EhitusEST marts 2018

19

number

EHITUSEST P R O J E K T E E R I J A E H I TA M Ä R T S 2018

ProCORE18V seeria KOMPAKTNE

UNIVERSAALNE

VASTUPIDAVUST

3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele.

2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva

SISUKORD

Ehitusettevõtjad: mahud on üles sööstnud lk 4–5 Materjalitootjad: müük kasvab teist aastat lk 6 Konverents teadmistepõhine ehitus tuleb taas lk 7 Portree: aasta ehitusinsener Ivo Roolaht lk 8–12 KEN-klaster ja jätkusuutlik ehitamine lk 14 Ümarlaud: siseturg ja eksport ehk Eesti tugevused lk 16–20 Tallinn teeb uut ehitusmäärust lk 22–25 Probleem: segadused MTR-registreeringutega lk 26–27 Mitteeluruumide ventilatsiooni uus standard lk 30–31 Seadus: MKM-i määrus nr 49 täpsustus lk 32 Arvamus: kas upume bürokraatiasse? lk 34

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT ISSN 2382-8382

PUUKESKUS ESINDAB NÜÜD EESTIS: KÄHRSI JA KARELIA PARKETID JA CEMBRITI TSEMENTKIUDPLAADID TTÜ pereühiselamu

Norde Centrum

puukeskus@puukeskus.ee | tel 605 4930 | www.puukeskus.ee

E H I T U S E T T E V Õ TJ A D

Ehitusmahud sööstsid üles

INDREK PETERSON EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIDU JUHT

E

rinevalt aastatagusest prognoosist kasvasid ehitusmahud 2017. aastal märkimisväärselt: viimati mäletame nii suurt kasvu aastal 2012.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted Eestis ja välisriikides kokku 2,5 miljardi euro eest, mida oli 18% rohkem kui 2016. aastal, kusjuures Eestis kasvasid ehitusmahud tervelt 23%.

Hooneid ehitati 2017. a kokku 1,6 miljardi ja rajatisi 846 miljoni euro eest. Ka eelmisel perioodil mõjutas kohalikku turgu enim hoonete ehitus, kus tõusutrend püsib juba alates 2013. aastast.

Kui rajatiste ehitus on püsinud langustrendil juba alates 2013. aastast, siis eelmisel aastal pööras sektor taas kasvule ning aastatagusega võrreldes oli kasv koguni üle 25%. Nii suur kasv ei näita kindlasti seda, et ettevõtjatel on lagi käes ja sektori võimekus seaks edasisele kasvule piirid.

Suure kasvunumbri taga raja-

tiste ehituses on peamiselt väga madal võrdlusbaas, sest 2017. aasta ehitusmahud jäävad rajatiste ehitamise osas veel tuntavalt alla 2013. aastale, kui rajatisi ehitati kokku ligikaudu 900 miljoni euro eest.

Kuna kasv koduturul oli suur, siis mõjutas see kindlasti ka välisturgudel tegutsemist, mille tulemusena langesid Eesti ehitusettevõtete ehitusmahud välisturgudel märgatavalt (21%), kusjuures vähem ehitati nii hooneid kui rajatisi.

Nõudluse haripunkt teadmata Väljastatud ehituslubade statistikast võib järeldada, et nõudlus uute elamispindade järele jätkuvalt püsib.

2017. aastal väljastati ehituslubasid Eestis eluruumidele 697 000 m² ulatuses, mida on 23% rohkem kui 2016. aastal. Mitteeluhoonete osas väljastati ehituslubasid 1,372 miljonile ruutmeetrile suletud netopinnale, mida on ligikaudu 18% rohkem kui 2016. aastal.

Kasv on muljetavaldav, ent samas on ehituslubade statistika põhjal järjest keerulisem turunõudluse kestvust ja haripunkti ennustada kuna, ehitusloa taotlemise ajendiks ei pruugi olla mitte kohene valmisehitamise soov, vaid kuni 31.12.2019. aastani kehtivad sisekliimanõudega hoonetele kehtestatud energiatõhususe piirmäärad, mis 01. jaanuarist 2020

oluliselt karmistuvad ja omakorda muudavad hoonete ehitamise kallimaks. See on ka suure tõenäosusega ehituslubade väljastamise suure kasvu üheks põhjuseks , mille ajandiks on soov võimalikult palju ehituslubasid veel enne uute nõuete rakendumist (31. detsembril 2019. a) taotleda.

Kuna turg on küllaltki hinnatundlik, siis ei pruugi uutele nõuetele vastavate hoonete müügihinnad olla koheselt konkurentsivõimelised, mistõttu võivad nii mõnedki arendajad, kes ehitusload hiljem taotlevad, oma planeeritud investeeringud seniks (mõneks aastaks) külmutada, kuni turg on jõudnud „uue reaalsusega“ kohaneda.

Uued nõuded jahutavad turgu Sellest tulenevalt võib peale uute energiatõhususe nõuete rakendumist ees oodata teatud perioodiks ehitusturu oluline jahenemine.

Jääb vaid loota, et riigil jätkub piisavalt tahet ja tarkust eelseisvat võimalikku jahenemist (läbi vajalike meetmete või riigitellimuste osakaalu suurendamise) leevendada.

Mis puutub teede ja rajatiste ehitamisse, siis selles segmendis ilmselt lähiajal suuri kukkumisi oodata ei ole, kuna on käimas ja käivitumas mitmed suuremad teedeehitusprojektid.

Ehitussektori käekäiku 2017. aastal jäävad ilmestama: Ehitussektori keskmised palgad püsisid juba kolmandat aastat järjest alla vabariigi keskmise taseme.

Sektoris valitseb järjest suurenev nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele.

Ehitusmahud on kerkinud 10 aasta tagusele tasemele, kuid tööhõive ehitussektoris on 10 aasta tagusega võrreldes oluliselt väiksem.

4

2008. a ehitustööde maht 2,4 mld eurot, tööhõive 81 000 töötajat.

2017. a ehitustööde maht 2,5 mld eurot, tööhõive 57 000 töötajat.

Siit võiks järeldada, et ka ehitussektoris on tootlikkus ühe töötaja kohta 10 aasta taguse ajaga võrreldes märgatavalt kasvanud.

Hõivatud ehitussektoris

Ehitustööd 2007–2017

tuhat inimest

mln eurot

100

3000

2500 2500

80

2000

57

60

1500 40 1000

20 500

0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele Rohkem kui 10 000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega Deltabeam, sealhulgas ka Eestis.

• tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad plaadid • tuletõkkeplaadid

PEIKKO EESTI OÜ

Peterburi tee 75A Tallinn, 11415, Harjumaa Telefon: +372 60 742 86

www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

M AT E R J A L I T O O TJ A D

Materjalide müük kasvab Ehitusmaterjalide müük

2017

mln eurot

2016

600

522,7

2015

500 2014 400

346,7

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALDE TOOTJATE LIIT, TEGEVJUHT

T

eist aastat järjest võib ehitusmaterjalitööstus heameelt tunda müügimahtude kasvu üle, sealjuures enam kui 10% kasvu üle. Kuna ehitustööde mahud Eestis kasvasid 2017. aastal suisa 23%, on ehitusmaterjalide müügikasv igati mõistetav. Samuti kasvasid ehitusmaterjalide ekspordimahud.

Eluhoonete ja eluhoonete ehitusmahtude kasv on olnud hoomatav, sealjuures mitteeluhoonete osas küünib ehituslubade tase ruutmeetrites arvestatuna 10 aasta taguste tippaegade tasemele. Kuna taristuehitus on viimased aastad olnud miinuses, siis siit loodame tänavuseks ja järgmiseks aastaks kasvuruumi.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete käive kasvas 2017. aastal 15% võrra – 523 miljoni euroni. Meie ettevõtete ekspordikäive kasvas pea samapalju – 176 miljoni euroni. Olulisemad eksportijad on ehitusvahtude ja vuugihermeetikute valmistaja Krimelte kõrval avatäidete tootjad/paigaldajad (MetusEst, T-Tammer, Saajos, Viking Window, Malmerk Fassaadid, Saku Metall Uksetehas, Lasita Aken), betoonelementide ettevõtted (TMB Element, Lasbet Tootmine, Muuga Betoonelement, E-Betoonelement,

6

300

176

200 100 0

MÜÜK

Betoneks), lubjakivitoodete pakkujad (Kunda Nordic Tsement, Nordkalk), müürikivide tootja (Bauroc), katusetoodete müüja Monier, plasti ja ehituskeemia firmad (Pipelife Eesti, HAKA Plast, Remei Baltica).

Murekohaks maksupoliitika Tõrvatilgaks meepotis on meie maksupoliitika, millega meie tööstussektorit järjest enam koormatakse. Me oleme endiselt naabritest kordades kõrgemate keskkonnatasudega, sealjuures kasvavad näiteks paekivi kaevandamisõiguse tasud iga-aastaselt 5%, see tähendab, et käärid naabrite ja meie vahel suurenevad veelgi. Väga oluline on mõista, et me ei mängi eraldi liivakastis, vaid naabritega võrreldes kordades erinevad maksumäärad pärsivad oluliselt meie võimalusi. Lisaks tõstetakse maksemäärasid kütustele, lisatakse raskeveokimaksule raskeveokite teekasutustasu. Tulumaksuvaba osa suurendamine palkades aitab pigem teenuste sektorit ja ei aita tööstussektorit, kus miinimumpalka

EKSPORT

EESTI

saavad need oskustöölised, kellele lisaks makstakse ümbrikupalka.

Must palk on üks koht, kus ootame riigi oluliselt paremat sekkumist selle nimel, et kõik võiksid tööd teha võrdsetes konkurentsitingimustes. Uus keeruline tulumaksusüsteem suurendab pigem skeemitajate võimalusi, võimaldades neil lisaks maksta suuremat summat „puhtalt“.

Kuna üks töökoht tööstuses toob kaasa keskmiselt kaks töökohta teenindavatesse sektoritesse, vajaks tööstus oluliselt enamat ja kvaliteetsemat tähelepanu. Kahjuks kaotati aga tööstuse eesmärkide hulgast tööstussektori kasvatamise eesmärk – et jõuda tööstussektori osatähtsusega 20%-ni SKT-st, sarnase eesmärgi on püstitanud Euroopa töösturid.

Arvestades töötleva tööstuse märkimisväärsust nii lisandväärtuse, töötajate arvu kui ekspordi osas, tuleks oluliselt vähendada tööstuse kaudset maksustamist ja selle asemel tegeleda üldiste maksudega ning riigisektori õhendamisega.

SÜNDMUS

TULEKUL KONVERENTS

Teadmistepõhine ehitus Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ehitusinseneride Liit ja Teadmistepõhise ehituse tippkeskus korraldavad järjekordse ehitusala spetsialistide konverentsi, mis toimub 26. aprillil Viru konverentsikeskuses Tallinnas.

Konverents püüab vaadata tulevikku, kasutades selleks Eesti Euroopa Liidu eesistumise kogemust – Eesti perioodile langesid

peale 2020. aastat käikuminevate eesmärkide ettevalmistamine, samuti hoonete energiatõhususe direktiivi uustöötlus, mis vastuvõtmisel hakkab ehituses järjekordselt suunda näitama. Mitmed ettekanded käsitlevad liginullenergiahoonetega seotud lahendusi ja arvutusmetoodikaid, kus on viimasel aastal toimunud kiire areng.

Paneeldiskussioonis arutletakse laiemalt energiatõhususe mõjudest arhitektuurile ja hoone mak-

sumusele ning seadusandliku lähenemise jõukohasusest ja piisavusest. 2017. aasta osutus murranguliseks päikeseenergia osas, millest on mitu ettekannet. Eraldi diskussioon on pühendatud ehitusfüüsikale, kuna ehituskvaliteet ja õhupidavuse tagamine on vältimatult vajalikud kaasaegsete hoonete ehitamisel ning lisaks vaadeldakse ka uudseid ehitusmaterjale.

Lisainfo ja registreerumine: www.ekvy.ee.

