EhitusEST märts 2016 by Meediapilt OÜ

ehitusEST PR OJE K TE E R I JA E HI TA nr 9 m är ts 2016

3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele.

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

SISUJUHT Ehitajate ja materjalitootjate aastatulemused ja tulevik lk 6–8 Oliver Alver: targalt hullude ideede arhitekt lk 10–13 Kutsete süsteem vajab restarti lk 14–19 Aasta betoonehitis: Ihaste sild lk 18–22 KODA: lihtne ja eluterve lk 24–29 Sajandi suurprojekt Rail Baltic lk 32–36 Katuseuudised lk 37 Seadus: tehase tootmisohje lk 40 Raul Keba ehitusseadustikust lk 42–44 Koolitusinfo lk 45 Uuendus: tööriist annab aru lk 46–49 Teadustöö: energiatõhusus ja ülekuumenemine lk 50–51 Kutsevõistlused lk 54–55 Teadmistepõhine ehitus lk 56 Arvamus: Tõnis Tarbe vastutuskindlustusest lk 58

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011 Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

ISSN 2382-8382

REKLAAMTEKST

URETEK’i uudne tehnoloogia pinnase kindlustamiseks URETEK´i tehnoloogia kasutab geopolümeervaikude segu, millega parandatakse aluspinna kandevõimet. Geopolümeeridega tihendatakse hoone vundamendialune ning vajadusel looditakse uuesti vajunud hoone osad. Tehnoloogia eelis on materjali vastupidavus, kiirus ning mugavus – taoline tegevus ei seiska tavapärast elu- või töörütmi.

Üks vajumise tundemärke on hoonesse ja selle seintesse tekkivad praod. „Vajumine on sageli seotud vundamendialuse pinnase aluskihtidega ja niiskusesisaldusega, seejuures ei pruugi probleem olla maapinna lähedal, vaid mitme meetri sügavusel,“ tõdeb URETEK Baltic’u juht Roman Reiner-Latõšev. „Eriti tundlikud vajumisele on savipinnased, mis kahanevad ja paisuvad sõltuvalt muutuvast niiskusesisaldusest. Nii hakkabki pinnas niiskuse mõjul mängima ning hoone konstruktsioon vajuma. Vahel võib vesi vundamendialuse pinna isegi ära uhtuda, tulemuseks on pinnase ja hoone nihkumine.“ Samuti on palju probleeme buumiaegsete ehitistega, kus enne ehitamist ei tehtud piisavalt

uuringuid või aluspinnas on jäänud korralikult tihendamata ja tulemust näeme vajuvate vundamentide ning põrandate näol. Lisaks pinnase niiskusesisaldusele võib vajumist tekitada ka kõrvalobjektil toimuv ehitustegevus, hoone juurdeehitus või kasvavatest mahtudest tulenev koormuse suurenemine.

Lahendus sõltub iga hoone eripärast „Esmajärjekorras tuleks vajumise põhjus likvideerida ehk aluspind stabiliseerida, sobiv lahendus valitakse vastavalt konkreetse koha tingimustele ning sageli tuleb kasutada mitme lahenduse ja tehnoloogia kombinatsiooni, ” räägib Reiner-Latõšev. Tüüpiline viga on see, et valatakse vajunud põrandale lisakiht betooni, mille tulemusel pannakse niigi nõrgale aluspinnasele veelgi suurem koormus peale ja vajumine hoopis intensiivistub. „See on kosmeetiline parandus, mis ei lahenda probleemi ning tõstab ka põrandaküttega objektide küttekulusid. Esmajärjekorras tuleb vajunud ehitis stabiliseerida, et vajumine peatada. Paljudel juhtudel tekitab aluspinnase vajumine liikumisi ka ehitise konstruktsioonis. Sellistel juhtudel

looditakse vajadusel lisaks stabiliseerimisele vajunud konstruktsioonid uuesti.

URETEK pakub vastupidavat lahendust Pinnase tihendamine URETEK´i geopolümeervaikude seguga on Soomes pea 40 aastat tagasi välja töötatud lahendus ning võimaldab ilma kaevetöödeta ja väikse ajakuluga pinnast tihendada. „Töid saab teostada kitsastes oludes ning paisuv geopolümeer toimib hästi paljudes erinevates pinnastes. Võrreldes traditsiooniliste meetoditega häiritakse ümberkaudset keskkonda minimaalselt.“ selgitab Reiner-Latõšev. Oma omadustelt on geopülumeer äärmiselt vastupidav, mis ei lagune ei vees ega kemikaalide toimel, samuti on see vastupidav ajas. „Seda tehnoloogiat on maailmas kasutatud laialdaselt elu-, äri- ja avalike hoonete, lennukite maandumisradade ja ruleerimisalade, muinsuskaitseliste hoonete, maanteede, raudteede ülesõidukohtade, tammide, sadamakaide ning sildade aluspinnaste stabiliseerimiseks. Geopolümeeriga on pinnaseid võimalik parandada kuni 13 meetri sügavusele ning uuesti loodimise täpsus on +/-1 mm,“ lisab Reiner-Latõšev. „Vahtu meie ei kasuta, sest see ei võimalda pinnaseid stabiliseerida ning viimane on üsna kontrollimatu materjal, lisaks sellel puudub vajalik kandevõime.“ Geopolümeeri puhul hilisemat järelpaisumist või mahukahanemist karta ei ole vaja, seda näitab edukalt 36-aastane töökogemus ning hiljuti kaevati välja ka 25 aastat tagasi teostatud töö alt materjal, kuna maja läks lammutamisele, ja mõõtmiste tulemusena oli materjal säilitanud kõik oma omadused. Oluline on siinkohal materjali paigaldamistehnoloogia. „Aluspinda saab tihendada näiteks põrandaid lõhkumata ja nii, et ka kogu äritegevus toimub suurema häirimiseta ning laosisustus koos kaubaga või mööbliga jääb omale kohale,” räägib Reiner-Latõšev. Parima

tulemuse saavutamiseks on tõstetava konstruktsiooni koormamine raskusega pigem kasulik. „Kogu raskus, mis antud kohas tavapäraselt asetseb, peabki sinna jääma, kogu tööprotsessi ajaks. Laseme koormata põranda maksimaalse koormusega, mis võimaldab saavutada pinnase maksimaalse tiheduse.“

Oluline kvaliteet ja kiirus Esimese sammuna vajumise tuvastamisel on vaja teha kindlaks vajumise põhjus ning siis vajadusel pinnasetingimuste uurimine. Seejärel toimub geopolümeeri sissepritse soovitud sügavusele, et aluspinnas siduda ja kui vaja, siis ka vundament soovitud kõrgusele tõsta. Tõstejõu limiiti pole veel saavutatud, kuna kogemus on ka raudtee silla tugiposti tõstmisega 4 cm ning samal hetkel oli sillal 100 tonni kaaluv vedur. Põrandaplaadi stabiliseerimise ja uuesti loodimise käigus puuritakse plaadi sisse aluspinnaseni väikesed augud, 12–15 mm. Et järelparandus oleks kliendil minimaalne, siis püütakse plaaditud põranda puhul alati võimalusel puurida vuugi vahele ning muude kattematerjalide puhul kasutatakse erinevaid peitemeetodeid. Seejärel surutakse geopolümeeri täpselt õigele sügavusele, mis tõstab plaadi soovitud tasemele ning stabiliseerib aluspinnased. Esmalt täituvad kõik tühimikud ning seejärel hakkab pinnas tihenema, lõpuks liigub geopolümeer väiksemat vastupanuteed üles ning tänu headele paisumisomadustele toimub kontrollitud tõste. Täpsete tulemuste tagamiseks on vaja tõstmisprotsessi jälgida spetsiaalsete mõõteriistadega. „Konstruktsioonide tõstmine geopolümeeri abil on kiire töö, kuid geopolümeer nõuab suurt käsitlemisoskust. Et pinnasesse jõuaks õige kogus materjali, peab kogu tööprotsess toimuma kindlal intervallil ning olema jälgitav kogenud spetsialisti poolt,” räägib Reiner-Latõšev.

3 TEHNOLOOGIAT Slab-lift:

pinnase stabiliseerimine kuni 1,5 m sügavuseni ja konstruktsiooni uuesti loodimine. FEB-i laopõrand Paldiski mnt-l. Laos oleva kahveltõstuki raskuse all hakkasid betoonist põrandaplaadid liikuma, koormused tekitasid paisumisvuukide ümbruses äärmiselt tugevaid surveid. Eesmärk oli võimalikult kiiresti taastada betoonplaatide aluspinnas, vältimaks nende purunemist. Tööde käigus tehti põrandasse 12 mm läbimõõduga avasid ja asetati neisse metalltorud, läbi mille suruti põranda alla Ureteki geopolümeervaiku. 150 jooksvat meetrit põrandapinda stabiliseeriti kuue tunniga ilma põranda soovimatu tõusuta ning laohoone tavarutiini häirimata. Prisma Peremarket Soomes (suuruselt teine). Kaubanduspinna põrandad olid vajunud kohati kuni 12 cm, aluspinnas stabiliseeriti ning põrand looditi uuesti. Seejuures ei seiskunud ühekski päevaks kaubandustegevus. 1,5 nädalaga stabiliseeriti öötundidel terve kaubanduspinna alune pinnas, inventari välja viimata. Di: pinnase stabiliseerimine 2-13 meetrini. Arlanda Schenkeri lao vundament vajus, kuna 5,5 m sügavusel asus savikiht, mis niiskuse mõjul mängis. Ureteki geopolümeervaigu abil stabiliseeriti 5,5 meetri sügavusel olev savikiht ning anti pinnasele kandevõime. Haapsalu vana kõrtsihoone stabiliseerimine Vee tänaval. Kuna tehnoloogia ei tekita vibratsiooni, on see eriti sobilik ka muinsuskaitseväärtusega hoonete stabiliseerimiseks. PowerPile: kasutatakse eriti nõrkade aluspinnaste puhul, kus patenteeritud geotekstiilkottidesse lastakse geopolümeervaikude segu ning paisutatakse kuni 1,5-meetristeks vaiadeks, millega toestatak-

22. aprillil 2016 toimub TTÜ-s konverents, mis on suunatud inseneridele, ehitusspetsialistidele ning mis käsitleb tehnoloogiat ja selle võimalusi süvitsi. Täpsem info www.uretek.ee kodulehel või siis info@uretek.ee

se ja looditakse vajunud konstruktsioone. Helsingis stabiliseeriti silla pealesõiduplaadi eelne sõidutee ning pealesõiduplaat looditi uuesti, midagi lahtikaevamata ning liiklust täielikult sulgemata.

Kasulik teada!

Esimesed katsed geopolümeeriga vundamentide stabiliseerimiseks ja pinnaste parandamiseks tehti juba 1980. aastal. Senini on tehnoloogiat pidevalt täiustatud ning praeguseks on Soomes loodud Uretek Worldwide Oy’st kasvanud välja rohkem kui 50 riigis tegutsev geotehnilistele inseneritöödele spetsialiseerunud töövõtjate võrgustik. Kokku on tänaseks tehtud üle 200 000 tööstus- ja infraobjekti. Rahvusvahelised akrediteeringud ja tunnustused: URETEK’i lahendusi ja tehnoloogiaid on erinevate aastate jooksul testinud mitmed erinevad organisatsioonid, sealhulgas Delft’i Ülikool Hollandis, Instituut Dr.-Ing Gauer Saksamaal, Applied Research Associates INC USA-s, University of Wyoming USA-s, University of Padua Itaalias, Turku Univesrity of Applied Sciences Soomes, Univesity of Newcastle Austraalias, University of Duisburg ja University of Heidelberg Saksamaal. Lisaks on URETEK’i tehnoloogiad saanud järgmised akrediteeringud: BRANZ, SOCOTEC, Studio Sperimentale Stradale ja TÜV. URETEK väärtustab professionaalset suhtumist igapäevatöös. Meie inseneride meeskond on akrediteeritud mitmetes kutseühingutes, sealhulgas Institute of Civil Engineers, Institute of Highway Engineers ja Institute of Occupational Safety and Health. URETEK’il on ka Link-Up, Constructionline, Safe Contractor, EXOR, IOSH and CHAS akrediteeringud Inglismaal ja Rakennusteollisuus, RALA PÄTEVYYS ning INFRA SUOMI Soomes.

URETEK BALTIC OÜ Pärnu mnt 160F Tallinn, Eesti 11317 Tel: +372 5065959 E-mail: info@uretek.ee www.uretek.ee

Ü L E VA A D E

Ehitusettevõtjad turul kasvu ei prognoosi Ehitustöid veidi vähem kui mullu mln eurot 3000 2500

2000

2000 1500 1000 500

INDREK PETERSON

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIDU JUHT

rinevalt pankade poolt prognoositavast ei näe ehitusettevõtjad kuigi suurt ehitusmahtude kasvu väljavaadet ka 2016. aastal. Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2015. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,0 miljardi euro eest, mis oli 5% vähem kui 2014. aastal. Kui ehitusmahud kohalikul turul kahanesid ligikaudu 9%, siis välisturgudel tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2014. aastaga võrreldes koguni kolmandiku võrra, moodustades ehitussektori kogu ehitusmahust 11%. Hooneid ehitati 1,3 miljardi ja rajatisi 732 miljoni euro eest. 2014. aastaga võrreldes vähenes hoonete ehitamine 2% ning rajatiste ehitamine kümnendiku võrra. Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Samas juba 2013. aastal elavnema hakanud hoonete uusehitus jät-

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine.

kas tõusutrendi ka mullu. Ilmselt ka 2016. aastal saab ehitussektori käekäiku suures osas määrama see, kui kaua kõrge nõudlus elukondlike hoonete järele püsib, kuna turg kaubanduspindade ja büroopindade järele on küllastumas ja ka struktuurifondide vahendite rakendamine pole veel suuremat hoogu sisse saanud. Keskmistele ja väikestele ehitusettevõtetele toob ehk mõningast leevendust korterelamute rekonstrueerimistoetuse meede, kuhu on struktuurivahenditest perioodiks 2014 kuni 2020 planeeritud 102 miljonit eurot. Ehitussektori käekäiku ilmestab ka asjaolu, et esmakordselt alates 2009. aastast on sektori keskmine palk langenud alla vabariigi keskmise taseme. Ka 2016. aastal ehitusmahtude langus ilmselt jätkub, ehitusturgu iseloomustab tihenev konkurents, püsib surve ehitushindadele ja kvaliteedile. Prognoosida võib, et ka tööhõive väheneb ning kärbitakse tööjõukulusid.

Ehitustööde osakaal välisriikides suurenes jõudsalt

Ehitusmahuindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga

11%

30 25

20 15

10 5

0 -5

-5,3%

-10 -15

-20 -25

0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

-30 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Tippkvaliteediga LAUDPARKETT Eesti Tootjalt KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT! • • • • • • • • •

jooniste printimine, koopiad projektipangateenus skaneerimine köitmine, kiletamine visiitkaardid, kleebised bännerid, sildid, objektitahvlid roll-up stendid plaadile trükk - KAPA, PVC, BIP erikujuline lõikus CNC pingil

Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@grano.ee Grano Digital AS Rävala pst 8, Tallinn / tel 660 4702 / revala@grano.ee Mustamäe tee 50, Tallinn / tel 656 2421 / kadaka@grano.ee

www.grano.ee

• Parim laudparkett juhtivast Euroopa tehasest • Valmistame 500 000 m2 parketti aastas,mida tarnime üle maailma • Kvaliteet, mis sobilik nõudliku Skandinaavia kliima jaoks • Valikus rohkem kui 300 disaini, millega oma kodu isikupärastada • Lukuslik, unikaalne ja kindla kvaliteediga kestev põrand

Külasta meie Maardu tootmise juures olevat näidistesaali !

www.estaparket.eu Technomar & Adrem Ltd. | ESTONIA | Tel. +372 603 4865 Vana - Narva mnt. 22 | 74114 Maardu | info@estaparket.eu

Ü L E VA A D E

Materjalitootjatele teevad muret maksutõusud ENNO REBANE

EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT

ahanevad ehitusmahud jätsid oma jälje ka ehitusmaterjalitööstusele ja mullu ei suutnud ekspordi väike kasv kogumüüki positiivseks pöörata. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete käive kahanes 2015. aastal 2% võrra – 410 miljoni euroni. Meie ettevõtete ekspordikäive kasvas 2% võrra – 152 miljoni euroni. Olulisemad eksportijad on ehitusvahtude ja vuugihermeetikute valmistaja Krimelte kõrval avatäidete tootjad/paigaldajad (MetusEst, T-Tammer, Saajos, Viking Window, Malmerk Fassaadid, Saku Metall Uksetehas), betoonelementide ettevõtted (TMB, Lasbet Tootmine, Muuga Betoonelement, E-Betoonelement), lubjakivitoodete pakkujad (Kunda Nordic Tsement, Nordkalk), müürikivide tootjad (Aeroc Jämerä, VKG Plokk), katusetoodete müüja Monier, plasti- ja ehituskeemiafirmad (Pipelife Eesti, HAKA Plast, Remei Baltica). Samas kodumaine müük kahanes 4,5% võrra. Tulemusest enam kurvastab asjaolu, et müügitulemuse languse kõrval pea kõik tööstuse sisendite hinnad tõusid (toore, energia, tööjõud). Projektid ootavad käivitamist 2016. aasta suhtes on ootused vastuolulised – Euroopa uue rahastusperioodi algusest on juba piisavalt aega möödas ja projektid võiksid käima minna, kuid tundub, et käimaminekuperiood ikka veel venib. Endiselt teevad muret erine-

EETL-i kuuluvate ettevõtete tulemused Müük ja eksport, miljonit eurot 500

müük

eksport

422 400

300

200

158

100

2010

2011

2012

vad maksutõusud – eelkõige keskkonnatasude tõus on juba varasemalt sisse programmeeritud. Täna räägitakse põlevkivi kaevandmisõiguse tasude märkimisväärsest vähendamisest. Ehitusmaavarade (liiv, kruus, lubjakivi, dolokivi) kaevandajad on jäetud kahjuks vaeslapse rolli. Kuna Vabariigi valitsus on analüüsimas keskkonnatasudega seonduvaid arenguid ja eeldatavasti võiksid need aasta või veidi enama jooksul valmida, siis tooks kaevandmisõiguse tasu vähendamine ehitusmaavarade kaevandajatele väikest leevendust. Uueks ebameeldivaks uudiseks on ehitusmaavarade müüjate ja kasutajate jaoks majandus- ja taristuministri poolt väljapakutud

2013

2014

2015

2016 prognoos

raskeveokite teekasutustasu: tegu on koormisega, mida rakendatakse ka tööstusele. Lisaks kehtib meil juba üle 10 aasta raskeveokimaks. Kuigi üht nimetatakse maksuks ja teist tasuks, kehtivad mõlemad üle 12-tonnistele veokitele ning mõlemate puhul rakendatakse ajamäära (näiteks aastamaks), seega tekiks uue tasumäära kehtestamisel topeltmaksustamine. Kaudne maksustamine Arvestades töötleva tööstuse märkimisväärsust nii lisandväärtuse, töötajate arvu kui ekspordi osas, tuleks oluliselt vähendada tööstuse kaudset maksustamist ja selle asemel tegeleda üldiste maksudega ning riigisektori õhendamisega.

