ehitusEST PR OJE K TE E R I JA E HI TA nr 10 m ai 2016
kunstkivi kõrgsurvelaminaadid fassaadipaneelid töötasapinnad
RESOPAL ja SAMSUNG STARON kvaliteetsed tooted – uus trend sisekujunduses.
Peterburi tee 46-303, Tallinn, 11415 Eesti | Tel: +372 5648 5756 | www.acrulam.ee
SISUJUHT Probleem: infotahvliga kaasneb reklaamimaks? lk 4–5 Uudised: uued lepingutingimused lk 6 Portree: arhitektide liidu juht Katrin Koov lk 8–11 Ümarlaud: õpipoisiõppe perspektiivid lk 12–15 Aaviksoo: haridussüsteem muutuste lävel lk 16–17 Valmis soovituslik juhend katustele lk 18
Seadus: elektrooniline toimivusdeklaratsioon lk 20 OÜ Brenstol: Eesti termopuit vallutab maailma lk 22–25 Paldiski maanteel valmib betoontee katselõik lk 26–28 Betooniuudised: betoonitalent ja üliõpilastööde võistlus lk 30 Kooli ei või ehitada praakmaterjalist lk 32–33 Erialaliitude uued juhid ja juhatused lk 34
EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).
MEEDIAP LT ISSN 2382-8382
SOOJUSTA OMA KÄTEGA! Kõige puhtama puistevilla ISOVER Insulsafe paigaldus on imelihtne, kui rendid Cramo tööriistarendist villapuhuri.
www.cramo.ee /soojustaise www.isover.ee/soojustaise InsulSafe’ile on väljastatud EPD
3
PROBLEEM
Ehitusettevõtjad hädas Uus ehitusseadustik pani ehitusettevõtjad ootamatusse olukorda: reklaamiseaduse järgi muutusid piltidega varustatud ehitiste infotahvlid reklaamiks ja omavalitsused hakkasid nõudma reklaamimaksu. TEKST: MERIKE LEES
4
Eelmine ehitusseadustik kohustas ehitise omanikku panema välja infotahvli ehitisega seotud teabega. Uues, eelmise aasta juulikuust kehtima hakanud ehitusseadustikus selline nõue puudub. Teabetahvli vabatahtliku ülespanemise korral on osades omavalitsustes tõlgendatud seda reklaamina ja maksustatud reklaamimaksuga. Sellisel juhul küünib aga reklaamimaksu rahaline mõju ehitusmaksumusele suuremate ehitusettevõtete puhul aastas sadadesse tuhandetesse eurodesse. Seetõttu on Eesti Ehitusettevõtjate Liit teinud ettepaneku seadust muuta nii, et infotahvleid ei käsitletaks reklaamina. „Teema on kuum,“ möönis LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, kelle sõnul kulub neil aastas näiteks Tallinna infotahvlite reklaamimaksule ligi 8000 eurot. „Selline kulu reklaamimaksu näol, mis täidab vaid info edastamise funktsiooni, on sel-
gelt ebamõistlik!” ütles Saksing. „Samamoodi võiks siis küsida ju tasu ka suunaviitade ja liiklusmärkide eest? Või kas maksustada võiks siis ka büroohoonete majajuhid ja infotahvlid?” Aastane kulu suur AS YIT Ehituse ehitusdirektor ja juhatuse liige Toomas Rapp ei soovinud küll öelda, kui suurtest summadest käib nende puhul jutt, kuid möönis, et ilmselgelt on see nende tegevust mõjutanud juba sellega, et nad on pidanud taolise asjaga tegelema. „Sõltub, kuidas on edasised arengud, kuid need summad võivad aasta peale minna vägagi arvestatavaks,“ ütles Rapp. Saksingu sõnul on LVM korduvalt vaidlustanud maksunõudeid, kuid Tallinnas siiani tulutult. Teistes omavalitsustes neilt peale nõute vaidlustamist reklaamimaksu küsitud ei ole. „Näiteks Tartus saime üksteisest pärast pik-
Büroomaja ehitus Mustamäe teel. Merko Ehituse logod on infotahvlilt ära võetud, sest firma logo eest küsib Tallinna linn reklaamimaksu. Foto: Raul Mee
Hea teada Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ettepanek ehitusseadustiku ja reklaamiseaduse muutmiseks: Ehitusseadustiku § 19 täiendatakse lõikega 3 alljärgnevas sõnastuses: (3) Omanik peab tagama rohkem kui 60 m2 ehitisealuse pinnaga uue hoone ehitamise või olemasoleva hoone üle 33% laiendamise alustamisel, välja arvatud riigikaitselise ja julgeolekuasutuse hoone puhul, nähtavale kohale kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvli paigaldamise, millel on esitatud teave
hoone kasutamise otstarbe, ehitamise lõpetamise tähtaja, projekteerimisettevõtja, ehitusettevõtja ja omanikujärelevalve tegija kohta. Lisaks eeltoodud teabele peab omanik tagama informatsioonitahvlil hoone kavandatava väliskuju kujutise avaldamise, kui tegemist on üle 180 m2 ehitisealuse pinnaga ja vähemalt 3-korruselise hoonega. reklaamiseaduse § 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 alljärgnevas sõnastuses: 7) ehitusseadustikus nõutud teabe avaldamist hoone ehitamise ajal.
reklaamimaksuga ka arutelu ühtemoodi aru ning ainult infotahvlit ei maksustatud,” rääkis Saksing. „Tallinna nõudeid kohtus vaidlustanud ei ole, sest aeg ja raha, mis sellele kuluks, oleks suurem kui maks, mida tasuma peame.” YIT ei ole ühtegi maksunõuet vaidlustanud, kuid on pidanud linnaga kirja teel arutelusid ja esitanud küsimusi. Vastused, mis on saadud, on olnud vastuolulised ja seetõttu ei ole teema endiselt lõpuni selge. „Igat pidi võib maksu võtta, aga siis peab see olema selge, läbipaistvate reeglitega ja ühesugune,“ sõnas Rapp. YIT ei ole mujal Eestis reklaamimaksu rakendamist kohanud. Tallinna Ettevõtlusameti kohalike maksude osakonna juhataja Riina Koidu selgituse järgi ei kohusta möödunud aasta 1. juulist kehtima hakanud ehitusseadustik enam ehitise omanikku panema ehitamise alustamisel nähta-
vale kohale kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvlit, milles sisaldub informatsioon ehitise, ehitusloa, ehitamise alustamise aja ja lõpetamise tähtaja, projekteerimisettevõtja, ehitusettevõtja ja omanikujärelevalve tegija kohta. Seega ei ole riiklikul tasandil hetkel kehtestatud ehitusinfo sisu ega ka selle avaldamise kohustust. Lubatud lakooniline info Tallinna linna heakorra eeskirja järgi tuleb ehitus- ja remonditöö kohta paigutada nähtavale kohale teabetahvel, millele on märgitud töötegija nimi ja aadress, töö eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö nimetus, töö algus ja lõpptähtaeg. Teabetahvli mõõtude kujundamisel ja teostamisel lähtutakse Eesti standardi EVS 613:2001 nõuetest. „Seega võib ehitamise alustamisel ja poolelioleva ehitise juures eksponeerida teabetahvlil üksnes lakoonilise sisuga teavet, mitte kau-
bamärke, fotosid või muud reklaami,“ kinnitas Koit. Selliselt eeskirja nõuetele vastava teabe eksponeerimisel ei kohaldata reklaamimaksu. Lisaks ei kohaldata reklaamimaksu, kui ehitise piirdel eksponeeritakse ehitusettevõtja nime ja kontaktandmeid. Selle sätte eesmärk on tagada ehituse ja ehitusplatsi ohutus ja korrashoid. „Eksponeeritav teave, mis muuhulgas sisaldab ka maksuvaba ehitusinfot, kuid mille eesmärk tervikuna on ehitatava objekti reklaam (nt maakleri kontaktide, väärtushinnangute, müüdava objekti vaadete jms kaudu), kuulub reklaamimaksuga maksustamisele,“ kinnitas Koit. Reklaamimaksu määr on 0,45 eurot reklaampinna ruutmeetri kohta kalendripäevas. Riina Koidu väitel ei ole ükski ehitusettevõtja reklaamimaksunõuet vaidlustanud ja Tallinna Ettevõtlusametil pole reklaamimaksu vaideid ehitusettevõtjatega. 5
UUDISED Uued projekteerimise lepingutingimused
E
esti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) koostöös advokaadibürooga Triniti töötas välja uue ehituskonsultatsiooni lepingu 2016, mis asendab seni kasutusel olnud lepingut PTÜ 2007. Näidistingimused arvestavad nii tellija kui projekteerija huvidega ja lihtsustavad ehituskonsultatsiooniteenuste tellimist. „Loodame, et väljatöötatud lepingutingimused aitavad kaasa kvaliteetsemate lepingute sõlmimisele. See vähendaks vaidluste arvu ja teenuse kvaliteet kasvab,“ sõnas EKEL-i tegevjuht Kalle Karron. Lepingu üldtingimuste koostamise aluseks võeti nii varasem Eesti Projektbüroode Liidu koostatud „Projekteerimise töövõtulepingu üldtingimused“ kui Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni FIDIC tellija/konsultandi teenuste näidiskokkulepe nn FIDIC Valge Raamat. Lisaks EKEL-i ja Triniti esindajatele osalesid tingimuste väljatöötamisel ka RKAS-i, MKM-i, maanteeameti ja rahandusministeeriumi esindajad. Leping EKEL-i kodulehel.
Rohkem kui 10 000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega Deltabeam, sealhulgas ka Eestis.
PEIKKO EESTI OÜ
Kriidi 12 Tallinn, 11415, Harjumaa Telefon: +372 60 742 86
Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele uuenesid
R
iigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga (EEEL), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liiduga (EETL), Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusega (EKVÜ), Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooniinseneride Seltsiga (EVKIS), Eesti Soojuspumba Liiduga (ESPEL), Eesti Külmaliiduga (EKL) ning valdkonna erialade professionaalidega uuendas juhendmaterjali „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele“. Juhendis määratletakse mitteeluhoonete projekteerimise ja ehitamise üldpõhimõtted ning nõuded materjalidele, süsteemidele ja seadmetele. Esitatud nõudeid tuleb rakendada kõikide ühiskondlike hoonete projekteerimisel ja ehitamisel, kus tööde tellijaks ja/või korraldajaks on RKAS. Võrreldes õigusaktides kehtestatud miinimumnõuetega on juhendis mitmed nõuded ka rangemad. Tööde teostamisel tuleb täiendavalt järgida ka õigusaktide nõudeid. Juhendmaterjaliga saab tutvuda RKAS-i koduleheküljel.
PORTREE
KATRIN KOOV:
Hea arhitektuur peab jõudma kõikjale Eesti Arhitektide Liidu uus president Katrin Koov tahab tegutseda selle nimel, et ruumiharidus jõuaks koolidesse ja hea arhitektuur igale poole Eestis. TEKST: VIVIKA VESKI
8
Katrin Koov on arhitekt, õppejõud ja arhitektuuriajakirja Maja peatoimetaja. Sel kevadel valis Eesti Arhitektide Liidu üldkogu ta liidu uueks presidendiks. Ruumiharidus ja ühiskondliku arhitektuuriteenuse parem korraldamine ehk arhitektuurialane regionaalpoliitika, nagu ta seda ise nimetab, on märksõnad, millega uus president oma plaane tähistab.