12:30–13.30 Lõuna 13.30–17.00 Paralleelsektsioon Energiatõhususe kujundamine Ruum Grande 3 13.30–13.50 Sisekliimamääruse uuendused Jarek Kurnitski, TTÜ 13.50–14.10 Ventilatsiooniseadmete soojustagastite jäätumise vältimine Alo Mikola, TTÜ 14.10–14.30 Elektri ja kaugkütte CO2 eriheidete tegurid Eduard Latõsov, TTÜ 14.30–14.50 Tabeliväärtustest erineva valgustusvõimsuse arvutusmetoodika Francesco De Luca, TTÜ 14.50–15.10 Temperatuurikihistumine ja küttesüsteemide efektiivsus TTÜ katsemaja uuringu põhjal Andrea Ferrantelli, TTÜ

lidega energiavarustussüsteemis Heiki Lill, EMU

KAVA: TEADMISTEPÕHINE EHITUS 2018 26.04.2018 8.30–17.00 Viru konverentsikeskus, Viru väljak 4, Tallinn 08.30–09.00 Registreerumine ja kohv 09.00–12.30 Suur saal Grande 1 AVASEKTSIOON 09.00–09.30 EL-i eesistuja vaade: hoonete energiatõhusese direktiivi uustöötlus ja energiatõhususe eesmärkide uuendamine Margus Tali, MKM 09.30–10.00 Pilk ehituse tulevikku Jüri Rass, MKM 10.00–10.20 Päikeseenergeetika olukord Eestis Andres Meesak, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon 10.20–10.50 Liginullenergia hoonete oskusteave ja põhialused Kalle Kuusk, KredEx 10.50–11.10 Kohvipaus Suure saali paneeldiskussioon Kuidas liginullenergianõuded hakkavad mõjutama arhitektuuri ja ehitamist?

Sissejuhatus teemasse: Järvevana tee rohelise mõtteviisi maja Martin Varvas, Mitt & Perlebach OÜ Paneeldiskussioon: Katrin Koov, EAL; Mihkel Tüür, KTA; Oliver Alver, Alver Arhitektid OÜ; Ülar Mark, Kodasema OÜ; Martin Varvas, Mitt & Perlebach OÜ; Jüri Rass, MKM, Margus Tali, MKM; Allan Hani, RKAS. Modereerib Jarek Kurnitski, TTÜ.

15.10–15.30 Kohvipaus 15.30–15.50 Perioodiline küte – temperatuuri langetamine külmas kliimas Raimo Simson, TTÜ 15.50–16.10 Tarbimise juhtimine elektri hinna järgi Argo Rosin, TTÜ 16.10–16.30 Päikeseelektrisüsteemide toodangu arvutamine Andri Jagomägi, TTÜ 16.30–16.50 OPTIVERTER – uudne väike- ja keskmistes energiasüsteemides päikesepaneelidega kasutatav jõupooljuhtmuunduri tehnoloogia Tanel Jalakas, TTÜ 16.50–17.10 Elektrienergia salvestamise võimalused tuulegeneraatori ja PV-panee-

13.30–17.00 Paralleelsektsioon ÕHUPIDAVUS JA EHITUSFÜÜSIKA Ruum Grande 1 13.30–13.50 TTÜ uus akustika labor – uued ehitustoodete mõõtmisvõimalused Hans Rämmal, TTÜ 13.50–14.10 Liginullenergia korterelamu valmis – Tallinna õpetajate maja kogemus Martin Siimer, Tallinn 14.10–14.30 Suurte hoonete õhulekke mõõtmisvõimalused Targo Kalamees, TTÜ 14.30–14.50 Tüüpvead õhupidavuse tagamisel Endrik Arumägi, TTÜ 14.50–15.10 Puitsõrestikseinte liitekohtade õhulekked Üllar Alev, TTÜ 15.10–15.30 Kohvipaus 15.30–15.50 Tselluvilla ja kanepiluu soojustuse kasutamine Marti Jaan, EMU 15.50–16.10 Nano- ja mikrostruktuursed materjalid aknaklaaside omaduste parandamiseks Martin Timusk, TU 16.10–16.30 Nano- ja mikrostruktuursed lisandid liimvaikude termiliste omaduste muutmiseks Rünno Lõhmus, TÜ 16.30–16.50 Elamute niiskuskoormuse mudelid niiskuslisa, niiskustoodangu ja ventilatsiooni kaudu Simo Ilomets, TTÜ

7

PORTREE

PARIM EHITUSINSENER IVO ROOLAHT:

pingelised tähtajad on meie alal norm

Parimaks ehitusinseneriks 2017 tituleeritud Ivo Roolaht ütleb, et ehitusalal on pingelised tähtajad ja ületunnid pigem norm kui haruldus. Ajaliselt pingeliseks kujunes ka Roolahele võidu toonud Tartu Lõunakeskuse juurdeehituse ja rekonstrueerimise projekteerimine.

TEKST: KRISTINA TRAKS

8

„Vähe on objekte, mis valmis projekteeritakse ja siis hakatakse otsima ehitajat, tavaliselt käib töö paralleelselt. Täpselt nii oli ka Lõunakeskusega ning see oligi üks aspekt, mis muutis selle objekti keeruliseks – kogu aeg on kiire, ehitus juba otsast käib ning ehitajat tuleb pidevalt joonistega varustada,“ räägib mees.

Teise keeruka osana toob ta Lõunakeskuse puhul välja töö tehnilise eripära. Sisuliselt koosnes objekt kahest osast – juurdeehitusest ja rekonstrueeritavast vanast osast. Uude juurdeehitusse tulid kaubanduspinnad, teisele korrusele kinosaalid ja hotell. Vana osa sai uue aatriumi ja galeriid. „Lihtne lähenemine olnuks vana osa kõik siledaks lükata ja nullist uuesti pihta hakata. Aga meil ei olnud seda aega ning kasutusse jäänud osa hoopis tugevdati.

Keerukas oli ka see, kuidas saada klappima geomeetria, sest ega vana maja ei ole sugugi nii täpne nagu ta pildil paistab,“ ütleb Ivo Roolaht.

Keskuse uue osa puhul oli nuputamiskohti omajagu. Näiteks nägi arhitektuurne lahendus ette paigutada üks kinosaalidest laadimisalade kohale, mis lahtiseletatuna tähendab, et vaikne kinosaal asub mürarikka piirkonna peal ning eriti oluline on heliisolatsioon. Sel teemal oli nõuga abiks ka akustikakonsultant.

Teine keerulisem osa oli hotell. „Iseenesest pole hotelli ehitamine kuigi keeruline, kuid Lõunakeskuse puhul asub ta osaliselt kaupluse kohal, kuid kaupluses ju seinu pole. Ehk et hotell seisab näiliselt justkui õhus. Tegelikult küll raudbetoonpostidel, kuid seegi lahendus on keerukam, kui hotell maa peale paigutada,“ selgitab Roolaht.

Lõunakeskuse konstruktsioonide projekteerimise kallal töötas lisaks Roolahele ühtses meeskonnas

Laieneva Lõunakeskusega koos paneeriti ja ehitati hotell Sophia.

Linnakodanikul oli raske aru saada, millal keskus valmis sai: see töötas kogu aeg. veel 3–4 inimest. Näiteks on keskuse aatriumi kauniste liimpuidust tarindite kujundajaks Laur Lõvi OÜ-st Makespace.

Ehitus käis, keskus töötas Lõunakeskuse rekonstrueerimine ja laiendamine lahendati nii, et külastajatele oli keskus avatud ja võib-olla ei saanud nad arugi, kui suured ehitustööd seal tegelikult käisid. „Töö oli jaotatud etappideks: kõigepealt tehti valmis juurdeehitus, mis valmistati ette nii, et rekonstrueeritud vana osa uued galeriid saaks selle külge haakida.

Siis võeti kasutusele juurdeehituse esimene korrus ja II korrusel hakati sisustama kinosaale. Seejärel

hakkas töö käima rekonstrueeritava osa kallal ning mingil hetkel liideti uus ja vana osa orgaaniliselt kokku,“ kirjeldab Roolaht. „Linnakodanikul oli vast üsna raske aru saada, millal see keskus valmis sai, kuna jupiti töötas ta kogu aeg. Ehitus toimus suuresti nn tagahoovis. Kauplejad muidugi tundsid seda, sest kauba laadimine käis ehitusplatsi kõrvalt. Et kõike seda logistikat käigus hoida, tuligi mängu keskuse haldaja oskuslikkus. Ta justkui kabetas rentnikega, sest ega mitte keegi neist ei tahtnud oma poodi kauemaks kinni panna kui hädapäraselt vajalik.

Kaupmehe elu ehituse keskel ei olnud sugugi lihtne.“ Varasem kogemus aitas Roolaht on varemgi kaubandusobjekte projekteerinud, näiteks Narvas Astri keskus on samuti tema töö. Tema tehtud töödest võib veel nimetada Stockholmi Värtahamneni sadama reisiterminali raudbetoonkonstruktsioone ja kortermaju Malmös.

9

PORTREE

Praegustest tegemistest nimetab Roolaht Tartus Filosoofi-Riia tänava korterelamute kvartalit, mille projekteerimine on hetkel töös. „Tegemist on palju. Seega – kui tahta teha, siis tööpuudust pole. Ja pigem küsitakse rohkem, kui jõuad ära teha,“ ütleb Roolaht, kes täiesti teadlikult on valinud nö üksikettevõtja elu ning ei ole tahtnud mõne suure projekteerimisbüroo tiiva alla tööle minna. „Eratellimust on praegu nii palju, et riik võiks ennast veidi tagasi hoida. Me oleme selle läbi elanud, kui korraga kukub ära riigi- ja eratellimus. Ma usun, et me oleme eelmisest masust õppinud ja oleme ka paremini selleks valmis ning ma ei usu, et sama uljalt marsitakse järgmisesse majanduslangusesse. Pangad ei külva täna niimoodi raha ja ollakse ettevaatlikumad.“ Alates eelmisest suvest pärast Lõunakeskuse lõpetamist tegutseb Roolaht oma büroos üksi ja see on teadlik valik. Ta seisis teelahkmel, kus tuli ära otsustada, kas kasvatada bürood suuremaks või tegutseda edasi üksi: „Üksikettevõtjana töötamine annab mingi teatava vabaduse. Tõsi, see võib realiseeruda vabadusena töötada üksi hilistel õhtutundidel. Ma hindan väga seda, et mul on vabadus võtta vajadusel näiteks päev vabaks või lausa mingil perioodil vältida tööde vastu võtmist. Kui oled palgatööl või kui sul on endal töötajad, siis nii ei saa.“ Projekteerimisala muutumises Roolaht lõpetas TTÜ 1994. aastal ning töötas seejärel 10 aastat projektbüroos Tari. Alates 2004. aastast on ta andnud iseendale tööd. Ta ütleb, et aastate jooksul on projekteerimisala küllalt palju muutunud. Näiteks on mitmeid teemasid, millele praegu lähenetakse tunduvalt spetsiifilisemalt kui varem. „Lihtsana tunduvad fassaadi-

10

soojustussüsteemid on olemuselt rikkad mitmesuguste nüansside poolest ning neid täpselt teadmata on lihtne eksida. Võib-olla on see primitiivne näide, aga kui võtta praegu ette kõige lihtsam kipsplaatide kataloog, siis neid on seal kümneid erinevaid nimetusi ning nimetused ei ütle just palju nende omaduste kohta. Vanasti oli neid maksimaalselt viite sorti.

Tihti tuleb küsida tootjatelt ühe või teise toote täpsete omaduste kohta, kusjuures tuleb just küsida, mitte loota, et leiad internetist õige materjali,“ räägib Roolaht. „Üldjuhul internetist saab praegu vaid infot selle kohta, kui hea on toode, aga mitte eriti palju seda, millele projekteerija saaks rajada oma arvutuskäigu.“ 15 aastat on Roolaht lugenud Maaülikooli ja TTÜ Tartu kolledži üliõpilastele teraskonstruktsioonide kursust. Ta ütleb, et noorte huviga on nii ja naa ning see erineb kursuseti.

Noore lektorina Roolaht muidugi imestas, et kuidas küll ala sisuliselt nii väheseid huvitab, kuid

nüüd on ta pigem leppinud. „Meie ala ei suuda kunagi konkureerida majanduse või juuraga. Samas, kui oled tubli ehitusinsener, siis tööpuudust pole karta. Maaülikooli ehitajad leiavad tööd peamiselt Lõuna-Eestis ja siin on tööpõldu küll. Olen näinud nii mõnegi endise üliõpilase käekäiku ja teinud ka palju koostööd. Samas jah, eks ta ole keeruline öelda noorele inimesele, et õpi ehitusinseneriks, saad teha palju tööd, mida tavamõistes näha polegi. See on muidugi naljaga pooleks öeldud, sest kui ise oled agar, siis saab vabalt teha tööd ka välismaale ja kusjuures siitsamast Eestist üle interneti,“ ütleb ta.