Baltic NO - DIG Conference 2016 Kinnistel meetoditel kommunikatsioonide rajamisele pühendatud Baltimaade esimene rahvusvaheline konverents on tänaseks ajalugu. 17. – 18. veebruaril 2016 Tallinna Lauluväljakul toimunud üritust külastas üle 100 inimese Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt ja Soomest. Kahepäevasest erialakoolitusest võttis osa 18 inimest, kes kõik läbisid edukalt ka lõputesti ja said vastava tunnistuse. Kogu ürituse peasündmusele ehk konverentsile lootsime aktiivsemat osavõttu, kuna see üritus oli tasuta. Kahjuks jäidki üle 50 tk konverentsi logoga meenet ootama neid kes registreerisid oma osavõtu, kuid jätsid tulemata. Millest räägiti: kivistuvad puurimissegud, puurpea asukoha määramine raskesti juurdepääsetavates kohtades, kaablite ja torude tõmbejõu määramine ja mõõtmine, puurimissegude taaskasutus jpm. Korraldajate meeskonda esindav Aleksander Nõomaa käis välja idee moodustada Baltimaade ühine kaevevaba assotsiatsioon, eesmärgiga tutvustada tellijatele NO�DIG tehnoloogia uusimaid saavutusi ning esindada meie piirkonna tegijaid rahvusvahelistel üritustel. Kõik sellekohased mõtted ja kommentaarid palume saata aadressile: conference@melkerbaltik.eu

Linnar Tillmann

Christof Dammeyer

Konverentsi peakorraldaja MELKER BALTIK OÜ kuulutas välja konkursi parimatele NO�DIG meetodil teostatud töödele. Konkursil osalemiseks palume täita küsimustik aadressile: http://melkerbaltik.eu/mb/hdd-dialogs/ Tuletame meelde, et konkursi esimese koha auhind on veeja põrutuskindel mobiiltelefon, teise koha auhind veekindel fotokaamera ning kolmanda koha vääriliseks hinnatud kaevevaba lugu saab kutse ühele inimesele tasuta osalemiseks järgmise aasta koolitusel. Suur tänu kõigile, kes oma osalemisega toetasid konverentsi korraldamist: ●● ●● ●● ●● ●●

Hr. Jukka Huusko, FiSTT Merko Infra AS Eltel Networks AS Terrat AS Hr. Margus Maripuu, Vihmer OÜ ●● AT�Boretec GmbH

●● ●● ●● ●● ●● ●● ●●

Bagela GmbH Cebo Holland B.V. Digital Control GmbH Hunting Trenchless Inc Terra AG Sitetec BV Evopipes SIA

Soovime kõigile edukat hooaega ning kohtumiseni veebruaris 2017.

Jukka Huusko

Fotod: Rene Riismaa

PORTREE

OLIVER ALVER

Targalt hullude ideede arhitekt Rakvere Targa Maja arhitekt Oliver Alver leiab, et katsemaju tehes võiks tulevikus heas mõttes hulluks minna ja ehitada kasvõi midagi ametlikult lubamatut. TEKST: VIVIKA VESKI

„Ah et siis nii tegelikult ongi,” mõtles Oliver Alver hiljuti, kui seisis Rakvere Targas Majas, mis oli ühtäkki rahvast ja elu täis. See oli arhitekti jaoks omamoodi ahhaa-efekt, kuigi mitte esimene selle maja puhul. Ta jälgis pikalt, kuidas inimesed toimetavad ja kuulas nende arvamusi. Rakvere Tark Maja valiti Aasta ehitusprojektiks 2014/2015. Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu korraldatud aasta ehitusprojekti tunnustamisüritusel jaanuari lõpus kuulutati võitja välja.

Oliver Alver ütles võidust kuuldes, et projekt sai teoks tellija, projekteerija ja ehitaja väga hea koostöö tulemusena, samuti kiitis ta tellija, sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus, julgeid ja riskantseid ideid. Rakvere südames Arhitekt meenutab, et kui arhitektuuribüroo Alver Arhitektid viis aastat tagasi Targa Maja arhitektuurikonkursi võitis, tuli see tema jaoks paraja üllatusena, sest konkursil osales väga esinduslik

Rakvere Targa Maja arhitekt Oliver Alver. Foto: Elmo Riig/Scanpix

Otsisime

tasakaalu reaalselt kasutatava ja katsekeskkonna vahel.

seltskond. Tagantjärele arvab ta, et üks kaalukeel nende meeskonna kasuks võis tuleneda sellest, et ta oli varem töötanud Rakvere linnaarhitektina. „Olin seda kohta linnaehituslikult põhjalikult tunnetanud ja analüüsinud, sealseid probleeme ja vigu märganud. Võimalik, et see oli üks asi, mis andis konkursil plussid meie tööle,” arutleb ta. Alver räägib, et Rakvere ajast on ta süda jäänud selle linnaga seotuks. „Kui selline konkurss tuli, olin kohe tahtmist täis,” muheleb ta. Omal ajal Rakveresse tööle sattus ta varsti pärast Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna lõpetamist üsna juhuslikult. Üks tema tuttav tahtis hakata Rakveres maja projekteerima ja küsis Oliveri käest, mida selleks tuleb teha. Oliver soovitas tuttaval kõigepealt linnavalitsusest uurida. Linnavalitsuses öeldi, et neil hetkel linnaarhitekti ei ole, vaid nad otsivad ja esmaspäeval on tähtaeg. „Siis ta mulle laupäeval kirjutas, et kuule, Oliver, tule Rakvere linnaarhitektiks. Korra mõtlesin, skännisin oma diplomi sisse, saatsin ära ja nii ta läks,” räägib mees. Kuidagi juhtus nii, et nende kursuselt läkski enamik linnaarhitektideks ja Oliver oli esimene. Enne seda mõeldi pigem, et kes see bürokraadiks ikka tahab minna. „Aga tol hetkel oli mõttemalli muutus. Aga nüüd ma tunnen, et et täna on töö ametkondades muutunud taas väga bürokraatlikuks, aga tol hetkel oli, naljaga pooleks, justkui Hruštšovi sula,” räägib ta. Väge täis linn Targa Maja idee juures köitis Oliver Alverit projekti innovaatilisus, aga veel rohkem Rakvere ise. Ta selgitab. Mingil hetkel, kui kõik linnad otsisid endale sloganeid, oli Rakvere võtnud endale hüüdlauseks „väge täis”. „Eks see

vist Rakvere kohta kehtib küll. Kohalike inimeste mõtlemine on avatud ja progressiivne – kuni selleni välja, mida nad viimasel ajal jõulukuuskedega teevad. Nad ei karda katsetada – kui läheb untsu, siis läheb, teevad järgmine kord uuesti. Sellist väge täis tegemist-toimetamist on seal küll palju,” räägib Alver. Palju katseideid „Katseideid oli esialgu palju,” meenutab Alver Targa Maja projekteerimise algust. Ta räägib, et üks rajumaid ideid oli näiteks see, et hoone käitleb enda reoveed ise. Mitte ei saada neid toruga kuhugi kaugele reoveepuhastisse. Nad käisid oma meeskonnaga Rootsis vaatamas, kuidas sellega katsetatakse. „Kahjuks hetkel oli see veel meie ehituskeskkonna ja turu jaoks liiga radikaalne.“ Ta tunnistab, et tema jaoks tegi projekteerimise raskemaks see, et tegu ei olnud ainult katsemajaga, vaid hoonega, kuhu inimesed lähevad igapäevaselt tööle – sinna pidi tulema reaalselt kasutatav ja kõigile nõuetele vastav kontoripind. „Siis ei saa sa nende katsetega väga hulluks minna. Tuli leida tasakaal reaalselt kasutatava ja katsekeskkonna vahel – ja see kõik pidi ära mahtuma väga selgesse kliendi käsutuses olevasse rahasummasse. Rakvere Tark Maja ei ole aga arhitekti sõnul saanud praegu veel sugugi valmis, vaid on nagu raamistik, kus sees saab hakata erinevaid asju proovima. Tark ja ilus maja Oliver Alver räägib, et nende meeskond tahtis Tarka Maja projekteerides näidata ka seda, et energiasäästlik ja targalt juhitav maja võib olla ilus. Ta tunnistab, et on vaadanud passiivmaju ja leidnud, et need võivad küll tarbida kütteks väga vähe ener-

giat, kuid on nii koledad, pimedad ja ebapraktilised, et varsti inimesed ütlevad, et ärge mulle mingit energiasäästumaja küll tehke, see on nii õudne. „Energiasäästlikust ja tarkust on võimalik saavutada ka nii, et säilib hea väljanägemine,” ütleb ta. Teiselt poolt on Alver linnaarhitektina töötades kohanud ka arhitekte, kes käsitlesidki end vaid fassaadikunstnikuna. Ilu on Alveri sõnul oluline, kuid see pole kõik. Ta toob võrdluse, osutades kampsunile enda seljas: „Mulle see meeldib, minu meelest on see ilus. Aga lisaks peab see kampsun funktsionaalne olema – mõnus, soe ja vastupidav.” Maja puhul peavad ilu, funktsionaalsus ja ökoloogilisus olema mõnusas tasakaalus. Et aga seda saavutada, võiks katsemaju tehes tema hinnangul minna nii-öelda hulluks. „Mitte teha katsemaju, mis peavad reaalselt vastama meil kehtivatele nõuetele. Võiks tõesti piltlikult öeldes proovida teha põhust ja loomasõnnikust ja täiesti taaskasutatavatest materjalidest. Võiks ehitada tõeliselt hullumeelseid katsemaju. See on, nagu teed sõiduki, mis esialgu ei tohi sõiduki nime all tänaval sõitagi, nagu isesõitvate autodega on. Ka ehitussektoris võiks teha „isesõitva auto” – ametlikult ei tohi sinna inimesi küll elama panna, aga proovime!” Oliver Alver lisab, et tal on olnud huvitav vaadata projekti Koda (vt lk 22). Koja arhitekt Ülar Mark rääkis ühel konverentsil, kuidas ta on Rakvere Targast Majast saanud inspiratsiooni. Kojast sai omakorda Alver inspiratsiooni, kuidas kaasaegsete hoonete arendamine võiks veel edasi minna. „See on Eesti ettevõtluskeskkonnale kasulik, kui erinevad tiimid teevad ja veavad kogu aeg sammsammult sama teemat edasi ja võtavad üksteisest õppust,” leiab ta. 12

Tarkuse kolm nägu Oliver Alver on töötanud ka arvutiinsenerina ning ehitanud arvutivõrke. Nõnda mõistab ta majade puhul hästi ka seda osa, mis seal kasutaja pilgu eest pigem ära peidetakse. Ta on defineerinud enda jaoks ühe targa maja kontseptsiooni nii, et see jaguneb kolme ossa. Üks osa on passiivsed tarkused – kui arhitekt mõtleb maja hästi läbi. Materjalide puhul pole palju uut – enamik maju on ehitatud samadest materjalidest: klaas, betoon, puit jne. Aga need materjalid tuleb paika panna nii, et maja oleks hea ja funktsionaalne ning et ehitis vastaks ka kümne aasta pärast kliendi soovidele. Tänapäeva arhitektuuris tuleb sageli ette, et tehakse hästi kiiresti ja läbi mõtlemata midagi valmis ja siis avastatakse kümne aasta pärast, et targem on vana maha tõmmata ja ehitada uus. Et

hoone oleks passiivselt tark, tuleb läbi mõelda kõik füüsilise ruumi aspektid. Teise osa moodustavad aktiivsed tarkused – klapid, andurid, elektroonika, maja juhtimine, ventilatsiooni juhtimine, temperatuurijälgijad ehk kõik see, mis maja kontrollib ja suunab ning muudab kasutajale mugavamaks. Kolmas on tarkvara, mis maja juhib. Tulevikus võib olla nii, et kui kolid ühest majast teise, näiteks vahetad korterit, siis võtad oma tarkvara kaasa. Programm teab, kuidas oled harjunud elama, missugune peab sul köögis valgus olema, missugune magamistoa temperatuur, kas sulle meeldib rohkem või vähem niiskust. Seega ei olekski vaja teha enamat, kui võtta andmebaas kaasa ja uus korter hakkab käituma sinu soovide kohaselt.

Rakvere Tark Maja valiti Aasta ehitusprojektiks 2014/2015. Fotod: Julia-Maria Linna

Ü M A R L AU D

Kutsete süsteem vajab restarti Kutsetunnistuste taotlemine ei ole edenenud loodetud tempos: kuigi 1. juuli on peagi käes, puudub kutse ca 80 protsendil inimestel, kel peaks olema vastav pädevus. Osadel erialadel võib see näitaja ulatuda isegi 90 protsendini. TEKST: LIIVI TAMM PILDID: MERIKE KÜTT

Mida teha olukorras, kus lõviosa täna majandustegevuse registris registreeritud pädevatest isikutest kukuksid 1. juuli seisuga registrist välja ning tekiks pädevate isikute nappus? Kaur Kajak Tehnilise Järelevalve Ametist, Peeter Parre Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride 14

Ühendusest, Tõnis Tarbe Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidust ning Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liidust pidasid nõu. Kuna ajakavast ollakse maas, kas abi võiks olla nõude jõustumise aja edasilükkamisest? Indrek Peterson: Täna oleme ajaliselt ummikus, sest kui kõik

registris olevad isikud püüaksid praegu kutset taotleda, siis paraku ei jõuaks kutseandjad enam kõiki taotlusi menetleda. Seaduseandja on kehtestanud reegli, mida enamikel ei ole enam sisuliselt võimalik täita. Majanduskomisjonis on olnud arutluse all võimalus, et nõude jõustumise aeg lükatakse edasi. Leian, et ainult edasilükkamisest pole abi: kui me süsteemiga midagi ette ei võta, oleme mõne aasta pärast ikka sarnases seisus kui täna. Teine pool medalist on küsimus, kas mitte tänased reguleeritud tegevusalade nõuded ei ole praegusel kujul üle pingutatud, eriti võrdluses muu maailmaga? Tuleks aru-

Vestlusringis (vasakult): Kaur Kajak, Peeter Parre, Tõnis Tarbe ja Indrek Peterson.

•

tada, kuidas meil oleks mõistlik süsteemi üles ehitada nii, et ehitus oleks ohutu ning kõik pädevad isikud oleksid nii registris nähtavad kui ka tegelikult olemas kõikidel reguleeritud tegevusaladel teenust pakkuvatel ettevõtetel. Kaur Kajak: Kutsesüsteem on oma olemuselt hea kvaliteedisüsteem, aga see ei saa meid viia olukorda, kus ühel hetkel meil ei olegi turul inimesi ja ehitusfirmadel tuleb tööjõudu tuua väljastpoolt Eestit, seejuures teadmata täpselt nende oskusi ja kvalifikatsiooni. Ärgem unustagem, mis on selles asjas nn „avalik huvi“. Avalikes huvides on ohutu, funktsionaalselt

toimiv ja keskkonda sobiv ehitis, seejuures kahjustamata ettevõtjate vahelist õiglast konkurentsi. Kohustuslik kutseomistamine on ainult üks viis selle saavutamiseks. Samavõrra sobilikud on eesmärgi saavutamiseks parem järelevalve, põhjalikum loamenetlus või kohustuslik kindlustus. Praeguse kutseomistamise tempo juures paraneb teatud kitsas lõigus küll kvaliteet, kuid võib halveneda teenuse kättesaadavus ja kogu ehitussektori konkurentsivõime. Miks inimesed ei ole kolme aasta jooksul kutset taotlenud? Indrek Peterson: Ma arvan, et siin on ka suur inimlik mõõde: paljud neist, kes ka 3 aastat tagasi teadsid, et nõue tuleb, mõtlesid, et tegelevad sellega näiteks neli kuud enne tähtaega. Võime vaid kujutleda, mis juhtuks juunis, kui Ehitusinseneride Liit saab näiteks 2000 taotlust. Võimalik, et osad ettevõtjad ei ole sellest nõudest ka teadlikud, kuigi infot on jagatud mitu aastat.

Tõnis Tarbe: Aga võib-olla ei peagi olema väga suur nende pädevate isikute arv, kel on volitus vastutada või teha kontrolli? Täna tahavad kõik olla „ise“, näiteks arhitektide poole pealt vaadates luuakse palju ühemehebüroosid ja siis on pädeva isiku vajadus hädavajalik! Kui viie mehe büroos on ühel kontrollipädevus olemas, siis on ju asi korras, neljal mehel ei peagi seda pädevust olema, kui nad näiteks ei taha endale seda teha. Projekteerimises on MTR-s registreerunuid kindlasti rohkem kui tegelik vajadus, sageli peegeldavad need registreeringud vaid kunagi saadud diplomi olemasolu, kuid mitte ametialast pädevust, on ka nn „surnud“ registreeringud, mida isikud ei kasuta, vaid on teinud igaks juhuks.

Seetõttu võibki tunduda, et taotlejad pole „jõudnud“ – tegelik põhjus võib olla hoopis selles, et neil pole reaalselt kutset tarvis, mille saamine on seotud „tülikate“ toimingutega: teadmiste kontrolli ja dokumentide vormistamisega, lisaks ka taotlemise tasuga. Kaur Kajak: Samas on majandusvabaduse põhitunnus, et inimene ise saab valida ettevõtluse vormi: kui isik on pädev, siis ta võib üksi tegutseda ka reguleeritud tegevusaladel. Arvan, et põhjuseks on pädevate isikute teadmatus ning umbusk ausa ja läbipaistva kutseomistamise olemasolu suhtes. Kutseomistamise suurimad eestkõnelejad on olnud erialaliidud, kes koos riigiga peavad edaspidi tegema veelgi paremat selgitustööd antud nõude vajalikkuse kohta. Kutsete süsteem on ju loodud selleks, et tagada kvaliteeti? Kaur Kajak: Loomulikult peab ehitusel olema isik, kel on olemas kõik nõutavad pädevused. See on ehitustegevuse üks põhinõudeid, aga loota, et saame kõik ehitussektori mured lahendada kutsete omistamisega, on võib-olla veidi ennatlik. Samas, mil viisil ja kui ranged on kutsenõuded, see on juba diskussiooni küsimus. Peame arvestama, et lisaks kutsetunnistusele on ka muid parameetreid, mida jälgida.

Indrek Peterson: Rääkides tellija teadlikkusest, siis eramute tellijaid on palju. Olen kindel, et ka tase 5 ehitajad on suutelised eramaja ehitama. Keerulisemate objektide puhul peaks igal juhul olema pädeva isiku nõue. Samas, kui oleme alates 2002. aastast hakkama saanud nii, et oleme arvestanud töökogemust ja 15

Ü M A R L AU D 7. astme insener ei lähe tavaliselt lihtsat objekti valvama, kuna keerukamatel objektidelgi on palju tegemist. Indrek Peterson

haridust, siis lihtsamate tööde ehk püramiidi alumise osa osas võiks sellega ka praegu hakkama saada. Tähtis on, et oleksid selged nõuded ja ka selged regulatsioonid, mis võimaldavad neid nõudeid täita. Ka asjatundlikkuse nõue on kindlasti olulisel kohal, kuid võib-olla vajaksid üle kaalumist pädevuspiirid, kompetentsinõuded ja nende suhestumine ehitiste keerukust ja ohutustaset arvesse võttes. Kas selleks, et kontrollida ohutusreeglitest kinnipidamist ja ehitustööde vastavust projektlahendusele on ikka kõikide ehituste puhul vaja, et omanikujärelevalvel oleks diplomeeritud ehitusinseneri kutse?

Milline võiks olla see süsteem, mis toimiks? Indrek Peterson: Kui jagame mõttes kõik ehitised kolme keerukuse ja ohuklassi, siis joonistub välja püramiid, mille alumises osas paiknevad lihtsamad ja madalama ohuklassiga ehitised, keskel keskmise keerukuse ja ohuklassiga ehitised ja püramiidi ülemises osas kõige keerukamad ja kõige kõrgema ohuklassiga ehitised. MTR-i andmetele tuginedes tundub tõenäoline, et kui kõikide loakohustusega ehitiste ehitamiseks rakendada (ehitusjuhi või ehitusinseneri) kutsetunnistuse nõue, siis kõikidele ehitustele vastutavaid spetsialiste lihtsalt ei jätkuks. Sellest lähtuval võiks muuta ehitusvaldkonnas reguleeritud tegevusalade regulatsiooni näiteks järgmiselt:

1. Kui ehitatakse kõige keerukamaid ja kõige suurema ohuklassiga ehitisi, siis peab pädev isik omama: ehitustööde teostamisel vähemalt diplomeeritud ehitusinseneri kutset. projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teostamisel vähemalt volitatud ehitusinseneri kutset. 2. Kui ehitatakse keskmise keerukuse ja keskmise ohuklassiga ehitisi, siis peab pädev isik omama: ehitustööde teostamisel vähemalt ehitusalast kõrgharidust magistritasemel või ehitusinsener tase 6 kutset või ehitusjuht tase 6 kutset. projekteerimistööde ja omanikujäralvalve teostamisel vähemalt diplomeeritud ehitusinseneri kutset. 3. Kui ehitatakse kõige lihtsa-

Kutse omistamine on väga oluline, aga mitte ainuke ja tähtsaim tegur kvaliteedihindamise süsteemis.

maid ja kõige mada lama ohuklassiKaur Kajak ga ehitisi, siis peab pädev isik omama: ehitustööde teostamisel ehitusalast kõrgharidust vähemalt bakalaureusetasemel või tööjuht tase 5 kutset. projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teostamisel ehitusalast kõrgharidust vähemalt magistritasemel või ehitusinsener tase 6 kutset või ehitusjuht tase 6 kutset. Sellise regulatsiooni korral kehtiks kutsetunnistuse absoluutne nõue ainult „püramiidi tipus“ ehk kõige keerukamate ja kõige kõrgema ohuklassiga ehitiste puhul. Samas väärtustaks selline regulatsioon ka ehitusalast kõrgharidust.