Katrin Koov usub, et ruum mõjutab meid väga erinevatel tasanditel. Foto: Raul Mee
Kuidas vajakajäämine ruumihariduses endast märku annab? Näiteks selles, kuidas ei hinnata kvaliteeti, vaid arvatakse, et odavad plekist „kuudid” sobivad lastele võimlaks – peaasi, et on linnuke kirjas, et asi on tehtud. Aga kuidas lapsed ennast seal tunnevad, kas see toetab nende arengut – selliseid sisulisi küsimusi ei taheta küsida. Mida arhitektide liit saab teha, et ruumiharidus jõuaks kooli? Alustasin Postimehes artikliga, et seda teemat üldse tutvustada (Katrin Koov „Turg ja barrikaadid”, 5. mai 2016). Teiseks saab arhitektide liit pakkuda tuge MTÜdele ja huvigruppidele, kes juba tegelevad asjaga. Olen nende inimestega, kes sellega tegelevad, ka Arhitektuurikooli kaudu seotud (Katrin Koov juhendab huvikoolina tegutsevas Arhitektuurikoolis 11–13-aastaseid lapsi).
Milliseid muudatusi on plaanis arhitektide liidus ette võtta? Kannapöördeid ei saa teha, üldpõhimõtted on kokku lepitud. Kuna oleme kutseühing, tegeleme arhitektide liidu liikmete huvide eest seismisega. Teine oluline ülesanne on arhitektuurielu edendamine ja pildilhoidmine. Sellele lisaks on minu huvi ruumiharidus. Olen aru saanud, et lühiajalised kampaaniad mõjuvad-
ki lühiajaliselt. Kui tahame, et pilt põhimõtteliselt muutuks, inimesed rohkem huvi tunneksid ja mõistaksid ning et arhitektidel oleks targemaid tellijaid, on vaja ruumiteadlikkust parandada. Üks retsept on minna ruumiharidusega üldhariduskooli. Tähtis on, et see ei jääks ainult kitsa ringi spetsialistide teadmiseks, vaid saaks osaks inimeste üldisest haritusest.
Kes võiksid koolis arhitektuuri õpetada? Mõte on, et põhikoolis ei ole see eraldi arhitektuuritund, mida annab arhitekt, vaid on olemas orgaaniliselt lõimitavate ülesannete kogu, mida saavad kasutada bioloogiaõpetaja, matemaatikaõpetaja, kirjandusõpetaja, kehalise kasvatuse õpetaja. Ruum mõjutab meid ju väga erineval tasandil, seostub elu eri valdkondadega. Näiteks geomeetrias – kuidas ruumilisi kujundeid, mida lastele abstraktselt õpetatakse, siduda päris eluga. Või kirjanduses – kuidas ruum loob atmosfääri või on tegevusele taustaks,
9
PORTREE kas poeetilisena või hoopis karmi reaalsusena. Siiani mõistetakse arhitektuuri kui kunstiharu ja õpetatakse kunstiajaloo tunnis tuntud tähtteoste kaudu. See on ka tore ja vajalik ja neid peab teadma, aga see on ainult üks osa arhitektuurist, niiöelda esindusarhitektuur. Aga igapäevaruumist, selle väärtustamisest, oleme kaugel. Ja lõimitud harimise kaudu võiks see omaks saada. Me ei taha kõigist arhitekte teha, vaid pakkuda inimestele äratundmisrõõmu ja jagada seda vaimustust, mida ise tunneme. Millal jõuab ruumiõpe kooli? Esimesed pilootprojektid gümnaasiumi tasemel on juba sel aastal alanud. Praegu käib raamatu koostamine ja ülesannete kokkupanek. Näis, kas saame MTÜ Ruumihariduse kaudu pilootprojekti sügisel käima lükata ka madalamas kooliastmes. Millega arhitektide liit veel tahab ühiskonnas tegelda? Teine teema on regionaalpoliitika. Me näeme, et kõik tegevused ja sündmused koonduvad suurtesse linnadesse. Väikestes kohtades jääb niikuinii inimesi vähemaks ja see tähendab seda, et üha raskem on omavalitsustesse ruumispetsialisti leida, arhitekti sinna tööle saada. Oleme mõelnud näiteks „arhitektuuribussi” peale, mis oleks nagu liikuv arhitektuurinõukoda, mis pakub abi seal, kus vaja. Teisalt korraldame maakonnapäevi, arutelusid, oleme kohal arvamusfestivalil. EV 100 Hea Avaliku Ruumi võistlussari on samuti suurepärane arhitektuurimõtte levitamise programm. Aga eesmärk võiks ikkagi olla, et igas maakonnas ja vallas on oma arhitekt olemas.
10
Kas saate tuua näite mõne väiksema linna kohta, kus on hästi? Rakvere on kindlasti üks selline näide, kus on pidevalt arhitekt olnud ja selline arhitekt, kes ei ole lihtsalt kohusetäitja ametnik, vaid on tugevalt huvitatud linna arengust. Tänu sellele on seal väga julgeid ja teistele eeskujuks olevaid lahendusi juba ellu viidud, alates keskväljaku projektist 2000. aastate alguses. Praegu proovitakse ühendada Seminari tänavat keskväljakuga, et tekiks suurem sidus avalik ruum, mis ühendab linnakeskuse eri osi. Vastukaaluks näiteks Tallinn on äärmiselt killustunud oma arengutes. Linn areneb suhteliselt kaootiliselt, tükike siit, tükike sealt lahendatakse ära, aga kokku need tükid kuidagi ei saa. Tohutu „saarestik” on meil see pealinn. Äkki Tallinn on selleks liiga suur? Ei ole ta nii suur midagi, see on ikka tahte küsimus. Vaatame, äkki nüüd peatänavaga (Tallinna Peatänava avaliku ruumi lahendus on kavas välja ehitada EV 100 programmi osana) seoses tuleb pööre. Heade näidete kaudu sünnivad muutused. Keegi ei taha tavaliselt olla esimene, kes riskantseid otsuseid vastu võtab. Tahetakse kindla peale lahendusi, riskima on vähesed altid. Kas teile meeldiksid julgemad lahendused? Ma ei ole seda tüüpi, kes arvaks, et kogu aeg ainult riskima peab, hindan pigem tasakaalustatud arengut. Kui aga kõik on väga konservatiivne ja stabiilsusele orienteeritud, siis jääb elu seisma. Ikka peab olema midagi, mis mõtlema, arenema ja ka mugavustsoonist välja astuma sunnib. Aga kui elaksime ainult ekstreemolukorras, oleks see jälle teistpidi väga
kurnav. Kaldumine väga ühte või teise serva on ühiskonnas laiemas plaanis ohtlik. Millist arhitektuuri imetlete? Alati lööb pahviks, kui koged midagi, mis on inimvõimete piiril. Eelmisel suvel käisin Milano toomkirikus. See on teos, mida on 600 aastat ehitatud, kollektiivne looming. Võtab ikka käed imetlusest värisema, kui sellises unenäolises keskkonnas ringi liikuda. Kirss tordil on katuseterrass. Milano katedraal on põhiosas gooti stiilis, on ka vanemaid kihistusi. Aga pitsilistest tornikestest ümbritsetud katuseterrassile on rajatud vabaõhu skulptuurinäitus Tony Cragg’i ülimoodsate monumentaalskulptuuridega. Need on hästi suures kontrastis gooti keskkonnaga, tekib tore särisev dialoog vana hoone ja kaasaegse kunsti vahel – pühakoda ja sellised raskelt defineeritavad vormid. Ja see kõik harmoneerub suurepäraselt. Ei maksa karta moodsat kunsti! Kas Eestis olete ka sellist vau-efekti kogenud? Milano katedraal oli hästi küllusliku arhitektuuri näide. Teine asi, mis mind alati lummab, on ülim lihtsus ja tagasihoidlikkus, ruumi edasiandmine võimalikult väheste vahenditega. Mind paelub ka eesti oma vana arhitektuur, kui täiuslik see on oma funktsionaalsuses. Vana saunaköks tiigi ääres võib olla parim asi üldse. Seal on kõik vajalik olemas, midagi ei ole vaja ära võtta ega juurde panna. Või laudtee läbi raba – imeilus arhitektuur. Aitab sind viia paikadesse, kus muidu oleks raske liikuda ja kui lihtsate vahenditega! Ühe väga ilusa elamuse pakkus vaikuse kabel Helsingis kõige suurema kaubanduskeskuse Kamppi juures. Puust kookon, ovaalne. Seal on tühi ruum, kus on sees lihtsalt
pingid, ülevalt tuleb valgust. See koht on ümbritsetud suurtest tänavatest, aga astud sinna sisse ja seal on täielik vaikus. Oled nagu selle hoone embuses. Vanad tööstushooned lummavad oma mastaapide ja miljööga. Seesama Katel (Eesti Arhitektide Liidu kontor asub Tallinnas Kultuurikatlas) siin. Või Narva Kreenholmi ketrusvabriku ruumid – need on fantastilised! Nagu katedraal. Ja just siis, kui see on masinatest tühi – puhas ruum. See on lihtsalt üks vana vabrik, aga tunned end nagu pühamus. Tohutu ruumielamuse sain hiljuti, kui käisin tudengitega Eesti Rahva Muuseumis. Oli pühapäevane päev, ehitustegevust polnud. Maja on valmis, hetkel veel ilma sisustuseta – suured tühjad ruumid. Ja me käisime läbi selle tohutult võimsa majesteetliku saalide süsteemi. Arhitektid on seal palju vaeva näinud valgusega. Tekkis võrdlus, et kui teatris on termin laterna magica, kui koged etendust nagu maagilist sündmust, siis siin on nüüd ruumimaagia. Tahaks, et sellist emotsiooni saaks igaüks kogeda. Aga see eeldabki valmisolekut selle vastuvõtmiseks. Milline arhitektuur teile ei meeldi? Arvan, et ruum ei pea šokeerima, ruum peab mõjuma. Kui mingite räigustega üritatakse tähelepanu püüda, siis minus tekkib kohe tõrge, ma ei saa võtta seda tõsiselt. Minu jaoks ei ole see ruumikunst, vaid odav reklaamitrikk, kui pannakse palju kärtsu värvi ja ootamatuid materjale, nii et see peab sind igal sammul jalust rabama. Mida kodu rajades võiks silmas pidada? Eks ikka tuleb teha seda, mis endale õige tundub. Kõigepealt
Katrin Koovi tööd Ananass või Artišokk? Eksperimentaalne aed Kumu hoovis „Aedade järelelu” kuraatornäitusel 2013 (koos Maria Puki ja Ivar Lubjakuga) Narva Kolledži õppehoone, valmis 2012 (koos Siiri Vallneri ja Indrek Peiliga) Pärnu kesklinna koolide võimla, valmis 2005 (koos Siiri Vallneri ja Kaire Nõmmega) Pärnu Kontserdimaja, valmis 2002 (COO arhitektid)
mõelda selgeks, mida vaja on. Kodu on igapäevane eluruum, see ei ole palee, nagu valitsejatel, mille kaudu väljendada oma positsiooni. Koduarhitektuur võiks olla pigem tagasihoidlik ja praktiline. Siseplaneering võiks väga hästi paigas olla. Vormi ja fassaadi puhul on oluline, et see arvestaks ümbritsevaga. Tohutu segapuder, mis meil valitseb uuselamurajoonides, häirib küll. Üks teeb „tare-tarekese”, teine kõrvale valge kuubi, kolmas punased kolmnurgad jne. Sellest ei teki terviklikku keskkonda. Loomulikult, igal inimesel on õigus elada seal, kus ta tahab ja mismoodi tahab, mulle aga tundub, et tark viis oleks elada teistega arvestades, sümbioosis, nagu see looduses käib. Kuidas nii juhtus, et teist arhitekt sai? Üsna suurt rolli mängis see, et sattusin keskkoolis, Tallinna Reaalkoolis, käies sellisesse lendu, kus tehti eksperimentaalklass – arhitektuuriklass. Avastasin end keset hiiglama põnevat maailma, millele ma varem ei olnud üldse mõelnud. Kui keskkooli lõpetasin, siis kõik varasemad plaanid tundusid palju kah-
vatumad selle kõrval. Siis proovisingi arhitektuuri õppima minna. Teisel aastal sain sisse. Esimesel aastal ei saanud veel sisse? Kuni põhikooli lõpuni olin hästi tubli eeskujulik tüdruk. Siis lõi puberteet pähe, hakkasin mässama. Tegelesin saja muu asjaga. Tulid kehvad tunnistused. Olin tuleviku suhtes muretu, nagu noored sageli. Põhiliselt mässasin iseenda liigse kohusetundlikkuse vastu. Tulemuseks oli, et õpingutesse jäid lüngad. Aga siis, kui asja endale selgeks tegin, tegin ülikooli sisseastumiseksamid maksimumi peale ära. Kuidas oli alustada pärast ülikooli noore arhitektina? Olen aastakäigust, kes sattus elama perioodil, kui algas majanduskasv ja tohutu ehitusbuum 2000ndate alguses. Kõik noored rakendati tööle. See oli aeg, kus korraldati hästi palju avalikke arhitektuurivõistlusi. Saime kohe hakata projekteerima suuri vastutusrikkaid objekte. Nüüd on noortel kooli lõpetades palju raskem alustada. Kas noori on arhitektuuris peale kasvamas? On ikka. Ja nad tegutsevad hoopis laiemal arhitektuuriväljal – teevad projektide kõrval näitusi, raamatuid, teadust, ühiskondlikku tööd. Minu endaga on samamoodi läinud – hetkel on projekteerimine väga väikseks osaks kahanenud muude tegevuste seas. Ajakirja kõrval õpetan ma Arhitektuurikoolis lapsi ja Kunstiakadeemias tudengeid. Arhitektuurikoolis on mul keskmine vanusegrupp, sel aastal oli kümme poissi ja kaks tüdrukut. Nad on tõelised fännid, silmad põlevad peas.