Kuivõrd oluline on saadud tunnustus? „Eks ta teeb meele rõõmsaks ikka, kuigi ma ei ole väga edev inimene. Mulle on parim tunnustus see, kui tellija kutsub objekti avamisele ja patsutab tunnustavalt õlale, et hästi tehtud,“ ütleb ta ja lisab, et ehitusinseneride konkursi kõige suurem eesmärk on populariseerida ja tutvustada tavainimesele võib-olla üsna kauget inseneri elukutset.

Keskuse arhitektuurne lahendus on õnnestunud: meelde jäävad huvitavad liimpuidust kandekonstruktsioonid.

Close to our Customers

tÄIuslIK KomPleKt teeDe eHItAmIseKs! www.wirtgen-group.com/technologies

roAD AnD mInerAl teCHnologIes. Teede ja materjalide tehnoloogiad. WirTgen group-i juhtivate tehnoloogiate abil lahendame teedeehituse terve tsükli optimaalselt ja säästlikult. Materjalide tootmisest katendi ehituseni koos WirTgen group-i kogemustega ja tugevate kaubamärkidega WirTgen, Vögele, HaMM, KleeMann, BenningHoVen. WIRTGEN EESTI OÜ . T: +372 60 661 88 . F: +372 60 661 89 . M: +372 50 229 29

www.wirtgen-group.com/eesti

PORTREE

Lõunakeskus linnulennult. Foto: AS Tari

Suurimad väljakutsed konstruktorile Lõunakeskuse projektis Kino katust kandvad kumerad, lainelise pealispinnaga terasfermid ja kinosaalid. Kino katus oli mahult ebatavaline oma kumerate osadega, mistõttu tuli katust projekteerides järgida nii arhitekti mahulisi soove kui tugevusarvutusi. Teiseks muutusid kino rentniku soovid projekteerimise käigus. Staarirõdu koos trepiga ei olnud algselt kavandatud, samas kui alumise osa karkass oli juba töös.

See eeldas koormuste ümberarvutust ja ümberjagamist töö käigus.

Rekonstrueeritava osa peagalerii katust kannavad nn „puud okstega“. Puutüve moodustas vaiadele toetuv monoliitbetoonist jalg.

Tüvele toetusid diagonaalis lae poole sirguvad liimpuidust oksad, millele omakorda toetusid katust kandvad liimpuittalad. Inseneril oli puude konstrueerimisel väljakut12

seks kõigi puude erinev geomeetria ning jäikuse tagamine katuse tasapinnas, samuti detailide suur kaal, sest tuli tagada monteeritavus.

Väga pingeline projekteerimise graafik. Töö käis paralleelselt ehitamisega ja samal ajal pidi keskus vähendatud mahus töötama.

Inseneri seisukohast tuli keskuse ja rentnike poolt soovitud muudatustega arvestada olukorras, kus hoone alumist osa juba monteeriti. Teiseks väljakutseks oli olemasoleva ca 15 000 ruutmeetrise keskuseosa rekonstrueerimine. Katuse kuju muudatustest tekkinud lumekottide ja rentnike poolt soovitud kipslagede tõttu tuli olemasolevaid ferme, poste ja kohati ka vundamente kiires tempos üle arvutada ja tugevdada: ehitustempo tõttu ei saanud neid asendada.

Allikas: konkurss aasta ehitusprojekt

Tartu Lõunakeskuse laiendus: Ehituse käigus rajati uus kaubanduspind, hotell, kobarkino ja kahetasandiline parkla.

Vana osa kaubanduspind rekonstrueeriti täielikult, hoone lammutati seest tühjaks ja tugevdati konstruktsioone.

Uus ehitis ja vana hooneosa tuli ühendada nii, et töö keskuses ei katkeks, kokkuvõttes lisandus vanale 15 000 ruutmeetrisele pinnale ligi 23 000 ruutmeetrit uut pinda.

Meelde jääb õnnestunud arhitektuur: huvitav liimpuidust kandekonstruktsioonide lahendus, samuti kaubanduspindade sisefassaadidel 4,5 meetri kõrguste raamideta klaaside kasutamine.

EHITUSMATERJAL,

MIS TEEB ELU KERGEMAKS...

KERGBETOON EPSCEMENT EC350M Kergbetoon EPSCement® EC350M on patenteeritud EPS vahtpolüstüreeni (expanded polystyrene) graanulite ja tsemendi kuivsegu.

Pakendatud 17 kg kottidesse. Toodetud Rootsis.

EC350M kergbetoon on mõeldud põrandate valamiseks ja seinte krohvimiseks nii sise- kui ka välitingimustes.

EC350M on ideaalne kergete kuid jäikade aluspõrandate ehitamiseks. Näiteks vannitubade remontimisel mitmekorruselistes hoonetes, puitmajades jne, kus on oluline konstruktsiooni kergus.

Toode sobib kasutamiseks põrandale soovitud kõrguse andmiseks ja laagidevaheliste alade täiteks.

Samuti sobib antud toode seinte krohvimiseks. Korraga võib tekitada kuni 25 cm paksuse krohvikihi.

Sobib väga edukalt eramute plaatvundamentide ja terasside valamiseks.

ESM350M valatakse vähima kogupaksusega 50 mm, seal hulgas on ka tasanduskiht, millest EC350M on vähemalt 30 mm. Valatud EC350M kergbetooni pind tuleb alati katta isevalguva tasandusseguga.

Maapinnale paigaldamisel on EC350M soovituslik paksus vähemalt 150 mm, et tagada hea soojusisolatsioon. Maksimaalne valu paksus ei ole piiratud.

EC350M võib segada nii segumasinas, kui ka tavalises mördisegistis ja pumbata. Toodet saab ka käsitsi tolmuvabalt segada segamisvispliga anumas.

EC350M kaalub ainult 17% hariliku betooni kaalust. 50-liitrise koti kaal on ainult 17 kg. Paigaldatud ning kuivanud toote mahukaal on 450 kg/m3. See tähendab, et on m3 EC350M kohta ca 2 tonni kergem tavabetoonist, kuid samas piisava tugevusega, et vastata tugevusnõuetele. Toote survetugevus koos tasanduskihiga on : ≥ 3,0 MPa. EC350M on kiiresti kuivav. Kogu segus leiduv vesi kasutatakse tsemendi kivistumisel

KASUTAMISE NÄITED

L VA DE DA UPA S A SA SKA STE ITU LU H E KAUP

ära. Tasanduskihti on seetõttu võimalik valada juba 12 tunni pärast ning konstruktsiooni võib katta viimistlusmaterjalidega 2–4 päeva pärast. Hariliku betooni puhul on võrreldav aeg 3–6 nädalat.

EPS-graanulid annavad tootele väga head soojusisolatsiooni omadused.

Konstruktsioonis ei ole soojuskadu, soojus püsib põranda pinnal. Soojusjuhtivustegur λ = 0,08 W/mK. EPS-graanulid annavad põrandale ka

head heli isoleerivad omadused.

Puitkonstruktsiooniga vahelagi + EPSCement valu võimaldab teha betoonpõrandale omase püsivusega kindla aluse, s.t. läbipaine praktiliselt puudub.

EC350M on poorne, tänu õhuvahetusele poorides see ei lagune ega hallita. Ideaalne toode märgade ruumide, nagu vannitoad, keldrid jne. ehitamiseks ja renoveerimiseks.

Valamisel juhtunud vigu on lihtne parandada. Vigase osa võib lihtsalt välja saagida ja uuesti valada.

Toode on tulepüsiv, tulepüsivusklass A2-s1, d0. Seega toode on kasutatav tuletõkkekonstruktsioonides.

Kokkuvõtteks: Kergbetoon EPSCement EC350M on ehitusmaterjal, mis teeb elu kergemaks. Arvestades selle erinevaid häid omadusi, saab ehitustöödel olulist ajavõitu, mis on raha. Lisaks veel kerged, soojapidavad ja helikindlad konstruktsioonid.

LISAINFO: Toivo Kabanen Juhatuse esimees, Fulder OÜ, Vitamiini 7, 51014 Tartu Tel. +372 5047711

www.epscement.ee

KLASTRID

KEN-klaster: ehitame jätkusuutlikult KUIDO MERITS KEN-KLASTRI ESINDAJA

E

estis on ettevõtete ja teadusasutuste koostöö ja ühine uurimistöö järk-järgult tõusuteel, seejuures on initsiatiiv sageli lähtunud ettevõtjailt, et saada teadlaste abiga lahendust, mis edaspidi looks konkurentsieelist, kulude kokkuhoidu või aitaks kaasa uuendatud toote või teenuse turustamisele. Näiteks soovitakse luua unikaalne know-how või seade. Teadlastele võib motivatsiooniks olla lisarahastus, aga kindlasti ka uus kogemus ja professionaalne huvi projekti vastu ning võimalus näha oma teadustulemuste rakendumist ettevõtluses.

Olelusringi meetod Green Building Council ning KEN-klaster (kinnisvara ja energiatõhusese klaster) on välja töötatud nn Eesti olelusringi protsessi, mis hõlmab kõiki arenduse või ehitise etappe: vaadatakse, kas ehitis on teostatav, kaardistatakse üldplaneeringu, detailplaneeringu, detailse projekteerimise, ehitamise, kasutamise ja vajadusel lammutamise küsimused.

Olelusringi meetodi juures kasutatakse rahvusvahelisi standardeid, millega klastri liikmed on hästi tuttavad, osaledes ekspertidena metoodikate arendamise töögruppides (eriti LEED, BREEAM), samuti külastavad eksperdid linnakuid, mis on pälvinud kõrge tasemega sertifikaate (näiteks Rootsis). Seejuures ühendatakse teadusasutuste teadmised erasektori omadega: Tallinna Tehnikaülikooli teadurid, nt professor Hendrik Voll ja Francesco De Luca, on osalenud uute energiasäästulahenduste uurimisel. Oluline on ka hoone-

14

KEN-klaster KEN-Klastri liikmete hulka kuuluvad: Green Building Council, SWECO EST, Hendrikson&Ko, 3+1 Arhitektid, Saint-Gobain Ehitustooted, Technopolis Ülemiste, Pakri Teadus- ja Tööstuspark, Natuurehitus, Vesta Green House, Ravelin, Oxford Sustainable, Pärnu Commerce, Sirkel & Mall, Maru Ehitus, GECC, Advokaadibüroo Sorainen, Tallinna Tehnikaülikool, Juuru vallavalitsus.

Lisainfo: info@kencluster.ee

te ja seadmestike kasuliku eluea määratlemine, kuna sellest sõltuvad hoolduskulud ja hoone kasutamisest tulenev energiakulu. Samuti on teadlaste sisend oluline KENklastri algatatud uute infotehnoloogiate (Smart.Connect ja Build.

IT.Smart ) edasiarendamises, seda eriti projekteerimisetapis.

Naabrid meist ees Eestis ei ole kvalifikatsioonitunnistused ja sertifikaadid kasvõi võrdluses Lätiga piisavalt levinud: Lätis on juba mitu aastat korraldatud konkurssi kõige jätkusuutlikuma hoone valimiseks. (analoogne auhinnakonkurss on nüüd toimumas ka Eestis). Leedus on ligi 35 jätkusuutlikku rahvusvaheliselt tunnustatud ehitist, Lätis 20, kuid Eestis vaid 8. Seda on vähem kui kolm aastat tagasi, sest mõned on oma sertifikaadid kaotanud. Ometigi oli Eesti veel viie aasta eest jätkusuutlikus arengus Balti riikide hulgas juhtival positsioonil, kuid jäime ilmselt loorberitele puhkama. Sel ajal, kui mitmedki Euroopa riigid on järjest enam kasutusele võtnud jätkusuutlikke arendusi, on meil viimase kümne aasta jooksul peamiselt püsti pan-

dud samu odavavõitu majakarpe, mis ilmutavad lagunemise tundemärke juba kümne aasta jooksul.

Direktiiv rakendub Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi kohaselt peavad 2019. aastast olema kõik uued avalikud hooned liginullenergiamajad ning alates 2021. aastast kehtib sama nõue ka teistele uutele hoonetele.

31. detsembriks 2018 tuleb kindlustada, et kõik uued ehitised toodavad sama palju energiat kui need kohapeal tarbivad – näiteks päikesepaneelide või soojuspumpadega.

Lisaks on EL-i poolt tungivalt nõutud, et liikmesriigid propageeriksid EL-i kaasrahastatavaid projekte, mis on seotud kaugkütte arendamise ja ajakohastamisega.