Ü M A R L AU D Kaur Kajak: Olen seda meelt, et suurte avalikus ruumis olevate ehitiste kvaliteedis ei tuleks järeleandmisi teha. Selliste ehitiste ehitamisel ja kavandamisel peavad pädevad isikud omama kõiki nõutavaid kutseid. Lihtsamate tööde osas võiks kutse olemasolu ja selle taotlemine olla vabatahtlik. Kutse jääks sellistel juhtudel alles nn „turundusliku argumendina“, mis annab olulise eelise erinevatel ehitushangetel. Samas võiksime arutleda ka selle üle, kuidas tekitada suuremat positiivset motivatsiooni kutseomistamise suhtes? Näiteks, kui ehitamises on osalenud kõik vajalike kutsetunnistusega isikud, siis võiks riik selle ehitise suhtes lihtsustada kasutusloa väljaandmist. Või veelgi enam, sellised ehitised võiks kasutusse anda ilma kasutusloata (eeldaks 7. või 8. taseme kutsetunnistusega isiku nn „vastavusdeklaratsiooni“). Lisaks eelnevale, ärgem unusta-

gem, et ka tellija peab vastutama nõuetekohase ehitamise eest: uurima ehitusettevõtja tausta, panustama järelevalvesse. Samuti on soovitav kaasata autorijärelevalve ja kindlustada ehitamisega seotud riske. Seega kõiki ehitustegevuse riske ei suuda kutseomistamine kõrvaldada. Tõnis Tarbe: Kui püramiidi ülemises otsas on järelevalvajad ja projekteerijad, siis samas alumises osas ei pea olema nii ranged nõuded. Sel juhul langeb suurem koormus juhendamisele ja kontrollile. Peeter Parre: Kivi laduda saab töömees küll, aga firmas peab olema inimene, kes selle eest vastutab, peab olema vastutav tegija. Nõukogude ajal olid nendeks meistrid, tööde juhatajad, kes teadsid ja oskasid asja.

Indrek Peterson: Võib-olla peaks mõtlema täpsemalt läbi, milline mõjutegur Kive laduda saab töömees on ehitiste kvaliteeti ja ohutust silmas küll, aga firmas peab olema pidades proportsioinimene, kes tulemuse eest naalselt kõige suuvastutab. rem? Kui me süsteemi väga rangeks Peeter Parre

Omanikujärelevalve teemat võiks käsitleda täiesti iseseisvalt ja mitte ainult kutsesüsteemi aspektist. Tõnis Tarbe

teeme, siis kardan, et võib juhtuda nagu Ameerika viinakeeluga – sel hetkel, kui kõik tohtisid osta, oli ka teada, kes jõid ja kui palju joodi, aga kui alkohol põranda alla läks, siis ei olnud enam näha seda osa, mis tegelikult oli ühiskonna vähkkasvaja. Kui ehitussektoril pole enam nõuetele vastavaid pädevaid isikuid võtta, siis ega sellepärast ehitamata ei jää, vaid pigem ehitatakse edasi seadust rikkudes, seejärel aga läheb riigi ressurss mitte enam ehitiste ohutuse ja kvaliteedi tagamisele, vaid seaduserikkujate (süüdlaste) otsimisele ja karistamisele. Suureneks oluliselt riigi halduskoormus ja riikliku järelevalve fookus läheks peaeesmärgilt, mis on ohtude ja rikkumiste ennetamine, kõrvale. Kuidas siis maandada riske? Peeter Parre: Tegelikult on palju ka neid tellijaid, kes tellivadki elus vaid ühe objekti – ent kas on siin õige jätta loterii küsimuseks, kuidas tal ehitajaga läheb? Toon näite: meie teeme nii projekteerimist, autorivalvet kui ehitusjärelevalvet. Jälgisime elumaja küttesüsteemi rekonstrueerimist ja ma polnud näinud nii head ja tublit firmat, ainult üks märkus tekkis seoses ühe

toru kompenseerimisega, aga see märkus on kapitaalne ja vesi oleks rikkunud kõik tehtu, mis näitab, et seal firmas puudub pädev spetsialist. Ei ole loomulik, et omanikujärelevalve asendab ehitusfirmas pädevat spetsialisti. Indrek Peterson: Kui räägime reguleeritud tegevustest ja oleme kokku leppinud, et ka eramaja vajab projekti ja ehitusluba, siis neil, kes tahavad teenust osutada, neil peab ka olema vastav pädevus. Siin on jälle seesama püramiidi teema, et suuremad riskid oleksid maandatud. Aastas väljastatakse meil Eestis 6500–6700 ehitusluba. Kui võtame arvesse kõik tegevusalad, mille puhul täna kehtib pädeva isiku nõue, siis saame, et koos ehitamise, projekteerimise ja omanikujärelevalve tegevusaladega teeks see kokku üle 15-ne pädeva isiku ühe ehitise kohta. See tõstatab paratamatult küsimuse, kas me pole ehitusvaldkonna reguleeritud tegevusalade ja vastutavate isikute kutsekvalifikatsioonide nii kitsaste spetsialiseerumistega mitte üle pingutanud, sest pole just väga levinud juhtumid kus kutsetaotlejale 3 või rohkem pädevust antakse. Mina pooldan pigem regulatsiooni, mis võimaldab ausatel ettevõtetel proportsionaalsete ja mõistlike tingimustega registrisse pääseda, siis on nad meil ka näha ja selge ülevaade olemas, kes turul tegutsevad. Probleem tekib aga siis, kui turul tegutsevad ettevõtted, keda register ei näita, mistõttu me neid ka ei näe. See aga ei tähenda, et kui probleemi ei näe, siis ei ole seda olemas. Mina pooldan, et ka madalama kutsetasemega või ainult ehitusalase kõrgharidusega isik võiks lihtsamatel objektidel omanikujärelevalvet teostada, sest kui võtta arvesse, et aastas väljastatakse

Tuleb

vaadata üle, kui raskelt või kergelt meil kutseid antakse ning kas tänane süsteem on mõistlik. 6500 ehitusluba ja seda, kui palju meil on täna 7. taseme insenerikutsega omanikujärelevalve teostajaid, siis pakun, et füüsiliselt 80% ehitusobjektidest jääks üldse ilma järelevalveta. Lisaks ei lähe tavaliselt 7. taseme insener ju lihtsat objekti valvama, kuna keerukamatel objektidelgi on palju tegemist. Näiteks Soomes on kõrgema AA-klassi pädevuse taotlemisel minimaalne hariduslik nõue Mestarikoulutus ehk meie TEMT. Tõnis Tarbe: Omanikujärelevalve tase on niigi väga ebaühtlane ja lünklik, mina ei julgeks küll seda veel rohkem lahjendada. Omanikujärelevalve teemat võiks käsitleda täiesti iseseisvalt ja mitte ainult kutsesüsteemi aspektist. Kaur Kajak: Kutse omistamine on väga oluline, aga mitte ainuke ja tähtsaim tegur kvaliteedihindamisesüsteemis. Me tegutseme EL-i turul ja on näiteid, kus inimesi tuleb juba väljast sisse. Ta on saanud mõnes teises liikmesriigis tegutsemisõiguse, ta võibki siin tegutseda. Siin ei saa tekkida olukorda, kus me diskrimineerime oma ehitusettevõtjaid olukorras, kus väljast tulijad võivad tegutseda, samuti ei tahaks me, et meie inimesed lähevad mujale pädevust omandama.

Mil viisil peaksime liikuma edasi? Peeter Parre: Meil tuleb vaadata, et tegevus oleks mõtestatud. Tuleb määratleda eesmärk ja see, kuidas eesmärgini jõuda.

Tõnis Tarbe: Üks pool on baasharidus, teine aga elukestva õppe teema. Näiteks, kui olen kooli lõpetanud ja kolm aastat erialal töötanud, seejärel 8 aastat teisel alal tegutsenud ja nüüd soovin jätkata: siis ei saa eeldada, et kunagi omandatud haridus ja kutse on 8 aastat hiljem samas kvaliteedis. Siin on kutsesüsteemi sisu omal kohal ja toimiv, iseasi kas kõikide ehituses olevate erialade kutsete omistamise kord on proportsioonis vajalike oskustega erialal? Pigem vajab selgitamist, millistes lõikudes on tänane süsteem liialt kohmakas ja seda vajadusel õgvendada. Kaur Kajak: Leian, et kogemust tuleb rohkem hinnata, sellele võiks anda suurema osakaalu. Peeter Parre: Üldiselt võibki kerkinud küsimused jaotada kolme plokki: esiteks, mida teha, kui etteantud tähtajaks ei ole piisavalt kutsetega isikuid? Teiseks peaksime vaatama üle, kui raskelt või kergelt kutseid saadakse ja kas süsteem on mõistlik. Kolmandaks küsimus, kas ja millal on vajalik pädev isik. Indrek Peterson: Arvan, et meil on täna kaks teed: kas lihtsustada oluliselt ehitusvaldkonna kutseandmissüsteemi või reguleeritud tegevusalade pädevate isikute registreeringunõudeid, arvesse võttes nende suhestumist kutsetesüsteemiga. Kui täna küsida, kas oleme 01.juulil uute rakendussätete jõustumiseks valmis, siis tuleb kahjuks tõdeda, et ei ole. 19

T E E- E H I T U S

400

meetrit betooni Tartu idapoolse ringtee 2. ehitusala projekteerimine ja ehitus pakkus heldelt väljakutseid: ehitajal tuli hakkama saada nii looduskaitseliste piirangute kui uudse rippraketisega sillaehitusega. Ihaste sild valiti äsja aasta betoonehitiseks. TEKST: LIIVI TAMM PILDID: AS TREF

Äsja aasta betoonehitiseks valitud Ihaste sild on osa Tartu idapoolse ringtee ehitusest. „Tegu oli päris keerulise projektiga, muuhulgas tuli arvestada kolme erineva Natura-ala, Emajõe üleujutuste ja kalade kudemisega. Looduskaitsealuseid taimi tuli ka ümber istutada,“ meenutab AS Tref projektijuht Guido Lents. „Kuna ettevalmistustööde käigus rajati ka juurdepääsuteed, siis 2013. aasta suurvesi ehitusel probleeme ei tekitanud.“ Projekti töö- ja ajamahukaimaks osaks kujunes 400 meetri pikkuse Ihaste silla ehitus, mis moodustab projekti kogumaksumusest umbes 40%, projekteerimisele kulus seejuures kaheksa kuud. Üle Emajõe ulatuva silla peaava pikkuseks on koguni 90 meetrit. „Töötasime vanas jõesängis, vaiatööd olid keerulised,“ meenutab Lents. „Silla kümnele sambale on puuritud 103 vaia. Meil tuli eemaldada neli meetrit turvast ning kandvad kihid paljastusid

400 meetri pikkuse Ihaste silla ehitus oli keeruline: silla peaava pikkuseks on lausa 90 meetrit ja selle ehitusel kasutati mobiilset DOKA rippraketise süsteemi.

alles 29 meetri sügavusel, kusjuures ühes rostvärgis oli ligi meetrine vahe. Sügavaimad vaiad paigaldasime 34 meetri sügavusele, kasutades KellyCasing meetodit, siin lõi alltöövõtu korras kaasa Skanska.“ Silla sambad nõudsid eraldi raketise süsteemi valmistamist ja selleks tuli appi silla ehitaja AS

K-Most. Sammaste 1–3 ja 6–10 vahel on tegemist monoliitbetoonist järelpingestatud jätkuvtalaga, millel on monoliitbetoonist plaat ning sammaste 6–10 vahel on monoliitbetoonist järelpingestatud karptala. „Vaiad, sambad ja rostvärgid olid tegelikult veel suhteliselt lihtne osa, ent mida edasi, seda keerulisemaks läks,“ meenutab Guido Lents. „Näiteks karptala jaoks tuli paigaldada nii palju tellinguid, et neid toodi juurde tervest Baltikumist. Karptala armeerimine oli päris keerukas, karbi kõrgus on 5 meetrit, karptala sisemine kõrgeim mõõt on seejuures 3,6 meetrit.“ Ehitusprotsessi kõige keerulisemaks perioodiks kujunes 2014. aasta, mil 90 meetri pikkuse peaava ehitusel kasutati DOKA mobiilse rippraketise süsteemi ja mindi üle jõe. „Kui esimeste plokkide ehitus võttis aega neli nädalat, siis teiselpool jõge oli kogemus juba suurem ning saime valmis kahe ja poole

nädalaga. Nii suures mahus konsoolse valuna ehitust ei olnud varem Baltikumis tehtudki,“ meenutab Lents. „Lõpuks jäime väga rahule, et seda tehnoloogiat kasutasime. Ka ehituskoormuse mõju looduskeskkonnale oli väiksem: me ei läinud vette ega ei seganud seega kalade kudemist.“ Keerulised olid ka trosside pingutustööd. „Unikaalsed olid pingutustrosside ankrud. Selle raketise tegemine võttis päris palju aega,“ nendib Lents. „Ainuüksi sillale kulus 140 km pingestustrosse.“ Silla betoonpiirete vormid ja tehnoloogia tarniti Saksamaalt koos vajalike sertifikaatidega. Ihaste silla erilisust rõhutab see, et ta asub nii vertikaalselt kui horisontaalselt kõvera peal – niisugune lahendus kujunes väljakutseks nii projekteerijale kui ehitajale. Betoonitehnoloogiat tuli hästi vallata karptala ehitusel, pingutustrosside ankurdamisel ja pingestamisel, armeerimisel, samuti erinevates raketise süsteemides. 21

T E E- E H I T U S Ihaste sild Täitetööd 450 000 m3 Asfalteerimine 20 000 tonni Betoonitööd 10 500 m3 Betoonpiirded 2 900 jm kõrgusega 1,1–1,4 m Armatuuri kogus ca 1000 tonni Pingutustrossid Ihaste sillal kogupikkusega 140 km Ihaste sild 400 m, 10 samba ja 9 avaga sh peaava 90 m Ihaste silla peaava ehitusel kasutati DOKA rippraketist (esmakordne konsoolne betoonivalu rajatiste ehitusel Baltikumis) Objekti ehitusprotsess: 2012. aasta: ettevalmistustööd, juurdepääsuteed, ettevalmistustööd, maade probleemid 2013. aasta: väljakaeve, muldkeha ehitus, Ihaste silla ehitus 2014. aasta: katendi ehitus, Ihaste silla peaava ehitus 2015. aasta: avamine Looduskaitselised piirangud: Natura-alad: 3 erinevat ala Pinnavesi: Emajõgi, üleujutused Müra: rammvaiade kasutus keelatud, ehitusmüra Vibratsioon ja ehitustegevus Emajõe läheduses: kalade kudemine Taimestik: 1. ja 3. kategooria looduskaitselised taimed, ümberistutamised Loomastik: kahepaiksed Linnustik: Natura linnukaitsealad, piirangud Maksimaalne piirangute aeg: teeosal 13,5 kuud, sillaosal 15 kuud Reaalsed piirangud, mis takistasid ehitustööd 1 kuu: Projekteerimine: Rajatised: 4 projekti Teedeosa: 1 projekt Maastikukujundus: 1 projekt Kommunikatsioonid: 3 projekti Ehitusload: 15 erinevat luba Objekti andmed: Lepinguline maksumus: 20 751 391,00 eurot Lõplik maksumus: 21 443 444,45 eurot Kolm muudatust: summas 692 053,45 eurot Põhitrass: 2,9 km Ristuvad tänavad ja kogujateed: 2,2 km Jalgteed: 3,3 km Ihaste sild, 4 viadukti, Ihaste tee küna Kaitsevall: 700 jm Ehitaja: seltsing koosseisus AS TREF, AS Teede Rev-2, Lemminkäinen Eesti AS, AS K-Most, OÜ Toner-Projekt, Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ Ehitusaeg: 2012.–2015. aasta ehk 36 kuud Riigihanke avaldamine: 31.03.2011 Lepingukokkulepe sõlmimise kuupäev: 18.04.2012 Tähtaeg: 17.04.2015 Garantiiaeg: kuni 18.04.2020

B E TO O N

KODAlihtne ja eluterve KODA on uuendusmeelne väikeelamu, mis kogus postitiivset tähelepanu ka Aasta Betoonehitis 2015 konkursil. TEKST: VIVIKA VESKI PILDID: TAAVI JAKOBSON

Kui Kodasema meeskond tutvustas oma majaideed ehitusspetsialistidele, ütlesid need, et nii ei saa teha. Nüüd läheb maja varsti seeriatootmisse ja mitu endist skeptikut istub Kodasema töölaua taga. Kaks ja pool aastat tagasi asutatud Kodasema OÜ üks juhte Taavi Jakobson meenutab, kuidas asi alguse sai: „Kui vaatasime, kuidas inimesed elavad, leidsime, et võiks palju paremini. Ühelt poolt ebatervislikkus – uuringud, mis räägivad kortermaja magamistubade öisest süsihappegaasitasemest, mõjusid hirmuäratavalt. Teiselt poolt kohutas see, kuidas elamised energiat neelavad.” Hannes Tamjärve ja Andrus 24

Reinsooga kolmekesi leidsid nad, et võiks ehitamisega midagi ette võtta. „Kui vaadata, kuidas tehakse autosid ja kuidas maju, tundub, et autotööstus on mõnevõrra arenenum,” tõdeb Jakobson. Esialgu mõtlesid nad parandada olemasolevate hoonete energiatõhusust. „See oli väga frustreeriv projekt,” tunnistab Jakobson nüüd. „Arvasime, et see on probleem, aga saime teada, et probleem on palju suurem, kui me ette kujutasime. Täiesti hirmus, kuidas raisatakse.” Rumal pooltarkus Praegusel ajal räägitakse palju tarkadest majadest. Jakobson tunnistab aga, et tema jaoks on kõige rumalam pooltark maja. „Näiteks on ostetud suurepärane ventilatsioonisüsteem, küttesüsteem ja ja-

Esimese

prototüübiga tehti intensiivset mõttetööd aastajagu.

hutussüsteem, aga need kolm asja omavahel ei räägi, vaid püüavad vastastikku üksteist üle trumbata ja kõik põletavad energiat,” kirjeldab mees olukorda, mida tänapäeva majades sageli kohtab. Nii leidsid nad, et kõige mõistlikum on hakata ise ehitama. Siis ühinesid nendega ka juba Marek Strandberg, arhitekt Ülar Mark, ehitusettevõtja Kalev Ramjalg ja teised. Oli 2014. aasta september. Jakobson jätkab, et neil oli luksus tulla tühjale platsile, polnud vana taaka, mida kaasas lohistada. Tulles teistest valdkondadest, Taavi Jakobson ise on näiteks ITtaustaga, ei olnud neil kindlaid arusaamu, kuidas saab või ei saa ehitada. „Palju tarku inimesi, ilma igasuguse irooniata, tõesti väga tar-

ku ehitusspetsialiste, kes meie laua taha tulid, ütlesid alguses, et niimoodi ei tehta. Kui me ütlesime, et tore, et ei tehta, aga meie tahaks teha, siis mõned ütlesid, et niimoodi ei saa teha. Ja kui tõestada, et ikka saab, siis osa solvus, aga teistel läksid silmad särama ja nad ütlesid, et väga äge,” meenutab Jakobson. Näiteks on nende betoonipartner Rudus AS öelnud: „Teiega on mõnus, teiega peab mõtlema, ei saa läbi standardlahendustega.” Lihtsad päikesesirmid Nime KODA kandvast majast Harkujärve külas aianduskeskuse Ceres tagahoovis võib esimese hooga mööda minna seda märkamata. Hall betoonkast sulandub kevadtalvisesse maastikku. Mida lähemalt aga silmitseda, seda pa-

remini märkad, et tegu on tõenäoliselt ühe kõige põnevama majaga Eestis praegu üldse. Aga lihtne on ta sellegipoolest. Jakobson räägib, et nad ongi püüdnud võtta lihtsad tõed ja neid omavahel kombineerida. Kuigi alati ei vasta tõele, et uus on ammuunustatud vana, on see vahel ometi nii. Näiteks kui möödunud sajandi keskpaigas leiutati konditsioneer, unustasid paljud arhitektid sirmid ja väliskardinad ära. Nüüd hakkavad need koos keskkonnanõuetega tagasi tulema. Ka maja ühte seina enda alla võtva akna kohal on päikesesirmid – üks üleval, katuse jätkuna, teine ukse kõrgusel. Jakobson räägib, et neilt ikka küsitakse, mis on nende maja kõige suuremad uuendused, aga enamik on sellised, mida hästi näidata 25