11
Ü M A R L AU D
Kes ja miks vajab õpipoissi? Kutseharidussüsteemi õpipoisiõppe süsteem vajab arendamist: teema on aktuaalne, ent motivatsiooni napib nii õppureil kui tööandjatel. LIIVI TAMM MEEDIAPILT
Indrek Peterson (Eesti Ehitusettevõtjate Liit), Enno Rebane (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit), Tõnu Armulik (Tallinna Ehituskool), Lauri Matteus (AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg) ning Taavi Varb (OÜ Maru Betoonitööd) pidasid nõu. Õpipoisiõppe põhimõtte kohaselt läbitakse vähemalt 2/3 õppekavast ettevõttes praktilisi oskusi omandades ja koolis keskendutakse pigem teoreetilisele osale. Mõnes riigis, näiteks Saksamaal, toimib niisugune lahendus väga hästi, samas on seal selline korraldus tekkinud väga pika traditsiooni tulemusel, mida Eestil ette näidata pole. Tõnu Armulik: Meilgi on koolidele töökohapõhise õppe arendamiseks raha eraldatud, on olemas ka koolitustellimus õpipoisiõppeks, ent kõigil koolidel ei ole õppekavad valmis. See on aga riikliku koolitustellimusena õppe alustamisel eelduseks. Õppekava tegemine ja kinnitamine on pikk protsess: asi võib taker12
duda ka kirjavigade taha ning õppekava kinnitamine venib ka niisugustest marginaalsetest probleemidest tingituna. Süsteem on liialt bürokraatlik ja see on üks põhjustest, miks õpipoisiõpe hästi käima ei lähe. Täiendõppe osas on asi lihtne, ent tasemeõppe osas need nõudmised õppe läbiviimist ei toeta. Taavi Varb: Ettevõtjate seisukohast ei ole iseenesest vahet, kas tegu on täiend -või tasemeõppega. Tõnu Armulik: Teine aspekt on see, et need õppijad, keda õpipoisiõppesse saada püütakse, saavad sarnast teavet ka õhtuses õppes, täienduskoolitustel või sessioonõppes. Sihtgrupp on sama ja segment on kitsas. Kolmandaks peab õpipoisiõppeks toimuma koostöö ettevõttega. Kui õpipoisiõppesse tuleb inimene, kes on juba näiteks betooniettevõttes tööl, siis on asi lihtne: see inimene saab koolis õppida teooriat ja ülejäänud aja teeb oma ettevõttes praktikat. Kui aga inimene töötab näiteks kaubamajas ja soovib hoopis elukutset vahetada, siis tekib olukord, kus ta peab lisaks oma põhitööle 2/3 ajast koolis töötama. Indrek Peterson: Ilmselt tuleks ka läbi arvutada, et kui palju rakendatakse õpipoisiõppesse töötuid? Tõnu Armulik: Kui võtame näiteks Tallinna Ehituskoolis õpipoisiõppena käivitunud betoneerijate või lamekatusekatjate eriala, siis töötuid ei ole kummaski grupis. Eks asi ole ka teavitustöös: osad ettevõtted ei ole sellest kuulnud. Püüdsime sügisel õpipoisiõppe programmi tutvustada ka läbi betooniühin-
Vasakult: Tõnu Armulik, Taavi Varb, Indrek Peterson, Enno Rebane ja Lauri Matteus. Fotod: Merike Kütt
gu: Tiit Roots käis läbi lausa 15 ettevõtet, ent süsteem koostöös ettevõtetega siiski hästi ei käima ei läinud. Lauri Matteus: Jah, teoorias on õpipoisiõpe olnud ka meil jutuks, ent praktikas tõstatub töömehel küsimus, kas ta saab koolis käimise aja eest raha või mida see talle täpsemalt annab. Näiteks meil on betoonitöödel 70 ehitustöölist ja nendest on vähesed töö kõrvalt kutsekooli lõpetanud. Samal ajal praktikal ja tööl käijad ei tööta enamasti ehitusalal. Saaksime sellest koolitusest kasu, sest targem-kogenum töötaja on kasulikum, aga keeruline on 25–35-aastasele töömehele seda ideed maha müüa, kui ta on näiteks kutsekooli haridusega, aga teiselt alalt – lukksepp või plekksepp. Siis tal tekibki küsimus, et mis ta saab sellest õppest. Tõnu Armulik: Ajaliselt on õpipoisiõppe pikkuseks maksimaalselt kaks aastat, miinimum 10 nädalat. Indrek Peterson: Jah, täna on põhimõtted paigas, ent ettevõtted ei ole valmis lisakulutusi tegema, et säilitada näiteks betoneerija keskmine palk selleks ajaks, kui ta käib näiteks Tallinna ehituskoolis teooriaõpet saamas. Nüüd on küsimus, kuidas saaks riik motiveerida tööandjat, kas on võimalik mingi rahaline kompensatsioon või maksusoodustus või muu lahendus? Lauri Matteus: Maksusoodustus on teema, mida võiks arutada, sest mingi aja ju võime töötajat toetada, kui aga kulutan koolitusele aega ja raha, siis soovime, et meil oleks ka mingi kindlus, et see inimene tagasi tuleb (nn investeeringukindlus). See lühiajaline
vaade, et me maksame inimesele väikest tasu, on iseenesest aktsepteeritav kulu. Lisaks on oluline on saavutada töötaja motivatsioon: praegu ta vaatab, et ka tööd tehes õpin sama asja lühema ajaga ja sissetulek kolme aasta lõikes kasvab kiiremini. Nii sellele töötajale kui ettevõttele oleks vaja välja mõelda „präänik“. Enno Rebane: Näiteks sotsiaalmaksu soodustus või vabastus õppeperioodiks oleks kindlasti teema, mida arutada, see arvestab ka ettevõtte mahtudega. Taavi Varb: Ka tulumaksu vabastuse kaudu raha tagasi saamine on üks võimalus. Lauri Matteus: Eks neid lahendusi tuleb kaaluda – näiteks kui inimene sooviks osaleda õpipoisiõppes, siis meie maksame talle edasi keskmist neto-sissetulekut, ent ettevõttele tuldaks vastu maksude osas. Sel juhul õpipoisi sissetulek ei kahane ja ettevõtte väljaminekud hetkel, kui ta õpib, oleksid väiksemad. Sel juhul oleks ettevõtte poolne panustamine mõistlik. Taavi Varb: Jah, see toetaks tööandjat. Mure on selles, et lühikese koolitusperioodi see motiveeriks ära, ent oluline on ka see, et õppur ise saaks aru, et selle tulemusel ta oskab paremini, kiiremini ja hakkab saama kõrgemat palka. Enno Rebane: Siin on vastuolu: ühelt poolt kurdetakse, et õpipoisiõpe ei ole piisavalt populaarne, samas on ettevõtetel tööjõust puudu. Taavi Varb: Probleem on ka selles, et kutsekoolist tulijad ei kujuta ette reaalset elu ehitusplatsil. Alguses anname talle üsna lihtsad tööülesanded: tuleb tulla tööle, pidada õhtuni vastu, aga ka nende lihtsate asjadega ei saada hakkama. Õpilane on praktikabaasis teinud põnevaid asju ja platsil on tööd ikka rutiinsemad, ent meie ju tahame näha, et ta saab hakkama. Tegelikult võiks kutseõppe praktika osa isegi varem tulla, kui kahe aasta möödudes: selge on see, et ehitusplatsil ei käi asjad nii, nagu Youtube´i videotes. Koolis on kenad õppeklassid ja tööriistad kindlas kapis, ent suurel ehitusplatsil on asi keerulisem. Oluline on, et õppur saaks aru oma rollist. Indrek Peterson: Kas üks lahendus oleks kutseõppijatele regulaarsete välitundide korraldamine ja õpilaste bussiga platsile viimine, et nad tutvuksid tööga ja näeksid, mis reaalselt objektil toimub, milline on tavapärane töökeskkond ja millist rolli objektimeeskonnas keegi täidab? Enno Rebane: Praktika ja teooria peaksid astuma ühte jalga ja ilmselt tuleks leida võimalus, kuidas seda paralleelselt õpetada. Lauri Matteus: Ehitustöölised tõesti ehmatavad platsile tulles, sest seda tööd ei kujutata endale reaalsuses ette, kui tullakse hästiventileeritud õppeklassist. Taavi Varb: Ilmselt ei teadvusta õpilased piisavalt, et kui meil on näiteks 80% ulatuses tükitöö, siis heade oskuste puhul suudaksid nad tükke rohkem teha 13
Ü M A R L AU D
Maksusoodustus on teema, mida tuleks arutada. Lauri Matteus
Erialade populaarsus ja reaalne vajadus erinevad. Indrek Peterson
ja teenida ka rohkem raha. Õpipoisiõppe puhul on ettevõtte jaoks ülejõukäiv kahe kuu jooksul õppijale keskmist palka säilitada. Kui inimene soovib õppida, siis tema majanduslik olukord langeb järsult ja vahel ei olegi rahalistel põhjustel võimalik õppida. Samas keskmise palga suurendamiseks oleks just vaja õppida. Tuleb leida süsteem, mis motiveeriks nii tööandjat kui õppurit: kui näiteks ettevõttest on meil lihtsam brigaade õppima saata perioodil, kui tööd on vähem. Neid perioode teame me paar kuud ette – nüüd tekib küsimus, kas ka kool on valmis nii kiiresti reageerima? Tõnu Armulik: Jah, seda suunda saaks arendada, näiteks kui teame, et kindlal perioodil, näiteks jaanuaris-veebruaris, oleks õppe vastu huvi. Siis me saaksime sellesse perioodi oma õpet korraldada. Indrek Peterson: Oleks vaja luua ja defineerida kindel süsteem, millega ettevõtja saaks arvestada. Lauri Matteus: Saaksime planeerida näiteks nii, et kui meil on 50 inimest, siis arvestame ette, et sel aastal saadame 10 inimest kindlatel hetkedel õppima. Kui seda täiendaks veel mõni meede, mis aitaks sellele inimesele palka säilitada, siis see oleks hea. Taavi Varb: Umbes pool aastat ette saaks teha ot14
Praktika ja teooria peaksid astuma ühte jalga. Enno Rebane
suse, et see arv on näiteks 10 inimest ning see, kes konkreetselt õppes osaleb, selguks kuu-paar enne õppe algust. Indrek Peterson: Peame läbi mõtlema, mis motiveeriks ettevõtet olema ka sisu poolest praktikakeskus – et kõik vastaks nõuetele ja ettevõttes oleks olemas vastavate kompetentside ja isikuomadustega konkreetne inimene, kes suudaks ja tahaks praktikantidega tegeleda. Lauri Matteus: Eks juhendajad on ka olemas, seda nii tegelikkuses kui paberil. Seda tuleb võtta igapäevatöö ühe osana, et olles näiteks betoonibrigaadi objektijuht, tuleb ka praktikantidele pisut aega panustada. Iseenesest saaks ka alltöövõtulepingusse sisse panna (RKAS-poolne kohustus kõikidele hankes osalejatele), mitu inimest oleks vaja võtta: täna on ettevõtjal mure, et kui võtta vastu näiteks viis õpipoissi, siis tulebki nendega tegeleda, aega panustada. Kui neid aga (ettekirjutatud) kokkuleppe korras võtad ja näed, et nt viiest kaks saabki tööle võtta, siis järgmine kord võib-olla uuritakse juba ise, kas neid on veel saata. Kujuneb harjumus. Tahaks, et see muutuks, et töötajal ei ole erialast haridust ja erialase haridusega inimesed ei tööta oma erialal.