Seda teed mindi Rootsi linnades juba eelmise sajandi viimasel kümnendil, kui võeti suund kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. Göteborgis on 1200 km pikkune kaugküttevõrk, mis katab 90% linna korterelamutest ja 12 000 üksikelamut. Rootsis on terveid linnakuid, millel on kõrgetasemeline jätkusuutlikkuse sertifikaat. Samas puudub rootslastel spetsiaalne oma riigile mõeldud olelusringi protsessi meetod nagu pakub KEN-klaster, mis on Rootsis tekitamas elavat huvi. Eestis on olelusringi rakendumise protsess käinud juba kolm aastat ja saanud sisendeid riigiametitest ja erasektorist.

Eesti on tuntud eduka e-riigi ja digitaalse eesrindlasena. Sellele kuvandile võiks lisada Eesti brändi, mis põhineb jätkusuutlikul kinnisvaral ja taastuvenergial. Sellise brändi ülesehitamist näeb koos riiklike ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partneritega ette ka KENklastri pikaajaline plaan, aidates kaasa Eesti konkurentsivõimele.

ÜMARLAUD

Jüri Rass

Indrek Peterson

Siseturg ja eksport.

Kuidas edasi?

Tootlikkus, eksport, innovatsioon – kuidas tuua seda ehitusettevõtlusesse juurde?

Erialaliitude juhid leiavad, et vajame ettevaatavat plaani aastakümneteks.

TEKST: VIVIKA VESKI

16

Enno Rebane

Vestlusringis osalevad Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse liige Tõnis Tarbe, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane, Eesti KaubandusTööstuskoja peadirektor Mait Palts ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass.

Mis piirab ehitussektoris tootlikkust?

Indrek Peterson: Räägime ehitussektori tootlikkuse vähesest kasvust. Võib-olla riik ei toeta piisaval määral siseturgu? Kui siseturg ei toimi, siis ka eksport varem või hiljem kaob.

Jüri Rass: Eksport on tõesti seotud siseturu arenguga. Mõnes mõttes jälle on eksport ka oma siseturu kordategemine. Kui suudad eksportida, väljaspool konkureerida, siis suudad luua konkurentsieelist ka olukorras, kui keegi tuleb siseturul konkureerima.

Peterson: Üks takistav tegur tootlikkuses on see, et riik survestab, ehitustähtajad on poliitilised.

Kohe pärast hanke võitja väljakuu-

Mait Palts

lutamist eeldatakse, et sul peab juba kopp maas olema. Kui Soomes kuulutatakse välja riigihanke võitja, siis on vähemalt kolm-neli kuud aega teha plaane, ettevalmistusi, allhankeid. Kui stardijoonele rivistutakse, siis on ettevõtjal lõpuhetkeni päevase täpsusega teada, mis toimub. Meil toimuvad muudatused mistahes perioodil ja puusalt.

Sellepärast sünnivadki vead. Eestis on tugevad insenerid, kes on suutelised ehitusprojekti vägagi hästi juhtima, aga neil ei ole seda võimalust, sest käib võidurelvastumine, üle- või alapakkumine ja kõik see on seotud kas halva riigihangete seaduse rakendamisega või mingi muu nõudega.

Rass: Olen täitsa päri. Siin võiksid head riigiametnikud tõesti midagi ära teha ja poliitikutele õpetada. Täna (27.02) istusime just rahandusministeeriumis koos, vaatasime planeerimist. Tabelitest ja graafikutest tuli välja, kuidas riik asju tellib. Ühel aastal on 11-protsendine langus, järgmisel 70-protsendine tõus. Tõus on valimiste ajal, siis kukub jälle alla. Graafikul tundub see väike hammas, aga mis see ehitajale tähendab! Lased töölised lahti, järgmisel aastal on vaja

Tõnis Tarbe

nad uuesti üles leida. See tuleb poliitikutest, mitte ametnikest. Aga ametnikud peaksid oskama seda poliitikutele ära seletada, et kui me tahame eksportida ja tootlikkust tõsta, siis peaks selle kuidagi ära lõpetama.

Mait Palts: Mis motivatsiooni on väiksemal ettevõttel vaadata viis või kümme aastat ette, kui ta teab, et see käibki valimiste ja Euroopa vahendite avanemise järgi.

Peterson: Ka suured pole enam motiveeritud. Ainuke põhjus, miks meil TOP10 täna ehitussektoris eksisteerib on ju see, et nendel ettevõtetel on oma arendusfirmad. Nad toodavad tegelikult iseendale turgu ja seda just nendeks hetkedeks, kui riik kukub alt ära või tekib majanduslangus. Vastasel juhul nad ei elaks ära. Ehitustegevusega juba ammu suuri kasumeid ei teeni.

Põhitegevus tuleb kuskilt mujalt.

Ehitussektoris piirab tootlikkust ka see, et meil ei ole piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Üks ulmemõte on see, et kui meil on ehitussektoris 60 protsenti mitteoskajaid või neid, kellel puudub erialane haridus, siis võib-olla peaks sotsiaalmaksu kallale minema ja

selliselt, et see motiveeriks nii ettevõtjaid kui ka töötajaid. Ütleme näiteks, et kehtestame ehitussektoris sotsiaalmaksu erisuse, kõigi kvalifitseeritud töötajate pealt maksab ettevõtja 25 protsenti sotsiaalmaksu ja mittekvalifitseeritud töötajate pealt 40 protsenti. Töötaja on motiveeritud, kuna saab järgmisele tasandile, samuti on tööandja motiveeritud, sest maksud kvalifitseeritud tööjõu pealt on väiksemad.

Tänane süsteem ei motiveeri töövõtjat ennast täiendama ega tööandjat teda täiendama, sest ta teab, et kui ta sellise investeeringu teeb, siis varem või hiljem keegi ostab töötaja üle või tuleb mingi muu jama.

Kuidas muuta ettevõtja innovaatilisemaks?

Tõnis Tarbe: Ettevõtjatel ei ole tarvis riigipoolset hurraa-hüüdu, et uudseid lahendusi kasutusele võtta. Vaatan siin, et mees kirjutab pastakaga (osutab lauanaabrile). Ta ei tulnud siia tindipoti ja sulega. Me ei ole ühtegi õigusakti koostanud, et ta tindipotti kaasa ei võtaks. (Vestluskaaslased muhelevad, et innovaatiline mees.)

17

ÜMARLAUD Kui tuli DOSi-põhine AutoCAD (1990ndate algul Eestisse jõudnud reaalprojekteerimise rakendus), siis riik ei motiveerinud selle juurutamist, vaid inimesed õppisid selle ise ära.

Mind teeb kõige rohkem kurjaks see, et kogu innovatsiooni, mida me täna kasutame, ostame me sisse. Ise me seda tarkust ei loo. Mina ootan seda, et riik toetaks tarkuse loomist. Me jäämegi uut tehnoloogiat sisse ostma, kui me ei oska tarkust luua.

Peterson: Majanduslikus mõttes peaksime olema võimelised sealt ka edasi minema. Mina näen sellist sündroomi Eesti majanduses, eriti IT-valdkonnas: turul on palju huvitavaid rakendusi ja prototüüpe. Siis läheb mõni aeg mööda ja mõni suur rahvusvaheline kontsern ostab selle prototüübi ära, suunab selle massidesse ja hakkab miljardeid teenima.

Palts: Eks toote või teenuse arendusega ju tegeldakse ka, aga üks häda on see, et need, kes tegelevad, ei mõtle selle peale, kuidas see maha müüa. Teeme palju toredaid asju ja saame ka mitmesuguseid toetusi tegevuse arendamiseks.

Peterson: Teeme toetuse pärast, mitte toote või teenuse arendamise pärast.

Tarbe: EAS peaks toetama mitte innovaatiliste asjade kasutust, vaid tarkuse loomist.

Peterson: Üks suuremaid probleeme on see, kuidas innovatsioon jõuaks kahe-kolme-meheliste ettevõteteni, töö tegija endani välja. 90 protsenti päevast sõidavad need ettevõtjad ühelt objektilt teisele ja lahendavad ainult puusalt probleeme, käivad poes, ostavad naelu, viivad ette ja juhendavad töölist.

Millal neil on aega mõelda innovatsioonile? Kõik on seotud ja üks

SUURIMAST HARJUMAA MAARDLAST KÕRGMARGILISEST PAEKIVIST • KILLUSTIK • PAEKIVI • KIVILIIV 1-4 MM • SIDUMATA SEGUD (TELLIMISEL) ja ka TRANSPORT

Info: tel. 657 1144 tellimus@killustik.ee www.killustik.ee

innovatsiooni toetamise võimalusi on, et meil võiks riigis olla innovatsioonifond. See on vana mõte, aga kordan veel – võiks kehtestada ehitusvaldkonnas ettevõtete registreerimise tasu. Kes kuuluvad liitudesse, on vabastatud. Sellest võiks teha ettevõtluse innovatsiooni fondi. Võib anda ka stipendiume ülikoolidesse sellest rahast.

Palts: Praeguse toetussüsteemi häda on see, et kui sul on hea idee, siis sellega ei ole kuhugi minna. Meie toetusskeem suunab nutikaid inimesi mõtlema, kuidas selline asi teha, mis sinna toetusskeemi mahuks.

Peterson: EAS võttis juba aastaid tagasi MTÜ-de toetuse maha.

Aastal 2009/2010 kirjutasime EASile üle 10 projekti: koolitused, õppereisid, messid. Nendest võeti väga aktiivselt osa. See on see koht, kus saad anda ettevõtjatele ühtset sõnumit, ühes mahlas.

Vajame eesmärke majandusharudes 20-30 aasta peale.

Kas 2020. aastast kehtima hakkav liginullenergianõue soosib importi?

Tarbe: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on jõuliselt määrusi ette valmistanud.

Aga nullenergiaga on rida probleeme: selline hoone koosneb ehitusest ja keerulisest automaatikast. Me impordime kõik need automaatikaseadmed, me ei tee mitte midagi kohapeal, ainult ventilatsioonitorusid.

Rass: Ehitusettevõtjate liiduga just arutasime, miks ei võiks meil keegi hakata tootma päikesepatareisid. Ja jõudsime selleni, et mida-

gi pole teha, Hiinas tehakse odavamalt.

Peterson: Kas me ilmtingimata peame tootma päikesepaneeli odavamalt kui hiinlased? Riik võiks seda toetada.

Tarbe: Teine teema on see, me ei ole valmis liginullenergiahooneid ekspluateerima, me ei suuda isegi sellist lihtsat asja teha nagu korrektset filtrivahetust ventilatsioonimasinatel. Pooled majaomanikud ei teagi, et seda tuleb vahetada. Nullenergia nõuab pidevat häälestamist, toimetamist.

Mis saab?

Peterson: Olen veendunud, et kui samamoodi edasi põrutame, siis kümne aasta pärast oleme seal, et iga majatellija koos ehitustööde tellijaga peab endale ka majahalduri ostma, sest ei saa ise hakkama. Tulevikuarengud võiksid olla pigem selles suunas, et maja kohandab ennast omanikule, mitte

vastupidi. Mitte et loome aina keerukamaid süsteeme, mida omanik ei ole võimeline haldama.

Tarbe: Paari aasta pärast hakkavad need majad välja ilmuma.

Kuidas on kavas korraldada hooldust ning viia inimesteni õpe ja teadmine, et nüüd on meil uus aeg?

Rass: See uus aeg ongi juba käes, seda tagasi keerata ei saa.

Tehtud on päris kõvasti eeltööd.

On räägitud, tehtud analüüse, tüüpprojekte ja -lahendusi, näiteks külmasildadele jne. Seda kõike on tehtud ettevõtjatega koos. Mul aga on hoopis selline küsimus tekkinud – mis siis juhtub, kui see ei rakendu, kui see tehakse paberi peal linnukese pärast, aga tegelikult asi ei toimi. Kuidas tagada, et seda seadust hakatakse järgima?

Kas aitaks digitaliseerimine?

Peterson: Ettevõtluskeskkonnas tuleb kord majja lüüa. Kindlalt

Meie messibox

E-05 Alates 1. jaanuarist 2018 ei tohi Euroopa Liidus müüa külmamasinaid, mis ei vasta direktiivi ErP ENER Lot 21 Ecodesign Tier 1 nõuetele.

Chiller lühendab ehitamise ajakava Meie kontseptsioon lühendab teostusfaasi kuni 90 % võrreldes tavapäraste objektil koostatavate süsteemidega.

