikumise kiirus ja kasutajakogemus moodsates büroohoonetes ja sisekliimastandardi uus rahvuslik normlisa. Lisaks käsitletakse tehnosüsteemide diagnostikat, heitvee soojustagastust, madalatemperatuurilist kaugküttevõrku ja tutvustatakse ehitusmaterjalide süsinikujalajälje arvutamise tööriista. Lisainfo: www.ekvy.ee

25 w

TÖÖOHUTUS

Ohutus

teetöödel

Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik ja ehitusettevõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. kulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad solidaarselt, olukorda jälgib ka omanikujärelevalve.

REIN REISBERG TÖÖKESKKONNA KONSULTANT, TÖÖINSPEKTSIOON

Teetööd on kõrge riskiastmega valdkond, kus ohutuse eest vastutab peatöövõtja. Juhul, kui peatöövõtjat ei ole määratud, tuleks tööandjal sõlmida kirjalik kokkulepe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui niisugust kok-

Ehitustöö ettevalmistamine Oluliseks ehitustöö ettevalmistamise osaks on ehitusplatsi tööohutuse plaan. Plaani ei ole vaja koostada juhul, kui eelteadet ei ole vaja esitada või kui ei tehta ohtlikke töid. Eelteade esitatakse tööinspektsioonile vähemalt 3 päeva enne ehitustööde alustamist, seda juhul kui kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või kui eeldatav töömaht ületab 500 tööpäeva. Ohtlikuks loetakse eelkõige töö

1) millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse, kusjuures õnnetusohtu suurendavad kasutatavad töömeetodid või keskkond, kus ehitusplats asub; 2) mille puhul ohustavad töötajate tervist bioloogilised ohutegurid või ohtlikud kemikaalid, sh asbest; 3) ioniseeriva kiirgusega keskkonnas; 4) kõrgepingeliini või trafoalajaama läheduses; 5) millega kaasneb uppumisoht; 6) mida tehakse maaalustes tingimustes, nt kaevus, tunnelis; 7) vees, mis vajab õhuvarustussüsteemi kasutamist; 8) kessoonis; 9) mis on seotud lõhkeaine kasutamisega; 10) mis on seotud raskete valmisdetailide tõstmise, monteerimise või demonteerimi-

Nõuetekohasest isikukaitsevahendist Oluline on jälgida, et isikukaitsevahendeid kasutatakse nõuetekohaselt. Nii on kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil kohustuslik piirkondades, kus on peavigastuse oht. Kiivrit tuleb kanda kõrgel paiknevatel töötamiskohtadel (sillaehitus, tellingutel), nende all või lähedal, töötamisel tõsteseadmete, sh kraana, tööpiirkonnas ja töötamisel kaevandis. Jalgade kaitsmiseks tuleb teedeehitusel kasutada torkekindlate taldadega kaitsejalanõusid (tähis 26

P). Asfalteerimis- ja pindamistöödel peavad jalanõudel olema lisaks kuumakindlad tallad (tähis HRO). Kaitseriietuse kasutamine keha, käte ja käsivarte kaitsmiseks on vajalik töötamisel kuumade materjalidega või nende läheduses, kus kuuma mõju on tunda. Selliseks tööks on kuuma asfaldiseguga seotud tegevused. Lisaks tuleb kasutada isikukaitsevahendeid juhul, kui on oht tervisele kahjulikke aineid auru või tolmuna sisse hingata.

Teetööl osalev inimene peab kandma ka isikukaitsevahenditele esitatud nõuetele ja kasutusotstarbele vastavat märguriietust. Eeldatakse, et märguriietus vastab nõuetele, kui on järgitud Eesti standardit EVS-EN ISO 20471. Märguriietel kolm erinevat klassi sõltuvalt helkurriba ja fluorestseeriva materjali pindalast. Tavaliselt võib riideid pesta 25 korda, kui valmistaja ei kinnita muud – nii kaua säilivad nähtavust tagavad omadused.