vel, u s a raut Rege it talvel … vankr
Õppekavade kinnitamine kipub venima. Tõnu Armulik
Süsteem motiveerigu nii tööandjat kui õppurit. Taavi Varb
Erialad, mis on popid
E
hitusvaldkonna kutseharidussüsteem õpetab täna välja kaks korda vähem spetsialiste, kui turg vajab. Lisaks sellele on ka kutseõppe sees suur disproportsioon erinevate erialade täituvuse osas. „Praegu teevad Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengid lõputööd, kus uurivad ehitise tüüpide põhiselt ajaühiku võrdluses, millise eriala ehitustöölist või inseneri ja millistes proporsioonides tänane ehitussektor vajab,“ rääkis Indrek Peterson. „Esialgsed tulemused näitavad, et kõikidest kutseeksami edukalt sooritanud ehitajatest moodustavad viimistlejad ca 60%. Samal ajal koolitatakse näiteks keskkonnatehnikaeriala spetsialiste ja ehituspuusseppi üle 10 korra vähem, kui on reaalne vajadus.“ Siit tekib küsimus, kuidas erialade populaarsust reaalse vajadusega kooskõlla viia, kuidas motiveerida koole ja õppureid. „See on ka rahastamise küsimus. Võib-olla tuleks valdkondlikele ekspertkogudele anda võimalus sisemist indekseerimist rakendada, sest see motiveeriks koole õpetama seda, mida tööturg vajab,“ küsib Peterson.
SPIRAALLAMELL TORUREGISTRID Retrostiilis küttekehad rekonstrueeritavasse hoonesse või uusehitisse annab lisaks funktsionaalsusele ka palju sisekujunduslikke võimalusi. Tööstushoonetesse, kontoritesse, koridoridesse aga ka eramutesse. Tänu ”vintage”-stiilile sobivad need töökindlad küttekehad hästi renoveerimisobjektidele, tagades samas kõrge kütteefekti. Tänu madalale paigalduskõrgusele ja efektiivsele soojusülekandele sobivad iseäranis suurte klaaspindade alla. Hõlpsasti puhastatavad, värvitoonid vastavalt kliendi soovile.
Ekocoil Oy tooteid esindab Eestis Chiller Oy Piirkonna juht Ain Kuus • ain.kuus@chiller.fi GSM 50 62 986
HARIDUS
Jaak Aaviksoo:
Muudatustest ei pääse Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo arutles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu aastakoosolekul peetud ettekandes haridusvaldkonna olukorra üle. ses selge, et muutused tulevad, ent paraku pole enamus õppeasutusi sellega piisavalt kaasa läinud. „Haridusasutused on konservatiivsed, ka TTÜ, aga kaua seda endale lubada ei saa,“ lausus ta.
LIIVI TAMM MEEDIAPILT
Jaak Aaviksoo hinnangul on kogu haridus- ja tööturgu ees ootamas muutused: „Need väljakutsed, millega seisab täna silmitsi TTÜ, on sarnased neile, millega tuleb tegeleda ka ehitusettevõtjatel. Kõige olulisem neist on demograafiline auk, kuhu Eesti 1992. aastal kukkus,“ sedastas ta. „1992. aastal langes sündivus 25 000 inimeselt 12 500 inimeseni, ehk kaks korda ning pärast seda on sündivus stabiliseerumnud tasemel 15000. Peame arvestama sellega, et noori inimesi tuleb tööturule vähem, kõikjal tuleb kolmandiku võrra kokku tõmmata, kui ei toimu teist muutust, näiteks sisserände näol.“ Aaviksoo hinnangul on see mõjutamas ka ülikoole. „Üliõpilasi on vähem, samas inseneriõppe osas on selge IT-valdkonna ambitsioon kasvada kaks korda ja selge on, et muude erialade arvelt tõmmatakse spetsialiste ära, näiteks kasvõi mehaanikainseneri erialalt,“ nentis Aaviksoo. „Teine teema on rahvusvaheline konkurents. Kui me tahame 75 protsendilt EL-i keskmisest SKP-st inimese kohta tõusta 100 protsendini, siis tähendab see siiski põhimõttelisi muutusi majanduses, innovatsiooni, suuremat tööviljakust ja seda eriti töötlevas tööstuses. Kui töötlev tööstus ei tõuse, siis ei tõuse ka teenindussektor ja muud valdkonnad.“ Ent kuidas ja milliseid muutu16
Jaak Aaviksoo. Foto: Kaupo Kikkas
seid oleks vaja? Aaviksoo sõnutsi oleks vaja tehnoloogilist innovatsiooni, investeeringuid turundusse: „Peame jõudma ka sinnani, et suudame oma tooteid disainida, arendada ja kujundada samal tasemel maailma juhtivate riikidega. Tee sinna on aga pikk. Strateegiline väljakutse on see, et tänapäeva ettevõtluses muutuvad tooted ja teenused aina keerukamaks ja integreeritumaks.“ Muutused haridussüsteemis Aaviksoo kinnitusel tähendab see muudatusi ka haridussüsteemis, sest meeskondadena tuleb töötada viisil, mida varem sellisel määral vaja ei olnud. Toimiva süsteemi eelduseks on ka ülikoolisiseste erialade tihedam koostöö: „Ei maksa võtta kitsalt, et ehitusinsener peab oskama raha lugeda ja mõistma tugevusarvutust. Insener peab lisaks rahalisest poolest arusaamisele mõistma, kuidas hoone ühiskonnas toimima hakkab ja see peab olema ülikooliõppe osa.“ Aaviksoo hinnagul oli juba eelmise sajandi lõpus ja selle algu-
Tuumateadlasi tulemas pole Olulise punktina hindab Aaviksoo ka spetsialiseerumist: „Kitsad teadmised muutuvad väga spetsiifiliseks,“ ennustab ta. „Väikeses riigis ja väikeses ülikoolis ei ole võimalik kõiki erialasid õpetada ega kõikidel erialadel teadust teha. See tähendab praktikas, et ülikoolid peavad omavahel rohkem koostööd tegema, vaatama üle riigipiiride. See tähendab ka seda, et mõne eriala spetsialiste Eestis ei koolitata. Peame suutma otsustada, mida suudame ise teha, mida mitte.“ Aaviksoo meenutas ka ca 6 aasta tagust aega, mil jutuks oli tuumaenergeetikaga tegelemine: nii TTÜ kui Tartu Ülikool töötasid välja tuumaenergeetika õppekavad: „Tegelikult kompetents puudub ja see puudub tegelikult ka soomlastel. Tuleb loobuda illusioonist, et suudame kõike oma miljonilise rahvaga hästi teha. Mõnes valdkonnas on head kokkulepped: laevaehitusinsenere valmistame ette 3 aastat ja siis saavad nad haridusteed jätkata välismaal. Samas mõnes kitsamas valdkonnas, olgu selleks siis puitmajade tootmine või midagi muud, saame pakkuda konkurentsi terves maailmas.”
Tehnikaülikooli ootavad reformid
J
aak Aaviksoo plaanib muuta TTÜ organisatsiooni, korraldades ümber teaduskondi ja struktuuriüksuseid. Aaviksoo ettepanekud: Tallinna Tehnikaülikool on küll suur asutus, kus töötab ca 2000 inimest, aga kindlasti ei ole tegu nii suure asutusega, et oleks vaja peaaegu seitsmetasemelist juhtimisstruktuuri alates kuratooriumist, rektoraadist, valitsusest, teaduskonnast, instituudist, laboratooriumist, õppetoolist ja lektoraadist. Organisatsioon muutub tulevikus lamedamaks: kõigepealt kesktase ehk lektoraadi tase, siis vahekiht, kus hallatakse õppekavasid ehk teaduskonna tase. Teaduskondi jääb tõenäoliselt neli: insener, IT, loodustehnoloogia, ma-
jandus. Struktuuriüksuste arv väheneb kaks kuni viis korda ja üksus saab olema ca 50–100 inimest. Muudatusi tuleb ka õppekavade osas: TTÜ-s on täna kokku ligi 100 õppekava, ent bakalauruserakendusõppe ja integreeritud õppekavade arv peaks vähenema pea poole võrra, et pakkuda üliõpilastele suuremat võimalust valida, mis neile sobib. Praegu on väljalangevuse suureks põhjuseks see, et üliõpilane valis vale eriala. Õpitakse mõne aja, kukutakse välja ja alustatakse uuesti samas või teises ülikoolis kõrvalerialal. Ka meil võiks olla palju rohkem valikuvõimalusi sarnaselt muu maailmaga, et esimese aasta jooksul kuulata mõningaid valikaineid, vaadata, mis rohkem sobib ja tasa-
pisi valikuid tehes saada kolmanda aasta lõpuks selgeks, mis on lõpperiala ja sealt edasi jätkata kitsamate erialaainetega 5-aastase inseneriõppe raames. Enamgi veel, paljudel juhtudel jäetakse maailmas võimalus lahkuda ülikoolist kolmeaastase õppe järel rakendusliku diplomiga. Ka TTÜ-s võiks olla võimalus saada esimese astne rakenduslik haridus rakendusliku väljundiga, 6. taseme inseneri kvalifikatsiooniga. Võiks ka minna kaugemale, et nt ehituse osas tekiks ühine õppekava: näiteks TTÜ-l võiks olla ühine õppekava nii Tallinna Tehnikakõrgkooli kui Maaülikooliga, mis võimaldaks inimestel vajadusel liikuda, kui muutub näiteks elukoht.
Fassaaditelling hind alates 16 €/m2
Karfe Hall on PVC-kattega hallide, laohoonete ja ladude tootja. Meie toodetud PVC-kattega hallid sobivad nii ladudeks, spordihooneteks kui ka eri tüüpi kergkonstruktsiooniga hallideks.