Tehases valmistatavad terviklikud jahutuse-, kütte- ja energiakasutuse lahendused

tellija unikaalsetest vajadustest ja

Chiller Oy terviklahendused valmistatakse ja testitakse tervikliku süsteemina juba tehases mis tagab

Külmaveejaamad, soojuspumbad, puhurkonvektorid ja täppiskonditsioneerid

kiire paigalduse ning kasutuselevõtu, töökindluse ja standarditele vastavuse. Vajadusel lähtume

Chiller Oy omab laia tootevalikut mis nõudlikke terviklahendusi paljudes sobib erinevatele objektidele – näit. maades. hotellidele, haiglatele, büroodele,

koostame erilahenduse.

Innovaatilised jahutuse, kütte ja energialahendused Kontakt: Chiller Oy Eesti piirkonnajuht Ain Kuus / Mob. 50 62 986 / ain.kuus@chiller.fi / www.chiller.fi

tööstusprotsessidele, kaubanduskeskustele, tehno- ja serveriruumidele, samuti ka eramutele.

Chiller Oy on aastast 1990 alates teostanud tuhandeid tehniliselt

ÜMARLAUD

Ümarlauas nõu pidamas: Enno Rebane, Indrek Peterson, Jüri Rass, Tõnis Tarbe ja Mait Palts.

pooldan digitaliseerimist, aga kui hakkame korralagedust digitaliseerima, siis teeme sellega pigem kahju kui kasu. Kõigepealt tuleb kord majja lüüa selles mõttes, mis toimub majandustegevuse registris, mis maksumaksmistega. Meie seadusandlus ja meie maksupoliitika ei soosi ettevõtluskeskkonda.

Enno Rebane: Teine aspekt on ausa maksunduse pool, et ümbrikupalkade probleeme oleks võimalikult vähe. Selleks oleks vaja, et keskkond, kus tegutseda saab, oleks ka enam-vähem võrdne naabermaade omaga, enne kui päikesepaneelide ja selliste asjade juurde jõuame.

Peterson: Kui vaatame ajas 20– 25 aastat tagasi, siis suuri ehitusettevõtteid on enam-vähem sama palju kui siis, keskmisi on kordades vähem ja mikroettevõtteid on oluliselt rohkem. Kui aga võtame maksuameti raporti välja, siis näeme seda, et mikroettevõtetest 80 protsendil on ümbrikupalga kahtlused, alamaksmised jne. Kui ettevõtjad ei ole piisavalt motiveeritud innovaatilisi lahendusi rakendama, et tootlikkus tõuseks, on ettevõtluskeskkonnas midagi lahti.

Palts: Kes ausaid reegleid ei järgi, petab, siis vaevalt ta leiab en20

das motivatsiooni innovatsiooni panustada.

Peterson: Kui tubli Eesti ehitusettevõtja, kelle kohta siin öeldakse, et tal puudub tootlikkus, läheb Soome, Rootsi või Norrasse ehitama, siis millegipärast seal on ta vägagi konkurentsivõimeline. Tal on võimalus selles keskkonnas ausalt toimetada.

Rebane: Tootja poole pealt vaadates – meil on maksundus tehtud nii, kohalikud tooted on sageli kallimad kui välismaised.

Keskkonnamaksud on meil kordades kõrgema määraga kui naabritel, samuti elekter, mis suurtele ettevõtetele on siiamaani isegi kallim kui Soomes. Võime ka poole väiksema koormaga sõita teedel kui Soomes. Kui läheme ka palgaga varem või hiljem ülespoole, siis pole ekspordiks midagi viia. Toome juba liiva ka Lätist sisse. Pikas perspektiivis pole see jätkusuutlik.

Kas ja kuidas siis toetada innovatsiooni?

Peterson: Igasugust innovaatilist algatust tuleks motiveerida.

Rass: Üks asi on innovaatiline mõtlemine, teiseks tuleb koostööd teha, et riigi ja erasektori vahel ei oleks barjääri. Aga riik on siis-

ki mingi sammu astunud. Esimest korda IKT-programmis paneb riik riigieelarvest raha ehituse arengule. IKT raha on mõeldud digitaalehituse aluste loomiseks. Üks osa sellest on e-keskkonna väljamõtlemine koos ettevõtjatega, nimetame seda e-ehituseks. Valmistame praegu ette riigihanget selle visiooni koostamise jaoks. Visiooni saab koostada ainult sektor. Hanke võitjast saab pigem korraldaja-kirjutaja, kelle ülesanne on võtta intervjuusid, kutsuda kokku töögruppe.

Rebane: IT-võimekus võib meil olla ükskõik, kui hea. Kui meil on aga maksud niivõrd kõrged, siis see ei aita.

Rass: Innovatiivseks aitab saada pikemate plaanide olemasolu ja nende järjekindel täitmine. Samuti tuleb välja mõelda, kuidas muuta tellijad ja poliitikud targaks ja õigeid otsuseid tegevaks.

Peterson: Ega see vist enne ei juhtu, kui meie riigil tekib ühtne visioon. Mida soovime majandusharudes saavutada kahekümne-kolmekümne aasta lõikes, mis on eesmärgid. Ja selle lukku lööma, et see ei ole poliitiline võitlus.

Poliitiline võitlus võib olla ainult tee eesmärgini jõudmiseks.

Kogu saunateadus ühest kohast!

Saunamaailma kaubamärk on tõsiste saunasõprade hulgas tuntust kogunud 1998. aastast alates. Oleme võtnud eesmärgiks saunakultuuri edendamise ja arendamise selliselt, et kaetud oleks kõik saunaga seonduv. Usume, et keskendumine vaid ühele valdkonnale on see, mis pakub klientidele kindlust, positiivset ostuelamust ning garanteeritud kvaliteeti. Meie teadmised ning pikaajaline kogemus võimaldavad täna pakkuda professionaalset abi ja nõustamist mistahes saunateemadel - alates projekteerimisest (s.h 3D projektid) lõpetades sisustamise, vanade saunade renoveerimise ning erinevate “saunahaiguste” ravimisega.

Saunamaailm on Baltikumi suurim saunatoodete ja -tarvikute maaletooja ning edasimüüja. 20-aastase tegutsemisaja jooksul oleme saanud usaldusväärseks partneriks nii juhtivatele saunakaupade tootjatele üle maailma kui ka ehitusettevõtetele. Saunamaailma tooted ja teenused vastavad kõige nõudlikuma kliendi vajadustele ning võimaldavad ehitada või sisustada väga erinevaid

Saun on elustiil

saunu. Kvaliteetse ja kiire saunakogemuse garanteerivad valmissaunad, materjale ning sisustust leiab nii harrastus- kui ka professionaalne ehitaja. Tootevalikust võib leida kaasaegseid SPA lahendusi, valgustussüsteeme, mööblit ja igapäevaseid sauna-aksessuaare. Sisekujundust, projekteerimist, ehitusteenuseid või ehitusalast nõustamist pakub ehitusja disainiosakond.

On rõõm tõdeda, et lisaks hobiehitajatele leiavad meie juurde järjest enam tee ka elukutselised ehitajad ning projekteerijad. Kvaliteetse ja kestva sauna ehitamine nõuab spetsiifilisi teadmisi, suur osa tarkusest tuleb kogemusega.

Neile, kel kogemusi napib, anname hea meelega nõu kogu projekteerimis- ja ehitusprotsessi jooksul. Samuti pakume lepingulistele koostööpartneritele erisoodustusi ehitusmaterjalide ja toodete osas. Kui mõelda suurelt, siis tahame jõuda niikaugele, et vähemalt Eestis ei oleks ühtegi „haiget“ ega halvasti ehitatud sauna.

saunamaailm.ee fb: saunamaailma

ehitame

Küsi oma ehitusettevõttele ärikliendi soodustust ja koostööpakkumist!

+372 621 5559 ehitus@saunamaailm.ee

KOOSTÖÖ

Linn teeb uut ehitusmäärust.

Kas probleemid lahendatakse?

Tallinnas valmistatakse ette uut ehitusmäärust.

Ehitusvaldkonna erialaliidud on linnale teada andnud praegustest suurematest probleemidest Tallinna kinnisvaraarenduses ja teinud ettepanekud lahendusteks.

Kas linn arvestab nendega uue ehitusmääruse koostamisel?

TEKST: TANEL RAIG

22

Ehituskonsultatsiooniettevõtete liit (EKEL) kohtub Tallinna linnaplaneerimise ameti juhtkonnaga paar korda aastas. Viimastel kordadel on kohtumistelt kuuldud ka infot, et linnaplaneerimise amet valmistab ette uut ehitusmäärust. „Tahaksime määruse osas kaasa rääkida ja edastada oma ettepanekud. Hetkel on linnapoolne sõnum olnud, et pooleliolevat dokumenti EKEL-ile läbivaatamiseks ei saadeta, ent sooviksime siiski oma ettepanekud edastada ja loodame, et see võimalus tekib,“ tõdeb Ehituskonsultatsiooniettevõtete liidu tegevjuht Kalle Karron.

Ka Eesti Ehitusettevõtete Liit on edastanud ehitusvaldkonda kureerivale abilinnapeale Andrei Novikule murekohad, mida uues

ehitusmääruses peaks muutma.

Ettepanekute arutamiseks kohtuti ka abilinnapea ja linnaplaneerimise ameti juhtidega ja arutelul osalenud Merko Ehituse juhatuse liige Jaan Mäe hinnangul oli see väga konstruktiivne. Linna esindajad kinnitasid, et ettepanekud on vaatluse all ja probleemidega tegeletakse. „Seda oli hea kuulda ja usume, et Tallinna uus ettevalmistatav ehitusmäärus on samm õiges suunas, et tulevikus laabuks detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetlemine kiiremini ja vaidluskohti tekiks vähem,“ lootis Jaan Mäe.

Liidu juht Indrek Peterson jäi kohtumise tulemusi kommenteerides ettevaatlikumaks. „Kohtumine oli suhteliselt positiivne. Aga alati on

olnud pärast kohtumisi soe tunne, kuid mingi aja möödudes läheb see tunne üle.“ Ta möönis, et linna esindajad olid mõnede tõstatatud probleemidega nõus ja lubasid otsida lahendusi, kuid lõpuks oli siiski ainus konkreetne lubadus, et kui uus määrus on valmis, siis saadetakse see neile ülevaatamiseks.

Küsisime ka ajakirja EhitusEST toimetuse poolt linnaplaneerimise ametilt kommentaari esitatud ettepanekute osas.

Vasturääkivad nõudmised Eesti Ehitusettevõtete Liidu hinnangul on detailplaneeringu menetluse juhtimine praegu laialivalguv – planeeringu taotleja peab ise suhtlema erinevate linna ametitega ja langetama otsuseid ametite nõudmiste osas, mis mõnikord on olnud vasturääkivad.

Liidu ettepanekul võiks detailplaneeringu menetlemist juhtida üks isik (või komisjon) linnaplaneerimise ametist, kes analüüsib erinevate ametkondade vastuseid ja leiaks ka vastuolude puhul konsensuse.

Linnaplaneerimise amet kommenteeris selles osas, et juhindub töökorralduses kõige optimaalse-

matest aja-, inim- ja finantsressursside kasutamise võimalustest ja seadusest tulenevalt ongi linnaplaneerimise ametil erinevate institutsioonide vaheliste vastuolude lahendamise pädevus. „Samas teame, et ettevõtjad, kelle taotletav planeeringulahendus on saanud ühelt või teiselt linna ametiasutuselt negatiivse seisukoha, püüavad ise aktiivselt vastava ametiasutusega suhelda. See on iga ettevõtja õigus ning seda ei saa takistada,“ nendib linnaplaneerimise amet vastuses EhitusEST-ile.

Lisati ka, et detailplaneeringute menetlemise koordineerimiseks eraldi tööjõu palkamist ei pea amet otstarbekaks. Töö spetsiifikast tulenevalt ei garanteeri lisatööjõud kuidagi, et protsess kiireneks või muutuks tõhusamaks. Küll aga tähendaks see finantsilist lisakulu.

Tähtajad liiga pikad Ehituskonsultatsiooniettevõtete liit ja ehitusettevõtete liit on tõstatanud probleemi, et detailplaneeringute algatamise ja kehtestamise tähtajad on ebamõistlikult pikad. Seadusega on ettenähtud, et detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise otsus peab tulema 30 päevaga. Mõjuvatel põhjustel võib seda pikendada. Tavaliselt pikendataksegi.

Ehitusettevõtete liidu ettepanekul võiks aga detailplaneerin-

gu algatamise eelnõu koostamiseks kehtestada vaid maksimaalselt 3-nädalase tähtaja.