sega; 11) millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht; 12) millega kaasneb nõue kontrollida töötajate tervist. Töö ohtlikkuse määramisel arvestatakse lisaks eelnevale loetelule ka tööprotsessi riskianalüüsi tulemusi ja infot ehitusprojektis esitatud abinõude kohta, mida on vaja rakendada tööde igas etapis töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Koordinaatori roll Ohutuse tagamiseks peavad tööandjad võtma arvesse koordinaatori korraldusi. Töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator on vähemalt 3-aastase ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe kestusega vähemalt 8 tundi. Peatöövõtja määrab ühisel ehitusplatsil tööde tegemise ajaks kirjalikult ühe või mitu koordinaatorit. Kui peatöövõtjat ei ole määratud, siis määrab koordinaatori ehitise omanik. Koordinaatori määramine ei vabasta aga ehitusettevõtjat ega ehitise omanikku nende kohustuste täitmisega seotud vastutusest. Koordinaator peab korraldama tööohutusalast tegevust ehitusplatsil, tagama tööohutuse plaani tutvustamise ühisel ehitusplatsil

Tööõnnetuste statistika Eestis 2019 juhtus kokku 4265 tööõnnetust, neist kerged – 3125 rasked – 1125 surmad – 15 Teedeehituse (EMTAK 421) tegevusalas on viimase 4 aasta jooksul igal aastal registreeritud ligikaudu 30 tööõnnetust. 2019. aastal toimus 26 erineva tööandja juures 35 tööõnnetust, neist 9 rasket ning 7 järgselt ei viibinud töötaja töövõimetuslehel. Kellele laieneb töötervishoiu ja tööohutuse seadus? töötajad ja ametnikud kaitseväelased ja asendusteenistujad õpilase ja üliõpilase töö õppepraktikal kinnipeetava tööle vanglas juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme töö füüsilisest isikust ettevõtja tööle (töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasolek ja nõuetekohane kasutamine, teise tööandja töötajate teavitamine ohtudest)

töötavatele töötajatele, nende tööandjatele, FIE-dele ja teistele isikutele, kontrollima plaani järgimist ja seda ajakohastama, kui töös tekib muudatusi, jälgima, et kõik maasisesed ja maapealsed kaablid, torud jm paigaldised ning ohualad oleksid märgistatud ja vajalikud ohutusabinõud kasutusele võetud. Samuti peab ta jälgima, et ehitusplatsil töötavad ja sinna lubatud isikud oleksid varustatud isikukaitsevahenditega ning korraldama ühisel ehitusplatsil regulaarseid üldkontrolle. Ehitusplatsi kontrollimine Tööandja peab viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Lihtne soovitus tööandjale oleks oma ettevõttes n-ö võõra pilguga ringi käia, mängida inspektorit ning vaadata tema silmade läbi, kas kõik asjad on ikkagi nii, nagu peab, kas töötatakse tervist kahjustamata ja end ohtu seadmata. Ehitusplatsil viiakse vähemalt kord nädalas läbi ka üldkontroll ja vaadatakse üle kõigi töövahendite korrasolek. Ühisel ehitusplatsil viib selle läbi koordinaator.

saab kriisiolukorras elupäästja Ka kinnaste valikul tuleb kindlaks teha, milliste ohtude eest peab töötajaid kaitsma. Näiteks töötamisel kuuma asfaldiseguga tuleb kasutada kaitsekindaid, millel on tõestatud vastupidavus kuumusele. Seda kinnitab kindale kantud märk, mille all on kuuekohaline number. Nendest kuuest teine number näitab kaitseomadust kokkupuutel kuuma esemega. Kuuma asfaldiga kokkupuutel peab teine number olema vähemalt kaks, see tagab ohutuse kokkupuutel ku-

ni 250°C ainetega. (NB! Mitte ajada segamini mehaaniliste ohtude eest kaitsvate kinnaste tähisega, millel võib samuti olla kuuekohaline number, ent millel on lisaks haamri kujutis). Esmaabi ehitusplatsil Igal ehitusplatsil peab olema tagatud kiire esmaabi selleks koolitatud töötaja poolt. Selleks peab tööandja määrama oma ettevõttes esmaabiandjad ning korraldama neile ettevõtte kulul esmaabi-

andja koolituse. Koolitatud töötaja või töötajad peavad olema igal ajal kiirelt kättesaadavad ning arvestama peab ka ehitusplatsi töökohtade pikki vahemaid. Arvestades teedeehituse ehitusplatside pikkust ja seal töötavate ettevõtete arvukust, võib olla esmaabi andmiseks mõistlik kokku leppida, et paari töötajaga ehitusplatsil tegutseva alltöövõtja vigastada saanud töötaja võib pöörduda peatöövõtja või mõne enamate töötajatega töid tegeva ettevõtte esmaabi andja poole. 27