B E TO O N ei saa. Näiteks neid lihtsaid sirme otsisid nad tükk aega, katsetasid erinevaid. „Otsisime, mis on optimaalne sirmikombinatsioon, mis hoiab suvise päikese väljas ja talvise, kevad-sügisese päikese sees. Lõpuks selgus, et kaks lihtsat sirmi, kui õigesti paigutada, teevad selle töö väga hästi ära,” räägib Jakobson. „Käisime väga keerukate lahenduste ja huvitavate geomeetriate, ka liigutatavate sirmide juures. Jõudsime aga selleni, et kui efektiivselt toimimiseks peab midagi liigutama, näitab see mõttelaiskust. Karp peab ise toimima õigesti. Ja toimib.” Peagi seeriatootmisse Harkujärve tootmishoones algab varsti KODA seeriatootmine. Valmis on konstruktorina kokkukäivad vineerist valulauad, mille abil valmistatakse puitbetoonkomposiitpaneelid, millest majad kohapeal kokku monteeritakse. Montaaž-demontaaž kestab neli kuni seitse tundi. Samadest paneelidest koosnevad majal nii seinad, põrand kui ka lagi. Jakobson räägib, et paneelide leiutamine võttis neil päris palju aega. Üldreegel on ju, et betooni ja puitu kokku ei panda. Betoon ja puit on seotud komposiidiks klaasplasttalaga, mitte metalliga. Esiteks on mass nõnda väiksem, teiseks ohustaks metalli korrosioon ja kolmandaks ei tahtnud nad tekitada majas olevate inimeste ümber Faraday puuri. „Kuna tänapäeval kasutatakse palju wifi-ruutereid ja muid lainetekitajaid, siis metallümbrisega ruumis, kust lained välja ei pääse, hakkavad tekkima juhuslikud peegeldused, mille tagajärjel võib näiteks inimese aju padja peal olla kaks kraadi soojem, kui olema peaks,” kirjeldab Jakobson halba stsenaariumi, mida nad pidasid

oluliseks vältida. Ta jätkab, et sisuliselt kogu hoone ripub kuue sentimeetri paksuse betoonkooriku sees. „Ühelt poolt on paneelid küll seotud omavahel komposiiti, aga samas kogu sisemus ripub väliskooriku küljes. Betoon jääb kandma ka siis, kui näiteks termiidid peaksid närima puitosa seest välja,” kirjeldab ta. Puidu ja betooni vahele käib soojustuseks vaakumisolatsioonpaneel. Komposiitpaneeli trükipressi valatakse betoon ja keeratakse siis puidupool värske betooni sisse. „Puit töödeldakse ja 24 tunni pärast on paneel valmis. Ilma mingi järeltöötluseta läheb paika. Seesama paneel on konstruktiivne element, soojustuselement ja ka viimistluselement,” räägib Jakobson. Puit on ristkiudplaat. Sellest samast on neil ka kontoris nõupidamislaud. „Oleme ise ära katsetanud võimalikult palju. Kui iga päev seesama pind on käte all, siis tun-

25m

suurune KODA püstitatakse seitsme tunniga.

ned, mida see endast kujutab,” ütleb Jakobson. Silitusi ihkav betoon KODA paistab ühtlase halli kastina ainult väga kaugelt eemalt. Mida lähemale tulla, seda rohkem hakkab betoon oma lugu rääkima. Jakobson ütleb, et nad otsisid tükk aega õiget betoonpinda. Lõpuks jõudsid purje juurde. Natuke mõjutas ka see, et nende arhitekt Ülar Mark on purjetaja. Jakobson näitab fotot, kus pannakse purje betoonimustri jaoks paika. „Paneeli tegemine meenutab natuke rätsepatööd,” muheleb ta. Nad taaskasutavad merel tormi käes räbaldunud purjesid. „Tihtipeale juhtub inimestega, kui nad meie maja juurde tulevad, et nad hakkavad seda silitama. Paistab, et majale see väga meeldib. Ja inimestele ka,” räägib Jakobson. „Mulle oli üllatus, et betoon on nii tundlik. Soe, mõnus.” Mõnest kohast katsudes meenutab betoonipind krobelist looduslikku puitu,

Samadest paneelidest koosnevad majal nii seinad, põrand kui ka lagi.

KAEVANDAMISTÖÖD KILLUSTIKU TOOTMINE

25 AASTAT EESTI TURUL OTSE TOOTJALT: KILLUSTIK PAEKIVI KIVILIIV SIDUMATA SEGUD(ETTETELLIMISEL) ja KOHALETOOMINE

Info: tel. 657 1144 tellimus@killustik.ee www.killustik.ee

B E TO O N

mujal jälle oma sileduses siidriiet. Jakobson räägib, et maja paneelid on kokku monteeritud peaaegu nulltolerantsiga. Viis millimeetrit on vuugivahe, mille tihendid ära täidavad. Vundament on plaatvundament. Praegu on see paigutatud killustikalusele, sest koht on ebatasane. Aga maja võib ka asfaltplatsile panna või kaubanduskeskuse katusele. Esimesel prototüübil on elektri-vee-kanalisatsiooni sissetulek tehnoloogiaplokki alt maa seest. Järgmisel on lisaks võimalik tulla sisse maapinna tasandilt. Katus on nullkaldega. Maja tagaseinas olev tehnoplokk on ühtlasi vihmaveerenn ja -toru. Lumi võib rahulikult katusel seista, katus kannatab viie kilonjuutonilist survet ruutmeetrile. Eestimaa lumekoormuse rahuldab rahulikult ära. Talvel oli kena lumemütsike peal, siis sulas ära. Aken on neljakihiline klaaspakett. Tänu sellele võib näiteks talvel külmaga toas rahulikult vastu akent nõjatuda, ilma et jahe hakkaks. Maja on helikindel. See oligi eesmärk, kuna maja on mõeldud eeskätt kasutamiseks linnaruumi tihenduselemendina. Üllatusena selgus aga, et sellel on ka oma nõrk külg. Kui välismüra ei kuule, häälestub kõrv nii ümber, et väikseimgi sisemüra 28

KODA on mõeldud elamiseks ühele kuni kahele inimesele.

võib hakata häirima. Oma inimesed on kõik seal elada proovinud ja tagasiside esimestelt elanikelt oligi, et muidu on kõik hästi, aga soojuspump lärmab. Praegu tõstsid nad soojuspumba lihtsalt eemale, aga püsiv lahendus on, et aktiivse välisosaga soojuspumbalt lähevad nad üle passiivsele. Järgmises mudelis on nad ka tehnoploki tõstnud betoonseinast

väljapoole, nii et kõik müratekitajad jäävad välja. Oma 25-ruutmeetrise pinnaga mõjub KODA seest ootamatult avarana. Oma osa lisab sellele ka kõrgus. Jakobson räägib, et edaspidi tahavad nad lisada veel panipaiku, kuid sealgi saab kasutada ära maja kõrgust, avaruse tunnet ohvriks ei tooda. KODA on mõeldud elamiseks ühele kuni kahele inimesele, kuid edaspidi mooduleid kombineerides võib sinna sisse seada ka näiteks klassiruumi või stuudio. Elamiseks on majas olemas kõik vajalik – lisaks diivaniga eluruumile köögiosa ahju, kappide ja nõudepesumasinaga, märgruum duši, kraani, WC-poti, pesumasina, mustapesukapi ja riidekapiga. Viimane toimib ühtlasi ventilatsioonilõõrina – nii tuleb kappi kuivem toaõhk ja kapis olevad riided ühtlasi summutavad ventilatsioonimüra. Toa tagaossa märgruumi kohale jääb magamisase, kuhu viib väike

trepp. Sealt avaneb uhke vaade läbi suure akna õue. Jakobson unistab, et akna juurde võiks teha töökoha, kus mõni aste trepist üles minnes on töölaud. Lõpetad töö, tuled paar sammu trepist alla, võid asjad laiali jätta, pole silme all, hommikul lähed jälle üles ja jätkad. „Käin seal aeg-ajalt treppredeliga istumas,” lisab Jakobson. Ta kinnitab, et sealt avanev vaade on veelgi vägevam kui voodist. Plussenergia tulekul KODA meeskond on välja arvutanud, et aastane kütmise elektrikulu majas on 80 eurot. Aga tundus, et saab veelgi paremini, nõnda on järgmisele mudelile tulemas päikesepaneelid katusele ning hoone hakkab toimima plussenergiamajana. Maja jääks siiski elektrivõrku, sest talvel ei suuda päikesepaneelid maja energiatarvet rahuldada. Üksiku maja tasandil läheks aga akupark väga suureks, sest kui

näiteks ahjus süüa teha või veekeetjaga vett keeta, tõmbab see aku kiiresti tühjaks. Kuid iga majasse tulnud kilovatt kasutatakse juba praegu lõpuni ära. Näiteks on üks suuremaid energiakulusid vee soojendamine duši all käiguks. Kasutatud pesuveest võetakse hallvee energiavahetiga energia tagasi. Maja jahutus toimib suvel nii, et sissetulev viie- kuni kaheksakraadine vesi, enne kui see boilerisse läheb, käib läbi ventilatsioonisüsteemis oleva kalorifeeri, jahutab õhku. Arvutused on näidanud, et kui maja on suunatud esiküljega lõunasse ja veebruari päikeselistel päevadel on küte välja lülitatud, tekib majas 26 kraadi sooja. “Liigsoojusest vabanemiseks ei hakka aga tööle konditsioneer ega sel hetkel ka mitte vaba jahutus, sest maja teab, et on talverežiimis, vaid maja hakkab juhtima liigsoojust enda all olevasse betoonplaati,” kirjeldab Jakobson.

Maailm täis ideid

odasemal on tootmishoone nurka sisse seatud lihtsad kontoriruumid. Ühe tüüpilise tööpäeva hommikul koguneb rahvas sinna ümber laua arutama ja ideid vahetama ja teeb seda tundide kaupa. Nõnda on sündinud mitmeid lahendusi. Arhitektid teises toas otsivad võimalusi, kuidas kasutada veel paremini ära siseruumi ning kuidas risttahukaid omavahel kombineerida. Neist saab näiteks leibkondadele teha suuremaid maju, kui uks vahele panna või kaste üksteise otsa asetada. Majadest saab kokku panna ka terveid külasid. Maja esimese prototüübiga tegid nad intensiivset mõttetööd aasta. Nüüd imestavad paljud, kuidas nad nii ruttu said. „Meil oli hästi palju häid sõpru, kes käisid meiega arutamas. Kui inimestelt küsida ja kõrvad lahti kuulata, siis maailm on ideid täis,” selgitab Taavi Jakobson.

18V

Lithium-ion

Tükeldussaag DLS713

Ketassaag DSS610/DSS501 /DHS630

Höövel DKP180

15min - 1.5Ah

Universaaltööriist DTM50/ DTM51

Liidesfrees DPJ180 Ekstsentriline lihvmasin DBO180

Kiirlaadimine DC18RC 1.5 Ah BL1815N

Tükeldussaag DLS714

Otslihvkäi DGD800/DGD801 Nurklihvkäi DGA452/DGA504 DGA505

Ketassaag DHS710

Nakerdaja DJN161

22min - 3.0Ah

Puurvasar DHR264 Puhur DUB361/DUB362

Plekilõikur DJS161 DJS101

Kiirlaadimine DC18RC 3.0 Ah BL1830

Plekilõikur DJS130

Hekilõikur DUH651

Lintsaag DPB180/DPB181

36min - 4.0Ah

Armatuurilõikur DSC162/DSC191

Kiirlaadimine DC18RC 4.0 Ah BL1840

36V jõudlus kahest 18V akust. Rohulõikur DUR361U Trimmer DUR362L

Universaalsaag DJR183/DJR181

Metallisaag DCS550

45min - 5.0Ah

Lööknurkmutrikeeraja DTL063

Kiirlaadimine DC18RC 5.0 Ah BL1850

Laadijad: DC18RC (kiirlaadija)

Akumootorsaag DUC302

Puurvasar DHR242/DHR243 /DHR202/DHR241

Lindikruvikeeraja DFR550

DC18SD DC18SE (3.0/1.5 Ah: 60/30 min)

Nurktrell DDA350 Kruvikeeraja DFS451 Lööknurkkruvikeeraja DTL061

Muruniiduk DLM380

Löökmutrikeeraja DTW251/ DTW450

Kiirlaadija DC18RD 2 akule (3.0 Ah: 22 min)

DC18SF 4 akule (3.0 Ah: 60/120 min)

Löökkruvikeeraja DTD146/DTD129 /DTD147/DTD152

Akuto DVC86

4-M DTP1

olmuimeja 61L

Liistunaelapüss DBN500

Klambripüss DST221

Tikksaag DJV181 DJV180 DJV182

Silikoonipüss DCG180B

Naelapüss DPT351 Akumootorsaag DUC122

Tolmuimeja DVC350

Silikoonipüss DCG180 Betoonivibraator DVR350/DVR450 /DVR850 Murukäärid DUM168

Trimmer DUR182L

Puhur DUB182/DUB183 Trimmer DUR183L

Hekilõikur DUH523

Trimmer DUR181

Tolmuimeja DCL500

+ 0 6 1 u k 1 a det! a e s

Tolmuimeja DCL180/DCL182

Kiivriventilaator DCF050 Raadio lamp DMR050 LED lamp DML802 Lamp DML800/DML185

LED lamp DML801

LED lamp DML186 LED lamp DML805

Luminofoorlamp DML184

Ventilaator DCF201

Raadio BMR102/BMR106B Kohvimasin DCM500

Akutrell DDF482

Akutrell DDF458

Mode trell 141 Akulööktrell DHP459

Akulööktrell DHP453/DHP480/DHP456/ DHP458/DHP482

Akutrell DDF453/DDF459/DDF456/ DDF480

Soojendusega jope DCJ200

www.makita.ee

R A I L B A LT I C

Rail Baltic: pikk ajalugu, palju k체sim채rke 32

Vasakult: Raivo Vare, Enno Rebane, Priit Humal. Foto: Merike Kütt

EhitusESTile vahendasid oma mõtteid seoses Rail Balticu planeerimisega majandusekspert Raivo Vare, Priit Humal kodanikuliikumisest Avalikult Rail Balticust ning Enno Rebane Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust. TEKST: LIIVI TAMM

„Tegelikult on trassi paiknemise küsimus teisejärguline. Peaksime alustama sellest, mis on selle raudtee eesmärk. On mõttetu vaidlus, kas või kuidas läbib raudtee Nabalat või mõnda muud kohta, asja võti on Rail Balticu funktsionaalsuses mitte ainult ehitamise ajal, vaid ka siis, kui raudtee on valmis ja selles, mis on meie alternatiivid,“ sedastab oma seisukohad Raivo Vare. „Asi pole vaid selles, kui kaugelt karjäärist otsustatakse mingit materjali tuua.“ Nõudlust kaardistamas Rail Balticu diskussioon on olnud paljuski kontsentreeritud ini-

meste liikumisvõimaluste parandamisele – retoorika kiirest ühendusest Berliini on tundunud ahvatlev. Ka diskussioon läbi Tartu suunduva trassi kasutusest keskendus just reisijateveo aspektile. „Reisijad ei maksa nende mahtude, maksumuste, distantside ning asustustihedusega Rail Balticut kinni,“ nendib Vare. „Ainuke variant on täiendav finantseerimine: üks võimalus vahe kinnikatmiseks on EL-is vastavalt uuele reeglistikule teoreetiliselt olemas. Teine variant on katta vahe kaubaveoga, siinkohal arutletakse, mida peaks kaubavedu pakkuma ja kas on nõudlust.“ Tänaseks on loobutud algsest ideest, mille kohaselt muutunuks Rail Baltic koos Peterburi-Tallinna lõiguga ka Vene inimeste ja kaupade liikumise kanaliks KeskEuroopasse: Venemaaga seonduvalt ärimudeli ehitamine ei näi reaalne. Seega on teisenenud diskussiooni sisu. „Peterburi suunal saime rääkida 7,2 miljonist elanikust. Sisuliselt on Baltikum ja Soome kokku sama suured,“ nendib Vare. „Teine aspekt oli Venemaaga seotud kaubaveo unistus, ent peame arvestama, et ringiga ei hakata siit kaupa vedama. Meie mahud on marginaalsed: oletame, et mingi osa Soome kaubast, näiteks 1/3, tuleb merelt raudteele, võib-olla tuleks Rail Balticule üle ka osa paberivedudest, seda siis kokku suurusjärgus kuni 15 miljonit tonni veoks rööpa peal. Kui aga Soomest kaupa ei tule, ei saa raudtee tasuvust tagada ja aastas tuleb peale maksta 60–70 miljonit. Kui kaup tuleb, on teine asi.“ Selle seisukohaga nõustub ka ettevõtja Priit Humal kodanikuühendusest Avalikult Rail Balticust, kes on Rail Balticu tasuvusanalüüsidesse põhjalikult süvenenud. „Naftat keegi vedama ei hakka, see läheb laevale. Paberi osas peame arvesta33

R A I L B A LT I C Tallinn

ma, et Lääne-Soome Rauma sadamast on Tallinnasse sama maa mis Gdanskisse. Vahepeal arvati, et meretranspordi hinda kergitab väävlidirektiiv, ent see pole prognoositud mõju avaldanud. Pole põhjendust, miks kaup peaks raudteele tulema, kui see on kallim.“ Üheks võimaluseks autode vedu platvormidel Vare näeb hetkel tasuvuse saavutamise võimalusena veoautode või haagiste vedu platvormil. „See oleks lahendus, aga eeldaks kolme riigi koostööd ja ühiselt kehtestatud reegleid ning Euroopa Liiduga kooskõlastamist. „Niisugusesse konstruktsiooni oleks võimalik uuesti liita ka Venemaa, lisaks tunneksid huvi soomlased. Samuti oleks see keskkonnasäästlikum,“ kirjeldab ta. Autorongidele või haagistele endale saaks ekspluatatsioonikuluna mõelda täiesti mõistliku hinna, ainuke probleem on see, et raudteel on vaja vastavaid kogumis- ja jaotuspunkte.“ Niisuguse lahendus aga muudaks kogu transpordisektori konkurentsisituatsiooni ja nõuaks eraldi analüüsi: „Kui 3 Balti riiki ja Poola keelaksid sisuliselt autode veo maanteel, siis oleks see võimalik. Kesk-Euroopas on selliseid lahendusi rakendatud, nt Austrias, Šveitsis üle mägede veol. Tegu oleks täiesti teistmoodi logistikaga, kus veoautode osa saaks minna Ro-Ro peale, haagised eraldi, masinad eraldi.“ Isereguleerumise printsiibile siinkohal loota ei saaks ja see eeldaks piirangute loomist. „Täna on ka liikumiskiirused raudteel väiksemad kui autodel, aga kui veokid või väikeautod saaks edasi 160 km/h, oleks teine asi,“ lausub Vare. Priit Humala hinnangul võiks selle lahenduse üks argument olla ka see, et rongil sõitmise aeg läheks rekkadel puhkeajana arves-

Tapa

Eesti

Parnu

Tartu

Valga

Ventspils

Valmiera Tukums

Läti

Riga

Jelgava

Liepaja

Daugavpils

Šiauliai Radviliškis Klaipeda

Leedu Kaunas

Vilnius

Olemasolev raudteevõrk

Planeeritav Rail Baltic

se: „Kui veoauto juht sõidab meeriku äis ja paneb auto rongile, siis saab ta hakata puhta meerikuga Varssavist sõitma. Samas on selge, et administratiivsete meetmetega autode rongidele „surumine“ tähendab meie ettevõtetele kulude kasvu ja konkurentsivõime langemist. Kas seda tahetakse? Iseenesest saaks seda ideed

arendada ka praegusel raudteel.“ Tänased Rail Balticu tasuvusarvutused lähtuvad traditsioonilisest lähtekohast „tõstan kauba peale ja maha“. „Siin on reaalsus see, et vähemalt esimese 15 aasta jooksul ei ole tasuvust,“ hindab Vare. „Reisijateveos on asi täpsemalt teada: rongid konkureerivad 500–700 km distantsidel juba odavlennufir-