KOKKUPANDAVATE HALLIDE EELISED KIIRE PAIGALDUS LIHTNE HOOLDUS LOOMULIK VALGUS MADAL PROJEKTI MAKSUMUS LIHTSALT TEISALDATAV VUNDAMENDI VALIKUD
Kaluri tee 5, Haabneeme 74001 Harju maakond info@karfehall.eu
karfehall.eu
K AT U S
Valmis uus juhend ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR
K
õigile vabalt kättesaadava aluskatete toimimist selgitava juhendi on koostanud Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit. Katuste aluskatteid kasutatakse juba aastaid, kuid endiselt võib nii ehitustööde tellimisel kui ehitusfoorumites leida debatte teemal, kas aluskatteid peaks katusel kasutama või mitte. Oleme arvamusel, et viilkatuse puhul on aluskatte kasutamine üldjuhul vajalik ja põhjendatud. Lisaks ehitusfüüsikalistele põhjustele aluskatete vajaduse hindamisel osatakse nüüd ära kasutada ka ohutustehnilisi väärtusi – näiteks hoiab aluskate ära käestlibisenud töövahendite kukkumise alumistele töötasanditele, tugevamad aluskatted hoiavad kinni ka kukkuva ehitustöölise. Eelkõige hoiab aluskate ära aluskonstruktsiooni võimaliku niiskumise, olgu selle põhjuseks katusekattematerjalide vahelt tuulega sisse kandunud niiskus või katusekatte alla kondenseeruv niiskus. Aluskate sääs-
18
tab aluskonstruktsiooni ilmastiku tujude eest ka katusekatte ehitamise ajal. Sarnastel põhjustel kasutatakse aluskatteid ka seinakatete all. Aluskatteid valmistatakse väga erinevatest materjalidest ning olemas on nii painduvaid kui jäikasid aluskatteid. Materjali valikul on palju detaile – katusekalde suurus, katusekattematerjal, katuse ventileeritavus, katuse kandekonstruktsioon jne. Seetõttu tuleb iga konkreetset hoonet ja konkreetset juhtumit käsitleda eraldi. Nagu alati ehitamise juures, tuleb kindlasti tähele panna vähemalt kahte liiki dokumente – hoone projekt ja sellest tulenevad nõuded ning materjalide kohta kehtivad tootja juhendid ja nendest tulenevad nõuded. Kuid olulised on ka muud nõuded ja nende täidetus – näiteks painduvad katuse aluskatted (rullhüdroisolatsioonimaterjalid) peavad vastama standardi EVS-EN 13859 nõuetele ning olema alati varustatud CE-märgisega. Kaldkatuste puhul kasutatakse aluskattena tavaliselt tehases toodetud painduvaid plastist, bituumenist või kummist rullmaterjale.
Hea teada Neil aluskatetel, mis lasevad hoone seestpoolt tuleva veeauru endast läbi välja, on kolm põhilist omadust, mis hooneomaniku elu paremaks muudavad: aluskate ei lase vihmaveel tungida hoonesse – nii ehituse ajal kui ka hoone kogu elutsükli jooksul; aluskate hoiab konstruktsiooni kuiva, hoides ära niiskuse kogunemise ja hallituse tekke, eriti oluline on see ehituse valmimise esimestel aastatel, kus konstruktsioonis on veel ehitusaegset niiskust; aluskate kaitseb liigse tuule ja ventileerimise eest, aidates säilitada nii hoones olevat vajalikku soojust ja kaitstes liigse energiakulu eest (et liigne õhu liikumine (tuuletõmbus) ei vähendaks soojusisolatsioonmaterjali soojuslikke omadusi). Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on koostanud kõigile vabalt kättesaadava aluskatete toimimist selgitava juhendi, vt http://www. eetl.ee/et/abiks-tootjale/juhendid.
d0 d
SW
tfix
hnom L
d0 d hnom L
tfix
hnom L
tfix
d0 d
SEADUS
Elektrooniline toimivusdeklaratsioon annab toote kohta vajaliku teabe Hea teada
ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR
T
oimivusdeklaratsioon kui Euroopa ehitustoodete määruse võtmeelement annab kogu vajaliku teabe ehitustoote kohta. See on ühtlasi ka ehitustoodete vaba liikumise aluseks Euroopas. Tootjad peavad tehnilist dokumentatsiooni ja toimivusdeklaratsiooni säilitama kümne aasta jooksul pärast ehitustoote turulelaskmist. Tootja peab esitama toimivusdeklaratsiooni kas paberkandjal või elektrooniliselt. Paberil esitatakse toimivusdeklaratsioon siis, kui tellija seda nõuab. Tootel või tootega kaasas peab olema CEmärgistus – selles peab olema ka viide asjakohasele toimivusdeklaratsioonile. Euroopa Komisjon on näinud ette, et toimivusdeklaratsiooni võib erandina avaldada elektrooniliselt, eeldusel, et ettevõtjad täidavad kõik komisjoni delegeeritud määruses nr 157/2014 esitatud tingimused (komisjoni delegeeritud mää-
20
Toimivusdeklaratsiooni koostamine tootja poolt on kohustuslik. Sealjuures peavad Eestis turustatavate toodete deklaratsioonid olema eestikeelsed. Toimivusdeklaratsiooniga võtab tootja vastustuse toote eest – et kõik vastavushindamisega seotud toimingud on korrektselt tehtud ja kõik vajalikud omadused ja vastavad väärtused, klassid, tasemed õigesti deklareeritud. Toimivusdeklaratsiooni põhimõtteline vorm on ette antud Euroopa õigusaktiga. Samas on väga paljud harmoneeritud tootestandardid veel uutele nõuetele kohandamata ja seetõttu konfliktis Euroopa ehitustoodete määruse nõuetega. See tähendab, et nendes standardites järgitakse veel vana õigusakti-direktiivi põhimõtteid ning antakse vastavusdeklaratsioonile esitatavad nõuded. Sellise konflikti puhul tuleb järgida ehitustoodete määruses toodut ning koostada ikkagi toimivusdeklaratsioon. Toimivusdeklaratsiooni koostamise nõue on kehtinud juba pea kolm aastat.
rus (EL) nr 157/2014, 30. oktoober 2013, ehitustoodete toimivusdeklaratsiooni veebisaidil avaldamise tingimuste kohta): nad tagavad, et toimivusdeklaratsiooni sisu ei muutu pärast selle avaldamist veebisaidil; nad tagavad veebisaidile, millel ehitustoodete kohta koostatud toimivusdeklaratsioonid on avaldatud, seire ja hoolduse, et nii veebileht kui ka toimivusdeklaratsioonid on ehitustoodete vastuvõtjatele pidevalt kättesaadavad; nad tagavad toimivusdeklaratsioonide tasuta kättesaadavuse ehitustoodete vastuvõtjatele kümne aasta jooksul pärast ehitustoote turulelaskmist või muu ajavahemiku jooksul, mida võidakse kohaldada määruse (EL) nr 305/2011 artikli 11 lõike 2 teise lõigu alusel; annavad ehitustoodete vastuvõtjatele juhised selle kohta, kuidas pääseda ligi veebisaidile ja sellel avaldatud asjaomaste toodete kohta koostatud toimivusdeklaratsioonidele. Samuti peavad tootjad tagama, et iga turule lastav toode või tootepartii oleks kordumatu tootetüübi identifitseerimiskoodi abil seotud just vastava toimivusdeklaratsiooniga. Viidatud õigusakt: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ ET/TXT/?qid=1460982604729&uri=CEL EX:32014R0157 Pikemalt oli toimivusdeklaratsioonist juttu EhitusEST-i 2015. aasta numbris 5, mis on leitav siit: https://issuu.com/meediapilt/docs/ehitusest_2015_september
KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!
Info ja pakkumised: tel 650 6072 / mob 56 629 007 hinnainfo@grano.ee
• • • • • • • • •
jooniste printimine, koopiad projektipangateenus skaneerimine köitmine, kiletamine visiitkaardid, kleebised bännerid, sildid, objektitahvlid roll-up stendid KAPA, PVC, Re-board, BIP plaatidele trükk plaatide erikujuline lõikus CNC lõikepingil
Grano Digital AS Rävala pst 8, Tallinn / tel 660 4702 / revala@grano.ee Mustamäe tee 50, Tallinn / tel 656 2421 / kadaka@grano.ee
www.grano.ee AUTODESK
BIM360 KOOLITUSED TEGIJALT TEGIJALE
terviklahendus ehitusettevõttele
Katseta lahendust pilootprojektis, konsulteeri BIM asjatundjatega AruCAD Süsteemid on Autodeski Sertifitseeritud Koolituskeskus. Individuaal- ja meeskonnakoolitused, konsultatsioonid, tehniline tugi ja tarkvaralahenduste juurutamine.
LÄHIMAD KOOLITUSED: Revit baaskoolitus
1.-3. juuni, 29. juuni -1. juuli
AutoCAD baaskoolitus
7.-8. juuni, 28.-29. juuni
AutoCAD edasijõudnutele
17. juuni, 19. juuli
Inventor baaskoolitus
9.-10. juuni, 13.-14. juuli
AruCAD Süsteemid OÜ | Suur-Sõjamäe 10 | www.arucad.ee | +372 6306551
BIM ei ole enam kauge tulevik, see on reaalsus www.arucad.ee/BIM
E T T E VÕT E
Thermory saar sisevoodrina. Kontorihoone Norras.
Thermory saar fassaadil. Disney pood Shanghais.
Termopuit Eestist Üks maailma suurimatest termopuidu töötlejatest on Eesti ettevõte OÜ Brenstol, kes oma tooteid Thermory nime all ekspordib: nende mulluse toodanguga saaks jooksvateks meetriteks ümber arvestatuna teha 230 ringi ümber maakera. LIIVI TAMM MEEDIAPILT
„Müüsime eelmisel aastal kõiki tooteid kokku täpselt ühe miljoni ruutmeetri jagu. Ja kui see jooksvateks meetriteks teisendada, siis on toodangut üle 9 miljoni jooksva meetri, mis tähendab 230 ringi ümber maakera,“ muigab OÜ Brenstol müügidirektor Rauno Stüff meie ringkäigu hakatuseks. 100% Eesti kapitalil ettevõte võib uhke olla: 26-miljonilise müügikäibega ollakse üks maailma suurimatest termopuidu töötlejatest ja lehtpuidu osas suisa maailma esimene. Tegutsetakse väikses segmendis, ent ollakse seal sees suur: „Termopuit on kvaliteetne ja vastupidav, ei kasutata kemikaale, ent näiteks termomänd on tavali22
sest immutatud männimaterjalist 3–4 korda kallim. Meil pole eesmärk võtta terrassiturult 10%, mõnes riigis on meie segment üldse paar protsenti koguturust, tahame olla tugevad just modifitseeritud puidu osas.“ Keeruline äri Termopuidu tootmine näib äriideena esmapilgul lihtne: investeeri paari termoahju ja võta osa kasvavast turust. Stüffi sõnutsi on töö siiski vägagi komplitseeritud. „Euroopas on loodud kümneid termotöötlusettevõtteid ja kümneid on ka pankrotti läinud, sest tegu on keerulise valdkonnaga, seda eriti lehtpuu osas,“ tunnistab ta. „Oleme 15 aastat selles äris olnud, teinud kümneid vigu ja neist õppinud. Julgust annab see, et suur osa
keskastme- ja tippjuhte on meil üle 10-aastase staažiga.“ Ettevõttel tuleb nii tooraine ostu kui müügi osas olla väga täpne, et saavutada tarnete täpsus ja tooraine pidev saadavus. Riskide maandamiseks on Brenstolil ka korralik laovaru: pea poole aasta käibevahendid on ladudes ja hallides, ent spetsiifilises äris tuleb arvestada nii kõikuva tooraine kui logistikaga. Brenstoli tootmiskompleksi väravaesisel troonivad mesipuid meenutavad stendid. „Testime viimistlusvahendeid välioludes,“ viitab Stüff. „Reaalsetes tingimustes selguvad sobilikumad tooted termopuidu jaoks – aasta on need siin seisnud ja suve lõppedes võib erinevate tootjate vahendite osas järeldusi teha. Erinevad turud eelistavad erinevat viimistlust: näiteks Aasias soovitakse, et termopuidule iseloomulik tume toon säiliks, mis eeldab õlitamist, samas USA-s ja Prantsusmaal on just ilmastiku mõjul tekkiv hõbehall varjund väga nõutud.“ Ent
Thermory saar terrassil. Eramaja Beverly Hills, CA, USA-s. Fotod: tootja.