TÖÖOHUTUS

Teetöödel ohustavad töötajaid nii varingud ja kukkumised kui dehüdratsioon. Foto: Shutterstock

Tööohutuse plaanis sisaldub nii tööde kestvus kui esmaabi korraldus Tööohutuse plaanis peavad sisalduma sellised andmed ehitustööde korralduse kohta, mis tagavad kõigile ehitusplatsil töötavatele isikutele võimaluse täita oma tööülesandeid vastavalt. Tööohutuse plaani peab ajakohastama ja see peab kogu ehitusperioodi ajal olema kättesaadav kõigile ehitusplatsil töötavatele isikutele. Tööohutuse plaani osaks on ehitusplatsi skeem, millel tuleb näidata kontori- ja olmeruumide paigutus ehitusplatsil, materjalide laadimis- ja ladustamiskohad, jäätmete ladustamiskohad, masinate ja seadmete paiknemiskohad, täitematerjalide või pinnase kogumiskohad, õhuliinide ja teiste tehniliste installatsioonide asukohad, kaasa arvatud muud

ohud pinnases, mis olid olemas enne ehitusplatsi loomist, liikumisteede ja ohualade paiknemine, juurdepääsuteed päästemeeskonnale või kiirabibrigaadile, esmaste tulekustutusvahendite, esmaabivahendite ja hädaabitelefoni asukoht ning evakuatsioonipääsude ja -teede paiknemine. Plaanis sisaldub: tööetappide järjestus ja kestus ehitusplatsil tehtavate ohtlike tööde loetelu, nende orienteeruv tegemise aeg ja nende eest vastutava isiku kontaktandmed ning abinõud töötajate ohutuse tagamiseks jäätmeveo korraldus ja ladestamisvõi kahjutustamiskoha nimi abinõud müra, vibratsiooni ja õhusaaste ehitusplatsi vahetusse

naabrusesse leviku tõkestamiseks Tööohutuse plaani sisu: tellingute monteerimis- ja demonteerimisplaan, kui neid ehitusplatsil kasutatakse asbestitööde tegemise kava juhul, kui Vabariigi Valitsuse määruse „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ kohaselt on nimetatud kava koostamine nõutud ja see kava ei ole esitatud eraldi dokumendina tööohutuse plaani sisus juhised tegutsemiseks õnnetusohu korral, inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavate isikute nimed ja kontaktid esmaabi korraldus ehitusplatsil, esmaabi andjate nimed ja kontaktandmed, lähim vältimatu arstiabi andmise koht

NÄITED:

Kurvad näited õnnetustest

TÖÖÕNNETUSED LIIKUVATEST TÖÖVAHENDITEST Asfalteerimistööde teostamisel sõitis teerull vasakule jalale. Tulemuseks luumurrud jala mitmes kohas. Töötaja tasandas roobiga paigaldatud asfalti. Läheduses töötav teerull sõitis töötaja jalale. Ehkki töö toimus liikluseks suletud sõidurajal, võis kõrvalraja liikluse müra ja tulede valgus hajutada töötaja tähelepanu teerullist tuleneva ohu vastu. Töötaja liikus asfaldilaoturi taga. Läheduses töötanud minilaadur Bobcat liikus tagurpidi ning selle juht ei märganud töötajat ja asfaldilaoturit. Asfaldilaoturi juht märkas, et Bobcat ei peatu ja lasi helisignaali, kuid selleks ajaks oli minilaadur juba nii lähedal, et ei jõudnud peatuda. Töötaja jäi Bobcati ja asfaldilaoturi vahele. Tulemuseks luumurrud jala mitmes kohas. Asfaltkatte remondi käigus töötaja tegeles asfaltbetoonkatte freesimisega freesmasinaga. Ta oli masina taga, kus asub juhtimispult ja ühel momendil harjamasin (korjab kokku asfaldipuru freesmasina tagant) sõitis freesmasina sisse. Töötaja vasak käsi jäi harjamasina ja freesmasina vahele. Tänavakivide paigaldamisel töötaja kummardas, et võtta kaubaaluselt tänavakive vastu. Talle sõitis otsa alltöövõtja veoauto. Kannatanu mõõtis asfaldifreesi jälje sügavust freesi taga. Samal ajal toimus freesi jälje pühkimine Bobcati poolt tagurpidi käigul. Bobcat tagurdas vastu freesi kaitserauda, andes enne löögi kannatanule vaagna piirkonda. Bobcatil puudusid tahavaatepeeglid. TÖÖÕNNETUSED TÕSTESEADMEGA Vana asfaldikatte eemaldamine toimus kohati hüdraulilise lõhkujaga ning kohati väikse kopplaaduriga. Asfalditükid tuli visata käsitsi laaduri kulpi. Asfalditükkide eemaldamise ajal oli augu lähedal nii kopp kui ka töölised, kes viskasid lõhutud asfalditükke minilaaduri kulpi. Minilaaduri juht tahtis aidata suuremat tükki eemaldada