Narva

madega, arvestama peame nii reisimiseks kuluvat aega kui hinda. Meil on Vilniuseni 700 kilomeetrit ja kui Varssavi–Berliini raudtee 550 km distantsil kiirusega 100 km/h sõitvas reisirongis maksab 2. klassi pilet 49 eurot, siis kolm korda pikemal distantsil saab hind ekstrapoleerides olema ca 165 eurot. Võrrelgem seda odavlennnupileti hinnaga Berliini, mis algab samuti 49 eurost. Lisaks sõidavad Varssavisse odavamalt bussid.“ Baltikumi ja Rail Balticu väljakutse – leida ühine keel Ühisprojekt eeldab ühist tööd projekti õnnestumise nimel. Eestlased, lätlased ja leedulased ei ole paraku ühel nõul. „Leedu on alates 1994. aastast pidanud vajalikuks vedada Euroopa laiusega rööbas Kaunaseni ja seda kaubaveo eesmärgil. Rajada sinna nii ida-lääs kui põhi-lõuna suunaliste kaupadele ümberlaadimisbaas ja teenida selle pealt. Nad on selle täna realiseerinud – 120 km/h võimaldav paralleelrööpaga trass on Kaunaseni olemas, selle uuendamiseks said nad isegi Euroopa raha ning püüavad seda nüüd ka käiku anda, lahendades enda jaoks kaubaveo teema viisil, nagu nad alati tahtnud on,“ kirjeldab Vare. „Seal on tugev huvi, et kaubavedu kontrollitaks Kaunase sõlme kaudu.“ Reisijateveos soovivad leedulased lülitada projekti praeguse trassi kõrval veel nn Vilniuse loop’i ehk trassi kaart, mis sõidaks nende pealinnast läbi. „Neil on soov ehitada Kaunase-Vilniuse vahel olemasoleva 100 km/h võimaldava 99 kilomeetri pikkuse otsetee kõrvale uus trass, mida saaks realiseerida vaid Euroopa Liidu rahadega ja hetkel kokkulepitud Rail Baltic projekti väliselt. See lisaks maksumusele kuni 1,2 miljardit ehk sama palju kui kogu meiepoolne projekti maksumus. Neid survestati sellest mõttest loobuma

Raha

Rail Balticule tuleb teiste Eestis ehitatavate objektide arvelt. ja nad on väidetavalt olnud nõus, aga ma arvan, et nad lükkasid lihtsalt asja edasi. Lisaks pole poolakad Varssavi-Suwalki otsale tänaseni panustanud, kuigi uude finantsperioodi on nüüd raha pisut kirjutatud, olgugi, et vaid osaliseks piirkiiruse tõstmiseks, ja sedagi vaid Byalostokini. Sealt edasi aga on praegu lõike, kus rongide piirkiirus on vaid 30-40 km/h,“ räägib Vare. Ehitajad loodavad tööd, hangete ülesehitus alles selgub Kui Rail Balticu projekt peaks ehitusfaasi jõudma, määrab hangete ülesehitus, kui palju on kohalikule ehitajale projektiga seonduvalt tööd. „Oodata on rahvusvahelisi hankeid, kuhu tulevad konkureerima suured ettevõtted mujalt riikidest,“ ennustab Vare. „Kohalikud saavad ilmselt tööd koostöös nendega.“ Harjumuspärase tee-ehituse hankega Rail Balticu ehitamist Vare sõnutsi võrrelda ei maksa: „Täna me ei tea, kas hanked tulevad juppide kaupa või kogu Baltikumi trassi lahendusena. Usun, et vähemal pealisehitusliku tehnoloogia osas ilmselt tuleb mingi riikideülene kogu trassi kattev suurhange. Muus osas on võimalikud ka hanked jupiti või riigiti.“ Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnutsi võib eeldada, et killustik ja rööpad imporditakse. Kohaliku tooraine osas saame rääkida raudteealustest betoonliipritest, lisaks

pakuksid Eestis tööd 80 ristumise väljaehitamine ning enam kui 200 kilomeetri pikkuste abiteede ehitus, kus eeldatavasti kasutatakse kohalikku materjali. „Materjalide osas tuleks uuringud kohe käivitada,“ hindab ta. „Peame arvestama, et karjääri avamine võtab mitu aastat ja selleks eeltöid alustama.“ Rail Baltic pole lisarahastus, summad on Eestile eraldatud „Oluline aspekt on ka eeldus, et Rail Baltic toob Eestile suuremastaabilist lisarahastust. Tegelikult on tegu Eestile eraldatud rahadega, mille arvelt väheneb muude objektide, näiteks ka maanteede, rahastus,“ lausub Humal. „Tüüparvamuse kohaselt ei tohiks kingitud hobuse suhu vaadata, sest tööraha jääb Eestisse, ent need Eestile eraldatud summad võiksid minna ka olemasoleva raudteevõrgu arendamiseks, siis oleks töö olnud lihtsalt teises kohas ja seda saaksid teostada Eesti ettevõtted ise hankeid võites.“ Humala kinnitusel võiks kaaluda olemasoleva parendamist ja kiiruste tõstmist, sel juhul oleks tegu Eesti ehitajale hoomatavate mahtudega: „Kui parandada olemasolevaid trasse juppide kaupa, siis üks ehitaja võidab ühe hanke, teine teise. Need tükid oleksid jõukohased. Kui Tallinn-Riia trass aga läheb tervikuna hankesse, siis tullaksegi seda väljast ehitama.“ Rail Balticu alusuuringutes on kaalutud erinevaid kiiruseid. Kuni 160 km/h kiiruse saab luua olemasoleva 1520 mm rööpalaiuse jaoks rakendatava tehnoloogia täiustamise abil, ent jõudmaks kiirusele 200 km/h, on investeeringute maht kordades suurem sõltumata rööpalaiusest. „2006. aastal Taani konsultatsioonifirma COWI tehtus 240 km/h varianti põhjalikult ei analüüsitudki, AECOM-i 2011.aasta uuringus oli just otsetee ja kiirus aluskriteeriumiks,” lausub Vare.

R A I L B A LT I C

20 aasta jagu ajalugu

ail Balticu nimetus on uus, aga ideed on juba kaua arutatud. „Taasiseseisvunud Baltikumis käis 1990. aastatel järelhaakena 2 vagunit Berliini, aga sõitjaid nappis ning 1997. aastal otsustati Balti raudteede taotlusel transpordiministrite poolt, et see liiklus suletakse,“ meenutab Raivo Vare. „See kõik toimus olemasoleva raudtee infrastruktuuril. Kogu Rail Balticu projekti algpunkt oli aga aastal 1994, mil määrati Euroopas nn Kreeta transpordikoridore, kus number üks omistati Berliin-Tallinn trasside omale. Tänaseks on see koridoride süsteem transformeerunud TEN-T-iks.“ See koridor koos-

Maaletooja ja müüja: Harjumaa, SAUE 76505, Tule 20. Tel 670 9621. Mob 528 2732, 521 8462 Valgamaa, VALGA 68204, Petseri 40. Mob 524 1759

www.sami.ee

Üks masin, sada töövahendit ja palju töövaldkondi. Avant on ehitusplatsil kui kahveltõstuk, laadur, ekskavaator või lammutusrobot. Kasutatav ka jõuallikana. Lisaks on laadurit lihtne transportida ja vajadusel kraana ja kinnituskonksude abil korruste vahel liigutada. Ehituseks sobivaimad Avanti seeriad on 600 ja 700. Vaata lisa: www.avanttecno.com/www/ee/

1990.

aastatelgi käis järelhaakena kaks vagunit Berliini. nes kahest osast – Via Baltica ja Rail Baltica: „Täna kannab see raudtee nime Rail Baltic. Hetkel, mil ta tekkis, olid põhiparameetrid samad, mis täna: sooviks oli luua eraldiseisva saarena mõjuvale Baltikumile raudtee otseühendus Kesk-Euroopaga.“

Vare kinnitusel oli leedukatel juba siis plaan viia kaubaveo osa Euroopa rööpalaiusega ainult kuni Kaunaseni, kus oleks ümberlaadimisjaam. Täna on lisandunud ka kiiruse dimensioon ja teiseks salamisi ka julgeolekupoliitiline aspekt ehk vajadusel suuregabariidiliste varustusmasside kiirem vedu maismaad mööda ehk teisisõnu sõjalisel otstarbel. „Aastaid oli Balti riikide ja ka EL-i prioriteet siiski maantee ja Via Baltica. Nüüd on taas tõusnud esiplaanile raudtee. Selles on omad teened ka „meie mehel Brüsselis“ ehk endisel transpordivolinikul Siim Kallasel,“ sedastab Vare.

Katusemeistrid võtavad omavahel mõõtu

el kevadel, 23.–24.04 toimub Tallinnas Eesti Näituste messialal aiandusmessi raames rahvusvaheline noorte katusemeistrite võistlus BALTROOF 2016. Võistlusala on õues mere äärest treppidest üles minnes kohe paremat kätt. Eestis toimub võistlus see võistlus teist korda: eelmise korraldas nelja aasta eest Moostes Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit.

Võistlus toimub kolmes kategoorias, nagu juba traditsiooniks on saanud: kivikatused (keraamilised, betoonkivid), plekk-katused (valts) ning lamekatused (SBS ja PVC). Esmajärjekorras on oodatud noorte (kuni 26-aastaste) võistkonnad, kuhu kuuluvad 2 võistlejat ja 1 juhendaja (mentor). Juhul, kui noorte võistkondade kõrvalt jääb ruumi, saavad osaleda ka vanemad meistrid. Võistkonda ei

pea kuuluma ühe firma inimesed. Tänavu on võistlejaid oodata ka naaberriikidest: Lätist, Leedust ning Venemaalt. Eesti parimad noorte võistkonnad pääsevad riiki esindama noorte katusemeistrite MM-le, mis toimuvad 2016. aasta hilissügisel Varssavis. Seni on meie katusemehed esinenud väga hästi: oleme osalenud kahtedel viimastel MMvõistlustel ja võitnud kolm medalit! Baltroofi võistluse parimad esindavad Eestit katusemeistrite MM-il. Fotodel hetked eelmiselt MM-ilt.

Katusemeistrite kutseõpe aina tõhusam

evadel avati Eesti kolmes kutseõppeasutuses kolm katusemeistrite rühma ja seda juba teist aastat järjest. Initsiatiiv sellise õppe algatamiseks tuli mõne aasta eest Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidult. Tallinna Ehituskoolis õpetatakse lamekatusekatjaid, Haapsalu KHK-s ja Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis katuseplekkseppi. Ennast täiendavad nii mõningase kogemusega töömehed kui ka algajad. Tegu on aastase õppega,

kus koolis toimub nii teoreetiline kui ka praktiline õpe ja väga suur osa on praktikal katusefirmades. Lamekatusekatjate puhul kasutatakse populaarsust koguvat õpipoisi õpet. Õpetajateks on katuseala spetsialistid, näiteks Tallinna Ehituskoolis Alo Karu, Enn Tammaru TTK-st, Marko ja Mart Ponder Westhausist, Enno Rahuoja SFS-st, Aile Pilberg, koolipoolne kuraator on Ferdinand-Aivar Tõnisson. Peale kutseõppe lõppu

on meestel võimalik sooritada kutseeksam. Katusekutsete hindamiskorra väljatöötamine SA Innove egiidi all on lõppjärgus. Samuti toimub praktiliste eksamite korra uuendamine Eesti Ehitusettevõtete Liidu juhtimisel. Loodetavasti saavad tublimad ametikoolid varsti kutse omistajate õigused, et lõpetajad saaksid lisaks kooli lõputunnistusele ka kutsetunnistuse. Katuseuudised koostas Riho Reispass, Eesti Katuse-ja Fassaadimeistrite Liit

3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele. 2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty

SEADUS

Tehase tootmisohje ja toote tüüp

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT

õigi ehitustoodete puhul peavad tootjad täitma kahte põhimõttelist nõuet: neil peab olema tehase tootmisohje ning peab tehtud olema toote tüübi määramine. Määratlused Euroopa ehitustoodete määrusest (CPR): tehase tootmisohje – asjakohaste ühtlustatud tehniliste kirjelduste kohaselt tehases teostatav tootmise dokumenteeritud pidev sisekontroll; tootetüüp – ehitustoodet esindavate toimivustasemete või -klasside kogum, mis on seotud toote põhiomadustega ja mille tootmiseks on teatavates tootmisprotsessides kasutatud teatavat kombinatsiooni toormaterjalidest ja muudest komponentidest. Tootmisohje Tehase tootmisohje tähendab tootja poolt läbiviidavat pidevat tootmise sisekontrolli (tootmise kontrollimist ja korraldamist). Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt dokumenteerida ning kehtestada kirjalikult normide ja juhistena. Asjaomase tootmisohjesüstee-

mi dokumendid kindlustavad ühise arusaamise kvaliteedi tagamisest ja võimaldavad kontrollida nõutavate tooteomaduste saavutamist ja tootmisohjesüsteemi tõhusat toimimist. Tootmisohjesüsteemi korraldamise ja rakendamise eest vastutab tootja. Tootmisohjesüsteemist tulenevad ülesanded ja vastutus tuleb dokumenteerida ja dokumentatsioon hoida asjakohasena. Kindlasti on oluline tähele panna, et tootmisohje olemasolu kohustus ei tähenda seda, et tootjal peaks olema kvaliteedijuhtimissüsteem. Samas kehtib vastupidine ehk kui tootjal on olemas ISO 9000 seeria standarditele vastav kvaliteedijuhtimissüsteem ja see kvaliteedijuhtimissüsteem on seotud asjakohase harmoneeritud tehnilise kirjeldusega (näiteks tsemenditootja on kvaliteedijuhtimissüsteemi sisse kirjutanud ning kasutusele võtnud standardi EN 197-1), siis võib lugeda ka tootmisohje nõuded täidetuks. Konkreetset toodet puudutavad tootmisohje nõuded on toodud selle toote tehnilises kirjelduses (standardis või ETA-s). Põhinõuded tootmisohjele on sarnased. Esimene lähenemine tootmisohje nõuete üldistamisele on toodud juhendis B (Guidance Paper B), mille võib leida näiteks siit: http://eurocodes.jrc.ec.europa.eu. Mitmesuguste konkreetsete toodete tootmisohje ja selle sertifitseerimisega seonduva kohta on teavitatud asutused koostanud konkreetseid juhenddokumente, näiteks täitematerjalid, müürikivid, betoonelemendid jms. Veel on teavitatud asutused koostanud üldistava juhendi – mi-

da kontrollida tehase tootmisohje puhul. Toote tüübi määramine Pärast uue tootetüübi väljatöötamist ja enne selle turule viimist tuleb läbi viia toote tüübi määramine, kinnitamaks, et arendamisel prognoositud omadused vastavad tehnilise kirjelduse (standardi või ETA) nõuetele, ning toote omaduste toimivus tuleb deklareerida. Toote tüübi määramine võib olla füüsikaline katsetamine, arvutus, viide tabelväärtustele või meetodite kombinatsioon. Kui lähtematerjalide allikas, koostis või liik on oluliselt muutunud või tootmistingimused on sedavõrd muutunud, et tootja hinnangul on tegemist uue tootetüübiga, tuleb toote tüübi määramist korrata. Tootja võib määrata tootegruppe, mis võivad sõltuvalt kõne all olevatest omadustest üksteisest erineda. Toote tüübi määramise protsessis võib tootja arvesse võtta juba olemasolevaid tulemusi. Tootja võib kasutada kellegi teise tehtud toote tüübi määramise katsete tulemusi (nt teise tootja või uuringu, tehnoloogia ja arenduse alaste teenuste pakkuja), tõendamaks oma toimivusdeklaratsiooni nõuetele vastavust toodete puhul, mis on valmistatud sama kavandi alusel, samadest toormaterjalidest ning komponentidest samade tootmismeetoditega, eeldusel, et katsetulemuste omanik on andnud selleks loa ja tulemused kehtivad mõlema osapoole toodete puhul. Näiteks avatäidete tootmisel, kus profiilitootja on lahendused välja töötanud ning katsetanud ja annab katseprotokollid lepinguliselt kasutada väiketootjale, kes konkreetseid aknaid toodab.

Structo Industry OÜ alustas tegevust 2004. aastal ning on pälvinud klientide ja koostööpartnerite heakskiidu tänu oma toodete kvaliteedile ja usaldusväärsusele. Kaubamärgiga L-Uks pakume laia materjalivalikut (spoon, värvitud mdf, melamiin, alumiinium, peeglid, klaasid jpm.), kvaliteetset mööblifurnituuri ning kaasaegset tehnoloogiat nõudlike, funktsionaalsust ja loomingulisust ühendavate sisustusideede teostamiseks mõõtmisest paigalduseni. Liuguste osas oleme saavutanud Eestis juhtpositsiooni – toodame ca 500-600 liugust nädalas, millest ligi 50% läheb Soome turule ning laiendame koostööd ka Rootsi edasimüüjatega. Lisaks liugustele ja garderoobidele valmistame kaubanduskeskustele ning bürooruumidele vaheseinu alumiinium- ja puitraamiga ning püstraamita klaasist lahendusi.

EESTI SUURIM LIUGUSTE TOOTJA

Teeme koostööd Eesti, Soome ja Rootsi ehitusfirmade ja edasimüüjatega, ehitusmaterjalide jae- ning hulgimüüjatega ning oleme oma suurklientidele välja töötanud nende spetsiifilistele vajadustele vastavad standardiseeritud tootesarjad, mille tellimuste kogused on varieerunud mõnest ühikust tuhandeteni. Ärikliente teenindab projektimüügi meeskond ning erakliendid on teretulnud külastama meie edasimüüjaid üle Eesti.

Structo Industry OÜ info@L-uks.ee www.L-uks.ee

Eritellimusel liuguksed, garderoobid ja vaheseinad

SEADUS

Ehitusseadustikku tõlgendatakse erinevalt Ehitusseadustikul puudub ülevaatlik seletuskiri ja ministeerium ei ole jõustunud seadust avalikult tutvustanud, mistõttu on praktikas tekkinud mitmeid tõlgendusi, kuidas peaks seadust lugema, ütleb seadustiku väljatöötamises Tallinna linna esindajana osalenud advokaadibüroo COBALT advokaat Raul Keba. KÜSIS: MERIKE LEES

Kuidas on uue ehitusseadustiku rakendamine seni läinud ja mis on suurimad probleemid? Eks muret tekitavad uued menetluskorrad, näiteks ehitus- ja kasutusteatise osas, kuivõrd sellist menetlust ehitusseadus ette ei näinud. Kohalikud omavalitsused (KOV-id) katsetavad ja vaatavad, kuidas läheb. Kui omavalitsuses on vaid üks-kaks ametnikku, kes kogu ehitus- ja planeerimisvaldkonnaga tegelevad, siis võib uus seadustik paraja segaduse tekitada. Eriti kui arvestada, et ka planeerimisseadus on uus. Üldiselt võiks uute seaduste sisseelamisperioodiks umbkaudu kolm aastat arvestada, sest enne ei ole oodata ka esimesi kõrgema kohtu lahendeid, mis arusaamist ühtlustaks. Suur mure on päästeametiga. Uus seadus ei näe ehitusega kasutusteatiste menetluses ette päästeameti kohustust ehitusprojekte kooskõlastada, see kohustus on

Advokaadibüroo COBALT advokaat Raul Keba.