vallutab maailma OÜ BRENSTOL
6 mln
eurot investeeriti mullu tootmisvõimsuse kasvatamiseks. Käive: 26 mln € Kasum: 1,5 mln € Töötajaid: 200
kuidas näeb välja tootmisprotsess? Ettevõte ostab saematerjali, transpordib selle kohale, mõnikord võib vaja olla ka eelkuivatamist, millele järgneb juba termotöötlus: 8%-lise niiskussisaldusega puit laotakse lippidele, misjärel see relssidel ahju sõidab. Ahjus hoitakse materjali olenevalt puuliigist ca 48 tundi. Kogu niiskus küpseb välja „Temperatuuri tõstetakse järkjärgult, kuni 215 kraadini,“ viipab Stüff võimsate ahjude suunas, millest kaks on mõeldud viiekümnetihumeetrilisele kogusele ning kaks uusimat, mullu soetatud versiooni, 35-tihumeetrisele kogusele. „Puitu hoitakse maksimumtemperatuuril paar-kolm tundi, kuni kogu niiskus on puidust välja kuivanud. 0% niiskustase tähendab, et puit on muutunud hapraks ja rabedaks. Seejärel hakatakse auruga niiskust tagasi andma. Lõpptulemusena valmib 5–6-protsendilise niiskustasemega materjal, mis on stabiilne ega „mängi“ paisumiste-kokkutõmbumiste tsükli käigus.“
Stüff on silmnähtavalt uhke Jarteki ahjude üle: „Saaksime sarnase tulemuse ka kaks korda odavamate analoogidega, ent meie äri nurgakivi on töötluse kvaliteet ja stabiilsus on väga tähtis.“ Kuumutamise lõpptulemusena muutub puit stabiilsemaks ning tekib iseloomulik pruunikas värvitoon, mida kuumem töötlus, seda tumedam. „Intense tase on mõeldud välitingimustesse, sel puhul kuumutataksegi 215 kraadi juures, siin tuleb ka puidusüü efektselt välja. Medium-tasemel kuumutatud lauad „küpsevad“ 190-kraadises ahjus, need sobivad sisevoodrija põrandalaudadeks, saunasisustusse,“ osutab Stüff. Pärast termotöötlust liiguvad lauad uude puidulõhnalisesse tootmiskompleksi, kus ned hööveldatakse profiili ja komplekteeritakse. Siin tegeletakse ka sorteerimise, järkamise ja pakendamisega. Karm kvaliteedikontroll peab tuvastama iga oksakoha ja võimaliku prao. „Lauad, mis esialgset kontrol23
E T T E VÕT E
Hetk tootmisprotsessist. Kvaliteedikontroll.
li ei läbi, tuuakse järkamisse,“ viitab Stüff markeriga laudu märkiva operaatori suunas. Tark masin oskab seejärel märgistuse juba ise ära tunda ning lõikab oksakoha või praoga paiga välja. „Jah, me kaotame toote pikkuses, 4-meetrisest lauast võib alles jääda 2-meetrine, ent laud ei lähe raisku ja vastab kvaliteedistandardile. Näiteks saarepuus ei ole lubatud ükski oksakoht,“ nendib ta. „Lühem pikkus tähendab ka 20–30% soodsamat hinda. Männilauad on tavaliselt pikemad, saare puhul on üle 4 meetri pikkust lauda juba raske kätte saada. “ Tänapäevane tootmine tähendab ka automatiseeritust: täisautomaatse höövli tööd jälgib tootmisdirektor ekraanilt. „Siit on praegu läbi läinud 5900 jooksvat meetrit, efektiivsusnäitaja on hetkel 89%,“ osutab Stüff helendavale ekraanile. Eemal saab teiselt masinalt jälgida männipuust voodrilaudade teekonda. „Siin on efektiivsus lausa 92%. Männi puhul peab kvaliteedikontroll garanteerima, et laua üks pool on korras.“ Mehe sõnutsi on profiilide valik 24
TOP 5 turud käive mln eurot 6000
2014 2015
5000
Soome 4000
Saksamaa 3000 2000
USA 1000
Norra 0
Belgia
lai ja turgude eelistused ulatuvad seinast seina:„Ega siin isiklikest eelistustest lähtuda ei saa, turg määrab toote.“ Peale hööveldamist toimub viimane kontroll ning peagi liiguvad lauad juba pakkimisse. „Olulise arengusuunana tegeleme kinnitusvahenditega: uued klambrid hoiavad laudadel kindlaid fikseeritud vahesid pikendades toote kasutusiga. Kasvu on kinnitusvahendite osas oodata,” kinnitab ta.
Hea teada Saarepuit annab ca 50% OÜ Brenstol käibest, mänd 20%, haab ja lepp pisut üle 10%, teiste puiduliikide (kuusk, magnoolia) osakaal on väiksem. Eestis on Thermory laudu kasutatud näiteks NOA restoranis või Pärnu uues golfiklubi juures. OÜ Brenstol on Eesti kapitalil ettevõte ja omanikud osalevad ka ise igapäevases juhtimises: näiteks tegevjuht Urmo Ilves, arendusjuht Meelis Kajandu, tootmisdirektor Madis Leesalu ja ostudirektor Marko Kajandu. Vastavalt laborikatsetele on termotöödeldud saarel vastupidavusklass 1: terrassilauana kestab see EL-i sertifikaadi kohaselt vähemalt 25 aastat ja enam ehk sama palju kui maailma vastupidavaimaks puiduks tituleeritud tiigipuu. Termomännil on vastupidavusklass 2, püsivus on 15–20 aastat, ent näiteks voodrilaua puhul võib seda sisuliselt kahekordseks lugeda.
Eesti toode viiekümnel turul
T
äna müüb OÜ Brenstol oma tooteid viiekümnele turule ja tahab kontrollitult ka kasvada. „Aasta keskmine kasv võiks olla 10–15% ja aastaks 2020 on plaan jõuda 50-miljonilise käibeni,“ viitab Stüff. „Ära tuleb kasutada olemasolevate turgude potentsiaal, edasisel laienemisel on optimaalne turgude arv paari aasta perspektiivis umbes 60–70.“ Suurimate eksporditurgudena toob ta esile Soome, Saksamaa, USA, Norra ja Belgia, põnevamatest riikidest sõidavad Thermory lauad näiteks Iraani, UusMeremaale ja Tšiilisse, hiljuti lisandus ka Aasia suund: „Hiina jaoks toodame juba mõnda aega, aga ekspordime ka Malaisiasse, Vietnami, Araabia Ühendemiraatidesse,“ kirjeldab ta. „Erinevatel riikidel on erinevad traditsioonid. Näiteks Pärsia lahe riikides pole puit terrassilauana ja voodrina traditsiooniline lahendus, meil tuleb tutvustada Euroopa trende, mida ostujõuline segment hoolega jälgib.” Kasvav turg on hetkel USA, kus mullune kasv ulatus 20 protsendini ja potentsiaali on rohkemakski, ilmselt möödutakse Soomest, mis on pigem suur saunatoodangu sihtriik ning kus konkurents immutatud puiduga terav. Eksporditakse ka Venemaale, ent seal on poliitilisest olukorrast tingituna mahud väiksemad. Enamustes riikides tegelevad Brenstoli toodetega kohalikke olusid tundvad edasimüüjad, USA ja Kanada turule on aidanud jõuda tütarettevõte Thermory USA. Tuntud kui Euroopa tootja Toormaterjali hangitakse saare osas nii Euroopast kui Põhja-Ameerikast ja Kanadast, mändi ostetakse peaasjalikult Soomest. „Oleme toorainetootjatele pisut ebamugavad partnerid: kuna termotöötlus toob esile ka väiksed praod, siis on kvaliteedinõuded kõrged, maksame toorme eest küll pisut rohkem, ent ka nõudmised on suured. Jälgime hoolega ka seda, kus piirkonnas puit on kasvanud ja valime aeglase kasvuga piirkondi, mis annab puidule vajaliku tiheduse.“ Stüffi kinnitusel eelarvamusi Eesti osas ärisidemete loomisel täheldada ei ole: „Positsioneerime end Euroopa tootjana, räägime Eestist ja Euroopast laiemalt. Enamustes riikides tutvustame Thermory kaubamärki, privat labeliga tegeleme vähem.“ Koduturu olukorda kommenteerides tunnistab Stüff, et praegu on siinne müük andnud käibest ca 5%, ent ettevõtte kasvades osakaal väheneb – pisikesel turul on piirid ees.
SISEKLIIMA UUDSELT, MOODSALT JA LIHTSALT VARI PRO-JUHTPULT JA CHILLER-MUGAVUSKLIIMA SEADMED Chiller Vari PRO™ -juhtpuldi ja mugavuskliima puhurseadmete disainimisel on lähtutud eri tarbijarühmade ootustest ja vajadustest. Hõlpsasti käsitletav ja moderne Vari PRO™ -juhib Chilleri Vari™ tootepere mitmekesiseid puhurseadmeid sisaldades laialdaselt uudseid tehnilisi omadusi. Rakendused nii hotellidele, kontoritele, kortermajadele kui ka eramutele – kõikjale kus prioriteediks on energiaefektiivsus ning müravaba sisekeskkond. Uudne EC-ventilaatortehnoloogia tagab olulise elektritarbimise säästu. Meeldiv sisekliima ilma ruumisisese tõmbuseta. Ventilaatori pöörlemiskiirus minimaalseim vastavalt oludele. Modbus ühildatavus, ohtralt lokaalset seadmete tehnoteavet. Filtri puhastusvajaduse pikk intervall. Lisainfo: Chiller Oy Eesti Piirkonna juht Ain Kuus GSM 50 62 986 • ain.kuus@chiller.fi
B E TO O N
Betoontee katselõik saab valmis Harku järve kõrval Paldiski maanteel on valmimas tsementbetoontee katselõik: tee suuremat alginvesteeringut kompenseerib väiksem hoolduskulu. LIIVI TAMM MEEDIAPILT
Tallinna Kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik meenutab, et tsementbetoonteede ehitamise idee sai alguse nelja aasta eest, mil selle tehnoloogia võimalusi arutati teede-ehituse seminaridel. Katselõigu eeltöödena sõlmis Tallinna Kommunaalamet Tallinna Tehnikaülikooliga kokkuleppe teoreetiliseks uuringuks, eelanalüüsi käigus valiti katselõigule koht ja 2013. aastal hakati pilootprojektina rajama betoonkattega bussipeatuseid. „Betoonkattega bussipeatused võimaldasid kontrollida selle konstruktsioonilahenduse eeliseid ja lahendus õigustas end hästi. Katsetasime nii sõidurajal kui ka bussitaskus, et selgitada, kuidas tee reageerib nihkepingetele ja koormusele,“ rääkis Vesiallik. Ent kus võiks betoonteel olla perspektiivi? Reio Vesialliku 26
kinnitusel pole suure koormusega raskeveokitega koormatud lõikudes asfaltkattega teel eeliseid, sest madalam kandevõime ja kulumine tingib sagedase remondi. „Ühistranspordirajal on bussidel üks kindel trajektoor, ebapiisavast kandevõimest tekivad roopad, lisaks kulumine,“ lausus linnavalitsuse nõunik Priit Willbach. „Betoonkatte hooldusena tuleb lihtsalt iga 10–12 aasta järel kattepinna karedust teemantfreesimisega taastada ning iga 12 aasta järel vuuke remontida.“ Uus tee juulist avatud Uue betoontee katselõigu projekteeris G.E.O. Grupp OÜ, ehitushanke võitis Lemminkäinen Eesti ja projekti esimese etapina valmis mullu kergliiklustee. Katselõigu ehitusega oodati kevadeni, et olla kindlad sobivates ilmastikutin-
Paldiski maantee remont Ehitati 400-meetrine asfaltbetoonlõik ja 540-meetrine betoonkatendiga lõik koos Järveotsa tee ristmikuga. Esimese etapina on valminud ka 800 meetri pikkune ja 4 meetri laiune kergliiklustee. Betoontee lõigule ehitatakse 230-meetrisel lõigul 25 cm paksune betoonkate ja 310-meetrisele lõigule ehitatakse 20 cm paksune betoonkate, mis kaetakse 5 cm SMA kulumiskihiga. Betoonplaadi laius on ca 8 meetrit ning betoonpinda on kokku üle 6000 ruutmeetri. Tsementbetoontee teehoiu kulud vähenevad võrreldes asfaltbetoonkattega teedega kuni 30%. Peatöövõtja on Lemminkäinen Eesti, betoonosa ehitas alltöövõtuna Beton Technik. Maksumus koos käibemaksuga on 1,8 miljonit (sh kergliiklustee. Sisaldab tehnovõrke, valgustust jmt).