kopa teraga, aga samal ajal tööline pani oma sõrmed selle asfalditüki alla ning kopa tera surus töölise sõrmed asfaldi ja kopa tera vahele. Kannatanu hakkas kive haarama sõitva minilaaduri kopa pealt. Liikus minilaadurile liiga lähedale. Õnnetuse hetkel pani minilaaduri kopa kannatanu jala peale. TÖÖÕNNETUSED LIIKUMISTEEDEL Iga viies tööõnnetus juhtub kukkumisel samal tasapinnal libisemisemise või komistamise tagajärjel. Neist õnnetustest iga kolmas toob kaasa ajutise töövõimetuse vähemalt 30 päevaks. Lahkumisel objektilt komistas töötaja asfaldifreesi poolt tehtud jälge ja kukkus näoga asfaldikattele. Tagajärjeks näopiirkonna põrutushaav. Viibides autogudronaatori tööplatvormil ja jälgides näidikute plokki, astus ta sammu tagasi ning libastus. Ehitusplatsil liikudes komistas ja kukkus kuumale asfaldile. TÖÖÕNNETUSED KEEMILISTEST TEGURITEST Kummikusse sattus vedela betooni segu, kuid töötaja jätkas betoneerimistööd. Sai mõlema sääre ja jalalaba II ja III astme keemiline põletuse. Töötaja valmistas krohvisegu mikseriga. Segu oli ämbris valmis ning töötaja tõstis ämbri teise kohta. Paraku oli tekkinud õhk segu alla ning hooga ämbri uude kohta tõstes, viskus segu töötajale ämbrist näkku. Töötaja kandis kaitseprille, kuid segu lendas töötajale silma ka kaitseprillide vahelt. Tulemuseks silmade sarvkesta kahjustus. TÖÖÕNNETUSED BITUUMENIGA Töötaja pumpas teekatte pinda-

tööõnnetust toimus mullu teedeehituse valdkonnas.

mistööde käigus vedelat bituumenit ühest mahutist teise. Pumpamise lõpetamisel peab vooliku suruõhuga läbi puhuma ning sulgema mahutite kraanid. Pumpamise järel ei kontrollitud korralikult, kas voolik on tühi ja sinna oli jäänud surve all bituumen. Töötaja hakkas eemaldama voolikut ja sai põletushaavad vedela kuuma bituumeniga mõlemale käsivarrele ja kaelale. Bituumeni ümberpumpamisel purunes voolik ja kuum bituumen pritsis töötaja kätele, jalgadele ja näole. Töötaja sai põletushaavu. TÖÖÕNNETUSED KEMIKAALIDE KASUTAMISEST Töötaja oli valanud pigieemaldajat limonaadipudelisse, et oleks kergem teisele objektile kaasa võtta. Järgmisel päeval võttis töötaja pigieemaldi pudeli ja jõi limonaadi pähe selle sisu. KUTSEHAIGESTUMINE TEETÖÖDEL Arsti otsuse kohaselt oli asfaldilaoturijuhil diagnoositud bronhiaalastma põhjustanud kokkupuude toksiliste ja hingamisteid ärritavate asfaldiaurudega. Haigestunu põhitööks oli olnud asfaldilaoturil asfaldi paigaldamine. Töötanud oli ta samuti asfaldifreesidega. Asfaldi paigaldamise ajal puhkepause praktiliselt pidada ei saanud, kuna töö spetsiifika seda ei võimalda – asfalt tuli paigaldada kuumana, kui aurumine on kõige intensiivsem. Asfaldipaksuse reguleerimiseks tuli sageli laoturilt maha tulla, kus asfaldiaurusid oli tunduvalt rohkem. Tööpäeva pikkus olenes asfaldi toomisest ehitusplatsile või objekti valmimise tähtajast. Tihti juhtus, et tööpäevad olid pikemad kui 8 tundi, mõnikord isegi kuni 14 tundi. Tööandja oli väljastanud töötajale kuumakindla tallaga jalatsid, suve- ja talveriietuse ja kaitsekindad, kuid hingamisteede kaitsevahendeid väljastatud ei olnud. Riskianalüüsis oli küll kajastamist leidnud asfaldiaurudest tulenev töötsooni õhu saastamine, kuid tööandja ei olnud seda riski võtnud tõsiselt.