Linnaplaneermise amet peab ettevõtjate pakutud 3-nädalist tähtaega otsesõnu ebarealistlikuks. „Ehitusettevõtjad on väga hästi kursis, et enne algatamise otsuse esitamist linnavalitsuse istungile tuleb erinevatelt ametkondadelt küsida arvamusi ja kooskõlastusi.

Sealjuures võtab omajagu aega esitatud märkuste kaalumine ja analüüs,“ sedastab amet.

Amet nendib, et enamasti ei ole järgitav seaduseski antud 30-päevane tähtaeg detailplaneeringu algatamiseks. Seda just kaasamis- ja koostöötoimingute tõttu, mida samuti seadus ette näeb.

Näitena toob amet keskkonnaõiguse regulatsiooni. Kui kavandatavale detailplaneeringule tuleb anda keskkonnamõju hindamise eelhinnang, siis võtab see omajagu aega. Lisaks peab Tallinna keskkonnaamet selle omakorda esitama kontrollimiseks riigi keskkonnaametile, kellel on vastuse andmiseks aega kuni 30 päeva.

Linnaplaneerimise amet on teinud rahandusministeeriumile ettepaneku muuta planeerimisseaduses detailplaneeringu algatamiseks ettenähtud tähtajad reaalsuses täidetavaks.

Ehitusettevõtete liit tegi lisaks ettepaneku võimaldada planeerin-

23

KOOSTÖÖ

gu taotlejal osaleda planeeringut menetlevas komisjonis. See annab võimaluse operatiivseks infovahetuseks, kui detailplaneeringu menetluses tekib küsimusi.

See ettepanek oli arutusel ka Ehitusettevõtete liidu kohtumisel linnaplaneerimise ametiga ja ameti kinnitusel jõuti ühisele arusaamisele, et taoline kaasamine ei ole tehniliselt võimalik.

Komisjonide päevakorrad on pikad, keskmiselt kümnekonna punktiga. Senine kogemus on näidanud, et detailplaneeringu taotleja kohtumised linnaplaneerimise ametis on pikemad kui 45 minutit. Kui need kohtumised tuua üle komisjoni istungile, muutuks komisjoni istung ebamõistlikult aeganõudvaks ja laialivalguvaks ning kaotaks töökorralduslikult oma mõtte.

Linnaplaneerimise ameti hin-

nangul on seega piisav, kui arendajad lepivad ametnikega kohtumiseks aja kokku linnaplaneerimise ameti kodanike vastuvõtuaegadel. Neil aegadel saavad nad piisavalt oma projekte ja arendusi tutvustada.

Sellele lisandub ametlik kirjavahetus detailplaneeringu taotleja ja ametnike vahel, mis kõik kokku peaks olema piisav omavaheliseks suhtluseks.

Liiga palju nõudeid ja märkusi Ettevõtjad näevad probleemi ka selles, et detailplaneeringu koostamisel nõutakse täpseid tehnilisi lahendusi, mis olemuselt peaksid rohkem kuuluma ehitusprojekti. Samuti on ettevõtjate soov, et erinevad linnaametid esitaksid kõik oma märkused ühekorraga, et menetlusprotsess ei jääks venima erinevatel aegadel saabuvate

märkuste tõttu. Linnaplaneermise amet ka siin probleemi ei näe.

Detailplaneeringu sisu nõuded tulenevad planeerimisseadusest.

Ameti väitel on ka raske aru saada, mida peetakse silmas „täpsete tehniliste lahenduste“ all. Eesti Ehitusettevõtete Liidu tegevjuht Indrek Peterson teab aga tuua näiteid, kus detailplaneeringus peab ära näitama ka kõnnitee äärekivide kõrguse. „Üldplaneering peaks kehtestama ikkagi üldplaneeringuks olulisi nõudeid ning tänavad, tehnovõrgud ja rajatised peaksid olema detailplaneeringus lahendatud põhimõtteliselt,” leiab Peterson.

Märkuste osas möönab amet, et eesmärk on teha märkuseid koos.

Samas tuleb arvestada, et muudetud planeeringulahendus võib paratamatult kaasa tuua uusi märkuseid. Lisaks tuleb arvestada, et me-

3 2 4

1

2

ACO. creating the future of drainage.

1

E Sademeveerennid kõikide koormusklaaside jaoks A15 kuni F900. Projekteerime äravoolusüsteemi ja valime rennkanalite ning restide tüübid vastavalt projekti eripärale. Kõige laiem valik igas hinnaklassis.

3

ACO õlipüüdurid ja puhastusüsteemid tagavad sademevee ohutu ja ökoloogilisie käitlemise. Terviklik sademeveelahendus efektiivselt , soodsa hinnaga ning vastavus standarditele 100 % tagatud. Betoonist korpusega püüdurite ja setitite paigaldamine on kiire ja ei vaja lisatöid ehitusplatsil.

4

ACO Stormbrixx on uuenduslik ja paindlik viis sademevee kogumiseks või imutamiseks. Projektipõhine hinnakalkulatsioon valmib spetsiaalset planeerimisprogrammi kasutades 30 minutiga.

Küsi nõu sademevee käitelemise valdkonna juhtivalt tootjalt!

ACO Nordic OÜ Akadeemia tee 39 12618 Tallinn Mobiil: +372 5323 1313 Tel: +372 688 9439 e-mail: info@aco.ee www.aco.ee

netluse käigus võivad muutuda õigusaktid, normid ning standardid.

Keerulised nõuded arendustele Arendajad näevad probleemi detailplaneeringuga kehtestatavates nõuetes, mis pole äriliselt otstarbekad. Näiteks nõutakse esimesele korrusele äripindu piirkonnas, kus need pole majanduslikult põhjendatud.

Arendajate ettepanek on, et Tallinnas määrataks piirkonnad, kus äripinnad on nõutud ja piirkonnad, kus äripindade rajamine jäetakse arendaja otsustada. Sellisel juhul oleks äripindade nõue piirkonna puhul juba ette teada ja ei tuleks enam üllatusena detailplaneeringu protsessi käigus.

Linnaplaneerimise amet ütleb, et kui üldplaneeringuga on alale määratud muuhulgas ka äritsooni funktsioon, siis äripindade määra-

mine hoonete esimesele korrusele on mõistlik ja eesmärgipärane.

Linnaplaneerimise amet on valmis kaaluma paindlikumaid lahendusi piirkondades, kus see on võimalik ja kus tingimused on ka üldplaneeringus paindlikumalt määratletud.

Siiski peab amet vajalikuks lisada, et ei saa lähtuda oma otsustes ainult ettevõtete ärihuvidest, vaid peab arvestama eelkõige linna elukeskkonna kui tervikuga. Avaliku ja erahuvi vahelise tasakaalu leidmine võib kaasa tuua ka majanduslikult mitte kõige otstarbekamaid otsuseid, nendib linnaplaneerimise amet oma kommentaaris.

Lisaks ülaltoodule on hetkel teadmata, kuidas lahendada olukord, et esimese arendaja kanda ei jääks piirkonna kogu infrastruktuuri väljaehitamise kulud (kuidas kulusid jagada ka piirkonna järgmiste arendajatega.)

Miks ehitusmäärust muudetakse?

Hetkel kehtiv ehitusmäärus, mis asendas 2003. aasta ehitusmääruse, jõustus 2012. Praegu tingib ehitusmääruse uue redaktsiooni väljatöötamise vahepeal muutunud ehitusseadustik ja planeerimisseadus.

Allikas: Tallinna linnaplaneerimise amet

ÜKS KÜSIMUS Kui kaugel on uue ehitusmääruse valmimine?

VASTUS Tallinna linnaplaneerimise amet: Koostatav eelnõu on läbinud esimese ringi linna ametiasutustelt ja linnaosavalitsustelt arvamuste saamiseks.

Raudbetoon karkassielemendid (postid, talad)

VMT BETOON KAUBABETOON JA ELEMENDID

AS VMT Betoon betoon@vmt.ee Kaubabetoon: tel 5331 4792 Betoon elemendid: tel 5331 4751

w w w. v m t . e e

K ATU S E E H I TU S

MTR-registreering külvab segadust MARKO PONDER EESTI KATUSE- JA FASSAADIMEISTRITE LIIT, JUHATUSE LIIGE

K

as riik ka nõuab, et katuseehitajad oleks erialaselt pädevad? Vaadeldes olukorda katuseehituses, avastame siin kahjuks suure vastuolu.

Kõik igapäevaselt ehitusega kokku puutuvad inimesed teavad, et ehitustegevusega tegelev ettevõte peab olema erialaselt kantud MTR-i ehk majandustegevuse registrisse. Kuidas aga on Eestis reguleeritud nii oluline ala nagu katuseehitus? Nimelt tuleb katuseehituses vastavalt seadusandja poolt ettenähtud tingimustele teha vahet sellel, kas katuseehitaja rajab kandvaid konstruktsioone või mitte.

Ehk siis seaduse mõistes on MTR-registreering vajalik, kui ehitatakse kandvaid konstruktsioone, näiteks paigaldatakse lamekatusele kandvat profiilplekki või ehitatakse viilkatusele sarikaid. Sama sektori nimekirja kuuluv aurutõkke-, soojustuse-, katusekatte- ning läbiviikude paigaldus ei ole MTRregistreeringu alla käiv tegevus, nii nagu kaldkatuse ehituses ei ole aluskatte, roovituse ja katusekatte paigaldus. Sellest tulenevalt pole antud erialade spetsialistidel võimalik ettevõttele taotleda ka MTRregistreeringut.

See tähendab reaalsuses, et hoolimata n-ö „nõudest“ võib katust ehitada tegelikult ükskõik kes.

Katuseehitusest ei pea tal üleüldse aimu olemagi. Jah, peatöövõtja vaatab, kas tema alltöövõtjal on MTR-registreering. Aga edasi?

26

Hoolimata n-ö „nõudest“ võib katust ehitada tegelikult ükskõik kes. Katuseehitusest ei pea tal üleüldse aimu olemagi.

Kas kedagi huvitab, mis registreering see on?

Katuseehituse selles etapis, kus kandvaid konstruktsioone ei rajata ja MTR-i ei ole, on osad katuseehitusfirmad võtnud endale mingi muu MTR-registreeringu, et vastata sellele „nõudele“.

Milline peab olema katuseehitaja MTR-registreering?

Lamekatuseehitajal on vaja MTR-registreeringut, kui ta paigaldab kandvaid plekkprofiile, sel juhul võiks tal olla soovitatavalt metalli alal tööjuht. Viilkatuseehitajal peab olema MTR-registreering juhul, kui ta ehitab kandvaid sarikaid, sel juhul võiks tal olla soovitavalt puidu alal tööjuht.

Ehk siis juhul, kui katuseehitaja üldse ei raja ülalnimetatud konstruktsioone, ei saa seda MTR-i alla määratleda, kuna seaduseandja nägemuses ei ole eriala ise MTR-i alla käiv (puuduvad kandvad konstruktsioonid).

Viil- või lamekatuse ehitajal peab olema vajadusel MTRregistreering mingil muul alal juhul, kui ta teostab selle ala alla käivaid töid (näiteks eelnimetatud

puit või metall). Sellise muul alal tehtud MTR-registreeringu puuduseks on see, et katuse soojustuse ja veekindla katusekatte paigalduse oskust ei saa mitte keegi alltöövõtja töötajatelt nõuda, kuigi need oskused on hea ja kvaliteetse katuseehituse alustala!

Mida võiks katuseehitajalt MTR-i asemel nõuda?

Katuseehitajalt võiks nõuda (kuigi seaduseandja seda ei pea vajalikuks), et tal oleks olemas päriselt töötajad, kes antud ala valdavad, et need, kes reaalselt töö ära teevad, oskaksid materjale õigesti paigaldada. MTR-registreering seda aga mitte kuidagi ei taga, see peaks olema nüüdseks selge.

Päris reaalsete oskuste jaoks teostab katuseliit 3. (algaja) ja 4. (meister) taseme katusetööde õpet nii lamekatuse, kaldkatuse kui ehitusplekkseppade erialal ning õppe läbinutele ja reaalselt oma erialal katuseehituse eksami sooritanutele väljastatakse riiklik kutsetunnistus.

Aga tõsiasi on ka see, et 2018. aasta alguse seisuga on kogu Eesti peale kokku igalt erialalt ainult paarkümmend riiklikult sertifitseeritud katuseehituse erialal töötajat, kes võivad öelda, et nad päriselt oskavad katust veekindlalt ehitada.

Seega, kui me räägime päris ehitusest, mitte vaid sobiva paberi ettenäitamisest, on Eestis asi üpris kehv ning hoolimata firmade MTR-registreeringust puuduvad enamikel katusefirmadel praegu oma oskusi ametlikult tõestanud töötajad.