Tsementbetoonkatte esmane järeltöötlus. Fotod: erakogu
gimustes. „Tööd katselõiguga on plaanitud lõpetada juuni lõpuks, lepingu lõputärminiks on 14. juuni. Soovime lõigu juuli algusest liiklusele avada, see võimaldab betoonile piisava tahenemise aja ja saame töötada piirnevatel tänavatel,“ osutab Vesiallik. Katselõigu ehitamisel kaasas peatöövõtja Lemminkäinen Eesti ka Saksa allhankija Beton Technik´i, kel olid olemas seadmed ja kogenud meeskond. „Nad tulid kohale, pakkusid alternatiivseid lahendusi, kuidas käsitööna planeeritud kohtades veel operatiivsemalt tegutseda,“ kiidab Vesiallik. „Lemminkäinen on tööd alltöövõtjatega hästi korraldanud.“ 5 aastat monitoorimist Katselõigu garantiiperiood on viis aastat, mille jooksul hinnatakse tee kulumisastet, visuaal-
set pilti, vajumisi, rööbaste teket jmt. „Tahame teada rööpa tekkimise rütmi 5-aastase tsükli järel, siis saame ka teada, milline võiks olukord olla 10 või 15 aasta pärast. Eks tuleb kasutada kaasaegseid meetodeid, võtta pinnamudel, kasutada laserskanneerimist. See on unikaalne võimalus uurimistöödeks, saame võrdluses hinnata asfaltosa, betoonosa ja betoon-asfaltosa olukorda,“ lausus Willbach. „Keerulisem on just vuukide kontroll, eriti seal, kus kokku saavad asfalt ja betoon, kahanemisvuukidega on asi mõnevõrra lihtsam.“ Betoonkatendiga teelõigu asukohas pole olulisi ristuvaid tehnovõrke, seega saab lõiku vaadelda kui maanteetüüpi tänavat, et tulevikus analoogsete lahenduste puhul järeldusi teha. Olulise faktorina tuleb kaardistada ka liiklussagedus- ja koosseis, seda kas loen-
duse või automaatse mudeli alusel. „Maanteeamet planeerib rekonstrueerida Järvekalda tee ristmiku fooriga ristmikuks ja sinna oleks suhteliselt lihtne panna andureid liiklust lugema. Andurid saab paigaldada ka Haabersti ristmikule,“ lausus Vesiallik. Järeldused tulevikuks Võrreldes betoontee maksumust asfaltteega, on hinnavahe Priit Willbachi sõnutsi 1,5-kordne. „Sakslased on arvutanud, et kui vahe on 1,8-kordne, siis tasub betoontee ära, sest hoolduskulud on lihtsalt nii palju väiksemad,“ viitab ta. „Tasuvusarvutused on tehtud 35 aasta peale. Ja küsimus ei ole ka pelgalt hinnas, igal suvel näeme, milline segadus sellest tekib, kui tänav tuleb remondiks sulgeda ja tuleb otsida võimalusi neid remonditsükleid pikendada. Rääkida tu-
27
B E TO O N Willbach: teedeehitus ja müüdid
P Tsementbetoonkatte paigaldamise tehnoloogiline „konveier“.
Kontrollitud veetase Betoontee katselõigu puhul monitooriti kandevõimeid väga täpselt, lisaks arvestati ka pinnasevee tasemega, mis kriitilisest piirist kõrgemale kerkides võib tekitada külmakerkeohu. „Peeter Talviste poolt tehtud uuringu resolutsioon näitas, et meil oli vaja veetase kontrolli alla saada ja külmakerkeohtu ei ole. Seepärast nägime ette ka drenaažid, et olla kindel, et pinnaseveetase jääb 1,3 või 1,4 meetri sügavusele tee kattepinnast.
Tüüblite paigaldamine põikvuuki.
leb ka tee kasutaja kuludest.“ Reio Vesiallik tunnistab, et eks iga uue lahenduse puhul tuleb skepsis ületada ja järgmised viis aastat näitavad, kuidas saame edasi minna. „Kui lahendus end õigustab, võib kaaluda näiteks eraldiseisvate bussiradade viimist betoonist alusele.“ Willbach on temaga nõus: „Eks näis, kuhu tulevik tüürib, võib-olla sõidavad ka Tallinnas kunagi vesinikbussid, mille näidised on maailmas juba olemas.“ Betoonteede teise kasutuskohana näevad mehed suuremaid väljasõiduteid linnast, mis on TEN-t võrgustikus. „Kõigepealt tuleb siiski hinnata, 28
riit Willbachi väitel on teede-ehitusmaterjalidega seotud palju arusaamu, millel tõepõhja all pole: „Näiteks väidetakse, et graniitkillustik on parem kui paekivikillustik, samas ükski mõõtmine/uuring seda ei tõesta. Probleemid tekivad pigem sellest, et et asfaltbetoonikiht paekivi peal on õhuke, pinged jõuavad paekivisse ja see lõhub teed. Oluline on ka paekivikillustiku enda kvaliteet,“ räägib ta. „Probleem pole sugugi vaid aluskonstruktsioonis.“
mida me teada saame, siis saab edasi mõelda, et kas, kui palju ja mis võrgustik võiks tekkida,“ võtab Vesiallik teema kokku. Willbachi hinnangul vajab edasiarendamist ka betoonteede ehitamise tehnoloogia, näiteks Saksamaal on katsetatud ka lahendust, kus peamine, 7-sentimeetrine aluskiht on parimast kivist, ent alumise kihina on kasutatud ka paekivikillustikku, mis võimaldaks rahalist kokkuhoidu. „Eks kõik ole arvutamise küsimus, aga tahaks siinkohal ka betoonitootjatele anda signaali, et on vaja töötada retsepidega, tegeleda teadus-arendustegevusega.“
Koormus tõuseb Willbachi hinnangul on põhiprobleemiks viimase 20 aastaga kahekordistunud liiklussagedus -ja koormus, mis lagundab vanemaid teid. „Eks vajamegi tugevamaid konstuktsioone ja tuleb tööd teha tüüpkatenditega. Mis aga puutub betoonteid, siis hea on ka see, et betoon kui materjal on ikkagi väga palju seotud kohaliku ehitusmaterjaliga, selle taga on kohalikud tootjad, meie enda inimesed. Asfaltbetooni puhul peame palju häid materjale tooma väljast, nii bituumenit kui graniitkillustikku.“
UUDISED
Betoonitalent on leitud
V
õistlusel „Otsime betoonitalenti 2016“ võtsid tudengid mõõtu betoonist katsekehade valmistamisel, pannes TTÜ ehitusmaterjalide õppelabori tõsiselt proovile. Võistluse käigus valmistasid kolmeliikmelised võistkonnad 4 katsekeha. Kuubikud kivistusid E-Betoonelement laboratooriumis standardses keskkonnas. 28 päeva möödudes valisid tudengid visuaalse hinnangu baasil 3 proovikeha. Nende kuubikute osas katsetati ehitusmaterjalide laboris survetugevust. Võistluse võitjaks kuulutati tänavu meeskond „Rogert“ (Robert Treier, Kert Tomingas, Kaarel Hordo) betooni keskmise survetugevusega 99,7 N/ mm2. Võistlusel osales 15 võistkonda. Võistlusel oli keelatud kasutada armeeringut (fiibreid, sarrust), lubatud oli kasutada enda tsementi,
teisi mineraalseid komponente ja betoonilisandeid. Võistkonnas pidi olema kolm liiget. Traditsiooniliselt osalesid arvestusväliselt ka oma ala professionaalid: E-Betoonelement AS-i esindusmeeskond ja TTÜ oma õppejõud. Käesoleval aastal oli konkurents tihedam, kuna auhindadele võistles ka esindusmeeskond Tallinna Tehnikakõrgkoolist.
Võistluse käigus valmistasid kolmeliikmelised võistkonnad 4 katsekeha. Pildil võitjameeskonna esindaja tööhoos. Foto: Eesti Betooniühing
Betooniühing: üliõpilastööde võistlus tulekul
E
esti Betooniühing kuulutas taaskord välja betoonialaste kõrgkooli lõputööde võistluse. Töö peab olema seotud betooni või tema koostisosade või betoontoodetega, näiteks betooni/betoontoodete/betoonkonstruktsioonide kavandamine, projekteerimine, ehitamine vms. Üliõpilaspreemiad on loodud betooni ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks. „Tahame nii üliõpilaste kui õppejõudude tähelepanu õppetöös enam betooni temaatikale suunata,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots. Preemiate määramiseks tuleb Eesti ülikoolidel ja kõrgkoolidel
30
esitada oma ettepanekud kandidaatide kohta Eesti Betooniühingu juhatusele. Iga kool võib esitada kuni 2 ettepanekut. Mullu said üliõpilaspreemiad Siim Õunloo – Tallinna Tehnikakõrgkooli hoonete ehituse eriala lõputöö „Betoonis kasutatavate hüdrofobiseerivate lisaainete toime” (juhendaja TTK dotsent Aivars Alt), Marko Tosso – Tallinna Tehnikaülikooli ehitustehnika eriala magistritöö „Pinnasele toetatud betoonpõrandad” (juhendaja TTÜ lektor Johannes Pello) ning Martti Salm – Tallinna Tehnikaülikooli ehitustehnika eriala magistritöö „Teraskiudbetoonvahelae ar-
12.06. on betoonialaste lõputööde esitamise tähtaeg.
vutamine juhendi DAFSTB:2012 ja standardi SS 812310:2014 järgi” (juhendaja TTÜ ehitus-konstruktsioonide õppetooli dotsent Ahti Lääne.)
Bobcat Liisingu Olisoodsad finantseerimistingimused: lntress alates 0% + 3 kuu euribor, sissemaks alates 10% Kaibemaksu finantseerimine kuni 3 kuuks, kapitalirent kuni 60 kuuks.
Ole 50 aasta on minilaadurite teerajaja Bobcat Skid-Steer Loader (SSL) olnud tuntud kui vastupidavaim masin oma klassis.
2014. aastal valmis Bobcat速 laadur jarjekorranumbriga 1 miljon E-mail: bobcat@bobcat.ee
www.bobcat.ee
-bobcat balti \.....J
, 2012\ Edukas Eesti Ettevote 2012 Krediidireiting AA
PROBLEEM
Koolimaja ei saa ehitada praagist Selge on see, et koolimaju ega ka mingeid muid ehitisi ei tohi ehitada ebausaldusväärsetest materjalidest. Hiljuti on meedias toodud esile võimalus, et mitmete hoonete seinamaterjalina on kasutatud praakmüüriplokke. Kuidas on võimalik, et ehitame maju inimesele reaalset ohtu kujutavatest ehitustoodetest? ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR
Oleme liidu nimel pöördunud mitmetel juhtudel Tehnilise Järelevalve Ameti poole seoses ehitusturul olevate mittenõuetekohaste materjalidega. Probleeme on nii dokumentidega kui määratud omaduste hulgaga kui ka valede andmete esitamisega. Kuid enamasti on tegemist olnud toodetega, mis ei kujuta endast esialgu otsest ohtu inimese elule – vassitakse toote soojuslike omaduste32
Hea teada Järelevalve peab oluliselt laiemat rolli kandma – tellija, erinevad järelevalve institutsioonid jne; oluliselt suurendada katsetamisega kontrolli, eelkõige kandvates konstruktsioonides kasutatavad tooted; mittevastavuste puhul järelkontroll ja toodete turustamise peatamine.