OHUTUS

Tööpostilt

elusalt koju

Miks juhtub teedeehituse ja ehituse valdkonnas aasta-aastalt raskeid õnnetusi? Mida oleks meil õppida teistelt riikidelt? Kurbi ja rõõmsaid näiteid tööohutusest ning ettepanekuid Eesti olukorra parandamiseks teeb Veikko Vapper. 30

KÜSIS: LIIVI TAMM VASTAS: VEIKKO VAPPER

Kui teravalt on tööohutus taristuehituses Eestis luubi all? Nii teravalt päevakorras ei ole tööohutus Eesti ehitusettevõtetes kunagi olnud, kui see on Põhjala kultuuriruumis, põhjapoolses Mandri-Euroopas, Suurbritannias, USA-s, Kanadas, Austraalias. YIT-is kui suures kontsernis on tööohutuse edendamine olnud fookuses: töötajaid on teadlikud, elementaarsed süsteemid toimivad, ent samas vajab süsteemne toimetamine selles vallas siiski arenda-

mist, sest riskiaste on väga kõrge. Mullu oli meil kaks rasket tööõnnetust – üks lõppes renditöötajale raske kehavigastuse ja invaliidusega, teine alltöövõtja surmaga. Ettevõttes on palgal tööohutusspetsialistid, pidevalt toimuvad töötajatele sisekoolitused ja tööohutuse seminarid, ehitusplatside kontrollid – aga ikka juhtus. Ränk on juhina seda teadmist taluda. Aga arvan, et oma vigadest tuleb rääkida, mitte panna juhtunut kalevi alla, nagu sageli niisugustes olukordades tehakse – suhtumine, mis on nõukogude perioodi pärand.

Mul on näide ka ühest hästilõppenud õnnetusest Lätis – torukaevik oli madalam kui 1,5 meetrit, ent tekkis varing ja töötaja kukkus. Õnneks sai ta hingata… Tegelikult ei pääse ka 1,2-meetrisest kaevikust varingu korral välja: 50 cm laiune ja meetrikõrgune risttahukas mahutab 0,5 m3 pinnast, see on sisuliselt tonnijagu materjali.

Masinate äravajumine või ümberminek on probleem - aluse tugevus jäetakse pahatihti tähelepanu alt välja ja nii õnnetuse risk kui varaline kahju on suur. Foto: Martin Vaga

Taristuehituses on suurima riskifaktoriga eelkõige torutööd ja vaiatööd. Vajaksime kaevikute osas selgemaid nõudeid.

Seega suhtumise osas on meil veel kasvuruumi…? Saustinõmme viadukti, mida ehitatakse üle Rail Balticu trassi, nurgakivi asetamisel võttis oma kõnes sõna ka YIT kontserni tippjuht Kari Kauniskangas ja juhtis tähelepanu, et võrreldes kontserni teistes riikides asuvate ettevõtetega on Eestis nõuded kõige vähem läbimõeldud. Ta juhtis tähelepanu, et Rail Balticu laadne suurprojekt on suurepärane võimalus, kus paljut saaks muuta. Reaktsioone sellele arvamusele oli seinast seina – oli nii peavangutajaid kui vaikimisi nõustujaid. Taristuehituses on suurima riskifaktoriga eelkõige torutööd ja vaiatööd. Vajaksime kaevikute osas selgemaid nõudeid. Juhtub ka seda, et kaevikute nõlvastabiilsus jäetakse arvutamata. Kaevikute toetussüsteeme kasutatakse harva. Soomes tuleb üle 2-meetrise kaeviku plaanimisel teha geotehnilised arvutused veendumaks, et töötajale ei ole ohtu. Näiteks Poolas, Tšehhis, Slovakkias, Ungaris on sealsete kolleegide jutu järgi nõuded juba alates 1,2 meetri sügavusest kaevikust – mõeldakse täpselt läbi, kuidas toestada, kas kaevata astmeliselt, paigaldada tugikilbid ja põiktalad, arvestatakse ka vee mõju, üldise hüdrogeoloogilise olukorraga, koormustega, mida avaldavad masinad või maapinnale ladustatud materjal. Skandinaavias on tööohutus suur-