vaid kasutus- ja ehituslubade puhul. Kuna päästeametnikke on vähe ja KOV-e palju, siis kompab päästeamet piire, rõhudes KOV-i kohustusele ise ehitusprojekte hinnata. KOV-is ei pruugi olla aga spetsialisti, kes (tule)ohutuse teemat piisavalt valdaks. Keeruline ja aeganõudev on näiteks projekteerimistingimuste menetlus, eriti kui on tegemist detailplaneeringut täpsustavate tingimustega. Kui iga väikese muudatuse jaoks tuleb kolme-neljakuuline menetlus läbi viia, siis on see haldust üleliia koormav. Ehitusseadustikus ei ole enam niipalju rõhku pööratud ehitise ja ehitamise ohutusele, seevastu on oluliseks peetud konkreetses asukohas kehtivaid kitsendusi – arengukavasid, planeeringuid, projekteerimistingimusi jms. Tegemist on nn kogukonnaseadusega. Eeldatakse, et kuna eestlased on ehitajarahvas, siis teatakse kehtivaid nõudeid isegi. Mõni teab, mõni mitte. Aga kui ei tea, kas siis

keegi peaks sekkuma ja kes peaks sekkuma? Täna on meil seadustiku kohaselt nn vabaehitamine kuni 20-ruutmeetrise ehitisealuse pindalaga hoonete ja ka rajatiste puhul ning rääkides ministeeriumi ametnikega, siis ega nad väga kergekäeliselt ehitusseadustikus toodud põhimõtteid muutma ei hakka. Kas ehitusseadustik on hästi kirjutatud ja kas etteheide, et ministeeriumi ametnikel napib n-ö suure pildi nägemist, vastab teie hinnangul tõele? Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse menetlus kestis seitse aastat ning kirjutasid seda põhiliselt juristid. Seitse aastat on üsna pikk aeg. Menetlusse kaasati huvigruppe laialdaselt: ministeeriumid ja KOV-id, omavalitsuste liidud, arhitektide liit, projektbürood, aga ka võrguettevõtjad, ehitusettevõtjad, kinnisvara liidud jne. Paraku huvid põrkuvad ning kuigi osapooled kuulati ära, siis esitatud soovidest paljudega arvestada ei saanud. Omavalitsused, sh Tallinna linn, osalesid menetluses aktiivselt ja mitmeid KOV-ide ettepanekuid on arvestatud. Samas on seaduses siiski ka asju, mille puhul me teadsime, et need praktikas ei toimi. Eks siin ole küsimus ka selles, et praktika on Eesti peale erinev – Tallinnas näiteks on ehitus- ja kasutuslubade väljastamine ametniku pädevuses, paljudes omavalitsustes otsustakse see aga valla- või linnavalitsuse istungil korraldusega. Üldiselt arvan, et kõnealused uued seadused, sh ehitusseadustik, on välja tulnud suhteliselt korralikud ning vastavad seatud eesmärgile. Miinuseks on kindlasti nn rakendusanalüüsi puudumine – kuidas haakub uus regulatsioon olemasoleva õigusega. Kuna teksti kirjutasid juristid, siis ilmneb ebakõlasid tegeliku eluga. Ka on seadustes mõningase kiirustami-

se märke, mis tuleneb asjaolust, et riigikogu volitused hakkasid lõppema, aga aktid oli vaja vastu võtta. Vastasel korral oleksid eelnõud menetlusest välja langenud ning terve protsess oleks tulnud otsast peale alustada. Mure on ka selles, et seadustel, eriti aga ehitusseadustikul, ei ole korralikku seletuskirja. See valmis esialgse teksti baasil, millesse tehti riigikogu menetluse jooksul mitmeid täiendusi ja parandusi, muutunud on paragrahvide numeratsioon jne. Seletuskiri seda aga ei kajasta. Mõnele muudatusele on paar rida täpsustuseks juurde kirjutatud, kuid neid ei ole ühtseks tekstiks koondatud ning seetõttu on ka raskesti leitavad. See seletuskiri, mis algselt kaasa pandi, lõpliku tekstiga kahjuks tervikut ei moodusta. Kas riik on seega jätnud olulise osa selgitustööst tegemata? Kui planeerimisseaduse tutvustamisega on riik tegelenud eelmise aasta algusest peale ning suhteliselt edukalt, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ehitusseadustiku osas initsiatiivi üles näidanud ei ole. Millest on muidugi kahju, sest ehitusvaldkonna muudatused on suuremad ja põhimõttelisemad. Eriti arvestades, et aprilli algusest näeb ehitusseadustik ette elektroonse loamenetluse, kuid uut ehitisregistrit ei ole veel tutvustatud. Ministeeriumil on kiired ajad olnud, sest välja tuli anda ehitusseadustikul põhinevad kümned rakendusaktid, samas pidanuks nad tekkivat olukorda ette nägema ning selleks valmistuma. Nagu märgitud – ehitusseadustiku muudatused on laiaulatuslikumad ning põhimõttelisemad kui planeerimisõiguses, mistõttu seaduse arusaadavuse nimel ja mitmeti tõlgendamise vältimiseks peaks riik teabepäevi korraldama

ning nii seadust kui rakendusakte tutvustama KOV-idele kui ka laiemale üldsusele, kes tegelikult selle alusel käituma peavad. Tekkinud tühimikku on täitnud erinevad koolitusfirmad, ka ma ise olen ehitusseadustiku tutvustamisega aktiivselt tegelenud. Siiski sooviks näha, et ka riik antud valdkonda oluliseks peab ja diskussiooni arendab.. Sest seda, mida arutada, jätkub. Kasvõi üks olulisemaid mõisteid seadustikus – ehitamine, mis selle alla käib? MKM ei loe ehitamiseks igapäevast remonti, kui see ei muuda ehitise kui terviku omadusi märkimisväärselt. Samas seaduse tekst ütleb, et ehitamine on ehitise füüsikaliste omaduste igasugune muutmine, ka selline, mis ei ole märkimisväärne. Kas nimetatud tegevusest on kedagi vaja teavitada või taotleda mõni luba, on hoopis teine teema ning ei puutu ehitamise mõiste sisustamisel asjasse. Seega – kui remonttöid ehitamiseks mitte lugeda, ei laiene neile ka ehitusseadustiku põhimõtted, sh põhimõte, et isik, kes töid teostab, peab olema asjatundlik. Tegemist on põhimõttelise küsimusega, mis on täna lahti rääkimata. Seadusemuudatused ei ole kuigi palju ette teada, mis teeb nende jälgimise ja järgimise keeruliseks. Kindlasti. Me oleme üks Euroopa usinamaid seadusekirjutajaid, Saksa korralikkus lööb välja. Neil on aga viiskümmend aastat edumaad olnud, mida me üritame võimalikult kiiresti tasa teha. Mingil põhjusel eestlastele meeldib, kui neil on kõik asjad reguleeritud, kuigi neid regulatsioone ei taheta või ei suudeta hiljem järgida. Loomulikult tekib palju uusi valdkondi, eriti IT ja sellega seonduv, mille osas varasem õigus puudub ning see tuleb luua. Aga seadusemuudatusi on muidugi palju.

SEADUS Isegi kui tahta, siis kõige sellega kursis olla on võimatu. Ja ega n-ö inimene tänavalt igapäevaselt seadusloomet ei järgi, äärmisel juhul sirvib lehest või näeb-kuuleb telest, et midagi on muutunud. Milline oleks ühe seaduse optimaalne eluaeg, et see jõuaks oma eesmärki täita? Eks see sõltub konkreetsest valdkonnast, kui kiiresti see areneb. Haldusmenetluse seadus on üks väheseid seadusi, mis on sisuliselt samal kujul kehtinud juba 15 aastat. Samas maareformi seadust on muudetud üle 50 korra. Esimene planeerimis- ja ehitusseadus jõustus aastal 1995 ning kehtis kaheksa aastat. Seejärel löödi seadused lahku ning need kehtisid alates 1.01.2003 kuni eelmise aasta 30. juunini ehk üle 12 aasta. Ega nende tekst väga palju vahepeal ei muutunudki. Raske on üheselt öelda, pikk ühe seaduse eluiga olema peaks. Arusaadav, et põhiseadust just iga aasta ei muudeta, kuid jälle mõnes kiiresti arenevas valdkonnas ei pruugi see üldse välistatud olla. Kodanikel on raske pidevate muutuste korral seadusi korrektselt täita? Kui valdkonda teada ja igapäevaselt sellega kokku puutuda, siis kokkuvõttes saab ehitusseadustikust aru. Kui olla inimene tänavalt ja igapäevaselt sellega mitte kokku puutuda, siis loomulikult on see keeruline. Tuleb ka arvestada, et kogu regulatsioon ei ole ka ühes seaduses koos, näiteks tuleb ehitamisel arvestada muuhulgas looduskaitseseadusest ja tuleohutuse seadusest tulenevate piirangutega. Kui ikka seaduse või määruse pealkirja ei tea, siis ei leiagi ja tuleks pöörduda professionaali poole. Iga kohalik omavalitsus on en-

Uute

seaduste sisseelamisperiood on ca kolm aastat. da elanike nägu. Kui ikka elanikele meeldib kinnistule viis väikest kuurikest püstitada, siis sõltub omavalitsusest, kuidas ta sellesse suhtub ja kas sekkub või mitte. Kas teie hinnangul oli huvigruppide kaasamine seadusloomesse piisav? Kes tahtsid osaleda, said selle võimaluse. Kohtumisi huvigruppidega oli 50–60 ringis läbi selle aja. Tallinna linn suhtles eraldi veel justiits- ja siseministeeriumiga, et vaidlusaluseid teemasid arutada. Siiski oli ka punkte, mille suhtes öeldi kohe, et see jääb nii ja pole midagi arutada. Eelkõige puudutas see tähtaegu – nii planeerimise kui ka ehitamise valdkonnas. Sai küll selgitatud, et näiteks detailplaneeringu algatamine 30 päeva jooksul on praktikas väga keeruline kui mitte võimatu, kuid see ei omanud ministeeriumi jaoks tähtsust. Vahel tundub, et ametnik kaitseb EL-i huvisid eesti ettevõtjate vastu, otsides direktiive, millega võib olla midagi vastuolus? Üks valdkond, millest siinjuures ei pääse, on energiatõhusus. Energiatõhususe normid lähevad aasta-aastalt karmimaks, kuni lõpuks peavadki kõik uued hooned vastama liginullenergiatarbimise nõuetele. Loogiline on, et uute tehnoloogiate ja ehitusmaterjalide kasutuselevõtuga on võimalik hooned

soojapidavamaks ja vähem energiat tarbivamaks muuta. Aga ega Euroopa ilmselt meie klimaatilisi olusid väga ei arvesta. Planeerimisõiguse osas ilmneb Euroopa Liidu direktiividest selgelt suundumus avarama kaebeõiguse poole. Siiski on kohalikel omavalitsustel enda territooriumil planeerimisautonoomia, mis tähendab, et kohalikel võimuorganitel on seadusega lubatu piires täielik vabadus kohalikke huvisid väljendavaid planeeringuid menetleda ja selle kaudu suunata kohaliku omavalitsuse territooriumi arengut. Kuivõrd planeerimisotsused tuginevad kaalutlusõigusel, sõltub nende kvaliteet suuresti sellest, kui võimekad on ametnikud, kes menetlust läbi viivad. Erialaorganisatsioonid on kurtnud, et linn sekkub liiga palju kinnisvaraärisse, otsustab, kui suured peavad olema eluruumid, sh esitab nõudeid tubade arvule korteris jne. Loomulikult tekib küsimus, kas see on kohaliku omavalitsuse ülesanne, kas KOV-il on üldse pädevaid isikuid, kes turusituatsiooni tunnevad. Teisalt on linna ülesanne tagada, et ei tekiks üheülbalisi slumme, et piirkonnas oleks esindatud erinevad funktsioonid. Suunatakse, kas piirkonda hoonestada äri- või elamu või segafunktsiooniga hoonetega. Arendajad on siiski leidnud, et kuna turusituatsioon muutub, siis liiga jäigad normid jäävad ajale jalgu. Kas oleks mõistlik lasta seadusloomes ettevalmistavat tööd teha ettevõtlusorganisatsioonidel? Keegi peab seda protsessi haldama ja vedama. Aga kindlasti peavad erialaliidud olema seadusloomesse kaasatud. Siis on kokkuvõttes küsimus, milline võiks olla normaalne töö käik.

Tulekul koolitused Ehitusjuht (tase 6) spetsialiseerumisalane baaskoolitus: omanikujärelevalve tegevus Koolitusmaht on kokku 31 akadeemilist tundi. Antud omanikujärelevalve koolitus annab 24 TP. KOLMAPÄEV, 06.04.2016 10.00 – 13.15 Ehitustooted, standardid, nõuded 13.45 – 17.00 Koormused ja staatika NELJAPÄEV, 07.04.2016 10.00 – 14.30 Järelevalve korraldus ehituses (omanikujärelevalve kava) 14.30 – 16.15 Ehitusprojekti kontroll, ekspertiis, projektimuudatused 10.00 – 15.15 Ehituskonstruktsioonid 15.30 – 17.00 Elektripaigaldis hoones

REEDE, 15.04.2016 10.00 – 12.30 Hoonete küttesüsteemid; hoonete jahutussüsteemid; ventilatsioonisüsteemid 12.30 – 15.15 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid 15.30 – 17.00 Tuleohutussüsteemid

Teet Sepaste, Ehitusekspertiisibüroo OÜ, juhataja (diplomeeritud ehitusinsener) Urmas Mahlapuu, AS TERA, juhatuse esimees (diplomeeritud elektriinsener) Peeter Parre, Inseneribüroo Aksiaal, juhataja (diplomeeritud ehitusinsener)

Koolitajad: Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, tegevdirektor (diplomeeritud ehitusinsener) Tõnu Peipman, Inseneribüroo Printsiip OÜ, ehitusinsener/vastutav projekteerija (diplomeeritud ehitusinsener)

Maksumus: 469 € + km Lisainfo kutse omistamist puudutavates küsimustes: Eesti Ehitusettevõtjate Liit telefonil 6870435 või e-kirja teel liis@eeel.ee. Küsimused koolituse korralduslikus osas telefonil 670 6606 või: addenda@addenda.ee

Ehitusjuht (tase 6) spetsialiseerumisalane baaskoolitus: ventilatsioonisüsteemide ehitamine Antud ventilatsioonisüsteemide ehitamise koolitus annab 29 TP (inseneri täiendõppe punkti). Koolituse sihtrühmaks on ehitusjuhid (tase 6), ventilatsioonisüsteemide ehitajad. KOLMAPÄEV, 20.04.2016 10.00 – 13.15 Hoonete sisekliima. Ventilatsiooni vajadus ja ventilatsiooni tööpõhimõtted 13.45 – 17.00 Soojustagastusega ventilatsiooniseadmed. Õhu töötlemine, 10.00 – 12.30 Õhukanalid ja nende paigaldamine. Aerodünaamika 12.30 – 15.15 Õhujaotuse põhialused Simulatsiooniprogrammid 15.30 – 17.00 Ventilatsioonisüsteemide müra. Akustika KOLMAPÄEV, 27.04.2016 10.00 – 11.30 Ventilatsioonisüsteemide isoleerimine 11.45 – 13.15 Ventilatsioonisüsteemide juhtimine. Automaatika 13.45 – 15.15 Ventilatsioonisüsteemide käivitamine ja seadistamine.

15.30 – 17.00 Ventilatsioonisüsteemide puhastamine ja hooldus NELJAPÄEV, 28.04.2016 10.00 – 11.30 Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus. Suitsueemaldus. 11.45 – 13.15 Ventilatsioonisüsteemide peamised parameetrid, normid ja nõuded 13.45 – 15.15 Ehitusaegsed ja ehitustööde üleandmisega seotud kontrolltegevused sh järelvalve KOLMAPÄEV, 04.05.2016 10.00 – 12.30 Praktikum laboris.

Aivar Kukk, Siemens OY Eesti filiaal, müügijuht (diplomeeritud insener) Marko Nurmsalu, Amecon OÜ, osakonnajuhataja – ventilatsioonisüsteemid (diplomeeritud ehitusinsener) Aivo Ader, AirSmile OÜ, juhatuse liige Peeter Parre, Inseneribüroo Aksiaal, juhataja (diplomeeritud ehitusinsener) Hendrik Voll, TTÜ, ehitusteaduskonna keskkonnatehnika instituudi kütte ja ventilatsiooni õppetooli juhataja (diplomeeritud insener)

Koolitus toimub Oru hotelli seminariruumis (Narva mnt 120 B, Tallinn), praktikum toimub ventilatsioonilaboris “Club Fresh Air” (Mektory maja, Raja 15, 12618, Tallinn).

Maksumus: kuni 06. aprillini on soodushind 449€ + km, hilisematele registreerijatele kehtib tavahinnana 469 € + km. Lisainfo kutse omistamist puudutavates küsimustes: Eesti Ehitusettevõtjate Liit telefonil 6870435 või e-kirja teel liis@eeel.ee. Küsimused koolituse korralduslikus osas telefonil 670 6606 või: addenda@addenda.ee

Koolitajad: Teet Tark, Hevac OÜ, juhtaja (diplomeeritud ehitusinsener) Aivo Andrekson, Eesti Isolatsiooniettevõtjate Liit, juhatuse esimees (diplomeeritud insener)

I N N OVAT S I O O N

Tööriist annab aru

Leida probleem ja see uudsel viisil lahendada: tööriistade monitoorimine muudab nende inventuuri automaatseks ning aitab ennetada vargusi. TEKST: LIIVI TAMM

Tarkade sensorite tootmine, monitoorimine ja analüütika on Nordic Automation Systems´i töötajate leib: „Automaatne monitooring annab teada, millal on aeg tööriista ennetavaks hoolduseks, regulaarhoolduse korral saab vastutav inimene näiteks SMS-i teel teavituse, mis tal teha on vaja, lisaks saab jälgida tööriistade kasutusstatistikat ja on selge nende täpne kasutusaeg,“ kirjeldab Gaius Mets uudset ärimudelit. „Kogu infoedastus toimub juhtmevabalt.“ „Ettevõtted otsivad ja vajavad lahendusi, mida täna veel olemas ei ole,“ täiendab ettevõtte müügi-

juht Karel Kask. „Oleme keskendunud just uue lahenduse loomisele, mitte olemasolevate süsteemide täiustamisele.“ Loodud lahenduse toimimispõhimõtted on lihtsad: tööriistadele paigaldatavad sensorid mõõdavad reaalajas nende kasutustsükleid ja tarbimisinfot ning keskseade kogub juhtmevabalt ja automaatselt info kokku. Jälgitavateks seadmeteks võivad olla nii aku-, elektri-, suruõhk- kui ka sisepõlemismootortööriistad, aga sensorid sobivad ka statsionaarsetele seadmetele. Kogutud infot saab kasutada mitmeti. „Ühest küljest saavad ka-

Gaius Mets ja Karel Kask nupukate sensoritega. Foto: Merike Kütt

0,5

miljonit eurot prognoositakse tänavu müügituluks. sutajad ülevaate kõikide tööriistade töötsüklitest, mis annab võimaluse optimeerida nende kasutust ning jälgida, millised on efektiivseimad. See aitab omakorda kulu-

sid kontrolli all hoida. Lisaks saavutavad kliendid igaks õhtuks ülevaate, millised tööriistad on millises laos ja kas nad üldse on jõudnud neile ettenähtud kohta. Nii puudub edaspidi vajadus inventuuriks,” loetles Mets. Oluline roll on lahendusel ennetavate hoolduste määramisel, kuna sensorid loevad reaalset tööriista tööaega: nii on lihtne neid vajadusepõhiselt hooldada. „Meie põhiidee arendustegevuse juures on kõigepealt kliendi seadmete energiakokkuhoid – sensorid on eellaetud akudega, kusjuures akud kestavad umbes kaks aastat,

misjärel sensor või aku vahetatakse. Teiseks keskendume töötervishoiule, seda eriti Lääne-Euroopa suunda arendades, kolmandaks on fookuses analüütika ja efektiivsuse kasv. Siinkohal käime sama sammu ka Industry 4.0-ga.“ Arendus Maarjamaal Välisinvestorite toel püsti pandud Nordic Automation Systems AS-i tootmine on läbi tütarettevõtte püsti pandud Saaremaale. „Firma on toiminud 3,5 aastat ja NAS Production kaks aastat, seejuures NAS Electronics Saaremaal alla aasta. „Täna töötab ettevõttes 26 inimest. Inimeste arv muutub ruttu, näiteks veel aasta eest oli meid kokku 5,“ räägib Gaius Mets. „Suurem osa on Eestis arendatud. Metallosad on Saaremaalt, seal koostame ka trükiplaadid, plastik tuleb Hiiumaalt,“ naerab Kask. „Andmed kogutakse kokku meie enda TMS Secure Cloud´i, seejuures me ei eelda, et klient võtab andmete jälgimisel aluseks meie portaali, vaid see on integreeritud ettevõttes endas kasutuseloleva süsteemiga.“ Karel Kask ja Gaius Mets on ise telekomi taustaga ja seetõtu väidavad end täpselt teadvat, kui tüütu on seitsme erineva süsteemi vahel opereerida ning käia lisasüsteemis andmeid analüüsimas. „Oleme üles ehitanud raporteerimise põhimõtted, statistikalahenduse. Klient ütleb meile, millist infot ja kui sageli tööriistade kohta on vaja ja meie saadame soovitud info,“ tutvustavad nad ärimudelit. Põhiturud Skandinaavias Toodete turundamine käib klient kliendi haaval. „Meie eelduseks ei ole palju kliente, vaid pigem vähe ja suuri,“ räägib Kask. „Mõne kliendi potentsiaal on nii suur, et arendame eraldi sensori just täpselt tema vajadusi silmas pidades.