ga; jäetakse hindamata ilmastikukindlus; kasutatakse liiga õhukest plekki (toote kestvuse probleem); ei pöörata tähelepanu hooldusele jms. Müürikivide mittevastavuse valguses on jõutud uuele ohtlikule tasemele – probleem on seotud ehitise kandvate konstruktsioonidega. Tahaksin tähelepanu pöörata mitmele olulisele küsimusele, millele tasub selle juhtumi ehitusmaterjalide nõuetele vastavuse kontekstis mõelda. Üldistatult räägime ehitusmaterjalide tootmises kahest oluli-
Praakplokkidega on olnud probleeme näiteks Järveküla koolis, nüüd peab ekspertiis selgitama, kuidas edasi. Foto: Tairo Lutter/Scanpix
sest osast: tootmisohje ja toote tüübi määramine. Tootmisohjega pannakse paika stabiilne tootmine ja selle järjepidev korraldamine. Tootmisohje kõrval on eriti oluline toote omaduste määramine, mis müürikivide puhul toimub oluliste omaduste puhul läbi katsetamise. Näiteks survetugevust tuleb järjepidevalt katsetada. Kõigil olulistel müürikivide tootjatel Eestis on olemas oma labor, ajaleht Postimehe andmetel Rae Kivitehasel ei ole. Tõsi, laborit iseenesest ei pea olema, kuid järjepidevat kontrolli vähegi olulisemate tootmismahtude puhul on ilma laborita keeruline teha. Oluline järelevalve Teiseks võidakse ette heita, kui õigustatud on kaebused. Siinse juhtumi kohta on koostanud arvamuse pädev ekspert. Tema hinnangu kohaselt on „šokeeriv ja lubamatu“, et kandvaks konstruktsiooniks mõeldud müürikivid said üleüldse tehase väravast välja sõita. Kandvates konstruktsioonides tohib kasutada vaid I kategooria müürikive. I kategooria müürikivid peavad olema väga kõrge usal-
dusväärsusega ning nende omadused peavad olema hästi kontrollitud. Kui I kategooria müürikivide valmistamisel esineb olulisi eksimusi, peaks piirduma II kategooria müürikivide valmistamisega. On hädatarvilik, et ehitustoodete omadustele pööravad tähelepanu kõik osapooled, eriti oluline on järelevalve roll. Enim tõstaksin esile omanikujärelevalvet – tuleb kontrollida nii ehitustoodete vastavust dokumentidele kui ka sisulist vastavust. Kahtlemata on oluline kasvatada ka riikliku järelevalve, st Tehnilise Järelevalve Ameti rolli, kuid järelevalve, kontroll ja hindamine peab toimuma oluliselt laiemal kandepinnal. Ilmtingimata on vaja arendada omanikujärelevalvet ja kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalvet. Sellel eesmärgil korraldasime jaanuaris koos TJA-ga omanikujärelevalve ehitustoodete nõuetekohasuse koolituse. Ehitustoote nõuetele vastavuse eest vastutab alati tootja. Potentsiaalselt suuremat riski kujutavate toodete tootjad peavad kaasama kolmanda osapoole – laboratooriumi ja/või sertifitseerija, kuid sertifikaat ei vabasta tootjat vastutusest ja toote vastavuses tuleb tootjal pidevalt ise veenduda. Sertifitseerija aitab tootjal korrastada ja stabiliseerida oma tootmist, samal ajal peab sertifitseerija veenduma, et tootja on võimeline järjepidevalt tootma nõuetele vastavaid tooteid – omab pädevat personali ja kontrollitud seadmeid, kontrollib toormaterjali ja võimalikku mittenõuetekohast toodangut jne. Samuti on kasvavalt oluline, et tootjad pööravad ise tähelepanu konkurentidele ja maaletoojatele – vähese inimressursi juures on seegi hädatarvilik, et asjatundjad osutavad puudujääkidele ja hoiavad nii ära mittevastavate toodete jõudmise turule. Nii ratsionaalselt käitutakse paljudes riikides. Tootjate poolt on
vajalik tähele panna, millised tooted on turul ja milliste omadustega on need tooted. Kui praegu on probleem veel selles, et kiputakse ka kahtlustusi tõe pähe järelevalvele esitama, siis ajapikku osatakse enamik terasid sõkaldest eraldada. Kuna Euroopa ehitustoodete määrus on veel suhteliselt värske dokument, on äärmiselt vajalik ka riigipoolne suurem tähelepanu ehitustoodete suunal – nii järelevalve osas kui riigipoolsete tutvustavate meetmete osas. Ja ei saa üle ega ümber tellijast. Tema alustab ehitustoodete valikust ja tema kohustus on jälgida ehitise kestvat korrasolekut koos selles sisalduvate ehitustoodetega. Kui ise ei oska ehitustooteid valida, saab alati leida kompetentse nõustaja ja järelevalve. Kontroll katsetamisega Seniks, kuni tellija ja omanikujärelevalve pädevus vajalikule tasemele jõuab, peab riik jõulisemalt järelevalvaja rolli kandma. See tähendab enamat ressurssi järelevalve tarvis ja oluliselt enamat katsetega kontrollimist. Selleks, et meie hooned ainult pabermajadena ei kerkiks – nagu kirjutavad näiteks Jaano Vink ja Toomas Laur Postimehes – tuleb tooteid kontrollida katsetamisega. Eelkõige peaks kontrollima kandvates konstruktsioonides kasutatavaid tooteid. Järelevalvega tuleb jõuda nii kaugele, et oluliste puudustega toodete turulesattumise võimalus viiakse minimaalseks. Oluline aspekt on seotud importtoodetega, kus paraku esineb ka juhuslikke maaletoojaid, kes ei oska või taha toodete omadustele piisavat tähelepanu pöörata. Mittevastavuste puhul tuleks teostada järelkontrolli. Olulise mittevastavuse puhul tuleks maaletooja/esindaja/tootja poolt pakutava toodangu turustamine peatada.
33
UUED JUHID
EKEL-i juhatusel uus esimees: Maidu Saar
E
esti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu uue juhatuse esimesel koosolekul valisid liikmed endi hulgast uueks juhatuse esimeheks AS TARI juhataja Maidu Saare ning aseesimeheks AS Telora-E tegevjuhi Tiit Keremi. Maidu Saare sõnul keskendub EKEL jätkuvalt oma liikmete huvide eest seismisele, plaanis on hakata korraldama koolitusi, mis on suunatud eelkõige tellijatele, seejuures nii eratellijatele kui omavalitsuste spetsialistidele. „Anname oma panuse, et vastutuskindlustuse turul toimuv saaks kuidagi reguleeritud ja korrastatud. Liit tervikuna peaks muutuma nähtavamaks ja liidu seisukohad kuuldavamaks,” lausus Saar. „Siin on palju teha meie eelmise aasta lõpust ametisse asunud uuel tegevjuhil Kalle Karronil.” EKEL-i juhatusse kuuluvad: Tiit Kerem (Telora-E AS), Marika Utkin (Novarc Group AS), Maidu
E
34
E
esti Ehitusettevõtjate Liidu aastakoosolekul valiti ka uus juhatus. Vahetusid kolm juhatuse liiget: Jaanus Otsa, Jaano Vinki (AS Nordecon) ja Andres Aaviku (AS Skanska) asemele astusid Tõnu Kull (Maru Ehitus AS), Kaupo Kolsar (Astlanda Ehitus OÜ) ja Erkki Suurorg (AS Nordecon). Revisjonikomisjonis on edaspidi Janek Lohu asemel Kaido Somelar. Koosseisu puudutavaid uudiseid on oodata ka juunis, mil valitakse uus juhatuse esimees.
REHVA konverents
jagas tunnustusi
Maidu Saar.
Saar (TARI AS), Tõnis Tarbe (Arhitekt Tarbe OÜ), Ra Luhse (Arhitektuuribüroo Luhse&Tuhal OÜ), Keijo Vaher (Sweco Projekt AS), Merike Rannu (K-Projekt AS), Heiki Meos (EstKonsult OÜ) ja Margus Saavik (REIB OÜ).
Eesti Ehitusinseneride Liidul uus juhatus esti Ehitusinseneride Liit valis esinduskogul järgmiseks kaheaastaseks perioodiks uue kolmeliikmelise juhatuse ja volikogu. Senise esimehe Andres Piirsalu (OÜ Entec Eesti juhatuse liige) asemele asus Jaanus Olop (E-Betoonelement AS projektimeeskonna juhataja) ning üle-eelmise esimehena tegutsenud Kaupo Koitla vahetas juhatuses välja Margo Dengo (Maru Ehitus AS arendusdirektor). Järgides Euroopa katusorganisatsiooni ECCE rotatsioonipõhimõtet, kestavad esimehe
Uuenes EEEL-i juhatuse koosseis
volitused 2 aastat, peale mida jätkab ta juhatuse liikmena ning juhataja kohale asub nn „tõusev“ juhatuse liige. Juhatusest väljalangeva liikme asemele valitakse uus tulevane esimees. EEL-i 25. juubeli puhul said auliikme staatuse Valdo Jaaniso, Vello Otsmaa, Heiki Meos, Riho Oras, Holger Karema, Toomas Laur, Aadu Kana. Esinduskogul kuulutati välja ka aasta ehitusinsener 2015, kelleks osutus Roland Vaikmäe AS-st Merko Ehitus Eesti.
Ä
sja toimunud REHVA aastakongressil Taanis Aalborgis esindasid Eestit Jarek Kurnitski, Allan Hani ning Martin Thalfeld. Jarek Kurnitski valiti teistkordselt REHVA asepresidendiks, Teet Tark ja Peeter Parre said tunnustusena Professional Award´i: „See on väga suur tunnustus meie Euroopa organisatsiooni poolt,“ lausus Allan Hani Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusest. Teise olu lise sü nd musena toimus EKVÜ üldkoosolek ja 25. aastapäeva tähistamine. Ettekannetega esinesid töörühmade esindajad: Kristi Nakkurt ja Allan Hani arutlesid koolitustegevuse ja meediaplaani teemadel, Peter Haab tutvustas kutseomistamise valdkonda, Jarek Kurnitski seadusloomega seonduvat, Peeter Parre andis ülevaate standardiseerimise protsessist, Hendrik Voll arutles eriala populariseerimise võimaluste üle ning Teet Tark tutvustas BuildEST 2 kokkuvõtet.
Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!
AS TOODE KATUSEABI:
TELEFON: 659 9400, 800 7000
www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee
2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!
1 J T 2 5 1 2 X MAKPAC L D t i k o Com2bX5,0Ah Li-ion, 2 5x04) 18V
DGA
+ (DDF480
499€
2x
76406 Saku vald Eesti www.makita.ee
Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools Estonia AS, Kadaka tee 131 • Boxes OÜ, Kadaka tee 44 • Decora AS, Laki 36 • Klinkmann Eesti AS, Krookuse 2 • Makserv OÜ, Laki 32 • Makserv OÜ, Vabaduse pst.166 • Mass AS, Kalda 7d • Tallmac Tehnika OÜ, Mustamäe tee 44 • Terätoimituse Eesti OÜ, Kalmistu tee 26J Tartu: B&B Tools Estonia AS, Tähe 127 • Decora AS, Riia 128 • Cedo Kaubandus OÜ, Vasara 52D • Makserv OÜ, Ringtee 26 • Mass AS, Tehno tee 7 • Tallmac Tehnika OÜ, Riia mnt. 130 Jõhvi: Tallmac Tehnika OÜ, Linda 15D • Silbet AS, Rakvere 38A Pärnu: Cedo Kaubandus OÜ, Tallinna mnt. 84 • Naelaremont OÜ, Suur-Jõe 60 Viljandi: Decora AS, Leola 53 • Siimals, Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla AS, Tehnika 30 • Uuemõisa Jõgeva: Estem Tehnikakaubad OÜ, Kesk 3 Kuressaare: Ehitusmees OÜ, Pikk 59, Kärdla: Faasion OÜ, Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei, Kangelaste 3A Kohtla-Järve: Maionor Grupp OÜ, Kauba 3D Paide: Vaaros OÜ, Pärnu tn. 8 A Valga: WAL-BRO OÜ, Pikk 3a Viimsi: Soosing OÜ, Tulbiaia tee 4 Võru: Decora AS, Lepa 2
Hinnad kehtivad kuni 30.06.2016. Hinnad on soovituslikud ja sisaldavad käibemaksu. Pildid on illustreeriva tähendusega. www.makita.ee