hangete hindamisel üks valikukriteeriume. Meil siis pigem nii palju ei süveneta? Jah, tundub, et valdavalt ei lasku turuosalised tööd plaanides detailidesse. Kui värvatakse ettevõtte- või ehitusplatsipõhiseid tööohutusspetsialiste, renditakse või ostetakse tööohutusvahendeid ja tellitakse arvutusi, siis see on kulu. Need, kes soovivad süveneda ja juurutada rohkemaid meetmeid, kaotavad konkurentsivõimes, kuna üldkulud suurenevad. Seega, kui seadusandlikud, ametkondlikud või ehitusprojekti nõuded on väga üldsõnalised ja jätavad tõlgendamisele ruumi, siis see programmeerib juba ette, et totaalses konkurentsiolukorras kipuvad ettevõtjad võtma riske. Nii tekib rahaline, konkurentsialane vastuolu. Siit edasi tõstatub alltöövõtjatel küsimus, miks mõni üksik peatöövõtja esitab rangemaid nõudmisi kui teised. Ka alltöövõtjad valivad, kellele nad tööd teevad. Alltöövõtjad kipuvad eelistama vähemate nõudmistega töökeskkonda, jättes tahaplaanile asjaolu, et tööohutuse tegevused on suunatud nende endi tervise kaitseks. Paradoksaalne olukord. Ausa konkurentsi tagamiseks peaksid nõuded olema täpsemalt lahti kirjutatud. Kuidas siis sel teemal edasi liikuda? On juba olnud kohtumisi ametnikega, riigiasutustega, näiteks Maanteeameti esindajatega, teemaga on kursis nii Eesti Asfaldiliit kui ka Eesti Betooniühing. Vajalikud on kohtumised ka tööinspektsiooni ja tehnilise järelevalve ametiga Osade nõupidamiste korraldamine, teiste seas näiteks Tallinna Sadama, Tallinna Lennujaama ja

Eesti Raudteega, lükkuski edasi seoses koroonaviiruse puhanguga. Positiivne on Eesti Betooniühingu töö infobrošüüride koostamisel, ettevõtetest on tublit tööd teinud Tallinna Vesi. Ilmselt on siin oma roll ühel peaosanikul United Utilities’il, kes tööohutusnõudeid väärtustab. Küsisin kord ühelt üle 30-aastase tööstaažiga kogenud töödejuhatajalt, et kui ta vaatab kogu oma karjääri ja püüab pikka vaadet, kui palju on tema hinnangul Eestis surmaga lõppevaid tööõnnetusi torutööde valdkonnas. Ta ütles sisetunde järgi, et on olnud aasta või kahe kohta vähemalt üks tööõnnetuses hukkunud inimene. Tõite lisaks torutöödele teise olulise valdkonnana esile vaiatööd. Kus on siin suurimad ohukohad? Tehnilise järelevalve amet teeb kraanadele regulaarseid kontrolle. Kui püstitatakse tornkraanat, siis ohutusse suhtutakse üldjuhul tõsiselt. Minu 20-aastase töökogemuse juures Eestis tornkraana ümberminemise juhuseid praegu meelde ei tulegi. Samal ajal on autokraana ümberminemisi rohkem, suisa lubamatult palju. See juhtub tavaliselt tugikäpa aluse pinnase murdumise tõttu. Ja vaiamasinate osas on oht veel suurem kui autokraanade puhul. Tegelikult ei leidnudki me geotehnika kolleegidega, et kuidas Eestis vaiamasinatele tehnokontrolli tehakse, detailseid eeskirju ei eksisteeri. Ja teine oluline aspekt on siin aluse tugevus, millelt tehakse autokraana tõstet või millel töötatakse puurmasinaga. Varasemal ajal Lemmikäinenis ja peale kontsernide liitumist YITis oleme lisanud hinnapakkumisse ka tingimused, millele see ajutine platvorm peab vastama, sest