Kes ehitavad Eestis tegelikult vettpidavaid katuseid?

M

eil on üksikud suuremad ainult katuseehitusele pühendunud ettevõtted, kuid suurem osa katuseehitajatest on väikeettevõtted, kes tegutsevad iseseisvalt või teevad nendele samadele mõnele suurele katuse-ehitusfirmale alltöövõttu. Ehk siis väga suur osa kõikidest katustest ehitatakse valmis väikeste, paari kuni 10-meheliste firmade poolt, kus on koos oma ala spetsialistid, kes tegutsenud aastaid ja aastakümneid, end koolitanud ja õppinud iseseisvalt, n-ö meistrilt õpipoisile põhimõttel või läbinud liidu poolt korraldatud õppeprogrammid. Kuid enamikel sellistel väikeettevõtetel puudub MTR, kuna nad ei saa seda hoolimata

oma oskustest enda erialale taotleda. Niisugune olukord tekitab uskumatu olukorra Eesti katuseehituses – aastaid ja aastakümneid õppinud ja reaalsete erialaste oskustega töötajatega katuseehitusettevõte ei ole enam ilma MTR-ita pädev ning iga kingsepp võib tulla ja öelda, et ka tema oskab katust ehitada ja tegelikult on tööde tellijal raske terasid sõkaldest eristada. Artikkel ei räägi MTR-ist kui elu alusest vaid sellest, et Eesti peatöövõtjad (ja eraehitajad) hakkaksid nõudma asju, mis on neile olulised – tagada töö kvaliteet läbi kvalifitseeritud tööjõu – üks MTRpaberiga mees x-erialalt kontoris ei taga objektil 10 ebapädeva katuseehitaja töö kvaliteeti.

KOMMENTAAR:

IFD näide Euroopa lahendustest ENNO RAHUOJA EKFML

Aastal 1982 loodi Austrias katuseliit ning astuti kohaliku kaubandus-tööstuskoja liikmeks ja seda ajal, mil riiki oli hädas kutsekoolidesse õpilaste leidmisega, pädevaid tegijaid nappis ja suuremad ehituskindlustusjuhtumid maksti selles sektoris. Meiegi võiksime õppust võtta, kuidas Austrias olukord lahendati: nimelt korraldasid valdkonna erialaliidud koostöös riigiga töögrupid, kus loodi n-ö MTR-i miinimumtasemed, et täita tingimused kontrollitud ehitustegevuseks. Liidud said ülesandeks koolitada vajalik hulk õppureid ja määrav ei pidanud olema ainult oskus, vaid ka tööviljakus.

REKLAAMTEKST

Tulepüsivad seinapaneelid, mis ei vaja viimistlust Bauroci seinapaneelidest saab ehitada tööstus- ja põllumajandushoonete tule- ja löögikindlad seinad, mis summutavad hästi ka müra. Neist laotud seinad ei vaja ilmtingimata viimistlust.

Paneelide paigaldamisest ja omadustest räägib Bauroc AS arendusjuht Esko Unga.

ESKO UNGA, BAUROC AS ARENDUSJUHT

Bauroc valmistab poorbetoonist armeeritud seinapaneele hoonete mittekandvate sise- ja välisseinte ehitamiseks. Seinapaneele kasutatakse peamiselt tuletõkkeseinte ehitamiseks nii tööstus- kui laohoonetes.

Juba 150 mm paksune poorbetoonpaneelidest ehitatud sein vastab tulepüsivusklassile EI 240.

Tulemüüri (klass EI-M) ehitamiseks peab seina paksus olema vähemalt 200 mm.

Seinapaneelid sobivad hästi ka mistahes muude köetavate või külmade ruumide sise- ja välisseinte ehitamiseks. Paneelide laius on 150 – 375 mm ja kõrgus 600 mm ja neid toodetakse pikkusega 1,2 – 6 m, pikkuse samm on 0,2 m.

Paneelide kinnitamine ja horisontaalsete paneelivuukide tihendamine. Bauroc seinapaneelid paigaldatakse horisontaalselt üksteise paela ja kinnitatakse otstest hoone karkassipostide külge. Paneelide kinnitamiseks saame soovitada erinevaid lahendusi – vuugisisesed peitekinnitused või terasprofiilidega läbi seina.

Paneelseinte horisontaalvuukide tihendamiseks saab kasutada kas tihenduslinti või bauroc POORBETOONILIIMI. EI-M klassi tulemüüri-

Paneelid on kerged ja peavad hästi sooja Kõik bauroc paneelidest seinad vastavad tulepüsivuse klassile EI 240.

Tänu paneelis olevatele sarrusvõrkudele saab neist ehitada ka löögikindlaid seinu – klass EI-M. Hoonesisesed paneelseinad ei vaja reeglina vundamenti ja neid võib paigaldada otse betoonpõrandale.

Seinad võib jätta nii seest- kui ka väljastpoolt viimistlemata. Kui esteetilistel kaalutlustel on viimistlus ikkagi vajalik, on sobiv seinad katta lubivärviga või pritskrohviga. Sisetingimustes sobib ka lateksvärv.

Hea soojapidavuse tõttu ei vaja 250 mm ja laiematest bauroc seinapaneelidest ehitatud välisseinad soojustamist. Näiteks 250 mm paneelseina soojusläbivus U=0,57W/m²K. Allikas: Bauroc

des tuleb horisontaalvuugid tihendada liimiga, vuugilint siin ei sobi.

Seinapaneelid on kasutusel Eestis ja välismaal. Meie poole pöörduvad nii projekteerijad kui ka ehitajad konsultatsiooni saamiseks.

Enamasti saadetakse meile hoone plaanid, millel on ära märgitud planeeritavate seinte asukohad ning millised on seinale esitatavad nõuded – tulepüsivus, soojapidavus.

Selle põhjal saadame neile omapoolse nägemuse, milliseid paneele peaks kasutama.

Pärast seda täpsustatakse paneelide pikkused ja vajadusel joonistatakse seinte laotised.

Lõpuks valitakse sobiv lahendus paneelide kinnitamiseks karkassipostide külge.

Valminud objektid. Bauroc seinapaneelidest on ehitatud muuhulgas Tallinna lähedal Nehatus asuva VGP Park Logistikakeskuse tuletõkkeseinad, Maardus asuvate mänguasjade ladude tuletõkkeseinad.

Samuti on seinapaneele kasutatud Unus OÜ tootmis- ja büroohoones, Aru Grupi tootmishoones jm. Väljaspool Eestit on bauroci paneelidest seinu ehitatud Soomes, Leedus, Norras ja Rootsis. Rootsis, kus on aastakümnete pikkune traditsioon, kasutatakse poorbetoonpaneele palju ka hoonete välisseintes. Valminud objektid on näiteks Malmös Nils-Ols Alpha tootmishoone ja Borlänge logistikaterminal.

www.bauroc.ee

STA N DA R D

Mitteeluhoonete ventilatsioonist valmis uus standard tavaid aineid ja ei ole tagatud nende eemaldamine viibimistsoonist.

PEETER PARRE IB AKSIAAL JUHATAJA JA EKVÜ NORMIDE TOIMKONNA JUHT

V

almis oluline Eesti standard „Mitteeluhoonete ventilatsioon. EVS 906:2018 Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3:2017“.

Mis on võrreldes eelmise EVS 906 standardiga muutunud või lisandunud? Üheselt on väljendatud iseenesestmõistetavana tunduv nõue, mida siiski unustama kiputakse, et kõigis ruumides peab olema tagatud õhuvahetus, s.o kõik ruumid peavad olema ventileeritavad. Tänase energiapoliitikaga haakub nõue, et ventilatsioon peab tagama ettenähtud õhupuhtuse nõuded optimaalse energiakuluga.

Konkretiseeritud on, et välistemperatuuri langedes alla -10 oC on lubatud ventilatsiooni õhuhulkade vähendamine kuni 50% võrra, kuid siinjuures ei tohi välisõhu kogus langeda alla normdokumentides kajastatud minimaalse taseme. Ventilatsiooni õhuvooluhulki ei tohi siiski vähendada, kui tegemist on kohtäratõmmetega või kui ruumi eraldub tervist kahjus-

30

Lisandunud parameetrid Suvistele välisõhu arvutuslikele temperatuuridele-niiskustele, mida kasutatakse jahutuse ja kuivatuse projekteerimisel, on lisandunud kahed parameetrid: kondensaadivabade süsteemide jahutuspatareide dimensioneerimisel t = +27 oC, φ = 60% ja sisekliima dimensioneerimisel üksikutel eriti vastutusrikastel juhtudel, kui ei ole lubatud ka lühiajaline ruumiõhu temperatuuri tõus üle lubatud väärtuse t = +30 oC, φ = 70%.

Sageli on projektides WC, pesuja koristajaruumide väljatõmbeõhk juhitud ventilatsiooni üldsüsteemidesse. Uus standard ütleb, et see on lubatud pidevalt toimivate ventilatsioonisüsteemide korral ja kuni kahekohalise WC korral, kui selle õhuvooluhulk ei ületa 10% kogu väljatõmbe õhust.

Loodetavasti parandab nii mõnegi ruumitüübi ventileerimisel olukorda nõue, et kõikides ruumides peab olema tagatud väljatõmme või võimalus õhu väljumiseks siirdõhuna ning kõikides ruumides peab olema tagatud sissepuhe, välisõhu juurdevool või võimalus õhu sisenemiseks siirdõhuna. Üha sagedamini „kaunistavad“ meie tänavamaastikku katustelt paistvad ventilatsiooniseadmed ja -kanalid, mis lisaks esteetilisele küljele teevad ka ventilatsioonilahenduse problemaa-

tilisemaks. Soovitatav on paigutada sissepuhke-väljatõmbe agregaadid tehnilistesse ruumidesse.

Seadmete paigaldamine lahtiselt katusele või teenindatavasse ruumi saab toimuda tehniliselt põhjendatud erandina.

Projekteerimine keerulisem Keeruliste konditsioneerimissüsteemide töö kontrollimine on tekitanud probleeme, mida peaks leevendama nõue, et niiskust ja temperatuuri tagavatel seadmetel peavad olema temperatuuri- ja niiskusandurid iga süsteemi elemendi järel, mis vastavaid parameetreid mõjutavad. Üks problemaatilisemaid asju ventilatsioonis on agregaatide korrektne valik nii projekteerimisel kui ka reaalsel ostul. Uus standard annab rea juhiseid seadmete valikuks. Euroopa standardist on välja jäänud õhuhaardeid ja heitõhuavasid puudutav osa, mis on nüüd kirjas meie rahvuslikus lisas.

Enam ei ole keelatud paigutada heitõhu avasid seina, kui tegemist on EHA1- või EHA2-kategooria heitõhuga. Arvestada tuleb valdavate tuulesuundadega.

Kindlasti tekitavad projekteerijates küsimusi standardi lisas toodud tabelid ventilatsiooniagregaatide spetsifitseerimiseks – teave, mida projektis esitada tuleb, on märgatavalt mahukam seni tavaks olnust ja sellega tuleb arvestada projekteerimisaja ja hinna kalkuleerimisel.

Juhised seadmete valikuks: Kalorifeeride ja jahutuspatareide kütte- või jahutuspinnad peavad olema hõlpsasti ligipääsetavad ja puhastatavad.

Regeneratiivset soojustagastit ei tohi kasutada juhul, kui väljatõmbeõhk sisaldab ohtlikke ja lõhnavaid aineid (ETA/EHA 3 ja 4) ja need võivad üle kanduda sissepuhkeõhku.

Juhul, kui väljatõmbeõhk (ETA/EHA4) sisaldab otseselt tervist kahjustavaid aineid või on oht bakterite ja viiruste ülekandeks (näiteks haiglad) tuleb kasutada vahesoojuskandjaga soojustagasteid.

Kõiki ventilatsioonisüsteemi elemente tuleb kirjeldada projekti seletuskirjas ja/või seadmete-materjalide loendites piisava täpsusega selleks, et oleks võimalik valida tehniliselt ja kasutustasemelt samaväärne komponent. Kui projekti on valitud element „näiteks“, peab olema esitatud ka selle tootjafirma.

Süsteemi kavandatud toimimise seisukohalt olulised ja eriti tavapärasest erinevad omadused rõhutatakse seletuskirjas.