Näiteks ühel tehasel, kellele praegu ehitame, on tootmised 30 paigas üle terve maailma.“ Kõige esimeseks turuks sai Rootsi, kus asub ka investorettevõte, mis tegeleb Rootsis pneumotööriistade ja lisavarustuse maaletoomisega. Nordic Automation Systems´i tooteid müüb sealne jaemüüjate kett. „Põhiturud on meil Skandinaavia ja Suurbritannia. Emafirma asub Norras, kuid on siiski loodud eestlaste poolt, arendusettevõte asub meil Tallinnas ning tootmine Kuressaares,“ kirjeldab Kask. Tulevikus näevad tegijad potentsiaali ka Norra ja Saksa turul. „Saksamaal on asi pigem algusfaasis, tänu visiitidele on tekkinud otsekontaktid Lõuna-Saksamaal Baden-Württembergi majanduspiirkonnas,“ kirjeldab ta. „Norra turgu aga mõjutab hetkel Hiina majanduses toimuv, ka nafta hinna langus on kohalikud ettevaatlikuks muutnud. Hetkel ei ole laevandusärisse mõtet tormata, praegu pole hetk, mil investeeritaks analüütilistesse lahendustesse. Kontaktide võrgustik on küll lai, ent sellest hoolimata soovitavad investorid pisut oodata.“ Ka Eestis ollakse hetkel pigem toote tutvustamise faasis: „Meid ei taksita miski, samas kõik uus võtab alguses aega. Sellises mahus tootearendus on päris keeruline, alati tuleb valmis olla ootamatusteks.“ Meeskond sõpradest Nordic Automation Systems´i asutaja on tööalases elus kokku puutunud nii elektri- ja õhktööriistade, tarkvaraarenduse kui ehitusvaldkonnaga. „No nagu hunt Kriimsilma üheksa ametit,“ muigab Kask. Tänased töötajad on omavahel sõbrad, osad võtmetegijad on leitud ka põhjaliku otsimistöö tulemusel: „Näiteks meie raadioinsener on selliste teadmiste-

kui tööriist maha kanda. Millal, kust ja kuidas see kadus, on ju tagantjärgi raske tuvastada. „Meie lahendus annab täpselt teada, kus tööriist asub, kas ta on õhtul jõudnud hoiuruumi või kindlasse kaubikusse. Kui tööriist ei ole seal, kus vaja, edastatakse kliendile sõnum,“ tutvustab Kask lahendust. Plussiks on ka reaalajas toimuv inventuur: kogu aeg on olemas ülevaade, milline tööriist millises laos asub. „Vaikimisi toimib kogu lahendus Skandinaavias, Soomes ja Baltimaades, näiteks sõites PõhjaRootsi Telia sim-kaardiga, töötab lahendus üle mobiilside lahenduse,“ täiendab Gaius Mets. „Kui ettevõttel on 1000 tööriista, on hea teada, et kallis masin on jõudnud just sinna, kuhu vaja. Lisaks on olemas up-time monitooring, mis aitab jälgida, kas seade töötab nii, nagu vaja või mitte, olgu siis tegu pumba või diiselgeneraatori öise tööga.“

Passiivsensor liimitakse tööriistale ning tööriist otsib seejärel keskseadmega ühendust, edastades detailse kasutusstatistika. Fotod: tootja

ga, et selliseid Eestis üle kümne ei ole,“ kiidab Kask. Valu varganäppudele Tööriistad on kallid. Ja kui aegajalt tehtava inventuuri käigus selgub, et kolm akutrelli on jalutama läinud, pole suurt muud ette võtta,

Tähelepanu all vibratsioon Kuressaares valmivad sensorid kinnitatakse erinevate tööriistade külge ja mõõdavad nii tööriistade kasutusaega kui näiteks vibratsioonitaset jmt. Tööriistade vibratsiooni Eestis veel väga suureks probleemiks ei peeta, kuigi pikaajalise vibratsiooni tulemusel tekivad kätes verevarustuse häired, valu- ja külmahood, käteosavus langeb. „Skandinaaviamaades on HAVsündroom haigus, millest mööda ei vaadata ja seal on hetkel ka meie poolt toodetud sensorite põhiturg,“ nendib Karel Kask. „Meie süsteem võimaldab aru saada, millal päev otsa vibratsiooniga seadmega töötav inimene vajab pehmendavaid kindaid või millal tuleb töötamises teha paus.“ „Ka Eestis on vibratsioon ala, millele tööinspektsioon tähelepanu pöörab, eks tegeletakse jõudumööda,“ täiendab Karel Kask.

Tööstusmaastikul keskendub süsteem peamiselt suruõhukompressorite töö efektiivistamisele, tööriistade ennetavatele hooldustele ning töötervishoiule. - Sensorid mõõdavad reaalset tööriista tööaega, mis võimaldab tööriistadele määrata kasutuspõhiseid ja ennetavaid hooldusi, samuti mõõdavad sensorid õhuliini erinevates osades olevat rõhku, ning seeläbi aitab süsteem monitoorida erinevaid lekkeid ning lokaliseerida lekete asukohti. - TMS aitab oma töös igapäevaselt tööriistu kasutaval töölisel jälgida tööriista poolt tekitatud vibratsioone, mis pikemaajalisel kordumisel põhjustab töölistel pöördumatut kutsehaigust: HAVsündroomi ehk vibratsioontõbe. Ehitusvaldkonnas saavad TMS’i kliendid reaalajas ülevaate tööriistade paiknemisest ladude lõikes.

Rohkem kui 10 000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega Deltabeam, sealhulgas ka Eestis.

PEIKKO EESTI OÜ

Kriidi 12 Tallinn, 11415, Harjumaa Telefon: +372 60 742 86

- Ladu võib olla ka soojak, konteiner või isegi auto. Taoline funktsionaalsus loob võimaluse teostada automaatset ja kohest tööriistade inventuuri ning omada ülevaadet kogu tööriistapargist. - Kasutajamugavusele rõhku panev automaatsete teavituste süsteem annab kohese teavituse, kui tööriist ettenähtud kellaajal lattu ei jõua, laos töövälisel ajal liigub või laost väljub, ning võimaldab seeläbi kiirelt reageerida ja alarmi põhjuse välja selgitada. - Lahenduse oluliseks osaks on ka erinevate seadmete töökatkestuste monitoorimine. Ehitusvaldkonnas on tähtis jälgida näiteks pumplate, puhurite ning generaatorite töökatkestusi, et võimalikult kiirelt katkestuse põhjus välja selgitada ja olukord lahendada või vältida tarbetuid väljasõite, mille eesmärgiks on seadmete töösolemise kontroll.

T E A D U STÖ Ö

Energiatõhusus ja ülekuumenemine EKVÜ poolt tänavu Eesti parimaks hinnatud magistritöö kannab pealkirja „Liginullenergiahoone võimalikkusest tiheasustusega aladel“. Koostajaks oli Timo Olesk, juhendajaks professor Hendrik Voll. TIMO OLESK Magistritöö autor

Energiatõhususe nõuded Euroopa Liidus muutuvad järk-järgult karmimaks. Alates 01.01.2019 peavad olema kõik rajatavad avaliku sektori hooned liginullenergiahooned (nZEB) ning kaks aastat hiljem, alates 01.01.2021 peavad olema kõik rajatavad hooned liginullenergiahooned. Sellega seonduvalt tuleb vaadelda, mida nende rajamine endaga kaasa toob. Praeguses situatsioonis pööratakse hoone ehitusloa taotlemise staadiumis peamiselt tähelepanu hoone energiatõhususe arvule (ETA (kWh/m2a)), kuid Eestis kehtiva energiatõhususe miinimumnõuete põhjal on vaja vaadelda peale ETA ka ruumide ülekuumenemist, mida iseloomustab kraadtunde hulk üle +27oC. Seega on lisaks energiatõhususe arvule vaja sooritada kontrollarvutused ka ruumide ülekuumenemise osas. Viimastel aastatel on uute korterelamute puhul mitmeid näiteid, kus ülekuumenemise osa on puudulikult analüüsitud ning see on endaga kaasa toonud kevad-suvisügis perioodil ülekuumenemise probleeme, mille hilisem lahendamine võib osutuda tunduvalt kulukamaks, kui nende probleemide 50

lahendamine juba projekteerimise staadiumis. Hoonete ülekuumenemisele avaldab suurt mõju hoone paiknemine nii ilmakaarte kui ka naabruses olevate hoonete suhtes, seega lasub oluline roll küsimuse lahendamisel nii arendajatel, arhitektidel kui inseneridel: kõrvalhooned ja nende kaugus nn referentshoonest võib ülekuumenemise ulatust märkimisväärselt mõjutada. Eesmärgi püstitus Uuringu eesmärgiks oli analüüsida tiheasustusega alal hoonete rajamist. Eesmärk oli selgitada, kuidas hoonete vahekaugused avaldavad mõju nii hoonele kui erinevate korterite maksimaalsetele temperatuuridele, kraadtundidele ning energiatarbele. Vaadeldavaks asukohaks oli Tallinna laiuskraad 59,3o. Samal laiuskraadil paiknevad veel Oslo, Stockholm, Helsingi, St. Peterburg, seega saab paralleele tuua mitme teise põhjapoolse linnaga. Analüüsitavaks hooneks oli 5-kordne korterelamu 4 korteriga korruse kohta. Korterid olid identsete suurustega, ühe magamistoa ning elutoa/köögiga. Analüüsitud on hoonet nii rõdudega kui ka ilma. Selleks, et näha, mis juhtub

vaadeldava hoonega, asetades hoone tiheasustusega alale, sai loodud vastavalt Eesti kehtivatele seadustele/normidele 5 erinevat situatsiooni kolmes erinevas ilmakaares, kirre-edel, ida-lääs, kagu-loe: 1. elamu (ümbritsevad hooned puuduvad), 2. tuleohutusnõuetega tagatud elamu (hoonetevaheline vahemaa 8 meetrit), 3. insolatsiooninõuetega tagatud elamu (hoonetevaheline vahemaa 19,2 meetrit), 4. keskmise päevavalgusteguriga 2% tagatud elamu (hoonetevaheline vahemaa 29,4 meetrit), 5. keskmine päevavalgustegur 2% tagatud läänes-idas ning insolatsiooninõuded tagatud lõunas (hoonetevaheline vahemaa siis 29,4 meetrit idas ja läänes ning 19,2 meetrit lõunas). Oluline on siinkohal märkida, et naabruses olevad hooned on analüüsitava hoonega ühekõrgused, 15 meetrit. Naaberhoonete mõju Olenevalt situatsioonist muutus tarbitud kütteenergia kulu märkimisväärselt. Antud uuringus oli sama orientatsiooni puhul maksimaalse ja minimaalse tulemuse vahe 2,9 kWh/m2a, mis moodustab pea 20%-se erinevuse vastavate väärtuste vahel. Kõrgeim kütteenergiatarbe kulu 15,8 kWh/m2a oli tuleohutusnõuetega tagatud elamu puhul, millele olid paigaldatud rõdud. Minimaalne tulemus oli samas orientatsioonis 12,9 kWh/m2a elamu puhul, kus ei olnud rõdusid ega ümbritsevaid hooneid. Seega, mida lähemal asetsevad naaber-

5 erinevat situatsiooni kolmes erinevas ilmakaares

Elutuba/köök kraadtunnid suletud akendega ( oCh) Elutuba/köök kraadtunnid 10% avatud akendega (oCh)

Viienda korruse elutuba/köök, kraadtunnid (oCh)

2800

Maks lubatud Kraadtunnid(oCh)

3086

3200

2931

2714

2859

2615

2523

2549

2400 2002

Kraadtunnid (oCh)

2000 1600 1384

967

864

800 400

1272

1258 1170

1200

21 58 60

511

hooned, seda suuremaks muutub hoone kütteenergiatarve, kuna naabruses olevad hooned varjestavad ning otsese päikesekiirguse hulk väheneb märgatavalt. Tunduvalt olulisemaks kriteeriumiks liginullenegiahoone kavandamisel antud tingimustes on ülemäära suur kraadtundide ületamine. Vastavalt vabariigi valitsuse määruse nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ §11 „Nõuded suvisele ruumitemperatuurile“ punktile 1, ei tohi elamutes kraadtunnid ületatud olla rohkem kui 150 (oCh) vahemikus 01.06–31.08. Jahutuse seadetemperatuuriks loetakse 27oC. Analüüsitud situatsioonides oli mõningatel juhtudel kraadtunnid ületatud 20-ne ja rohkema kordselt. Vastupidiselt kütteenergiatarbele oli madalaim kraadtundide ületamine situatsioonis, kus hoonete vahel oli tagatud tuleohutuse nõuded ning

420

173 208

109 31 84

1190

1012 743

516 36 88 103

1090

32 87 103

357

20 55 59

paigaldatud rõdud, kõige kõrgem kraadtundide ületamine oli situatsioonis, kus elamul puudusid nii rõdud kui ka ümbritsevad hooned. Jahutuse vajadus Tuleohutusnõuetega tagatud hoone puhul püsivad alumistel korrustel kraadtunnid lubatud piirides, kuna naabruses olevad hooned ning rõdud varjestavad otsest päikesekiirgust. Sedavõrd suur kraadtundide ületamine tähendab seda, et edaspidi tuleb korterelamute projekteerimisel arvestada jahutuse vajadusega, millega kaasneb omakorda lisaenergiatarve. Rõdude olemasolu aitab olukorda mõningal määral leevendada, kuid mitte piisavalt. Samuti kerkib esile hoonete vahekauguse ja ruumide paiknemise olulisus maksimaalsete ruumitemperatuuride puhul. Mida lähemal on naaberhoone ja madalamal

103 31 85

19 54 59

korrusel on korter, seda madalamad on ka ruumide maksimaalsed temperatuurid. Sama situatsiooni ja orientatsiooni puhul võib esimese ja viienda korruse maksimaalsete temperatuuride vahe ulatuda 8 kraadini. Oluliselt aitab ruume jahutada öine akende lahti hoidmine, kuid kaasneb rida probleeme: müra, tänavatel olev tolm jmt. Temperatuuride, samuti ka kraadtundide osas on ebasoodsaimaks orientatsiooniks akende suhtes kagu-loode suund, kus maksimaalsed temperatuurid kerkivad kõige kõrgemale. Soodsaimaks vaadeldud orientatsioonidest on kirde-edela suund. Samas ei ole temperatuuride vahed olenevalt orientatsioonidest kuigi suured, seega jahutuskoormuse vähendamiseks on mõistlik koos arhitektide ja sisearhitektidega planeerida hoonele passiivne jahutus. 51

Mõned FAKTID soojustamisest 1. fakt – veeimavus

3. fakt – süttivus

ineraalvill kujutab endast hüdrofobiseeritud ja standardi EN 13162 nõuetele vastavatest ning sideainega kaetud kiududest konstruktsiooni. Absorptsiooni (niiskusimavuse) parameetrid on mineraalkivivillal ja mineraalklaasvillal ühesugused ega sõltu materjali tihedusest, küll aga ainult kasutatava toote liigist. Knauf Insulationi Ecose®-tehnoloogia abil valmistatud tooted on hüdrofobiseeritud. Knauf Insulationi Ecose®-tehnoloogia abil valmistatud mineraalvillast tooted omandavad oma nimipaksuse pärast lahtipakkimist ja säilitavad selle kogu kasutamisperioodi vältel. Nad ei kuiva, ei kahane ega muuda oma omadusi ka muutuvate niiskustingimuste korral.

oojustusmaterjali süttivust iseloomustab tuletundlikkusklass. Nii mineraalklaasvillal kui ka mineraalkivivillal on parim ja kõrgeim tuletundlikkusklass A1, mis tähendab, et need materjalid ei sütti, ei tekita suitsu ega eralda põlevaid tilku. Kõik KI mineraalklaasvillast tooted kuuluvad järgmistesse klassidesse:

• А1 – ei soodusta tule levikut ega põhjusta tule süttimist; • s1 – ei tekita suitsu; • d0 – ei eralda põlevaid tilku.

5. fakt – püsimine

helineelduvustegur ja helineelduvusnäitaja – omadus, mis iseloomustab konkreetset klaavilltoodet; b) heliisolatsioon – omadus, mis iseloomustab kogu hooneelementi (näiteks vaheseina, kaldkatust vms).

А) Helineelduvus

2. fakt –kokkusurumine

laasvilla elastsus võimaldab selle mahtu kokkusurumise teel vähendada, seetõttu võtab see transportimisel vähe ruumi. Kohe pärast pakendi avamist sirutab materjal ennast välja ja omandab esialgse paksuse. Seega mahub klaasvilla sama suurde pakendisse kolm korda rohkem kui kivivilla. Väiksem tihedus ja suurem kokkusurutus – see Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud mineraalklaasvilla eelis, mis tagab ka järgmised eelised: • annab tootele suurema mahulisuse ja võimaldab ühte pakendisse paigutada rohkem materjali; • muudab toote kergemaks; • vähendab veokist käsitsi kasutuskohta toimetatava materjali mahtu 30…40%; • võimaldab sama materjalimahu kohaletoimetamiseks teha vähem autovedusid • väiksem koormus katusekonstruktsioonile; • väiksem koormus töötajatele soojustusmaterjali paigaldamise käigus; • vähem CO2 eraldumist tootmise ja vedamise ajal ehk toodangu väiksem kumulatiivne energia, mis annab tootele parema keskkonnakaitse alase hinde.

Toode sobib suurepäraselt keskkonnasõbralikel objektidel kasutamiseks.

Karkasskonstruktsioonides (nt kaldkatused või tubade vaheseinad) kasutatava MATERJALI TIHEDUS EI OLE HELIISOLATSIOONI (Rw) SEISUKOHAST OLULINE.

4. fakt - heliisolatsioon ööningulae akustika näitajad on järgmised: а)

Kivivill (vasakul). Klaasvill Ecose® tehnoloogiaia (paremal)

kiu liik ei avalda olulist mõju saadud heliisolatsiooniteguri väärtusele Rw. Ühe ja sama konstruktsiooni võrdlemisel, mis ühel juhul oli kaetud mineraalklaasvillaga (tihedus 12…17 kg/m³) ja teisel juhul mineraalkivivillaga (tihedus 35…60 kg/m³), selgus, et teguri väärtuste maksimaalne vahe oli alla 2 detsibelli.

Seda, kuidas konkreetne materjal heli neelab, väljendab helineelduvustegur α. Helineelduvusteguri väärtus kõigub nullist (0), mis tähendab heli täielikku tagasipeegeldamist, üheni (1,0), mis tähendab heli täielikku neeldumist. Vastavalt väärtusele αw määratakse toodete helineelduvuse klassid. Helineelduvustegurite võrdlus Toode TP 115 (Knauf Insulation)

Tihedus (kg/m3) 15

Mineraalkivivill

Paksus (mm)

αw

0,70

0,95

100

1,0

50–99

0,7

100

0,95

50-99

0,75

100

0,95

Firma Knauf Insulation naturaalsest mineraalkiust Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud tooted kuuluvad kaldkatustele mõeldud tüüppaksuse, st üle 80 mm paksuse materjalikihi puhul kõrgeimasse heliisolatsiooniklassi A. Klaasvilla pikad peenikesed kiud neelavad hästi energiat ning muudavad helilained läbi kiudude kõikumise väikeseks energiakoguseks.

konstruktsioonides

oote püsimine sarikate vahel sõltub konstruktsioonist ja klaasvilla kiudude asendist konstruktsiooni sees, samuti kiudude asendist pärast toote paigaldamist. Pärast sarikate vahele paigutamist haakub ﬁrma Knauf Insulation naturaalne Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud mineraalklaasvill tänu materjali ainulaadsele painduvusele ja elastsusele plaadiservadel olevate mikrokidadega tihedalt sarikate külge. Knauf Insulationi Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalse mineraalklaasvilla pikad ja paindlikud kiud aitavad kaasa plaatide ainulaadsele sobivusele ehituskonstruktsiooniga. Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalsest mineraalklaasvillast plaadid ei kahane kogu kasutamisaja jooksul ja taastavad oma endise kuju isegi pärast tugevat vajutust (näiteks saapaga peale astumist). Katus, mis on soojustatud kahes kihis paigaldatud Ecose®tehnoloogia alusel valmistatud naturaalse mineraalklaasvillaga (plaadid nii sarikate vahel kui ka all), moodustab ühtlase ideaalsete soojusomadustega pinna.

Klaasvill Ecose® tehnoloogiaga

B) Heliisolatsioon Mitmetes pädevates laboratooriumides läbi viidud uuringute tulemused kinnitavad, et selliste konstruktsioonide nagu kaldkatus või vahesein ehitamiseks kasutatud mineraal-

Kivivill

6. fakt – praod paigaldamisel 7. fakt – elastsus

cose®-tehnoloogia alusel valmistatav naturaalne mineraalklaasvill koosneb pikkadest ülielastsetest kiududest, mis pärast väljasirutumist haagivad ennast nn mikrokidadega ehituskonstruktsiooni külge. Plaadid liibuvad tihedalt konstruktsiooni vastu, jätmata vähimaidki pilusid või mittehermeetilisi kohti.

cose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalse mineraalklaasvilla pikad elastsed kiud ei lase plaadikihtidel üksteisest eralduda. Kiududevaheliste paralleel- ja punktühenduste spetsiaalselt konstrueeritud süsteem annab plaatidele kordumatu elastsuse. Plaatidele vajutamine ei avalda plaadi konstruktsioonile ja elastsusele mingisugust mõju.

Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalne mineraalklaasvill on optimeeritud ergonoomiline materjal, mille tootmisel on kasutatud kõige tänapäevasemaid tehnoloogilisi saavutusi mineraalklaasvilla tootmise vallas. Erilisel moel paigutatud kiud, kiududevaheliste paralleel- ja punktĆ¼henduste spetsiaalselt loodud sĆ¼steem ning klaaskiudude

Klaasvill Ecose® tehnoloogiaga

z Praod mineraalkivivilla paigaldamisel Ühtlane pind Ecose® tehnoloogiaz alusel valmistatud mineraalklaasvillast plaadi kokkupuutekohas puitpinnaga Ecose® puitkonstruktsioonid

Knauf Insulation

Aleksandr Solonintšik Market Development Coordinator Estonia tel 503 9278 e-post: aleksandr.solonintsik@knaufinsulation.com

spetsiaalselt valitud pikkus annavad materjalile keskmisest parema seotuse. Tänu sellele saame pärast klaasvilla paigaldamist sarikate vahele ja alla ühetaolise sooja katusepinna.

Kivivill

K U T S E VÕ I ST L U S E D

Eesti parimad noored meistrid selguvad kutsemeistrivõistlustel EEVA SIREL

SA INNOVE

astakümneid kutseõppeasutuste parimate õppurite vahel peetud kutsemeistrivõistlused annavad noortele võimaluse oma oskuste võrdlemiseks. Alates 2006. aastast koordineerib Sihtasutus Innove koostöös erinevate kutseõppeasutuste ja erialaliitudega noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis ning valmistab noori ette rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks WorldSkills ja EuroSkills. Algselt vaid mõnel erialal toimunud üleriigilised kutsemeistrivõistlused on tänaseks kasvanud enam kui 30 erineva ala võistluseks ning toimuvad aastaringselt. Hallist massist välja „Kutsemeistrivõistlused on hea viis, et tunnustada oma ala parimaid,” kinnitab Tallinna Ehituskoolis plaatimist õppiv Jaanus Steinfeldt, kes tunnistati märtsi keskel toimunud üleriigilistel ehituserialade kutsemeistrivõistlustel Eesti parimaks nooreks plaatijaks ning võib nüüd kanda uhkusega tiitlit „Noor meister 2016“. Kutsevõistlustel osalema kutsus teda õpetaja, kes nägi, et tal jagub nii tahtmist kui ka oskusi. „Teadsin, et osalemine saab ainult head tuua. Elu oleks liiga rutiinne, kui ennast aeg-ajalt mugavustsoonist välja ei lükka,“ muheles ta. Võistlusteks valmistumine nõudis Jaanuse sõnutsi pühendumist ja pidevat harjutamist, aga nähtud vaev tuli tihedas konkurentsis kasuks. „Võistlemine ja võitmi-

Eesti parimaks plaatijaks pärjatud Jaanus Steinfeldt.

ne toob hallist massist välja. See on noorele üks väga kogemusterikas ettevõtmine, mis annab palju uusi tutvusi,“ rõõmustab noor meister. „On juba tehtud ka mitmeid tööpakkumisi.“ Oma tuleviku soovib Jaanus siduda ehitusega. Kutseõppeasutusse konkreetset eriala ja kindlaid oskusi omandama tulnud noor mees plaanib aasta-paari pärast jätkata õpinguid kõrgkoolis mõnel ehitusega seotud erialal. „Kutsemeistrivõistluste korraldamine on väga oluline nii kooli-

le, võistlejale kui ka tööandjatele, sest siin on näha, mis erialal toimub ning mida noored teha oskavad,“ räägib Tallinna Ehituskooli kutseõpetaja Terje Jaksen. „Olen aastaid osalenud võistluste korraldamises. Osalejate pealt on näha, kuidas võistlustel käimine arendab eriala õpetamist ja tõstab õppe taset.” Ka tööandjal tasub võistlustel silma peal hoida: nii mõnigi ettevõte on just kutsemeistrivõistlustelt leidnud oma meeskonda tublisid noori meistreid.

Koolid, kus saab õppida ehituserialasid: Tartu Kutsehariduskeskus Tallinna Ehituskool Pärnumaa Kutsehariduskeskus Viljandi Kutseõppekeskus Sillamäe Kutsekool Rakvere Ametikool Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Narva Kutseõppekeskus Haapsalu Kutsehariduskeskus Kuressaare Ametikool Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Võrumaa Kutsehariduskeskus Valgamaa Kutseõppekeskus Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Tallinna Kopli Ametikool Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsevõistluste ajakavaga saab tutvuda: www.innove.ee/kutsemeistrivoistlused

Parimad noored õppurid Ehitusviimistlejad: I koht - Alisa Larina Tallinna Ehituskoolist II koht - Sander Reimal Kuressaare Ametikoolist III koht - Kristina Merzlova Narva Kutseõppekeskusest Plaatijad: I koht - Jaanus Steinfeldt Tallinna Ehituskoolist II koht - Kerstin Soolo Viljandimaa Kutseõppekeskusest III koht - Maksim Jalužin Narva Kutseõppekeskusest

eriala noored meistrid panevad oskusi proovile.

KO N V E R E N T S I D

Teadmistepõhine ehitus 2016 03.05.2016, 8:30–16:30, Swissôtel Tallinn, Tornimäe 3

Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Ehitusinseneride Liit korraldavad järjekorras viienda iga-aastase ehitusala spetsialistide foorumi Teadmistepõhine ehitus. Osalejad saavad rääkida kaasa ehitusvaldkonna arengu teemadel ning kuulata kõige uuemaid ehitusala teadus-, arendus- ja rakendustulemusi. Foorum on kontaktide loomise ja kogemuste vahetamise koht. 08:30–09:00 Registreerumine, kohv 09:00–12:30 Mis on uut renoveerimises ja liginullenergiahoonetes Juhatab Elari Udam, RKAS 09:00–09:10 Avasõnad Jarek Kurnitski ja Aivar Uutar 09:10–09:30 Korterelamute rekonstrueerimise uue perioodi tehniliste lahenduste kogemused Triin Reinsalu ja Kalle Kuusk, KredEx 09:30–09:50 Sisekliimamäärus ja energiatõhususe arendustegevused Andrus Väärtnõu, MKM

13:20–13:40 Moodulelementrenoveerimine MoreConnect Targo Kalamees, TTÜ 13:40–14:00 Sõpruse 244 krohvitud soojustuse niiskustehniline analüüs Simo Ilomets, TTÜ 14:00–14:20 Niiskuse mõju õhekrohvsoojustuse toimivusele Eneli Liisma, TTÜ 14:20–14:40 Tartu Smart City Smartovkade näidisrenoveerimine Martin Kikas, TREA 14:40–15:00 kohvipaus

09:50–10:10 Ülevaade ja valmisolek liginullenergiamajade tulekuks Mikk Maivel, RKAS

15:00–16:40 Teadus- ja arendustegevus Juhatab Aivar Uutar, EKVÜ

10:10–10:30 Liginullenergiamajade ülevaade Kalle Karron, Ekel

15:00–15:20 Mis lahendustega vältida korterite ülekuumenemist Raimo Simson, TTÜ

10:30–10:50 kohvipaus

15:20–15:40 Päevavalguse lahendused tootmishoonete projekteerimisel Francesco de Luca, TTÜ

10:50–11:10 Kaugkütte arengud ja primaarenergiategurid Eduard Latõšov, TTÜ 11:10–11:30 Paralleeltarbimine ja kaugküte korterelamute renoveerimisel Martin Thalfeldt, TTÜ 11:30–11:50 Energiamärgiste kvaliteet, energiatõhususe nõuete kontrollmehhanismid QualiCheck-i riikides Jarek Kurnitski, TTÜ 11:50–12:10 Energiaühistute potentsiaal ja sotsiaalmajanduslik mõju Irje Möldre, Eesti Arengufond 12:10–12:30 Ehituserialade populariseerimine – Mektory demolabor Hendrik Voll, TTÜ 12:30–13:20 Lõuna 13:20–14:40 Teadus- ja arendustegevus Juhatab Allan Hani, EKVÜ

15:40–16:00 Välisõhuvahetuse osaline kompenseerimine õhu puhastamisega Ülar Palmiste, TTÜ 16:00–16:20 Seestpoolne soojustamine TLV hoones Paul Klõseiko, TTÜ 16:20–16:40 Palkseina seestpoolne soojustamine Üllar Alev, TTÜ 13:20–16:40 QualiCheck töötuba – tõendamise ja kvaliteedi paralleelsektsioon Juhatab Jarek Kurnitski Sissejuhatavad ettekanded: EL QualiCheck projekti tulemused: •

Arvutatud ja mõõdetud energiakasutus Rootsis

•

Sertifitseeritud tööjõu kogemus kvaliteedi parandamisel

•

Ehitusloajärgsed kontrollmehhanismid

Kalle Kuusk, TTÜ/KredEx Termograafia ja õhulekete mõõtmise olukord Eesti turul Mart Jõgioja, OÜ Jõgioja EFKB Ehitusvigade andmepanga vajalikkusest Margus Sarmet, RKAS 14:40–15:00 kohvipaus Diskussioon energiatõhususe reaalse saavutamise valupunktide teemal: •

Külmasildade soojusläbivused ehitusprojektidesse Raimond Valler ja Jaanus Hallik, Building Numerics OÜ

•

Energiamärgiste kvaliteet ja energiatõhususe kordusarvutus vastavalt tööprojektile Peeter Parre, IB Aktsiaal

•

Energiamärgiste kontroll ja ehitusaegne järelevalve Riina Tamm, TJA

•

Õhupidavuse hindamine ja tõendamine/mõõtmine – kas peaks olema kohustuslik? Targo Kalamees, TTÜ

Koolituse läbinud saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu täienduskoolituse punkte: 7TP. Koolituse läbinud saavad ehitiste energiatõhususe kutseala täienduskoolituse punkte: 7TP. NB! Eelnev registreerumine on kohustuslik www.ekvy.ee (Liikmed registreeruvad oma konto alt sisse logides). EEL liikmetel ja üliõpilastel palume registreeruda e-maili teel ekvy@ekvy.ee Tasu EKVÜ, EEL liikmetele ja üliõpilastele 45 €, mitteliikmetele 80 €. Kohtade arv on piiratud. Koolituse hind sisaldab lõunat.

KO N V E R E N T S I D Tulekul kongress CLIMA 2016

SBE 2016 Tallinnas ja Helsingis

CLIMA 2016, hoonete tehnosüsteemide, sisekliima ja energiatõhususe kõige suurem ja mainekam kongress, toimub 22.–25.05.2016 Taanis, Aalborgis.

„SBE 2016 Sustainable Building“ konverents toimub kaksiklinna konverentsina Tallinnas ja Helsingis 05–07.oktoobril 2016. Konverentsi teema on „Build Green and Renovate Deep“. Oodatakse osa võtma kõiki jätkusuutlikust ja energiatõhusast ehitusest huvitatud ehitus- ja kinnisvaraala spetsialiste. Konverentsi alateemadena arutletakse kõrgtehnoloogiliste investeeringute, liginullenergiahoonete ehitamise, „rohelise“ hoone hindamise, samuti meetodite ja vahendite teemadel. Ettekanded ja töötoad toimuvad Tallinnas, ekskursioonid Helsingis. Konverentsi teaduslik juht on prof. Jarek Kurnitski TTÜ-st. Lisainfo: sbe2016.org/

Kolme päeva jooksul toimuvad tehnilised sektsioonid ning samuti mitmed ettevõtete ja REHVA poolt korraldatud töötoad. 12. REHVA kongress keskendub hoonete ja HVAC süsteemide praktilisele toimimisele. Tutvustatakse innovatiivseid HVAC lahendusi, mis aitavad märkimisväärselt kokku hoida hoonete energiakasutuset ning säilitavad samal ajal tervisliku ja mugava keskkonna. Samuti on arutlusel, kuidas rakendada ja integreerida hoonesiseseid taas-

tuvenergia süsteeme ning tagada koostoime nutikate energiasüsteemidega. Kongressi põhiteemadeks on hoonete ja HVAC süsteemide ehitus, hoonete säästlik energiakasutus, säästlikud HVAC süsteemid, nutika hoone toimimine ning haldus. CLIMA on REHVA ehk Euroopa KVJ-ühenduste konverents, mille Eesti liige on Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus. CLIMA ongi eelkõige suunatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneridele ja energiatõhususe spetsialistidele ning samuti selle valdkonna teadlastele. Lisainfo: www.clima2016.org

TÄPSELT SOBIV EHITUSPLOKK Roclite ehitusplokk on kodumaine autoklaavitud poorbetoonist müüriplokk, millest saab ehitada kuni kolmekorruselisi hooneid. Roclite poorbetoonist ehitusplokkidel on Eestis auväärne ajalugu. 1961. aastal käivitati Ahtmes põlevkivituhast poorbetooni tootmine, kus sideainena kasutati tsemendi asemel põlevkivituhka. Roclite on selle traditsioonilise Eesti ehitusmaterjali tänapäevane mantlipärija. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega on loodud Eesti kliimasse sobiv, loodust säästev ja vastupidav müürikivi, mida ehitajal on mugav käsitseda. 55 aasta jooksul on neist plokkidest ehitatud terveid elamuasumeid, neid on kasutatud Olümpia hotelli, Pirita Purjespordikeskuse, Tallinna Kiirabihaigla, koolide, lasteaedade ja paljude teiste soliidsete hoonete ehituses.

Poorbetoonist ehitusplokid säästavad toasooja. Poorbetoon on kaheksa korda soojapidavam kui raskebetoon ja kolm korda parem soojusisolaator kui keraamiline tellis. Poorbetoonist plokkidest hoones ei teki suuri temperatuurikõikumisi. Hea soojusisolatsioonivõime tõttu ei ole külmal ajal välissein külm, kuumal ajal ei kuumene ruumid üle. Roclite plokid reguleerivad hästi ka niiskust ruumis ja loovad elamiseks soodsa mikrokliima. Poorbetoon on sõbralik tarbija tervisele, see on sama hingav materjal kui puit.

www.roclite.eu Lisaks tavapärastele 500kg tihedusega plokkidele toodetakse nüüd ka 400kg tihedusega Roclite plokke (kuivtihedus on 400 kg/m3). 400kg tihedusega plokk on võrreldes 500kg tihedusega plokkidega veelgi soojapidavam. Deklareeritud soojuserijuhtivuse näitaja on 0,094W/mK. Külmakindluse tsüklite arv – 35. Roclite pakub ehitajale rikkalikus sortimendis ehitusplokke, silluseid, murforarmatuuri, plokiliimi ja erinevaid töövahendeid. Täpselt sobiv ehitusplokk!

A R VA M U S

Vastutuse kindlustamine või vastutuse veeretamine?

TÕNIS TARBE EESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTETE LIIT, EESTI ARHITEKTIDE LIIT

ahaks arutleda ehituskonsultantide (projekteerijate) vastutuskindustamise tagamaadest. Loodan, et tekib elav diskussioon erinevatest kolmnurga tippudest (kindlustusselts–konsultant–konsultatsiooniteenuse ja kindlustusest kasusaaja). Kui ise ei taha, ei oska, ei ole võimeline või lihtsalt ei viitsi vastutada oma tegude eest, siis üritatakse leida kedagi, kes teeks seda meie eest. Selline käitumisviis on tuttav ja omane igapäevases elus, miks siis mitte ka ehituskonsultandi (projekteerija) teenuse pakkujatele? Kes poleks kuulnud või ise kasutanud vastutusest kõrvalehiilimise tehnikat nagu „... mina ei teinud! Pole minu vastutusalas! Ise te soovisite... jne.“ Kes ikkagi vastutab? Kas vastutuse delgeerimine tähendab tingimata, et see on tublides kätes? Kas see tähendab, et ehituskonsultantidel endil polegi tarvis eriti vastutusega pingutada? Kas keegi tunneb ennast kindlamini, kui vastutus on veeretatud

kellelegi teisele, kes teeb seda raha eest? Kui palju peaks ise vaeva nägema, et võimalikult vähe vastutust delegeerida või polegi see oluline? Kes on need, kes valimatult vastutust raha eest võtavad või annavad, kui palju neid on ja kas ikka on? Milline on kasusaaja osa, kui üldse on? Kas reaalselt on üleüldse olemas kedagi, kes kellegi eest vastutuse võtab? Ehituskonsultandi vastutuskindlustust on turul müüdud ja ostetud üle kahekümne aasta, kuid alles lähiminevikus hakati selle kauba üle arutlema. Projekteerimishangete üheks permanentseks tingimuseks on vastutuskindlustuse poliisi olemasolu vähemalt konsultatsioonilepingu summa ulatuses. Rõhuasetus on poliisi olemasolul, enamasti ei viitsita ega osata küsida organisatsiooni sisemisi kvaliteedi tagamise vahendeid, süsteemsust tööde organiseerimisel, konsultantide pädevust. Ei küsita katte ulatust, millisel juhul üldse oleks võimalik nõuet rahuldada, kelle nõuetele kindlustusselts reageerib, milline on omavastutuse määr jne. Reaalsus on, et paber on vajalik, kuid millisel hetkel ja tingimustel kindlustuspoliisist saab reaalne lahend muredele, jääb enamasti tuleviku probleemiks. Oluline on teenuse soodsus. Ehituskonsultatsiooniettevõtted, kes tegevust alustades on üles ehitanud kvaliteedi tagamise püramiidi, on varsti aru saanud, et sellele osale teenusest ei ole ostjat ning tasahilju asendanud selle kindlustuspoliisis suurema kattega. Võimalusel esitatakse nõue

kindlustusseltsile adumata, et mõne lihtsa vea ärahoidmisega oleks saanud vältida kahju teket ning selle lahendamisele kuluvat aega ja energiat. Loomulikult on osa konsultatsioonitegevusi riskantsemad ja ettearvamatumad kui teised nagu ehitusuuringud ja vesiehitused. Nende valdkondade eksimuste spekter on palju laiem ja ei peegelda alati viimase lüli vähest professionaalsust. Kaardistame hetkeseisu Kindlustusseltside tootevalikus on arhitekti–inseneri vastutuskindlustus olnud ning on ilmselt ka edaspidi, sest letis peab kaupa olema. Kaup on sageli letis ka soodushinnaga, mille puuduvat marginaali kaetakse teiste kaupade parema hinnakattega. Kuid ostjad ei halasta ja ostavad ohjeldamatult soodust, ise omaette mõeldes, et kaupmees hämab. Ja kaupmees ehk kindlustusselts ei tee väljagi, et seda arvamust murda, küllap siis ongi kliendil õigus. Kuid kas selline kolmnurga keerutamine on jätkusuutlik? Kolmurga nurki muudkui lihvitakse ning tõenäoliselt saab sellest varsti ratas, mis lihtsalt omaette veereb. Seepärast, kui osapooltel oleks konstruktiivset jõudu, oleks mõistlik kaardistada maastik kus asume, analüüsida, süstematiseerida, püstitada eesmärgid ning veeretada kirjeldatud ratast seni, kui ratta ass on muutunud uuesti kolmnurkseks! Ahoi! Käesolevat kirjutist palun käsitleda kui kutset diskussioonile kõigi nende osavõtul, kes end ülaltoodus ära tunnevad ja sõna sekka soovivad öelda!

SUURIM EHITUSMESS EESTIS!

6.-9. aprill 2016 Eesti N채ituste messikeskuses

Lisainfo: Eesti N채ituste AS Pirita tee 28 Tallinn 10127 Tel 613 7335 e-post:estbuild@fair.ee www.fair.ee/eestiehitab

Väikeliising ettevõttele Väikeliisingu eelised • Väikeliising ei kajastu laenukohustustes • Väikeliisingu kuumaksetelt saab käibemaksu tagasi Väikeliisingu tingimused • Sissemakse alates 0% • Periood kuni 60 kuud • Vajadusel saab lepingu ennetähtaegselt lõpetada

Võtke meiega ühendust: Citadele Leasing & Factoring OÜ Roosikrantsi 2 Tallinn 10119, Eesti E-R: 09:00 – 17:00

Telefon: 77 00 000 E-post: vl@citadele.ee www.citadele.ee