nii tööohutuse risk kui ka võimalik rahaline kahju on suur. Kui masin läheb ümber, on ka kogu töögraafik pea peale pööratud, rootori hind võib olla 300 000 eurot ja masin tervikuna 2 000 000 eurot, seega on mõistlik teha juurdepääsuteed ja töötasapinnad nii, nagu vaja. Kaardistama peab kõik riskid, olgu tegu masinarikkega, mis võib põhjustada millegi kukkumist, tööplatsi ettevalmistuse, operaatori vea või terviserikkega. Kas töötajad saavad isikukaitsevahendite kandmise vajadusest aru? On olnud vaja selgitamist, et pelgalt kiivri pähepanekust ei ole abi, ka rihmad on vaja kinnitada. Kui tuua näide, et mäesuusatades ju ei jäta keegi kiivri kinnitust lahti, siis hakatakse mõtlema ja saadakse aru. Tavapäraselt siiski mõistetakse, et tööriietust sinna juurde kuuluvaga tuleb kanda, olgu tegu kaitseprillide, kõrvakaitsmete, töörakmete, turvajalatsite, kaitsmete või respiraatoriga. Ka tööandjate juhtivtöötajad peavad mõtlema, kuidas töötamist mugavamaks muuta. YIT tööohutus- ja asfalteerimisspetsialistid arendavad proovitööna suvisteks asfalteerimistöödeks tuulutusavadega pükse, telliti partii kiivri all kantavaid tekstiillappe, mis vette kastes hoiavad jahedust. Asfalteerijate dehüdratsioon on probleem, sest suvised tööpäevad on pikad, laotades on asfaltsegu üle 100 °C, nii et jalgealune lõõmab. Ühtlasi on vaja mõelda ka päikesekreemidele ja joogiveele, ka sellisele, millele on lisatud vitamiine-mineraale. Ka hügieeniprobleem on terav, sest on vaja soojakut koos kõige vajalikuga – käimlate, duššide ja kanalisatsiooniga –, seega on asutud otsima duši- ja tualetivõimalusega järelhaagiseid.

YIT-i miinimum ohutusnõuded Ennetavad meetmed Isikukaitsevahendid: Kaitsekiiver (standard EN 397) Kaitseprillid (F klass) Eredavärviline tööriietus või helkurribadega vest Turvajalatsid tugevdatud nina ja torkekindla tallaga (S1+P või S3) Vastavalt töö iseloomule kõrvaklapid, mask, põlvekaitsmed jm Inventar Soojak, WC/DC ja suitsetamise koht: Soojakus elekter, internet, esmaabivahendid WC/DC – iga 15 inimese kohta 1 Vajadusel eristada ja tähistada naiste ja meeste WC või DC Kindlaks määratud ja tähistatud suitsetamise koht Ehitusplats ja liiklus Kindla alaga ehitusplats piirata kõrge aiaga ja tähistada selge värava kohaga Töötamine süvendites Selgelt tähistatud süvendid Aiad ja lindid süvendist vähemalt 1m kaugusel ja ühendatud Sügavama kui 1 m sügavusse süvendisse laskumisel ohutud tingimused Sügavama kui 2 m sügavusse süvendisse laskumise ja väljapääsemise nõuded Väljakaevatud ja ehitusmaterjal Väljakaevatud materjal ja/ või ehitusmaterjal peab kaeviku servast asuma ohutus kauguses (vähemalt 500 mm)

Avaliku sektori hangete tehnilisse kirjeldusse oleks hea lisada detailsed nõuded töötervishoiule ja tööohutusnõuetele.

30. OKTOOBER - 1. NOVEMBER

REEDE 11-18 LAUPÄEV 10-18 PÜHAPÄEV 10-16

K ATU S E U U D I S E D

Selgus EKVÜ üliõpilasvõistluse võitja Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse (EKVÜ) üliõpilasvõistlusel valitakse igaaastaselt välja Eesti parim kütte, ventilatsiooni ja energiatõhususe valdkonna magistriõppe lõputöö. EKVÜ üliõpilasvõistluse 2020. aasta võitja on Helena Kuivjõgi oma lõputööga „Kirurgide ja patsientide soojusmugavuse uuring St Olavi haigla operatsiooniruumides“. Tegu on tõeliselt rahvusvahelise lõputööga, kuna selle töö aluseks olnud mõõtmised sooritati Norras St Olavi haiglas ja töö juhendajateks olid nii professor