Köökide sissepuhke-väljatõmbesüsteemid tuleb reeglina varustada vahesoojuskandjaga soojustagastiga. Soojustagasti kasutamise eelduseks on kohtäratõmmetes UV-lampide või osonaatorite kasutamine lisaks rasvafiltritele. Viimase nõude puhul tuleb juhtida tähelepanu sõnale „reeglina“, mis lubab põhjendatud juhtudel ka teisi lahendusi.

Euroopa ja Eesti standardid Eestis käib ehitamine vastavalt Euroopa standarditele, kus aga on öeldud, et neile on vaja teha rahvuslikud lisad. Nii on ka standardiga EVS-EN 16798-3:2017, mis möödunud aastal asendas vastavat standardit EVS-EN 13779:2007. Probleem on see, et uut standardit on esialgsega võrreldes muudetud just mahuliselt.

Uut versiooni tuleb mitu vihikut ja ei ole üheselt selge, milliseid teemasid käsitletakse järgnevates osades.

Euroopa standardis on uusi mõisteid, mille vajadus tundub siiski kohati küsitav: näiteks lisati traditsioonilistele õhuvoolude nimetustele uued tähistused. Sisulistest täiendustest peab mainima täpsustatud kontrolltsooni, s.o viibimistsooni määratlust sisekliima seisukohalt. Samuti täpsustati õhkude kvaliteedi näitajaid nii sise- kui ka välisõhu seisukohalt. Uus on ventilatsiooniagregaadi erivõimsuse arvutus, mis seni vaatles seadet ühtse tervikuna, nüüd aga sissepuhke- ja väljatõmbeagregaatide erivõimsuste summana.

Standardisse on lisandunud ka ventilatsiooniagregaadi sisemise erivõimsuse mõiste ja muudetud süsteemide õhutiheduse klassifitseerimist. Eestisse tuleb palju ventilatsiooniseadmeid Kesk-Euroopast, seega on oluline nõue, et sõltuvalt soojustagastussüsteemi valikust ja töötamise tingimustest, tuleb arvestada soojustagastite jäätumise ja sulatamisega.

SEADUS

Ehitustoodete MKM määrus 49 täpsustus ENNO REBANE

E

EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT

hitustoodete turustamist reguleerib eelkõige Euroopa Liidu otsekohalduv määrus nr 305/2011 (CPR, Construction Products Regulation). Eestis on veel kaks MKM määrust, mis ehitustoodete ja -materjalide nõudeid kirjeldavad. Neist varasemalt kehtestatut – MKM 2013. a määrust nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ – muudeti 2018. a alguses.

Muudatus täpsustab seni kehtinud nõudeid, nimelt ehitusmaterjalidest emiteeruvat kiirgust: määruses sätestatakse, et ehitustootest pärinev kiirgus ei tohi ületada etteantud taset. Ehitustoote võimet emiteerida gammakiirgust väljen-

datakse aktiivsuskontsentratsiooniga – ehitustoote aktiivsuskontsentratsiooni indeks peab ehitustootes jääma alla 1.

Aktiivsuskontsentratsiooni indeksi arvutamine on toodud ka keskkonnaministri määruses, kuid sellega ei reguleerita ehitustoodete turule laskmist, samuti on ehitustoodete kiirgust puudutav nõue vaja meil üle võtta tulenevalt Euroopa direktiivist. Niisiis on meil nüüd ehitustoodete kiirgust puudutav nõue MKM määruses nr 49.

Eestis on antud nõuet kontrollitud teedeehituse materjalide puhul. Samas on pikemat aega teatud ning enne määruse muudatust ministeeriumi poolt andmeid kontrollitud ja leitud, et hetkel Eestis toodetavad või turul olevad ehitusmaterjalid kiirgusohutuse seisukohalt

probleemsed ei ole ning sellest tulenevalt deklareerimise ega lausmõõtmise kohustust ei kehtestata. Samas peab olema kiirgusohutus tagatud ka uute turule tulevate ehitusmaterjalide puhul ning seega sätestatakse määruse tasandil ehitustoote radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni taset iseloomustava parameetri, aktiivsuskontsentratsiooni indeksi, piirtasemeks 1.

Määruse muutmise eelnõu seletuskirjas on toodud ka nimekiri materjalidest, mille müüjatel tuleks silmas pidada, et nende käest võidakse järelevalvemenetluse käigus kiirgustaseme vastavust normidele küsida (näiteks vulkaanilist päritolu materjalid või loodusliku radioaktiivse materjali tootmisjääkidest saadud tooted).

AruCAD Süsteemid OÜ on Autodesk ATC ametlik koolituskeskus Korraldame professionaalseid CAD, BIM, 3D tarkvarade koolitusi Projekteerijatele Arhitektidele Inseneridele Ehitusvaldkonna spetsialistidele Viime läbi nii meeskonna koolitusi kui individuaalõpet

Avatud koolitused tulemas AutoCAD baaskoolitus Revit Architecture baaskoolitus Revit Structure – konstruktori töövahend

Koolitused tegijalt tegijale Professionaalne tarkvara koolitus aitab spetsialistil kiiremini ja tulemuslikumalt igapäevaseid tööülesandeid täita!

Toimumisaeg 15-16.05 | 5-6.06 | 7-8.06 4-6.04 | 23-25.05 | 13-15.06 14, 21-22.05

Dynamo baaskoolitus

7-8.05 | 11-12.06

Inventor baaskoolitus

28-29.06

AruCAD Süsteemid OÜ | Lõõtsa tn 4, Tallinn | www.arucad.ee | arucad@arucad.ee, +372 6306 551/523

R EKL A AMTEKST

25 AASTAT EHITUSINFOT JA KOOLITUSI Viimaste aastakümnete muutused ehitusmaterjalide, tehnoloogiate, ehitusviiside ja seadusandluse osas on ehitamisele seadnud kõrgemad nõuded ja üha rohkem vajatakse spetsialisti oskusi.

Selleks, et taasiseseisvunud Eestis uus ehitusinfo kiiresti spetsialistideni jõuaks, loodi märtsis 1993. aastal ET Infokeskuse AS. Esmasteks ülesanneteks said ehitustööde kvaliteedi üldnõuetega seotud RYL-käsiraamatute tõlkimine eesti keelde. Lisaks alustasime ehitusalaste tehniliste juhendite – RT-kaartide tõlkimisega, mille kaudu toodi Eesti ehitusturule projekteerimis-ehitamis-tooteinfoga seotud ETF kartoteek.

Nüüdseks on sellest loodud RYLkäsiraamatuid ja RT-juhendeid sisaldav veebikartoteek ETF-Net. Tegevuse laiendamiseks loodi 1995. aastal ehitusinfo keskus ja aastaringne ehitusnäitus, mille sinise kaubamärgi EHITUSKESKUS järgi meid kõige paremini tuntakse. Lisaks alustasime ehitusalaste seminaride korraldamist spetsialistidele ning viimase 20-ne aastaga oleme kasvanud oluliseks ehitusvaldkonna koolituste korraldajaks. Enamus Ehituskeskuses toimuvatest koolitustest on hinnatud Eesti Ehitusinseneride Liidu poolt täiendõppe punktidega.

Ehituskeskuse külastajateks on nii ehitusala professionaalid – arhitektid, projekteerijad, ehitusettevõtete esindajad, järelevalve spetsialistid, kui ka kõik ehitushuvilised, kes remondi või ehitustööde tegemiseks ehitusinfot vajavad.

Eesti on väike, kuid uued võimalused ja arengud ehitusvaldkonnas nõuavad sageli kiiret te-

gutsemist. Seetõttu tasub uut ja põnevat teha koos ning oleme kolmandat aastat Digitaalehituse klastri liige. Kuigi me reaalselt ei projekteeri ega ehita, vajavad meie kliendid erinevat infot nii siin toimuvast kui ka laiast ehitusmaailmast ning ehitusinfo keskusena peaksime klientide ootustele vastama. Kindlasti on meile abiks sõbralik koostöö ehitusala liitudega, kes on oma valdkondade lipulaevaks.

Ehitusvaldkonnas läheb praegu hästi ning jätkub suur nõudlus ehitusspetsialistide täiendkoolituste osas, üha enam tuleb klientidelt keerulisi tehnilisi küsimusi ehitustoodete kasutusest ja ehituskvaliteedi nõuetele vastavusest.

2018. aasta suveks valmib

ETF-net kartoteegi uus platvorm, kuhu lisanduvad eesti- ja venekeelsed Ratu-ehitustehnoloogia juhendid, anname välja uue krohvitud fassaadide raamatu ning lähiaastate tegevuses püüame arvestada oma klientide soovidega, sest just nende heaks oleme 25 aastat tegutsenud.

Kuigi ehitusturul on alati puudus headest spetsialistidest, ei saa me neid küll juurde tuua, kuid koolituste ja ehitusinfo jagamise kaudu saame anda oma panuse pädevuse tõstmiseks ehitusvaldkonnas.

ET Infokeskuse seminaride ja ehitusalase kirjanduse info on leitav www.ehituskeskus.ee

ARVAMUS

Kas ülemaitsestatud supp on ka hea supp?

K TÕNIS TARBE EESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTETE LIIT, ARHITEKT

Kasvab kontrollijate armee.

Oskused peavad surema, elagu reguleeritus, kord!

ui esmakordselt sattusin vürtside maale Indiasse, uimastasid aroomid ja joovastavad söögid. Nautisin, suu kuumadest maitsetest õhkumas, salamisi mõteldes, et miks meie jahukörti, mille nimi kama, rahvuslikuks uhkuseks peame? Alles mõne aja möödudes tajusin, et ka maitsete paabelis on tasakaalu leidmine kunst.

1990. aastate alguses Malmö linna arhitektuuriteenistuses võlus reguleeritus, kord. Soome ehituse mitmeti reguleeritus on olnud Eestis au sees siiani. Välismaalasi samal ajal võlus aga meie mõneti õhuke seadusandlus: kui arukat reeglit polnud, toimiti usalduse, erialase pädevuse, kolleegi respekteerimise alusel. Vahel tuli otsuseid muuta, kuid enamasti lahendati lahkhelid sõbralikult omavahel ära.

Laia silmaringiga skandinaavia kolleegid manitsesid mitte üleliigselt vaimustuda erialast tegevust reguleerivate reeglite loomisest. Soovitasid vaid vähesel määral ja tasakaalustatud piiranguid, ettekirjutusi, kuna need pärsivad loovust ja erudeeritud mõtteviisi.

Kakskümmend aastat hiljem: määruste maa Ja kus oleme paarkümmend aastat hiljem? Vorbime põsed õhetades soovitatavaid, keelavaid ja käskivaid juhendeid, standardeid, määrusi. Ja mis veelgi hullem, sunnime kogu elu-olu rangelt iseenese poolt koostatud reeglitest raamidesse, isegi siis, kui mõistame, et nii pole õige, et tasakaal on kadunud!

34

Elu valitsevad juriidiliselt korrektsed, kuid sageli erialast oskamatust propageerivad ja kaitsvad eeskirjad!

Kasvab kontrollijate ja kõiketeadjate jumaluste armee.

Omavalitsused palkavad kontrollivaid ametnikke. Juriste. Enamuse kokkupuude ehitusega päädib võõral maal linnaekskursiooniga ja koduse korteri kasutamisega. Et luua illusiooni kõiketeadja kuvandist, üleoleku tunnet kolleegidest, kodanikest, motivatsiooni kõikehõlmavaks kontrolliks, omistab avalik sektor sageli kahtlase kooliharidusega ametnikele kõlavaid ametinimetusi ja sellega koos volitusi ülevalt alla vaadata eriala tundvatele spetsialistidele.

Oskused peavad surema, elagu reguleeritus, kord!

On see idüll või ettekuulutus idülli lõppemiseks? Ülemäära napsitades kaob tasakaal, tuura-taara peatult ukerdades ei tarvitse sihtkohta jõuda.

Kas ülemäära reguleeritud seadusandlusega ehitusvaldkonnas jõuame sihile, tippu?

Või vaevleme hoopiski pohmeluses, ootame, millal küll see läbi saab?

Või võtame peale, et häda ei tunduks liialt suur ja jäämegi tuuritama nagu orav rattas?

Kas saame vähemate, kuid seevastu arukate regulatsioonidega kavandatud ja ehitatud?

Mis oleks kui prooviks leida tasakaalu!

Maria Fjodorovna... kas kama asemel võiks täna maitsestada jogurtit mustikatega...

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

2018. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

Multiruumi helilahendused harmoonias meelepärase valguse ja temperatuuriga: professionaalses JUNGi targas majas muutub elamine meeldivaks kogemuseks.

Helikogemus

KNX KOMPAKT-RAUMCONTROLLER

JUNG.EE