Guangyu Cao (Norra Teadus- ja Tehnikaülikool) kui ka professor Martin Thalfeldt (TalTech). Operatsiooniruumis soojusmugavuse saavutamine on väljakutse, mille uurimises ollakse teaduse mõttes alles algusjärgus. Helena Kuivjõgi lõputöö põhinebki operatsiooniruumis oleva meeskonna ja patsiendi soojusmugavuse uurimisel. Töös otsitakse vastuseid küsimusele, milline on oletatav ja reaalne inimeste soojuslik tunnetus erineva õhujaotuse tüübiga operatsiooniruumides. Lõputöös tehakse järeldus, et läbiva õhuvahetusega operatsiooni-

Taaskord uueneb lamekatuste standard Plaanis on Eesti standardi „EVS 920-5:2015 Katuseehitusreeglid Osa 5: Lamekatused” uuendamine. Lamekatuse standardi kinnitamisest on möödunud viis aastat. Selle aja jooksul on standard võetud Eestis edukalt kasutusele ning valminud paljude hoonete katused. 2020. aastal alustab Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit lamekatuste standardi täiendamist ja uuendamist, sest nagu iga ala, on ka lamekatuste ehitus pidevas muutumises ja arengus: tulevad ju kasutusele uued materjalid, vaja on uusi töövõtteid ning teadmisi. 34

Selleks, et nii ehitajad, arhitektid kui ka järelevalve teostajad saaksid lähtuda hoonete lamekatuste rajamisel ühtsest alusdokumendist, peame hoidma standardi ajakohasena. Uues standardis keskendutakse muuhulgas sellele, et uued tehnoloogiad ning materjalid oleksid kajastatud ning nende paigaldamise võtted ühtselt määratletud. Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit ootab ka valdkonnas tegutsevate ettevõtete ja organisatsioonide panust standardi uue versiooni paremaks muutmisel. Lisainfo: Riho Reispass, riho@katusefirma.ee

saalis on soojuslik mugavus tagatud kõigil kirurgilise meeskonna liikmetel, kuid seguneva õhuvahetusega operatsioonituumis võivad inimesed tunda mõnel juhul külma ning mõnel juhul äärmist palavust. Võidutöö: Lähetatakse konkureerima Euroopa erialaliidu REHVA üliõpilasvõistlusele. EKVÜ paneb omalt poolt lõputööde võistluse võitjale välja preemia ja toetab üliõpilaste osalemist REHVA üliõpilasvõistlusel.

UURINGUD:

Valmis uus uuring betoonteedest T-Konsult OÜ uuring „2 + 2 maantee asfalt- ja betoonkatendi konstruktsiooni hinnavõrdlus tee 40-aastase elukaare jooksul” leidis, et asfaltteed lähevad maksumaksjale betoonteedest 40% kallimaks, kui arvestada maantee elukaare kõiki kulusid (lisaks ehitamisele kõik hooldused, remondid, rekonstrueerimised). See on oluline järeldus olukorras, kus kiirendatud korras on asutud välja ehitama kolme riigi põhimaanteed. Teine uuringu põhijäreldus on, et PPP-meetod (private public partnership) ei too kaasa teehoiu kulutuste kasvu. Uuenduslikud tee-ehitustehnoloogiad ja PPPmeetod teevad võimalikuks saada teehoiu kogukulutustes kokkuhoidu kuni 40%.

Juhtivadettevõtted ettevõttedkogu kogu Juhtivad Juhtivad ettevõtted kogu PõhjaEuroopas Euroopaseelistavad eelistavad parimat parimat Põhja Põhja Euroopas eelistavad parimat heahingavusega, hingavusega,mugavad, mugavad, kestvad kestvad ja hea hea hingavusega, mugavad, kestvad ja kvaliteetsedSieviAir SieviAirtooted tooted kvaliteetsed kvaliteetsed SieviAir tooted

Professionaalsed Professionaalsededasimüüjad: edasimüüjad: Professionaalsed edasimüüjad: WWW.SIEVI.COM/EE WWW.SIEVI.COM/EE WWW.SIEVI.COM/EE TURVATEK

TURVALISELT TÖÖL